Kontrolliaruande edastamine

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Teabevaldaja: Riigikontroll Juurdepääsupiirang 27.08.2026 - 30.08.2026 Alus: RKS § 48 lg 2 Meie 27.08.2026 nr 2-1/80172/22 Vastavalt nimekirjale Kontrolliaruande "Riigi 2025. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus" edastamine Austatud asutuse juht Saadan Teile kontrolliaruande nr 80172 „Riigi 2025. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus“. Vastavalt Riigikontrolli seaduse §-le 51 avalikustab Riigikontroll kontrolliaruande. Koos aruandega avalikustatakse aruande kohta ka auditeeritavate vastused. Juhin Teie tähelepanu sellele, et lisatud kontrolliaruanne on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks kuni kontrolliaruande avalikustamiseni. Riigikontroll avalikustab audititulemused pärast 30.08.2026. Kontrolliaruanne on saadetud ka Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja rahanduskomisjoni esimehele. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ines Metsalu-Nurminen peakontrolör Lisad: kontrolliaruanne (AK) nimekiri kontrolliaruande adressaatidest Gerli Eisberg [email protected] Kiriku 2/4, 15013 Tallinn. Tel +372 640 0700, www.riigikontroll.ee, [email protected], reg-nr 74000056.  Nimekiri kontrolliaruande adressaatidest: Haridus- ja Teadusministeerium; Justiits- ja Digiministeerium; Kaitseministeerium; Kliimaministeerium; Kultuuriministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Rahandusministeerium; Siseministeerium; Sotsiaalministeerium; Välisministeerium; Riigikantselei  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS 27.–30.08.2026 Riigikontrolli seadus, § 48 lg 2 Riigi 2025. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus Riigikontrolli aruanne Riigikogule Tallinn, 27. august 2026  Riigi 2025. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus Kokkuvõte auditeerimise tulemustest Märkusega arvamus Riigi 2025. aasta raamatupidamise aastaaruanne, mis näitab riigi raamatupidamise konsolideeritud tulemiks 0,4 miljardit eurot ja konsolideeritud aastaaruande õigsuse varade mahuks 31.12.2025. aasta seisuga 27,5 miljardit eurot (v.a kohta aruande lõigus „Märkus varude saldo kohta“ viidatud summa), kajastab kõigis olulistes osades õiglaselt riigi finantsseisundit ning lõppenud aruandeperioodi majandustulemust ja rahavoogusid. Märkus varude saldo Riigikontrollil ei olnud võimalik veenduda riigi konsolideeritud ja kohta konsolideerimata bilansi kirjel „Varud“ 31.12.2025. aasta seisuga kajastatud Kaitseministeeriumi 1 varude saldo õigsuses summas 1,2 miljardit eurot ja 31.12.2024. aasta seisuga 0,8 miljardit eurot, kuna Kaitseväe varude arvestuses esineb olulisi puudusi ning pole selge, millised varud, millises mahus ja millises maksumuses on bilansis kajastatud ning millised on jäetud põhjendamatult kajastamata. Arvamus tehingute Riigikontrolli arvates on riigi majandustehingud olulises osas seaduslikkuse kohta sooritatud kooskõlas riigieelarve seaduse, 2025. aasta riigieelarve seaduse, riigi 2025. aasta lisaeelarve seaduse ja riigi 2025. aasta teise lisaeelarve seadusega. Riigikontroll kontrollis, kas põhiseaduslikud institutsioonid, Riigikantselei ja ministeeriumide valitsemisala asutused on kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute tegemisel lähtunud neile antud eelarvest. Riigikontrolli hinnangul annab riigi 2025. aasta eelarve täitmise aruanne, mis näitab eelarvetulusid 18,3 miljardit, kulusid 18,1 miljardit, investeeringuid 1,0 miljardit ja finantseerimis- tehinguid 0,2 miljardit eurot, usaldusväärset teavet riigi kogutud tulude, tehtud kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute kohta. Riigikontrolli peamised tähelepanekud Auditi peamised tähelepanekud Endiselt esineb olulisi tegematajätmisi Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja Kaitseväe finantsjuhtimises. Samuti on asutuste sisekontrollis jätkuvalt olulised puudused, mis mõjutavad varade, kulude ning nõuete arvestust nii raamatupidamises kui ka eelarve täitmises. Riigikontroll tuvastas probleeme lepingute halduses ja nende täitmise jälgimises, saadud kauba vastavuse ja kohalejõudmise kontrollimises ning arvele võtmises nii laoarvestuse infosüsteemis kui ka raamatupidamises. Need puudused viitavad riskile, et asutustel puudub täielik ja usaldusväärne ülevaade varude koosseisust ning sellest, millal 1 Siin ja edaspidi on käsitletud Kaitseministeeriumi oma valitsemisala ulatuses kui riigiraamatupidamiskohustuslast. Kaitseministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad Kaitsevägi, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Kaitseressursside Amet, Välisluureamet ja Eesti Sõjamuuseum. 1 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 27. august 2026 Riigi 2025. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus ja kas lepingus ettenähtud kaup on saadud, kas saadud kaup vastab lepingutingimustele. Samuti võivad varude puudujäägid, halb seisukord, aegumine või väärkasutus jääda õigel ajal avastamata. Kaitseministeerium on Eestile võtnud Euroopa Liidu kaitsekoostöö sihtriikidele kaitseotstarbelise varustuse ja varude soetamiseks vahendite vahendamisega kaasnevaid võimalikke kohustusi, millega ei ole riigieelarves arvestatud. 2025. aasta riigieelarve seadusega on Kaitseministeeriumile antud luba vahendada Euroopa Liidu kaitsekoostöö sihtriikidele kaitseotstarbelise varustuse ja varude soetamiseks vajalikke vahendeid. Loa andmisel on seaduses lähtutud eeldusest, et kaitseotstarbelise varustuse vahendamisel riigieelarvele riske ei võeta ning Kaitseministeeriumi eelarvet vahendamise eesmärkidel ei kasutata. 2025. aasta jooksul laekus Kaitseministeeriumile vahendamiseks mõeldud toetuse ettemaksu 138,4 miljonit eurot (2024. aastal 531,9 miljonit eurot). Riigikontroll on auditis üle vaadatud lepingute põhjal seisukohal, et Kaitseministeerium on tavapäraseid hanketegevuse ja toetusraha sihipärase kasutamisega kaasnevaid riske riigieelarvele võtnud. Käesoleva aruande koostamise ajaks ei ole osa kauba tarnijaid oma kohustusi täitnud ning on risk, et need kulud, suurusjärgus 70 miljonit eurot, tuleb Eesti riigieelarvest kinni maksta. Kohustuste võtmise piirmäär Ei ole selge, kas ministeeriumide valitsemisalad peavad kinni (edaspidi piirmäär) on riigieelarve seadusega sätestatud kohustuste võtmise piirmäärast, rahaliste kohustuste kuna Rahandusministeerium ja ministeeriumide valitsemisalad ei maksimaalne maht, mida ministeeriumi valitsemisala tee seiret selle üle. Seetõttu puudub Rahandusministeeriumil ka riigiasutused võivad ministri ülevaade, kui suur osa riigieelarvest on pikaajaliste lepingute ja muude loal võtta eelseisvateks rahaliste kohustustega seotud ning kas mõnes valitsemisalas on olnud eelarveaastateks. piirmäära ületamisi. Piirmäärast kinnipidamise jälgimine on oluline, et Piirmäär tähendab, et ühelgi eelseisval eelarveaastal ei varem võetud kohustused ei piiraks ebamõistlikult praeguse valitsuse ja tohi valitsemisala täidetavate tulevaste valitsuste eelarvevalikuid ega vähendaks Riigikogu sisulist rahaliste kohustuste otsustusruumi riigieelarve üle. Samuti puudub Rahandusministeeriumil kogumaht ületada 50% vastava aasta rahastamiskava ühtne metoodika, millist tüüpi kohustused, millises ulatuses ja millise piirmääraga vahenditest. rahastamisallika puhul tuleb piirmäära arvutamisel arvesse võtta. Allikas: riigieelarve seadus, § 60 Riigikontrolli auditi ajal alustas Rahandusministeerium mitmeaastaste lg 4 kohustuste võtmise juhendi koostamist. Ministeeriumide valitsemisalad ei ole eelarvejääkide ülekandmisel ja kasutamisel järginud riigieelarve seadusest ning eelarvejääkide ülekandmise regulatsioonist tulenevaid nõudeid. 2025. aastal viidi 2026. aastasse üle kokku 1,8 miljardit eurot ehk 2025. aasta lõpliku eelarve mahust umbes 8,3%. Jätkuvalt seisnes probleem selles, et üle kantud raha otstarvet, asutust või majanduslikku sisu muudeti pärast jääkide ülekandmise otsuste tegemist või kasutati raha suuremas mahus, kui vastaval eelarvereal oli ette nähtud. Selline praktika vähendab riigieelarve läbipaistvust ega võimalda veenduda, et Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 27. august 2026 2 Riigi 2025. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus kasutamata jäänud raha kanti järgmisse aastasse üksnes samaks otstarbeks, milleks see algselt ette nähtud oli. Vabariigi Valitsuse praktika muuta eelarveaasta jooksul korduvalt sihtotstarbelisest reservist rahastatavaid tegevusi vähendab riigieelarve läbipaistvust. 2025. aastal suunati Vabariigi Valitsuse reservi 211,4 miljonit eurot, millest enamik (92%) jagati sihtosttarbelise rahana ehk tegevusteks, mille Vabariigi Valitsus on eelnevalt heaks kiitnud. Kuigi sihtotstarbelisest reservist rahastatavate tegevuste vajadus on valitsuse tasemel varem teada ja otsustatud, vähendab praegu kehtiv praktika riigieelarve läbipaistvust, kuna valdavalt sihtotstarbelisena kavandatud reservist rahastatud tegevuste nimekirja on lubatud Vabariigi Valitsuse otsustega muuta. Need muudatused aga ei ole avalikult jälgitavad. 2025. aastal arutati Vabariigi Valitsuses sihtotstarbelise reservi tegevuste loetelu muutmist vähemalt 14 korral. Auditi tulemusel tegi Riigikontroll mitmeid soovitusi kaitseministrile ja Riigikontrolli rahandusministrile. soovitused Vabariigi Valitsuse seaduse järgi peab minister tagama sisekontrolli- süsteemi rakendamise ministeeriumi valitsemisalas. Kaitseministril tuleb võtta tarvitusele meetmed, et parandada finantsjuhtimist, tagada majandustehingute kajastamisel Eesti finantsaruandluse standardist lähtumine. Koostöös Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektori ja Kaitseväe juhatajaga tuleb kaitseministril lahendada varade arvestuses, inventeerimises ja teistes tööprotsessides tuvastatud probleemid. Rahandusministril soovitab Riigikontroll kehtestada ja rakendada ühtne metoodika ning keskne aruandlus- ja seirekord eelseisvate eelarveaastate rahaliste kohustuste arvestamiseks ning eelarvejääkide ülekandmisel tugevdada kontrolli selle üle, et regulatsiooni täidetaks ja üle kantud raha kasutataks samal otstarbel, milleks see riigieelarves ette nähti. Samuti soovitab Riigikontroll kaotada sihtotstarbeline reserv ja planeerida ette teada tegevused valitsemisalade eelarvesse või sihtotstarbelise reserviga jätkamisel tagada, et sihtotstarbelise reservi rahaeraldused ja muudatused oleksid läbipaistvad ja jälgitavad. Ministrid üldjuhul nõustusid Riigikontrolli soovitustega. Kaitseminister kinnitas, et Kaitseministeeriumi valitsemisala korrastavate tegevustega tuleb jõuliselt jätkata. Koostöös Kaitseväe ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega on koostatud valitsemisala terviklik ja pikaajaline tegevuskava varade arvestuse, inventuuride ja lepingute täitmise järelevalve korrastamiseks. Lisaks plaanib ministeerium hinnata laiemalt riigieelarvele võetavate riskide maandamiseks vajalikke meetmeid. Rahandusminister lubas analüüsida Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse õigust sõlmida lepinguid, millega võivad kaasneda rahalised 3 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 27. august 2026 Riigi 2025. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus kohustused riigieelarvele. Samuti lubas minister analüüsida kõigi ministeeriumide eesseisvate eelarveaastate rahaliste kohustuste arvestamise keskse aruandluse rakendamise vajadust ja võimalusi. Rahandusminister ei nõustunud Riigikontrolli soovitusega kaotada sihtotstarbeline reserv, kuid lubas kaaluda võimalust avaldada sihtotstarbelise reservi rahaeralduste koondtabel ja muudatuste seletuskirjad ministeeriumi kodulehel, et lihtsustada muudatuste ajaloolist jälgimist. Samuti plaanib Rahandusministeerium kaaluda, kuidas tugevdada seost eelarve jääkide ülekandmise ja tulemusaruandluse vahel ning uuendada ülekantavate juhist ja täpsustada, kuidas käsitleda eelarveridade üle- ja alatäitmist. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 27. august 2026 4 Riigi 2025. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus Sisukord Arvamus riigi 2025. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsuse ja tehingute seaduslikkuse kohta 6 Riigi raamatupidamise aastaaruanne on olulises osas õige, kui jätta arvestamata märkus varude saldo kohta 6 Riigikontroll teeb märkuse raamatupidamiskirjel „Varud“ kajastatud Kaitseministeeriumi saldo õigsuse kohta 6 Eelarveraha on kasutatud kooskõlas riigieelarve seadustega 6 Riigi majandusaasta koondaruandes on varud valesti kajastatud, sest Kaitseväe varude arvestus on puudulik 7 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja Kaitseväe tööprotsessid on vaatamata ministri lubadustele korrastamata 11 Kaitseministeerium on võtnud toetuse vahendamisega kaasnevaid võimalikke kohustusi, millega ei ole riigieelarves arvestatud 15 Ei ole selge, kui palju tulevaste aastate riigieelarvest on pikaajaliste kohustustega seotud 18 Vabariigi Valitsus saab muuta sihtotstarbelise reservi raha kasutamise eesmärki või jaotust viisil, mis ei ole jälgitav 21 2025. aasta eelarve jääkide ülekandmisel kordusid varasemad rikkumised 24 Riigikontrolli soovitused ja auditeeritute vastused 28 Ülevaade majandusaasta koondaruandest 32 Riigikontrolli varasemaid auditeid riigi majandusaasta koondaruande kohta 35 Lisa 1. Auditeeritud tegevusvaldkonnad ja Riigikontrolli järeldused 36 Lisa 2. Ülevaade kulude ja investeeringute eelarve täitmisest valitsemisalade kaupa 2022– 2025 37 5 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 27. august 2026 Riigi 2025. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus Arvamus riigi 2025. aasta raamatu- pidamise aastaaruande õigsuse ja tehingute seaduslikkuse kohta Riigi raamatupidamise aastaaruanne on olulises osas õige, kui jätta arvestamata märkus varude saldo kohta Märkusega arvamus 1. Riigi raamatupidamise aastaaruanne, mis näitab riigi 2025. aasta aruande õigsuse konsolideeritud tulemiks 0,4 miljardit eurot ja konsolideeritud varade kohta mahuks 31.12.2025. aasta seisuga 27,5 miljardit eurot (v.a aruande lõigus „Märkus varude saldo kohta“ viidatud summa), kajastab kõigis olulistes osades õiglaselt, kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga riigi finantsseisundit ning lõppenud aruandeperioodi majandustulemust ja rahavoogusid. 2. Ülevaade Riigikontrolli auditeeritud tegevusvaldkondadest ning neis tehtud peamistest järeldustest majandustehingute raamatupidamises kajastamise ja riigieelarve seaduste järgimise kohta on antud lisas 1. Riigikontroll teeb märkuse raamatupidamiskirjel „Varud“ kajastatud Kaitseministeeriumi saldo õigsuse kohta Märkus varude saldo 3. Riigi 2025. aasta raamatupidamise aastaaruandes on bilansis kirjel kohta „Varud“ konsolideeritud summas 1,9 miljardit eurot muu hulgas kajastatud Kaitseministeeriumi valitsemisala varud 31.12.2025. aasta seisuga väärtuses 1,2 miljardit eurot ja 31.12.2024. aasta seisuga 0,8 miljardit eurot. 4. Riigikontrollil ei olnud audititoimingute käigus võimalik veenduda bilansis kajastatud Kaitseministeeriumi valitsemisala varude saldo õigsuses. Märkuse põhjustanud asjaolude kohta vaata täpsemalt punktid 8–26. Eelarveraha on kasutatud kooskõlas riigieelarve seadustega Arvamus riigieelarve 5. Riigieelarve täitmise aruande kohaselt olid riigi 2025. aasta eelarve täitmise aruande tulud 18,3 miljardit, kulud 18,1 miljardit, investeeringud 1,0 miljardit ja kohta finantseerimistehingud 0,2 miljardit eurot. Riigikontrolli arvamusel annab riigi 2025. aasta eelarve täitmise aruanne usaldusväärset teavet riigi kogutud tulude, tehtud kulude, investeeringute ja finantseerimis- tehingute kohta. Riigi majandustehingud on olulises osas sooritatud kooskõlas riigieelarve seaduse, 2025. aasta riigieelarve seaduse, riigi 2025. aasta lisaeelarve seaduse ja riigi 2025. aasta teise lisaeelarve seadusega. Auditi ulatus 6. Riigi 2025. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsuse ja tehingute seaduslikkuse kohta arvamuse avaldamiseks auditeerib Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 27. august 2026 6 Riigi 2025. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus Riigikontroll riigiasutuste eelarveraha kasutamise sihipärasust. Riigikontroll ei ole teinud audititoiminguid, et kontrollida riigieelarve täitmise aruandes esitatud tegevuspõhise info õigsust, kuna tegemist on riigiasutuste tegevuse spetsiifikast lähtuva juhtimisinfoga, selle info kogumise ja koostamise metoodika ei ole ühtlustatud ning kulumudelite rakendamisel puudub järjepidevus (vt täpsemalt ptk „Ülevaade majandusaasta koondaruandest“). 7. Ülevaade kulude ja investeeringute eelarve täitmisest perioodil 2022– 2025 valitsemisalade kaupa on toodud lisas 2. Lisast nähtub, kuidas aasta-aastalt on valitsemisalade kulud ja investeeringud kasvanud. Riigi majandusaasta koondaruandes on varud valesti kajastatud, sest Kaitseväe varude arvestus on puudulik Märkus varude saldo 8. Riigikontroll teeb märkuse Kaitseministeeriumi valitsemisala varude kohta saldo õigsuse kohta summas 1,2 miljardit eurot, kuna Kaitseväe varude Teadmiseks, et arvestuse oluliste puuduste tõttu ei ole korrektset infot varude kohta. Kaitseministeeriumi varude Lisaks on osa varudest reeglitevastaselt jäetud bilansis arvele võtmata saldo oli 31.12.2025. a ning Riigikontrollil puudub selgus, kui palju sellist vara on. seisuga 1,2 miljardit eurot, sh • 707,8 miljonit 2024. a 9. Eelmises ehk 2024. aastat käsitlevas auditis tegi Riigikontroll esmakordselt bilansis märkuse Kaitseväe varude arvestuse kohta, kuna Kaitsevägi ei suutnud arvele võetud kaitse- otstarbelised varud; esitada Riigikontrollile andmeid esmakordselt bilansis arvele võetud • 99,7 miljoni ulatuses varude kohta. Kuni 2024. aasta lõpuni kehtis riigi raamatupidamises 2024. a saldo korrigeerimine; erandlik arvestuspõhimõte, mille kohaselt militaareesmärkidel • 396,8 miljonit kaitseotstar- kasutatavaid kaitseotstarbelisi varusid kajastati soetamise hetkel kohe beliste varude muudatus kuluna. 2025. aastal kaotati see erand riigi raamatupidamise 2025. a; • 17,6 miljonit toiduained ja üldeeskirjast. 2 kütus; • 1,6 miljonit eurot 10. 2025. aastal kehtima hakanud arvestuspõhimõtte kohaselt tuleb varu strateegilised varud. võtta soetamisel bilansis arvele ning kanda kuludesse selle Allikas: Kaitseministeeriumi pearaamat kasutuselevõtmisel või mahakandmisel. Seejuures ei näe üldeeskiri ette võimalust, et osa varusid jäetaks bilansist välja. 11. Kaitseministeerium on valitsemisala raamatupidamise sise- Kaitseministeerium kehtestas endale ise eeskirjaga kehtestanud üldeeskirjast erineva põhimõtte, mille kohaselt erandi kajastatakse bilansis ainult osa varudest (teatud ladudes olevad teatud liiki materjalid). Erandi kehtestamist põhjendati asjaoluga, et varasematel perioodidel ei ole laoarvestust vajaliku põhjalikkusega peetud, mistõttu ei vasta osa andmeid tegelikule olukorrale. Samas, sisukalt läbiviidud inventuurid peaksid tagama laoarvestuse korrektsuse ja selle vastavusse viimise tegeliku olukorraga. 2 Rahandusministri 11.12.2003. a määrus nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ (edaspidi üldeeskiri), § 58 lg 19. 7 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 27. august 2026 Riigi 2025. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus 12. Riigi raamatupidamise reeglid kehtestatakse rahandusministri määrusega ning neid ei tohi ministeerium sisekordadega oma äranägemise järgi muuta. Kaitseministeeriumi valitsemisalas kehtestatud raamatupidamise sise-eeskiri ei taga arvestuse vastavust riigi raamatupidamise põhimõtetele, sest osa varude arvele võtmata jätmine ei ole kooskõlas kehtiva arvestuspõhimõttega. Auditis soovis Riigikontroll saada ülevaadet, kui palju varusid on jäetud bilansis arvele võtmata, kuid Kaitsevägi seda infot esitada ei suutnud. Kaitseväe 2024. aasta 13. Riigi raamatupidamise 2024. aasta aruandes oli bilansis kajastatud varude saldot Kaitseväe varusid aasta lõpu seisuga maksumuses 723,9 miljonit eurot. suurendati Pärast 2024. aasta riigi majandusaasta koondaruande kinnitamist tagasiulatuvalt Riigikogus on Kaitsevägi suurendanud varude saldot tagasiulatuvalt 99,7 miljoni euro võrra ehk uueks saldoks 31.12.2024. aasta seisuga kujunes 823,6 miljonit eurot. Saldo muutmise põhjusi ei ole Kaitseväes dokumenteeritud. Auditis antud selgituste kohaselt põhjustas muudatuse materjaliliikide ülevaatamine ning täiendavate liikide arvele võtmine, kuid milliseid liike ja mis mahus arvele võeti, ei osatud Kaitseväes selgitada. 14. Eesti finantsaruandluse standard näeb ette võimaluse korrigeerida Raamatupidamise algdokument on tõend, mille eelmist aruandeperioodi, kuid selle mõju ja põhjused tuleb välja tuua. sisu ja vorm peavad vajaduse Raamatupidamise seaduse kohaselt 3 peab iga raamatupidamise kande korral võimaldama juures olema raamatupidamise algdokument. Oluline on seejuures, et kompetentsele ja sõltumatule osapoolele tõendada dokument võimaldaks sõltumatult aru saada, miks ja mida korrigeeriti, majandustehingu toimumise milliste andmete alusel ja kuidas summa kujunes. asjaolusid ja tõepärasust. Allikas: raamatupidamise seadus, 15. Varude saldo korrigeerimise kohta Kaitsevägi dokumenti ei § 6 lg 4 koostanud. Koostamata jäetud algdokumendi tõttu ei ole Riigikontrollil võimalik hinnata, kas Kaitseväe varude 31.12.2024. aasta saldo korrigeerimine summas 99,7 miljonit oli tehtud õiglases väärtuses ja kas see oli põhjendatud või mitte. Puudulik varude 16. Auditis soovis Riigikontroll veenduda, et 2025. aastal soetatud varud arvestus Kaitseväes on bilansis korrektselt arvele võetud ja varude väljaminekud õigesti kajastatud. Selleks tutvus Riigikontroll laoarvestuse tarkvara väljavõtetega ning küsis Kaitseväelt ja Kaitseministeeriumilt selgitusi varude arvestuse tööprotsessi kohta. Riigikontroll võrdles ka laoarvestuse andmeid raamatupidamises oleva varude saldoga. Kaitseväe varude arvestuses ilmnesid järgmised probleemid. 17. Laoarvestuse infosüsteemi varude nimekirjas tuvastas Riigikontroll tuhandeid varaobjekte, millel puudub kogus ja/või väärtus, või varaobjekte, millel on kogus, aga puudub väärtus. Samuti tuvastas Riigikontroll negatiivse väärtusega varaobjekte. Kõik sedalaadi vead laoarvestuses kanduvad koondkannete tegemisel edasi ka raamatupidamisarvestusse ning põhjustavad vea ka bilansisaldos. Selle 3 Raamatupidamise seadus, § 6 lg 4. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 27. august 2026 8 Riigi 2025. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus vea mõju bilansisaldole ei olnud auditis Riigikontrollil võimalik välja tuua puudulike andmete tõttu. 18. Kaitseväe selgituste kohaselt tekivad kõrvalekalded põhjusel, et lattu saabunud varud võetakse esmalt arvele koguseliselt ning hiljem lisatakse ka maksumus. See toimub eraldi tööprotsessis varude ostuarvetega sidumisel. Seni kuni varul infosüsteemis maksumust märgitud ei ole, ei kajastu see ka varude saldos (kuigi varu on tegelikult lattu kohale jõudnud). 19. Riigikontroll küsis laoarvestuse väljavõtte, milles oleks kajastatud varud, mis on saatelehtede alusel 2025. aastal lattu jõudnud, kuid millel ei olnud auditi lõpetamise ajaks (21.05.2026. a seisuga) maksumust süsteemis sisestatud ja/või mille maksumus on sisestatud aastasse 2026. Selliseid varasid on natuke üle 60 000 ühiku kokku suurusjärgus 300 miljoni euro väärtuses, sealhulgas on ka põhivarasid. 20. Need varad, mis on arveldamata staatuses, on bilansis kajastamata. Kuna kaubale maksumuse lisamine võtab Kaitseväes kaua aega (auditis tuvastatud näidete puhul kuni pool aastat), on raamatupidamises jäänud kajastamata varusid, mis on jõudnud ladudesse juba 2025. aastal ning tulnuks ka 2025. raamatupidamise aruandes varuna kajastada. Täpset vea suurust ei ole võimalik puudulike alusandmete tõttu välja tuua. 21. Riigikontroll võrdles laoarvestuse infosüsteemi laoseisu aruandeid bilansis kajastatud koondarvudega – nii 31.12.2024. aasta kui ka 31.12.2025. aasta seisuga. Kuna enne Riigikontrolli päringut oli Kaitsevägi andmeid, st materjaliliike, tagasiulatuvalt muutunud, erines varude maksumus mõlemal aastal laoarvestuses bilansis kajastatust 17 miljoni euro võrra. Muutmise põhjused on Kaitsevägi jätnud dokumenteerimata. Samuti ei olevat võimalik infosüsteemis taastada enam tagasiulatuvate muudatuste eelset seisu. 22. Laoarvestuses on eraldi varude nimekiri ning põhivara nimekiri. Auditis tuvastati, et varude nimekirjas on arvel ka varad, mis peaksid arvestuspõhimõtete kohaselt olema kajastatud põhivara nimekirjas. Kuna bilansis võetakse varud arvele koondkandega, on risk, et vead kanduvad laoarvestusest edasi ka bilanssi ning bilansis on varude hulgas varasid, mis peaksid olema kajastatud hoopis põhivarana või on topelt arvel nii varuna kui ka põhivarana. Üksikute varude 23. Üldeeskirja järgi tuleb varusid igal aastal inventeerida. Kaitsevägi inventuuritulemusi ei inventeerib varusid erinevates ladudes aruandeaasta jooksul jooksvalt. vaadata tervikpildina Inventuuri lõppaktides ei ole varusid eraldi vararühmana välja toodud ning aasta lõpus ei koondata üksikute inventuuride tulemusi ühtseks varude inventuuritulemuste koondaktiks. Seetõttu ei ole dokumenteeritud, kui suur osa kõigist bilansis kajastatud varudest aruandeaastal üle loeti, millised olid inventuuri tulemused ning millised puudu- või ülejäägid tuvastati. 9 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 27. august 2026 Riigi 2025. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus Inventuur annab kinnituse, 24. Koondülevaate puudumise tõttu ei ole Kaitseväel ülevaadet varude kas varud on tegelikult mahust, seisukorrast ega koguselisest vastavusest arvestusandmetele. olemas, õiges koguses ja kasutuskõlblikud. Kui ei ole teada, milliseid varusid ja millises ulatuses kontrolliti või üle See on oluline sise- loeti, võib osa varudest jääda pikema aja jooksul inventuuridest välja. kontrollimeede, mis annab See suurendab riski, et varude puudujäägid, halb seisukord või veendumuse, et asutuse aegumine jäävad õigel ajal avastamata ning arvestuses kajastamata. tööprotsessid toimivad ja detailses arvestuses Samuti on risk, et tuvastamata jäävad vara väärkasutused. kajastatud andmed vastavad tegelikkusele. 25. Terviklik ja täpne ülevaade varude maksumusest on vajalik, et informeerida Riigikogu ja avalikkust sellest, kui palju kaitseotstarbelist varustust on soetatud. Teisalt on ülevaade oluline Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe juhtkonnale eelarve planeerimisel, et hinnata, kui suur on tulevane väljavahetamise vajadus, milline on vananenud või halvas seisukorras varude rahaline maht või kui suur kahju tekiks puudujäägi/väärkasutuse korral. Väärkasutust on praeguse varaarvestuse puhul keeruline õigel ajal tuvastada. Kaitseminister lubas 26. Möödunud aastal lubas kaitseminister oma vastuses auditile, et täiendavaid valitsemisalas parandatakse laoarvestuse infosüsteemi ning sisekontrollimeetmeid kehtestatakse täiendavad sisekontrollimeetmed, et tagada varude raamatupidamiseks vajalik info. Eespool loetletud probleemid viitavad sellele, et tööprotsessid varude korrektseks arvestuseks pole korda saanud. Samuti on probleemide põhjuseks tõenäoliselt laoarvestuse tarkvara mitteoskuslik kasutamine. 27. Riigikontrolli soovitused kaitseministrile koostöös Kaitseväe juhatajaga: • parandada tööprotsesse ning infosüsteeme selliselt, et oleks jooksvalt tagatud korrektne varude arvestus. Muu hulgas kanda varude maksumus infosüsteemi viivitusteta ja andmete õigsuse kontrolliks võrrelda erinevaid registreid; • korrastada laoarvestuses olevate varude andmeid selliselt, et need oleks ajakohased ja tegelikkusele vastavad; • lähtuda varude laoarvestuse pidamisel avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist. Kaitseministri vastus: oleme Riigikontrolli tähelepanekud ja soovitused läbi töötanud ning nõustume vajadusega korrastada Kaitseväe varude arvestust ja seda toetavaid tööprotsesse. Riigikontrolli tähelepanekud ning varasemate meetmete rakendamise kogemus näitavad, et Kaitseväe senised tegevused ei ole olnud piisavad, et tagada varude arvestuse järjepidev vastavus riigiüleselt kehtestatud nõuetele. Samuti on selgemalt ilmnenud, et tegemist ei ole üksnes üksikute arvestuslike puuduste või infosüsteemi probleemidega, vaid omavahel seotud tööprotsesside tervikuga. Seetõttu on Kaitseministeerium Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 27. august 2026 10 Riigi 2025. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus koostöös Kaitseväe ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega leppinud kokku tervet valitsemisala hõlmava tegevuskava, milles käsitletakse varude arvele võtmist ja vara väärtuse kajastamist, andmekvaliteeti, infosüsteemide kasutamist, andmete võrdlemist ning kontrollitoiminguid tervikuna. Esmajärjekorras näeme vajadust saada terviklik ülevaade olemasolevate varude andmete seisust ja tuvastatud erinevustest, sealhulgas nende põhjustest ja mõjust arvestusele. Selle põhjal määratakse tegevuskavas vajalikud parendustegevused ja nende rakendamise järjekord. Edasises töös pöörame tähelepanu sellele, et varude arvele võtmine, maksumuse kajastamine, erinevates infosüsteemides või registrites oleva info võrdlemine ja inventeerimine moodustaksid ühtse kontrollitava tööprotsessi. Samuti hindame, milliseid muudatusi on selle tagamiseks vaja infosüsteemides, töökorralduses ja asutustevahelises vastutuse jaotuses. Ministeerium jälgib tegevuskava elluviimist senisest suurema tähelepanuga, et hinnata lisaks kavandatud meetmete olemasolule ka nende tegelikku rakendamist ja mõju. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja Kaitseväe tööprotsessid on vaatamata ministri lubadustele korrastamata Kaitseminister lubas 28. Riigikontroll on varasemate auditite tulemusena juhtinud tähelepanu korrastada Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (ka RKIK) ja Kaitseväe tööprotsesse sisekontrollisüsteemi puudustele, mis mõjutavad varade, kulude ning nõuete arvestust nii raamatupidamises kui ka eelarve täitmises. 29. Eelmise auditi aruandele vastates nõustus kaitseminister, et ministeeriumi valitsemisalas on vaja tõhustada varade arvestust, inventeerimist ja teisi tööprotsesse, sh lepingute haldamist. Muu hulgas lubas minister luua julgeoleku ja sisekontrolli osakonna ning siseaudiitori ametikoha; teha ettemaksete erakorralist inventuuri ja täiendada finantsarvestuse toimemudelit. 30. 2025. aastal alustas Kaitseministeerium tegevusi, et tagada varude arvestuseks vajalik info. Samuti võeti tööle siseaudiitor, kelle esimeseks ülesandeks sai ettemaksete erakorraline inventeerimine, ning RKIKis loodi ettemaksete jälgimise süsteem. Siseaudiitor osales ka Kaitseväe varade 2025. aasta inventuurides. Riigikontrollile antud selgituste kohaselt on alustatud ka RKIKi ja Kaitseväe tööprotsesside ülevaatamist. Kuna tööprotsesside korrastamine ühtseks tervikuks on ajamahukas tegevus, ei ole kõik vajalikud muudatused veel ellu viidud. 11 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 27. august 2026 Riigi 2025. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus Riigi Kaitse- 31. Riigikontrolli seekordne audit näitas, et 2025. aastal on RKIKi ja investeeringute Kaitseväe sisekontrollisüsteemide puudused jäänud mitmetes Keskuse ja Kaitseväe töölõikudes samaks. Sarnaselt varasemate aastatega on enim sisekontrollisüsteemis probleeme RKIKil ja Kaitseväel sõlmitud lepingute haldamise ja tuvastatud puudused on jäänud samaks tarnitava kauba jälgimisega ning arvele võtmisega. Samuti on jätkuvalt suur probleem sellega, et valitsemisalas ei järgita ministri kehtestatud kordasid. Näiteks tuvastas Riigikontroll järgmised sisekontrolli süsteemi puudused. • Kauba üleandmise-vastuvõtmise dokumentides ja muudes ostudokumentides on vigu, lepingud olid allkirjastamata või puudusid allkirjastajatel volitused. Dokumentides olevate vigade tõttu ei ole võimalik alati veenduda, millise lepingu alusel on kaup saadud ning millal ja kas üldse on kaup kohale jõudnud. RKIK ei veendu, et ostutehingud on tehtud lepingust lähtudes või kaup on vastu võetud lepingust lähtudes ning kas on olemas kogu vajalik dokumentatsioon (nt ostutellimus, üleandmise-vastuvõtmise akt, välisabi saamise õigust tõendav aktsepteerimiskiri). Toetuse vahendamine • RKIKil puudub terviklik arvestus selle kohta, kui suur osa toetuse tähendab, et riigiasutus vahendamise lepingutega saadud rahast on tarnijatega sõlmitud korraldab teistelt riikidelt toetuseks mõeldud raha või kokkulepete alusel juba kohustustega kaetud. Iga toetusmeetme selle eest ostetud kaupade kohta koondavad infot projektijuhid, kuid asutuseüleselt ei ole jõudmise lõpliku kasutajani, kujunenud tervikpilti ning seda infot ei jälgita süsteemselt (vt mitte ei rahasta sellega enda tegevust. toetuse vahendamise kohta p-d 40–51). • Lahendamata on ka probleem varade õigel ajal arvele võtmisega. Tihtilugu kajastatakse põhivara Kaitseväe varaarvestuses mitmeid kuid hiljem, kui see vara on kätte saadud. Esines ka juhtumeid, mil välisriigilt saadud tasuta abi kajastati rohkem kui aastase hilinemisega. • Samuti ei ole tagatud, et asjakohane dokumentatsioon tehingute kohta kohe raamatupidamisse edastataks. Varade ajaliselt suure viivitusega ja valede näitajatega arvele võtmisega kaasneb risk, et ei ole tagatud vara säilimine ja olemasolu. Saldo kinnitamine – oluline sisekontrolli toiming, mis • RKIK on unustanud raamatupidamisega (Riigi Tugiteenuste aitab tagada, et raamatu- Keskuses) jagada infot selle kohta, kui kaup kohale on jõudnud, ning pidamises kajastatud nõuded (sh ettemaksed) ja kohustised andmata on jäänud juhised ettemaksuga tasaarveldamiseks. on õiged ning vastavad Seetõttu on lepingute, ettemaksude ja kaupade sidumisel tekkinud tegelikule olukorrale. segadus, mida kinnitab ka asjaolu, et mõni tarnija ei ole aastalõpu Saldo kinnitus tarnija poolt on saldot kinnitanud. sõltumatu kinnitus kolmandalt osapoolelt, mis lisab tehingutele usaldusväärsust. 32. Võrreldes eelmise aastaga on Kaitseministeeriumi ettemaksud enda Kui tarnija ei kinnita saldot, tarbeks soetatavate kaupade eest suurenenud 498,8 miljonilt eurolt võib see tähendata, et ta ei 604,9 miljonile eurole. Tehtud ettemaksete kõikehõlmavat ja korrektset ole samal seisukohal ja kajastamist ning vastavust lepingutele saab kontrollida aastalõpu näiteks ei tunnista ostu- tehingu toimumist või ette- ettemaksete inventuuriga. Sarnaselt eelmise aastaga ei teinud RKIK maksu saamist. ettemaksete inventuuri piisava põhjalikkusega. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 27. august 2026 12 Riigi 2025. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus 33. Näiteks ei suudetud inventuuri käigus selgitada saldo erinevusi Teadmiseks, et tarnijaga või oli mõne tarnija saldo sisuliselt üldse inventeerimata, Kaitseministeeriumi inventuuritulemused kinnitati enne, kui inventeerimise toimingud olid ettemaksete saldo endale ostetud varade eest oli lõpetatud ja oldi veendutud tarnijale tehtud ettemakse saldo õigsuses. 31.12.2025. a seisuga Ettemakseid ei olnud jaotatud ettemakseteks kulude eest ja põhivara • 10,3 miljonit eurot kulude, eest ning see võib tehingu lõpus viia veani ka eelarve täitmise aruandes. • 95,4 miljonit eurot varude, • 331,9 miljonit eurot pikaajalisi kulude, 34. 2024. aastat käsitlevas auditiaruandes juhtis Riigikontroll • 167,3 miljonit eurot tähelepanu kahele suuremale ettemaksele, mille tasumisel tuvastasid põhivara eest. audiitorid sisekontrolli puudusi. Seekordses auditis tegi Riigikontroll Allikas: Kaitseministeeriumi nendele ettemaksetele järelkontrolli, mille tulemusena selgus, et need saldoandmik ettemaksed on aruande koostamise ajaks jätkuvalt tasaarveldamata. Jätkuvalt on 35. 2024. aastat käsitlevas auditis ei olnud Riigikontrollil võimalik probleeme varade tutvuda auditi käigus Kaitseväe põhivara inventuuride inventuuriga dokumentatsiooniga ja osaleda põhivara inventuurides. Seekordses auditis osales Riigikontroll viies põhivara ja varude inventuuris ning tutvus inventuuride dokumentatsiooniga. Lisaks käisid Riigikontrolli audiitorid kokkuleppel Kaitseväega väljavalitud varade olemasolus inventuuriväliselt veendumas. 36. Sarnaselt varasemate aastatega selgus, et inventuuride korraldamisel ja tulemuste vormistamisel esineb probleeme (tegemata olid inventuurieelsed toimingud varaga, inventuur tugines ainult lugemis- ja võrdluslehtedel toodud varadele, inventuuri käigus ei olnud võimalik hinnata varade järelejäänud eluiga, inventuuris ei kontrollitud vara tegelikku seisukorda jms). 37. Riigikontroll juhib tähelepanu, et inventuur on oluline sisekontrolli meede, see peab olema usaldusväärne ning selle korraldus tagama varade ülelugemise ja seisukorra hindamise. Selleks tuleks enne inventuuri alustamist saada kindlus, et kõik inventuurieelsed toimingud varadega on tehtud ehk arvele võtmisele kuuluvad varad on arvele võetud, varade asukohad on korrektsed ja inventuuriks kasutatavad nimekirjad õiged. Varade puuduliku inventeerimise korral ei pruugi olla tagatud ka varade olemasolu ega säilimine. 38. Riigikontroll toonitab jätkuvalt, et asutuste korrektne finants- juhtimine ning hästi üles ehitatud ja toimiv sisekontrollisüsteem on väga olulised. Kaitsevaldkonna eelarvemahu suurenemisega kaasneb suur vastutus ja tuleb tagada, et riigi eelarveraha kasutataks läbipaistvalt, eesmärgipäraselt ja säästlikult. Riigikontroll on Kaitseministeeriumile saatnud märgukirja, milles on detailsemad tähelepanekud koos soovitustega varade arvestuse, inventeerimise ja teiste tööprotsesside korrastamise kohta. 13 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 27. august 2026 Riigi 2025. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus 39. Riigikontrolli soovitused kaitseministrile koostöös Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektori ja Kaitseväe juhatajaga: • tagada süsteemne lepingute haldamine, sh täitmise jälgimine, ja info operatiivne edastamine raamatupidamisele; • võtta Kaitseväe valduses olevad varad viivituseta arvele ja seeläbi tagada inventuuri käigus nende ülelugemine; • parandada inventuuride töökorraldust ja inventuuritulemuste dokumenteerimist; • parandada asutustevahelist infovahetust. Kaitseministri vastus: nõustume Riigikontrolli soovitustega parandada lepingute haldamise, varade arvele võtmise, inventuuride ning asutustevahelise infovahetuse töökorraldust. Kaitseministeerium on koostöös Kaitseväe ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega koostanud valitsemisala tegevuskava, milles käsitletakse muu hulgas lepingute täitmise jälgimist, kaupade vastuvõtmise ja selle dokumenteerimise kontrolli, varade õigeaegset arvele võtmist, inventuuride korraldust ning asutuste infovahetust. Tegevuskava rakendamisel pöörame tähelepanu ka regulaarsele seirele, et tuvastada kõrvalekaldeid võimalikult vara. Eraldi tähelepanu pöörame asutuste vahel kokku lepitud töökorralduse ja vastutuse toimimisele. Ühe tööprotsessis osaleja ülesande õigeaegsest ja nõuetekohasest täitmisest sõltub sageli järgmise osapoole võimalus oma ülesanne tähtaegselt täita. Seetõttu hindasime tegevuskava koostamisel, kas rollid, vastutus, juhised ja kontrollimeetmed on piisavalt selged ning praktikas rakendatavad. Tegevuskava koostamisel lähtusime põhimõttest, et kavandatavad muudatused peavad olema rakendatavad ka suure töömahu ja muutuvate vajaduste tingimustes. Samuti peab edasine areng olema hinnatav mitte üksnes uute juhiste või olemasolevate kordade ajakohastamise, vaid nende tegeliku rakendamise ja tulemuse kaudu. Ministeerium võtab tegevuskava täitmise jälgimisel senisest suurema rolli, et saada järjepidevalt ülevaade kokkulepitud tegevuste rakendamisest ning rakendada täiendavaid meetmeid juhul, kui kavandatud tegevused ei anna soovitud tulemust. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 27. august 2026 14 Riigi 2025. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus Kaitseministeerium on võtnud toetuse vahendamisega kaasnevaid võimalikke kohustusi, millega ei ole riigieelarves arvestatud 40. Nii 2024. aasta riigieelarve kui ka 2025. aasta riigieelarve seadus sätestab, et Kaitseministeerium või tema valitsemisala asutus võib vahendada Euroopa Liidu kaitsealase koostöö sihtriikidele kaitseotstarbelise varustuse ja varude soetamiseks vajalikku raha. Raha selleks annavad Euroopa Liit ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon. Euroopa Liidu ja Eesti jaoks on olulised kaitsealase koostöö riigid muu hulgas Moldova ja Ukraina. Riigieelarvele riskide võtmine 41. Kaitseministeerium on riigieelarve menetluse käigus Riigikogule tähendab sisuliselt seda, et kinnitanud, et kaitseotstarbelise varustuse vahendamisel riigieelarvele riigiasutus teeb otsuse või võtab rolli, mille tõttu võib riske ei võeta ja Kaitseministeeriumi eelarvet kaitsealase koostöö tulevikus tekkida täiendav sihtriikidele varustuse hankimiseks ei kasutata. kulu, kohustus või kahju, mida tuleb katta Eesti 42. Seega ei jää Kaitseministeeriumi selgituse kohaselt vahendamisel riigieelarvest. Eesti kanda tavapärased hanketegevuse ja toetusraha kasutamisega kaasnevad riskid. Nende riskide realiseerumisel ei ole tagatud Eestile usaldatud toetusraha eesmärgipärane kasutamine ja Eestil võib tekkida kohustus ettemaksuna laekunud raha tagastada või katta tekitatud kahju (nt kui raha on kauba tarnijale juba edasi kantud). Vahendamise rahalise 43. 2024. ja 2025. aasta riigieelarve seadustesse Kaitseministeerium mahuga ei ole vahendatava toetuse rahalist mahtu ei planeerinud. Sellisel juhul ei anna eelarves arvestatud riigieelarve infot, kui palju asutuse kaudu raha liigub, millised on toetuse vahendamisega kaasnevad võimalikud kohustused, ega võimalda Riigikogul selle üle piisavalt kontrolli teha. 44. Raamatupidamise andmetel on 2025. aastal Kaitseministeeriumi valitsemisala asutusele (RKIKile) laekunud koostööpartneritelt (doonoritelt) vahendatava toetuse ettemaksu 138,4 miljonit eurot (2024. aastal 533,1 miljonit eurot). Sellest doonoritelt saadud rahast on 2025. aasta jooksul ära kasutatud ehk vahendatud kaup jõudnud sihtkohta 225,9 miljoni euro ulatuses (2024. aastal 124,8 miljoni euro ulatuses). Lisaks on sellest rahast viimasel paaril aastal tehtud kauba tarnijatele ettemakseid, mille saldo 31.12.2025. aasta seisuga on 72,1 miljonit eurot. Toetuse vahendamise 45. Auditi käigus tutvus Riigikontroll doonorriikidega sõlmitud toetuse lepingutega on võetud vahendamise lepingutega, mille Kaitseministeerium eelmises auditis riske Riigikontrollile esitamata jättis. Valimis olnud lepingute kohaselt võivad need – vastupidi Riigikogule esitatud infole – riskide realiseerumisel tuua Eesti tulevaste perioodide riigieelarvetele olulisi kohustusi. Lepingutes on RKIKi kanda tavapärased hanketegevuse ja toetusraha sihipärase kasutamisega kaasnevad rahalised riskid. Toetusraha 15 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 27. august 2026 Riigi 2025. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus mittesihipärase kasutamise korral võib doonor selle tagasi nõuda. Samuti võib doonor raha tagasi nõuda, kui on ületatud lepingu tähtaega. Auditis esitatud dokumentidest nähtub, et tegelikkuses on ka RKIK ise hinnanud nende riskide esinemise tõenäosust (Ukraina puhul peamiselt keskmine ja suur) ja mõju (peamiselt suur). 46. Kuigi vahendamise lepingutega on võetud riske, on riigi 2025. aasta riigieelarve eelnõu seletuskirjas vastupidiselt lubadus, et kaitseotstarbelise varustuse vahendamisel riigieelarvele riske ei võeta. Vahendamise riskid 47. Toetuse vahendamisega seotud ettemaksude inventuuri on muutumas kontrollimisel selgus, et kauba tarnijatele tehtud ettemaksude rahalisteks kogusummast 72,1 miljonit eurot on probleeme 71,6 miljoni euroga, sest riigieelarvest tarnijatega vaieldakse mittetoimunud kaubatarnete üle. Suurimaks kaetavateks kohustusteks probleemiks kujunenud tarnijale on tehtud ettemakseid mitmes osas kokku 59,8 miljonit eurot. Algselt olid kõik maksed rahastatud Euroopa rahutagamisrahastust, kuid 2025. aasta lõpus tõsteti 14,5 miljonit eurot ettemaksu teiste doonorite rahastusele, kuna teiste raha kasutamise tähtaeg oli pikem kui rahutagamisrahastul. Teadmiseks, et 48. Kuna tarnija pole suutnud siiani tellitud kaupa tarnida, on RKIKi riigieelarvele finantsriskide juhtkonna selgituse kohaselt otsustatud pöörduda kohtusse. Juhul kui võtmine ja nende riskide kohtuvaidluse tulemusena ei õnnestu RKIKil ettemaksu tarnijalt tagasi maandamine ei ole õiguslikult ega sisuliselt samaväärsed. saada, ei ole välistatud, et raha tuleb riigieelarvest doonoritele hüvitada. Riskide võtmine võib kaasa Euroopa rahutagamisrahastu võib küsida ettemaksu tagasi juba tuua riigieelarvest kaetava kohtuvaidluse ajal, kuna vaidlustamise protsess võtab aega. Riigikontroll kohustuse, riskide soovis probleemse tarnijaga sõlmitud lepingutega tutvuda, et saada maandamine aga eeldab meetmeid, millega piiratakse selgust tehingu ja ettemaksu asjaoludes, kuid RKIK küsitud lepinguid ei sellise kohustuse tekkimist esitanud. Riigikontrollile ei ole selge, kas lepingud on sõlmimata või ei või ulatust. soovitud neid Riigikontrollile esitada. 2026. aasta eelarvesse 49. Erinevalt auditeeritud 2025. aastast on 2026. aastal riigieelarve on planeeritud seadust täpsustatud ning lisatud nõue, et kohustuste võtmiseks tohib vahendamiseks kasutada vaid sellel otstarbel Kaitseministeeriumi valitsemisala 500 000 eurot eelarvesse kavandatud välistoetusi. Samuti on 2026. aasta eelarvesse planeeritud prognoositav aasta jooksul vahendatav toetuste maht summas 500 000 eurot. Kuigi riigieelarvesse planeeriti 2026. aastal vahendatavate toetuste maht, on vastupidi tegelikkusele kinnitatud, et riigieelarvele riske ei võeta. 50. Riigikontrolli hinnangul on Kaitseministeerium vaatamata vastupidisele kinnitusele võtnud Euroopa Liidu kaitsealase koostöö sihtriikidele kaitseotstarbelise varustuse ja varude soetamiseks raha vahendamisel riigieelarvele riske. Riskide maandamiseks tuleb Kaitseministeeriumil koostöös Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega tõhustada oma tööprotsesse ja maandada toetus- ja hanketegevusega kaasnevaid riske samal viisil, nagu seda tehakse Eestile kaupa soetades. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 27. august 2026 16 Riigi 2025. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus 51. Lisaks on oluline, et riigieelarve iga-aastasesse seadusesse planeeritaks vahendamiseks kasutatav raha ning Riigikogul oleks otsustamiseks info tehingutega kaasnevatest riskidest ja võetud võimalikest kohustustest ka varasematest perioodidest. Rahandusministeeriumil tuleb koostöös Kaitseministeeriumiga analüüsida, kas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusel on õigus võtta riigieelarvele kohustusi ja millises ulatuses lähevad toetuse vahendamisega seotud kohustused arvesse kohustuste võtmise piirmäära arvestusse. 52. Riigikontrolli soovitused kaitseministrile: • koostöös Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega täiendada teistele või teiste nimel tehtava hanketegevuse töökorraldust selliselt, et tarnijate kvalifitseerimine, hoolsuskontroll, lepingutingimused, tähtajad, sanktsioonid ja järelevalve tagaksid riskide maandamise; • planeerida eelarveaastal vahendatava toetuse prognoositav maht eelarves, tuua Riigikogule otsustamiseks vajaliku infona välja tehinguga kaasneda võivad riskid ja võetud võimalikud kohustused ning pidada vahendamisega seotud võimalike kohustuste üle arvestust. Kaitseministri vastus: oleme Riigikontrolli tähelepanekud toetuse vahendamisega seotud riskide kohta läbi arutanud ning nõustume vajadusega muuta nende riskide hindamine, arvestamine ja juhtimine senisest süsteemsemaks. Peame vajalikuks hinnata eraldi nii teistele või teiste nimel tehtava hanketegevuse töökorraldust kui ka vahendamisega kaasnevaid eelarvelisi ja muid võimalikke kohustusi. See hõlmab muu hulgas tarnijate kvalifitseerimise ja hoolsuskontrolli, lepingutingimuste ja tähtaegade seiret, võimalike sanktsioonide rakendatavust ning järelevalve korraldust. Samuti hindame, millises ulatuses ja tingimustel on sellise vahendamisega seotud tegevuse jätkamine Kaitseministeeriumi jaoks edaspidi põhjendatud. Arvestades valdkonna mahtu, tehingute eripära ja nendega kaasnevaid võimalikke riigieelarvelisi riske, kujundame selle põhjal ministeeriumi seisukoha, kas ja millises mahus vahendamisega jätkata. Edasiste otsuste tegemisel peame oluliseks, et võimalikud eelarvelised riskid ja kohustused oleksid otsustajatele piisavalt varakult nähtavad ning et nende üle oleks tagatud asjakohane arvestus ja jälgimine. 53. Riigikontrolli soovitus rahandusministrile: hinnata, kas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusel on õigus sõlmida lepinguid, millega võivad kaasneda rahalised kohustused riigieelarvele. Vajaduse korral algatada koostöös kaitseministriga õigusaktide muutmine. 17 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 27. august 2026 Riigi 2025. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus Rahandusministri vastus: analüüsime Riigikontrolli kirjeldatud riski avaldumise tõenäosust ning teeme seejärel otsuse, kas õigusakte on vaja muuta. Ei ole selge, kui palju tulevaste aastate riigieelarvest on pikaajaliste kohustustega seotud Puudujäägi 54. Eesti riigieelarve seis on pingeline. 2025. aasta tulude tegelik maht suurenemisega oli 18,3 miljardit eurot, kulude maht 18,1 miljardit eurot, investeeringute kaasneb kogumaht 1,0 miljardit eurot. Statistikaameti 22.04.2026 avaldatud võlakoormuse kasv andmete 4 kohaselt oli valitsussektori 2025. aasta eelarve puudujääk 2,0% SKPst ja võlakoormus suurenes umbes 0,7 miljardi euro võrra 24,1%ni SKPst. 55. Rahandusministeeriumi 2026. aasta kevadise majandusprognoosi 5 kohaselt kavandati 2026. aastaks valitsussektori puudujääki 4,3% SKPst ja võlakoormuse kasvu 1,8 miljardi euro võrra 26,7%ni SKPst. Eesti on võtnud eesmärgiks kaitsekulude suurendamise, 2026. aasta eelarves tõusevad need vähemalt 5%ni SKPst. Puudujäägi suurenemisega kaasneb kiirem võlakoormuse ja intressikulude kasv ning väiksem eelarvepuhver, millega tulevastele kriisidele vastu minna. Lisaks võlakoormusele 56. Sellises olukorras ei piisa üksnes jooksva eelarveaasta tulude, ja eelarve puudu- kulude ja puudujäägi jälgimisest. Sama oluline on teada, kui suur osa jäägile tuleb jälgida tulevaste aastate eelarvest on juba pikaajaliste lepingute ja muude tulevasteks aastateks rahaliste kohustustega seotud. Ilma sellise ülevaateta võivad Riigikogu võetud kohustusi või ministeeriumid võtta uusi kohustusi olukorras, kus tulevaste aastate eelarvevalikud on juba märkimisväärselt piiratud. Riigikontroll on ka varem juhtinud tähelepanu sellele, et riigil puuduvad ühtsed andmed ja metoodika, et hinnata näiteks, kui suur osa (kasutamata) riigieelarve rahast on lepingute ja muude kohustustega juba seotud. 57. Riigieelarve on sisuliselt riigiasutustele üheks aastaks antud volitus kasutada riigi raha ja võtta selleks samaks aastaks ka (lühiajalisi) kohustusi. Praktikas on aga asutustel vaja sõlmida lepinguid, mis kestavad üle ühe aasta ehk ulatuvad tulevastesse eelarveaastatesse (siin ei ole mõeldud riigi laenulepinguid ehk võlakohustusi). Näiteks sõlmivad asutused pikaajalisi hanke-, toetus-, rendi- ja hoolduslepinguid. 4 https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/rahandus/valitsemissektori- rahandus#:~:text=Statistikaameti%20esialgsetel%20andmetel%20oli%20Eesti%20valitse missektori%20eelarve%20puuduj%C3%A4%C3%A4k,%C3%BCletasid%20valitsemissekto ri%20koondeelarve%20kulud%20tulusid%20490%2C5%20miljoni%20euroga 5 https://fin.ee/sites/default/files/documents/2026- 04/Rahandusministeeriumi%202026.%20aasta%20kevadine%20majandusprognoos.pdf Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 27. august 2026 18 Riigi 2025. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus Teadmiseks, et 58. Selleks et võimaldada sõlmida tulevasi eelarveperioode hõlmavaid kohustuste võtmise lepinguid ja kaitsta riigieelarvet, on riigieelarve seaduses sätestatud 6, et maksimaalset määra võib minister võib ministeeriumi valitsemisala asutustel lubada võtta rahalisi Vabariigi Valitsus suurendada 80%-ni. kohustusi eelseisvateks eelarveaastateks. Seejuures on tingimus, et Riigikogu võib riigieelarvega ühelgi eelseisval eelarveaastal ei ületa nende ministeeriumi anda Vabariigi Valitsusele valitsemisala täidetavate rahaliste kohustuste maht 50% ministeeriumi õiguse lubada ministeeriumi valitsemisala vastava eelseisva eelarveaasta rahastamiskava valitsemisalale rahaliste kohustuste võtmist veelgi piirmääraga vahenditest. suuremas mahus. Allikas: riigieelarve seadus, § 60 59. Kui iga asutus saaks pikaajalisi lepinguid sõlmida piiramatult, oleks lg 5 järgnevate aastate eelarve juba enne Riigikogule esitamist suures osas broneeritud. Teisisõnu piiraks see olemasoleva valitsuse ja tulevaste valitsuste valikuid ning vähendaks Riigikogu otsustusõigust. Rahaliste kohustuste 60. Riigikontroll uuris auditis, kas ja kuidas jälgitakse valitsemisalades võtmise maksimaalse rahaliste kohustuste võtmise maksimaalsest piirmäärast (edaspidi piirmäära jälgimine piirmäärast) kinnipidamist, milliseid kohustusi arvesse võetakse ja kas valitsemisalades on olnud piirmäära ületamisi. 61. Umbes pooltes valitsemisalades jälgitakse ministeeriumide sõnul piirmäärast kinnipidamist, arvestust peetakse üldjuhul riigi eelarvestrateegia perioodi kohta, piirmäära ületamisi nende hinnangul ei ole olnud. Samas ükski neist ministeeriumidest oma piirmäära arvestuse tulemusi Riigikontrolliga jagada ei suutnud. Teine pool ministeeriume kinnitasid, et nad piirmäärast kinnipidamist ei jälgi. Kitsaskohana toodi välja, et võetud kohustuste üle arvestuse pidamiseks oleks vaja ühtset andmebaasi, kuna seda infot ei saa raamatupidamisest. Puudub selge 62. Riigikontrolli arvates on probleemiks pikaajaliste kohustuste metoodika piirmäära piirmäära arvestamise metoodika puudumine. Ei ole üheselt selge, jälgimiseks milliseid kohustusi tuleb piirmäärast kinnipidamise jälgimisel arvesse võtta ning millised rahastamisallikad tuleb kaasata. Ka ministeeriumid juhtisid tähelepanu, et ühtse metoodika puudumise tõttu on praktikas tekkinud erinevad seaduse tõlgendused, eelkõige seoses püsikulude (nt tööjõukulude) ja pikaajaliste lepingutega (nt rendi- ja teenuslepingute, sh Riigi Kinnisvara ASiga sõlmitud lepingute) arvestamisega või mittearvestamisega. Osa ministeeriume võtab arvesse vaid raamatupidamislikke kohustisi, teised ka potentsiaalseid kohustusi, mis veel ei kajastu raamatupidamises. Rahandusministeerium 63. Rahandusministeerium selgitas Riigikontrollile, et ei tee üleriigilist ei seira üleriigiliselt seiret selle üle, kas valitsemisalad peavad kinni kohustuste võtmise piirmäärast piirmäärast. Nõude täitmise peab tagama iga valitsemisala ise. Seetõttu kinnipidamist puudub Rahandusministeeriumil ka ülevaade, kui suur osa riigieelarvest on pikaajaliste lepingute ja muude rahaliste kohustustega seotud ning kas mõnes valitsemisalas on olnud kohustuste võtmise piirmäära 6 Riigieelarve seadus, § 60 lg 4. 19 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 27. august 2026 Riigi 2025. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus Raamatupidamislikud ületamisi. Samuti puudub Rahandusministeeriumil ühtne metoodika, kohustised on asutuse võlad millist tüüpi kohustused, millises ulatuses ja millise rahastamisallika ja muud kohustised, mis on juba tekkinud ning mille eest puhul tuleb piirmäära arvutamisel arvesse võtta. Riigikontrolli auditi ajal asutus peab maksma, vara alustas Rahandusministeerium mitmeaastaste kohustuste võtmise loovutama või teenust juhendi koostamist, kuid audititoimingute lõpetamise ajaks ei olnud see osutama. Näiteks kuuluvad siia tasumata arved, laenud, veel valminud. maksuvõlad ja töötajatele maksmata tasud. 64. Riigikontrolli arvates on tervitatav, et Rahandusministeerium on Asutusel võivad olla lisaks ka alustanud mitmeaastaste kohustuste võtmise juhendi koostamist. muud arvestamist vajavad Üksnes juhendist siiski ei piisa, kui Rahandusministeeriumil ei ole kohustused, nt lepingutest või seadusest tulenevad keskset ja ajakohast ülevaadet juba võetud kohustustest ning nende kohustused, antud lubadused, mahu vastavusest piirmäärale. Riigieelarve pingelises olukorras garantiid, kohtuvaidlustega seotud võimalikud kulud või suurendab sellise ülevaate puudumine riski, et pikaajalisi kohustusi muud tulevikus selguvad lisandub ilma, et nende mõju tulevaste aastate eelarvele oleks tervikuna kohustused. nähtav. See võib piirata valitsuse ja Riigikogu võimalusi teha Näiteks on tavapärase hoone eelarveotsuseid, suurendada tulevaste aastate kulusid ning muuta kasutusrendi korral raamatu- pidamislik kohustis juba puudujäägi vähendamise keerulisemaks. kasutatud, kuid veel tasumata rendiperioodi rent. Ülejäänud 65. Selleks et saada regulaarset ülevaadet, kui suur osa valitsemisalade rendiperioodi maksed on tulevaste aastate eelarvest on juba kohustustega seotud ning kas on asutuse tulevased lepingulised kohustused. ületatud riigieelarve seadusega sätestatud piirmäära, mida tuleks Vabariigi Valitsuse või Riigikogu nõusolekul suurendada, tuleks Rahandusministeeriumil kehtestada ja rakendada ühtne metoodika ning keskne aruandlus- ja seirekord eelseisvate eelarveaastate rahaliste kohustuste arvestamiseks. 66. Riigikontrolli soovitus rahandusministrile: kehtestada ja rakendada ühtne metoodika ning keskne aruandlus- ja seirekord eesseisvate eelarveaastate rahaliste kohustuste arvestamiseks. Rahandusministri vastus: oleme koostanud ühtse metoodika tulevaste eelarveaastate rahaliste kohustuste arvestamiseks. Juhis on avaldatud tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamatus. Analüüsime eesseisvate eelarveaastate rahaliste kohustuste arvestamise keskse aruandluse rakendamise vajadust ja võimalusi. Riigieelarve seaduse kohaselt on rahaliste kohustuste ülevaate pidamise (sh piirmäärast kinnipidamise) ja juhtimise esmane vastutus valitsemisala ministril (valitsemisalal) ning info järgmistel aastatel täitmisele kuuluvate rahaliste kohustuste kohta on valitsemisalal olemas juba selleks, et koostada eelarve. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 27. august 2026 20 Riigi 2025. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus Vabariigi Valitsus saab muuta sihtotstarbelise reservi raha kasutamise eesmärki või jaotust viisil, mis ei ole jälgitav Vabariigi Valitsuse 67. Riigieelarvega määratakse ka Vabariigi Valitsuse reservi suurus. reservi eelarve 2025. aastal jätkus Vabariigi Valitsuse reservi suunatud raha väheneb vähenemine rohkem kui kolmandiku võrra (335,9 miljonilt 211,4 miljonile eurole), kuid reservist asutustele eraldatud raha suurenes rohkem kui Vabariigi Valitsuse reserv – viiendiku võrra (143,0 miljonilt 174,5 miljonile eurole) (vt reservi mahu riigieelarve osa, mida kasutatakse ettenägematute muutust 2019. aasta suhtes joonisel 1). 2025. aastal reservi suunatud kulutuste katteks ja raha sisaldab endas ka 2025. aastasse üle toodud 2024. aasta eelarve sihtotstarbeliselt valitsuses jääke. heaks kiidetud tegevuste rahastamiseks. 68. Riigikontroll juhtis 2024. majandusaastat käsitlevas auditiaruandes Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeline raha – raha, tähelepanu asjaolule, et Riigikontrolli arvutuste kohaselt oleks pidanud mida kasutatakse Vabariigi reservi 2024. aasta eelarve jäägi summa olema 36,3 miljoni euro võrra Valitsuses eelnevalt heaks väiksem. Rahandusministeerium kandis 2025. aastasse ebaseaduslikult kiidetud tegevustele. Seega on sihtotstarbeliste vahendite üle 2023. aasta eelarve jääke. Sellest tulenevalt oleks 2025. aastal vajadus valitsuse tasemel reservis kasutada olev raha ehk lõplik eelarve pidanud olema kokku 175,1 teada ja otsustatud varem miljonit eurot ehk 36,3 miljoni euro võrra väiksem. Valesti üle toodud valitsuse tava-tööprotsessi või riigieelarve ja riigi jääki Rahandusministeerium 2025. aastal asutustele kasutamiseks ei eelarvestrateegia koostamise eraldanud. Alates 2026. aastast kehtib põhimõte, et Vabariigi Valitsuse käigus. reservi kasutusse andmata jääki ei kanta üle järgmisse eelarveaastasse Allikas: tegevuspõhise ja seda nõuet kohaldatakse juba 2025. aasta jäägile.7 eelarvestamise käsiraamat 69. Riigikontroll tuvastas auditis, et seda põhimõtet on rikutud. Nimelt eraldati sihtotstarbelisest reservist 2025. aasta lõpus (30. detsembril) Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile 3,0 miljonit eurot investeeringutoetusteks ning seafarmide territooriumil ja ümbruses viibimiskeelu rakendamise kulude toetuste andmiseks. Kuna ministeerium ei jõudnud suuremat osa eraldatud rahast aasta lõpus, s.o 2 päeva jooksul, ära kasutada, pikendas minister 2026. aasta 27. jaanuari käskkirjaga selle raha kasutamist (avansiliselt) ühe aasta võrra. 70. Aprillis 2026 selgus, et huvi selle toetusraha vastu on vähene. Vabariigi Valitsus otsustas 2026. aasta 7. mail tagastada 2,1 miljonit eurot reservi ja suurendada 2026. aasta reservi selle summa võrra, kuigi riigieelarve seadus sellist ülekandmist ei võimalda. Regionaal- ja põllumajandusminister kinnitas korralise jääkide ülekandmise 26. mail 2026, kui oli juba teada, et ministeerium seda raha ei vaja. 71. Riigikontroll juhib tähelepanu, kui reservist saadud raha on avansiliselt järgmisse aastasse üle kantud, kuid enne korralist 7 Riigieelarve seadus, § 58 lg 5. 21 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 27. august 2026 Riigi 2025. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus ülekandmist selgub, et seda ei ole enam vaja, tuleb avansiliselt üle kantud summat korralise ülekandmise käigus vastavalt vähendada. 72. Reservist antakse Vabariigi Valitsuse otsuse alusel raha nii 8% reservi rahast ettenägematuteks kui ka sihtotstarbelisteks kuludeks. Sarnaselt 2024. jagatakse läbipaistvalt aastaga jagati enamik (92%) 2025. aasta reservist sihtotstarbelise rahana ehk Vabariigi Valitsuse poolt eelnevalt heaks kiidetud tegevuste rahastamiseks. Sihtotstarbelisest rahast kavandatakse tegevused, kus valitsemisaladel pole teada tegevuste täpne rahaline maht või detailne tegevuste kava. 73. Seega, erinevalt valitsuse reservi sihtotstarbeta rahast (ettenägematute kulude katteks) on sihtotstarbelise raha vajadus Vabariigi Valitsuse tasemel teada ja otsustatud varem valitsuse tavatööprotsessi või riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia koostamise käigus. Ülevaade aasta riigieelarve koostamise käigus sihtotstarbelise rahaga kavandatud tegevustest on esitatud 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskirja (edaspidi seletuskiri) lisas 5. 74. Riigikontroll on pärast sihtotstarbelise reservi loomist 2016. aastal mitmes auditis juhtinud tähelepanu, et oluline on tagada sihtotstarbelise reserviraha kasutamise läbipaistvus, ning soovitanud planeerida raha, mille kasutamist on võimalik ette näha eelarveaasta jooksul, isegi kui vajaminev summa pole täpselt teada, vastava valitsemisala eelarvesse. Sihtotstarbeliselt 75. Kuigi sihtotstarbeliselt rahastatavate tegevuste vajadus on valitsuse rahastatavate tasemel varem teada ja otsustatud, arutati Riigikontrolli analüüsi tegevuste loetelu kohaselt Riigikogule 2025. aasta riigieelarve menetlemisel seletuskirja muutmist arutati lisas 5 esitatud Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeliselt aasta jooksul rahastatavate tegevuste loetelu muutmist eelarveaasta jooksul 14 korral. vähemalt 14 korral Vabariigi Valitsuse otsustega ei muudetud üksnes tegevuste rahalist mahtu, vaid ka tegevuste loetelu ja sisu: tegevusi lisati, eemaldati, täpsustati või sõnastati ümber. 76. Rahandusministeeriumi veebilehel avaldatakse küll kehtiv sihtotstarbelistelt rahastatavate tegevuste loetelu, kuid ei avaldata muudatuste ajalugu ega põhjendusi selle kohta, milliseid muudatusi tehti pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist võrreldes Riigikogu menetluses olnud loeteluga. Reserv võib toimida 77. Praegu kehtiv praktika vähendab riigieelarve läbipaistvust ja raha ümberjagamise Riigikogu võimalusi eelarvet kontrollida, sest sihtotstarbelisena mehhanismina kavandatud reserv võib hakata toimima eelarveaasta sees paralleelse ümberjaotamise mehhanismina, mille muudatused ja põhjendused ei ole avalikkusele ega Riigikogule samal tasemel jälgitavad nagu riigieelarve või lisaeelarve menetluses või Vabariigi Valitsuse sihtotstarbeta reservist korraldusega raha eraldamisel. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 27. august 2026 22 Riigi 2025. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus 78. Riigikontrolli soovitus rahandusministrile: kaotada sihtotstarbeline reserv ja planeerida ette teada tegevused valitsemisalade eelarvesse, või sihtotstarbelise reserviga jätkamisel tagada, et selle reservi rahaeraldused ja muudatused oleksid läbipaistvad ja jälgitavad. Rahandusministri vastus: me ei nõustu Riigikontrolli soovitusega kaotada sihtotstarbeline reserv. Sihtotstarbelise reservi olemus on võimaldada paindlikult rahastada tegevusi, mille vajadus on valitsuse tasandil teada, kuid mille täpne sisu, maht, ajastus või jaotus ei ole veel lõplikult määratletud. Reservi suhtes riigieelarve seadusest rangemate muutmisreeglite kehtestamine oleks selle eesmärgiga vastuolus. Samuti ei ole selge, kuidas muudaks lõpuni ette teadmata tegevuste märgistamata planeerimine valitsemisala eelarvesse nende rahastamise läbipaistvamaks või paremini jälgitavaks. Kõik sihtotstarbelise reservi muudatused tehakse Vabariigi Valitsuse otsustega ning need on avalikud koos vastavate põhjendustega. Vabariigi Valitsuse reservist raha eraldamisel lisatakse tunnus, mis võimaldab jälgida raha kasutust. Kaalume võimalust avaldada sihtotstarbelise reservi rahaeralduste koondtabel ja muudatuste seletuskirjad meie kodulehel, et lihtsustada muudatuste ajaloolist jälgimist. Koondülevaate avaldamine ei muuda reservi toimimispõhimõtteid. Iga-aastase eelarveprotsessi raames hindame, kas eelmiste eelarve- protsessidega Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisse reservi planeeritud vahendite kohta on selgunud täpne sisu, maht ja ajastus ning vahendid on võimalik suunata valitsemisala eelarvesse. Sellised tõsted kajastatakse tabelis, mis annab ülevaate Vabariigi Valitsuse otsustest ja nende mõjust riigieelarvele. Riigikontrolli Riigikontrolli kommentaar: juhul kui Rahandusministeerium otsustab kommentaar rahandus- jätkata tegevuste rahastamist sihtotstarbelisest reservist, tuleb tagada ministri vastuse kohta rahaeralduste avalikkus ja läbipaistvus. Selleks ei tohi reservist rahastatavate tegevuste nimekirjale ja selle muudatustele seada põhjendamatult juurdepääsupiiranguid või tuleb need piirangud eemaldada pärast otsuse tegemist. Praeguse praktika kohaselt on otsus ja materjalid leitavad Riigikantselei dokumendiregistrist ning nende juurdepääsupiirangute osas on erinev lähenemine. Samal ajal avalikustatakse nimekiri Rahandusministeeriumi veebilehel. Sihtotstarbelise reservi muudatuste sisu ja põhjendused peavad olema koos avaldatava nimekirjaga Rahandusministeeriumi veebilehelt kergesti leitavad. 23 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 27. august 2026 Riigi 2025. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus 2025. aasta eelarve jääkide ülekandmisel kordusid varasemad rikkumised 79. Riigikontroll on varasemates auditiaruannetes korduvalt juhtinud tähelepanu probleemidele eelarve jääkide ülekandmisel, riigieelarve aastatevahelise võrreldavuse, järjepidevuse, läbipaistvuse tagamisel ning pärast eelarveaasta lõppu eelarveotsuste tegemisel. 2025. aasta eelarve jääkide ülekandmise vähenemine viitab paremale eelarve planeerimisele või õigel ajal ümberplaneerimisele, kuid mitmed probleemid on jäänud samaks. 80. Riigieelarve kaotab kehtivuse eelarveaasta lõppemisel. Riigieelarve tähtajalisus välistab uuel kalendriaastal eelarvet puudutavate rahastamisotsuste tegemise lõppenud kalendriaasta kulude katteks. Siiski tegid kahe kolmandiku valitsemisalade ministrid endiselt tagasiulatuvaid eelarveotsuseid – mõned kuud pärast eelarveaasta lõppemist kinnitati valitsemisala 2025. aasta eelarvekulude lõplik liigendus. See tähendab, et asutused on teinud kulutusi enne, kui selleks oli otsustatud raha eraldada. Riigieelarve seaduse § 53 lõike 1 järgi on ministeeriumi valitsemisalal õigus kasutada riigieelarve raha sihtotstarbeliselt ja ainult siis, kui vastav raha on eelarves ette nähtud. 81. Riigikontrolli hinnangul ei järginud valitsemisalad ka 2025. aastal eelarvejääkide ülekandmisel ja kasutamisel riigieelarve seadust ning eelarvejääkide ülekandmise regulatsiooni. Peamine probleem seisnes selles, et üle kantud raha otstarvet, asutust või majanduslikku sisu muudeti pärast jääkide ülekandmise otsuste tegemist või kasutati raha suuremas mahus, kui vastaval eelarvereal oli ette nähtud. Selline praktika vähendab riigieelarve läbipaistvust ega võimalda veenduda, et kasutamata jäänud raha kanti järgmisse aastasse üksnes samaks otstarbeks, milleks see algselt oli ette nähtud. 82. 2025. aastal viidi 2026. aastasse üle kokku 1,8 miljardit eurot ehk 2025. aasta lõpliku eelarve mahust umbes 8,3%. Võrreldes 2024. aastast 2025. aastasse üle toodud jääkidega on 2025. aastast 2026. aastasse ülekantud eelarve 297,0 miljoni euro võrra väiksem (vt joonis 1). 2025. aastal vähendati veel 2024. aastast üle toodud jääkide mahtu 58,0 miljonit euro võrra, peamiselt seoses kasutamata raha ümberplaneerimisega aastate vahel (vt p 83). Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 27. august 2026 24 Riigi 2025. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus Joonis 1. Eelarve, Vabariigi Valitsuse reservi ja üle kantud eelarvejääkide mahu muutus kordades perioodil 2019–2025 (muutus kordades, 2019. aasta = 1) Muutus kordades (2019. aasta = 1) 5 4,5 4,4 4,0 4 3,7 3,4 3,5 3,0 3,3 3,1 2,8 3 2,3 3,0 2,5 2,0 1,9 2 1,7 1,8 1,4 1,8 1,5 1,1 1,2 1,0 Riigieelarve kulude ja investeeringute lõplik eelarve 1 Vabariigi Valitsuse reservi eraldatud 0,5 Üle kantud eelarve jäägid 0 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 * Aastatel 2020–2021 eraldati Vabariigi Valitsuse reservi raha ka koroonaviiruse levikust tingitud lisakulutuste katmiseks, aastal 2022 energiakriisist ja Ukraina sõjast tingitud lisakulutuste katmiseks. ** Alates 2020. aastast kaotati kulude eelarve ülekandmisel mahulised piirangud, enne seda oli piiriks 3% liigendatud (piirmääraga) kulu mahust, 100% investeeringute ja investeeringutoetuste mahust. *** 2024. aastal muudeti 2023. aastast üle toodud eelarvet peamiselt Vabariigi Valitsuse otsustega, millega peatati kulutuste tegemine 2024. aastal ja planeeriti need 2024. aastale järgnevatel aastatel. 2023. aastast 2024. aastasse üle toodud eelarvet vähendati kokku 12,3 miljonit eurot. **** 2024. ja 2025. aastasse üle kantud eelarve ei sisalda Kaitseministeeriumi valitsemisala kulude ja põhivara soetuste vähendamisest tekkinud jääke. 2024. aastal peaks üle viidud eelarve olema 189,9 miljoni euro võrra suurem ja 2025. aastal 28,2 miljoni euro võrra väiksem. Allikas: 2019.–2025. aasta riigieelarve täitmise aruanded Tegevuste eelarvet 83. Riigieelarve planeerimisel on ette nähtud võimalus kavandada saab aastate vahel tegevusi ja nendele planeeritud eelarvet aastate vahel ümber, kui on ümber planeerida teada, et tegevustega on vaja alustada varem või hiljem. Üldine põhimõte on, et aastate vahel võib muudatusi teha nii tuludes, kuludes, investeeringutes kui ka finantseerimistehingutes koondmahtu suurendamata. Eesmärk on suunata eelarve kulud ja investeeringud nendesse aastatesse, mil tegevused või projektid päriselt ellu viiakse. Kehtiva aasta eelarve muutmine eeldab jooksva aasta riigieelarve seaduse muutmist. 84. 2025. aasta augustis otsustas Vabariigi Valitsus algatada 2025. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu, millega vähendati riigieelarve mahtu seoses kavandatud tegevuste edasilükkumisega kokku 81,2 miljoni euro ulatuses. Sellega seoses vähendasid ministrid ka 2024. aastast 2025. aastasse üle viidud eelarvejääkide mahtu 57,7 miljonit eurot, sealhulgas eestikeelsele õppele üleminekuga seotud eelarvet 43 miljonit eurot. See näitab, et osa valitsemisalade 2025. aastasse üle viidud rahast ei olnud võimalik või vajalik 2025. aastal kasutada. 85. Riigikontrolli arvates on mõistlik, et mittevajalik kasutamata raha planeeriti ümber, kuid endiselt tuleb rohkem tähelepanu pöörata jääkide 25 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 27. august 2026 Riigi 2025. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus ülekandmise põhjendatusele, et raha ei jääks eelarvesse finantsilise puhvrina, vaid konkreetsete tegevuste rahastamiseks. 2025. aastast 2026. aastasse üle kantud eelarve osakaal (%) 86. 2024. aastat puudutavas auditiaruandes tõi Riigikontroll välja, et valitsemisala 2025. aasta lõpliku valitsemisaladel esineb probleeme eelarvedistsipliinist kinnipidamisel, eelarve summast: kuna nad ei järgi eelarve liigendamisel, täitmisel ja ülekandmisel • Kliimaministeerium: 38,0%; eelarveklassifikatsioonis kehtestatud detailsust, mis omakorda • Justiits- ja Digiministeerium: 20,3%; võimaldab muu hulgas koondsummade sees taas üle kanda juba varem • Kaitseministeerium: 19,5%; üle kantud eelarvet. • Kultuuriministeerium: 13,8%; 87. Riigikontroll nägi seekordse auditi käigus sarnaseid rikkumisi nagu • Välisministeerium: 13,0%; 2024. aastal. Ühelt poolt kanduvad 2024. aasta jääkide ülekandmisel • Haridus- ja Teadusministeerium: 9,6%; tehtud vead edasi 2025. aastasse. Teisalt, kui eelarvejääke tõstetakse • Siseministeerium: 6,7%; aastate, asutuste, tegevuste või kululiikide vahel lubamatult, võib raha • Riigikantselei: 6,6%; liikuda kasutusse viisil, mida Riigikogu ei ole ette näinud. See võib • Rahandusministeerium: 5,0%; suurendada järgmiste aastate eelarvet ning muuta eelarve täitmise ja • Regionaal- ja Põllumajandus- jääkide arvestuse ebausaldusväärseks. ministeerium: 4,9%; • Majandus- ja Kommunikatsiooni- 88. Näiteks tuvastas Riigikontroll 2025. aasta eelarve muutmisel ja ministeerium: 2,5%; kasutamisel järgmist tüüpi rikkumised: • Sotsiaalministeerium: 0,4%; • Vabariigi Valitsus: 0,0%. • Valitsemisalad muutsid 2024. aasta jääkide 2025. aastasse Kokku: 8,3%. ülekandmise käskkirja kinnitamise järel jääkide jaotust erinevate Allikas: 2025. aasta riigieelarve tegevuste vahel, kui sisestasid jääke kuluarvestuse infosüsteemi täitmise aruanne ja selle lisad KAIS. • Valitsemisalad tõstsid 2026. aastasse ülekantavaid summasid ümber erinevate kontode vahel (nt majandamiskulude arvelt tööjõukuludeks). Eelarveklassifikaator – piiritletud • Valitsemisaladel on eelarveklassifikaatori tasemel liigendatuna ridu, arvestuspõhimõtete ja ­objektide millel 2025. aasta eelarvet on üle täidetud ehk teisisõnu on raha kogum, millest lähtutakse eel- rohkem kasutatud, kui eelarves oli ette nähtud. arvestamisel ja finantsarvestuse pidamisel, traditsioonilisel või tegevuspõhisel viisil teenustele 89. Riigikontroll on ministeeriumidele, sh Rahandusministeeriumile, kulude jaotamisel, eelarve saatnud märgukirjad, milles on muu hulgas eelarvejääkide ülekandmisel limiitide ja kasutamise piiran- tuvastatud probleeme detailsemalt käsitletud. gute seadmisel ja jälgimisel, eelarve kasutamisel ning strateegilises planeerimises. 90. Riigikontrolli hinnangul tuleb ministeeriumidel järgida kehtivat Allikas: tegevuspõhise eelarvejääkide ülekandmise regulatsiooni selliselt, et üle kantud raha eelarvestamise käsiraamat otstarve, asutus ja majanduslik sisu ei muutuks. Kui praktikas on vaja suuremat paindlikkust, tuleb seda teha läbipaistvalt ja õigusnorme muutes, mitte regulatsiooni eirates. 91. Riigikontrolli soovitus rahandusministrile: tagada eelarvejääkide ülekandmise regulatsiooni täitmine ning tugevdada kontrolli selle üle, et üle kantud raha kasutatakse samal otstarbel, milleks see riigieelarves ette nähti. Kui kehtiv regulatsioon ei vasta tegelikele vajadustele, tuleb analüüsida selle asjakohasust ja teha vajalikud muudatused. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 27. august 2026 26 Riigi 2025. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus Rahandusministri vastus: esmane vastutus eelarvejääkide korrektse ülekandmise ja kasutamise eest on valitsemisalal. Me ei juhi valitsemisala eelarvet ega saa hinnata iga ülekandmise rea kaupa, kas on vajalik eelarve kasutamise pikendamine aasta võrra. 2026. aastal oleme suurendanud ülekandmise läbipaistvust ning kehtestanud põhimõtte, et lisaks ülekantavatele summadele peab olema avalik ka ülekandmise käskkirja seletuskiri. Seletuskiri peab olema loodud struktuuris, et mõista, milliste ülesannete täitmiseks ja miks on vajalik eelarve kasutamist aasta võrra pikendada. Enne juhendite uuendamist aasta lõpus kaalume, kuidas tugevdada seost eelarve jääkide ülekandmise ja tulemusaruandluse vahel. 2025. aastast 2026. aastasse eelarvejääkide ülekandmine ja selle kontrollimine oli riigieelarve lisa detailsuse tõttu keeruline ja ajamahukas ning protsessi käigus tekkis vigu. Detailne eelarve ei ole praktikas piisavalt prognoositav: tekivad nii üle- kui ka alatäitmised, mis muudavad eelarvejääkide käsitlemise keerukaks. 2025. aasta oli esimene, kus tegevuspõhise eelarve kõrval oli riigieelarve esitatud ka majandusliku sisu järgi. Selle aasta lõpuks uuendame ülekantavate juhist ja täpsustame, kuidas käsitleda eelarveridade üle- ja alatäitmist. Alates 2026. aastast rakendame andmete sulgemist eelarveinfosüsteemis KAIS, et pärast protsessi lõppu ei toimuks andmete muutmist. Nii ei ole võimalik pärast jääkide ülekandmise otsuste tegemist muuta ülekantud raha otstarvet, asutust või majanduslikku sisu. Peame vajalikuks keskenduda eelkõige vastutuse selgele jaotusele ning regulatsiooni praktilisele toimivusele, mitte võtta vastutust ülesande eest, mille täitmine on pandud valdkonna ministri ülesandeks. Rahandusminister saab eelarve protsessis tõstatada küsimuse valitsemisala eelarve vähendamiseks, kui kontrolli käigus selgub, et minister on kandnud eelarvet üle lubatust suuremas mahus. (allkirjastatud digitaalselt) Janar Holm riigikontrolör 27 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 27. august 2026 Riigi 2025. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus Riigikontrolli soovitused ja auditeeritute vastused Riigikontroll andis auditi põhjal soovitusi Kaitseministeeriumile ja Rahandusministeeriumile. Ministrid saatsid ajavahemikul 19.–25.08.2026 oma vastuse Riigikontrolli soovituste kohta. Üldised kommentaarid auditiaruande kohta Kaitseminister: oleme tutvunud kontrolliaruande „Riigi 2025. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsuse ja tehingute seaduslikkuse“ eelnõuga. Täname Riigikontrolli kontrolliaruandes tehtud tähelepanekute, hinnangute ja soovituste ning põhjaliku auditi märgukirja eest. Need on Kaitseministeeriumile oluliseks sisendiks väljatoodud probleemide süsteemsete põhjuste tuvastamisel ning vajalike parandusmeetmete kavandamisel. Kaitseministeerium on viimase aasta jooksul astunud samme 2024. aasta auditi ja varasemalt tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks ning alustanud vajalike muudatustega. Olulisemate tegevustena tooksin välja järgmise: (1) uuendasime Kaitseministeeriumi valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirja, sh täpsustasime varade ja varude liike ning inventeerimise nõudeid ja sagedust; (2) uuendasime Kaitseministeeriumi valitsemisala ja Riigi Tugiteenuste Keskuse vahelist finantsarvestuse toimemudelit, sh täpsustasime tööjaotust ja infovahetust Kaitseministeeriumi valitsemisala ja Riigi Tugiteenuste Keskuse vahel; (3) alustasime kogu materjalimajanduse protsessi süsteemset korrastamist, sh vara elutsükli planeerimisest kuni elukaare lõpuni ning alustasime Kaitseministeeriumi valitsemisala asutuste rollide ja vastutuse täpsustamist materjalimajanduse protsessis; pikemaajalise lahendusena kiideti maikuus heaks Kaitseministeeriumi valitsemisala materjalimajanduse reform, mille eesmärk on luua 2029. aastaks kaasaegne, ühtsetel protsessidel ja tehnoloogial põhinev logistikasüsteem, mis tagab reaalajas usaldusväärse ülevaate varadest, kiirendab üksuste varustamist ning toetab materiaalse lahinguvalmiduse tõstmist; (4) alustasime uue ressursihalduse tarkvara hankimise projekti, sh määrasime projektijuhi, töötasime välja pikaajalise tegevuskava ning moodustasime töörühma selle rakendamiseks; (5) alustasime olemasoleva ressursihalduse (DAX) tarkvara võimaluste ja vajalike muudatuste hindamist, sh eesmärgiga parandada olemasoleva süsteemi abil varade ja varude arvestust enne uue ressursihaldussüsteemi kasutuselevõttu ning võimalusi viia varade ja varude inventuurid võimalikult palju digitaalseks; (6) muutsime inventuuride korraldust, sh koondasime Kaitseväe inventuuride läbiviimise Toetuse väejuhatusse, sisemiste ümberkorraldustega suunasime selleks kümme töölepingulist ametikohta ning alustasime värbamist Tallinnas, Tapal ja Tartus; (7) korrastasime ettemaksude arvestust, sealhulgas viisime läbi erakorralise ettemaksude inventuuri, tugevdasime oluliselt ettemaksude seiret ning lisasime ettemaksude protsessi automaatkontrollid, jätkame seire tõhustamist; (8) tugevdasime oluliselt finantsarvestuse sisulist kompetentsi Kaitseministeeriumis. 2025. aasta Riigikontrolli auditi tulemused aga näitavad, et peame Kaitseministeeriumi valitsemisala korrastavate tegevustega jõuliselt jätkama. Teie tähelepanekutest tulenevalt olen teinud otsuse liikuda täiendavate meetmetega oluliselt konkreetsemate ja pikemaajaliste lahendusteni. Minu arvates on Riigikontrolli hinnangud eelkõige Kaitseväe tegevusele sedavõrd tähtsad, et pean oluliseks juba käesoleval aastal ellu viia järgmised sisulised tegevused: (1) korrastada Kaitseväe ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse finantsjuhtimist; (2) korrastada varude arvestus ja viia Kaitseväes läbi erakorraline kõikehõlmav varade ja varude inventuur; (3) fikseerida selgelt Kaitseväe üksuste ülemate rahaline vastutus nende käsutuses olevate varade ja varude eest; (4) kehtestada Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuses lepingute täitmise juhtimise ja seire süsteem. Samuti oleme koostöös Kaitseväe ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega koostanud valitsemisala tervikliku ja pikaajalise tegevuskava varade arvestuse, inventuuride ja lepingute täitmise järelevalve korrastamiseks. Lisaks hindame laiemalt riigieelarvele võetavate riskide maandamiseks vajalikke meetmeid. Tutvustan tegevuskava ja selle pikaajalist rakendamiskava detailsemalt kohtumisel riigikontrolöriga 24. augustil 2026. aastal. Rahandusminister: täname Riigikontrolli auditi ja soovituste eest. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 27. august 2026 28 Riigi 2025. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus Riigikontrolli soovitused Auditeeritute vastused Kaitseväe varude arvestuse puudulikkus Kaitseministri vastus: oleme Riigikontrolli tähelepanekud ja 27. Soovitused kaitseministrile koostöös soovitused läbi töötanud ning nõustume vajadusega korrastada Kaitseväe juhatajaga: Kaitseväe varude arvestust ja seda toetavaid tööprotsesse. Riigikontrolli tähelepanekud ning varasemate meetmete • parandada tööprotsesse ning infosüsteeme rakendamise kogemus näitavad, et Kaitseväe senised tegevused ei selliselt, et oleks jooksvalt tagatud korrektne ole olnud piisavad, et tagada varude arvestuse järjepidev vastavus varude arvestus. Muu hulgas kanda varude riigiüleselt kehtestatud nõuetele. maksumus infosüsteemi viivitusteta ja andmete Samuti on selgemalt ilmnenud, et tegemist ei ole üksnes üksikute õigsuse kontrolliks võrrelda erinevaid registreid; arvestuslike puuduste või infosüsteemi probleemidega, vaid • korrastada laoarvestuses olevate varude omavahel seotud tööprotsesside tervikuga. Seetõttu on andmeid selliselt, et need oleks ajakohased ja Kaitseministeerium koostöös Kaitseväe ja Riigi tegelikkusele vastavad; Kaitseinvesteeringute Keskusega leppinud kokku tervet valitsemisala hõlmava tegevuskava, milles käsitletakse varude arvele • lähtuda varude laoarvestuse pidamisel avaliku võtmist ja vara väärtuse kajastamist, andmekvaliteeti, sektori finantsarvestuse ja -aruandluse infosüsteemide kasutamist, andmete võrdlemist ning juhendist. kontrollitoiminguid tervikuna. (p-d 8–26) Esmajärjekorras näeme vajadust saada terviklik ülevaade olemasolevate varude andmete seisust ja tuvastatud erinevustest, sealhulgas nende põhjustest ja mõjust arvestusele. Selle põhjal määratakse tegevuskavas vajalikud parendustegevused ja nende rakendamise järjekord. Edasises töös pöörame tähelepanu sellele, et varude arvele võtmine, maksumuse kajastamine, erinevates infosüsteemides või registrites oleva info võrdlemine ja inventeerimine moodustaksid ühtse kontrollitava tööprotsessi. Samuti hindame, milliseid muudatusi on selle tagamiseks vaja infosüsteemides, töökorralduses ja asutuste vahelises vastutuse jaotuses. Ministeerium jälgib tegevuskava elluviimist senisest suurema tähelepanuga, et hinnata lisaks kavandatud meetmete olemasolule ka nende tegelikku rakendamist ja mõju. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja Kaitseväe Kaitseministri vastus: nõustume Riigikontrolli soovitustega tööprotsesside jätkuv korrastamine parandada lepingute haldamise, varade arvele võtmise, inventuuride 39. Soovitused kaitseministrile koostöös Riigi ning asutustevahelise infovahetuse töökorraldust. Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektori ja Kaitseministeerium on koostöös Kaitseväe ja Riigi Kaitse- Kaitseväe juhatajaga: investeeringute Keskusega koostanud valitsemisala tegevuskava, milles käsitletakse mh lepingute täitmise jälgimist, kaupade • tagada süsteemne lepingute haldamine, sh vastuvõtmise ja selle dokumenteerimise kontrolli, varade õigeaegset täitmise jälgimine, ja info operatiivne arvele võtmist, inventuuride korraldust ning asutuste infovahetust. edastamine raamatupidamisele; Tegevuskava rakendamisel pöörame tähelepanu ka regulaarsele • võtta Kaitseväe valduses olevad varad seirele, et tuvastada kõrvalekaldeid võimalikult vara. viivituseta arvele ja seeläbi tagada Eraldi tähelepanu pöörame asutuste vahel kokku lepitud inventuuri käigus nende ülelugemine; töökorralduse ja vastutuse toimimisele. Ühe tööprotsessis osaleja • parandada inventuuride töökorraldust ja ülesande õigeaegsest ja nõuetekohasest täitmisest sõltub sageli inventuuritulemuste dokumenteerimist; järgmise osapoole võimalus oma ülesanne tähtaegselt täita. Seetõttu hindasime tegevuskava koostamisel, kas rollid, vastutus, • parandada asutustevahelist infovahetust. juhised ja kontrollimeetmed on piisavalt selged ning rakendatavad. (p-d 28–38) Tegevuskava koostamisel lähtusime põhimõttest, et kavandatavad muudatused peavad olema rakendatavad ka suure töömahu ja muutuvate vajaduste tingimustes. Samuti peab edasine areng olema hinnatav mitte üksnes uute juhiste või olemasolevate kordade ajakohastamise, vaid nende tegeliku rakendamise ja tulemuse kaudu. 29 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 27. august 2026 Riigi 2025. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus Ministeerium võtab tegevuskava täitmise jälgimisel senisest suurema rolli, et saada järjepidevalt ülevaade kokkulepitud tegevuste rakendamisest ning rakendada täiendavaid meetmeid juhul, kui kavandatud tegevused ei anna soovitud tulemust. Toetuse vahendamisega kaasnevate võimalike Kaitseministri vastus: oleme Riigikontrolli tähelepanekud toetuse kohustuste võtmine vahendamisega seotud riskide kohta läbi arutanud ning nõustume 52. Soovitused kaitseministrile: vajadusega muuta nende riskide hindamine, arvestamine ja juhtimine senisest süsteemsemaks. • koostöös Riigi Kaitseinvesteeringute Peame vajalikuks hinnata eraldi nii teistele või teiste nimel tehtava Keskusega täiendada teistele või teiste hanketegevuse töökorraldust kui ka vahendamisega kaasnevaid nimel tehtava hanketegevuse töökorraldust eelarvelisi ja muid võimalikke kohustusi. See hõlmab muu hulgas selliselt, et tarnijate kvalifitseerimine, tarnijate kvalifitseerimise ja hoolsuskontrolli, lepingutingimuste ja hoolsuskontroll, lepingutingimused, tähtaegade seiret, võimalike sanktsioonide rakendatavust ning tähtajad, sanktsioonid ja järelevalve järelevalve korraldust. tagaksid riskide maandamise; Samuti hindame, millises ulatuses ja tingimustel on sellise • planeerida eelarveaastal vahendatava vahendamisega seotud tegevuse jätkamine Kaitseministeeriumi toetuse prognoositav maht eelarves, tuua jaoks edaspidi põhjendatud. Arvestades valdkonna mahtu, tehingute Riigikogule otsustamiseks vajaliku infona eripära ja nendega kaasnevaid võimalikke riigieelarvelisi riske, välja tehinguga kaasneda võivad riskid ja kujundame selle põhjal ministeeriumi seisukoha, kas ja millises võetud võimalikud kohustused ning pidada mahus vahendamisega jätkata. vahendamisega seotud võimalike kohustuste üle arvestust. Edasiste otsuste tegemisel peame oluliseks, et võimalikud eelarvelised riskid ja kohustused oleksid otsustajatele piisavalt (p-d 40–51) varakult nähtavad ning et nende üle oleks tagatud asjakohane arvestus ja jälgimine. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse rahaliste Rahandusministri vastus: analüüsime Riigikontrolli kirjeldatud riski kohustuste võtmise õiguse analüüsimine avaldumise tõenäosust ning teeme seejärel otsuse, kas õigusakte on 53. Soovitus rahandusministrile: hinnata, kas Riigi vaja muuta. Kaitseinvesteeringute Keskusel on õigus sõlmida lepinguid, millega võivad kaasneda rahalised kohustused riigieelarvele. Vajaduse korral algatada koostöös kaitseministriga õigusaktide muutmine. (p-d 40–51) Tulevaste aastate riigieelarvest pikaajaliste Rahandusministri vastus: oleme koostanud ühtse metoodika kohustuste võtmine tulevaste eelarveaastate rahaliste kohustuste arvestamiseks. Juhis on avaldatud tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamatus. 66. Soovitus rahandusministrile: kehtestada ja Analüüsime eesseisvate eelarveaastate rahaliste kohustuste rakendada ühtne metoodika ning keskne aruandlus- arvestamise keskse aruandluse rakendamise vajadust ja võimalusi. ja seirekord eesseisvate eelarveaastate rahaliste kohustuste arvestamiseks. Riigieelarve seaduse kohaselt on rahaliste kohustuste ülevaate pidamise (sh piirmäärast kinnipidamise) ja juhtimise esmane (p-d 54–65) vastutus valitsemisala ministril (valitsemisalal) ning info järgmistel aastatel täitmisele kuuluvate rahaliste kohustuste kohta on valitsemisalal olemas juba selleks, et koostada eelarve. Sihtotstarbelise reservi raha kasutamise jälgitavus Rahandusministri vastus: me ei nõustu Riigikontrolli soovitusega kaotada sihtotstarbeline reserv. 78. Soovitus rahandusministrile: kaotada sihtotstarbeline reserv ja planeerida ette teada Sihtotstarbelise reservi olemus on võimaldada paindlikult rahastada tegevused valitsemisalade eelarvesse, või tegevusi, mille vajadus on valitsuse tasandil teada, kuid mille täpne sihtotstarbelise reserviga jätkamisel tagada, et selle sisu, maht, ajastus või jaotus ei ole veel lõplikult määratletud. reservi rahaeraldused ja muudatused oleksid Reservi suhtes riigieelarve seadusest rangemate muutmisreeglite läbipaistvad ja jälgitavad. kehtestamine oleks selle eesmärgiga vastuolus. Samuti ei ole selge, kuidas muudaks lõpuni ette teadmata tegevuste (p-d 67–77) märgistamata planeerimine valitsemisala eelarvesse nende rahastamise läbipaistvamaks või paremini jälgitavaks. Kõik sihtotstarbelise reservi muudatused tehakse Vabariigi Valitsuse Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 27. august 2026 30 Riigi 2025. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus otsustega ning need on avalikud koos vastavate põhjendustega. Vabariigi Valitsuse reservist raha eraldamisel lisatakse tunnus, mis võimaldab jälgida raha kasutust. Kaalume võimalust avaldada sihtotstarbelise reservi rahaeralduste koondtabel ja muudatuste seletuskirjad meie kodulehel, et lihtsustada muudatuste ajaloolist jälgimist. Koondülevaate avaldamine ei muuda reservi toimimispõhimõtteid. Iga-aastase eelarveprotsessi raames hindame, kas eelmiste eelarveprotsessidega Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisse reservi planeeritud vahendite kohta on selgunud täpne sisu, maht ja ajastus ning vahendid on võimalik suunata valitsemisala eelarvesse. Sellised tõsted kajastatakse tabelis, mis annab ülevaate Vabariigi Valitsuse otsustest ja nende mõjust riigieelarvele. Riigikontrolli kommentaar: juhul kui Rahandusministeerium otsustab jätkata tegevuste rahastamist sihtotstarbelisest reservist, tuleb tagada rahaeralduste avalikkus ja läbipaistvus. Selleks ei tohi reservist rahastatavate tegevuste nimekirjale ja selle muudatustele seada põhjendamatult juurdepääsupiiranguid või tuleb need piirangud eemaldada pärast otsuse tegemist. Praeguse praktika kohaselt on otsus ja materjalid leitavad Riigikantselei dokumendiregistrist ning nende juurdepääsupiirangute osas on erinev lähenemine. Samal ajal avalikustatakse nimekiri Rahandusministeeriumi veebilehel. Sihtotstarbelise reservi muudatuste sisu ja põhjendused peavad olema koos avaldatava nimekirjaga Rahandusministeeriumi veebilehelt kergesti leitavad. Varasemate rikkumiste kordumine 2025. aasta Rahandusministri vastus: esmane vastutus eelarvejääkide eelarve jääkide ülekandmisel korrektse ülekandmise ja kasutamise eest on valitsemisalal. Me ei juhi valitsemisala eelarvet ega saa hinnata iga ülekandmise rea 91. Soovitus rahandusministrile: tagada kaupa, kas on vajalik eelarve kasutamise pikendamine aasta võrra. eelarvejääkide ülekandmise regulatsiooni täitmine 2026. aastal oleme suurendanud ülekandmise läbipaistvust ning ning tugevdada kontrolli selle üle, et üle kantud raha kehtestanud põhimõtte, et lisaks ülekantavatele summadele peab kasutatakse samal otstarbel, milleks see olema avalik ka ülekandmise käskkirja seletuskiri. Seletuskiri peab riigieelarves ette nähti. Kui kehtiv regulatsioon ei olema loodud struktuuris, et mõista, milliste ülesannete täitmiseks ja vasta tegelikele vajadustele, tuleb analüüsida selle miks on vajalik eelarve kasutamist aasta võrra pikendada. Enne asjakohasust ja teha vajalikud muudatused. juhendite uuendamist aasta lõpus kaalume, kuidas tugevdada seost (p-d 79–90) eelarve jääkide ülekandmise ja tulemusaruandluse vahel. 2025. aastast 2026. aastasse eelarvejääkide ülekandmine ja selle kontrollimine oli riigieelarve lisa detailsuse tõttu keeruline ja aja- mahukas ning protsessi käigus tekkis vigu. Detailne eelarve ei ole praktikas piisavalt prognoositav: tekivad nii üle- kui ka alatäitmised, mis muudavad eelarvejääkide käsitlemise keerukaks. 2025. aasta oli esimene, kus tegevuspõhise eelarve kõrval oli riigieelarve esitatud ka majandusliku sisu järgi. Selle aasta lõpuks uuendame ülekantavate juhist ja täpsustame, kuidas käsitleda eelarveridade üle- ja alatäitmist. Alates 2026. aastast rakendame andmete sulgemist eelarveinfosüsteemis KAIS, et pärast protsessi lõppu ei toimuks andmete muutmist. Nii ei ole võimalik pärast jääkide ülekandmise otsuste tegemist muuta ülekantud raha otstarvet, asutust või majanduslikku sisu. Peame vajalikuks keskenduda eelkõige vastutuse selgele jaotusele ning regulatsiooni praktilisele toimivusele, mitte võtta vastutust ülesande eest, mille täitmine on pandud valdkonna ministri üles- andeks. Rahandusminister saab eelarve protsessis tõsta küsimuse valitsemisala eelarve vähendamiseks, kui kontrolli käigus selgub, et minister on kandnud eelarvet üle lubatust suuremas mahus. 31 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 27. august 2026 Riigi 2025. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus Ülevaade majandusaasta koondaruandest Riigi majandusaasta koondaruanne on koostatud, lähtudes riigieelarve seadusest ja Eesti finantsaruandluse standardist. Riigi majandusaasta koondaruande koosseisus esitatakse riigi raamatupidamise aastaaruanne (s.t riigi konsolideeritud ja konsolideerimata aruanne) koos riigieelarve täitmise aruandega, täiendav info kohalike omavalitsuste, avaliku sektori ja valitsussektori kohta ning tegevusaruanne. Riigi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandesse konsolideeritakse koos valitsemisala asutustega 17 riigiraamatupidamiskohustuslase finantsandmed, millele lisanduvad Riigimetsa Majandamise Keskuse, 59 riigi valitseva mõju all oleva sihtasutuse ning 28 äriühingu näitajad. Täiendavat infot esitatakse 79 kohaliku omavalitsuse kohta, samuti on toodud nende valitseva mõju all olevate sihtasutuste, mittetulundusühingute ja tütarettevõtjate näitajad. Info valitsussektori ja avaliku sektori kohta sisaldab peale eelneva avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid ja nende otsese või kaudse valitseva mõju all olevaid üksusi. Riigi majandusaasta koondaruande koostamise eest vastutab rahandusminister ning riigi raamatupidamist korraldab Riigi Tugiteenuste Keskuse finantsarvestuse osakond. Auditi eesmärk Riigieelarve seaduse järgi on Riigikontrolli kohustus auditeerida riigi raamatupidamise aastaaruannet. Samuti tuleb Riigikontrollil kontrollida riigi tehingute seaduslikkust. Auditi eesmärk on avaldada arvamust riigi 2025. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsuse ja tehingute seaduslikkuse kohta. Riigi raamatupidamise aastaaruanne sisaldab konsolideeritud ja konsolideerimata varade ja kohustiste bilanssi 31.12.2025. aasta seisuga, konsolideeritud ja konsolideerimata tulemiaruannet, netovara muutuste aruannet ja rahavoogude aruannet 31.12.2025 lõppenud majandusaasta kohta, aastaaruande koostamisel kasutatud oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid. Raamatupidamise aastaaruanne sisaldab täiendava aruandena riigieelarve täitmise aruannet. Arvamuse avaldamise põhimõtted Hinnang riigi raamatupidamise aastaaruande õigsusele ja tehingute seaduslikkusele tähendab, et • raamatupidamise aastaaruanne on õige, kui selle koostamisel on lähtutud Eesti finantsaruandluse standardist ning avalikustatud on kogu oluline info, mis annab riigi finantsseisundist õiglase ülevaate; • tehingud on seaduslikud, kui tehingud on tehtud kooskõlas riigieelarve seadusega ning 2025. aasta riigieelarve seaduse, riigi 2025. aasta lisaeelarve seaduse ja riigi 2025. aasta teise lisaeelarve seadusega. Märkusena esitatakse leiud, mis summade ning nende ilmnemise asjaolude olulisuse tõttu mõjutavad Riigikontrolli hinnangut raamatupidamise aastaaruande õigsuse ja/või tehingute seaduslikkuse kohta. Tähelepanekutena esitatakse leiud, mis ei mõjutanud Riigikontrolli arvamust, kuid mis teistsuguste tingimuste korral võivad viia oluliste vigade tekkimiseni raamatupidamise aastaaruandes või tehingute seaduslikkuses. Olulisus sõltub tähelepaneku sisust ja rahalisest mahust ning seda hinnatakse ümbritsevate tingimuste taustal. Olulisus näitab piiri, mille ületamisel võib vale või puuduv info muuta lugeja järeldusi. Olulisuse rahaline väärtus leitakse protsendina riigieelarve kulude ja investeeringute Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 27. august 2026 32 Riigi 2025. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus summast. Vigade hindamisel arvestatakse ka olulisuse selliste kvalitatiivsete teguritega nagu sisu, kontekst (nt tahtlikkus) ja võimalik kahju (nt saamata jäänud tulu, majanduslik ebaotstarbekus). Auditi ulatus Et avaldada arvamust riigi raamatupidamise aastaaruande õigsuse kohta, hindas Riigikontroll, kas raamatupidamise aastaaruanne vastab Eesti finantsaruandluse standardile. Selle põhinõuded on kehtestatud Eesti raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid ning avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend. Eesti finantsaruandluse standard tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele (Euroopa Liidu raamatupidamise direktiivid, rahvusvahelised avaliku sektori raamatupidamise standardid). Riigieelarve seadustele vastavuse kontrollimine jagunes kaheks: tehingute seaduslikkuse auditeerimine ja eelarve täitmise aruande kontrollimine. Tehingute seaduslikkuse kohta arvamuse avaldamiseks auditeeris Riigikontroll, kas tehingud on olulises osas sooritatud, lähtudes riigieelarve seadusest ning 2025. aasta riigieelarve seadusest ja lisaeelarve seadustest. Selleks kontrolliti, kas tulud on riigieelarvesse kogutud; kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud tehtud sihipäraselt; kas iga- aastase eelarveseadusega kehtestatud eelarvest ja selles tehtud muudatustest on kinni peetud. Samuti kontrollis Riigikontroll, kas riigiasutus on võtnud kohustusi ainult siis, kui talle on selleks riigi- eelarvest raha ette nähtud, ning kas riigieelarve täitmise aruandes või riigieelarve vahendite kasutamisel on kõik tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud liigendatud sellisel viisil, et nende majanduslik sisu või otstarve on selgelt kindlaks määratud. Eelarve täitmise aruande kontrollimisel hinnati, kas aruanne on koostanud aasta eelarvega samas detailsuses ning kas tehtud korrigeerimised on olnud õigustatud. Ulatuse piirang Riigikontroll ei ole teinud audititoiminguid, et kontrollida riigieelarve täitmise aruandes esitatud tegevuspõhise info õigsust, kuna tegemist on riigiasutuste tegevuse spetsiifikast lähtuva juhtimisinfoga ning selle info kogumiseks ja koostamiseks ei ole ühtseid põhimõtteid ning kulumudelite rakendamisel puudub järjepidevus. Riigikontroll on hinnanud riigieelarve täitmise aruandes tulude, kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute koondarvude õigsust ning nende vastavust raamatu- pidamisele ja kuluarvestuse infosüsteemile (KAIS). Kuivõrd raamatupidamise infosüsteem tegevus- põhist arvestust ei võimalda, tuleb riigieelarve täitmise aruandes tugineda KAISi tegevuspõhistele andmetele. Sealjuures peavad KAISi tegevuspõhised koondandmed ühtima andmetega raamatu- pidamises majandusliku sisu järgi. Seeläbi veendutakse, et KAISi on kõik arvestuseks vajalikud andmed sisestatud ning kulude ja investeeringute jaotamine tegevustele on täielik. Riigi majandusaasta koondaruande koosseisus esitatud tegevusaruande kohta Riigikontroll arvamust ei avalda. Tegevusaruandes kontrolliti üle arvandmed, mis tulenevad otse raamatupidamise aasta- aruandest. Riigikontroll ei ole teinud audititoiminguid, et kontrollida riigi majandusaasta koondaruande koosseisus avalikustatud täiendavat infot omavalitsuste, avaliku sektori ja valitsussektori kohta. Auditi käsitlusviis Riigikontroll sooritas auditi kooskõlas INTOSAI (Kõrgeimate Auditiasutuste Rahvusvaheline Organisatsioon) auditistandarditega, milles on käsitletud nii finantsaruannete kui ka tehingute seaduslikkuse auditeerimist finantsaruannete auditi käigus. Nende standardite järgi tuleb audit kavandada ja sooritada viisil, mis võimaldab põhjendatud kindlustundega otsustada, et finantsaruanded 33 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 27. august 2026 Riigi 2025. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja tehingud on kontrollitud ulatuses olulises osas kooskõlas riigieelarve seadusega ning 2025. aasta riigieelarve seadusega ja lisaeelarve seadustega. Audititoimingute käigus koguti tõendusmaterjali finantsaruannetes esitatud arvandmete ja muu avalikustatud info ning tehingute seaduslikkuse kohta. Asjakohaste audititoimingute kavandamiseks võttis Riigikontroll arvesse finantsaruannete koostamiseks ja tehingute seaduslikkuse järgimiseks juurutatud sisekontrollisüsteemi. Sisekontrollisüsteemi kui terviku tulemuslikkuse kohta Riigikontroll arvamust ei avalda. Auditi käigus hinnati ka seda, kas kasutatud arvestuspõhimõtted on olnud asjakohased ja juhtkonna raamatupidamislikud hinnangud põhjendatud. Auditi lõpetamise aeg Auditi toimingud lõpetati 10.07.2026. Auditi meeskond Auditis osalesid auditiosakonna raamatupidamise ja tehingute seaduslikkuse meeskonna audiitorid, auditit juhtis auditijuht Gerli Eisberg. Kontaktandmed Auditi kohta saab lisainfot Riigikontrolli kommunikatsiooniüksusest tel +372 640 0777, e-post [email protected] Auditiaruande elektrooniline koopia (pdf) on saadaval koduleheküljel www.riigikontroll.ee. Auditiaruande kokkuvõte on saadaval ka inglise keeles. Auditiaruande number Riigikontrolli asjaajamissüsteemis on 80172. Riigikontrolli postiaadress on: Kiriku 2/4 15013 TALLINN Tel +372 640 0700 [email protected] Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 27. august 2026 34 Riigi 2025. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus Riigikontrolli varasemaid auditeid riigi majandusaasta koondaruande kohta 28.08.2025 – Riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus 30.08.2024 – Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus 31.08.2023 – Riigi 2022. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus 29.08.2022 – Riigi 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus 30.08.2021 – Riigi 2020. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus 28.08.2020 – Riigi 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus 29.08.2019 – Riigi 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus Kõik aruanded on kättesaadavad Riigikontrolli koduleheküljelt www.riigikontroll.ee. 35 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 27. august 2026 Riigi 2025. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus Lisa 1. Auditeeritud tegevusvaldkonnad ja Riigikontrolli järeldused Tabelis on antud ülevaade sellest, milliseid tegevusvaldkondi Riigikontroll auditeeris ning millised olid peamised järeldused majandustehingute raamatupidamises kajastamise ja riigieelarve seadustega kooskõlas olemise kohta kontrollitud tegevusvaldkondades. Tegevuste rahaline maht on võetud riigi 2025. aasta konsolideerimata tulemiaruandest. Hinnangu andmisel on lähtutud sellest, et tehingud on olulises osas kajastatud raamatupidamises korrektselt ja tehingute tegemisel on olulises osas järgitud riigieelarveseadusi. Auditeeritud valdkond Rahaline maht Kas tehingud on Kas tehingute tegemisel 2025 (eurodes)* kajastatud on järgitud riigieelarve korrektselt? seadusi? Tulude kogumine, sh maksud ja 15,6 miljardit Jah Jah sotsiaalkindlustusmaksed, kaupade ja teenuste müük, muud tulud Toetuste saamine, sh vahendamine 1,8 miljardit Jah Jah Toetuste andmine, sh vahendamine 9,3 miljardit Jah Jah Tegevuskulude tegemine ja kohustuste 8,1 miljardit Jah, v.a Kaitse- Jah võtmine, sh edasiantud maksud, tööjõu- ministeeriumi varude ja majandamiskulud, muud tegevuskulud, saldo kohta tehtud finantskulud märkuse puhul Tehingud riigivaraga, sh investeeringud 966,8 miljonit** Jah Jah Riigi raha hoiustamine, sh intressitulu 86,5 miljonit*** Jah Jah võlakirjadelt, deposiitidelt ja laenudelt, muud finantstulud Asutajaõiguste teostamine 27,9 miljonit*** Jah Jah sihtasutustes, mittetulundusühingutes ja tulundusasutuses; riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemine (osaluste ost ja müük ning laekunud dividendid) * Rahaline maht on arvestatud absoluutväärtuses. ** Riigi 2025. aasta riigieelarve täitmise aruande põhjal. *** Riigi 2025. aasta konsolideerimata rahavoogude aruande põhjal. Allikas: Riigikontroll Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 27. august 2026 36 Riigi 2025. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus Lisa 2. Ülevaade kulude ja investeeringute eelarve täitmisest valitsemisalade kaupa 2022–2025 Tabelis on antud ülevaade sellest, kui palju valitsemisalad eelarveaastal raha ära kulutasid (eurodes). 2023. aastal muutis valitsus oluliselt ministeeriumide struktuuri. Töö ümberkorraldamine puudutas otseselt viit ministeeriumi. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga liitusid struktuuriüksused Sotsiaalministeeriumist. Keskkonnaministeeriumi baasil loodi Kliimaministeerium, millega liitusid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist ehituse- ja transpordi valdkond ning energeetika. Maaeluministeeriumi baasil loodi Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning sellega liitusid üksused Rahandus-, Sotsiaal- ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist. Ka 2024–2025 on jätkatud ümberkorraldustega. Muudatustega kaasnes muu hulgas andmete aegridade võrreldavuse halvenemine, kuna tabelis on andmed toodud nii, nagu nad aruannetes vastavatel aastatel olid (s.t ei ole muudatustega korrigeeritud). Valitsemisala / eelarve liigendus 2025 2024 2023 2022 Vabariigi Valitsus KULUD, sh käibemaks ja alljärgnevad –3 138 785 937 –3 010 900 524 –2 891 766 179 –2 573 417 000 liigid Muud toetused –1 024 467 161 –1 014 452 656 –1 074 759 087 –972 618 000 Muud tegevuskulud –2 114 318 775 –1 996 447 868 –1 817 007 092 –1 600 799 000 Riigikantselei KULUD, sh käibemaks ja alljärgnevad –26 636 242 –18 200 422 –17 947 787 –17 521 428 liigid Sotsiaaltoetused -6 410 –7 500 –7 500 –18 750 Muud toetused –5 291 028 –612 228 –623 073 –1 569 419 Tööjõukulud –8 917 043 –8 848 408 –9 161 309 –8 558 662 Majandamiskulud –9 082 987 –6 294 167 –5 961 558 –5 399 941 Muud tegevuskulud –1110,78 –805 –237 –3 159 Finantskulud 0 –3 382 -3 288 0 INVESTEERINGUD, sh käibemaks –110 233 –66 680 –150 302 –431 610 Haridus- ja Teadusministeerium KULUD, sh käibemaks ja alljärgnevad –1 085 011 679 –997 923 767 –935 550 840 –838 558 289 liigid Sotsiaaltoetused –34 861 514 –34 213 510 –27 969 592 –24 279 434 Muud toetused –658 279 442 –595 938 775 –565 129 913 –531 931 134 Tööjõukulud –249 135 675 –235 080 054 –205 030 676 –161 616 010 Majandamiskulud –100 277 714 –90 360 140 –96 093 158 –85 424 762 37 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 27. august 2026 Riigi 2025. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus Valitsemisala / eelarve liigendus 2025 2024 2023 2022 Muud tegevuskulud 1 457 951 –1 873 180 –94 989 –125 366 Finantskulud 0 –417 –573 –645 INVESTEERINGUD, sh käibemaks –37 808 336 –22 657 528 –79 197 937 –79 529 793 Justiits- ja Digiministeerium KULUD, sh käibemaks ja alljärgnevad –338 523 965 –225 307 619 –221 566 500 –196 584 103 liigid Sotsiaaltoetused –31 968 –70 099 –30 671 –15 242 Muud toetused –26 052 642 –9 851 476 –13 086 872 –8 474 053 Tööjõukulud –181 538 029 –145 898 566 –140 521 636 –117 722 263 Majandamiskulud –89 492 207 –53 710 686 –53 390 085 –56 130 588 Muud tegevuskulud –6 384 121 –1 534 835 –1 644 611 –1 608 885 INVESTEERINGUD, sh käibemaks –21 395 493 –5 262 253 –7 162 701 –6 007 328 Kaitseministeerium KULUD, sh käibemaks ja alljärgnevad –1 608 166 242 –1 047 109 498 –1 005 603 637 –663 661 930 liigid Sotsiaaltoetused –19 556 951 –18 202 171 –15 883 650 –12 058 919 Muud toetused –462 588 697 –118 683 441 –79 466 115 –62 156 721 Tööjõukulud –219 078 018 –191 709 619 –178 209 276 –151 064 938 Majandamiskulud –550 639 384 –441 393 643 –482 792 715 –264 034 803 Muud tegevuskulud –76 552 078 –68 307 979 –65 093 302 –51 843 149 INVESTEERINGUD, sh käibemaks –585 902 381 –524 775 332 –282 718 097 –186 744 299 Kliimaministeerium KULUD, sh käibemaks ja alljärgnevad –1 028 659 176 –805 354 393 –482 745 145 –134 677 213 liigid Sotsiaaltoetused –81 300 –19 100 –22 647 –12 910 Muud toetused –669 224 464 –450 460 779 –263 950 606 –51 068 051 Tööjõukulud –96 018 001 –92 720 331 –67 835 133 –43 385 448 Majandamiskulud –89 353 647 –92 849 109 –60 747 348 –29 774 108 Muud tegevuskulud –318 460 –324 947 –1 236 690 –1 313 280 Finantskulud 15 807 -417 -573 –645 INVESTEERINGUD, sh käibemaks –161 340 750 –191 437 182 –128 903 867 –5 058 696 Kultuuriministeerium KULUD, sh käibemaks ja alljärgnevad –362 513 206 –376 297 637 –363 860 925 –328 786 054 liigid Sotsiaaltoetused –740 650 –874 884 –1 038 447 –2 104 804 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 27. august 2026 38 Riigi 2025. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus Valitsemisala / eelarve liigendus 2025 2024 2023 2022 Muud toetused –282 574 023 –299 379 449 –287 721 010 –251 628 077 Tööjõukulud –15 705 423 –15 678 148 –15 907 871 –14 026 298 Majandamiskulud –13 720 813 –13 598 066 –14 785 258 –17 035 825 Muud tegevuskulud –47 073 313 –44 202 608 –40 956 213 –39 484 625 INVESTEERINGUD, sh käibemaks –912 268 –573 342 –186 719 –477 290 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KULUD, sh käibemaks ja alljärgnevad –1 216 049 990 –1 175 224 292 –1 071 752 131 –975 954 855 liigid Sotsiaaltoetused –21 697 –14 500 –7 500 –5 500 Muud toetused –836 457 823 –749 811 609 –687 596 882 –645 491 105 Tööjõukulud –35 522 235 –53 182 129 –61 337 233 –66 110 017 Majandamiskulud –11 446 848 –38 235 460 –68 963 322 –81 218 759 Muud tegevuskulud –328 578 556 –311 153 853 –148 549 191 3 087 037 INVESTEERINGUD, sh käibemaks –2 617 172 –28 176 835 –95 307 948 –252 232 018 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium KULUD, sh käibemaks ja alljärgnevad –778 897 497 –635 190 140 –561 235 020 –436 156 558 liigid Sotsiaaltoetused 0 –8 109 –1 600 0 Muud toetused –679 344 159 –522 433 564 –468 266 098 –360 270 199 Tööjõukulud –58 475 460 –67 868 546 –57 979 398 –44 874 224 Majandamiskulud –27 960 534 –30 667 155 –24 781 699 –20 935 838 Muud tegevuskulud –1 519 909 –2 690 648 –1 006 858 –2 219 440 Finantskulud –282 974 –159 443 152 441 –339 480 INVESTEERINGUD, sh käibemaks –10 280 329 –13 017 848 –12 777 876 –6 182 535 Rahandusministeerium KULUD, sh käibemaks ja alljärgnevad –400 941 288 –478 801 450 –371 565 019 –282 979 532 liigid Sotsiaaltoetused –1 692 430 –2 416 402 –1 355 095 –1 760 083 Muud toetused –15 439 746 –34 136 771 –39 801 939 –114 991 525 Tööjõukulud –106 122 802 –104 205 011 –98 214 057 –90 696 672 Majandamiskulud –34 272 512 –35 077 485 –32 395 477 –32 447 542 Muud tegevuskulud –1 346 980 –1 267 836 –1 094 797 –625 586 Finantskulud –219 593 989 –278 562 814 –178 217 704 –23 675 743 INVESTEERINGUD, sh käibemaks –17 042 310 –24 190 459 –22 602 951 –17 589 632 39 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 27. august 2026 Riigi 2025. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus Valitsemisala / eelarve liigendus 2025 2024 2023 2022 Siseministeerium KULUD, sh käibemaks ja alljärgnevad –602 550 842 –552 191 611 –549 991 703 –510 466 673 liigid Sotsiaaltoetused –1 988 978 –1 623 416 –1 580 479 –1 209 181 Muud toetused –16 015 722 –17 522 691 –19 118 885 –15 013 808 Tööjõukulud –308 300 127 –301 036 954 –294 168 283 –248 685 564 Majandamiskulud –130 475 901 –125 922 063 –117 509 613 –105 608 613 Muud tegevuskulud –88 848 355 –56 431 193 –68 793 035 –91 745 043 Finantskulud –81 501 0 0 0 INVESTEERINGUD, sh käibemaks –80 759 583 –46 265 789 –55 161 644 –44 846 733 Sotsiaalministeerium KULUD, sh käibemaks ja alljärgnevad –7 393 622 559 –7 072 502 071 –7 467 013 039 –6 851 698 071 liigid Sotsiaaltoetused –4 111 202 423 –3 896 459 329 –3 586 370 661 –3 059 619 509 Muud toetused –390 748 593 –490 970 460 –848 509 333 –1 014 404 280 Tööjõukulud –214 424 692 –197 704 299 –452 136 538 –181 674 651 Majandamiskulud –46 133 022 –46 620 895 –136 150 252 –230 072 328 Muud tegevuskulud –2 612 936 160 –2 424 330 243 –2 426 069 335 –2 346 270 759 INVESTEERINGUD, sh käibemaks –19 995 587 –16 709 377 –17 999 047 –18 373 408 Välisministeerium KULUD, sh käibemaks ja alljärgnevad –123 485 082 –118 132 374 –114 379 315 –95 001 139 liigid Sotsiaaltoetused –35 500 –39 500 –40 000 –6 750 Muud toetused –38 499 904 –37 245 191 –36 826 996 –22 861 588 Tööjõukulud –39 768 191 –37 795 959 –37 286 671 –33 136 226 Majandamiskulud –36 535 874 –34 383 180 –33 309 585 –30 666 384 Muud tegevuskulud 402 370 307 345 401 022 174 421 INVESTEERINGUD, sh käibemaks –12 020 212 –16 527 455 –12 959 242 –7 382 146 * Riigikontroll on teinud kahel järjestikusel aastal märkuse Kaitseministeeriumi eelarve täitmise aruande kohta. Kaitseministeeriumi osas on 2024. aastal näidatud tegelikust väiksemana tehtud investeeringuid 16,9 miljoni ja kulusid 144,8 miljoni euro ulatuses ning nendeks ostudeks kasutatud toetuste tulusid 24,3 miljoni euro ulatuses vähem. 2023. aastal on näidatud tegelikust suuremana tehtud investeeringuid 22,7 miljoni ja kulusid 167,2 miljoni euro ulatuses ning nendeks ostudeks kasutatud toetuste tulusid 24,3 miljoni euro ulatuses. Allikas: Riigikontroll kuluarvestuse infosüsteemi KAIS andmete põhjal Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 27. august 2026 40