.
Sotsiaalministeerium
Meie: 19.08.2026
nr 7-5.11/26-01597-2
Pöördumise edastamine
Edastame Vabariigi Valitsusele saabunud Eesti Puuetega Inimeste Koja pöördumise vastavalt
valitsemisalale.
Palume vastuse koopia edastada ka Riigikantseleile.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
Lisad:
Eesti Puuetega Inimeste Koja pöördumine Vabariigi Valitsusele ja Riigikogu liikmetele
Teadmiseks:
Rahandusministeerium
Mari-Ann Järve
[email protected]
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809
+372 693 5555 /
[email protected] / www.riigikantselei.ee
Meie: 17.08.2026 nr 65
Vabariigi Valitsus
[email protected]
Riigikogu liikmed
[email protected]
Eesti Puuetega Inimeste Koja pöördumine Vabariigi Valitsusele ja Riigikogu liikmetele
seoses riigieelarve ja järgmiste aastate riigieelarvestrateegia läbirääkimiste ja
vastuvõtmisega
Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) on sõltumatu ja professionaalne puude ja krooniliste
haiguste valdkonna poliitika ning ühiskonna arvamuse kujundaja, koondades
katusorganisatsioonina enam kui 50 ühingut ja liitu üle Eesti. Meie missiooniks on puudega
inimeste ja krooniliste haigete elukvaliteedi, ühiskonda kaasatuse ning eneseteostuse võimaluste
tõstmine läbi huvikaitse ja koostöö.
Eesti Puuetega Inimeste Koda pöördub Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu poole õigustatud
ootusega, et Vabariigi Valitsus ja Riigikogu seavad erihoolekande jätkusuutliku
rahastamise 2027. aasta riigieelarve ja järgmiste aastate riigieelarvestrateegia üheks
prioriteediks ning tagavad selleks Sotsiaalministeeriumi esitatud rahastustaotluse
rahuldamise. Seda ootavad eelkõige inimesed, kes vajavad erihoolekandeteenuseid, nende
lähedased ja omastehooldajad ning valdkonna töötajad ja teenuseosutajad, kes on aastaid
pidanud toime tulema süsteemi kroonilise alarahastuse tagajärgedega.
Toompuiestee 10, Tallinn 10137 tel. 6616629
registrikood 80014660 e-post:
[email protected]
a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank Kodulehekülg: www.epikoda.ee
2026. aasta suve alguses oli erihoolekandeteenuste järjekorras ligikaudu 2000 inimest, neist
umbes 800 on valmis sobiva teenuskoha olemasolul teenusele minema kohe1. Riigikontrolli2
andmetel on nii toetavate kui ka ööpäevaringsete erihoolekandeteenuste järjekorrad aastatel
2018–2024 kasvanud ligi kaks korda. Ööpäevaringsete teenuste järjekord kasvas 613 inimeselt
1101-ni, samal ajal vähenes täidetud ööpäevaringsete teenuskohtade arv 2379-lt 2171-ni.
Sõltuvalt teenusest ulatub ooteaja mediaan 14 kuust 53 kuuni.
Sotsiaalministeerium on hinnanud, et erihoolekande tugevdamiseks on järgmise nelja
aasta jooksul vaja ligikaudu 200 miljonit eurot lisaraha. Suur osa sellest vajadusest on
seotud töötajate palkade, täiendava tööjõu ja nende ettevalmistusega, samuti uute teenuskohtade
loomise ja teenuste kättesaadavuse parandamisega. Tegemist ei ole soovide nimekirja või
erihoolekande mugavamaks muutmisega, vaid minimaalse vajadusega, et riik suudaks
seadusest tulenevaid kohustusi tegelikult täita.
EPIKoda on erihoolekande olukorrale345 koos teenuseosutajate, perede ja teiste valdkonna
organisatsioonidega korduvalt tähelepanu juhtinud. Oleme rääkinud aastatepikkustest
järjekordadest, teenuste kroonilisest alarahastamisest, tegevusjuhendajate madalatest palkadest
ja tööjõupuudusest, sobivate teenuskohtade nappusest, perede väga suurest hoolduskoormusest
ning olukorrast, kus inimese vajadustele vastav teenus asub tema kodust ja lähedastest sadade
kilomeetrite kaugusel või puudub sootuks. EPIKoda on rõhutanud, et ilma kulupõhise
rahastuseta ei ole teenuseosutajatel võimalik tagada olemasolevate teenuste kvaliteeti ja
turvalisust ega luua vajalikus mahus uusi teenuskohti.
2026. aasta kevadel kinnitas Riigikohus6 põhimõtte, mida inimesed ja pered on aastaid
oodanud - kui riik on tuvastanud, et inimene vajab erihoolekandeteenust ja vastab
1
https://www.delfi.ee/artikkel/120592645/kantsler-mandmaa-tee-voi-tina-aga-erihoolekandesse-on-raha-juurde-
vaja
2
https://www.riigikontroll.ee/sites/default/files/documents/2025-11/19828_RKTR_6603_2-1.4_2349_002-1.pdf
3
https://www.err.ee/1609811364/maarja-krais-leosk-ja-kristi-kahar-erihoolekandeteenused-on-joudnud-kriisi
4
https://epikoda.ee/uudised/eesti-puuetega-inimeste-koja-ettepanekud-erihoolekande-valdkonna-
probleemkohtade-lahendamiseks/
5
https://arvamus.postimees.ee/8432044/maarja-krais-leosk-erihoolekanne-aken-oigeteks-otsusteks-oli-lahti-juba-
enne-viimast-traagilist-
juhtumit?fbclid=IwY2xjawQfmSFleHRuA2FlbQIxMABicmlkETFMbjNzT2JxUm52RHFWNng3c3J0YwZhcHBf
aWQQMjIyMDM5MTc4ODIwMDg5MgABHngUNBFbqS3DYr78U_fzDP2SgbA23Zw6uPoJxk8vx9-
sZDutoIdTgOLURt0T_aem_Fr8RD20b9YEXLnS_uZDlvw
6
https://www.riigikohus.ee/et/uudiste-arhiiv/riigikohus-riik-peab-erihooldekodu-koha-tagama
2
seaduses sätestatud tingimustele, ei saa teda jätta teenuseta põhjendusega, et riigieelarves
pole raha või sobivaid teenuskohti pole piisavalt.
Riigikohus rõhutas, et riigil ei ole õigust planeerida erihoolekandele vähem raha, kui on
vaja põhiseadusest, seadustest ja riigi enda otsustest tulenevate kohustuste täitmiseks.
Samuti ei vabasta riiki vastutusest see, kui erasektor ei loo piisavalt teenuskohti. Riik
kannab lõppvastutust selle eest, et inimese õigus abile oleks tegelikult tagatud.
Ootame Vabariigi Valitsuselt ja Riigikogult järgmisi otsuseid:
1. Tagada erihoolekandele Sotsiaalministeeriumi taotletud 2027-2030.a. lisarahastus,
et teenuseosutajad suudaksid olemasolevaid teenuseid jätkata, tagada nende
kvaliteeti ja turvalisust ning luua uusi teenuskohti. Rahastus peab võimaldama
tõsta tegevusjuhendajate töötasu, suurendada töötajate arvu ning tagada nende
väljaõpe ja püsimine valdkonnas.
2. Mitte lahendada rahapuudust abi saamise tingimuste karmistamise, teenuste
kvaliteedi vähendamise ega vastutuse peredele ja kohalikele omavalitsustele
nihutamise kaudu. Kohalikud omavalitsused, teenuseosutajad ja pered on riigile
olulised partnerid, kuid partnerlus ei saa tähendada riigi seadusest tuleneva
vastutuse üleandmist ilma selleks vahendeid tagamata.
EPIKoda mõistab Eesti riigieelarve keerulist olukorda ja konkureerivaid vajadusi. Kuid
keeruline eelarveseis ei muuda olematuks riigi kohustusi ega inimeste abivajadust. Seetõttu
tuleb Vabariigi Valitsusel ja Riigikogul käsitleda Sotsiaalministeeriumi erihoolekande
rahastustaotlust mitte ühe valdkonna lisasoovina, vaid riigi seadusest ja põhiseadusest
tulenevate kohustuste täitmiseks vajaliku otsusena.
Lugupidamisega
Maarja Krais-Leosk
Tegevjuht
Kristi Kähär,
[email protected], tel 5401 0462
Toetuste- ja teenustealase huvikaitse nõunik
3