Meeli Lindsaar Teie 29.12.2025 nr 1-3/146
Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda
[email protected] Meie 24.08.2026 nr 1-12/1318-3
Vastus Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja
poolt eelnõule "Muinsuskaitseseaduse alusel
kehtestatud määruste muutmine" tehtud
ettepanekutele
Lugupeetud Meeli Lindsaar
Täname Teid 29. detsembril 2025 esitatud ettepanekute eest seoses muinsuskaitseseaduse alusel
kehtestatud määruste muutmise eelnõuga ning 6. juulil 2026 saadetud päringu eest. Vabandame,
et varem Teile ei vastanud.
Selgitame, et kõnealuste määruste muutmise menetlust jätkati ning eelnõu võeti vastu 29.
detsembril 2025. Teie kirjas esitatud ettepanekud ei ole otseselt seotud muudetud määruste
regulatsiooniga, vaid eeldavad eeskätt muinsuskaitseseaduse muutmist. Seetõttu ei käsitletud
ettepanekuid määruse muutmise menetluse raames.
Esitatud ettepanekute kohta anname alljärgnevad seisukohad:
1. Ettepanek näha ette arheoloogiamälestiste ja nende kaitsevööndite süstemaatiline
ülevaatamine juhul, kui need paiknevad pikaaegselt haritud põllumajandusmaal
Muinsuskaitseamet tegeleb kultuurimälestiste nimekirja korrastamise raames
arheoloogiamälestiste andmete ülevaatamise ja korrastamisega. Kui selle käigus selgub, et
mälestis ei vasta riikliku kaitse kriteeriumitele, nt on hävinud, siis selle kaitse lõpetatakse.
Seejuures ei saa üksnes asjaolust, et maa-ala on olnud pikaajaliselt põllumajanduslikus kasutuses,
järeldada arheoloogiamälestise või arheoloogilise kultuurkihi hävimist. Eelkõige maa-aluste
muististe, millel puuduvad maa peal nähtavad struktuurid, puhul on säilivuse hindamiseks
vajalikud arheoloogilised uuringud. Ka olukorras, kus maapealsed tunnused on kahjustatud või
hävinud, võib pinnases olla säilinud väärtuslik arheoloogiline kultuurkiht või muud mälestise
tunnused.
Kõigi põllumajandusmaal paiknevate arheoloogiamälestiste ulatuslikku uurimist kavandatud ei
ole, üksikute mälestiste piiride ja säilivuse uuringuid teeb amet riski- ja vajaduspõhiselt.
2. Ettepanek määrata kaitsevööndite ulatus ja kasutuspiirangud riskipõhiselt
Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 /
[email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941
Kehtiv muinsuskaitseseadus lähtub juba praegu kaitsevööndite määramisel vajadus- ja
riskipõhisest lähenemisest. Kaitsevööndi kehtestamisel hinnatakse selle vajalikkust ning ulatust,
arvestades muu hulgas mälestise säilimist, seda ümbritsevat keskkonda, arheoloogilise kultuurkihi
võimalikku esinemist, maastikulisi tingimusi, kinnistupiire ning kitsenduste mõju maa sihipärasele
kasutamisele.
Samuti tuleb arvestada, et suur osa praegu kehtivatest arheoloogiamälestiste kaitsevöönditest
tuleneb varem kehtinud muinsuskaitseseadusest, mis määras kõigile kinnismälestistele 50 meetrise
kaitsevööndi. Uute mälestiste kaitse alla võtmisel ning olemasolevate andmete muutmisel
hinnatakse kaitsevööndi vajadust lähtudes kehtivast seadusest, mis võimaldab suuremat
paindlikkust.
Muinsuskaitseseadus ei keela üldjuhul põllumajanduslikku kasutust kaitsevööndis ega määratle
maaharimist loakohustusliku tegevusena. Samas on kaitsevööndi eesmärk tagada mälestise
säilimine ning vältida olukordi, kus mälestise vahetus läheduses toimuv tegevus võib selle väärtust
kahjustada. Seetõttu on kaitsevööndi määramisel jätkuvalt vajalik hinnata nii mälestise eripära kui
ka võimalikke ohutegureid.
3. Ettepanek luua saamata jäänud majandusliku tulu kompenseerimise mehhanism ning
vabastada piirangutega hõlmatud maa maksudest
Muinsuskaitseseadusest tulenevad omandipõhiõiguse piirangud on kehtestatud olulise avaliku
huvi ja kultuuripärandi säilitamise eesmärgil ning jäävad üldjuhul talumiskohustuse piiridesse.
Kultuuripärandi säilitamine ja edasiandmine tulevastele põlvedele on ühiskonna ühine vastutus,
mille kandmises osalevad nii riik kui ka maaomanikud.
Ei saa nõustuda eeldusega, et arheoloogiamälestiste kaitsevööndid kujutavad endast maa-ala, mis
jääb tervikuna põllumajanduslikust tootmisest välja. Kehtiv õigus ei keela üldjuhul
kaitsevööndites senist põllumajanduslikku kasutust ega maaharimist. Piirangud on suunatud
eelkõige mälestiste ja nendes sisalduva kultuuripärandi hävimise vältimisele.
Lisaks moodustab muinsuskaitseliste piirangutega hõlmatud maa vaid väikese osa Eestis
kasutatavast haritavast põllumaast. Seetõttu ei ole tegemist sellise ulatusliku omandikitsendusega,
mis õigustaks üldise kompensatsioonimehhanismi või maksuvabastuse kehtestamist kõigi
arheoloogiamälestiste ja nende kaitsevööndite puhul.
Jätkame arheoloogiamälestiste andmete korrastamise ning kaitsekorralduse ajakohastamisega,
mille käigus vajaduse korral täpsustatakse mälestiste ja nende kaitsevööndite andmeid.
Täname veelkord esitatud ettepanekute eest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Eili Lepik
Kultuuriväärtuste asekantsler
Reesi Sild 6282381,
[email protected]