Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. septembri 2005. a määruse nr 109 „Nõuded elektromagnetilisele kiirgusele ja raadioside piiramisele“

MINISTRI MÄÄRUS 22.09.2026 nr 33 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. septembri 2005. a määruse nr 109 „Nõuded elektromagnetilisele kiirgusele ja raadioside piiramisele“ muutmine Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 115 lõike 3 alusel. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. septembri 2005. a määruses nr 109 „Nõuded elektromagnetilisele kiirgusele ja raadioside piiramisele“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 1 sõnastatakse järgmiselt: „§ 1. Määruse reguleerimisala ja eesmärk (1) Määrusega kehtestatakse nõuded raadioside piiramisele elektroonilise side seaduse § 115 lõikes 1 nimetatud juhtudel. (2) Määruse eesmärk on tagada raadioside piiramisel raadioseadmete kasutamise vastavus elektromagnetilisele kiirgusele kehtestatud normidele.“; 2) paragrahvi 3 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Raadioside piiramine elektroonilise side seaduse § 115 lõikes 1 nimetatud piirkondades peab võimalikult vähe häirima raadiosidet väljaspool nimetatud piirkondi.“. (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Uudeberg kantsler  18.09.2026 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. septembri 2005. a määruse nr 109 „Nõuded elektromagnetilisele kiirgusele ja raadioside piiramisele“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. septembri 2005. a määruse nr 109 „Nõuded elektromagnetilisele kiirgusele ja raadioside piiramisele“1 muutmise määruse eelnõu eesmärk on Riigikogus 17. juunil 2026. a vastu võetud ja 9. juulil 2026. a Riigi Teatajas avaldatud korrakaitseseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadusest (mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus) (edaspidi muutmisseadus)2 tulenevate õiguste ja kohustuste rakendamine. Kõnealune seadus tingib ka rakendusaktide muutmise, mh seoses raadioside piiramisega. Muudatuse eesmärk on kehtestada raadioside piiramise nõuded ka drooniohu (mehitamata õhusõiduki ohu) tõrjumise korral. Muudatus suurendab veidi turvaettevõtjate ja siseturvakorraldajate halduskoormust. Nad peavad raadioside piiramisel edaspidi arvestama elektromagnetilisele kiirgusele kehtestatud nõuetega. Halduskoormuse tasakaalustamise reeglit ei kohaldata, sest tegemist on julgeoleku kaalutlustest tingitud erandiga. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi sideturgude talituse peaspetsialist Liisi Moks ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga (VVTP) ja Riigikogus 17. juunil 2026. a vastu võetud ning 9. juulil 2026 Riigi Teatajas avaldatud korrakaitseseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadusega (mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus, RT I, 09.07.2026, 7). Eelnõu ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. VVTP kohaselt: „Riigisekretäri vastutusalas. Muutunud julgeolekuoluohtudest lähtuvalt vaatame üle elutähtsate teenuste osutajate kriitilise taristu kaitsmise rollid ja vastutused. Ettepanekud elutähtsate teenuste osutajate kriitilise taristu kaitsmise rollideks ja vastutusteks.“ 1 Nõuded elektromagnetilisele kiirgusele ja raadioside piiramisele 2 RT I, 09.07.2026, 7 1 Eelnõukohase määrusega kavandatakse muuta majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. septembri 2005. a määruse nr 109 „Nõuded elektromagnetilisele kiirgusele ja raadioside piiramisele“ redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 02.12.2015, 7. Peaministri 12. augusti 2024. a korralduse nr 88 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“3 punkti 2 järgi kuulub telekommunikatsiooni korraldamine justiits- ja digiministri vastutusvaldkonda. Elektroonilise side seaduses (ESS) sätestatud volitusnormide alusel annab ja muudab määrusi ning tunnistab need kehtetuks valdkonna eest vastutav minister, seega muudab kõnealust majandus- ja kommunikatsiooniministri määrust justiits- ja digiminister. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest punktist. Punktiga 1 antakse määruse § 1 uues sõnastuses. Paragrahvi pealkirja lisatakse sõna „reguleerimisala“, kuna § 1 sätestatakse ka määruse reguleerimisala. Muudatuse kohaselt antakse § 1 sisu kahe eraldi lõikena. Lõige 1 sõnastatakse selliselt, et raadioside piiramise juhtumeid ei loetleta enam määruses, vaid viidatakse elektroonilise side seaduse vastavale sättele, kus need juhud on sätestatud. Selliselt sõnastades ei pea tulevikus ESS § 115 lõike 1 muutumisel muutma nimetatud määruse sätet. Lõikes 2 sätestatakse, et raadioside piiramisel peab raadioseadmete kasutamine vastama elektromagnetilisele kiirgusele kehtestatud normidele. Punktiga 2 muudetakse määruse § 3 lõiget 4. Kehtiva määruse lõike 4 loetelu kordab ESS § 115 lõikes 1 sätestatut. Selleks, et vältida tulevikus määruse muutmist seetõttu, et ESS § 115 lõige 1 muutub, sõnastatakse eelnõukohase määrusega lõige 4 selliselt, et määruses ei tooda raadioside piiramise piirkondi eraldi loeteluna välja, vaid lisatakse viide ESS § 115 lõikes 1 nimetatud piirkondadele. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 4. Määruse mõjud Muudatuse rakendamisega ei kaasne sotsiaalset ega demograafilist mõju, samuti mõju välissuhetele, regionaalarengule, ega ka elu- ja looduskeskkonnale. Muudatusega rakendamisega kaasneb positiivne mõju riigi julgeolekule, kuna määrus viiakse kooskõlla ESS § 115 lõikega 1 ja seetõttu saab tulevikus raadiosidet piirata ka drooniohu korral. Ohuolukordade tõrjumisel raadioside piiramisega võivad kaasneda teatavad ajutised mobiilside häired konkreetses piirkonnas, kus raadiosidet piiravat seadet kasutatakse, kuid need häired on oma mõjult väiksemad kui oht, mis võib realiseeruda, kui seda ei tõrjuta. Näiteks pommi kahjutuks tegemine avalikus kohas. 3 Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad 2 Määrusega ei suurene ESS § 115 lõikes 1 nimetatud raadioside piirajate halduskoormus, kuna uusi nõudeid määrusega ei sätestata. Erandiks on turvaettevõtjad ja siseturvakorraldajad, kellele lisandub see õigus turvategevuse seaduse alusel ja läbitud väljaõppe järel. Seisuga 30.07.2026 on Kutsekoja kutseregistri andmetel Eestis kokku kaitsemeetmete kasutamise pädevustega 3931 turvatöötaja, tase 4 ja 334 turvajuht, tase 5 kehtiva kutsega isikut. Õigust kasutada sellist erakorralist kaitsemeedet nagu raadioside piiramine, saavad reaalselt teostada ainult väga piiratud hulk turvaettevõtja poolt ettevalmistatud ja kehtestatud töökorraldusega toetatud turvateenistujat. Raadioside piirajad peavad raadioside piiramisel arvestama elektromagnetilisele kiirgusele kehtestatud nõuetega, mis on sätestatud raadioside piiramise sagedusloas. Halduskoormuse tasakaalustamise reeglit eelnõus ei kohaldata, sest halduskoormus lisandub julgeoleku olulise vajaduse tõttu (HÕNTE § 1 lg 42). 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne tulusid. Määruse rakendamiseks vajalik ressurss nõustamistegevuseks tuleb leida asutuste sisemise ressursi arvelt. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Määruse jõustumine on seotud korrakaitseseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse (mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus) jõustumisajaga (üldkorras). Määruse rakendamiseks ei ole vaja üleminekuaega ega lisategevusi. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS, 26-0821) kaudu kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile, Siseministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Kliimaministeeriumile ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Turvaettevõtete Liidule, Eesti Lennuakadeemiale, AS-ile Tallinna Lennujaam, Lennuliiklusteeninduse AS-ile, MTÜ-le Estonian Aviation Cluster, Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidule, AS-ile Elering, AS-ile Eesti Energia ja Viru Energo OÜ-le. Kaitseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Kliimaministeerium ja Riigikantselei kooskõlastasid eelnõu vaikimisi. Eelnõu kohta esitasid oma arvamuse Siseministeerium, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Turvaettevõtete Liit, Lennuliiklusteeninduse AS ja Viru Elektrivõrgud OÜ. Ülevaade arvamuste arvestamisest ja mittearvestamisest on toodud seletuskirja lisas. 3  Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. septembri 2005. a määruse nr 109 “Nõuded elektromagnetilisele kiirgusele ja raadioside piiramisele” muutmise määruse eelnõu seletuskiri Lisa Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. septembri 2005. a määruse nr 109 “Nõuded elektromagnetilisele kiirgusele ja raadioside piiramisele” muutmise määruse eelnõu kooskõlastustabel Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 28.07.2026 kiri nr 2-2/2026/0866 1. TTJA tänab võimaluse eest esitada arvamus majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. Ettepanekut on arvestatud eelnõud ja septembri 2005. a määruse nr 109 “Nõuded elektromagnetilisele kiirgusele ja raadioside seletuskirja on muudetud. piiramisele” muutmise määruse eelnõule. Eelnõu kehtiva sõnastuse järgi on ruumiline piirang maismaad pidi (horisontaalsihis), kuid puudub õhuruumi kõrguse kohta (vertikaalsihis). Peame oluliseks see samuti reguleerida, et välistada liinilendudele häirete tekitamine. Teeme ettepaneku lisada tekst "õhuruumis kuni kõrguseni 2500 jalga keskmisest merepinnast". Juhime tähelepanu, et elektroonilise side seaduse (ESS) § 115 tekst kasutab väljendit "vahetu lähedus", kuid määrus väljendit "vahetu ümbrus". Teeme ettepaneku õigusselguse huvides kasutada seaduse sõnastust ehk "vahetu lähedus". Lennuliiklusteeninduse AS-i 29.07.2026 kiri nr 1-11/134-1 Lennuliiklusteeninduse AS edastab Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. septembri 2005. Ettepanek on võetud teadmiseks. a määruse nr 109 „Nõuded elektromagnetilisele kiirgusele ja raadioside piiramisele“ muutmise eelnõule (edaspidi määrus) alljärgneva täiendusettepaneku. Raadioside häirimine on üldjuhul Lisada määruse paragrahvi 3 täiendav lõige, mis sätestab, et raadioside piiramise õigust omav isik keelatud ning raadiohäirete tekkimise peab raadioside piiramiseks olema teostanud ja kooskõlastanud riskianalüüsi raadioside häirimise riskide maandamiseks on ELi tasandil piirkonnas asuva ja sellest väljaspool raadioside piiramisega mõju avaldavale lennunduse side-, sätestatud kohustus raadioseadme 1  navigatsiooni- ja seireseadme sagedusloa omanikuga planeeritud raadioside piiramise mõju ja kasutamiseks taotleda riigilt (TTJAlt) ulatuse. sagedusluba. Sagedusloaga sätestatakse vajalikud raadiosageduste kasutamise tehnilised tingimused, mis aitavad vältida raadiohäireid. Sagedusluba on vahend, millega maandatakse riske. Eesti Turvaettevõtete Liidu 30.07.2026 kiri nr 260721 Täname võimaluse eest avaldada arvamust majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. Ettepanekut on osaliselt arvestatud septembri 2005. a määruse nr 109 “Nõuded elektromagnetilisele kiirgusele ja raadioside eelnõud ja seletuskirja on muudetud. piiramisele“ muutmise eelnõule. Eesti Turvaettevõtete Liit (ETEL) peab oluliseks meie õigusruumi kiiret kohandamist muutunud julgeolekuolukorrast tulenevatele uutele ohtudele. Vastavalt ettepanekule on turvatöötaja ja Seoses 19.07.2026 jõustunud muudatustega turvategevuse seaduses (TurvaTS) on antud eriõppe turvajuhi kohustused viidud eraldi punkti. läbinud turvaettevõtja turvatöötajale ja turvajuhile ning siseturvakorraldaja siseturvatöötajale ja siseturvajuhile õigus mehitamata õhusõidukite lendu sekkumiseks alalistel ja ajutistel Kuna ESS § 115 on piiramise õigus antud riigikaitseobjektidel. turvatöötajale ja turvajuhile, seega ei ole Muuhulgas näeb TurvaTS alates 19.07.2026 ette ka võimaluse, kus mehitamata õhusõiduki lendu arvestata ettepanekus toodud mõtet sekkumiseks võib kasutada erandkorras raadioside piirajat. Piiranguna on sätestatud, et sellist laiendada piiramise õigust ka meedet võib kasutada üksnes juhul, kui turvaobjekt on riigikaitseseaduse alusel määratud siseturvakorraldaja siseturvatöötajale ja alaliseks või ajutiseks riigikaitseobjektiks ja sellise meetme kohaldamise vajadus tuleneb siseturvajuhile turvategevuse seaduses riigikaitseobjekti turvaplaanist. Seega on ETEL hinnangul majandus- ja sätestatud alusel ja korras. kommunikatsiooniministri 21. septembri 2005. a määruse nr 109 “Nõuded elektromagnetilisele kiirgusele ja raadioside piiramisele“ täiendamine arusaadav ning vajalik töökorralduslik täpsustus. Samas toome välja paragrahvi 1 täiendatava punkti 6 esitatud sõnastuse tõlgendamisega tekkiva kitsaskohaga, mida kahjuks hetkel ei selgita piisavalt lahti ka eelnõu seletuskiri. Nimelt on raadioside piiramise meetme kasutamise õigus antud politseile, seaduses sätestatud muule pädevale korrakaitseorganile ja julgeolekuasutusele riigiõiguse põhimõtetest tulenevalt ning konkreetsele ametnikule volitatakse see õigus edasi vastavate riigiasutuste töökorraldust puudutavate õigusaktidega. Turvatöötajale ja turvajuhile on raadioside piiramise meetme kasutamise õigus antud eraõigusest tulenevate põhimõtete järgi, kus õigus koos kaasnevate kohustustega on konkreetsel meedet kohaldaval isikul. Selliseid eriõigusi omavate isikute ring on omakorda piiratud eriõppe läbimise nõude, kutsesobivuse ja konkreetse turvaobjekti 2  turvaplaanis toodud tingimustega. Seisuga 30.07.2026 on Kutsekoja kutseregistri andmetel Eestis kokku kaitsemeetmete kasutamise pädevustega 3931 turvatöötaja, tase 4 ja 334 turvajuht, tase 5 kehtiva kutsega isikut. Õigust kasutada sellist erakorralist kaitsemeedet nagu raadioside piiramine, saavad reaalselt teostada ainult väga piiratud hulk turvaettevõtja poolt ettevalmistatud ja kehtestatud töökorraldusega toetatud turvateenistujat. Sellest tulenevalt ei ole ETEL hinnangul õigustatud määruse ühes alapunktis riigiasutuste üldnimetuste kasutamine samas loetelus koos turvatöötaja ja turvajuhi ametinimetusega. Teeme ettepaneku need kaks erinevale õiguslikule konstruktsioonile toetuvat volitusnormi eraldada kahte alapunkti. Samuti näeme tõlgendamisel probleemi selles, et TurvaTS sätestab kaitsemeetmete kohaldamise õigused ja nendega kaasnevad kohustused selgesõnaliselt turvaettevõtja turvatöötajale ja turvajuhile. Nende samade sätete laiendamine siseturvakorraldaja siseturvatöötajale ja siseturvajuhile on lahendatud TurvaTS § 9 lg 6 täpsustusega, et siseturvatöötaja ja siseturvajuht juhinduvad ülesannete seaduse §-de 18–28 nõuetest (sh alates 19.07.2026 jõustunud § 261 sätestatud erimeede mehitamata õhusõiduki lendu sekkumine). Reaalselt hakkavad raadioside piiramise erivahendit suure tõenäosusega kasutama ka mitmed elutähtsa teenuse osutajate siseturvakorraldajad ja õigusselguse huvides on mõistlik need turvaturu osalised eraldi välja tuua. ETEL ETTEPANEK: Määruse nr 109 „Nõuded elektromagnetilisele kiirgusele ja raadioside piiramisele“ paragrahvi 1 täiendada punktiga 6 ja 7 järgmises sõnastuses: „6) politseil, seaduses sätestatud muul pädeval korrakaitseorganil ja julgeolekuasutusel – mehitamata õhusõidukist lähtuva ohu tõrjumiseks seaduses sätestatud alusel ja korras.“ „7) turvaettevõtja turvatöötajal ja turvajuhil ning siseturvakorraldaja siseturvatöötajal ja siseturvajuhil – mehitamata õhusõidukist lähtuva ohu tõrjumiseks turvategevuse seaduses sätestatud alusel ja korras.“ Kokkuvõtvalt peame käesolevas eelnõus toodud põhimõtete kiiret rakendamist oluliseks ja Eesti ühiskonnale turvalise elukeskkonna hoidmise vaates vajalikuks. Viru Elektrivõrgud OÜ 30.07.2026 kiri nr. VEV. VEV.01-03/399 Viru Elektrivõrgud OÜ tänab võimaluse eest avaldada arvamust eelnõule, mille eesmärk on Ettepanek on võetud teadmiseks. laiendada mehitamata õhusõidukite (MÕS) seire- ja tõrjevõimalusi ning täpsustada vastutuse ja rollide jaotust riigiasutuste, kriitilise taristu valdajate ning turvategevuse korraldajate vahel. Viru Antud arvamus ei ole määruse Elektrivõrgud toetab eelnõu üldist eesmärki tugevdada Eesti julgeolekut, parandada elutähtsate reguleerida, selline riigi suund võti 3 teenuste toimepidevust ning suurendada kriitilise taristu kaitset muutunud julgeolekukeskkonnas. jõustunud korrakaitseseaduse muutmise Viru Elektrivõrgud OÜ on väike regionaalne elektri jaotusvõrgu ettevõtja, mis tegutseb Narva ja sellest tulenevalt teiste seaduste piirkonnas Euroopa Liidu ja NATO välispiiril. Ettevõte tagab elektrivarustuse piirkonna muutmise seadusega. elanikele, ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele ning riigiasutustele. Samuti omab ettevõte objekte, millel on oluline roll nii elutähtsa teenuse osutamisel kui ka riigikaitselise toimepidevuse tagamisel. Piirkonna geograafilisest asukohast tulenevalt on ettevõtte hallatava taristu julgeolekuriskid võrreldes paljude teiste Eesti piirkondadega kõrgemad ning mehitamata õhusõidukitest lähtuvate ohtude mõju võib realiseeruda kiiremini ja suuremas ulatuses. Toetame kriitilise taristu kaitsevõime tugevdamist Viru Elektrivõrgud peab positiivseks, et eelnõuga luuakse õiguslik raamistik, mis võimaldab riigikaitseobjektidel tegutsevatel turvatöötajatel ja siseturvakorraldajatel vahetu ohu korral rakendada täiendavaid meetmeid mehitamata õhusõidukite tõrjumiseks. Samuti toetame ühise õhuruumi seirepildi ja parema olukorrateadlikkuse loomist Kaitseväe, Politsei- ja Piirivalveameti ning teiste pädevate asutuste koostöös. Peame õigeks ka põhimõtet, et Euroopa Liidu ja NATO välispiiril paiknevate kriitilise taristu objektide kaitse peab arvestama kõrgendatud julgeolekuohuga ning võimaldama kiiremat reageerimist olukordades, kus viivitus võib mõjutada elutähtsa teenuse toimepidevust. Täiendavad kohustused peavad olema proportsionaalsed Eelnõuga kaasneb riigikaitseobjektide valdajatele kohustus hinnata drooniohte riskianalüüsides, täiendada turvaplaane, rajada vajadusel õhuruumi seirevõimekus, tagada seireandmete jagamine ning korraldada väljaõpe ja tehniline valmisolek. Viru Elektrivõrgud juhib tähelepanu, et väikese regionaalse võrguettevõtja jaoks võivad sellised kohustused kujuneda märkimisväärseks täiendavaks haldus- ja finantskoormuseks. Eriti oluline on tagada, et nõuete rakendamisel lähtutakse riskipõhisusest ning objekti tegelikust julgeolekutähtsusest. Kõikide kriitilise taristu valdajate suhtes ühetaoliste nõuete kehtestamine ei pruugi olla proportsionaalne ega majanduslikult põhjendatud. Riik peaks tagama keskse seirevõime ja tehnilise toe Eelnõust nähtub, et Kaitsevägi vastutab Eesti õhuruumi tervikseire eest ning riigiasutuste vahel luuakse ühine õhuseirepilt. Samal ajal nähakse ette võimalus ja teatud juhtudel vajadus rajada ka objektipõhiseid seirelahendusi. Viru Elektrivõrgud leiab, et väikestelt elutähtsa teenuse osutajatelt ei saa eeldada keerukate droonituvastus- ja tõrjesüsteemide iseseisvat väljatöötamist, hangete läbiviimist ning 4 integreerimist riiklikesse süsteemidesse. Riik peaks välja töötama ühtsed tehnilised standardid, liidestuslahendused ja soovituslikud arhitektuurid ning pakkuma ettevõtjatele praktilist tuge nende rakendamisel. See aitaks tagada ühtlase kvaliteedi, vähendada kulusid ning vältida killustatud lahenduste teket. Droonitõrje põhivastutus peab jääma riigile Kuigi mõistame vajadust võimaldada riigikaitseobjektidel tegutsevatel turvatöötajatel vahetu ohu korral sekkuda, leiame, et mehitamata õhusõidukite tuvastamine, identifitseerimine ja tõrjumine peaks jääma eelkõige Kaitseväe, Politsei- ja Piirivalveameti ning teiste pädevate riigiasutuste ülesandeks. Jaotusvõrguettevõtte põhitegevus ei ole julgeolekuoperatsioonide läbiviimine. Ettevõtte peamine ülesanne on tagada piirkonna elanikele, ettevõtetele ning riiklikele struktuuridele usaldusväärne elektrivarustus ja elektrivõrgu toimepidevus. Sellest tulenevalt peaks ettevõtjatele antav aktiivne tõrjeõigus jääma erandlikuks ning rakenduma üksnes selgelt piiritletud ohuolukordades. Investeeringute finantseerimine ja mõju võrgutariifile Viru Elektrivõrgud peab vajalikuks juhtida tähelepanu eelnõu majanduslikule mõjule väikestele jaotusvõrgu ettevõtjatele. Seletuskirjas toodud hinnangu kohaselt võivad ühe kõrge riskiga objekti droonide seire- ja tõrjelahenduste investeeringud ulatuda ligikaudu 60 000 – 250 000 euroni ning keerukamate lahenduste korral kuni 500 000 euroni või isegi enam. Lisaks kaasnevad iga-aastased hooldus-, litsentsi-, koolitus- ja valmisolekukulud. Viru Elektrivõrgud investeerib igal aastal võrgu uuendamisse, rikete vähendamisse, ilmastikukindluse suurendamisse ja elektrivõrgu toimepidevuse tagamisse. Eelnõust tulenevad täiendavad drooniseire ja -tõrje investeeringud võivad kujuneda ebaproportsionaalselt suureks võrreldes ettevõtte tavapärase investeerimismahuga ning vähendada võimalusi investeerida elektrivõrgu töökindluse parandamisse. Selline mõju on eriti oluline väikese regionaalse võrguettevõtja puhul. Täiendavalt tuleb arvestada, et jaotusvõrguettevõtte tulud kujunevad reguleeritud võrguteenuse tariifist ning investeeringute ja tegevuskulude kandmine elektritarbijate makstavasse võrgutariifi eeldab Konkurentsiameti hinnangut ja heakskiitu. Eelnõu materjalidest ei nähtu, millisel viisil käsitletakse droonide seire- ja tõrjevõime loomise kulusid tariifiregulatsioonis ega seda, kas sellised kulud loetakse täielikult põhjendatud võrguinvesteeringuteks. Viru Elektrivõrgud leiab, et enne vastavate kohustuste rakendamist tuleks riigil koostöös 5  Konkurentsiametiga anda võrguettevõtjatele selge regulatiivne raamistik, mis määratleb: - ja tõrjesüsteemide investeeringud on käsitletavad põhjendatud võrguinvesteeringutena; riigikaitse eesmärkidega; - või kaasrahastusmeetmed. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus riigi julgeolekuvajadustest tulenevad investeeringud kantakse täielikult kohalike elektritarbijate võrgutariifidesse. Viru Elektrivõrgud ei pea sellist lähenemist põhjendatuks, kuna nende investeeringute peamine eesmärk on tugevdada riigi julgeolekut ja kriitilise taristu kaitset laiemalt, mitte üksnes elektrivõrgu majandustegevust. Ettepanekud eelnõu täiendamiseks Viru Elektrivõrgud teeb ettepaneku: 1. näha ette riiklikud toetusmeetmed kriitilise taristu valdajatele droonide seire- ja tõrjevõime loomisel; 2. töötada välja riiklikud standardlahendused ja tehnilised juhised seiresüsteemide rajamiseks ning nende integreerimiseks riikliku õhuseirepildiga; 3. säilitada põhimõte, et droonitõrje põhivastutus jääb riigi julgeolekuasutustele ning kriitilise taristu valdajate õigus sekkuda on erandlik; 4. arvestada Euroopa Liidu ja NATO välispiiril paiknevate elutähtsate teenuste osutajate kõrgendatud riskiprofiiliga ning suunata neile täiendavaid kaitse- ja investeerimismeetmeid; 5. tagada droonide seire- ja tõrjevõime loomise kulude regulatiivne käsitlemine ning vajadusel riigipoolne kaasrahastamine, et vältida olukorda, kus riigi julgeolekuvajadustest tulenevad investeeringud kanduvad ebaproportsionaalselt väikeste piirkondlike võrguettevõtjate ja nende tarbijate kanda läbi võrgutariifi. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu 29.07.2026 kiri nr 5.1-1/129-1 Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni liit (ITL) tänab kaasamise eest Majandus- ja Ettepanek on võetud teadmiseks. kommunikatsiooniministri 21. septembri 2005. a määruse nr 109 “Nõuded elektromagnetilisele kiirgusele ja raadioside piiramisele” muutmise määruse eelnõu (edaspidi: eelnõu) menetlusse. Raadioside piiramine on vajalik Olles eelnõu ja selle seletuskirjaga tutvunud on meil järgnevad tähelepanekud. ohuolukordade ennetamiseks või tõrjumiseks. Sellega võivad kaasneda 6 1. Seaduse ja määruse kooskõla küsimus teatavad ajutised mobiilside kvaliteedi 1.1 Eelnõu muudetav §3 lõige 4 (ja ka selle kehtiv redaktsioon) ei ole täielikult kooskõlas häired konkreetses piirkonnas, kus Elektroonilise side seadusega (edaspidi: ESS). raadiosidet piiravat seadet kasutatakse, Eelnõu § 4 lõige 3 kohaselt: “(4) Raadioside piiramine peab võimalikult vähe häirima kuid need häired on oma mõjult raadiosidet väljaspool järgmisi piirkondi: …”. Samas ESS § 23 lg 1 sätestab väga selgelt: väiksemad, kui oht, mis võib Raadiohäired ja nende kõrvaldamine lõikes 1: realiseeruda, kui seda ei tõrjuta. Näiteks “(1) Raadiohäirete tekitamine on keelatud, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 115 sätestatud potentsiaalse pommi kahjutuks tegemine juhtudel ja korras.” avalikus kohas. ESS § 115 määratleb ammendavalt territooriumid ja õhuruumid, kus raadioside piiramine on Mobiilside teenuse kontekstis hinnatakse lubatud. Seadus ei näe ette üldist õigust tekitada häiringuid väljaspool nimetatud alasid. Kuna hädaabi kättesaadavust. määrus on seadusest madalama õigusjõuga õigusakt, ei saa määrusega laiendada seaduses sätestatud raadioside piiramise õiguse territoriaalset ulatust ega saa ka määrusega vähendada ESS § 23 ja § 115 alusel kehtivaid piiranguid. Praktiliselt tähendab see, et kui riigikaitseobjektil kasutatav raadioside piiraja mõjutab ka väljaspool objekti asuvaid raadioside seadmeid sh. mobiilside tugijaamu või kasutajate seadmeid, siis toimub raadioside piiramine ja häirimine seaduses lubatud ala väliselt. ESS §115 lõige 1 aga ei anna enamikel (täpsemalt järgnevas tabelis) raadioside avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks piiramise juhtudel õigust piirata (st. tekitada raadiohäireid) seda väljaspool punktides 1-7 nimetatud territooriumit. 7 8 9 Eelnevast tulenevalt leiame, et puudub õiguslik alus ministri määrusega leevendada selget seadusest tulenevat kohustust mitte tekitada raadiohäireid väljaspool ESS §115 määratletud territooriumit või õhuruumi. 1.2 Eelnõus on terminoloogiline erinevus võrreldes ESS-i §115-ga Ettepanekut on arvestatud eelnõud ja  Eelnõuga muudetava § 3 lõike 4 sõnastuses: selle vahetu ümbruse kohal olev õhuruum seletuskirja on muudetud.  ESS § 115 sõnastuses: selle vahetu läheduse kohal olevas õhuruumis Õigusliku selguse huvides tuleb kasutada seadusega identset terminoloogiat, vältimaks erinevaid tõlgendusi raadioside piiramise lubatud ulatuse osas. Eelneva analüüsi põhjal saab järeldada, et kui raadioside piiraja mõju ulatub väljapoole Ettepanek on võetud teadmiseks. territooriumi, kus raadioside piiramine on seadusega lubatud, muutub seadme kasutaja vastutus teistele raadiosüsteemidele põhjustatud häiringute eest sisuliselt ebaselgeks. Seda ka juhul, kui Raadioside piiramise tehnilised nõuded raadioside piirajat kasutatakse kehtiva sagedusloa alusel. sätestatakse TTJA poolt antavas Ettepanekud: sagedusloas. Sagedusloaga sätestatakse a) Luua ESS-is õiguslik volitusnorm sätestamaks teiseses õigusaktis millised on vajalikud raadiosageduste kasutamise kriteeriumid mille kohaselt saab lugeda väljatugevust teistele raadioseadmetele häireid tehnilised tingimused, mis aitavad vältida mitte tekitavaks ja lubatavaks. On arusaadav, et füüsika reeglite kohaselt on vaja, et ala või raadiohäireid. Sagedusluba on vahend, territooriumi perimeetril oleks väljatugevus piisav mõjutamaks mehitamata lennuvahendi millega maandatakse riske. raadiovastuvõtjat ja see väljatugevus langeb (lõpuks nulli) ikkagi väljaspool seda territooriumit või ala. b) Täiendada eelnõud uue paragrahviga: § X Tehnilised nõuded raadioside piiramisele (1) Raadioside piiraja kasutamisel ei tohi väljaspool lubatud kasutusala põhjustada kahjulikku häiret teistele raadiosüsteemidele. (2) Lubatud kasutusala piiril ja sellest väljaspool ei tohi raadioside piiraja tekitatud raadiosagedusliku välja tugevus ületada käesoleva määruse lisas sätestatud piirväärtusi. (3) Raadioside piiraja paigutamisel tuleb arvestada ohutuskaugusi, antenni suunda, maastikku ja muid raadiosagedusliku leviku tingimusi selliselt, et oleks tagatud lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuete täitmine. Viia määruse terminoloogia kooskõlla ESS § 115 sõnastusega. 2. Mõju sidevõrkudele ja elutähtsatele teenustele Ettepanek on võetud teadmiseks. Eelnõu seletuskirjas puudub analüüs mõjude kohta raadioside kasutajatele ja mobiilside teenuse osutajatele. 10 Eelnõu seletuskirjas on: „Raadioside piiramise õiguse laiendamise mõjud on esitatud Raadioside piiramine on vajalik korrakaitseseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse (mehitamata ohuolukordade ennetamiseks või sõidukite seire ja tõrje rollijaotus) mõjude osas.“ Nimetatud õigusaktide seletuskirjades ja ka tõrjumiseks. Sellega võivad kaasneda antud eelnõu seletuskirjas puudub analüüs ja selgitus mida tegelikult tähendab eelnõu § 3 lõikes 4 teatavad ajutised mobiilside kvaliteedi toodud nõue: „Raadioside piiramine peab võimalikult vähe häirima raadiosidet väljaspool häired konkreetses piirkonnas, kus järgmisi piirkondi: ...“. Leiame, et nõue „peab võimalikult vähe häirima“ ei sätesta sisuliselt raadiosidet piiravat seadet kasutatakse, mitte mingeid nõudeid raadioside piiramisele või selleks kasutatavatele seadmetele. kuid need häired on oma mõjult ITL hinnangul ei sisalda ei viidatud seletuskiri ega käesoleva eelnõu seletuskiri piisavat analüüsi väiksemad, kui oht, mis võib mõju kohta: realiseeruda, kui seda ei tõrjuta. Näiteks - avalikele mobiilsidevõrkudele; potentsiaalse pommi kahjutuks tegemine - elektroonilise side teenustele; avalikus kohas. - elutähtsate teenuste toimimiseks kasutatavatele sideühendustele; - elektroonilise side võrkude toimepidevusele. Samuti, kuigi tegu on tehniliste nõuetega siis seletuskiri ei anna selgust: - milliste tehniliste kriteeriumide alusel nõude täitmist hinnatakse; - millised häiringud on lubatud ja millised mitte; - kes hindab nõude täitmist; - milline on järelevalve kord. Näiteks ei ole võimalik aru saada: - kas lubatav on raadioside katkemine väljaspool kaitstavat ala 50 meetri ulatuses; - kas lubatav on mõju näiteks 200 meetri ulatuses; - milline on lubatava mõju korral väljatugevus väljaspool määratletud ala või territooriumit; - kas lubatav on üksnes üksikute sageduste või laiaribaline mõjutamine. Praktikas võivad raadioside piiramiseks kasutatavad seadmed mõjutada muu hulgas: - hädaolukorra teavituste (EE-ALARM kanalid) toimimist ja teadete edastamist; - valve- ja turvasüsteemide tööd; - kaugloetavaid mõõtesüsteeme; - elutähtsa teenuse osutajate kriitilise taristu juhtimis- ja jälgimissüsteeme; - sideettevõtjate võrgu juhtimis- ja hooldussüsteeme. Seletuskirjast ei nähtu, et nimetatud mõjusid oleks hinnatud. Siinjuures erilist tähelepanu vajab asjaolu, et raadioside piiramise seadmeid hakatakse rakendama eelkõige drooniohu tõrjumiseks 11  olukordades, mis võivad aset leida asustatud piirkondades või linnakeskkonnas. Sellisel juhul võivad võimalikud kõrvalmõjud ulatuda oluliselt väljapoole ala, kus raadioside piiramine on seadusega lubatud. ITL hinnangul ei ole eelnõus olev nõue: “Raadioside piiramine peab võimalikult vähe häirima raadiosidet” piisavalt määratletud ega selge. Objektiivsete kriteeriumide puudumisel ei ole võimalik hinnata ei nõude täitmist ega selle üle järelevalvet teostada. Seetõttu teeme ettepaneku seletuskirja vastavalt täiendada. 3. Mõju mobiilsidevõrkudele ja teenustele Seletuskirja on osaliselt täiendatud. Eelnõu seletuskiri ei käsitle mõju elektroonilise side võrkude töökindlusele ega sideettevõtjate võrkudele olukorras, kus raadioside piiramine toimub avalikus ruumis või asustatud piirkonnas. Raadioside piiramine on vajalik Palume analüüsida, kas ja millistel tingimustel võib raadioside piiramine mõjutada avalike ohuolukordade ennetamiseks või elektroonilise side teenuste osutamist ning kuidas selliseid mõjusid ennetatakse. tõrjumiseks. Sellega võivad kaasneda Kuigi raadioside piiramise seadmeid kasutatakse julgeoleku eesmärgil, siis analüüsimata ja teatavad ajutised mobiilside kvaliteedi hindamata on jäetud nende olulised kõrvalmõjud, mis mõjutavad elutähtsaid teenuseid, mis häired konkreetses piirkonnas, kus teenindavad nii eraisikuid kui ka kriitilist taristut. Näiteks kui riigikaitselise objekti territooriumil raadiosidet piiravat seadet kasutatakse, kasutatakse raadioside piiramise seadet, mille mõju ulatub ka väljapoole objekti territooriumi, kuid need häired on oma mõjult võib see mõjutada väljaspool objekti paiknevaid mobiilside tugijaamu, lõppkasutajate seadmeid väiksemad, kui oht, mis võib või muid raadiosüsteeme. realiseeruda, kui seda ei tõrjuta. Näiteks Veelgi enam on oluline mõju hinnang olukorras, kus drooniohu tõrjumiseks kasutatakse potentsiaalse pommi kahjutuks tegemine raadioside piirajat tiheda asustusega piirkonnas või linnakeskkonnas, kus raadioside piiramisest avalikus kohas. mõjutatud ala ja mõjutatud isikuid on oluliselt rohkem, kuna mõju ulatub ka väljapoole kaitstavat objekti. Sellisel juhul võivad häiringud mõjutada avalikke mobiilside teenuseid ning teenuste tarbijaid, sh isikute võimalust kasutada telefoni- või andmesideteenuseid väljaspool ala, kus raadioside piiramine on seadusega lubatud. Eelnõu ega seletuskiri ei selgita, kuidas selliseid olukordi välditakse või hinnatakse. Ettepanek: lisada määruse seletuskirja eraldi peatükk mõjude kohta mobiilsidevõrkudele ja elutähtsatele teenustele, sh hädaolukorra teavitustele. Loodame, et leiate võimaluse arvestada meie tagasisidega ning täiendada eelnõud vastavalt meie ettepanekutele. See aitaks tagada nii raadioside piiramise seadmete kasutamise võimalike mõjude parema mõistetavuse kui ka selgemad ja üheselt tõlgendatavad nõuded neid seadmeid kasutavatele ametiisikutele. Siseministeerium 02.09.2026 nr 1-7/210-3 12 Olete esitanud Siseministeeriumile kooskõlastamiseks majandus- ja kommunikatsiooniministri Ettepanek on võetud teadmiseks, kuna 21. septembri 2005. a määruse nr 109 „Nõuded elektromagnetilisele kiirgusele ja raadioside täpsemad nõuded raadioside piiramisele piiramisele“. Siseministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega: 1. Eelnõu punktiga 1 on sätestatud Vabariigi Valitsuse sätestatakse lause: „politseil, seaduses sätestatud muul pädeval korrakaitseorganil, 12.12.2005 nr 301 „Raadioside piirmaise julgeolekuasutusel, turvatöötajal ja turvajuhil – mehitamata õhusõidukist lähtuva ohu tõrjumiseks kord“, seega tuleks see norm sätestada seaduses sätestatud alusel ja korras.“. Teeme ettepaneku kasutada sõna „politsei“ asemel Politsei- seal. ja Piirivalveamet, mis on üldiselt tavapärane ka muudes õigusaktides. 2. Teeme ettepaneku täiendada paragrahvi 3 lõikega 5 järgmiselt: „Kui raadioside piiraja kasutamine kestab katkematult kauem kui 15 minutit või seda teostatakse tiheasustusega alal, on raadioside piiramist teostav isik kohustatud sellest viivitamata reaalajas teavitama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit ning Politsei- ja Piirivalveametit.“. TTJA teavitamine on kohustuslik kuid see tuleks selgemalt välja tuua ka antud õigusaktis, sest tulenevalt mehitamata õhusõidukitega kaasnevast ohust võib selliste juhtumite arv suureneda ning oluline on tagada piisav ülevaade. Samuti peame oluliseks, et tulevikus teavitatakse ka Politsei- ja Piirivalveametit, et tagada riigi operatiivasutustele teadlikkus sellest, et kus asukohtades toimub aktiivne segamine. See maandaks raadioside segamisega kaasnevaid riske ning tagaks olukorrateadlikkuse. Politsei- ja Piirivalveameti ülesanne tagada eelkõige tsiviil kasutuses olevate mehitamata õhusõidukite seire ja ohu korral reageerimine ning ootus, et riigil tekib üks keskne seire ja kontaktpunkt eeldab, et ka antud info edastatakse politseile. 13