Kliimaministeerium
[email protected] 24.08.2026 nr 1-12/814-2
Võhandu jõe ürgoru maastikukaitseala kaitse-
eeskiri
Kultuuriministeerium kooskõlastab Vabariigi Valitsuse määruse „Võhandu jõe ürgoru
maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ eelnõu järgmiste märkustega arvestamisel:
1. Seletuskirja täiendamine kaitsekorra mõjuga kinnismälestistele
Eelnõu § 1 järgi on kaitseala üheks eesmärgiks kultuurmaastiku kaitse. Kaitsealal paikneb 22
muinsuskaitsealust objekti, sealhulgas kinnismälestised Viira vesiveski pais veekanaliga (reg nr
23862) ja Süvahavva vesiveski pais (reg nr 23866). Seletuskiri toob Viira
ja Süvahavva vesiveskid välja kui Võhandu jõe kõige terviklikumalt säilinud ajaloolised
vesiveskid. Lisaks seletuskirjas nimetatud kultuuripärandile paikneb alal arheoloogiatundlikke
alasid, sh Räpina valla üldplaneeringus määratletud arheoloogiatundlikud alad ja looduslikud
pühapaigad, mis ei ole riikliku kaitse all, kuid on kantud looduslike
pühapaikade kaardirakendusse. Palume need samuti seletuskirjas välja tuua.
Kavandatava kaitsekorra mõju kinnismälestistele ei ole hinnatud. Palume enne eelnõu
kooskõlastamist hinnata kavandatava kaitsekorra mõju kaitsealal paiknevatele
kinnismälestisest paisudele ning täiendada seletuskirja vastava mõjuhinnanguga.
Eelnõuga vähendatakse kaitseala pindala ligikaudu 293 hektari võrra. Seletuskirjast nähtub, et
kaitseala piiritlemisel on lähtutud eelkõige loodusväärtuste paiknemisest ning kaitsealast arvatakse
välja ka maastikulist väärtust omavaid alasid, sealhulgas vanu talukohti, ajaloolist metsamaad ja
avatud alasid.
Arvestades, et kultuurmaastiku kaitse on eelnõu kohaselt üks kaitseala kaitse-eesmärke, ei ole
piisav hinnata kaitseala piiride muutmist üksnes looduskaitseliste väärtuste paiknemisest lähtudes.
Kultuurmaastiku väärtus seisneb muu hulgas ajalooliselt kujunenud asustusstruktuuri,
maakasutuse, teede, avatud ja suletud alade, vesiveskite ning jõemaastiku omavahelistes seostes.
Palume hinnata ja seletuskirjas põhjendada, kuidas mõjutab kaitseala pindala olulises ulatuses
vähendamine kaitseala kultuurmaastiku terviklikkust ning selle kaitse-eesmärgi
saavutamist. Vajadusel konsulteerige Muinsuskaitseametiga.
2. Kaitsekorra täiendamine
Kuna tulevikus võib tekkida vajadus kaitseala arheoloogiamälestiste arheoloogilise uurimise
järele, millega kaasnevad arheoloogilised kaevamised, palume kaitsekorda selguse huvides lisada
järgmise info: tulenevalt maapõueseadusest ei käsitleta maavara kaevandamisena kaevise
kasutamist (maavarana arvele võtmata aine kasutamist) ning arheoloogilisi uuringuid (sh
arheoloogilisi kaevamisi), mistõttu eeskiri ei piira nende tegevuste tegemist.
Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 /
[email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941
Võimalikud pinnast kahjustavad tegevused nt ehitamine kaeve- ja muud pinnase teisaldamise
või juurdeveoga seotud tööd, mis on sätesatud muinsuskaitseseaduse §-des 52 ja
58, arheoloogiamälestiste ja nende kaitsevööndi alal tuleb Muinsuskaitseametiga
kooskõlastada või saada nende tegemiseks ameti heakskiit või luba. Lisaks võivad sellised tööd
vajada eelneva uuringi tegemist muinsuskaitseseaduse § 46 – 48 alustel ja korras.
3. Muinsuskaitseameti kaasamine mälestist mõjutava tegevuse korral (sh veetaseme
muutmisel)
Eelnõu § 5 lg 5 p 2 kohaselt võib Keskkonnaameti nõusolekul muuta veekogude veetaset ja
kaldajoont. Seletuskiri nimetab selle sätte rakendamise näitena ka paisu rekonstrueerimist.
Viira ja Süvahavva puhul võib veetaseme alandamine või paisutuse lõpetamine oluliselt mõjutada
mälestise ajaloolist keskkonda ja kultuuriväärtust ka juhul, kui paisu ennast ei lammutata.
Palume seletuskirjas täpsustada, et Keskkonnaameti nõusolek ei asenda muinsuskaitseseadusest
tulenevaid nõudeid ning mälestist mõjutava tegevuse korral muinsuskaitseseaduse §-des 46, 52 ja
58 sätestatud alustel tuleb kaasata Muinsuskaitseamet ning saada enne tegevusega
alustamist vastav heakskiit või luba.
Palume ka hinnata eraldi võimaliku veetaseme alandamise või paisutuse lõpetamise mõju Viira
ja Süvahavva kinnismälestistele.
4. Loodus- ja kultuuriväärtuste käsitlemine hierarhiliselt
Peame problemaatiliseks seletuskirjas esitatud järeldust:
„Ajaloolis-kultuuriliste väärtuste kaitse on võimalik määral, mis ei lähe vastuollu Natura 2000
võrgustiku ala kaitse-eesmärkidega.“ Sõnastus jätab eksitava mulje, et kultuuripärandi kaitse on
Natura eesmärkidele automaatselt allutatud. Tegelikkuses tuleb võimaliku konflikti korral hinnata
nii loodus- kui kultuuriväärtusi ja mõistlikke alternatiive ning otsida lahendus, mis võimaldab
mõlema kaitse-eesmärgi võimalikult ulatuslikku saavutamist.
Palume nimetatud lause seletuskirjast välja jätta või asendada järgmisega:
„Kaitseala loodus- ja kultuuriväärtusi käsitletakse terviklikult. Loodus- ja kultuuripärandi kaitse-
eesmärkide võimaliku konflikti korral tuleb hinnata kavandatava tegevuse mõju mõlemale
väärtusvaldkonnale ja kõiki mõistlikke alternatiive ning valida lahendus, mis võimaldab kaitse-
eesmärkide võimalikult ulatuslikku samaaegset saavutamist, arvestades looduskaitseseadusest,
muinsuskaitseseadusest, veeseadusest ja Euroopa Liidu õigusest tulenevaid nõudeid.“
Lisaks palume seletuskirja täiendada põhimõttega, et kaitseala valitseja peab kaitse-eeskirja alusel
kaalutlusotsuseid tehes arvestama kõigi kaitseala kaitse-eesmärkidega, sealhulgas ajaloolis-
kultuuriliste väärtuste ja kultuurmaastiku säilimisega. Kinnismälestist või selle keskkonda
mõjutava tegevuse puhul tuleb lisaks järgida muinsuskaitseseadusest tulenevaid nõudeid ning
kaasata Muinsuskaitseamet.
5. Muinsuskaitseameti kaasamata jätmine
Kultuuriministeerium juhib tähelepanu, et Muinsuskaitseametit ei teavitatud 2021. aastal
toimunud kaitse-eeskirja eelnõu avalikust väljapanekust. Seletuskirja järgi saadeti teade muu
hulgas Transpordiametile, RMK-le, Erametsaliidule ja Eesti Metsa Abiks MTÜ-le, kuid mitte
Muinsuskaitseametile.
Arvestades kaitsealal paiknevate kinnismälestiste hulka ja eelnõu võimalikku mõju neile, peab
Kultuuriministeerium Muinsuskaitseameti kaasamata jätmist põhjendamatuks. Palume seda
selgitada.
Palume edaspidi alati teavitada Muinsuskaitseametit kaitse-eeskirjade avalikust väljapanekust, kui
kaitsealal paikneb kinnismälestisi või kavandatav kaitsekord võib neid mõjutada, ning kaasata
amet menetlusse võimalikult varases menetlusetapis. Juhime tähelepanu, et muinsuskaitseseaduse
§ 3 lõike 7 kohaselt peavad riik ja kohaliku omavalitsuse üksused arvestama oma ülesannete
täitmisel kultuuripärandi kui avaliku väärtusega ning tegema omavahel koostööd, et toetada
kultuuripärandi säilimist ja kasutuses hoidmist. See hõlmab ka erinevate haldusorganite
omavahelist koostööd.
Kultuuriministeerium palub eelnõu ja seletuskirja eespool toodut arvestades täiendada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heidy Purga
Minister
Reesi Sild 6282381
[email protected]
Teadmiseks: Muinsuskaitseamet