Pöördumine

Saatja: "Chris Pruunsild" <[email protected]> Saaja: "Karmen Joller - SOM" <[email protected]> Teema: Eesti Lastearstide Seltsi vastus Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu komisjonile Kuupäev: 2026-08-21 18:26 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Austatud sotsiaalminister Karmen Joller Austatud spetsialiseeritud abi poliitika juht Mariken Ross Vastavalt meie varasematele kohtumistele ja aruteludele ja Teiepoolsele soovitusele esitas Eesti Lastearstide Selts Tervisekassale taotluse uue tervishoiuteenuse "Pediaatria eriala kaasajastamine" lisamiseks tervishoiuteenuste loetellu. Paraku saime tervishoiuteenuste loetelu komisjonilt alloleva vastuse. Palun leidke manusest ELS vastus Tervisekassale. Samuti palun Teil tutvuda komisjoni arutelu ja otsusega, mille leiate allolevas kirjas olevalt lingilt. Komisjon tegi ettepaneku algatada laiem analüüs ja arutelu Sotsiaalministeeriumiga, Analüüsi eesmärk oleks hinnata ambulatoorsete vastuvõttude kestuse, statsionaarse ravi korralduse, visiiditasude ning rahastusmudelite mõju kvaliteedile, kättesaadavusele ja tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkusele tervikuna. Komisjoni ettepanekul pöördume uuesti tagasi Teie poole kuna esitatud taotlus oli alates 2014.a. ELS poolt juba 4. ja taotluses tõstatatud probleemid ei ole lahendust saanud ning on selge süvenemistendentsiga. Jääme ootama Teiepoolseid lahendusi ja vastava analüüsi algatamist. Koostööle lootma jäädes ja tervitades Chris Pruunsild Eesti Lastearstide Seltsi president ________________________________ From: Merje Metsoja <[email protected]> Sent: 17 June 2026 10:31 To: [email protected] Cc: Karen Kirss Subject: Tervishoiuteenuste loetelu muutmise taotlus nr 1749 Lugupeetud Eesti Lastearstide Selts Anname teada, et seltsi esitatud taotlust "Pediaatria eriala kaasajastamine" arutati 21. mail tervishoiuteenuste loetelu komisjonis. Komisjon oli seisukohal mitte teha erandit üksnes pediaatria erialale. Komisjon soovitas vastuvõttude kestuse, voodipäevade ja rahastamise küsimusi analüüsida tervishoiusüsteemi üleselt. Komisjon leidis, et pikemad vastuvõtuajad võivad parandada ravi kvaliteeti, vähendada tüsistuste riski ning suurendada patsientide ja perede rahulolu, kuid samal ajal vähendavad need vastuvõttude arvu ning võivad pikendada ravijärjekordi. Otsuse tegemiseks oleks vaja põhjalikku mõjuanalüüsi, mis hindaks nii kulusid, kättesaadavust kui ka mõju erinevatele erialadele. Komisjon tegi ettepaneku algatada laiem analüüs ja arutelu Sotsiaalministeeriumiga. Analüüsi eesmärk oleks hinnata ambulatoorsete vastuvõttude kestuse, statsionaarse ravi korralduse, visiiditasude ning rahastusmudelite mõju kvaliteedile, kättesaadavusele ja tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkusele tervikuna. Komisjoni protokolliga on võimalik lähemalt tutvuda Tervisekassa veebilehel: Tervishoiuteenuste loetelu komisjoni koosolekute päevakorrad ja protokollid | Tervisekassa<https://tervisekassa.ee/tervishoiuteenuste-loetelu-komisjoni- koosolekute-paevakorrad-ja-protokollid> Tervishoiuteenuste loetelu komisjoni tegevuse eesmärk on loetelu täiendamise, tervishoiuteenuse loetelust väljaarvamise, tervishoiuteenusele rakenduskriteeriumide lisamise või muutmise suhtes Tervisekassa juhatusele arvamuse andmine. Lugupidamisega [TervisekassaLogoBlacksmall.jpg] [spacer.jpg] MERJE METSOJA Teenusejuht Teenuste loetelu teenus E: [email protected] Liivalaia 36, Tallinn [fb_ico.jpg] [homepage_ico.jpg] [email_ico.jpg] [cid:a8641ae4-bc80-4b0f-ac08-1b5db44f4310] <https://www.youtube.com/channel/UC65du1Kajk0qvua45iRyquw> [cid:3db65020-b634-4a26-80e3-022b8b1b9aee] <https://www.tervisekassa.ee/blogi> NB! Tegemist on väljastpoolt Kliinikumi saabunud kirjaga. Kui kirja saatja on teile tundmatu, siis turvalisuse huvides palun ärge avage kirjas olevaid faile ja linke. Kahtlaste kirjade korral palun teavitage arvutiabi. Tervisekassa Liivalaia 36 10132 Tallinn Austatud teenuste loetelu teenusejuht Merje Metsoja Eesti Lastearstide Seltsi v astus Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu komisjoni arvamusele meie poolt esitatud taotluse "Pediaatria eriala kaasajastamine" osas Eesti Lastearstide Selts t äna b komisjoni põhjaliku arutelu eest ning selle eest, et komisjon tunnustab laste ravi eripära ja nõustub Seltsiga , et laste ambulatoorne ja statsionaarne ravi on ajamahukam ning nõuab võrreldes täiskasvanute raviga suuremat personaliressurssi. Paraku ei saa me nõustuda komisjoni järeldusega, et püstit atud probleemi ei ole võimalik lahendada pediaatria tasandil ning et vajalik on üksnes tervishoiusüsteemi ülene analüüs. Esiteks seetõttu, et laste ravi s on oma eripära ning seda on laialdaselt tunnustatud nii rahvusvahelises kirjanduses kui ka kliinilises praktikas. Lapse läbivaatus, vanemate kaasamine, arenguliste iseärasustega arvestamine, lapse õiguste kaitse ning suhtlemine erinevas vanuses lastega nõuavad paratamatult rohkem aega kui täiskasvanute ravi. Seda asjaolu tunnustab ka komisjon ise. Seetõttu on lastearstidel keeruline mõista, miks tunnustatud eripära ei kajastu teenuste rahastamises. Teiseks ei ole pediaatria erisus võrreldav üksnes teiste keerukaid patsiente käsitlevate erialadega. Laste ravi erineb täiskasvanute ravist süsteemselt kõigi vanuserühmade lõikes ning see erinevus tuleneb patsiendi east, mitte üksikute haiguste keerukusest. Ka laste puhul on komisjoni vastuses välja toodud aeganõudvamad erialad , nt lasteendokrinoloogia , lasteonkoloogia , harvikhaigused , kusjuures harvikhaiguste esinemine on sa gedasem just laste populatsioonis. Põhjuseks ei ole eriala, vaid laps kui duaalne patsient. Lisaks kehtivad laste ravile mitmed õiguslikud ja eetilised nõuded ning laste raviasutustel puudub võimalus katta osa kuludest patsiendi omaosaluse kaudu samas ulatuses nagu täiskasvanute ravis. Seetõttu ei ole tegemist üksnes ühe eriala sooviga saada kõrgemat rahastamist, vaid laste ravikorralduse eripärast tuleneva süsteemse probleemiga. Kolmandaks ei saa me nõustuda seisukohaga, et lahendus peaks ootama tervishoiusüsteemiülese analüüsi valmimist. Sama küsimust on käsitletud juba varasemates taotlustes ning ka käesolevas arutelus jõuti taas järeldusele, et probleem on olemas ning vajab täiendavat analüüsi. Samal ajal jääb laste ravi rahastamine jätkuvalt tegelikule töömahule mittevastavaks. Probleemi edasilükkamine ei vähenda selle mõju, vaid süvendab järjest enam pediaatrilise abi rahastamisraskusi ning personali jätkusuutlikkuse probleeme. Samuti ei nõustu me hinnanguga, et lastearstide vastuvõttude pikema kestuse rahastamine vähendaks teenuste kättesaadavust. Tegelikkuses võimaldavad haiglad juba praegu ( ja on teinud seda aastaid ) lastearstidele pikemaid vastuvõtuaegu, sest laste kvaliteetne käsitlus ei ole lühema vastuvõtu jooksul võimalik. Teisisõnu on tervishoiuteenuse osutajad oma töökorralduses juba arvestanud laste ravi tegeliku ajakuluga ning teenuse kättesaadavus on kujunenud selle järgi. Taotlusega ei soovita vastuvõtte pikendada võrreldes praeguse praktikaga, vaid viia rahastus kooskõlla tegeliku töömahuga . Seetõttu ei muudaks ettepanek teenuse kättesaadavust, vaid kõrvaldaks olukorra, kus raviasutused peavad laste ravi osaliselt doteerima teiste teenuste arvelt või kandma ise pediaatrilise ravi alarahastusest tulenevat koormust. Me ei pea põhjendatuks argumenti, et pediaatriale erisuse loomine looks soovimatu pretsedendi teistele erialadele. Ka praegu sisaldab tervishoiuteenuste loetelu mitmeid teenuseid, mille rahastamisel arvestatakse konkreetse patsiendirühma (nt lastepsühhiaatria ) või ravivaldkonna eripärasid. Laste ravi ei ole selles mõttes erandlik, vaid üks valdkondadest, kus objektiivselt erinev töömaht õigustab erinevat rahastamist. Toetame komisjoni ettepanekut algatada laiem tervishoiupoliitiline analüüs, kuid leiame, et see ei peaks välistama konkreetsete muudatuste tegemist valdkonnas, kus probleem on juba aastaid teada ning mille olemasolu tunnistavad nii taotlejad, patsientide esindusorganisatsioonid kui ka komisjon ise. Käesolev taotlus on viimase üle 10 aasta jooksul olnud ELS poolt juba neljas (eelmised taotlused esitati 2014, 2017, 2023) – seega oleme juba terve aastakümne viidanud pediaatria alarahastatusele , probleemi süvenemisele ning oodanud lahendusi. Laste ravi kvaliteedi, patsiendiohutuse ning pediaatrilise personali jätkusuutlikkuse tagamiseks on vajalik, et rahastamine kajastaks tegelikku töömahtu. Seetõttu jääme oma ettepaneku juurde taastada pediaatria voodipäev eraldi teenus ena ning luua lastearsti ambulatoorsetele vastuvõttudele laste ravi eripära arvestav rahastusmudel. Loodame, et edasistes aruteludes keskendutakse lisaks süsteemiülestele põhimõtetele ka konkreetsetele lahendustele, mis võimaldavad tagada Eesti lastele nende vajadustele vastava kvaliteetse ja jätkusuutliku tervishoiuteenuse. Lugupidamisega Chris Pruunsild Eesti Lastearstide Seltsi president