Detailplaneeringu kohta arvamuste kogumine

DP046690 DP046690 Töö nr: 02/23 Huvitatud isik: Nõmmekvartal OÜ reg kood 16330053 Krista Koppel +372 53 43 9551 [email protected] Tellija: Tallinna Linnaplaneerimise Amet reg kood 75023823 Vabaduse väljak 7, Tallinn 15198 SALVE TN 5, SALVE TN 7, LAULIKU TN 2C JA LAULIKU TN 2B NING KITSARÖÖPA TEE T11 KINNISTUTE DETAILPLANEERING Detailplaneeringu koostaja: RUUM JA MAASTIK OÜ Väike-Ameerika 8 10129 Tallinn Reg. number: 11038715 Kontaktisik: Maarja Zingel Tel: 52 242 92 [email protected] maastikuarhitekt (EMÜ 001438) ruumilise keskkonna planeerija (167451) kestliku ja sidusa tulevikulinna kujundaja (TÜ 01119-25) Arhitektuurne kontseptsioon Hiiu viljaelevaatori ala linnaehitusliku eskiislahenduse arhitektuurivõistlus II etapp KOKO arhitektid OÜ Raivo Kotov Tallinn 2026 Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2026 Sisukord SISUKORD ................................................................ ................................................................................................ ................................................................................................ ............................................................................. ............................................. 1 I SELETUSKIRI ................................................................ ................................................................................................ ................................................................................................ ........................................................................ ........................................ 2 1. Koostamise alused ja lähtedokumendid................................................................ ....................................................................................... ....................................................... 2 1.1 Detailplaneeringu koostamise alused....................................................................................... 2 1.2 Detailplaneeringu koostamise lähtedokumendid ..................................................................... 2 2. Planeeritud maa- maa-ala asukoha kirjeldus ................................................................ ........................................................................................ ........................................................ 4 2.1 Planeeritud maa-ala ruumilise arengu eesmärkide kirjeldus.................................................... 4 3. Planeeringus kavandatu kirjeldus ................................................................ ................................................................................................ ................................................................ 5 3.1 Planeeritud maa-ala krundijaotus ............................................................................................ 5 3.2 Hoonestusala ja hoone paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted ........................... 6 3.4 Vertikaalplaneerimise põhimõtted ......................................................................................... 31 3.5 Keskkonnakaitse, haljastuse ja heakorra tagamise põhimõtted ............................................. 31 3.6 Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted ....................................................... 33 3.7 Tehnovõrkude planeerimise põhimõtted ............................................................................... 35 3.7.1 Veevarustus ............................................................................................................................ 36 3.7.2 Reoveekanalisatsioon ............................................................................................................. 36 3.7.3 Sademeveekanalisatsioon, drenaaž ........................................................................................ 36 3.7.4 Sidevarustus............................................................................................................................ 36 3.7.5 Soojusvarustus ........................................................................................................................ 36 3.7.6 Elektrivarustus ........................................................................................................................ 37 3.7.7. Välisvalgustus......................................................................................................................... 37 3.8 Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted ................................................................................ 38 3.9 Kehtivad ja planeeritud kitsendused ...................................................................................... 38 3.10 Kavandatu vastavus planeeritud maa-ala ruumilise arengu eesmärkidele............................. 38 3.11 Kavandatu mõju lähipiirkonna linnakeskkonnale ja selle arenguvõimalustele ning vastavus avalikele huvidele ja väärtustele ........................................................................................ 39 4. Ehitusprojekti koostamise ja ehitamise nõuded ................................................................ ......................................................................... ......................................... 40 4.1.1 Olulisemad arhitektuurinõuded ............................................................................................. 40 4.1.2 Rajatiste ehitus- ja kujundusnõuded ...................................................................................... 40 4.2 Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks.................................................... 40 4.3 Keskkonnakaitsealased nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks ............................ 41 4.4 Nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks tehnovõrkude osas.................................. 42 4.5 Nõuded tuleohutuse tagamiseks ............................................................................................... 43 4.6 Nõuded kuritegevuse riskide vähendamiseks ............................................................................ 43 5. Planeeringus kavandatu vastavus planeeringu lähtedokumentidele ja –seisukohtadele.............. 43 II JOONISED ................................................................ ................................................................................................ ................................................................................................ ........................................................................ ........................................ 54 1 Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2026 I Seletuskiri 1. Koostamise alused ja lähtedokumendid 1.1 Detailplaneeringu koostamise alused - Planeerimisseadus - Tallinna Linnavalitsuse 18.02.2025 korraldus nr 137 „Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Nõmme linnaosas“ - 29. märtsil 2023 esitatud taotlus nr DP046690 detailplaneeringu koostamise algatamiseks. 1.2 Detailplaneeringu koostamise lähtedokumendid - Tallinna Linnavalitsuse 03.11.2021 määrus nr 36 Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas; - Tallinna Linnavolikogu 23. septembri 2021 otsusega nr 106 kehtestatud Nõmme linnaosa üldplaneering; - riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitamisele esitatud nõuded“; - Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18. novembri 2021 käskkiri nr T-11-1/21/26 „Detailplaneeringu algatamisettepaneku ja detailplaneeringu vormistamise juhend“; - Haldusleping 26.08.2024 nr 3-6/58; - Tallinna parkimisnormatiivi kinnitamine. Tallinna Linnavalitsuse 29.07.2025 korraldus nr 723; - Tallinna Linnavalitsuse 11.10.2017 istungil protokolliga nr 41 heakskiidetud „Tallinna Rattastrateegia 2018-2028“; - Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“; - Tallinn Linnavolikogu 15.06.2023 määrus nr 15 „Tallinna linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2034“; - Tallinna Linnavolikogu 20.10.2022 määrus nr 15 Tallinna eelarvestrateegia ja arengustrateegia „Tallinn 2035“ rakenduskava aastateks 2023-2026; - Tallinna Linnavolikogu 15. detsembri 2022 määrusest nr 24 „Avalikult kasutatava ehitise ehitamise ja selle rahastamise kord“; - Tallinna Linnavalitsuse 03.03.2021 määrus nr 8 „Tallinna arengudokumentide koostamise, avalikustamise ja aruandluse kord“; - Tallinna Linnavolikogu 21.03.2021 määrus Tallinna põhimäärus; - Tallinna Linnavalitsuse seisukoht 11.05.2022 number T-4-5/22/17 Tallinna Linnavolikogu otsuse eelnõule nr 62 korruptsiooni ennetamise strateegia raporti rakendamise kontrolli kohta aastatel 2019-2020; - Tallinna sademevee strateegia aastani 2030; - Eesti Projekteerimisnormid ET-1 0109-0235 Ehitiste tuleohutus; - Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määrus nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“; - Tallinna Linnavolikogu 11. veebruar 2021 määrus nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“; 2 Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2026 - Tallinna Linnavolikogu 18.05.2017 määrusega nr 9 kinnitatud „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldamise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustused“; - Tallinna Linnavolikogu 16. juuni 2011 otsusega nr 107 „Tallinna keskkonnastrateegia aastani 2030“; - keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe- , kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ - Tallinna Linnavolikogu 09.03.2023 määrus nr 39 „Tallinna Jäätmehoolduseeskiri“; - Eesti Standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine, Linnaplaneerimise ja Arhitektuuri Osa 1: Linnaplaneerimine; - Eesti standard EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes”; - Keskkonnaministri 16.12.2016. a. määrus nr 71 „Välisõhus leviva mürataseme mõõtmise meetodid“; - MKM 02.2020 koostatud „Ruumi otsese päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse arvutamise juhend“; - Sotsiaalministri määrus "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid" - Sotsiaalministri 17.05.2002. a. määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“; - Siseministri 30.03.2017 määrusega nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“; - Eesti standardile EVS 812-7:2018 Ehitise tuleohutus. Osa 7_Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded; - Elektrilevi OÜ 24.09.2024 tehnilised tingimused nr 482677; - AKTSIASELTS TALLINNA VESI 14.10.2024 tehnilised tingimused nr PR/2449020-1; - Telia Eesti AS 04.10.2024 telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 39197521. Planeeringu koostamisel on lähtutud järgmistest uuringutest: - Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringu liiklusuuring. Koostaja Insenertibüroo Stratum, töö nr 2023-T124; - Tallinn Hiiu elevaatori ümbruse dendroloogiline hinnang. Koostaja Ülle Jõgar, töö 9/24 ja 2026 aasta täiendus; - Keskkonnamürast põhjustatud müratasemete hindamine. Koostaja Akukon Eesti OÜ, töö 250593-1-A ja Helirõhutaseme mõõtmine, töö nr 250593-M01_30959_A; - Tallinnas Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringuala keskkonnaseisundi hinnang. Koostaja Lemma OÜ; - Insolatsiooni analüüs. Koostaja Con Arte, töö nr 425. 3 Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2026 2. Planeeritud maa- maa-ala asukoha kirjeldus Tallinna Linnavalitsuse 18.02.2025 korraldusega nr 137 „Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Nõmme linnaosas“ määratud planeeringuala suurus on 3,18 ha. Planeeringuala asub Nõmme linnaosas Hiiu asumi keskuses. Ala paikneb endisel Hiiu viljaelevaatori tööstuspiirkonnas ja piirneb Tallinna maleva õppe- ja tagalakeskuse ning elamu- ja tootmismaa sihtotstarbeliste kinnistute vahelisel alal ulatudes põhja pool Kitsarööpa tee kergliiklusteeni. 2.1 Planeeritud maa- maa-ala ruumilise arengu eesmärkide kirjeldus Eesmärk on Nõmme linnaosa üldplaneering põhimõtetest lähtuva detailplaneeringu koostamine. Detailplaneeringu lahendus ruumilise arengu eesmärke arvestavalt on läbimõeldud terviklahendus. Planeeringu koostamise eesmärk on detailplaneeringu ülesannete lahendamine. Planeeringu ülesanneteks on: - planeeringuala kruntideks jaotamine; - krundi hoonestusala määramine; - krundi ehitusõiguse määramine; - detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine; - ehitise ehituslike tingimuste määramine. Detailplaneering näeb ette planeeringuala kinnistute jagamine kruntideks, kruntide maakasutuse sihtotstarvete ning ehitusõiguse määramise. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on samuti haljastuse, juurdepääsutee ja parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõttelise lahenduse väljatöötamine. Arendamise eesmärk on traditsioonilise mitmeotstarbelise urbanistliku keskkonna kujundamine, linnaruumi kvaliteetne tihendamine. Segahoonestusalade planeerimise eesmärk on tekitada piirkondlikud tõmbekeskused, kus osutataks vähemalt esmaseid kodulähedasi teenuseid. Nende alade hoonestuse täiendamine peab laiendama keskusalade funktsioone ja muutma need avatumaks keskkonnaks. Segahoonestusaladel tuleb keskmisest enam tähelepanu pöörata meeldiva jalakäijate ruumi loomisele, mis seob eri liiki ühissõidukite peatused ja liikumisviisid ning teenindusettevõtted ja - asutused. Planeeringuala ruumilised arengu eesmärgid, mis lähtuvad ühtlasi ka Nõmme linnaosa üldplaneeringu põhimõtetest: - ruumilise terviklahenduse koostamine; - Hiiu keskuseala väljaarendamine; - hea teenuste kättesaadavusega avatud linnaruumiga ala kujundamine; - senise mahajäätud tööstuspiirkonna ala arendamine mitmefunktsiooniliseks, sidusaks ja kestlikuks tõmbekeskuseks; - võimalik on rakendada 15 minuti linna ideed lähipiirkonnas tervikuna, nii olemasolevaid teenuseid - lasteaed, kool, tervisekeskus, kauplus ja rohealad, kui ka kavandatud uushoonestuse teenuseid pakkuvaks keskuseks; - avatud atraktiivne urbanistlik väliruum seob erinevad hoonestustüübid ning kasutusvaldkonnad ühtseks tervikuks; - kruntide maakasutuse sihtotstarbe määramine arvestades üldplaneeringu segahoonestuse juhtotstarbega; - luua eeldused erinevatele ühiskonna liikmetele meeldiva vaba aja veetmiseks piirkonnas; - tulevaste elanike ja tõmbekeskuse külastajate vajadustele vastava kvaliteetse, sidusa ja jätkusuutliku keskkonna kavandamine; 4 Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2026 - tervikliku kvartali lahenduse kavandamine, mis on jalakäijate eelistusega ja sõidukite läbisõitu ning maapealset parkimist on kavandatud minimaalses võimalikus mahus. Keskuseala arendamisel on võimalik lähtuda 8-80 printsiibist, mille kohaselt on avalikus ruumis liikumine ühtviisi turvaline nii 8 aastasele kui ka 80- aastasele inimesele; - hästi ligipääsetava tänavaruumi kujundamine, arvestades jalakäijate, kergliiklejate ning sõidukitega; - läbimõeldud õuealade ja väliruumi kavandamine, milles senine kõvakatteline ala asendub rohealade, kõrg- ja madalhaljastatud piirkonnaga; - endise tööstusala kasutuse mitmekesistamine ja rohealade suurendamine piirkonnas toetab linna jätkusuutlikku ja ressursisäästliku ning kliimakindlat arengut; - ressursisäästvam on piirkonna areng alal, kus tehnovõrkude lahendused on väljaarendatud. Ala on varasemalt olnud kasutuses ning ala arendamisel ei hõivata väärtuslikku looduslikku maad; - endise viljaelevaatori hoone rekonstrueerimine, piirkonnas säilib senine maamärk. 3. Planeeringus kavandatu kirjeldus Detailplaneeringu koostamisel eelnes 2021 aastal läbi viidud Hiiu viljaelevaatori ala linnaehitusliku eskiislahenduse arhitektuurivõistlus. Arhitektuurivõistluse võidutöö autorid on KOKO arhitektid OÜ, võidutöö põhimõtted on detailplaneeringu lahenduse aluseks. Planeeringus on ette nähtud moodustada Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c, Lauliku tn 2b ja Kitsarööpa tee T11 kinnistutest kaksteist krunti. Moodustatud elamu ning elamu- ja äri kruntidele määrata ehitusõigus 4-korruseliste korterelamute, viljaelevaatori hoone rekonstrueerimine äripindadega korterelamuks, äri või ühiskondliku hoone krundile 6- korruselise hoone ehitusõiguse määramine, üldkasutatava maa määramine ning transpordimaa kruntide moodustamine juurdepääsude tagamiseks. Planeeringuala krunditud osas on: - keskmine hoonestustihedus 0,74; - kavandatud korterite arv 132; - keskmine täisehituse protsent 23%; - kavandatud haljastuse osakaal 37%; - kavandatud parkimiskohtasid 335. 3.1 Planeeritud maa- maa-ala krundijaotus Planeeringuala hõlmab 100% tootmismaa sihtotstarbega Salve tn 5 ja Salve tn 7, Lauliku tn 2c kinnistuid ja 70% tootmismaa ja 30% ärimaa sihtotstarbega Lauliku tn 2b kinnistut ning sihtotstarbeta Kitsarööpa tee T11 kinnistut. Detailplaneeringu lahendus näeb ette kaheteistkümne krundi moodustamise. Lauliku tn 2c kinnistu ümberkruntimisel moodustatakse elamu-ja ärimaa maakasutusega krunt pos nr 1, üldkasutatava maa krunt pos nr 2, äri või üldkasutatava hoone maa krunt pos nr 3, elamumaa maakasutusega krunt pos nr 7 ning transpordimaa maakasutusega krunt pos nr 10. Lauliku tn 2b kinnistust moodustatakse elamu- ja ärimaa maakasutusega krunt pos nr 9 ja pos nr 10 osa. Salve tn 5 kinnistu ümberkruntimisel moodustatakse elamu- ja ärimaa maakasutusega krunt pos nr 1, äri või ühiskondliku hoone maa krunt pos nr 4, elamumaa maakasutusega krunt pos nr 5, pos nr 6 ja pos nr 7 ning transpordimaa maakasutusega krunt pos nr 10 ja pos nr 11. Salve tn 7 kinnistu ümberkruntimisel moodustatakse elamumaa maakasutusega krunt pos nr 6 ja transpordimaa maakasutusega krunt pos nr 10. Kitsarööpa tee T11 kinnistu piire ja transpordimaa maakasutuse sihtotstarvet ei muudeta (pos nr 12). 5 Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2026 3.2 Hoonestusala ja hoone paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted Nõmme linnaosa üldplaneeringu põhimõtetest lähtuvalt on Hiiu elevaatori keskusealal määratud segahoonestusala ning täpsustatud kuhu elamute kavandamine on lubatud. Planeeringuala paikneb keskuseala lääneosas kuhu elamute ehitamine on lubatud. Elamute ehitamine on lubatud ka Peeter Suure merekindluse ringdepoo lähipiirkonda juurdepääsuga Salve tänavalt. Planeeringus on hoonestusala ja hoone paiknemise ning suuruse kavandamisel planeeritud krundil lähtutud järgmistest põhimõtetest: - kavandada terviklik linnaruumiline lahendus; - kavandada erineva kasutusotstarbega hoonestus; - uushoonestus on inimmõõtmeline ja loob meeldiva tänavaruumi; - kavandatud hoonestusala suurus võimaldab ehitusprojekti koostamisel paigutada hoone arhitektuursest lahendusest lähtuvalt sobivaimasse asukohta krundil; - arvestades tuleohutuskujaga. Planeeringuala hoonestusalade ja hoonete paiknemisel on arvestatud läbiviidud arhitektuurivõistluse võidutöö kontseptsiooni, kontaktala ruumilisi arenguid ja perspektiive. Planeeringuala senisest maakasutusest lähtuvalt on hoonestusest vaba ala kaetud kõvakattelise pinnaga, kus haljastatud ala on praktiliselt olematu ja alal kasvavad üksnes mõned üksikud puud. Planeeritud ärimaa maakasutusega kruntidele ei ole lubatud külaliskorterite ja ärikorterite kavandamine. Planeeringuala on lahendatud terviklikult ning tasakaalukalt hoonestuse ja avalike alade printsiipi järgivalt. Planeeringus on arhitektuursele lahendusele tuginedes määratud krundi maapealne ning maa-alune hoonestusala. 3.3 Ehitusõigus, hoone kasutusotstarbed ning hoonete ja maaüksuste koormusnäitajad Detailplaneeringu elluviimisel on eesmärk parandada elukeskkonda. Planeeringu lahendus lähtub mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõtetest ning suurendab ja parandab olemasoleva elukeskkonna väärtusi läbi otstarbeka maakasutuse ja vajadusega tihenda mõistlikus mahus uut loodavat keskuseala. Olemasolevaid hooneid renoveeritakse, nt elevaatori hoone ja tootmishoone endine torn, kuid suures ulatuses on vajalik ka tootmishoonete likvideerimine. Positsioon nr 1 krunt Nõmme linnaosa üldplaneering detailplaneering Positsioon nr 1 SEGAHOONESTUSALA HIIU KESKUS Krundi ehitusõigus krundi kasutamise alal võivad paikneda elamud, Ek 85% Ä15% sihtotstarve ühiskondlikke ehitise, sh. riigi- ja Ek- korterelamu maa kohaliku omavalitsuse asutusi, kaubandus- ja teenindusettevõtteid, äri- Ä- ärimaa ja büroohooneid, keskkonda Krundile on ette nähtud mittehäirivat väiketootmist, kultuuri- ja alajaama spordiasutusi jm linnlikku elukeskkonda ümbertõstmine teenindavaid funktsioone. hoonete suurim lubatud ei ole määratud 1 põhihoone arv Elevaatorihoone põhihoone, abihoone renoveeritakse olemasolevas mahus 6 Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2026 Ülejäänud hooned ja rajatised lammutatakse hoonete suurim lubatud ei ole määratud maapealne 1400 m2 ehitisealune pind maapealse ehitisealuse pinna mahus on rõdud ja varikatused maa-alune 3200 m2 krundi täisehituse üldjuhul 50% 20% protsent krundi minimaalsuurus segahoonestusaladel ei ole kruntide ja kruntide tükeldamise jagamist reguleeritud. Kõrghaljastusega 7148 m2 tingimused kinnistute jagamisel tuleb krundi suuruse määramisel lähtuda vajadusest säilitada kõrghaljastusega alade kompaktsus ja vajaduse korral planeerida krundid suuremad hoonete suurim lubatud hoonete suurim lubatud kõrgus on 15 m, kõrgus suurim korruste arv 4 Kõrgus 47,5m Hoonete sobiv kõrgus täpsustatakse projekti (olemasoleva hoone või detailplaneeringuga, arvestades renoveerimine samas konkreetsest asukohast ja lähiümbrusest mahus) tingitud linnaruumilisi iseärasusi ja maakasutuspiiranguid. 12 maapealset korrust Kui külgnevate hoonestatud kruntide 1 maa-alune korrus põhihoonete korruselisus või kõrgus on väiksem, tuleb selle määramisel lähtuda nendest hoonetest. Hoonete suurim lubatud ei ole määratud maapealne brutopind E 7585 m2 Ä 1030 m2 maa-alune 3200 m2 Hoonestusviis ja uute hoonete ehitamisel ja hoonete paiknemine olemasolevate laiendamisel lähtutakse Olemasoleva hoone ning lubatud kaugused hoonestusviisi, ehitusjoone ning ees-, renoveerimine kinnistu piirist taga- ja külgaia ulatuse määramisel naaberkruntidel ja tänaval Tuleohutuse kujad on väljakujunenud ehitustavast ja tagatud alljärgnevatest hoonete paiknemise Valgustusnõude on põhimõtetest. tagatud -Lähtuda tuleb tuleohutus- ja Hoonestusala ei paikne valgustusnõuetest. naaberkinnistu piirile -Tuleb arvestada hoonete põhimahu lähemal kui 4 meetrit vahekaugust ja paiknemise rütmi tänavate ääres. -Kaugus tagumisest krundipiirist tuleb määrata naaberkrundi hoonestuse iseloomust ja valgustustingimustest lähtudes. See võiks olla vähemalt võrdne 7 Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2026 hoone kõrgusega, aga peab olema vähemalt 4 m. Abihooned võivad paikneda krundi piiril. Krundi piirile lähemale kui 4 m ehitamiseks on vaja teha koostööd naaberkinnistu omanikuga ning koostöö dokumenteerida. Tagada tuleb tuleohutus ja naabrusõigused. Krundi tihedam asustus on keskuste 1,21 hoonestustihedus mõjupiirkonnas. Elanike suurem tihedus on lubatud asumikeskustes. Korterelamute koormusindeksit ei ole segahoonestusalal määratud Kruntide suurim lubatud Kruntide suurim lubatud täisehitusprotsent Täisehitus 20% täisehitusprotsent ja -korterelamud 30% Hoone maapealne hoonealune pind kokku -muud hooned- üldjuhul kuni 50% ehitisealune pind 2 1400 m Hoone maa-alune ehitisealune pind 3200 m2 Kruntide koormusindeks Korterelamukruntide koormusindeksit ja Krundile on ja suurim lubatud korterite arvu ei ole määratud. kavandatud ligikaudu korterite arv 62 korterit Suurim soovitatav korterite arv ühe kortermaja kohta on 12 Kruntide minimaalne 20%, mille hulka ei kuulu maapinnaga haljastatud pinna ühendamata haljastus 30 % osakaal Elamukruntidel (ka juhul kui esimesel korrusel on äripinnad) vähemalt 30% Haljastatud ala krundil peab olema võimalikult kompaktne, hoone asukoht tuleb kavandada kõrghaljastust säästvalt Haljastus, heakord, Säilitada kinnistul paiknevad 1. ja 2. Krundil ei kasva puid tänavaäärsed piirded väärtusklassi ja võimaluse korral ka Dp lahendus näeb ette 3. väärtusklassi puud. Vaid võimalused madal- linnaehituslikult kaalukal põhjusel võib väga väärtusliku puu likvideerida. ja kõrghaljastuse istutamiseks krundile. Elamukruntidel on kinnistut ümbritseva Lahendus heki puhul soovitatav vältida igihaljaid täpsustatakse liike, ennekõike elupuid. Elupuuhekid ei väliruumi projekti ole Nõmmele iseloomulikud. Eelistada koostamisel tuleb vabakujulisi hekke või grupiti põõsaistutusi. Piirdeaeda krundi piirile ei kavandada Heki paigutamisel krundi piirile või selle vahetusse lähedusse peab silmas pidama, et sellega ei kahjustataks loomuliku valguse levi naaberkinnistule. 8 Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2026 Heki suurim lubatud kõrgus on üldjuhul 1,5 m. Kõrghaljastuse säilitamisel või taastamisel tuleb piirkonnas eelistada traditsioonilisi puittaimi. Piirdeaia kujundus ja kõrgus peab lähtuma naaberkinnistute piirdeaia kõrgusest ja kujundusest ehk piirkonnale iseloomulikust piirdeaedade lahendusest, lubatud suurim kõrgus on 1,5 m. Piirdeaed on üldjuhul hõre läbipaistev puitlippaed või hekiga kombineeritud võrkaed, kruntide vaheline aed võib olla ka võrkaed. Krundisiseseid piirdeaedu ei ole lubatud rajada. Lubatud on ka hoone arhitektuurist lähtuvad ja piirkonda sobivad piirdeaia erilahendused linnaplaneerimise ameti või linnaosa arhitekti ja piirinaabri kirjalikul nõusolekul. Suure liikluskoormusega tänavate ääres on erilahendusena lubatud tihedamad, vaheliti paigutatud lippidega kahekihilised piirdeaiad, mille lippide vahe on traditsiooniline. Samuti võib kaaluda 1,5 meetrist kõrgema heki kavandamist. Nurgakrundi puhul tuleb piirdeaia rajamisel või asendamisel liiklusohutuse tõttu kaaluda aia tagasiastet või läbipaistvama piirde rajamist. Hiiu elevaatori alale piirdeaedade rajamise kohta ei ole tingimusi sätestatud. Positsioon nr 3 krunt Nõmme linnaosa üldplaneering detailplaneering Positsioon nr 3 SEGAHOONESTUSALA HIIU KESKUS Krundi ehitusõigus krundi kasutamise alal võivad paikneda elamud, Ä või Üh 100% sihtotstarve ühiskondlikke ehitise, sh. riigi- ja Ä- ärimaa kohaliku omavalitsuse asutusi, kaubandus- ja teenindusettevõtteid, äri- Üh- ühiskondlike ja büroohooneid, keskkonda ehitiste maa mittehäirivat väiketootmist, kultuuri- ja Krundile on spordiasutusi jm linnlikku elukeskkonda kavandatud lasteaed teenindavaid funktsioone. 9 Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2026 hoonete suurim lubatud ei ole määratud arv 1 põhihoone põhihoone, abihoone Olemasolevad hooned ja rajatise lammutatakse hoonete suurim lubatud ei ole määratud maapealne 570 m2 ehitisealune pind maa-alune 575 m2 krundi täisehituse üldjuhul 50% 35% protsent krundi minimaalsuurus segahoonestusaladel ei ole kruntide ja kruntide tükeldamise jagamist reguleeritud. Kõrghaljastusega 1645 m2 tingimused kinnistute jagamisel tuleb krundi suuruse määramisel lähtuda vajadusest säilitada kõrghaljastusega alade kompaktsus ja vajaduse korral planeerida krundid suuremad hoonete suurim lubatud hoonete suurim lubatud kõrgus on 15 m, kõrgus suurim korruste arv 4 13m Hoonete sobiv kõrgus täpsustatakse projekti või detailplaneeringuga, arvestades 3 maapealset korrust konkreetsest asukohast ja lähiümbrusest 1 maa-alune korrus tingitud linnaruumilisi iseärasusi ja maakasutuspiiranguid. Olemasolevad hooned ja rajatised Kui külgnevate hoonestatud kruntide lammutatakse põhihoonete korruselisus või kõrgus on väiksem, tuleb selle määramisel lähtuda nendest hoonetest. Hoonete suurim lubatud ei ole määratud maapealne 1425 m2 brutopind maa-alune 575 m2 Hoonestusviis ja uute hoonete ehitamisel ja hoonete paiknemine olemasolevate laiendamisel lähtutakse Tuleohutuse kuja on ning lubatud kaugused hoonestusviisi, ehitusjoone ning ees-, tagatud kinnistu piirist taga- ja külgaia ulatuse määramisel naaberkruntidel ja tänaval Hoone korruselisus on väljakujunenud ehitustavast ja vahelduv alljärgnevatest hoonete paiknemise põhimõtetest. -Lähtuda tuleb tuleohutus- ja valgustusnõuetest. -Tuleb arvestada hoonete põhimahu vahekaugust ja paiknemise rütmi tänavate ääres. -Kaugus tagumisest krundipiirist tuleb määrata naaberkrundi hoonestuse iseloomust ja valgustustingimustest 10 Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2026 lähtudes. See võiks olla vähemalt võrdne hoone kõrgusega, aga peab olema vähemalt 4 m. Abihooned võivad paikneda krundi piiril. Krundi piirile lähemale kui 4 m ehitamiseks on vaja teha koostööd naaberkinnistu omanikuga ning koostöö dokumenteerida. Tagada tuleb tuleohutus ja naabrusõigused. Krundi tihedam asustus on keskuste hoonestustihedus mõjupiirkonnas. Elanike suurem tihedus 0,87 on lubatud asumikeskustes. Korterelamute koormusindeksit ei ole segahoonestusalal määratud Kruntide suurim lubatud Kruntide suurim lubatud täisehitusprotsent täisehitusprotsent ja -korterelamud 30% 33% hoonealune pind kokku -muud hooned- üldjuhul kuni 50% Kruntide koormusindeks Korterelamukruntide koormusindeksit ja ja suurim lubatud korterite arvu ei ole määratud. Kortereid ei kavandata korterite arv Suurim soovitatav korterite arv ühe kortermaja kohta on 12 Kruntide minimaalne 20%, mille hulka ei kuulu maapinnaga haljastatud pinna ühendamata haljastus 50 % osakaal Elamukruntidel (ka juhul kui esimesel korrusel on äripinnad) vähemalt 30% Haljastatud ala krundil peab olema võimalikult kompaktne, hoone asukoht tuleb kavandada kõrghaljastust säästvalt Haljastus, heakord, Säilitada kinnistul paiknevad 1. ja 2. Krundil ei kasva puid tänavaäärsed piirded väärtusklassi ja võimaluse korral ka Piireaed on lubatud 3. väärtusklassi puud. Vaid lastemäguväljakut linnaehituslikult kaalukal põhjusel võib ümbritsevale alale väga väärtusliku puu likvideerida. Elamukruntidel on kinnistut ümbritseva heki puhul soovitatav vältida igihaljaid liike, ennekõike elupuid. Elupuuhekid ei ole Nõmmele iseloomulikud. Eelistada tuleb vabakujulisi hekke või grupiti põõsaistutusi. Heki paigutamisel krundi piirile või selle vahetusse lähedusse peab silmas pidama, et sellega ei kahjustataks loomuliku valguse levi naaberkinnistule. Heki suurim lubatud kõrgus on üldjuhul 1,5 m. 11 Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2026 Kõrghaljastuse säilitamisel või taastamisel tuleb piirkonnas eelistada traditsioonilisi puittaimi. Piirdeaia kujundus ja kõrgus peab lähtuma naaberkinnistute piirdeaia kõrgusest ja kujundusest ehk piirkonnale iseloomulikust piirdeaedade lahendusest, lubatud suurim kõrgus on 1,5 m. Piirdeaed on üldjuhul hõre läbipaistev puitlippaed või hekiga kombineeritud võrkaed, kruntidevaheline aed võib olla ka võrkaed. Krundisiseseid piirdeaedu ei ole lubatud rajada. Lubatud on ka hoone arhitektuurist lähtuvad ja piirkonda sobivad piirdeaia erilahendused linnaplaneerimise ameti või linnaosa arhitekti ja piirinaabri kirjalikul nõusolekul. Suure liikluskoormusega tänavate ääres on erilahendusena lubatud tihedamad, vaheliti paigutatud lippidega kahekihilised piirdeaiad, mille lippide vahe on traditsiooniline. Samuti võib kaaluda 1,5 meetrist kõrgema heki kavandamist. Nurgakrundi puhul tuleb piirdeaia rajamisel või asendamisel liiklusohutuse tõttu kaaluda aia tagasiastet või läbipaistvama piirde rajamist. Hiiu elevaatori alale piirdeaedade rajamise kohta ei ole tingimusi sätestatud. 12 Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2026 Positsioon nr 4 krunt Nõmme linnaosa üldplaneering detailplaneering Positsioon nr 4 SEGAHOONESTUSALA HIIU KESKUS Krundi ehitusõigus krundi kasutamise alal võivad paikneda elamud, Ä või Üh 100% sihtotstarve ühiskondlikke ehitise, sh. riigi- ja Ä- ärimaa kohaliku omavalitsuse asutusi, kaubandus- ja teenindusettevõtteid, äri- Üh- ühiskondlike ja büroohooneid, keskkonda ehitiste maa mittehäirivat väiketootmist, kultuuri- ja spordiasutusi jm linnlikku elukeskkonda teenindavaid funktsioone. hoonete suurim lubatud ei ole määratud arv 1 põhihoone põhihoone, abihoone hoonete suurim lubatud ei ole määratud Maapealne 260 m2 ehitisealune pind Maa-alune 385 m2 krundi täisehituse üldjuhul 50% 46% protsent krundi minimaalsuurus segahoonestusaladel ei ole kruntide ja kruntide tükeldamise jagamist reguleeritud. Kõrghaljastusega 568 m2 tingimused kinnistute jagamisel tuleb krundi suuruse määramisel lähtuda vajadusest säilitada kõrghaljastusega alade kompaktsus ja vajaduse korral planeerida krundid suuremad hoonete suurim lubatud hoonete suurim lubatud kõrgus on 15 m, kõrgus suurim korruste arv 4 21 m Hoonete sobiv kõrgus täpsustatakse projekti või detailplaneeringuga, arvestades 6 maapealset korrust konkreetsest asukohast ja lähiümbrusest (olemasolev säiliv tingitud linnaruumilisi iseärasusi ja hoonemaht) maakasutuspiiranguid. Valdavalt on hooneosa Kui külgnevate hoonestatud kruntide 2-korruseline põhihoonete korruselisus või kõrgus on Ülejäänud hooned ja väiksem, tuleb selle määramisel lähtuda nendest hoonetest. rajatise lammutatakse Hoonete suurim lubatud ei ole määratud 365 m2 brutopind Hoonestusviis ja uute hoonete ehitamisel ja hoonete paiknemine olemasolevate laiendamisel lähtutakse 6-korruseline ning lubatud kaugused hoonestusviisi, ehitusjoone ning ees-, hooneosa on kinnistu piirist taga- ja külgaia ulatuse määramisel olemasolev säiliv naaberkruntidel ja tänaval väljakujunenud ehitustavast ja 13 Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2026 alljärgnevatest hoonete paiknemise kavandatav 2- põhimõtetest. korruseline hooneosa on uusehitis -Lähtuda tuleb tuleohutus- ja valgustusnõuetest. -Tuleb arvestada hoonete põhimahu tuleohutuskujad on vahekaugust ja paiknemise rütmi tagatud tänavate ääres. -Kaugus tagumisest krundipiirist tuleb hoone paikneb määrata naaberkrundi hoonestuse kavandatud tee poolses iseloomust ja valgustustingimustest osas krundi piiril lähtudes. See võiks olla vähemalt võrdne hoone kõrgusega, aga peab olema vähemalt 4 m. Abihooned võivad hoonestusala ei paikne paikneda krundi piiril. naaberkinnistu piirile Krundi piirile lähemale kui 4 m lähemal kui 4 meetrit ehitamiseks on vaja teha koostööd naaberkinnistu omanikuga ning koostöö dokumenteerida. Tagada tuleb tuleohutus ja naabrusõigused. Krundi tihedam asustus on keskuste hoonestustihedus mõjupiirkonnas. Elanike suurem tihedus 0,64 on lubatud asumikeskustes. Korterelamute koormusindeksit ei ole segahoonestusalal määratud Kruntide suurim lubatud Kruntide suurim lubatud täisehitusprotsent täisehitusprotsent ja -korterelamud 30% 46% hoonealune pind kokku -muud hooned- üldjuhul kuni 50% Kruntide koormusindeks Korterelamukruntide koormusindeksit ja ja suurim lubatud korterite arvu ei ole määratud. Kortereid ei kavandata korterite arv Suurim soovitatav korterite arv ühe kortermaja kohta on 12 Kruntide minimaalne 20%, mille hulka ei kuulu maapinnaga haljastatud pinna ühendamata haljastus 40% osakaal Elamukruntidel (ka juhul kui esimesel korrusel on äripinnad) vähemalt 30% Haljastatud ala krundil peab olema võimalikult kompaktne, hoone asukoht tuleb kavandada kõrghaljastust säästvalt Haljastus, heakord, Säilitada kinnistul paiknevad 1. ja 2. tänavaäärsed piirded väärtusklassi ja võimaluse korral ka Krundil ei kasva 3. väärtusklassi puud. Vaid kõrghaljastus linnaehituslikult kaalukal põhjusel võib väga väärtusliku puu likvideerida. Elamukruntidel on kinnistut ümbritseva Krundi piirile ei heki puhul soovitatav vältida igihaljaid kavandata piirdeaeda liike, ennekõike elupuid. Elupuuhekid ei 14 Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2026 ole Nõmmele iseloomulikud. Eelistada tuleb vabakujulisi hekke või grupiti põõsaistutusi. Heki paigutamisel krundi piirile või selle vahetusse lähedusse peab silmas pidama, et sellega ei kahjustataks loomuliku valguse levi naaberkinnistule. Heki suurim lubatud kõrgus on üldjuhul 1,5 m. Kõrghaljastuse säilitamisel või taastamisel tuleb piirkonnas eelistada traditsioonilisi puittaimi. Piirdeaia kujundus ja kõrgus peab lähtuma naaberkinnistute piirdeaia kõrgusest ja kujundusest ehk piirkonnale iseloomulikust piirdeaedade lahendusest, lubatud suurim kõrgus on 1,5 m. Piirdeaed on üldjuhul hõre läbipaistev puitlippaed või hekiga kombineeritud võrkaed, kruntidevaheline aed võib olla ka võrkaed. Krundisiseseid piirdeaedu ei ole lubatud rajada. Lubatud on ka hoone arhitektuurist lähtuvad ja piirkonda sobivad piirdeaia erilahendused linnaplaneerimise ameti või linnaosa arhitekti ja piirinaabri kirjalikul nõusolekul. Suure liikluskoormusega tänavate ääres on erilahendusena lubatud tihedamad, vaheliti paigutatud lippidega kahekihilised piirdeaiad, mille lippide vahe on traditsiooniline. Samuti võib kaaluda 1,5 meetrist kõrgema heki kavandamist. Nurgakrundi puhul tuleb piirdeaia rajamisel või asendamisel liiklusohutuse tõttu kaaluda aia tagasiastet või läbipaistvama piirde rajamist. Hiiu elevaatori alale piirdeaedade rajamise kohta ei ole tingimusi sätestatud. 15 Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2026 Positsioon nr 5 krunt Nõmme linnaosa üldplaneering detailplaneering Positsioon nr 5 SEGAHOONESTUSALA HIIU KESKUS Krundi ehitusõigus krundi kasutamise alal võivad paikneda elamud, Ek 100% sihtotstarve ühiskondlikke ehitise, sh. riigi- ja Ek- korterelamu maa kohaliku omavalitsuse asutusi, kaubandus- ja teenindusettevõtteid, äri- ja büroohooneid, keskkonda mittehäirivat väiketootmist, kultuuri- ja spordiasutusi jm linnlikku elukeskkonda teenindavaid funktsioone. hoonete suurim lubatud ei ole määratud arv 1 põhihoone põhihoone, abihoone Olemasolevad hooned ja rajatised lammutatakse hoonete suurim lubatud ei ole määratud Maapealne 535 m2 ehitisealune pind Maa-alune 1120m2 krundi täisehituse üldjuhul 50% 30% protsent krundi minimaalsuurus segahoonestusaladel ei ole kruntide ja kruntide tükeldamise jagamist reguleeritud. Kõrghaljastusega 1757 m2 tingimused kinnistute jagamisel tuleb krundi suuruse määramisel lähtuda vajadusest säilitada kõrghaljastusega alade kompaktsus ja vajaduse korral planeerida krundid suuremad hoonete suurim lubatud hoonete suurim lubatud kõrgus on 15 m, kõrgus suurim korruste arv 4 15 m Hoonete sobiv kõrgus täpsustatakse projekti või detailplaneeringuga, arvestades konkreetsest asukohast ja lähiümbrusest 4 maapealset korrust tingitud linnaruumilisi iseärasusi ja maakasutuspiiranguid. üks maa-alune korrus Kui külgnevate hoonestatud kruntide põhihoonete korruselisus või kõrgus on väiksem, tuleb selle määramisel lähtuda nendest hoonetest. Hoonete suurim lubatud ei ole määratud maapealne 1067 m2 brutopind maa-alune 1120 m2 Hoonestusviis ja uute hoonete ehitamisel ja hoonete paiknemine olemasolevate laiendamisel lähtutakse Korterelamud hoonestusviisi, ehitusjoone ning ees-, moodustavad 16 Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2026 ning lubatud kaugused taga- ja külgaia ulatuse määramisel planeeringuala kinnistu piirist naaberkruntidel ja tänaval põhjaosas väljakujunenud ehitustavast ja terviklahenduse alljärgnevatest hoonete paiknemise Tagatud on põhimõtetest. tuleohutuskujad -Lähtuda tuleb tuleohutus- ja valgustusnõuetest. Hoonestusala ei paikne -Tuleb arvestada hoonete põhimahu naaberkinnistu piirile vahekaugust ja paiknemise rütmi lähemal kui 4 meetrit tänavate ääres. -Kaugus tagumisest krundipiirist tuleb määrata naaberkrundi hoonestuse iseloomust ja valgustustingimustest lähtudes. See võiks olla vähemalt võrdne hoone kõrgusega, aga peab olema vähemalt 4 m. Abihooned võivad paikneda krundi piiril. Krundi piirile lähemale kui 4 m ehitamiseks on vaja teha koostööd naaberkinnistu omanikuga ning koostöö dokumenteerida. Tagada tuleb tuleohutus ja naabrusõigused. Krundi tihedam asustus on keskuste hoonestustihedus mõjupiirkonnas. Elanike suurem tihedus 0,61 on lubatud asumikeskustes. Korterelamute koormusindeksit ei ole segahoonestusalal määratud Kruntide suurim lubatud Kruntide suurim lubatud täisehitusprotsent 30% täisehitusprotsent ja -korterelamud 30% hoonealune pind kokku -muud hooned- üldjuhul kuni 50% Kruntide koormusindeks Korterelamukruntide koormusindeksit ja 11 korterit ja suurim lubatud korterite arvu ei ole määratud. korterite arv Suurim soovitatav korterite arv ühe kortermaja kohta on 12 Kruntide minimaalne 20%, mille hulka ei kuulu maapinnaga haljastatud pinna ühendamata haljastus 30% osakaal Elamukruntidel (ka juhul kui esimesel korrusel on äripinnad) vähemalt 30% Haljastatud ala krundil peab olema võimalikult kompaktne, hoone asukoht tuleb kavandada kõrghaljastust säästvalt Haljastus, heakord, Säilitada kinnistul paiknevad 1. ja 2. tänavaäärsed piirded väärtusklassi ja võimaluse korral ka Krundil ei kasva 3. väärtusklassi puud. Vaid kõrghaljastust linnaehituslikult kaalukal põhjusel võib väga väärtusliku puu likvideerida. 17 Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2026 Elamukruntidel on kinnistut ümbritseva Elamukrundi välisruumi heki puhul soovitatav vältida igihaljaid kujundus töötatakse liike, ennekõike elupuid. Elupuuhekid ei välja ehitusprojekti ole Nõmmele iseloomulikud. Eelistada koostamisel tuleb vabakujulisi hekke või grupiti Piireaia kavandamist põõsaistutusi. krundi piirile ei ole ette Heki paigutamisel krundi piirile või selle nähtud vahetusse lähedusse peab silmas Krundil paiknev pandus pidama, et sellega ei kahjustataks kavandatakse loomuliku valguse levi naaberkinnistule. ümbritsevasse Heki suurim lubatud kõrgus on üldjuhul keskkonda sobivana 1,5 m. maastikukujunduslike Kõrghaljastuse säilitamisel või ja/või ehituslike taastamisel tuleb piirkonnas eelistada võtetega traditsioonilisi puittaimi. Piirdeaia kujundus ja kõrgus peab lähtuma naaberkinnistute piirdeaia kõrgusest ja kujundusest ehk piirkonnale iseloomulikust piirdeaedade lahendusest, lubatud suurim kõrgus on 1,5 m. Piirdeaed on üldjuhul hõre läbipaistev puitlippaed või hekiga kombineeritud võrkaed, kruntidevaheline aed võib olla ka võrkaed. Krundisiseseid piirdeaedu ei ole lubatud rajada. Lubatud on ka hoone arhitektuurist lähtuvad ja piirkonda sobivad piirdeaia erilahendused linnaplaneerimise ameti või linnaosa arhitekti ja piirinaabri kirjalikul nõusolekul. Suure liikluskoormusega tänavate ääres on erilahendusena lubatud tihedamad, vaheliti paigutatud lippidega kahekihilised piirdeaiad, mille lippide vahe on traditsiooniline. Samuti võib kaaluda 1,5 meetrist kõrgema heki kavandamist. Nurgakrundi puhul tuleb piirdeaia rajamisel või asendamisel liiklusohutuse tõttu kaaluda aia tagasiastet või läbipaistvama piirde rajamist. Hiiu elevaatori alale piirdeaedade rajamise kohta ei ole tingimusi sätestatud. 18 Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2026 Positsioon nr 6 krunt Nõmme linnaosa üldplaneering detailplaneering Positsioon nr 6 SEGAHOONESTUSALA HIIU KESKUS Krundi ehitusõigus krundi kasutamise alal võivad paikneda elamud, Ek 100% sihtotstarve ühiskondlikke ehitise, sh. riigi- ja Ek- korterelamu maa kohaliku omavalitsuse asutusi, kaubandus- ja teenindusettevõtteid, äri- ja büroohooneid, keskkonda mittehäirivat väiketootmist, kultuuri- ja spordiasutusi jm linnlikku elukeskkonda teenindavaid funktsioone. hoonete suurim lubatud ei ole määratud arv 2 põhihoonet põhihoone, abihoone Olemasolevad hooned ja rajatised lammutatakse hoonete suurim lubatud ei ole määratud maapealne 730 m2 ehitisealune pind maa-alune 1460 m2 krundi täisehituse üldjuhul 50% 31% protsent krundi minimaalsuurus segahoonestusaladel ei ole kruntide ja kruntide tükeldamise jagamist reguleeritud. Kõrghaljastusega 2374 m2 tingimused kinnistute jagamisel tuleb krundi suuruse määramisel lähtuda vajadusest säilitada kõrghaljastusega alade kompaktsus ja vajaduse korral planeerida krundid suuremad hoonete suurim lubatud hoonete suurim lubatud kõrgus on 15 m, 15 m kõrgus suurim korruste arv 4 4 maapealset korrust Hoonete sobiv kõrgus täpsustatakse projekti või detailplaneeringuga, arvestades üks maa-alune korrus konkreetsest asukohast ja lähiümbrusest tingitud linnaruumilisi iseärasusi ja maakasutuspiiranguid. Kui külgnevate hoonestatud kruntide põhihoonete korruselisus või kõrgus on väiksem, tuleb selle määramisel lähtuda nendest hoonetest. Hoonete suurim lubatud ei ole määratud maapealne 2134 m2 brutopind maa-alune 1460 m2 Hoonestusviis ja uute hoonete ehitamisel ja hoonete paiknemine olemasolevate laiendamisel lähtutakse Korterelamud ning lubatud kaugused hoonestusviisi, ehitusjoone ning ees-, moodustavad kinnistu piirist taga- ja külgaia ulatuse määramisel planeeringuala 19 Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2026 naaberkruntidel ja tänaval põhjaosas väljakujunenud ehitustavast ja terviklahenduse alljärgnevatest hoonete paiknemise Tagatud on põhimõtetest. tuleohutuskujad -Lähtuda tuleb tuleohutus- ja valgustusnõuetest. Hoonestusala ei paikne -Tuleb arvestada hoonete põhimahu naaberkinnistu piirile vahekaugust ja paiknemise rütmi lähemal kui 4 meetrit tänavate ääres. -Kaugus tagumisest krundipiirist tuleb määrata naaberkrundi hoonestuse iseloomust ja valgustustingimustest lähtudes. See võiks olla vähemalt võrdne hoone kõrgusega, aga peab olema vähemalt 4 m. Abihooned võivad paikneda krundi piiril. Krundi piirile lähemale kui 4 m ehitamiseks on vaja teha koostööd naaberkinnistu omanikuga ning koostöö dokumenteerida. Tagada tuleb tuleohutus ja naabrusõigused. Krundi tihedam asustus on keskuste hoonestustihedus mõjupiirkonnas. Elanike suurem tihedus 0,90 on lubatud asumikeskustes. Korterelamute koormusindeksit ei ole segahoonestusalal määratud Kruntide suurim lubatud Kruntide suurim lubatud täisehitusprotsent täisehitusprotsent ja -korterelamud 30% 31% hoonealune pind kokku -muud hooned- üldjuhul kuni 50% Kruntide koormusindeks Korterelamukruntide koormusindeksit ja ja suurim lubatud korterite arvu ei ole määratud. 22 korterit korterite arv Suurim soovitatav korterite arv ühe kahes hoones (11+11) kortermaja kohta on 12 Kruntide minimaalne 20%, mille hulka ei kuulu maapinnaga haljastatud pinna ühendamata haljastus 35% osakaal Elamukruntidel (ka juhul kui esimesel korrusel on äripinnad) vähemalt 30% Haljastatud ala krundil peab olema võimalikult kompaktne, hoone asukoht tuleb kavandada kõrghaljastust säästvalt Haljastus, heakord, Säilitada kinnistul paiknevad 1. ja 2. tänavaäärsed piirded väärtusklassi ja võimaluse korral ka Krundil ei kasva 3. väärtusklassi puud. Vaid kõrghaljastust linnaehituslikult kaalukal põhjusel võib väga väärtusliku puu likvideerida. 20 Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2026 Elamukruntidel on kinnistut ümbritseva Elamukrundi välisruumi heki puhul soovitatav vältida igihaljaid kujundus töötatakse liike, ennekõike elupuid. Elupuuhekid ei välja ehitusprojekti ole Nõmmele iseloomulikud. Eelistada koostamisel tuleb vabakujulisi hekke või grupiti Piireaia kavandamist põõsaistutusi. krundi piirile ei ole ette Heki paigutamisel krundi piirile või selle nähtud vahetusse lähedusse peab silmas pidama, et sellega ei kahjustataks loomuliku valguse levi naaberkinnistule. Heki suurim lubatud kõrgus on üldjuhul 1,5 m. Kõrghaljastuse säilitamisel või taastamisel tuleb piirkonnas eelistada traditsioonilisi puittaimi. Piirdeaia kujundus ja kõrgus peab lähtuma naaberkinnistute piirdeaia kõrgusest ja kujundusest ehk piirkonnale iseloomulikust piirdeaedade lahendusest, lubatud suurim kõrgus on 1,5 m. Piirdeaed on üldjuhul hõre läbipaistev puitlippaed või hekiga kombineeritud võrkaed, kruntidevaheline aed võib olla ka võrkaed. Krundisiseseid piirdeaedu ei ole lubatud rajada. Lubatud on ka hoone arhitektuurist lähtuvad ja piirkonda sobivad piirdeaia erilahendused linnaplaneerimise ameti või linnaosa arhitekti ja piirinaabri kirjalikul nõusolekul. Suure liikluskoormusega tänavate ääres on erilahendusena lubatud tihedamad, vaheliti paigutatud lippidega kahekihilised piirdeaiad, mille lippide vahe on traditsiooniline. Samuti võib kaaluda 1,5 meetrist kõrgema heki kavandamist. Nurgakrundi puhul tuleb piirdeaia rajamisel või asendamisel liiklusohutuse tõttu kaaluda aia tagasiastet või läbipaistvama piirde rajamist. Hiiu elevaatori alale piirdeaedade rajamise kohta ei ole tingimusi sätestatud. 21 Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2026 Positsioon nr 7 krunt Nõmme linnaosa üldplaneering detailplaneering Positsioon nr 7 SEGAHOONESTUSALA Krundi ehitusõigus krundi kasutamise alal võivad paikneda elamud, Ek 100% sihtotstarve ühiskondlikke ehitise, sh. riigi- ja Ek- korterelamu maa kohaliku omavalitsuse asutusi, kaubandus- ja teenindusettevõtteid, äri- ja büroohooneid, keskkonda mittehäirivat väiketootmist, kultuuri- ja spordiasutusi jm linnlikku elukeskkonda teenindavaid funktsioone. hoonete suurim lubatud ei ole määratud arv 2 põhihoonet põhihoone, abihoone Olemasolevad hooned ja rajatised lammutatakse hoonete suurim lubatud ei ole määratud maapealne 730 m2 ehitisealune pind maa-alune 1420 m2 krundi täisehituse üldjuhul 50% 30% protsent krundi minimaalsuurus segahoonestusaladel ei ole kruntide ja kruntide tükeldamise jagamist reguleeritud. Kõrghaljastusega 2472 m2 tingimused kinnistute jagamisel tuleb krundi suuruse määramisel lähtuda vajadusest säilitada kõrghaljastusega alade kompaktsus ja vajaduse korral planeerida krundid suuremad hoonete suurim lubatud hoonete suurim lubatud kõrgus on 15 m, kõrgus suurim korruste arv 4 15 m Hoonete sobiv kõrgus täpsustatakse projekti või detailplaneeringuga, arvestades 4 maapealset korrust konkreetsest asukohast ja lähiümbrusest üks maa-alune korrus tingitud linnaruumilisi iseärasusi ja maakasutuspiiranguid. Kui külgnevate hoonestatud kruntide põhihoonete korruselisus või kõrgus on väiksem, tuleb selle määramisel lähtuda nendest hoonetest. Hoonete suurim lubatud ei ole määratud maapealne 2134 m2 brutopind maa-alune 1420 m2 Hoonestusviis ja uute hoonete ehitamisel ja hoonete paiknemine olemasolevate laiendamisel lähtutakse Korterelamud ning lubatud kaugused hoonestusviisi, ehitusjoone ning ees-, moodustavad kinnistu piirist taga- ja külgaia ulatuse määramisel planeeringuala 22 Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2026 naaberkruntidel ja tänaval põhjaosas väljakujunenud ehitustavast ja terviklahenduse alljärgnevatest hoonete paiknemise Tagatud on põhimõtetest. tuleohutuskujad -Lähtuda tuleb tuleohutus- ja valgustusnõuetest. Hoonestusala ei paikne -Tuleb arvestada hoonete põhimahu naaberkinnistu piirile vahekaugust ja paiknemise rütmi lähemal kui 4 meetrit tänavate ääres. -Kaugus tagumisest krundipiirist tuleb määrata naaberkrundi hoonestuse iseloomust ja valgustustingimustest lähtudes. See võiks olla vähemalt võrdne hoone kõrgusega, aga peab olema vähemalt 4 m. Abihooned võivad paikneda krundi piiril. Krundi piirile lähemale kui 4 m ehitamiseks on vaja teha koostööd naaberkinnistu omanikuga ning koostöö dokumenteerida. Tagada tuleb tuleohutus ja naabrusõigused. Krundi tihedam asustus on keskuste hoonestustihedus mõjupiirkonnas. Elanike suurem tihedus 0,86 on lubatud asumikeskustes. Korterelamute koormusindeksit ei ole segahoonestusalal määratud Kruntide suurim lubatud Kruntide suurim lubatud täisehitusprotsent täisehitusprotsent ja -korterelamud 30% 30% hoonealune pind kokku -muud hooned- üldjuhul kuni 50% Kruntide koormusindeks Korterelamukruntide koormusindeksit ja ja suurim lubatud korterite arvu ei ole määratud. 22 korterit korterite arv Suurim soovitatav korterite arv ühe kahes hoones (11+11) kortermaja kohta on 12 Kruntide minimaalne 20%, mille hulka ei kuulu maapinnaga haljastatud pinna ühendamata haljastus 40% osakaal Elamukruntidel (ka juhul kui esimesel korrusel on äripinnad) vähemalt 30% Haljastatud ala krundil peab olema võimalikult kompaktne, hoone asukoht tuleb kavandada kõrghaljastust säästvalt Haljastus, heakord, Säilitada kinnistul paiknevad 1. ja 2. tänavaäärsed piirded väärtusklassi ja võimaluse korral ka Krundi põhjapiiril 3. väärtusklassi puud. Vaid kavavad kaks III linnaehituslikult kaalukal põhjusel võib väärtusklassi puud on väga väärtusliku puu likvideerida. säilitatavad 23 Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2026 Elamukruntidel on kinnistut ümbritseva heki puhul soovitatav vältida igihaljaid Elamukrundi välisruumi liike, ennekõike elupuid. Elupuuhekid ei kujundus töötatakse ole Nõmmele iseloomulikud. Eelistada välja ehitusprojekti tuleb vabakujulisi hekke või grupiti koostamisel põõsaistutusi. Piireaia kavandamist Heki paigutamisel krundi piirile või selle krundi piirile ei ole ette vahetusse lähedusse peab silmas nähtud pidama, et sellega ei kahjustataks loomuliku valguse levi naaberkinnistule. Heki suurim lubatud kõrgus on üldjuhul 1,5 m. Kõrghaljastuse säilitamisel või taastamisel tuleb piirkonnas eelistada traditsioonilisi puittaimi. Piirdeaia kujundus ja kõrgus peab lähtuma naaberkinnistute piirdeaia kõrgusest ja kujundusest ehk piirkonnale iseloomulikust piirdeaedade lahendusest, lubatud suurim kõrgus on 1,5 m. Piirdeaed on üldjuhul hõre läbipaistev puitlippaed või hekiga kombineeritud võrkaed, kruntidevaheline aed võib olla ka võrkaed. Krundisiseseid piirdeaedu ei ole lubatud rajada. Lubatud on ka hoone arhitektuurist lähtuvad ja piirkonda sobivad piirdeaia erilahendused linnaplaneerimise ameti või linnaosa arhitekti ja piirinaabri kirjalikul nõusolekul. Suure liikluskoormusega tänavate ääres on erilahendusena lubatud tihedamad, vaheliti paigutatud lippidega kahekihilised piirdeaiad, mille lippide vahe on traditsiooniline. Samuti võib kaaluda 1,5 meetrist kõrgema heki kavandamist. Nurgakrundi puhul tuleb piirdeaia rajamisel või asendamisel liiklusohutuse tõttu kaaluda aia tagasiastet või läbipaistvama piirde rajamist. Hiiu elevaatori alale piirdeaedade rajamise kohta ei ole tingimusi sätestatud. 24 Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2026 Positsioon nr 8 krunt Nõmme linnaosa üldplaneering detailplaneering Positsioon nr 8 SEGAHOONESTUSALA Krundi ehitusõigus krundi kasutamise alal võivad paikneda elamud, Ä 100% sihtotstarve ühiskondlikke ehitise, sh. riigi- ja Ä - ärimaa kohaliku omavalitsuse asutusi, kaubandus- ja teenindusettevõtteid, äri- ja büroohooneid, keskkonda mittehäirivat väiketootmist, kultuuri- ja spordiasutusi jm linnlikku elukeskkonda teenindavaid funktsioone. hoonete suurim lubatud ei ole määratud 1 põhihoone arv Olemasolevad hooned põhihoone, abihoone ja rajatised lammutatakse hoonete suurim lubatud ei ole määratud maapealne 1030m2 ehitisealune pind maa-alune 1500 m2 krundi täisehituse üldjuhul 50% 53% protsent krundi minimaalsuurus segahoonestusaladel ei ole kruntide ja kruntide tükeldamise jagamist reguleeritud. Kõrghaljastusega 1932 m2 tingimused kinnistute jagamisel tuleb krundi suuruse määramisel lähtuda vajadusest säilitada kõrghaljastusega alade kompaktsus ja vajaduse korral planeerida krundid suuremad hoonete suurim lubatud hoonete suurim lubatud kõrgus on 15 m, kõrgus suurim korruste arv 4 15 m Hoonete sobiv kõrgus täpsustatakse projekti või detailplaneeringuga, arvestades 4 maapealset korrust konkreetsest asukohast ja lähiümbrusest üks maa-alune korrus tingitud linnaruumilisi iseärasusi ja maakasutuspiiranguid. maapealsed korrused on liigendatud 2-3-4 Kui külgnevate hoonestatud kruntide põhihoonete korruselisus või kõrgus on väiksem, tuleb selle määramisel lähtuda nendest hoonetest. Hoonete suurim lubatud ei ole määratud maapealne 2550 m2 brutopind maa-alune 1500 m2 Hoonestusviis ja uute hoonete ehitamisel ja hoonete paiknemine olemasolevate laiendamisel lähtutakse ning lubatud kaugused hoonestusviisi, ehitusjoone ning ees-, kinnistu piirist taga- ja külgaia ulatuse määramisel Tagatud on naaberkruntidel ja tänaval tuleohutuskujad väljakujunenud ehitustavast ja 25 Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2026 alljärgnevatest hoonete paiknemise põhimõtetest. Hoonestusala ei paikne -Lähtuda tuleb tuleohutus- ja naaberkinnistu piirile valgustusnõuetest. lähemal kui 4 meetrit -Tuleb arvestada hoonete põhimahu vahekaugust ja paiknemise rütmi tänavate ääres. -Kaugus tagumisest krundipiirist tuleb määrata naaberkrundi hoonestuse iseloomust ja valgustustingimustest lähtudes. See võiks olla vähemalt võrdne hoone kõrgusega, aga peab olema vähemalt 4 m. Abihooned võivad paikneda krundi piiril. Krundi piirile lähemale kui 4 m ehitamiseks on vaja teha koostööd naaberkinnistu omanikuga ning koostöö dokumenteerida. Tagada tuleb tuleohutus ja naabrusõigused. Krundi tihedam asustus on keskuste hoonestustihedus mõjupiirkonnas. Elanike suurem tihedus 1,32 on lubatud asumikeskustes. Korterelamute koormusindeksit ei ole segahoonestusalal määratud Kruntide suurim lubatud Kruntide suurim lubatud täisehitusprotsent täisehitusprotsent ja -korterelamud 30% 53% hoonealune pind kokku -muud hooned- üldjuhul kuni 50% Kruntide koormusindeks Korterelamukruntide koormusindeksit ja ja suurim lubatud korterite arvu ei ole määratud. Kortereid ei kavandata korterite arv Suurim soovitatav korterite arv ühe kortermaja kohta on 12 Kruntide minimaalne 20%, mille hulka ei kuulu maapinnaga haljastatud pinna ühendamata haljastus 20% osakaal Elamukruntidel (ka juhul kui esimesel korrusel on äripinnad) vähemalt 30% Haljastatud ala krundil peab olema võimalikult kompaktne, hoone asukoht tuleb kavandada kõrghaljastust säästvalt Haljastus, heakord, Säilitada kinnistul paiknevad 1. ja 2. tänavaäärsed piirded väärtusklassi ja võimaluse korral ka 3. väärtusklassi puud. Vaid linnaehituslikult kaalukal põhjusel võib väga väärtusliku puu likvideerida. Elamukruntidel on kinnistut ümbritseva heki puhul soovitatav vältida igihaljaid liike, ennekõike elupuid. Elupuuhekid ei 26 Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2026 ole Nõmmele iseloomulikud. Eelistada tuleb vabakujulisi hekke või grupiti põõsaistutusi. Heki paigutamisel krundi piirile või selle vahetusse lähedusse peab silmas pidama, et sellega ei kahjustataks loomuliku valguse levi naaberkinnistule. Heki suurim lubatud kõrgus on üldjuhul 1,5 m. Kõrghaljastuse säilitamisel või taastamisel tuleb piirkonnas eelistada traditsioonilisi puittaimi. Piirdeaia kujundus ja kõrgus peab lähtuma naaberkinnistute piirdeaia kõrgusest ja kujundusest ehk piirkonnale iseloomulikust piirdeaedade lahendusest, lubatud suurim kõrgus on 1,5 m. Piirdeaed on üldjuhul hõre läbipaistev puitlippaed või hekiga kombineeritud võrkaed, kruntidevaheline aed võib olla ka võrkaed. Krundisiseseid piirdeaedu ei ole lubatud rajada. Lubatud on ka hoone arhitektuurist lähtuvad ja piirkonda sobivad piirdeaia erilahendused linnaplaneerimise ameti või linnaosa arhitekti ja piirinaabri kirjalikul nõusolekul. Suure liikluskoormusega tänavate ääres on erilahendusena lubatud tihedamad, vaheliti paigutatud lippidega kahekihilised piirdeaiad, mille lippide vahe on traditsiooniline. Samuti võib kaaluda 1,5 meetrist kõrgema heki kavandamist. Nurgakrundi puhul tuleb piirdeaia rajamisel või asendamisel liiklusohutuse tõttu kaaluda aia tagasiastet või läbipaistvama piirde rajamist. Hiiu elevaatori alale piirdeaedade rajamise kohta ei ole tingimusi sätestatud. 27 Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2026 Positsioon nr 9 krunt Nõmme linnaosa üldplaneering detailplaneering Positsioon nr 9 SEGAHOONESTUSALA HIIU KESKUS Krundi ehitusõigus krundi kasutamise alal võivad paikneda elamud, Ek50% Ä 50% sihtotstarve ühiskondlikke ehitise, sh. riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusi, kaubandus- ja teenindusettevõtteid, äri- Ek- korterelamu ja büroohooneid, keskkonda Ä - ärimaa mittehäirivat väiketootmist, kultuuri- ja spordiasutusi jm linnlikku elukeskkonda teenindavaid funktsioone. hoonete suurim lubatud ei ole määratud arv 2 põhihoonet põhihoone, abihoone Olemasolevad hooned ja rajatised lammutatakse hoonete suurim lubatud ei ole määratud maapealne 1265 m2 ehitisealune pind maa-alune 1440 m2 krundi täisehituse üldjuhul 50% 44% protsent krundi minimaalsuurus segahoonestusaladel ei ole kruntide ja kruntide tükeldamise jagamist reguleeritud. Kõrghaljastusega 2894 m2 tingimused kinnistute jagamisel tuleb krundi suuruse määramisel lähtuda vajadusest säilitada kõrghaljastusega alade kompaktsus ja vajaduse korral planeerida krundid suuremad hoonete suurim lubatud hoonete suurim lubatud kõrgus on 15 m, kõrgus suurim korruste arv 4 15 m Hoonete sobiv kõrgus täpsustatakse projekti või detailplaneeringuga, arvestades 4 maapealset korrust konkreetsest asukohast ja lähiümbrusest üks maa-alune korrus tingitud linnaruumilisi iseärasusi ja maakasutuspiiranguid. maapealsed hoonemahud on Kui külgnevate hoonestatud kruntide liigendatud põhihoonete korruselisus või kõrgus on väiksem, tuleb selle määramisel lähtuda 1-korrus 7m nendest hoonetest. Hoonete suurim lubatud ei ole määratud maapealne 2920 m2 brutopind maa-alune 1440 m2 28 Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2026 Hoonestusviis ja uute hoonete ehitamisel ja Hoone on plokistatud hoonete paiknemine olemasolevate laiendamisel lähtutakse Lauliku tn 2a kinnistul ning lubatud kaugused hoonestusviisi, ehitusjoone ning ees-, paikneva hoonega kinnistu piirist taga- ja külgaia ulatuse määramisel Ette on nähtud naaberkruntidel ja tänaval tulemüüri rajamise väljakujunenud ehitustavast ja vajadus alljärgnevatest hoonete paiknemise põhimõtetest. -Lähtuda tuleb tuleohutus- ja valgustusnõuetest. -Tuleb arvestada hoonete põhimahu vahekaugust ja paiknemise rütmi tänavate ääres. -Kaugus tagumisest krundipiirist tuleb määrata naaberkrundi hoonestuse iseloomust ja valgustustingimustest lähtudes. See võiks olla vähemalt võrdne hoone kõrgusega, aga peab olema vähemalt 4 m. Abihooned võivad paikneda krundi piiril. Krundi piirile lähemale kui 4 m ehitamiseks on vaja teha koostööd naaberkinnistu omanikuga ning koostöö dokumenteerida. Tagada tuleb tuleohutus ja naabrusõigused. Krundi tihedam asustus on keskuste hoonestustihedus mõjupiirkonnas. Elanike suurem tihedus 1,01 on lubatud asumikeskustes. Korterelamute koormusindeksit ei ole segahoonestusalal määratud Kruntide suurim lubatud Kruntide suurim lubatud täisehitusprotsent täisehitusprotsent ja -korterelamud 30% 44% hoonealune pind kokku -muud hooned- üldjuhul kuni 50% Kruntide koormusindeks Korterelamukruntide koormusindeksit ja ja suurim lubatud korterite arvu ei ole määratud. 15 korterit korterite arv Suurim soovitatav korterite arv ühe kortermaja kohta on 12 Kruntide minimaalne 20%, mille hulka ei kuulu maapinnaga haljastatud pinna ühendamata haljastus 30% osakaal Elamukruntidel (ka juhul kui esimesel korrusel on äripinnad) vähemalt 30% Haljastatud ala krundil peab olema võimalikult kompaktne, hoone asukoht tuleb kavandada kõrghaljastust säästvalt Haljastus, heakord, Säilitada kinnistul paiknevad 1. ja 2. Krundil ei kasva tänavaäärsed piirded väärtusklassi ja võimaluse korral ka kõrghaljastust 29 Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2026 3. väärtusklassi puud. Vaid krundi välisruumi linnaehituslikult kaalukal põhjusel võib kujundus töötatakse väga väärtusliku puu likvideerida. välja ehitusprojekti koostamisel Elamukruntidel on kinnistut ümbritseva heki puhul soovitatav vältida igihaljaid Piireaia kavandamist liike, ennekõike elupuid. Elupuuhekid ei krundi piirile ei ole ette ole Nõmmele iseloomulikud. Eelistada nähtud tuleb vabakujulisi hekke või grupiti põõsaistutusi. Heki paigutamisel krundi piirile või selle vahetusse lähedusse peab silmas pidama, et sellega ei kahjustataks loomuliku valguse levi naaberkinnistule. Heki suurim lubatud kõrgus on üldjuhul 1,5 m. Kõrghaljastuse säilitamisel või taastamisel tuleb piirkonnas eelistada traditsioonilisi puittaimi. Piirdeaia kujundus ja kõrgus peab lähtuma naaberkinnistute piirdeaia kõrgusest ja kujundusest ehk piirkonnale iseloomulikust piirdeaedade lahendusest, lubatud suurim kõrgus on 1,5 m. Piirdeaed on üldjuhul hõre läbipaistev puitlippaed või hekiga kombineeritud võrkaed, kruntidevaheline aed võib olla ka võrkaed. Krundisiseseid piirdeaedu ei ole lubatud rajada. Lubatud on ka hoone arhitektuurist lähtuvad ja piirkonda sobivad piirdeaia erilahendused linnaplaneerimise ameti või linnaosa arhitekti ja piirinaabri kirjalikul nõusolekul. Suure liikluskoormusega tänavate ääres on erilahendusena lubatud tihedamad, vaheliti paigutatud lippidega kahekihilised piirdeaiad, mille lippide vahe on traditsiooniline. Samuti võib kaaluda 1,5 meetrist kõrgema heki kavandamist. Nurgakrundi puhul tuleb piirdeaia rajamisel või asendamisel liiklusohutuse tõttu kaaluda aia tagasiastet või läbipaistvama piirde rajamist. Hiiu elevaatori alale piirdeaedade rajamise kohta ei ole tingimusi sätestatud. Ehitusõigust ei määrata kruntidele pos nr 2, 10, 11 ja 12. 30 Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2026 3.4 Vertikaalplaneerimise põhimõtted Maapind on tasane, absoluutkõrguste vahemik 52.39 – 54.05. Planeeringuala väliruumi lahenduse põhimõtted on välja töötatud arhitektuure projekti koostamisel. Väliruumi reljeefsem osa kujuneb renoveeritava elevaatorihoone lõuna- ja põhja osasse. Ala on terviklik urbanistlik keskuseala. Kõvakatteliste alade sajuveed on ette nähtud võimalusel reljeefikaldega suunata haljasalale, valdavalt on sajuveed suunatud sademevee või drenaažisüteemi, samuti on võimalik kasutada kombineeritud lahendusi. Sademevett ei ole lubatud naaberkinnistutele suunata. Võimalusel imendub sademevesi kohapeal pinnasesse. Maapinna kõrgused täpsustatakse lähtuvalt väliruumi lahendusest hoonete ehitusprojekti koostamisel. 3.5 Keskkonnakaitse, haljastuse ja heakorra tagamise põhimõtted Haljastus Planeeringualal on teostatud Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 vastu võetud määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“ kohane haljastuse inventeerimine. Läbiviidud inventeerimise materjalid paiknevad Lisade kaustas, lisa nr 3.2. Inventeerimise kokkuvõttena on välja toodu, et alal kasvab suhteliselt vähe puittaime liike, haruldasi ja kõrgema väärtusklassi puittaimi alal ei kasva. Puittaimedest esinesid III väärtusklassi puudest kuldkask, harilik saar, arukask, harilik mänd, harilik vaher ja elupuud. Rohttaimede inventuuri käigus ei leitud haruldasi ega kaitsealuseid taimeliike. Alal kasvasid invasiivsed võõrliigid. Detailplaneeringu lahendusest lähtuvalt ning puude paiknemisel tehnovõrkude kaitsevööndi alas on ette nähtud puude likvideerimise vajadus. Kokku on ette nähtud likvideerida 7 III-IV väärtusklassi puud. Likvideeritavate puude asendusistutuse vajadus on esitatud allolevates tabelites. Puittaimede ümberistutamist ei ole kavandatud. Planeeringuala haljaspinna osakaal on tootmisalale iseloomulikult üliväikene. Ala haljastamisel madal- ja kõrghaljastusega on vajalik ehitusprojekti koostamisel koostada terviklik väliruumi projektlahendus volitatud maastikuarhitekti poolt. Projekti koostamisel arvestada haljaspindadena ka garaažipealseid ja maapinnaga otse mitte seotud alasid, et kujundada esteetiline ja funktsionaalne keskuseala. Luua põnev avaliku kasutusega mänguala ning jalgteede ühendused istumisvõimalustega, pöörata tähelepanu soojasaarte vältimiseks kasutades varjuandvaid puid ja erinevaid pinnakatteid. Kavandatud jalgteede võrgustik on ühendatud Kitsarööpa raudtee kergliiklusteega ja selle kaudu linna võrgustikuga, et soodustada jalgsi- ja jalgrattal liikumist. Nõmme linnaosa üldplaneering näeb segahoonestusala haljastuse osakaaluks 20%. Planeeringulahenduses lähtuvalt arhitektuursest kontseptsioonist käsitletakse ala väliruumi ühtse tervikuna, mis näeb ala haljastuse osakaaluks keskmiselt 37%. Rohefaktori arvutus: rohefaktori taotlusväärtus - 0,4927 rohefaktori arvutatud väärtus – 0,9115 Kruntide väliruum kavandada hoone kasutusotstarbest lähtuvalt. Soovitatavalt eelistada kodumaiseid puu- ja põõsaliike ning võimalusel rajada niidualasid vähendades pöetavat murupinna osakaalu. Väliruum peab olema esteetiline ja elurikkust toetav. Väliruumi lahendustes vältida elupuu hekkide kavandamist. 31 Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2026 Asendusistutuse arvutuse tabel POS NR 5 Haljas- Haljas- Puu liik Objekti Diameeter Liigi Seisukorra Kasvu- Kasvu- Haljas- Haljas- Haljastus- Haljastus- tusliku eesti nimetus cm koefi-- koefi ja koha tuslik Ühikud objekti keeles tsent Dekoratiiv koefi väärtus- väärtus- (HÜ) nr. sete tsent klass k1 omaduste k3 koefitsient k2 5 Harilik vaher Üksikpuu 9 1,0 0,2 0,5 IV 5,1* 6 Harilik vaher Üksikpuu 7 1,0 0,2 0,5 IV 4,0* POS NR 6 Haljas- Haljas- Puu liik Objekti Diameeter Liigi Seisukorra Kasvu- Kasvu- Haljas- Haljas- Haljastus- Haljastus- tusliku eesti nimetus cm koefi- koefi- ja koha tuslik Ühikud objekti keeles tsent Dekoratiiv koefi väärtus- väärtus- (HÜ) nr. sete tsent klass k1 omaduste k3 koefitsient k2 7 Kuldkask Üksikpuu 8 0,5 0,2 0,5 IV 3,2** POS NR 10 Haljas- Haljas- Puu liik Objekti Diameeter Liigi Seisukorra Kasvu- Kasvu- Haljas- Haljas- Haljastus- Haljastus- tusliku eesti nimetus cm koefi-- koefi ja koha tuslik Ühikud objekti keeles tsent Dekoratiiv koefi väärtus- väärtus- (HÜ) nr. sete tsent klass k1 omaduste k3 koefitsient k2 9 Harilik vaher Üksikpuu 55 1,0 1,0 0,5 III 45,8** POS NR 12 Haljas- Haljas- Puu liik Objekti Diameeter Liigi Seisukorra Kasvu- Kasvu- Haljas- Haljas- Haljastus- Haljastus- tusliku eesti nimetus cm koefi-- koefi ja koha tuslik Ühikud objekti keeles tsent Dekoratiiv koefi väärtus- väärtus- (HÜ) nr. sete tsent klass k1 omaduste k3 koefitsient k2 K-27 Arukask 2 puud 40; 55 & 42 1,0 1,0 0,5 III 114,1**** PLANGU TÄNAV T1 Haljas- Haljas- Puu liik Objekti Diameeter Liigi Seisukorra Kasvu- Kasvu- Haljas- Haljas- Haljastus- Haljastus- tusliku eesti nimetus cm koefi-- koefi ja koha tuslik Ühikud objekt keeles tsent Dekoratiiv koefi väärtus- väärtus- (HÜ) i sete tsent klass nr. k1 omaduste k3 koefitsient k2 13 Harilik mänd Üksikpuu 19 2,5 1,0 0,5 III 25,3**** 14 Harilik mänd Puude 19&19 2,5 1,0 0,5 III 50,7**** rühm Haljastusühikuid kokku 248,2. 248,2. Märkus: Likvideerimise põhjus *- paikneb hoonestusalas; **- paikneb kavandatud kõnniteel, 32 Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2026 *** - paikneb kavandatud sõiduteel, **** - paikneb tehnovõrgu kaitsevööndis Arvutusega saadud haljastusühikute arv on esialgne ning täpsustub raieloa menetluse käigus. Jäätmekäitlus Jäätmekonteinerid on ette nähtud kergesti teenindatavale ja juurdepääsetavale alale. Jäätmekonteinerid on ühe variandina ette nähtud paigutada katusealustesse prügimajadesse. Konteineritele juurdepääs on tänavatasapinnalt. Jäätmed kogutakse kokku sorteeritult. Teise variandina on võimalik paigutada süvakogumismahutid. Konteinerite paiknemine täpsustatakse hoone ehitusprojekti koostamisel. Ehitamisel tekkivate jäätmete liigiti kogumise vajadus täpsustatakse ehitusprojekti koostamise raames. Lammutamisel tekkivate jäätmete hinnangulised kogused määratakse ära lammutusprojektis, mis koostatakse peale detailplaneeringu kehtestamist, kuid enne esimeste hoonete ehitamise algust. 3.6 3.6 Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted Planeeritud liikluskorralduse koostamisel on lähtutud järgmistest põhimõtetest: - sõidukite juurdepääs alale on kavandatud Lauliku tänavalt; - planeering näeb ette uue kvartalisisese tee kavandamise (pos nr 10 krunt); - kavandatud tupiktänavalt on tagatud juurdepääsud kruntidele ning maa-alustele parkimiskorrustele; - kavandatud pos nr 10 võõrandatakse Tallinna linnale avalikuks tänavaks; - Lauliku tänav on kahesuunaline tee; - uus kavandatud tänav (pos nr 10) on kahesuunaline kohalik tee- asumisisene tee, tupiktee ümberpööramis ala suurus on 12x17m; - jalgratturid liiklevad pos nr 10 krundil sõidukitega samal sõiduteel; - kavandatud on pikiparkimiskohad; - valdav osa parkimiskohtadest paiknevad maa-alusel parkimiskorrusel - kavandatud on parkimismaja mis teenindab planeeringuala. Parkimismaja kasutuskord ja servituudivajadusel määratakse ehitusprojekti koostamisel; - kavandatud on kergliiklejate ühendustee Kitsarööpa tee jalg- ja kõnniteega. Parkimise lahendus ning kohtade arv täpsustatakse ehitusprojektis hoone kasutusotstarbest ning kehtivast parkimise normatiivist lähtuvalt. Parkimiskohtade normatiivi arvutamisel on aluseks Tallinna Linnavalitsuse 29.07.2025 korraldusega nr 723 vastuvõetud Tallinna parkimisnormatiiv. Planeeringuala paikneb normatiivi kohaselt rohelises tsoonis (sb/80-40). Parkimisnormatiivi arvestamisel on planeeringu koostamisel lähtutud järgnevast: - parkimiskohtade normi vähendamine teenuste kättesaadavuse ja sotsiaalse infrastruktuuri argumenti arvestades. Lasteaed ja kool on 1,2 km jalgsikäigu kaugusel; - pendelrände vähendamise argumenti arvestades. Keskuseala ärimaa osakaal on 33%; - avaliku parkimismaja 300 m kaugusel. Planeeringus on suur osa parkimiskohtasid kavandatud maa-alusele parkimiskorrusele. Parkimiskohad on ühiskasutuses ja neile ei ole seatud eraomandit. Parkimishoone kasutusluba on väljaarendamise esimeses etapis väljaehitamisel; - positsioon nr 1 krundi hoone on rekonstrueeritav hoone, millele parkimisnormatiivi ei rakendata, parkimisnormatiiviks arvestatakse sb/80; 33 Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2026 - positsioon nr 3 krundile kavandatud lasteaia teenindamiseks on avaliku tänavamaal (Plangu tänaval) 5 parkimiskohta, millest 2 kohta on puudega inimese sõiduki parkimiskohad. Kavandatud parkimine Normatiivsed parkimiskohad vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 29.07.2025 korraldusega 723 kinnitatud parkimisnormatiivile Planeeringuala paikneb rohelises tsoonis: sb/80-40 = parkimiskoht Brutopind m2 Normatiivse planeeritud pos. korterite hoone tüüp te kohtade parkimiskoht nr. arv vajadus krundil 1 äriruumidega korterelamu 8615/80 108 62 95 ühiskondlik hoone või 3 ärihoone - 1800/300 6 6 4 äri või ühiskondlik hoone - 365/50 7 14 5 11 6 korterelamu 22 5335/50 89 117 7 22 8 ärihoone - 2550/40 64 42 9 äriruumidega korterelamu 12 2920/60 49 49 10* 10* - 8 - - - Plangu - - - 4 tänav* tänav * - KOKKU 323 335 Põhijoonise liikluslahendus (sõidutee, kõnniteede ja parkimiskohtade paiknemine) on põhimõtteline lahendus ning täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel. *- Plangu tänava 4 parkimise kohta on avalikud parkimiskohad, teenindavad mh ka pos nr 3 lasteaeda ja ei ole normatiivsete parkimiskohtadena arvestatud. *- Pos nr 10 krundile kavandatud parkimiskohad on avalikud parkimiskohad ja ei ole normatiivsete parkimiskohtadena arvestatud. Jalgrataste parkimisnormi arvutus normatiivne pos. rattaparkimis- rattaparkimis- korterite planeeritud Objekt rattaparkimiskohtade arv nr. normatiiv* arv kokku rattaparkimiskohti krundil Elamu/ Elamu/ 1 koht /korter 62 1 62 72 äri 1/100 sb m2 10 ühiskondlik 1/100 sb m2 3 hoone või - 18 18 ärihoone 34 Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2026 Äri või 1/100 sb m2 4 ühiskondlik - 4 4 hoone elamu 1 koht /korter 11 11 5 11 elamu 1 koht /korter 22 22 6 22 elamu 1 koht /korter 22 22 7 22 8 ärihoone 1/100 sb m2 - 26 26 Elamu/ 1 koht /korter 12 12 9 26 äri 1/100 sb m2 14 KOKKU 201 * -vastavalt Tallinna rattastrateegiale 2018-2027 Jalgrataste parkimiskohtade arvutus on tehtud Tallinna Linnavalitsuse 11.10.2017 istungil protokolliga nr 41 heakskiidetud Tallinna Rattastrateegia 2018-2028 järgi. Jalgratta parkimiskohtade asukoht täpsustatakse ehitusprojektis, parkimiskohad paiknevad krundil. 3.7 3.7 Tehnovõrkude planeerimise põhimõtted Planeeritud ala varustatus tehnovõrkudega on lahendatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele ja võrguvaldajate tehnilistele tingimustele. Planeeritud tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojektis. Projekti koostamisel täpsustada koostöös võrguvaldajatega liitumispunktide paiknemine. Võrguettevõtetele kuuluma hakkavad tehnovõrgud ja nende liitumispunktid paigutada avalikule või kaasomandisse jäävale kinnistule. Detailplaneeringu veevarustuse ja kanalisatsiooni projekti koostamise normatiivse baasi valikul on lähtutud heast projekteerimistavast ja Eesti Vabariigis kehtivas normdokumentatsioonist. Kõik ehitustööd tuleb teha vastavuses allpool esitatud dokumentidega: a) Eesti Vabariigi seadused, valitsuse määrused ja otsused; b) Kohalike võimuorganite otsused, kehtivad nõuded; c) Järelevalve- ja kontrollorganite otsused ja juhised; d) Eesti Vabariigis tööde teostamise ajal kehtivad standardid- kui ei ole teisiti määratud käesoleva töö seletuses või joonistel: - EVS 812-6:2012 EHITISTE TULEOHUTUS. Osa 6: Tuletõrje veevarustus või vastab samalaadsele nõudele; - Majandus- ja taristuministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“; - EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk või vastab samalaadsele nõudele; - EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk või vastab samalaadsele nõudele; - EVS 843:2016 Linnatänavad. Osa 10 Tehnovõrgud või vastab samalaadsele nõudele; - ÜVK seadus; - Ehitusseadustik. Tehnovõrkude kavandamisel tuleb lähtuda EhS §70 lg 6 põhimõttest: kui samale kinnisasjale ehitatakse mitu kaitsevööndiga ehitist, tuleb võimaluse korral eelistada kaitsevööndite ruumilist kattumist võimalikult suures ulatuses ning kinnisasja koormamist vähimal võimalikul viisil. Eeldatakse, et ühe kaitsevööndiga ehitise kaitsevööndisse võib ehitada teise kaitsevööndiga ehitise. 35 Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2026 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni sh sademevee kanalisatsiooni torustike väljaehitamine toimub vee- ettevõtte ja arendaja vahel sõlmitava liitumislepingu alusel ja tingimustel ning ulatub vajadusel väljaspoole planeeringuala. 3.7.1 Veevarustus Planeeringu VK osa koostamisel on aluseks võetud AKTSIASELTS´ i TALLINNA VESI 14.10.2024 tehnilised tingimused PR/2449020-1. Detailplaneeringu lahendus on põhimõtteline ja täpsustub ehitusprojekti koostamisel. Olemasolev dn50 TER torustik Lauliku tänaval on planeeritud välja vahetada de110 torustiku vastu, et tekiks de110 ringistus, tekkivalt ringistuselt toimub planeeringuala olmevee liitumine ühis- veetorustikuga. Moodustatavatele kinnistutele on ette nähtud liitumispunktid. Tagatav planeeringuala vooluhulk on 8,82 l/s – olmevesi. Välistulekustutusvesi 15 l/sek on tagatud Pärnu mnt T-1302 hüdrandist. Planeeritud veetorustik on ette nähtud PE PN10 plasttorudest, paigaldussügavus min. 1,8 m maapinnast. Vastavalt AKTSIASELTS TALLINNA VESI tehnilistele tingimustele on ühisveetorustikus tagatud tavaolukorras vabasurve 220 kPa ja tulekahju olukorras 100 kPa. 3.7.2 Reoveekanalisatsioon Planeeringu VK osa koostamisel on aluseks võetud AKTSIASELTS ´i TALLINNA VESI 14.10.2024 tehnilised tingimused PR/2449020-1. Planeeringuala reovesi on planeeritud juhtida Lauliku tn de200mm, reoveekanalisatsiooni. Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne. Detailplaneeringu lahendus on põhimõtteline ja täpsustub ehitusprojekti koostamisel. 3.7.3 Sademeveekanalisatsioon, drenaaž Sademevee ja drenaažvee juhtimine reoveekanalisatsiooni ei ole lubatud. Sademeveelahendus täpsustatakse projekti koostamisel: pinnasesse immutamise lahendused ja/või liigvete suunamine pumpamisel Lauliku tn de 200 sademeveetorustikku. Arvutuslik sademevee kogus planeeritud alal 225 l/s. Planeeritud ala drenaaži- ja sademevee suunamisel ühisvõrku on vajalik vooluhulgad ühtlustada ja arvestada AKTSIASELTS TALLINNA VESI tehniliste nõuetega. 3.7.4 3.7.4 Sidevarustus Planeeritud kruntide sidevarustus on lahendatud vastavalt Telia Eesti AS 04.10.2024 tehnilistele tingimustele nr 39197521. Planeeringulahendus näeb ette kruntidele liitumispunktid sidevarustuse tagamiseks olemasolevast k2481 sidekaevust. Planeeritud on liitumispunktid kruntidele. Lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse ehitusprojektis. 3.7.5 Soojusvarustus Soojavarustuse lahendus liitumiseks Utilitase kaugküttega ei kavandata. Piirkonnas puudub kaugküttevõrk ning lähimas liitumispunktis ei ole piisavalt vaba võimsust. Soojusvarustus hoonetes lahendatakse lokaalsete lahendustena. Projektlahenduse koostamise lähtutakse tänavapäevastest innovaatilistest ning keskkonnasäästlikest lahendustest. Soojusvarustuse lahendus täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel. Soojusvarustuse lõplik lahendus töötatakse välja ehitusprojekti koostamisel. 36 Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2026 3.7.6 3.7.6 Elektrivarustus Planeeritud elektrivarustus on lahendatud vastavalt Elektrilevi OÜ 24.09.2024 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 482677. Planeeringuala elektrivarustuse tagamine on planeeritud olemasolevast rekonstrueeritavast alajaamast. Elektrivarustus on ette nähtud rekonstrueeritava hoonesisese trafoalajaama baasil pos nr 1 krundil (trafod kuni 2x1000kVa). Alajaama trafo- ja jaotlaruumide uksed peavad avanema tänavale või parklasse, et sinna oleks tagatud juurdepääs. Sisseehitatud alajaama tööjooniste koostamisel tuleb arvestada Elektrilevi OÜ normdokumendiga P387 "Nõuded hoonetes paiknevatele elektripaigaldistele (ehitatavas hoones)“. Alajaam paikneb koormuskeskmes. Planeeritud kruntide hoonestuse teenindamiseks on kavandatud 0,4 kV ringtoitega maakaabelliinid. Planeeritud on jaotus- ja liitumiskilbid kruntidel. Lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse ehitusprojektis. 3.7.7. Välisvalgustus Detailplaneeringus ei ole ette nähtud muuta tänavavalgustuse lahendust Lauliku tänaval. Planeeritud pos nr 8 krunt on transpordimaale välisvalgustuse lahendamiseks on planeeritud tänavavalgustuse maakaabel autotee äärde, lahendus täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel. Valgusreostuse vältimiseks: - Välisvalgustuseks kasutada valgusteid, mille intensiivsus üle 90° (soovitatavalt üle 70°) juures on 0 cd. Kui valgusti ei vasta sellele, siis tuleb seda varjestada. - Valgusallikad peavad olema varustatud eredust vähendavate kontrollseadmetega. - Valgusallika intensiivsus ei tohi olla liiga suur, et silma kohanemisvõime pimedatel aladel oleks kõrge. - Valgustid peavad väljastama silmale sobiva spektraaljaotusega valgust. - Ükski valgustusseade ei tohi olla paigaldatud selliselt, et tekib pimestumise oht, et see häirib kohalikke elanikke või seda pole tehtud efektiivselt. - Üldjuhul on keelatud kasutada elavhõbe-kvartslampe, kiirvalgusteid ja vilkuvas režiimis valgusteid. - Keelatud on kasutada energiat raiskavaid ja liiga suure võimsusega lampe, kerakujulise kupliga lampe, mille ülemine poolsfäär pole läbipaistmatu. - Ehitiste valgustamine peab toimuma suunaga ülevalt alla. Kui seda pole võimalik teha, siis peab valgustatud ala piir asuma kuni 1 meetri kaugusel objekti servast. - Hoonete valgustamiseks ei tohi kasutada pöörlevaid, liikuvaid ja vilkuvaid valgusallikaid. - Kõik välisvalgustid peavad olema päevasel ajal välja lülitatud. - Kuna piirkond on oluline nahkhiirte toitumisala, siis vältimaks valgustuse negatiivset mõju, tuleks kõnniteedel, tee äärtes ja haljasaladel kasutada madalama asetusega nõrku lampe, mis valgustavad piisavalt inimeste jalgradu, aga mitte puude võrasid ja eemalolevaid põõsaid. - Puuvõrasid ja põõsaid ei tohi valgustada nahkhiirte aktiivsusperioodil. - Eelistada „nupukaid“ liikumisanduritega valgusteid, mis reguleerivad automaatselt valgustamise aega ja valguse tugevust. 37 Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2026 3.8 3.8 Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted Planeeringuala näeb senise suletud tööstusala territooriumi avamist ja ka avalike alade kujundamist loodavale keskusealale. Planeeringulahendus loob võimalused võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestava ruumilise keskkonna kujundamiseks. Kavandatud on tasakaalustatud maakasutuse ja kasutusfunktsioonidega ruumiline keskkond, kus sidus teedevõrgustik tagab mugavad juurdepääsud ja turvalise liikumise ka 8-80 aastastele. Ala läbiv kõnniteede võrgustik loob ühenduse Pärnu maantee ja Kitsarööpa tee vahelises lõigus. Elevaatori kvartali väliruumi kujundus on läbimõeldud kõnniteed võrgustiku ja puhkealadega- erinevas vanuses elanikele ning kvartalis viibijatele. Avaliku kasutusega üldkasutatava maa krundile on ette nähtud lastemänguväljaku rajamine. 3.9 3.9 Kehtivad ja planeeritud kitsendused Kehtivad kitsendused: - Planeeringualale ulatub ehitusseadustiku § 73 lõikest 1 tulenevalt raudtee kaitsevöönd, mis on 30 meetrit rööpme teljest, mitmeteelistel raudteedel ja jaamades äärmise rööpme teljest. - Planeeringuala jääb ehitusseadustiku § 120 ja 121 ning kaitseministri 26. juuni 2015 määruse nr 16 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta“ § 2 ja 3 kohaselt riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse. - Planeeringuala jääb ruumiandmete seaduse §-de 25 ja 26 ning keskkonnaministri 28. juuni 2013 määruse nr 50 „Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“ § 17 kohaselt geodeetilise märgi kaitsevööndisse. - Planeeringuala asub maapõueseaduse § 7 ja 89 kohaselt Harjumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruumis. Planeeritud kitsendused: - tehnovõrkude kaitsevööndi ulatused - isikliku kasutusõigusega ala linna kasuks pos nr 1, 12 kruntidel, pos nr 1 ca 450 m2 ja pos nr 12 ja ühendus Kitsarööpa tee kergliiklusteega ca 456 m2 - pos nr 2 antakse üle Nõmme Linnaosa Valitsusele. Krunt on avaliku kasutusega üldkasutatav maa. Pos nr 2 krundi suurus on 1796 m2. 3.10 3.10 Kavandatu vastavus planeeritud maa- maa-ala ruumilise arengu eesmärkidele Kavandatud linnaruumiline terviklahendus on liigendatud ja inimmõõtmeline ning mitmeotstarbelise uushoonestuse ja atraktiivse ja turvalise välisruumiga. Piirkonna maamärgina säilib elevaatori hoone, mis on ette nähtud renoveerida. Detailplaneeringu lahendus on vastavuses ruumilise arengu eesmärkidele ja Nõmme linnaosa üldplaneeringule: - kavandatud lahendus on läbimõeldud ja terviklik; - senise tööstusala terviklahenduse ja mitmeotstarbelise maakasutuse kavandamine; - sidusa jalgteedevõrgustiku väljaarendamine; - kavandatud lahendus on koostatud linnaosa üldplaneeringu põhimõtetest lähtuvalt; - kavandatud on kvaliteetse linnaruumi põhimõtteid arvestav lahendus; - kavandatud on piirkonnale sobilik maakasutus ja ala jagamine kruntideks; 38 Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2026 - ette on nähtud ala heakorrastamine ja kruntide sihtotstarbeline kasutamine ning keskusalale omaselt mitmefunktsiooniliste hoonete ehitamine. Planeeringus on määratud kruntide maakasutuse sihtotstarbed; - planeeringus on hoonestatavatele kruntidele määratud ehitusõigus. Kavandatud on hoonestusalad. Seatud on arhitektuurinõuded, mis tagavad maamärgilise elevaatorihoone renoveerimise ning kõrge arhitektuurse lahendusega uushoonestuse kavandmise; - kavandatud on läbimõeldud juurdepääs, mille lahendus lähtub olemasolevast juba välja ehitatud juurdepääsuteest Lauliku tänavalt; - planeeritud on kruntide parkimise põhimõtteline lahendus; - planeeritud on tehnovõrkude varustatuse põhimõtteline lahendus; - planeeritud on kruntide haljastuse põhimõtteline lahendus. 3.11 3.11 Kavandatu mõju lähipiirkonna linnakeskkonnale ja selle arenguvõimalustele ning vastavus avalikele huvidele ja väärtustele Lähipiirkonna linnakeskkonnale mõjub positiivselt senise tootmisala maakasutusega piirkonna väljaarendamine multifunktsionaalseks äri- ja elamualaks läbimõeldud liikluslahenduse ja lastemänguväljaku ala kavandamisega. Planeeringu elluviimisel: - kavandatakse sidus jalgteede ja kergliiklusteede võrgustik. Paraneb ala juurdepääsetavus; - suurendatakse haljastatud pinna osakaalu ja piirkonna elurikkust; - luuakse eeldused meeldiva tänavaruumi kujundamiseks; - luuakse eeldused kogukondlikuks tegevuseks nii välisruumis kui hoonetes; - äri- ja ühiskondlike hoonete kasutusotstarbed peaksid soosima tegevusi ja teenuseid mis on vajaliku piirkonna elanike teenindamiseks; - korrastatakse planeeritud ala ja tagatakse üldine heakord. Kõvakattelise tootmisala asemele istutatakse uued puittaimed ja põõsagrupid. Hooldatud ja kasutuses krunt suurendab piirkonna turvatunnet; - võetakse kasutusele mahajäetud krundid, et vältida valglinnastumist; - kujundatakse välisruum haljastusprojekti alusel, õuealale istutatakse madal- ja kõrghaljastust, mis loob atraktiivse linnakeskkonna; - on loodud eeldused ehitada kõrge arhitektuurse väärtusega hooned; - ala väljaarendamine vabaaja veetmist toetava piirkonnana, milles on avalik mänguväljakute ala ning erinevad ärimaa maakasutamise võimalused- kohvikud, kogukondlikud kokkusaamisekohad jm; - ala kujuneb välja piirkondlikuks tõmbekeskuskuseks- hea kõnni- ja jalgratta teede sidusus ja juurdepääsetavus. Ühistranspordi liinivõrgu tihendamine looks veel paremad eeldused alale juurdepääsuks; - piirkondliku keskuse arengule aitab kaasa hea jalgteede ning kergliiklusteede ühenduse loomine mis vähendab isikliku sõiduki kasutamise vajadust; - kavandatud ärihoonete esimesed korrused on võimalik luua kohalikele elanikele suunatud teenuseid pakkuvaid kaubandus- ja teeninduspindasid. Planeeringu elluviimine tõstab lähipiirkonna linnakeskkonna kvaliteeti ja atraktiivsust avalikke huve arvestavalt. 39 Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2026 4. Ehitusprojekti koostamise ja ehitamise nõuded 4.1.1 4.1.1 Olulisemad arhitektuurinõuded Hoonete olulisemad arhitektuurinõuded on: - kõik hoonete ja avaliku ruumi lahendused (välja arvatud pos nr 9) kooskõlastada KOKO arhitektid OÜ-ga kui detailplaneeringu aluseks oleva arhitektuurivõistluse võidutöö autoriga; - katusekalle: 0-35 kraadi; - katusematerjal: rullmaterjal, plekk jm; - välisviimistlus: klaas, krohv, kivi, keraamika, puit jm naturaalsed materjalid; - vältimaks lindude kokkupõrkeid ehitistega, mitte kavandada suuri klaaspindu või kasutada lahendusi, mis muudavad klaasi lindudele nähtavaks; - ärihoonete esimesele/teisele korrusele näha ette kohalikule tõmbekeskusele kohased eelkõige kohalikele elanikele suunatud teenuseid pakkuvad kaubandus- ja teeninduspinnad; - elevaatori rekonstrueerimiseks korterelamuks tuleb tagada endise tööstusmiljöö säilimine ning rekonstrueerimise järgselt peab olema loetav elevaatori algne säilitatav konstruktsioon, viimistlus vms elemendid. Lahenduse kontseptsioonist peab välja tulema, et tegu ei ole uue hoonega vaid rekonstrueeritava hoonega; - tehnoseadmed peavad olema integreeritud hoone arhitektuuriga ja paigutatud hoone mahtu. Arhitektuurinõuded koostas Raivo Kotov, KOKO arhitektid OÜ. 4.1.2 Rajatiste ehitus- ehitus- ja kujundusnõuded - Koostada terviklik väliruumi lahendus, sh uushaljastuse paiknemine, mänguväljakute lahendus. Projekti koostamisse tuleb kaasata volitatud Maastikuarhitekt; - Väikevormid lahendada terviklikult hoonete arhitektuurse lahendusega; - Väliruumi lahendused on eridisainlahendused; - Projektis esitatakse katete materjalid, väikevormide kujundus ja tootekirjeldused; - Ehitusprojekti koostamisel teede (sh kergliiklusteede), parkimiskohtade, parkimiskohtadele juurdepääsuks manööverdusruumi, panduste (laius ja kalded) ning muude liiklusrajatiste projekteerimisel võtta aluseks Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“; - Pos nr 5 krundi panduse lahendus projekteerida maastikukujunduslike ja ehituslike võtetega ümbritsevasse väliruumi sobiva lahendusena; - Projekti koostamisel võtta aluseks Nõuded ehitusprojektile, RT I, 18.07.2015, 7. 4.2 Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks - Tallinna linnal on õigus tunnistada detailplaneering kehtetuks või keelduda detailplaneeringualal uute ehituslubade andmisest, kui detailplaneeringust huvitatud isik ei ole Tallinna linna ja huvitatud isiku vahel planeerimisseaduse § 131 lõike 2 alusel sõlmitud halduslepinguga võetud kohustusi lepingus määratud tähtajaks täitnud. Nimetatud tingimus kehtib ka isikute suhtes, kes omandavad detailplaneeringu alal asuva kinnisasja pärast detailplaneeringu kehtestamist; - näha ette esimesele või keldrikorrusele tänavatasapinnalt mugavalt ligipääsetavad eraldiseisvad ruumid jalgrataste ja kärude hoiustamiseks; - esitada terviklik väliruumi, sh uushaljastuse lahendus ja mänguväljak, mille koostamisse tuleb kaasata diplomeeritud maastikuarhitekt; - ehitusseadustiku § 651 alusel näha ette elektriauto laadimistaristu; - ehitusprojekt kooskõlastada enne ehitusloa taotlemist Tallinna Keskkonna-ja Kommunaalametiga; - hoonete ehitamisel kasutada radoonikaitse meetmeid, juhindudes Eesti standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Radoonikaitse meetmete mitte rakendamisel viia läbi radooniohutust tõestavad mõõtmised; 40 Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2026 - sademevee käitlemisel lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19.06.2012 otsusega nr 18 kinnitatud „Tallinna sademevee strateegia aastani 2030“ seisukohtadest. Piirata sademevee juhtimist otse kanalisatsioonivõrku. Vertikaalplaneerimisega vältida sademe- ja liigvee valgumist naaberkinnistutele. Sademevett naaberkinnistule ja tänavamaale mitte suunata. Vajadusel tuleb sademevee kogumiseks ning võimalikult suures osas kohapeal immutamiseks rajada immutusalasid (nt imbpeenraid, murualade alla kavandada immutusplokkidega alad, mis toimivad vahemahutina ning samas lasevad veel maapinda imbuda); - olmejäätmete kogumiskohtade kavandamisel arvestades hoonestus kasutusotstarvet ning Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 16 nõudeid. Tagada ligipääs teenindustranspordile ja - personalile, vajadusel määrata servituudi vajadus igakordselt teenindustranspordi ning - personali kasuks; - jalgratta parkimiskohti näha ette vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 11.10.2017 istungi protokolliga nr 14 heakskiidetud Tallinna Rattastrateegiale 2018-2028; - täpsustada hooned, mille maa-alusele korrusele on vajalik ehitada varjend, arvestades projekti koostamise ajal varjenditele esitatavate nõuetega; - ehitusaegse vibratsiooni mõju leevendamiseks tuleb kinni pidada kehtivast sotsiaalministri 17. mai 2002 määrusest nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“; - Olmejäätmete kogumiskohtade juurdesõidutee peab olema piisava kandevõimega ja tasane (arvestada, et standardse jäätmeveoki mass on 26t). Ehitusprojekti staadiumis arvestada, et olmejäätmete kogumiseks tuleb planeerida ruum vähemalt 5 erineva mahuti jaoks: segaolmejäätmed, biojäätmed, paber ja kartong, plast- ja metallpakendid, klaaspakend; - Enne hoonete rajamist tuleb kontrollida territooriumi pinnase puhtust vältimaks võimalikke edasisi saastest tulenevaid keskkonnariske. Kuna planeeritav ala on valdavalt tööstuspiirkond, siis tuleb ehitusprojekti staadiumis detailplaneeringuga hõlmatud katastriüksustel teostada reostusuuring. Uuring ja uuringu lähteülesanne tellida selleks vastavat pädevust omava ettevõtte poolt, arvestades piirkonnas tehtud geoloogiliste ja keskkonnauuringutega; - Tänavale rajatavad parkimiskohad on kellaajaliselt piiratud lühiajalised avalikult kasutatavad parkimiskohad; - Puude istutamisel tuleb arvestada, et oleks tagatud nendele kasvuruum vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad“ standardile ning Tallinna Linnavalitsuse määrusele nr 112 „Avalikule alale puude istutamise kord“. 4.3 Keskkonnakaitsealased nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks Ehitusprojekti koosseisus esitada maastikuarhitekti koostatud piirkonda sobiv terviklik välisruumi lahendus. Krundi väliruumi lahendus ja istutatavate taimede liigiline koosseis ja istutusalad määrata haljastusprojektis. Tagada kõrghaljastusele vajalikud kasvutingimused ja nõutavad kaugused hoonest, tehnovõrkudest ja teedest. Haljastusprojekti koostamisel tuleb võtta arvesse Eesti standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõudeid. Keskkonna ja kommunaalameti ettepanek: soovitatavalt valida pos nr 6 ja 7 põhjapoolsele küljele pinnasele sobivad liigid. Projekteerida haljastus mitmerindelisena (kõrg- ja madalhaljastus) ja eelistada igihaljaid liike. Puude istutamisel tuleb arvestada Tallinna Linnavalitsuse määrust nr 112 „Avalikule alale puude istutamise kord“. Alale on koostatud keskkonnaseisundi hinnang. Hinnangu koostas Lemma OÜ, vt. Lisa 3.4. Ala ülevaatamisel ei avastatud probleemseid kohti ja reostusuuringu läbiviimist ei peetud vajalikuks. Ehitusprojekti koostamisel tuleb arvesse võtta uuringu ettepanekuid: -Ehitustööde teostamise omanikujärelevalve töösse tuleb kaasata keskkonnaspetsialist, kellel on reostunud pinnase likvideerimise tööde kogemus; 41 Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2026 - Juhul, kui kaevamistööde käigus vahepeal tuvastatakse visuaalset või olfaktoorset pinnasereostust, tuleb kaevetööd peatada ja erandkorras otsustada koos keskkonnaspetsialistiga sellise pinnase edasine käitlemine. Igasugune kaevetööde (reostunud pinnas) täiendav vajadus määratletakse tööde teostamise käigus tuginedes visuaalsele vaatlusele, lõhnadele ja vajadusel täiendavate pinnaseproovide analüüsitulemustele. - Vajalik on tagada säilivate puude ehitusaegne kaitsmine, seda nii tüve- kui juurekaitsed ja vältida maapinna tihenemist puu(-de) kasvualal. - Pärast ehitustööde lõppu tuleb pädeva isiku poolt koostada saneerimisaruanne, mis esitatakse Tallinna Linnaplaneerimise Ametile edastamiseks Tallinna Strateegiakeskusele. Puude likvideerimisel tuleb jälgida, et rakendub asendusistutuse kohustus vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021. a määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“. Kehtestatud korra kohaselt ei pea asendama V väärtusklassi puid ning põõsaid ja viljapuid. Ehitusaluse kasvupinnase käitlemine tuleb läbi viia vastavalt Tallinna jäätmehoolduseeskirja nõuetele. Näha ette mahutid olmejäätmete kogumiseks liikide kaupa sorteeritult eraldi mahutitesse. Mahutid peavad paiknema kõva kattega alusel. Olemasolevate hoonete/rajatiste lammutamise ja ümberehitamise nõuded - Lammutus- ja ehitustööde ajal tuleb kinni pidada kehtestatud müratasemetest, lähtudes Keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määrusest nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid"; - Lammutamisele kuuluvad hooned/rajatised tuleb tööde ajaks piirata piirdeaiaga. - Tolmu leviku vähendamiseks tuleb lammutuse käigus konstruktsioone pritsida veega. - Lammutamisel tekkivad ehitusjäätmed tuleb ladustada vastavalt jäätmekavale ja sorteerida liikidesse nende tekkekohal. - Hoonete/rajatiste lammutamisel peab tekkivaid jäätmeid käitlema vastavalt Tallinna Linnavolikogu 8. septembri 2011 määrusega nr 28 kehtestatud Tallinna jäätmehoolduseeskirjale. - Hoonete/rajatiste lammutamisel peab kaitsma läheduses kasvavate puude tüvesid ja juurestikku-puid ei tohi kahjustada. 4.4 Nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks tehnovõrkude osas - Telia sideehitise kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS§70 ja §78 nõuetele. Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistustele esitatavad nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest. Antud kooskõlastus ei ole tegutsemisluba Telia sideehitise kaitsevööndis tegutsemiseks. Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada sideehitist. Tegutsemisluba taotleda hiljemalt 5 tööpäeva enne planeeritud tegevuste algust ja soovitud väljakutse aega Telia Ehitajate portaalis: http://www.telia.ee/ehitajate-portaal. Info tööloa saamiseks telefoninumbril: 6524000; - tööjoonised kooskõlastada täiendavalt Elektrilevi OÜ-ga; - võrgu ümberehitamiseks kliendi soovil sõlmida Elektrilevi OÜ-ga lisateenuse leping projekteerimiseks ja tööde teostamiseks; - ehitusprojekti koostamiseks taotleda AKTSIASELTSILT TALLINNA VESI tehnilised tingimused. Ehitusprojekti koostamisel suurendada ala kuni Lauliku -Kivimäe tn ristmikuni. Veevarustuse ning 42 Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2026 reovee ja sademevee ärajuhtimise lahendused (sh. kinnistuväliste vee ja kanalisatsiooni ühistorustike väljaehitamise mahud) kuuluvad täpsustamisele ehitusprojekti koostamisel; - Tänavavalgustuse- jm postid ei tohi asuda kergliiklusteede vabas liikumiskoridoris. 4.5 Nõuded tuleohutuse tagamiseks Hoone projekteerida siseministri 30.03.2017 määrusel nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ määratud tulepüsivusklassile vastavalt. Hoone tulepüsivusklass määrata vastavalt siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ järgi. Kavandatud hoone tule levikut takistavate meetmed määrata ehitusprojektis. Planeeritud hoone välise tuletõrje kustutusvee vajadus määrata hoone projekteerimise staadiumis vastavalt nende tuletõkkesektsiooni pindaladele. Väliskustutusvesi 15 l/sek on tagatud Pärnu mnt T-1302 hüdrandist. Päästemeeskonnale tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks juurdepääs ettenähtud päästevahenditega vastavalt Eesti standardile EVS 812-7:2018 Ehitise tuleohutus. Osa 7_Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded. Päästeteenistuse sõidukitel on tagatud vaba juurdepääs ning ümberpööramise võimalus transpordimaa krundil. Detailplaneeringu koostamisel on lähtutud Päästeameti juhendist „Ruumiline planeerimine“ ja teistest Päästeameti juhenditest. 4.6 Nõuded kuritegevuse riskide vähendamiseks Kuritegevuse ennetamiseks ja turvalisuse tagamiseks tuleb hoone sissepääsud ja transpordimaa valgustada. Kuritegevuse riskide vähendamiseks tuleb hoone ehitamisel kasutada vastupidavaid materjale. Näha ette atraktiivne maastikukujundus ja arhitektuur, et suurendada peremehetunnet ja vähendada vandalismiaktide ohtu. Keskusealal elavad elanikud ja ka päevasel ajal viibivad töötajad suurendavad pideva kohalviibimisega ala turvalisust. 5. Planeeringus kavandatu vastavus planeeringu lähtedokumentidele ja – seisukohtadele Nõmme linnaosa üldplaneering Nõmme linnaosa üldplaneering on kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 03.05.2021 otsusega nr 106. Linnaosa üldplaneeringu kohaselt on planeeritud ala segahoonestusala. Üldplaneeringus on määratud linnaehituslikud lisasuunised: Uute hoonete ja juurdeehitiste kavandamisel tuleb arvestada lähipiirkonnas või kvartalis väljakujunenud linnaruumilist olukorda, sh hoonete suurust ja tüüpi, arhitektuuristiili, katusekaldeid ja räästajoone kõrgusi, ning paigutada uus hoone sobivalt ümbritsevasse linnaruumi. Hoonete asendiplaanilisel kavandamisel, sh eluruumide akende paigutusel, tuleb arvestada ka naabrite privaatsusvajadusega. Hoonete kavandamisel tuleb arhitektuursete ja mahuliste võtetega tagada linnaruumiliselt sujuv üleminek segahoonestusalalt külgnevatele teise juhtotstarbega aladele. Plaanitavad muudatused peavad arvestama olemasoleva keskkonna ja linlastega parimal moel ega tohi halvendada senise väljakujunenud linnaruumi elanike olukorda. Tuleb jälgida, et oleks tagatud nõuetekohane insolatsiooni kestus ja et päevavalgusteguri minimaalsed väärtused vastaksid olemasolevate elamute puhul Eesti standardile. 43 Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2026 Üldjuhul peavad hoonete peasissepääsud avanema tänavale, et suurendada tänavate turvalisust ja linnaelu aktiivsust. Rohke külastajate arvuga uute hoonete asukoha valikul tuleb lähtuda eesmärgist luua jalakäijatele mugav ühendus tihedamate elamualadega, siduda need võimalikult hästi ühissõidukipeatustega ning rajada koos keskusega selle vahetusse ümbrusesse inimsõbralik avalik hajumisruum. Olemasolevad kaubanduskeskused tuleb võimalikult sujuvalt ja turvaliselt siduda ühissõidukipeatuste ja avaliku jalakäigualaga. Hiiu keskus – üldjoontes tuleb lähtuda Hiiu elevaatori ala struktuurplaanist. Struktuurplaan on olemuselt linnaruumilise arengu ettepanek, mis on lisaks üldplaneeringu maakasutustingimustele üldiseks aluseks piirkonna edasisele arengule, sh detailplaneeringute koostamisele ja projekteerimistingimustele. Struktuurplaan on üldplaneeringu lisa, mida ei kehtestata koos üldplaneeringuga. Struktuurplaani lahendust võib edaspidi täiendada ja täpsustada, lähtudes vajadusest ja kinnistuomanike soovidest. Kui soovitav lahendus erineb ruumiliselt struktuurplaanist, tuleb vajaduse korral anda laiemale alale uus lahendus, mis arvestab ala perspektiivse arenguga ja on linnaruumiliselt toimiv. Hiiu elevaatori alale on lubatud nüüdisaegsemad arhitektuursed (eri)lahendused. Soovitatav on sinna kavandada suuremad kauplused, spordi-, büroo- ja konverentsihooned. Alal on lubatud jätkata senist tootmis- ja laondustegevust ning laiendada keskkonnaohutut tootmist tingimusel, et see ei avalda naaberkinnistutele soovimatut mõju. Elamuid on lubatud ehitada Vääna tänava äärde ning ala lääneosas endise elevaatori ja Peeter Suure merekindluse ringdepoo lähipiirkonda. Viimases on elamud lubatud vaid suurema ala planeerimisel ja tingimusel, et elamisfunktsiooni osakaal ei ole üldjuhul suurem kui 50% brutopinnast, tagatakse haljastuse nõutav osakaal, koostatakse võimalike liiklusprobleemide analüüsiks liiklusuuring ning korraldatakse arhitektuurikonkurss, et linnaruumiline ja arhitektuurne lahendus oleks võimalikult kvaliteetne. Harkumetsa tee ja Vääna tänava vahelisel alal on lubatud kuni kolmekorruselised hooned. Detailplaneeringu lahendus on arvestanud linnaosa üldplaneeringu põhimõtetega ja on sellega vastavuses. Vastavus Tallinna Linnavalitsuse korralduses 18.02.2025 nr 137 „Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Nõmme linnaosas“ määratud lähteseisukohtadele ja lisatingimustele: 3.1 Kavandada planeeritavale alale Nõmme linnaosa üldplaneeringu kohane asumikeskus ja näha ette mitmekesine kasutusfunktsioon. Määrata elamufunktsiooniks 50-70% ja äri/ettevõtlus- ja sotsiaalfunktsiooniks 30-50%; Esitatud tingimusega on arvestatud. Detailplaneeringus on moodustatud krundid, mille maakasutuse sihtotstarve ja ehitusõigus on p. 3.3 ja põhijoonise ehitusõiguse tabelis esitatud, tabelis on ka eraldi välja toodud elamu ja ärimaa maapealsed suletud brutopinnad. Äri/üldkasutatava hoone maa maakasutuse osakaal kruntidel pos nr 1, pos nr 3, pos nr 4, pos nr 8 ja pos nr 9 on 33% planeeritud brutopinnast. Elamumaa maakasutuse osakaal kruntidel pos nr 1, pos nr 5, pos nr 6 ja pos nr 7 ja pos nr 9 on 67% planeeritud brutopinnast. 3.2 arendusalale tuleb kavandad vähemalt 6-rühmaline lasteaed. Detailplaneeringu vastuvõtmisel peab olema selgus, milliste kulutustega peavad osapooled arvestama ning mis on planeeringu realiseerimise eelduseks; 44 Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2026 Esitatud tingimusega on arvestatud. Positsioon nr 3 krundile on kavandatud 6- rühmaline lasteaed. Kokkulepped sõlmitakse detailplaneeringust huvitatud isiku ja Tallinna linnavalitsuse vahel enne detailplaneeringu vastuvõtmist. 3.3 korterite arv määrata vastavalt Nõmme linnaosa üldplaneeringule ning kavandada vähemalt 95 m2 hoone maapealse osa suletud brutopinda ühe korteri kohta, ülejäänud osas kavandada piirkonda teenindavad äripinnad korterelamutes; Esitatud tingimus on täidetud ja kavandatud korterile on suletud brutopinda vähemalt 95 m2. Detailplaneeringus on ehitusõigus korterite ehitamiseks kavandatud kruntidele pos nr 1, 5, 6, 7 ja 9. Positsioon nr 1 elamumaa maapealse bruto osakaaluks on määratud 7585 m2 ja korterite arvuks 62, mis arutuslikult on 7585/62= 122,33m2 keskmiselt suletud brutopinda korteri kohta. Positsioon nr 5 elamumaa maapealse bruto osakaaluks on määratud 1067 m2 ja korterite arvuks 11, mis arutuslikult on 1067/11= 97m2 keskmiselt suletud brutopinda korteri kohta. Positsioon nr 6 elamumaa maapealse bruto osakaaluks on määratud 2134m2 ja korterite arvuks 22, mis arutuslikult on 2134/22= 97m2 keskmiselt suletud brutopinda korteri kohta. Positsioon nr 7 elamumaa maapealse bruto osakaaluks on määratud 2134m2 ja korterite arvuks 22, mis arutuslikult on 2134/22= 97m2 keskmiselt suletud brutopinda korteri kohta. Positsioon nr 9 elamumaa maapealse bruto osakaaluks on määratud 1460m2 ja korterite arvuks 15, mis arutuslikult on 1460/15= 97 m2 keskmiselt suletud brutopinda korteri kohta. 3.4 ärihoonete kavandamisel arvestada üldplaneeringu tingimustega, et esimesel/teisel korrusel peavad olema kohalikule tõmbekeskusele kohased eelkõige kohalikele elanikele suunatud teenuseid pakkuvad kaubandus- ja teeninduspinnad; Esitatud ettepanekuga on arvestatud, lisatud on nõue ehitusprojekti koostamiseks seletuskiri p. 4.1.1 3.5 elevaatori rekonstrueerimiseks korterelamuks tagada endise tööstusmiljöö säilimine ning rekonstrueerimise järgselt peab olema loetav elevaatori algne säilitatav konstruktsioon, viimistlus vms elemendid. Lahenduse kontseptsioonist peab välja tulema, et tegu ei ole uue hoonega vaid rekonstrueeritava hoonega; Esitatud ettepanekuga on arvestatud. Elevaatori renoveerimisprojekt on koostamisel. Lisatud on nõue ehitusprojekti koostamiseks seletuskirja p. 4.1.1. 3.6 pandused kavandada valdavalt hoone mahtu; Esitatud ettepanekuga on arvestatud ja pandused on kavandatud hoone mahtu. Pandused on kavandatud kruntidele positsiooniga nr 5, 8 ja 9 Põhijoonisel, joonisel nr 2, on võimalik näha panduste paiknemist. Siinkohal on oluline märkida, et detailplaneering näeb ette põhimõttelise lahenduse ka panduste paiknemise osas. Täpne panduse asukoht selgub ehitusprojekti koostamise käigus. 3.7 hoonestusalade määramisel arvestada olemasolevate tehnovõrkude kaitsevöönditega ning vajadusel lahendada nende ümbertõstmine vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele; Detailplaneeringu lahenduses on eraldi välja toodud tehnovõrkude kaitsevööndi ulatused nii joonisel nr 2 Põhijoonis kui joonisel nr 3 tehnovõrkude koondplaanil ning seletuskirjas p.3.9. Detailplaneeringu lahendus on koostöös võrguvaldajatega koostatud. Tellitud on tehnilised tingimused, millega on võimalik tutvuda detailplaneeringu materjalides tallinna planeeringute registris. 45 Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2026 Viited võrguvaldajate tehnilistele tingimustele on Lisade seletuskirja lisas nr 2: -Lisa 2.1 on Elektrilevi tehnilised tingimused; -Lisa 2.2 on AKTSIASELTS TALLINNA VESI tehnilised tingimused; -Lisa 2.3 on Telia Eesti AS tehnilised tingimused; -Lisa 2.4 on AS Utilitas tehnilised tingimused Lisade seletuskirjas Tabelis nr 2 on esitatud teave planeeringu koostöö kohta 3.8 anda tehnovõrkude lahendus. Põhijoonisel peavad olema tähistatud nii olemasolevad (likvideeritavad/säilitatavad) kui planeeritavad liitumispunktid kõigi tehnovõrkudega; Esitatud tingimusega on arvestatud, vt joonis nr 3 Tehnovõrkude koondplaan. Detailplaneeringu lahendus on võrguvaldajatega koostöös koostatud. Põhijoonisel on joonise loetavuse huvides välja toodu kaitsevööndi ulatused. Tehnovõrkude lahendus koos tingmärkide selgitusega on esitatud joonisel nr 3 Tehnovõrkude koondplaan. Tehnovõrkude koondplaan asub seletuskirja lõpus alapeatükis II Joonised. 3.9 planeeritavatesse hoonetesse kavandada varjend, arvestades detailplaneeringu koostamise ajal varjenditele esitatavate nõuetega; Esitatud tingimusega on arvestatud, seatud on nõue ehitusprojekti koostamiseks, p. 4.2. 3.10 planeeringu koostamisel tagada parkimine vastavalt planeeringu koostamise ajal kehtivale parkimisnormatiivile. Parkimine tagada omal krundil, näidates parkimise põhimõtted; Esitatud tingimusega on arvestatud. Uus parkimisnormatiivi arvestus toetab lahendust, milles parkimine ei pea paiknema omal krundil. Maa-alust parkimist käsitletakse parkimishoonena milles kohad ei ole seotud konkreetse korteri või äripinnaga. Planeeringus on normatiivsete parkimiskohtade arvutus esitatud seletuskirja p. 3.6 tabelis ning joonisel nr 2 Põhijoonis ehitusõiguse tabelis. Normatiivsete parkimiskohtade vajadus on 323 ja planeeritud on 335 parkimise kohta, millest 12 kohta on tänavamaal avalikult juurdepääsetavad. 3.11 jalgrattateede ning jalgrataste parkimiskohtade lahendus peab vastama Tallinna Linnavalitsuse 11.oktoobri 2017 istungi protokolli nr 41 päevakorrapunktiga 26 heakskiidetud Tallinna rattastrateegia 2018-2028 nõuetele; Esitatud tingimusega on arvestatud. Seletuskirjas p. 3.6 on esitatud tabeli kujul kruntide kaupa normatiivsete jalgrataste parkimise kohtade vajadus ja planeeritud kohad. 3.12 arvestada üldplaneeringu kohase perspektiivse rattaliikluse ühendusega Lauliku ja Harku tänavate vahel; Esitatud tingimusega on arvestatud. Planeeringualale on kavandatud Lauliku ja Kitsarööpa tee vaheline rattaliikluse ühendus. Kavandatud on seada isiklik kasutusõigus linna kasuks pos nr 1 ja 12 kruntidel. 3.13 koostada piirkonna terviklik haljastuse ja liikluslahendus. Alale juurdepääsude tagamiseks teha koostööd Kaitseliidu ja ümbritsevate kinnistute omanikega. Arvestada juurdepääsuga Salve tn 3 ja 3d kinnistutele; 46 Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2026 Detailplaneering näeb ette senise tootmisala arendamise keskusealaks, milles on suurem rõhk jalgsi- ja jalgratastel liiklejatele. Salve tn 5 ja Salve tn 7 kinnistutele ei ole seatud kitsendusi millega peaks tagama Salve tn 3 ja 3d juurdepääsu, nendele kinnistutele toimub juurdepääs naaberkinnistutelt, kuna piirnevate kinnitute omanikud omavad mitmeid kinnistuid. Keskuseala väljaarendamisel ei ole mõeldav tuua piirkonda teenindavat transporti, mis ei teeninda keskuseala, oluliseks on peetud piirkonna turvalisust ja vältida läbisõite. Salve tn 3 ja 3d kinnistutele on tagatud juurdepääs jalakäijatele ja jalgratturitele. Detailplaneeringus on lisaks liikluslahenduse põhimõtetele esitatud ka põhimõtteline haljastuse lahendus. Alale on kavandatud võimalikud kõrg- ja madalhaljastuse alad, samuti alad mis on maa-aluse parkimisala pealsed, mille väliruumi kujundamisele tuleb ka tähelepanu pöörata et ala oleks terviklikult läbimõeldud. Planeeringus on seletuskirja p. 3.5 välja toodud nõue tervikliku väliruumi kavandamiseks, mille koostamisel peab olema kaasatud volitatud maastikuarhitekt. 3.14 koostada liikluse analüüs (sh. modelleerimine), mis arvestab nii olemasoleva kui ka lisanduva liikluskoormusega; Detailplaneeringu alal ning lähipiirkonna liikluse analüüsimiseks ja modelleerimiseks on koostatud liiklusanalüüs. Analüüsi koostas liiklusinsener Tarmo Sulger. Analüüsi tulemustega on võimalik tutvuda lisade kaustas lisa 3.1. 3.15 määrata läbiv tänav (Elevaatori põik) avalikuks tänavaks; Detailplaneeringus kavandatud pos nr 10 on avalik tänav. Positsioon nr 10 ei olnud võimalik läbivaks Elevaatori põik tänavaks kavandada piirneva kinnistu omaniku vastasseisu tõttu. Positsioon nr 10 krunt tagab juurdepääsu positsioon nr 1, 4, 5, 6, 7 ja 8 kruntidele. Detailplaneeringust huvitatud isik pooldab sidusa tänavavõrgustiku kavandamist, positsioon nr 10 transpordimaa krunt loob selleks eeldused. 3.16 tagada vajalik tänavaruumi laius: sõidutee ja kergliiklusteed tuleb tänavaruumis eraldada, näha ette tänavahaljastus ning ruum tänavavalgustuse ja muude, sh. liikluskorraldusvahendite postide paigaldamiseks. Piisava tänavamaa laiuse tagamisel võib kaaluda üksikute lühiajaliste parkimiskohtade kavandamist. Kavandada vähemalt 2,5 m laiused kõnniteed; Planeeringu koostamisel on arvesse võetud Tallinna tänavatüüpide juhendmaterjali. Lauliku tänava äärde on kavandatud kõnnitee mõlemale poole sõiduteed. Tänavahaljastuse kavandamine ei ole võimalik kuna alal paiknevad tehnovõrgud. Kõnniteede laiused on 1,5 - 3 m. Planeeringualal on urbanistlik lahendus, mis on tiheda kõnniteede võrgustikuga lahendatud ja varieeruvate laiustega. Detailplaneeringu lahendus on põhimõtteline lahendus mis täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel. Ehitusprojekti nõuded on seatud p. 4.2 3.17 elamute kavandamisel tuleb rajada kergliiklusteed nii Salve tänavale, Plangu tänavale, Lauliku tänavale kuni Pärnu maanteeni. Lauliku tänavalt on veokite juurdepääs riigikaitsemaale, mistõttu tuleb kergliiklejatele näha ette sõidukite liiklusest eraldatud kergliiklusteed; Detailplaneeringuala on algatamise korraldusega määratud ja planeeringut ei koostata Salve tänavale. Detailplaneering näeb ette Plangu ja Lauliku tänavatele kuni Pärnu maanteeni 3m ja 1,5m laiuse kõnnitee kavandamise, mis on sõiduteest eraldatud haljasribaga. Tagatud on sidusa kõnnitee- ja jalgrattatee võrgustik ja ühendused Pärnu maantee ja Kitsarööpa teega. Detailplaneeringu lahendus loob võimaluse sõidutee ühendamiseks Salve tänavaga. Kavandatud on pos nr 10 krunt, mis on tupiktee. 47 Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2026 3.18 kavandavad teed, tänavad ja muude liiklusrajatiste parameetrid ning haljastuse kasvuruum peab vastama Eesti Standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõuetele; Ettepanekuga on arvestatud. Detailplaneeringus on Lauliku tänava sõidutee kattelaiuseks määratud 6,5 m ja kõnniteede laiuseks kahel pool sõiduteed 3 m ja 1,5m. 3.19 tagada planeeringualal minimaalselt Nõmme linnaosa üldplaneeringujärgne haljastuse maht, tuua välja vastav võrdlus. Tuleb krundil näidata säilitatava ja istutatava kõrghaljastuse paiknemine; Detailplaneeringus on esitatud võrdlus linnaosa üldplaneeringuga kõigis punktides, sh haljastuse mahuga. Seletuskirja p. 3.2. Koostatud on dendroloogiline inventuur ja esitatud on asendusistutuse vajadus kui puud ei ole võimalik säilitada. Detailplaneeringu lahenduses on esitatud põhimõtteline väliruumi lahendus ja madal- ning kõrghaljastuse võimalikud kasvualad. Detailplaneeringu lahendus on põhimõtteline lahendus. Täpne väliruumi lahendus koostatakse ehitusprojektis 3.2 3.20 kompaktselt kavandatud haljastuse osakaal kogu planeeritaval alal minimaalselt 30%. Tagada igal rajataval kinnistul oma kompaktne haljasala; Ettepanekuga on arvestatud. Detailplaneering on keskuseala planeering, loodud on võimalused kompaktsete haljasalade kavandamiseks eelkõige elamumaa kruntidel. Planeeringuala keskmine haljastuse osakaal on 37%. kruntide kaupa on haljastuse osakaal esitatud joonis nr 2 põhijoonise ehitusõiguse tabelis ja seletuskirjas p 3.2 tabelis. 3.21 esitada rohefaktori metoodika arvutus lähtudes Tallinna Linnavolikogu 3. juuni 2021 määrusega nr 14 kinnitatud „Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava 2030“ seatud eesmärkidest; Seletuskirja p. 3.5 on esitatud rohefaktori arvutus. Läbiviidud rohefaktori arvutuses on arvutatud väärus 0,9115 – taotlusväärtus 0,4927 on tagatud. 3.22 sademevee käitlemisel lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 määrusega nr 18 kinnitatud „Tallinna sademevee strateegia aastani 2030“ seisukohtades. Piirata sademevee juhtimist otse kanalisatsioonivõrku. Sademevett naaberkinnistutele ja tänavamaale mitte suunata. Vajadusel tuleb sademevee kogumiseks ning võimalikult suures osas kohapeal immutamiseks rajada immutusalasid; Ettepanekuga on arvestatud, sademevee lahenduse osas on tehtud koostööd TALLINNA VESI AS´iga. Detailplaneeringu koostamiseks on tellitud võrguvaldaja tehnilised tingimused, vt. lisa 2.2 ja võrguvaldaja on esitanud arvamuse, vt. lisa 1.2.3. detailplaneeringu lahendusele on arvamuse esitanud KeKo, vt. lisa 1.4.4: Märkused puuduvad. Silver Riige (veekeskkond). 3.23 koostada liiklusest ja lähipiirkonna tootmisaladelt tuleneva müra modelleerimine päevase ja öise ajavahemiku kohta koos mürakaartidega, nii hetkel kui ka prognoositavas olukorras. Tööstusmüra osas soovitame mõõdistada ka maksimaalseid müratasemeid planeeringualal. Töö koostamisel lähtuda Keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“; Keskkonnamürast põhjustatud mürataseme hindamise on koostanud Akukon Eesti OÜ, töö nr 250593-1- A, vt Lisa nr 3.3. ja töö nr 250593-M01-30959-A, vt. Lisa 3.6. Mõõtmistulemused tehti kahel korral- 15.04.2025 ja 07-08.11.2025. 15.04.2025 mürauuringu kokkuvõte: Peamine müraallikas, mis planeeringualale levib on liiklusmüra. Hiiu viljaelevaatori DP alale ulatub perspektiivse 2030+ liiklussageduse alusel Plangu tänava ääres päevasel ajal kuni 60-64 dB müraindikaatori Ld samatugevustsoon ja öisel ajal kuni 55-59 dB müraindikaatori Ln 48 Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2026 samatugevustsoon. Planeeringu sisealale ulatub päevasel ajal ˂55 dB müraindikaatori Ld samatugevustsoon ja öisel ajal ˂45 dB müraindikaatori Ln. Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 II kategooria liiklusmüra piirväärtus on täidetud päevasel (65 dB) ja öisel (60 dB) ajavahemikul. Planeeringualale on ette nähtud lasteaed. Soovitame lasteaia vaikust nõudvad ruumid ja õueala planeerida tiheda liiklusega sõiduteest eemale. Võimalusel valida koht, kus on täidetud päevasel ajavahemikul liiklusmüra sihtväärtus 55 dB. 07-08.11.2025 toimus Nõmme malevkonna suurem kogunemine ja mõõtmistulemuste kokkuvõttena on välja toodud et päevase ja öise ajavahemiku müra hinnatud tase täidab III kategooria tööstusmüra päevase ja öise aja normtaset (65/50dB). Vastavalt üldplaneeringu seletuskirjale on ala määratud keskusealaks, mis vastab III kategooria keskuse maa-alale. 3.24 hinnata detailplaneeringu ala kõrval asuva Plangu tn 4 kinnistul toimuva riigikaitselise tegevusega kaasnevat müra mõju detailplaneeringu alal. Planeerida planeeritaval alal kinnistute ehitusõigus selliselt, et võetakse arvesse Plangu tn 4 kinnistu kasutamisspetsiifikat - kõrvalolevate kinnistute hoonestamine ja kasutamine tuleb planeerida selliselt, et see ei mõjutaks Plangu tn 4 kinnistu kasutamisotstarvet ja kasutamise eesmärke ning ei tooks kaasa nende tegevuste piiramist; Keskkonnamürast põhjustatud mürataseme hindamise on koostanud Akukon Eesti OÜ, töö nr 250593-1- A, vt Lisa nr 3.3 ja töö nr 250593-M01-30959-A, vt Lisa 3.6. Mõõtmistulemused tehti kahel korral- 15.04.2025 ja 07-08.11.2025. 15.04.2025 mürauuringu kokkuvõte: Peamine müraallikas, mis planeeringualale levib on liiklusmüra. Hiiu viljaelevaatori DP alale ulatub perspektiivse 2030+ liiklussageduse alusel Plangu tänava ääres päevasel ajal kuni 60-64 dB müraindikaatori Ld samatugevustsoon ja öisel ajal kuni 55-59 dB müraindikaatori Ln samatugevustsoon. Planeeringu sisealale ulatub päevasel ajal ˂55 dB müraindikaatori Ld samatugevustsoon ja öisel ajal ˂45 dB müraindikaatori Ln. Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 II kategooria liiklusmüra piirväärtus on täidetud päevasel (65 dB) ja öisel (60 dB) ajavahemikul. Planeeringualale on ette nähtud lasteaed. Soovitame lasteaia vaikust nõudvad ruumid ja õueala planeerida tiheda liiklusega sõiduteest eemale. Võimalusel valida koht, kus on täidetud päevasel ajavahemikul liiklusmüra sihtväärtus 55 dB. 07-08.11.2025 toimus Nõmme malevkonna suurem kogunemine ja mõõtmistulemuste kokkuvõttena on välja toodud et päevase ja öise ajavahemiku müra hinnatud tase täidab III kategooria tööstusmüra päevase ja öise aja normtaset (65/50dB). Vastavalt üldplaneeringu seletuskirjale on ala määratud keskusealaks, mis vastab III kategooria keskuse maa-alale. 3.25 teostada insolatsioonianalüüs, et saada ülevaade, kuidas mõjutab olemasolev 12-korruseline hoone insolatsioonikestust nii olemasolevate kui kavandatavate elamute ja mänguväljakute suhtes. Planeeritaval alal, kui ka lähedusse jäävatel elamualadel tuleb tagada piisav insolatsioon vastavalt Eesti standardile EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“; Koostatud on insolatsioonianalüüs. Vt Lisa 3.5. Koostaja ConArte OÜ, töö nr 425. Analüüsi kokkuvõttena on välja toodud, et olemasolev 12 korruseline hoone ei mõjuta olemasolevaid elamuid, mis jäävad piisavalt kaugele. Positsioonile 3 kavandatud võimaliku lasteaia puhul on võimalik mõju vaid läänefassaadi põhjapoolse nurga läheduses, kuid mõju ei ole oluline ja on tagatud juhendi kohane insolatsiooni kestus. Positsioonile 4 kavandatud hoone puhul on hoone läänefassaad praktiliselt olematu insolatsiooni kestusega kuid ida- ja lõunafassaadilt on tagatud juhendi kohane insolatsiooni kestus. See võimaldab päikese valguse kestusele tundlike kasutusotstarbeid kavandada arvestades eeltoodut. Positsioonidele 5 ja 6 kavandatud korterelamute puhul on tagatud juhendi kohane insolatsiooni kestus. 49 Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2026 3.26 ehitusaegse vibratsiooni mõju leevendamiseks tuleb kinni pidada kehtivast sotsiaalministri 17. mai 2002 määrusest nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“; Seatud on nõue ehitusprojekti koostamiseks, p.4.2. 3.27 näidata olmejäätmete kogumise lahendus. Määrata olmejäätmete kogumiskohad kinnistu põhiselt arvestades planeeritava hoonestuse kasutusotstarvet ning Tallinna Linnavolikogu 9. märtsi 2023 määruse nr 3 “Tallinna jäätmehoolduseeskiri“ §-s 21 sätestatud nõudeid. Avalikult kasutatavatele aladele tuleb planeerida avalikuks kasutamiseks mõeldud prügikastid, mis võimaldavad eraldi koguda vähemalt 3 eri liiki jäätmeid (biojäätmed, pakendijäätmed, segaolmejäätmed); Planeeringu põhijoonisel on võimalikud olmejäätmete konteinerite asukohtade asukohad märgitud, täpsed paiknemised antakse ehitusprojekti koostamisel. Seletuskirja p. 3.5 käsitletakse jäätmekäitlust. 3.28 Detailplaneeringu koostamisel tehtavad uuringud: 3.28.1 teostada planeeringuala Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 vastu võetud määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“ kohane haljastuse inventeerimine. Kanda joonistele inventeerimise tulemused koos puude võrade ulatusega. Tagada I ja II väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine ning võimalusel III väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine. Säilitatava kõrghaljastuse juurestiku kaitsealale hoonestusala, teid, parklat, tehnovõrke ega teisi kaevetöid nõudvaid lahendusi mitte planeerida; Koostatud on dendroloogiline hinnang. Hinnangu koostas Ülle Jõgar. Töö nr 9/24. Vt. Lisa 3.2.1 ja Lisa 3.2.2 Haljastuse ja heakorra teemat käsitletakse seletuskirja p. 3.5 Planeeringualal on teostatud Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 vastu võetud määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“ kohane haljastuse inventeerimine. Läbiviidud inventeerimise materjalid paiknevad Lisade kaustas, lisa nr 3.2. Inventeerimise kokkuvõttena on välja toodu, et alal kasvab suhteliselt vähe puittaime liike, haruldasi ja kõrgema väärtusklassi puittaimi alal ei kasva. Puittaimedest esinesid III väärtusklassi puudest kuldkask, harilik saar, arukask, harilik mänd, harilik vaher ja elupuud. Rohttaimede inventuuri käigus ei leitud haruldasi ega kaitsealuseid taimeliike. Alal kasvasid invasiivsed võõrliigid. 3.28.2 Koostada kinnistu keskkonnaseisundi ülevaatuse aruanne. Keskkonnaseisundi hinnangus kirjeldada ka planeeritaval alal varem toimunud tegevusi, prognoosida jääkreostuse esinemise võimalikkust pinnases ja anda juhiseid edasisteks tegevusteks. Keskkonnaseisundi ülevaatuse võib teha selleks vajalikku kogemust ja tegevuslube omav ettevõte. Jääkreostusega objektid tähistada tugiplaanil ning näha ette reostuse likvideerimine enne ehitustööde algust; Koostatud on keskkonnaseisundi ülevaatuse aruanne, vt. Lisa 3.4. ülevaate koostaja on Lemma OÜ. Aruandes on välja toodud, et visuaalsel ülevaatusel probleemseid kohti, kus võiks kindlasti olla ülenormatiivset pinnasereostust, ei tuvastatud. Eksperdi hinnangul reostusuuringu tegemist planeeringu koostamise käigus ei peetud vajalikuks. Ettepanek on ehitustööde teostamise ajal kaasata keskkonnaspetsialist, kellel on reostatud pinnase likvideerimise kogemus. Aruandes on toodud tööde järjekord juhul kui reostunud pinnas siiski avastatakse. Planeeringus on arvestatud: Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“ - Planeeritud parkimiskohtade mõõtmed on vastavuses standardi soovitustele; 50 Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2026 Tallinna Linnavalitsuse 11. oktoobri 2017 istungi protokolliga nr 41 heakskiidetud Tallinna rattastrateegia 2018-2028 - Jalgrataste parkimiskohtade arvutus on tehtud vastavalt Tallinna rattastrateegiale 2018-2028, vt. seletuskirja ptk. 3.7 Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted. Tallinna tänavatüüpide juhend - Lauliku tänav ja pos nr 10 krundile kavandatud tee on kohalik tee. Tallinna jäätmehoolduseeskiri - Jäätmekonteinerite orienteeruvad asukohad on määratud ptk. 3.5 Keskkonnakaitse, haljastuse ja heakorra tagamise põhimõtted. Nõuded jäätmete sorteerimiseks on seatud seletuskirja ptk. 4.2 Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks. Hoone projekteerimisel võtta arvesse 02.2020 koostatud „Ruumi otsese päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse arvutamise juhend; - Nõuded insolatsioonile on seatud seletuskirja ptk. 4.2 Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks. Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“ Likvideeritavate puude asendusistutuste vajadus on arvutatud vastavalt määrusele, vt. seletuskirja ptk. 3.5 haljastuse rajamise ja heakorra tagamise põhimõtted. Siseministri määrus 30.03.2017 nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ - Tuleohutusnõuded ja meetmed on määratud vastavalt määrusele . Hoonestusala on määratud naaberkruntidel asuvatest hoonetest enam kui 8 m kaugusele, vt. seletuskirja ptk. 4.2 Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks ja põhijoonis. Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 määrusega nr 18 kinnitatud „Tallinna sademevee strateegiale aastani 2030”. - Koormuse vähendamiseks ühistorustikele on määratud nõuded ehitusprojekti koostamiseks, Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks, vt. ptk. 4.2. Kavandatud on võimalikult palju sadevett hajutada planeeringuala haljasalale ning uue kraavilahendusega suunata osaliselt liigveed lõunapiiril paiknevasse olemasolevasse kraavi. Eesti standardile EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine, Linnaplaneerimise ja Arhitektuuri Osa 1: Linnaplaneerimine. - Kavandatud hoonete ja ümbritseva linnakeskkonnaga ühendatud liikumistee lisavad alale elavust ja kontrolli avaliku ruumi üle. Atraktiivne maastikudisain suurendavad heaolutunnet, luues mulje tugevast järelevalvest, vähendades seega kuriteohirmu. Peamisteks meetmeteks on hoone sissepääsude valgustamine ning atraktiivse maatikukujunduse ja arhitektuuri rajamine. Nõuded turvalisuse tagamiseks on toodud ptk. 4.2 Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks. 51 Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2026 Planeering on kooskõlas järgmiste uuringutega: Liiklusuuring, vt. lisa 3.1 Koostatud on detailplaneeringuala liiklusuuring. Uuringu kokkuvõttena on välja toodud, et planeeringuala objektid võib rajada olemasolevat teedevõrku kasutades. Eraldi alapunktidena on esitatud ülevaade ja ettepanekud ühistranspordi korraldamise osas. Ettepanek on parandada bussiliiklust ning avad uus liin mis ühendaks Laagri-Pääskula otse kesklinnaga. Teostatud on ristmike läbilaskvuse arvutused nii olemasoleva kui perspektiivsena 2030+ kui detailplaneeringu lahendus on ellu viidud. Dendroloogiline hinnang, vt. lisa 3.2.1 ja lisa 3.2.2 Koostatud on dendroloogiline hinnang. Hinnangu koostas Ülle Jõgar. Töö nr 9/24 Haljastuse ja heakorra teemat käsitletakse seletuskirja p. 3.5 Planeeringualal on teostatud Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 vastu võetud määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“ kohane haljastuse inventeerimine. Läbiviidud inventeerimise materjalid paiknevad Lisade kaustas, lisa nr 3.2. Inventeerimise kokkuvõttena on välja toodu, et alal kasvab suhteliselt vähe puittaime liike, haruldasi ja kõrgema väärtusklassi puittaimi alal ei kasva. Puittaimedest esinesid III väärtusklassi puudest kuldkask, harilik saar, arukask, harilik mänd, harilik vaher ja elupuud. Rohttaimede inventuuri käigus ei leitud haruldasi ega kaitsealuseid taimeliike. Alal kasvasid invasiivsed võõrliigid. Keskkonnamüra hinnang, vt. lisa 3.3 ja helirõhutaseme mõõtmine, vt. lisa 3.6 Mõõtmistulemused tehti kahel korral- 15.04.2025 ja 07-08.11.2025. 15.04.2025 mürauuringu kokkuvõte: Peamine müraallikas, mis planeeringualale levib on liiklusmüra. Hiiu viljaelevaatori DP alale ulatub perspektiivse 2030+ liiklussageduse alusel Plangu tänava ääres päevasel ajal kuni 60-64 dB müraindikaatori Ld samatugevustsoon ja öisel ajal kuni 55-59 dB müraindikaatori Ln samatugevustsoon. Planeeringu sisealale ulatub päevasel ajal ˂55 dB müraindikaatori Ld samatugevustsoon ja öisel ajal ˂45 dB müraindikaatori Ln. Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 II kategooria liiklusmüra piirväärtus on täidetud päevasel (65 dB) ja öisel (60 dB) ajavahemikul. Planeeringualale on ette nähtud lasteaed. Soovitame lasteaia vaikust nõudvad ruumid ja õueala planeerida tiheda liiklusega sõiduteest eemale. Võimalusel valida koht, kus on täidetud päevasel ajavahemikul liiklusmüra sihtväärtus 55 dB. 07-08.11.2025 toimus Nõmme malevkonna suurem kogunemine ja mõõtmistulemuste kokkuvõttena on välja toodud et päevase ja öise ajavahemiku müra hinnatud tase täidab III kategooria tööstusmüra päevase ja öise aja normtaset (65/50dB). Vastavalt üldplaneeringu seletuskirjale on ala määratud keskusealaks, mis vastab III kategooria keskuse maa-alale. Keskkonnaseisundi hinnang, vt lisa 3.4 Koostatud on keskkonnaseisundi ülevaatuse aruanne, vt. Lisa 3.4. ülevaate koostaja on Lemma OÜ. Aruandes on välja toodud, et visuaalsel ülevaatusel probleemseid kohti, kus võiks kindlasti olla ülenormatiivset pinnasereostust, ei tuvastatud. Eksperdi hinnangul reostusuuringu tegemist planeeringu koostamise käigus ei peetud vajalikuks. Ettepanek on ehitustööde teostamise ajal kaasata keskkonnaspetsialist, kellel on reostatud pinnase likvideerimise kogemus. Aruandes on toodud tööde järjekord juhul kui reostunud pinnas siiski avastatakse. 52 Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2026 Insolatsioonianalüüs, vt. lisa 3.5 Koostatud on insolatsioonianalüüs. Vt Lisa 3.5. Koostaja ConArte OÜ, töö nr 425. Analüüsi kokkuvõttena on välja toodud, et olemasolev 12 korruseline hoone ei mõjuta olemasolevaid elamuid, mis jäävad piisavalt kaugele. Positsioonile 3 kavandatud võimaliku lasteaia puhul on võimalik mõju vaid läänefassaadi põhjapoolse nurga läheduses, kuid mõju ei ole oluline ja on tagatud juhendi kohane insolatsiooni kestus. Positsioonile 4 kavandatud hoone puhul on hoone läänefassaad praktiliselt olematu insolatsiooni kestusega kuid ida- ja lõunafassaadilt on tagatud juhendi kohane insolatsiooni kestus. See võimaldab päikese valguse kestusele tundlike kasutusotstarbeid kavandada arvestades eeltoodut. Positsioonidele 5 ja 6 kavandatud korterelamute puhul on tagatud juhendi kohane insolatsiooni kestus. 53 Hiiu elevaatori RUUM JA MAASTIK OÜ detailplaneering 2026 II Joonised Joonis nr 1 Asukohaskeem Joonis nr 2 Põhijoonis Joonis nr 3 Tehnovõrkude koondplaan 54 Saatja: "KM Info" <[email protected]> Saaja: "KM Info" <[email protected]> Teema: FW: Teavitus asutuselt arvamuse / kooskõlastuse küsimise kohta TPR-s Kuupäev: 2026-08-31 08:26 From: [email protected] <mailto:[email protected]> <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Wednesday, August 5, 2026 1:50 PM To: KM Info <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: Teavitus asutuselt arvamuse / kooskõlastuse küsimise kohta TPR-s Hea TPR kasutaja! Käesolevaga teavitame, et Teie asutuselt oodatakse arvamust või kooskõlastust ning sellele ülesandele pole veel valitud vastutavat täitjat. Palume määrata ülesande eest vastutav täitja esimesel võimalusel. Planeering: DP046690 Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneering Toiming: Detailplaneeringu kohta arvamuste kogumine Tagasiside tüüp: Kooskõlastus Esitaja: Kaitseministeerium Tähtaeg: 02.09.2026 Sisu: Palume kooskõlastada detailplaneering. Otselink ülesandele: https://tpr.tallinn.ee/menetlus/DP046690/arvamused/toiming/333999/tagasiside/261246 Lugupidamisega Tallinna Linnaplaneerimise Amet