Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 „Erihoolekandeteenuste rahastamine“ muutmine

MINISTRI MÄÄRUS 25.08.2026 nr 34 Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 „Erihoolekandeteenuste rahastamine“ muutmine Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 72 lõike 5 punktide 1–3 ja § 79 lõike 6 alusel. § 1. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 65 „Erihoolekandeteenuste rahastamine“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 51 sissejuhatavas lauseosas asendatakse arv „5983“ arvuga „6683“; 2) paragrahvis 21 asendatakse arv „11 667“ arvuga „13 032“. § 2. Määrus jõustub 1. septembril 2026. a. (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler  Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 „Erihoolekandeteenuste rahastamine“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrust nr 65 „Erihoolekandeteenuste rahastamine” (edaspidi määrus nr 65) muudetakse seoses autismispektri häirega täisealiste isikute ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalse maksumuse tõusuga 1. septembrist 2026. a. Muudatusega tõstetakse pideva ja intensiivse äärmuslikult kahjustava käitumisega autismispektri häirega täisealiste isikute ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalset maksumust 700 euro võrra, et tagada vajadustele vastava teenuse kättesaadavus ja täiendavate teenusekohtade loomise võimalus. Muudatus võimaldab Sotsiaalkindlustusametil täita Tallinna Halduskohtu otsust. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna hoolekandeteenuste poliitika juht Sirlis Sõmer-Kull (e-post: [email protected]) ja määruse mõjude osa analüüsiosakonna analüütik Priit Laanoja (e-post: [email protected]). Määruse rahaliste vahendite analüüsi on teinud Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) sotsiaal- ja erihoolekande osakonna erihoolekande ja rehabilitatsiooni talituse juht Lagle Kalberg (e-post: [email protected]), sama talituse erihoolekande teenuseomanik Cärolyn-Angelika Liblik (e-post: [email protected]) ja SKA analüüsitalituse analüütik Kati Karelson (e-post: [email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Kristella Kukk (e-post: [email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (e-post: [email protected]). 1.3. Märkused Määruse eelnõu on seotud riigi 2026. aasta riigieelarve seadusega. Eelnõuga tehtavad muudatused jäävad 2026. aasta riigieelarve piiresse ega too kaasa lisakulusid. Eelnõuga muudetakse määruse nr 65 redaktsiooni, mis on avaldatud Riigi Teatajas avaldamismärkega RT I, 23.12.2025, 13. Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Määrus mõjutab halduskoormust. Täpsem kirjeldus halduskoormuse muutustest on esitatud seletuskirja punktis 4.2. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 1 Autismispektri häirega täisealistele inimestele mõeldud ööpäevaringset erihoolekandeteenust (edaspidi ÖEaut) osutab Eestis 30.07.2026 seisuga üksnes AS Hoolekandeteenused, kokku 12 teenusekohal. Kõik teenusekohad on täidetud. 2026. aasta juuni lõpu seisuga ootas ÖEaut-i 38 inimest, kelle teenusevajadus on SKA poolt hinnatud. Tegemist on pideva ja intensiivse äärmuslikult kahjustava käitumise esinemisega inimestega, kes vajavad oma terviseseisundist tuleneva käitumise eripära tõttu turvaliseks teenuse saamiseks pidevat järelevalvet. Kuigi erihoolekandeteenuste vajadus on hinnatud ja erinevate teenuste järjekorras ootab rohkem inimesi, on nimetatud kliendigrupile täiendavate teenusekohtade loomise vajadus üks kriitilisemaid ja prioriteetsemaid. Samuti on oluline, et teenuse maksimaalne maksumus võimaldaks tagada tingimused ja piisavalt töötajaid klientide toetamiseks ning turvalisuse ja järelevalve tagamiseks. 18.08.2026 jõustus Tallinna Halduskohtu otsus haldusasjas nr 3-25-23681, millega kohustati SKA-d looma kaebajale riigieelarveline ÖEaut teenusekoht ning suunama isik teenusekohale kahe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. See tähendab, et teenusekoht tuleb luua hiljemalt 18.10.2026. Kohtuotsus suurendab oluliselt vajadust tagada täiendavate teenusekohtade kiire loomine ning vähendada sarnaste kohtuvaidluste ja võimalike kahjunõuete riski riigile. Lisaks täiendavate teenusekohtade loomise kriitilisele vajadusele ei kata praegune teenuse riigi poolt hüvitatav maksimaalne maksumus teenuse nõuetekohaseks osutamiseks vajalikke kulusid. Seetõttu ei ole võimalik avada uusi kohti ilma teenuse maksimaalse maksumuse tõstmiseta. Eelnõukohase määrusega tõstetakse ÖEaut-i maksimaalset maksumust 700 euro võrra, 5983 eurolt 6683 euroni alates 01.09.2026. Teenusekoha maksumuse tõusuga on paremini võimalik tagada tegelikele vajadustele vastav tegevusjuhendaja töötasu ning täiendavatele tegevusjuhendajatele mõeldud koolituste kulud. Nimetatud teenuse puhul on ette nähtud kõige rohkem tegevusjuhendajaid ühe teenusesaaja kohta: sotsiaalkaitseministri määrus nr 65: 6- liikmelises kolme tegevusjuhendajaga grupis väljaspool ööaega ning vastavalt isikute vajadustele vähemalt kahe tegevusjuhendajaga grupis ööajal – st päeval kolm tegevusjuhendajat kuue teenusesaaja kohta ja öösel vähemalt kaks tegevusjuhendajat kuue teenusesaaja kohta. Kuna selle teenuse puhul on ranged personalinõuded, on tegemist kõige kallima erihoolekandeteenusega. Praegu kehtiva SKA kulumudeli järgi peaks ÖEaut-i maksumus olema 2026. aastal 6587 eurot ja 2027. aastal 6885 eurot (01.01.2026 seisuga on kehtiv hind 5983 eurot kuus). Uue teenuse maksumuse korral jääb järgmisel aastal teenuse maksumus jätkuvalt kulumudelist madalamaks, kuna kehtiv eelarve võimaldab vaid osaliselt teenuse hinda korrigeerida. 2026. aasta I kvartalis on tegevusjuhendaja keskmine töötasu olnud 1508 eurot (Statistikaameti palgaandmed). ÖEaut-i maksumuse tõstmise järel on võimalus ÖEaut-i tegevusjuhendaja töötasu tõsta, aga lõpliku otsuse teeb tööandja. Erihoolekandes töötavatele tegevusjuhendajatele ei ole kehtestatud kollektiivlepingu alusel töötamist, seega otsustab tööandja ise, kui suure osa ta töötasudeks tasub. Samuti võimaldab teenuse maksimaalse maksumuse tõus korraldada töötajatele sihtrühmaga tööks vajalike erioskuste koolitust. Tegevusjuhendajana töötaval inimesel peab olema keskharidus ja läbitud valdkonnas töötamiseks 260-tunnine tegevusjuhendaja koolitus. Lisaks omavad ÖEaut-i osutavad tegevusjuhendajad täiendavat väljaõpet äärmusliku abi- ja toetusvajadusega sihtrühmaga toimetulekuks (sotsiaalkaitseministri 26. aprilli 2022. a määrus nr 38 „Tegevusjuhendaja ettevalmistusnõuded ja nõuded koolitusele“ § 2 lg 4), mida tavapärase erihoolekandeteenuse osutamisel töötava tegevusjuhendaja ettevalmistusnõuded ei eelda ja koolituskava ei sisalda. Praegune autistidele teenust osutav asutus (AS 1 3-25-2368/39-Riigi Teataja 2 Hoolekandeteenused) on oma töötajatele teinud lisakoolitusi asutuse sees spetsiifiliselt autismispektri häirega inimeste eripärade mõistmise ja juhendamise teemal, et tagada teenuse parem kvaliteet. Maksimaalset maksumust suurendatakse olemasolevate eelarveliste vahendite piires, kuna samaaegselt kujundatakse ümber osa olemasolevaid teenusekohti. Ümberkujundamiseks vähendatakse kogukonnas elamise teenuse (edaspidi KE) teenusekohti 20 ja ööpäevaringse hoolduse kuuese üksuse (edaspidi ÖE-6) teenusekohti kuue võrra, tegemist on riigieelarveliste kohtadega, mis on praegu tühjad. Nimetatud teenusekohad kuuluvad AS-ile Hoolekandeteenused (riigile kuuluv äriühing). Teenusekohtade ümberkujundamine võimaldab suunata ressursid suurema toetusvajadusega teenustele. Muudatus võimaldab avada 12 uut teenusekohta 2026. aastal alates 1. septembrist ning vähendada pea kolmandiku võrra ÖEaut osutamise kohtade järjekorda. Paragrahvi 1 punktiga 1 muudetakse määruse § 2 lõiget 51. Muudatuse tulemusena on autismispektri häirega täisealisel isikul õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 6683 eurot varasema 5983 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 2 muudetakse määruse § 21. Muudatuse tulemusel suurendatakse ka erihoolekandeteenuste maksimaalset maksumust uue teenusekoha loomisel autismispektri häirega isikule ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel. Uus maksumus on 13 032 eurot varasema 11 667 euro asemel. Paragrahvis 2 on sätestatud määruse jõustumine 1. septembril 2026. a. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 4. Määruse mõjud Määruses esitatud muudatused mõjutavad erihoolekandeteenuse osutajaid, teenusesaajaid ja SKA-d. Mõju esineb peamiselt kahes valdkonnas: sotsiaalne mõju ja majanduslik mõju. Mõju erihoolekandeteenuse saajale Muudatused puudutavad autismispektri häirega teenusesaajaid. Muudatus võimaldab luua täiendavaid teenusekohti teenuse järjekorras olevatele inimestele. 2026. aasta juunikuu seisuga on ÖEaut-i järjekorras 38 inimest, muudatus võimaldab luua 12 uut teenusekohta ning vähendada järjekorda pea kolmandiku võrra. Teenuse hinna tõus mõjutab erihoolekandeteenuse saajaid kaudselt, kuid oluliselt. Teenuste hindade tõstmise eesmärk on tagada teenuseosutajate võimekus pakkuda teenust ning leida kvalifitseeritud töötajaid, kes ka püsivalt tööle jääksid. Kvalifitseeritud ja püsiva personali abil on inimestel võimalik saada kvaliteetsemat teenust, mis aitab kaasa nende seisundi säilitamisele ja/või parandamisele. Erihoolekandeteenuse pakkujad Maksimaalsete maksumuste tõstmine pakub ÖEaut-i osutajatele leevendust teenuse osutamisega seotud kuludega toimetulekuks. Muudatus võimaldab kaasata teenuse osutamiseks vajalikku personali ja neid koolitada. Praegu osutab ÖEaut-i üks erihoolekandeteenuse osutaja – AS Hoolekandeteenused. Muudatusel on mõju ka neile teenusepakkujatele, kellel oleks huvi teenusekohti luua, kuid kes ei ole seda rahaliste võimaluste puudumise tõttu saanud teha. Muudatusega on tegemist ÖEaut-i osutajatele olulise majandusliku mõjuga. Teenusekoha maksumuse tõus 700 euro võrra ei ole mitte tegeliku 3 vajaduse ja olemasoleva kohamaksumuse vahe, vaid kompromiss ehk olemasolevate eelarveliste vahendite abil teenusekoha tegeliku maksumuse vahe osaline kompenseerimine. Mõju riigiasutustele, avaliku sektori kuludele ja tuludele Kirjeldatud muudatus ei mõjuta avaliku sektori kulusid. Muudatus tehakse kehtiva eelarve piires. 4.2. Mõju halduskoormusele Eelnõuga ei kehtestata teenuseosutajatele uusi regulaarseid teabe esitamise, aruandluse ega muid halduskohustusi. Teenuse maksimaalse maksumuse muutmine toimub olemasoleva rahastamiskorra raames ning uus maksumus rakendub teenuseosutajatele täiendavate toiminguteta. Vähene ühekordne halduskoormus võib kaasneda nendele teenuseosutajatele, kes soovivad luua uusi teenusekohti ja peavad selleks esitama SKA-le kehtiva korra kohase taotluse. Eeldatavasti puudutab see piiratud arvu teenuseosutajaid. SKA-le kaasneb ühekordne töökoormus taotluste menetlemise, rahastamisotsuste või lepingute muutmise ja vajalike korralduslike toimingutega. Arvestades toimingute ühekordset iseloomu, adressaatide väikest arvu ja asjaolu, et taotlused esitatakse olemasoleva menetluskorra alusel, ei ole muudatuse mõju halduskoormusele ega SKA töökoormusele oluline. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamiseks vajalikud kulud jäävad erihoolekandeteenuste riigieelarve vahendite piiresse, kinnitatud erihoolekandeteenuste baaseelarve 2026. aastal on 57 671 297 eurot (tabel 1). 2026 2027 2028 2029 2030 Kinnitatud baaseelarve 57 671 297 57 671 297 57 671 297 55 007 297 55 007 297 Tabel 1. Erihoolekandeteenuste baaseelarve 2026–2030 (Allikas: SKA) ÖEaut-i hinnatõusu kulude katteks vajalikud vahendid leitakse teenuste ümberkorraldamisega vabanevate vahendite arvelt vastavalt tabelile 2. Teenuse kirjeldus 2026 2027 2028 2029 2030 20 KE koha vähendamine alates 01.09.2026, 54 080 162 240 162 240 162 240 162 240 kokkuhoid 6 ÖE-6 koha vähendamine alates 01.09.2026, 26 928 80 784 80 784 80 784 80 784 kokkuhoid ÖEaut-i hind tõuseb alates -67 200 -201 600 -201 600 -201 600 -201 600 01.09.2026, lisakulu, sh: ... 12 olemasoleva koha hinnatõus alates -33 600 -100 800 -100 800 -100 800 -100 800 01.09.2026 … 12 uue koha hinnatõus -33 600 -100 800 -100 800 -100 800 -100 800 alates 01.09.2026 4  Teenuse kirjeldus 2026 2027 2028 2029 2030 ÖEaut-i koha loomise toetusmeede uue hinnaga, lisakulu. (Toetusmeetme -23 940 0 0 0 0 lisakulu on arvestatu 2026. a kolme kuu kohta (0,95 * 700 * 3 * 12)). KOKKU -10 132 41 424 41 424 41 424 41 424 Tabel 2. ÖEaut-i maksumuse tõusu 700 eurot kuus alates 01.09.2026 lisakulu ja kohtade vähendamise mõju eelarvele perioodil 2026–2030 (Allikas: SKA) ÖEaut-i hinnatõus 700 euro võrra kaetakse 20 kogukonnas elamise teenuse ja kuue ööpäevaringse hoolduse 6-ses üksuses teenuse osutamise lõpetamisega alates 01.09.2026. 2026. aastal tekkiva lisakulu (10 132 eurot) katab SKA erihoolekandeteenuste 2026. aasta prognoositavate eelarvevahendite jäägi arvelt. Aastatel 2027–2030 jääb jääk 41 424 eurot, mida kasutatakse eelarve raames muude erihoolekandeteenuste osutamisega seotud kulude katteks. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. septembril 2026. a. Jõustumiskuupäev on seotud uute teenusekohtade avamise ja olemasolevate teenusekohtade ümberkujundamise kavandatud ajaga ning eelnõu rakendamise aluseks olevad eelarvearvestused on tehtud alates sellest kuupäevast. Kuna erihoolekandeteenuse maksimaalne maksumus on kehtestatud ühe kalendrikuu kohta ja teenuse rahastamise arvestus toimub kuupõhiselt, võimaldab määruse jõustumine kuu esimesel päeval rakendada uut maksumust kogu arvestusperioodi suhtes. See väldib kuu keskel toimuva hinnamuutusega kaasnevat proportsionaalse arvestamise vajadust ning teenuseosutajate ja SKA täiendavat töökoormust. Muudatus ei kehtesta teenuseosutajatele uusi kohustusi, vaid suurendab teenuse osutamiseks hüvitatavat maksimaalset maksumust. Seetõttu ei ole pikem kohanemisaeg vajalik. Määruse jõustumine 1. septembril 2026 võimaldab alustada täiendavate teenusekohtade loomist võimalikult kiiresti ning parandada suure abivajadusega inimeste juurdepääsu teenusele. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati EIS-i kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks MTÜ-le Eesti Hoolekandeasutuste Liit, MTÜ-le Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit, Eesti Puuetega Inimeste Kojale ja Sotsiaalkindlustusametile. Eelnõu kohta esitasid arvamuse MTÜ Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit, Eesti Puuetega Inimeste Koda ja Eesti Hoolekandeasutuste Liit. Sotsiaalkindlustusamet toetas eelnõud. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi. Märkustega arvestamise tabel on seletuskirja lisas. 5  Seletuskirja lisa Kooskõlastustabel sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 „Erihoolekandeteenuste rahastamine“ muutmise eelnõu juurde Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele Rahandusministeerium Kooskõlastatud märkusteta MTÜ MTÜ Erihoolekande Pakkujate Liit kooskõlastas määruse Täname arvamuse eest. Erihoolekandeteenuste muutmise. Pakkujate Liit Äärmiselt vajalik on, et ka kõigi teiste teenuste pearaha tõusuks leitakse järgnevateks aastateks eelarvest vahendeid, sest kõik teenused on alarahastatud ja teenusosutajad ei suuda oma kohustusi kvaliteetselt täita. Töötajate leidmine madala töötasuga muutub igapäevaselt järjest kriitilisemaks ja töötajate voolavus suuremaks ning teenuse osutamise jätkusuutlikkus sellise rahastuse puhul on kaheldav. Loodame, et leiate jõudu rahastuse suurendamise läbirääkimistel. Eesti Puuetega Erihoolekande valdkond tervikuna on pikaajaliselt alarahastatud ning Täname positiivse tagasiside eest Inimeste Koda senine rahastamis- ja korraldusloogika ei võimalda tagada teenuste eelnõuga kavandatavatele kättesaadavust ega kvaliteeti. 2025 ilmunud Riigikontrolli auditi muudatustele. andmetel astatel 2018–2024 on järjekorrad ligi kahekordistunud ning teenuste kättesaadavus oluliselt halvenenud. Nõustume, et erihoolekande rahastamise EPIKoda peab positiivseks, et olemasoleva erihoolekande suurendamine peab olema jätkuvalt eelarve piires suunatakse vahendeid kasutamata riigieelarve läbirääkimistel prioriteet, et abi teenuskohtadelt teenusele, mille järele on suur ja kiireloomuline vajavad inimesed ei jääks aastateks vajadus. EPIKojale teadaolevalt on vähendatavad kogukonnas teenust ootama. Oleme RES 2027–2030 elamise ja ööpäevaringse erihooldusteenuse kohad püsinud tegemise raames taotlenud täiendavaid täitmata, kuna teenusevajajad ei ole soovinud konkreetsetes vahendeid erihoolekande rahastamiseks. asukohtades asuvaid kohti kasutada. Kui vähendatavad kogukonnas elamise ja ööpäevaringse erihooldusteenuse kohad on püsinud täitmata seetõttu, et need ei vasta teenust vajavate inimeste  Seletuskirja lisa tegelikule nõudlusele või asukohavajadusele, on selline ümberkorraldus põhjendatud. Samas näitab olukord laiemat vajadust planeerida erihoolekandeteenuste mahtu ja paiknemist tegeliku piirkondliku nõudluse järgi. Eelnõu seletuskirja kohaselt ootas 2026. aasta juuni lõpu seisuga ööpäevaringset erihooldusteenust autismispektrihäirega inimestele, kellel esineb pidev ja intensiivne äärmuslikult kahjustav käitumine, 38 inimest. Samal ajal on Eestis vaid 12 sellist teenuskohta. Riigikohtu halduskolleegium on oma 20.04.2026 otsusega nr 3-24-713/36 kinnitanud, et kui inimene vajab erihooldekodu kohta, siis peab riik selle talle kindlustama. Abivajajat ei tohi panna lõputusse ootejärjekorda, viidates rahapuudusele ja kohanappusele. Valitsus peab planeerima erihoolekandesse rahastuse, mis võimaldab hinnatud teenusevajaduse rahuldada mõistliku aja jooksul, et kõik abi vajavad inimesed saaksid õigel ajal teenusele, sh on oluline, et teenuskohad loodaks kogukondadesse, kus inimesed ka päriselt elavad. EPIKoda toetab ööpäevaringse autistide teenuse maksimaalse maksumuse tõstmist, mis aitab tagada paremini vajadustele vastava teenuse. Teenusesaajate ja nende pere vaates on oluline, et teenuseosutaja, kes teenust osutab, omaks hästi juhendatud ja ühtesete töövõtetega meeskonda. Väga suure toevajadusega intellekti- ja autismispektrihäirega inimeste toetamine eeldab kogenud spetsialiste, koolitatud meeskonda ja järjepidevust. Oluline on, et teenuskohad asuksid elukoha ja lähedaste lähedal, mis võimaldab peresidemete hoidmist. Erihoolekandeteenus peab toetama inimese väärikust ja võimalikult tavapärast elu kordusarnases keskkonnas. Erihoolekande rahastamise suurendamine peab olema jätkuvalt riigieelarve läbirääkimistel prioriteet, et abi vajavad inimesed ei jääks aastateks teenust ootama. Eesti EHAL ei toeta määruse 65. muutmise eelnõu. Mittearvestatud. Nõustume, et määruse Hoolekandeasutuste muudatus puudutab ühe konkreetse Liit sihtgrupi, pideva ja intensiivse äärmuslikult  Seletuskirja lisa Põhjendus; määruse muudatus ei paranda üldist kahjustava käitumisega autismispektri erihoolekandeteenuste kättesaadavust, vaid eelistab ainult üht häirega täisealiste isikute ööpäevaringse sihtgruppi osaliselt ja annab eelise riigile kuuluvale aktsiaseltsile. erihooldusteenuse kättesaadavust, kuid ei lahenda üldist erihoolekande rahastuse ja kättesaadavuse kriitilist olukorda. Samas peame oluliseks, et kiireloomulise ja suuremahulise abivajadusega sihtgrupi jaoks oleks täiendavat 12 teenuskohta võimalik luua ja vastava teenuse rahastamise määra tõsta. Muudatus ei anna eelist riigile kuuluvale aktsiaseltsile, kuna 12st kohast 6 pakub riigile kuuluv aktsiaselts, aga ülejäänud 6 tellitakse teiselt teenuseosutajalt. ÖEaut teenuse analüüs on ebamõistlikult lühikese perioodi (juuni- Mittearvestatud. ÖEaut teenust ei osuta juuli26a.) tulemus ja pole arvestanud määruse muutmise mõju teiste ainult AS Hoolekandeteenused. teenuste kättesaadavusele. Ülikiire määruse muutmise otsus Kavandatavad 12st teenuskohast pooli on välistab erihoolekandeteenuse osutajate laialdasemat kavandatud pakkuma AS kaasamist. Määrus 65. muutmise ebamõistlikult väike ajaperiood Hoolekandeteenused ning pooli mõni muu loob lubamatu pretsedendi, tuntavalt kallimat erihoolekandeteenuste pakkuja. Pideva ja erihoolekandeteenust saab osutada ainult riigile kuuluv intensiivse äärmuslikult kahjustava aktsiaselts. käitumisega autismispektri häirega inimestele teenusvajaduse kiireloomulisusest ja teenuskohtade loomise vajadust on Sotsiaalkindlustusamet kavandanud juba 2025. aasta lõpust ning suhelnud ka teenuseosutajatega teenuskohtade loomise võimaluste osas. Tegemist ei ole kiireloomuliselt tekkinud vajadusega. Määruse 65 muutmise mõju ei paranda erihoolekandeteenuse Mittearvestatud. Määruse muudatus jääb kättesaadavuse kriisi, vaid jagab olemasoleva raha ringi, mis on eelarve piiresse, kuid võimaldab tänased ebamõistlik ja lühinägelik. eelarvevahendid kasutada tõhusamal moel. Muudatus lahendab 12 keeruka ja kiireloomulise autismispektrihäirega  Seletuskirja lisa inimese teenusvajaduse. Nõustume, et määruse muudatus parandab küll ühe sihtgrupi olukorda, kuid ei lahenda kogu erihoolekande rahastuse terviklikku olukorda. Määruse 65. muutmine on kiireloomuline ainult tänu Tallinna Teadmiseks võetud. Kohtuotsus on Halduskohtu otsusele. Määruse kiireloomuline muutmine kohtu Sotsiaalkindlustusametile täitmiseks. otsuse põhjal loob pretsedendi, mille tulemusena levib Samas 12 autismispektrihäirega inimesele Erihoolekandeteenuste taotlemine läbi kohtute, mis omakorda teenuskoha loomine oli planeeritud tõstab kohtute töökoormust ja riigi raha suunamist vaidlustele, mitte Sotsiaalkindlustusametil juba 2025. aasta erihoolekandeteenuste arendamisele. lõpus, tegemist ei ole kiireloomulise otsusega EHAL teeb ettepaneku erihoolekandespetsialiste koolitada Teadmiseks võetud. Erihoolekande Haridus- ja Teadusministeeriumi rahastusel, mitte niigi muudatuste kavandamisel arvestame ebapiisava erihoolekande rahastusest. ettepanekutega vaadata üle tegevusjuhendajate koolituse korraldamine tervikuna.