Töövõtuleping

Pensionitarkuse uuringu korduslaine 2026 Tellija: Sotsiaalministeerium Pakkuja: AS Emor Reg. Nr 10076576 Maakri 21 Tallinn 10145 [email protected] tel 5015009 Juuli 2026 Sisukord Sisukord ................................ ................................ ................................ ................................ ................................ ................................ ................................ ..2 Sissejuhatus ................................ ................................ ................................ ................................ ................................ ................................ ........................ 4 1. Emori arusaam uuringu eesmärgist ja selle elluviimisest ................................ ................................ ................................ ............ 4 1.1.Kuidas mõistame uuringu eesmärki ................................ ................................ ................................ ................................ ..................... 4 1.2 Emori lähenemine pensionitarkuse kordusuuringule ................................ ................................ ................................ .............. 5 1.3 Täiendusettepanekud uuringu edasiarendamiseks ................................ ................................ ................................ ................. 5 1.3.1 Metoodilised täiendused ................................ ................................ ................................ ................................ ................................ ...6 1.3.1.1 Andmete kaalumine ................................ ................................ ................................ ................................ ................................ 6 1.3.1.2 Pensionikeskuse registristatistika kasutamine kaalumisel ................................ ................................ .....6 1.3.1.3 Penisonisammastega seotud tunnuste laiem kasutamine analüüsis ................................ ................ 7 1.3.2 Küsimustiku edasiarendamine ................................ ................................ ................................ ................................ ..................... 7 1.3.2.1 Aktiivsete pensionisäästmise praktikate täpsem mõõtmine ................................ ................................ ..7 1.3.2.2 Küsimuste ja vastusevariantide täpsustamine ................................ ................................ ................................ .8 1.3.2.3 „Ei oska öelda“ vastusevariantide kasutamise ülevaatamine ................................ ................................ 8 1.3.2.4 Päevakajaliste küsimuste ploki ajakohastamine ................................ ................................ ............................ 9 1.3.2.5 Uue pensionikalkulaatori kasutamise mõõtmine ................................ ................................ ............................ 9 1.3.3 Uued analüüsivõimalused ................................ ................................ ................................ ................................ ................................ 9 1.3.3.1 Pensionitarkuse tegevuste ja kommunikatsioonilahenduste testimine ................................ .......10 1.3.3.2 Uue pensionikalkulaatori kasutajate analüüs ................................ ................................ ................................ . 10 1.3.3.3 Pensionitarkuse seire edasiarendamise soovitused ................................ ................................ .................. 10 2. Valim ja andmekogumine ................................ ................................ ................................ ................................ ................................ ................... 11 2.1 Üldkogum ja valim ................................ ................................ ................................ ................................ ................................ ........................... 11 2.2 Andmekorje ................................ ................................ ................................ ................................ ................................ ................................ .........11 3. Andmeanalüüs ja tulemused ................................ ................................ ................................ ................................ ................................ .......... 12 3.1.Emori analüütiline lähenemine ................................ ................................ ................................ ................................ ............................... 13 4. Uuringu meeskond ................................ ................................ ................................ ................................ ................................ ................................ . 20 5. Kvaliteedijuhtimine ................................ ................................ ................................ ................................ ................................ .............................. 22 2 6. Riskid ................................ ................................ ................................ ................................ ................................ ................................ ............................. 23 7. Projekti aja - ja tegevuskava ................................ ................................ ................................ ................................ ................................ ............ 24 8. Eelarve ................................ ................................ ................................ ................................ ................................ ................................ .......................... 26 Lisa 1. Uuringurühma CV - d ................................ ................................ ................................ ................................ ................................ ..................... 27 3 Sissejuhatus Emoril on pikaajaline kogemus ühiskonna, avalike teenuste ja käitumuslike muutuste uuringute kavandamisel ning läbiviimisel. Lähtume uuringu elluviimisel põhimõttest, et kvaliteetne kordusuuring ei piirdu üksnes usaldusväärse andmekogumisega, vaid loob tel lijale ajas võrreldava teadmise, mis toetab otsust amist ja tegevuste kavandamist. Käesolevas pakkumuses kirjeldame oma arusaama uuringu eesmärgist ja tellija vajadusest, meie lähenemist andmete analüüsimisele ning tulemuste esitamisele ning projekti aja - ja tegevuskava. Kõik kavandatud tegevused lähtuvad tehnilises kirjelduses esitatud nõuetest ning eesmärgist tagada uuringu tulemuste võrreldavus varasema uuringulainega ja nend e praktiline kasutatavus pensionitarkuse teenuse edasiarendamisel. Emor näeb pensionitarkuse kordusuuringut ka platvormina, mille abil saab vajadusel hinnata uute teenuste ja kommunikatsioonilahenduste mõju ning toetada nende teaduspõhist edasiarendamist. Emor käsitleb uuringut otsustustoe vahendina. Meie eesmärk ei ole üksnes kirjeldada pensionitarkuse hetkeseisu, vaid aidata tellijal mõista, millised muutused on toimunud, milliste sihtrühmade puhul need ilmnevad ja milliste puhul mitte ning kuidas uuringu tulemusi kasutada pensionitarkuse teenuse edasiarendamise ja kommunikatsioonitegevuste planeerimisel . 1. Emori arusaam uuringu eesmärgist ja selle elluviimisest 1.1. Kuidas mõistame uuringu eesmärki Pensionitarkuse kordusuuring on strateegiline seirevahend, mis võimaldab hinnata pensioniteadlikkuse arengut ning toetada teadmuspõhiseid poliitika - ja kommunikatsiooniotsuseid. Kordusuuringu suurim väärtus on usaldusväärne muutuste hindamine ning teadasaamine, millistes sihtrühmades on pensionitarkus paranenud, püsinud samal tasemel või kus see vajab jätkuvalt suuremat tähelepanu. Meie hinnangul peab uuring toetama kolme omavahel seotud eesmärki. Esiteks peab see andma metoodiliselt usaldusväärse ülevaate Eesti elanike pensionitarkuse hetkeseisust ning olema võrreldav varasema uuringulainega. Teiseks peab uuring aitama mõista pensioniteadlikkuse kujunemist mõjutavaid tegureid ning erinevusi elanikkonnarühmade s , suuna maks teavitus - ja nõustamistegevusi sinna, kus n ad on suurim a mõju ga . Kolmandaks peab uuring pakkuma praktilist sisendit pensionitarkuse veebikeskkonna ja teiste teadlikkuse suurendamistegevuste edasiarendamiseks. K äsitleme uuringut eelkõige otsustustoe loomise protsessina. Uuringu tulemused aitavad teha põhjendatud järeldusi, tuvastada olulisemaid arengusuundi ning anda tellijale praktilised soovitused edasiste tegevuste kavandamiseks. Kogu uuringu ülesehitus , küsimustiku täpsustamine, valimi moodustamine, andmekogumise korraldus, andmete kvaliteedikontroll ning analüüs , lähtub eesmärgist anda tellijale usaldusväärsed, võrreldavad ja 4 hästi tõlgendatavad tulemused, mis toetavad Sotsiaalministeeriumi strateegilisi otsuseid pensionitarkuse arendamisel. Pensionitarkuse hetkeseis → Muutuste analüüs → Sihtrühmade mõistmine → Praktilised soovitused → Teadlikumad pensioniotsused 1.2 Emori lähenemine pensionitarkuse kordusuuringule Emori lähenemise põhimõte on, et kvaliteetne kordusuuring ühendab metoodilise järjepidevuse ja uuringu pideva edasiarendamise. Kordusuuringu peamine väärtus on võimaluses hinnata muutusi ajas, mistõttu peame oluliseks säilitada võrreldavus 2024. aasta uuringuga. Sama s hin dame , kas uuringu metoodikat, küsimustikku ja analüüsi on võimalik täi endada viisil, mis suurenda ks uuringu praktilist väärtust ilma tulemuste võrreldavust kahjustamata. Meie hinnangul peab iga uuringu etapp toetama ühist eesmärki , luua tellijale usaldusväärne ja praktiliselt kasutatav otsustugi. Uuring on terviklik protsess , kus valimi kvaliteet, küsimustiku ülesehitus, andmekogumise korraldus, andmete kaalumine, statistiline analüüs ja tulemuste tõlgendamine moodustavad ühtse terviku. Lähtume uuringu korral damisel neljast põhimõttest. • Võrreldavus. Säilitame metoodilise järjepidevuse ning tagame, et kõik olulised muutused oleksid usaldusväärselt võrreldavad 2024. aasta uuringuga. • Sisuline analüüs . Me ei piirdu muutuste kirjeldamisega, selgitame nende põhjused, ulatus e ja tähendus e erinevate le elanikkonnarühmade le. • Praktiline rakendatavus . Seome uuringu tulemused pensionitarkuse teenuse, teavitustegevuste ja kommunikatsiooni edasiarendamisega, et uuringust oleks otsest kasu edasiste s otsuste s . • Läbiv kvaliteedijuhtimine . Kasutame kvaliteedikontrolli kõigis uuringu etappides alates küsimustiku ettevalmistamisest kuni lõpparuande ni, et tulemus ed oleksid usaldusväärsused ja läbipaistv ad . Need neli põhimõtet läbivad kogu meie metoodikat, alates küsimustiku täpsustamisest kuni lõpparuande ja arengusoovitusteni. Nii kujuneb uuringust usaldusväärne otsustugi, mitte üksnes statistiliste näitajate kogum. 1.3 Täiendus ettepanekud uuringu edasiarendamiseks Kordusuuringu edasiarendamisel lähtume põhimõttest, et iga muudatus peab suurendama uuringu väärtust ilma , et see kahjusta ks tulemuste võrreldavust varasema uuringu ga . Me ei pea õigeks muuta küsimustikku või metoodikat üksnes muutmise pärast. Samas on pärast esimest uuringulainet on tekkinud võimalus täiustada uuringut viisil, mis suurendab selle analüütilist väärtust ja praktilist kasutatavust, säilitades samal ajal uuringu järjepidevuse. 5 Kõik edasiarenduse ettepanekud arutame enne rakendamist tellijaga läbi ning anname hinnangu nende võimalikule mõjule võrreldavusele. Vajaduse l soovitame muudatused ellu viia etapiviisiliselt või käsitleda neid täiendavate analüüsiplokkidena. Täiendus ettepanekud koonda me kolme valdkonda . 1.3.1 Metoodilised täi endused Kordusuuringu metoodiline kvaliteet ei sõltu valimi suurusest või andmekogumise viisist, vaid sellest, kui hästi kogutud andmed peegeldavad tegelikku sihtrühma ning võimaldavad usaldusväärselt hinnata muutusi ajas. Oluline on tänapäevas te metoodilis te lahendus te kasutamine , mis parandavad tulemuste esinduslikkust ja analüüsi kvaliteeti, säilitades samal ajal uuringu võrreldavuse varasema lainega. Meie ettepanekud keskenduvad esmajärjekorras valimi kvaliteedi parandamisele ning analüüsi täpsustamisele. Soovitame kasutada andmete kaalumist, korrigeerimaks võimalikke valimi struktuurinihkeid ning viimaks valim kooskõlla Eesti tööealise elanikkonna tegeliku jaotusega. Samuti soovitame hinnata võimalust kasutada Pensionikeskuse registristatistikat täiendava kaalumistunnusena ning käsitleda pensionisammastega liitumist ühe olulise analüütilise taustatunnusena. See võimaldab paremini mõista, kuidas erinevad teadmised, hoiakud ja käitumine sõltuvad inimeste tegelikust pensionikogum ise praktikast. Kõik i metoodilis i täi endusi kasutame üksnes siis kui need ei kahjusta uuringu põhieesmärki , tulemuste usaldusväärset võrreldavust 2024. aasta uuringulainega. Hindame eelnevalt muudatuste mõju ja kooskõlastame nende kasutuselevõtu tellijaga. 1.3.1.1 Andmete kaalumine Valimi aluseks olev Emori Forumi paneel põhineb tõenäosuslikul värbamisel ning tagab juba andmekogumise lähtefaasis hea esinduslikkuse, soovitame pärast välitöö lõppu hinnata kogutud valimi vastavust Eesti tööealise elanikkonna struktuurile ning vajaduse k orral kasutada Emori standardset kaalumisprotseduuri. Emori kaalumismetoodika põhineb kihitatud disainkaalumisel , mille eesmärk on korrigeerida võimalikke erinevusi valimi ja üldkogumi vahel ning tagada, et uuringu tulemused oleksid võimalikult hästi üldistatavad sihtrühmale. Kaalumismudeli koostame vastavalt uuringu valimikujundusele ning üldkogumi teadaolevatele t unnustele, kasutades sobivaid demograafilisi ja piirkondlikke näitajaid. Kaalumise vajadust hindame pärast andmekogumise lõppu valimi tegeliku struktuuri alusel. Kui kaalumine parandab valimi esinduslikkust ilma kordusuuringu võrreldavust mõjutamata, kasutame seda andmetöötluses. Kaalumise mõju hindame ka peamiste pensionitarkuse näitajate lõikes, veendumaks, et kaalumine parandab tulemuste esinduslikkust ilma olulisi järeldusi moonutamata. Kaalumismudel, kaalumistegurid ning nende mõju peamistele uuringutulemustele dokumenteerime uuringuaruandes. 1.3.1.2 Pensionikeskuse registristatistika kasutamine kaalumisel Soovitame projekti käigus hinnata võimalust kasutada kaalumismudeli täpsustamiseks Pensionikeskuse koondstatistikat kui sellised andmed on uuringu läbiviimisel kättesaadavad ning nende kasutamine on metoodiliselt põhjendatud. Tegemist oleks administratiivandmete kasutamisega metoodilise kvaliteedi parandamiseks. 6 Pensionisammastega liitumine ja kogumiskäitumine on uuringu keskne teema. Registripõhise koondstatistika kasutamine võib parandada valimi vastavust tegelikule sihtrühmale ning suurendada tulemuste usaldusväärsust eelkõige pensionisüsteemiga seotud näitajat e analüüsimisel. Registristatistikat ei kasutata üksikisikute andmete sidumiseks uuringuandmetega, vaid üksnes üldkogumi struktuuri kirjeldavate koondnäitajatena kui need on metoodiliselt sobivad ja tellijale kättesaadavad. Enne lahenduse kasutamist hindame selle mõju nii kaalumismudelile kui ka tulemuste võrreldavusele varasema uuringulainega ning kooskõlastame selle tellijaga. 1.3.1.3 Penisonisammastega seotud tunnuste laiem kasutamine analüüsis Küsimustik sisaldab mitmeid pensionisammastega seotud tunnuseid, sealhulgas pensioniks säästmise viisid, pensionivara suurus ning II pensionisambaga seotud käitumine ja kavatsused. Soovitame kasutada neid tunnuseid senisest laiemalt analüütiliste taustamuu tujatena, et paremini mõista pensionitarkuse erinevusi ning nende kujunemist mõjutavaid tegureid. Lisaks tavapärastele sotsiaaldemograafilistele võrdlustele võimaldab see analüüsida, kuidas erinevad teadmised, hoiakud, pensioni planeerimise käitumine ja pensionisüsteemi tundmine sõltuvad inimeste tegelikest pensionikogumise valikutest. Näiteks saab võr relda II sambast lahkunuid ja kogumist jätkavaid inimesi, III sambasse kogujaid ja mittekogujaid või erineva pensionivara mahuga vastajaid. Selline lähenemine aitab tuvastada sihtrühmi, kelle pensionitarkus, infovajadus või käitumismustrid oluliselt erinev ad. Analüüsiga liigume tavapärasest kirjeldavast aruandlusest selgitava analüüsi suunas ning tuvastame pensionitarkust kujundavad tegurid. Analüüsi tulem id on sisukamad kui vaid demograafiliste taustatunnustega võrdlused . Pakutav lähenemine toetab uuringu eesmärki pakkuda lisaks olukorra kirjeldusele ka praktilist sisendit pensionitarkuse arendamiseks. 1.3.2 Küsimustiku edasiarendamine Kordusuuringu küsimustik on tervikuna hästi üles ehitatud ning võimaldab mõõta pensionitarkuse peamisi komponente, teadmisi, hoiakuid, käitumist ja pensioni planeerimist. Küsimustiku tugevuseks on ka selle lai teemadekäsitlus ning eelneva uuringulainega võrdlusvõimalus . Kordusuuringu ettevalmistamisel soovitame siiski hinnata mõningate küsimuste sõnastusi ja vastusevariante, suurenda maks mõõtmise täpsust ning paranda maks vastamiskogemust. Kõik meie ettepanekud lähtuvad põhimõttest, et küsimustikku täiendatakse vaid siis, kui see ei kahjusta tulemuste võrreldavust 2024. aasta uuringuga. Vajaduse l saab uued küsimused või vastusevariandid lisada täiendavate mõõdikutena, säilitades olemasolevad küsimused muutmata kujul. Koondame küsimustiku edasiarendamise ettepanekud nelja teemasse : • aktiivsete pensionisäästmise praktikate täpsem mõõtmine; • küsimuste ja vastusevariantide täpsustamine; • „Ei oska öelda“ vastusevariantide kasutamise ülevaatamine; • päevakajaliste pensioniteemade käsitlemine. 1.3.2.1 Aktiivsete pensionisäästmise praktikate täpsem mõõtmine Praegune küsimustik annab hea ülevaate sellest, milliseid pensioniks säästmise viise inimesed kasutavad ning milliseid valikuid nad on teinud II ja III pensionisamba osas. Näeme võimalust täiendada küsimustikku 7 mõne täpsustava küsimusega, mis võimaldaksid paremini hinnata pensioniks säästmise aktiivsust ja järjepidevust. Soovitame hinnata võimalust täiendada küsimustikku eelkõige nende aspektidega, mis kirjeldavad inimese tegelikku pensioniks kogumise käitumist. Näiteks võiks III samba puhul eristada regulaarseid ja juhuslikke sissemakseid ning hinnata, kas kogumine toimub teadliku pikaajalise plaani alusel või kasutatakse III sammast peamiselt maksusoodustuse tõttu aasta lõpus. Samuti võib kaaluda täpsustusi II samba puhul, mõistmaks paremini inimeste teadlikke valikuid seoses II pensionisambasse kogumisega. Täpsustused aitavad hinnata, kuivõrd pensionitarkus väljendub tegelikus käitumises, mitte ainult teadmistes või hoiakutes. See oleks täiendav võimalus analüüsimaks seoseid pensioniteadmiste, finantskäitumise ja pikaajalise pensioniplaneerimise vahel. Soovitame kõik uued küsimused lisada täiendavate mõõdikutena, säilitades olemasolevad küsimused muutmata kujul. Nii säilib kordusuuringu võrreldavus varasema uuringulainega, aga tellija saab sisukama ülevaate pensioniks säästmise praktikate arengust ja erinevatest käitumismustritest. 1.3.2.2 Küsimuste ja vastusevariantide täpsustamine Küsimustiku ettevalmistamisel teeme küsimuste ja vastusevariantide metoodilise ülevaatuse, hindamaks nende üheselt mõistetavust, mõõtmistäpsust ning sobivust erinevatele vastajarühmadele. Eesmärk ei ole muuta kordusuuringu põhiküsimusi, vaid vajadusel täps ustada sõnastusi või vastusevariante viisil, mis parandab vastamiskvaliteeti ja vähendab erinevatest tõlgendustest tulenevat mõõtmisviga. Soovitame üle vaadata küsimused, mis käsitlevad pensionisüsteemi keerukamaid teemasid, finantskäitumist ning pensioni planeerimist. Vajadusel täpsustame mõisteid, juhiseid või vastusevariante, vähendamaks vastajate erinevaid tõlgendusi ning tagamaks ühtne arusaam küsimuste sisust. Kõik küsimustiku muudatusettepanekud töötame välja koostöös tellijaga ning hindame enne kasutuselevõttu nende mõju tulemuste võrreldavusele 2024. aasta uuringuga. Vajadusel säilitame algse küsimuse ning lisame täpsustava küsimuse või vastusevariandi, et ta gada nii ajaline võrreldavus kui ka suurem analüütiline väärtus. Enne uuringu algust teeme küsimustiku sisemise kognitiivse ekspertiisi ja piloottesti, hin damaks küsimuste arusaadavust, vastamise loogikat ning võimalikke tõlgendusprobleeme . Ülevaatuse lähtekohaks võtame ka 2024. aasta lõpparuandes esitatud küsitlusankeedi muutmise soovitused (nt eeldatava pensioni küsimusele vastusevahemike lisamine, kehtiva vanaduspensioniea teadmisküsimuse lisamine jm) ning töötame need koos tellijaga läbi. 1.3.2.3 „Ei oska öelda“ vastusevariantide kasutamise ülevaatamine Küsimustiku koostamisel on oluline leida tasakaal võimalikult täpsete vastuste kogumise ja vastaja tegeliku teadmise või arvamuse väljendamise vahel. Soovitame küsimustiku ettevalmistamisel hinnata „Ei oska öelda“ vastusevariantide kasutamispõhimõtteid küs imustikus, hindame vastusevariantide kasutamise metoodilist põhjendatust ja järjepidevust kogu küsimustikus. Metoodiliselt on oluline, et teadmisi mõõtvates küsimustes oleks vastajal võimalik eristada teadmiste puudumist juhuslikust vastamisest. Samas ei ole selline vastusevariant alati vajalik hoiakuid või isiklikke 8 eelistusi käsitlevates küsimustes. Ühtsete põhimõtete kasutamine aitab vähendada juhuslikke vastuseid ning parandab kogutud andmete kvaliteeti ja tõlgendatavust. Arvestame seejuures 2024. aasta uuringu vastajate tagasisidet, mis näitas, et paljud soovivad võimalust väljendada teadmiste või hoiaku puudumist. Soovitame küsimustiku ekspertiisi käigus hinnata, kas „Ei oska öelda“ vastusevariant on igas küsimuses sisuliselt põhjendatud ning toetab uuringu eesmärke. Vajaduse korral teeme tellijale ettepanekud vastusevariantide ühtlustamiseks, säilitades seejuures k ordusuuringu võrreldavuse varasema uuringulainega. 1.3.2.4 Päevakajaliste küsimuste ploki ajakohastamine Toetame hankija kavandatud lähenemist ajakohastada küsimustiku päevakajaliste küsimuste plokki. Peame põhjendatuks lahendust, kus ajakohastatakse üksnes päevakajalisi küsimusi ning uuringu põhiosa jääb muutumatuks. Koostöös tellijaga töötame välja uue päev akajaliste küsimuste ploki, mis kajastab uuringu läbiviimise ajal olulisi pensionisüsteemi arenguid ja poliitikamuudatusi. Küsimuste koostamisel lähtume selguse, üheselt mõistetavuse ja mõõtmistäpsuse põhimõtetest ning hindame nende sobivust kogu küsimusti ku loogikaga. Lisaks hindame küsimustiku tervikliku ülevaatuse käigus võimalikke minimaalseid tehnilisi või sõnastuslikke täpsustusi, mis parandavad küsimuste arusaadavust, kuid ei mõjuta tulemuste võrreldavust varasema uuringulainega. Kõik muudatusettepanekud kooskõlas tame enne rakendamist tellijaga . Küsimustiku ekspertiis tugineb kaasaegsetele küsimustiku valideerimise põhimõtetele, ühendades kognitiivse ekspertiisi, vastamisprotsessi hindamise ( response process evaluation ) ning piloottestimise. 1.3.2.5 Uue pensionikalkulaatori kasutamise mõõtmine 2026. aastal avaldatud uus riiklik pensionikalkulaator koondab esmakordselt I, II ja III pensionisamba prognoosid ühtsesse vaatesse. Soovitame koostöös tellijaga hinnata võimalust lisada päevakajaliste küsimuste plokki küsimused, mis võimaldavad mõõta pens ionikalkulaatori tuntust, kasutamist ning selle põhifunktsioonide arusaadavust. See võimaldab analüüsida, milliste sihtrühmadeni uus lahendus on jõudnud ning kuidas on kalkulaatori kasutamine seotud pensioniteadmiste, hoiakute ja pensioniks valmistumisega. Tulemused annavad tellijale väärtusliku sisendi pensionitarkuse teenuse edasiarendamiseks ning teavitustegevuste kavandamiseks. Kõik täi endus ettepanekud oleme kavandatud kordusuuringu võrreldavust säilitades ning samas suurendades kordusuuringu analüütilist väärtust ning praktilist kasutatavust pensionitarkuse teenuse edasiarendamisel . 1.3.3 Uued analüüsivõimalused Kordusuuring mõõdab muutusi ja aitab mõista nende põhjus i ning teha praktilis i järeldus i pensionitarkuse teenuse edasiarendamiseks. Näeme võimalust kasutada uuringu andmestikku põhjalikumateks analüüsideks, mis aitavad paremini mõista erinevate sihtrühmade teadmisi, hoiakuid ja käitumismustreid ning nende omavahelisi seoseid. Analüüsid annavad tellijale täiendavat sisendit pensionitarkuse tegevuste planeerimiseks, sihtrühmade täpsemaks määratlemiseks ning järgmiste uuringulainete arendamiseks. 9 1.3.3.1 Pensionitarkuse tegevuste ja kommunikatsioonilahenduste testimine Jätkame 2024. aastal alustatud eksperimentaalset lähenemist, seekord nt uue kalkulaatori väljundite või kampaaniasõnumitega. Veebiküsitluse formaat võimaldab lisaks tavapärasele andmekogumisele kasutada tellija soovil ka lihtsaid eksperimentaalseid lahendusi, näiteks A/B - teste. Sellise lähenemise abil on võimalik hinnata erinevate kommunikatsioonisõnumite, visuaalsete lahenduste või kõneisikute mõju inimeste arusaamisele, hoiakutele ja käitumiskavatsustele. Soovitame kaaluda uuringu kasutamist pensionitarkuse kommunikatsioonitegevuste eeltestimiseks. Veebiküsitlusse on võimalik põimida juhuvalikul põhinev eksperiment, kus erinevatele vastajarühmadele esitatakse alternatiivseid sõnumeid või visuaale ning mõõde takse nende arusaadavust, usaldusväärsust, kõnetavust ja mõju kavatsusele teha pensioniga seotud teadlikumaid otsuseid. Selline lähenemine võimaldab kasutada uuringut lisaks pensionitarkuse seirele ka praktilise otsustustoe vahendina. Tulemused annavad tellijale täiendava sisendi pensionitarkuse kampaaniate ja teavitustegevuste kavandamiseks ning aitavad valida lahendusi, m is kõnetavad kõige paremini erinevaid sihtrühmi. K asutame selliseid eksperimentaalseid lahendusi üksnes tellija soovil ning viisil, mis ei mõjuta kordusuuringu põhiosa ega selle võrreldavust varasemate uuringulainetega . 1.3.3.2 Uue pensionikalkulaatori kasutajate analüüs Analüüsime, kuidas inimesed kasutavad 2026. aastal kasutusele võetud uut riiklikku pensionikalkulaatorit ning kuidas selle kasutamine on seotud teadmiste, hoiakute ja pensioniks valmistumisega seotud otsustega. Soovitame analüüsida pensionikalkulaatori kasutajate ja mittekasutajate erinevusi sotsiaaldemograafiliste tunnuste, pensioniteadmiste, hoiakute ning pensioniks valmistumise praktikate lõikes. Analüüs hin dab , milliste sihtrühmadeni on uus teenus jõudnud ning kas see toetab pensionitarkuse kasvu just nende elanike rühmade seas, kelle teadlikkuse suurendamine on kõige olulisem. Täiendavalt on võimalik hinnata ka pensionikalkulaatori kesksete väljundite arusaadavust, näiteks seda, kuidas kasutajad tõlgendavad tulevikupensioni prognoosi ning milliseid järeldusi nad selle põhjal teevad. Selline analüüs annab tellijale väärtuslikku t agasisidet nii pensionikalkulaatori kasutajakogemuse st kui ka pensionitarkuse teenuse edasiarendamiseks. Tõlgendamisel oleme põhjuslikkuse osas ettevaatlikud. Läbilõikeandmed ei võimalda eristada, kas kalkulaatori kasutamine suurendab teadlikkust või kasutavad seda teadlikumad inimesed. 1.3.3.3 Pensionitarkuse seire edasiarendamise soovitused Kordusuuringu tulemuste põhjal koostame tellijale ettepanekud pensionitarkuse seire edasiseks arendamiseks. Soovitused tuginevad uuringu tulemustele, andmete kvaliteedi hindamisele ning analüüsi leidudele, et seire oleks jätkuvalt ajakohane ja praktilise väärtusega. Soovitustes käsitleme võimalusi küsimustiku edasiarendamiseks, uute ühiskondlike arengute kajastamiseks, analüüsivõimaluste laiendamiseks ning pensionitarkuse muutuste pikaajalise jälgimise 10 toetamiseks. Vajadusel teeme ettepanekuid ka uute näitajate lisamiseks või olemasolevate täpsustamiseks viisil, mis säilitab uuringulainete võrreldavuse. Lähenemine kujundab pensionitarkuse uuringust järjepidevalt areneva seirevahendi, mis toetab lisaks muutuste mõõtmisele ka tõenduspõhist poliitikakujundamist ning pensionitarkuse teenuse pidevat arendamist. 2. Valim ja andmekogumine Pensionitarkuse kordusuuringu oluli ne kvaliteedinõu e on tulemuste usaldusväärne võrreldavus esimese uuringulainega. S äilita me võimalikult suur e metoodili s e järjepidevus e nii valimi moodustamisel kui ka andmekogumise l. 2.1 Üldkogum ja valim Uuringu üldkogumi moodustavad tööealised ehk 18 - 64 - aastased Eesti elanikud (seisuga 01.01.2026 oli neid Statistikaameti andmetel 815 319 inimest) . Lähtuvalt hanke tingimustest on minimaalseks valimi suuruseks 1400 vastajat, mis võimaldab vaadelda ka väiksemaid sihtrühmi (sh näiteks ettevõtjaid, kelle prognoositav osakaal valimist on 10 - 12%). Uuringu vea piir kogu valimi tasandil on maksimaalselt +/ - 2,6%. 2024. aasta uuringu valimi (2000 vastajat ) puhul oli see +/ - 2,2%. Valim 1400 vastajat annab sarnase täpsusega tulemus ed . Väiksemate sihtrühmade puhul tuleb arvestada suurema veapiiriga. Valim i moodustame Emori Forum tõenäosuspaneelist , mis võimaldab koostada Eesti tööealist elanikkonda esindava valimi ning tagada kvaliteetse andmekogumise. Uuringu ettevalmistust alustame valimi proportsioonide määratlemisega ning valimimudeli koostamisega. Kujundame v alim i esinduslikuna peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste lõikes, sealhulgas soo, vanuse, piirkonna, asula tüübi, haridustaseme ja rahvuse lõikes . Valimisse kaasatakse ka muust rahvusest ja venekeelseid vastajad mahus, mis võimaldab tulemusi üldistada Eesti tööealisele elanikkonnale ning analüüsida vajaduse l erisusi rahvuse lõikes (eestlane, muu rahvus) ning ka keele lõikes (eesti, muu keel). Kokkuleppel arvestame ka pensionisambaga liitunute proportsioonidega. Valimimudeli koostamiseks kasutame kõige värskemat kättesaadavat statistikat. Valimimudelil baseeruva valimi väljavõtuks kasutame Emori eelvärvatud vastajabaasi Forum kus on üle 30 000 vastajakontakti. Forum tõenäosuspaneel ühendab veebiküsitluse efektiivsuse ja tõenäosusliku valimivõtu eelised. Paneeli liikmed on värvatud tõenäosusliku valiku alusel ning paneeli uuendatakse regulaarselt, mis võimaldab moodustada Eesti tööealist elanikkonda hästi esindava valimi. K ordusuuringus sõltub tulemuste usaldusväärsus lisaks küsimustiku võrreldavusele ka andmekogumise metoodilisest järjepidevusest. 2.2 Andmekorje Teiseks oluliseks tegevuseks uuringu ettevalmistamisel on küsitlusankeedi täiendamine ja kooskõlastamine tellijaga. Teeme oma ettepanekud ankeedi algse versiooni täiendamiseks ning tellijaga 11 koostöös muudame päevakajaliste küsimuste blokki. Muudatusi tehes lähtume võrreldavuse säilitamisest eelneva uuringuperioodi ga võrreldes . Venekeelse ankeedi puhul võtame aluseks varasema tõlke ning vene emakeelega tõlk tõlgib muudatused vene keelde. Uuring toimub veebiküsitlusena , kasutades sama sugust andmekorje lähenemist nagu esimeses uuringulaines. See aitab vähendada metoodikast tulenevaid erinevusi ning toetab tulemuste sisulist võrreldavust ajas. Andmekogumise l jälgime pidevalt valimi kujunemist ja vastamismäärasid , see võimaldab vajaduse l kiiresti kasutada täiendavaid meetmeid, taga maks kokkulepitud valimi struktuur ja uuringu esinduslikkus. V älitöö lõpp edes teeme andmete kvaliteedikontroll i, puhastam e ja kaalumi ne andmed , taga maks tulemu s te esinduslikkus e ning usaldusväärse analüüsi. Veebiküsitlusel kasutame professionaalset küsitlusplatvormi NIPO Nfield, mis toetab kvaliteetset andmekogumist ja sujuvat vastamiskogemust. Küsimustik on kohandatud kasutamiseks nii arvutis kui ka nutiseadmetes ning vastaja saab vajaduse l küsimustiku le vastamise katkestada ja hiljem turvaliselt samast kohast jätkata. Vastaja vali b küsimustiku keele vastavalt oma eelistusele. Platvorm kasutab automaatseid filtreid ja loogikakontrolle, see taga b kogutud andmete kvaliteedi . See aitab ära hoida vastajate eksimusi (nt ei ole võimalik valida mitut vastusevarianti, kui see ei ole ette nähtud) ning välja filtreerida just need küsimused, mida on konkreetsele vastajale tema poolt eelnevalt antud vastuse põhjal vajalik esitada. Projektijuht ja andme ekspert testivad nii eesti - kui venekeelse küsitlusprogrammi kõiki variante kontrollides üle küsimuste järjestuse, filtrite ja suunamiste rakendumise erinevate vastusevariantide valimisel jmt ning vajadusel teeme programmides parandused või täiendused. Veebiuuringute kvalitee di tagame järgmiste meetmetega: • Forum tõenäosusbaasi kuuluvate inimeste profiili ja andmebaasi pidev monitooring ; • iga andmebaasi kuuluv inimene on andnud selge informeeritud nõusoleku osaleda Emori uuringutes. Kõik küsitlused on osalejale vabatahtlikud ja vastaja uuringus osalemine ei ole survestatud ja motiveeritud vaid läbi boonuspunktidele ülesehitatud motivatsioon isüsteemi. Vastajate vabal valikul ja vabal tahtel põhinev uuringus osalemine on oluline kvaliteedi tagamise põhimõte ; • küsitlus on anonüümne: vastaja vastuseid ei seota tema isikuga ; • igal osalejal on võimalus igal ajahetkel oma uuringutes osalemise nõusolek ühepoolselt tagasi võtta. Samuti on vastajal õigus jätta pooleli intervjuule vastamine suvalisel hetkel intervjuu ajal ; • vältimaks intervjuude katkestamist, peame oluliseks programmeerijate, projektijuhtide ja teiste projektiga seotud osapooltega luua vastajasõbralik vastamiskeskkond. See hõlmab mitmeid tasandeid, nt väga hea sõnastusega, loogiliselt üles ehitatud, viisakalt kujundatud, tõlgitud ja kommenteeritud veebiprogrammi. Samuti on oluline koostada hea sõnastusega vastamiskutse, millele kindlasti annab suure kaalu ka viide koostööle tellija ga; • programmeeritud küsimustiku korduvat testimist nii eesti - kui ka venekeelsena nii projektijuhi kui programmi koostaja poolt . 3. Andmeanalüüs ja tulemus ed Pensionitarkuse uuringu korduslaine eesmärk on muutuste hindamine Eesti tööealise elanikkonna pensioniteadlikkuses, hoiakutes ja pensioniks valmistumise käitumises võrreldes varasema uuringulainega. Keskendume analüüs is muutuste tuvastamisele, nende sisulisele tõlgendamisele ning praktiliste le järelduste le. Joonis 1 visualiseerib analüütilise loogika mudelit. 12 Joonis 1. Analüütilise lähenemise mudel 3.1. Emori analüütiline lähenemine Analüüsi kavandamisel seame eesmärgiks , et iga uurimisküsimus annab tellijale praktilise v as tuse . Tabel 1 toob näited peamistest uurimisküsimustest ja analüütilisest lähenemisest vastuste leidmisel. Tabel 1 . Emori analüütiline raamistik Analüüsiküsimus Analüütiline lähenemine Väärtus tellijale Mis on muutunud? Trendivõrdlus Ülevaade arengusuundadest Millistes sihtrühmades? Rühmade võrdlus Arusaam probleemkohtadest Millised on peamised Teadmiste ja hoiakute S isend kommunikatsiooniks teadmislüngad? analüüs Millised käitumismustrid Käitumise ja taustatunnuste Sisend teenuse arendamiseks vajavad tähelepanu? seoste analüüs Millised tegevused võiksid Tulemuste süntees Praktilised soovitused järgneda? 13 Analüüsil me astu me kaugemale üksikute näitajate kirjeldamise st , me loo me tellijale praktilis e teadmis e otsust e tegemiseks . Seome iga analüüsiväljundi selle kasutusvõimalustega pensionitarkuse teenuse ja kommunikatsioonitegevuste kavandamisel. Analüüsil hindame tulemuste sisulise tähenduse kõrval ka leitud erinevuste statistilist usaldusväärsust, erista maks juhuslikke kõikumisi uuringu seisukohast olulistest muutustest. Tabel 2 annab ülevaate analüüsi põhiväljunditest ja nende kasutusvõimalustest. Tabel 2. Analüüsi põhiväljundid ja nende kasutusväärtus tellijale Analüüsi põhiväljund Kasutusväärtus tellijale Pensionitarkuse muutused võrreldes Ülevaade arengusuundadest ja nende ulatusest eelmise uuringulainega Sihtrühmade võrdlus Arusaam, millistes elanikkonnarühmades on toimunud suurimad muutused ja kus on arenguruumi Teadmiste, hoiakute ja käitumise Sisend pensionitarkuse teenuse ja muutused kommunikatsioonitegevuste kavandamiseks Pensionikalkulaatori ja Täiendav sisend pensionitarkuse teenuse ja kommunikatsioonilahenduste mõju kommunikatsioonitegevuste arendamiseks analüüs (vajaduse korral) Järeldused ja soovitused Toetus edasiste tegevuste ja prioriteetide seadmiseks Analüüsi ettevalmistamine Usaldusväärne analüüs eeldab kvaliteetset, kontrollitud ja puhastatud andmestikku. Andmekogumise lõpp edes teeme andmete kvaliteedikontrolli, puhastamise ja kaalumise, et tulemused oleksid esinduslik ud ning võrreldav ad varasema uuringulainega. Kontrollime andmete loogilist kooskõla, vastuste täielikkust ning valimi vastavust kokkulepitud struktuurile. Vaatame üle ka selle, kas on vastajaid, kes on rutiinselt märkinud „ei oska öelda“ vastuseid. Kui neid on ankeedi sisulistes küsimustes enam 40%, siis need intervjuud eemalda me . Andmete ettevalmistamise eesmärk on luua kvaliteetne alus järgnevale analüüsile. Analüüsil kasutame uurimisküsimustele vastavaid statistilisi analüüsimeetodeid, mi s aitavad usaldusväärselt tuvastada muutus i ning ne id sisuli selt tõlgenda da . Analüüs ühendab kirjeldava statistika, trendivõrdlused, sihtrühmade analüüsi ning statistilise olulisuse hindamise ühtseks otsustoe raamistikuks. Tulemuste kirjeldamisel kasutame sagedusjaotusi, protsentjaotusi, keskväärtusi ning usaldusvahemikke. Muutuste hindamisel võrdleme 2026. aasta tulemusi varasema uuringulainega ning analüüsime nii muutuste ulatust kui ka nende statistilist usaldusväärsust. Sihtrühmade võrdlemisel kasutame risttabeleid, hii - ruut teste ning vajaduse l täiendavaid statistilisi võrdlusmeetodeid, et hinnata, millised erinevused on juhuslikud ja millised peegeldavad tegelikke erinevusi elanikkonnarühmade vahel. Lisaks statistilisele olulisusele hindame muutuste sisulist tähendust. E rista me väik seid , kuid statistiliselt olulisi erinevusi muutustest, millel on tegelik praktiline mõju pensionitarkuse teenuse arendamisele, kommunikatsioonitegevustele ja poliitikakujundamisele. Analüüsi eesmär giks ei ole üksnes näidata muutuse toimumist , vaid aidata mõista, millistes sihtrühmades muutus toimus, kui oluline see on ning milliseid järeldusi sellest saab teha tellija edasiste tegevuste kavandamise ks . Tabel 3 kuvab meie analüütilist tööriistakasti. 14 Tabel 3. Analüütiline tööriistakast Analüüs Eesmärk Kirjeldav statistika Pensionitarkuse hetkeseisu kirjeldamine Trendianalüüs Muutuste tuvastamine võrreldes 2024. aastaga Sihtrühmade võrdlus Erinevuste leidmine elanikkonnarühmades Statistilise olulisuse testid Juhuslike ja tegelike muutuste eristamine Sisuline tõlgendamine Järeldused ja praktilised soovitused Trendianalüüs Trendianalüüsil hindame pensionitarkuse muutusi võrreldes eelmise uuringulainega. Analüüsime muutusi pensionisüsteemi puudutavates teadmistes, pensioniga seotud hoiakutes, pensioniks valmistumise käitumises ning pensioniteemalise info otsimise harjumustes. Lisaks muutuste kirjeldamisele hindame nende ulatust ja sisulist tähendust, toomaks esile peamised arengusuunad ning valdkonnad, kus muutused on olnud kõige olulisemad või kus areng on olnud tagasihoidlik. Analüüsil hindame lisaks muutuste ulatusele ka seda, kas täheldatud muutused tulemustes on statistiliselt usaldusväärsed ning sisuliselt olulised uuringu eesmärkidest lähtuvalt. Selleks kasutame kahte lähenemist: 1) usaldusvahemike kattuvuse analüüsi, mille puhul võrreldakse iga küsimuse tulemuste usalduspiire 2024. ja 2026. aastal ning vaadatakse, kas need kattuvad või mitte. Kui need ei kattu, siis on tegemist olulise muudatuse ga. 2) täiendavalt muutuse statistilise olulisuse anal üüsi, mida tehakse valikuliselt nendes küsimustes, kus tundub, et muutus võiks olla toimunud, kuid usaldusvahemike kattuvuse analüüs ei toonud seda välja, kuna see on mõnevõrra konservatiivsem. Sihtrühmade analüüs Lisaks üldistele trendidele analüüsime tulemusi peamiste sotsiaaldemograafiliste sihtrühmade lõikes. Võrdleme pensionitarkuse taset ning selle muutusi vanuse, soo, piirkonna, haridustaseme, emakeele ja teiste uuringus kogutud taustatunnuste alusel. Toome välja kõik olulised erisused baseerudes hii - ruut statistikule. Selgitame, millistes elanikkonnarühmades on toimunud suurimad muutused ning millised sihtrühmad vajavad jätkuvalt suuremat tähelepanu pensionitarkuse edendamisel. Lisaks hindame, millised taustatunnused on enim seotud pensionitarkuse, pensioniks valmistumise ning pensionisüsteemi puudutavate hoiakutega, et paremini mõista erinevate sihtrühmade vajadusi. Analüüsime, millised taustatunnused on enim seotud pensionitarkuse, pensioniks valmistumise ja pensionisüsteemi puudutavate hoiakutega, et paremini mõista erinevate sihtrühmade vajadusi. Sihtrühmades toimunud muutuste analüüs baseerub samuti nende statistilise usaldusväärsuse hindamisel. Pensionikalkulaatori kasutajate analüüs ja k ampaaniasõnumite/eksperimentide analüüs Kui tellija otsustab täiendada küsimustikku pensionikalkulaatori kasutamise ning pensioniteemaliste teavitus - või kampaaniate küsimustega, laiendame vastavalt ka analüüsi. Hindame, millised 15 elanikkonnarühmad kasutavad pensionikalkulaatorit, millised tegurid on seotud selle kasutamisega ning kuidas erinevad kasutajate ja mittekasutajate teadmised, hoiakud ja pensioniks valmistumise käitumine. Samuti võimaldab uuring hinnata pensioniteemaliste teavituste märkamist ning analüüsida nende seoseid pensionitarkusega. Vajadusel saame veebiküsitlusse põimida lihtsaid eksperimendielemente (nt A/B - testid), millega võrrelda erinevate sõnumite või visuaals ete lahenduste arusaadavust, kõnetavust ja mõju käitumiskavatsusele. Sellisel juhul annab uuring lisaks seirele ka praktilist sisendit pensionitarkuse k ommunikatsioonitegevuste arendamiseks. Tulemuste tõlgendamine Analüüsis me keskendu me statistiliselt oluliste erinevuste sisuli sele tõlgendami sele . Seome uuringutulemused laiemasse konteksti ning käsitleme muutuste võimalikku tähendust pensionitarkuse teenuse arendamise seisukohast. Pöörame tähelepanu peamistele mustritele, sihtrühmade eripäradele ning teadmiste, hoiakute ja käitumise omavahelistele seostele, pakkumaks tellijale terviklikku arusaama uuringu tulemustest . Soovitused Uuringu tulemuste põhjal sõnastame koostöös pensionieksperdi ja käitumisteadlase Heidi Reinsoniga praktilised soovitused, mis toetavad pensionitarkuse teenuse ja kommunikatsioonitegevuste edasist arendamist. Soovitused tuginevad uuringus tuvastatud trendidele, sihtrühmade vajadustele ning peamistele arengukohtadele. E sitame metoodilised tähelepanekud, mis aitavad uuringu t edasi arendada . Soovitused struktureerime vastavalt uuringu peamistele järeldustele, eristades: • pensionitarkuse teenuse arendamise soovitused; • kommunikatsioonitegevuste soovitused; • järgmise uuringulaine metoodilised soovitused . Väljundid ja esitlus Uuringu väljundite st ja nende kasutusväär tusest anname ülevaate tabelis 4. Tabel 4. Uuringu väljundid ja nende kasutusväärtus Väljund Sisu Kasutusväärtus tellijale Uuringu tulemused, trendid, Toetab poliitikakujundamist ja Lõpparuanne sihtrühmade analüüs, pensionitarkuse teenuse strateegilist järeldused ja soovitused arendamist Võimaldab tellijal teha täiendavaid Kõik tulemused Andmetabelid (Excel) analüüse ja kasutada tulemusi edasiseks kokkulepitud lõigetes tööks Infograafiline üksleht Visuaalne ülevaade Kiire ülevaade otsustajatele ja (one - pager ) olulisematest leidudest kommunikatsiooniks 16  Tekstiline kokkuvõte Sisulised ja metoodilised Toetab pensionitarkuse teenuse, ja soovituste soovitused järgmisteks kommunikatsiooni ja järgmiste dokument tegevusteks uuringulainete arendamist Peamiste tulemuste ja Aitab tulemusi ühiselt tõlgendada ning Tulemuste esitlus soovituste tutvustus koos leppida kokku edasised tegevused aruteluga Uuringu aruanne koondab uuringu peamised tulemused, nende võrdluse varasema uuringulainega, sihtrühmade analüüsi ning uuringust tulenevad järeldused ja soovitused. Tulemused esitame selges ja loogilises ülesehituses, kasutades ülevaatlikke tabeleid, jooniseid ja kokkuvõtt eid, mis toetavad tulemuste kiiret mõistmist ja praktilist kasutamist. Analüüsi koostamisel lähtume põhimõttest, et uuring peab andma vastused mitte ainult küsimusele "mis on muutunud? ", vaid ka " mida need muutused tähendavad tellija edasiste tegevuste kavandamisel? ". Seetõttu seome kõik peamised analüüsitulemused praktiliste järelduste ja soovitustega. Aruanne sisaldab juhtkokkuvõtet , peamiste trendide ülevaadet , võrdlust eelmise uuringulainega , sihtrühmade analüüsi , peamisi järeldusi , soovitusi ja metoodikakokkuvõtet. Metoodikapeatük is kirjelda me metoodikat ja valimit, andmekorje t, uuringuajakava ja tulemuste usalduspiirid. Aruande lõppversioon on keeletoimetatud. Kui tellijale sobib, pakume aruande vormingu osas uuendust MS PowerPoint aruande näol , mis annab lugejale materjalist kiiremalt haaratava ja selge ülevaate. Esitame esmalt erinevate peatükkide lõikes joonisdiagrammid kõigi küsimuste kohta koos olulisemate tulemuste rõhutamisega joonisega samal slaidil (toome olulise välja kas tekstiliselt või visuaalse lt nt erinevaid värve kasutades). Igas peatüki s on tekstiline kokkuvõte alaosa põhilistest tulemustes ja leidudest . Aruanne päädib kogu uuringu põhijäreldustega. Eraldi too me ka metoodika ülevaa te. MS PowerPoint vormis koostatud aruandeid on väga mugav vaadata nii arvutiekraanilt kui ka välja prindituna paberkandjal raportina, kus ühe lehekülje vaade sisaldaks korraga kahe slaidi tulemusi. Samuti on taolise aruande baasilt mugav ja ajasäästlik teha hilisemaid alateemade väljavõtteid või vormistada ettekandeid. Taolist tulemust esitamise viisi kasutavad avaliku sektori asutused juba ammu. Mõned näited Emoris tehtud aruannetest avalikule sektorile MS PowerPoint formaadis: ‒ Rahandusministeeriumi tellimusel valminud Eesti elanike finantskirjaoskuse ehk rahatarkuse uuring (2023). https://www.fin.ee/finantspoliitika - valissuhted/rahatarkus/rahatarkuse - uuringud#eesti - elanike - finant ‒ K aitseministeeriumi tellimusel valminud Avalik arvamus riigikaitsest (202 6 ). Microsoft PowerPoint - Avalik arvamus riigikaitsest 2026_Emor Kui hankijale on oluline jätkata MS Word formaadis aruandega, lähtume sellest vajadusest. Andmetabelid on MS Excel formaadis tabelid , kus kõik uuringu tulemused on ära toodud tellijaga eelnevalt kokkulepitud lõigetes. Nendeks on nii sotsiaaldemograafilised taustatunnused kui muud võimalikud huvipakkuvad tunnused (nt teavitustegevuste märkamine vmt). Tabelites on ära märgitud sihtrühmad e olulised erisused keskmisest baseerudes hii - ruut statistikule. Täiendavalt koostame uuringu põhitulemuste infograafilise ükslehe (one - pager ), mis on üheleheküljeline visuaalselt hästi haaratav konkreetse teema olulisemaid tulemusi esile tõstev materjal . Teeme tellijale ettepaneku, milliseid tulemusi ükslehel esitada ning kooskõlastame selle. Ükslehe visuaalne kujundus moodustab ühtse terviku aruande omaga. Emoril on ükslehtede kujundamiseks olemas Infogrami 17 keskkonna kasutajaõigus. infograafilist kokkuvõtet saab kasutada nii kodulehel kui teistes digikeskkondades ja vajadusel ükslehtedena välja printida. Täiendavalt teeme eraldi tekstilise kokkuvõtte ja soovituste dokumendi , mis hõlmab kõiki uuringu tulemusi, järeldusi ja soovitusi ning mida samuti saab kasutada uuringust kiirema ülevaate saamiseks. Aruande valmimisel tutvustame uuringu peamisi tulemusi tellijale. Esitlusel anname ülevaate olulisematest muutustest, nende võimalikust tähendusest ning vastame tellija küsimustele, toetamaks uuringu tulemuste kasutamist edasiste tegevuste kavandamisel. Selleks koostame PowerPoint formaadis esitlusfaili, mida jagame ka tellijaga . Joonisel 2 on infograafilise ükslehe näidis Emori varasemast, 2023. aasta uurigust. 18 Joonis 2 . Näide Emori varasemast tööst: infograafiline leht Eesti lõimumismonitooringu 2023 tulemuste tutvustamiseks (tellijaks Kultuuriministeerium): 19 4 . Uuringu meeskond Pensionitarkuse kordusuuringut korraldab Emori interdistsiplinaarne uurimisrühm, mis ühendab kvantitatiivsete elanikkonnauuringute metoodilise kompetentsi, käitumisteadusliku ja pensionivaldkonna ekspertiisi, andmeanalüüsi ning professionaalse andmekorrald use. Meeskond katab kõik tehnilises kirjelduses nõutud pädevused, sealhulgas kvantitatiivsete uuringute läbiviimise kogemuse, andmeanalüüsi kompetentsi, pensioni - ja sotsiaalvaldkonna teadmised ning eesti ja vene keele oskuse. Uuringutiimi tuumikus se kuulub kolm liiget, projektijuht - analüütik Jaanika Hämmal, pensionitarkuse ja käitumisteaduse ekspert Heidi Reinson ning analüütik Anna Petermann, nende CV - d esitame käesoleva pakkumuse Lisas 1 . Uuringutiimi toetavad neli liiget, andmeekspert Alje Roopärg, andmekorje juht Anu Ilves, statistilise analüüsi spetsialist Hedi Tamm ja teabegraafik Maire Nõmmik. Uuringutiimi koosseisust annab ülevaate tabel 5 . Tabel 5 Uuringurühm ja selle täiendliikmed Roll Meeskonnaliige Vastutus projektis Projekti juhtimine, metoodika, küsimustiku Projektijuht Jaanika Hämmal kooskõlastamine, analüüsi juhtimine, aruande koostamine ja tulemuste esitamine Pensionikäitumise ja käitumisteaduslik Pensionitarkuse ja Heidi Reinson tõlgendamine, uuringu sisuline nõustamine, käitumisteaduse ekspert soovituste koostamine Andmete analüüs, venekeelsete vastuste Analüütik Anna Petermann analüüs, tulemuste tõlgendamine, aruande koostamine Küsitlusprogramm ja selle testid. Statistiline Andmeekspert Alje Roopärg analüüs, andmete töötlemine ja kvaliteedikontroll Andmekogumise planeerimine, valimi Andmekorje juht Anu Ilves moodustamine, välitööde juhtimine ja kvaliteediseire Statistilise analüüsi Hedi Tamm Täiendavad statistilised analüüsid ja spetsialist metoodiline tugi Maire Nõmmik Aruande ja infograafiliste väljundite Teabegraafik kujundamine Jaanika Hämmal on projektijuht - analüütik Jaanika Hämmal on Emori juhtekspert ning kogenud kvantitatiivsete uuringute projektijuht ja analüütik. Tal on ulatuslik kogemus kordusuuringute, hoiakute ja käitumisuuringute juhtimisel ning tulemuste analüüsimisel. Jaanika on juhtinud mitmeid Sotsiaalmin isteeriumi, Rahandusministeeriumi, Tervisekassa ja teisi avaliku sektori tellitud uuringuid, sealhulgas Eesti elanike rahatarkuse uuringu analüüsi nõustamist. Käesolevas projektis vastutab ta uuringu metoodilise terviku, projektijuhtimise, analüüsi ning lõ pparuande eest. 20 Heidi Reinson on pensionitarkuse ja käitumisteaduse ekspert Heidi Reinson on käitumisteadlane, kelle teadus - ja rakendustöö keskendub pensioniotsustele, finantskäitumisele ja käitumuslikule rahandusele. Ta lõpetab Tartu Ülikooli ja Maastrichti Ülikooli ühisdoktorantuuri ning on avaldanud pensionikäitumist käsitleva id teadusartikleid rahvusvahelistes teadusväljaannetes. Varem juhtis ta Emoris käitumisteaduste valdkonda ning nõustas Riigikantselei avaliku sektori innovatsioonitiimi. Käesolevas projektis toetab ta küsimustiku edasiarendamist, tulemuste sisulist tõlgend amist ning soovituste koostamist. Anna Petermann on analüütik Anna Petermann on Emori uuringuspetsialist ja analüütik. Tal on psühholoogia - alane ettevalmistus ning magistriõpingud kogukondade arendamise ja sotsiaalse heaolu valdkonnas. Ta osaleb andmeanalüüsis ja tulemuste tõlgendamises ning tagab uurimisrühmas ka ha nkes nõutud eesti ja vene keele kompetentsi, kuna vene keel on tema emakeel ja eesti keele oskus on C2 tasemel. Tabel 6 annab ülevaate hankedokumentides nõutud pädevuste katmisest uuringurühma liikmete poolt. Tabel 6 Pädevused ja nende katmine Pädevus Katvus uurimisrühmas Kvantitatiivsete uuringute Jaanika Hämmal, Anna Petermann ja Heidi Reinson läbiviimine Jaanika Hämmal, Heidi Reinson, Anna Petermann, Alje Roo pärg ja Andmeanalüüs Hedi Tamm Pensioni - , finants - ja Heidi Reinson ja Jaanika Hämmal sotsiaalvaldkonna ekspertiis Eesti ja vene keele oskus Anna Petermann (vene keel emakeel C2 , eesti keel C2). Uuringurühma täiendliikmete rollid on järgnevad: Alje Roopärg on andmeekspert Alje Roo pärg toetab projekti küsitlusprogrammi koostamisel ja selle testimisel, andmetöötluse, statistilise analüüsi ning kvaliteedikontrolli läbiviimisel. Tema ülesanne on tagada analüüsi metoodiline korrektsus, andmete kvaliteet ning kaalumise ja andmetöötluse usald usväärsus. Anu Ilves on andmekorje juht Anu Ilves vastutab uuringu andmekogumise ettevalmistamise, välitööde juhtimise ning kvaliteediseire eest. Ta korraldab andmekogumise operatiivse juhtimise, jälgib välitöö kvaliteedinäitajaid ning tagab uuringu läbiviimise vastavalt kokkulepitud metoodikale ja ajakavale. Hedi Tamm on statistilise analüüsi spetsialist Hedi Tamm toetab uurimisrühma keerukamate statistiliste analüüside ning andmeteaduslike lahendustega. Vajadusel osaleb ta täiendavate analüüsimudelite väljatöötamisel ning aitab tagada tulemuste metodoloogilise põhjendatuse. 21 Maire Nõmmik on teabegraafik Maire Nõmmik vastutab uuringu tulemuste visuaalse esitamise eest. Ta kujundab aruande infograafika ja andmevisualiseeringud nii, et uuringu peamised järeldused oleksid tellijale selged, ülevaatlikud ja hõlpsasti kasutatavad. 5. Kvaliteedijuhtimine Uuringu kvaliteet kujuneb kogu projekti vältel, alates küsimustiku ettevalmistamisest ja valimi moodustamisest kuni andmete analüüsi ning lõpparuandeni. Emori kvaliteedijuhtimise süsteem põhineb standardiseeritud tööprotsessidel, selgetel vastutusaladel, m itmetasandilistel kontrollidel ning projekti pideval seirel. Kõigis etappides kasutame eelnevalt kokkulepitud kvaliteedikriteeriume, et tagada andmete usaldusväärsus, tulemuste võrreldavus ning uuringu vastavus hankija ootustele. Joonis 3 illustreerib kogu kvaliteedijuhtimise protsessi. Joonis 3 . Kvaliteedijuhtimine uuringu jooksul Kvaliteedikontroll ei piirdu üksikute tööetappidega, see on integreeritud kogu uuringuprotsessi. Iga etapi eest vastutab määratud meeskonnaliige ning projektijuht jälgib regulaarselt kvaliteedinäitajaid, koordineerib kõrvalekallete lahendamist ning tagab k oostöö tellijaga. Süsteemne lähenemine ennetab kvaliteediriske ning uuringu tulemused on metoodiliselt korrektsed, usaldusväärsed ja praktiliselt ka s utatavad. 22 6. Riskid Emor kasutab projektis ennetavat riskijuhtimist, et tagada uuringu kvaliteet, ajakava järgimine ning tulemuste usaldusväärsus. Jälgime peamisi riske ning kasutame vajadusel ennetavaid ja korrigeerivaid meetmeid koostöös tellijaga. Tabelis 7 anname lühiülevate riskidest ja nende maandamisest. Tabel 7. Riskid ja nende maandamine Võimalik risk Mõju projektile Ennetus - ja Vastutaja maandamismeetmed Jälgime vastamismäära Andmekorje Valimi esinduslikkus igapäevaselt, kasutame juht Planeeritud võib väheneda ning meeldetuletusi ning vastamismäära andmekogumine vajadusel aktiveerime mittesaavutamine pikeneda. täiendavad värbamis - ja motiveerimismeetmed. Seirame jooksvalt valimi Projektijuht ja Mõne sihtrühma struktuuri ning suuname andmeekspert vähene esindatus täiendava värbamise Valimi struktuuri võib mõjutada alaesindatud rühmadesse. tasakaalustamatus tulemuste Vajadusel kasutame usaldusväärsust. kaalumist vastavalt metoodikale. Kasutame automaatseid Andmeekspert loogikakontrolle, kontrollime vastamismustreid, Andmete Võivad mõjutada eemaldame ebakvaliteetsed kvaliteediprobleemid analüüsi kvaliteeti. vastused ning teeme põhjaliku andmete puhastamise. Lepime tööplaani ja vahe - Projektijuht eesmärgid kokku projekti Ajakava muutused Võivad mõjutada alguses ning hoiame tellijaga või kooskõlastuste projekti regulaarset suhtlust, et pikenemine lõpptähtaega. otsused sünniksid õigeaegselt. Hindame kõik Projektijuht ja muudatusettepanekud koos pensionitarkuse Küsimustiku Võivad mõjutada tellijaga ning viime need sisse ekspert muudatused projekti võrreldavust ainult juhul, kui säilib käigus esmauuringuga. tulemuste võrreldavus ja uuringu eesmärkide täitmine. 23 7. Projekti aja - ja tegevuskava Projekti läbiviimisel lähtume tellija tehnilises kirjelduses toodud ajakavast ning kavandame tegevused viisil, mis tagab uuringu kvaliteetse ja õigeaegse valmimise. Projekti juhib projektijuht, kes vastutab tööde koordineerimise, suhtluse korraldamise ning tähtaegadest kinnipidamise eest. Tabel 8 Uuringu aja - ja tegevuskava Etapp Alategevused Aeg ** Vastutaja * / Väljund läbiviija * Lepingu sõlmimine ** → avakoosolek → Leping** Projektijuht / Kinnitatud tööplaan 1. Projekti tööplaani 07.08.2026 projektijuht, tellija ja ajakava ning käivitamine kinnitamine → Nädal 3 3 juhtkomisjon suhtluskorraldus juhtkomisjoni töökorralduse kokkuleppimine Küsimustiku kooskõlastamine Projektijuht / → programmeeri - Kinnitatud projektijuht, mine → valimi Nädalad küsimustik, 2. Uuringu valimiekspert, koostamine → programmeeritud ettevalmistamine 3 3 –35 andmekorje juht, testid → küsitluskeskkond ja tellija täiendused → kinnitatud valim juhtkomisjon vahetulemuste kooskõlastamine Küsitluse käivitamine → andmekogumine → igapäevane Nädalad Andmekorje juht / 3. Kvaliteedikontrollitud seire → küsitlusmeeskond, Andmekogumine 36 –39 andmestik kvaliteedikontroll projektijuht → vajadusel täiendav värbamine Andmete puhastamine → kvaliteedikontroll Nädal 40 Andmeekspert / Puhastatud ja 4. Andmetöötlus → kaalumine → andmeekspert kaalutud andmestik analüüsifaili ettevalmistamine Statistiline Projektijuht / analüüs → Nädalad projektijuht, võrdlus eelmise Analüüsitulemused 5. Andmeanalüüs andmeekspert, uuringulainega → 41–44 ja soovitused tellija sihtrühmade juhtkomisjon analüüs → 24  järeldused ja soovitused → tulemuste arutelu juhtkomisjoniga Lõpparuande koostamine → sisemine Nädalad Projektijuht / kvaliteedikontroll 45 –48 projektijuht, → tellija 6. Aruandlus andmeekspert, Lõpparuanne tagasiside hiljemalt pensioniekspert - arvestamine 30.11.2026 käitumisteadlane (vajadusel) → aruande esitamine Esitluse Projektijuht / ettevalmistamine Nädal ad projektijuht, 7. Tulemuste → tulemuste pensioniekspert, Tulemuste esitlus tutvustamine 49 - 50 esitlus → arutelu tellija tellijaga juhtkomisjon *Vastavalt hanketingimustele tuleb esitada tegevuse eest vastutaja ja tegevuse läbiviija. Tabelis on vastutajad ja läbiviijad esitatud kaldkriipsuga eraldatult. **Ajakavas on tegevuste nädalad esitatud vastavalt hanketingimustes olevale ajakavale. Kui lepingu sõlmimine on hiljem kui 07.08.2026, siis nihkub vastavalt ka kogu ajakava. Kõik tööetapid toimuvad järjestikuste, omavahel seotud tegevustena. Iga etapi väljund on järgmise etapi sisend, tagades uuringu sujuva elluviimise, pideva kvaliteedikontrolli ning tööde valmimise lepingus kokkulepitud tähtajaks. Projekti jooksul toimub regulaarne koostöö tellija ja juhtkomisjoniga. Avakoosolekul lepime kokku projekti töökorralduse ning täpsustame küsimustiku päevakajaliste küsimuste ploki teemad. Kohtumistel anname ülevaate tööde edenemisest, kooskõlastame vahetul emused ning lepime vajadusel kokku metoodilised ja tehnilised täpsustused. Regulaarne infovahetus toetab paindlikku projektijuhtimist ja uuringu kvaliteetset ja õigeaegset valmimist. Andmekogumisel jälgime valimi kujunemist ja vastamismäärasid, et tagada uuringu esinduslikkus ning andmete kvaliteet. Pärast andmekorje lõppu teeme andmete kvaliteedikontrolli, puhastamise ja kaalumise ning alustame analüüsi alles pärast andmestiku kvalite edis veendumist. Lõpparuandes esitame tulemused selgelt ning tellija edasist otsustusprotsessi toetavalt. Lõpparuande valmimisel tutvustame peamisi tulemusi ja soovitusi tellijale ning vastame esitlusel tekkinud küsimustele. 25 8. Eelarve Pakkumuse maksumus hõlmab kõiki uuringu vajalikke tegevusi alates projekti ettevalmistamisest ja küsimustiku programmeerimisest kuni andmekogumise, andmetöötluse, analüüsi, aruande koostamise ning tulemuste esitlemiseni. Eelarve on koostatud lähtudes hanke dokumentides kirjeldatud töömahust ning kajastab uuringu kvaliteetseks ja tähtaegseks elluviimiseks vajalikke ressursse. Tabelis 9 on esitatud pakkumuse maksumus tegevuste lõikes. Tabel 9 Pakkumuse eelarve Tegevus Maksumus eurodes (ilma km - ta) Uuringu ettevalmistus 3 707 Andmekogumine 8926 Andmetöötlus ja analüüs 4738 Aruande koostamine 4512 Tulemuste esitlus 677 Kokku, käibemaksuta 22 560 + käibemaks Kinnitame, et käesolev pakkumus on jõus vähemalt 60 päeva alates pakkumuste esitamise tähtpäevast. 23.07.2026 /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Niinas AS Emor juhataja Tel 5015009 [email protected] 26 Lisa 1. Uuringurühma CV -d Lisas 1 esitame kolme uuringumeeskonna tuumikliikme CV - d, kes täidavad projektijuht - analüütiku, pensionitarkuse ja käitumisteaduse eksperdi ja analüütiku rolle. Projektijuht - analüütik Jaanika Hämmal Roll käesolevas projektis: Projektijuht - analüütik Nimi: Jaanika Hämmal Kontaktandmed: jaanika.hammal@emor ; telefon 626 8531 Praegune töökoht ja amet: AS Emor, juhtekspert Kogemus projektijuht - analüütikuna Nr Tellija nimi ja Projekti nimetus Roll ja tööülesanded Läbiviimise aeg Viide projektile kontakt - andmed projektis (algus ja lõpp) (võimalusel) 1 Rika Margat Avalik arvamus Projektijuht - analüütik Jaanuar - aprill https://www.ka Rika.margat@kaits riigikaitsest 2025 2026 ja 2025 itseministeeriu eministeerium.ee ja 2026 Projektijuhtimine, ankeedi m.ee/et/eesmar täiendamine vastavalt August - oktoober gid - Avalik arvamus tellija soovidele, 2025 tegevused/avali riigikaitsest küsitlustöö k - arvamus - riigipiiri äärsetes koordineerimine, Detsember riigikaitsest maakondades kvantitatiivandmete 2025 - jaanuar 2025 analüüs ja aruande 2026 kirjutamine 2 Dan Lõhmus Eesti elanike Projektijuht ja analüütik 2020 - 2025 (1 https://tervisek Dan.lohmus@tervis hinnangud uuring aastas) assa.ee/uuringu ekassa.ee tervisele ja Projektijuhtimine, ankeedi d- ja- analuusid arstiabile ning täiendamine vastavalt Tervisekassa tellija soovidele, usaldusväärsuse küsitlustöö ja kuvandi koordineerimine, uuringud kvantitatiivandmete analüüs ja aruande 2020 - 2026 (3 - 4 kirjutamine, tulemuste uuringut aastas). esitlemine tellijale (üks kord aastas) 3. Sotsiaal - Meeste Projektijuht ja analüütik 2022 - 2023 https://www.s ministeerium nõustamis - ja m.ee/uudised/ tervishoiu - Kogu projekti juhtimine ja meeste - Liisa Koreinik teenuste metoodika väljatöötamine. tervisekaitumis liisa.koreinik@ kasutamise Kirjanduse ülevaate e- uuring - abi - sm.ee uuring 2023 koostamise juhtimine. otsimist - Kvantitatiivuuringu takistab - puud - juhtimine sh. Eesti oludele terviseproblee sel teemal täiesti uue midega - ise - küsitlusankeedi hakkama väljatöötamine. Kvantitatiiv - ja kvalitatiivandmete analüüs ja raportite k irjutamine. Sekkumiste kohandamine Eesti oludele ja mõõtmise 27  väljatöötamine ühe tiimiliikmena. 4. Sotsiaal - Nügimis - Projektijuht ja analüütik 2020 - 2022 Nügimismeetod ministeerium meetodite ite kasutamine lee.maripuu@mkm. kasutamine Kogu projekti juhtimine ja soostereotüübiv ee soostereotüübiva metoodika väljatöötamine. abade bade karjääri - Osaline kirjanduse karjäärivalikute +372 5914 3790 valikute ja ülevaate koostamine, ja töötingimuste töötingimuste kvalitatiivuuringu toetamiseks. toetamiseks. juhtimine ja Aruanne 2022. kvalitatiivandmete analüüs. Raportite kirjutamine. Sekkumiste väljatöötamine ühena tiimist. 5. Sotsiaal - Klaasseinad ja Projektijuht ja analüütik Klaasseinad ja ministeerium klaaslagi Eesti klaaslagi Eesti IKT - s: müksud Kogu projekti juhtimine ja IKT - s: müksud Käthlin Sander naiste osakaalu metoodika väljatöötamine. naiste osakaalu kathlin.sander@mk suurendamiseks Osaline kirjanduse suurendamisek m.ee IKT valdkonnas ülevaate koostamine, s IKT +372 5196 1886 hariduses ja kvalitatiivuuringu valdkonnas tööturul. 2021. juhtimine, fookusgruppide hariduses ja ja intervjuude läbiviimine tööturul. Fookusgrupid ja osana tiimist, ja Lõpparuanne süva - intervjuud kvalitatiivandmete gümnaasiumi - analüüs. Sekkumiste noortega, kohandamine ja informaatika - piloteerimine osan a õpetajate ja tiimist. huviringide juhendajatega, Raporti kirjutamine. IKT erialal õppivate ja seal töötavate või erialavahetust kaaluvate naistega, valdkonna ekspertidega ja tööandjatega. (valimis 69 inimest). Piloteeri ti nelja sekkumist. 5. Sotsiaal - Soolise Projektijuht ja analüütik 2021 - 2022 https://www.vo ministeerium, Age Võrdõigus - rdsuskeskus.ee Viira, likkuse Projekti juhtimine, suhtlus /et/andmebaas [email protected] Monitooring 2021 kliendi ja uuringutiimiga, /soolise - kvantitatiivuuringu vordoiguslikkus juhtimine sh ankeedi e- monitooring - viimistlus, andmete 2021 analüüs, raporti kirjutamine tiimiliikmena. Tulemuste esitlemine avalikul üritusel. 6. Päästeamet Veeohutus - alase Projektijuht - analüütik 2021 ja teadlikkuse Projekti juhtimine, suhtlus kordusuuring kliendi ja uuringutiimiga, 2024 28  Natalja Lebedeva indeksiuuring kvantitatiivuuringu 2021 ja 2024 juhtimine sh ankeedi Natalja.lebedeva@ viimistlus, andmete paasteamet.ee analüüs, raporti kirjutamine, tulemuste esitlemine tellijale. 7. Päästeamet Kodu hädaolu - Projektijuht - analüütik 2021 ja korraks Projekti juhtimine, suhtlus kordusuuring Natalja Lebedeva valmisoleku kliendi ja uuringutiimiga, 2023 Natalja.lebedeva@ uuring 2021 ja kvantitatiivuuringu paasteamet.ee 2023 juhtimine sh ankeedi viimistlus, andmete analüüs, raporti kirjutamine, tulemuste esitlemine tellijale. 8. Päästeamet Veeohutus - alase Projektijuht - analüütik 2020 ja kordus - teadlikkuse Projekti juhtimine, suhtlus uuringud 2022 ja Natalja Lebedeva indeksiuuring kliendi ja uuringutiimiga, 2025 Natalja.lebedeva@ 2020, 2022 ja kvantitatiivuuringu paasteamet.ee 2025 juhtimine sh ankeedi viimistlus, andmete analüüs, raporti kirjutamine, tulemuste esitlemine tellijale. Kogemus analüütikuna 9. Regionaal - ja Kohalike Sotsioloog 2024 - 2026 https://minuom Põllumajandusmini omavalitsuste 2024.a KOV rahulolu avalitsus.ee/mu steerium. Karl avalike teenuste uuringus. Vastutamine ud - Annus, tel 5850 ja küsimustiku toolauad/elanik 4847, e - post elukeskkonnaga väljatöötamise ning e- rahulolu - [email protected] rahulolu uuring metoodika eest. Uuringu 2024 2024 lõppvalim oli 9713 intervjuud. Esinduslik uuring KOV - des, andmekorje kombineeritud CAWI ja CATI. 10. Politsei - ja Laste interneti - Analüütik, 2024 - 2025 Uuringu Piirivalveamet, Triin kasutus ning kvantitatiivuuringu juht aruanne PPA Pukk, võimalused triin.pukk@politsei. internetis toimuva Lapsevanemate seas ee laste seksuaalse tehtud küsitlusuuringu väär - kohtlemise metoodika, uue ankeedi ja ennetamiseks. valimikriteeriumite väljatöötamine. Andmete analüüs, raporti kirjutamine ja esitlemine. Soovituste väljatöötamine ennetavate sekkumiste osas tiimitööna. 11. Rahandusministeer Eesti elanike Analüütik 2023 Rahatarkuse ium finantskirjaoskus uuringud | e ehk Uuringu metoodika, Rahandusminist Liisi Kirch rahatarkuse ankeedi ja analüüsi eerium uuring 2023 nõustamine 12. Sotsiaal - Lasteabi Analüütik 2023 - 2024 Lasteabi - kindlustusamet tulemuslik - kuse tulemuslikkuse - uuring uuring - 29  Mari- Liis Mänd Fookusgruppide lopparuanne - läbiviimine, STAR andmete 16.10.2024.pdf Mari.liis.mand@sot analüüs siaalkindlustusame t.ee 13. Kultuuri - Eesti lõimumis - Analüütik 2023 - 2024 https://www.ku ministeerium, monitooring 2023 Kvantitatiivuuringu juht, l.ee/EIM2023 ankeedi arendus Karl Viilman, tiimiliikmena, andmete [email protected] analüüs tiimiliikmena, tulemuste esitlemine tiimis. 14. Sotsiaalministeeriu Toitumis - Analüütik 2023 - 2024 Uuringu arunne m nõustamise SoM integreeri - mine Elanikkonna Kadi Reintam esmatasandi kvantitatiivuuringu [email protected] tervishoiusüstee metoodika, e mi valimikriteeriumite ja ankeedi väljatöötamine, andmete analüüs, aruande kirjutamine, tulemuste esitlemine. Soovituste väljatöötamine töötoas ja meeskonnatööna. 15. Tervise Arengu Uimasteid Analüütik 2025 https://www.tai Instituut, tarvitavatele .ee/et/valjaand inimestele Eestis kasutatavatest ed/uimasteid - Krista Tarlap, suunatud sekkumistest ülevaate tarvitavatele - [email protected] tõendus - põhiste koostamine. inimestele - vähe - suunatud - intensiivsete toenduspohiste psühholoogiliste - sekkumiste vaheintensiivset ülevaade. 2025 e Projektijuhi haridus: 2002 - 2003. Magistrikraad (MA) majandussotsioloogias ( with merit ), Kesk - Euroopa Ülikool (CEU), õppekava akrediteeritud Lancasteri Ülikoolis 1998 - 2002. Bakalaureusekraad (BA) sotsioloogias ( cum laude ), Tartu Ülikool 30 Pensionitarkuse ja käitumisteaduse ekspert Heidi Reinson HEIDI REINSON [email protected] Heidi Reinson on käitumisteadlane, kes uurib psühholoogia ja rahanduse kokkupuutepunkte, keskendudes pensioniotsustele, ning on lõpetamas Tartu Ülikooli ja Maastrichti Ülikooli ühisdoktorantuuri. Tal on üle 15 aasta rakendusliku käitumisteaduse kogemust. V arem juhtis ta käitumisteaduste valdkonda Emoris ja tegi koostööd Riigikantselei avaliku sektori innovatsioonitiimiga. Lisaks on ta Stockholm School of Economics in Riga (SSE Riga) ja Tartu Ülikooli külalislektor. HARIDUS 2020 – Tartu Ülikool — doktorant, eksperimentaalpsühholoogia ja käitumuslik rahandus (Tartu Ülikooli ja Maastrichti Ülikooli ühisdoktorantuur, juhendajad Andero Uusberg ja Thomas Post) 2010 – 2012 University College London (UCL) — MSc Cognitive and Decision Sciences (juhendaja: Nick Chater, WBS) 2003 – 2006 Stockholm School of Economics in Riga (SSE Riga) — BSc majandus ja ärijuhtimine; spetsialiseerumine turundusele sügis 2005 Paris Graduate School of Management — Erasmuse vahetusprogramm; spetsialiseerumine turundusele 2000 – 2003 Tallinna Reaalkool — lõpetamine kuldmedaliga TÖÖKOGEMUS 09/2024 – Tartu Ülikool, psühholoogia instituut, EstWell heaolu - teaduste tippkeskus — finantskäitumise uuringute peaspetsialist — majanduskäitumise lektor 10/2023 – Riigikantselei avaliku sektori innovatsioonitiim — käitumisteadlane (osalise koormusega) 08/2025 05/2013 – Stockholm School of Economics in Riga (SSE Riga) — tarbijakäitumise külalislektor 04/2012 – Kantar (TNS) Emor — käitumisteaduste juhtekspert; tarbijakäitumise uuringute ekspert 05/2023 03/2008 – Valio Eesti AS — tootegrupi - ja brändijuht 09/2010 03/2007 – The Coca - Cola Company — noorembrändijuht 03/2008 03/2006 – Forma Media AS — turundusjuht 03/2007 31 PUBLIKATSIOONID JA PROJEKTID Teadusartiklid Reinson, H., Post, T., & Uusberg, A. “Mind the double jeopardy: institutional mistrust and minority status relate to both lower contribution to and early withdrawal of retirement savings.” Ilmumas ajakirjas Journal of Pension Economics and Finance (Cambridge University Press). Eeltrükk (SSRN) Reinson, H., Post, T., Mazar, N., Reeck, C., Syropoulos, S., Saulitis, A., Shah, A., & Uusberg, A. “Behavioural messages amplify tax incentives: A nationwide megastudy of retirement savings reminders.” Revise & resubmit, Nature Communications. Eeltrükk Poliitikadokumendid Reinson, H. “Five years since the Estonian 2nd pension pillar reform: What have we learned?.” Baltic Finance Center, Riga Business School (Riia Tehnikaülikool). Kokkuvõte ja PDF Reinson, H., & Dambe, K. “Designing Better Pensions in the Baltics.” Baltic Finance Center, Riga Business School (Riia Tehnikaülikool). Kokkuvõte ja PDF KEELED eesti keel — C2 (emakeel) · inglise keel — C1 · soome keel — B2 · vene keel — A2 · prantsuse keel — A1 32 Analüütik Anna Petermann Roll projektis Analüütik Nimi Anna Petermann Kontaktandmed anna.p etermann @emor.ee ; 626 8500 Haridus 2024 – tänaseni kogukondade arendamine ja sotsiaalne heaolu, Tartu Ülikool, MA 2020 - 2023 Tartu Ülikool, psühholoogia, BA Keeleoskus Vene keel - emakeel Eesti keel - C2 Inglise keel - B2 Töökogemus 2021 - tänaseni AS Emori uuringuspetsialist Uuringukogemus „Piletilevi turupositsiooni uuring 5 riigis“ Kvantitatiivuuring , igas riigis valim 1000. Märts - aprill 2026. Tellija Piletilevi PLG. Roll: projektijuht ja analüütik. „Laste seksuaalse väärkohtlemise ohvriks langemise ennetamine veebis“. November 2024 – august 2025. Tellija: Politsei - ja Piirivalveamet. Roll: analüütik „Lasteabi tulemuslikkuse uuring“. November 2023 - oktoober 2024. Tellija: Sotsiaalkindlustusamet. Roll: analüütik (ekspertintervjuude läbiviimine, STAR andmete kodeerimine ja tõlgendamine, välisriikide praktikate kaardistamine). Viide: Lasteabi - tulemuslikkuse - uuring - lopparuanne - 16.10.2024.pdf „Recruiting International Students from Finland, Latvia, Lithuania, and Poland“. Jaanuar 2025 - Mai 2025. Tellija: Tartu Ülikool. Roll: kvantitatiivanalüütik „Uimasteid tarvitavatele inimestele suunatud tõenduspõhiste väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste (VIPSide) ülevaade“ Detsember 2024 - aprill 2025. Tellija: Tervise Arengu Instituut. Roll: projektijuht - analüütik (rahvusvaheliste praktikate analüüs). Viide: https://www.tai.ee/et/valjaanded/uimasteid - tarvitavatele - inimestele - suunatud - toenduspohiste - vaheintensiivsete „Pikaajalise töötuse põhjused ja lahendused töötute endi vaatenurgast“ 2023. Tellija: Töötukassa. Roll: intervjueerija ja analüütik . Viide: Uuringu aruanne „Alaealiste õigusrikkumistele suunatud lühisekkumiste analüüs .“ 2021, Tellija: Justiitsministeerium. Roll projektis: teaduskirjanduse analüüs ja kirjaliku aruande koostamine. Analüütiku pädevused K vantitatiivandmestiku analüüs ja aruannete kirjutamine. Kvalitatiivandmestiku analüüs, ekspertinterjuud eesti ja vene keeles, kvalitatiivste tekstide sisuanalüüs, teoreetiliste ülevaadete koostamine. 33  Pensionitarkuse uuringu korduslaine tehniline kirjeldus Tellija Sotsiaalministeerium Projekti pealkiri Pensionitarkuse uuringu korduslaine Eelnevad sarnasel teemal tehtud või käimasolevad projektid 2024. aastal viidi läbi Pensionitarkuse uuringu esimene laine1, mille käigus töötati välja uuringu metoodiline raamistik, küsimustik ning koguti esmane andmestik Eesti tööealise elanikkonna pensioniteadlikkuse, hoiakute ja käitumise kohta. Käesolev projekt on pensionitarkuse uuringu korduslaine, mille eesmärk on viia läbi uus küsitlusuuring olemasoleva küsimustiku alusel ning võrrelda tulemusi varasema uuringulaine tulemustega. Kordusuuring võimaldab hinnata muutusi inimeste teadmistes, hoiakutes ja pensionikäitumises ajas ning analüüsida pensionitarkuse tegevuste võimalikku mõju. Probleemi või olukorra kirjeldus, mis nõuab projekti tellimist Pensionitarkuse teenuse üheks eesmärgiks on suurendada inimeste teadlikkust Eesti pensionisüsteemist ning toetada teadlikumaid pensioniotsuseid. Selleks on vajalik regulaarselt hinnata inimeste teadmisi, hoiakuid ja käitumist pensioniteemadel. Esimese uuringulaine tulemused andsid olulise ülevaate Eesti tööealise elanikkonna pensioniteadlikkusest ning pensionitega seotud hoiakutest ja käitumisest. Teenuse mõju ja muutuste hindamiseks ei piisa aga ühekordsest mõõtmisest. Vajalik on võrreldava metoodikaga kordusuuring, mis võimaldab jälgida muutusi ajas ning hinnata, millistes sihtrühmades on toimunud arengud või püsivad teadmislüngad. Kordusuuring aitab hinnata:  kuidas on muutunud inimeste teadmised Eesti pensionisüsteemist;  kuidas on muutunud pensioniga seotud hoiakud ja kindlustunne; 1 Pensionitarkuse uuring. Lõpparuanne.pdf   millised muutused on toimunud pensioniks säästmise ja pensioniteemalise käitumise osas;  millised sihtrühmad vajavad jätkuvalt täiendavat tähelepanu ja teavitustegevusi. Uuringu tulemused on vajalikud pensionitarkuse teenuse edasiarendamiseks ning poliitikakujundamise toetamiseks. Uurimis- ja arendusülesanded Tegemist on pensionitarkuse uuringu korduslaine läbiviimisega olemasoleva küsimustiku ja metoodilise raamistiku alusel. Uuringu eesmärk on: • mõõta Eesti tööealise elanikkonna pensioniteadlikkust, hoiakuid ja käitumist; • võrrelda tulemusi eelmise uuringulainega; • hinnata muutusi ajas ja võimalikke trende; • analüüsida pensionitarkuse edendamise uusi/lisa võimalusi ning teha ettepanekud sh ettepanekud selle mõõtmiseks ja seireks. Uuringu käigus analüüsitakse mh: • inimeste teadmisi Eesti pensionisüsteemist; • pensioniga seotud hoiakuid ja usaldust; • pensioniks säästmise harjumusi; • pensioni planeerimisega seotud käitumist; • pensioniteemalise info otsimise harjumusi; • erinevusi sihtrühmade lõikes. Tellija annab töövõtjale olemasoleva küsimustiku, mida kasutatakse uuringu läbiviimise alusena. Koostöös töövõtjaga lepitakse kokku küsimustuikus olevat päevakajaliste küsimuste bloki küsimused ja asendatakse need eelmise laine päevakajaliste küsimuste blokiga (4küsimust). Vajadusel võib töövõtja teha tellijaga kooskõlastatult minimaalseid tehnilisi või sõnastuslikke täpsustusi, mis ei kahjusta tulemuste võrreldavust eelmise lainega. Projekti eeldatav mõju / projekti tulemuste rakendamine Kordusuuringu tulemused annavad Sotsiaalministeeriumile ajas võrreldava ülevaate Eesti elanike pensioniteadlikkusest ning pensionitega seotud hoiakutest ja käitumisest. Uuringu tulemusi kasutatakse:  pensionitarkuse teenuse arendamiseks;   sihtrühmade täpsemaks määratlemiseks;  teavitustegevuste planeerimiseks;  poliitikakujundamise toetamiseks;  pensionitarkuse tegevuste mõju hindamiseks. Regulaarsete kordusuuringute läbiviimine võimaldab jälgida pensioniteadlikkuse dünaamikat ning hinnata, kas pensionitarkuse tegevused aitavad kaasa teadlikumate pensioniotsuste tegemisele. Projekti metodoloogia Tegemist on kvantitatiivse küsitlusuuringuga, mis viiakse läbi tellija poolt etteantud küsimustiku alusel. Uuringu läbiviimisel tuleb tagada tulemuste võrreldavus eelmise uuringulainega. Seetõttu peab küsimuste sõnastus, ülesehitus ja mõõtmisloogika jääma võimalikult suures ulatuses samaks. Koostöös töövõtjaga lepitakse kokku küsimustuikus olevat päevakajaliste küsimuste bloki küsimused ja asendatakse need eelmise laine päevakajaliste küsimuste blokiga (4küsimust) Taotlejal tuleb kirjeldada: • valimi moodustamise põhimõtted ning ning põhjendus, kuidas valim tagab uuringu eesmärkidele vastava ja ajas võrreldava ülevaate sihtrühmast. Lisaks kordusuuringu puhul tuleb tagada valimi võrdlusvõime varasema uuringulainega ehk pakkuja peab kirjeldama, kuidas tagatakse tulemuste võrreldavus varasema uuringulainega, sh küsimustiku, mõõdikute ja analüüsiloogika järjepidevus. ; • sihtrühmani jõudmise viise; • küsitluse tehnilist lahendust; • andmekvaliteedi tagamise meetmeid; • andmete kaalumise ja analüüsi põhimõtteid; • võrdlusanalüüsi läbiviimise metoodikat. Valimi moodustamisel tuleb lähtuda Eesti tööealise elanikkonna mitmekesisusest ning kaasata ka vene emakeelega vastajad. Uuringu läbiviimisel tuleb järgida sotsiaal- ja turu-uuringute üldtunnustatud head tava ning professionaalseid ja eetilisi põhimõtteid. Projekti etapid I etapp – uuringu ettevalmistus • küsimustiku tehniline ülevaatus; • vajadusel minimaalsed täpsustused; • valimi ja andmekogumise plaani kooskõlastamine; • uuringu tehniline ettevalmistus. II etapp – küsitlusuuringu läbiviimine ja analüüs • andmekogumine; • andmete puhastamine ja kvaliteedikontroll; • andmete kaalumine; • tulemuste analüüs; • võrdlus eelmise uuringulainega; • ettepanekud pensionitarkuse edendamiseks; • lõppraporti koostamine, milles tuleb kirjeldada kasutatud metoodilisi valikuid, andmekogumise ja analüüsi põhimõtteid ning peamisi tulemusi piisava detailsusega, et võimaldada tulemuste adekvaatset tõlgendamist ja tagada uuringu korratavus (tulemuste võrreldavus varasema uuringulainega) III etapp – tulemuste tutvustus • tulemuste esitlus tellijale; • esitlusmaterjalide ettevalmistamine. Taotlejal tuleb taotluses esitada: 1. Taotleja tõlgendus projekti eesmärgist ja sisust. 2. Uuringu läbiviimise kava, sh:  valimi koostamise põhimõtted;  sihtrühmani jõudmise viisid;  küsitluse läbiviimise tehniline lahendus;  andmekvaliteedi tagamise meetmed;  andmete kaalumise ja analüüsi põhimõtted;  tulemuste võrreldavuse tagamine eelmise uuringulainega. 3. Plaan uuringu tulemuste analüüsimiseks ja eelmise lainega võrdlemiseks, sh:  peamised võrdlusdimensioonid;  sihtrühmade lõikes analüüsi põhimõtted;  statistiliselt oluliste muutuste hindamise põhimõtted. 4. Uurimisrühma liikmete pädevused ja nende rollide kirjeldus projektis. Taotlejal tuleb kirjeldada uurimisrühma liikmete:  hariduslikku kvalifikatsiooni;  varasemat kogemust kvantitatiivsete uuringute läbiviimisel;  kogemust andmeanalüüsi ja raportite koostamisel;  pensioni-, sotsiaal- või finantsvaldkonna uuringutega seotud kogemust.   Taotlejal tuleb selgitada uurimisrühma liikmete rolli projektis ning lisada uurimisrühma liikmete CVd. 5. Projekti detailne aja- ja tegevuskava koos tegevuste eest vastutajatega. Ajakavas tuleb välja tuua:  uuringu ettevalmistus;  andmekogumine;  andmetöötlus ja analüüs;  raporti koostamine;  tulemuste esitlus.  Ajakavas tuleb kirjeldada ka peamised kohtumised tellijaga ning nende eesmärgid. 6. Projekti käigus esineda võivad riskid ja nende maandamise kava koos vastutajatega. Mh tuleb käsitleda:  madalat vastamismäära;  valimi võimalikke kallutatusi;  andmekvaliteedi riske;  võrreldavuse tagamist eelmise uuringulainega. 7. Eelarve peamiste kululiikide lõikes. 8. Kui taotleja kasutab projekti elluviimisel koostööpartnereid, tuleb lisada nende kinnituskirjad projektis osalemise kohta. Projekti orienteeriv ajakava projekti etappide kaupa Töövõtja koostab uuringu läbiviimise detailse ajakava ning esitab selle koos pakkumusega tellijale. Tellija eeldab, et projekti tegevused toimuvad järgmise ajakava alusel: Etapp Tähtaeg Pakkumuse esitamine 17. juuli 2026 Pakkumuste hindamine 31.juuli 2026 Lepingu sõlmimine 7. august 2026 Avakoosolek hiljemalt 14. august 2026  Uuringu tehniline ettevalmistus ja valimi august 2026 kooskõlastamine Andmekogumine september 2026 Andmete puhastamine, kvaliteedikontroll ja kaalumine oktoober 2026 Andmete analüüs ja raporti koostamine oktoober–november 2026 hiljemalt 30. november Lõppraporti esitamine 2026 Tulemuste esitlus(ed) detsember 2026 Kui lepingu sõlmimine lükkub edasi, nihkuvad vastavalt ka projekti tähtajad. Projekti kulgu seirab tellija moodustatud juhtkomisjon, kuhu kuuluvad tellija ja seotud osapoolte esindajad. Töövõtja ja juhtkomisjoni vahel toimuvad regulaarsed kohtumised, mille käigus:  antakse ülevaade uuringu edenemisest;  kooskõlastatakse vahetulemused;  täpsustatakse vajadusel uuringu tehnilisi küsimusi. Kuidas on projektist tulenev kasu laiem kui üksnes hankija enda tegevuse läbiviimiseks Uuringu tulemused annavad ajas võrreldava ülevaate Eesti elanike pensioniteadlikkusest, hoiakutest ja pensionikäitumisest. Projekti tulemusi saavad kasutada:  poliitikakujundajad;  teadlased;  pensioni- ja finantsvaldkonna eksperdid;  avalikkus. Projekti lõppraport ja kokkuvõtted avaldatakse vähemalt Sotsiaalministeeriumi avalikul veebilehel. Nõuded uurimisrühmale Taotlejal tuleb komplekteerida uurimisrühm või konsortsium, mida juhib projektijuht ning kus on minimaalselt esindatud järgmised pädevused:  kvantitatiivsete uuringute läbiviimise kogemus;  andmeanalüüsi kompetents;  pensioni-, finants- või sotsiaalvaldkonna teadmised;  eesti ja vene keele oskus vähemalt ühel analüütikul. Üks uurimisrühma liige võib katta mitut pädevust. Minimaalne uurimisrühma liikmete arv on kaks. Taotluses tuleb kõigi uurimisrühma liikmete asjakohase hariduse ja kogemuse olemasolu tõendada (viited publikatsioonidele, varasematele töödele ja projektidele). Lisapädevused Kui taotleja kaasab uurimisrühma liikmeid, kellel on täiendavad pädevused, mida tellija peab projekti seisukohalt oluliseks, arvestatakse seda taotluste hindamisel. Lisapädevuste olulisust tuleb taotluses põhjendada. Taotluste hindamisel arvestatakse positiivselt ka:  varasemat kogemust kordus- või trendiuuringute läbiviimisel;  avaliku sektori uuringute kogemust;  asjakohaseid teaduspublikatsioone;  kogemust suuremahuliste esinduslike küsitlusuuringute läbiviimisel. Projekti rahaline maht ja eelarve jaotus käibemaksuta Eelarve tuleb esitada peamiste tegevuste lõikes:  uuringu ettevalmistus;  andmekogumine;  andmetöötlus ja analüüs;  raporti koostamine;  tulemuste esitlus. Eeldatav projekti maksumus on 29 999 eurot, millele lisandub käibemaks. Eelarve peab sisaldama kõiki projekti läbiviimiseks vajalikke tegevusi ja kulusid.  TÖÖVÕTULEPINGU NR 2-2.2/2888-1 ERITINGIMUSED Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab Hanna Vseviov (edaspidi nimetatud „tellija“) ja AS Emor, registrikood 10076576, asukoht Maakri tn 21, 10145 Tallinn, keda esindab Karin Niinas (edaspidi nimetatud “töövõtja”), edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi “leping”) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt Lepingu objektiks on töövõtja poolt küsitlusuuringu läbiviimine koos saadud andmete analüüsiga lähtudes väikehanke „Pensionitarkuse kordusuuringu“ tingimustest. (edaspidi „tööd“). Tööde täpsem kirjeldus on toodud tehnilises kirjelduses (Lisa 1) ja pakkuja pakkumuses (Lisa 2). 2. Tööde teostamise aeg ja tähtpäevad Töövõtja kohustub teostama lepingu objektiks olevad tööd hiljemalt 18.12.2026. Tööde teostamise täpsem ajakava lepitakse poolte vahel kokku. Pooltel volitatud esindajad võivad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lepingu täitmise käigus ajakava täpsustada ja kohandada, muutmata lõpptähtpäeva. 3. Lepingu hind 3.1. Lepingu alusel töövõtja poolt teostatavate tööde kogumaksumuseks on 22560 eurot, millele lisandub käibemaks õigusaktidega sätestatud korras, välja arvatud punktis 3.2 nimetatud juhul ( (edaspidi nimetatud „lepingu hind“). 3.2. Kui pakkumuse esitamise ajal ei olnud töövõtja käibemaksukohustuslane või tal ei olnud kohustust käibemaksu arvestada, kuid selline kohustus tekkis pärast pakkumuse esitamist või lepingu täitmise käigus, peab töövõtja arvestama, et lepingu hind sellest käibemaksu võrra ei suurene. 3.3. Lepingu hind on lõplik ja sisaldab kõiki lepingu täitmise kulusid, sh tasu autoriõiguste eest. 3.4. Lepingu hind tasutakse pärast töö vastuvõtmist tellija volitatud esindaja poolt. Tasumine toimub poolte allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel vastavalt esitatud arvele ühe maksena pärast tööde teostamist. 3.5. Töövõtja esitab Tellijale arve e-arvena. E-arvet on võimalik saata e-arvete operaatori vahendusel. E-arve loetakse laekunuks selle operaatorile laekumise kuupäevast. 3.6. Tööd rahastatakse „Eesti inimeste pensionialase teadlikkuse tõstmine” projekti nr 2021- 2027.4.03.22-0004 4. Erisätted 4.1. Lisaks üldtingimustes sätestatule kohustub töövõtja: 4.1.1. esitama aruandluse; 4.1.2. järgima lepingu rahastaja tingimusi (sh teavitamisele, vormistamisele ja sümboolikale); 4.1.3. pakkumuses esitatud meeskonnaliikmete vahetumise korral tagama, et tööd teostavad vähemalt väikehanke dokumentides nõutud pädevuse ja kogemusega isikud. Meeskonnaliikme vahetumise vajadustest tuleb tellija esindajat teavitada esimesel võimalusel ning esitada uue meeskonnaliikme pädevust ja kogemust tõendavad andmed ja dokumendid. Meeskonnaliikmete vahetamiseks on vajalik tellija nõusolek. Teavitus ja nõusolek esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; 4.1.4. töö teostamisel tegutsema sõltumatu eksperdina ning lähtuma oma parimatest valdkondlikest teadmistest, kogemustest ja meetoditest. Töövõtja kohustub lepingu täitmisel tagama, et mistahes temapoolne äri- või muu tegevus ei ole suunatud kolmandate isikute huvide esindamisele. Käesolevas punktis sätestatud huvide konflikti vältimise kohustuse rikkumise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 20% lepingu hinnast. Samuti on tellijal õigus kirjeldatud juhul leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada. 4.2. Lisaks üldtingimustes sätestatule kohustub tellija: 4.2.1. tegema töövõtjale kättesaadavaks kõik tema käsutuses olevad töö teostamiseks vajalikud materjalid, analüüsid vm; 4.3. Töövõtja, sh tema töötaja, ametnik kui temaga mistahes muus lepingulises suhtes olev lepingu täitmisel osalev isik teavitab tellija tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest e-posti aadressil [email protected]. Tellija tagab tööalase tegevusega teatavaks saanud  Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse. Rikkumisest teavitamise ja teavitaja kaitse tagamise õiguslike aluste ning kohustuste rikkumisel kohalduva vastutuse osas lähtuvad pooled Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduses sätestatust. 4.4. Kui töövõtja ei täida lepingu punkti 4.1.2 nõuetekohaselt ja selle alusel teeb rakendusasutus toetuse vähendamise või tagasinõude otsuse, on tellijal õigus töövõtjalt tagasi nõuda mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses. 5. Volitatud esindajad 5.1. Tellija volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Kätlin Muru, tel 5230504, e-post [email protected] või teda asendav isik. 5.2. Töövõtja volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Jaanika Hämmal, e-post [email protected]. 6. Lepingu lisad Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid: 6.1. Lisa 1 – Pensionitarkuse kordusuuringu tehniline kirjeldus; 6.2. Lisa 2 – AS Emor pakkumine. 7. Muud sätted 7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele töövõtulepingute üldtingimused. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil: https://sm.ee/media/1860/download ning tal oli võimalik nende kohta küsida selgitusi ja teha ettepanekuid eritingimustes üldtingimuste kohaldamata jätmiseks või muutmiseks. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised. 7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik töövõtja hinnapakkumises või muus sarnases dokumendis sisalduvad tingimused niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepingu eritingimuste ja üldtingimustega. Tellija Töövõtja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tel: 626 9301 Tel: 501 5009 E-post: [email protected] E-post: [email protected]