KOHTUOTSUS
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Tallinna Halduskohus
Kohtunik Anu Maria Brenner
Otsuse tegemise aeg ja koht 21. august 2026, Tallinn
Haldusasja number 3-26-1
Haldusasi Harri Värsi kaebus Harju Maakohtu kohustamiseks
lahendama kaebaja 26.11.2025 pöördumine uuesti või
väljastada pöördumises küsitud kohtulahendid
Menetlusosalised Kaebaja Harri Värs
Vastustaja Harju Maakohus, esindaja Liina Naaber-Kivisoo
Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta kaebus rahuldamata.
2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21.09.2026 (halduskohtumenetluse
seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).
Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-
kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kätte-
toimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
(HKMS § 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,
vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182
lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb
tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta
menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.
Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).
3-26-1
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Harri Värs esitas 26.11.2025 Harju Maakohtule pöördumise, milles palus talle edastada 1)
Harju Maakohtu 03.07.2012 otsus asjas, milles tunnistati süüdi Aleksei Dressen ja Viktoria
Dressen; 2) Viru Maakohtu 20.09.2022 määrus asjas 1-07-8640 (Romeo Kalda ennetähtaegse
vabastamise küsimus); 3) Harju Maakohtu 01.12.2022 määrus, Tallinna Ringkonnakohtu
16.01.2023 määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu 21.09.2023 määrus asjas 1-15-400 (isiku
Eduard Mägi ennetähtaegse vabastamise küsimus). H. Värs palus tagada ligipääs soovitud
teabele vähemalt osas, millele juurdepääsupiirang ei kehti.
2. Harju Maakohtu esimees teatas H. Värsile 17.12.2025 kirjaga järgmist. Arvestades, et
Riigikohtu menetluses on haldusasi nr 3-22-2263, milles on käsitletud pöörduja õigust tutvuda
kolmandaid isikuid puudutavate kriminaalasjade toimikutega, siis saab Harju Maakohus
kõnealuse uue taotluse lahendada peale nimetatud asjas kohtuotsuse tegemist, kuivõrd selgub
Riigikohtu otsusest haldusorgani kohustus sarnaste taotluste lahendamiseks ja kaalutlused,
millest haldusorgan lähtuma peab.
3. Tallinna Halduskohtule saabus 01.01.2026 H. Värsi kaebus nõuetes tunnistada Harju
Maakohtu 17.12.2025 vastus kvalitatiivselt põhiseadusega vastuolus olevaks ning kohustada
Harju Maakohut H. Värsi 26.11.2025 pöördumist uuesti lahendama või küsitud kohtulahendeid
väljastama.
4. Tallinna Halduskohtu 23.01.2026 kohtunõude kohaselt tuli Harju Maakohtul hiljemalt
30.01.2026 selgitada 17.12.2025 vastusega seonduvaid asjaolusid ning teatada, kas vastustaja
näeb võimalust lõpetada menetlus kompromissi või muu kokkuleppega.
5. Harju Maakohtu esimees selgitas 28.01.2026 vastuses kohtunõudele, et maakohtu esimehe
17.12.2025 e-kirja kaebajale tuleb käsitleda tähtaja pikendamisena ning maakohus peab
võimalikuks asja lahendamist kompromissiga. Vastuse andmise võimatuse tingis asjaolu, et
Riigikohtu halduskolleegiumi kogu koosseis on haldusasjas 3-22-2263 andmas hinnangut
sarnasele olukorrale, mis loob õigusselguse ka käesoleva pöördumise lahendamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6. Kaebaja leiab, et Harju Maakohtu vastus on vastuolus põhiseadusega. Igaühel on õigus
pöörduda avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja ametiisikute poole (Eesti
Vabariigi Põhiseaduse § 46).
7. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
7.1. Harju Maakohtu 03.07.2012 otsust asjas, milles tunnistati süüdi A. Dressen ja V. Dressen
ei ole võimalik kaebajale tutvumiseks edastada (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.12.2026
otsus nr 3-22-2263). Tegemist on kohtuasjaga, mis oli kuulutatud kinniseks riigisaladuse
kaitseks ja olenemata asjaolust, et kohtuotsus ei sisalda otseselt riigisaladust, siis on selle
avaldamine menetlusvälistele isikutele põhjendamatu. Lisaks sellele on kohaldatav avaliku
teabe seaduse (AvTS) § 40 lg 3, kuna kohtuotsus sisaldab ka isikuandmeid, seega kehtib
juurdepääsupiirang 75 aastat. Lisaks ei ole kaebaja põhistanud oma kaalukat õigust või huvi.
7.2. Kaebaja abstraktne kodanikuhuvi ei kaalu üles võimalikku riivet riigi julgeolekule, kuna
nimetatud otsus sisaldab asjaolusid, mille avaldamist on Kaitsepolitseiamet kui ka
Riigiprokuratuur soovinud piirata.
7.3. Kaebajale ei ole võimalik edastata ka Harju Maakohtu 01.12.2022 määrust ja Tallinna
Ringkonnakohtu 16.01.2023 määrust ja Tallinna Ringkonnakohtu 21.09.2023 määrust asjas nr
1-15-400. Tegemist on kohtuotsustega, mis sisaldavad isikuandmeid ja millele kohaldub
2(5)
3-26-1
juurdepääsupiirang (AvTS § 40 lg 1 ja lg 3). Vastustaja möönab, et Viru Maakohtu 20.09.2022
määruse nr 1-07-8640 osas oleks vastustaja pidanud teabenõude edastama Viru Maakohtule.
Vastustaja on selle edastanud kohtuväliselt.
KOHTU PÕHJENDUSED
8. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, sõltumata asjaolust, et maakohus ei ole
lõplikult keeldunud teabenõude täitmisest oma 17.12.2025 e-kirjas. Küll aga saab käesolevas
asjas esitatud vastusest kaebusele selgelt järeldada, et maakohus teabenõuet ei rahulda. Seega
on vastustaja vastanud keeldumisega teabenõudele, kuid on teinud seda hilinenult. Samas
hilinenult vastamine on menetlusnormi rikkumine, kuid ei mõjutanud keeldumise
õiguspärasust. Lõppkokkuvõttes on vastustaja õigesti keeldunud taotletud dokumentide
väljastamisest, kuivõrd kogu kriminaalasja toimik on juurdepääsupiiranguga, sh kohtuotsus.
Menetlusvälisel isikul puudub õigus tutvuda kinnise kriminaalasja toimikuga, sh
kohtuotsusega.
9. Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on kaebaja teabenõude
täitmisest õiguspäraselt keeldunud.
10. Asja materjalist nähtuvalt esitas kaebaja 26.11.2025 Harju Maakohtule pöördumise, milles
palus edastada järgmised dokumendid: 1) Harju Maakohtu 03.07.2012 otsus asjas, milles
tunnistati süüdi A. Dressen ja V. Dressen; 2) Viru Maakohtu 20.09.2022 määrus nr 1-07-8640
ning 3) Harju Maakohtu 01.12.2022 määrus, Tallinna Ringkonnakohtu 16.01.2023 määrus ja
Tallinna Ringkonnakohtu 21.09.2023 määrus nr 1-15-400 (digitaalse kohtutoimiku lehed (dtl-
d) 5-6). Seejuures palus kaebaja tagada juurdepääs vähemalt sellele osale teabest, millele
juurdepääsupiirang ei kehti.
11. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus, et tegemist on teabenõudega AvTS § 6 tähenduses.
Vastavalt AvTS §-le 6 on teabenõue teabenõudja poolt AvTS-s sätestatud korras teabevaldajale
esitatud taotlus teabe saamiseks või taaskasutamiseks.
12. Teabenõue täidetakse viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul (AvTS § 18
lg 1). Kui teabenõuet ei ole võimalik teabenõudja esitatud andmete puudulikkuse tõttu täita, siis
teavitab teabevaldaja sellest teabenõudjat viie tööpäeva jooksul teabenõude täpsustamiseks
(AvTS § 18 lg 2). Kui teabevaldajal on vaja teabenõuet täpsustada või kui teabe
väljaselgitamine on aeganõudev, võib ta teabenõude täitmise tähtaega pikendada kuni 15
tööpäevani (AvTS § 19).
13. Asja materjalidest nähtub, et maakohus on 17.12.2025 e-kirjas selgitanud, et saab kaebaja
teabenõudele vastata alles pärast Riigikohtu menetluses olevas haldusasjas nr 3-22-2263 otsuse
tegemist (digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 5). Seejuures on Harju Maakohus kinnitanud oma
28.01.2026 vastuses Tallinna Halduskohtu kohtunõudele, et 17.12.2025 e-kirja tuleb käsitleda
tähtaja pikendamisena (dtl 17). Ühtlasi nähtub asja materjalist, et vastustaja ei ole ka peale
Riigikohtu halduskolleegiumi 16.04.2026 otsuse nr 3-22-2263 tegemist eraldi e-kirjaga kaebaja
teabenõudele vastanud.
14. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kaebaja 26.11.2025 teabenõudele ei ole vastatud
seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Küll aga saab lugeda, et vastustaja vastas kaebaja
teabenõudele vastuses kaebusele, s.o 04.06.2026. Seega saab alljärgnevalt kohus kontrollida,
kas vastustaja on õiguspäraselt keeldunud kaebajale tema teabenõudes taotletud dokumentide
väljastamisest.
15. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud järgmist: „AvTS § 35 lg 1 p 1 näeb ette, et
teabevaldaja on kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks
3(5)
3-26-1
kriminaal- või väärteomenetluses kogutud teabe, v.a vastavalt väärteomenetluse seadustikus ja
kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS) sätestatud tingimustel avaldatava teabe. Seega, kuigi
AvTS lähtub avatud ühiskonna põhimõtetest (AvTS § 1) ja sellest, et avalikkus on reegel ning
piirang sellele erand, on kriminaalmenetlust puudutavalt kehtestatud imperatiivne lähtekoht
vastupidine. Teisisõnu, kogu kriminaalmenetluses kogutud teave tuleb AvTS § 35 lg 1 p 1 järgi
tunnistada juurdepääsupiiranguga teabeks /…/. KrMS ei reguleeri juurdepääsu maakohtus
arhiveeritud kriminaalasja kohtutoimikule. Kuna AvTS § 35 lg 1 p 1 kohaldamisala ei sõltu
sellest, milliseid andmeid vaidlusalune kohtutoimik sisaldab /…/ ja millise
menetlusstaadiumiga on tegu, laieneb juurdepääsupiirang seega kogu maakohtus arhiveeritud
kriminaalasja kohtutoimikule /…/.“ (Riigikohtu halduskolleegiumi 16.04.2026 otsus nr 3-22-
2263, p 26). Veelgi enam, kohtute infosüsteemi andmetel on Harju Maakohtu 03.07.2012 otsus
asjas, millega tunnistati süüdi A. Dressen ja V. Dressen, kuulutatud kinniseks (tegemist on
kinnise kohtumenetlusega). Ka avalikult kättesaadavate andmete kohaselt on tegemist kinnise
asjaga, mille materjalidele seati pikaajaline juurdepääsupiirang1.
16. AvTS § 9 lg 2 punkti 7 kohaselt on teabele juurdepääsu võimaldamisel teabevaldaja
kohustatud tagama teabe juurdepääsupiirangutest kinnipidamise. AvTS § 35 lg 1 p 31 kohaselt
on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe
sisejulgeoleku tagamise, riigikaitsepoliitika kujundamise, riigikaitse korraldamise, sealhulgas
riigi sõjalise kaitse planeerimise, ettevalmistamise ja juhtimise, või riigisaladuse ja salastatud
välisteabe kaitse korraldamisega tegeleva teabevaldaja struktuuriüksuse ülesannete ja
koosseisu, ametniku ja töötaja ning tema ülesannete kohta, kui sellise teabe avalikuks tulek
ohustaks riigi julgeolekut või riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitset. Kuigi AvTS § 38 lg
4 võimaldab asutuse juhil kaalutlusõigust otsustamaks menetlusvälise isiku juurdepääs
asutusesiseseks tunnistatud teabele, siiski tuleb arvesse võtta, et see ei kahjustaks riigi või
omavalitsusüksuse huve. Kohtu hinnangul on kinnise menetluse puhul selline kaalutlusõigus
redutseerunud nullini.
17. Ülaltoodu kokkuvõtteks keeldus vastustaja õiguspäraselt kaebajale juurdepääsu
võimaldamisest kinniseks kuulutatud kriminaalasjas tehtud kohtulahendile.
18. Teiseks taotles kaebaja juurdepääsu Viru Maakohtu 20.09.2022 määrusele nr 1-07-8640.
19. Tulenevalt AvTS § 21 lg-st 1, kui teabevaldaja ei valda taotletud teavet, selgitab ta välja
pädeva teabevaldaja ja edastab talle teabenõude viivitusteta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva
jooksul, teatades sellest samal ajal teabenõudjale.
20. Asja materjalist nähtub, et vastustaja on 04.06.2026 edastanud teabenõude Viru Maakohtu
20.09.2022 määruse nr 1-07-8640 osas Viru Maakohtule ning teavitanud sellest ka teabenõudjat
(dtl 29). Kuigi vastustaja ei ole teabenõuet edastanud viivitamatult ega ka hiljemalt 5 tööpäeva
jooksul, ei mõjutanud see menetlusnormi rikkumine teabenõude edastamise õiguspärasust
(HMS § 58).
21. Kolmandaks on kaebaja taotlenud juurdepääsu Harju Maakohtu 01.12.2022 määrusele,
Tallinna Ringkonnakohtu 16.01.2023 määrusele ja Tallinna Ringkonnakohtu 21.09.2023
määrusele nr 1-15-400.
22. Poolte vahel ei ole vaidlust, et tegemist on kriminaalasjas tehtud lahenditega, mistõttu on
taotlenud juurdepääsu kriminaalasjatoimikule. Seetõttu kehtib ka taotletud dokumentidele
juurdepääsupiirang AvTS § 35 lg 1 punkti 1 alusel. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
26.04.2023 määrusest nr 1-15-400 nähtuvalt on tegemist kinnipeetava vangistusest tingimisi
enne tähtaega vabastamata jätmist puudutavate lahenditega. Tulenevalt KrMS § 4081 lg-st 1
avalikustatakse jõustunud kohtuotsus ja jõustunud kohtumäärus, millega menetlus lõpetatakse,
1
Aleksei Dresseni kriminaalasi salastatakse pooleks sajandiks - Delfi
4(5)
3-26-1
selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus, välja arvatud juhul, kui kriminaalasjas, milles
kohtumäärus tehti, jätkub kohtueelne menetlus. „Kolleegium selgitab, et menetlust lõpetavate
kohtuotsuste ja -määruste all tuleb viidatud sätte kontekstis mõista kohtulahendeid, millega
kriminaalasja kohtulik arutamine selle kohtuastme jaoks siduvalt lõpetatakse. Sellisteks
lahenditeks on eeskätt vastava kohtuinstantsi kohtuotsused kõigis menetlusliikides (KrMS §
238 lg 1 p 4, § 248 lg 1 p 5, § 253 p 1, § 2565 lg 1 p 2, § 309 lg 1, § 337 lg 1 ja § 361 lg 1) ning
kohtumäärused, millega kriminaalmenetlus mis tahes menetlusliigis lõpetatakse
kriminaalmenetlust välistavate asjaolude esinemise tõttu (KrMS § 199 lg 1 p-d 2-6), seoses
mõistliku aja möödumisega (KrMS § 2742) või otstarbekuse kaalutlustel (KrMS § 274 lg-d 5-
6). Erinevalt loetletud lahenditest ei ole täitemenetluses tehtavatel määrustel
kriminaalmenetlust lõpetavat toimet. Kaitsjatel on seega õigus, et selliseid esimese ja teise
astme kohtu määruseid arvutivõrgus ei avalikustata, kuna need ei kuulu KrMS § 4081 lg 1
kohaldamisalasse. Riigikohtu lahendite jaoks on nähtud ette erikord /…/. Ülaltoodust järeldub,
et KrMS § 4081 lg 1 alusel ei olnud alust avalikustada ringkonnakohtu määrusi, millega jäeti
/…/ karistuse täitmisele pööramise ja tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata
jätmise peale esitatud kaebused rahuldamata.“ (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 08.11.2024
määrus nr 1-21-957 ja nr 1-21-5438, punktid 9-10). Järelikult ei kuulunud kaebaja taotletud
lahendid avalikustamisele.
23. Tulenevalt AvTS § 39 lg-st 1 võimaldab teabevaldaja juurdepääsu tema valduses olevatele
isikuandmetele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse
kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ
kehtetuks tunnistamise kohta (IKÜM) või seaduses sätestatud aluse olemasolul AvTS-s
sätestatud korras.
24. Juhindudes Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 08.11.2024 määruses nr 1-21-957 ja nr 1-21-
5438 toodust, puudus maakohtul õigus neid lahendeid avalikustada. Ka ei nähtu kaebaja
teabenõudest kaalukat õigustatud huvi, kuivõrd huvi veenduda võimu teostamise läbipaistvuses
ja õiguspärasuses (dtl 5), on pelgalt õigustatud huvi IKÜM art 6 lg 1 punkti f mõttes (vt
Riigikohtu halduskolleegiumi 16.04.2026 otsus nr 3-22-2263, p-d 32.2 ja 33). Seda enam, et
kaebajal on võimalus tutvuda Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 08.11.2024 määrusega nr 1-21-
957 ja nr 1-21-5438, oli isikuandmete kaitse kaalukam, kui kaebaja õigustatud huvi.
25. AvTS § 40 lg 3 kohaselt kehtib asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud isikuandmeid
sisaldavale teabele juurdepääsupiirang selle saamisest või dokumenteerimisest alates 75 aastat
või isiku surmast alates 30 aastat, või kui surma ei ole võimalik tuvastada, siis 110 aastat, alates
isiku sünnist. Vastustaja on põhjendatult selgitanud, et taotletud Harju Maakohtu 01.12.2022
määrusele, Tallinna Ringkonnakohtu 16.01.2023 määrusele ja Tallinna Ringkonnakohtu
21.09.2023 määrusele nr 1-15-400 kehtib juurdepääsupiirang 75 aastat.
26. Ülaltoodust tulenevalt on vastustaja õiguspäraselt keeldunud kaebaja teabenõude
rahuldamisest ka seoses Harju Maakohtu 01.12.2022 määruse, Tallinna Ringkonnakohtu
16.01.2023 määruse ja Tallinna Ringkonnakohtu 21.09.2023 määrusega nr 1-15-400.
27. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata.
28. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja
kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad menetlusosaliste
võimalikud menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
KOHTUOTSUS
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Tallinna Halduskohus
Kohtunik Anu Maria Brenner
Otsuse tegemise aeg ja koht 21. august 2026, Tallinn
Haldusasja number 3-26-1
Haldusasi Harri Värsi kaebus Harju Maakohtu kohustamiseks
lahendama kaebaja 26.11.2025 pöördumine uuesti või
väljastada pöördumises küsitud kohtulahendid
Menetlusosalised Kaebaja Harri Värs
Vastustaja Harju Maakohus, esindaja Liina Naaber-Kivisoo
Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta kaebus rahuldamata.
2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21.09.2026 (halduskohtumenetluse
seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).
Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-
kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kätte-
toimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
(HKMS § 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,
vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182
lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb
tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta
menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.
Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).
3-26-1
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Harri Värs esitas 26.11.2025 Harju Maakohtule pöördumise, milles palus talle edastada 1)
Harju Maakohtu 03.07.2012 otsus asjas, milles tunnistati süüdi Aleksei Dressen ja Viktoria
Dressen; 2) Viru Maakohtu 20.09.2022 määrus asjas 1-07-8640 (Romeo Kalda ennetähtaegse
vabastamise küsimus); 3) Harju Maakohtu 01.12.2022 määrus, Tallinna Ringkonnakohtu
16.01.2023 määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu 21.09.2023 määrus asjas 1-15-400 (isiku
Eduard Mägi ennetähtaegse vabastamise küsimus). H. Värs palus tagada ligipääs soovitud
teabele vähemalt osas, millele juurdepääsupiirang ei kehti.
2. Harju Maakohtu esimees teatas H. Värsile 17.12.2025 kirjaga järgmist. Arvestades, et
Riigikohtu menetluses on haldusasi nr 3-22-2263, milles on käsitletud pöörduja õigust tutvuda
kolmandaid isikuid puudutavate kriminaalasjade toimikutega, siis saab Harju Maakohus
kõnealuse uue taotluse lahendada peale nimetatud asjas kohtuotsuse tegemist, kuivõrd selgub
Riigikohtu otsusest haldusorgani kohustus sarnaste taotluste lahendamiseks ja kaalutlused,
millest haldusorgan lähtuma peab.
3. Tallinna Halduskohtule saabus 01.01.2026 H. Värsi kaebus nõuetes tunnistada Harju
Maakohtu 17.12.2025 vastus kvalitatiivselt põhiseadusega vastuolus olevaks ning kohustada
Harju Maakohut H. Värsi 26.11.2025 pöördumist uuesti lahendama või küsitud kohtulahendeid
väljastama.
4. Tallinna Halduskohtu 23.01.2026 kohtunõude kohaselt tuli Harju Maakohtul hiljemalt
30.01.2026 selgitada 17.12.2025 vastusega seonduvaid asjaolusid ning teatada, kas vastustaja
näeb võimalust lõpetada menetlus kompromissi või muu kokkuleppega.
5. Harju Maakohtu esimees selgitas 28.01.2026 vastuses kohtunõudele, et maakohtu esimehe
17.12.2025 e-kirja kaebajale tuleb käsitleda tähtaja pikendamisena ning maakohus peab
võimalikuks asja lahendamist kompromissiga. Vastuse andmise võimatuse tingis asjaolu, et
Riigikohtu halduskolleegiumi kogu koosseis on haldusasjas 3-22-2263 andmas hinnangut
sarnasele olukorrale, mis loob õigusselguse ka käesoleva pöördumise lahendamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6. Kaebaja leiab, et Harju Maakohtu vastus on vastuolus põhiseadusega. Igaühel on õigus
pöörduda avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja ametiisikute poole (Eesti
Vabariigi Põhiseaduse § 46).
7. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
7.1. Harju Maakohtu 03.07.2012 otsust asjas, milles tunnistati süüdi A. Dressen ja V. Dressen
ei ole võimalik kaebajale tutvumiseks edastada (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.12.2026
otsus nr 3-22-2263). Tegemist on kohtuasjaga, mis oli kuulutatud kinniseks riigisaladuse
kaitseks ja olenemata asjaolust, et kohtuotsus ei sisalda otseselt riigisaladust, siis on selle
avaldamine menetlusvälistele isikutele põhjendamatu. Lisaks sellele on kohaldatav avaliku
teabe seaduse (AvTS) § 40 lg 3, kuna kohtuotsus sisaldab ka isikuandmeid, seega kehtib
juurdepääsupiirang 75 aastat. Lisaks ei ole kaebaja põhistanud oma kaalukat õigust või huvi.
7.2. Kaebaja abstraktne kodanikuhuvi ei kaalu üles võimalikku riivet riigi julgeolekule, kuna
nimetatud otsus sisaldab asjaolusid, mille avaldamist on Kaitsepolitseiamet kui ka
Riigiprokuratuur soovinud piirata.
7.3. Kaebajale ei ole võimalik edastata ka Harju Maakohtu 01.12.2022 määrust ja Tallinna
Ringkonnakohtu 16.01.2023 määrust ja Tallinna Ringkonnakohtu 21.09.2023 määrust asjas nr
1-15-400. Tegemist on kohtuotsustega, mis sisaldavad isikuandmeid ja millele kohaldub
2(5)
3-26-1
juurdepääsupiirang (AvTS § 40 lg 1 ja lg 3). Vastustaja möönab, et Viru Maakohtu 20.09.2022
määruse nr 1-07-8640 osas oleks vastustaja pidanud teabenõude edastama Viru Maakohtule.
Vastustaja on selle edastanud kohtuväliselt.
KOHTU PÕHJENDUSED
8. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, sõltumata asjaolust, et maakohus ei ole
lõplikult keeldunud teabenõude täitmisest oma 17.12.2025 e-kirjas. Küll aga saab käesolevas
asjas esitatud vastusest kaebusele selgelt järeldada, et maakohus teabenõuet ei rahulda. Seega
on vastustaja vastanud keeldumisega teabenõudele, kuid on teinud seda hilinenult. Samas
hilinenult vastamine on menetlusnormi rikkumine, kuid ei mõjutanud keeldumise
õiguspärasust. Lõppkokkuvõttes on vastustaja õigesti keeldunud taotletud dokumentide
väljastamisest, kuivõrd kogu kriminaalasja toimik on juurdepääsupiiranguga, sh kohtuotsus.
Menetlusvälisel isikul puudub õigus tutvuda kinnise kriminaalasja toimikuga, sh
kohtuotsusega.
9. Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on kaebaja teabenõude
täitmisest õiguspäraselt keeldunud.
10. Asja materjalist nähtuvalt esitas kaebaja 26.11.2025 Harju Maakohtule pöördumise, milles
palus edastada järgmised dokumendid: 1) Harju Maakohtu 03.07.2012 otsus asjas, milles
tunnistati süüdi A. Dressen ja V. Dressen; 2) Viru Maakohtu 20.09.2022 määrus nr 1-07-8640
ning 3) Harju Maakohtu 01.12.2022 määrus, Tallinna Ringkonnakohtu 16.01.2023 määrus ja
Tallinna Ringkonnakohtu 21.09.2023 määrus nr 1-15-400 (digitaalse kohtutoimiku lehed (dtl-
d) 5-6). Seejuures palus kaebaja tagada juurdepääs vähemalt sellele osale teabest, millele
juurdepääsupiirang ei kehti.
11. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus, et tegemist on teabenõudega AvTS § 6 tähenduses.
Vastavalt AvTS §-le 6 on teabenõue teabenõudja poolt AvTS-s sätestatud korras teabevaldajale
esitatud taotlus teabe saamiseks või taaskasutamiseks.
12. Teabenõue täidetakse viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul (AvTS § 18
lg 1). Kui teabenõuet ei ole võimalik teabenõudja esitatud andmete puudulikkuse tõttu täita, siis
teavitab teabevaldaja sellest teabenõudjat viie tööpäeva jooksul teabenõude täpsustamiseks
(AvTS § 18 lg 2). Kui teabevaldajal on vaja teabenõuet täpsustada või kui teabe
väljaselgitamine on aeganõudev, võib ta teabenõude täitmise tähtaega pikendada kuni 15
tööpäevani (AvTS § 19).
13. Asja materjalidest nähtub, et maakohus on 17.12.2025 e-kirjas selgitanud, et saab kaebaja
teabenõudele vastata alles pärast Riigikohtu menetluses olevas haldusasjas nr 3-22-2263 otsuse
tegemist (digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 5). Seejuures on Harju Maakohus kinnitanud oma
28.01.2026 vastuses Tallinna Halduskohtu kohtunõudele, et 17.12.2025 e-kirja tuleb käsitleda
tähtaja pikendamisena (dtl 17). Ühtlasi nähtub asja materjalist, et vastustaja ei ole ka peale
Riigikohtu halduskolleegiumi 16.04.2026 otsuse nr 3-22-2263 tegemist eraldi e-kirjaga kaebaja
teabenõudele vastanud.
14. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kaebaja 26.11.2025 teabenõudele ei ole vastatud
seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Küll aga saab lugeda, et vastustaja vastas kaebaja
teabenõudele vastuses kaebusele, s.o 04.06.2026. Seega saab alljärgnevalt kohus kontrollida,
kas vastustaja on õiguspäraselt keeldunud kaebajale tema teabenõudes taotletud dokumentide
väljastamisest.
15. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud järgmist: „AvTS § 35 lg 1 p 1 näeb ette, et
teabevaldaja on kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks
3(5)
3-26-1
kriminaal- või väärteomenetluses kogutud teabe, v.a vastavalt väärteomenetluse seadustikus ja
kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS) sätestatud tingimustel avaldatava teabe. Seega, kuigi
AvTS lähtub avatud ühiskonna põhimõtetest (AvTS § 1) ja sellest, et avalikkus on reegel ning
piirang sellele erand, on kriminaalmenetlust puudutavalt kehtestatud imperatiivne lähtekoht
vastupidine. Teisisõnu, kogu kriminaalmenetluses kogutud teave tuleb AvTS § 35 lg 1 p 1 järgi
tunnistada juurdepääsupiiranguga teabeks /…/. KrMS ei reguleeri juurdepääsu maakohtus
arhiveeritud kriminaalasja kohtutoimikule. Kuna AvTS § 35 lg 1 p 1 kohaldamisala ei sõltu
sellest, milliseid andmeid vaidlusalune kohtutoimik sisaldab /…/ ja millise
menetlusstaadiumiga on tegu, laieneb juurdepääsupiirang seega kogu maakohtus arhiveeritud
kriminaalasja kohtutoimikule /…/.“ (Riigikohtu halduskolleegiumi 16.04.2026 otsus nr 3-22-
2263, p 26). Veelgi enam, kohtute infosüsteemi andmetel on Harju Maakohtu 03.07.2012 otsus
asjas, millega tunnistati süüdi A. Dressen ja V. Dressen, kuulutatud kinniseks (tegemist on
kinnise kohtumenetlusega). Ka avalikult kättesaadavate andmete kohaselt on tegemist kinnise
asjaga, mille materjalidele seati pikaajaline juurdepääsupiirang1.
16. AvTS § 9 lg 2 punkti 7 kohaselt on teabele juurdepääsu võimaldamisel teabevaldaja
kohustatud tagama teabe juurdepääsupiirangutest kinnipidamise. AvTS § 35 lg 1 p 31 kohaselt
on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe
sisejulgeoleku tagamise, riigikaitsepoliitika kujundamise, riigikaitse korraldamise, sealhulgas
riigi sõjalise kaitse planeerimise, ettevalmistamise ja juhtimise, või riigisaladuse ja salastatud
välisteabe kaitse korraldamisega tegeleva teabevaldaja struktuuriüksuse ülesannete ja
koosseisu, ametniku ja töötaja ning tema ülesannete kohta, kui sellise teabe avalikuks tulek
ohustaks riigi julgeolekut või riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitset. Kuigi AvTS § 38 lg
4 võimaldab asutuse juhil kaalutlusõigust otsustamaks menetlusvälise isiku juurdepääs
asutusesiseseks tunnistatud teabele, siiski tuleb arvesse võtta, et see ei kahjustaks riigi või
omavalitsusüksuse huve. Kohtu hinnangul on kinnise menetluse puhul selline kaalutlusõigus
redutseerunud nullini.
17. Ülaltoodu kokkuvõtteks keeldus vastustaja õiguspäraselt kaebajale juurdepääsu
võimaldamisest kinniseks kuulutatud kriminaalasjas tehtud kohtulahendile.
18. Teiseks taotles kaebaja juurdepääsu Viru Maakohtu 20.09.2022 määrusele nr 1-07-8640.
19. Tulenevalt AvTS § 21 lg-st 1, kui teabevaldaja ei valda taotletud teavet, selgitab ta välja
pädeva teabevaldaja ja edastab talle teabenõude viivitusteta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva
jooksul, teatades sellest samal ajal teabenõudjale.
20. Asja materjalist nähtub, et vastustaja on 04.06.2026 edastanud teabenõude Viru Maakohtu
20.09.2022 määruse nr 1-07-8640 osas Viru Maakohtule ning teavitanud sellest ka teabenõudjat
(dtl 29). Kuigi vastustaja ei ole teabenõuet edastanud viivitamatult ega ka hiljemalt 5 tööpäeva
jooksul, ei mõjutanud see menetlusnormi rikkumine teabenõude edastamise õiguspärasust
(HMS § 58).
21. Kolmandaks on kaebaja taotlenud juurdepääsu Harju Maakohtu 01.12.2022 määrusele,
Tallinna Ringkonnakohtu 16.01.2023 määrusele ja Tallinna Ringkonnakohtu 21.09.2023
määrusele nr 1-15-400.
22. Poolte vahel ei ole vaidlust, et tegemist on kriminaalasjas tehtud lahenditega, mistõttu on
taotlenud juurdepääsu kriminaalasjatoimikule. Seetõttu kehtib ka taotletud dokumentidele
juurdepääsupiirang AvTS § 35 lg 1 punkti 1 alusel. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
26.04.2023 määrusest nr 1-15-400 nähtuvalt on tegemist kinnipeetava vangistusest tingimisi
enne tähtaega vabastamata jätmist puudutavate lahenditega. Tulenevalt KrMS § 4081 lg-st 1
avalikustatakse jõustunud kohtuotsus ja jõustunud kohtumäärus, millega menetlus lõpetatakse,
1
Aleksei Dresseni kriminaalasi salastatakse pooleks sajandiks - Delfi
4(5)
3-26-1
selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus, välja arvatud juhul, kui kriminaalasjas, milles
kohtumäärus tehti, jätkub kohtueelne menetlus. „Kolleegium selgitab, et menetlust lõpetavate
kohtuotsuste ja -määruste all tuleb viidatud sätte kontekstis mõista kohtulahendeid, millega
kriminaalasja kohtulik arutamine selle kohtuastme jaoks siduvalt lõpetatakse. Sellisteks
lahenditeks on eeskätt vastava kohtuinstantsi kohtuotsused kõigis menetlusliikides (KrMS §
238 lg 1 p 4, § 248 lg 1 p 5, § 253 p 1, § 2565 lg 1 p 2, § 309 lg 1, § 337 lg 1 ja § 361 lg 1) ning
kohtumäärused, millega kriminaalmenetlus mis tahes menetlusliigis lõpetatakse
kriminaalmenetlust välistavate asjaolude esinemise tõttu (KrMS § 199 lg 1 p-d 2-6), seoses
mõistliku aja möödumisega (KrMS § 2742) või otstarbekuse kaalutlustel (KrMS § 274 lg-d 5-
6). Erinevalt loetletud lahenditest ei ole täitemenetluses tehtavatel määrustel
kriminaalmenetlust lõpetavat toimet. Kaitsjatel on seega õigus, et selliseid esimese ja teise
astme kohtu määruseid arvutivõrgus ei avalikustata, kuna need ei kuulu KrMS § 4081 lg 1
kohaldamisalasse. Riigikohtu lahendite jaoks on nähtud ette erikord /…/. Ülaltoodust järeldub,
et KrMS § 4081 lg 1 alusel ei olnud alust avalikustada ringkonnakohtu määrusi, millega jäeti
/…/ karistuse täitmisele pööramise ja tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata
jätmise peale esitatud kaebused rahuldamata.“ (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 08.11.2024
määrus nr 1-21-957 ja nr 1-21-5438, punktid 9-10). Järelikult ei kuulunud kaebaja taotletud
lahendid avalikustamisele.
23. Tulenevalt AvTS § 39 lg-st 1 võimaldab teabevaldaja juurdepääsu tema valduses olevatele
isikuandmetele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse
kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ
kehtetuks tunnistamise kohta (IKÜM) või seaduses sätestatud aluse olemasolul AvTS-s
sätestatud korras.
24. Juhindudes Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 08.11.2024 määruses nr 1-21-957 ja nr 1-21-
5438 toodust, puudus maakohtul õigus neid lahendeid avalikustada. Ka ei nähtu kaebaja
teabenõudest kaalukat õigustatud huvi, kuivõrd huvi veenduda võimu teostamise läbipaistvuses
ja õiguspärasuses (dtl 5), on pelgalt õigustatud huvi IKÜM art 6 lg 1 punkti f mõttes (vt
Riigikohtu halduskolleegiumi 16.04.2026 otsus nr 3-22-2263, p-d 32.2 ja 33). Seda enam, et
kaebajal on võimalus tutvuda Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 08.11.2024 määrusega nr 1-21-
957 ja nr 1-21-5438, oli isikuandmete kaitse kaalukam, kui kaebaja õigustatud huvi.
25. AvTS § 40 lg 3 kohaselt kehtib asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud isikuandmeid
sisaldavale teabele juurdepääsupiirang selle saamisest või dokumenteerimisest alates 75 aastat
või isiku surmast alates 30 aastat, või kui surma ei ole võimalik tuvastada, siis 110 aastat, alates
isiku sünnist. Vastustaja on põhjendatult selgitanud, et taotletud Harju Maakohtu 01.12.2022
määrusele, Tallinna Ringkonnakohtu 16.01.2023 määrusele ja Tallinna Ringkonnakohtu
21.09.2023 määrusele nr 1-15-400 kehtib juurdepääsupiirang 75 aastat.
26. Ülaltoodust tulenevalt on vastustaja õiguspäraselt keeldunud kaebaja teabenõude
rahuldamisest ka seoses Harju Maakohtu 01.12.2022 määruse, Tallinna Ringkonnakohtu
16.01.2023 määruse ja Tallinna Ringkonnakohtu 21.09.2023 määrusega nr 1-15-400.
27. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata.
28. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja
kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad menetlusosaliste
võimalikud menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Saatja: Vilja Liik - HMK </O=EXCHANGELABS/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=9EB37E28619E40ADB7935E3EC0B13F84-F3C0617F-0D>
Saaja: Estra Lutus - HMK, Liina Naaber-Kivisoo - HMK
Teema: FW: Kohtudokumentide edastamine kohtuasjas nr 3-26-1
From:
[email protected] <
[email protected]>
Sent: Friday, August 21, 2026 3:41 PM
To:
[email protected]
Subject: Kohtudokumentide edastamine kohtuasjas nr 3-26-1
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Harju Maakohus
3-26-1
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja edastab Teile järgmised dokumendid (lisatud manusena):
* 21.08.2026 koostatud kohtuotsus, dokumendi koostaja Anu Maria Brenner
Kirja ja selle manuste kättesaamise kohta palume viivitamatult saata elektroonilisel teel kinnitus e-posti aadressile
[email protected] <mailto:
[email protected]> .
Menetlusdokument on kättesaadav ka avalikus e-toimikus (https://www.e-toimik.ee) ning dokumentide kättetoimetamisportaalis (https://kattetoimetamisportaal.rik.ee). E-teenustesse saab sisse logida ID-kaardi, Smart-ID või Mobiil-ID abil. Kui võtate dokumendi vastu ühes nimetatud keskkonnas, ei ole eraldi kinnitust vaja saata.
Lugupidamisega
Kristina Põder
Istungisekretär
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
6200100
Kiri on Tallinna Halduskohtu Tallinna kohtumaja saadetud menetlusdokument. Kui Te ei ole kirja adressaat või kiri on muul põhjusel sattunud Teie kätte ekslikult, palume sellest viivitamatult teavitada e-posti aadressil
[email protected] <mailto:
[email protected]> ning kustutada e-kiri postkastist ja arvutisüsteemist. Kiri võib sisaldada konfidentsiaalset teavet, mille levitamine kõrvalistele isikutele on lubamatu.
Saatja:
[email protected] <
[email protected]>
Saaja: Estra Lutus - HMK
Teema: Dokumendi nr 3-26-1/10 failide saatmine e-toimikust
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
<https://www.e-toimik.ee>
Tere
e-toimikust on Teile saadetud dokumendiga seotud fail(id) menetluses 3-26-1 (1) "Harri Värsi kaebus Harju Maakohtu kohustamiseks
lahendada kaebaja 26.11.2025 pöördumine uuesti või
väljastada pöördumises küsitud kohtulahendid".
Dokumendi info
Dokumendi liik: Kohtuotsus
Koostamise kuupäev: 21.08.2026
Koostaja: Anu Maria Brenner
E-kirjale lisatud failid (manuses):
* 3-26-1 otsus.asice
Saatja: Liina Naaber-Kivisoo (
[email protected] <mailto:
[email protected]> )