Vastus pöördumisele

Anu Suviste Teie 27.07.2026 nr 2.2.-1/26/49-2 Andmekaitse Inspektsioon [email protected] Meie 13.08.2026 nr 1.1-16/2009-1 Puuduste kõrvaldamine Lugupeetud Anu Suviste Edastan Andmekaitse Inspektsiooni märkustest lähtuvalt täiendatud taotluse. Muudatused on märgitud värviliselt. Taotlusele on lisatud andmekaitsealane mõjuhinnang (lisa 5). Lisaks on täiendatud andmepäringu kirjeldust (lisa 1). Varasemalt esitatud lisades 2-4 muudatusi ei esine. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Uusjärv analüüsiosakonna juhataja Lisad: 1. taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus; 2. andmepäringu kirjeldus; 3. andmekaitsealane mõjuhinnang. Margit Rannamets [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / Registrikood 70001952  Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 Tallinn 10134 _____________________ (taotluse esitaja) TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada Uuringu pealkiri Leibkonna abivajaduse andmebaaside-põhise hindamise võimalikkus toimetulekutoetuse ja tervishoiu omaosaluskoormuse näidete alusel Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või Jah uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik Tegemist on eetikakomitee (IKS § 6 lg 4) Sotsiaalministeeriumi poliitikakujundamise eesmärgil läbiviidava uuringuga IKS § 6 lg 5 tähenduses. IKS § 6 lg 5¹ kohaselt ei kohaldata sellisele uuringule üldjuhul § 6 lg-s 4 sätestatud eetikakomitee kontrolli kohustust. Andmekaitse Inspektsioon võib konsulteerida teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse §-s 26 nimetatud eetikakomiteega, kui Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul vajab poliitika kujundamiseks tehtav uuring või analüüs eetilisuse hindamist. Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter. Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh Hede Sinisaar, Sihtasutus tema nimi ja kontaktandmed)? Mõttekoda Praxis, [email protected], 640 8000 Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Ei Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele. 1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus.  Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Ei Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. 1. Vastutava töötleja üldandmed2 1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, Sotsiaalministeerium, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) 70001952 analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 Kontaktisik: Kati Nõlvak, [email protected], tel. 5804 5973 1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui - erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2. Volitatud töötleja üldandmed3 2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Sihtasutus Mõttekoda Praxis aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) 90005952 Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja Ahtri 6A, 10151 Tallinn telefoninumber Kontaktisik 1: Merilen Laurimäe, [email protected], 53426645 Kontaktisik 2: Katre Pall, [email protected], 5220 992 2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui - erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Proud Engineers OÜ aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) 14128146 Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja Tallinn, Harju maakond, Viimsi vald, telefoninumber Miiduranna küla, Kristjani tee 2, 74015 Kontaktisik: Kaspar Kala, 55581141, [email protected] 2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui - erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Kasecampers OÜ aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) 14948109 Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja Suureale, Tammistu 10489, Harju maakond telefoninumber Kontaktisik. Kaija Kasekamp 5101562 [email protected] 2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui - erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2 Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad. 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks. 2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Statistikaamet aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) 70000332 Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja Tatari tn 51, 10134 Tallinn telefoninumber Kontaktisik: Ilona Reiljan, [email protected], 53311740 2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui - erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik 1. Tegemist on uurimisprojektiga, mille alus? läbiviijaks on Sotsiaalministeerium ning Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi mis on kooskõlas teadus- ja viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil arendustegevuse ning innovatsiooni läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest korralduse seaduse § 9 lõikega 1, mille nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav. Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja kohaselt ministeeriumid kavandavad ja arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või viivad ellu oma valitsemisalale arendusprojekti avamise otsus, leping vms. tarvilikku teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni, pidades silmas teadmistepõhise poliitika kujundamise põhimõtteid ning arvestades riigi ja valitsemisala strateegilisi sihte ning terviklikku toimimist. 2. Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonna piiritleb Vabariigi Valitsuse seadus (edaspidi VVS), mille § 67 lg 1 kohaselt kuulub ministeeriumi valitsemisalasse sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalhoolekande ning pensionisüsteemi kavandamine ja korraldamine, sotsiaalkindlustussüsteemide piiriülene koordineerimine, laste õiguste tagamine ja heaolu edendamine, puudega inimeste elukvaliteedi edendamine ja sellealase tegevuse koordineerimine; rahva tervise kaitse, tervishoid ja tervisesüsteemi arendamine, ravikindlustus, ravimid ja meditsiiniseadmed ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. 3. Lisaks eeltoodule piiritleb Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonda Vabariigi Valitsuse 20.03.2014 määrus nr 42 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus). Vastavalt põhimääruse §-le 4 on ministeeriumi põhiülesanne seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud pädevuse piires korraldus-, arendus-, planeerimis- ja järelevalvetoimingute tegemine oma valitsemisalas, lähtudes valitsemisala arengukavas esitatud ministeeriumi ja  valitsemisala strateegilistest eesmärkidest ning põhimääruse 4. peatükis sätestatud osakondade põhiülesannetest. 4. Põhimääruse 4. peatükis osakondade põhiülesannetena on toodud § 17 lõike 2 punkt 6 sätestab, et analüüsiosakonna põhiülesanne on juhtida valitsemisala üleselt infosüsteemide andmehalduse poliitikat ja luua eeldused ministeeriumi poliitikakujundamise protsessi teadmistepõhisusele, et tagada objektiivne ülevaade tervise- ja sotsiaalvaldkonna arengust ja rakendatud või kavandatava poliitika mõjususest ning võrdlus teiste riikide olukorra ja rahvusvahelise praktikaga 5. Uuring viiakse läbi vastavalt isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõikele 5, mille kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu poliitikakujundamise eesmärgil tehtavad analüüsid ja uuringud. Selliste uuringute läbiviimiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teiste vastutavate või volitatud töötlejate andmekogudesse ning töödelda saadud isikuandmeid. Isikuandmeid töödeldakse üksnes uuringu eesmärkide saavutamiseks vajalikus ulatuses ning kooskõlas eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtetega. 4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. Isikuandmete töötlemine on vajalik, et analüüsida toimetulekutoetuse (TTT) ja tervishoiu omaosaluse süsteemi digitaliseerimise, automatiseerimise ning personaliseerimise võimalusi. See hõlmab andmepõhist leibkonna tuvastamist, tulude ja kulude registripõhist arvestamist, sh tervishoius omaosaluse rakendamisel. Kuigi Eesti pakub mitmeid toetusi ja teenuseid, ei jõua abi alati kõigini. Arenguseire Keskuse4 hinnangul on potentsiaalseid TTT saajaid oluliselt enam, kui toetust reaalset taotleb, kuna taotlemise protsess on keerukas ja administratiivselt koormav. TTT taotlemine eeldab, et inimene on ise aktiivne abi otsimisel, oskab hinnata oma leibkonna majanduslikku olukorda ning on teadlik, 4 Arenguseire Keskus. (2024). Milliseid Eesti sotsiaal- ja haridusvaldkonna toetusi ja teenuseid tasuks personaliseerida? LÜHIRAPORT, september 2024. https://arenguseire.ee/raportid/milliseid-eesti-sotsiaal-ja-haridusvaldkonna-toetusi-ja- teenuseid-tasuks-personaliseerida/  kuhu pöörduda. Praktikas eeldab see korduvaid taotlusi, füüsilist kohalkäimist ning ulatusliku info esitamist kohalikele omavalitsustele (KOVidele), mida taotlejad tajuvad koormava, stressirohke ja ka alandavana 5 . TTT määramine on oma olemuselt kompleksne, kuna eeldab kogu leibkonna tulude ja eluasemekulude arvestamist. Kuigi tulude andmed on registrites, peavad taotlejad esitama sageli dubleerivaid andmeid ja pangaväljavõtteid. Samas on suure hulga dokumentide ja andmete kontrollimise tõttu menetlus koormav ka KOVidele.6 Tervishoius praegu leibkonna sissetulekust sõltuvat abi ei rakendata. Kuigi tervishoius on määratletud teatud haavatavad rühmad, ei võeta arvesse leibkonna koosseisu, liikmete arvu ega leibkonna sissetulekut. Tervishoius rakendatakse teenuste saamisel ühtset omaosaluse piiri, mis võib paljudele inimestele ja leibkondadele olla üle jõu käiv ning seeläbi halvendada ligipääsu tervishoiuteenustele. Seetõttu on TTT kõrval uuringu fookuses ka inimeste omaosaluskoormuse kujunemine tervishoius. Personaalriigi visiooni kohaselt peaks riik liikuma suunas, kus abi pakkumine toimub võimalikult proaktiivselt ja kasutajakeskselt. See tähendab, et ei piirduta üksnes digitaalsete taotlusvormidega, vaid riik suudab registrite põhjal tuvastada abivajaduse ning pakkuda inimestele asjakohast tuge õigel ajal. See eeldab aga nii metodoloogilisi kui õiguslike lahendusi, sh leibkonna tuvastamiseks, andmeallikate sidumiseks ning andmekaitsega seotud riskide maandamiseks. Lisaks on oluline käsitleda abi terviklikult – raskes majanduslikus olukorras inimene võib vajada miinimumsissetuleku ja eluasemekulude katmise kõrval ka sotsiaalteenuseid või ühekordset abi KOVidelt. Personaliseeritud teenuste arendamine loob võimaluse siduda erinevad abivormid ühtseks tervikuks, mis arvestab inimese konkreetsete vajadustega. Selles uuringus läheneme TTT ja sellega seotud teenuste arendamisele järkjärguliselt ning eristame kolme võimalikku automatiseerituse taset: I tase – digiteeritud teenus: Toetuse määramiseks vajalikud andmed on kättesaadavad registritest, taotlus täidetakse võimalikult suures ulatuses automaatselt ning andmete olemasolul toimub hüvitise määramine samuti automaatselt. Vajaduse korral saab taotleja andmeid täiendada. II tase – proaktiivne teenus: Riik teeb aktiivseid jõupingutusi, et jõuda potentsiaalsete toetuse saajateni ja pakkuda teenust proaktiivselt. Mitme täisealise liikmega leibkonnas võib aga olla mitu õigustatud isikut, mistõttu ei saa riik alati automaatselt otsustada, kellele toetus määrata. TTT vajadus võib tekkida väljaspool riigi teenuseid (nt õnnetusjuhtumi, peresuhete halvenemine tõttu). Seetõttu võib vajadus jääda riigile alguses teadmata ning ilmneda alles mõne sündmuse- või muu teenusprotsessi käigus. III tase – personaliseeritud teenus: Koos TTT-ga pakutakse ka teisi asjakohaseid teenuseid või teavet abivõimaluste kohta, millele inimene või leibkond võib kvalifitseeruda. Teenuste ring võib ulatuda KOVide sotsiaalteenustest ja toiduabist kuni tööturu-, haridus- ja tervishoiuteenusteni. Uuringu eesmärk on luua andmepõhine raamistik, mis võimaldab analüüsida TTT ja tervishoiu omaosaluse digitaliseerimise, automatiseerimise ja personaliseerimise võimalusi. Esimeses uurimusülesandes (UÜ) määratletakse ja valideeritakse leibkond ning klassifitseeritakse vajalikud andmeallikad ja andmeväljad. Leibkonna defineerimine ja selle andmepõhine tuvastamine on eelduseks uuringu järgmiste analüüside läbiviimiseks. Teises UÜ-s 5 Welfare Experiences. (2025). RASI 03.06.2025 seminari ettekanne. https://welfare-experiences.org/et/konverentsid- seminarid-et/welfare-experiences-seminar-tallinna-ulikoolis 6 Welfare Experiences. (2025). RASI 03.06.2025 seminari ettekanne. https://welfare-experiences.org/et/konverentsid- seminarid-et/welfare-experiences-seminar-tallinna-ulikoolis ja Riigikontroll. (2023). Toimetulekutoetuse kui riikliku sotsiaalabi korraldus. https://www.riigikontroll.ee/sites/default/files/documents/2025-11/16215_RKTR_3559_2-1.4_2299_002-2.pdf analüüsitakse TTT digitaliseerimise ja automatiseerimise võimalusi, sh leibkonna tulude, varade ja eluasemekulude arvestamist. Kolmandas UÜ-s analüüsitakse leibkonna tulude arvestamist tervishoius omaosaluse rakendamisel. Läbivalt analüüsitakse ka õiguslikke ja andmekaitselisi aspekte. Neljanda UÜ raames kaardistatakse andmekaitsealased riskid, nende maandamise võimalused ja vajalikud õiguslikud muudatused ning analüüsitakse samuti vaiete esitamise ja andmete läbipaistvuse küsimusi. Viienda UÜ eesmärk on analüüsida vähemalt kahte stsenaariumi nii TTT kui ka tervishoius omaosaluse süsteemi arendamiseks ning teha soovitusi terviklahenduste loomiseks. Ainult tarkvaralahendusest ei piisa kaitset vajava isiku jaoks tervikliku väärtuse loomiseks, mistõttu toome koos infosüsteemi arhitektuuriga välja ka tulevase infosüsteemi organisatoorsed aspektid ja ressursivajadused, hõlmates turvalisuse tagamist, jätkusuutlikku käitamist kui ka püsiva arenduse perspektiivi. Teenuste personaliseerimine ei tähenda üksnes suuremat digiteeritust ja sissetulekute arvestamist teenuste saamisel, vaid ka teenuste ümberdisainimist. Uuring pakub lahendusi toimetulekutoetuse ja tervishoiuteenuste omaosaluse süsteemide arendamiseks, et luua õiglasem, lihtsam ja tõhusam toimimismudel. Uuring on aluseks võimalikele järgmistele detailsematele analüüsidele toetuste ja teenuste digitaliseerimiseks. Uuringus kasutatakse ühe meetodina kvantitatiivseid analüüsimeetodeid (osa sellest andmekaitse taotlusest), mille täpsem kirjeldus ja eesmärk on selgitatud 5. küsimuse all. Lisaks viiakse uuringu raames läbi ka intervjuud ja küsitlus (ei ole osa sellest andmekaitse taotlusest). Järgnevalt on toodud nende lühike kirjeldus. Uuringusse kaasatakse eksperdid Õiguskantsleri Kantseleist, Eesti Pangast ning Eesti Maksu- ja Tolliametist. Uuringus osalevatelt ekspertidelt soovime teada saada milliste kaebustega on toimetulekutoetust taotlevad leibkonnad pöördunud õiguskantseleri poole, et lisada analüüsile inimese vaade ja tagada ebatüüpiliste, ebaselgete või ebaõiglaselt tunduvate olukordade käsitlus. Eesti Panga ning Eesti Maksu- ja Tolliameti esindajatega käsitletakse varade võimalikku arvestamist sotsiaalabi tagamisel, et see oleks Eesti kontekstis õiglane ning mitteformaalse töötamise levimust ja mustreid. Valdkonna ekspertidega viime läbi 2 individuaalset intervjuud ning ühe rühmaintervjuu (kuni 3 inimesega) perioodil 24.08–18.09.2026 ja 9.11-18.12.2026. Eksperdid kaasame uuringusse avaliku kontaktinfo kaudu, kasutades asutuste infomeile. Kutses kirjeldame uuringu eesmärki, intervjuu korraldust, andmete konfidentsiaalsust, uuringus osalemise vabatahtlikkust jm aspekte, et teha uuringus osalemise osas informeeritud valik. Uuringusse kaasame eksperdid, kes vastavad kirjalikult e-kirjale ja annavad märku, et on nõus uuringus osalemisega. Kui seda kirjas märgitud tähtajaks ei tehta, siis saadame 4 päeva enne kirjas toodud tähtaega ühe meeldetuletuse. Kui ka sellele vastust etteantud tähtajaks ei ole, tõlgendame seda uuringus osalemisest keeldumisena. KOV ekspertidena kaasame uuringusse sotsiaaltöötajad, kelle tööülesandeks on toimetulekutoetuse taotluste menetlemine. Viiakse läbi 2-3 fookusrühma arutelu perioodil 24.08– 2.10.2026, kuhu kaasatakse esindajad vähemalt 15 KOVist. KOV ekspertidelt soovime teada saada KOVide praktilist vaadet ääre- ja keerukamatest juhtumitest leibkonna määratlemisel ja tuvastada toimetulekutoetuse menetluste kitsaskohad nii leibkonna liikmete kui nende tulude ja kulude tuvastamisel. Andmepõhisele lähenemisele üleminekul on eriti oluline välja tuua ja leida lahendused olukordadele, mis hõlmavad praegu KOVi (ametniku) kaalutlusotsust. KOVide esindajad kaasatakse uuringusse avaliku kontaktinfo kaudu, kasutades nt KOV veebilehtedel sisalduvaid avalikke andmeid. KOVi ekspertide uuringusse värbamine toimib  samade põhimõtete alusel valdkonna ekspertidega. Helisalvestatud intervjuud transkribeeritakse, transkribeerimise teostab uuringurühma liige, kes viis intervjuu läbi. Vajadusel kasutame transkribeerimisteenust, mille osas on Praxis sõlminud konfidentsiaalsusnõuet sisaldava töövõtulepingu. Intervjuud analüüsitakse kasutades temaatilist analüüsi. Fookusgruppide transkriptsioonides kasutame akronüümi, mis koosneb KOV tüübi tähisest (linn/vald) ja maakonna tähisest. Helisalvestised kustutakse pärast aruande valmimist. Sisendi saamiseks eluasemekulude ja piirmäärade kehtestamisest KOVide lõikes viiakse läbi lühike elektrooniline ankeetküsitlus KOVide seas. Küsitluse eesmärgiks on selgitada välja eluasemekulude piirmäärade kehtestamise ja kululiikide arvestamise praktikad KOV-ides. Seame eesmärgiks 25%-lise vastamismäära. Küsitlusandmed analüüsitakse analüüsiprogrammis (Stata, R, vms). 5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks. Isikuandmete töötlemine on vajalik uurimisprojekti „Leibkonna abivajaduse andmebaaside-põhise hindamise võimalikkus toimetulekutoetuse ja tervishoiu omaosaluskoormuse näidete alusel“ I, II, III ja V ülesande raames (vt osas 4. toodud uurimisülesandeid). Uurimisprojekti jaoks kasutatakse isikuandmeid võimalikult minimaalselt, sh kasutataks juba pseudonümiseeritud andmeid ja varasemalt kokku pandud andmestikke (EUROMOD, ESU, HFCS). Samas ei ole EUROMOD pea kogu rahvastikku hõlmavas andmestikus detailset infot selle projekti raames vajalike leibkondade andmepõhiseks määratlemiseks (nt isikutevahelised suhted, laps-vanem, hooldusõigus, ühine elukoha aadress), toimetulekutoetuse ja terviseandmetega seoses (nt omaosaluse koormuse hindamiseks) projekti eesmärkide täitmiseks. See tähendab, et vaid EUROMODi andmestikule tuginedes uuringu eesmärke täita pole võimalik. Ka üksnes ESU ja HFCS uuringuandmetele tuginedes ei ole võimalik analüüsida leibkonna abivajaduse andmebaaside põhist hindamist, sest tegemist on küsitlusandmetega, kuid projekti eesmärk on leida võimalusi hindamisel registriandmetele tuginemiseks. Registriandmete kasutamine võimaldab määratleda ja valideerida andmepõhised leibkonnad, kasutades andmeid isikute omavaheliste suhete ja võimalike elukohtade kohta. Mõlema kategooria kohta pärime andmeid Rahvastikuregistrist. Võimalikult täpne elukoha määramine on leibkondade koosseisu arvutamisel aga eriti oluline, kuna koos elamine määrab sageli ka leibkonda kuulumise. Rahvastikuregistri järgne elukoht ei peegelda aga tingimata isiku tegelikku elukohta. Statistikaameti paiknemisindeksile tuginedes on Rahvastikuregistri järgne elukoht õige vaid 74% inimestest. 7 Seetõttu peame vajalikuks pärida andmeid isikute võimalike elukohtade kohta ka muudest registritest. Registriandmete kasutamine võimaldab ka hinnata registriandmete kvaliteeti, mis omakorda panustab olulisel määral analüüsi täpsusele ja võimaldab leida probleeme, mis võivad leibkonna abivajaduse registripõhisel hindamisel üles kerkida. Seega on registriandmete kasutamine projektis hädavajalik seatud eesmärkide saavutamiseks. Registriandmete analüüsimise ja isikuandmete töötlemise vajadus uuringu eesmärkide täitmiseks andmekoosseisude põhiselt on järgnev: 1) EUROMODi maksude- ja toetuste mikrosimulatsioonimudel ja selle sisendandmete analüüs: Panustab uurimisülesannete I, II, III ja V (vt punkt 4 – mis on isikuandmete 7 Eesti Statistika. Paiknemisindeksi metoodika. Kättesaadav: https://www.stat.ee/sites/default/files/2022- 05/Paiknemisindeksi%20metoodika.pdf  töötlemise eesmärk) eesmärkide täitmisesse. EUROMODi mudeli andmestikku kasutatakse analüüsi alusandmestikuna. EUROMODi mudeli andmestiku kasutamine on otstarbekas mitmel põhjusel. Esiteks on EUROMOD andmestik juba pseudonümiseeritud ning selle võti on ainult Statistikaametil. Alternatiivsed andmeallikad, kus oleks kättesaadav selline andmekoosseis, puuduvad ja seda tuleks hakata töö jaoks eraldi koostama, mis oleks kõigile osapooltele sh registripidajatele väga ajamahukas ja olemasolevat dubleeriv protsess. EUROMOD andmete puhul on tegemist aastaste andmetega – seega on andmed juba teatud määral agregeeritud (leitud nt aastane keskmine toetuse summa indiviidi kohta), mis vähendab samuti isiku tuvastamise riski. EUROMODi registripõhise andmestiku tunnuste koosseisu ei ole võimalik muuta, kuna kõikide tunnuste olemasolu andmestikus on vajalik mudeli jooksutamiseks (maksude arvestamiseks ja netotulude leidmiseks, mille põhjal toimetulekutoetust määrata) ning kõigi sotsiaalmajanduslike tegurite arvesse võtmiseks. Vastasel juhul on analüüsi tulemused ebatäpsemad, kuna arvutustest jäetakse välja osa Eestis pakutatavatest toetustest/hüvitistest. Uuringuprojektis kasutatav EUROMODi mudeli andmekoosseis on esitatud lisas 1. 2) Rahvastikuregistri andmed on olulised, sest võimaldavad andmepõhiselt määratleda leibkonda, sh koos elavad inimesed (ühine elukoha aadress), isikute vahelised suhted (nt laps, vanem), institutsioonides (nt vangla, hooldekodu) viibimine (viibimiskoht), kärgpered (hooldusõiguse andmed), eestkostel inimesed (oluline toimetulekutoetuse maksmise kontekstis). Sellised andmed EUROMODi andmestikust puuduvad. See on I uurimisülesande aluseks, kuid uurimisülesande tulemusel loodud leibkondlikku jaotust kasutatakse ka II, III ja V uurimisülesande käigus. 3) Sotsiaaltoetuste ja -teenuste registri STAR andmed sisaldavad informatsiooni tegelike toimetulekutoetuse saajate kohta. Need andmed on olulised just uurimisülesande I, II ja V täitmisel. Tegelike toimetulekutoetuse saajate andmed võimaldavad ühelt poolt võrrelda projekti raames määratletud leibkonda ja tegelikke leibkondi, kes on toimetulekutoetust saanud. Seega on võimalik analüüsida, kas on tüüpilisi leibkondi, kes võiksid andmepõhiselt määratletud leibkonna kasutamisel jääda toimetulekutoetuse saajate ringist välja. Analüüs ei keskendu konkreetsetele leibkondadele, vaid suurusjärkudele (nt kui suur osakaal leibkondadest saaks toetust, kui paljud mitte). Samuti sisaldab STAR andmeid toimetulekutoetuse määramisel arvesse võetud eluasemekulude ja KOV piirmäärade kohta, mida kasutatakse peamiselt uurimisülesande III tegevustes ja eesmärkide täitmisel. III uurimisülesande raames viiakse ühe osana läbi eluasemekulude piirmäärade analüüs, et tagada ühtlasem ja võrdsem eluasemekulude arvestus toimetulekutoetuse määramisel üle Eesti. Analüüsi käigus võrreldakse piirmäärasid ja hinnatakse näiteks, kas teatud kululiikide osas võiks rakendada ühtseid üleriigilisi piirmäärasid, mida KOVidel ei oleks vaja eraldi üle vaadata. Lisaks päritakse STARist andmed isikute elukohtade kohta, kes on uurimisperioodil saanud toimetulekutoetust või kellele on osutatud vältimatut sotsiaalabi. Nimelt määratakse toimetulekutoetus ning vältimatu sotsiaalabi isiku tegeliku elukoha järgi, mistõttu võivad kõnealused elukohaandmed olla täpsemad Rahvastikuregistris olevatest. Elukohaandmete pärimise eesmärk on seega määratleda, kas STARis olevaid elukohaandmeid saab kasutada Rahvastikuregistri järgsete elukohaandmete korrigeerimisel. Selleks võrreldakse Rahvastikuregistri järgseid ning EUROMODi sisendandmetes olevaid Statistikaameti paiknemisindeksi järgseid elukohaandmeid STARist päritavate elukohaandmetega. 4) Töötukassa andmekogust pärime elukoha informatsiooni nende isikute kohta, kes on antud perioodil registreeritud töötuks. Andmete pärimise eesmärk on määratleda, kas Töötukassa andmekogus olevaid tegeliku elukoha andmeid on võimalik kasutada Rahvastikuregistri järgsete elukohaandmete korrigeerimiseks leibkondade andmepõhisel jaotamisel. Selleks võrreldakse Rahvastikuregistri järgseid ning EUROMODi sisendandmetes olevaid Statistikaameti paiknemisindeksi järgseid elukohaandmeid Töötukassa andmekogu isikute tegelike elukoha andmetega.  5) Kinnistusraamatust pärime andmeid isikute poolt omatud kinnisvara kohta. Andmete pärimise eesmärk on määratleda, kas Kinnistusraamatus olevaid andmeid isikute poolt omatud kinnisvara kohta on võimalik kasutada Rahvastikuregistri järgsete elukohaandmete korrigeerimiseks leibkondade andmepõhisel jaotamisel või muuta sellest lähtuvalt leibkonna määratlust (leibkonna ühine omand). 6) Terviseandmeid on vaja tervishoiu omaosaluse koormuse hindamiseks isiku ja leibkonna tasandil ning selle analüüsimiseks seoses leibkonna sissetulekute, koosseisu ja muude sotsiaalmajanduslike tunnustega. Uuringu eesmärk on välja töötada metoodika tervishoiuteenuste omaosaluse piirmäära või summaarse ülempiiri rakendamise võimaluste hindamiseks Eestis ning analüüsida erinevate poliitikastsenaariumide mõju elanikkonnale ja riigieelarvele. Selleks kasutatakse Tervisekassa raviarvete, ravikindlustuse ning omaosalust puudutavaid andmeid, mis võimaldavad hinnata tervishoiuteenuste kasutamist ja isiku tegelikku omaosalust erinevate teenuseliikide lõikes. Selliseid andmeid EUROMODis või muudes allikates ei ole. Täiendavalt kasutatakse analüüsis ka uuringuandmeid (Statistikaameti Eesti Sotsiaaluuring ja Eesti Panga HFCS). Nagu varasemalt mainitud, siis leibkondade koosseisu Rahvastikuregistris mõjutab oluliselt inimeste vale elukoha informatsioon. 2021. aasta EUROMODi registriandmete ja 2022. aasta Eesti Sotsiaaluuringu (ESU) küsitlusandmete võrdlus näitab, et registriandmetes on oluliselt vähem üksi elavaid täisealisi, vanaduspensioniealisi inimesi, ühe täiskasvanu ja lastega leibkondi. See tähendab, et ühelt poolt võivad tegelikud leibkonnad olla suuremad, kui registriandmed näitavad, aga teiselt poolt võib osa inimesi elada tegelikult üksi või üksikvanemana, kuid registri järgi kuuluda suuremasse leibkonda. Viimasel juhul võib vale registriteave vähendada võimalusi saada toetusi (nt toimetulekutoetus, üksi elava pensionäri toetus) ning seeläbi võib halvendada vaesusriskis olevate inimeste olukorda (üksi elavad inimesed; üksikvanemad). Seega Rahvastikuregistri ja analüüsis loodud leibkonna määratlemisel kasutatud andmete kvaliteedi analüüsimiseks kasutatakse täiendavalt kvantitatiivseid analüüsimeetodeid, sh veapiiride kindlakstegemiseks. Selleks võrreldakse leibkonna andmeid ja koosseise eri andmestike vahel: a) Rahvastikuregistri põhine määratlus; b) EUROMOD (leibkonna määratlus lähtuvalt paiknemisindeksist); c) ESU küsitlusandmed; d) sotsiaaltoetuste ja -teenuste registri STAR andmed, mis sisaldab tegelikke toimetulekutoetuse saajaid. Andmestike võrdlus võimaldab analüüsida taustatunnuseid ja leibkonna tüüpe nii kogu rahvastiku hulgas kui täpsemalt toimetulekutoetuse saajate seas, aga ka veapiiride suurust eri andmete kasutamisel. Varade olulisuse kvantitatiivseks analüüsimiseks kasutatakse Household Finance and Consumption Survey (HFCS) uuringuandmeid. 6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu. Uuringu tulemusel selgub, kas ja millised on võimalused toimetulekutoetuse ja tervishoiu omaosaluse digitaliseerimiseks, automatiseerimiseks ja personaliseerimiseks. Uuringu tellijaks on Sotsiaalministeerium. Uuringu läbiviijaks on SA Mõttekoda Praxis (edaspidi Praxis) ja Proud Engineers OÜ. Tervise valdkonna eksperdina panustab projektis Kaija Kasekamp. Uuringu tulemused aitavad luua sihtrühmale selgema ja lihtsama hindamise ning toetuste süsteemi. Samuti on uuringu tulemused poliitikakujundajatele aluseks vastavasisulistele õigusloome muudatustele ning võimaldavad andmetele tuginevalt välja tuua, milline mõju võimalike lahendusettepanekutega võib kaasneda (nii sihtrühmale kui riigile). Uuring on kooskõlas Eesti 2035 riigi pikaajalise arengustrateegia põhimõttega: Eesti on uuendusmeelne, teadmiste loomist ning kasutamist väärtustav riik, kus ühiskonnaelu korraldatakse uute, inimesekesksete ja tõhusate tehnoloogiate abil. Avalikud teenused on taustal toimivad ja etteaimavad ning andmeruum kaitstud. Selle raames mh uuendame sotsiaalkaitse korraldust, arvestades ühiskondlikke muutusi. Uuring on kooskõlas Heaolu arengukava 2023-2030 üldeesmärgiga: Eesti on riik, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneb ning toetatud on kõikide pikk ja kvaliteetne tööelu. Uuring on seotud koalitsioonileppe (54. valitsus) punktidega „Jõudmaks nendeni, kes abi rohkem vajavad, töötame välja põhimõtted personaliseeritud ja vajaduspõhiste toetuste maksmiseks.“ ning „Arendame välja personaalse riigi andmete ristkasutusel tuginevaid teenuseid, alustades automatiseeritud andmepõhisest toimetulekutoetuse maksmisest.“ Vastavad Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2025-2027 tegevused on: „Toimetulekutoetuse määramise (uudse) metoodika väljatöötamine ja koondatud andmete põhjal abivajaduse tuvastamine ja vajaduspõhise toetuse maksmine analüüs ja ettepanekud“ ja „Leibkonna andmebaasidepõhise abivajaduse hindamise võimalikkus toimetulekutoetuse ja tervishoiu omaosaluskoormuse näidete alusel automatiseeritud andmepõhiste toetuste maksmiseks põhimõtete ja soovituste kujundamine“. Uuring on kooskõlas Justiits- ja Digiministeeriumi teadus-arendusprojekti „Tulevikukindla andmemajanduse ökosüsteemi mudel ja taristulised lahendused andmete turvaliseks haldamiseks, käitlemiseks ja väärindamiseks“ eesmärkidega, toetades laiema riigiülese andmemajanduse ökosüsteemi arendamist. Projekti kontekstis mõistetakse tulevikukindla andmemajanduse ökosüsteemi kui üleriigilist terviklikku arhitektuuri- ja toimimismudelit, mis toetab andmetest väärtuse loomist. Uuring on kooskõlas Rahvastiku tervise arengukava 2020 – 2030 inimkeskse tervishoiuprogrammi eesmärgiga vähendada teenuste kasutamisel rahalisi ja mitterahalisi barjääre, et vältida eelkõige haavatavamate elanikerühmade poolt tervisesekkumiste edasilükkamist ja ravimite kasutamisest loobumist. 7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks. Sotsiaalministeerium uuringu tellijana on teadus- ja arendustegevuse erandi alusel läbi viinud avaliku konkursi ning sõlminud lepingu eduka pakkujaga (Sihtasutus Mõttekoda Praxis ja Proud Engineers OÜ). Uuringu sisuliseks läbiviijaks ja volitatud töötlejaks on Praxis ja Proud Engineers OÜ. Tiimi on eksperdina kaasatud ka Kaija Kasekamp. Volitatud töötlejate andmed on esitatud osas 2. Uuringus on registriandmete analüüsiga seotud andmeandjateks (registripidajad) Statistikaamet, Siseministeerium, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Tartu Maakohtu ning Tervisekassa. Andmekoosseis on kooskõlastatud Statistikaametiga ja registripidajatega. Isikuandmete töötlemine on vajalik andmete koondamiseks, leibkondade määratlemiseks andmepõhiselt ning leibkondade toimetuleku ja sissetulekust sõltuva omaosaluskoormuse analüüsiks (kvantitatiivne analüüs). Registriandmed seotakse igale isikukoodile genereeritud umbisikustatud unikaalse koodiga (andmekoosseis on esitatud lisas 1). Seega algul hõivatakse kõik andmed isikukoodidega. Seejärel need pseudonümiseeritakse (andmestikku luuakse tunnus SA_ISIK_ID) ja analüütikuteni jõuavad andmed, kus isikud ei ole enam otseselt tuvastatavad. Tunnuse SA_ISIK_ID abil saab erinevate registrite ja uuringute andmeid omavahel linkida, aga majast välja (nt registripidajajatele) seda tunnust ei saadeta. Isikuandmete sidumine ja andmete töötlemine toimub järgides põhimõtteid, mis tagavad selle, et isiku kohustuste mahtu ei suurendata ning tema õigusi ei kahjustata. Andmetele on teadlaste keskkonnas tehtud uuringu kaust, millele pääseb ligi vaid uurimistööga seotud isik. Volitatud töötlejatele tehakse andmed kättesaadavaks turvalisel viisil Statistikaameti RDP-keskkonnas üle VPNi. Statistikaameti teadlaste keskkonnale juurdepääsuks on nõutav kaheetapiline autentimine - autentimine ID-kaardi abil läbi VPN-ühenduse ning täiendav autentimine teadlaste keskkonna kasutajatunnuse ja parooliga. See tagab, et andmetele pääseb ligi vaid konkreetne isik, kellele on luba antud. Uuringuandmete ja kasutajakataloogide salvestus toimub turvatud ketastel, mis asuvad Statistikaameti hallatavas serverikeskkonnas. Andmete eksportimine või kopeerimine keskkonnast on tehniliselt piiratud – virtuaalmasinas puudub internetiühendus, USB kasutus on keelatud ning clipboard on RDP kaudu blokeeritud. Mikroandmed üheski uuringu etapis Statistikaameti teadlaste keskkonnast välja ei liigu. Statistikaameti RDP-põhisele teadlaste töökeskkonnale on ligipääs tagatud üksnes konkreetse uuringu meeskonnale, kellele on määratud vastavad kasutajaõigused. Kolmandatel isikutel puudub juurdepääs uuringus kasutavasse teadlaste töökeskkonda. Ligipääs on tagatud Statistikaameti analüütikutele, kes andmestikke koostavad ja keskkonda lisavad ning spetsialistidel, kes koordineerivad lepingujärgset õiguste andmist kasutajatele. Statistikaameti RDP-põhisest teadlaste töökeskkonnast on andmete väljastamine lubatud üksnes sellisel kujul, mis ei võimalda andmesubjektide tuvastamist. Andmeid võib keskkonnast välja viia vaid agregeeritud kujul, näiteks tabelite, jooniste või mudelite koefitsientide näol. Üksikandmete eksportimine on välistatud. Enne tulemuste väljastamist rakendab Statistikaamet statistilise aimatavuse kontrolli, mille eesmärk on hinnata ja tagada, et väljund ei võimalda otseselt ega kaudselt isikuandmete tuvastamist. Kõik väljundandmed vaadatakse üle Statistikaameti vastava töötaja poolt enne teadlastele edastamist. Isikuandmete töötlemine ei kahjusta andmesubjektide õigusi ega muuda nende kohustuste mahtu, kuna kasutatakse üksnes registrites ja riikliku statistikatöö käigus kogutud juba olemasolevaid andmeid. Andmesubjektide poole ei pöörduta täiendavate andmete kogumiseks ega üksikisikute õiguste piiramiseks. Täiendavate kaitsemeetmetena rakendatakse uuringus andmete pseudonümiseerimist, andmete minimaalsuse põhimõtet, ligipääsu piiramist üksnes uuringu läbiviimiseks vajalikele isikutele ning töötlemist turvalises kontrollitud keskkonnas. Uuringu käigus ei tehta üksikisikuid puudutavaid otsuseid, millel oleks andmesubjektidele õiguslik või muu oluline mõju. Andmeid kasutatakse üksnes statistiliseks ja teaduslikeks eesmärkideks ning tulemusi avaldatakse ainult agregeeritud kujul. Andmesubjektide õiguste kaitseks töödeldakse üksnes neid andmeid, mis on vajalikud uuringu eesmärkide saavutamiseks. Andmete liikumine uuringus on kavandatud nii, et oleks võimalikult lühike andmete liikumise tee ja andmeid töötleks minimaalselt vajalik hulk inimesi. Päring analüüsiks vajalike andmete osas tehakse vaid vajaliku minimaalse andmekoosseisu kohta (eesmärgipärasus ja minimaalsus, isikuandmete kaitse üldmääruse art 5 (1) b) ja c)). Uuringus kasutatakse peamise andmeallikana EUROMODi maksude- ja toetuste mikrosimulatsioonimudelit, mille sisendandmetena kasutatavaid registriandmeid haldab ja väljastab Statistikaamet. Andmete ühendamine on juba EUROMODi arendustegevuse käigus Statistikaameti poolt tehtud ning ei vaja täiendavaid päringuid. EUROMOD andmestik (vt uuringu raames kasutatav andmekoosseis lisa 1) on juba varasemalt kokku pandud riikliku statistikatööde programmi raames (statistikatöö avaliku huvi esindajad on Rahandusministeerium ja Sotsiaalministeerium). Uuringu raames kasutame EUROMODi sel määral ja selle kohta, mis on vajalik uuringu eesmärkide täitmiseks ja uurimisküsimustele vastamiseks. EUROMODi andmeanalüüsi viivad läbi andmete ja EUROMODiga varasemalt kokku puutunud volitatud  töötlejad (Merilen Laurimäe, Kelly Toim, Markus Nopason ja Hede Sinisaar). Samuti on Merilen Laurimäe, Kelly Toim ja Hede Sinisaar konsultandina panustanud EUROMODi registripõhise sisendandmestiku koostamise juures ning aidanud Statistikaametil kontrollida andmete valiidsust ning võimalikke puudujääke. Ka Eesti Sotsiaaluuringu (ESU) ja Eesti leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringu (HFCS) andmed on juba varasemate statistikatööde raames kogutud. Mõlemal juhul on tegemist järjepidevalt läbiviidavate uuringutega. Analüüsis lähtutakse minimaalsuse aspektist ehk küsitakse üksnes nende aastate andmed, mida on analüüsi kontekstis tarvis (viimased kättesaadavad andmed). ESU mikroandmeid haldab ja väljastab Statistikaamet. Andmete pseudonümiseerimine on juba Statistikaameti poolt tehtud riikliku statistikatööde programmi raames ning ei vaja täiendavaid päringuid (statistikatöö avaliku huvi esindaja on Sotsiaalministeerium). ESU küsimustik ja metaandmed (sh uuringu metoodika) on kirjeldatud Statistikaameti lehel. HFCS uuringu andmeid haldab Eesti Pank. Uuringu raames kasutatakse HFCS ja ESU andmestikku sel määral ja selle kohta, mis on vajalik uuringu eesmärkide täitmiseks ja uurimisküsimustele vastamiseks. Lisades 3 ja 4 on kirjeldatud uuringu raames kasutatavate andmete koosseis. Lisaks kasutatakse uuringus Rahvastikuregistri, STAR-i, Kinnistusraamatu, Töötukassa andmekogu ja Tervisekassa registriandmeid (täpsem andmekoosseis on esitatud lisas 1). Nendest registritest päritavaid tunnuseid ei ole eelnevalt loetletud andmestikes (EUROMOD, ESU, HFCS) analüüsi eesmärkide saavutamiseks piisava detailsusega saadaval. Seega päritakse vastavad andmed vajadusel registripidajatelt. Kui andmed on statistika tegemise eesmärgil juba Statistikaametis olemas, siis uuesti neid andmeid registripidajatelt ei pärita, vaid neid andmeid taaskasutatakse8. Ühekordse päringuga hõivatakse juurde ainult need andmed, mida veel vajalikul kujul Statistikaametil pole. Nagu juba eespool mainitud, siis päritakse üksnes selliseid andmeid, mis on juba registrites kogutud. Täiendavaid andmeid koguma ei hakata (andmesubjektide poole täiendavate andmete kogumiseks ei pöörduta). Registriandmed seotakse Statistikaameti turvalises teadlaste keskkonnas teiste uuringu läbiviimiseks vajalike andmetega (andmete liikumine on kirjeldatud ka lisas 1). Andmeid kasutatakse üksnes statistiliseks analüüsiks ja mikrosimulatsioonide läbiviimiseks. Andmeanalüüsi viivad läbi registriandmetega varasemalt kokku puutunud volitatud töötlejad. Tänu sellele on volitatud töötlejad juba tuttavad nii andmestike kui nende võimalike puudustega, aga ka andmete konfidentsiaalsuse tingimuste ja nõuetega. Volitatud töötlejad on varasemalt ka eriliigilisi andmeid analüüsinud. Samuti on volitatud töötlejad kursis Statistikaameti turvalise keskkonnaga. Volitatud töötlejate pikaajaline kogemus registriandmete analüüsimisel ja andmete ühendamisel tagab selle, et andmete põhjal ei tehta valesid järeldusi ja andmeid kasutatakse asjakohaselt. Seega on volitatud töötlejad juba tuttavad nii andmestiku kui mudeli eripäradega, võimalike puudustega, aga ka andmete konfidentsiaalsuse tingimuste ja nõuetega. Andmetöötleja lähtub andmete töötlemisel isikuandmete töötleja üldjuhendis toodud andmete töötlemise põhimõtetest. Isikuandmete kaitse üldmääruse põhjenduspunkt 157 rõhutab, et registritest teabe sidumise teel saab uusi väärtuslikke teadmisi. Registrite alusel saadud uuringutulemused annavad usaldusväärseid ja kvaliteetseid teadmisi, mis võivad olla aluseks teadmispõhise poliitika sõnastamisele ja rakendamisele, parandada paljude inimeste elukvaliteeti ja suurendada sotsiaaltoetuste ja -teenuste tõhusust. Seda eesmärki kannab ka antud uuringuprojekt. Käesolevas uuringus võimaldab registriandmete kasutamine analüüsida erinevaid leibkonna 8 Statistikaameti esialgse hinnangu kohaselt ei ole vaja uuesti hõivata Töötukassa andmekogu (andmestik 4) ja Rahvastikuregistri (andmestik 5) andmeid. Samuti on Statistikaametil olemas osad toimetulekutoetust puudutavad tunnused (andmestik 3) ja Tervisekassa andmekogu tunnused (andmestik 7).  määratlusi toimetulekutoetuse ja tervishoiu omaosaluskoormuse kontekstis, pakkuda analüüsi põhjal välja võimalusi leibkondade abivajaduse andmebaasi-põhiseks hindamiseks ning toimetulekutoetuse ja tervishoiu omaosaluskoormuse personaliseerimiseks ja hinnata võimalike lahenduste mõju erinevatele elanikkonnarühmadele. Saadud teadmised toetavad tõenduspõhist poliitikakujundamist ning sotsiaal- ja tervishoiuteenuste paremat sihistamist ning võimaldavad leibkonna abivajaduse andmebaasi-põhist hindamist detailsemalt edasi uurida. Info kõigi sotsiaalministeeriumi poolt läbiviidavate uuringute ja analüüside kohta avaldatakse ministeeriumi lehel. Lehte ja sellel kajastuvat infot hoitakse ajakohasena. Inimestel on võimalik lehel tutvuda uuringute ja analüüside eesmärkide, andmekoosseisude ja analüüsi kokkuvõtliku teabega. Uuringu kohta on koostatud ka andmekaitsealane mõjuhinnang (lisa 5). 8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Registriandmete analüüsi läbiviimisesse on hõlmatud järgmised registrid ja registripidajad:  Statistikaameti kokku pandud EUROMOD sisendandmestik (riikliku statistika programmis, avaliku huvi esindajad on Rahandusministeerium ja Sotsiaalministeerium)  Sotsiaalkindlustusamet: Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR);  Töötukassa: Töötukassa andmekogu  Tartu Maakohus: Kinnistusraamat  Siseministeerium: Rahvastikuregister  Tervisekassa: Tervisekassa andmekogu Andmete komplekteerimine ning edastamine toimub järgmise skeemi alusel: Kesksel kohal on EUROMOD maksude ja toetuste mikrosimulatsioonimudeli jaoks kasutatav sisendandmestik (andmestik 1), mis sisaldab Eesti residentide andmeid inimeste ja leibkondade aastaste tulude, maksude ja vähesel määral ka kulude (üürikulu) kohta. EUROMODi mudeli sisendiks olev andmestik on juba varasema projekti raames9 Statistikaameti poolt kokku pandud ning pseudonümiseeritud (andmetega kokku puutuvate inimeste arv on minimaalne), seega erinevatest allikatest andmete sidumise protsessiga selle projekti raames kokku ei puututa. EUROMODi andmestik on koostatud kasutades andmeid erinevatest registritest, mille kirjeldus on esitatud punktis 9.3. Kõiki EUROMODis kasutatavaid registriandmeid haldab Statistikaamet. Samas ei ole EUROMOD andmestikus detailset infot selle projekti raames vajalike leibkondade määratlemiseks või toimetulekutoetuse ja terviseandmetega seoses projekti eesmärkide täitmiseks. Seega ühendatakse EUROMOD sisendandmestik Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistriga STAR 10 , Töötukassa andmekogu, Rahvastikuregistri 11, Kinnistusraamatu ja Tervisekassa andmekogu andmetega. Registriandmetele ühendatakse juurde ka Eesti Sotsiaaluuringu andmed (ESU), et küsitlus- ja registripõhist leibkonna informatsiooni võrrelda. Kuivõrd osaliselt haldab ja väljastab registriandmeid Statistikaamet ning osaliselt vajavad 9 EUROMODi mudel on üks riikliku statistikatöödest. EUROMOD andmestik on juba varasemalt kokku pandud Rahandusministeeriumi tellimusel (Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi soovil). 10 Teave toimetulekutoetuse saajate ja nende leibkonnaliikmete taustatunnuste, toimetulekutoetuse määramisel arvesse võetud sissetulekute ja kulutuste kohta. 11 Teave leibkondade vaheliste seoste kohta ja elukoha informatsioon.  Statistikaametis olemasolevad registriandmed täiendavaid päringuid vastavatest registritest, toimub andmete pseudonümiseerimine Statistikaametis ning seejärel edastatakse andmed Praxisele Statistikaameti teadlaste turvalises keskkonnas kasutamiseks. 12 Andmete liikumise protsess on järgmine:  Uuringu läbiviija (SA Mõttekoda Praxis) teeb koostöös tellijaga (Sotsiaalministeerium) andmepäringu Statistikaametile.  Statistikaamet pärib registripidajatelt andmed vastavalt uuringu läbiviija andmepäringule (need, mida Statistikaametil endal ei ole).  Registripidajad edastavad turvalist kanalit pidi kõik andmed koos isikukoodiga Statistikaametile.  Statistikaametisse jõudes andmed pseudonümiseeritakse (st isikukoodid analüütikuni ei jõua), lisades SA_ISIK_ID tunnus  Lisatud SA_ISIK_ID tunnuse alusel tehakse väljavõte EUROMODi registripõhise andmestiku baasis olevatest isikutest.  Statistikaametis olemasolevad tunnused paneb Statistikaamet volitatud töötlejatele analüü- siks kasutatavasse kausta Statistikaameti analüüsi keskkonnas. Registritest saadud tunnu- sed lisab Statistikaamet volitatud töötlejatele analüüsiks kasutatavasse kausta Statistikaa- meti analüüsi turvalises keskkonnas juba varasemate andmete juurde. Registrid üksteisega andmeid ei vaheta. Täiendavalt ühendatakse registriandmetega ka Eesti Sotsiaaluuringu andmed. Eesti Sotsiaaluu- ringu 2024-2025 mikroandmestik on juba varasemalt Statistikaameti poolt kokku pandud ning pseudonümiseeritud. Eesti Sotsiaaluuring on üks riikliku statistikatöödest. Eesti Sotsiaaluuringu andmestik koosneb nii Eesti elanikelt küsitlusega kogutud andmetest kui registriandmetest. Eesti Sotsiaaluuringu täpsem kirjeldus13 on esitatud Statistikaameti lehel. Pseudonümiseeritud andmestikud tehakse kättesaadavaks üksnes volitatud töötlejatele Statistikaa- meti teadlaste keskkonnas. Andmeid analüüsitakse Statistikaameti teadlaste keskkonnas. Analüüsi tulemid (tabelid, joonised jms) läbivad enne konfidentsiaalsuse kontrolli, mille teeb Statistikaameti töötaja. Seega väljasta- takse Statistikaameti teadlaste keskkonnast analüüsi tulemusena valminud tulemid (tabelid ja joo- nised) alles pärast Statistikaameti töötaja üle kontrollimist (tabelid on kõrge agregeerituse tasemega ning ei sisalda konfidentsiaalseid andmeid). Lõpparuandes esitatakse kõik tulemused statistiliselt üldistatul kujul, tagades, et üksikisikuid ei ole võimalik tuvastada. 9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Analüüsi on kaasatud kõik Eesti residendid, kuid analüüsi eri etappides (uurimisülesannetes) valimi suurused ja sihtrühmad, kellele detailsemalt keskendutakse mõnevõrra varieeruvad. Analüüsis EUROMODi kasutamisel ja mõju hindamisel kogu Eesti elanikkonna seas, on ka uuringu sihtrühmaks terve Eesti elanikkond (residendid), valimi suurusega ligikaudu 1,3 miljonit. Rahvastikuregistrist ja Kinnistusraamatust (leibkondade moodustamiseks) kaasatakse samad inimesed, kes on olemas ka EUROMOD andmestikus. Seega on valimi suurus samuti ligikaudu 12 Vt ka https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/kusi-statistikat/konfidentsiaalsete-andmete-kasutamine-teaduslikul- eesmargil 13 https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/metoodika-ja-kvaliteet/esms-metaandmed/40003  1,3 miljonit. STAR andmete analüüs keskendub 2024-2025. aastatel toimetulekutoetuse saajatele. Sotsiaalministeeriumi statistika kohaselt oli 2024. aastal toimetulekutoetuse saajaid 15562 leibkonda, 27844 leibkonna liiget ja 2025. aastal vastavalt 12845 ja 22050.14 Töötukassa andmekogust kaasatakse isikud, kelle kohta on 2024. ja 2025. aastatel tehtud kanne töötukassa andmekogusse (registreeritud töötud, sh vähenenud töövõimega inimesed; tööturuteenustel osalenud inimesed). 2025. aastal oli registreeritud töötute arv 45845, 2024. aastal 50281.15 2025. aastal oli töötukassa tööturuteenustele sisenenud unikaalsete inimeste arv 83452 (84203 2024. aastal).16 Tervishoiu omaosaluse analüüsi kaasatakse kõik perioodil 1. jaanuar kuni 31. detsember 2025 Eestis elavad residendid, kelle kohta on olemas uuringu läbiviimiseks vajalikud Tervisekassa registriandmed. Kuna tervishoiu omaosaluse koormuse hindamise eesmärk on analüüsida omaosaluse jaotust kogu elanikkonnas ning selle seost leibkonna sissetulekute, koosseisu ja muude sotsiaal-majanduslike tunnustega, on sihtrühmaks kogu EUROMODi valim ning Eesti rahvastik. Seetõttu on tervishoiu omaosaluse analüüsi valimi suurus ligikaudu 1,3 miljonit inimest. ESU valimi suuruseks on ligikaudu 8200 leibkonda. ESU üldkogumisse kuuluvad kõik Eestis elavad tavaleibkonnad, kelle põhielukoht on Eestis, ja nende liikmed, kes ei viibi institutsioonis (laste- või hooldekodu, klooster, vangla jms). ESU uuringu valim saadakse süstemaatilise juhusliku kihtvalikuga. HFCS valimi suuruseks 2024. aastal oli 3925 leibkonda. HFCS üldkogumi (leibkondade) moodustamise loogika on sama, mis ESU puhul.17 9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse. Registriandmete analüüsi andmete perioodiks on 2024-2025. aasta, v.a. Tervisekassa andmed, mida päritakse üksnes 2025. aasta kohta (vt lisa 1). EUROMOD sisendandmestik on aastased andmed perioodi 1.01.2024–31.12.2025 kohta (vt lisa 1). Statistikaameti ESU andmed on viimaste kättesaadavate andmete (2025) (uuringuaasta, kuivõrd uuringut viiakse läbi tagasiulatuvalt, siis sissetulekuaastad on 2024) kohta. Eesti leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringu andmed pärinevad aastast 2024. 9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete koosseis. Registriandmete analüüsi andmete koosseis on andmeandjate lõikes esitatud lisas 1. Isikuandmed (sh isiku elukoht, isikute vahelised suhted, hooldusõiguse ja eestkoste informatsioon) on vajalikud, et andmepõhiselt leibkonda määratleda, sh võimaldaks ka eristada institutsioonides elavaid inimesi ja kärgperesid ning eri registritest päritava elukoha informatsiooni põhjal vajadusel korrigeerida Rahvastikuregistri informatsiooni. Statistikaameti EUROMOD andmete koosseis 1.01.2024–31.12.2025 perioodi kohta on esitatud 14 Sotsiaalministeerium (2026). Sotsiaalministeeriumi toetuste statistika. Kättesaadav: https://sm.ee/toetuste-statistika 15 Töötukassa (2026). Statistilised näitajad, registreeritud töötud. Kättesaadav: https://public.tableau.com/app/profile/eesti.tootukassa/viz/Registreeritudttud/Reg_ttudprofiil 16 Töötukassa (2026). Statistilised näitajad, tööturuteenused. Kättesaadav: https://public.tableau.com/app/profile/eesti.tootukassa/viz/Koduleht_teenused/Sisenemised 17 Eesti Panga statistika (2026). Eesti leibkondade ja finantskäitumise tarbimisharjumuste uuring, metoodika, 2026. Kättesaadav: https://statistika.eestipank.ee/failid/mbo/HFCS%202024%20EST.pdf lisas 1. EUROMODI andmed on juba Statistikaameti poolt pseudonümiseeritud. EUROMOD andmed sisaldavad informatsiooni inimeste ja leibkondade tulude kohta, mis on vajalikud nii toimetulekutoetuse määramisel kui ka sissetulekust sõltuva omaosaluskoormuse hindamisel. ESU 2025 metaandmed, uuringu metoodika jm on avaldatud Statistikaameti lehel. Andmekoosseis on esitatud lisas 3. Uuringu andmed on juba Statistikaameti poolt pseudonümiseeritud. ESU andmed sisaldavad informatsiooni küsitlusel põhinevate leibkondade kohta (mis on eelduslikult täpsem) ja võimaldavad seega analüüsida küsitluse ja registriandmete erinevusi leibkondade koosseisudes. HFCS (vastutavad Eesti Pank ja Statistikaamet) andmekoosseis on esitatud lisas 4. Analüüsitakse varade olemasolu ja tähtsust toimetulekutoetuse kontekstis. Registriandmete analüüsimise ja isikuandmete töötlemise vajadus uuringu eesmärkide täitmiseks andmekoosseisude põhiselt on esitatud põhjalikumalt ka punktis 5. Uuringu aja- ja tegevuskava näeb ette ka AKI lisataotluse tegemist, et analüüsida leibkondade majanduslikku toimetulekut ja selleks vajalikke andmeid ning stsenaariume (uurimisülesanne II, uurimisülesanne V). Detailne sisend selleks vajalike andmete osas tekib kirjanduse analüüsist ja uurimisülesandest I. 9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Registriandmete analüüs tugineb Sotsiaalkindlustusameti Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrile (STAR), Siseministeeriumi Rahvastikuregistri andmetele, Töötukassa andmekogule, Tartu Maakohtu kinnistus- ja registriosakonna Kinnistusraamatu andmetele ja Tervisekassa andmekogule (vt detailne andmekoosseis lisa 1). EUROMODi maksude ja toetuste mudeli sisendandmestik on koostatud kasutades andmeid järg- nevatest registritest (vt ka lisa 1):  Statistikaametis hoitavad Maksu- ja Tolliameti andmed (töötamise register, maksukohus- laste register);  Statistikaametis hoitavad Sotsiaalkindlustusameti andmed (sotsiaalkaitse infosüsteemi and- med, sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister);  Statistikaametis hoitavad Eesti Töötukassa andmed (töövõime hindamise ja töövõimetoe- tuse andmekogu, töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register, töötuskindlustuse andmekogu);  Statistikaametis hoitavad Haridus- ja Teadusministeeriumi andmed (Eesti hariduse infosüs- teemi andmed);  Statistikaametis hoitavad Siseministeeriumi andmed (Eesti Rahvastikuregister);  Statistikaametis hoitavad Tervisekassa andmed (Tervisekassa andmekogu);  Statistikaametis hoitavad Justiitsministeeriumi ja Tartu Maakohtu andmed (kinnistusraa- mat, E-Toimiku süsteemi andmed, äriregister);  Statistikaametis hoitavad Maa-ameti andmed (Aadressiandmete süsteem). Statistikaameti Eesti Sotsiaaluuringu andmete ja metoodika kirjeldus on avaldatud Statistikaameti lehel. Andmekoosseis on esitatud lisas 3. HFCS (vastutavad Eesti Pank ja Statistikaamet) andmekoosseis on esitatud lisas 4. Uuringu aja- ja tegevuskava näeb ette ka AKI lisataotluse tegemist, et analüüsida leibkondade majanduslikku toimetulekut ja selleks vajalikke andmeid ning stsenaariume (uurimisülesanne II, uurimisülesanne V). Detailne sisend selleks vajalike andmete osas tekib kirjanduse analüüsist ja uurimisülesandest I. 9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed? Jah, andmeandjatega (andmekogude vastutavad töötlejad) on konsulteeritud ning nad on valmis uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikke andmeid väljastama. HFCS uuringu andmete osas esitati Eesti Pangale taotlus andmete teaduslikul eesmärgil kasutamise osas, see sai positiivse vastuse. 10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms)? Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta. Registriandmete päringu andmed pseudonümiseeritakse. Registripidajad edastavad turvalist kanalit pidi kõiksed andmed koos isikukoodiga Statistikaametile vastavalt andmepäringule. Andmed pseudonümiseerib Statistikaamet koheselt pärast registripidajatelt andmete saamist oma võtme alusel (SA_ISIK_ID). Uuringu läbiviija ei saa võtmele üheski töö etapis juurdepääsu. Registripidajad omavahel andmeid ei vaheta. EUROMODi sisendandmed ja Eesti Sotsiaaluuringu andmed on juba pseudonümiseeritud. Pseudonümiseerimise on läbi viinud Statistikaamet. Pseudonümiseerimise võtit uuringu läbiviijale (SA Mõttekoda Praxis) kättesaadavaks ei tehta. 10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis. Registriandmete analüüsi andmepäringu koosseis on toodud lisas 1. EUROMODi pseudonümiseeritud andmete koosseis, mida uuringus kasutatakse on toodud lisas 1 (EUROMODi maksude ja toetuste mudeli andmepäringu kirjeldus). ESU andmed on kirjeldatud Statistikaameti lehel ning uuringus kasutatava ESU andmepäringu andmekoosseis on esitatud lisas 3. HFCS uuringus kasutatava andmepäringu andmekoosseis on esitatud lisas 4. 10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid. Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab. Registriandmete analüüsis isikukoode ei säilitata (vt ka osa 8). Andmed pseudonümiseerib Statistikaamet oma võtme alusel (SA_ISIK_ID). Võtit säilitatakse tähtajatult, aga uuringu läbiviija ei saa sellele üheski töö etapis juurdepääsu. Volitatud töötlejatele Statistikaameti turvalises keskkonnas kättesaadavaks tehtud andmestikud peavad olema hävitatud hiljemalt jaanuari lõpus 2028. aastal. EUROMODi sisendandmed ja Eesti Sotsiaaluuringu andmed on juba pseudonümiseeritud. Pseudonümiseerimise on läbi viinud Statistikaamet. Pseudonümiseerimise võtit uuringu läbiviijale (SA Mõttekoda Praxis) kättesaadavaks ei tehta. 10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus. Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega. Kõik volitatud töötlejate poolt Statistikaameti teadlaste keskkonnas kasutatavad registriandmete andmestikud peavad olema hävitatud hiljemalt 2028 a jaanuari lõpuks. Vt ka osa 10.2. Projekti (aruande) lõputähtaeg on 3.10.2027, millele järgneb tulemuste esitlus jm  kommunikatsioonitegevused kahe kuu jooksul pärast lõppraportit. Andmete kasutamiseks lõpeb volitatud töötlejal (SA Mõttekoda Praxis) ligipääs Statistikaameti keskkonnale vastavalt lepingule. Statistikaameti keskkonnas andmete säilitamise kord on reguleeritud vastavalt Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel kasutamise korrale. Samas on oluline mainida, et töös kasutatava EUROMODi sisendandmestiku, ESU ja HFCS andmete säilitamine ei sõltu antud uuringust, kuna andmestikud on loodud teise projekti raames (osa riikliku statistika töödest). Säilitamise kuupäev puudutab seega vaid praeguse uuringu raames loodud analüüsitabeleid ja muid kokkuvõtvaid andmeid, kuid mitte EUROMODi, ESU ja HFCS sisendandmestikku ennast. Projektikaustade säilitamise periood lepitakse Statistikaameti ja töö tegijate vahel kokku andmete kasutuslepingus. 11. Kas andmesubjekti teavitatakse Jah, teavitatakse üldiselt (vt punkt 11.2.). isikuandmete töötlemisest? Jah/ei 11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage18 Andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti huve, sest väljund on teaduslik üldistus. Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli 14 lõike 5 punkt b sätestab, et isikute andmetööt- lusest teavitamata jätmine tuleb kõne alla juhul, kui „isikuandmeid töödeldakse avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouurin- gute või statistilisel eesmärgil, eeldusel, et ar- tikli 89 lõikes 1 osutatud tingimused on täidetud ja kaitsemeetmed kehtestatud“ või kui teavita- mise kohustus „tõenäoliselt muudab sellise isikuandmete töötlemise eesmärgi saavutamise võimatuks või häirib seda suurel määral“. Käesolev uuring on avalikes huvides tehtav tea- dusuuring, mille tellijaks sotsiaalministeerium. Uuringuga hõlmatakse paljusid andmesubjekte, kelle kõigi teavitamine on komplitseeritud, sest kõigi andmesubjektide kontaktandmeid eraldi ei koguta, kõigi kontaktandmed ei ole teada või need ei ole (enam) kehtivad. Eelnevat arvesse võttes teavitatakse andmesubjekte isikuandmete töötlemisest üldiselt. Järgitakse IKÜM-i artikli 89 lõikes 1 sätestatud kaitsemeetmeid – kogutavad andmed pseu- donümiseeritakse ning andmeid töödeldakse selliselt, et andmesubjektid ei ole tuvastatavad. Uuringu väljund on üldistus, mis ei viita kuidagi tagasi konkreetsetele andmesubjektidele. Uuringu tulemused (üldistatud kujul) tehakse 18 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel.  uuringu lõppedes kõigile avalikult kättesaada- vaks. Kõik Sotsiaalministeeriumi tellimusel või osalu- sel läbi viidud uuringud avaldatakse Sotsiaalmi- nisteeriumi kodulehel. 11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas Info uuringu läbiviimisest ja uuringus teavitatakse. töödeldavatest andmetest avaldatakse Sotsiaalministeeriumi kodulehel. Inimestel on võimalik lehel tutvuda uuringu eesmärkide, andmekoosseisude ja analüüsi kokkuvõtliku teabega. 11.3. Kust on leitavad 1) Konfidentsiaalsete andmete kasutamise andmekaitsetingimused19? juhend | Statistikaamet 2) Konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.pdf 12. Kas isikuandmeid edastatakse Ei kolmandatesse riikidesse20 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid. 12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid - edastatakse. 12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid - kasutatakse? Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. _____________________________ ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi)21 (allkiri ja kuupäev) Taotluse lisad: Lisa 1: Andmepäringu kirjeldus Lisa 2: Hankeleping Lisa 3: ESU ankeet Lisa 4: HFCS ankeet Lisa 5: Andmekaitsealane mõjuhinnang 19 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art 12 – 14 sätestatule. 20 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. 21 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms).  Lisa 1. Andmepäringu kirjeldus Andmete liikumine registrite vahel Kesksel kohal on EUROMOD maksude ja toetuste mikrosimulatsioonimudeli jaoks kasutatav sisendandmestik (andmestik 1), mis sisaldab Eesti residentide andmeid inimeste ja leibkondade aastaste tulude, maksude ja vähesel määra ka kulude (üürikulu) kohta. Samas ei ole EUROMOD andmestikus detailset infot selle projekti raames vajalike leibkondade määratlemiseks või toimetulekutoetuse ja terviseandmetega seoses projekti eesmärkide täitmiseks. Seega ühendatakse EUROMOD sisendandmestik Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistriga STAR (andmestik 2 ja 3), Töötukassa andmekogu (andmestik 4), Rahvastikuregistri (andmestik 5), Kinnistusraamatu (andmestik 6) ja Tervisekassa andmekogu andmetega (andmestik 7). Registriandmetele ühendatakse juurde ka Eesti Sotsiaaluuringu andmed (andmestik 8), et küsitlus- ja registripõhist leibkonna informatsiooni võrrelda. Täiendavalt soovitakse juurdepääsu ka Eesti leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringule (HFCS) (andmestik 9), et analüüsida toimetulekutoetuse saajate varade olulisust toimetulekutoetuse maksmise kontekstis . 1. EUROMODi maksude ja toetuste mudeli andmepäringu kirjeldus (andmestik 1) Ajaperiood: 1.01.2024–31.12.2025 Valikukriteerium: Eesti residendid 2024. ja 2025. aastal Agregeerituse tase: indiviidi tasemel, aastased andmed Statistikaameti poolt koostatud tunnused on arvutatud järgmiste registrite põhjal: töötamise register (TÖR), maksukohuslaste register (MKR), sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed (SKAIS), sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR), töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu (TETRIS), töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register (EMPIS), töötuskindlustuse andmekogu (TKIS), Eesti hariduse infosüsteem (EHIS), Eesti rahvastikuregister (RR), Tervisekassa andmekogu (KIRST), kinnistusraamat (KR), e-Toimiku süsteem (E-Toimik), äriregister (ARIREG), aadressiandmete süsteem (ADS), Kaitseväekohustuslaste register (KVKR). Samuti on tuginetud tunnuste arvutamises Statistikaameti andmestikele (Statreg). Kõik andmestikus olevad tunnused ei ole arvutatud vaid ühe andmeallika põhjal, vaid nende kokkupanekuks on kasutatud mitmeid erinevaid allikaid. Seetõttu on tunnuste arvutamisel allikad väljatoodud pärast andmevälja kirjeldust lühendina sulgudes. Samuti on osad tunnused agregeeritud teiste EUROMODi andmestikus olevate tunnuste põhjal. Kõik tunnused on aastases lõikes. Statistikaameti registripõhiste EUROMODi sisendandmete koosseis, millele päringuga ligipääsu taotleme on järgmine: indiviidi pseudo-ID (RR) isa pseudo-ID (RR) leibkonna pseudo-ID (RR) ema pseudo-ID (RR) partneri pseudo-ID (RR) omandatav haridustase – ISCED (EHIS, Statreg) omandatav haridustase – detailne (EHIS, Statreg) kõrgeim haridustase – ISCED (EHIS, RR, STAR, Statreg) kõrgeim haridustase – detailne (EHIS, RR, STAR, Statreg) kõrgeima haridustaseme omandamise aasta (EHIS, RR, STAR, Statreg) hariduse omandamise kestus (aasta täpsusega) (EHIS, RR, STAR, Statreg) sugu (Statreg) vanus (sissetulekute kalendriaasta lõpus) (Statreg) kodakondsus (Statreg) kodakondsus detailne (Statreg) maalises piirkonnas elamine (Statreg) linnalises piirkonnas elamine (Statreg) perekonnaseis (RR) rahvus (Statreg) olemasolu rahvastikus eelmisel sissetulekuaastal (RR, Statreg) maakond (RR, Statreg) kohalik omavalitsus (RR, Statreg) väikelinn (Statreg) eluaseme eest vastutav isik (RR, KR, MKR, EHR, ADS) avalik teenistuja olemine (TÖR, Statreg) sotsiaalmajanduslik seisund (TÖR, Skais, EHIS, Statreg, MKR) eraisiku liisitud liiklusvahendid (ARIS, ARIREG, TÖR, Statreg) eraisiku omanduses olevate liiklusvahendite arv (ARIS) finantsvarad – agregeeritud tunnus aktsiad ja osakud (ARIREG, Statreg) isiku maa (sh põllud, metsad jne) suurus (m2) (KR) isiku eluruumi suurus (m2) (EH, KR, ADS, Statreg) kas konkreetne inimene on kinnisvara omanik, millel ta elab (KR, EHR, ADS) eluruumi tubade arv (EHR, Statreg) eluruumi kasutamise alus (RR, KR, EHR, ADS, ARIREG, MKR, STAR) eluruumi tüüp ehk kas korter või eramu (Statreg, RR) muu kinnisvara ruutmeetrite arv (sh mitteeluruumid) (KR) aasta jooksul saadud lapsehooldustasu kogusumma (SKAIS, Statreg) aasta jooksul saadud lasterikka pere toetuse kogusumma (SKAIS, Statreg) aasta jooksul saadud lapsetoetused kokku – agregeeritud tunnus aasta jooksul saadud lapsetoetuse kogusumma (SKAIS, Statreg) aasta jooksul saadud elatisabi kogusumma (SKAIS, Statreg) aasta jooksul saadud sünnitoetuse kogusumma (SKAIS, Statreg) aasta jooksul saadud üksikvanema lapse toetuse kogusumma (SKAIS, Statreg) aasta jooksul saadud muude lapsetoetuste kogusumma (SKAIS, Statreg) aasta jooksul saadud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste kogusumma (SKAIS, Statreg) aasta jooksul saadud töövõimetoetuse kogusumma (EMPIS) aasta jooksul saadud õppimisega seotud hüvitiste kogusumma (EHIS, MKR) aasta jooksul saadud doktoranditoetuse kogusumma (EHIS) aasta jooksul saadud muude õppimisega seotud hüvitiste kogusumma (EHIS) aasta jooksul saadud pere- ja lastega seotud hüvitised – agregeeritud tunnus aasta jooksul saadud haigusega seotud hüvitiste kogusumma – haigushüvitis, tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus) (KIRST, SKAIS, Statreg) aasta jooksul saadud Kredex toetused (Kredex) aasta jooksul saadud energiahüvitise kogusumma (KOV, STAR) aasta jooksul saadud vanemahüvitise (v.a ema vanemahüvitis) kogusumma (MKR) aasta jooksul saadud ema vanemahüvitise kogusumma (SKAIS) kuud aastas, mil on saadud ema vanemahüvitist (SKAIS, MKR) kuud aastas, mil on saadud jagatavat vanemahüvitist (SKAIS, MKR) aasta jooksul saadud rasedus- ja sünnitushüvitise kogusumma (KIRST) aasta jooksul saadud sotsiaaltoetused ja eluasemega seotud hüvitised – agregeeritud tunnus aasta jooksul saadud toimetulekutoetuse kogusumma (STAR) aasta jooksul saadud muude sotsiaaltoetuste kogusumma (SKAIS, MKR, Statreg) mitmel kalendrikuul sai sotsiaaltoetusi (SKAIS KRT, KIRST, STAR, EMPIS, Statreg) aasta jooksul saadud üksi elava pensionäri toetuse kogusumma (SKAIS, Statreg) hinnatõusu leevendamise toetuse kogusumma (EMPIS ja SKA) aasta jooksul saadud töötusega seotud hüvitised – agregeeritud tunnus aasta jooksul saadud töötuskindlustushüvitise kogusumma (TKIS) mitmel kalendrikuul sai töötuskindlustushüvitist (TKIS) mitmel kalendrikuul sai töötusega seotud hüvitisi (EMPIS, TKIS) aasta jooksul saadud töötutoetuse kogusumma (EMPIS) mitmel kalendrikuul sai töötutoetust (EMPIS) püsiv puue / töövõimetus (jah/ei) – agregeeritud tunnus puue (jah/ei) (SKAIS, Statreg) töövõimetus (jah (töövõime vähenenud rohkem või sama palju kui 40%)/ei) (SKAIS, Statreg) töövõime (puuduv/osaline) (TETRIS) institutsionaalne leibkond (Statreg) sünnikuu (Statreg, RR) leibkonna tüüp (agregeeritud) ettevõtte töötajate arv (kohalikus üksuses), kus isik töötab (TÖR, Statreg) tavapärane töötundide arv nädalas (MKR, Statreg) tegevusala (detailne) (TÖR, MKR, Statreg) tegevusala (detailne) (EMTAK) mitmel kalendrikuul töötas täisajaga (MKR) mitmel kalendrikuul töötas (MKR) mitmel kalendrikuul töötas osaajaga (MKR) kui kaua on töötanud (kuudes) (MKR) Ametiala (TÖR, MKR, Statreg) ettevõtte/asutuse omanditüüp (Statreg) töötu ja otsib aktiivselt tööd (TÖR, EMPIS, MKR, EHIS, SKAIS, Statreg) mitmel kalendrikuul oli pensionil (MKR) kohustusliku kogumispensioniskeemiga liitunud (EMPIS, SKAIS, Statreg) kohustusliku kogumispensioni maksete jätkamine 2010-2011 (EMPIS, SKAIS, Statreg) kohustusliku kogumispensioni kõrgemad maksed 2014-2017 (EMPIS, SKAIS, Statreg) töötamise vorm (TÖR, RR, MKR, Statreg) kas isik on registreeritud FIE-na (MKR, Statreg) kas isik vahetas aasta jooksul töökohta mitmel kalendrikuul oli töötu (EMPIS) registreeritud töötu (EMPIS) töötamisega võrdsustatud tegevuse kuude arv viimase 3 aasta jooksul (sh töötamine) (TÖR, TSD, EHIS, Kaitseväekohustuslaste register (KVKR)) töötamisega võrdsustatud tegevuse kuude arv viimase 3 aasta jooksul (v.a. töötamine) (EHIS, Kaitseväekohustuslaste register (KVKR)) aasta jooksul saadud töövõimetusega seotud hüvitiste kogusumma (SKAIS, Statreg) mitmel kalendrikuul aastast sai töövõimetusega seotud hüvitisi (SKAIS, Statreg) aasta jooksul saadud vanadusega seotud hüvitiste kogusumma (SKAIS, Statreg) mitmel kalendrikuul sai vanadusega seotud hüvitisi (SKAIS, Statreg) aasta jooksul saadud toitjakaotusega seotud hüvitiste kogusumma (SKAIS, Statreg) mitmel kalendrikuul sai toitjakaotusega seotud hüvitisi (SKAIS, Statreg) tulumaksu juurde-/tagasimaksed (MKR) madala sissetulekuga töötava isiku iga-aastane tagasimakse (MKR) milliselt vormilt andmed pärinevad (FIDEK või TSD) (MKR) Eestis kinnipeetud tulumaks (MKR) välisriigis kinnipeetud tulumaks (MKR) töötaja kohustusliku kogumispensionimaksed (MKR) III samba tööandja sissemaksed (MKR) III sambaga liitumise aasta (MKR) Maamaks (MKR) töötaja töötuskindlustusmaksed (MKR) tööandja sotsiaalmaks (MKR) tööandja töötuskindlustusmaksed (MKR) eluasemega seotud kogukulud – agregeeritud tunnus kingitused ja annetused (MKR) koolituskulud (MKR) eluaseme intressid (MKR) eluaseme üür (MKR) maksed teistele leibkondadele – elatis (E-toimik) maksed erapensioniskeemidesse (MKR) rahaline palgatulu (bruto) (MKR) rahaline palgatulu (neto) (MKR) rahaline palgatulu Eestist (MKR) rahaline palgatulu välismaalt (mittemaksustatav) (MKR) rahaline palgatulu välismaalt (maksustatav) (MKR) mitmel kalendrikuul sai rahalist palgatulu (MKR) varasem rahaline palgatulu (MKR) tunnipalk (MKR) intressid, dividendid, kasum kapitaliinvesteeringutelt – agregeeritud tunnus dividendid (MKR) intressid (MKR) intressid (neto) (MKR) kasum kapitaliinvesteeringutelt (MKR) muud sissetulekud (sh maksuvabad stipendiumid) (MKR) erapensionid – agregeeritud tunnus pensionid kohustuslikust kogumispensionist - II sammas (MKR) pensionid erapensioniskeemidest - III sammas (MKR) investeerimisriskiga elukindlustuslepingud (MKR) II samba väljamaksed pensionieas (MKR) III samba väljamaksed pensionieas (MKR) II samba väljamaksed enne pensioniiga (MKR) III samba väljamaksed enne pensioniiga (MKR) kinnisvara või maa renditulu (MKR) kinnisvara või maa renditulu (neto) (MKR) eluruumi renditulu (MKR) litsentsitasud (MKR) muu renditulu (MKR) siirded teistelt leibkondadelt (E-toimik) siirded teistelt leibkondadelt – elatis (E-toimik) puhaskasum/-kahjum indiv. Ettevõtlusest – agregeeritud tunnus puhaskasum/-kahjum indiv. Ettevõtlusest välismaal (MKR) tasu loomingulise tegevuse eest (bruto) (MKR) tasu loomingulise tegevuse eest (neto) (MKR) mitmel kalendrikuul sai tulu indiv. ettevõtluse eest (FIE) (MKR, Statreg) tulu registreerimata indiv. ettevõtlusest (FIE) (MKR) tulu registreeritud indiv. ettevõtlusest (FIE) (MKR) koondamishüvitised - agregeeritud tunnus koondamishüvitis (EMPIS) tööandja maksejõuetuse hüvitis (EMPIS) koondamisega seotud tulud (MKR) üürikulu (FIDEKi üüritulu andmete põhjal) mootorsõidukimaks/aastamaks (MKRi alamregister – mootorsõidukimaksu register) auto registreerimistasu (Liiklusregistri põhjal) automaksu soodustus (MKRi alamregister – mootorsõidukimaksu register) kõikide sõidukite arv, mille pealt automaksu makstakse (MKRi alamregister – mootorsõidukimaksu register) sõidukite arv, mille pealt saadi automaksu soodustust (MKRi alamregister – mootorsõidukimaksu register) 2. Sotsiaalkindlustusameti STAR andmed (andmestik 2) Ajaperiood: 1.01.2024–31.12.2025 Valikukriteerium: sel perioodil toimetulekutoetust saanud isikud ja tema leibkonnaliikmed Agregeerituse tase: indiviidi tasemel, kuised andmed  Pseudonüümiseeritud ID  Leibkonna ID  Toimetulekutoetuse kulu periood  Toimetulekutoetuse saamise väljamakse kuupäev  Toimetulekutoetuse summa  Toimetulekutoetuse taotlust menetlenud KOV (kood ja nimetus)  Toimetulekutoetust saanud leibkonna tegeliku elukoha pseudonüümitud ADS_OID kood  Toimetulekutoetuse taotlemisel arvesse võetud sissetulekud, sh: o Sissetuleku liik; o Sissetuleku saamise periood; o Sissetuleku tegelik summa;  Perekonna arvestuslik toimetulekupiir;  KOV eluasemekulude piirmäär (eurodes) toimetulekutoetuse taotlemise arvesse võetavate kululiikide lõikes (sh nt elekter, eluaseme üür, vee soojendamine, olmejäätmete veotasu, vesi ja kanalisatsioon jne): o Piirmäär eurodes o Kulu liik  Toimetulekutoetuse arvestamisel aluseks võetud kulude summa kululiikide lõikes (sh eluasemelaen ja täiendavate eluasemekuludega õppurite kulud), sh: o Kulu liik o Kulu periood  o Kulu tegelik summa 3. Sotsiaalkindlustusameti STAR andmed (andmestik 3) Ajaperiood: 1.01.2024–31.12.2025 Valikukriteerium: isikud, kellele maksti sellel perioodil kohalike omavalitsuste poolt toimetulekutoetust või osutati vältimatut sotsiaalabi Agregeerituse tase: indiviidi tasemel, kuised andmed  Pseudonümiseeritud ID  Isiku tegeliku elukoha pseudonüümitud ADS_OID kood  Isiku tegeliku elukoha KOV (kood ja nimetus)  Isiku tegeliku elukoha maakond (kood ja nimetus)  Isiku tegeliku elukoha süsteemi lisamise aeg  Isiku tegeliku elukoha süsteemis muutmise aeg 4. Töötukassa andmekogu (andmestik 4) Ajaperiood: 1.01.2024–31.12.2025 Valikukriteerium: isikud, kes olid sel perioodil töötuks registreeritud Agregeerituse tase: indiviidi tasemel, kuised andmed  Pseudonümiseeritud ID  Isiku tegeliku elukoha pseudonüümitud ADS_OID kood  Isiku tegeliku elukoha KOV (kood ja nimetus)  Isiku tegeliku elukoha maakond (kood ja nimetus)  Isiku tegeliku elukoha muutmise aeg (aadressi kehtivuse alguse ja lõpu kuupäev) 5. RAHVASTIKUREGISTER (andmestik 5) Ajaperiood: 1.01.2024–31.12.2025 Agregeerituse tase: indiviidi tasemel, kuised andmed  Pseudonümiseeritud ID  Isiku elukoha pseudonüümitud ADS_OID kood  Isiku elukoha KOV (kood ja nimetus)  Isiku elukoha maakond (kood ja nimetus)  Isiku lisa-aadressi pseudonüümitud ADS_OID kood  Isiku lisa-aadressi KOV (kood ja nimetus)  Isiku lisa-aadressi maakond (kood ja nimetus)  Isiku viibimiskoht (sh sooviks eristada institutsioonides viibimine, nt erihoolekanne, ajateenistus)  Perekonnaseis  Isiku ema pseudonümiseeritud id  Isiku isa pseudonümiseeritud id Isiku suhted  Isiku abikaasa pseudonümiseeritud id  Isiku registreeritud elukaaslase pseudonümiseeritud id  Isiku laste pseudonümiseeritud id-d  isiku endiste abikaasade pseudonümiseeritud id-d  isiku endiste registreeritud elukaaslaste pseudonümiseeritud id-d Hooldusõiguse andmed  Isiku poolt hooldatavate ja eestkostetavate isikute pseudonümiseeritud id-d  Hooldusõiguse liik 6. KINNISTUSRAAMAT (andmestik 6) Ajaperiood: 1.01.2024–31.12.2025 Agregeerituse tase: indiviidi tasemel, kvartaalsed andmed  Pseudonümiseeritud ID  Isiku poolt omatud kinnisvara aadressi pseudonüümitud ADS_OID kood  Isiku poolt omatud kinnisvara KOV (kood ja nimetus)  Isiku poolt omatud kinnisvara maakond (kood ja nimetus)  Kinnistu liik 7. TERVISEKASSA JA RETSEPTIKESKUSE ANDMEKOGU (andmestik 7) Ajaperiood: 1.01.2025–31.12.2025 Agregeerituse tase: indiviidi tasemel  pseudonüümitud isikukood  sünniaasta või vanus  sugu  surmakuupäev (vajadusel aasta ja kuu täpsusega)  Ravikindlustuse olemasolu o ravikindlustuse olemasolu (jah/ei) kalendrikuu esimese kuupäeva seisuga: o ravikindlustuse aluse liik kalendrikuu esimese kuupäeva seisuga o Ravikindlustatud päevade arv kokku kogu perioodil (1.01.2025–31.12.2025) Isikupõhised omaosaluse andmed:  Retseptikeskuse andmekogust ravimitega seotud omaosalus retsepti kohta o Retsepti number o Retsepti realiseerimise kuupäev (valimis ainult realiseeritud retseptid) o Ravimi kogukulu ehk kogu retsepti summa (€) o Tervisekassa hüvitatud summa kokku (€) o Realiseeritud soodusmäär (%) o Patsiendi tasutud summa kokku (€) o Retseptitasu (€) o Täiendav ravimihüvitis (€)  o Põhidiagnoosi kood (RHK-10, alagrupi tasemel, nt A2)  Meditsiiniseadmete omaosalus retsepti/ostu kohta: o Retsepti number o Retsepti realiseerimise kuupäev (valimis ainult realiseeritud retseptid) o Hüvitatava meditsiiniseadme rühm/kood o Meditsiiniseadme kogukulu (€) o Tervisekassa hüvitatud summa (€) o Meditsiiniseadmete omaosaluse summa (€) o Meditsiiniseadme hüvitamise määr ehk soodusmäär (%) o Põhidiagnoosi kood (RHK-10 alagrupi tasemel, nt A2)  Hambaraviteenuste raviarved (sh laste hambaravi, täiskasvanute hambaravi, tasuta hambaravi, vältimatu hambaravi ja hambaproteesid) o Raviarve number o Raviarve kuupäev o Hambaraviteenuse osutamise kuupäev o Osutatud hambaraviteenuse kood (TTL) o Osutatud hambaraviteenuse hulk iga TTL koodi kohta o Raviarve kogusumma (€) o Tervisekassa hüvitatud summa (€) o Patsiendi tasutud summa (€), kui raviarvel eristatav o Raviliik (laste hambaravi, tasuta hambaravi, vältimatu hambaravi, proteesimine, muu hambaravi)  Hambaravihüvitise kasutamise andmed: o Hüvitise liik (hambaproteesihüvitis, täiskasvanute hambaravihüvitis, jm) o Hüvitise aluseks olev periood o Hüvitise kasutamise kuupäev o Hüvitisena tasutud summa (€) o Hüvitise jääk (€)  Tervishoiuteenuste hüvitise andmed (raviarved ja teenuste kasutamine) ravijuhu/raviarve kohta: o Raviarve number o Raviarve alustamise kuupäev o Raviarve lõppkuupäev o Ravile saabumise liigi kood o Teenuse grupp o Ravi tüüp ja ravitüübi kood o Lepingueriala kood o Raviasutus (vendor kood) o Põhidiagnoosi kood (RHK-10, alagrupi tasemel, nt A2) o Kaasuva diagnoosi kood (RHK-10, alagrupi tasemel, nt A2) o Osutatud tervishoiuteenuse kood (sh TTL kood) o Osutatud tervishoiuteenuse hulk iga TTLi koodi kohta o Iga tervishoiuteenuse osutamise kuupäev o Raviarve kogusumma o Patsiendi tasutud summa (€), kui raviarvel eristatav o Raviarve lõpetamise põhjus 8. EESTI SOTSIAALUURING (andmestik 8) Ajaperiood: viimased kättesaadavad andmed (2025 uuringuaasta); aastased andmed Valikukriteerium: valimiisikud Andmekoosseis on esitatud eraldi Exceli failina Lisa 3. 9. EESTI LEIBKONDADE FINANTSKÄITUMISE JA TARBIMISHARJUMUSTE UURING (HFCS) (andmestik 9) Ajaperiood: viimased kättesaadavad andmed (2024) Valikukriteerium: valimiisikud Andmekoosseis on esitatud eraldi Exceli failina Lisa 4.  Andmekaitsealane mõjuhinnang Sissejuhatus Andmekaitsealase mõjuhinnangu (edaspidi mõjuhinnang) esemeks on andmesubjektide isikuandmete töötlemine uuringu “Leibkonna abivajaduse andmebaaside-põhise hindamise võimalikkus toimetulekutoetuse ja tervishoiu omaosaluskoormuse näidete alusel“ (edaspidi uuring) läbiviimiseks vastavalt uuringu alusdokumentatsioonile (lisa 2). Mõjuhinnangu koostamise eesmärgiks on tuvastada uuringu käigus isikuandmete töötlemisega kaasnevad võimalikud ohud andmesubjektidele ning leida proportsionaalsed meetmed ohtude ja riskide maandamiseks. Kuigi Eesti pakub mitmeid toetusi ja teenuseid, ei jõua abi alati kõigini. Arenguseire Keskuse hinnangul on potentsiaalseid toimetulekutoetuse (edaspidi TTT) saajaid oluliselt enam, kui toetust reaalset taotleb, kuna taotlemise protsess on keerukas ja administratiivselt koormav. TTT taotlemine eeldab, et inimene on ise aktiivne abi otsimisel, oskab hinnata oma leibkonna majanduslikku olukorda ning on teadlik, kuhu pöörduda. Praktikas eeldab see korduvaid taotlusi, füüsilist kohalkäimist ning ulatusliku info esitamist kohalikele omavalitsustele (KOVidele), mida taotlejad tajuvad koormava, stressirohke ja ka alandavana. TTT määramine on oma olemuselt kompleksne, kuna eeldab kogu leibkonna tulude ja eluasemekulude arvestamist. Kuigi tulude andmed on registrites, peavad taotlejad esitama sageli dubleerivaid andmeid ja pangaväljavõtteid. Samas on suure hulga dokumentide ja andmete kontrollimise tõttu menetlus koormav ka KOVidele. Tervishoius praegu leibkonna sissetulekust sõltuvat abi ei rakendata. Kuigi tervishoius on määratletud teatud haavatavad rühmad, ei võeta arvesse leibkonna koosseisu, liikmete arvu ega leibkonna sissetulekut. Tervishoius rakendatakse teenuste saamisel ühtset omaosaluse piiri, mis võib paljudele inimestele ja leibkondadele olla üle jõu käiv ning seeläbi halvendada ligipääsu tervishoiuteenustele. Seetõttu on TTT kõrval uuringu fookuses ka inimeste omaosaluskoormuse kujunemine tervishoius. Personaalriigi visiooni kohaselt peaks riik liikuma suunas, kus abi pakkumine toimub võimalikult proaktiivselt ja kasutajakeskselt. See tähendab, et ei piirduta üksnes digitaalsete taotlusvormidega, vaid riik suudab registrite põhjal tuvastada abivajaduse ning pakkuda inimestele asjakohast tuge õigel ajal. See eeldab aga nii metodoloogilisi kui õiguslike lahendusi, sh leibkonna tuvastamiseks, andmeallikate sidumiseks ning andmekaitsega seotud riskide maandamiseks. Lisaks on oluline käsitleda abi terviklikult – raskes majanduslikus olukorras inimene võib vajada miinimumsissetuleku ja eluasemekulude katmise kõrval ka sotsiaalteenuseid või ühekordset abi KOVidelt. Personaliseeritud teenuste arendamine loob võimaluse siduda erinevad abivormid ühtseks tervikuks, mis arvestab inimese konkreetsete vajadustega. Uuringu (ja selle läbiviimiseks vajaliku isikuandmete töötlemise) eesmärk on luua andmepõhine raamistik, mis võimaldab analüüsida TTT ja tervishoiu omaosaluse digitaliseerimise, automatiseerimise ja personaliseerimise võimalusi. Esimeses uurimusülesandes (UÜ) määratletakse ja valideeritakse leibkond ning klassifitseeritakse vajalikud andmeallikad ja andmeväljad. Leibkonna defineerimine ja selle andmepõhine tuvastamine on eelduseks uuringu järgmiste analüüside läbiviimiseks. Teises UÜ-s analüüsitakse TTT digitaliseerimise ja automatiseerimise võimalusi, sh leibkonna tulude, varade ja eluasemekulude arvestamist. Kolmandas UÜ-s analüüsitakse leibkonna tulude arvestamist tervishoius omaosaluse rakendamisel. Läbivalt analüüsitakse ka õiguslikke ja andmekaitselisi aspekte. Neljanda UÜ raames kaardistatakse andmekaitsealased riskid, nende maandamise võimalused ja vajalikud õiguslikud muudatused ning analüüsitakse samuti vaiete esitamise ja andmetöötluse läbipaistvuse küsimusi. Viienda UÜ eesmärk on analüüsida vähemalt kahte stsenaariumi nii TTT kui ka tervishoius omaosaluse süsteemi arendamiseks ning teha soovitusi terviklahenduste loomiseks. Ainult tarkvaralahendusest ei piisa kaitset vajava isiku jaoks tervikliku väärtuse loomiseks, mistõttu toome koos infosüsteemi arhitektuuriga välja ka tulevase infosüsteemi organisatoorsed aspektid ja ressursivajadused, hõlmates turvalisuse tagamist, jätkusuutlikku käitamist kui ka püsiva arenduse perspektiivi. Teenuste personaliseerimine ei tähenda üksnes suuremat digiteeritust ja sissetulekute arvestamist teenuste saamisel, vaid ka teenuste ümberdisainimist. Uuring pakub lahendusi toimetulekutoetuse ja tervishoiuteenuste omaosaluse süsteemide arendamiseks, et luua õiglasem, lihtsam ja tõhusam toimimismudel. Uuring on aluseks võimalikele järgmistele detailsematele analüüsidele toetuste ja teenuste digitaliseerimisel. Analüüsitakse andmesubjekte suuremate gruppide lõikes (nt TTT saajad, mingi piirkonna elanikud jne) ning üksikinimese tasandil andmesubjekte ei käsitleta. Sotsiaalministeerium on uuringu läbiviimiseks vajalike isikuandmete töötlemisel vastutav töötleja. Volitatud töötlejad on SA Mõttekoda Praxis, Proud Engineers OÜ, Kasecampers OÜ ja Statistikaamet. 1 Kokkuvõte andmekaitsealase mõjuhinnangu tulemustest 1.1 Mõjuhinnangu läbiviimisest 1.1.1 Läbiviimise aeg Andmekaitsealane mõjuhinnang on läbi viidud august 2026. 1.1.2 Mõjuhinnangu ulatus Uuringuvalimi moodustavad (ehk andmesubjektid, kelle isikuandmeid uuringu läbiviimisel töödeldakse on) kõik Eesti residendid, kuid analüüsi eri etappides (uurimisülesannetes) valimi suurused ja sihtrühmad, kellele detailsemalt keskendutakse mõnevõrra varieeruvad. Seetõttu on ka konkreetsete andmesubjektide lõikes varieeruv nii isikuandmete töötlemise ulatus kui ka täpsemad eesmärgid. Kuna analüüsis kasutatakse EUROMODi sisendandmeid ning hinnatakse mõju kogu Eesti elanikkonna tasandil, on uuringu sihtrühmaks (andmesubjektideks) kõik Eesti residendid, kokku ligikaudu 1,3 miljonit inimest. Rahvastikuregistrist ja Kinnistusraamatust (leibkondade moodustamiseks) kaasatakse samad inimesed, kes on olemas ka EUROMOD andmestikus. Seega on valimi suurus samuti ligikaudu 1,3 miljonit. STAR andmete analüüs keskendub 2024-2025. aastatel toimetulekutoetuse saajatele. Sotsiaalministeeriumi statistika kohaselt oli 2024. aastal toimetulekutoetuse saajaid 15562 leibkonda, 27844 leibkonna liiget ja 2025. aastal vastavalt 12845 ja 22050.1 Töötukassa andmekogust kaasatakse isikud, kelle kohta on 2024. ja 2025. aastatel tehtud kanne töötukassa andmekogusse (registreeritud töötud, sh vähenenud töövõimega inimesed; 1 Sotsiaalministeerium (2026). Sotsiaalministeeriumi toetuste statistika. Kättesaadav: https://sm.ee/toetuste-statistika tööturuteenustel osalenud inimesed). 2025. aastal oli registreeritud töötute arv 45845, 2024. aastal 50281.2 2025. aastal oli töötukassa tööturuteenustele sisenenud unikaalsete inimeste arv 83452 (84203 2024. aastal).3 Tervishoiu omaosaluse analüüsi kaasatakse kõik perioodil 1. jaanuar kuni 31. detsember 2025 Eestis elavad residendid, kelle kohta on olemas uuringu läbiviimiseks vajalikud Tervisekassa registriandmed. Kuna tervishoiu omaosaluse koormuse hindamise eesmärk on analüüsida omaosaluse jaotust kogu elanikkonnas ning selle seost leibkonna sissetulekute, koosseisu ja muude sotsiaal-majanduslike tunnustega, on sihtrühmaks kogu EUROMODi valim ning Eesti rahvastik. Seetõttu on tervishoiu omaosaluse analüüsi valimi suurus ligikaudu 1,3 miljonit inimest. ESU valimi suuruseks on ligikaudu 8200 leibkonda. ESU üldkogumisse kuuluvad kõik Eestis elavad tavaleibkonnad, kelle põhielukoht on Eestis, ja nende liikmed, kes ei viibi institutsioonis (laste- või hooldekodu, klooster, vangla jms). ESU uuringu valim saadakse süstemaatilise juhusliku kihtvalikuga. HFCS valimi suuruseks 2024. aastal oli 3925 leibkonda. HFCS üldkogumi (leibkondade) moodustamise loogika on sama, mis ESU puhul.4 Analüüsitavate isikuandmete täpne koosseis on leitav lisast 2. Vastavalt isikuandmete kaitse seaduse (edaspidi IKS) § 6 lõike 1 kohaselt võib isikuandmeid andmesubjekti nõusolekuta teadusuuringu vajadusteks töödelda eelkõige pseudonüümitud või samaväärset andmekaitse taset võimaldaval kujul. Enne isikuandmete üleandmist teadusuuringu vajadustel töötlemiseks asendatakse isikuandmed pseudonüümitud või samaväärset andmekaitse taset võimaldaval kujul andmetega. Samas on teadusuuringu vajadusteks andmesubjekti nõusolekuta tema kohta käivate andmete töötlemine andmesubjekti tuvastamist võimaldaval kujul lubatud, kui on täidetud järgmised tingimused (IKS § 6 lg 3): 2 Töötukassa (2026). Statistilised näitajad, registreeritud töötud. Kättesaadav: https://public.tableau.com/app/profile/eesti.tootukassa/viz/Registreeritudttud/Reg_ttudprofiil 3 Töötukassa (2026). Statistilised näitajad, tööturuteenused. Kättesaadav: https://public.tableau.com/app/profile/eesti.tootukassa/viz/Koduleht_teenused/Sisenemised 4 Eesti Panga statistika (2026). Eesti leibkondade ja finantskäitumise tarbimisharjumuste uuring, metoodika, 2026. Kättesaadav: https://statistika.eestipank.ee/failid/mbo/HFCS%202024%20EST.pdf 1) pärast tuvastamist võimaldavate andmete eemaldamist ei ole andmetöötluse eesmärgid enam saavutatavad või neid oleks ebamõistlikult raske saavutada; 2) teadusuuringu tegija hinnangul on selleks ülekaalukas avalik huvi; 3) töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta andmesubjekti kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemäära andmesubjekti õigusi. IKS § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu poliitikakujundamise eesmärgil tehtavad analüüsid ja uuringud. Selliste uuringute läbiviimiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teiste vastutavate või volitatud töötlejate andmekogudesse ning töödelda saadud isikuandmeid. Isikuandmeid töödeldakse üksnes uuringu eesmärkide saavutamiseks vajalikus ulatuses ning kooskõlas eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtetega. Tegemist on IKS § 6 lõike 5 tähenduses uurimisprojektiga, mille läbiviijaks on Sotsiaalministeerium. Uurimisprojekt on kutsutud ellu lähtudes teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 9 lõikest 1, mille kohaselt ministeeriumid kavandavad ja viivad ellu oma valitsemisalale tarvilikku teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni, pidades silmas teadmistepõhise poliitika kujundamise põhimõtteid ning arvestades riigi ja valitsemisala strateegilisi sihte ning terviklikku toimimist. Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonna piiritleb Vabariigi Valitsuse seadus (edaspidi VVS), mille § 67 lg 1 kohaselt kuulub ministeeriumi valitsemisalasse sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalhoolekande ning pensionisüsteemi kavandamine ja korraldamine, sotsiaalkindlustussüsteemide piiriülene koordineerimine, laste õiguste tagamine ja heaolu edendamine, puudega inimeste elukvaliteedi edendamine ja sellealase tegevuse koordineerimine; rahva tervise kaitse, tervishoid ja tervisesüsteemi arendamine, ravikindlustus, ravimid ja meditsiiniseadmed ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Lisaks eeltoodule piiritleb Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonda Vabariigi Valitsuse 20.03.2014 määrus nr 42 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus). Vastavalt põhimääruse §-le 4 on ministeeriumi põhiülesanne seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud pädevuse piires korraldus-, arendus-, planeerimis- ja järelevalvetoimingute tegemine oma valitsemisalas, lähtudes valitsemisala arengukavas esitatud ministeeriumi ja valitsemisala strateegilistest eesmärkidest ning põhimääruse 4. peatükis sätestatud osakondade põhiülesannetest. Põhimääruse 4. peatükis toodud § 17 lõike 2 punkt 6 sätestab, et analüüsiosakonna põhiülesanne on juhtida valitsemisala üleselt infosüsteemide andmehalduse poliitikat ja luua eeldused ministeeriumi poliitikakujundamise protsessi teadmistepõhisusele, et tagada objektiivne ülevaade tervise- ja sotsiaalvaldkonna arengust ja rakendatud või kavandatava poliitika mõjususest ning võrdlus teiste riikide olukorra ja rahvusvahelise praktikaga. 1.1.3 Metoodika Andmekaitsealase mõjuhinnangu loomisel kasutasime riskide identifitseerimisel ja hindamisel põhinevat metoodikat. Mõjude hindamisel võetakse arvesse kirjeldatud andmetöötlemise iseloomu, ulatust ja konteksti. Riskid on leitud ja kirjeldatud andmetöötluse ohustsenaariumite hindamisest lähtuvalt. Riskide hindamisel on hinnatud skaalal (0-väga madal; 4-väga kõrge) kahte tegurit: ● riski realiseerumise tõenäosus; ● riski realiseerumise mõju. Üldine riski tase leitakse kahe skaala ristumispunktis vastavalt alltoodud joonisele ja tabelile. Näiteks kui tõenäosus on 3 ja mõju 2, siis riski tase on 5 ehk keskmine. Ülevaade riskidest on esitatud mõjuhinnangu kuuendas peatükis.  Riski tase Tulemus Kirjeldus 6-8 Kõrge 3-5 Keskmine 0-2 Madal 2 Projektipõhise infosüsteemi kirjeldus Uuringuandmed salvestatakse Statistikaameti RDP-põhises teadlaste töökeskkonnas, mille haldamisel rakendatakse Eesti infoturbestandardi / ISO 27001 nõudeid. Andmeanalüüsiks kasutatavad andmed pseudonümiseeritakse Statistikaamet poolt enne uurimisgrupile edastamist. Pseudonümiseerimise protsessi on detailsemalt kirjeldatud peatükis 4.1. Uuringus kasutatakse Statistikaameti poolt varasemate projektide raames ja riikliku statistika loomise eesmärgil kokku pandud andmestikke (EUROMOD, ESU, HFCS). Lisaks teostatakse andmepäring Tervisekassa, Statistikaameti, Töötukassa andmekogudesse, sotsiaaltoetuste ja -teenuste registrisse STAR, Rahvastikuregistrisse ning Kinnistusraamatusse. Täpne andmepäring on kirjeldatud lisas 2. 2.1 Turvameetmed Statistikaameti RDP-põhise teadlaste töökeskkonna majutamise, haldamise, keskkonnas andmete töötlemise ja infoturbe tagamise eest vastutab Statistikaamet. Infosüsteemi haldamisel rakendatakse Eesti infoturbestandardi / ISO 27001 nõudeid. Statistikaameti RDP-põhisele teadlaste töökeskkonnale on ligipääs tagatud üksnes konkreetse uuringu meeskonnale, kellele on määratud vastavad kasutajaõigused ning kes on Statistikaametiga sõlminud konfidentsiaalsuslepingu. Keskkonnale juurdepääsuks on nõutav kaheetapiline autentimine: autentimine ID-kaardi abil läbi VPN-ühenduse ning täiendav autentimine teadlaste keskkonna kasutajatunnuse ja parooliga. Uuringuandmete ja kasutajakataloogide salvestus toimub turvatud ketastel, mis asuvad Statistikaameti hallatavas serverikeskkonnas. Andmete eksportimine või kopeerimine keskkonnast on tehniliselt piiratud – virtuaalmasinas puudub internetiühendus, USB kasutus on keelatud ning clipboard on RDP kaudu blokeeritud. Mikroandmed üheski uuringu etapis Statistikaameti teadlaste keskkonnast välja ei liigu. Vastavalt Statistikaameti kehtestatud andmekaitse nõuetele on Statistikaameti RDP-põhisest teadlaste töökeskkonnast andmete väljastamine lubatud üksnes sellisel kujul, mis ei võimalda andmesubjektide tuvastamist. Andmeid võib keskkonnast välja viia vaid agregeeritud kujul, näiteks tabelite, jooniste või mudelite koefitsientide näol. Üksikandmete eksportimine on välistatud. Enne tulemuste väljastamist rakendab Statistikaamet statistilise aimatavuse kontrolli, mille eesmärk on hinnata ja tagada, et väljund ei võimalda otseselt ega kaudselt isikuandmete tuvastamist. Kõik väljundandmed vaadatakse üle Statistikaameti vastava töötaja poolt enne teadlastele edastamist. Täiendavate kaitsemeetmetena rakendatakse uuringus andmete pseudonümiseerimist ja andmete minimaalsuse põhimõtet. Registriandmete päringu andmed pseudonümiseeritakse. Andmekogu vastutavad töötlejad edastavad turvalist kanalit pidi kõiksed andmed koos isikukoodiga Statistikaametile vastavalt andmepäringule. Andmed pseudonümiseerib Statistikaamet koheselt pärast andmekogu vastutavalt töötlejalt andmete saamist oma võtme alusel (SA_ISIK_ID). Uuringu läbiviija ei saa võtmele üheski töö etapis juurdepääsu. EUROMODi sisendandmed ja Eesti Sotsiaaluuringu andmed on juba pseudonümiseeritud. Pseudonümiseerimise on läbi viinud Statistikaamet. Pseudonümiseerimise võtit uuringu läbiviijale (SA Mõttekoda Praxis) kättesaadavaks ei tehta. Andmeid kasutatakse üksnes statistiliseks ja teaduslikeks eesmärkideks ning tulemusi avaldatakse ainult agregeeritud kujul. Töödeldakse üksnes neid andmesubjekti kohta käivaid andmeid, mis on vältimatult vajalikud uuringu eesmärkide saavutamiseks. Andmete liikumine uuringus on kavandatud nii, et oleks võimalikult lühike andmete liikumise tee ja andmeid töötleks minimaalselt vajalik hulk inimesi. Päring analüüsiks vajalike andmete osas tehakse vaid vajaliku minimaalse andmekoosseisu kohta (eesmärgipärasus ja minimaalsus, isikuandmete kaitse üldmääruse art 5 (1) b) ja c)). 2.2 Isikuandmete juurdepääsuhaldus Statistikaameti teadlaste töökeskkonnale on ligipääs tagatud ainult uuringu meeskonnale (koosseis esitatud peatükis 4.3.1), kellele on määratud vastavad kasutajaõigused. Uued kasutajakontod luuakse vastutava uurija taotlusel ja heakskiidul vastavalt vajadusele (nt uurimisgruppi lisandub uusi uurijaid). Kolmandatel isikutel puudub juurdepääs uuringus kasutavasse teadlaste töökeskkonda. Ligipääs on tagatud Statistikaameti analüütikutele, kes andmestikke koostavad ja keskkonda lisavad ning spetsialistidel, kes koordineerivad lepingujärgset õiguste andmist kasutajatele. 2.3 Andmestiku elutsükkel Andmestiku elutsükkel on järgmine: 1. Kust tulevad andmed? Uuringu peamiseks alusandmestikuks on Statistikaameti hallatav ja varasema projekti raames koostatud pseudonümiseeritud EUROMODi sisendandmestik, mis sisaldab Eesti residentide andmeid tulude, maksude, toetuste ja vähesel määral ka kulude kohta. Projekti eesmärkide saavutamiseks täiendatakse seda andmestikku Rahvastikuregistri, Kinnistusraamatu, Tervisekassa ja Retseptikeskuse, STAR-i, Töötukassa ning Eesti sotsiaaluuringu (ESU) andmetega. Kõik registriandmete päringud, andmete sidumine ja pseudonümiseerimine viiakse läbi Statistikaameti töötajate poolt. Uuringu läbiviijatele tehakse Statistikaameti teadlaste töökeskkonnas kättesaadavaks üksnes pseudonümiseeritud andmed. Andmete liikumise ja pseudonümiseerimise täpsem kirjeldus on esitatud peatükis 4.1. 2. Mida teeb uurimisgrupp nendega? Uurimisgrupp kasutab lisas 2 esitatud andmeid analüüsimaks erinevaid leibkonna määratlusi toimetulekutoetuse ja tervishoiu omaosaluskoormuse kontekstis, toimetulekutoetuse digitaliseerimise ja automatiseerimise võimalusi, leibkonna tulude arvestamist tervishoius omaosaluse rakendamisel. Analüüsi põhjal pakutakse välja võimalusi leibkondade abivajaduse andmebaasi-põhiseks hindamiseks ning toimetulekutoetuse ja tervishoiu omaosaluskoormuse personaliseerimiseks ning hinnatakse võimalike lahenduste mõju inimestele ja riigile. Uuringu tulemusel valmib andmepõhine raamistik, mis võimaldab analüüsida TTT ja tervishoiu omaosaluse digitaliseerimise, automatiseerimise ja personaliseerimise võimalusi. 3. Mida tehakse uuringu lõppedes andmetega? Statistikaameti teadlaste keskkonnas kasutatavad registriandmete andmestikud ja projektikaustad seotud andmestikega hävitatakse hiljemalt 2028 jaanuariks. Töös kasutatava EUROMODi sisendandmestiku, ESU ja HFCS andmete säilitamine ei sõltu antud uuringust, kuna andmestikud on loodud teise projekti raames (osa riikliku statistika töödest). 3 Isikuandmete töötlemise toimingud 3.1 Isikuandmete kogumine Kuidas isikuandmed saadakse (õiguslik alus, kogumise viis). Uuringus töödeldavad isikuandmed pärinevad riiklikest registrirest ja riikliku statistika tegemise käigus kogutud andmetest. Andmeid kogutakse registripäringute kaudu Statistikaameti vahendusel, uurimistöösse täiendavalt uuritavaid ei värvata ega võeta ühendust uuritavatega. Uurimistööga seoses ei muutu uuritavate (kui andmesubjektide) kohustuste maht ega kahjustata muul viisil ülemäära nende õigusi. Uuringus on registriandmete analüüsiga seotud andmeandjateks (registripidajad) Statistikaamet, Siseministeerium, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Tartu Maakohtu ning Tervisekassa. HFCSi andmed päritakse Eesti Pangalt, kes edastab need otse Statistikaametile. Teadusuuring viiakse läbi Sotsiaalministeeriumi avalike ülesannete täitmiseks ning teadmistepõhise poliitikakujundamise toetamiseks. Uuringu läbiviimise ja isikuandmete töötlemise õiguslikku alust on täpsemalt kirjeldatud peatükis 1.1.2. Andmeid töödeldakse üksnes uuringu eesmärkide saavutamiseks vajalikus ulatuses ning need pseudonümiseeritakse Statistikaametis enne analüütikutele kättesaadavaks tegemist. Uuringu läbiviijateni isikukoodid ei jõua. Andmete liikumist ja pseudionümiseerimist on täpsemalt kirjeldatud peatükis 4. 4 Isikuandmete pseudonüümimine ja edastamine Uuring hõlmab erinevaid registri- ja uuringuandmestikke ning valimi suurus sõltub konkreetsest uurimisülesandest. EUROMODi, Rahvastikuregistri, Kinnistusraamatu ning Tervisekassa ja Retseptikeskuse andmete analüüsis on sihtrühmaks kõik Eesti residendid (ligikaudu 1,3 miljonit inimest). Lisaks kasutatakse Eesti sotsiaaluuringu (ESU), leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringu (HFCS), STAR-i ning Töötukassa andmeid, mille puhul kaasatakse vastavate andmestike valimisse kuuluvad isikud või leibkonnad. Registriandmete päringu andmed pseudonümiseeritakse. Registripidajad edastavad turvalist kanalit pidi kõiksed andmed koos isikukoodiga Statistikaametile vastavalt andmepäringule. Andmed pseudonümiseerib Statistikaamet koheselt pärast registripidajatelt andmete saamist oma võtme alusel (SA_ISIK_ID). Uuringu läbiviija ei saa võtmele üheski töö etapis juurdepääsu. Registripidajad omavahel andmeid ei vaheta. EUROMODi sisendandmed ja Eesti Sotsiaaluuringu andmed on juba pseudonümiseeritud. Pseudonümiseerimise on läbi viinud Statistikaamet. Pseudonümiseerimise võtit uuringu läbiviijale (SA Mõttekoda Praxis) kättesaadavaks ei tehta. 4.1 Andmete töötlus enne uurimisgrupile andmist Kesksel kohal on EUROMOD maksude ja toetuste mikrosimulatsioonimudeli jaoks kasutatav sisendandmestik (andmestik 1), mis sisaldab Eesti residentide andmeid inimeste ja leibkondade aastaste tulude, maksude ja vähesel määral ka kulude (üürikulu) kohta. EUROMODi mudeli sisendiks olev andmestik on juba varasema projekti5 raames Statistikaameti poolt kokku pandud ning pseudonümiseeritud (andmetega kokku puutuvate inimeste arv on minimaalne), seega erinevatest allikatest andmete sidumise protsessiga selle projekti raames kokku ei puututa. EUROMODi andmestik on koostatud kasutades andmeid erinevatest registritest6. Kõiki EUROMODis kasutatavaid registriandmeid haldab Statistikaamet. Samas ei ole EUROMODi andmestikus detailset infot selle projekti raames vajalike leibkondade määratlemiseks või toimetulekutoetuse ja terviseandmetega seoses projekti eesmärkide täitmiseks. Seega ühendatakse EUROMODi sisendandmestik Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistriga STAR, Töötukassa andmekogu, Rahvastikuregistri, Kinnistusraamatu ja Tervisekassa andmekogu andmetega. Registriandmetele ühendatakse juurde ka Eesti Sotsiaaluuringu andmed (ESU), et küsitlus- ja registripõhist leibkonna informatsiooni võrrelda. Kuivõrd osaliselt haldab ja väljastab registriandmeid Statistikaamet ning osaliselt vajavad Statistikaametis olemasolevad registriandmed täiendavaid päringuid vastavatest registritest, toimub andmete pseudonümiseerimine Statistikaametis ning seejärel edastatakse andmed Praxisele Statistikaameti teadlaste turvalises keskkonnas kasutamiseks. Andmete liikumise protsess on järgmine:  Uuringu läbiviija (SA Mõttekoda Praxis) teeb koostöös tellijaga (Sotsiaalministeerium) andmepäringu Statistikaametile.  Statistikaamet pärib registripidajatelt andmed vastavalt uuringu läbiviija andmepäringule (need, mida Statistikaametil endal ei ole).  Registripidajad edastavad turvalist kanalit pidi kõiksed andmed koos isikukoodiga Statistikaametile. 5 EUROMODi mudel on üks riikliku statistikatöödest. EUROMOD andmestik on juba varasemalt kokku pandud Rahandusministeeriumi tellimusel (Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi soovil). 6 Euromodi sisendandmestik sisaldab andmeid järgmistest allikatest: Statistikaametis hoitavad Maksu- ja Tolliameti andmed (töötamise register, maksukohuslaste register); Statistikaametis hoitavad Sotsiaalkindlustusameti andmed (sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed, sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister); Statistikaametis hoitavad Eesti Töötukassa andmed (töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu, töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register, töötuskindlustuse andmekogu); Statistikaametis hoitavad Haridus- ja Teadusministeeriumi andmed (Eesti hariduse infosüsteemi andmed); Statistikaametis hoitavad Siseministeeriumi andmed (Eesti Rahvastikuregister); Statistikaametis hoitavad Tervisekassa andmed (Tervisekassa andmekogu); Statistikaametis hoitavad Justiitsministeeriumi ja Tartu Maakohtu andmed (kinnistusraamat, E-Toimiku süsteemi andmed, äriregister); Statistikaametis hoitavad Maa-ameti andmed (Aadressiandmete süsteem).   Statistikaametisse jõudes andmed pseudonümiseeritakse (st isikukoodid analüütikuni ei jõua), lisades SA_ISIK_ID tunnus  Lisatud SA_ISIK_ID tunnuse alusel tehakse väljavõte EUROMODi registripõhise andmestiku baasis olevatest isikutest.  Statistikaametis olemasolevad tunnused paneb Statistikaamet volitatud töötlejatele analüüsiks kasutatavasse kausta Statistikaameti analüüsi keskkonnas. Registritest saadud tunnused lisab Statistikaamet volitatud töötlejatele analüüsiks kasutatavasse kausta Statistikaameti analüüsi turvalises keskkonnas juba varasemate andmete juurde. Täiendavalt ühendatakse registriandmetega ka Eesti Sotsiaaluuringu andmed. Eesti Sotsiaaluuringu 2024-2025 mikroandmestik on juba varasemalt Statistikaameti poolt kokku pandud ning pseudonümiseeritud. Pseudonümiseeritud andmestikud tehakse kättesaadavaks üksnes volitatud töötlejatele Statistikaameti teadlaste keskkonnas. 4.1.1 Andmete üleandmine uurimisgrupile Uuringuks päritavad andmed Statistikaametist ja registritest edastatakse andmepäringu alusel ning sõlmitakse Statistikaametiga andmete kasutusleping. HFCS uuringu andmete kasutuseks sõlmitakse leping Eesti Pangaga, kes edastab andmed Statistikaametile. Pärast lepingu sõlmimist ja registritest pärit andmete pseudonümiseerimist edastatakse andmed projektitiimile Statistikaameti RDP-põhises teadlaste töökeskkonnas. 4.1.2 Andmete uuendamine Ei toimu. 4.2 Andmete säilitamine Isikuandmeid säilitatakse uuringu kestuse jooksul pseudonüümitud kujul Statistikaameti teadlaste keskkonnas kuni jaanuar 2028. Andmetele pääseb ligi uurimisgrupp (nimetatud alapeatükis 4.3.1) ja Statistikaameti töötaja. 4.2.1 Hoiustamisel kasutatavad turvameetmed Uuringuandmed salvestatakse vastavalt Statistikaameti poolt kehtestatud andmekaitse nõuetele Statistikaameti RDP-põhises teadlaste töökeskkonnas, kuhu tagatakse ligipääs ainult uuringumeeskonnale. Statistikaameti RDP-põhisest teadlaste töökeskkonnast on andmete väljastamine lubatud üksnes sellisel kujul, mis ei võimalda andmesubjektide tuvastamist. Andmeid võib keskkonnast välja viia vaid agregeeritud kujul, näiteks tabelite, jooniste või mudelite koefitsientide näol. Üksikandmete eksportimine on välistatud. Enne tulemuste väljastamist rakendab Statistikaamet statistilise aimatavuse kontrolli, mille eesmärk on hinnata ja tagada, et väljund ei võimalda otseselt ega kaudselt isikuandmete tuvastamist. Kõik väljundandmed vaadatakse üle Statistikaameti vastava töötaja poolt enne teadlastele edastamist. 4.2.2 Kuidas välditakse andmete juhuslikku hävimist või kahjustumist? Andmetele pääseb uuringu meeskond ligi ainult läbi Statistikaameti teadlaste keskkonna. Projektide alusandmestikel on Statistikaameti töökeskkonnas peal kirjutuskaitstus, seega tavakasutajal ei ole võimalik uuringu alusandmeid muuta ega kustutada. See tagab, et analüüsi aluseks olevaid andmeid ei kustutata või muudeta kogemata. 4.2.3 Arhiveerimine Kõik volitatud töötlejate poolt Statistikaameti teadlaste keskkonnas kasutatavad registriandmete andmestikud hävitatakse hiljemalt 2028 a jaanuari lõpuks. Töös kasutatava EUROMODi sisendandmestiku, ESU ja HFCS andmete säilitamine ei sõltu antud uuringust, kuna andmestikud on loodud teise projekti raames (osa riikliku statistika töödest). 4.3 Andmete kasutamine Andmeanalüüsi tulemusena pakutakse välja võimalusi leibkondade abivajaduse andmebaasi- põhiseks hindamiseks ning toimetulekutoetuse ja tervishoiu omaosaluskoormuse personaliseerimiseks ning hinnatakse võimalike lahenduste mõju inimestele ja riigile. Uuringu eesmärk on luua andmepõhine raamistik, mis võimaldab analüüsida TTT ja tervishoiu omaosaluse digitaliseerimise, automatiseerimise ja personaliseerimise võimalusi. 4.3.1 Uurimisgrupp Uurimisgrupi koosseis, kellel on ligipääs pseudonümiseeritud andmetele, on käesoleva mõjuhinnangu koostamise hetkel järgmine: Merilen Laurimäe Vastutav uurija Kelly Toim-Viirsalu Kaasuurija Hede Sinisaar Kaasuurija Markus Nopason Kaasuurija  Elisabeth Kelner Kaasuurija Kaija Kasekamp Kaasuurija 4.4 Uuringute tulemused publitseerimine Uuringu tulemused (üldistatud ja isikustamata kujul) tehakse uuringu lõppedes kõigile avalikult kättesaadavaks. Kõik Sotsiaalministeeriumi tellimusel või osalusel läbi viidud uuringud avaldatakse Sotsiaalministeeriumi kodulehel. Lisaks avaldatakse uuringu lõppraport SA Mõttekoda Praxis kodulehel. Mõlemaid lehti ja nendel kajastuvat infot hoitakse ajakohasena. Inimestel on võimalik lehtedel tutvuda uuringute ja analüüside eesmärkide, andmekoosseisude ja analüüsi kokkuvõtliku teabega. Uuringu andmeid ei ole plaanis lisada repositooriumisse või muul viisil peale publitseerimise kättesaadavaks teha. 4.5 Andmete kustutamine Kõik volitatud töötlejate poolt Statistikaameti teadlaste keskkonnas kasutatavad registriandmete andmestikud hävitatakse hiljemalt 2028. a jaanuari lõpuks. Töös kasutatava EUROMODi sisendandmestiku, ESU ja HFCS andmete säilitamine ei sõltu antud uuringust, kuna andmestikud on loodud teise projekti raames (osa riikliku statistika töödest), kuid hävitatakse praeguse uuringu käigus loodud analüüsitabelid, muud kokkuvõtvad andmed ja projektikaustad. 5 Isikuandmete töötlemise eesmärgid 5.1 Töötlemise eesmärgid Andmepäringu ning töötlemise eesmärk on luua andmepõhine raamistik, mis võimaldab analüüsida TTT ja tervishoiu omaosaluse digitaliseerimise, automatiseerimise ja personaliseerimise võimalusi. Teadusuuring viiakse läbi Sotsiaalministeeriumi ülesannete täitmiseks ning teadmistepõhise poliitikakujundamise toetamiseks. Uuringu läbiviimise alus tuleneb teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 9 lõikest 1 ning Sotsiaalministeeriumi ülesannetest sotsiaal- ja tervisepoliitika kavandamisel ja poliitikameetmete mõju hindamisel. Isikuandmete töötlemisel lähtutakse isikuandmete kaitse seaduse (IKS) §-st 6. IKS § 6 lõike 5 kohaselt käsitletakse teadusuuringuna ka täidesaatva riigivõimu poliitikakujundamise eesmärgil tehtavaid analüüse ja uuringuid Isikuandmeid töödeldakse eelkõige pseudonüümitud kujul (IKS § 6 lg 1) ning isikut tuvastamist võimaldaval kujul töötlemisel lähtutakse IKS § 6 lõikes 3 sätestatud tingimustest. Andmeid töödeldakse üksnes uuringu eesmärkide saavutamiseks vajalikus ulatuses ning kooskõlas eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtetega. Uuringu läbiviimise ja isikuandmete töötlemise õiguslikku alust on täpsemalt kirjeldatud peatükis 1.1.2. 5.1.1 Kas antud juhul toimub töötlemine teaduse eesmärgil? Isikuandmeid töödeldakse Sotsiaalministeeriumi poliitikakujundamise eesmärgil, mida käsitatakse IKS § 6 lõike 5 kohaselt teadusuuringuna. 6 Riskide hindamine ja nende tuvastamine Riskide kaardistus koos maandamise meetmega on toodud järgmises tabelis. Riski tõenäosust ja mõju on hinnatud pärast maandusmeetmete rakendamist. Riski Riski nimetus Riski Riski mõju (0- Riski tase Tegevused / ettepanekud riski maandamiseks nr tõenäosus väga madal; (0-väga 4-väga kõrge) madal; 4-väga kõrge) 1 Andmesubjektide andmed saavad 1 4 keskmine  Andmetega töötab piiratud arv uurijaid, isikustatud avalikuks andmeid uurimisgrupp ei näe.  Täpselt sätestatud andmeedastuse protsessid ja turvameetmed.  Andmete kasutamine pseudonümiseeritud kujul.  Uuringus kasutatavaid andmeid kasutatakse vaid teadlastele mõeldud Statistikaameti RDP-keskkonnas.  Kõikidele Statistikaameti teadlaste keskkonnast väljuvatele tabelitele ja joonistele tehakse Statistikaameti töötaja poolt aimatavuse kontroll. Väljastatakse vaid kontrolli edukalt läbinud tulemid. 2 Andmestikus olevate 1 3 keskmine andmesubjektide suurel hulgal  Andmetega töötab piiratud arv uurijaid. (süstemaatiline) tuvastamine ja  Depseudonüümimine ei ole võimalik. juhuslik tuvastamine  Teaduseetika järgimine, AKI taotluses kirjeldatud andmetöötluse eesmärkide täitmine. 3 Avaldatavad tulemused on liiga 1 3 keskmine  Kõikidele Statistikaameti teadlaste keskkonnast detailsed (andmesubjektide väljuvatele tabelitele ja joonistele tehakse tuvastamise risk) Statistikaameti töötaja poolt aimatavuse kontroll. Väljastatakse vaid kontrolli edukalt läbinud tulemid.   Tulemused esitatakse agregeeritud kujul.  Tulemuste avaldamisel tagatakse statistiline anonüümsus.  Andmete repositooriumisse lisamine ei ole plaanis. 4 Uuringu eesmärgi piiridest 1 2 madal  Läbi on viidud andmekaitsealane mõjuhinnang. väljumine  Vastutav uurija teavitab kõiki uuringumeeskonna liikmeid uuringu ja mõjuhinnangu tingimustest. 5 Koodivõtme konfidentsiaalsuse 1 2 madal  Uuringumeeskond ei pääse ligi pseudonümiseerimise kadu koodivõtmele  Uuringus kasutatavad andmestikud on juba pseudonümiseeritud, täiendavate uuringus kasutatavate andmete pseudonümiseerimise viib läbi Statistikaamet 6 Uuringuandmete terviklikuse 1 2 madal  Riiklike andmekogude puhul on tagatud andmete rikkumine – nt registripidaja terviklus vastavalt andmekogu põhimäärusele. edastab ebaõiged või ebatäielikud  Uuringumeeskonnal on kogemusi registriandmetega andmed töötamisel.  Registriandmete kättesaamisel kontrollitakse enne analüüsi läbiviimist andmete tervliklikust ja kvaliteeti. 7 Andmesubjektide õigused ei ole 1 2 madal  Uuringusse täiendavalt uuritavaid ei värvata ega võeta uuringu läbiviimisel tagatud ühendust uuritavatega.  Uuringuga seoses ei muutu uuritavate (kui andmesubjektide) kohustuste maht ega kahjustata muul viisil ülemäära nende õigusi.  Andmekoosseis on kooskõlastatud Statistikaametiga ja registripidajatega.  Andmetöötleja lähtub andmete töötlemisel isikuandmete töötleja üldjuhendis toodud andmete töötlemise põhimõtetest.