Kohalikud omavalitsused
[email protected]
Meie 18.08.2026 nr 1.5-1.1/2027-1
Märgukiri Riigikohtu lahendi kohta
Täname kohalikke omavalitsusi igapäevase töö eest inimeste abivajaduse hindamisel ja
toimetulekutoetuse menetlemisel. Toimetulekutoetuse määramisel tuleb sageli lahendada
keerulisi juhtumeid, kus oluline on hinnata nii inimese tegelikku majanduslikku olukorda kui ka
konkreetse juhtumi asjaolusid.
Sellega seoses juhime tähelepanu Riigikohtu halduskolleegiumi 2.07.2026 otsusele asjas nr
3-22-2592, milles Riigikohus täpsustas toimetulekutoetuse määramisel laenu ja
eluasemekulude arvestamise põhimõtteid.
Riigikohus rõhutas, et toimetulekutoetuse eesmärk on leevendada abi vajavate isikute ja
perekondade materiaalset puudust ning tagada minimaalsed vahendid esmavajaduste
rahuldamiseks. Toetuse määramisel on oluline hinnata, kas taotleja käsutuses on
arvestusperioodil piisavalt vahendeid esmavajadustega seotud kulude katmiseks.
1. Laenu arvestamine toimetulekutoetuse menetluses
Riigikohus leidis, et tegelik laen ei ole toimetulekutoetuse taotleja ega tema perekonnaliikme
sissetulek SHS §-de 131 jj tähenduses. Kui isiku kontole laekunud rahasumma aluseks on
tegelik laenuleping, sealhulgas krediidileping, ei suurene isiku vara majanduslikus mõttes, sest
saadud summa võrra suurenevad ka tema kohustused. Seetõttu ei saa tegelikku laenu
käsitada toimetulekutoetuse arvestuses sissetulekuna.
Samas tuleb igal konkreetsel juhul hinnata, kas tegemist on tegeliku laenuga või näiliku
tehinguga. Laenu tegelikkuse hindamisel võivad tähtsust omada muu hulgas kokkuleppe
tingimused, tagasimakse tähtaeg või graafik, laenu sihtotstarve, isikutevahelised seosed ning
muud juhtumi asjaolud.
Kui laenu tegelikkus ei ole tõendatud, tuleb kohalikul omavalitsusel hinnata, kas saadud
summa võib olla SHS § 133 lõike 3 punkti 2 tähenduses konkreetse kulu katmiseks saadud
hüvitis või SHS § 133 lõike 3 punkti 3 tähenduses lähedaselt toimetuleku parandamiseks
saadud rahaline toetus või kingitus. Riigikohus selgitas, et konkreetse kulu katmiseks saadud
hüvitise allikas ei ole piiratud ning see võib pärineda ka eraisikult.
Riigikohus märkis, et tõendamiskoormus, et laenuleping on tegelik, lasub
kaasaaitamiskohustusest tulenevalt toetuse taotlejal (SÜS § 21), kes peab näitama üles
vajalikku hoolsust, kui soovib, et laenuna tehtud ülekannet ei peetaks sissetulekuks (p 26.3).
Kohaliku omavalitsuse üksus peab hindama asjaolusid kogumis, kujundamaks seisukoht, kas
laenu saamine on eluliselt usutav ja selle tagasimaksmine usaldusväärselt tõendatud (p 26.3).
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee /
Registrikood 70001952
Kui hiljem selgub, et tegu ei olnud laenuga ning kohaliku omavalitsuse üksus ei pea
põhjendatuks saadud summa välistamist sissetuleku hulgast muul alusel (SHS § 133 lg 3, vt
otsuse punkte 30 ja 31), on võimalik saadud toetus tagasi nõuda (vt SÜS §-d 31 jj) (p 26.3).
Kohalikul omavalitsusel tuleb täita selgitamis- ja abistamiskohustust (SÜS § 7, SHS § 3 lg 1 p
3). Kui inimene kaalub esmavajaduse katmiseks laenu võtmist, lähedaselt abi küsimist või arve
esitamist omavalitsusele, tuleb talle arusaadavalt selgitada, millised võivad olla erinevate
tegutsemisviiside tagajärjed toimetulekutoetuse arvestamisel ja milliseid tõendeid võib
menetluses vaja minna.
2. Eluasemekulude tasumisviisi tähendus toimetulekutoetuse menetluses
Riigikohtu selgituse kohaselt ei tohi toimetulekutoetuse saamine ega selle suurus sõltuda
üksnes sellest, millisel tehnilisel viisil eluasemekulu tasuti. Sama kulu võib olla tasutud taotleja
enda poolt, lähedase poolt otse teenuseosutajale, lähedase poolt taotlejale kantud rahast või
kohaliku omavalitsuse kaudu. Menetluses tuleb hinnata, kas tegemist oli SHS-is nimetatud
eluasemekuluga, kas kulu oli seotud taotleja esmavajaduse katmisega ning kas raha kasutati
konkreetse kulu tasumiseks. Kui lähedane kandis taotlejale raha konkreetse eluasemekulu
tasumiseks ja raha kasutati selleks eesmärgiks, ei saa summat üksnes konto liikumise kaudu
automaatselt sissetulekuks lugeda. Sellisel juhul tuleb kaaluda, kas tegemist võib olla SHS §
133 lõike 3 punkti 2 tähenduses konkreetse kulu katmiseks saadud hüvitisega. Otsuses tuleb
vastav hinnang ja kaalutlus selgelt põhjendada.
3. Praktilised suunised edasiseks menetluspraktikaks
Arvestades eeltoodut palume kohalikel omavalitsustel toimetulekutoetuse menetlemisel
lähtuda järgmistest põhimõtetest:
1. Laenuks nimetatud summat ei tohi automaatselt lugeda sissetulekuks.
2. Kui taotleja väidab, et tegemist oli laenuga, tuleb anda talle võimalus seda tõendada.
Asjakohased võivad olla näiteks laenu eesmärk, kokkuleppe tingimused, tagasimakse tähtaeg
või graafik, kontoväljavõttel nähtuvad tagasimaksed ja muud asjaolud, mis kinnitavad laenu
tegelikkust.
3. Laenu tegelikkust tuleb hinnata sisuliselt ja asjaolude kogumis. Üksnes ülekande selgitus
või poolte väide ei pruugi olla piisav, kuid samas ei saa laenu välistada üksnes põhjusel, et
kirjalikku lepingut ei ole esitatud.
4. Kui laenu tegelikkus ei ole tõendatud, tuleb kaaluda, kas summa oli saadud konkreetse
eluasemekulu katmiseks või kas seda on võimalik muul SHS § 133 lõikes 3 sätestatud alusel
sissetuleku hulgast välistada.
5. Toimetulekutoetuse menetluses ei tohi eluasemekulu arvesse võtmise või arvesse võtmata
jätmise otsustamisel lähtuda üksnes sellest, kuidas raha tehniliselt liikus või kes arve vahetult
tasus. Määravaks peab olema kulu tegelik sisu, seos taotleja esmavajadusega ning see, kas
tegemist on SHS-is nimetatud ja toimetulekutoetuse arvestuses arvesse võetava
eluasemekuluga.
6. Otsuses tuleb selgelt põhjendada nii laenu kui ka eluasemekulude arvestamist. Otsusest
peab nähtuma, milliseid asjaolusid ja tõendeid omavalitsus hindas, kas laekumine loeti laenuks
või sissetulekuks ning millises ulatuses ja millisel õiguslikul alusel eluasemekulu arvesse võeti.
Sotsiaalministeeriumil on kavas analüüsida Riigikohtu lahendi valguses sotsiaalhoolekande
seaduse muutmise vajadust, kuid seniks soovitame kohalikel omavalitsustel vaadata oma
2
toimetulekutoetuse menetluspraktika üle ning tagada, et menetluses lähtutakse Riigikohtu 2.
juuli 2026 otsuses antud juhistest.
Palume pöörata erilist tähelepanu sellele, et abivajajat tuleb menetluses nõustada ja abistada
viisil, mis võimaldab tal oma õigusi tegelikult kasutada. Toimetulekutoetuse menetlus peab
olema korraldatud nii, et inimene mõistab, milliseid andmeid ja tõendeid temalt oodatakse ning
millised võivad olla erinevate makse- ja abistamisviiside tagajärjed toetuse arvestamisel.
Täpsemate rakendamisküsimuste korral palume kohalikel omavalitsustel pöörduda
Sotsiaalkindlustusameti poole, kes nõustab ja toetab omavalitsusi toimetulekutoetuse
menetlemise praktilistes küsimustes.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Hanna Vseviov
asekantsler
Merike Võsotskaja
[email protected]
Lisaadressaadid: Sotsiaalkindlustusamet
Eesti Linnade ja Valdade Liit
3