5267960 960755 0 0 center -2160270 0 0 Liisa-Ly Pakosta
[email protected] Teie 2 5 . 04 20 2 5 a nr 8-3/3802-1 Meie 2 7 .0 5 20 2 5 a nr 6-3/25-321-3 Kohtunike töökoormuse ühtlustamine, asenduskohtunike ametisse nimetamine, kohtunikele lisatasu maksmise võimaldamine jt ettepanekud kohtute töö efektiivsemaks muutmiseks väljatöötamiskavatsus Lugupeetud Liisa-Ly Pakosta Täname võimaluse eest avaldada arvamust k ohtunike töökoormuse ühtlustamine, asenduskohtunike ametisse nimetamine, kohtunikele lisatasu maksmise võimaldamine jt ettepanekud kohtute töö efektiivsemaks muutmiseks väljatöötamiskavatsuse osas. Käesoleva arvamuse andmiseks kogusime seisukohti Viru Maakohtu kohtunikelt nii kirjalikult kui ka eraldi VTK-d puudutava arutelu käigus. Kokkuvõtlikult on Viru Maakohtu kohtunike seisukoht VTK osas järgmine. Kohtute liitmine Viru Maako htu kohtunikud on 23.04.2025 esitanud oma arvamuse ühe maakohtu loomise osas ning jäävad arvamuses toodud seisukohtade juurde. Leiame, et meetmed kohtu töökoormuse ühtlustamiseks on juba olemas ning neid on ka kasutatud (Harju Maakohtu tsiviilasjade ümberjagamine teistele kohtutele). Seetõttu ei pea me vajalikuks ühe maakohtu loomist. Oma juba 23.04.2025 seisukohast soovime uuesti rõhutada järgmist. Ühe m aakohtu loomine on majanduslikult kulukas ja ebaefektiivne. P õhiseaduse § 24 kohaselt on igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures ja kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt üle viia seadusega määratud kohtu alluvusest teise kohtu alluvusse. Menetlusosalistele peab olema ette nähtav, kuhu avaldus esitada ja kus tema asja läbi vaadatakse ning kas ta peab istungi jaoks minema kuskile kaugele . Selleks, et tagada menetlusosalisele võimalus oma asja läbi vaatamiseks nö kodu lähedal, peaksid ühe maakohtu loomisel sõitma hakkama kohtunikud . See võtab ära kohtuniku aega, sama töö tegemiseks on vaja rohkem kohtunikke , s.t suureneb palgakulu. S iiani ei ole väga paljudes asjades võimalik vahetut istungit asendada video istungiga. See ei ole tavalisele menetlusosalisele piisavalt arusaadav, tehniliselt teostatav ning ta ei pruugi olla võimeline sellisel istungil oma õigusi kaitsma Sõitmise tõttu suurenevad kohtute majanduskulud (kütus, täiendavate sõidukite vajadus) ja tööjõukulud (autojuhid). Videoistungite pidamiseks tuleb soetada vajalik tehnika kõigisse kohtu saalidesse. Lisaks tuleb tagada, et ka menetlusosaline peab saama osaleda istungil kohturuumides. See tähendab, et ühe istungi jaoks on vaja kahte tehnikaga varustatud saali erinevates kohtumajades ning vajalikku personali mõlemas majas. See hakkab pärssima istungite efektiivse korraldamise võimekust kohtus . S edavõrd suure organisatsiooni juhtimine eeldab tänasest suuremal määral erinevaid aseesimehi ning osakondade, majade ja tugiteenuste juhte. Neile tuleb tagada piisav sissetulek, mis toob kaasa palgakulude suurenemise. Asenduskohtunike süsteemi loomine Toetame asenduskohtunike süsteemi loomist, kuid seejuures on vaja arvestada põhiseaduse §-s 47 märgitud põhimõtet, et kohtunikke saab ametisse nimetada vaid eluaegselt. Seega leiame, et asenduskohtunikena on võimalik kasutada vaid pensioneerunud kohtunikke. Sel juhul tuleb määratleda, millise vanuseni on neil võimalik asenduskohtunikuna teenistuses olla, mõistlik on kaaluda varianti, et nende puhul on teenistusvanuse ülemmäär kõrgem kui 67 aastat. Asenduskohtunike süsteemi loomisel tuleb selgelt määratleda, millistel juhtudel kasutatakse asenduskohtunike abi. Pooldame asenduskohtunike kasutamist ajutise töökoormuse kasvu korra l, kuid ei poolda nende kasutamist täitmata jäetud kohtunike kohtade arvelt. Arvestades kohtusüsteemi piiratud rahalisi võimalusi, leiame, et alati tuleks eelistada kohtuniku koha täitmist asenduskohtuniku abi kasutamisele. Kohtunikule lisatasu maksmine Me ei toeta VTK-s toodud ettepanekut l isatasu maksmis eks kohtunikele . Leiame, et tegemist ei ole kohase meetmega motiveeri maks kohtunikke töötama suurema intensiivsusega või tõstmaks töö kvaliteeti. Rahaga ei ole võimalik kompenseerida pidevat ülekoormust ning sellest tulenevat tööstressi. Pigem võib see kaasa aidata läbipõlemisele , sest kindlasti leidub neid, kes on valmis ohverdama oma puhkeaja töö tegemisele kui seda täiendavalt tasustatakse. Seejuures võib kergesti märkamata jääda see hetk, kus tuleb aeg maha võtta ja puhata. Läbipõlemine ning pikalt välja puhkamata jätmine pärsib kohtuniku töövõimet ning toob kokkuvõttes kahju tervele kohtusüsteemile . Lisatasu maksmine tekitaks asjatuid pingeid, sest paratamatult tekib võrdlusmoment, küsimused, mis alustel keegi on lisatasu saanud , miks just sellises suuruses. Isegi juhul kui lisatasu maksmisel lähtutakse ainult töö koormuses t ning tasusta ta kse neid, kes on töötanud suurema koormusega, ka sel juhul on võimalik vaielda, kas koormus on kajastatud adekvaatselt ja milline on olnud töö kvaliteet. Leiame, et kui seada eesmärgiks võimalikult suure koormusega töötamine, võib töö kvaliteet kannatada. Töö kvaliteedi osas on vaidluste tekkimine seda enam tõenäolisem. Ilmselgelt peavad kohtunikud ka ilma lisatasuta suutma teha kvaliteetset tööd. VTK-s ei ole sisustatud, mida on mõeldud lisatasu maksmise võimaldamisel head kvalifikatsiooni nõudvate asjade lahendamisel . Kes on otsustajaks töö kvaliteedi osas. Leiame, et tuleks tegeleda normkoormuse saavutamisega. Töö kvaliteeti ning kohtuniku motivatsiooni tõstab normkoormus, koolitused, hea töökeskkond, mitte raha. Kohtuniku ametist vabastamine Me ei toeta VTK-s toodud ettepanekut kohtunike ametist vabastamiseks. VTK-st ei ole arusaadav, kes ja mida kontrollib andmaks hinnangu kohtuniku tööga toimetulekuga. Leiame, et kohtuniku ametist vabastamise aluseks ei saa olla kellegi subjektiivne hinnang tema lahendite kvaliteedile . VTK-s kirjeldatu seaks ohtu kohtuniku sõltumatuse ning on otseses vastuolus põhiseaduse §-ga 147 lg 1. Juhul kui kohtunik ei suuda pidevalt asju mõistliku aja jooksul lahendada ning tema lahendite kvaliteet ei vasta kohtunikult oodatavale, on võimalik sellele reageerida distsiplinaarmenetlusega, sh on võimalik rikkumise tuvastamisel kohaldada rangemat võimalikku distsiplinaarkaristus t ja kohtunik amet ist vabastada. Leiame, et kohtunike suhtes puudub vajadus hakata looma uut süsteemi tervise seisundi hindamiseks. Selleks on olemas kehtiv töövõimetuse hindamise regulatsioon. Kohtuniku distsiplinaarvastutuse kehtivus Me ei toeta VTK-s tehtud ettepanekut pikendada distsiplinaarkaristuse kustumise aega kolme aastani ja kaotada võimalus selle lühendamiseks. VTK-st jääb arusaamatuks, miks on vajalik distsiplinaarkaristuse kustumise aega pikendada ning kuidas see täidab kohtunike järelevalve tõhustamise eesmärki. Arusaamatuks jääb ka see, miks kohtunikke on vaja kohelda erinevalt teistest ametnikest (avaliku teenistuse seadus näeb distsiplinaarkaristuse kustumiseks ette 1 aastase tähtaja). Rahvakohtunik u institutsiooni kaotamine Leiame, et rahvakohtunikud peaksid olema kaasatud ainult 1. astme isikuvastastes kuritegudes. Isikuvastastes kuritegudes uuritavad tõendid ei ole tavapäraselt nii spetsiifilised, et eeldaksid eriteadmisi ning menetlus kestab lühemat aega kui nt narkokuritegudes. Seega kaasates rahvakohtunikud 1. astme isikuvastaste kuritegude menetlustesse oleks oht, et rahvakohtuniku välja langemisel tuleks menetlust uuesti alustada pigem väike ning rahvakohtunikud saaksid professionaalsele kohtunikule kogemuspõhiselt inimlikke aspekte hinnates abiks ja toeks olla. Leiame, et mõistlik on ka VTK-s toodud ettepanek võimalusel anda keerukamad ja tähtsamad asjad kolmeliikmelisele kohtukoosseisule. Sellisel juhul tuleks seadusega piiritleda, millistel juhtudel lahendab maakohtus asju kolmeliikmeline kohtukoosseis. Kohtunikukandidaadi julgeolekukontroll Toetame VTK-s toodud ettepanekut kohtunikukandidaadi julgeolekukontrolli osas. Samas võiks kaaluda julgeolek u kontrolli teostamist ka paremuselt järgmise kandidaadi osas , et vältida olukorda, kus väljavalitud kandidaadi julgeolekukontrolli negatiivne tulemus toob kaasa kohtuniku koha täitmise venimise. Lugupidamisega Angelina Abol Viru Maakohtu Tsiviilosakonna juhataja esimehe ülesannetes Jaanika Kõrgmaa Viru Maakohtu Süüteoosakonna juhataja