Keskkonnaministri määruste muutmine seoses keskmise võimsusega põletusseadmete käitajatele registreerimise tingimuste loomisega

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 28.08.2026 nr 1-4/26/3216 Keskkonnaministri määruste muutmine seoses keskmise võimsusega põletusseadmete käitajale registreerimise tingimuste loomisega Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks määruse „Keskkonnaministri määruste muutmine seoses keskmise võimsusega põletusseadmete käitajale registreerimise tingimuste loomisega“ eelnõu. Palume kooskõlastust või tagasisidet 15 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt energeetika- ja keskkonnaminister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri 3. Keskkonnaministri määruse nr 22 lisa 3 – välisõhu saastetasu deklaratsiooni vorm 4. Keskkonnaministri määruse nr 44 lisa 3 –heite seire ja seire järgimise kriteeriumid 5. Keskkonnaministri määruse nr 60 lisa 2 – registreeringu andmekooseis 6. Keskkonnaministri määruse nr 68 lisa – välisõhu aastaaruande andmekoosseis Lisaadressaadid: Rahandusministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Sotsiaalministeerium Arvamuse avaldamiseks: Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon, MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, Eesti Korteriühistute Liit, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing, Eesti Linnade ja Valdade Liit Liina Lepner, 605 5257 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 2 4 . 0 8 .2026 ENERGEETIKA- JA KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn ……………… nr…… Keskkonnaministri määruste muutmine seoses keskmise võimsusega põletusseadmete käitajatele registreerimise tingimuste loomise ga Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 79 lõike 3 , § 80 lõike 2, § 82 lõike 3, § 105 lõike 3 ja § 127 lõike 2 ning k eskkonnatasude seaduse § 33 3 lõike 3 alusel. § 1. Keskkonnaministri 5. novembri 2017. a määruse nr 44 „Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest põletusseadmetest väljutatavate saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid“ muutmine Keskkonnaministri 5. novembri 2017. a määruses nr 44 „ Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest põletusseadmetest väljutatavate saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid “ tehakse järgmised muudatused: 1 ) paragrahvi 2 punktis 2 asendatakse tekstiosa „õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa “ sõnaga „keskkonnakaitseloa “ ; 2) paragrahvi 26 lõiget 2 , § 26 lõi ke 3 sissejuhatavat lause osa ja § 27 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „nimetatud tundide arvu piires“ tekstiosaga „ja säilit atakse temperatuuri mõõtja või võrdustatud meetodiga saadud andmed, et tõendada töötundide arvu piires töötamist tõendavad andmed atmosfääriõhu kaitse seaduse § 102 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul “; 3 ) paragrahvi 32 lõi kes 6 asendatakse tekstiosa „ lisas 1 “ tekstiosaga „ lisa 1 tabelis 2“; 4 ) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Käesoleva määruse lisa 3 osa I punkti 3 alapunktides b ja c sätestatud esmakordne mõõtmine tuleb käesoleva paragrahvi lõike 10 punktis 2 nimetatud olemasolevale põletusseadmele teostada: 1) õhusaasteloa ja keskkonnakompleksloa muutmise korral enne 2028. aasta 1. jaanuari ühe aasta jooksul pärast loa muutmist ja alates 2028. aasta 1. jaanuarist muudetud loa puhul teostatakse esimesed mõõtmised nelja kuu jooksul seiretingimuste sätestamisest loas ; 2) käitise tegevuse registreerimise korral õiguspärase registreeringu taotluse esitamisel hiljemalt 2027. aasta 1. detsembriks ühe aasta jooksul pärast taotluse esitamist ja alates 2027. aasta 1. detsembrist esitatud taotluse puhul teostatakse esimesed mõõtmised nelja kuu jooksul seiretingimuste sätestamisest registreeringul.“ ; 5 ) määruse lisa 3 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud) . § 2. Keskkonnaministri 19. detsembri 2017. a määruse nr 60 „Tegevuse künnisvõimsused, millest alates on vajalik paikse heiteallika käitaja registreering, registreeringu taotluse ja tõendi andmekoosseis“ muutmine Keskkonnaministri 19. detsembri 2017. a määruses nr 60 „Tegevuse künnisvõimsused, millest alates on vajalik paikse heiteallika käitaja registreering, registreeringu taotluse ja tõendi andmekoosseis“ tehakse järgmised muudatused: 1 ) määruse pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ Tegevuse künnisvõimsused, millest alates on vajalik paikse heiteallika käitaja registreering, registreeringu taotluse ja registreeringu andmekoosseis ning registreerimisest vabastatud seadmete loetelu “ ; 2) paragrahvi 1 täiendatakse punktiga 1 1 järgmises sõnastuses : „ 1 1 ) tema põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on 1 MW th või suurem ning 5 MW th või väiksem ; “; 3) paragrahvi 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „ 2) tema põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on 1 MW th või suurem ning väiksem kui 50 MW th ja põletusseade töötab kuni 500 töötundi aastas. “; 4 ) paragrahvi 2 lõike 2 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) põletusseadme te ja kasutatav a kütus e kohta ning välisõhku väljutat avate saasteainete heitkogused ; “; 5) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse punkti de ga 6 ja 7 järgmises sõnastuses : „6) hinnangu s t, kuidas tagatakse keskmise võimsusega põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heite vastavus piirväärtustele ; 7) keskmise võimsusega põletusseadmete heite seire andme test, mis sisaldavad seiratav a te saasteaine te andmeid kasutava kütuse liigi kohta heiteallikate ja tehnoloogiaseadmete kaupa ning seireperioodi atmosfääriõhu kaitse seaduse § 105 lõike 3 alusel kehtestatud määruse kohaselt .“; 6) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Registreeringu taotleja märgib, millist taotluses esitatavat teavet tuleb lugeda ärisaladuseks , ja põhjendab seda ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lõike 2 kohaselt . “; 7) paragrahvi 2 1 lõike 1 punktid 3 ja 5 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 2 1 lõike 1 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt: „7) käitise tegevuse lühikirjeldus.“ ; 9) paragrahvi 2 1 lõike 2 punktis 2 asendatakse tekstiosa „, millele registreeringut soovitakse“ tekstiosaga „ e-äriregistri andmetel“ ; 10) paragrahvi 2 1 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „tegevuse taotletav alustamisaeg“ tekstiosaga „registreeringu taotletav kehtima hakkamise aeg“; 11) paragrahvi 2 2 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „number kaardil või plaanil“ tekstiosaga „liik (uus või olemasolev) “; 12) paragrahvi 2 2 lõike 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) heiteallika L-EST97 koordinaadid (pindallika korral koordinaadipaar – alumine vasak ja ülemine parem nurk) X ja Y; “; 1 3 ) paragrahvi 2 2 lõike 2 punktis 1 asendatakse tekstiosa „, arv“ tekstiosaga „ja tüüp heiteallikate kaupa“ ; 1 4 ) paragrahvi 2 2 lõike 2 punktis 2 täiendatakse sulgudes olevat ühikut „% “ tekstiosaga „või muu ühik“; 1 5 ) paragrahvi 2 2 lõike 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) lisaselgitused püüdeseadme kasutamise kohta .“; 1 6 ) paragrahvist 2 3 jäetakse välja tekstiosa „, kui heiteallika heitkogused on ajalise variatsiooniga“; 1 7 ) paragrahv 2 4 sõnastatakse järgmiselt: „ § 2 4 . Keskmise võimsusega põletusseadmed, kütus ja välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Registreeringu taotluses esitatakse põletusseadmete, kütuse ja välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste kohta järgmised andmed: 1) põletusseadmete nimetused heiteallikate kaupa, põletusseadmega seotud tegevuse SNAP kood (Keskkonnaagentuuri hallatava keskkonnaseisundist teabe kogumise klassifikaatori kohaselt), soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus ( MW th ) iga põletusseadme kohta, põletus s eadme käitamise alguskuupäev, kui see on teadmata, siis tõendusmaterjal selle kohta, et käitamist alustati enne 20. detsembrit 2018, seadme liik, eeldatav töötundide arv aastas ja keskmine koormus (%); 2) kasutatavad kütused ja nende osakaalud (%), kui kasutatakse mitut kütust korraga, heitkoguste leidmise arvutuskäik ja lisaselgitused, kui ei kasutata atmosfääriõhu kaitse seaduse § 107 lõikes 1 nimetatud riiklikke heidete määramise meetodeid, kasutatava kütuse kogus aastas (t, gaasilisel kütusel tuhat m 3 ), alumine kütteväärtus (MJ/kg või gaasilise kütuse puhul MJ/Nm 3 ), väävlisisaldus (%); 3 ) määruse § 1 punktis 2 nimetatud tegevuse korral esitatakse registreeringu andjale allkirjastatud kinnitus, et põletusseadet käitatakse maksimaalselt nimetatud tundide arvu piires; 4 ) saasteaine prognoositav kontsentratsioon väljuvate gaaside mahuühiku kohta (mg/Nm 3 ) , kui kohaldub heite piirväärtus, ning vastav piirväärtus ja selle rakendamise algus ning lisainfo andmete kohta; 5 ) saasteaine nimetus ja CAS i number; 6 ) välisõhku väljutatavate saasteainete aastased (mg, kg, t) ja maksimaalsed hetkelised heitkogused ( µg/s, mg/s, g/s) . “; 18 ) määrust täiendatakse §-ga 2 6 järgmises sõnastuses: „ § 2 6 . Keskmise võimsusega põletusseadmetest eralduvate saasteainete heite seire Saasteainete heite seire kohta esitatakse andmed seiratava näitaja sealhulgas saasteaine mõõtmiste ajal kasutatava kütuse, põletusseadme soojussisendile vastava nimisoojusvõimsuse, seiratava heiteallika, seire esmase mõõtmise tähtaja ja seire sageduse kohta atmosfääriõhu kaitse seaduse § 105 lõike 3 alusel kehtestatud määruse kohaselt.“; 19 ) paragrahvi 3 pealkirjas ja tekstis asendatakse tekstiosa „registreeringu tõend“ sõnaga „registreering“ vastavas käändes ; 20 ) paragrahvi 3 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõi getega 2 ja 3 järgmises sõnastuses: „ (2) Arvestades registreeringuga lubatava tegevuse ja tegevuskoha iseärasustega, määrab registreeringu andja registreeringu lõpliku andmekoosseisu. ( 3 ) Registreering ja selle andmise otsus vormistatakse keskkonnaotsuste infosüsteemis haldusmenetluse seaduse § 55 lõike 4 kohaselt .“; 21 ) paragrahvi 3 1 pealkirjas ja tekstis asendatakse sõna „tõendile“ sõnaga „registreeringule“; 22 ) paragrahvi 3 1 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 2– 7 järgmises sõnastuses: „ (2) Paikse heiteallika käitaja tegevuse registreeringu taotlusel ja registreeringul esitatakse andmed tekkivate saasteainete heitkoguste kohta, sealhulgas saasteained ja saasteainete grupid, mis on loetletud atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud määruses. (3) Kui konkreetne mittemetaanne lenduv orgaaniline ühend (edaspidi LOÜ ) ei kuulu eraldi ainena käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määruse reguleerimisalasse, esitatakse selle heitkogused siiski summaarse l t mittemetaanse te lenduva te orgaanilis te ühendi te ( tähis NMVOC ) heitkoguste all. (4) Osakeste kajastamisel tuleb heitkoguste arvestamisel märkida kõik tehnoloogiaprotsessidest tekkivad fraktsioonid (peenosakesed, eriti peened osakesed ja osakesed summaarselt ) atmosfääriõhu kaitse seaduse § 107 lõike 1 alusel kehtestatud või sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud metoodika kohaselt ning erinevate protsesside puhul tuleb osakeste heitkogused esitada eraldi iga protsessi kohta . (5) Saasteainete maksimaalsed hetkelised heitkogused esitatakse grammides sekundis täpsusega 0,001 , raskmetallide, püsivate orgaaniliste saasteainete (edaspidi POS ) ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (edaspidi PAH ) puhul milligrammides sekundis täpsusega 0,001, polüklooritud dibenso -p-dioksiinid ja dibensofuraanid (edaspidi PCDD/PCDF ) puhul mikro grammides sekundis täpsusega 0,001 . Registreeringu le ei kanta andmeid hetkelise heitkoguse kohta, kui see jää b alla täpsusastme. (6 ) Saasteainete aastased heitkogused esitatakse tonnides täpsusega 0,001, raskmetallide , POSide ja PAHide puhul kilogrammides täpsusega 0, 001 ning PCDD/ PCDFide puhul milligrammides täpsusega 0,00 000 1 . Registreeringu andmise otsuses märgitakse saasteaine heitkogus , kui see on aastas vähemalt üks kilogramm ja PCDD/ PCDFide puhul vähemalt üks milligramm. ( 7 ) Käesolevas määruses kasutatakse saasteainete nimetusi heitkoguste arvestamisel järgmises tähenduses: 1) raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii ( Pb ), kaadmium ( Cd ), elavhõbe ( Hg ), arseen (As), kroom ( Cr ), vask ( Cu ), nikkel ( Ni ), seleen ( Se ), tsink ( Zn ), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan ( Mn ), molübdeen ( Mo ), tina ( Sn ), baarium ( Ba ), berüllium ( Be ), uraan (U); 2) POSid on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/1021 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (ELT L 169, 25.6.2019, lk 45–77) lisas 3 nimetatud ained; 3) PAHid on benso (a) püreen , benso (a) antratseen , benso (b) fluoranteen , benso (j) fluoranteen , benso (k) fluoranteen , indeno (1,2,3-cd) püreen ning dibens ( a,h ) antratseen .“; 23 ) paragrahvi 5 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 2 4 ) määruse lisa 2 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). § 3. Keskkonnaministri 14. detsembri 2016. a määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ muutmine Keskkonnaministri 14. detsembri 2016. a määruses nr 67 „ Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba “ tehakse järgmised muudatused: 1 ) paragrahvi 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Õhusaasteluba on nõutav, kui põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on suurem kui 5 MW th ning väiksem kui 50 MW th .“; 2) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Õhusaasteluba on nõutav, kui põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on 1 MW th või suurem ja põletusseadmest eralduv saasteaine ületab käesoleva määruse lisas nimetatud künniskoguseid ning tegemist on põletusseadmega : 1) mille gaasilisi põlemissaadusi kasutatakse otseseks kuumutamiseks, kuivatamiseks või esemete või materjalide muul viisil töötlemiseks või 2) mis on projekteeritud tööstusprotsessidest eralduva heitgaasi puhastamiseks põletamise teel ning mida ei kasutata iseseisva põletusseadmena. “ ; 3 ) paragrahvi 3 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „alla 500 töötunni“ tekstiosaga „kuni 500 töötundi“ ; 4) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses : „(2 1 ) Õhusaasteluba ei ole nõutav , kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 1 sätestatud tingimused on täidetud, kuid põletusseade töötab kuni 500 töötundi aastas. “; 5 ) paragrahvi 3 lõi g e 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul tuleb põletusseade registreerida keskkonnaotsuste infosüsteemis atmosfääriõhu kaitse seaduse neljanda peatüki teise jao kohaselt .“; 6) paragrahvi 4 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks ; 7) paragrahvi 4 lõike 2 sissejuhatavat lause osa täiendatakse pärast tekstiosa „kui käitise“ tekstiosaga „ , mille põletusseadme nimisoojusvõimsus on alla 1 MW th , “ § 4. Keskkonnaministri 14. detsembri 2016. a määruse nr 68 „Keskkonnakaitseloa omaja välisõhu saastamisega seotud aastaaruande andmekoosseis ja esitamise kord“ muutmine Keskkonnaministri 14. detsembri 2016. a määruses nr 68 „Keskkonnakaitseloa omaja välisõhu saastamisega seotud aastaaruande andmekoosseis ja esitamise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1 ) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 127 lõike 2 alusel.“; 2) paragrahvi 2 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „Õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa“ sõnaga „Keskkonnakaitseloa“; 3) paragrahvi 2 lõige 1 1 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 7 1 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Käesoleva määruse § 2 lõikes 1 sätestatud aruandekohustust rakendatakse paikse heiteallika käitaja registreeringu omaja suhtes alates 202 7 . aastast . Esmakordse aruande esitamise tähtaeg on 31. jaanuar 2028.“; 5) paragrahv i 7 1 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 6 ) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). § 5. Keskkonnaministri 5. aprilli 2011. a määruse nr 22 „Keskkonnatasu deklaratsiooni vormid ja täitmise kord , tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasuga seotud andmete nimistu, andmete esitamise kord ja tähtaeg ning maavara kaevandamise mahu aruandele esitatavad nõuded, aruande vorm ja esitamise kord“ muutmine Keskkonnaministri 5. aprilli 2011. a määruses nr 22 „ Keskkonnatasu deklaratsiooni vormid ja täitmise kord , tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasuga seotud andmete nimistu, andmete esitamise kord ja tähtae g ning maavara kaevandamise mahu aruandele esitatavad nõuded, aruande vorm ja esitamise kord “ tehakse järgmised muudatused: 1 ) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „kvartali“ tekstiosaga „või aasta“ ; 2) määruse lisa 3 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). § 6 . Määrus e jõustumine Käesolev määrus jõustub 1. juulil 2027. aasta l . Andres Sutt Energeetika- ja keskkonnaminister Marten Kokk Kantsler Määrus e nr 44 l isa 3 „ Saasteainete heite seire ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid “ Määrus e nr 60 l isa 2 „ Paikse heiteallika käitaja registreeringu andmekoosseis “ Määrus e nr 68 l isa „ Välisõhu saastamise aastaaruande andmekoosseis “ Määrus e nr 22 l isa 3 „ Välisõhu saastetasu deklaratsioon “ 2 4 .08 .2026 Energeetika- ja keskkonna ministri määruse „ Keskkonnaministri määruste muutmine seoses keskmise võimsusega põletusseadmete käitajale registreerimise tingimuste loomise ga “ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõukohase määrusega muudetakse viite keskkonnaministri määrust, et viia need kooskõlla atmosfääriõhu kaitse seaduse, keskkonnatasude seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse ga , millega luuakse tingimused väiksema keskkonnamõjuga käitiste registreerimiseks. Määruste muutmise aluseks on Riigikogu 17.06.2026 vastu võetud atmosfääriõhu kaitse seaduse, keskkonnatasude seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus (RT I, 11.07.2026, 34) , ( edaspidi ka 17.06.2026 vastu võetud seadus ) . Eelnõukohase määrusega muudetakse järgmisi keskkonnaministri määrus eid ja nende redaktsioone : - atmosfääriõhu kaitse seaduse § 105 lõike 3 alusel kehtestatud keskkonnaministri 5. novembri 2017. a määrus nr 44 „Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest põletusseadmetest väljutatavate saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid“ (RT I, 26.05.2023, 8, 29.05.2023); - atmosfääriõhu kaitse seaduse § 80 lõike 2 ja § 82 lõike 3 alusel kehtestatud k eskkonnaministri 19. detsembri 2017. a määrus nr 60 „Tegevuse künnisvõimsused, millest alates on vajalik paikse heiteallika käitaja registreering, registreeringu taotluse ja registreeringu andmekoosseis “ (RT I, 22.10.2024, 6, 01.01.2025); - atmosfääriõhu kaitse seaduse § 79 lõike 3 alusel kehtestatud k eskkonnaministri 14. detsembri 2016. a määrus nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ (RT I, 14.12.2017, 10, 19.12.2017); - atmosfääriõhu kaitse seaduse § 127 lõike 2 alusel kehtestatud k eskkonnaministri 14. detsembri 2016. a määrus nr 68 „Keskkonnakaitseloa omaja välisõhu saastamisega seotud aastaaruande andmekoosseis ja esitamise kord“ (RT I, 21.12.2022, 25, 01.01.2023); - keskkonnatasude seaduse § 33 3 lõike 3 alusel kehtestatud keskkonnaministri 5. aprilli 2011. a määrus nr 22 „Keskkonnatasu deklaratsiooni vormid ja täitmise kord , tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasuga seotud andmete nimistu, andmete esitamise kord ja tähtaeg ning maavara kaevandamise mahu aruandele esitatavad nõuded, aruande vorm ja esitamise kord “ (RT I, 21.10.2025, 12, 01.10.2026). Eelnõuga tõstetakse keskmise võimsusega põletusseadmete keskkonnaloa künnist 1 MW th 5 MW th peale. 1–5 MW th põletusseadmetele hakkab kehtima registreerimiskohustus. Eestis on 21.07.2025 seisuga 246 õhusaasteluba, mis reguleerivad ainult 1–5 MW th põletusseadmeid . See tähendab, et 144 ettevõtte käitised viiakse üle lihtsama ja kiirema menetlusega registreeringule . Lisaks tunnistatakse kehtetuks sätted, mis pole enam asjakohased , ja tehakse mõned parandused registreeringu taotluse , registreeringu ja aruand e andmekoosseisudes. Ühtlustatakse olemasolevate registreeringute ja lisanduvate registreeringute välisõhu saastamisega seotud aastaaruande andmete esitamise sagedust, et kõikide registreeringute korral oleks andmete esitami ne samasugune . Eelnõukohase määrusega viiakse terminoloogia vastavusse atmosfääriõhu kaitse seaduse ga , korrigeeritakse sätete sõnastust selguse saavutamiseks ning andmete kontrollitavuse ja läbipaistvuse tagamiseks. Tegemist on halduskoormust mõjutava eelnõuga . Eelnõuga väheneb 144 ettevõtte h alduskoormus, kuna 1 – 5 MW th soojussisendile vastava nimisoojusvõimsusega põletusseadmed viiakse üle lihtsama ja kiirema menetlusega registreeringule . 11 ettevõtte h alduskoormus mõnevõrra suureneb, kuna registreeringu omajate välisõhu saastamisega seotud aastaaruande andmete esitamise sagedust ühtlustatakse, et kõikidel registreeringute omajatel oleks sarnane lähenemine andmete esitamisele . Halduskoormuse tasakaalustamise rakendamise kohta käivad selgitused on eel nimetatud seaduse eelnõu seletuskirjas . Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi välisõhu osakonna nõunik Liina Lepner ([email protected], 605 5257). Eelnõu koostamisel osalesid keskkonnakorralduse ja kiirguse osakonna nõunikud Eva Suurkaev ([email protected], 622 9883) ja Aivi Aolaid -Aas ([email protected]; 626 0743) . Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Helen Holtsman ( [email protected], 626 2820 ). Eelnõu keeletoimetaja oli Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre (aili.sandre @ justdigi.ee). Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse e elnõu koosneb kuuest paragrahvist, määrusel on neli lisa. Paragrahv 1 sätestab k eskkonnaministri 5. novembri 2017. a määruse nr 44 „Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest põletusseadmetest väljutatavate saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid“ (edaspidi määrus nr 44 ) muu datus ed . Punktiga 1 viiakse § 2 punkti 2 sõnastus kooskõlla 17.06.2026 vastu võetud seaduse terminoloogiaga . Atmosfääriõhu kaitse seaduse (edaspidi AÕKS ) tähenduses on lisaks õhusaastel oale , keskkonnakompleksl oale keskkonnakaitseloaks ka paikse heit e allika käitaja registreering (edaspidi ka registreering ) . Tegevuste puhul, kus saasteainete väljutamine paiksest heiteallikast välisõhku saab toimuda keskkonnakompleksloa, õhusaasteloa või registreeringu alusel, kasutatakse seaduses läbivalt ühist mõistet „keskkonnakaitseluba“. Kui tegevust reguleerib vaid konkreetselt keskkonnakompleksluba, õhusaasteluba või registreering ut , kasutatakse seaduses konkreetset terminit . P unktis 2 tuleb arvestada lisaks õhusaasteloa ja keskkonnakompleksloa andja hinnangule ka registreeringu andja hinnanguga liitmisreegli kohaldumisel. Punktiga 2 täpsustatakse andmete säilitamise ja töötundide arvu piires töötamise tõendamise kohustust, et andmed oleksid järelevalve s kontrollitavad. Punktiga 3 täpsustatakse § 32 lõikes 6 lisa s kajastatud andmete asukohta tabeli numbriga , et lõige 6 oleks üheselt mõistetav. Punktiga 4 lisatakse § 32 uus lõige , mille s sätestatakse olemasoleva le 1 – 5 MW th põletusseadme le esmakord ne saasteainete heite mõõtmistele er and . Punkti s 1 sätestatakse, et eespool nimetatud olemasolevale põletusseadmele tuleb õhusaasteloa ja keskkonnakompleksloa muutmise l enne 20 2 8. aasta 1. jaanuari t esmakordsed mõõtmised te ha ühe aasta jooksu l . Pärast tähtaja möödumist tuleb esmakordne mõõtmine teha nelja kuu jooksul seiretingimuste sätestamisest keskkonnakaitseloas. Punkti s 2 sätestatakse õiguspärase registreeringu taotluse esitamisel e üheaastane mõõtmiste te gemise er and , kui taotlus esitatakse hiljemalt 2027. aasta 1 . detsem briks . Pä rast tähtaja möödumist esitatud taotluste puhul tuleb mõõtmised teha nelja kuu jookusul seiretingimuste sätestamisest registreeringul . Alates 2029. aasta 1. jaanuarist peavad kõik 1 – 5 MW th põletusseadmed olema loastatud või registreeritud, st keskkonnakaitseload peavad vastama määruse nõuetele ja esmane mõõtmine peaks olema te htud hiljemalt 2029. aasta 1. maiks . Eestis on 21.07 .2025 seisuga 449 keskkonnakaitseluba, mis reguleerivad olemasolevaid 1 – 5 MW th põletusseadmeid, ning need tuleb 2029. aasta 1. jaanuariks muuta või ümber vormistada registreeringuks . Kuna 449 keskkonnaloa muutmine ja ümbervormistamine on ajamahukas ja pole korraga võimalik , luuakse tingimused juba aegsasti lubade muutmiseks ja võimalused registreeri miseks . Selleks, et Keskkonnaamet saaks alustada keskkonnakaitselubade muutmist ja reg i streerimist varem, ilma et seaks käitajad mõõtmiste korral ebavõrdsesse olukorda ( st käitaja peab enne piirväärtuse kohaldamist mõõtma mitu korda – ü hekordne mõõtmiste hind sõltuvalt mõõdetavatest saasteainetest, kasutatavast kütusest, mõõtmise kestvusest on 1500–2500 eurot ) , antakse kuni 2028. aasta 1. jaanuarini muudetud lubadele või väljastatud registreeringutele pikem mõõtmiste tegemise aeg ning pärast esimes t mõõtmis t hakkab jooksma perioodilise mõõtmise intervall, mis on sätestatud määruse lisas 3. Õhusaastel uba ja keskkonnakompleksl uba muu detakse ja väljasta takse üldjuhul avatud menetluse teel (kaalutlus, ärakuulamine jne) , r e gistreering väljastatakse aga lihtmenetlusega , mistõttu sõnastatakse see eraldi punktis 2 ( taotluse esitamisest ) . Punkt i 2 eraldi sõnastamine vähendab õigus vaidlusi ja aitab vältida olukorda, kus näiteks haldusasutuse suurenenud töökoormuse tõttu ei ole ks võimalik taotlus t 30 päevaga rahuldada. Registreeringu taotluse esitamisel enne 2027. aasta 1. detsembrit tekib ettevõttel õigustatud ootus, et olemasolevatele 1 – 5 MW th seadmetele antakse aasta seire te gemiseks . Ü he aasta ja kuue kuu jooksul tuleb haldusasutusel muuta 203 õhusaaste luba ja keskkonnakompleksluba ning 246 vormistada ümber registreeringuks, mis suurendab selles ajavahemikus märgatavalt haldusasutuse töökoormus t , mistõttu tagab täpsustus „taotluse esitamisest“ ettevõttele õigustatud ootustele vastava heite seire te gemise aja. Punktiga 5 muudetakse määruse nr 44 lisa 3. Osa I punktis t 2 jäetakse välja kordus „käesoleva“ , mis on varem ekslikult sisse jäänud . Punkti 3 alapunkti desse a ja b lisatakse termini „keskkonnakaitsel uba “ juurde ka termin „ registreering “ , kuna nimetatud punktid kohalduvad kõigile keskkonnakaitselubade le . Näiteks uute seadmete puhul tuleb ka registreeringu saamisel nelja kuu jooksul te ha esmakordsed mõõtmised. Kui käitajal on juba keskkonnakaitseluba, siis pärast loa muutmist ja seiretingimuste sätestamist tuleb te ha mõõtmised nelja kuu jooksul. Lisaks täiendatakse punkti 3 alapunktiga c, milles sätestatakse, et kui käitajal on olemasolev põletusseade, mis ei ole loastatud (nt avastatakse järelevalve kontrollkäigus) , siis esmased mõõtmised tuleb teha nelja kuu jooksul keskkonnakaitseloa saamisest. Selle punkti lisamine on vajalik, kuna olemasolevate seadmete korral on üleminekuperiood pikem , et käitajatel oleks võimalik määruse nõudeid täita. Osa I punkti 7 sõnastus muudetakse sarnaseks keskkonnaministri 24. novembri 2016. a määrusega nr 59 „ Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid “ . Mõõtmisi tuleb teha ajal, mil keskmise võimsusega põletusseade töötab stabiilselt tavapärastel tingimustel . Mõõtmised peavad näitama võimalikult täpselt põletusseadme tavapäras e l toimimise l eralduvaid heitko g useid . Lisaks täpsustatakse punktis 7 määrust, mille nõuetele peavad mõõtmised vastama. M uudatuse kohaselt peavad mõõtmiste protokoll ja aruanne vastama keskkonnaministri 24. novembri 2016. a määruse nr 59 „ Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid “ nõuetele. O sa II punktis 1 asendatakse sõna „iga “ sõnaga „ühegi “ . Muudatusega parandatakse lause sõnastust. Piirväärtused on täidetud, kui ükski mõõteseeria tulemus ei ületa kehtestatud piirväärtusi. Paragrahv 2 sätestab k eskkonnaministri 19. detsembri 2017. a määrus e nr 60 „Tegevuse künnisvõimsused, millest alates on vajalik paikse heiteallika käitaja registreering, registreeringu taotluse ja tõendi andmekoosseis“ (edaspidi määrus nr 60 ) muu datus ed . Punktiga 1 muudetakse määruse nr 60 pealkirja. Uu s pealkir i on „Tegevuse künnisvõimsused, millest alates on vajalik paikse heiteallika käitaja registreering, registreeringu taotluse ja registreeringu andmekoosseis ning registreerimisest vabastatud seadmete loetelu “ . Pealkirjas asendatakse sõna „tõendi“ sõnaga „registreeringu“, et viia määrus kooskõlla AÕKSi terminit e ga . AÕKSis kasutatakse terminit „registreering“, seega sõna „tõend“ kasutamine ei ole asjakohane. Lisaks täiendatakse pealkirja tekstiosaga „ ning registreerimisest vabastatud seadmete loetelu“, et viia pealkiri kokku määruse sisuga. Punktiga 2 täiendatakse § 1 punktiga 1 1 , milles sätestatakse võimsuste vahemik, millest alates on nõutav paikse heiteallika käitaja tegevuse registreerimine. Eestis on s eni olnud vaja õhusaasteluba, kui põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on 1 MW th või suurem ning väiksem kui 50 MW th . Bürokraatia vähendamise ks nõutakse 1–5 MW th keskmise võimsusega põletusseadme te käitajatelt (väiksema keskkonnamõjuga ja alates 2030. aasta 1. jaanuarist uute keskkonnanõuete alla kuuluvad käitised) registreeringu t , et vähendada keskmiste põletusseadmetega seotud halduskoormust ja tegevuse lubamiseks kuluvat aega. Muudatuse kohaselt rakendub senine loa künnis registreeri ngu korral , seega 1 – 5 MW th soojussisendile vastava nimisoojusvõimsusega põletusseadme id käitavad käitised registreeritakse , üle 5 MW th (va. alla 500 töötunni erisusega) põletusseadmete käitajate le väljastatakse õhusaasteluba. Punktiga 3 parandatakse § 1 punkti 2 sõnastust sarnaselt määruse nr 44 sõnastusele, et tagada sätte üheselt mõistetav us ja tuua õigusselgus t . Muudatus on tehnilist laadi ega muuda regulatsiooni sisu . R egistreeringu erisust ei kohaldata ka praegu põletusseadmetele , mille nimisoojusvõimsus on 50 MW th ja suurem , kuna tegemist on suurte põletusseadmetega, mille tegevust reguleerib tööstusheite seadus. Punktiga 4 muudetakse § 2 lõike 2 punkti 4 sõnastust. Uue sõnastuse kohaselt tuleb registreeringu taotlejal esitada andmed põletusseadmete, kasutatavate kütuste ja saasteainete heitkoguste kohta. Varasem sõnastus hõlmas ka jäätmepõletusest või koospõletusest väljutatavaid saasteainete heitkoguseid, kui d see pole registreeringu taotlemisel asjakohane, kuna jäätme- ja koospõletus kuulub tööstusheite seaduse reguleerimisalasse. Punktiga 5 täiendatakse § 2 lõiget 2 kahe p unk t iga. Punkti 6 kohaselt tuleb k eskmise võimsusega põletusseadme omaja l registreeringu taotluses hinnata kuidas ta tagab seadmest välisõhku eralduvate saasteainete vastavuse piirväärtustele. Selleks võib taotleja tugineda näiteks põletusseadme tootja tehnilistele andmetele, varasematele mõõtmistulemustele või muudele asjakohastele tõenduspõhistele andmetele. Punkti 7 kohaselt peab k eskmise võimsusega põletusseadme omaja registreeringu taotluses määrama heite seire sisu ja ajaraami saasteainete kaupa, lähtudes AÕKS i § 105 lõike 3 alusel kehtestatud määruses sätestatud nõuetest . Muudatuse eesmärk on tagada, et taotleja oleks registreeringu taotlemisel teadlik talle kohalduvatest heite seire kohustustest . Punktiga 6 täiendatakse § 2 lõikega 3 , mille kohaselt peab registreeringu taotleja mär kima juba taotluses, mida ta peab ärisaladuseks, ning esita ma põhjendused. Loa andja seab andmetele juurdepääsupiirangu (või keeldub seadmisest) kaalutlusotsusena. Kui käitaja ise ei väljenda, et tegu on ärisaladusega, siis haldusasutus peaks omal algatusel ärisaladuse ilmnemisel kohaldama märget asutusesiseseks kasutamiseks (avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 17 kohaselt). Täiendus aitab vältida või vähenda v aidlus i. Punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks § 2 1 lõike 1 punktid 3 ja 5. K äitajal ei ole vaja taotlusel esitada eraldi territoriaalkoodi Eesti haldus ja asustusjaotuse klassifikaatori (EHAK) järgi, kuna keskkonnaotsuste infosüsteem genereerib selle automaatselt aadressi järgi. Samuti puudub eraldi vajadus käitise keskpunkti koordinaatide määramiseks. Taotlusel esitatakse käitise katastritunnus, mis määrab juba territooriumi piirid ning asukoha , ja käitise territooriumi asukoha koordinaadid esitatakse punktis 6. Punktiga 8 muudetakse § 2 1 lõike 1 punkti 7 sõnastust ja viiakse kooskõlla AÕKSi ga . K ui tootmisterritooriumi paiknemine kaardil on määratud ning esitatud käitise tegevuse kirjeldus, siis tootmisterritooriumit kirjeldavaid andmeid lisada pole vaja. Punktiga 9 parandatakse § 2 1 lõike 2 punkti 2 sõnastust. Muudatuse eesmärk on sätestada taotlusel käitise põhitegevusala andmed e-äriregistri andmetel. Käitise muud tegevusalad, millele registreeringut taotletakse, nimetatakse sama lõike punkti 3 kohaselt juba eraldi väljal. Punktiga 10 parandatakse § 2 1 lõike 3 sõnastust. Muudatuse kohaselt märgib käitaja taotluses tegevuse taotletava alustamise aja asemel registreeringu taotletava kehtima hakkamise aja. Üldjuhul on registreeringu taotlejad endised õhusaasteloa omajad, mistõttu tegevuse taotletav alustamiseaeg ei ole asjakohane, kuna käitisele on väljastatud õhusaasteluba käitise käitamiseks. Muudatusega on paragrahvi sõnastus üheselt mõistetavam. Punktiga 11 parandatakse § 2 2 lõike 1 punkti 1 sõnastust. M uudatuse kohaselt tuleb lisaks heiteallika nimetusele esitada ka heiteallika liik ehk kas tegemist uue heiteallikaga või registris oleva heiteallikaga. Number kaardil või plaanil pole enam vajalik, kuna kogu taotlemine on viidud keskkonnaotsuste infosüsteemi ja lahendatud tehniliselt keskkonnaregistri koodiga. Heiteallika number kaardil või plaanil esitati vanasti paberkandjal dokumentide puhul, et oleks aru saada, kus täpselt paikneb heiteallikas näiteks käitise või teiste heiteallikate suhtes. Punktiga 12 täiendatakse § 2 2 lõike 1 punkti 3 sõnastus t . Punkti 3 lisatakse täpsustus „L-EST97“ ja „X ja Y“ , selleks et ka registreeringu koordinaatide märkimine oleks üheselt arusaadav ja läbivalt sarnane õhusaasteloa taotluses esitatavate andmetega. Punktiga 13 täpsustatakse § 2 2 lõike 2 punkti 1 sõnastust. Muudatuse kohaselt tuleb lisaks püüdeseadme või tehnoloogiaseadme nimetusele esitada andmed seadme tüübi kohta, mis on valitav keskkonnaotsuste infosüsteemis rippmenüüst. Muudatuse kohaselt enam seadmete arvu esitada pole vaja, kuna iga seade tuleb keskkonnaotsuste infosüsteemi sisestada heiteallikate kaupa ning arvu esitamine pole enam asjakohane. Punktiga 1 4 täpsustatakse § 2 2 lõike 2 punktis 2 ühikut , kuna on ilmnenud vajadus muu ühiku järele. Kuna tehnoloogia on pidevas arenemises, siis pole võimalik kõiki ühikuid ette näha, seetõttu luuakse võimalus vajaduse korral ühik käsitsi sisestada. Punktiga 1 5 muudetakse § 2 2 lõike 2 punkti 3 sõnastust. Muudatus laiendab püüdeseadmele rakendatavaid nõudeid, kuna praktikas ei ole vaja määrata ainult kontrollimise sagedust, vaid ka muid nõudeid. Näiteks pole ka töötamine ilma püüdeseadmeteta lubatud. Sõnastus muudetakse selliseks, et püüdeseadme kontrollimise nõuded, mida kohaldama peab, oleksid laiemad ega piirduks ainult sageduse määramisega. Punktiga 1 6 täpsustatakse § 2 3 . Praktikas on ilmnenud vajadus muuta paragrahvi sõnastus selgemaks, kuna see on kaheti mõistetav. Registreeringu taotluses tuleb esitada andmed tööaja dünaamika kohta olenemata sellest, kas heiteallika heitkogused on ajalise variatsiooniga või mitte. Muud etud paragrahvi sõnastus on üheselt mõistetavam. Punktiga 1 7 muudetakse § 2 4 pealkirja ja korrigeeritakse sätete sõnastust. J äätmepõletus ja koospõletus kuulub tööstusheite seaduse reguleerimisalasse, mistõttu pole senine pealkiri registreeringu puhul asjakohane. Paragrahvis 2 4 tuleb andmed esitada keskmise võimsusega põletusseadmete, kütuste ja saasteainete heitkoguste kohta . M uudetakse kehtiva § 2 4 sissejuhatavat teksti, et viia sõnastus vastavaks paragrahvi pealkirjaga. M uudetakse kehtiva § 2 4 punktide 1 ja 2 sõnastust. Punktis 1 tuleb esitada andmed põletusseadmete kohta. Põletusseadmete andmed esitatakse keskkonnaotsuste infosüsteemi heiteallikate kaupa. Varasemaga võrreldes tuleb taotluses esitada põletusseadmega seotud tegevuse SNAP kood, põletusseadme käitamise alguskuupäev ja kui see on teadmata, siis tõendusmaterjal, et käitamist alustati enne 20. detsembrit 2018, lisaks seadme liik. Kasuteguri asemel tuleb esitada andmed põle tusseadme keskmise koormuse kohta protsentides , nii nagu seda näeb ette ka õhusaasteloa taotluse andmekoosseis keskmise võimsusega põletusseadmete kohta. Lisaks tuleb täpsustuse kohaselt esitada põletusseadmete eeldatav töötundide arv aastas. Täpsustus on vajalik, kuna taotl emise hetkel pole võimalik täpselt töötundide arvu ette näha, mistõttu tuleb andmeid prognoosida. Punktis 2 tuleb esitada andmed kasutatavate kütuste kohta. Varasemaga võrreldes tuleb esitada mitme kütuse kasutamisel andmed kütuste osakaalude kohta protsentides, lisaks kütuse põletamisel eralduvate saasteainete heitkoguste leidmise arvutuskäigud ja vajaduse korral lisaselgitused, kui ei kasutata riiklikke heidete määramise meetodeid. Andmed kütuste osakaalude kohta on vajalikud AÕKS § 105 lõikes 3 nimetatud piirväärtuste kontrollimiseks ning õigeks rakendamiseks. Heitkoguste arvutuskäigud ja lisaselgitused on eelkõige vajalikud selleks, et kontrollida saasteainete heitkoguseid juhul, kui ei kasutata riiklikke heitkoguste määramise meetodeid. P aragrahvi täiendatakse uue punktiga (uues sõnastuses punkt 3 ) . Lisatava punkti kohaselt tuleb kuni 500 töötundi aastas töötava põletusseadme omajal esitada allkirjastatud kinnitus registreeringu andjale, et põletusseadet käitatakse maksimaalselt nimetatud töötundide arvu piires , nagu seda näeb ette AÕKS § 105 lõikes 3 nimetatud määrus . Punkti 4 kohaselt esitatakse andmed saasteainete heidete kohta. Registreeringu taotlejal tuleb esitada andmed nende saasteainete prognoositavate kontsentratsioonide kohta, millele kohaldub heite piirväärtus. Samuti AÕKS i § 105 lõikes 3 nimetatud määruses sätestatud saasteaine piirväärtus ja selle rakendamise algus ning vajaduse korral lisainfo selle rakendamise kohta. Punktis 5 võrreldes kehtiva määrusega (punktis 4) muudatusi ei tehta. Punktis 6 t äiendatakse registreeringu taotluses esitatavate välisõhku väljutatavate saasteainete ühikuid punkti 2 2 järgi , et heitkoguste arvestamisel ja esitamisel lähtu taks sa madest üldnõuetes t. Punktiga 18 täiendatakse määrust paragrahviga, milles käsitletakse taotlemise hetkel keskmistest põletusseadmetest eralduvate saasteainete heite seire. Käitajal tuleb esitada andmed AÕKS i § 105 lõike 3 alusel kehtes ta tud määruse kohaselt. Saasteainete heite seire määratakse nendele saasteainetele, millel on heite piirväärtus , ja lisaks tuleb seirata süsinikdioksiidi sisaldust suitsugaasis . Heite seire määratakse põletusseadmete kaupa. Heite seireandmetes määratakse mõõtmiste ajal kasutatav kütus, põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus, mõõtmiste tähtaeg ja seire sagedus. AÕKS i § 105 lõikes 3 kehtestatud määrus näeb ette heite seirenõuded ja mõõtmiste intervalli põletusseadme võimsuse järgi, seetõttu on käitajal seiret lihtne planeerida. Heite seire kohta andmete esitamise eesmärk taotlemise faasis on tagada, et taotleja oleks juba registreeringu taotlemisel teadlik talle kohalduvatest heite seire kohustustest ning oskaks planeerida mõõtmistele kuluvat aega ning sellega seotud kulusid. Punktiga 19 tehakse muudatused § 3 pealkirjas ja tekstis, et määruses oleks 17.06.2026 vastu võetud seaduse ga ühtne mõistete kasutus. AÕKSis kasutatakse mõistet „registreering“, seega sõna „tõend“ kasutamine ei ole asjakohane. Punktiga 2 0 muudetakse § 3 tekst lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse kahe lõikega. Lõike 2 kohaselt määrab registreeringu andja registreeringu lõpliku andmekoosseisu, võttes arvesse lõplikke heitkoguste andmeid ning lubatava tegevuse eripära . Lõikes 3 sätestatakse registreeringu ja selle andmise otsustamise vormistamine. Otsus vormistatakse keskkonnaotsuste infosüsteemis elektrooniliselt ja otsusele võimaldatakse alternatiivsete võimalustena kas digitaalallkiri või e-tempel. Otsusele ei pea lisama digitaalallkirja, kui haldusorgani juht või tema volitatud isik on turvalisel viisil tuvastatav. Punktiga 2 1 tehakse muudatused § 3 1 pealkirjas ja tekstis, et määruses oleks 17.06.2026 vastu võetud seadusega ühtne mõistete kasutus. AÕKSis kasutatakse mõistet „registreering“, seega sõna „tõend“ kasutamine ei ole asjakohane. Punktiga 2 2 muudetakse § 3 1 tekst lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 – 7 . Re gistreeringu taotlejal ja registreeringu andjal tuleb saasteainete heitkoguste arvestamisel ja esitamisel lähtuda õhusaasteloaga sarnastest üldnõuetest. Sarnaselt AÕKS § 91 lõike 2 punkti s 3 sätestatud õhusaasteloa taotl emise tingimusega tuleb k a registreeringu taotlemisel AÕKS § 82 lõike 1 punkti 7 kohaselt esitada väljutatavate saasteainete nimetused ja saasteainete heitkogused, kui saasteaine heitkogus on aastas vähemalt üks kilogramm ning kui õigusaktides ei ole sätestatud teisiti . See nõue ei ole uudne ja eelnõukohaselt täpsustatakse vastavate andmete esitamise tingimusi. Vajalikud a ndmed peavad registreeringu menetluses olema sa mamoodi arvestatud ja esitatud, et tagada andmetele ühtne lähenemine ja nende võrreldavus. Lõike 2 kohaselt tuleb registreeringu taotlusel ja registreeringul esitada andmed tekkivate saasteainete heitkoguste kohta , sh tuleb pidada silmas ka AÕKS i § 47 alusel kehtestatud määruses sätestatud saasteaineid ja nende rühmi . Lõige 3 sätestab, kuidas tuleb lenduvaid orgaanilisi ühendeid (LOÜ) esitada registreeringu taotlusel ja registreeringul. Lõige 4 sätestab osakeste kajastamise sarnaselt õhusaasteloale. Osakeste kajastamisel tuleb heitkoguste arvestamisel märkida kõik tehnoloogiaprotsessidest tekkivad fraktsioonid (peenosakesed, eriti peened osakesed ja osakesed summaarselt) AÕKS i § 107 lõike 1 alusel kehtestatud või sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud metoodika kohaselt. Erinevate protsesside puhul tuleb osakeste heitkogused esitada eraldi protsessi põhjal. Lõige 5 näeb ette saasteainete maksimaalsete hetkeliste heitkoguste esitamise täpsusastmed ja ühikud. Lisaks täpsustatakse, et kui saasteaine hetkeline heitkogus jääb alla täpsusastme, siis selliseid andmeid registreeringu andmise otsusesse ei kanta, et l uua õigusselgus ja ühetaoline lähenemi ne registreeringute le . Lõige 6 sätestab saasteainete aastaste heitkoguste täpsusastmed ja ühikud. Lisaks täpsustatakse, et registreeringule märgitakse saasteaine heitkogused alates ühest kilogrammist , v . a PCDDde / PCDFide puhul, mis märgitakse registreeringule alates ühest milligrammist. Lõikes 7 sätestatakse raskmetallid e , POSid e ja PAHid e tähendused . Punktiga 2 3 tunnistatakse kehtetuks § 5 lõige 1, kuna see pole enam asjakohane. Punktiga 2 4 muudetakse määruse nr 60 lisa 2. Kuna registreeringu omajate ring suureneb, siis täiendatakse keskkonnaotsuste infosüsteemi uute andmetega ning kehtestatakse registreeringu andmekoosseis uues sõnastuses. Paragrahv is 3 sätesta takse k eskkonnaministri 14. detsembri 2016. a määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ (edaspidi määrus nr 67 ) muu datus ed . Punktiga 1 muudetakse määruse nr 67 § 3 lõiget 1. Muudatuse kohaselt on õhusaasteluba nõutav, kui põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on suurem kui 5 MW th . AÕKS i § 80 lõike 2 kohaselt registreeritakse tegevus, kui põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on 1 MW th või suurem ning võrdne või väiksem kui 5 MW th . M ääruses sätestatakse võimsus selliselt, et ei tekiks kahe määruse vahel vastuolu. Soojussisendile vastava nimisoojusvõimsusega 1 – 5 MW th põletusseadmed registreeritakse ja üle 5 MW th põletusseadmetele väljastatakse õhusaasteluba. Muudatusega vabastatakse loa kohustusest 246 õhusaastel oa omajat ja neile kehtestatakse lihtsam registreerimiskohustus . Punktiga 2 täiendatakse § 3 lõikega 1 1 , mille kohaselt on õhusaasteluba nõutav, kui põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on 1 MW th või suurem ja põletusseadmest eralduv saasteaine ületab määruse lisas nimetatud künniskoguseid ning tegemist on põletusseadmetega, mille gaasilisi põlemissaadusi kasutatakse otseseks kuumutamiseks, kuivatamiseks või esemete või materjalide muul viisil töötlemiseks või mis on projekteeritud tööstusprotsessidest eralduva heitgaasi puhastamiseks põletamise teel ning mida ei kasutata iseseisva põletusseadmena . Sellised seadmed on nt kuivatid ( vilja või puidu kuivatamiseks ) , järelpõletid ( heitgaaside puhastamiseks ) , ka näiteks asfaltbetoontehase d või suitsutusahjud . S ee tähendab, et teatud põletusseadmete puhul rakendatakse künnisvõimsust 1 MW th , kuid vaadatakse ka paralleelselt määruse lisas esitatud saasteainete künniskoguseid . Kui mõlemad tingimused on täidetud , on vaja taotleda õhusaasteluba. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis sisulist muutust kaasa ei too . Kuna § 3 lõikes 1 sätestatud künnisvõimsust t õstetakse, tuleb tagada, et eriseadmete tingimused ei muutuks. Punktiga 3 korrigeeritakse § 3 lõike 2 sõnastust sarnaselt AÕKS i § 105 lõike 3 alusel kehtestatud määruse sõnastusele, et kasutatavad mõisted oleks id valdkonnas läbivalt sarnased . Punktiga 4 täiendatakse § 3 lõikega 2 1 , mille kohaselt ei ole õhusaasteluba nõutav lõikes 1 1 sätestatud põletusseadme korral, kui see töötab 500 töötundi aastas. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis sisulist muutust kaasa ei too . Kuna § 3 lõikes 1 sätestatud künnisvõimsust suurendatakse , tuleb tagada, et eriseadmete tingimused ei muutuks. Punktiga 5 sõnastatakse ümber § 3 lõige 3, mille kohaselt tuleb kuni 500 töötundi aastas töötavad põletusseadmed registreerida. Muudatuse kohaselt tuleb põletusseade registreerida keskkonnaotsuste infosüsteemi s AÕKSi neljanda peatüki teise jao kohaselt . Muudatusega viiakse määrus kooskõlla 17.06.2026 vastu võetud seadusega . Punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks § 4 lõige 1, kuna lõike sisu on viidud eelnõu kohase § 3 lõikesse 1 1 . Punktiga 7 t äpsustatakse § 4 lõike 2 sõnastust selliselt, et õhusaasteloa kohustus võib tekkida üksnes vähemalt 1 MW th soojussisendile vastava nimisoojusvõimsusega põletusseadme korral ning juhul, kui käesoleva määruse lisas sätestatud vähemalt ühe saasteaine heitkoguse künniskogus on ületatud. Täpsustus on vajalik, et alla 1 MW th nimisoojusvõimsusega põletusseadmed ei satuks saasteainete heidete künniskoguste alusel uuesti õhusaasteloa kohustuse alla. Alla 1 MW th nimisoojusvõimsusega põletusseadmed vabastati registreerimiskohustusest alates 1. jaanuarist 2025. Uue korra järgi tuleb registreeri da 1–5 MW th nimisoojusvõimsusega põletusseadmed ning üle 5 MW th nimisoojusvõimsusega põletusseadmete käitamiseks väljastatakse õhusaasteluba. Paragrahv is 4 sätesta takse k eskkonnaministri 14. detsembri 2016. a määruse nr 68 „Keskkonnakaitseloa omaja välisõhu saastamisega seotud aastaaruande andmekoosseis ja esitamise kord“ (edaspidi määrus nr 68 ) muu datus ed . Punktiga 1 muudetakse määruse nr 68 preambulit . 17.06.2026 vastu võetud seadusega tunnistatakse AÕKS i § 128 kehtetuks 1. juuli 2027 . a seisuga ja registreeringu omaja esitab sarnaselt õhusaasteloa ja keskkonnakompleksloa omajale aastaaruande sama seaduse § 127 lõike 2 alusel, mistõttu ei ole viide § 128 lõikele 2 enam asjakohane. Punktiga 2 viiakse § 2 lõike 1 sõnastus kooskõlla 17.06.2026 vastu võetud seaduse terminoloogiaga. AÕKS i § 2 l õi k e 4 kohaselt on lisaks õhusaastel oale ja keskkonnakompleksl oale k eskkonnakaitseluba ka paikse heitallika käitaja registreering, st et määruses pole vaja kõiki keskkonnakaitseloa mõiste alla kuuluvaid loa liike eraldi välja tuua , vaid mõistlik on kasutada üldist mõistet, mis sisaldab juba kõiki AÕKSi ga reguleeritavaid l oa liike . A ruande esitamise iga-aastane kohustus laieneb keskkonnakaitseloa lisamisega ka registreeringu omajale. Punktiga 3 tunnistatakse § 2 lõige 1 1 kehtetuks, kuna paikse heiteallika käitaja registreeringukohuslaste ring muutub ja keskkonnakaitseloa mõiste hõlmab ka registreeringu mõistet, kohaldub registreeringule § 2 lõige 1. Lõige 1 1 pole enam määruse kontekstis vajalik ning tunnistatakse kehtetuks. Punktidega 4 ja 5 loetakse § 7 1 tekst lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2. Lõige 1 tunnistatakse kehtetuks, kuna registreeringu omajal on kohustus esitada aruanne § 2 lõike 1 kohaselt , mistõttu see rakendussäte ei ole enam asjakohane, kuna on seotud punktiga 3 (§ 2 lõike 1 1 kehtetuks tunnista misega) . Lõikes 2 sätestatakse aeg, millest alates rakendatakse iga - aastast aruandekohustust registreeringu omaja suhtes. Punktiga 6 muudetakse määruse nr 68 lisa . Lisa viiakse kooskõlla 17.06.2026 vastu võetud seaduse terminoloogiaga ja sõnastus muudetakse selgemaks ja üheselt arusaadavamaks. P unkt 2.3.3 tunnistatakse kehtetuks , kuna selles esitatud andmeid pole vaja, numeratsioon parandatakse. Punkt 3.1.7 sõnastatakse järgmiselt: „soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus ( MW th )“. Punkt 3.1.13.3 sõnastatakse järgmiselt: „ heitkogus aastas tonnides täpsusega 0,001, raskmetallid (edaspidi RM ), püsivad orgaanilised saasteained (edaspidi POS ) ja polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (edaspidi PAH ) kilogrammides täpsusega 0,001, polüklooritud dibenso -p-dioksiinid ja dibensofuraanid (edaspidi PCDD/PCDF ) milligrammides täpsusega 0,000001 “. Lisaks täiendati määruses läbivalt heitkoguste andmeid lühenditega (RM, POS, PAH ja PCDD/PCDF). Punktis 3.3 asendatakse sõna „katel“ sõnaga „põletusseade“ . Punkt 8.5. sõnastatakse järgmiselt: „nõuded püüdeseadme kasutamisele“ . P unkt is 8.7 täiendatakse sulgudes olev ühikut „% “ tekstiosaga „või muu ühik“. Paragrahv is 5 sätesta takse keskkonnaministri 5. aprilli 2011. a määruse nr 22 „Keskkonnatasu deklaratsiooni vormid ja täitmise kord , tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasuga seotud andmete nimistu, andmete esitamise kord ja tähtaeg ning maavara kaevandamise mahu aruandele esitatavad nõuded, aruande vorm ja esitamise kord“ (edaspidi määrus nr 22 ) muudatus ed . Punktiga 1 täiendatakse § 2 lõiget 2. Määruse nr 22 sõnastus viiakse kooskõlla 17.06.2026 vastu võetud seaduse terminitega . Täienduse kohaselt tuleb sarnaselt kvartal deklaratsiooniga ka aasta ne deklaratsioon esitada iga keskkonnaloa kohta eraldi . Punktiga 2 muudetakse määruse nr 22 lisa 3. L isas 3 tehtavad muudatused on eelkõige seotud termini te „aruandeaasta“ ja „aruande periood “ lisandumisega ja sellest tuleneva mõistete täpsustamise vajadusega vormil . Paragrahv is 6 sätesta takse määruse jõustumise a eg , milleks on 2027. aasta 1. juuli . 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõju d Määruse kehtestamine ei avalda olulist sotsiaalset , sealhulgas demograafilist mõju, samuti mõju riigi julgeolekule ega välissuhetele, siseturvalisusele ega mõju regionaalarengule, sh linna-, maa- ja rannapiirkondadele. Samuti ei kaasne otsest mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele. Muudatusega kaasneb mõju majandusele . Mõju avaldub ettevõtete halduskoormus ele, kuid ka ametnike töökoormusele, ülesannete hulgale ja avalike teenuste kättesaadavusele ning kaudselt ka elu- ja looduskeskkonnale ehk välisõhu kvaliteedile. Määrus mõjutab ettevõtjate halduskoormust ja Keskkonnaameti töökoormust välisõhu valdkonnas ning keskkonnakaitselubade teenustega seotud koormust haldusprotsessides. Lisaks kiirendab menetlusi ja tagab seeläbi välisõhu parema kaitse. M uudatus mõjutab ettevõt e te kulusid. 4 .1. Kavandatav muudatus Keskkonnaministri määruse nr 44 muutmine : s ätestatakse kohustus säilitada temperatuuri mõõtja või võrdsustatud meetodiga saadud andmed, et tõendada töötundide arvu piires töötamist. Sihtrühm 1) k äitaja, kelle põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on 1 MW th või suurem ja väiksem kui 50 MW th ning põletusseade töötab kuni 500 töötundi aastas ( mõjutatud ligikaudu 30 ettevõtet ) ; 2) Keskkonnaameti järelevalve. Kaasnev mõju Käitaja peab säilitama temperatuuri mõõtja või võrdsustatud meetodiga saadud andmed. Andmete tõendamise kohustus o n käitajale juba var em määruses nr 44 sätestatud , mistõttu pole tegemist uue nõudega. Muudatusega täpsustatakse, millisel kujul andmed säilitada tuleb, et andmed oleksid tõendat avad ja kontrollitavad. Kindla töötundide arvu piires töötavatele põletusseadmetele kehtivad leebemad piirväärtused, mistõttu peavad põletusseadme töötamise tunnid olema tõendatud. Käitaja, kellel puudub põletusseadme temperatuuri mõõtja, peab selle paigaldama töötundide arvu piiranguga töötava põletusseadme suitsugaaside käiku või tõendama töötundide arvu piires töötamist muul fikseeritud viisil . Temperatuuri mõõtja andmed tuleb säilitada AÕKS i § 102 lõike 1 kohaselt . Temperatuuri mõõtja odavamad lahendused maksavad 200 – 500 euro t. Mõõteseadme soetamine on käitajale ühekordne investeering ja selle hind sõltub paigaldatavast seadmest ja selle võim susest . Kuna tegemist on ühekordse investeeringuga, ei suurenda see halduskoormus t. A ndmete säilitamine lihtsustab töötundide tõendamist ja kontrolli mist . 4 . 2 . Kavandatav muudatus Keskkonnaministri määruse nr 44 muutmine : mõõtmiste ks pikema aja sätestamine olemasolevatele 1–5 MW th nimisoojusvõimusega põletusseadmete käitajatel kuni 2028 aasta 1. jaanuarini . Sihtrühm 1) 1 – 5 MW th soojussisendile vastava nimisoojusvõimusega põletusseadmete käitajad (21.07.2025 seisuga 449 keskkonnakaitseluba, mis reguleerivad saasteainete väljutamist paiksest heiteallikast välisõhku) ; 2) Keskkonnaameti lubade andmise ja muutmisega seotud ametnikud ( 0 1 .06.202 6 seisuga 12 ametikohta). Kaasnev mõju Mõjutatud on 449 keskkonnakaitseluba, mis tuleb enne 2029. aasta 1. jaanuarit muuta. K u ni 20 2 8 aasta 1. jaanuarini antakse käitajatele er and te ha mõõtmised aasta jooksul pärast keskkonnaloa muutmist või käitisele registreeringu andmist , pärast nimetatud kuupäeva tuleb esmased mõõtmised teha nelja kuu jooksul pärast loa muutmist ja seiretingimuse sätestamist loas või õhusaasteloa ümbervormistamist registreeringuks . Pikem mõõtmiste periood, enne 2028. aasta algust muudetud lubadele või väljastatud registreeringutele, toetab käitiste võrdsemat kohtlemist , et käitaja ei peaks enne piirväärtuste kohaldumise kuupäeva (2030. aasta 1. jaanuar) te gema mõõtmisi mitu korda. Muudatusel on positiivne mõju ettevõtete kuludele, halduskoormusele ja Keskkonnaameti töökoormusele. 4 . 3 . Kavandatav muudatus Keskkonnaministri määruse nr 60 muutmine : künnisvõimsus e 1 – 5 MW th korral on seni nõutud õhusaastel uba, edaspidi asendatakse see registreerimiskohustusega. Sihtrühm 1) 1–5 MW th põletusseadm etega käitise õhusaasteloa omajad (21.07.2025 seisuga 246 õhusaasteluba, mis reguleerivad ainult 1–5 MW th põletusseadme te käitamist ); 2) Keskkonnaameti registreeringu andmisega seotud ametnikud ( 0 1 .06.202 6 seisuga 12 ametikohta) ; 3) k ohalikud omavalitsused ( 01.06.2026 seisuga 78 kohalikku omavalitsust). Kaasnev mõju 1 – 5 MW th soojussisendile vastava nimisoojusvõimsusega põletusseadme id käitavatele käitisele sätestatakse registreerimiskohustus. Registreering on tunduvalt lihtsam menetlus kui loa omamine ning sellega vähenevad nii käitaja kui ka Keskkonnaameti ja kohalike omavalitsuste halduskoormus . Kõi gi selliste katlamajad e käitajad , mille võimsused jäävad 1 – 5 MW th soojussisendile vastava nimisoojusvõimsusega põletusseadmete vahemikku, peavad esitama keskkonnaotsuste infosüsteemi taotluse tegevuse registreerimiseks. Keskkonnaamet peab andmed üle kontrollima ja väljastama registreeringu. Tegemist on ühekordse tegevusega, mis edaspidi vähendab registreeringu omaja halduskoormust ja Keskkonnaameti töökoormust, kuna senine loa omamise künnis asendub registreeringu künnisega. Tulevikus väheneb nende lubade menetlustoimingutele kuluv aeg. Registreeringu taotluse andmekoosseis on väiksem võrreldes õhusaasteloaga, lisaks pole registreeringu korral vaja esitada mahukat lubatud heitkoguste projekti ja saasteainete hajumisarvutusi . Samuti ei kohaldata registreeringutele avatud menetluse sätteid, mis kiirendab oluliselt menetlust. Registreerimine on võrreldes loaga kiirem ja lihtsam , 90-päevane menetlus asendub kuni 30-päevase menetlusega, samuti väheneb andmete muutmisele kuluv aeg. Registreerimisel lähtutakse põhimõttest, et õhusaasteloa omaja esitab üleminekuperioodil ( pooleteise aasta jooksul) taotluse õhusaasteloa kehtetuks tunnistamiseks ja tegevuse registreerimiseks. Teatud juhtudel on Keskkonnaametil õigus nõuda andmeid taotlusena või asjakohaste andmete olemasolul vormistada luba omal algatusel ümber registreeringuks. Õhusaasteloalt registreeringule üleviimisel Keskkonnaameti töökoormus küll ajutiselt suureneb, kuid edaspidi väheneb muudatustega seotud ülesannete arvelt, võimaldades haldusasutusel oma piiratud ressursse paremini juhtida, näiteks tegeleda suurema mõjuga käitiste, seirekohustuste kontrollimise ja kaebustega. Registreerimine on käitajale ja Keskkonnaametile ühekordne tegevus ja selle tulemusel muutub registreeringu omamise kohustus proportsionaalsemaks käitise tegevusest tuleneva võimaliku keskkonnariskiga. Kuna avatud menetlust ei kohaldata, ei pea kohalikud omavalitsused enam vaatama läbi väikese mõjuga katalamajade taotlus i ning saavad selle arvelt tegeleda muude tegevuste ga . Registreeringu muutmine keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu on lihtne. Süsteemis esitatakse taotlus ainult muutunud andmete kohta ja sellega ei kaasne registreeringu andjale suurt kontrollimise ja menetlemise koormust. Eelnõukohase määruse jõustamisel avaldub positiivne mõju käitajate halduskoormusele ning Keskkonnaameti töökoormusele. Registreeringu taotluse läbivaatamise eest tuleb käitajal tasuda ka riigilõiv 500 eurot, kuid see on 75% väiksem kui õhusaasteloa taotluse läbivaatamise tasust . Registreeringu muutmisele riigilõivu ei kohaldata . Keskkonnaloa omajatele, kes taotlevad keskkonnaloa kehtetuks tunnistamist ja tegevuse registreerimist, antakse üheks aastaks ja kuueks kuuks riigilõivuvabastus, et soodustada käitajaid üle tulema registreeringutele lisakuluta. Kuna 249 õhusaasteloale registreeringu väljastamine toob kaasa hüppelise Keskkonnaameti töökoormuse kasvu, siis pooleteiseaastane üleminekuperiood aitab seda hajutada. Registreeringule üle minnes vähenevad käitaja registreeringu taotlemise ja muutmisega seotud kulud. Registreeringu omajatel tuleb keskkonnatasu arvutada ja maksta üks kord aastas. Keskkonnatasu arvutamise ja maksmise kohustus on registreeringu omajatele küll vormiliselt uus nõue, kuid see neile lisakohustusi kaasa ei too, kuna ne ed käitaja d , kellele tasukohustus rakendub, tasuvad praegu keskkonnaloa alusel keskkonnatasu. Õhusaasteloa omajal on keskkonnatasu arvutamise ja maksmise kohustus neli korda aastas (kvartali kohta). Registreeringule üle minnes jätkub keskkonnatasu arvutamise ja maksmise kohustus, kuid andmete esitamise sagedus väheneb. Seega vähendab muudatus 249 käitise valdaja halduskoormust. Registreeringu omajatel e sätestatakse kohustus varasema kolme aasta asemel esitada oma tegevuse kohta saastamisega seotud aastaaruanne igal aastal. Kuigi see puudutab 11 registreeringu omajat ja on vähene halduskoormuse tõus ettevõtetele, toob see kaasa töökoormuse languse Keskkonnaagentuurile, kes on pidanud otsima vaheaastatel andmete saamiseks lahendusi. Õhusaasteloalt registreeringule üle tulevale käitajale iga - aastane aruandluskohustus muutusi ei too, kuna kõik loa omajad peavad esitama aastaaruande üks kord aastas. Registreerimiskohustusega seotud aruandlusest tulenevat halduskoormuse mõju hinnatakse seletuskirja osas 4. 5 . 4 . 4 . Kavandatav muudatus Keskkonnaministri määruse nr 67 muutmine : senist õhusaasteloa künnisvõimsust tõstetakse ja õhusaasteluba on nõutav, kui põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on suurem kui 5 MW th . Sihtrühm 1) 1–5 MW th põletusseadme tega käitise õhusaasteloa omajad (21.07.2025 seisuga 246 õhusaasteluba, mis reguleerivad ainult 1–5 MW th põletusseadmeid); 2) Keskkonnaameti registreeringu andmisega seotud ametnikud ( 01 .06.202 6 seisuga 12 ametikohta ). Kaasnev mõju Muudatus mõjutab peamiselt olemasolevaid 1 – 5 MW th nimisoojusvõimsusega põletusseadmete käitajaid, kes vabastatakse loa omamise kohustusest . Õ husaastelubade omamise kohustus muudetakse leebemaks, mis tähendab loakohustuslaste vähenemist 246 võrra ja keskkonnalubadega seotud halduskoormuse vähenemist . Alates 1. jaanuarist 2030. aasta l , kui hakkavad kehtima uued saasteainete heite piirväärtused, tekib käitajatel perioodiline seire tegemise nõue ning suureneb Keskkonnaameti töökoormus nende käitistega seotud kohustuste kontrollimise l . Seetõttu on juba varakult vaja leida lahendusi, mille arvelt töökoormuse kasvust tekkivat mõju kompenseerida. Muudatusest on mõjutatud Keskkonnaamet, kelle töökoormus ajutiselt suureneb, kuna künnise alla jäävad õhusaasteload on vaja kehtetuks tunnistada ja AÕKS i § 80 lõike 2 kohaselt registreeri d a . Keskkonnameti töökoormus küll õhusaastelubade kehtetuks tunnistamiste arvelt ajutiselt suureneb, kuid edaspidi muudatustega seotud ülesannete arvelt väheneb, võimaldades haldusorganil oma piiratud ressursse paremini juhtida , n t tegeleda suurema mõjuga käitiste, seirekohustuste kontrollimise ja kaebustega. Prioriteetsete (olulise mõjuga) tegevuste praegusest parem täitmine on võimalik ainult vähemtähtsate ülesannete arvelt, suunat es oma ressurssi olulisemate le ülesannete le , mis võimalda b lube kvaliteetsemalt menetleda . Muudatusel on positiivne mõju käitajatele ja Keskkonnaametile. 4 . 5 . Kavandatav muudatus Keskkonnaministri määruse nr 68 muutmine : r egistreeringu omaja esitab välisõhu saastamisega seotud aastaaruande üks kord aastas. Sihtrühm 1) registreeringu omajad ( 01.06.2025 seisuga 11 registreeringu omajat, kokku 27 registreeringut); 2 ) Keskkonnaagentuuri ametnikud (mõjutatud on 1 ametikoht). Kaasnev mõju Määruse muudatus mõjutab peamiselt registreeringu omajaid (11 töötunni erandiga registreeringu omajat, kokku 27 registreeringut). Määruse kohaselt on õhusaasteloa ja keskkonnakompleksloa omajal kohustus esitada välisõhu saastamisega seotud aastaaruanne üks kord aastas aruandeperioodile järgneva aasta 31. jaanuariks. Nüüd sätestatakse kõigile registreeringu omajatele kohustus esitada välisõhu saastamisega seotud aruanne üks kord aastas senise üks kord kolme aasta asemel. Õhusaasteloalt registreeringule üle minnes käitajale midagi ei muutu, käitaja jätkab andmete esitamist üks kord aastas. M uudatus puudutab 11 registreeringu omajat, kellel e on var em väljastatud töötunnierandiga registreering. Töötunnierandiga registreeringu omajal on kohustus esitada koos taotlusega allkirjastatud kinnitus registreeringu andjale, et tema põletus s eadet käitatakse maksimaalselt kuni 500 töötun d i. Kuna registreerimiskohuslaste ring muutub, laiendatakse registreeringutele sarnaseid aruandlusnõudeid. Samuti on ilmnenud vajadus sätestada olemasolevatele registreeringutele iga - aastane välisõhu saastamisega seotud aastaaruande kohustus, kuna andmete iga - aastane esitamine aitab nii käitajal kui ka registreeringu andjal omada paremat ülevaadet käitise tegevuse st ning hinnata koondandmete põhjal registreeringu muutmise vajadust. Lisaks aitab see teha ettevõttesisest kontrolli põletusseadmete kasutamise aja, kütuse kasutamise koguse ja saasteainete heitkoguste üle. Samuti vajab Keskkonnaagentuur kõigi keskmiste põletusseadmete andmeid ning vaheaastatel tuleb Keskkonnaagentuuril leida lahendus andmete saamiseks ja kajastamiseks riiklikus inventuuris. Muudatuse järgi tuleb 11 registreeringu omajal (27 registreeringut) esitada andmeid üks kord kolme aasta asemel igal aasta l . 2023. aasta välisõhu saastamisega seotud aastaaruannete põhjal esita ti 27st 13 registreeringu kohta nn nullaruan n e (st, et aruande seletuskirjas oli märgitud, et katlaid sel aruandeaastal ei käitatud). Sellisel juhul on käitajal õigus lisada põhjendus aruande seletuskirja ja jätta aruanne põhjendatult täitmata. Samuti on 93% olemasoleva registreeringu omajal lisaks veel teisi käitis i ja keskkonnalube, millel on kohustus esitada välisõhuga seotud aruanne, mistõttu muudatus käitistele suuri lisakohustusi kaasa ei too. Registreeringu omaja esitab põletusseadmete käitamisel andmed ainult käitisega seotud andmeväljade järgi . Andmete esitamine annab ajakohast infot käitise mõju kohta välisõhule. Muudatuse mõju Keskkonnaameti tööle on positiivne, kuna registreeringuga seotud aastaaruande andmete esitamine aitab lihtsamalt hinnata registreeringu muutmise vajadust, hinnata reaalsete andmete alusel õhukvalitee t i käitise piirkonnas või käitise kontrolli vajadust. Samuti on mõju positiivne Keskkonnaagentuuri tööle , kuna registreeringutega seotud andmed sisalduvad Keskkonnaagentuuri koostatavas riiklikus inventuuris. Lisaks aitavad ajakohased andmed kaasa Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2284, 14. detsember 2016, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ , eesmärkide saavutamisele. Muudatuse kohaselt on registreeringuga seotud keskkonnaandmed avalikult nähtavad keskkonnaotsuste infosüsteemi avalikus vaates iga aasta kohta. V älisõhu saastamisega seotud aastaaruande esitamine senise üks kord kolme aasta jooksul asemel üks kord aastas suurendab 11 ettevõt te halduskoormust . Halduskoormuse tasakaalustamise reegli täitmiseks tuuakse järgmises lõigus välja muudatus , mis vähendab ettevõtete halduskoormust. Muudatuse kohaselt asendatakse senine loa kohustus registreerimiskohustusega, seega 1 – 5 MW th soojussisendile vastava nimisoojusvõimsusega põletusseadmed registreeritakse ja üle 5 MW th põletusseadmetele väljastatakse õhusaasteluba. Tegemist on halduskoormust vähendavate muudatustega 246 käitisele ja Keskkonnaametile. Edaspidi väheneb nende lubade menetlustoimingutele kuluv aeg . Registreeringu taotluse andmekoosseis on väiksem võrreldes õhusaasteloa taotluse ga, lisaks pole registreeringu korral vaja esitada mahukat lubatud heitkoguste projekti ja saasteainete hajumisarvutusi . Samuti ei kohaldata registreeringutele avatud menetluse sätteid, mis kiirendab oluliselt menetlust. Registreerimine on võrreldes loaga kiirem ja lihtsam ( 90-päevane menetlus asendub kuni 30- päevase menetlusega ) , samuti väheneb andmete muutmisele kuluv aeg. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevus, rakendamiseks vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud K äitajal on kohustus säilitada temperatuuri mõõtja või võrdsustatud meetodiga saadud andme i d . Kui käitaja ei ole teinud veel seda investeeringut, tuleb tal see teha , et tõendada töötundide arvu piires töötamist. Tegemist on ühekordse investeeringuga, mis toob käitajale lisakulu (odavamad lahendused suurusjärgus 200 – 500 eurot, hind sõltub seadmest ja selle võim susest ). Andmete tõendamise kohustus o n käitajale juba var em sätestatud, andmete säilitamine aitab tagada töötundide kontrollitavust ja läbipaistvust. Määruse rakendamise ga vähenevad olemasolevate 1–5 MW th nim isoojusvõimsusega põletusseadmete omajate mõõtmistega seotud kulud . Kehtiva määruse kohaselt tuleb nimetatud seadmete omajatel pärast õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa muutmist teha mõõtmised nelja kuu jooksul pärast seiretingimuste sätestamisest keskkonnakaitseloas ning perioodilise mõõtmise intervall (mõõdab igal aastal, iga kolme aasta tagant või iga viie aasta tagant, sõltuvalt põletusseadme võimsusest või töötundide arvu saavutamisest ) hakkab jooksma pärast esimese mõõtmise tegemist. Eestis on 21.07.2025 seisuga 449 keskkonnakaitseluba, mis reguleerivad olemasolevaid 1–5 MW th põletusseadmeid, st 2029. aasta 1. jaanuariks tuleb need kõik muuta. Kuna 449 keskkonnaloa muutmine on ajamahukas ja pole korraga võimalik , võib tekkida olukord, kus käitajal tuleb enne piirväärtuste kehtima hakkamist teha mõõtmis i mitu korda , kuna lubade muutmisega tuleb alustada aegsasti , see seab aga käitajad ebavõrdsesse olukorda . M õõtmised on ettevõttele kulu ja kui piirväärtused ei kehti, pole käitajal võimalik nendele vastavust hinnata (piirväärtused hakkavad kehtima alates 2030. aasta 1. jaanuarist) . Ühekord s e mõõtmise hind sõltu valt mõõdetavatest saasteainetest, kasutatavast kütusest, mõõtmise kestvusest on 1500 – 2500 eurot . Selleks, et Keskkonnaamet saaks alustada keskkonnakaitselubade muutmist ja registreerimist varem, ilma et seaks käitajaid mõõtmiste korral ebavõrdsesse olukorda, antakse kuni 2028. aasta 1. jaanuarini käitistele pikem mõõtmiste tegemise aeg , mis vähendab ebavajalikke kulusid käitajale. Er andi sätestamine vähendab ka Keskkonnaameti töökoormust, kuna esimesele mõõtmisele antav pikem üleminekuaeg vähendab enne 2028. aasta 1 . jaanuarit mõõtmisaruannete kontrollimise vajadust. Määruse rakendamisel tuleb 1 – 5 MW th soojussisendile vastava nimisoojusvõimsusega katlamaja käitajal õhusaasteluba kehtetuks tunnistada ja oma tegevus registreerida. Õhusaasteloa kehtetuks tunnistamine ja tegevuse registreerimine on üleminekuperioodil ( poolteist aastat ) käitajale riigilõivuta, mistõttu käitise registreerimine käitajale kulusid kaasa ei too. Tegevust alustada soovijatel tuleb taotluse esitamisel tasuda riigilõiv. M uudatus too b kaasa vajaduse arendada keskkonnaotsuste infosüsteemi , kuna a rendatakse uus registreeringu taotlemise ja registreeringu väljastamise teenus , lisaks ühtlustatakse aastaaruannete esitamise sagedust, st olemasolevate registreeringute andmete esitamise sagedus tiheneb . A renduste kogumaksumus on suurusjärgus 55 000 eurot . Kulude katteks taotleb Kliimaministeerium vahendeid 2027. aasta riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve menetlemise protsessis. Juhul kui riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve menetlemise käigus täiendavaid vahendeid ei eraldata, siis katab Kliimaministeerium lisandunud kohustused olemasoleva valitsemisala eelarve piires. Muudatustega seotud arendused tehakse 2027 . aasta esimeses pooles ning valmivad määruse kavandatud jõustumise ajaks . R egistreeringukohuslastel on kohustus keskkonnatasu arvutada ja tasuda üks kord aastas. Keskkonnatasu arvutamise ja maksmise kohustus on registreeringu omajale küll vormiliselt uus nõue, kuid see nõue neile lisakohustusi kaasa ei too, kuna ne ed registreeringuga käitiste käitaja d , kellele tasukohustus rakendub, tasuvad juba keskkonnaloa alusel keskkonnatasu. 2024. aastal maksid ne nde keskkonnal ubade (246 luba) pealt keskkonnatasu kokku 523 300 eurot, mis moodustas 7,6% kogu välisõhu saastetasudest. Lisaks sätestatakse erand jätkuvalt töötunnierandiga käitistele, mis olid var em piiratud töötundide tõttu keskkonnatasu deklareerimisest vabastatud. 2023. aasta aruan nete andmetel oleks töötunni erandiga registreeringu te (27 registreeringut) pealt tasu t ud riigieelarvesse keskkonnatasusid kokku 446,04 eurot. Registreeringukohuslaste ringi suurendamine (künniste tõstmine 1–5 MW th põletusseadmetega käitistele) ei põhjusta muutusi keskkonnatasude laekumises. Registreeringukohuslasel tuleb registreeringu taotlemisel tasuda riigilõiv 500 eurot . R egistreeringu taotluse läbivaatamine on võrreldes keskkonnaloa taotluse läbivaatamisega ligikaudu 75% väiksema kuluga (keskkonnaloa taotluse läbivaatamisel riigilõiv 1990 eurot) , s eetõttu väheneb riigieelarvesse keskkonnaloa taotlemisest ja muutmisest ära jäänud tulu. 2024. aastal taotleti üks ja 2023. aastal viis uut õhusaasteluba 1–5 MW th käitisele, massilisi uute 1–5 MW th soojussisendile vastava nimisoojusvõimsusega põletusseadmete käitiste käitajate lisandumist ja registreeringute taotlemist ette pole näha. Määruse rakendamisega on tarvis alla künnise jäävad õhusaasteload kehtetuks tunnistada . Mõjutatud on 246 õhusaasteluba, kelle tegevus jääb alla künnise. Mõjutatud on ka Keskkonnaamet, kelle töökoormus ajutiselt suureneb (tegemist on ühekordse tegevusega), aga hiljem keskkonnalubadega seotud menetluste arvelt väheneb. 246 õhusaasteloa ga käitise vabastamine loa kohustusest olulisi riigieelarvelisi kulusid ja tulusid kaasa ei too. Õhusaasteloa omamise kohustusest vabastatud käitised peavad oma tegevuse AÕKS i § 80 lõike 2 kohasel t registreerima. 2024. aastal maks t i ne nde keskkonnal ubade järgi keskkonnatasu kokku 523 300 eurot, mis moodustas 7,6% kogu välisõhu saastetasudest. R egistreeringu omajatele sätestatakse keskkonnatasu arvutamise ja maksmise kohustus , mistõttu muudatus riigieelarvet ei mõjuta. Riigieelarvet mõjutab väiksema keskkonnamõjuga käitiste keskkonnaloast vabastamise korral keskkonnaloa taotluse läbivaatamise ja muutmise laekumisest ära jäänud tulu. Keskkonnaloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõiv 1 990 eurot, muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 50% taotluse läbivaatamise riigilõivumäärast. 2024. aastal väljastati üks uus õhusaasteluba, mis reguleerib 1–5 MW th põletusseadmeid (riigieelarvesse laekus riigilõivu kokku 520 eurot), lisaks muudeti 12 õhusaasteluba, mille eest tasuti riigilõivu kokku 1300 eurot ( viie loa muutmise eest riigilõiv 260 eurot, seitse luba muudeti riigilõivuta). Kuna 2024. aasta alguses jõustusid uued riigilõivumäärad, siis menetleti 2024. aastal lõpuni vanad taotlused vanade riigilõivumäärade alusel või seaduses ette nähtud juhtudel ka ilma riigilõivuta, mistõttu ei kajastu 2024. aasta andmetes uute riigilõivumäärade summadest tulenevat mõju. Künnisvõimsuse tõstmisel väheneb aastas umbes 5 loa muutmise eest saamata jäänud riigilõiv (võttes aluseks 2024. aasta andmed), kokku uue riigilõivumääraga arvestamisel (RLS § 136 2 lg 1 1 väheolulise mõjuga käitiste muutmine avatud menetluseta, riigilõivumäär 660 eurot) umbes 3300 eurot. Võttes arvesse 2024. aasta andmed, siis lubade menetlemisest ära jäänud tulu (1 990+3 300 eurot) vähendab aastas riigieelarvesse laekuvat riigilõivu kokku 5 290 eurot. Määruse rakendamisega ühtlustatakse aastaaruannete esitamise sagedust, st olemasolevate registreeringute andmete esitamise sagedus tiheneb . Mõjutatud on 11 käitajat (27 registreeringut), kuid mõju on väike, kuna 93% registreeringu omajal on lisaks veel teisi käitiseid ja keskkonnalube, millel on kohustus esitada välisõhuga seotud aruanne igal aastal , mistõttu muudatus käit ajatele olulisi lisakohustusi kaasa ei too. Õhusaasteloalt registreeringule üle minevaid käitajaid see nõue ei mõjuta, kuna õhusaasteloa omajad esitavad aastaaruande üks kord aastas ja registreeringule üle minnes esitavad nad samuti aruande igal aastal. Mõjusid on täpsemalt hinnatud ka 17.06.2026 vastu võetud seaduse seletuskirjas. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2027. aasta 1. juulil . Jõustumistähtaja seadmine võimaldab määrust menetleda selliselt, et muudatused jõustuksid 17.06.2026 vastu võetud seaduse muudatustega üheaegselt. Jõustumistähtaeg on valitud arvestusega, et eelnõu jõustumise ajaks jõuaksid valmis saada ka muudatustega seotud keskkonnaotsuste infosüsteemi vajalikud IT-arendused ning määruse vastuvõtmise ja jõustumise vahele jääks vähemalt kuus kuud, et normi adressaa did saaksid muudatustega tutvuda ja vajaduse korra l teha ettevalmistusi regulatsiooni rakendamiseks. 7. Eelnõu kooskõlastamine Määruse e elnõu saadetakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile , Sotsiaalministeeriumile ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile. Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks ka Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioonile, MTÜ-le Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, Eesti Korteriühistute Liidule, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingule ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule . Keskkonnaministri 5. aprilli 2011. a asta määrus nr 22 „Keskkonnatasu deklaratsiooni vormid ja täitmise kord , tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasuga seotud andmete nimistu, andmete esitamise kord ja tähtaeg ning maavara kaevandamise mahu aruandele esitatavad nõuded, aruande vorm ja esitamise kord “ Lisa 3 ( e nergeetika- ja keskkonnaministri …määruse nr… „Keskkonnaministri määruste muutmine seoses keskmise võimsusega põletusseadmete käitajatele registreerimise tingimuste loomisega “ sõnastuses) KESKKONNAAMETILE VÄLISÕHU SAASTETASU DEKLARATSIOON Aruandeperiood: kvartal aasta Ettevõtte/asutuse nimi: Äriregistri kood: Aadress: Telefon: E-post: Loa number: Loa kehtivusaeg: Heiteallika asukoha aadress: Soojuse ttevõtja kaugkütteseaduse tähenduses JAH/EI Soojuse tootmisel tekkinud CO 2 heitkoguse osakaal kogu CO 2 heitkogusest, %: Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane JAH/EI Soojuse tootmisel tekkinud CO 2 heitkoguse osakaal, mille ulatuses käitis kuulub vastava tegevuse ga Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise kauplemissüsteemi, % : Tabel 1. Aruandeperioodil loaga välisõhku väljutatud saasteained ja nende heitkogused tonnides Saasteaine Heitkogus, t CAS nr nimetus Tabel 2. Aruandeperioodil loata välisõhku väljutatud saasteained ja nende heitkogused tonnides Saasteaine Heitkogus, t CAS nr nimetus Tabel 3. Saastetasu arvutus saasteainete väljutamisel välisõhku Saasteaine Heitkogus, t Tasumäär, eurot/t Üle loa või loata koefitsient Välisõhu sa astetasu, eurot Asendatud saastetasu, eurot CAS nr nimetus Aruandeaastas Aruandeperioodil loa kohaselt üle loa loata kokk u lubatud tegelik aruandeaasta algusest kuni selle aruande - perioodi lõpuni loa kohaselt üle loa loata kokku Arvutatud tasu: Tasumisele kuulub, eurot: Kinnitan esitatud andmete õigsust: Deklaratsiooni koostaja:_______________________________________________________________________________________ (nimi, telefon, e-post) Ettevõtte / asutuse juht või volitatud esindaja:______________________________________________________________________ (nimi, allkiri, kuupäev) Märkused 1. Deklaratsioon esitatakse Keskkonnaametile aruandekvartalile või -aastale järgneva kuu 17. kuupäevaks. Tasumisele kuuluv summa kantakse Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontole samaks tähtpäevaks. 2. Deklaratsiooni peab kinnitama ettevõtte/asutuse juht või volitatud esindaja. 3. Pankroti väljakuulutamise korral esitatakse deklaratsioon eraldi pankroti väljakuulutamisele eelneva ja sellele järgneva perioodi kohta. 4. Märkides e-posti aadressi, nõustub deklaratsiooni esitaja, et Keskkonnaamet võib saata selle deklaratsiooni menetlemisega seotud teavet ja dokumente nimetatud e-posti aadressile. 5. Deklaratsioon esitatakse käitise kõikide ühel tootmisterritooriumil paiknevate heiteallikate kohta kokku. 6. Väljal „Soojusettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses“ valitakse „JAH “ juhul, kui tegevus on reguleer i tud kaugkütteseadusega. Kui välja „Soojusettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses“ ei täideta, loetakse automaatselt valituks vastus „EI “ . 7. Välja „Soojuse tootmisel tekkinud CO 2 heitkoguse osakaal kogu CO 2 heitkogusest, % “ täitmine on kohustuslik, kui väljal „Soojusettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses “ valiti „JAH “ . Soojuse tootmisel tekkinud CO 2 heitkoguse osakaal kogu CO 2 heitkogusest arvutatakse keskkonnatasude seaduse § 19 lõikes 4 sätestatust lähtudes ja esitatakse kuue kümnendkoha (0,000001) täpsusega. 8. Kui välja „Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane“ ei täideta, loetakse automaatselt valituks vastus „EI“. Soojuse tootmisel tekkinud CO 2 heitkoguse osakaal, mille ulatuses käitis kuulub selle tegevusega Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi, arvutatakse keskkonnatasude seaduse § 19 lõikes 4 1 sätestatust lähtudes ja esitatakse kuue kümnendkoha (0,000001) täpsusega. 9 . Tabelis 1 esitatakse andmed käitise tootmisterritooriumil asuvatest heiteallikatest iga loaga reguleeritud saasteaine või saasteainete rühma kohta eraldi. 10. Tabelis 2 esitatakse andmed nende saasteainete heitkoguste kohta, mis on välisõhku väljutatud loata. 11. Tabelis 3 arvutatakse keskkonnatasu arvutamise aluseks olevad kogused keskkonnaloas ja õigusaktides sätestatu järgi. 1 2 . Tabeli 3 lahtris „Üle loa või loata koefitsient“ esitatakse üle loa või loata toimuva tegevuse korral kasutatav koefitsient keskkonnatasude seaduse § 23, § 26 lõike 1 ja § 28 punkti 1 kohaselt. Keskkonnaministri 5. novembri 2017. a asta määrus nr 44 „Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest põletusseadmetest väljutatavate saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid“ Lisa 3 ( e nergeetika- ja keskkonnaministri .... määruse nr … „Keskkonnaministri määruste muutmine seoses keskmise võimsusega põletusseadmete käitajatele registreerimise tingimuste loomise ga “ sõnastuses) Saasteainete heite seire ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid I osa Saasteainete heite seire 1. Keskmise võimsusega põletusseadme käitaja: a) mõõdab perioodiliselt selliste saasteainete (vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide, osakeste) sisaldust, millele on käesoleva määruse kohaselt sätestatud heite piirväärtus asjaomase seadme jaoks, ning süsinikoksiidi sisaldust suitsugaasis; b) mõõdab punktis a nimetatud saasteainete sisaldust suitsugaasis iga kolme aasta tagant, kui põletusseadme nimisoojusvõimsus on 1 MW th või suurem ja 20 MW th või väiksem; c) mõõdab punktis a nimetatud saasteainete sisaldust suitsugaasis igal aastal, kui põletusseadme nimisoojusvõimsus on suurem kui 20 MW th . 2. Keskmise võimsusega põletusseadme käitaja, kellele kohaldub käesoleva määruse § 26 lõige 2 või 3 või § 27 lõige 2, teeb mõõtmisi käesoleva osa punkti 1 kohaselt või järgmise intervalli järel (kuid mitte harvemini kui üks kord viie aasta järel): a) aasta kolmekordse maksimaalse keskmise töötundide arvu saavutamisel, kui põletusseadme nimisoojusvõimsus on 1 MW th või suurem ja 20 MW th või väiksem; b) aasta maksimaalse keskmise töötundide arvu saavutamisel, kui põletusseadme nimisoojusvõimsus on suurem kui 20 MW th . 3. Esmakordne mõõtmine keskmise võimsusega põletusseadmele tehakse: a) uute seadmete puhul nelja kuu jooksul seadmele keskkonnakaitseloa saamisest või käitamise alguskuupäevast, olenevalt sellest, mis on hilisem; b) kui käitajal on juba keskkonnakaitseluba – nelja kuu jooksul pärast seiretingimuste sätestamisest loas; c) olemasolevate seadmete puhul nelja kuu jooksul seadmele keskkonnakaitseloa saamisest. 4. Lisaks käesoleva osa punktides 1 ja 2 nimetatud mõõtmisele võib SO 2 heite määramiseks kasutada atmosfääriõhu kaitse seaduse § 107 nõuetele vastavat heite määramise metoodikat. 5. Käesoleva osa punktides 1 ja 2 nimetatud mõõtmiste nõuded ei kohaldu keskmise võimsusega põletusseadme käitajale, kes teeb vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide, osakeste ja süsinikoksiidi pidevseiret. 6. Käesoleva osa punkti 5 kohaldamisel tuleb vähemalt kord aastas automatiseeritud mõõtmise süsteemi kontrollimiseks teha paralleelmõõtmine standardmeetoditega. Kontrollimise tulemused esitab käitaja loa andjale. 7. Saasteainete proovivõtu- ja analüüsimeetodeid, sealhulgas käesoleva lisa punktides 2 ja 4 nimetatud võimalusi, kasutatakse ning protsessiparameetreid mõõdetakse usaldusväärseid, representatiivseid ja võrreldavaid tulemusi andvate meetodite kohaselt. Sellele nõudele vastavaks loetakse meetodid, mis vastavad ühtlustatud EN standarditele. Mõõtmised teeb akrediteeritud labor akrediteeritud meetoditega. Mõõtmisi tehakse ajal, mil keskmise võimsusega põletusseade töötab stabiilselt tavapärasele käitamisele vastava ühtlase koormusega. Käivitamise ja seiskamise perioode mõõtmistel ei arvestata. Mõõtmised peavad vastama atmosfääriõhu kaitse seaduse § 107 lõike 1 alusel kehtestatud keskkonnaministri 24. novembri 2016. a määruses nr 59 „Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“ sätestatud mõõtmiste protokolli ja aruande nõuetele. II osa Saasteainete heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid Perioodilised mõõtmised 1. Lisa osa I punktides 1 ja 2 nimetatud heite seire korral loetakse määruse lisades 1 ja 2 sätestatud heite piirväärtused täidetuks, kui ühegi mõõtmisseeria tulemused ei ületa kehtestatud heite piirväärtusi. Pidevseire 2. Pidevseire korral loetakse käesoleva määruse lisades 1 ja 2 sätestatud heite piirväärtused täidetuks, kui mõõtmiste hindamise tulemused näitavad, et kalendriaasta töötundide jooksul on kõik järgmised tingimused olnud täidetud: a) ühegi kuu valideeritud keskmine väärtus ei ületa lisades 1 ja 2 sätestatud heite piirväärtust; b) ühegi päeva valideeritud keskmine väärtus ei ületa 110% lisades 1 ja 2 sätestatud heite piirväärtusest; c) selliste põletusseadmete puhul, mis koosnevad üksnes põletusseadmetest, milles põletatakse kivisütt ja mille summaarne nimisoojusvõimsus on väiksem kui 50 MW th , ühegi valideeritud päeva keskmine väärtus ei ületa 150% lisades 1 ja 2 sätestatud heite piirväärtusest; d) 95% kõigist valideeritud keskmistest tunniväärtustest aasta jooksul ei ületa 200% lisades 1 ja 2 sätestatud heite piirväärtustest. 3. Keskmise heite väärtuse arvutamisel ei võeta arvesse määruse § 28 lõigetes 1–3 nimetatud ajavahemikke ning käivitamise ja seiskamise aega. Ööpäeva heite keskmiste piirväärtuste korral ei tohi saasteaine sisalduse üksiku mõõtmistulemuse 95%-lise usaldusvahemiku väärtused ületada järgmisi koguseid heite piirväärtustest: - vääveldioksiid 20%; - lämmastikoksiidid 20%; - osakesed 30%. 4. Valideeritud keskmised tunni- ja päevaväärtused leitakse mõõtmiste alusel kehtivate keskmiste tunniväärtuste põhjal pärast punktis 3 nimetatud usaldusvahemiku väärtuse lahutamist. Päevaväärtused tunnistatakse kehtetuks, kui rohkem kui kolme tunni keskmised väärtused on automatiseeritud mõõtmissüsteemi talitlushäire või hoolduse tõttu rikutud. Kui kõnealuse olukorra tõttu on aasta jooksul kehtetuks tunnistatud rohkem kui kümne päeva väärtused, nõuab loa andja käitajalt asjakohaste meetmete kasutusele võtmist automatiseeritud mõõtmissüsteemi töökindluse parandamiseks. Keskkonnaministri 19. detsembri 2017. a asta määrus nr 60 „Tegevuse künnisvõimsused, millest alates on vajalik paikse heiteallika käitaja registreering, registreeringu taotluse ja registreeringu andmekoosseis ning registreerimisest vabastatud seadmete loetelu “ Lisa 2 ( e nergeetika- ja keskkonnaministri .... määruse nr .... „ Keskkonnaministri määruste muutmine seoses keskmise võimsusega põletusseadmete käitajatele registreerimise tingimuste loomisega “ sõnastuses) PAIKSE HEITEALLIKA KÄITAJA REGISTREERINGU ANDMEKOOSSEIS 1. Paikse heiteallika käitaja registreeringu üldandmed 1.1. Registreeringu number 1.2. Registreeringu omaja andmed 1.2.1. ärinimi või nimi; 1.2.2. registrikood või isikukood. 1.3. Registreeringu kehtivusaeg 1.4. Tegevuskoha andmed 1.4.1. käitise nimetus; 1.4.2. käitise aadress; 1.4.3. katastritunnus; 1.4.4. käitise territoorium. 1.5. Tegevusala andmed 1.5.1. registreeringuga reguleeritav tegevus. 1.6. Registreeringu andja andmed 1.6.1. asutuse nimi; 1.6.2. registrikood; 1.6.3. registreeringu andja nimi . 2. Keskmise võimsusega põletusseadmetest eralduvate saasteainete heite seire ja muud lisatingimused 2.1. Seiratava heiteallika andmed 2.1.1. heiteallika nimetus; 2.1.2. heiteallika keskkonnaregistri kood. 2.2. Seiratava põletusseadme andmed 2.2.1. põletusseadme nimetus; 2.2.2. soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus ( MW th ); 2.2.3. töötunni erandi rakendamine (atmosfääriõhu kaitse seaduse § 105 lõike 3 alusel kehtestatud määruse kohaselt); 2.3. Mõõtmise andmed 2.3.1. mõõtmise sagedus; 2.3.2. esimese mõõtmise aeg; 2.3.3. mõõtmise ajal kasutatav kütus; 2.3.4. mõõdetava saasteaine nimetus. 2.4. Muud asjakohased lisatingimused 3. Heiteallikad 3.1. Heiteallikate andmed 3.1.1. heiteallika nimetus; 3.1.2. heiteallika keskkonnaregistri kood; 3.1.3. L-EST97 koordinaadid (pindallika korral koordinaadipaar – alumine vasak ja ülemine parem nurk) X ja Y; 3.1.4. punktallika korral heiteallika ava läbimõõt (m); 3.1.5. punktallika korral väljuvate gaaside väljumiskõrgus maapinnast (m); 3.1.6. punktallika korral väljuvate gaaside joonkiirus (m/s); 3.1.7. väljuvate gaaside temperatuur (ºC). 4. Saasteainete püüdeseadmed 4.1. Heiteallikate andmed 4.1.1. heiteallika nimetus; 4.1.2. heiteallika keskkonnaregistri kood. 4.2. Püüdeseadmete andmed 4.2.1. püüdeseadme nimetus, tüüp; 4.2.2. püütava saasteaine nimetus, CAS number ja projekteeritud puhastusaste (% või muu ühik); 4.2.3. nõuded püüdeseadme kasutamisele. 5. Keskmise võimsusega põletusseadmed ja kasutatav kütus heiteallikate kaupa 5.1. Heiteallikate andmed 5.1.1. heiteallika nimetus; 5.1.2. heiteallika keskkonnaregistri kood. 5.2. Keskmise võimsusega põletusseadmete andmed 5.2.1. põletusseadme nimetus; 5.2.2. põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus (MW th ); 5.2.3. põletusseadme eeldatav töötundide arv aastas; 5.2.4. põletusseadme liik; 5.2.5. põletusseadme käitamise alguskuupäev; 5.2.6. põletusseadme vanus; 5.2.7. põletusseadme keskmine koormus (%); 5.2.8. töötunnier andi rakendamine ( atmosfääriõhu kaitse seaduse § 105 lõike 3 alusel kehtestatud määruse kohaselt ). 5.3. Kasutatavate kütuste andmed 5.3.1. kasutatav kütuse liik; 5.3.2. kütuseliigi aastakulu (t; gaaskütuse korral tuhat m 3 ); 5.3.3. kütuseliik koos osakaaluga (%). 6. Saasteainete hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa 6.1. Heiteallika te andmed 6.1.1. heiteallika nimetus; 6.1.2. heiteallika keskkonnaregistri kood. 6.2. Välisõhku väljutatud saasteainete hetkeliste heitkoguste andmed 6.2.1. saasteaine nimetus ja CAS number; 6.2.2.1. hetkeline heitkogus ( µ g/s , mg/s, g/s ) . 7. Välisõhku väljutatavate saasteainete nimetused ja heitkogused aastas 7.1. Saasteainete andmed 7.1.1 saasteaine nimetus ja CAS number. 7.2. Heitkoguse andmed 7.2.1. heitkogus aastas; 7.2.2. mõõtühik (mg, kg, t ). Keskkonnaministri 14. detsembri 2016. a asta määrus nr 68 „Keskkonnakaitseloa omaja välisõhu saastamisega seotud aastaaruande andmekoosseis ja esitamise kord “ Lisa ( e nergeetika- ja keskkonnaministri .... määruse nr … „ Keskkonnaministri määruste muutmine seoses keskmise võimsusega põletusseadmete käitajatele registreerimise tingimuste loomisega “ sõnastuses) VÄLISÕHU SAASTAMISE AASTAARUANDE ANDMEKOOSSEIS 1. Aruande esitaja ja tegevusala andmed 1.1. Loa andmed 1.1.1. aruandeaasta; 1.1.2. loa number; 1.1.3. loa liik; 1.1.4. loa andmise kuupäev; 1.1.5. loa kehtivusaeg. 1.2. Aruande esitaja andmed 1.2.1. nimi; 1.2.2. registrikood või isikukood; 1.2.3. äriregistris kajastuv põhitegevusala EMTAK kood. 1.3. Aruande koostaja andmed 1.3.1. nimi; 1.3.2. telefon; 1.3.3. e-posti aadress. 1.4. Tegevuskoha andmed 1.4.1. käitise nimetus; 1.4.2. aadress; 1.4.3. käitise L-EST97 keskkoordinaadid X ja Y; 1.4.4. territoriaalkood EHAK järgi; 1.4.5. maakonna kood EHAK järgi. 1.5. Tegevusala andmed 1.5.1. välisõhku saastava põhitegevusala nimetus ja EMTAK kood; 1.5.2. muude välisõhku saastavate tegevusalade nimetused ja EMTAK koodid. 2. Käitise andmed 2.1. E- PRTRi registri kohustuslane 2.1.1. heiteallikate arv tootmisterritooriumil; 2.1.2. käitise töötajate arv; 2.1.3. emaettevõtte nimi ja riik. 2.2. Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane 2.2.1. kauplemissüsteemi kohustuslase tegevusala. 2.3. Heiteallikas 2.3.1. heiteallika keskkonnaregistri kood; 2.3.2. heiteallika liik; 2 .3.3. heiteallika nimetus; 2.3.4. L-EST97 koordinaadid (pindallika korral koordinaadipaar – alumine vasak ja ülemine parem nurk) X ja Y; 2.3.5. heiteallika ava läbimõõt (m); 2.3.6. väljuvate gaaside väljumiskõrgus maapinnast (m); 2.3.7. väljuvate gaaside joonkiirus (m/s); 2.3.8. väljuvate gaaside temperatuur (°C); 2.3.9. tegevusala, tehnoloogiaprotsessi või seadme SNAP kood ja nimetus. 3. Põletusseadmed ja energia tootmine 3.1. Kütuse ning jäätmete või nende koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused 3.1.1. heiteallikas; 3.1.2. põletusseadme nimetus; 3.1.3. tegevusala või tehnoloogiaprotsessi SNAP kood ja nimetus; 3.1.4. põletusseadme tüüp (keskkonnaministri 24. novembri 2016. a määruse nr 59 „Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“ 01.01.2017–24.03.2019 kehtinud redaktsiooni kohase arvutusmeetodi kasutamise korral); 3.1.5. püüdeseade; 3.1.6. põletusseadmete arv; 3.1.7. soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus ( MW th ); 3.1.8. töötundide arv aastas; 3.1.9. kasutegur ; 3.1.10. kasutatava kütuse või jäätmete liik; 3.1.11. kasutatava kütuse või jäätmete KN kood ja nimetus, väävlisisaldus (%), alumine kütteväärtus (MJ/kg, gaasil MJ/m 3 ) ja kogus aastas (t, tuh m 3 ); 3.1.12. välisõhku väljutatud saasteaine CAS number ja nimetus; 3.1.13. heide väljuvate gaaside mahuühiku kohta; 3.1.13.1. heite piirväärtus (mg/Nm 3 ); 3.1.13.2. aasta keskmine tegelik (mg/Nm 3 ); 3.1.13.3. heitkogus aastas tonnides täpsusega 0,001, raskmetallid (edaspidi RM ), püsivad orgaanilised saasteained (edaspidi POS ) ja polütsüklilis ed aromaatse d süsivesinik ud ( edaspidi PAH ) kilogrammides täpsusega 0,001, polüklooritud dibenso -p-dioksiinid ja dibensofuraanid (edaspidi PCDD/PCDF ) milligrammides täpsusega 0,000001 ; 3.1.13.4. heitkoguse määramise meetod. 3.2. Suurte põletusseadmete, mille installeeritud summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on vähemalt 50 MW th , välisõhku väljutatavate saasteainete heitkogused, andmed põletusseadme ja selle käitamise kohta ning kasutatava kütuseliigi energiavajaduse koguhulk 3.2.1. heiteallikas; 3.2.2. põletusseadme liik; 3.2.3. põletusseadmete arv; 3.2.4. projekteeritud ja tegelik nimisoojusvõimsus ( MW th ); 3.2.5. käitamise alguskuupäev; 3.2.6. töötundide arv aastas; 3.2.7. välisõhku väljutatud saasteaine nimetus (SO 2 , NO X ja PM- sum ); 3.2.8. heitkogus aruandeaastal (t; täpsus vähemalt 0,001); 3.2.9. kütus; 3.2.10. energiasisend (TJ); 3.2.11. heitkogused kokku saasteainete kaupa (t/a); 3.2.12. energiasisend kokku kõikide kütuste peale (TJ). 3.3. Suurtes põletusseadmetes kasutatava põlevkivi väävlisisaldus ja väävliärastuse aste põletusseadmete kaupa 3.3.1. heiteallikas; 3.3.2. põletusseadme katlatüüp; 3.3.3. põletusseadme põletamistehnoloogia; 3.3.4. soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus ( MW th ); 3.3.5. kuu keskmine väävlisisaldus iga kuu kohta (%); 3.3.6. lubatud väävliärastus iga kuu kohta (%); 3.3.7. tegelik väävliärastus iga kuu kohta (%); 3.3.8. aasta keskmine väävlisisaldus (%); 3.3.9. aasta keskmine tegelik väävliärastus (%). 3.4. Kütuste ning jäätmete kasutamine ja energia tootmine tegevusalade kaupa: 3.4.1. kütuse või jäätmete liik ja nimetus, KN kood ja nimetus; 3.4.2. kütuse või jäätme kogus aruandeaastal (t, tuh m 3 ); 3.4.3. aruandeaastal toodetud elektrienergia (MWh/a) kokku ning elektrienergia omatarve ja müük; 3.4.4. aruandeaastal toodetud soojus ja aur (MWh/a) kokku ning soojuse ja auru omatarve ja müük. 4. Lahustite ja kemikaalide kasutamine 4.1. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud lenduvate orgaaniliste ühendite (edaspidi LOÜ ) heitkogused 4.1.1. tegevusala või tehnoloogiaprotsessi SNAP kood ja nimetus; 4.1.2. heiteallikas; 4.1.3. kemikaali nimetus; 4.1.4. kemikaali tüüp (veepõhine, lahustipõhine); 4.1.5. kemikaali liik (lahusti, värv, lakk, liim, muu kemikaal); 4.1.6. LOÜde sisaldus kemikaalis (massi%; ohutuskaardilt); 4.1.7. kemikaali kogus aastas (t); 4.1.8. heitkoguse määramise meetod; 4.1.9. välisõhku väljutatud saasteaine CAS number ja nimetus; 4.1.10. maksimaalne sisaldus kemikaalis (%; ohutuskaardilt); 4.1.11. maksimaalse sisalduse osatähtsus (%); 4.1.12. heitkogus (t/a; täpsus vähemalt 0,001); 4.1.13. kokkuvõte: 4.1.13.1. kemikaalides sisalduvate lahustite kogus tegevusalade kaupa (t); 4.1.13.2. lahusti korduskasutus tegevusalal; 4.1.13.3. korduskasutatud lahusti kogus tegevusalade kaupa (t); 4.1.13.4. kogu aastane kasutatav lahustikogus tegevusalade kaupa (t/a); 4.1.13.5. LOÜde heitkogus kokku tegevusalade kaupa (t/a); 4.1.14. heitkogus kokku kõikide tegevusalade peale (t/a). 4.2. Lahustite, kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa (tööstusheite seaduse § 113 lõikes 1 nimetatud tegevusala korral) 4.2.1. heiteallikas; 4.2.2. tegevusala või tehnoloogiaprotsessi nimetus; 4.2.2.1. tegevuse täpsustus; 4.2.3. kemikaalides sisalduv lahustite kogus tegevusalade kaupa (t/a); 4.2.4. LOÜde heide väljuvates gaasides – heite piirväärtus ja tegelik väärtus (mg C/Nm³, mg/Nm³); 4.2.5. LOÜde kontrollimatu heide välisõhku (% lahustite sisendist) – heite piirväärtus ja tegelik väärtus; 4.2.6. LOÜde summaarne heide välisõhku – heite piirväärtus ja tegelik väärtus (g/m 2 , g/kg, g/jalanõude paari kohta, kg/t, kg/m 3 ); 4.2.7. LOÜde summaarne heide välisõhku (% lahustite sisendist) – heite piirväärtus ja tegelik väärtus; 4.2.8. LOÜde summaarne heitkogus tegevusalade kaupa (t/a; täpsus vähemalt 0,001). 5. Naftasaaduste käitlemine terminalis ja tanklas 5.1. Bensiini laadimiskäive terminalides ja tanklates ning laadimisel ja lossimisel välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused: 5.1.1. heiteallikas; 5.1.2. tegevusala või tehnoloogiaprotsessi SNAP kood ja nimetus; 5.1.3. laadimise liik; 5.1.4. bensiini laadimiskäive aruandeaastal (t; m 3 ); 5.1.5. heitkoguse määramise meetod; 5.1.6. LOÜde heitkogus aruandeaastal laadimise liikide kaupa (t; täpsus vähemalt 0,001); 5.1.7. LOÜde heitkogus kokku (t; täpsus vähemalt 0,001); 5.1.8. bensiini laadimiskäive kokku (t, m 3 ). 5.2. Muude naftasaaduste, mootori- või vedelkütuste, kütusekomponentide või kütusesarnaste toodete laadimiskäive terminalides ja tanklates ning laadimisel ja lossimisel välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused 5.2.1. heiteallikas; 5.2.2. tegevusala või tehnoloogiaprotsessi SNAP kood ja nimetus; 5.2.3. laadimise liik; 5.2.4. diislikütuse laadimiskäive aastas (t, m 3 ); 5.2.5. masuudi laadimiskäive aastas (t, m 3 ); 5.2.6. põlevkiviõli laadimiskäive aastas (t, m 3 ); 5.2.7. muu naftasaaduse, mootori- või vedelkütuse, kütusekomponendi või kütusesarnase toote nimetus; 5.2.8. muu naftasaaduse, mootori- või vedelkütuse, kütusekomponendi või kütusesarnase toote laadimiskäive aastas (t, m 3 ); 5.2.9. LOÜde heitkogus aruandeaastal (t; täpsus vähemalt 0,001); 5.2.10. diislikütuse kogus kokku (t, m 3 ); 5.2.11. masuudi kogus kokku (t, m 3 ); 5.2.12. põlevkiviõli kogus kokku (t, m 3 ); 5.2.13. muu naftasaaduse või toote kogus kokku (t, m 3 ); 5.2.14. LOÜde heitkogus aruandeaastal kokku (t). 6. Looma- ja linnukasvatus 6.1. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass heiteallika, looma või linnu toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside ning tehnoloogiate kaupa lämmastikubilansi meetodi kasutamise korral) 6.1.1. heiteallikas (v.a sõnnikuhoidla); 6.1.2. toodangu- või vanuserühm; 6.1.3. lämmastiku mass söödas, heiteallika, toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside kaupa (kg); 6.1.4. lämmastiku mass piimas, heiteallika, toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside kaupa (kg); 6.1.5. lämmastiku mass juurdekasvus, heiteallika, toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside kaupa (kg); 6.1.6. lämmastiku mass lootes, heiteallika, toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside kaupa (kg); 6.1.7. lämmastiku mass munades, heiteallika, toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside kaupa (kg); 6.1.8. lämmastiku mass väljaheites, heiteallika, toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside kaupa (kg). 6.2. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused heiteallika, looma või toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside ning tehnoloogiate kaupa 6.2.1. heiteallikas; 6.2.2. tegevusala või tehnoloogiaprotsessi SNAP kood ja nimetus; 6.2.3. toodangu- või vanuserühm (piimalehmade korral ligikaudne aastatoodang, kg); 6.2.4. söötmispäevade arv heiteallika, toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside kaupa; 6.2.5. aastaloomade või -lindude arv heiteallika, toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside kaupa; 6.2.6. karjatamistegur; 6.2.7. pidamisviis, sõnniku eemaldamise tehnoloogia; 6.2.8. sõnniku tüüp; 6.2.9. sõnnikuhoidla tüüp; 6.2.10. hoone tüüp (sõnnikuhoidla, loomapidamishoone); 6.2.11. lämmastiku mass väljaheites, heiteallika, toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside kaupa (kg); 6.2.12. välisõhku väljutatud saasteaine CAS number ja nimetus; 6.2.13. heitkogus aruandeaastal (t; täpsus vähemalt 0,001). 7. Äkkheited 7.1. heiteallikas; 7.2. tegevusala või tehnoloogiaprotsessi SNAP kood ja nimetus; 7.3. äkkheite liik; 7.4. muu äkkheite nimetus; 7.5. äkkheite põhjus; 7.6. äkkheite kestus, lubatud tundide arv aruandeaastal (tehnoloogilised äkkheited ); 7.7. äkkheite kestus, tegelik tundide arv aruandeaastal; 7.8. välisõhku väljutatud saasteaine CAS number ja nimetus; 7.9. äkkheite hetkeline kogus väljuvates gaasides mahuühiku kohta (keskmine tegelik; mg/Nm 3 ); 7.10. äkkheite lubatud kogus aruandeaastaks (t, kg, mg, OU); 7.11. äkkheite tegelik kogus aruandeaastal (t, kg, mg, OU); 7.12. heitkoguse määramise meetod; 7.13. tehnoloogilise äkkheite lubatud ning tegelik töötundide arv aastas kokku; 7.14. tehnoloogilise äkkheite lubatud ning tegelik kogus aruandeaastal kokku (t, kg, mg, OU); 7.15. avariilise äkkheite lubatud ning tegelik töötundide arv aastas kokku; 7.16. avariilise äkkheite lubatud ning tegelik kogus aruandeaastal kokku (t, kg, mg, OU); 7.17. muu äkkheite lubatud ning tegelik töötundide arv aastas kokku; 7.18. muu äkkheite lubatud ning tegelik kogus aruandeaastal kokku (t, kg, mg, OU). 8. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaprotsess 8.1. heiteallikas; 8.2. tegevusala või tehnoloogiaprotsessi SNAP kood ja nimetus; 8.3. püüdeseadme nimetus ja tüüp; 8.4. püüdeseadmete arv; 8.5. nõuded püüdeseadme kasutamisele; 8.6. püütava saasteaine CAS number ja nimetus; 8.7. puhastusaste (% või muu ühik). 9. Saasteainete heitkoguste vähendamise meetmed 9.1. heiteallikas; 9.2. heitkoguste vähendamise meetmed ja rakendamise periood; 9.3. saasteaine CAS number ja nimetus; 9.4. heitkogus aastas enne ja pärast meetme rakendamist (t; täpsus vähemalt 0,001; RM , POS ja PAH kg-des, täpsus vähemalt 0,001; PCDD/PCDF mg-des, täpsus vähemalt 0,000001). 10. Koondtabelid 10.1. Heiteallikad ja välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused tegevusalade kaupa 10.1.1. heiteallikas; 10.1.2. tegevusala või tehnoloogiaprotsessi SNAP kood ja nimetus; 10.1.3. L-EST97 koordinaadid (pindallika korral koordinaadipaar – alumine vasak ja ülemine parem nurk) X ja Y; 10.1.4. heiteallika ava läbimõõt (m); 10.1.5. väljuvate gaaside väljumiskõrgus maapinnast (m); 10.1.6. väljuvate gaaside joonkiirus (m/s); 10.1.7. väljuvate gaaside temperatuur (°C); 10.1.8. välisõhku väljutatud saasteaine CAS number ja nimetus; 10.1.9. heitkogus aruandeaastal (t; täpsus vähemalt 0,001), RM , POS ja PAH (kg; täpsus vähemalt 0,001), PCDD/PCDF (mg; täpsus vähemalt 0,000001); 10.1.10. heitkoguse määramise meetod; 10.1.11. mõõtmiste tüüp ja sagedus. 10.2. Aruandeaastaks lubatud ja välisõhku tegelikult väljutatud saasteainete heitkogused ning nende määramismeetodid 10.2.1. saasteaine CAS number ja nimetus; 10.2.2. heitkogus tootmisterritooriumi kõigist heiteallikatest kokku (t; täpsus vähemalt 0,001); RM , POS ja PAH (kg; täpsus vähemalt 0,001); PCDD/PCDF (mg; täpsus vähemalt 0,000001) aruandeaastal tegelikult; 10.2.3. eelmise aastaga võrreldes (+, -); 10.2.4. aruandeaastaks lubatud kogusega võrreldes (+, -); 10.2.5. aruandeaastaks lubatud kogus (t; täpsus vähemalt 0,001); RM , POS ja PAH (kg; täpsus vähemalt 0,001); PCDD/PCDF (mg; täpsus vähemalt 0,000001) ja aruandeaastal tegelikult. 11. Täiendavad andmed 11.1. Toodang tegevusalade kaupa (esitab keskkonnakompleksloa omaja) 11.1.1. toote nimetus ja KN kood; 11.1.2. toodangu kogus kokku aruandeaastal (t, m 3 , muu); 11.1.3. esitatavate andmete konfidentsiaalsus. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KLIM/26-0960 - Keskkonnaministri määruste muutmine seoses keskmise võimsusega põletusseadmete käitajatele registreerimise tingimuste loomisega Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 21.09.2026 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2cbd28e6-e917-4c41-aa1b-0c0ebb05ecf3 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2cbd28e6-e917-4c41-aa1b-0c0ebb05ecf3?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main