Vastus EHR- Pärnu maakond, Pärnu linn, Pärnu raudteesild BR2032 ehitusloa taotlus, menetlus nr 532640 - Transpordiamet

Failid

Sisu (failidest)

RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION EELPROJEKT PRELIMINARY DESIGN DS3/DPS1 TOOTSI-PÄRNU DS3/DPS1 TOOTSI- PÄRNU SIDEVARUSTUS OU2290 COMMUNICATION OU2290 SELETUSKIRI EXPLANATORY LETTER Ainuvastutus käesoleva väljaande eest lasub autoril. The sole responsibility of this publication lies with the author. Euroopa Liit ei vastuta selles sisalduva teabe mistahes kasutamise eest. The European Union is not responsible for any use that may be made of the information contained therein. PROJEKT / PROJECT TELLIJA / CLIENT PEATÖÖVÕTJA / MAIN CONTRACTOR KUUPÄEV / DATE 2025-12-31 DOKUMENDI NIMI / DOCUMENT NAME PROJEKT / PROJECT: Ülemiste-Pärnu Rail Baltic Estonia OÜ Veskiposti 2/1 DOKUMENDI STATUS / DOCUMENT STATUS LEPINGU NR / CONTRACT NO. Tallinn, Eesti GRK Eesti AS Sweco Sverige AB SELETUSKIRI / EXPLANATORY LETTER 2025-K036 10138 Riia tn 142, Tartu linn 50411 Gjörwellsgatan 22, ESITATUD / SUBMITTED Reg. Nr. 12734109 PROJEKTI NR / PROJECT: NO Reg.No. 12579850 Box 340 44,Stockholm ETTEVÕTE / ALLKIRI / DISTSIPLIINI KOOD / EE2100 10026, ROLL / ROLE NIMI / NAME PROJEKTI KOOD / PROJECT CODE COMPANY SIGN. DISCIPLINE CODE GRK Suomi Oy Sweden KOOSTAJA / TASE/ Jaakonranta 2, Reg.No. 556767-9849 K. Rudenko ROADPLAN PROJEKTI OSA DOK RBR KOHALIK PROJEKTI ORIGINATOR KOOSTAJA / SÜSTEEM Vantaa 01620, Finland ID / SÜSTEEM/ TÜÜP/ DISTSIPLIIN KOOD / KOOD/ ETAPP/ ORIGINATO / Reg.No. 2810844-3 Sweco Finland Oy KONTROLLIJA / PROJECT VOLUME DOC.TY DISCIPLINE RBR LOCAL PROJECT K. Rudenko ROADPLAN R LEVEL/ Ilmalanportti 4, 00240 CHECKER ID SYSTEM P CODE CODE STAGE SYSTEM TSO SAS Helsinki, Allianss 1 alus- ja pealisehitus Chemin du Corps de Garde, Finland ÜLEVAATAJA / EE2100 AL1 OU2290 UT REP U LV ENV PD A. Kaljula ROADPLAN Alliance 1 sub- and superstructure Chelles 77500, France Reg.No. 2661738-3 REVIEWER REVISIOON / Reg.No. 747252120 DOKUMENDI KOOD / DOCUMENT CODE KOOSKÕL / REVISION NGE CONTRACTING Aktsiaselts Merko 11 rue Camille Desmoulins, APRV. ARHIIVI NR / ARCHIVE NO. Ehitus Eesti Issy-les-Moulineaux 92130, Riia tn 142, Tartu linn 50411 France EE2100-AL1-OU2290-UT-REP-U-00001 001 Reg.No. 12206336 Reg.No. 789570009 1 of 6 RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION Sisukord Table of contents 1. Üldosa ................................................................................................................................................ 3 1. General Part ...................................................................................................................................... 3 2. SIDEVARUSUS ................................................................................................................................. 3 2. COMMUNICATION ............................................................................................................................ 3 2.1. NORMDOKUMENDID ................................................................................................................. 3 2.1 NORMATIVE DOCUMENTS ....................................................................................................... 3 2.2. SIDEKAEVUD JA KANALISATSIOON ........................................................................................ 3 2.2 TELECOMMUNICATIONS MANHOLES AND DUCTING........................................................... 3 2.2.1. SIDEKAEVUD ...................................................................................................................... 3 2.2.1 MANHOLES ......................................................................................................................... 3 2.2.2. SIDEKANALISATSIOON ...................................................................................................... 4 2.2.2 COMMUNICATIONS DUCTING ........................................................................................... 4 2.3. ELISA EESTI AS SIDERAJATISED ............................................................................................ 4 2.3 ELISA EESTI AS COMMUNICATIONS FACILITIES .................................................................. 4 2.4. EHITUSTÖÖDE TEOSTAMINE................................................................................................... 4 2.4 EXECUTION OF CONSTRUCTION WORKS ............................................................................. 4 2 of 6 RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION SELETUSKIRI EXPLANATORY LETTER 1. ÜLDOSA 1. GENERAL PART Käesolev projekt on koostatud Rail Baltic Estonia OÜ tellimusel. This project has been prepared on behalf of Rail Baltic Estonia OÜ. Rail Balticu projekti eesmärk on rahvusvahelise raudteeühenduse Rail Baltic Eesti raudteelõigu ja The objective of the Rail Baltic project is to prepare design documentation for the construction of the Rail raudteega seotud ehitiste ehitamiseks projekteerimisdokumentatsiooni koostamine. Rail Balticu projekt Baltic international railway connection, including the Estonian railway section and railway-related kulgeb läbi Eesti Vabariigi Pärnu, Rapla ja Harju maakonna. structures. The Rail Baltic project route passes through Pärnu, Rapla, and Harju counties in the Republic of Estonia. Projekti koostamisel on aluseks võetud RB Rail AS tehnilised kirjeldused ja projekteerimisjuhendid, võrguvaldajate tehnilised tingimused ning projekteerimise koosolekutel vastu võetud otsused. The project is based on the technical specifications and design guidelines of RB Rail AS, the technical conditions of network operators, and the decisions adopted during design coordination meetings. Eestis on Rail Baltica projektil kolm lõiku: Tallinn Ülemiste kuni Harju/Rapla maakonna piir (DS2), In Estonia, the Rail Baltica project is divided into three sections: from Tallinn Ülemiste to the Harju/Rapla Harju/Rapla maakonna piirist Tootsini (DS1) ning Tootsist Eesti/Läti piirini (DS3). county border (DS2), from the Harju/Rapla county border to Tootsi (DS1), and from Tootsi to the Estonian– Latvian border (DS3). Käesolevaga vaadeldakse detailsemalt lõigul DS3 sektsiooni Tootsist Pärnuni (DPS1) ning sellel sektsioonil ristumised Elisa Eesti AS siderajatistega OU2290. This section provides a more detailed review of the DS3 section from Tootsi to Pärnu (DPS1), as well as the crossings on this section with the telecommunications infrastructure of Elisa Eesti AS OU2290. Käesolevas projektis on viidatud sidetrasside asukohtadele, mis jäävad ette ehitusele ja on vaja ümber ehitada. Täpne sidetrasside ümberehitus ja selle ulatus sh sidekaablite ümberlülitusprojekt koostatakse This project refers to the locations of communications routes that conflict with the planned construction järgmises ehitusprojekti staadiumis, mis kooskõlastatakse täiendavalt maaomanike ja võrguvaldajatega. works and therefore require relocation. The detailed reconstruction of the communications routes and its scope, including the communications cable rerouting design, will be prepared in the next stage of the Üldosa on kirjeldatud eraldi projekti osa köites „Üldosa“. construction design and will be additionally coordinated with landowners and network operators. The general part is described in a separate volume of the project entitled “General Part”. 2. SIDEVARUSUS 2. COMMUNICATION 2.1. Normdokumendid EVS 932:2017 Ehitusprojekt; 2.1 Normative documents EVS 843:2016 Linnatänavad; Elektroonilise Side seadus; EVS 932:2017 Construction design documents; Telia Eesti AS juhend „Tüüpsituatsioonid kaevetöödel ja kaitsemeetodid sideehitiste EVS 843:2016 Urban streets; säilitamiseks“; Electronic Communications Act; Telia Eesti AS juhend „Liinirajatiste projekteerimine ja maakasutuse seadustamine. V5.“; Telia Eesti AS guideline “Typical situations in excavation works and protection methods for Telia Eesti AS juhend „Üldnõuded ehitusprojektide koostamiseks ja kooskõlastamiseks ning preserving communications facilities”; ehitamiseks sideehitiste kaitsevööndis“; Telia Eesti AS guideline “Design of line facilities and legalisation of land use. V5”; Rail Baltica Utility Requirements; Telia Eesti AS guideline “General requirements for the preparation and approval of construction designs and for construction works within the protection zone of communications facilities”. Rail Baltica Utility Requirements; 2.2. Sidekaevud ja kanalisatsioon 2.2.1. SIDEKAEVUD 2.2 Telecommunications manholes and ducting Sidekaevudena kasutada raudbetoonist KKS-2 tüüpi poolkaevusid. Projekteeritud sidekaevud paigaldada 2.2.1 MANHOLES tihendatud ning tugevdatud killustikalusele. Kaevude paigaldamisel arvestada olemasolevate ja projekteeritud maapinna kõrgustega. 3 of 6 RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION Communications manholes shall be constructed using KKS-2 type reinforced concrete half-manholes. The Projekteeritud sidekaevud (KKS-2) varustada kronsteinidega ja konsoolidega. Kaevudele paigaldada topelt designed manholes shall be installed on a compacted and reinforced crushed-stone base. When installing kaanega lukustatav Telia logoga B125 tüüpi kaevuluuk. the manholes, existing and designed ground elevation levels shall be taken into account. Sidekanalisatsiooni läbiviigud teostada läbiviiguhülssidega ning tihendada veekindlalt. Sidekaevude luugid The designed communications manholes (KKS-2) shall be equipped with brackets and consoles. The peavad jääma projekteeritud maapinnaga/kattega ühele tasapinnale. manholes shall be fitted with lockable double covers, type B125, bearing the Telia logo. Communications duct penetrations shall be executed using penetration sleeves and sealed in a watertight 2.2.2. SIDEKANALISATSIOON manner. The manhole covers shall be flush with the designed ground level or pavement surface. Elisa sidekanalisatsiooni põhitrass ehitada kasutades DB 4x14/10+Cu multitoru. 2.2.2 COMMUNICATIONS DUCTING Kaitsetoru survetugevus/rõngasjäikus ristumisel sõiduteega, sissesõitudega, kruuskattega sõiduteedega ja kraavidega on 1250 N/16kN/m² (A-klass). The main telecommunications duct route of Elisa shall be constructed using DB 4x14/10+Cu microducts. Sidekanalisatsiooni min. paigaldussügavus on üldjuhul 1,0 m, ristumistel sõiduteega ja puude alt läbi The compressive strength / ring stiffness of the protection ducts at crossings with carriageways, access puurimisel on min. paigaldussügavus 1,0 m toru pealt ning kinnisel meetodil 2m. roads, gravel-covered roads, and ditches shall be 1250 N / 16 kN/m² (Class A). The minimum installation depth of communications ducting is generally 1.0 m. At crossings with Sidekanalisatsiooni paigaldamisel arvestada ka olemasolevate, planeeritud ja varem projekteeritud carriageways and when boring beneath trees, the minimum installation depth shall be 1.0 m measured maapinna kõrguste ning tehnovõrkudega kõrgustega. Projekteeritud sidekanalisatsiooni ristumisel from the top of the duct, and 2.0 m when using a trenchless method. olemasolevate tehnovõrkudega kutsuda eelnevalt kohale olemasolevate tehnovõrkude valdajad ning surfida välja maa sees paiknevad tehnovõrgud koos nende reaalsete kõrgustega. When installing communications ducting, existing, planned, and previously designed ground elevations as well as the elevations of utility networks shall be taken into account. At crossings of the designed Paigaldatavate sidetrasside minimaalsed püstkaugused ja rööpvahekaugused ristumistel teiste communications ducting with existing utility networks, the owners of the existing networks shall be invited kommunikatsioonidega nähakse ette vastavalt standardile EVS 843 Linnatänavad tabel 10.3 ja 10.4. to the site in advance, and the underground utilities shall be exposed to determine their actual locations Kaablikaitsetorude ümber peab olema vähemalt 10 cm paksune liiva või sõelutud täitepinnase kiht. Ca and elevations. 30 cm kõrgusele torude peale paigaldada veniv sidekanalisatsiooni hoiatuslint. Täitmisel pinnas tihendada toru (-de) ümber arvestades pinnase hilisemat vajumist. Kõik kaablikraavid täita tihendatud pinnasega, The minimum vertical clearances and horizontal separation distances of the installed communications pinnase tihendamise koefitsient sõidu- ja kõnniteedel on 0,98. routes at crossings with other utilities shall be provided in accordance with standard EVS 843 Urban Streets, Tables 10.3 and 10.4. A minimum 10 cm thick layer of sand or screened backfill material shall Töid on lubatud teostada ainult sidetööde litsentsi omaval firmal ja sidevõrgu valdaja väljastatud tööloa surround the cable protection ducts. A stretchable communications duct warning tape shall be installed alusel. approximately 30 cm above the ducts. During backfilling, the soil around the duct(s) shall be compacted, taking into account subsequent soil settlement. All cable trenches shall be backfilled with compacted soil; 2.3. Elisa Eesti AS siderajatised the compaction coefficient for carriageways and sidewalks shall be 0.98. Elisa Eesti AS siderajatistega tehtavad tööd: The works may only be carried out by a company holding a communications works licence and on the basis of a work permit issued by the communications network owner. Rail Baltica raudteega ristumine kilomeetril 29+930 (OU2290): 2.3 Elisa Eesti AS communications facilities Projekteeritava raudteega ristub Elisa fiiberoptiline maakaabel. Olemasolev kaabel asendada asendiplaanil näidatud lõigus uue multitoruga ja 4x12-kiulise puhumiskaabliga (optiline kaabel peab Works on Elisa Eesti AS communications facilities: vastama standardile ITU-T G.657). Kaabli jätkamiseks paigaldada raudbetoonist sidekaev KKS-2. Kaevudesse jätta kaablivaru 25m. Rail Baltica kaitsevööndisse jäävad siderajatised demonteerida ja Crossing the Rail Baltica railway at km 29+930 (OU2290): utiliseerida. The designed railway intersects an existing Elisa fibre-optic underground cable. The existing cable shall be replaced, within the section indicated on the relocation plan, with a new microducts and a 2.4. Ehitustööde teostamine 4x12-fibre blown cable (the optical cable must comply with the ITU-T G.657 standard.). For cable jointing, a reinforced concrete telecommunications manhole KKS-2 shall be installed. A cable reserve Kaeve- ja ehitustööde käigus vajadusel kaitsta ja kindlustada sidevõrkude trassid. of 25 m shall be provided in each manhole. Telecommunications infrastructure located within the Rail Baltica protection zone shall be dismantled and disposed of. Enne kaevetööde algust tuleb kontrollida ja tähistada maa-aluste kommunikatsioonide asukoht trassi valdaja kohalolekul. 2.4 Execution of Construction Works 4 of 6 RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION Vaikimisi kaablikaitsetsoonis on lubatud kaevetöid teostada vaid käsitsi. Liinirajatiste kaitsevööndis During excavation and construction works, the routes of telecommunications networks must be protected mehhanismide kasutamise tingimused määratakse järelevalve poolt. Projekti kohaselt allesjäävate puude and secured as necessary. kaitsetsoonis (2m) kaevamistööd teha käsitsi, säilitades suuremad juured. Before starting excavation works, the locations of underground utilities must be checked and marked in the Kaevetööd liinirajatiste kaitsevööndis on lubatud ainult peale kooskõlastamist rajatise/võrgu omanikuga. presence of the route owner. Avatud kaevikud tuleb hoida kuivana, vajadusel teha veetõrjetöid. By default, excavation within the cable protection zone is only permitted manually. The conditions for using machinery in the line infrastructure protection zone shall be determined by the supervision authority. Kogu väljakaevatud pinnas peab olema ladustatud ehitusplatsil tagasitäitmiseks või mõneks teiseks Excavation works within the protection zone of remaining trees (2 m) shall be carried out manually, eesmärgiks süvendi kõrvale viisil, mis ei põhjusta vigastusi ja segab võimalikult vähe normaalset liiklemist. preserving major roots. Tagasitäitmiseks mittesobiv pinnas vedada ära ja asendada kruusaga. Kui kaevetööde käigus avastati torustikke, tundmatuid kaableid või muid kommunikatsioone, mida Excavation works within the line infrastructure protection zone are only permitted after coordination with plaanidel pole näidatud, tuleb töö katkestada ja teatada sellest kommunikatsioonide valdajale vastavate the infrastructure/network owner. juhtnööride saamiseks. Open trenches must be kept dry; water diversion measures shall be implemented if necessary. Ehituse ajal lahti kaevatud kaablid, torud ja kaevud kaitsta täiendavalt mehaaniliste vigastuste vältimisteks All excavated soil must be stored on the construction site for backfilling or for another purpose next to the (näit. paigaldatakse kaablid ajutiselt laudkasti, kasutatakse kaablikanali karprauast toestust, riputamiseks excavation in a manner that does not cause damage and minimally interferes with normal traffic. Soil koormarihmasid vms), tagamaks side maakaablite, kaablikanalisatsiooni, kaitsetorude, sidekaevude jms unsuitable for backfilling must be removed and replaced with gravel. sideehitiste säilimise ja funktsionaalsuse. Lähtuda Telia Eesti AS nõudest „Tüüpsituatsioonid kaevetöödel ja kaitsemeetodid sideehitiste säilitamiseks“. If, during excavation, pipes, unknown cables, or other utilities not shown on the plans are discovered, work must be stopped and the utility owner notified to receive proper instructions. Koormuse hajutamisel tuleb erilist tähelepanu pöörata ehitusalal tegutsevate sõidukite liikumisel, ajutiste ligipääsuteede jms rajamisel: olemasolevaid siderajatisi (sidekaevud, -kanalid, -kaablid) tuleb sel juhul During construction, exposed cables, ducts, and manholes must be additionally protected against kaitsta (ajutiselt) täidisekihi ja betoon- või metallplaatidega. mechanical damage (e.g., cables temporarily placed in wooden boxes, ducting supported with steel frames, suspension with load straps, etc.) to ensure the preservation and functionality of underground cables, Töövõtja kindlustab objekti ehitustöödeks vajalike tehnoloogiliste seadmete ja materjalidega ning kohalike ducting, protective pipes, manholes, and other telecommunications infrastructure. Follow the Telia Eesti materjalidega (killustik, liiv, kruus jne). Töövõtja vastutab tööde läbiviimise ajagraafikute kooskõlastamise AS requirements in “Typical situations in excavation works and protection methods for preserving eest piirkonnas olevate trasside, kommunikatsioonide, teede jm. rajatiste omanike, valdajate ja haldajate communications facilities.”. ees. Special attention must be paid to the movement of vehicles on the construction site and the creation of Telia Eesti AS-i liinirajatiste võimalik väljakanne, abinõude rakendamine liinirajatiste kaitseks ja isikliku temporary access roads: existing telecommunications infrastructure (manholes, ducts, cables) must be kasutusõiguse (servituudi) lepingute sõlmimine väljakantavatele osadele toimuvad Tellija kulul, vastavalt temporarily protected with fill layers and concrete or metal plates. "Asjaõigusseaduse Rakendusseadusele § 152”. The contractor shall provide all technological equipment and materials necessary for construction, as well Enne kaevise kinni ajamist kutsuda kohale ehitusjärelevalve ja/või käidukorraldaja, kes kontrollib kaablite as local materials (crushed stone, sand, gravel, etc.). The contractor is responsible for coordinating the paigaldust/paigutust. construction schedule with the owners, operators, and managers of existing routes, utilities, roads, and other structures in the area. Kaevise täitmisel tuleb pinnas tihendada selle loomuliku tiheduseni. Any potential relocation of Telia Eesti AS line infrastructure, application of protection measures, and Muu ettevalmistustööde, ehitustegevuse, ajutise liikluskorralduse ja keskkonnakaitsega seonduv on execution of personal easement agreements for relocated parts shall be carried out at the Client’s expense, kirjeldatud projekti üldosas, mis asub eraldiseisvas köites „Üldosa“. in accordance with § 152 of the Property Law Implementation Act. Before backfilling a trench, the construction supervisor and/or traffic coordinator must be called to inspect the cable installation and placement. When backfilling the trench, the soil must be compacted to its natural density. Other preparatory works, construction activities, temporary traffic management, and environmental protection measures are described in the project’s general section, which is included in a separate volume entitled “General Part.” Vastutav isik: Konstantin Rudenko Specialist in charge: Konstantin Rudenko 5 of 6 RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION (Allkirjastatud digitaalselt) (Signed digitally) Seletuskirja koostaja: Konstantin Rudenko Document compiler: Konstantin Rudenko (Allkirjastatud digitaalselt) (Signed digitally) 6 of 6 1 2 3 4 5 6 7 8 Ol.olev sidekaev RNG-2130 9.35 XX DO NOT SCALE FROM THIS DRAWING TINGMÄRGID/SYMBOLS X X X Existing manhole RNG-2130 XX 9.40 X 13+50 9.50 9.45 Projekteeritud multitoru/Designed microducts XX X XX Projekteeritud kaitsetoru/Designed protection pipe 9.65 9.60 .55 X A A 9 X Projekteeritud kaitsetoru (pigaldamine kinnisel meetodil) / Designed protection pipe XX (Trenchless method) XX 9.80 9.75 .70 15.00 Projekteeritud kinnise meetodi stardikaevik/Designed starting trench 9 Projekteeritud Elisa DB 4x14/10+Cu multitoru. X X X Ltrass=173m Projekteeritud sidekanalisatsiooni kaev/Designed communication concrete XX 9.85 13+68 manhole Designed Elisa DB 4x14/10+Cu microducts. XX Lroute=173m 25.00 s Likvideeritav/dismantling X XX XX X X X X CL X POS 1 X X X Ø1000 X B X X X X X X X X X X X X X Proj truup B% X X X X X X 3.5 X X X X X X X X X X X X X L=61.3 ; i= X X X X X X 4 X X ; Hvv=1.5 Hsv=3.70 1:2 1:2 X 5 0 km/h) 1:1.5 ( 1:1.5 Suundpuurimine Ø75, 1250N kaitsetoru. Ø75 0m toru sisse paigaldada Elisa multitoru. 15x10 n nr 221 X 1 Ltrass=24m sig X traffic 1 X Trenchless method Ø75, 1250N casing pipe. Inside Ø75 casing pipe Elisa microducts. Lroute=24m X 0 km/h) 5x100m (5 C 222 C Projekteeritud Ø75, 1250N kaitsetoru. Paigaldussügavus - 1,5m. Projekteeritud Ø100 SN8/B TEL OPTO PVC ffic2sign nr trakaitsetoru. 2 Ltrass=50m Ltrass=47m X 2 Designed Ø75, 1250N protection pipe. Designed Ø100 SN8/B TEL OPTO PVC protection pipe. Installation depth - 1.5 m. 955 Lroute=47m Lroute=50m 955 955 951 951 951 X 1 3 X X X X X D D Ø1000 Ettevaatust! Telia sidekanalisatsioon. Projekteeritud Elisa side r/b poolkaev KKS-2 Proj truup % i= 1.2 L=59.2; 5 Designed Elisa communication manhole KKS-2 sv = 1 .5 4 ; Hvv=0.8 Caution: Telia telecommunications ducting! H Projekteeritud Telia side r/b poolkaev KKS-2 Projekteeritud Telia side r/b poolkaev KKS-2 623a Designed Telia communication manhole KKS-2 Designed communication Telia manhole KKS-2 E E REDAKTSIOONID / REVISIONS PROJEKT / PROJECT Ülemiste-Pärnu TELLIJA / CLIENT PEATÖÖVÕTJA / MAIN CONTRACTOR KUUPÄEV MÕÕTKAVA PABERI SUURUS JOONISE PEALKIRI LEPINGU NR / CONTRACT NO. 2025-K036 Rail Baltic Estonia OÜ DATE SCALE PAPER SIZE DRAWING TITLE Kuupäev Koosa taj Konra to jil Kooskõalsa taj Nr / No. Kirjeldus / Description Date Og riniao tr Checker Approver PROJEKTI NR / PROJECT NO. EE2100 Veskiposti 2/1 2026-05-19 1:500 A3 Communication OU2290 GRK Eesti AS Sweco Sverige AB Tallinn, Eesti Riia tn 142, Tartu linn 50411 Gjörwellsgatan 22, Reg.No. 12579850 Box 340 44,Stockholm 10026, JOONISE STAATUS / DRAWING STATUS Sidevarustus OU2290 10138 Reg. Nr. 12734109 GRK Suomi Oy Sweden Reg.No. 556767-9849 SUBMITTED / ESITATUD Site plan/Asendiplaan Jaakonranta 2, Vantaa 01620, Finland Sweco Finland Oy NIMI ALLKIRI ETTEVÕTE KUUPÄEV PROJEKTI KOOD DISTSIPLIINI KOOD PROJECT CODE DISCIPLINE CODE Reg.No. 2810844-3 Ilmalanportti 4, 00240 Helsinki, NAME SIGNATURE COMPANY DATE Allianss 1 alus- ja pealisehitus TSO SAS Finland Reg.No. 2661738-3 KOOSTAJA ORIGINATOR Konstantin Rudenko ROADPLAN 2025-12-30 PPRROJEKD T II OJECTD I KOOSTAJA ORG IN IATOR OSS A/ÜSTEEM VOLUMSE/YSTEM TASS E/ÜSTEEM LEVESL/YSTEM DOKTÜÜP DOCT.YPE DS ITSP DS ICP IN LII ILN IE RBRKOOD RBRCODE KOHALK IKOOD LOCALCODE PROJEKT EITAPP PROJECTSTAGE KONTROLLIJA Chemin du Corps de Garde, CHECKER Konstantin Rudenko ROADPLAN 2025-12-30 Chelles 77500, France NGE CONTRACTING ÜLEVAATAJA EE2100 AL1 OU2290 UT DR1 U LV ENV EP/PD Alliance 1 sub- and superstructure Reg.No. 747252120 11 rue Camille Desmoulins, REVIEWER Annika Kaljula ROADPLAN 2025-12-30 REVISIOON F Aktsiaselts Merko Issy-les-Moulineaux 92130, France KOOSKÕLASTAJA APPROVER LEHE PEALKIRI SHEET NAME EE2100-AL1-OU2290-UT-DR1-U-00001 REVISION F Ehitus Eesti Reg.No. 789570009 Riia tn 142, Tartu linn 50411 LEHE NUMBER 001 ARHIIVI NR / ARCHIVE NO. Reg.No. 12206336 SHEET NUMBER 1/1 1 2 3 4 5 6 7 8 RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION EELPROJEKT PRELIMINARY DESIGN DS3/DPS1 TOOTSI-PÄRNU DS3/DPS1 TOOTSI- PÄRNU SIDEVARUSTUS OU2340 COMMUNICATION OU2340 SELETUSKIRI EXPLANATORY LETTER Ainuvastutus käesoleva väljaande eest lasub autoril. The sole responsibility of this publication lies with the author. Euroopa Liit ei vastuta selles sisalduva teabe mistahes kasutamise eest. The European Union is not responsible for any use that may be made of the information contained therein. PROJEKT / PROJECT TELLIJA / CLIENT PEATÖÖVÕTJA / MAIN CONTRACTOR KUUPÄEV / DATE 2025-12-31 DOKUMENDI NIMI / DOCUMENT NAME PROJEKT / PROJECT: Ülemiste-Pärnu Rail Baltic Estonia OÜ Veskiposti 2/1 DOKUMENDI STATUS / DOCUMENT STATUS LEPINGU NR / CONTRACT NO. Tallinn, Eesti GRK Eesti AS Sweco Sverige AB SELETUSKIRI / EXPLANATORY LETTER 2025-K036 10138 Riia tn 142, Tartu linn 50411 Gjörwellsgatan 22, ESITATUD / SUBMITTED Reg. Nr. 12734109 PROJEKTI NR / PROJECT: NO Reg.No. 12579850 Box 340 44,Stockholm ETTEVÕTE / ALLKIRI / DISTSIPLIINI KOOD / EE2100 10026, ROLL / ROLE NIMI / NAME PROJEKTI KOOD / PROJECT CODE COMPANY SIGN. DISCIPLINE CODE GRK Suomi Oy Sweden KOOSTAJA / TASE/ Jaakonranta 2, Reg.No. 556767-9849 K. Rudenko ROADPLAN PROJEKTI OSA DOK RBR KOHALIK PROJEKTI ORIGINATOR KOOSTAJA / SÜSTEEM Vantaa 01620, Finland ID / SÜSTEEM/ TÜÜP/ DISTSIPLIIN KOOD / KOOD/ ETAPP/ ORIGINATO / Reg.No. 2810844-3 Sweco Finland Oy KONTROLLIJA / PROJECT VOLUME DOC.TY DISCIPLINE RBR LOCAL PROJECT K. Rudenko ROADPLAN R LEVEL/ Ilmalanportti 4, 00240 CHECKER ID SYSTEM P CODE CODE STAGE SYSTEM TSO SAS Helsinki, Allianss 1 alus- ja pealisehitus Chemin du Corps de Garde, Finland ÜLEVAATAJA / EE2100 AL1 OU2340 UT REP U LV ENV PD A. Kaljula ROADPLAN Alliance 1 sub- and superstructure Chelles 77500, France Reg.No. 2661738-3 REVIEWER REVISIOON / Reg.No. 747252120 DOKUMENDI KOOD / DOCUMENT CODE KOOSKÕL / REVISION NGE CONTRACTING Aktsiaselts Merko 11 rue Camille Desmoulins, APRV. ARHIIVI NR / ARCHIVE NO. Ehitus Eesti Issy-les-Moulineaux 92130, Riia tn 142, Tartu linn 50411 France EE2100-AL1-OU2340-UT-REP-U-00001 001 Reg.No. 12206336 Reg.No. 789570009 1 of 7 RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION Sisukord Table of contents 1. Üldosa ................................................................................................................................................ 3 1. General Part ...................................................................................................................................... 3 2. SIDEVARUSUS ................................................................................................................................. 3 2. COMMUNICATION ............................................................................................................................ 3 2.1. NORMDOKUMENDID ................................................................................................................. 3 2.1 NORMATIVE DOCUMENTS ....................................................................................................... 3 2.2. SIDEKAEVUD JA KANALISATSIOON ........................................................................................ 3 2.2 TELECOMMUNICATIONS MANHOLES AND DUCTING........................................................... 3 2.2.1. SIDEKAEVUD ...................................................................................................................... 3 2.2.1 MANHOLES ......................................................................................................................... 3 2.2.2. SIDEKANALISATSIOON ...................................................................................................... 4 2.2.2 COMMUNICATIONS DUCTING ........................................................................................... 4 2.3. TELIA EESTI AS SIDERAJATISED............................................................................................. 4 2.3 TELIA EESTI AS COMMUNICATIONS FACILITIES .................................................................. 4 2.4. EHITUSTÖÖDE TEOSTAMINE................................................................................................... 5 2.4 EXECUTION OF CONSTRUCTION WORKS ............................................................................. 6 2 of 7 RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION SELETUSKIRI EXPLANATORY LETTER 1. ÜLDOSA 1. GENERAL PART Käesolev projekt on koostatud Rail Baltic Estonia OÜ tellimusel. This project has been prepared on behalf of Rail Baltic Estonia OÜ. Rail Balticu projekti eesmärk on rahvusvahelise raudteeühenduse Rail Baltic Eesti raudteelõigu ja The objective of the Rail Baltic project is to prepare design documentation for the construction of the Rail raudteega seotud ehitiste ehitamiseks projekteerimisdokumentatsiooni koostamine. Rail Balticu projekt Baltic international railway connection, including the Estonian railway section and railway-related kulgeb läbi Eesti Vabariigi Pärnu, Rapla ja Harju maakonna. structures. The Rail Baltic project route passes through Pärnu, Rapla, and Harju counties in the Republic of Estonia. Projekti koostamisel on aluseks võetud RB Rail AS tehnilised kirjeldused ja projekteerimisjuhendid, võrguvaldajate tehnilised tingimused ning projekteerimise koosolekutel vastu võetud otsused. The project is based on the technical specifications and design guidelines of RB Rail AS, the technical conditions of network operators, and the decisions adopted during design coordination meetings. Eestis on Rail Baltica projektil kolm lõiku: Tallinn Ülemiste kuni Harju/Rapla maakonna piir (DS2), In Estonia, the Rail Baltica project is divided into three sections: from Tallinn Ülemiste to the Harju/Rapla Harju/Rapla maakonna piirist Tootsini (DS1) ning Tootsist Eesti/Läti piirini (DS3). county border (DS2), from the Harju/Rapla county border to Tootsi (DS1), and from Tootsi to the Estonian– Latvian border (DS3). Käesolevaga vaadeldakse detailsemalt lõigul DS3 sektsiooni Tootsist Pärnuni (DPS1) ning sellel sektsioonil ristumised Telia Eesti AS siderajatistega OU2340. This section provides a more detailed review of the DS3 section from Tootsi to Pärnu (DPS1), as well as the crossings on this section with the telecommunications infrastructure of Telia Eesti AS OU2340. Käesolevas projektis on viidatud sidetrasside asukohtadele, mis jäävad ette ehitusele ja on vaja ümber ehitada. Täpne sidetrasside ümberehitus ja selle ulatus sh sidekaablite ümberlülitusprojekt koostatakse This project refers to the locations of communications routes that conflict with the planned construction järgmises ehitusprojekti staadiumis, mis kooskõlastatakse täiendavalt maaomanike ja võrguvaldajatega. works and therefore require relocation. The detailed reconstruction of the communications routes and its scope, including the communications cable rerouting design, will be prepared in the next stage of the Üldosa on kirjeldatud eraldi projekti osa köites „Üldosa“. construction design and will be additionally coordinated with landowners and network operators. The general part is described in a separate volume of the project entitled “General Part”. 2. SIDEVARUSUS 2. COMMUNICATION 2.1. Normdokumendid EVS 932:2017 Ehitusprojekt; 2.1 Normative documents EVS 843:2016 Linnatänavad; Elektroonilise Side seadus; EVS 932:2017 Construction design documents; Telia Eesti AS juhend „Tüüpsituatsioonid kaevetöödel ja kaitsemeetodid sideehitiste EVS 843:2016 Urban streets; säilitamiseks“; Electronic Communications Act; Telia Eesti AS juhend „Liinirajatiste projekteerimine ja maakasutuse seadustamine. V5.“; Telia Eesti AS guideline “Typical situations in excavation works and protection methods for Telia Eesti AS juhend „Üldnõuded ehitusprojektide koostamiseks ja kooskõlastamiseks ning preserving communications facilities”; ehitamiseks sideehitiste kaitsevööndis“; Telia Eesti AS guideline “Design of line facilities and legalisation of land use. V5”; Rail Baltica Utility Requirements; Telia Eesti AS guideline “General requirements for the preparation and approval of construction designs and for construction works within the protection zone of communications facilities”. Rail Baltica Utility Requirements; 2.2. Sidekaevud ja kanalisatsioon 2.2.1. SIDEKAEVUD 2.2 Telecommunications manholes and ducting Sidekaevudena kasutada raudbetoonist KKS-2 tüüpi poolkaevusid. Projekteeritud sidekaevud paigaldada 2.2.1 MANHOLES tihendatud ning tugevdatud killustikalusele. Kaevude paigaldamisel arvestada olemasolevate ja projekteeritud maapinna kõrgustega. 3 of 7 RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION Communications manholes shall be constructed using KKS-2 type reinforced concrete half-manholes. The Projekteeritud sidekaevud (KKS-2) varustada kronsteinidega ja konsoolidega. Kaevudele paigaldada topelt designed manholes shall be installed on a compacted and reinforced crushed-stone base. When installing kaanega lukustatav Telia logoga B125 tüüpi kaevuluuk. the manholes, existing and designed ground elevation levels shall be taken into account. Sidekanalisatsiooni läbiviigud teostada läbiviiguhülssidega ning tihendada veekindlalt. Sidekaevude luugid The designed communications manholes (KKS-2) shall be equipped with brackets and consoles. The peavad jääma projekteeritud maapinnaga/kattega ühele tasapinnale. manholes shall be fitted with lockable double covers, type B125, bearing the Telia logo. Communications duct penetrations shall be executed using penetration sleeves and sealed in a watertight 2.2.2. SIDEKANALISATSIOON manner. The manhole covers shall be flush with the designed ground level or pavement surface. Telia sidekaevude vaheline sidekanalisatsiooni põhitrass ehitada kasutades PVC Opto Ø100 kaablikaitsetorusid. 2.2.2 COMMUNICATIONS DUCTING Kaitsetoru survetugevus/rõngasjäikus ristumisel sõiduteega, sissesõitudega, kruuskattega sõiduteedega The main communications duct route between the Telia communications manholes shall be constructed ja kraavidega on 1250 N/16kN/m² (A-klass), Haljasalal kasutada 750 N/8kN/m² (B-klass) using PVC Opto Ø100 cable protection ducts. kaablikaitsetorusid. Rail Baltica raudtee rööbastest 35m mõlemale poole asuvas tsoonis peavad kõik kaablid olema topelt kaitsetorus. Välimine kaitsetoru (hülss) peab olema eritellimusel valmistatud 30kN/m2 The compressive strength / ring stiffness of the protection ducts at crossings with carriageways, access tugevusega. roads, gravel-covered roads, and ditches shall be 1250 N / 16 kN/m² (Class A). In green areas, 750 N / 8 kN/m² (Class B) cable protection ducts shall be used. Within a zone extending 35 m on both sides of the Sidekanalisatsiooni min. paigaldussügavus on üldjuhul 1,0 m, ristumistel sõiduteega ja puude alt läbi Rail Baltica railway tracks, all cables shall be installed in double protection ducts. The outer protection duct puurimisel on min. paigaldussügavus 1,0 m toru pealt ning kinnisel meetodil 2m. Rail Balticu raudteega (casing pipe) shall be custom-made with a strength of 30 kN/m². ristumisel kaablid paigaldada lahtisel meetodil 1,5m sügavusele ja kinnisel meetodil 2,5m sügavusele. Rail Balticu kaitsevööndi ulatuses paigaldada kaablid kraavide alla lahtisel meetodil 1,5m sügavusele ja kinnisel The minimum installation depth of communications ducting is generally 1.0 m. At crossings with meetodil 2,5m sügavusele. Kogu ulatuses tähistada kaablitrass markerlindiga, mille kõrgus kaablist ca carriageways and when boring beneath trees, the minimum installation depth shall be 1.0 m measured 0,3m. Renniga kaitsta maakaablite ülesviigud õhuliinimastidele. Maakaablite otsad kinnastada ja sildistada. from the top of the duct, and 2.0 m when using a trenchless method. At crossings with the Rail Baltica railway, cables shall be installed at a depth of 1.5 m using the open-cut method and 2.5 m using the trenchless method. Within the Rail Baltica protection zone, cables shall be installed beneath ditches at a Kõik Rail Baltica raudteega ristuvad kaablid tähistada 30m mõlemal pool raudteed kaablitulpadega. depth of 1.5 m using the open-cut method and 2.5 m using the trenchless method. Along the entire route, Kaablitulpadel peab olema märgitud tehnovõrgu tüüp, omaniku info, hädaabi telefoni number, Rail Baltica the cable route shall be marked with a marker tape placed approximately 0.3 m above the cable. Riser raudtee kilometraaž ja tehnovõrgu sügavus ning kõrgus. sections of underground cables to overhead line poles shall be protected with a protective channel. The ends of underground cables shall be sealed with end caps and labelled. Sidekanalisatsiooni paigaldamisel arvestada ka olemasolevate, planeeritud ja varem projekteeritud maapinna kõrguste ning tehnovõrkudega kõrgustega. Projekteeritud sidekanalisatsiooni ristumisel All cables crossing the Rail Baltica railway shall be marked with cable marker posts for 30 m on both sides olemasolevate tehnovõrkudega kutsuda eelnevalt kohale olemasolevate tehnovõrkude valdajad ning of the railway. The marker posts shall indicate the type of utility network, owner information, emergency surfida välja maa sees paiknevad tehnovõrgud koos nende reaalsete kõrgustega. telephone number, Rail Baltica railway chainage, and the depth and elevation of the utility network. Paigaldatavate sidetrasside minimaalsed püstkaugused ja rööpvahekaugused ristumistel teiste When installing communications ducting, existing, planned, and previously designed ground elevations as kommunikatsioonidega nähakse ette vastavalt standardile EVS 843 Linnatänavad tabel 10.3 ja 10.4. well as the elevations of utility networks shall be taken into account. At crossings of the designed Kaablikaitsetorude ümber peab olema vähemalt 10 cm paksune liiva või sõelutud täitepinnase kiht. Ca communications ducting with existing utility networks, the owners of the existing networks shall be invited 30 cm kõrgusele torude peale paigaldada veniv sidekanalisatsiooni hoiatuslint. Täitmisel pinnas tihendada to the site in advance, and the underground utilities shall be exposed to determine their actual locations toru (-de) ümber arvestades pinnase hilisemat vajumist. Kõik kaablikraavid täita tihendatud pinnasega, and elevations. pinnase tihendamise koefitsient sõidu- ja kõnniteedel on 0,98. The minimum vertical clearances and horizontal separation distances of the installed communications Töid on lubatud teostada ainult sidetööde litsentsi omaval firmal ja sidevõrgu valdaja väljastatud tööloa routes at crossings with other utilities shall be provided in accordance with standard EVS 843 Urban alusel. Streets, Tables 10.3 and 10.4. A minimum 10 cm thick layer of sand or screened backfill material shall surround the cable protection ducts. A stretchable communications duct warning tape shall be installed 2.3. Telia Eesti AS siderajatised approximately 30 cm above the ducts. During backfilling, the soil around the duct(s) shall be compacted, taking into account subsequent soil settlement. All cable trenches shall be backfilled with compacted soil; Telia Eesti AS siderajatistega tehtavad tööd: the compaction coefficient for carriageways and sidewalks shall be 0.98. Rail Baltica raudteega ristumine kilomeetril 29+978 (OU2340): The works may only be carried out by a company holding a communications works licence and on the basis of a work permit issued by the communications network owner. Projekteeritava raudtee silla tugisambale jääb ette Telia sidekaev ja sidekanalisatsioon. Olemasolev sidekanalisatsioon asendada uuega ning viia ümber tugisamba kontruktsiooni. Uue ning vana 2.3 Telia Eesti AS communications facilities 4 of 7 RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION sidekanali ühendus kohtadesse paigaldada raudbetoonist sidekaev KKS2. Demonteeritavad Works on Telia Eesti AS communications facilities: siderajatised utiliseerida. Crossing the Rail Baltica railway at km 29+978 (OU2340): Projektalale jäävad Telia Eesti AS siderajatised, millele on projekteeritud asendusrajatised ja ümbertõstmised. Täpsemad muudatused on välja toodud asendiplaanil. A Telia communications manhole and ducting are located in the path of the designed railway bridge support. The existing communications ducting shall be replaced with new ducting and rerouted Projektalas asuvate Telia Eesti AS sidetrasside ümbertõstmisel/ehitamisel jälgida järgmiseid punkte: around the support structure. Reinforced concrete manholes KKS-2 shall be installed at the connection points between the old and new ducts. Dismantled communications facilities shall be Enne ehitustööde alustamist teostada vajadusel Telia Eesti liinirajatiste järelevalve esindajaga disposed of. objekti ülevaatus, mille käigus fikseerida olemasolevate liinirajatiste asukohad. Näha ette kõik vajalikud meetmed ja tööd siderajatiste kaitsmiseks, tagada normatiivsed The project area contains Telia Eesti AS communications facilities for which replacement infrastructure and sügavused, vahekaugused. relocations have been designed. More detailed changes are shown on the site plan. Olemasolevate ja projekteeritavate kaablikaevude luugid peavad jääma teekattega (kõnniteega) ühele tasapinnale. During the relocation/construction of Telia Eesti AS communications routes in the project area, the following Liinirajatise kaitsevööndis on liinirajatise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib points must be observed: ohustada liinirajatist. Before starting construction, if necessary, conduct a site inspection with a Telia Eesti line Telia Eesti sideliinirajatistega ühendamine on lubatud teostada Telia Eesti poolt väljastatud infrastructure supervision representative to record the locations of existing line facilities. tegutsemisloa alusel. Provide all necessary measures and works to protect the communications facilities, ensuring Sidekanalisatsiooni paigaldatavad sidekaablid jäävad Telia Eesti AS omandisse kui ei ole regulatory depths and separation distances. kokku lepitud teisiti. The covers of existing and designed manholes must be flush with the road or pavement surface. Peale liinirajatiste välja ehitamist esitada teostusjoonis ja täitedokumentatsioon Telia Eesti AS-le Any activity in the line infrastructure protection zone that could endanger the infrastructure is elektroonselt aadressile www.geopank.elion.ee (V-... kood väljastatakse ehitajale). prohibited without the owner’s permission. Connection to Telia Eesti line infrastructure is only allowed under an operational permit issued by Enne Telia sideehitise ümberehitamist peab ümberpaigaldusest huvitatud isik sõlmima Teliaga sideehitise ümberehitamise lepingu (kolmepoolse kokkuleppe), mille osapoolteks on ümberpaigaldusest huvitatud isik, Telia Eesti. tööde teostaja ja Telia. Lepingu sõlmimiseks võtta ühendust Telia volitatud esindajaga: Communications cables installed in the ducting remain the property of Telia Eesti AS unless https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-arendajale/sideehitiste-hooldus/ otherwise agreed. After the line infrastructure has been constructed, submit the as-built drawings and completion Ümberehitatavale Telia sideehitisele vormistada ehitusteatis ja kasutusteatis. Telia väljastab documentation electronically to Telia Eesti AS via www.geopank.elion.ee (V-… code will be olemasolevate kaablite ümberlülituse loa pärast asendusrajatise maakasutusõiguse dokumentide esitamist issued to the contractor). ja aktsepteerimist Telia infosüsteemis. Ehitusdokumendid sideehitistega seotud tööde kohta edastada Telia infosüsteemi https://geopank.elion.ee/ (näit: vastavalt väljastatud töökoodile, kood VT …) 5 tööpäeva Before reconstructing Telia communications facilities, the party responsible for the relocation must sign a jooksul peale sideehitistega seotud tööde lõpetamist. reconstruction agreement with Telia (a tripartite agreement) between the party responsible, the contractor, and Telia. To sign the agreement, contact an authorized Telia representative: Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-arendajale/sideehitiste-hooldus/. ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele. Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, A construction notice and use notice must be prepared for the Telia infrastructure to be relocated. Telia will kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, kohaldatavatest issue permission for switching existing cables after the land-use rights for the replacement infrastructure standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest: https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale- have been submitted and approved in Telia’s information system. Construction documents related to work maaomanikule/juhendid. on communications facilities must be submitted to Telia’s information system (https://geopank.elion.ee/) within 5 working days after completion of the related works (e.g., according to the issued work code, VT Teostatavate tööde käigus tagada kujad, sideehitiste terviklikkus ja kaitsemeetmete rakendamine. …). Sideehitiste kaitsemeetmete muudatused kooskõlastada enne tööde algust Telia sideehitiste järelevalve töötajaga. Kõik Telia sideehitiste kaitsmise, säilitamise või ümberehitamisega seotud kulud kannab tööde When planning activities and designing works in the Telia communications protection zone, ensure the teostamisest huvitatud isik. safety and preservation of the infrastructure according to sections 70 and 78 of the Construction Act. During work in the protection zone, comply with the requirements in chapters 8 and 9 of the Construction Act, MTM 2.4. Ehitustööde teostamine regulation no. 73 (25.06.2015) “Extent of protection zone of structures, rules for working in protection zones, and requirements for protection zone marking”, applicable standards, and the instructions and requirements Kaeve- ja ehitustööde käigus vajadusel kaitsta ja kindlustada sidevõrkude trassid. of the communications facilities owner: https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-maaomanikule/juhendid. Enne kaevetööde algust tuleb kontrollida ja tähistada maa-aluste kommunikatsioonide asukoht trassi During the execution of works, ensure the shapes, integrity, and protective measures of the valdaja kohalolekul. communications facilities. Any changes to protective measures must be coordinated with a Telia 5 of 7 RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION Vaikimisi kaablikaitsetsoonis on lubatud kaevetöid teostada vaid käsitsi. Liinirajatiste kaitsevööndis supervision employee before starting work. All costs related to the protection, preservation, or relocation of mehhanismide kasutamise tingimused määratakse järelevalve poolt. Projekti kohaselt allesjäävate puude Telia infrastructure are borne by the party responsible for executing the works. kaitsetsoonis (2m) kaevamistööd teha käsitsi, säilitades suuremad juured. Kaevetööd liinirajatiste kaitsevööndis on lubatud ainult peale kooskõlastamist rajatise/võrgu omanikuga. 2.4 Execution of Construction Works Avatud kaevikud tuleb hoida kuivana, vajadusel teha veetõrjetöid. During excavation and construction works, the routes of telecommunications networks must be protected and secured as necessary. Kogu väljakaevatud pinnas peab olema ladustatud ehitusplatsil tagasitäitmiseks või mõneks teiseks eesmärgiks süvendi kõrvale viisil, mis ei põhjusta vigastusi ja segab võimalikult vähe normaalset liiklemist. Before starting excavation works, the locations of underground utilities must be checked and marked in the Tagasitäitmiseks mittesobiv pinnas vedada ära ja asendada kruusaga. presence of the route owner. Kui kaevetööde käigus avastati torustikke, tundmatuid kaableid või muid kommunikatsioone, mida plaanidel pole näidatud, tuleb töö katkestada ja teatada sellest kommunikatsioonide valdajale vastavate By default, excavation within the cable protection zone is only permitted manually. The conditions for using juhtnööride saamiseks. machinery in the line infrastructure protection zone shall be determined by the supervision authority. Excavation works within the protection zone of remaining trees (2 m) shall be carried out manually, Ehituse ajal lahti kaevatud kaablid, torud ja kaevud kaitsta täiendavalt mehaaniliste vigastuste vältimisteks preserving major roots. (näit. paigaldatakse kaablid ajutiselt laudkasti, kasutatakse kaablikanali karprauast toestust, riputamiseks koormarihmasid vms), tagamaks side maakaablite, kaablikanalisatsiooni, kaitsetorude, sidekaevude jms Excavation works within the line infrastructure protection zone are only permitted after coordination with sideehitiste säilimise ja funktsionaalsuse. Lähtuda Telia Eesti AS nõudest „Tüüpsituatsioonid kaevetöödel the infrastructure/network owner. ja kaitsemeetodid sideehitiste säilitamiseks“. Open trenches must be kept dry; water diversion measures shall be implemented if necessary. Koormuse hajutamisel tuleb erilist tähelepanu pöörata ehitusalal tegutsevate sõidukite liikumisel, ajutiste All excavated soil must be stored on the construction site for backfilling or for another purpose next to the ligipääsuteede jms rajamisel: olemasolevaid siderajatisi (sidekaevud, -kanalid, -kaablid) tuleb sel juhul excavation in a manner that does not cause damage and minimally interferes with normal traffic. Soil kaitsta (ajutiselt) täidisekihi ja betoon- või metallplaatidega. unsuitable for backfilling must be removed and replaced with gravel. Töövõtja kindlustab objekti ehitustöödeks vajalike tehnoloogiliste seadmete ja materjalidega ning kohalike If, during excavation, pipes, unknown cables, or other utilities not shown on the plans are discovered, work materjalidega (killustik, liiv, kruus jne). Töövõtja vastutab tööde läbiviimise ajagraafikute kooskõlastamise must be stopped and the utility owner notified to receive proper instructions. eest piirkonnas olevate trasside, kommunikatsioonide, teede jm. rajatiste omanike, valdajate ja haldajate ees. During construction, exposed cables, ducts, and manholes must be additionally protected against mechanical damage (e.g., cables temporarily placed in wooden boxes, ducting supported with steel frames, Telia Eesti AS-i liinirajatiste võimalik väljakanne, abinõude rakendamine liinirajatiste kaitseks ja isikliku suspension with load straps, etc.) to ensure the preservation and functionality of underground cables, kasutusõiguse (servituudi) lepingute sõlmimine väljakantavatele osadele toimuvad Tellija kulul, vastavalt ducting, protective pipes, manholes, and other telecommunications infrastructure. Follow the Telia Eesti "Asjaõigusseaduse Rakendusseadusele § 152”. AS requirements in “Typical situations in excavation works and protection methods for preserving communications facilities.”. Enne kaevise kinni ajamist kutsuda kohale ehitusjärelevalve ja/või käidukorraldaja, kes kontrollib kaablite paigaldust/paigutust. Special attention must be paid to the movement of vehicles on the construction site and the creation of temporary access roads: existing telecommunications infrastructure (manholes, ducts, cables) must be Kaevise täitmisel tuleb pinnas tihendada selle loomuliku tiheduseni. temporarily protected with fill layers and concrete or metal plates. Muu ettevalmistustööde, ehitustegevuse, ajutise liikluskorralduse ja keskkonnakaitsega seonduv on The contractor shall provide all technological equipment and materials necessary for construction, as well kirjeldatud projekti üldosas, mis asub eraldiseisvas köites „Üldosa“. as local materials (crushed stone, sand, gravel, etc.). The contractor is responsible for coordinating the construction schedule with the owners, operators, and managers of existing routes, utilities, roads, and other structures in the area. Any potential relocation of Telia Eesti AS line infrastructure, application of protection measures, and execution of personal easement agreements for relocated parts shall be carried out at the Client’s expense, in accordance with § 152 of the Property Law Implementation Act. Before backfilling a trench, the construction supervisor and/or traffic coordinator must be called to inspect the cable installation and placement. When backfilling the trench, the soil must be compacted to its natural density. Other preparatory works, construction activities, temporary traffic management, and environmental protection measures are described in the project’s general section, which is included in a separate volume entitled “General Part.” 6 of 7 RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION Vastutav isik: Konstantin Rudenko Specialist in charge: Konstantin Rudenko (Allkirjastatud digitaalselt) (Signed digitally) Seletuskirja koostaja: Konstantin Rudenko Document compiler: Konstantin Rudenko (Allkirjastatud digitaalselt) (Signed digitally) 7 of 7 1 2 3 4 5 6 7 8 Ol.olev sidekaev RNG-2130 9.35 XX DO NOT SCALE FROM THIS DRAWING TINGMÄRGID/SYMBOLS X X X Existing manhole RNG-2130 XX 9. 40 X 13+50 9.45 Projekteeritud sidekanalisatsioon/Designed communication duct XX X 9. 60 9. 55 . 50 9 Projekteeritud sidekanalisatsiooni kaev/Designed communication concrete XX X A manhole A X XX s Likvideeritav/dismantling 9.75 9.70 .65 9 XX 15.00 Projekteeritud Elisa DB 4x14/10+Cu multitoru. X X X Ltrass=173m 9.80 XX 9. 85 13+68 Designed Elisa DB 4x14/10+Cu microducts. XX Lroute=173m 25.00 X XX XX X X X X CL X POS 1 X X X Ø1000 X B X X X X X X X X X X X X X Proj truup B% X X X X X X 3.5 X X X X X X X X X X X X X L=61.3 ; i= X X X X X X 4 X X ; Hvv=1.5 Hsv=3.70 1:2 1:2 X 5 0 km/h) 1:1.5 ( 1:1.5 Suundpuurimine Ø75, 1250N kaitsetoru. Ø75 0m toru sisse paigaldada Elisa multitoru. 15x10 n nr 221 X 1 Ltrass=24m sig X traffic 1 X Trenchless method Ø75, 1250N casing pipe. Inside Ø75 casing pipe Elisa microducts. Lroute=24m X 0 km/h) 5x100m (5 C 222 C Projekteeritud Ø75, 1250N kaitsetoru. Paigaldussügavus - 1,5m. Projekteeritud Ø100 SN8/B TEL OPTO PVC ffic2sign nr trakaitsetoru. 2 Ltrass=50m Ltrass=47m X 2 Designed Ø75, 1250N protection pipe. Designed Ø100 SN8/B TEL OPTO PVC protection pipe. Installation depth - 1.5 m. 955 Lroute=47m Lroute=50m 955 955 951 951 951 X 1 3 X X X X X D D Ø1000 Ettevaatust! Telia sidekanalisatsioon. Projekteeritud Elisa side r/b poolkaev KKS-2 Proj truup % i= 1.2 L=59.2; 5 Designed Elisa communication manhole KKS-2 sv =1 .5 4 ; Hvv=0.8 Caution: Telia telecommunications ducting! H Projekteeritud Telia side r/b poolkaev KKS-2 Projekteeritud Telia side r/b poolkaev KKS-2 623a Designed Telia communication manhole KKS-2 Designed communication Telia manhole KKS-2 E E REDAKTSIOONID / REVISIONS PROJEKT / PROJECT Ülemiste-Pärnu TELLIJA / CLIENT PEATÖÖVÕTJA / MAIN CONTRACTOR KUUPÄEV MÕÕTKAVA PABERI SUURUS JOONISE PEALKIRI LEPINGU NR / CONTRACT NO. 2025-K036 Rail Baltic Estonia OÜ DATE SCALE PAPER SIZE DRAWING TITLE Kuupäev Koosa taj Konra to jil Kooskõalsa taj Nr / No. Kirjeldus / Description Date Og riniao tr Checker Approver PROJEKTI NR / PROJECT NO. EE2100 Veskiposti 2/1 2026-05-19 1:500 A3 Communication OU2340 GRK Eesti AS Sweco Sverige AB Tallinn, Eesti Riia tn 142, Tartu linn 50411 Gjörwellsgatan 22, Reg.No. 12579850 Box 340 44,Stockholm 10026, JOONISE STAATUS / DRAWING STATUS Sidevarustus OU2340 10138 Reg. Nr. 12734109 GRK Suomi Oy Sweden Reg.No. 556767-9849 SUBMITTED / ESITATUD Site plan/Asendiplaan Jaakonranta 2, Vantaa 01620, Finland Sweco Finland Oy NIMI ALLKIRI ETTEVÕTE KUUPÄEV PROJEKTI KOOD DISTSIPLIINI KOOD PROJECT CODE DISCIPLINE CODE Reg.No. 2810844-3 Ilmalanportti 4, 00240 Helsinki, NAME SIGNATURE COMPANY DATE Allianss 1 alus- ja pealisehitus TSO SAS Finland Reg.No. 2661738-3 KOOSTAJA ORIGINATOR Konstantin Rudenko ROADPLAN 2025-12-30 PPRROJEKD T II OJECTD I KOOSTAJA ORG IN IATOR OSS A/ÜSTEEM VOLUMSE/YSTEM TASS E/ÜSTEEM LEVESL/YSTEM DOKTÜÜP DOCT.YPE DS ITSP DS ICP IN LII ILN IE RBRKOOD RBRCODE KOHALK IKOOD LOCALCODE PROJEKT EITAPP PROJECTSTAGE KONTROLLIJA Chemin du Corps de Garde, CHECKER Konstantin Rudenko ROADPLAN 2025-12-30 Chelles 77500, France NGE CONTRACTING ÜLEVAATAJA EE2100 AL1 OU2340 UT DR1 U LV ENV EP/PD Alliance 1 sub- and superstructure Reg.No. 747252120 11 rue Camille Desmoulins, REVIEWER Annika Kaljula ROADPLAN 2025-12-30 REVISIOON F Aktsiaselts Merko Issy-les-Moulineaux 92130, France KOOSKÕLASTAJA APPROVER LEHE PEALKIRI SHEET NAME EE2100-AL1-OU2340-UT-DR1-U-00001 REVISION F Ehitus Eesti Reg.No. 789570009 Riia tn 142, Tartu linn 50411 LEHE NUMBER 001 ARHIIVI NR / ARCHIVE NO. Reg.No. 12206336 SHEET NUMBER 1/1 1 2 3 4 5 6 7 8 RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION PÕHIPROJEKT MAIN DESIGN DS3/DPS1 TOOTSI-PÄRNU DS3/DPS1 TOOTSI- PÄRNU TEEDEOSA OR243112, TAMMISTE TEE, PÄRNU LINN ROAD OR243112, TAMMISTE ROAD, PÄRNU CITY SELETUSKIRI EXPLANATORY LETTER Ainuvastutus käesoleva väljaande eest lasub autoril. The sole responsibility of this publication lies with the author. Euroopa Liit ei vastuta selles sisalduva teabe mistahes kasutamise eest. The European Union is not responsible for any use that may be made of the information contained therein. PROJEKT / PROJECT TELLIJA / CLIENT PEATÖÖVÕTJA / MAIN CONTRACTOR KUUPÄEV / DATE 2026-01-22 DOKUMENDI NIMI / DOCUMENT NAME PROJEKT / PROJECT: Ülemiste-Pärnu Rail Baltic Estonia OÜ Veskiposti 2/1 DOKUMENDI STATUS / DOCUMENT STATUS LEPINGU NR / CONTRACT NO. Tallinn, Eesti GRK Eesti AS Sweco Sverige AB SELETUSKIRI / EXPLANATORY LETTER 2025-K036 10138 ESITATUD / SUBMITTED Reg. Nr. 12734109 Riia tn 142, Tartu linn 50411 Gjörwellsgatan 22, PROJEKTI NR / PROJECT: NO Reg.No. 12579850 Box 340 44,Stockholm ETTEVÕTE / ALLKIRI / DISTSIPLIINI KOOD / EE2100 10026, ROLL / ROLE NIMI / NAME PROJEKTI KOOD / PROJECT CODE COMPANY SIGN. DISCIPLINE CODE GRK Suomi Oy Sweden KOOSTAJA / TASE/ Jaakonranta 2, Reg.No. 556767-9849 T. Tamkivi ROADPLAN PROJEKTI KOOSTAJ OSA DOK RBR KOHALIK PROJEKTI ORIGINATOR SÜSTEEM Vantaa 01620, Finland ID / A/ SÜSTEEM/ TÜÜP/ DISTSIPLIIN KOOD / KOOD/ ETAPP/ / Reg.No. 2810844-3 Sweco Finland Oy KONTROLLIJA / PROJECT ORIGINAT VOLUME DOC.TY DISCIPLINE RBR LOCAL PROJECT T. Tamkivi ROADPLAN LEVEL/ Ilmalanportti 4, 00240 CHECKER ID OR SYSTEM P CODE CODE STAGE SYSTEM TSO SAS Helsinki, Allianss 1 alus- ja pealisehitus Chemin du Corps de Garde, Finland ÜLEVAATAJA / EE2100 RPL OR243112 UT REP U OR TL MD A. Kaljula ROADPLAN Alliance 1 sub- and superstructure Chelles 77500, France Reg.No. 2661738-3 REVIEWER REVISIOON / Reg.No. 747252120 DOKUMENDI KOOD / DOCUMENT CODE KOOSKÕL / REVISION NGE CONTRACTING Aktsiaselts Merko 11 rue Camille Desmoulins, APRV. ARHIIVI NR / ARCHIVE NO. Ehitus Eesti Issy-les-Moulineaux 92130, Järvevana tee 9g, France EE2100-RPL-OU243112-UT-REP-U-00001 000 Tallinn 11314 Reg.No. 789570009 Reg.No. 12206336 1 of 23 RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION 3.7.1. Sademevee ärajuhtimine ................................................................................................. 12 Sisukord 3.7.2. Truubid ............................................................................................................................ 12 1. Üldosa ............................................................................................................................................. 4 3.8. KONSTRUKTSIOONID .......................................................................................................... 12 2. Olemasolev olukord ......................................................................................................................... 4 3.9. LIIKLUSMÄRGID- JA OHUTUSVAHENDID ........................................................................... 12 2.1. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS .............................................................................. 4 3.9.1. Liiklusmärgid ................................................................................................................... 12 2.2. LIIKLUSÕNNETUSTE STATISTIKA.......................................................................................... 4 3.9.2. Teekattemärgistus ........................................................................................................... 13 2.3. OLEMASOLEVAD BUSSIPEATUSED ...................................................................................... 5 3.9.3. Piirded ............................................................................................................................. 13 2.4. KITSENDUSED......................................................................................................................... 5 3.9.4. Tähispostid ...................................................................................................................... 13 2.5. KULTUURIMÄLESTISED .......................................................................................................... 5 3.10. TEHNOVÕRGUD ................................................................................................................... 14 2.6. KESKKONNAKAITSELISED OBJEKTID ................................................................................... 5 3.10.1. Elektrivõrk ja sidekaabel .................................................................................................. 14 2.7. OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD ........................................................................................ 5 3.10.2. Veetrass .......................................................................................................................... 14 2.7.1. Elektrivarustus .................................................................................................................... 5 3.10.3. Tänavavalgustus ............................................................................................................. 14 2.7.2. Veevarustus ....................................................................................................................... 5 3.11. KESKKONNAKAITSE ............................................................................................................ 14 2.7.3. tänavavalgustus ................................................................................................................. 5 3.12. MAASTIKUKUJUNDUSTÖÖD ............................................................................................... 15 2.7.4. sidekaabel .......................................................................................................................... 5 3.12.1. Ettevalmistus ja haljastuse likvideerimine ........................................................................ 15 2.8. SEOTUD PLANEERINGUD JA PROJEKTID ............................................................................ 6 3.12.2. puude kaitsmine ehitustööde ajal ..................................................................................... 15 2.8.1. Pärnu maakonna planeering (kehtestatud) ......................................................................... 6 3.12.3. Projekteeritud haljastus ................................................................................................... 16 2.8.2. Pärnu maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine (kehtestatud) ...................................................................................................................... 6 3.12.4. rajamisaegne hooldus...................................................................................................... 16 2.8.3. Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali 3.12.5. Hilisem hooldus ............................................................................................................... 16 detailplaneering (kehtestatud) ............................................................................................ 6 4. Tööde teostamine ......................................................................................................................... 17 2.9. GEODEETILINE MÕÕDISTUSVÕRK ....................................................................................... 6 4.1. ETTEVALMISTUSTÖÖD ........................................................................................................ 17 2.10. UURINGUD............................................................................................................................... 6 4.2. EHITUSAEGNE LIIKLUSKORRALDUS JA OHUTUS EHITUSPLATSIL................................. 18 2.10.1. Topo-geodeetiline uuring .................................................................................................... 6 4.3. MUINSUSKAITSE .................................................................................................................. 19 2.10.2. Ehitusgeoloogiline uuring ................................................................................................... 6 4.4. TEETÖÖDE LÜHIKIRJELDUS ............................................................................................... 19 2.10.3. Liiklusuuring ....................................................................................................................... 6 4.4.1. Nõuded mulde ja aluse tihendustegurile ning kandevõimele ............................................ 19 3. Projektlahendus ............................................................................................................................... 8 4.5. EHITUSOBJEKTI PILDISTAMINE JA VAJUMISVAATLUSED ............................................... 20 3.1. ÜLDANDMED ........................................................................................................................... 8 4.6. EHITUSTÖÖDE JÄRELEVALVE JA EHITUSTÖÖDE DOKUMENTEERIMINE ...................... 20 3.2. PLAANILAHENDUS .................................................................................................................. 8 5. hooldusjuhend ............................................................................................................................... 22 3.2.1. Tööd, mida tehakse ohutuse parandamiseks ..................................................................... 8 5.1. SUVIHOOLE .......................................................................................................................... 22 3.2.2. Ristumiskohad .................................................................................................................... 8 5.2. TALIHOOLE ........................................................................................................................... 22 3.2.3. Bussipeatused .................................................................................................................... 8 5.3. LIIKLUSKORRALDUSVAHENDITE HOOLE .......................................................................... 22 3.3. VERTIKAALPLANEERING ....................................................................................................... 9 5.4. HALJASTUSE HOOLE ........................................................................................................... 22 3.4. MULDKEHA .............................................................................................................................. 9 3.4.1. Mulded ja nõlvad ................................................................................................................ 9 3.5. KATEND ................................................................................................................................... 9 3.5.1. Projekteeritud katendikonstruktsioonid ............................................................................... 9 3.5.2. Projekteeritud katendikonstruktsioonid ............................................................................. 10 3.6. TEE-EHITUSMATERJALID ..................................................................................................... 11 3.6.1. Nõuded materjalidele ....................................................................................................... 11 3.7. VEEVIIMARID ......................................................................................................................... 12 2 of 23 RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION Table of contents 3.7.1 Stormwater drainage and ditches .................................................................................... 12 1. General Part .................................................................................................................................... 4 3.7.2 Culverts ........................................................................................................................... 12 2. existing situation .............................................................................................................................. 4 3.8 STRUCTURES ....................................................................................................................... 12 2.1 DESCRIPTION OF THE EXISTING SITUATION ...................................................................... 4 3.9 TRAFFIC SIGNS AND SAFETY EQUIPMENT ....................................................................... 12 2.2 TRAFFIC ACCIDENT STATISTICS .......................................................................................... 4 3.9.1 Traffic signs ..................................................................................................................... 12 2.3 EXISTING BUS STOPS ............................................................................................................ 5 3.9.2 Road markings ................................................................................................................ 13 2.4 CONSTRAINTS ........................................................................................................................ 5 3.9.3 Barriers ............................................................................................................................ 13 2.5 CULTURAL HERITAGE MONUMENTS .................................................................................... 5 3.9.4 Marker posts .................................................................................................................... 13 2.6 ENVIRONMENTAL PROTECTION OBJECTS .......................................................................... 5 3.10 UTILITY NETWORKS ............................................................................................................ 14 2.7 EXISTING UTILITY NETWORKS .............................................................................................. 5 3.10.1 ELECTRIC NETWORK and communication cable ........................................................... 14 2.7.1 ELECTRICITY SUPPLY ..................................................................................................... 5 3.10.2 WATER MAIN.................................................................................................................. 14 2.7.2 WATER SUPPLY ............................................................................................................... 5 3.10.3 STREET LIGHTING......................................................................................................... 14 2.7.3 STREET LIGHTING ........................................................................................................... 5 3.11 ENVIRONOMENTAL PROTECTION ...................................................................................... 14 2.7.4 COMMUNICATION CABLE ................................................................................................ 5 3.12 LANDSCAPING WORK .......................................................................................................... 15 2.8 RELATED PLANS AND PROJECTS......................................................................................... 6 3.12.1 Preparation and landscaping removal.............................................................................. 15 2.8.1 pÄRNU COUNTY PLAN (ADOPTED) ................................................................................ 6 3.12.2 tree protection during construction work .......................................................................... 15 2.8.2 PÄRNU COUNTY PLAN “DETERMINATION OF THE CORRIDOR LOCATION FOR THE 3.12.3 DESIGNED LANDSCAPING ........................................................................................... 16 RAIL BALTIC RAILWAY LINE” (ADOPTED) ...................................................................... 6 3.12.4 Maintenance during construction ..................................................................................... 16 2.8.3 DETAILED PLAN FOR RAIL BALTIC INFRASTRUCTURE PÄRNU AREA MAINTENANCE 3.12.5 Later-stage maintenance ................................................................................................. 16 CENTRE AND FREIGHT TERMINAL (ADOPTED) ............................................................ 6 4. Execution of works ........................................................................................................................ 17 2.9 GEODETIC CONTROL NETWORK .......................................................................................... 6 4.1 PREPARATORY WORKS ...................................................................................................... 17 2.10 STUDIES .................................................................................................................................. 6 4.2 CONSTRUCTION-PERIOD TRAFFIC MANAGEMENT AND SITE SAFETY .......................... 18 2.10.1 TOPO-GEODETIC SURVEY .............................................................................................. 6 4.3 CULTURAL HERITAGE PROTECTION ................................................................................. 19 2.10.2 ENGINEERING GEOLOGICAL STUDY ............................................................................. 6 4.4 BRIEF DESCRIPTION OF ROADWORKS ............................................................................. 19 2.10.3 TRAFFIC STUDY ............................................................................................................... 6 4.4.1 requirements for the compaction factor and bearing capacity of the embankment and 3. Project design .................................................................................................................................. 8 subbase ........................................................................................................................... 19 3.1 GENERAL INFORMATION ....................................................................................................... 8 4.5 TRAFFIC MANAGEMENT DURING CONSTRUCTION ......................................................... 20 3.2 PLAN SOLUTION ..................................................................................................................... 8 4.6 CONSTRUCTION SUPERVISION AND DOCUMENTATION ................................................. 20 3.2.1 Works to improve safety ..................................................................................................... 8 5. Maintenance guide ........................................................................................................................ 22 3.2.2 Intersections ....................................................................................................................... 8 5.1 SUMMER MAINTENANCE..................................................................................................... 22 3.2.3 bus stops ............................................................................................................................ 8 5.2 WINTER MAINTENANCE ...................................................................................................... 22 3.3 VERTICAL PLANNING ............................................................................................................. 9 5.3 MAINTENANCE OF TRAFFIC CONTROL DEVICES ............................................................. 22 3.4 EMBANKMENT ......................................................................................................................... 9 5.4 LANDSCAPE MAINTENANCE ............................................................................................... 22 3.4.1 Embankment and slopes .................................................................................................... 9 3.5 PAVEMENT .............................................................................................................................. 9 3.5.1 Designed pavement structures ........................................................................................... 9 3.5.2 Designed pavement structures ......................................................................................... 10 3.6 ROAD CONSTRUCTION MATERJALS .................................................................................. 11 3.6.1 Material requirements ....................................................................................................... 11 3.7 WATER GUTTER ................................................................................................................... 12 3 of 23 RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION SELETUSKIRI EXPLANATORY LETTER 1. ÜLDOSA 1. GENERAL PART Käesolev projekt on koostatud Rail Baltic Estonia OÜ tellimusel. This project has been prepared on commission from Rail Baltic Estonia OÜ. Rail Balticu projekti eesmärk on rahvusvahelise raudteeühenduse Rail Baltic Eesti raudteelõigu ja The Rail Baltica project aims to produce design documentation for construction of the Rail Baltic raudteega seotud ehitiste ehitamiseks projekteerimisdokumentatsiooni koostamine. Rail Balticu projekt international railway connection on the Estonian railway section and for railway-related structures. The Rail kulgeb läbi Eesti Vabariigi Pärnu, Rapla ja Harju maakonna. Baltica route runs through Pärnu, Rapla and Harju counties of the Republic of Estonia. Projekti koostamisel on aluseks võetud eelprojekt (EP), eriplaneering, keskkonnamõju strateegiline The project has been based on the preliminary design (PD), special spatial plan, strategic environmental hindamine, RB Rail AS tehnilised kirjeldused ja projekteerimisjuhendid, võrguvaldajate tehnilised assessment, technical specifications and design guidelines of RB Rail AS, the technical conditions of tingimused ning projekteerimise koosolekutel vastu võetud otsused. network owners, and decisions made at design meetings. Projekteerimisel on samuti arvestatud: The design also takes into account: Eestis kehtivaid seadusi ja normdokumente, mis on kätte saadavad Elektroonilise Riigi Teataja laws and normative documents in force in Estonia, available from the Electronic State Gazette kataloogist – www.riigiteataja.ee catalogue – www.riigiteataja.ee Standardeid, mis on kätte saadavad Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskuse veebilehelt standards available from the Estonian Centre for Standardisation and Accreditation website www.evs.ee/et/ – www.evs.ee/et/ Transpordiameti juhendeid, mis on kättesaadavad veebilehe tee-ehituse rubriigist „Juhendid“ guidelines of the Transport Administration, available on the road construction section “Guidelines” transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/tee-ehitus/juhendid at transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/tee-ehitus/juhendid Eestis on Rail Baltica projektil kolm lõiku: Tallinn Ülemiste kuni Harju/Rapla maakonna piir (DS2), In Estonia the Rail Baltica project is divided into three sections: Tallinn Ülemiste to the Harju/Rapla county Harju/Rapla maakonna piirist Tootsini (DS1) ning Tootsist Eesti/Läti piirini (DS3). border (DS2), from the Harju/Rapla county border to Tootsi (DS1), and from Tootsi to the Estonia/Latvia border (DS3). Käesolevaga vaadeldakse detailsemalt lõigul DS3 sektsiooni Tootsist Pärnuni (DPS1) ja sellel sektsioonil asuvat teed OR243112. This document examines in more detail section DPS1 of DS3, from Tootsi to Pärnu, and the road OR243112 located in that section. 2. OLEMASOLEV OLUKORD 2. EXISTING SITUATION 2.1. Olemasoleva olukorra kirjeldus 2.1 Description of the existing situation Vaadeldav projektlahendus asub Pärnu maakonnas, Pärnu linnas ning hõlmab Tammiste tee T7 The project solution under review is located in Pärnu County, in the city of Pärnu, and covers the parcels (62401:001:3351), Tammiste tee T6 (62501:001:0075), Tammiste tee T12 (62401:001:3350), Tammiste Tammiste tee T7 (62401:001:3351), Tammiste tee T6 (62501:001:0075), Tammiste tee T12 mets (62516:002:0011), Tammiste raudtee T2 (62516:001:0004) kinnistuid. (62401:001:3350), Tammiste mets (62516:002:0011), and Tammiste raudtee T2 (62516:001:0004). Piirkonnas asub Pärnu jõig, metsamaad, elamumaad, riigitee nr 5 (Tammiste tee) ning Pärnu jõge ületav The area contains the Pärnu stream, forest land, residential land, the national road No. 5 (Tammiste tee), olemasolev raudtee ja sõidutee Papiniidu sild. Papiniidu silla alt läheb olemasolev Tammiste tee ning silla and the existing Papiniidu bridge carrying a railway and roadway over the Pärnu stream. The existing läheduses on ristumine Jaama tänavaga. Jalakäijad ületavad Tammiste teed selleks mitte ettenähtud Tammiste road runs under the Papiniidu bridge, and there is an intersection with Jaama Street near the asukohast diagonaalis üle sõidutee. bridge. Pedestrians cross Tammiste tee diagonally at locations not intended for crossing. 2.2. Liiklusõnnetuste statistika 2.2 Traffic accident statistics 4 of 23 RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION Teeregistri ja Eesti Liikluskindlustuse fondi andmetel on projekteeritava teelõigu lähistel ajavahemikus According to the Road Register and the Estonian Motor Insurance Pool data, there were a total of 8 2020 – 2025 toimunud kokku 8 registreeritud liiklusõnnetust. registered traffic accidents near the designed road section during 2020–2025. Tegemist on tagant otsasõiduga, kokkupõrkega reastumisel, teerajatisega kokkupõrkega või teel These involved rear-end collisions, collisions while merging, collisions with road structures, or collisions tagurdamise kokkupõrgetega. occurring while reversing on the road. Papiniidu silla kaldasamba taha Tammiste tee ääres toimub sõidukite parkimine liiklusohtlikus asukohas, Vehicles are parked behind the Papiniidu bridge abutment along Tammiste tee in a traffic‑hazardous kus on piiratud nähtavus. location with limited visibility. 2.3. Olemasolevad bussipeatused 2.3 Existing bus stops Käesoleva projekti puhul ei kohaldu. Does not apply to this project. 2.4. Kitsendused 2.4 Constraints Projekteeritud ehitustööde alal paiknevad järgnevad kitsendused: The following constraints are located within the designed construction area: olemasoleva raudtee kaitsevöönd ranna või kalda ehituskeeluvöönd (VEE1123500) protective zone of the existing railway kaitseala piiranguvöönd (KLO1101778) shore/bank construction prohibition zone (VEE1123500) lõheliste kudemis- ja elupaigad (KLO3002569) protected-area restriction zone (KLO1101778) olemasoleva elektrikaabli kaitsevöönd salmonid spawning and habitat areas (KLO3002569) olemasoleva sideelektri kaitsevöönd protective zone of the existing power cable protective zone of the existing communications line 2.5. Kultuurimälestised 2.5 Cultural heritage monuments Projekteeritud ehitustööde ala ei jää kultuurimälestiste kaitsevööndisse. The planned construction area does not fall within the protective zone of any cultural heritage monuments. 2.6. Keskkonnakaitselised objektid 2.6 Environmental protection objects Projekteeritud ehitustööde ala ei jää keskkonnakaitseliste objektide kaitsevööndisse. Lähedusse jääb Niidu maastikukaitseala ja Pärnu jõe hoiuala. The planned construction area does not fall within the protective zone of environmental protection objects. Nearby are the Niidu Landscape Protection Area and the Pärnu River Reserve Area. 2.7. Olemasolevad tehnovõrgud 2.7 Existing utility networks Projekteeritud alal paiknevad olemasolevad tehnovõrgud. Alal paiknevad tehnovõrgud ning asukohad on leitavad topo-geodeetilisest uuringust. Existing utility networks are located within the designed area. The utilities and their locations can be found in the topo-geodetic survey. 2.7.1. ELEKTRIVARUSTUS 2.7.1 ELECTRICITY SUPPLY Projekteeritud alal asub keskpingeliin. Keskpingevõrgu haldaja on Elektrilevi OÜ. A medium-voltage line is located in the designed area. The medium-voltage network operator is Elektrilevi OÜ. 2.7.2. VEEVARUSTUS 2.7.2 WATER SUPPLY Projekteeritud alal asub veetoru. Veetoru haldaja on Pärnu Vesi AS. A water pipe is located in the designed area. The water pipe operator is Pärnu Vesi AS. 2.7.3. TÄNAVAVALGUSTUS 2.7.3 STREET LIGHTING Projekteeritud alal asub tänavavalgustus. Tänavavalgustuse omanik on Pärnu linn. Street lighting is located in the designed area. The owner of the street lighting is the City of Pärnu. The Tänavavalgustusvõrgu haldaja on Leonard Weiss OÜ. street-lighting network operator is Leonard Weiss OÜ. 2.7.4. SIDEKAABEL 2.7.4 COMMUNICATION CABLE Projekteeritud alal asub maaalune sidekaabel. An underground communication cable is located in the designed area. 5 of 23 RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION 2.8. Seotud planeeringud ja projektid 2.8 Related plans and projects 2.8.1. PÄRNU MAAKONNA PLANEERING (KEHTESTATUD) Pärnu maakonna planeeringu eesmärk on maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste 2.8.1 PÄRNU COUNTY PLAN (ADOPTED) määratlemine aastani 2030+. The purpose of the Pärnu County Plan is to define the principles and trends of the county’s spatial development up to 2030+. Kehtestatud 29.03.2018. Adopted 29.03.2018. Pärnu maakonna planeeringus on kajastatud Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine” lahendus. The Pärnu County Plan includes the solution “Determination of the corridor location for the Rail Baltic 2.8.2. PÄRNU MAAKONNAPLANEERING „RAIL BALTIC RAUDTEE TRASSI KORIDORI ASUKOHA railway line” for Pärnu County. MÄÄRAMINE (KEHTESTATUD) Planeeringuga on leitud sobivaim asukoht elektrifitseeritud Rail Baltic raudtee trassi koridorile Pärnu 2.8.2 PÄRNU COUNTY PLAN “DETERMINATION OF THE CORRIDOR LOCATION FOR THE RAIL BALTIC maakonnas. RAILWAY LINE” (ADOPTED) The plan identifies the most suitable location for the electrified Rail Baltic railway corridor in Pärnu County. Kehtestatud 13.02.2018. 2.8.3. RAIL BALTICU INFRASTRUKTUURI PÄRNU PIIRKONNA HOOLDUSKESKUSE JA Adopted 13.02.2018. KAUBATERMINALI DETAILPLANEERING (KEHTESTATUD) Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on määrata ehitusõigus Rail Baltic infrastruktuuri Pärnu 2.8.3 DETAILED PLAN FOR RAIL BALTIC INFRASTRUCTURE PÄRNU AREA MAINTENANCE CENTRE AND piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali rajamiseks koos vajalike juurdepääsuteede ja infrastruktuuriga FREIGHT TERMINAL (ADOPTED) ning asjakohaste tehnovõrkudega Pärnu linnas Niidu tööstuspiirkonnas ja seda ümbritsevatel aladel. The purpose of the detailed plan is to define building rights for the construction of a Rail Baltic infrastructure maintenance centre and freight terminal in the Pärnu area, together with the necessary access roads, Planeeringus antakse juurdepääsude, liikluskorralduse ning tehnovõrkudega varustamise ja haljastuse infrastructure and relevant utility networks in the Niidu industrial area of Pärnu city and surrounding areas. põhimõtteline lahendus. The plan provides the principal solution for access, traffic management, utility provision and landscaping. Kehtestatud 20.06.2024. Adopted 20.06.2024. 2.9. Geodeetiline mõõdistusvõrk 2.9 Geodetic control network Projekteeritud ehitustööde alasse ei jää geodeetilise mõõdistusvõrgu punkte. No geodetic control points fall within the planned construction area. 2.10. Uuringud 2.10 Studies 2.10.1. TOPO-GEODEETILINE UURING Topo-geodeetilise uuringu on koostanud 2020. aastal Reaalprojekt OÜ, töö nr EE-DS3-DPS1. 2.10.1 TOPO-GEODETIC SURVEY Uuring on saadud Tellijalt lähtematerjalina ja ei kuulu käesoleva töö koosseisu. The topo-geodetic survey was prepared in 2020 by Reaalprojekt OÜ, work no. EE-DS3-DPS1. 2.10.2. EHITUSGEOLOOGILINE UURING The survey was received from the Client as baseline material and is not part of this work. Ehitusgeoloogilise uuringu on koostanud 2021. aastal OBERMEYER PLANEN + BERATEN GmbH ja 2.10.2 ENGINEERING GEOLOGICAL STUDY PROINTEC S.A, töö nr RBDTDEEDS3DPS1. The engineering geological study was prepared in 2021 by OBERMEYER PLANEN + BERATEN GmbH Uuring on saadud Tellijalt lähtematerjalina ja ei kuulu käesoleva töö koosseisu. and PROINTEC S.A, work no. RBDTDEEDS3DPS1. 2.10.3. LIIKLUSUURING The study was received from the Client as baseline material and is not part of this work. Liiklusuuringu on koostanud 2021. aastal OBERMEYER PLANEN + BERATEN GmbH ja PROINTEC S.A, 2.10.3 TRAFFIC STUDY töö nr RBDTDEEDS3DPS1. The traffic study was prepared in 2021 by OBERMEYER PLANEN + BERATEN GmbH and PROINTEC Uuring on saadud Tellijalt lähtematerjalina ja ei kuulu käesoleva töö koosseisu. S.A, work no. RBDTDEEDS3DPS1. The study was received from the Client as baseline material and is not part of this work. 6 of 23 RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION 7 of 23 RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION 3. PROJEKTLAHENDUS 3. PROJECT DESIGN 3.1. Üldandmed 3.1 General information Projekteeritava Tammiste tee sõidutee tehnilised andmed: Technical data of the designed Tammiste tee carriageway: Projektkiirus 50 km/h Design speed: 50 km/h Sõiduradade arv 2+2 Number of traffic lanes: 2+2 Sõiduraja laius 3,25 m Lane width: 3.25 m Kindlustatud peenar 0,5 m + 0,5 m Paved shoulder: 0.5 m + 0.5 m Tugipeenar 0,5 m Support shoulder: 0.5 m Kindlustatud peenar on Tammiste teel Papiniidu silla all paremal pool sõiduteed 1,0 m lai ning The paved shoulder on Tammiste tee under the Papiniidu bridge on the right side of the carriageway is 1.0 keskeraldusriba poolses servas 0,5 m lai. m wide and 0.5 m wide on the median side. Projekteeritava Tammiste tee jalg- ja jalgrattatee tehnilised andmed: Technical data of the designed Tammiste tee foot- and cycle path: Katte laius 3,0 m Pavement width: 3.0 m Kaugus sõiduteest 7,5 m Distance from carriageway: 7.5 m 3.2. Plaanilahendus 3.2 Plan solution Riigitee nr 5 Tammiste teele on projekteeritud ülekate sõiduteele, et taastada RB Pärnu silla ehitusega An overlay is designed for the carriageway of national road No. 5 Tammiste tee to restore pavement tekkiv kahju teekattele. RB Pärnu sild on ettenähtud olemasolevast Papiniidu sillast ida poole. damaged by construction of the RB Pärnu bridge. The RB Pärnu bridge is planned east of the existing Tehnovõrkude ehitusest tulenevate kaevikute asukohas taastatakse kate koos aluskihtidega, sõidutee Papiniidu bridge. Pavement and base layers will be restored at trench locations resulting from utility ääres on osaliselt projekteeritud teekatte laiendus võrreldes olemasoleva olukorraga. Sõidutee kõrvale on works; at the carriageway edges the pavement is partly designed to be wider compared to the existing projekteeritud põrkepiirded kuni Jaama tn ristmikuni ning keskeraldussaar on ette nähtud rajada situation. Crash barriers are designed along the carriageway up to the Jaama St junction, and the central kruuskattega, et põrkepiirdeid oleks mugavam hooldada. Põrkepiirded takistavad sõidukite parkimist median island is planned as a gravel surface to make crash-barrier maintenance easier. The crash Tammiste tee äärde ning jalakäijate sõidutee ületust diagonaalis üle Tammiste tee ja suunab jalakäijad ca barriers prevent vehicle parking along Tammiste tee and diagonal pedestrian crossings across the 120 meetrit eemal olevale ülekäigurajale. Gabariidivärav ja fooripost koos elektroonikaga on ette nähtud carriageway, instead directing pedestrians to a zebra crossing located about 120 metres away. A gauge ümbertõsta Jaama tn poole, et oleks tagatud piisav vahemaa gabariidivärava ja uue projekteeritud silla gate with electronics is planned to be relocated toward Jaama St to ensure a sufficient distance between vahel. Jaama tänavale on projekteeritud liiklusmärk nr 222 „Stopp“, et oleks tagatud piisav nähtavuskaugus the gauge gate and the new designed bridge. A traffic sign No. 222 “Stop” is designed for Jaama St to Tammiste teele. ensure adequate visibility distance onto Tammiste tee. Sademeveed on sõiduteelt juhitud kõrvalasuvatesse kraavidesse ning haljasaladele. Stormwater from the carriageway is discharged to adjacent ditches and green areas. 3.2.1. TÖÖD, MIDA TEHAKSE OHUTUSE PARANDAMISEKS 3.2.1 WORKS TO IMPROVE SAFETY Lubatud suurim sõidukiirus 50 km/h. Maximum permitted vehicle speed 50 km/h. Põrkepiirded sõidutee ääres. Crash barriers along the carriageway. „Stopp“ liiklusmärk Jaama tänavale “Stop” traffic sign on Jaama St. 3.2.2. RISTUMISKOHAD 3.2.2 INTERSECTIONS Projekteeritud Jaama tn ja Tammiste tee ristumine taastatakse samasuguselt nagu olemasolev olukord. The designed intersection of Jaama St and Tammiste tee will be restored in the same form as the existing Jaama tn projekteeritakse liiklusmärk nr 222. situation. A traffic sign No. 222 is planned on Jaama St. 3.2.3. BUSSIPEATUSED 3.2.3 BUS STOPS Käesoleva projekti puhul ei kohaldu. Not applicable to this project. 8 of 23 RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION 3.3. Vertikaalplaneering 3.3 Vertical planning Sõidutee mõlemale suunale on projekteeritud ühepoolne põikkalle 2,5% suunaga projekteeritavast A one-sided crossfall of 2.5% away from the designed central median island is provided for both directions keskeraldussaarest eemale. Tugipeenra põikkalle on 4%. Sõidutee pikikalde madalaim koht on of the carriageway. The support shoulder crossfall is 4%. The lowest longitudinal grade of the carriageway olemasoleva ja uue projekteeritud silla vahel. Projekteeritud pikikalded järgivad olemasolevaid kaldeid. is between the existing and the new designed bridge. The designed longitudinal grades follow the existing slopes. Jalg- ja jalgrattateele on projekteeritud põikkalle 2%. A 2% crossfall is designed for the foot- and cycle path. 3.4. Muldkeha 3.4 Embankment 3.4.1. MULDED JA NÕLVAD 3.4.1 EMBANKMENT AND SLOPES Projekteeritud mulded ehitada nõlvusega 1:2 või laugemalt. The designed embankments shall be constructed with slopes of 1:2 or flatter. 3.5. Katend 3.5 Pavement Kuna puudub Pärnu linna poolt kehtestatud normdokumend, mis määraks Pärnu linnas teede konstruktsioonidele kehtivad nõuded, siis katendi projekteerimisel on lähtutud Tallinna Linnavalitsuse Because there is no normative document issued by the City of Pärnu that sets pavement structure määruse „Tallinna tänavate projekteerimise ja ehitamise nõuded“, kus on välja toodud tüüpkatendid requirements for roads in Pärnu, the pavement design is based on the Tallinn City Government regulation linnaliikluses kasutamiseks. “Requirements for the design and construction of Tallinn streets,” which provides typical pavement structures for urban traffic use. Olemasolev sõidutee konstruktsioon säilitatakse ning pealmine kulumiskiht taastatakse tasandusfreesimise ja ülekatte kihiga. Kohtades, kus on vajalik teostada sõidutee laiendus rajatakse uus The existing carriageway structure will be retained and the wearing course restored by milling and an konstruktsioon, mis vastab prognoositavale liikluskoormusele. overlay layer. Where carriageway widening is required, a new pavement structure will be constructed to match the projected traffic load. Riigitee nr 5 Tammiste tee on 2+2 sõiduradadega põhimagistraal, mille olemasolev liiklussagedus on veidi üle 8000 AKÖL. Tehtud liiklusprognoosi („Uue raudtee projekteerimine lõigus Pärnu ‑ Läti‑Eesti piir ja National road No. 5 Tammiste tee is a 2+2 lane primary arterial with an existing traffic volume slightly ehitusaegse autorijärelevalve teostamine“, lepingu nr 1.19/EE-EE-1) järgi on prognoositav liiklussagedus over 8,000 AADT. According to the traffic forecast conducted (“Design of the new railway on the section 2045 aastal 13562 sõidukit. Pärnu – Estonia–Latvia border and implementation of construction period author supervision”, contract no. 1.19/EE-EE-1), the projected traffic volume in 2045 is 13,562 vehicles. Sellisele liiklussagedusele vastab tüüpkonstruktsioon B2 (vt „Tallinna tänavate projekteerimise ja ehitamise nõuded“ tabel 3). For this traffic volume the typical pavement structure B2 is applicable (see Table 3 of “Requirements for the design and construction of Tallinn streets”). 3.5.1. PROJEKTEERITUD KATENDIKONSTRUKTSIOONID 3.5.1 DESIGNED PAVEMENT STRUCTURES Katendite konstruktsioonid on näidatud plaanijoonistel erinevate värvidega. Konstruktsioon 1. Carriageway pavement Konstruktsioon 1. Sõidutee katend SMA 16 h = 5 cm SMA 16 h = 5 cm AC 16 bin h = 5 cm AC 16 bin h = 5 cm AC 32 base h = 9 cm AC 32 base h = 9 cm Crushed rock fr 16/32 tapered h = 10 cm Killustikust alus fr 16/32 kiilutud h = 10 cm Crushed rock fr 32/63 h = 25 cm Killustikust alus fr 32/63 h = 25 cm Sand (Tm_90) h = 30 cm Liivalus (Tm_90) h = 30 cm Fill surface (Tm_90) (if necessary) Täitepinnas (Tm_90) (vajadusel) Existing subgrade (topsoil removed) Olemasolev aluspinnas (kasvupinnas eemaldatud) Konstruktsioon 2. Carriageway pavement on a milled base Konstruktsioon 2. Sõidutee katend freesitud alusel SMA 16 h = 5 cm SMA 16 h = 5 cm Existing asphalt‑concrete wearing course milled for leveling. Olemasolev tasandusfreesitud asfaltbetoonkate hfrees = 5 cm hfrees = 5 cm Konstruktsioon 3. Gravel surfacing / support shoulder 9 of 23 RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION Konstruktsioon 3. Kruuskate / tugipeenar Unbound mixture nr 6 (fr 0/31,5) h = 19 cm Sidumata segu nr 6 (fr 0/31,5) h = 19 cm Base layers of designed structure No. 1 Projekteeritud konstruktsioon nr 1 aluskihid Konstruktsioon 4. Asphalt pavement for light traffic path Konstruktsioon 4. Kergliiklustee asfaltkate AC surf 8 h = 5 cm AC surf 8 h = 5 cm Crushed rock fr 4/32 h = 20 cm Killustikalus fr 4/32 h = 20 cm Sand (Tm_90) h = 20 cm Liivalus (Tm_90) h = 20 cm Fill surface (Tm_90) (if necessary) Täitepinnas (Tm_90) (vajadusel) Existing subgrade (topsoil removed) Olemasolev aluspinnas (kasvupinnas eemaldatud) Konstruktsioon 5. Green areas — turf cover Konstruktsioon 5. Haljasalade murukate Grass seeding (class I) Murukülv (klass I) Growing medium h = 15 cm Kasvualus h = 15 cm Fill from local soil (if necessary) Täide kohalikust pinnasest (vajadusel) 3.5.2 DESIGNED PAVEMENT STRUCTURES 3.5.2. PROJEKTEERITUD KATENDIKONSTRUKTSIOONID Nõuded betoonäärekivide omadustele: Requirements for properties of concrete curbstones: Projekteeritud sõidutee betoonäärekivi (150x290 mm) ja kõnnitee äärekivi (80x200 mm) peavad vastama The designed roadway concrete curbstone (150 x 290 mm) and sidewalk curbstone (80 x 200 mm) must paindetugevuse ja ilmastikukindluse katsetel järgmistele nõuetele: meet the following requirements in flexural strength and weather resistance tests: Paindetugevus: Flexural strength: Vastavalt EVS-EN 1340:2003+AC:2006 „Betoonist äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid”: According to EVS-EN 1340:2003+AC:2006 “Concrete kerb units. Requirements and test methods”: Paindetugevus: klass 2 (normpaindetugevus 5,0 MPa) Flexural strength: class 2 (nominal flexural strength 5.0 MPa) Ilmastikukindlus: Weather resistance: Külmakindluse katse teostada vastavalt standardile EVS-EN 1340:2003+AC:2006 „Betoonist äärekivid. The frost resistance test shall be performed according to standard EVS-EN 1340:2003+AC:2006 Nõuded ja katsemeetodid”, seejuures arvestada määruse „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ §23 lõikes 3 “Concrete kerb units. Requirements and test methods”, taking into account the provision in §23(3) of the toodut: regulation “Quality requirements for road construction”: Betoonist äärekivide keskmine massikadu külmakindluse katsel ei tohi ületada 0,2 kg/m² ja katse The average mass loss of concrete curbstones in the frost resistance test must not exceed 0.2 üksiktulemuse massikadu ei tohi ületada 0,5 kg/m². kg/m² and the mass loss of an individual test specimen must not exceed 0.5 kg/m². Nõuded äärekivide paigaldamisele: Requirements for curbstone installation: General requirements for installation of the specified curbstone and materials are given in the regulation Üldised nõuded projekteeritud äärekivi paigaldamisele ja materjalidele on välja toodud määruses „Tee “Quality requirements for road construction”. In addition to the regulation’s requirements, the project shall ehitamise kvaliteedi nõuded“. Lisaks määruses esitatud nõetele tuleb projektis juhinduda järgnevast: follow the following: Äärekivide esiservad tuleb faasida ning äärekivide vaheline vuuk ei tohi olla suurem kui 5 mm. The front edges of curbstones must be chamfered and the joint between curbstones must not Kaarjaid äärekive tuleb kasutada siis, kui kõverusraadius on väiksem kui 6m. Kui raadius on 6-12m exceed 5 mm. võib kasutada 0,5m pikkuseid sirgeid äärekive, mille otsad on lõigatud nurga all. Curved curbstones must be used when the radius of curvature is less than 6 m. Where the radius Kõveratel ei tohi äärekivide vaheline vuuk olla suurem kui 10 mm. is 6–12 m, straight curbstones 0.5 m long may be used with their ends cut at an angle. Äärekivid rajada kogu pikkuses täis betoonalusele h≥5cm, betooni klass C16/20 (nn. pätsikeste On curves the joint between curbstones must not exceed 10 mm. kasutamine pole lubatud). Äärekivi tagumisel küljel peab paigaldusbetoon ulatuma poole äärekivi Curbstones shall be bedded along their full length on a solid concrete foundation with thickness h kõrguseni, et tagada äärekivile piisav tugi äärekivile mõjuda võiva koormuse all (nt ≥ 5 cm, concrete class C16/20 (use of loose “paving blocks” is not permitted). On the rear side of hooldustehnikaga riivamine, sõiduki äärekivisse sõit). the curbstone the bedding concrete must extend to half the height of the curbstone to provide sufficient support against loads that may act on the curbstone (e.g., scraping by maintenance Äärekivide kõrgused on näidatud projekti plaanijoonistel. Üleminekud madaldatud äärekivile teostada kahe equipment, vehicle mounting of the curbstone). kivi ulatuses. Curbstone heights are shown on the project plan drawings. Transitions to lowered curbstones shall be made over two units. 10 of 23 RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION 3.6. Tee-ehitusmaterjalid 3.6 Road construction materjals 3.6.1. NÕUDED MATERJALIDELE 3.6.1 MATERIAL REQUIREMENTS Kihi Layer MATERJALIDE Konstruktsiooni Materjali minimaalsed MATERIAL Minimal requirements for Materjal paksus, Material tickness, Structure nr NÕUDED: nr nõuded REQUIREMENTS: material [cm] [cm] AKÖL 20 < 500; AKÖL 20 < 500; AC 8 surf 5 4 (KKEJ) AC 8 surf 5 4 (KKEJ) C100/0, LA15, AN7, C100/0, LA15, AN7, FNaCl4, AbrA24; FNaCl4, AbrA24; Asfaltbetoonsegud SMA 16 5 1 PRDAIR7; (TTPN) Asphalt concrete SMA 16 5 1 PRDAIR7; (TTPN) C100/0, LA25, FNaCl4, C100/0, LA25, FNaCl4, AC 16 bin 5 1 PRDAIR7; (TTPN) AC 16 bin 5 1 PRDAIR7; (TTPN) C100/0, LA30, f4, F2, C100/0, LA30, f4, F2, AC 32 base 9 1 PRDAIR7; (TTPN) AC 32 base 9 1 PRDAIR7; (TTPN) Purunemiskindlus Los Angeles abrasion ≤ ≤LA35 ; külmakindlus LA35 Sidumata segu Kruussegu 19 3 F4 ; TEKN; 4 mm teri > nr 6 (fr 0/31,5) Unbound Frost resistance F4 30%; peenisosiste sisaldus 8- 15% Unbound mixture mixture nr 6 19 3 Particles >4 mm: >30% Paekillustik fr koormusklass B2 ; (fr 0/31,5) Fine fraction content: 8– 16/32 10 1 (TTPN) 15% Paekillustik fr koormusklass B2 ; (TEKN) Killustik 32/63 25 1 (TTPN) crushed AKÖL 20 < 500; limestone fr koormusklass B2 ; Paekillustik fr 16/32 10 1 (TTPN) 4/32 20 4 (KKEJ) crushed Käskkiri nr 1.1-1/24/92. Crushed rock limestone fr koormusklass B2 ; Juurde- peenosiste sisaldus 32/63 25 1 (TTPN) veetavad Liivalus Tm_90 20 1, 4 ≤5% liiv- crushed Käskkiri nr 1.1-1/24/92. AKÖL 20 < 500; pinnased Täitepinnas limestone fr peenosiste sisaldus 4/32 20 4 (KKEJ) (vajadusel) Tm_90 muutuv 1, 4 ≤5% Order No. 1.1-1/24/92 sandy — fine fraction content ≤ Märkused: soils to Sand Tm_90 20 1, 4 5% KKEJ – Killustikust katendikihtide ehitamise juhis TEKN- Tee ehitamise kvaliteedi nõuded be Order No. 1.1-1/24/92 TTPN – Tallinna tänavate projekteerimise nõuded imported Fill (if — fine fraction content ≤ Tööde teostamisel juhinduda määrusest „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“. nessesary) Tm_90 muutuv 1, 4 5% Sidumata segust kate ja killustikust alused ehitada vastavalt juhisele „Killustikust katendikihtide ehitamise juhis“. Notes: 11 of 23 RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION Muldkeha (täitepinnas) ehitada vastavalt juhisele „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise KKEJ – Guide for construction of crushed-stone pavement layers ja remondi juhis“. TEKN- Quality requirements for road construction TTPN – Requirements for the design of Tallinn streets During works follow the regulation "Quality requirements for road construction." Pavement from unbound mixture and crushed-stone bases shall be constructed according to the guide "Guide for construction of crushed-stone pavement layers." Embankment (fill surface) shall be constructed according to the guide "Guidelines for the design, construction and repair of embankments and drainage layer." 3.7 Water gutter 3.7.1 STORMWATER DRAINAGE AND DITCHES Stormwater is directed from the carriageway to adjacent green areas and a ditch, which discharges through a culvert into the Pärnu River. 3.7. Veeviimarid 3.7.2 CULVERTS 3.7.1. SADEMEVEE ÄRAJUHTIMINE The culvert discharging into the Pärnu River has been designed as a separate special-part project, No. Sademeveed on juhitud sõidutee kõrval asuvatele haljasaladele ja kraavi, mis suubub läbi truubi Pärnu OU2155. jõkke. 3.7.2. TRUUBID 3.8 Structures Pärnu jõkke suubuv truup on projekteeritud eraldiseisva eriosa projektina nr OU2155. RB Pärnu railway bridge over the river is designed as a separate special-part project No. BR2032. 3.8. Konstruktsioonid 3.9 Traffic signs and safety equipment RB Pärnu jõe raudtee sild on projekteeritud eraldiseisva eriosa projektina nr BR2032. 3.9.1 TRAFFIC SIGNS Traffic signs designed for the carriageway must belong to size group I. Sign panels for the carriageway 3.9. Liiklusmärgid- ja ohutusvahendid shall be made from aluminium sheet. Signs installed on the carriageway shall use Class II retroreflective sheeting. 3.9.1. LIIKLUSMÄRGID Signs designated for relocation in this project shall be dismantled without damage and reinstalled in the Projekteeritud liiklusmärgid sõiduteel peavad kuuluma suurusgruppi I. Liiklusmärkide alused sõiduteel locations specified by the project. If signs are damaged during dismantling or storage, the existing signs valmistada alumiiniumlehest alusel. Sõiduteele paigaldatavatel liiklusmärkidel kasutada II-klassi must be replaced with new signs that meet the requirements set out in this project. valgustpeegeldavat kilet. Material requirements for traffic signs: Projektiga ümber tõstmiseks määratud liiklusmärgid demonteerida liiklusmärke kahjustamata ning paigaldada projektis ette nähtud kohale. Kui liiklusmärgid saavad demonteerimise või hoiustamise ajal All traffic signs, sign posts and fasteners must withstand the loads described in EVS‑EN 12899‑1:2007. kahjustada, tuleb olemasolevad liiklusmärgid asendada uute liiklusmärkidega, mis vastavad käesoleva Minimum load requirements are given in Table II‑1.4b of the Road Traffic Management Guide. projektis sätestatud nõuetele. Foundations must be constructed using concrete conforming to EVS‑EN 206:2014+A2:2021. Select concrete exposure classes in accordance with point 1.5.5 of the Road Traffic Management Guide. Liiklusmärkide materjalinõuded: Conformity certificates must be provided for the retroreflective sheeting used. Kõik liiklusmärgid, liiklusmärkide postid ja kinnitustarvikud peavad vastu pidama EVS-EN 12899-1:2007 Sign posts and accessories: kirjeldatud koormustele. Minimaalsed koormuste nõuded on toodud Riigiteede liikluskorralduse juhendi tabelis II-1.4b. Vundamentide ehitamisel peab kasutama EVS-EN 206:2014+A2:2021 nõuetele vastavat All posts shall be hot-dip galvanised steel tubes sized to ensure the device remains in place under the betooni. Betooni keskkonnaklassid valida vastavalt Riigiteede liikluskorralduse juhendi punktile 1.5.5. loads described in EN 12899‑1:2007. All posts with open upper ends must be provided with a durable Kasutatava liiklusmärgikile kohta tuleb esitada vastavussertifikaadid. cap that prevents water ingress. Liiklusmärkide postid ja tarvikud: Installation of traffic signs: 12 of 23 RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION Kõik postid peavad olema kuum-galvaniseeritud terastorud, mille mõõtmed tagavad liikluskorraldusvahendi Designed traffic signs shall be installed in accordance with standard EVS 613:2023 “Traffic signs and püsimise EN 12899-1:2007 kirjeldatud koormuste korral. Kõik avatud ülemise otsaga postid tuleb varustada their use”. vastupidavast materjalist kattega, mis takistab vee sissepääsu posti. The edition of the regulation “Meanings of traffic signs and road markings and requirements for traffic Liiklusmärkide paigaldamine: lights” that entered into force on 05.08.2019 has also been taken into account. Projekteeritud liiklusmärgid paigaldada vastavalt standardile EVS 613:2023 „Liiklusmärgid ja nende Foundations must withstand the loads described in EN 12899‑1:2007. A traffic sign structure may be kasutamine”. mounted on a concrete foundation once the foundation has achieved 80% of its characteristic strength. Lisaks on arvestatud ka määruse „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ Before ordering, producing or installing textual traffic signs, the Contractor must coordinate the shop 05.08.2019 jõustunud redaktsiooni. drawings of the signs with the Client. Vundament peab vastu võtma EN 12899-1:2007 kirjeldatud koormused. Liiklusmärgi konstruktsiooni võib 3.9.2 ROAD MARKINGS paigaldada betoonvundamendile, kui vundament on saavutanud 80 % tugevusest. Pavement marking design is based on the Transport Administration guideline “Road Traffic Management Guide”. Enne tekstiliste liiklusmärkide tellimist, tootmist ja paigaldamist, tuleb Töövõtjal liiklusmärkide tööjoonised kooskõlastada tellijaga. The centreline and hand-applied markings on the pavement shall be executed in thermoplastic (TVP). 3.9.2. TEEKATTEMÄRGISTUS Designed pavement markings shall be applied in accordance with standard EVS 614:2022 “Road Teekattemärgistuse projekteerimisel on lähtutud Transpordiameti juhendist „Riigiteede liikluskorralduse markings and their use”. juhend“. 3.9.3 BARRIERS Telgjoon ja käsimärgistusena teekattele kantavad teekattemärgistus teostada termo valuplastikuga Crash barrier (TVP). A crash barrier (N2 W3) is designed along the carriageway and (H1 W1) at the bridge abutment. Use of a Projekteeritud teekattemärgistus paigaldada vastavalt standardile „EVS 614:2022 Teemärgised ja nende stronger barrier (with a smaller working width) is permitted. The barrier on the central median is located kasutamine”. 0.5 m from the edge of the carriageway asphalt; on the right side of the carriageway it is 1.0 m from the asphalt edge. A support shoulder 0.75 m wide is designed behind the barrier. 3.9.3. PIIRDED At the start and end of the barrier, buried-anchor transition anchors with a length of 4 m are designed. On Põrkepiire the central median the buried-anchor ends are placed next to each other. Projekteeritud on sõidutee äärde põrkepiire (N2 W3) ning sillasamba äärde (H1W1). Lubatud on The project shows the total length of the barrier. Lengths of transition anchors with buried ends are not kasutada tugevamat põrkepiiret (väiksema töölaiusega põrkepiiret). Põrkepiire on projekteeritud included in the barrier length. keskeraldussaarel 0,5m kaugusele sõidutee asfaltkatte servast ning sõiduteest paremal pool 1,0m kaugusele sõidutee servast asfaltkatte äärde. Põrkepiirde taha on projekteeritud tugipeenar laiusega Transition lengths vary by manufacturer, so the Contractor must allow that actual barrier lengths will 0,75m. change depending on the specific barrier and transition used. Põrkepiirde algusesse ja lõppu on projekteeritud mahaviiguga piirdeankrud, pikkusega 4m. Requirements for barriers: Keskeraldussaarel on mahaviigu lõpud toodud üksteise kõrvale. Barriers must comply with EVS-EN 1317 parts 1 and 2. Transitions must comply with EVS-EN 1317 parts 1 and 4. Projektis on näidatud põrkepiirde kogupikkus. Mahaviikudega piirdeankrute pikkused ei ole piirde pikkuse The required normal performance classes are N2 (tested to TB-32 and TB-11) and H1 (TB-42 and sisse arvestatud. TB-11). Üleminekute pikkused on eri tootjatel erinevad, mistõttu peab töövõtja arvestama, et lähtuvalt 3.9.4 MARKER POSTS konkreetsest kasutatavast piirdest ja üleminekust muutuvad põrkepiirete pikkused. Throughout the designed section, marker posts with yellow reflectors are planned on both sides of the Nõuded põrkepiiretele. carriageway and on the central median. Install marker posts 0.5 m from the edge of the asphalt-concrete Põrkepiirded peavad vastama EVS-EN 1317 osadele 1 ja 2. pavement, on the edge of the embankment. Where crash barriers are present, install marker posts on the Üleminekud peavad vastama EVS-EN 1317 osadele 1 ja 4. barrier. Install marker posts opposite each other on both sides of the carriageway. The top edge of the reflector mounted on the marker post must be 0.9 m above the pavement surface at the outer edge of the Piirdele on nõutav normaalne vastupidavusaste N2 (testitud katsele TB-32 ja TB-11) ja H1 (TB 42 carriageway (i.e., the edge line). ja TB 11). 3.9.4. TÄHISPOSTID 13 of 23 RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION Kogu projekteeritava lõigu ulatuses on projekteeritud mõlemale poole sõiduteed ja keskeraldussaarele tähispostid kollase helkuriga. Tähispostid paigaldada 0,5m kaugusele asfaltbetoonkatte servast, mulde servale. Põrkepiirde korral paigaldada tähispostid põrkepiirde külge. Tähispostid paigaldada mõlemal pool sõiduteed kohakuti. Tähispostile paigaldatud helkuri ülemise ääre kõrgus sõidutee väliserva (st servajoone) pinnast peab olema 0,9m. 3.10. Tehnovõrgud 3.10 Utility networks 3.10.1. ELEKTRIVÕRK JA SIDEKAABEL 3.10.1 ELECTRIC NETWORK AND COMMUNICATION CABLE Vaadeldavale teelõigule jäävad olemasolevad elektrivõrgud ja sidekaabel. Täpsem lahendus vt. eriosa Existing electric networks and communication cable are located on the examined road section. See projekt nr OU2300. specialist-part project No. OU2300 for detailed solution. Olemasolev foorikaabel lõigata lühemaks ja tuua sisse ümbertõstetavasse fooriposti. Cut the existing traffic signal cable shorter and bring it into the relocated traffic signal pole. 3.10.2. VEETRASS 3.10.2 WATER MAIN Vaadeldaval alal paiknevad Pärnu Vesi AS-ile kuuluvad veetorustikud mõlemal pool Pärnu jõge ja jõealune Pärnu Vesi AS water pipelines are located in the area on both sides of the Pärnu River, including an läbiviik. Täpsem lahendus vt. eriosa projekt nr OU2350 underwater crossing. See specialist-part project No. OU2350 for detailed solution. 3.10.3. TÄNAVAVALGUSTUS 3.10.3 STREET LIGHTING Projekteeritud silla ehitusele jäävad ette üks sõidutee ja kaks kergliiklustee valgustusmasti ning The designed bridge construction will include one carriageway and two pedestrian/cycle path lighting valgustuse õhu-ja maakaablid. Sellest tulenevalt paigaldatakse kaks topeltvalgustiga sõidutee masti ja masts, and associated overhead and underground lighting cables. Accordingly, two twin‑lamp kaks kergliiklustee valgustusmasti. Täpsem lahendus vt. eriosa projekt nr OU2330. carriageway masts and two pedestrian/cycle path lighting masts will be installed. See specialist-part project No. OU2330 for detailed solution. 3.11. Keskkonnakaitse 3.11 Environomental protection Töövõtja koostab enne ehitustöödega alustamist ehitusobjekti keskkonnakorralduskava. Töövõtja peab oma tegevuses lähtuma headest ehitustavadest ning ei tohi kahjustada keskkonda. The contractor shall prepare an environmental management plan for the construction site before commencing construction work. The Contractor must follow good construction practice and must not Töövõtja peab vältima saasteainete sattumist pinnasesse ja/või (põhja)vette. Kütused ja õlid peavad olema damage the environment. ladustatud viisil, mis välistab võimalikud lekked. Masinate ja seadmete tankimine ei tohi toimuda veekogule lähemal kui 50 meetrit. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda The Contractor must avoid release of pollutants to soil and/or (ground)water. Fuels and oils must be majapidamiste lähedal. Töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt stored to prevent possible leaks. Refuelling of machines and equipment must not take place closer than tegutsema. Töövõtja peab teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit õnnetusjuhtumistest, mis 50 m to any water body. Refuelling and storage areas for machines and equipment should, where võivad olla keskkonnale ohtlikud. possible, not be located near dwellings. The Contractor must be prepared for emergencies and act accordingly. The Contractor must notify the Client, the Rescue Board and the Environmental Board of Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud any accident that may be dangerous to the environment. kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, During construction, parking, refuelling and maintenance of construction machinery must take place on asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee- ehitusmasinate parkimiskohad on designated hard-surfaced areas. Construction must be organised so that release of pollutants to surface soovitatav rajada kraavidest ning kaevudest kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide and groundwater is prevented, especially during heavy rain. Temporary construction offices, warehouses, paiknemine kraavide või puurkaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja asphalt plants, workshops, fuel and bitumen storage areas and road‑construction machine parking areas kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja vette. Töökorras should preferably be placed more than 50 m from ditches and excavations. If locating such areas near mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada. ditches or wells is unavoidable, the Contractor must be vigilant and plan work so that contamination of soil and water is excluded. Non-operational pollution‑hazardous machines must not be used. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid, sh lõhn) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb Excessive construction‑period air pollution (dust, exhaust gases, including odors) affecting surrounding tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). areas must be avoided by appropriate work methods and scheduling. Construction dust spread to dwellings must be prevented; dusty materials should be wetted if necessary (without using chemical Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda solutions). mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses. 14 of 23 RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel Construction light pollution must be avoided by appropriate methods; do not over‑illuminate the area at vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele. Tähelepanu night, especially near residential buildings. tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda vastavale ettevõttele, kellel on olemas jäätmeluba ohtlike jäätmete The Contractor is responsible for environmental protection on the construction site and adjacent areas taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks. during the construction period in accordance with the laws and requirements in force in the Republic of Estonia and with the Client’s instructions. Attention must be paid to handling of waste generated during Ehitusjäätmete kogumine ja utiliseerimine on Töövõtja kohustus. Arvestada tuleb jäätmeseaduses construction. Hazardous waste must be collected separately from other waste and handed over to a ja kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjades olevate nõuetega. company holding a waste permit for recycling or disposal of hazardous waste. Tööde piirkonnas peavad olema piisavalt suured prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb Collection and disposal of construction waste is the Contractor’s responsibility. Requirements in ladustada sinna. Jäätmed tuleb koguda kokku liigiti. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud the Waste Act and local government waste management regulations must be observed. kohti on keelatud. Kõik ehitustööde ajal ajutiselt hõivatud tööpiirkonnad tuleb lepingu lõppedes taastada nende endises seisukorras. Sufficiently large waste containers must be available in the work area and all generated waste must be placed in them. Waste must be collected separately by type. Storing waste outside designated places is Tehnovõrgud (elektrikaablid, torustikud jms), mis on kasutusest maas, eemaldada võimalikult suures prohibited. All temporarily occupied work areas must be restored to their original condition upon ulatuses, saadud materjalid suunata taaskasutusse. Korralikud seadmed ja detailid (nt valgustid, äärekivid completion of the contract. jms) suunata võimalusel korduskasutusse. Lammutusjäätmete (nt betooni) taaskasutamine kohapeal või väljaspool ehitusplatsi täitematerjalina kooskõlastada eelnevalt Keskkonnaametiga Decommissioned utility networks (power cables, pipelines, etc.) shall be removed as far as reasonably (www.keskkonnaamet.ee). Välistada tuleb kasvupinnase reostamine ja ülemäärane tihendamine. possible and recovered materials directed to reuse. Serviceable equipment and components (e.g., luminaires, curbstones) should be reused where possible. On‑site or off‑site reuse of demolition waste Kasutusloa taotlusele tuleb lisada dokumendid, mis tõendavad ehitamisel tekkinud jäätmete nõuetekohast (e.g., concrete) as fill material must be agreed in advance with the Environmental Board üleandmist taaskasutamiseks või ladestamiseks. (www.keskkonnaamet.ee). Contamination of topsoil and excessive compaction must be avoided. Kui ehitustööde alas on varasemalt teada võimalik pinnasereostuse oht, tuleb pinnasetööde teostamisel Documents proving proper handover of construction waste for reuse or landfilling must be attached to the jälgida pinnase omadusi. Kui väljakaevatavas pinnases on tunda kütusele iseloomulikku lõhna või näha occupancy permit application. pinnasekihtides selgesti eristuvat reostust, teavitada sellest koheselt kohalikku omavalitsust. Reostuskolde likvideerimiseni tuleb muu reostuse levikut soodustav tegevus peatada. If the construction area is known to have a risk of prior soil contamination, soil properties must be monitored during earthworks. If excavated soil smells of fuel or shows clearly distinguishable contamination layers, immediately notify the local government. Until the contamination source is dealt 3.12. Maastikukujundustööd with, stop any activities that could spread the contamination. 3.12.1. ETTEVALMISTUS JA HALJASTUSE LIKVIDEERIMINE 3.12 Landscaping work Jäätmete utiliseerimise kohutus on Töövõtjal. 3.12.1 PREPARATION AND LANDSCAPING REMOVAL Erakinnistutel tuleb enne kõikide tööde algust Töövõtjal kinnistu omanikuga täiendavalt kokku leppida Disposal of waste is the Contractor’s responsibility. tööde teostamise aeg ning täpsustada tööde ulatus. Erakinnistul asuv puidumaterjal kuulub vastava kinnistu omanikule. Erakinnistult likvideeritava puidumaterjali ladustamise koht kooskõlastada Töövõtjal On private properties the Contractor must, before starting any works, additionally agree the timing of kinnistu omanikuga. works with the property owner and specify the scope of works. Timber located on private property belongs to the property owner. The Contractor must agree with the property owner on the storage Ehitustööde käigus vigastada saanud olemasolevad puud tuleb asendada sama liiki puudega. location for timber removed from the property. Olemasolevad säilitatavad puud tuleb ehitustööde vältamise ajaks kaitsta. Puude kaitse ja Existing trees damaged during construction works must be replaced with trees of the same hooldustööde teostamisel ehitusalal tuleb juhinduda standarditest EVS 939-2:2020 ja EVS 939-4:2020. species. 3.12.2. PUUDE KAITSMINE EHITUSTÖÖDE AJAL Trees to be preserved must be protected for the duration of the construction works. Tree Puu tüve ümber siduda püstised prussid, prusside ja tüve vahele panna pehmendus (kivivill, autokummid protection and maintenance work on the construction site must follow standards EVS 939-2:2020 and vms, prussidest kaitse peab ulatuma kogu tüve kõrguseni) ning jälgida, et ehitustööde käigus ei vigastataks EVS 939-4:2020. puu oksi. Vajadusel võib kärpida puu alumisi oksi, kuid peab säilima antud puule iseloomulik võra kuju. 3.12.2 TREE PROTECTION DURING CONSTRUCTION WORK Üle 4 cm läbimõõduga juuri ei tohi läbi raiuda. Kui sellise läbimõõduga juured jäävad kaevetööde alasse, Bind vertical timbers around the trunk, place padding (rock wool, car tyres, etc.) between the timbers and siis tuleb seal kaevata labidaga käsitsi. the trunk (the timber protection must extend for the full trunk height), and ensure tree branches are not damaged during construction. If necessary, lower branches may be pruned, but the tree’s characteristic Samuti tuleb jälgida, et ehitusseadmetega ei sõidetaks puude juurtel ega ladustataks ehitusmaterjale sinna. crown shape must be preserved. Tallamise eest kaitset vajav juurestik ulatub vähemalt puu võra välisjooneni. 15 of 23 RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION Roots over 4 cm in diameter must not be cut. If such roots are within the excavation area, excavate there Kui ruumipuudus sunnib ehitusmaterjali puu alla ladustama, kaetakse koht kõigepealt ~20 cm paksuse by hand with a spade. liiva- või kergkruusakihiga, mille peale asetatakse puidust vms materjalist restid ehitusmaterjalide ladustamiseks. Also ensure construction machinery does not drive over tree roots and construction materials are not stored on them. The root zone requiring protection extends at least to the tree crown drip line. Ehituse lõppedes koristatakse kaitsekihid. Viide: Kadi Tuul, 2006 „Linnahaljastus“. If lack of space forces storage of materials under a tree, first cover the area with a ~20 cm layer of sand 3.12.3. PROJEKTEERITUD HALJASTUS or light gravel, then place wooden or similar pallets on top for material storage. Projektiga on ette nähtud haljastada murukülviga (klass I). Lubatud on mulde ja kraavide nõlvade haljastamine hüdrokülviga. Remove protective layers when construction is finished. Reference: Kadi Tuul, 2006 “Urban Landscaping”. Haljasalad rajada kasvualusele. Kasvualuse projekteeritud paksus on 15 cm. 3.12.3 DESIGNED LANDSCAPING Kasvualuse rajamiseks on lubatud kasutada välja kaevatud kasvupinnast, kui see vastab kasvualusele esitatud nõuetele. The project provides for planting grass by seeding (class I). Hydroseeding is allowed for embankment and Kasvualus peab olema taimekasvuks sobiv ega tohi sisaldada ohtlikke aineid üle piirmäära. Kasvumuld ei ditch slopes. tohi sisaldada prahti, kive ega mitmeaastasi juur-umbrohte. Kasvumuld ei tohi olla liiga tihke ja kõvastunud: peab surumisel kergesti lagunema. Green areas shall be established on a growing medium. The designed thickness of the growing medium is 15 cm. Uue kasvualuse rajamisel tuleb kasvualuse materjal laotada eelnevalt planeeritud pinnale, seda veidi Excavated topsoil may be used to create the growing medium if it meets the requirements for the growing aluspinda segades, et ei tekkiks järsku üleminekut eri kihtide vahel. Tihedatel liigniisketel savimaadel võib medium. puude ja põõsaste kasvualuse rajada aluspinnase peale, et vesi ei koguneks istutusauku, kuid kasvualus The growing medium must be suitable for plant growth and must not contain hazardous substances above ei tohi olla väiksema mahuga kui nõutud. limit values. Topsoil must not contain debris, stones or perennial root‑weeds. The growing medium must not be overly compacted or hardened; it should crumble easily when pressed. Töövõtja peab kindlustama, et kasvualuse valminud osadel ei liiguks rasked masinad. Juhul kui kasvualus on liigselt tihenenud, tuleb see kobestada ja taastada. Muru külviks tuleb kasutada kodumaise või When creating a new growing medium, spread the material on the prepared surface, mixing it slightly with naaberriikide päritoluga seemneid, millel on head idanemis- ja katvusomadused. the subgrade to avoid abrupt transitions between layers. On dense, excessively wet clay soils, tree and shrub planting medium may be placed directly on the subgrade so water does not collect in the planting Ehitustööde käigus rikutud või kahjustatud haljasalad tuleb taastada. pit, but the medium volume must not be less than required. 3.12.4. RAJAMISAEGNE HOOLDUS The Contractor must ensure heavy machinery does not operate on completed areas of the growing Ehitustööde ajal vastutab säilitatava ja rajatava haljastuse eest töövõtja. Rajatavat haljastust kasta medium. If the growing medium becomes excessively compacted, it must be loosened and restored. For korrapäraselt. Vajadusel teostada umbrohutõrjet. Muru ja istutuste esmased hooldustööd teha parima grass seeding use seeds originating from domestic or neighbouring countries with good germination and praktika kohaselt. coverage properties. 3.12.5. HILISEM HOOLDUS Green areas damaged during construction must be restored. Peale valmimist teostada hooldust korrapäraselt, piirkonnale sobival hooldustasemel ja parimat haljastuse 3.12.4 MAINTENANCE DURING CONSTRUCTION hoolduse praktikat järgides. Puudele teha hoolduslõikust. During construction, the Contractor is responsible for protecting retained and newly installed landscaping. Newly installed landscaping must be watered regularly. Perform weed control as necessary. Initial maintenance of turf and plantings must follow best practice. 3.12.5 LATER-STAGE MAINTENANCE After completion, carry out regular maintenance at a level appropriate for the area and following best horticultural practices. Perform pruning maintenance on trees. 16 of 23 RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION 4. TÖÖDE TEOSTAMINE 4. EXECUTION OF WORKS 4.1. Ettevalmistustööd 4.1 Preparatory works Kõik ehitus- ja paigaldustööd peavad olema tehtud tööde kirjeldustes ja joonistel toodu kohaselt. All construction and installation works must be carried out as described in the work descriptions and drawings. Käesoleva projekti mahtu kuuluvad kõik tööd, mis on vajalikud projektiga määratud tööde tegemiseks, sh tööd, mida ei ole käesolevas projektis otsesõnu kirjeldatud, kuid mis kuuluvad tegemisele hea ehitustava The scope of this project includes all works necessary to complete the tasks defined by the project, kohaselt. including works not explicitly described herein but required by good construction practice. Ehitustöödel tekkinud küsimused ja probleemid, mida pole kajastatud käesolevas projektis või on Questions and problems arising during works that are not covered or are unclear in this project shall be ebaselged, lahendatakse töö käigus kooskõlastatult projekti autori ja töö Tellijaga. resolved during execution in coordination with the project author and the Client. Ehitustööde teostamisel peab järgima projekti kooskõlastustel, kooskõlastuste koondtabelis ja/või Works must comply with conditions set in project approvals, the approvals summary table and/or the ehitusloal märgitud kolmandate osapoolte võimalike täiendavate tingimustega. Tuleb arvestada neist building permit, including any additional conditions of third parties. Costs arising from those approvals kooskõlastustest ja täiendavatest tingimustest tulenevate kuludega. Tööde alustamisel tuleb informeerida and additional conditions must be taken into account. Before starting works, notify related parties— seotud osapooli, sh tehnovõrkude valdajaid ja piirnevaid maaomanikke mõistliku aja jooksul enne including utility operators and adjacent landowners—within a reasonable time. ehitustööde alustamist. Possession of a building permit and/or building notice does not permit construction on another person’s Ehitusloa ja/või ehitusteatise olemasolu ei anna õigust maaüksuse või ehitise omaniku loata ehitada. land or structure without the owner’s consent. Kõik ehitustööd peavad olema tehtud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele määrustele, nõuetele ja All construction works must comply with the laws, regulations and standards in force in the Republic of normatiividele ning järgides Tellija volitatud esindaja nõudeid. Ehitaja peab ehitus- ja paigaldustöödel Estonia and follow the requirements of the Client’s authorized representative. The Contractor must follow täitma kõiki territooriumi- või võrguvaldaja ning Tellija poolt volitatud isiku ettekirjutusi. Ehitusele seatakse instructions from territory or network owners and any persons authorized by the Client. A warranty period garantiiaeg, mille pikkus määratakse koostöös Tellijaga. Kõik ehituse garantiiajal ilmnenud vead või will be set for the works in cooperation with the Client. The Contractor shall correct, at their own cost, any ebakvaliteetsed materjalid kõrvaldab Ehitaja omal kulul. defects or poor-quality materials that appear during the warranty period. Enne põhiliste ehitustööde algust tuleb välja märkida kõik iseloomulikud projektlahenduse elemendid. Before main works begin, mark all characteristic elements of the design. Marked points should be Väljamärgitud punktid tuleks looduses kindlustada ning vastavalt vajadusele ka taastada või uuesti välja secured on site and, if necessary, restored or re-marked. märkida. Temporary storage areas required for correct execution of works are an integral part of each work phase. Kõik tööde korrektseks teostamiseks vajalikud ajutised laoplatsid kuuluvad lahutamatu osana iga The Contractor must locate and, if necessary, arrange agreements for the use of temporary storage konkreetse tööetapi juurde. Ajutiste laoplatside asukohad on Ehitaja kohustatud ise enne tööde algust areas before works begin. If required, storage locations must be further specified or coordinated with the leidma ning vajadusel sõlmima nende kasutamiseks vajalikud kokkulepped. Vajadusel tuleb ajutiste Client or the municipality before starting works. Reusable demolition materials shall be handed over to laoplatside asukohad täpsustada ja/või kooskõlastada täiendavalt Tellija või omavalitsusega enne the owner; the remainder shall be disposed of in accordance with waste legislation. ehitustööde algust. Kasutuskõlblikud lammutussaadused anda üle omanikule, ülejääk utiliseerida vastavalt jäätmekäitlusseadusele. The Contractor must ensure that all inspections and checks required by laws and regulations are carried out by the competent authorities during construction. The Client must be notified at least one working day Ehitaja peab hoolitsema, et ehitustööde käigus teostataks kõik seaduste ja määrustega määratud before inspections so the Client’s representative may participate. ülevaatused ja kontrollid vastavate ametiisikute poolt. Tehtavatest kontrollidest tuleb Tellijat teavitada vähemalt 1 tööpäev enne kontrolli toimumist, et Tellija esindaja saaks võimaluse korral ülevaatustest osa Precisely identify and mark locations of utility networks, using probing if necessary. Works within utility võtta. protection zones must comply with established safety technical requirements and restrictions set by network owners. The Contractor must meet requirements set by the owners of such installations (e.g., Täpsustada ja tähistada tehnovõrkude täpne asukoht, vajadusel surfimise teel. Tööde teostamisel support works) when operating near them. tehnovõrkude kaitsevööndites tuleb kinni pidada kehtestatud ohutustehnilistest nõuetest ja võrguvaldajate poolt seatud piirangutest. Töövõtjal tuleb täita nimetatud rajatiste valdajate poolt esitatavaid nõudeid (nt Excavations within utility protection zones must be done by hand unless otherwise agreed with the toestamine) töötamisel rajatiste vahetus läheduses. network owner. During works, the Contractor must use all protective measures to avoid damaging existing utilities. Only personnel with appropriate training may perform electrical work. Electrical works Kaevetööd tehnovõrkude kaitsevööndites tuleb teostada käsitsi, kui ei ole võrguvaldajaga kokku lepitud and documentation must follow Elektrilevi OÜ’s commissioning procedures. teisiti. Ehitustööde ajal võtta Töövõtjal kasutusele kõik kaitsemeetmed vältimaks olemasolevate tehnovõrkude vigastamist. Elektritöödele võib lubada ainult sellekohast väljaõpet omavat personali. 17 of 23 RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION Elektritööde teostamisel ja dokumenteerimisel tuleb lähtuda Elektrilevi OÜ elektripaigaldise kasutuselevõtu Excavations may begin when the required permits are obtained. Works must be coordinated with the protseduuridest. Client and the owner of the land or structure. Works must not be performed on land or on a building without the owner’s consent. The Contractor must agree the work procedure and exact schedule with all Kaevetöid võib alustada vastavate lubade olemasolul. Ehitustööde teostamine peab olema kooskõlastatud affected landowners or owners of structures. tööde Tellijaga ning maaüksuse või ehitise omanikuga. Ehitustöid ei tohi ilma maaüksuse või ehitise omaniku loata teostada. Ehitaja peab kõikide seotud maaüksuste või ehitiste omanikega kokku leppima During execution and when forming excavation edges, follow the regulation “Requirements for temporary ehitustööde teostamise korra ja täpse ajakava. traffic arrangements” and the national road guide “Temporary traffic management on national roads. Guide to organising traffic during road construction and maintenance.” Tööde läbiviimisel ja ehituskaeviku piirete teostamisel lähtuda kehtivast määrusest "Nõuded ajutisele liikluskorraldusele” ning riigiteedel juhendist “Riigiteede ajutine liikluskorraldus. Juhend liikluse The Contractor must record/photograph all existing boundary markers in the field before works begin. If a korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel“. boundary marker is absent, it must be recorded in the presence of the landowner and the Client’s representative. Boundary markers of neighboring lots that are found and recorded in the field must Ehitaja kohustub fikseerima/pildistama kõik olemasolevad piiritähised looduses enne ehitustööde algust. remain in place until the end of the construction period. If markers are damaged or destroyed during Kui piiritähis looduses puudub, tuleb see fikseerida maaomaniku ja Tellija esindaja juuresolekul. works, the Contractor must restore them. Piirinaabrite piiride tähised, mis on looduses leitud ja fikseeritud, peavad säilima ehitusperioodi lõpuni. Kui ehituse käigus piirinaabrite piiride tähised saavad kahjustada või hävinevad, peab need Ehitaja taastama. When transporting loads and operating other vehicles, the Contractor must ensure vehicle tyres leaving the site are clean and prevent construction debris, soil, dust and water from being carried outside the site. Ehitaja peab ehitamisega kaasnevate veoste vedamisel ja muude sõidukite liiklemisel kindlustama Provide a tyre‑cleaning area on or near the site and perform road maintenance if necessary. If the ehitusobjektilt väljuvate sõidukite rehvide puhtuse ning vältima ehitusprahi, pinnase, tolmu ning vee cleaning area is outside the construction site, plan and ensure its post‑construction restoration. kandumise väljapoole ehitusobjekti piire. Selleks tuleb vajadusel rajada ehitusobjektile või selle vahetusse lähedusse rehvide puhastamiseks sobiv hooldusala ning korraldada vajadusel teehooldetööd. Juhul kui Avoid excessive noise and vibration during construction or drilling. Potentially noisy and vibrating works hooldusala asub väljaspool ehitusobjekti tuleb kavandada ja tagada ka selle ala ehitusjärgne should be scheduled for daytime. The noise limit for construction work for the period 21:00–07:00 is 45 heakorrastamine. dB as set in the Minister of the Environment Regulation No. 71 of 16.12.2016 “Permissible external noise levels and methods for measurement, determination and assessment.” If unavoidable noisy works occur Ehitus- või puurimistööde ajal tuleb vältida liigse müra ja vibratsiooni tekitamist. Potentsiaalselt müra- ja more often than twice a week, notify nearby residents and educational institutions of the duration of such vibratsioonirikkad tööd tuleb planeerida päevasele ajale. Ajavahemikule 21.00-07.00 on Keskkonnaministri works. 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud ehitusmüra piirväärtuseks 45dB. Kui vältimatuid mürarikkaid töid tuleb 4.2 Construction-period traffic management and site safety ette tihemini kui kahel päeval nädalas, tuleb selliste tööde kestusest teavitada kõiki lähedal asuvaid elanikke ja õppeasutusi. The Contractor is responsible for construction-period traffic management. During works the site must be properly marked with signs and notices. The area affected by construction must be marked and, if 4.2. Ehitusaegne liikluskorraldus ja ohutus ehitusplatsil necessary, lit for the entire work period so that the works do not endanger the life, health or property of people passing through or working in the area. Ehitusaegse liikluskorralduse eest vastutab Ehitaja. Ehitustööde tegemise ajaks on vajalik objekt nõuetekohaselt märkide ja viitadega tähistada. Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi The Contractor must allow for costs related to necessary traffic closures, diversions and restoration of the vältel olema tähistatud ja vastavalt vajadusele ka valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda previous traffic situation (e.g., removal of existing signs, installation of temporary signs). The shape and läbivate või seal töid teostavate inimeste elu, tervist ega vara. installation of used traffic signs must comply with the applicable regulations. The Contractor must cover costs for marking the work area. The Contractor is responsible for maintaining temporary markings, Ehitaja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike liikluse sulgemisest, ümbersuunamisest ja barriers and signs and for compensating damages caused by their absence. endise liiklusolukorra taastamisest (nt olemasolevate liiklusmärkide eemaldamine, ajutiste liiklusmärkide paigaldamine jne) tulenevate kulutustega. Kasutatavate liiklusmärkide kuju ja paigaldus peab vastama Before starting works the Contractor must prepare a construction traffic management scheme and agree kehtivale korrale. Ehitaja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike tööpiirkonna tähistamisest it with the municipal authority or the Transport Administration traffic specialist. Construction traffic tulenevate kulutustega. Ehitaja vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning nende management on site must follow the agreed scheme. puudumisest tekkinud kahjude hüvitamise eest. All works included in the project should be carried out without closing traffic. If works requiring traffic Enne ehitustööde alustamist kohustub Ehitaja koostama ehitusaegse liikluskorraldusskeemi ja closure are necessary, the construction traffic management must provide a scheme for possible detours kooskõlastama selle kohaliku omavalitsuse või Transpordiameti liikluskorralduse spetsialistiga. (including public transport, pedestrians and other vulnerable road users). The Contractor must assess the Ehitusaegne liikluskorraldus ehitusobjektil peab vastama kooskõlastatud skeemile. bearing capacity and condition of detour routes. The Contractor must record the existing condition and, if new defects occur, repair the detour route at its own cost after the temporary detour ends. Kõik projekti koosseisu kuuluvad tööd teostada liiklust sulgemata. Kui Ehitaja on vaja projekti koosseisu kuuluvaid töid teostada suletud liiklusega, peab ehitusaegne liikluskorraldus nägema ette skeemi Short-term closures are permitted according to the agreed construction traffic scheme. The Contractor võimalikuks ümbersõiduks (sh ühistransport, jalakäijad ja teised kergliiklejad). must ensure residents retain access to their properties adjacent to the site during construction. Samuti tuleb sel juhul Töövõtjal hinnata ümbersõiduteede kandevõimet ja seisukorda. Olemasolev olukord tuleb Töövõtjal fikseerida ja uute defektide ilmnemisel oma kuludega ümbersõidutee pärast ajutise ümbersõidu lõpetamist remontida. 18 of 23 RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION All personnel working on site must be instructed in safety requirements. Access to the site and work Lubatud on lühiajalised sulgemised vastavalt kooskõlastatud ehitusaegsele liikluskorraldusskeemile. zones by unauthorized persons must be prevented. The Contractor is fully responsible for safety on the Ehitaja peab tagama ehitusperioodil kodanikele ligipääsu oma maaüksustele, mis piirnevad construction site. ehitusobjektiga. 4.3 Cultural heritage protection Kõik ehitusplatsil töötavad inimesed peavad olema instrueeritud ohutustehnika nõuetes. Kõrvaliste isikute juurdepääs ehitusplatsile ja töötsoonidesse peab olema tõkestatud. Ohutuse eest ehitusplatsil vastutab The designed construction area does not fall within the protective zone of cultural heritage monuments. täielikult Ehitaja. During earthworks and excavations, consider the possibility of revealing finds of cultural value and 4.3. Muinsuskaitse archaeological layers outside the cultural monument areas and their protective zones — i.e., across the entire project area. If an archaeological layer resulting from human activity (including human bones) or Projekteeritud ehitustööde ala ei jää kultuurimälestiste kaitsevööndisse. any find of cultural value is discovered during works, the contractor must stop work, preserve the find in situ and immediately notify the Heritage Board (Muinsuskaitseamet) (MuKS §§ 31 and 60). Pinnase- ja kaevetöödel tuleb arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalustega ka väljaspool kultuurimälestise ja nende kaitsevööndi ala ehk arvestada tuleb 4.4 Brief Description of Roadworks sellega terve projektiala ulatuses. Kui töid tehes avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurikiht, sh inimluud, või kultuuriväärtusega leid, on tööde tegija kohustatud töö Ensure required permits, approvals and competencies are in place. seiskama, säilitama leiukoha muutumatul kujul ning viivitamatult teatama sellest Muinsuskaitseametile Mark the site appropriately (information boards, temporary traffic arrangements). (MuKS § 31 ja § 60). When working on private land, follow the conditions agreed with the landowners. Stake out geometric elements of the road. 4.4. Teetööde lühikirjeldus Remove trees to be cleared, shrubs and stumps. Demolish and mill the existing pavement. Veenduda vajalike lubade, kooskõlastuste ja pädevuste olemasolus. Carry out excavations. Remove topsoil and unsuitable soil (peat) from under the designed Objekt tähistada nõuetekohaselt (infotahvlid, ajutine liikluskorraldus). pavements. The project assumes a 0.25 m layer of topsoil. Profile and compact the existing Ehitustööde teostamisel erakinnistutelt lähtuda maaomanike poolt seatud kooskõlastuste subgrade. tingimustest. Install the designed culverts. Märkida välja tee geomeetrilised elemendid. Implement designed utility network solutions. Eemaldada likvideeritavad puud, võsa, kännud. Place, profile and compact fill material. Lammutada ja tasandusfreesida olemasolev teekate. Construct the embankment. Teostada väljakaeved. Eemaldada projekteeritud katendite alt kasvupinnas ja mitte sobiv pinnas Construct pavement base layers. (turvas). Projektis on arvestatud 0,25 m paksuse kasvupinnase kihiga. Profileerida ja tihendada Install asphalt layers. olemasolev aluspinnas. Install gravel surfacing. Paigaldada projekteeritud truubid. Shape slopes and sow grass. Ehitada välja tehnovõrkude projektlahendused. Carry out planting and site finishing works. Paigaldada, profileerida ja tihendada täitepinnas. Install traffic management devices. Rajada muldkeha. Clean the road corridor area. Rajada katendikonstruktsiooni alused. Perform control measurements, hand over works, and complete the object. Paigaldada asfaltkihid. Paigaldada kruuskate. 4.4.1 REQUIREMENTS FOR THE COMPACTION FACTOR AND BEARING CAPACITY OF THE EMBANKMENT Planeerida nõlvad, külvata muru. AND SUBBASE Teostada haljastus ja heakorrastus. Load-bearing capacity: Paigaldada liikluskorraldusvahendid. Dynamic modulus (measured with LOADMAN- or INSPECTOR-type device) on the compacted fill Puhastada teemaa-ala. layer must be ≥ 65 MPa. Kontrollmõõtmised, tööde üleandmine, objekti valmimine. Dynamic modulus (measured with LOADMAN- or INSPECTOR-type device) on the compacted base must be ≥ 170 MPa. Compaction factor: 4.4.1. NÕUDED MULDE JA ALUSE TIHENDUSTEGURILE NING KANDEVÕIMELE compaction factor from the pavement bottom to 0.4 m depth ≥ 0.98 (selection per TEKN annex Kandevõime: 6) Elastsusmoodul mõõdetuna teel LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega tihendatud compaction factor deeper than 0.4 m from the pavement bottom ≥ 0.96 (selection per TEKN täitepinnasekihi peal peab olema ≥ 65 MPa. annex 6) 19 of 23 RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION Elastsusmoodul mõõdetuna teel LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega tihendatud aluse peal peab olema ≥ 170 MPa. Tihendustegur: tihendustegur katendi põhjast kuni 0,4 m sügavuseni ≥ 0,98 (valik vastavalt TEKN lisa 6) tihendustegur katendi põhjast üle 0,4 m sügavusel ≥ 0,96 (valik vastavalt TEKN lisa 6) 4.5. Ehitusobjekti pildistamine ja vajumisvaatlused Enne projekteeritud lahenduse mahamärkimist ja materjali toomist objektile tuleb Töövõtjal teha põhjalik ja süstemaatiline ehitusplatsi tööpiirkonna ja objekti piirinaabrite piiritähiste pildistamine. Pildistamisel tuleb fikseerida hooned (pöörates erilist tähelepanu olemasolevatele kahjustustele – praod, vajumise ilmingud 4.5 Traffic management during construction jms), teekatted, äärekivid, kraavid, haljasalad, puud, põõsad, liikluskorraldusvahendid, tehnovõrkude maapealsed elemendid (kaevud, postid), piirded, piirdeaiad, väravad, piirinaabrite piiritähised, säilitatavad Before staking out the designed solution and bringing materials to the site, the Contractor must carry out puud, hekid jms. Fotod tuleb teha vahetult enne ehitustegevuse algust. a thorough and systematic photographic record of the construction site area and boundary markers of neighboring properties. Photographs must capture buildings (with special attention to existing damage — Fotod peavad olema digitaalsed ning salvestatud digitaalsele andmekandjale (nt USB, väline kõvaketas). cracks, settlement signs, etc.), pavement surfaces, curbs, ditches, green areas, trees, shrubs, traffic Need tuleb nimetada ja süstematiseerida nii, et oleks tagatud vajaliku info kiire ülesleidmine. Pildistuse devices, above-ground utility elements (manholes, poles), fences, gates, neighbors’ boundary markers, asukoht peab olema üheselt määratletav. retained trees, hedges, etc. Photos must be taken immediately before construction begins. Töövõtja peab tegema vajumisvaatlusi hoonetele, müüridele ja teistele säilitatavatele tähtsatele ehitistele, Photos must be digital and saved on a digital storage medium (e.g., USB, external hard drive). They must mis asuvad ehitatavatele objektidele lähemal kui 5m. Selleks peab olemasoleval ehitisel nähtaval kohal be named and organised so the required information can be quickly found. The photo location must be tähistama piisaval hulgal kontrollpunkte, mis tuleb mõõdistada enne ehitustööde algust ja peale unambiguously identifiable. ehitustööde lõpetamist (teekatete ja haljasalade taastamist). Vajadusel teha kontrollmõõdistusi ehitustööde ajal. Esmase kontrollmõõdistuse aruanne peab olema teostatud enne ehitustööde algust. Lõplik The Contractor must perform settlement monitoring of buildings, walls and other important preserved kontrollmõõdistus tuleb esitada koos teostusmõõdistusega. structures located within 5 m of the works. To do this, mark a sufficient number of control points on visible Nii esmane kui ehitustöödele järgnev kontrollmõõdistus tuleb siduda ehitustööde mõjualast väljaspool locations of the existing structure; these points must be surveyed before construction starts and after asuva kõrgusvõrgu reeperiga. Kolmandale isikule kuluuva ehitise omaniku pretensioonide korral otsustab works are completed (after pavement and green area restoration). If necessary, perform control surveys Järelevalve insener vajumisvaatluste tulemuste ja tehtud fotode põhjal ehitustööde mõju hoonele. during construction. The initial control survey report must be completed before works commence. The final control survey must be submitted with the as-built survey. Antud fotod ja vajumisvaatlused on tõestusmaterjaliks ehitustegevusele eelnenud olukorra fikseerimisel. Eeltoodud abinõud on vajalikud üksikasjade kindlaksmääramiseks ning kolmandate isikute võimalike Both the initial and post-construction control surveys must be tied to a benchmark of the height network kahjunõuete (hoonetele, piiretele, piiritähistele jne tekitatud kahjude) õigustatuse hindamiseks. located outside the work area. In case of a third‑party claim by the owner of a damaged structure, the Supervising Engineer will decide, based on settlement monitoring results and photographs, whether the Kui Töövõtja ei ole täitnud eeltoodud nõudeid ehituseelse olukorra fikseerimisel ega suuda seetõttu works affected the building. tõendada, et ta ei ole vastutav tööde tegemise piirkonnas olevate ehitiste või muude objektide These photographs and settlement observations serve as evidence of the pre‑construction condition. The kahjustuste eest, loetakse Töövõtja nende defektide eest vastutavaks ning defektide likvideerimine ja measures above are necessary to document details and to assess the legitimacy of potential third‑party sellega seonduvate kulude kandmine kuulub Töövõtja kohustuste hulka. damage claims (to buildings, fences, boundary markers, etc.). 4.6. Ehitustööde järelevalve ja ehitustööde dokumenteerimine If the Contractor fails to meet the above requirements for recording the pre‑construction condition and therefore cannot prove it is not responsible for damage to structures or other objects in the work area, the Ehitustööde järelevalvet teostab Tellija poolt volitatud isik või ettevõte. Kõrvalekalded projektist Contractor will be held liable for those defects and must remedy them at its own cost. kooskõlastatakse Tellija ja projekteerijaga ning fikseeritakse kirjalikult. Tööde teostamise kohta koostatakse kaetud tööde aktid. Tööde lõpetamisel tuleb teostada kõik vajalikud kontrollmõõtmised, mis 4.6 Construction supervision and documentation tõestavad tööde kvaliteetset teostust. Kontrollmõõtmised võib teostada Töövõtja või mõni teine ettevõte tingimusel, et ta omab selleks vastavaid lube ja registreeringuid. Construction supervision is performed by a person or company authorised by the Client. Deviations from the project are to be agreed with the Client and the Designer and recorded in writing. Coverage (works- Kui teostatakse elektritöid, ei loeta neid valmisolevaks enne, kui kõik teimid ja testid on tehtud ning nende completed) certificates shall be prepared for executed works. Upon completion, all necessary control tulemused vastavad nõuetele. Töövõtjal peab enne ehituse alustamist olema ehituse tööohutuse plaan, surveys that demonstrate quality execution must be carried out. Control surveys may be performed by mis peab sisaldama abinõusid, mida sellel ehitusplatsil rakendatakse ohutute töötingimuste loomiseks, the Contractor or another company provided they hold the required licences and registrations. võttes arvesse ka platsil või selle läheduses toimuvat tegevust. Electrical works are not considered complete until all checks and tests have been performed and their results meet the requirements. Before starting construction, the Contractor must have a site safety plan 20 of 23 RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION that includes the measures to be applied on this construction site to ensure safe working conditions, taking into account activities on or near the site. 21 of 23 RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION 5. HOOLDUSJUHEND 5. MAINTENANCE GUIDE Avalikult kasutatava tee seisundinõuded on määratud Majandus- ja taristuministri määrusega „Tee The condition requirements for publicly used roads are set by the Minister of Economic Affairs and seisundinõuded“. Lähtuda tuleb määruse kehtivast redaktsioonist. Avalikult kasutatava tee omanik või Infrastructure regulation “Road condition requirements.” The current edition of the regulation must be teehoiu eest vastutav isik on kohustatud hoidma tee seisunditaseme nõuetele vastavas seisukorras. followed. The owner of a publicly used road or the person responsible for road maintenance is obliged to Käesolevas seletuskirjas on tähelepanu juhitud projekti peamistele eripäradele, muus osas kehtivad keep the road in a condition that meets the required condition level. This explanatory report highlights the üldised hooldamise tingimused, mis tulenevad tee omaniku ja töövõtja vahelisest hoolduslepingust. main specific features of the project; otherwise the general maintenance conditions arising from the maintenance contract between the road owner and the Contractor apply. Konkreetsete, ehitusöödel kasutatud toodete (truubid, kaevud, valgustid, liiklusmärgid, tähispostid, piirded vms) tootjapoolsed hooldus- ja kasutusjuhendid tuleb töövõtjal edastada Tellijale. Toodete Manufacturer maintenance and operation manuals for specific products used in the works (culverts, hooldamisel lähtuda edastatud hooldusjuhendistest. manholes, luminaires, traffic signs, marker posts, barriers, etc.) must be provided by the Contractor to the Client. Maintenance of the products must follow the supplied manuals. 5.1. Suvihoole 5.1 Summer maintenance Kattele sattunud kemikaalid, mis võivad kahjustada teekatet, tuleb eemaldada koheselt, et vältida võimalikke katte kahjustusi. Chemicals spilled on the pavement that may damage the surface must be removed immediately to Liiklusmärgid peavad olema puhtad, loetavad ja reflekteeruvad. prevent possible pavement damage. Truupide olukorda (ummistumist, otsade kindlustust) tuleb süstemaatiliselt kontrollida, eriti pärast Traffic signs must be clean, legible and reflective. tugevaid vihmaperioode. Culverts must be inspected systematically for blockages and end protection, especially after heavy Teostada süstemaatiliselt kontrolle kraavide seisukorra hindamiseks. Avastatud puudused rainfall. Carry out regular inspections to assess ditch condition. Remediate any defects found. likvideerida. 5.2. Talihoole 5.2 Winter maintenance During the thaw period, snow must not be pushed as windrows onto the road shoulders, as this Sulaperioodil ei tohi lund lükata hange teepeenardele, kuna see takistab vee äravoolu sõiduteelt. prevents drainage of water from the carriageway. Lumevallide lükkamisel teedelt peab jälgima, et lükatav lumi ja tehnika ei vigastaks When clearing snow drifts from the road, ensure that the pushed snow and equipment do not liikluskorraldusvahendeid. Vigastatud liikluskorraldusvahendid tuleb koheselt asendada. damage traffic control devices. Any damaged traffic control devices must be replaced immediately. 5.3. Liikluskorraldusvahendite hoole 5.3 Maintenance of traffic Control devices Liiklusmärgid peavad olema puhtad, loetavad ja reflekteeruvad, 95% märgi pinnast peab olema Traffic signs must be clean, legible and reflective; 95% of the sign surface must be undamaged. If vigastusteta. Juhul kui nimetatud tingimused ei ole täidetud, tuleb märgid korrastada või välja these conditions are not met, signs must be repaired or replaced. vahetada. Marker posts must be clean. Tähispostid peavad olema puhtad. Pavement markings must be renewed when their retroreflectivity falls below the permitted standard. Kattemärgistus tuleb uuendada, kui selle peegeldusvõime langeb alla lubatud normi 5.4 Landscape maintenance 5.4. Haljastuse hoole Grass must be mowed regularly. Muru tuleb regulaarselt niita. The turf layer on the road shoulders must not impede drainage from the carriageway. If necessary, Tee peenardel paikneva murukamara kõrgus ei tohi takistada vee äravoolu tee pinnalt. Vajadusel reshape the shoulders to ensure water runoff. tuleb peenrad profileerida, et tagada vee äravool. Ditches must be mown at a frequency that prevents them becoming overgrown. Kraavides tuleb teostada niitmist sagedusega, mis takistab kraavide kinni kasvamise. Vastutav isik: Tauri Tamkivi Specialist in charge: Tauri Tamkivi (Allkirjastatud digitaalselt) (Signed digitally) 22 of 23 RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION Seletuskirja koostaja: Tauri Tamkivi Document compiler: Tauri Tamkivi (Allkirjastatud digitaalselt) (Signed digitally) 23 of 23 1 2 3 4 5 6 222 7 8 X 7.59 6.19 8.51 X 7.67 XX X 7.44 6.41 A A DO NOT SCALE FROM THIS DRAWING X 8.51 STOP 7.69 8.06 10.50 8.23 10.36 9.13 XX X 9.38 9.86 7.63 10.04 8.77 6.18 E 8.14 XX 8.08 7.94 10.57 S 7.87 9.56 X 7.89 8.88 X 7.92 8.65 10.43 1100.4.623 11020.3.039 8.21 10.6 8.13 9.36 8.56 10.59 ² ² 62 XX 7.17 0.6 101.5 381830 7.836 7.93 487 Ø1000 7.87 RNG-2 2 RNG-1 10.53 10.26 10.25 8P roj truup % 684 10 8.08 10.39 .42 i= 3.5 6.34 S L=6 0 .8 ; 10 1 386 10.85 10.86 9.10 X .54 6.28 0; HXvv=1 2 1 2 8.41 10.63 6.39 RN G-1473 8.40 10.63 11.03 Hsv=3.7 5.85 387 1 6.91 8.38 XX X S 8.41 5.98 S 7.81 8.89 6.09 9.89 XX E 7.88 8 9.40 8 7.69 221XX 6.19 S 8.60 8.95 8.60 XX 343 6.72 4,3m IA TEL X 8 6.14 B X B X 4 E67 TALLINN X 60 LIHULA 6.35 X 6.37 CL 6 X 7.17 X 6.07 A 6.68 X 02.69 795 6.56 6.24 7.17 10.46101.5 11010.5 0.4.4 X 69 10.56 X 10 6.18 7.52 .5.5 S 6.01 00 11 X 5.52 621 X X 5.32 POS 1 X X 5.72 5.32 X aks ja 5.60 X X X X X X X X X lühem ti. 5.75 6.12 684 6 X X X X X X igata s 5.82 bel lõ se fooripo X X X X 6.05 X X X X 6.08 6.12 X X X X X X X X X X X a a 150 m ori k as 5.69 lev fo rtõstetav 6.16 8 10.53 10.91 10.90 a so e 440 10.39 Olem se ümb 5.32 5.26 2 485 1:2 5.81 tuua sis 5.75 /h) 484 5.14 1:2 5.72 m 5.40 1 1 RNG-148 9 1 439 0 k 6 385 5 4 E67 0m ( 2 S 5.20 5.69 5.35 s 5.12 st koo 343 15x10 ign nr 221 E RIIA 3 4,3m oripo 1:1.5 X 5.30 5.14 ta 5.59 2 v ja fo e asukoh 1:1.5 5.09 ra 5.25 idiv ä ud 495 S A abari ertõsta u g s 9, X 4.47 5 .1 traffic smä rk üm b 5.71 5.20 Liiklu oo0nikaga X unikivi 4.77 4.90 5.01 5.37 elek4tr.8 5.15 X 5.03 4.83 5.37 5.10 4.81 A 5.73 4.30 3.67 3.73 C 4.59 4.05 489 2 5.25 5.36 5.64 5.76 5.96 C 0.75 5.0 10.50 4.78 S 10.62 5.81 5.97 0 km/h) 1.00 5 X 4.30 4.48 4.42 4.38 4.20 4.25 0 0 m ( 5 4.25 5x1 nr 222 3.25 3.25 ig n S 4.30 490 s 5.75 5.70 f fic 5.80 5.65 tra 5.85 5.6 5.90 507 5 5.55 5.50 5.2 5.3 5.0 5.0 5 5.3 5. 5.1 5.95 4.8 4.9 4.9 5.1 4.6 4.6 4.8 4.7 4.7 4.5 4.5 . 4.45 .20 4.45 4 0.50 6.0 4.40 4 6.0 6.10 0 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 5 5 0 5 0 0 5 0.50 0.50 0 5 6.20 4.35 4.35 6.1 0 4.40 5 0 5 5 4.5 4.41 4.46 4.63 4.96 5.48 4 .5 4.47 5.74 5.88 2.00 11.02 11.02 X 4.58 5.79 4.45 4.66 4.98 5.50 5.73 5.73 488 4.39 4.47 S 1.00 0.50 5.7 5.7 3.25 3.25 955 955 0 5 505 955 5.0 5.1 5.2 5.3 5 5 .40 5.45 5.5 5.6 5.6 5 5.5 4.40 4.45 4.50 4.55 4.60 4.65 4.70 4.75 4.80 4.8 4 4 .90 .95 5.0 .35 0 0 5.9 5.9 6.0 6.1 6.1 5.2 0 5.80 5.1 4.25 4.30 4.35 5 0 5 0 5 5.85 5 4.30 4.25 6.0 5 0 5 4.35 0 5 0 0 5 0 5 4. 5 4.4 4.60 4.5 951 951 5 0 4.4 951 S 4.20 506 X 4.49 4.15 4.24 4.40 4.74 5.29 4.31 4.19 1 4.41 0.75 494 4.45 5.62 D D 4.50 7.04 V V G-1473 V 4.20 RN V 5.14 0 S V 491 4.4 4.70 V 0 5 4.45 4.3 5 4.11 4.26 4.37 4.3 4.2 0 492 X 493 4.2 5.15 5.20 5.25 5.05 4.90 5.10 5.00 4.85 4.95 4.15 4.70 V 4.80 4.7 XS S 4.65 4.05 4.60 .10 X 4.4 S S 340 S 4.55 341 S 4.50 4.141 4.05 X 3444 4.3 5.17 4.4 5 X S 4.73 3.00 S 5 1 4.2 .30 5 0 4 3.76 4.05 4.0 4.1 4.24. 4.39 5 3.87 S S TELIA 4.1 0 5 20 5 3.92 S S S 2 1 4.17 4.14 4.46 V 4 V 2 1 4.26 V V V V V V 2 V 12 3.12 3.74 4.04 4 4.24 1 2 1 3.719 1 1 345 421 10.94 10.95 2 2.70Ø200PL kaev-2.78 2.42 338 1 Bet/PL 1.78 V 7 unak ivi 2 2.39 .233 43 Ø1000 343 1.70 2 1.50 1.61 421 äha ei ole 2 stus m 1 2 2 3.17 2 1.68 S Toru n .1 5 kindlu 2.35-2 3.22 342 531v nõlva 2 2.17 solev a taastada . 339 2.10 4,3m m a 336 1 343 Ole õrgug s ev 1.89 V kait 2 0.88 S 0.21 0.19 0.36 p Ø1000 0.19 ht Ø400M et 0.12 0.19 0.71 Proj truu .2% am heig ; i=1 L=59.0 5 RAKVERE 174 rgus/be 2.99 .98 .85 686b E Tala kõ kaev-0 4; Hvv=0 0.75 E V 7.13 v= 1.5 V 0.05 21 0 H s 0.12 18.05.2 686a 0.05 height 0.19 ASB 2xo10 S 623a m -0.07 rg us/bea 0.37 Tala kõ 0.06 -0.14 -0.44 7.08 0.01 0.05 21 .20 18.050.20 -1.03 0.24 S -1.76 -0.56 -2.25 -1.85 -0.23 -2.25 -0.34 -0.53 10.84 10.84 REDAKTSIOONID / REVISIONS PROJEKT / PROJECT TELLIJA / CLIENT KONSULTANT / KUUPÄEV / DATE MÕÕTKAVA / SCALEPABERI SUURUS / JOONISE PEALKIRI / DRAWING TITLE Kuupäev / Koostaja / Kontrollija/a/a jtasKõolks 2025-K036 LEPINGU NR / CONTRACT NO. CONSULTANT PAPER SIZE Nr / No. Date Kirjeldus / Description Originator Checker eoA rvpr PROJEKTI NR / PROJECT NO Rail Baltic Estonia OÜ Sweco Finland Oy 2026-05-20 1:500 A3 Asendiplaan, vertikaalplaneering, liikluskorraldus Veskiposti 2/1 Ilmalantori 4 JOONISE STAATUS / DRAWING STATUS Tallinn, Eesti Helsinki, Suomi Põhiprojekt / Master design Site plan, vertical plan, traffic management 10138 00240 Reg. Nr. 12734109 Reg. Nr. 2661738-3 NIMI / NAME G SN IAT /UR ALE K I KUD UA PTÄE/V DISTSIPLIINI KOOD / KOONGRSATI/OAJR Tauri Tamkivi 2026-05-20 PROJEKTI KOOD / PROJECT CODE ALTÖÖ SU VC Õ BO -/TA JNTRACTOR DISCIPLINE CODE PROJECT 25031 Roadplan OÜ KOCNHTER/COAJKLEIR Tauri Tamkivi 2026-05-20 PROJEKTI ID / KOOSTAJA //M EÜ T SO/A S PROJECT ID ORIGINATORM E T S YUM O V L/E /M E Ü T S /E M E T S S A T Y /LE VL DOK TÜÜP / DISTSIPLIIN / RBR KOOD /O RBR CODE C KDKIO K H LA O D EO C LA /P A T E IT G A E T K E R P O J SC ETR P O J F ÜLERVAEVWTI/AJER Kren Kask 2026-05-20 DOC.TYPE DISCIPLINE F Rail Baltica Ülemiste-Pärnu mainline Tiigi tn 78 EE2100 RPL OR243112 RO DR1 D RO TL REVISIOON / MD Tartu, Eesti LEHE PEALKIRI / SHEET NAME: design and construction (Alliance 1) 50410 EE2100-RPL-OR243112-RO-DR1-00001 REVISION Reg. Nr. 12432118 LEHE NUMBER / 001 ARHIIVI NR / ARCHIVE NO. SHEET NUMBER: 1/1 1 2 3 4 5 6 7 8 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 DO NOT SCALE FROM THIS DRAWING A A B B Projekteeritud tänavavalgusti, vt ELT osa LÕIGE 1-1 Ol.olev likvideeritav tänavavalgusti, vt ELT osa VABA GABARIIT (4.3 m ASFALTKATTEST) C 8.00 0.75 0.50 0.50 3.25 3.25 0.50 0.50 2.00 0.50 0.50 3.25 3.25 1.00 0.75 7.57 3.00 VABA GABARIIT (3.0 m ASFALTKATTEST) C ERALDUSRIBA JALG- ja SÕIDUTEE SÕIDUTEE SÕIDUTEE SÕIDUTEE JALGRATTATEE 6.00 Põrkepiire N2W3 I klassi muru + kasvualus h = 15 cm OL. OLEV ASFALTKATE Põrkepiire N2W3 OL. OLEV ASFALTKATE Põrkepiire N2W3 I klassi muru + kasvualus h = 15 cm OL. OLEV ASFALTKATE I klassi muru + kasvualus h = 15 cm 4.00 Sõidutee freesitud alusel (tüüp 2) SMA 16 h = 5 cm Sõidutee freesitud alusel (tüüp 2) Ol.olev likv. elektrikaabel Ol.olev tasandusfreesitud asfaltkate Ol.olev likv. sidekanal. (eeldatav kõrgus) Ol.olev likv. veetrass D 2.00 Sõidutee asfaltkatend (tüüp 1) Sõidutee asfaltkatend (tüüp 1) SMA 16 AC 16 bin h = 5 cm h = 5 cm Proj. elektrikaabel Kruuskate / tugipeenar (tüüp 3) (eeldatav kõrgus) Ol.olev likv. veetrass (eeldatav kõrgus) Proj. sidekanal. (eeldatav kõrgus) Proj. veetrass D Sidumata segu nr 6 (0/32) h= 19 cm AC 32 base h = 9 cm Kergliiklustee asfaltkatend (tüüp 4) 0.00 Olemasolev sõidutee konstruktsioon Kruuskate / tugipeenar (tüüp 3) Killustikust alus fr 16/32 kiilutud h = 10 cm AC 8 surf h= 5 cm Killustikust alus fr 32/63 h = 25 cm Killustikalus fr 4/32 h= 20 cm Liivalus (Tm_90) h = 30 cm Liivalus (Tm_90) h= 20 cm Täitepinnas (Tm_90) (vajadusel) Olemasolev aluspinnas (kasvumuld eemaldatud) Olemasolev aluspinnas (kasvupinnas eemaldatud) E E LÕIGE 2-2 F F 8.00 6.00 0.30 0.30 0.30 0.30 5.60 0.30 0.30 0.30 0.30 4.00 Sõidutee freesitud alusel (tüüp 2) Sõidutee freesitud alusel (tüüp 2) TÖÖMAHTUDE PIIR SMA 16 h = 5 cm G SMA 16 h = 5 cm Ol.olev tasandusfreesitud asfaltkate G Ol.olev tasandusfreesitud asfaltkate 2.00 Proj. truup Sõidutee asfaltkatend (tüüp 1) SMA 16 AC 16 bin AC 32 base h = 5 cm h = 5 cm h = 9 cm Killustikust alus fr 16/32 kiilutud h = 10 cm Killustikust alus fr 32/63 h = 25 cm Liivalus (Tm_90) h = 30 cm Täitepinnas (Tm_90) (vajadusel) Olemasolev aluspinnas (kasvupinnas eemaldatud) H H REDAKTSIOONID / REVISIONS PROJEKT / PROJECT TELLIJA / CLIENT KONSULTANT / KUUPÄEV / DATE MÕÕTKAVA / SCALEPABERI SUURUS / JOONISE PEALKIRI / DRAWING TITLE Kuupäev / Koostaja / Kontrollija/a/a jtasKõolks 2025-K036 LEPINGU NR / CONTRACT NO. CONSULTANT PAPER SIZE Nr / No. Kirjeldus / Description Date Originator Checker eoA rvpr PROJEKTI NR / PROJECT NO Rail Baltic Estonia OÜ Sweco Finland Oy 2026-01-19 1:500 A3 Ristlõiked Veskiposti 2/1 Ilmalantori 4 JOONISE STAATUS / DRAWING STATUS Tallinn, Eesti Helsinki, Suomi Põhiprojekt / Master design Cross sections 10138 00240 Reg. Nr. 12734109 Reg. Nr. 2661738-3 NIMI / NAME G SN IAT /UR ALE K I KUD UA PTÄE/V DISTSIPLIINI KOOD / KOONGRSATI/OAJR Tauri Tamkivi 2026-01-19 PROJEKTI KOOD / PROJECT CODE ALTÖÖ SU VC Õ BO -/TA JNTRACTOR DISCIPLINE CODE PROJECT 25031 Roadplan OÜ KOCNHTER/COAJKLEIR Tauri Tamkivi 2026-01-19 PROJEKTI ID / KOOSTAJA //M PROJECT ID EÜ T SO/A S ORIGINATORM E T S YUM O V L/E /M E Ü T S /E M E T S S A T Y /LE VL DOK TÜÜP / DOC.TYPE DISTSIPLIIN / DISCIPLINE RBR KOOD /O RBR CODE C KDKIO K H LA O D EO C LA /P A T E IT G A E T K E R P O J SC ETR P O J ÜLERVAEVWTI/AJER Annika Kaljula 2026-01-19 Rail Baltica Ülemiste-Pärnu mainline Tiigi tn 78 EE2100 RPL OR243112 RO DR3 D RO TL MD Tartu, Eesti REVISIOON / J design and construction (Alliance 1) 50410 LEHE PEALKIRI / SHEET NAME: REVISION J EE2100-RPL-OR243112-RO-DR3-00001 Reg. Nr. 12432118 LEHE NUMBER / 001 ARHIIVI NR / ARCHIVE NO. SHEET NUMBER: 1/1 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 E W S N N W W S N E E S POS 1 IKÕ ala Kinnistu nr Katastriüksuse tunnus, aadress IKÕ ala Pos nr pindala m² 62517:064:0072 POS 1 7074050 Ehitajate tee T11, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond 63 TINGMÄRGID Isikliku kasutusõiguse (IKÕ) seadmise ala Katastriüksuse piir Projekteeritud side multitoru ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE PLAAN Projekti nimetus, asukoht Töö nr DS3/DPS1 TOOTSI-PÄRNU SIDEVARUSTUS OU2290 OU2290 Koostaja / projekteerija Mõõtkava Leht / formaat Kuupäev Roadplan OÜ, Konstantin Rudenko 1:500 A4 08.05.2026 E W S N N W N W S E E S X 1.00 4 6 L=117. 13+67. SIRGE X 58 : CH =13+67. EP X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X 4,3m 0.75 1.00 5 3.25 3.2 0 0.50 0.50 0.5 2.00 0.50 5 3.25 3.2 1.00 0.75 7.04 IKÕ ala Kinnistu registriosa Katastriüksuse tunnus, aadress IKÕ ala Pos nr number pindala m² 62517:064:0070 POS 1 7545250 Ehitajate tee T1, Pärnu linn, Pärnu maakond 36 TINGMÄRGID Isikliku kasutusõiguse (IKÕ) seadmise ala 36m2 Katastriüksuse piir Projekteeritud keskpinge maakaabel torus 1250N / Ø160mm, paigaldus kinnisel meetodil. IKÕ seadmise alal L=17,8 m Projekteeritud keskpinge reservtoru 1250N / Ø160mm, paigaldus kinnisel meetodil. IKÕ seadmise alal L=17,8 m ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE PLAAN Projekti nimetus, asukoht Töö nr DS3/DPS1 Tootsi-Pärnu Rail-Baltic Estonia DPS1 elektrirajatiste kaitsmine ja väljakanne OU2300 Koostaja / projekteerija Mõõtkava Leht / formaat Kuupäev Roadplan OÜ. Hardo Aun 1:500 A4 08.05.2026 RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION EELPROJEKT PRELIMINARY DESIGN DS3/DPS1 TOOTSI-PÄRNU DS3/DPS1 TOOTSI- PÄRNU PÄRNU SILD (BR2032) KONSTRUKTIIVNE OSA PÄRNU BRIDGE (BR2032) STRUCTURES SELETUSKIRI EXPLANATORY LETTER Ainuvastutus käesoleva väljaande eest lasub autoril. The sole responsibility of this publication lies with the author. Euroopa Liit ei vastuta selles sisalduva teabe mistahes kasutamise eest. The European Union is not responsible for any use that may be made of the information contained therein. PROJEKT / PROJECT TELLIJA / CLIENT PEATÖÖVÕTJA / MAIN CONTRACTOR KUUPÄEV / 2026-05-18 DOKUMENDI NIMI / DOCUMENT NAME DATE PROJEKT / PROJECT: Ülemiste-Pärnu Rail Baltic Estonia OÜ DOKUMENDI STATUS / DOCUMENT STATUS LEPINGU NR / CONTRACT NO. Veskiposti 2/1 GRK Eesti AS Sweco Sverige AB SELETUSKIRI / EXPLANATORY LETTER 2025-K036 Tallinn, Eesti Riia tn 142, Tartu linn 50411 Gjörwellsgatan 22, ESITATUD / SUBMITTED 10138 PROJEKTI NR / PROJECT: NO Reg. Nr. 12734109 Reg.No. 12579850 Box 340 44,Stockholm ETTEVÕTE / ALLKIRI / DISTSIPLIINI KOOD / EE2100 10026, ROLL / ROLE NIMI / NAME PROJEKTI KOOD / PROJECT CODE COMPANY SIGN. DISCIPLINE CODE GRK Suomi Oy Sweden KOOSTAJA / TASE/ Jaakonranta 2, Reg.No. 556767-9849 A.Terzic SWECO PROJEKTI OSA DOK RBR KOHALI PROJEKTI ORIGINATOR KOOSTAJA / SÜSTEEM Vantaa 01620, Finland ID / SÜSTEEM/ TÜÜP/ DISTSIPLIIN KOOD / K KOOD/ ETAPP/ ORIGINATO / Reg.No. 2810844-3 Sweco Finland Oy KONTROLLIJA / PROJECT VOLUME DOC.TY DISCIPLINE RBR LOCAL PROJECT H. Sokolov SWECO R LEVEL/ Ilmalanportti 4, 00240 CHECKER ID SYSTEM P CODE CODE STAGE SYSTEM TSO SAS Helsinki, Allianss 1 alus- ja pealisehitus Chemin du Corps de Garde, Finland ÜLEVAATAJA / K. Warda-Jakuszko EE2100 AL1 BR2032 SR REP S CE EK PD /EP SWECO Alliance 1 sub- and superstructure Chelles 77500, France Reg.No. 2661738-3 REVIEWER REVISIOON / Reg.No. 747252120 DOKUMENDI KOOD / DOCUMENT CODE KOOSKÕL / REVISION NGE CONTRACTING P. Kwiatkowski SWECO Aktsiaselts Merko 11 rue Camille APRV. ARHIIVI NR / ARCHIVE NO. Ehitus Eesti Desmoulins, Järvevana tee 9g, Tallinn Issy-les-Moulineaux 11314 92130, EE2100-AL1-BR2032-SR-REP-S-00001 002 Reg.No. 12206336 France Reg.No. 789570009 RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION 7.2. Kvaliteedikontroll ........................................................................................................................... 20 Sisukord 7.3. Keskkonnakaitse aspekt................................................................................................................ 21 1. Üldosa ............................................................................................................................................. 4 7.4. Olemasolevate kaablite kaitsmine ................................................................................................. 21 1.1. Seletuskirja ülesehitus ..................................................................................................................... 4 7.5. Ehitustööde teostamine ................................................................................................................. 21 1.2. Projekti koostamise eesmärk ........................................................................................................... 4 2. Üldnõuded ....................................................................................................................................... 4 2.1. Eurokoodeksite üldstandardid .......................................................................................................... 4 3. Olemasolev olukord ......................................................................................................................... 7 3.1. Olemasoleva olukorra kirjeldus ........................................................................................................ 7 3.2. Silla asukoha geoloogiline kirjeldus .................................................................................................. 8 3.3. Silla asukoha hüdroloogiline kirjeldus............................................................................................... 8 4. Projekteeritud koormused ................................................................................................................ 9 4.1. Püsikoormused ................................................................................................................................ 9 4.2. Muutuvad koormused .................................................................................................................... 10 4.2.1. Liikluskoormus ................................................................................................................. 10 4.2.2. Teised muutuvad koormused ........................................................................................... 10 4.3. Juhuslikud mõjud ........................................................................................................................... 11 5. Projektlahendus ............................................................................................................................. 11 5.1. Üldandmed .................................................................................................................................... 11 5.2. Plaanilahendus ja vertikaalplaneerimine ........................................................................................ 12 5.3. Veeviimarid, mullatööd ja katend ................................................................................................... 13 5.3.1. Veeviimarid ...................................................................................................................... 13 5.3.2. Mullatööd.......................................................................................................................... 13 5.3.3. Katend.............................................................................................................................. 13 5.4. Dekoratiivvalgustus ........................................................................................................................ 14 5.5. Kaldasammaste kujundus (seinamaalingud) .................................................................................. 14 5.6. Rongi esitulede võimalik visuaalne mõju liiklejatele (pimestuse efekt)............................................ 14 5.7. Konstruktsioonid ............................................................................................................................ 15 5.7.1. Alusehitis .......................................................................................................................... 15 5.7.2. Pealisehitis ....................................................................................................................... 15 5.7.3. Rööbastee komponendid.................................................................................................. 16 5.7.4. Hüdroisolatsioon ja vee juhtimine ..................................................................................... 16 5.7.5. Tugiosad ja deformatsioonivuuk ....................................................................................... 17 5.7.6. Kallasrajad ning koonuste ja jõesängi kindlustamine ........................................................ 17 5.7.7. Hooldustrepid ................................................................................................................... 17 5.7.8. Müratõkkeseinad .............................................................................................................. 17 5.8. Laevaliikluse korraldus Pärnu jõe veeteedel ................................ Błąd! Nie zdefiniowano zakładki. 6. Raudteesüsteemi liidesed .............................................................................................................. 19 7. Tööde teostamine .......................................................................................................................... 19 7.1. Üldandmed .................................................................................................................................... 19 RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION Table of content 7.1 GENERAL INFORMATION .................................................................................................... 19 1. GENERAL........................................................................................................................................ 4 7.2 QUALITY CONTROL.............................................................................................................. 20 1.1 STRUCTURE OF THE EXPLANATORY LETTER .................................................................... 4 7.3 ENVIRONMENTAL PROTECTION ASPECTS ....................................................................... 21 1.2 PURPOSE OF THE PROJECT ................................................................................................. 4 7.4 PROTECTION OF EXISTING CABLE LINES ......................................................................... 21 2. General requirements ...................................................................................................................... 4 7.5 EXECUTION OF CONSTRUCTION WORK ........................................................................... 21 2.1 EUROCODES GENERAL STANDARDS ....................................................................................... 4 3. Existing Situation ............................................................................................................................. 7 3.1 DESCRIPTION OF THE EXISTING SITUATION ...................................................................... 7 3.2 GEOLOGICAL DESCRIPTION OF THE BRIDGE LOCATION .................................................. 8 3.3 HYDROLOGICAL DESCRIPTION OF THE BRIDGE LOCATION ............................................. 8 4. Design loads .................................................................................................................................... 9 4.1 PERMANENT LOADS............................................................................................................... 9 4.2 VARIABLE LOADS ................................................................................................................. 10 4.2.1 Traffic loads...................................................................................................................... 10 4.2.2 Other variable loads ......................................................................................................... 10 4.3 ACCIDENTAL ACTIONS......................................................................................................... 11 5. Project design ................................................................................................................................ 11 5.1 GENERAL INFORMATION ..................................................................................................... 11 5.2 HORIZONTAL ALIGNMENT AND VERTICAL LAYOUT.......................................................... 12 5.3 DRAINAGE, EARTHWORKS AND PAVEMENT ..................................................................... 13 5.3.1 Drainage .......................................................................................................................... 13 5.3.2 Earthworks ....................................................................................................................... 13 5.3.3 Pavement / ballast bed on the bridge deck ....................................................................... 13 5.4 DECORATIVE LIGHTNING .................................................................................................... 14 5.5 DESIGN OF ABUTMENTS (WALL MURALS) ......................................................................... 14 5.6 POTENCIAL VISUAL IMPACT OF LOCOMOTIVE HEADLIGHTS ON ROAD USER (GLARE EFFECT) ................................................................................................................................. 14 5.7 STRUCTURES........................................................................................................................ 15 5.7.1 Substructure ..................................................................................................................... 15 5.7.2 Superstructure .................................................................................................................. 15 5.7.3 Track Componenets ......................................................................................................... 16 5.7.4 Waterproofing and drainage ............................................................................................. 16 5.7.5 Bearings and expansion joints .......................................................................................... 17 5.7.6 Riverbank and protection of cones and riverbed ............................................................... 17 5.7.7 Maintenance stairs ........................................................................................................... 17 5.7.8 Noise barriers ................................................................................................................... 17 5.8 NAVIGATION ON THE PÄRNU RIVER WATERWAYS .......................................................... 19 6. Railway system interfaces .............................................................................................................. 19 7. Execution of works ......................................................................................................................... 19 RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION SELETUSKIRI EXPLANATORY LETTER 1. ÜLDOSA 1. GENERAL 1.1. Seletuskirja ülesehitus 1.1 Structure of the explanatory letter Üldosa on kirjeldatud eraldi projekti osa köites „ Üldosa “. The General section is presented in a separate project volume titled “General”. 1.2. Projekti koostamise eesmärk Käesolev projekt on koostatud Rail Baltica OÜ tellimusel. Projekti eesmärk on ette valmistada 1.2 Purpose of the project projekteerimisdokumentatsioon rahvusvahelise raudteeühenduse Rail Baltica Eesti raudteelõigu ja This project has been prepared on the commission of Rail Baltica OÜ. raudteega seotud rajatiste ehitamiseks. The purpose of the project is to prepare design documentation for the construction of the Estonian railway section of the international railway connection Rail Baltic and railway-related structures. 2. ÜLDNÕUDED 2. GENERAL REQUIREMENTS Üldnõuded raudteesildadele ja tunnelitele on järgmised: The general requirements for railways bridges and underpasses are:  Eurokoodeksid, EN standardid ja UIC juhised, projekteeritud tööiga 100 aastat.  Eurocodes, EN Standards, and UIC recommendations, 100 years design life.  Rajatiste projekt peab vastama Eurokoodeksite riiklikele lisadele  Design of the structures shall comply with the National Appendixes of Eurocodes  Rajatiste projekt peab vastama projekti KMH-le ja dokumendile RBDG-MAN-027 E.  Design of the structures shall comply with the EIA performed for the project and RBDG-MAN-027  Rajatised tuleb projekteerida vastavatele koormustele ning need peavad vastama HSR E. rajatiserööpmelaiusele vastavalt üldnõuetele (RBDG-MAN-012).  The structures shall be designed for the appropriate loadings and shall comply with the HSR  Projekteeritud kiirus on määratletud dokumendis RBDG-MAN-012 Üldnõuded. 249 km/h structure gauge as per the General requirements (RBDG-MAN-012). reisirongide ja 120 km/h kaubarongide korral. Teljekoormus 25 t.  The design speed to be considered is defined in RBDG-MAN-012 General requirements. 249  Reisirongide opereerimiskiirus sillal ei saa olla suurem kui 160 km/h. Sellest lähtuvalt on võetud km/h for passenger trains and 120 km/h for freight trains. Axle load of 25 t. projekteerimisel aluseks reisrongide kiirus 160 km / h.  Operational speed for passenger trains cannot be higher than 160 km/h on the bridge, so 160  Rajatised peavad vastama algaruande projekteerimisjuhistele RBDG-MAN-017-0102. km/h for passenger trains is considered in bridge design.  The structures shall satisfy the Design guidelines of the baseline report RBDG-MAN-017-0102. Põhiloetelu projektis arvestatud standarditest ja soovitustest on toodud allpool. A main list of the standards and recommendations considered in the design is shown below. Projekteerimisel on arvestatud ja ehitamisel tuleb arvestada järgnevate standardite ja soovituste uusimate kehtivate versioonidega. Latest in force version of the following standards and recommendations is to be considered in the design and construction of the structure. 2.1. Eurokoodeksite üldstandardid 2.1 Eurocodes general standards  EN 1990 (Eurokoodeks 0) - Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused.  EN 1990 (Eurocode 0) – Basis of the structural design.  EVS-EN 1990+NA  EVS-EN 1990+NA Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused Eurocode 1: Action on structures 4 of 22 RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION  EN 1991-1-1 (Eurokoodeks 1, Osa 1-1) – Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete  EN 1991-1-1 (Eurocode 1, Part 1-1) – General actions - Densities, self-weight, imposed loads for kasuskoormused. buildings.  EVS-EN 1991-1-1+NA  EVS-EN 1991-1-1+NA  EN 1991-1-3 (Eurokoodeks 1, Osa 1-3) – Üldkoormused – Lumekoormus.  EN 1991-1-3 (Eurocode 1, Part 1-3) – General actions – Snow loads.  EVS-EN 1991-1-3+A1+NA  EVS-EN 1991-1-3+A1+NA  EN 1991-1-4 (Eurokoodeks 1, Osa 1-4) – Üldkoormused – Tuulekoormus.  EN 1991-1-4 (Eurocode 1, Part 1-4) – General actions – Wind actions.  EVS-EN 1991-1-4+NA  EVS-EN 1991-1-4+NA  EN 1991-1-5 (Eurokoodeks 1, Osa 1-5) – Üldkoormused – Temperatuurikoormus.  EN 1991-1-5 (Eurocode 1, Part 1-5) – General actions – Thermal actions.  EVS-EN 1991-1-5+NA  EVS-EN 1991-1-5+NA  EN 1991-1-6 (Eurokoodeks 1, Osa 1-6) – Üldkoormused – Ehitusaegsed koormused.  EN 1991-1-6 (Eurocode 1, Part 1-6) – General actions – Actions during execution.  EVS-EN 1991-1-6+NA  EVS-EN 1991-1-6+NA  EN 1991-1-7 (Eurokoodeks 1, Osa 1-7) – Üldkoormused – Erakorralised koormused.  EN 1991-1-7 (Eurocode 1, Part 1-7) – General actions – Accidental actions.  EVS-EN 1991-1-7+NA  EVS-EN 1991-1-7+NA  EN 1991-2 (Eurokoodeks 1, Osa 2) – Sildade liikluskoormused.  EN 1991-2 (Eurocode 1, Part 2) – Traffic loads on bridges.  EVS-EN 1991-2+NA  EVS-EN 1991-2+NA Eurocode 2: Design of concrete structures Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine  EN 1992-1-1 (Eurocode 2, Part 1-1) – General rules and rules for buildings.  EN 1992-1-1 (Eurokoodeks 2, Osa 1-1) – Üldreeglid ja reeglid hoonetele.  EVS-EN 1992-1-1+NA  EVS-EN 1992-1-1+NA  EN 1992-2 (Eurocode 2, Part 2) – Concrete bridges – Design and detailing rules.  EN 1992-2 (Eurokoodeks 2, Osa 2) – Betoonsillad. Arvutus- ja konstrueerimisreeglid.  EVS-EN 1992-2+NA  EVS-EN 1992-2+NA Eurocode 3: Design of steel structures Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine  EN 1993-1-1 (Eurocode 3, Part 1-1) – General rules and rules for buildings.  EN 1993-1-1 (Eurokoodeks 3, Osa 1-1) - Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks.  EVS-EN 1993-1-1+NA  EVS-EN 1993-1-1+NA  EN 1993-1-5 (Eurocode 3, Part 1-5) – Design of steel structures – Plated structural elements.  EN 1993-1-5 (Eurokoodeks 3, Osa 1-5) - Tasapinnalised konstruktsioonielemendid.  EVS-EN 1993-1-5+NA  EVS-EN 1993-1-5+NA  EN 1993-1-8 (Eurocode 3, Part 1-8) – Design of steel structures – Design of joints  EN 1993-1-8 (Eurokoodeks 3, Osa 1-8) - Liidete projekteerimine.  EVS-EN 1993-1-8+NA  EVS-EN 1993-1-8+NA  EN 1993-1-9 (Eurocode 3, Part 1-9) – Design of steel structures – Fatigue  EN 1993-1-9 (Eurokoodeks 3, Osa 1-9) - Väsimusarvutus.  EVS-EN 1993-1-9+NA  EVS-EN 1993-1-9+NA  EN 1993-2 (Eurocode 3, Part 2) – Design of steel structures – Steel bridges  EN 1993-2 (Eurokoodeks 3, Osa 2) - Terassillad  EVS-EN 1993-2+NA  EVS-EN 1993-2+NA Eurokoodeks 4: Terasest ja betoonist komposiitkonstruktsioonide projekteerimine Eurocode 4: Design of composite structures  EN 1994-1-1 (Eurokoodeks 4, Osa 1-1) - Terasest ja betoonist komposiitkonstruktsioonide  EN 1994-1-1 (Eurocode 4, Part 1-1) – Design of composite steel and concrete structures – projekteerimine. Üldreeglid ja reeglid hoonetele. General rules and rules for buildings  EVS-EN 1994-1-1+NA  EVS-EN 1994-1-1+NA  EN 1994-2 (Eurokoodeks 4, Osa 2) - Terasest ja betoonist komposiitkonstruktsioonide  EN 1994-2 (Eurocode 4, Part 2) – Design of composite steel and concrete structures – General projekteerimine. Üldreeglid ja reeglid sildade projekteerimiseks. rules and rules for bridges  EVS-EN 1992-2+NA  EVS-EN 1994-2+NA Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine Eurocode 7: Geotechnical Design  EN 1997-1 (Eurokoodeks 7, Osa 1) – Üldeeskirjad.  EN 1997-1 (Eurocode 7, Part 1) – General rules.  EVS-EN 1997-1+NA  EVS-EN 1997-1+NA  EN 1997-2 (Eurokoodeks 7, Osa 2) – Pinnaseuuringud ja katsetamine.  EN 1997-2 (Eurocode 7, Part 2) – Ground investigation and testing.  EVS-EN 1997-2+NA  EVS-EN 1997-2+NA 5 of 22 RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION Muud Euroopa standardid Other European standards Seoses materjalide spetsifikatsiooniga Related to materials specification  EN 197-1 – Tsement - Osa 1: Harilike tsementide koostis, spetsifikatsioonid ja vastavuskriteeriumid.  EN 197-1 – Cement - Part 1: Composition, specifications and conformity criteria for common  EVS-EN 197-1 cements.  EN 206-1 – Betoon – Osa 1: Spetsifikatsioon, toimivus, tootmine ja vastavus.  EVS-EN 197-1  EVS-EN 206+A1  EN 206-1 – Concrete – Part 1: Specification, performance, production and conformity.  EN 10080 – Betooni sarrusteras. Keevitatav sarrusteras. Üldsätted  EVS-EN 206+A1  EVS-EN 10080  EN 10080 – Steel for the reinforcement of concrete. Weldable reinforcing steel. General.  EN 10138-1 – Eelpingestatud terased – Osa 1: Üldnõuded.  EVS-EN 10080  EN 10138-2 – Eelpingestatud terased – Osa 2: Traat.  EN 10138-1 – Prestressing steels – Part 1: General requirements.  EN 10138-3 – Eelpingestatud terased – Osa 3: Tross.  EN 10138-3 – Prestressing steels – Part 3: Strand  EN 10138-4 – Eelpingestatud terased – Osa 4: Vardad.  EN 10138-4 – Prestressing steels – Part 4: Bars  EN 10025-1 – Konstruktsiooniterasest kuumvaltsitud tooted. Osa 1: Üldised tehnilised  EN 10025-1 – Hot rolled products of structural steel. Part 1: General technical delivery conditions. tarnetingimused.  EVS-EN 10025-1  EVS-EN 10025-1  EN 10025-2 – Hot rolled products of structural steel. Part 2: Technical delivery conditions for non-  EN 10025-2 – Konstruktsiooniterasest kuumvaltsitud tooted. Osa 2: Legeerimata alloy structural steels. konstruktsiooniteraste tehnilised tarnetingimused.  EVS-EN 10025-2  EVS-EN 10025-2  EN 10025-3 – Hot rolled products of structural steel. Part 3: Technical delivery conditions for  EN 10025-3 – Konstruktsiooniterasest kuumvaltsitud tooted. Osa 3: Normaliseeritud, normalized/normalized rolled weldable fine grain structural steels. normaliseerivalt valtsitud keevitatavate peenteraste konstruktsiooniteraste tehnilised  EVS-EN 10025-3 tarnetingimused.  EN 10025-4 – Hot rolled products of structural steel. Part 4: Technical delivery conditions for  EVS-EN 10025-3 thermomechanical rolled weldable fine grain structural steels.  EN 10025-4 – Konstruktsiooniterasest kuumvaltsitud tooted. Osa 4: Termomehaaniliselt valtsitud  EVS-EN 10025-4 keevitatavate peenteraste tehnilised tarnetingimused.  EN 10164 - Steel products with improved deformation properties perpendicular to the surface of  EVS-EN 10025-4 the product - Technical delivery conditions.  EN 10164 - Pinna ristsuunas parendatud deformatsiooniomadustega terastooted. Tehnilised  EVS-EN 10164 tarnetingimused.  EN 13918 - Welding - Studs and ceramic ferrules for arc stud welding.  EVS-EN 10164  EVS-EN ISO 13918  EN 13918 - Keevitamine - Tikkpoldid ja keraamilised rõngad kaarkeevituseks.  EN 1090-2 - Execution of steel structures and aluminium structures –  EVS-EN ISO 13918 Part 2: Technical requirements for steel structures  EN 1090-2 – Teras- ja alumiiniumkonstruktsioonide valmistamine. Osa 2: Tehnilised nõuded  EN 14199 – Execution of special geotechnical works – Micropiles teraskonstruktsioonidele.  EN 1536 - Execution of special geotechnical work – Bored piles  EN 14199 – Spetsiaalsete geotehniliste tööde teostamine – Mikrovaiad  EN 1537 - Execution of special geotechnical works – Ground anchors  EN 1536 – Spetsiaalsete geotehniliste tööde teostamine – Puurvaiad  EN 1537 – Spetsiaalsete geotehniliste tööde teostamine – Pinnaseankrud Related to bearings Seoses tugiosadega  EN 1337-1 Structural bearings - Part 1: General design rules. • EN 1337-1 Ehituses kasutatavad tugiosad. Osa 1: Üldised projekteerimisreeglid.  EVS-EN 1337-1 • EVS-EN 1337-1  EN 1337-2 Structural bearings - Part 2: Sliding elements. • EN 1337-2 Ehituses kasutatavad tugiosad. Osa 2: Liugelemendid.  EVS-EN 1337-2 • EVS-EN 1337-2  EN 1337-7 Structural bearings - Part 7: Spherical and cylindrical PTFE bearings. • EN 1337-7 Ehituses kasutatavad tugiosad. Osa 7: Sfäärlised ja silindrilised PTFE tugiosad.  EVS-EN 1337-7 • EVS-EN 1337-7 Projekteerimisjuhised Design Guidelines • RBDG-MAN-012-0113 Projekteerimisjuhised. Üldnõuded. Rail Baltica  RBDG-MAN-012-0113 Design guidelines. General requirements. Rail Baltica. • RBDG-MAN-015-0106 Raudtee aluskonstruktsioon 1. osa – Muldkeha ja mullatööd. Rail Baltica  RBDG-MAN-015-0106 Railway Substructure Part 1 – Embankments and earthworks • RBDG-MAN-016-0110 Raudtee aluskonstruktsioon, 2. osa – hüdraulika, drenaaž ja truubid  RBDG-MAN-016-0110 Railway Substructure Part 2 – Hydraulic drainage and culvert 6 of 22 RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION • RBDG-MAN-017-0113 Raudtee aluskonstruktsioon, 3. osa – Sillad, viaduktid, tunnelid ja sarnased  RBDG-MAN-017-0113 Railway substructure, Part 3 Bridges, overpasses, tunnels and similar konstruktsioonid structures. • RBDG-MAN-029-0102. Kohanemine kliimamuutusega  RBDG-MAN-029-0102. Adaptation to Climate Change • RBDG-DWG-070-A7 – Raudtee konstruktsiooni ristlõige  RBDG-DWG-070-A7 – Railway structure cross section Other Local ACTS AND standards Muud kohalikud õigusaktid ja standardid  Ehitusseadustik (RT I, 05.05.2015, 1) • Ehitusseadustik (RT I, 05.05.2015, 1)  Tee projekteerimise normid (RT I, 07.08.2015,14). Kehtestatud ehitusseadustiku § 99; lõike 4 • Tee projekteerimise normid (RT I, 07.08.2015,14). Kehtestatud ehitusseadustiku § 99; lõike 4 alusel MKM 10.08.2015 määrusega nr 106 aluselMKM 10.08.2015 määrusega nr 106  Maanteeameti peadirektori käskkirjaga nr. 1-2/18/018 kinnitatud „Riigiteedel asuvate sildade, • Maanteeameti peadirektori käskkirjaga nr. 1-2/18/018 kinnitatud „Riigiteedel asuvate viaduktide, truupide, tunnelite ja ökoduktide konstruktsioonidele mõjuvate liikluskoormuste sildade,viaduktide, truupide, tunnelite ja ökoduktide konstruktsioonidele mõjuvate täpsustamise juhis“, 18. jaanuar 2018, Tallinn liikluskoormustetäpsustamise juhis“, 18. jaanuar 2018, Tallinn  Laevatatavatel sisevetel liiklemise kord. Appendix 1 • Laevatatavatel sisevetel liiklemise kord. Lisa 1. 3. EXISTING SITUATION 3. OLEMASOLEV OLUKORD 3.1 Description of the existing situation 3.1. Olemasoleva olukorra kirjeldus The Pärnu Railway Bridge BR2032 is located within the city of Pärnu in southwestern Estonia. It has a Pärnu raudteesild BR2032 asub Pärnu linnas Edela-Eestis. Silla kogu pikkus on ligikaudu 330 m, millest total length of approximately 330 m, of which about 160 m are directly over the river. The bridge crosses umbes 160 m paikneb otseselt jõe kohal. Sild ületab Pärnu jõe kilometraazi 29+932 piirkonnas. Piirkonnale the Pärnu River at chainage 29+932 in an area characterized by lowland terrain and river floodplain on iseloomulik madal pinnas ja jõetulvad. Silla telg kulgeb sirgjooneliselt ning paralleelselt olemasoleva conditions. The bridge is aligned straight and runs parallel to the existing road bridge and the maanteesillaga ja asub kasutusest kõrvaldatud raudteesilla idapoolsel küljel. Silla asukoht paikneb välja decomissioned railway brigdge, on its eastern side. The bridge site is situated in a developed arendatud linnalises keskkonnas, kus on olemasolev transporditaristu ning jõekalda kindlustustööd ja environment with existing transport infrastructure, riverbank protection works, and anthropogenic modifications of the ground surface. antropogeensed pinnamoe muudatused on tehtud. According to environmental guidelines, the bridge is located within an area where potential landslide Keskkonnaalaste juhiste kohaselt paikneb sild piirkonnas, kus on tuvastatud potentsiaalne varingu- või susceptibility has been identified. This classification is of a general nature and has not been verified by pinnasepüsivuse oht. Tegemist on üldise klassifikatsiooniga, mida ei ole täpsustatud objektil põhinevate site-specific investigations. During the design process, the soil conditions and the applied construction geotehniliste uuringutega. Projekteerimisel tuleb arvesse võtta pinnaseolusid ja kavandatavaid technologies should be considered with regard to overall ground stability. Particular attention may be ehitustehnoloogiaid, et tagada nõutav üldine pinnase stabiilsus. Eriti tuleb tähelepanu pöörata ehituslikele given to construction-induced effects, such as vibrations, especially during works carried out in the vicinity mõjutustele, nagu vibratsioonid, eriti tööde ajal, mis toimuvad Pärnu jõe vahetus läheduses. Vajaduse of the Pärnu River. Where relevant, the potential extent of vibration transmission and appropriate mitigation or preventive measures may be addressed as part of the construction design. korral hinnatakse vibratsioonide leviku ulatust ning käsitletakse asjakohaseid leevendus- või ennetusmeetmeid ehitusprojekti osana Geotechnical investigations at the bridge location have been carried out in two stages. Stage 1 – archival data - has been used by Obermayer, while Stage 2 is described by Ground Investigation Program and is Silla asukohas on geotehnilised uuringud läbi viidud kahes etapis. 1. etapp – arhiiviandmed on kasutatud planned for execution in order to supplement and refine the existing ground model. During Stage 1, a ettevõtte Obermeyer poolt, samas kui 2. etapp on kirjeldatud geotehniliste uuringute programmis ning on total of 17 boreholes were drilled. Of these, 8 boreholes were executed previously and are treated as kavandatud teostamiseks, et täiendada ja täpsustada olemasolevat pinnasemudelit. Esimeses etapi käigus historic ground investigation data, 2 boreholes were completed as part of the Value Engineering Stage rajati kokku 17 puurauku. Nendest 8 puurauku olid varasemalt teostatud ning käsitletakse ajalooliste investigations, and 5 boreholes were completed during the Remaining First Stage investigations. In addition, Cone Penetration Tests (CPT) were performed at 9 locations within the bridge area. uuringutena; 2 puurauku tehti väärtusanalüüsi etapi raames; ning 5 puurauku puuriti esimese etapi täiendavate uuringute käigus. Lisaks tehti silla piirkonnas koonuspuurismise test (CPT), kokku 9. punktis. The completed investigations allowed the identification of six geotechnical units at the bridge location. The soil profile is typical of a river valley environment and is characterized by soft, compressible cohesive Teostatud uuringud võimaldasid eristada silla asukohas kuus geotehnilist kihti. Pinnase profiil on tüüpiline soils underlain by denser granular deposits and bedrock. The presence of weak near-surface soils and jõeoru keskkonnale, kus esinevad pehmed ja kokku surutavad savi- või aleuriitse koostisega pinnased, shallow groundwater conditions represents a key constraint for foundation design and construction. mida aluspõhjas toetavad tihenenud kruusa- ja liivakihid ning aluspõhi. Nõrkade pinnasekihtide ja kõrge Groundwater conditions in the bridge area are strongly influenced by the Pärnu River. Measured põhjaveetaseme esinemine on oluline piirang süvendite, vaiade ja muude vundamendikonstruktsioonide groundwater levels range from ground surface to approximately 5.40 m below ground level, depending on kavandamisel ja ehitamisel. location and hydrological conditions. For design purposes, groundwater conditions are therefore considered closely linked to fluctuations in the river water level. 7 of 22 RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION Põhjavee seisundit silla piirkonnas mõjutab tugevalt Pärnu jõgi. Mõõdetud põhjaveetasemed varieeruvad These investigations aim to improve the spatial coverage of geotechnical data, particularly beneath the maapinnast kuni ligikaudu 5,40 m sügavuseni, sõltuvalt asukohast ja hüdroloogilistest tingimustest. planned bridge supports, and to reduce uncertainties related to soil stratigraphy, groundwater conditions, Projekteerimise seisukohalt käsitletakse põhjaveeolusid seetõttu otseses seoses jõe veetaseme and bearing strata. kõikumistega. Teise etappi on planeeritud veel 23 puuraukku, sügavustega 25–40 m. Need uuringud on kavandatud geotehniliste andmete ruumilise katvuse parandamiseks, eriti silla tugede aluspinnases. Antud uuringud vähendavad ka teadmatust seoses pinnasekihistiku, põhjaveerežiimi ja kandevõimeliste kihtide paiknemise osas. 3.2 Geological description of the bridge location 3.2. Silla asukoha geoloogiline kirjeldus The geological profile at the Pärnu Bridge site consists of Quaternary deposits overlying limestone and Pärnu silla asukoha geoloogiline profiil koosneb kvaternaari setetest, mis paiknevad lubjakivi- ja dolomite bedrock. Based on the available archival and recent investigation data, the following geotechnical dolomiidikaljupõhjal. Olemasolevate arhiiviandmete ja hiljutiste uuringute põhjal on silla asukohas units have been identified at the bridge location. tuvastatud järgmised geotehnilised üksused. The near-surface layer locally comprises made ground and man-made deposits classified as GU II. This Pinnalähedane kiht hõlmab kohati täitematerjali ja tehiskatteid, mis on liigitatud geotehniliseks üksuseks unit occurs irregularly and reflects past construction activities and riverbank modifications. The thickness of this layer varies across the site. GU II. Üksus esineb ebaregulaarselt ning kajastab varasemaid ehitustegevusi ja jõeäärseid muudatustöid. Kihi paksus varieerub üle ala. Below the made ground, a low-plasticity sandy formation classified as GU III is encountered. This unit consists mainly of sandy soils with minor silt content and exhibits a density ranging from loose to medium Täitematerjali all esineb madala plastilisusega liivakiht GU III. See koosneb peamiselt liivasest, vähese dense and locally dense. GU III forms a transition between the anthropogenic surface layers and the liivsaviga maast ning selle tihedus varieerub lahtisest kuni keskmise tiheduseni ning kohati tihedani. GU underlying fine-grained deposits. III moodustab üleminekukihi antropogeensete pinnakihtide ja allpool paiknevate peeneteraliste setete Underlying GU III, a sequence of fine-grained, high-plasticity soils classified as GU IV is present. This unit vahel. is composed predominantly of soft to very soft clays and silts, locally reaching very soft or liquid consistency. Sandy interlayers and organic content may occur locally. GU IV represents the most GU III all esineb peeneteraliste, kõrge plastilisusega muldade kiht, mis on liigitatud üksuseks GU IV. See compressible and weakest part of the soil profile and is a key layer governing settlement behavior and koosneb valdavalt pehmest kuni väga pehmest savist ja liivsavist, kohati ulatudes väga pehme või vedela undrained shear strength at the site. konsistentsini. Lokaalselt võib esineda liivaseid vahekihte ja orgaanilist materjali. GU IV on profiili kõige At greater depths, dense to very dense moraine deposits classified as GU V are encountered. These rohkem kokkusurutav ja nõrgim kiht ning määrab olulisel määral vajumiskäitumise ja drenaažita deposits typically consist of sandy and gravelly soils with varying fines content and provide significantly nihketugevuse. higher stiffness and bearing capacity compared to the overlying cohesive soils. Suurematel sügavustel esinevad tihedad kuni väga tihedad moreenid GU V. Need setted koosnevad The moraine deposits are underlain by bedrock consisting of limestone and dolomite. The upper part of the tavaliselt varieeruva peensusega liiv- ja kruusamullast ning omavad märkimisväärselt suuremat jäikust ja rock mass is classified as highly to completely weathered bedrock (WBR, GU VI), which gradually kandevõimet võrreldes ülejäänud kohevamate kihtidega. transitions into competent limestone and dolomite classified as GU VI. The depth to bedrock varies across the site, reflecting both geological conditions and erosional processes within the river valley. Moreeni all lasub kivim, mis koosneb lubjakivist ja dolomiidist. Kivimi ülemine osa on tugevalt kuni Based on the available archival data, geotechnical units GU III, GU IV, GU V, and GU VI (including täielikult murenenud (WBR, GU VI), mis üleminekul muutub lubjakiviks ja dolomiidiks GU VI. Kaljupõhja weathered rock) have been consistently identified beneath the bridge alignment. The geological conditions sügavus varieerub üle ala, peegeldades nii geoloogilisi tingimusi kui ka jõeoru erosiooniprotsesse. are laterally variable, which is typical for fluvial environments, and must be considered carefully in the selection and design of foundation solutions. Olemasolevate arhiiviandmete põhjal on silla koridoris järjepidevalt tuvastatud geotehnilised üksused GU III, GU IV, GU V ja GU VI (sealhulgas murenenud kivim). Geoloogilised tingimused on külgsuunas More detailed information is provided in the geological investigation report. muutlikud, mis on jõealadele iseloomulikud, ning seda tuleb hoolikalt arvesse võtta nii vundamendilahenduste valikul kui ka projekteerimisel. Detailsem teave on esitatud geoloogiliste uuringute aruandes. 3.3. Silla asukoha hüdroloogiline kirjeldus 3.3 Hydrological description of the bridge location Sild ületab Pärnu jõe Pärnu linna poolsel küljel - mitte päris kesklinnas, kuid ka mitte täielikult sellest The bridge crosses the Pärnu River on the side of Pärnu town. The catchment area at the bridge location väljaspool. Valgala silla juures on 6296 km². Keskkonnaagentuuri poolt arvutatud aasta suurimad is 6 296 km². The annual maximum discharges at this location, as calculated by the Estonian vooluhulgad silla asukohas on toodud Tabelis 1. Environment Agency, are presented in Table 1. 8 of 22 RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION Table 1. River discharges at the bridge cross-section Tabel 1. Jõe vooluhulgad silla ristlõikes The water levels and flow velocities at the bridge location for the respective discharges are presented in Silla asukohas esinevad vastavate äravoolude korral veetasemed ja voolukiirused on esitatud tabelis 2. Table 2. The calculations assume two seawater level elevations: the first at 2,63 meters, corresponding to Arvutustes on arvesse võetud kahte merevee taseme kõrgust: esimene 2,63 m, mis vastab 1 % a 1% probability of occurrence (simulated together discharge of 10 % probability), and the second 1,96 esinemistõenäosusele (simulatsioon 10 %-se jõeäravoolu tõenäosusega), ja teine 1,96 m, mis vastab 10 meters representing a 10% probability (simulated together discharge of 1 % probability). The highest % tõenäosusele (simulatsioon 1 %-se jõeäravoolu tõenäosusega). Nendest stsenaariumitest võetakse value from these scenarios is used as the designed highest water level. The highest scenario is based on projekteerimiseks kõige kõrgem veetase. Kõrgeim stsenaarium põhineb merevee tasemel, mille the sea level expected once in 100 years and the river flow discharge expected once in 10 years, as both esinemistõenäosus on kord 100 aasta jooksul, ning jõe äravoolul, mille esinemistõenäosus on kord 10 100-year events are unlikely to occur simultaneously. The highest designed water level, including an aasta jooksul, kuna kahe 100-aastase sündmuse samaaegne esinemine on ebatõenäoline. Projekteeritud additional 0.5 meters to account for climate change effects, was modelled at 3.36 meters. kõrgeim veetase, millele lisati täiendavad 0,5 m kliimamuutuste mõjude arvestamiseks, mudelleeriti For average discharge conditions, the average sea water level (elevation 0.22 m) has been used, and for tasemel 3,36 m. minimum discharge conditions, the minimum sea water level (elevation −0.95 m) has been applied. Keskmise vooluhulga korral on arvestatud keskmise mereveetasemega (kõrgusmärk 0,22 [m]) ja The proposed design solution has no significant impact on river water levels or flow velocities. The design minimaalse veetaseme korral ka minimaalse mereveetasemega (kõrgusmärk -0,95 [m]). affects only a small part of the flow area beneath the bridge, and model results show no clear difference Projekteeritud lahendusel puudub mõju jõe veetasemele ja voolukiirustele. Projekt mõjutab vaid vähest osa in water levels or flow speeds. The hydraulic calculations report is included in the project's background sillaaluse voolu ristlõikest ning mudeli tulemused ei näita märkimisväärseid erinevusi veetasemetes ega studies. voolukiirustes. Hüdrauliliste arvutuste aruanne on toodud projekti lähteuuringutes. Table 2. Extreme water levels and flow velocities at the bridge location Tabel 2. Ekstreemsed veetasemed ja voolukiirused silla juures 4. PROJEKTEERITUD KOORMUSED 4. DESIGN LOADS Raudteesild on projekteeritud järgmistele koormustele: The railway bridge is designed for the following loads: 4.1. Püsikoormused 4.1 Permanent loads  Ehitise omakaal ja lisatud tühikoormused;  Self-weight of the structure, and superimposed dead loads  Betoonplaadi peale paigaldatakse veetiheduse tagamiseks hüdroisolatsioon ning sellele  Waterproofing and a protective layer of asphalt concrete with a total thickness of 0.05 m and kaitsekihina 0,05 m paksune ja tihedusega 23 kN/m³ asfaltbetoonikiht. density of 23 kN/m3 on top of the concrete deck.  Ballast: Tihedusega 20 kN/m3, paksusega 0,30 – 0,75 m kogu silla ulatuses. Rööpa telje kohal on  Ballast: With a density of 20 kN/m3, and variable thickness between 0,3m and 0,75m across the liipri alumise pinna ja kaitseasfaltbetooni vaheline minimaalne paksus 0,35 m. Ballasti ülemiste ja bridge. The minimum thickness between the bottom of the sleeper and the protective asphalt alumiste karakteristlike väärtuste määramisel on arvesse võetud ballasti paksuse ±30% concrete is 0,35m at the centre line of the rail. To determine the upper and lower characteristic values of the ballast, a deviation of ± 30% in the thickness of ballast has been taken into account. 9 of 22 RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION kõrvalekallet. Antud kaal sisaldab ka silla peal paiknevate liiprite ning kaablikanalite koormust. This weight includes load of sleepers and cable channels on the bridge. Deviation of density Tiheduse hälvet vastavalt standardile EVS-EN 1991-1-1 punktile 5.2.3(1) ei ole arvesse võetud. according to EVS-EN 1991-1-1, 5.2.3(1) is not considered. Crushing and compacting the ballast  Ballasti purunemine ja tihenemine ekspluatatsiooni käigus põhjustab rööbastee profiili muutumist, under operation, leads to change in track profile that requires maintenance of the track. Hence the mistõttu on vajalik rööbastee hooldus. Seetõttu nähakse ette ballasti taastamine. ballast will be restored  Rööpad ja kinnitused (ka kontrarööpad).  Rails and fasteners (including guard rails).  Müratõkkeseinad  Noise barriers.  Sillal paiknevate kontaktvõrgu mastide koormused on arvesse võetud väärtustega Fz = 140 kN, Fy  Loads from catenary posts on the bridge is included with 𝐹𝑧 = 140 𝑘𝑁, 𝐹𝑦 = 50 𝑘𝑁 and 𝑀𝑥 = = 50 kN ja Mx = 100 kNm. 100 𝑘𝑁𝑚.  Pinnase rõhk  Earth pressure  Veesureve  Water pressure  Tugede vajumid.  Support settlements  Betooni kahanemine  Shrinkage of concrete 4.2 Variable loads 4.2. Muutuvad koormused 4.2.1 TRAFFIC LOADS 4.2.1. LIIKLUSKOORMUS Sild on projekteeritud klassifitseeritud vertikaalkoormustele, kasutades tegurit α = 1,33. Vertikaalsetest The bridge has been designed for classified vertical loads using a factor =1,33. The static load effects rongikoormustest tulenevaid staatilisi koormusmõjusid on suurendatud dünaamilise teguriga. Vertikaalsete from the considered vertical train loads have been enhanced with a dynamic factor. The eccentricity of the rongikoormuste ekstsentrilisus on projekteerimisel arvesse võetud. vertical train loads has been considered  Load Model 71 has been considered. Load Model 71 has been used as well for the design of  Arvesse on võetud koormusmudelit LM71. LM71 koormusmudelit on kasutatud ka tugimüüride ja retaining structures and abutment through an equivalent vertical load and the corresponding earth maakivide projekteerimisel, rakendades ekvivalentset vertikaalkoormust ja vastavaid muldesurvete pressure effects according to EVS-1992-1, 6.3.6.4. mõjusid, viidates EVS-1992-1, 6.3.6.4.  Load model SW/0 has been considered.  Arvesse on võetud ka koormusmudel SW/0.  Koormusmudelit SW/2 ei ole kasutatud, kuid on näidatud, et koormusmudelite SW/0 ja LM71 poolt  Load model SW/2 has not been considered, however it has been shown that the design values of antavad projekteerimismõjud (korrutatuna teguriga α = 1,33) on suuremad kui koormusmudelist SW/0 and LM71 (multiplied by the factor 𝛼 = 1,33) gives larger design forces than SW/2. SW/2 tulenevad mõjud.  Load model HSLM has been considered for the dynamic analysis of the bridge.  Silla dünaamilisel analüüsil on arvesse võetud koormusmudelit HSLM.  Koormusmudelit „tühi rong“ ei ole arvesse võetud, kuna sild toetab rohkem kui ühte rööbasteed (vt  Load model “unloaded train” has not been considered as the bridge supports more than one track EVS-EN 1991-2 punkt 6.8.1 (7)). (refer to EVS-EN 1991-2, 6.8.1 (7) ) Corresponding braking, acceleration, noosing and centrifugal forces have been considered. The design Vastavad pidurdus-, kiirendus-, külg- ja tsentrifugaaljõud on arvesse võetud. Eeldatakse, et juhul kui sillale assumes that in case of two or more tracks on the bridge, two of the tracks can have the same permitted on paigutatud kaks või rohkem rööpapaari, võivad kaks rööpapaari olla lubatud liikumissuunaga ning direction with maximum two tracks being loaded with braking forces acting simultaneously and in the samaaegselt koormatud pidurdusjõududega. Sellisel juhul on eeldatud, et ühel rööpapaaril mõjub täis same direction along the track. It is assumed further that one of the tracks is loaded by the full braking pidurdusjõud ja teisel rööpapaaril pool täis pidurdusjõust. Lühikeste sillalõikude puhul, kus kiirendusjõud force and the other track can be loaded by half of the full braking force. For shorter bridge parts, where on suurem kui pidurdusjõud, eeldatakse, et ühel rööbasteel rakendub pidurdusjõud ning teisel rööbasteel acceleration force is larger than the braking force, it is assumed that one track is loaded with braking force and the other track simultaneously can be loaded with acceleration force. samaaegselt kiirendusjõud.  Silla kõnniteedel on arvesse võetud ühtlaselt jaotatud koormust 5 kN/m²  A uniformly distributed load of 5kN/m2 on each of the footpaths on the bridge deck.  Läbisõitvate rongide aerodünaamilised mõjud on arvesse võetud.  Aerodynamic actions from passing trains have been considered.  Road traffic loads have been included above the bottom slab of the underpass according to Eurocodes standards.  Teeliikluse koormused on silla allosas (alusplaadi kohal) arvestatud vastavalt Eurokoodeksi nõuetele. 4.2.2. TEISED MUUTUVAD KOORMUSED 4.2.2 OTHER VARIABLE LOADS Silla projekteerimisel on arvesse võetud ka järgmised muutlikud koormused: The following variable loads have also been considered for the bridge design 10 of 22 RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION  Tuulekoormus  Wind loads  Temperatuurikoormus  Temperature loads  Lumekoormus (ainult paigaldusetapi jaoks)  Snow load (only for the launching phase)  Pärnu jões paiknevate tugikonstruktsioonide projekteerimisel on arvestatud jääkoormusega (3000  Supports in the Pärnu river have been designed considering loads from ice (3000kN in the kN põikisuunaline jääkoormus põhjaplaadile, 1080 kN põikisuunaline jääkoormus vaiale, 1300 kN transveral direction of the bridge on bottom slab, 1080kN in the transveral direction of the bridge pikisuunaline koormus ning 1300 kN vertikaalne koormus. Vertikaalset jääkoormust käsitletakse on pier, 1300kN in longitudinal direction of the bridge and 1300kN in vertical direction. Vertical ice ühtlaselt jaotatuna vaia ümbermõõdul ning see võib esineda samaaegselt horisontaalsete load is assumed to be uniformly distributed along the pier circumfarance and can act jääkoormustega. Pikisuunaline horisontaalne jääkoormus ei ole eeldatavalt samaaegne simultaniouselly with horizontal ice loads. The horizontal load acting along the bridge is ristisuunalisel mõjul tekkiva horisontaalkoormusega). considered not to act simultaniouselly with the load acting perpendicular to the bridge.  Piiretele mõjuvad horisontaalsed ja vertikaalsed koormused  Horizontal and vertical loads on railings 4.3. Juhuslikud mõjud 4.3 Accidental actions Arvutustes on arvesse võetud raudteeliikluse rööbastelt mahasõidu mõju raudteesillal: Derailment actions from rail traffic on a railway bridge have been considered in calculations: • Projekteeritud olukord I:  Design Situation I: Raudteeveeremi rööbastelt mahasõidu korral, mille puhul mahasõitnud veerem jääb sillal Derailment of railway vehicles, with the derailed vehicles remaining in the track area on the bridge rööbastee piirkonda ning mille liikumist piirab kõrvalolev rööbas või tõke, tuleb arvutustes arvesse deck with vehicles retained by the adjacent rail or an upstand wall. For this Design Situation, võtta vastavaid mõjusid. Antud projekteerimissituatsioonis tuleb vältida konstruktsiooni olulise osa collapse of a major part of the structure shall be avoided. Local damage, however, may be varisemist; lokaalset kahjustust võib seejuures tolereerida. tolerated. • Projekteeritud olukord II:  Design Situation II: Raudteeveeremi rööbastelt mahasõidu korral, mille puhul kuni 20 m kogupikkusega mahasõitnud Derailment of railway vehicles, with the derailed vehicles with a maximum total length of 20m veerem tasakaalustub silla serval ja koormab sillasõrestiku serva (välja arvatud mitte-kandvad balanced on the edge of the bridge and loading the edge of the superstructure (excluding non- elemendid, nagu kõnniteed), tuleb arvestada vastavaid mõjusid. structural elements such as walkways). For this Design Situation, the bridge shall not overturn or collapse. Kokkupõrkejõud veesõidukitelt ja maanteeliikluselt Collision forces from boats and road traffic  Pärnu jõe sillasambad on projekteeritud arvestusega, et konstruktsioon peab taluma väikelaeva kokkupõrget. Arvutustes on kasutatud 960 kN suurust põrkejõudu, mis vastab  Piers in the Pärnu river are designed for a boat collision. A collision force of 960kN has been used 28-tonnise veesõiduki kokkupõrkele kiirusel 5 sõlme. Põrkejõu mõju on käsitletud nii silla in the design corresponding to a vessel with a weight of 28tons and a speed at collision of 5 pikisuunas kui ka ristsuunas, kuid mitte samaaegselt. knots. The force is considered to act in both longitudinal and transversal direction of the bridge, but not simultaneously.  Teedega vahetult külgnevad sillasambad on projekteeritud arvestades kokkupõrkejõude suurusjärgus 500 kN tee suunas ning 250 kN teele risti suunas.  Piers adjacent to the roads are designed for collision forces of 500kN acting along the road and 250kN acting perpendicular to the road. 5. PROJEKTLAHENDUS 5. PROJECT DESIGN 5.1. Üldandmed 5.1 General information Projekt näeb ette uue kolmest osast koosneva raudteesilla rajamise üle Pärnu jõe. Konstruktsioon koosneb kolmest eraldi sillast: jõge ületavast liitsillast ning selle otstes paiknevatest betoonsildadest, mis on The project provides for the construction of a new three-part railway bridge over the Pärnu river consisting omavahel ühendatud tugisammastega. Lõunapoolne betoonsild on kaheavaline integraalne sild tugede 1– of three separated bridges: A composite bridge over the river followed by concrete bridges at the ends 3 vahel. Põhjapoolne betoonsild on kolmeavaline integraalne sild tugede 8–11 vahel. connected with shared abutments. The south concrete bridge is an integral two span bridge between supports 1-3 and the north concrete bridge is an integral three span bridge between supports 8-11. Teede- ja tehnovõrkude lahenduste üldandmed on toodud projekti vastavates allosades. Käesolevaga on General information regarding road and utility network solutions is presented in the respective subsections keskendutud silla konstruktsioonilistele lahendustele. of the project. This explanatory report focuses on the bridge structural solution. 11 of 22 RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION Projekteeritud kiirus: 160 km/h Design speed: 160 km/h. Projekteeritud silla eluiga: 100 aastat. Design service life of the bridge: 100 years. Liikluskorraldus on sillal lahendatud kahesuunalise liiklusena kahe põhiraudteerööpapaariga, mis Traffic on the bridge is designed as two-way train traffic with two train tracks that split into four tracks with hargnevad neljaks rööpapaariks 7-ndast toest põhjapool, kus asuvad pöörangud. Neljarealine osa paikneb turnouts located just north of support 7. The four tracks are at the south end of the bridge toward the Pärnu silla lõunapoolses otsas suunaga Pärnu terminali poole. Sild ei ole ettenähtud autode ega jalakäijate Terminal. Automobile and pedestrian traffic is not accommodated on the bridge, as they are ensured by liikluseks. Jalakäijate ja autode liiklus on tagatud planeeritava sillaga paralleelse olemasoleva sillaga. Silla the existing parallel bridge. General layout of the bridge can be found on drawing EE2100-SWE-BR2032- üldine paigutus on esitatud joonisel EE2100-SWE-BR2032-SR-DR2-C-00001. SR-DR2-C-00001. The required clearance above Pärnu river is +7,1 m (EH2000). This requirement is assumed to be valid Nõutav läbisõidu kõrgus Pärnu jõe kohal on +7,1 m (EH2000). Seda nõuet eeldatakse kehtivat keskmisele between the shorelines corresponding the average water level. veetasemele vastavate kaldajoonte vahel. Required clearance above the existing Tammiste road, located under the north end of the bridge, is 5,5m Olemasolev Tammiste tee, mis paikneb silla põhjaosa all, minimaalne nõutav vaba kõrgus on 5.5 m kogu during the service life of the bridge. The clearance during the construction period will not be less than 4,5m. silla kasutusea jooksul. Ehituse ajal ei tohi vaba kõrgus olla väiksem kui 4.5 m. Kavandatava lõunapoolse For the planed road located under the south end of the bridge the required vertical clearance is 4,5m. For silla aluse tee puhul on nõutav vertikaalne läbisõidu kõrgus 4.5 m. Detailsem seletus uue silla kõrguse ja details regarding the elevation of the new bridge and vertical clearance refer to drawings EE2100-SWE- vertikaalse läbisõidu kõrguse kohta on esitatud joonistel: EE2100-SWE-BR2032-SR-DR2-C-00001, - BR2032-SR-DR2-C-00001, -00002, -00003 and -00005. 00002, -00003 and -00005. Pärnu bridge will be designed for a distance between two main tracks 4,5 m. A combined evacuation and maintenance path with width of 0,8 m is placed 3,6 m from track centre on each side of the bridge deck. Pärnu sillale projekteeritud raudteede telgede vahekaugus on 4.5 m. Silla mõlemasse otsa tuleb Catenary posts are placed between the maintenance path and the track. The east edge of the deck is kombineeritud evakuatsiooni- ja hooldustee laiusega 0.8 m ja asub 3.6 m kaugusel tee teljest. Kontaktvõrgu provided with noise barrier, and the west edge is provided with a transparent wall for bat protection. For mastid paigutatakse hooldustee ja rööbastee vahele. Silla idaserva paigaldatakse müratõke ning details regarding the cross-section of the bridge refer to drawings EE2100-SWE-BR2032-SR-DR2-C- lääneserva läbipaistev sein nahkhiirte kaitseks. Silla detailne ristlõike, vt. joonis: EE2100-SWE-BR2032- 00002-00005. SR-DR2-C-00002-00005. 5.2 Horizontal alignment and vertical layout 5.2. Plaanilahendus ja vertikaalplaneerimine The horizontal alignment and vertical layout of the bridge are defined in the track design and have been Silla plaanilahendus ja vertikaalplaneerimine on lahendatud raudteeprojektis ning konstruktsioonide used as the basis for the structural design. projekteerimisel on see aluseks võetud. The requirements of clearance above the roads and above the Pärnu river have determined the total thickness of the superstructure and the choice of bridge type. Teede ja Pärnu jõe ületamiseks nõutavad kõrgusgabariidid on määranud nii üldkonstruktsiooni kogupaksuse kui ka silla tüübi. PLAN ALIGMENT DESIGN PARAMETERS DESIGN CHECK HORISONTAALSE GEOMEETRIA PROJEKTEERIMISE Operational Operation PARAMEETRID PROJEKT. KONTROLL Element Start Aplied Design Freight speed: al speed: End Station Lenght Radius Lenght Passenger Freight Reisiro Kaubar Type Station Cant speed speed Trains Trains Välisr Proje Kaub ngide ongide Raa Lõppja Pikku ööpa Pikku kteeri aveo opereer opereer Elemendi tüüp Algusjaam diu imiskiir imiskiir am s kõrge s miskii kiirus [m] [m] [mm] [m] [km/h] [km/h] [km/h] [km/h] s us us ndus rus R Spiral 29+758,33 29+900,00 141,67 141,67 200 120 200 120 [km/ [km/ [km/ [km/ [m] [m] [mm] [m] Spiral 29+900,00 29+938,33 38,33 38,33 200 120 160 120 h] h] h] h] Klotoi 29+758 29+90 141,6 141,6 Line 29+938,33 30+288,13 349,80 349,80 200 120 160 120 d ,33 0,00 7 7 200 120 200 120 Spiral 30+288,13 30+388,13 100,00 100,00 100 90 100 90 29+93 Curve 30+388,13 30+560,42 172,29 600 100 172,29 100 90 100 90 Klotoid 29+900,00 8,33 38,33 38,33 200 120 160 120 Table 3 Horizontal geometry parameters track no I 30+28 349,8 349,8 Sirge 29+938,33 8,13 0 0 200 120 160 120 Design guidelines normal values 30+38 100,0 100,0 Design guidelines limited values Klotoid 30+288,13 8,13 0 0 100 90 100 90 30+56 172,2 172,2 Kõver 30+388,13 0,42 9 600 100 9 100 90 100 90 Table 3 Horisontaalse geomeetria parameetrid Projekteerimisjuhise tavaväärtused Projekteerimisjuhise piirväärtused 12 of 22 RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION PVI A (Grade Curve Curve Curve Design PVI Station Sub-Entity Type Length Grade Elevation Change) Type Length Radius Speed Vert. Vert. murdep.kõr A Projekt murdep.kõr Kõvera Kõvera Kõvera 29+817,16 Circular Curve 164,00 12,9 -0,090% 0,410% Crest 164,00 40000 200 guse Alamüksuse tüüp Pikkus Pikikalle (pikikalde eerimis guse tüüp pikkus raadius kõrguse muutus) kiirus kõrgus 30+528,75 Linear 629,59 -0,500% asukoht 30+560,00 Circular Curve 62,50 9,14 0,500% Sag 62,50 -12500 100 29+817,16 Püstkõver 164,00 12,9 -0,090% 0,410% Crest 164,00 40000 200 Table 4 Vetical geometry parametres 30+528,75 Sirge 629,59 -0,500% Design guidelines normal values 30+560,00 Püst kõver 62,50 9,14 0,500% Sag 62,50 -12500 100 Design guidelines limited values Table 4 Vertikaalse geomeetria parameetrid Design guidelines exceptional values Projekteerimisjuhise tavaväärtused Projekteerimisjuhise piirväärtused Projekteerimisjuhiste erandväärtused 5.3 Drainage, earthworks and pavement 5.3. Veeviimarid, mullatööd ja katend 5.3.1 DRAINAGE 5.3.1. VEEVIIMARID The stormwater drainage solution for the roads under the bridge are included in the road design. Drainage of stormwater from the bridge deck is described in Section 5.4.3 of this explanatory report. Teedeosa sademevee ärajuhtimise lahendus kuulub teeprojekti osasse. Vete ära juhtimine sillalt on kirjeldatud käesoleva seletuskirja peatükis 5.4.3. 5.3.2 EARTHWORKS Within the scope of Pärnu Bridge, behind the abutment in the northern part, a transition zone between the 5.3.2. MULLATÖÖD railway embankment and the bridge structure is located. The approximate chainage of this section is km 29+909 to km 29+931. Due to the necessity to ensure stability and meet settlement conditions, ground Pärnu silla põhjapoolse mahasõidu taga paikneb üleminekutsoon raudteetamme ja sillakonstruktsiooni improvement using concrete column technology along with a geosynthetic mattress has been vahel. Kõnealuse lõigu ligikaudne ahelik on km 29+909 kuni km 29+931. Stabiilsuse tagamise ning preliminarily envisaged in this zone. The detailed technical solution for the transition zone will be vajumite piirväärtuste täitmise vajadusest tulenevalt on selles tsoonis eelnevalt ette nähtud pinnase developed at the Detailed Technical Design (DTD) stage. parandamine betoonkolonnide tehnoloogia ja geosünteetilise mati abil. Üleminekutsooni detailne tehniline Backfill against abutments up to the superstructure of the track is part of the transition zone between lahendus töötatakse välja detailse tehnilise projekti koostamise etapis. embankment and the bridge and will be made of selected granular material fill with Ev2 ≥ 120MPa. Tugipoolsete täidete rajamine kuni rööbastee pealisehituseni moodustab osa muldkeha ja silla vahelisest Backfill against remaining supports will be made of selected granular material fill. üleminekualast. Täide ehitatakse granulaarsetest täitematerjalidest, mille Ev₂ väärtus on vähemalt 120 MPa. 5.3.3 PAVEMENT / BALLAST BED ON THE BRIDGE DECK The bridge deck is provided with waterproofing and protective layers followed by ballast with variable 5.3.3. KATEND thickness. From the top surface the layers are: Silla katend on varustatud hüdroisolatsiooni- ja kaitsekihtidega, millele järgneb muutuva paksusega 1. Ballast with variable thickness between 0,3m and 0,75m across the bridge. The minimum thickness ballastikiht. Kihtide järjestus pealispinnast alates on järgmine: between the bottom of the sleeper and the protective asphalt concrete is 0,35m at the centre line of 1. Ballast paksusega 0.3 m kuni 0.75 m kogu silla ulatuses. Minimaalne paksus liipri alaosast ja the rail kaitsvast asfaltbetoonist kihi vahel on 0.35 m tee teljel. 2. Protective layer of asphalt concrete AC surf 12, thickness 45 mm; 2. Asfaltbetoonist kaitsekiht AC surf 12, paksus 45 mm. 3. Waterproofing membrane, thickness 5 mm. 3. Hüdroisolatsioonimembraan, paksus 5 mm. 4. Acrylic primer 4. Akrüülkrunt. 5. Concrete deck. 5. Betoonist silla alusplaat. 13 of 22 RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION 5.4. Dekoratiivvalgustus 5.4 Decorative lightning Valgustuse lahendus täpsustatakse tööprojektiga, lahendus peab vastama KMH nõuetele, lahendus The lighting solution shall be specified in detail during the detailed design stage. The solution must comply kooskõlastatakse Pärnu Linnavalitsusega. Dekoratiivvalgustus kavandatakse vastavalt põhimõttele with the requirements of the environmental impact assessment (EIA) and shall be coordinated with the minimeerida tehisvalgustuse kasutamist silla all, vähendades sellega võimalikke negatiivseid mõjusid Pärnu City Government. loomastikule. Decorative lightning shall be designed in accordance with the principles for minimizing artificial lighting under the bridge, thereby reducing potential negative impacts on animals. 5.5. Kaldasammaste kujundus (seinamaalingud) 5.5 Design of Abutments (Wall Murals) Uue raudteesilla sammaste seinamaalingute teostamiseks koostatakse eraldi konkurss, mille lähteülesanne kooskõlastatakse Pärnu Linnavalitsusega ja konkursi žüriisse kaasatakse Pärnu A separate competition will be organized for the execution of wall murals on the abutments of the new railway bridge. The terms of reference for the competition shall be coordinated with the Pärnu City Linnavalitsus. Government, and representatives of the Pärnu City Government shall be included in the competition jury. 5.6. Rongi esitulede võimalik visuaalne mõju liiklejatele (pimestuse efekt) 5.6 Potencial visual impact of locomotive headlights on road user (glare effect) Pimestuse mõju üldine tõenäosus ja selle võimalik raskusaste on hinnatud väga väikeseks. Overall probability and severity of glare effects are considered to be very low. Uuringud rongide esitulede nähtavuse ja raudteeülesõitude ohutuse kohta näitavad, et juhti häiriv pimestus Studies on locomotive headlight conspicuity and railway level-crossing safety indicate that the likelihood of tekib kõige tõenäolisemalt siis, kui veduri esituli paikneb juhi vaatejoonele väga lähedal, ligikaudu 0–5° driver disability glare is highest when locomotive headlights are observed close to the driver’s line of sight, vahemikus. Kõige kriitilisem on seejuures 0–3° nurk. Kuna veduri esituled on suure valgustugevusega ja typically within approximately 0–5°, with the most critical range being between 0 and 3°. Due to their high suunatud kitsasse valgusvihku, võivad need teatud geomeetrilistes olukordades põhjustada märgatavat luminous intensity and concentrated beam distribution, locomotive headlights may cause noticeable visual visuaalset häiringut. disturbance under certain geometric conditions. Antud juhul vähendab pimestuse tekkimise tõenäosust valgusallika (veduri esituled) ja juhi silmade In the assessed case, the potential for glare is reduced by ensuring that the geometry between the light vaheline geomeetria, mis tagab piisavalt suure vaatenurga. source (locomotive headlight) and the receiver (driver’s eye) results in a sufficiently large viewing angle. Projekteerimisdokumentatsiooni põhjal iseloomustavad olukorda järgmised näitajad: With reference to the design documentation, the general geometry between the light source (locomotive – vertikaalne kõrguste vahe on ligikaudu 2 m; headlight) and the receiver (driver’s eye) is described as follows: – kriitilise valgusvihu piirile vastav vaatenurk on umbes 5°; a) a vertical difference of approximately 2 m; – horisontaalne kaugus on ligikaudu 25 m. b) a viewing angle of 5° corresponding to the critical beam-light range; c) a horizontal distance of approximately 25 m. Nendest andmetest järeldub, et 5° või suuremad vaatenurgad tekivad alles suhteliselt suurte vahemaade korral (umbes 270 m), kui kõrguste vahe on ligikaudu 2 m. This indicates that viewing angles at or above 5° may only occur at relatively long distances—approximately 270 m—when the vertical difference is around 2 m. Oluline on eristada ristisuunalist kaugust (tee ja raudtee vaheline kaugus) ning pikisuunalist kaugust piki valgusvihu suunda. Just viimane määrab, kui kaua ja kui intensiivselt juht rongi esitulede mõju kogeb. For this reason, it is important to clearly distinguish between the transverse distance (between the road and the railway track) and the longitudinal distance along the beam direction, which determines the duration Täiendava leevendava tegurina tuleb arvesse võtta olemasolevat sillavalgustust. Teevalgustus suurendab and extent of the driver’s exposure. ümbritseva keskkonna heledust ning aitab juhil öösel paremini kohaneda, mistõttu tajutav pimestus on väiksem kui valgustamata tingimustes. See on kooskõlas liiklusohutuse põhimõtetega, mille järgi on Furthermore, the presence of existing road lighting on the bridge constitutes a relevant mitigating factor. pimestus kõige häirivam just madala taustvalguse korral ja siis, kui ere valgusallikas asub juhi vaatejoone Road lighting increases the brightness of the driver’s surroundings and supports improved visual adaptation lähedal. at night, which generally reduces the perceived severity of glare compared with an unlit environment. This is consistent with road-safety guidance on nighttime glare, which emphasizes that glare effects are most Seega võib järeldada, et kui rongi esitulesid nähakse valdavalt üle 5° nurga all või ainult lühiajaliselt 0–5° problematic under low background luminance conditions and when bright sources are close to the driver’s vahemikus ning sild on valgustatud, on pimestuse mõju nii tõenäosuse kui ka raskusastme poolest väga line of sight. väike. On this basis, where the driver observes locomotive headlights at angles generally exceeding approximately 5°—or only briefly within the 0–5° range—and where bridge lighting provides an illuminated background, as was mentioned at the beginning of this chapter overall probability and severity of glare effects are considered to be very low. 14 of 22 RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION 5.7. Konstruktsioonid 5.7 Structures Konstruktsioonide üldiseloomustus General Description of Structures Projekteeritud raudteesild on rajatis üle Pärnu jõe, mis koosneb kolmest omavahel ühendatud sillast: jõesängi ületavast teras-betoon komposiitsillast ning sellega ühiste kaldatugede kaudu ühendatud põhja- The chosen solution is a new railway bridge over the Pärnu river consisting of three connected bridges: A ja lõunakaldal paiknevatest betoonist integraalsildadest. Komposiitkonstruktsiooni valik jõe ületamisel on composite bridge over the river connected to concrete integral bridges on the south and the north side by peamiselt tingitud ehitustehnilistest kaalutlustest, ebasoodsatest geotehnilistest tingimustest ning Pärnu shared abutments. The choice of composite structure over the river is mainly governed by construction jõesängi rajatavate tugede piiratud arvust. Betoonist integraalsildade valik on tingitud pealisehitise kõrguse aspects, the poor ground conditions and the limited amount of supports that can be built in the Pärnu river. piirangust. Kõnealune piirang tuleneb sillaaluste teede nõutavatest gabariitidest ning lähedal asuvast Pärnu The integral concrete bridges are mainly chosen due to limitation of the height of the superstructure. This terminalist, mis piirab raudtee trassi vertikaalse tõstmise võimalusi. limitation is governed by the clearance requirements for the roads under the bridge and the nearby Pärnu terminal that limits the possibility for vertical raise of the track profile. Uus sild rajatakse vahetult olemasoleva Papiniidu silla idaküljele. Uue silla kõrguslik asend ja vertikaalne geomeetria on määratud selliselt, et minimaliseerida visuaalset mõju ning säilitada olemasoleval sillal The new Pärnu bridge will be constructed just to the east of the current Papiniidu bridge. The new bridge liiklejatele võimalikult ulatuslikud ja takistusteta vaatesuunad ümbritsevale maastikule. is positioned at an elevation that enables road users on the existing bridge to enjoy as much unobstructed view of the surrounding landscape as possible. 5.7.1. ALUSEHITIS 5.7.1 SUBSTRUCTURE Silla alusehitis koosneb üheteistkümnest toest. Tugede paiknemine on määratud põhjaküljel asuva olemasoleva Tammiste tee, Papiniidu silla tugede asukohtade ning Pärnu terminali teenindavate tulevaste The substructure consists of eleven supports. Support locations are governed by the existing Tammiste teede paiknemise alusel. Pärnu jões paiknevad uue silla toed on joondatud olemasoleva silla tugedega. road on north, the location of the supports of the existing Papiniidu bridge in Pärnu river and the location Geotehniliste tingimuste tõttu rajatakse silla vundamendid osaliselt puuritavatele terastoruvaiadele, mille of the future roads to Pärnu terminal. The supports in Pärnu river are aligned with the supports of the eesmärk on minimeerida pinnase massnihke riski ning vähendada võimalikke kahjustusi olemasolevale existing bridge. Due to the geotechnical conditions the bridge foundation will be made on end bearing piles. sillale. The piles will be drilled steel tube piles to minimize the risk of mass displacements and possible damages to the existing bridge. Silla alusehitis on raudbetoonist. Vundamendiplaatide ülemine pind paikneb ligikaudu 1.0 m võrra kavandatud maapinnast allpool. Erandiks on kolm Pärnu jões paiknevat tuge, mis rajatakse osaliselt The substructure is made of reinforced concrete. The bottom slabs have their top surface about 1,0m below veekeskkonda kõrgemale tasemele, vundamendiplaatide alumine pind asub jõesängist kõrgemal. Selline the planned ground level. An exception is the three supports in the Pärnu river, which will be built partially lahendus on valitud eelkõige ehitusprotsessi lihtsustamiseks ning alternatiivsete ehitusmeetoditega submerged in the water at an elevated level, with bottom surface of the foundation slabs located above the kaasnevate negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks. riverbed. This is mainly done to simplifying the construction process and to reduce the negative environmental impact that alternative construction methods carry. Telgedel 1 ja 11 paiknevad kaldatoed toimivad külgneva muldkeha suhtes tugimüüridena. Telgedel 3 ja 8 asuvad toed on ühised nii integraalsildadele kui ka kesksele komposiitsillale. The abutments at axes 1 and 11 act as retaining structures to the adjacent embankment. The supports at axes 3 and 8 are common for the integral bridges and the central composite bridge. Kõik kolm jões paiknevat tuge on kujundatud voolusuunaga risti asetsevatel külgedel teravate servadega, eesmärgiga vähendada jääkoormusest tulenevaid mõjusid tugedele. Kõnealused toed on projekteeritud All three supports in the river are made with pointy edges on the sides perpendicular to the river current in arvestama nii jääkoormusi kui ka võimalikke laevadega kokkupõrkeid. order to reduce the loads on the supports from ice. The three supports are designed for ice loads as well as for collision from boats. Maismaal, teede vahetus läheduses paiknevad toed on projekteeritud arvestama sõidukite võimalike kokkupõrkekoormustega. Supports on land, adjacent to the roads, are designed for collision from road vehicles. Pinnase paiknevad vaiad on projekteeritud lisapaksusega arvestades korrosioonimõju. Jões avatud Piles in soils are designed with allowance for sacrificial thickness with respect to corrosion. Portions of piles veekeskkonnale eksponeeritud vaiad varustatakse täiendavalt välise korrosioonikaitsega, milleks in the river exposed to open water, will receive external corrosion protection of PE-pipe with the space kasutatakse PE-toru – vaia ja toru vaheline ruum täidetakse betooniga. between the pile and the pipe filled with concrete. Kõik betoonist konstruktsiooni nähtavad pinnad, välja arvatud kolm jões asuvat tuge, on kaetud All visible surfaces of the substructure, except for the three supports in the river, are coated with anti- graffitivastase kaitsekihiga. graffiti protection layer. 5.7.2. PEALISEHITIS 5.7.2 SUPERSTRUCTURE Integraalsete betoonsildade pelisehitis koosneb monoliitsest raudbetoonplaadist. Plaat on jäigalt The superstructure of the integral concrete bridges is a solid reinforced concrete slab. The slab is rigidly ühendatud vertikaalsete tugiseinte ning kaldatugedega. Esteetilistel kaalutlustel on plaadile ette nähtud connected with the vertical support walls and with the abutments. For aesthetic reasons the slab is provided konsoolsed väljaulatuvad osad. with cantilever parts. 15 of 22 RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION Keskne komposiitsild on kavandatud neljast terastalast koosneva kandekonstruktsioonina, millele toetub The central composite bridge is made of four steel girders with a common concrete deck. The concrete ühine monoliitne betoonist tekiplaat. Betoonist tekiplaat on projekteeritud töötama terastaladega täielikus deck has a full composite action with the steel girders. The girders under each track are connected with komposiitkoostöös. Iga rööpa all paiknevad terastalad on omavahel ühendatud põiksidemetega, mille cross-bracings with a centre distance of approximately 8,0m. The steel girders are connected to the ligikaudne samm on 8,0 m. Terastalad on alusrajatisega ühendatud sfääriliste laagrite kaudu. Tugede substructure by spherical bearings. The cross-bracings at each support are designed to allow for bearing piirkonnas paiknevad põiksidemed on projekteeritud selliselt, et võimaldada laagrite vahetust ilma replacement without interruption of the railway traffic on the bridge. raudteeliikluse katkestamiseta sillal. Gratings supported by the bottom flanges of the steel-girders provide access to the supports in the river Terastalade alumistele vöödele toetuvad hooldusrestid tagavad juurdepääsu jões paiknevatele tugedele and can be used for inspection and maintenance of the dewatering system for the bridge deck. ning võimaldavad silla tekilt vee ärajuhtimise süsteemi kontrolli ja hooldustöid. The girders are painted in light grey colour. Terastalad värvitakse helehalliks. The edge beams of the superstructure form a continues line without any interruptions. For environmental Pealisehitise ääretalad on projekteeritud kogu silla ulatuses konstruktiivselt katkematu rajatisena. reasons the bridge is provided with noise barrier on the east side and on the west side with a transparent Keskkonnanõuetest tulenevalt on sillale ette nähtud idaküljele müratõkkesein ning lääneküljele nahkhiirte wall for bat protection. kaitseks läbipaistev kaitsesein. The top surface of the deck slab has a transverse slope from the edge beams and towards the centre line Tekiplaadi pealispind on projekteeritud põikikaldega ääretaladest silla telgjoone suunas, tagamaks silla teki of the bridge to allow for dewatering of the deck. nõuetekohase vee ärajuhtimise. 5.7.3 TRACK COMPONENETS 5.7.3. RÖÖBASTEE KOMPONENDID Raudtee pealisehitise komponendid sillal on ballast, liiprid, rööpad, kaitserööpad, rööpa paisumisliited ja The components of the railway superstructure on the bridge are ballast, sleepers, rails, guardrails, rail kinnitused. expansion joints and fastenings. Raudtee pealisehitise projekteerimine ei kuulu käesoleva projektipaketi koosseisu. Raudtee pealisehitise Railway superstructure design is not part of this design package. Railway superstructure components komponentide nõuded määratletakse eraldi raudtee projekteerimise paketis. Raudtee pealisehitise komponendid peavad vastama dokumentide RBDG-MAN-014 peatüki 4 ja RBDG-MAN-014b peatüki 4 requirements will be defined in railway design package. Railway superstructure components must meet nõuetele. RBDG-MAN-014 chapter 4 and RBDG-MAN-014b chapter 4 requirements. Ballasti minimaalne paksus liipri all peab vastama dokumendis RBDG-MAN-014 peatükis 4 esitatud Minimum ballast thickness under sleeper must meet requirements RBDG-MAN-014 chapter 4. nõuetele. 5.7.4 WATERPROOFING AND DRAINAGE 5.7.4. HÜDROISOLATSIOON JA VEE JUHTIMINE The bridge deck is provided with waterproofing system consisting of acrylic primer, 5mm waterproofing asphaltic membrane and 45mm of protective layer of asphalt concrete AB SURF 12. The waterproofing Sillatekk on varustatud hüdroisolatsioonisüsteemiga, mis koosneb akrüülkrundist, 5 mm paksusest bituumenhüdroisolatsiooni membraanist ning 45 mm paksusest asfaltbetoonist kaitsekihist (AB SURF 12). membrane extends 0,2m up the inner vertical surface of the edge beams. Hüdroisolatsioonimembraan on tõstetud 0,2 m ulatuses ääretalade sisepinnal vertikaalsuunas üles. Stormwater is drained trough the ballast to the protective- and waterproofing layer on the deck slab and Sademevesi juhitakse läbi ballastikihi sillateki kaitse- ja hüdroisolatsioonikihini ning sealt edasi ära piki- ja drained further by means of longitudinal and transverse slopes. The lowest point in the transvers direction of the bridge, is located at the middle of the bridge deck. Water collected in the middle of the deck is põikkallete abil. Silla põiksuunaline madalaim punkt paikneb sillateki keskosas. Sillateki keskossa kogunev vesi kogutakse truupide (veeavade) kaudu, mis on komposiitsillal paigutatud ligikaudu 10 m sammuga ning captured by scuppers spaced approximately 10m from each other on composite bridge and 17m on pealesõidusildadel ligikaudu 17 m sammuga. approach bridges. Veeavadest ja püsttorudest juhitakse sademevesi sillateki all paiknevasse sademevee torustikku, mis From the scuppers and downpipes, stormwater is conveyed to a stormwater pipe running under the deck and along the bridge to the closet pier. For the supports on land the stormwater pipe is discharged 0.5 m kulgeb piki silda lähima toeni. Maatugede puhul juhitakse sademeveetorustikust vesi välja 0,5 m kaugusel away from the abutments and connected to the road drainage and sewerage system defined in the road kaldatugedest ning ühendatakse teedeprojektis määratletud tee kuivendus- ja kanalisatsioonisüsteemiga. design. For the supports in the river the stormwater is directly discharged from the pipes into the Pärnu Jões paiknevate tugede puhul juhitakse sademevesi torustikust otse Pärnu jõkke. river. Silla veeavad ja sademeveetoru on projekteeritud arvestusega, et tulevikus võib sademete hulk suureneda. The scuppers and drainage pipe have been designed to accommodate potential future increases in Projekteerimisel on lähtutud järgnevatest eeldustest: precipitation intensity. The design assumptions are as follows:  Joatoru Di100 (püsttoru) max Q=10,7 l/s;  Downpipe ID100 (vertical pipe): max Q = 10.7 l/s;  Äravoolutoru De160 (languga 1,5%) max Q= 26 l/s;  Drainage pipe DN160 (slope 1.5%): max Q = 26 l/s;  Ühe veeava valgala on 10x13.3=133 m² ballastiga rööbastee kohta;  Catchment area per scupper: 10m × 13.3m = 133 m² of the ballasted track. 16 of 22 RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION Veeavad on projekteeritud ohutusteguriga 4 ning sademeveetorustik DN160 ohutusteguriga 2 võrreldes arvutuslike vooluhulkadega. The scuppers are designed with a safety factor of 4, and the DN160 drainage pipe with a safety factor of 2 relative to the calculated flows. 5.7.5. TUGIOSAD JA DEFORMATSIOONIVUUK 5.7.5 BEARINGS AND EXPANSION JOINTS Komposiitsild on varustatud sfääriliste laagritega, igale toele on ette nähtud neli laagrit (toed telgedel 3 kuni The composite bridge is equipped with spherical bearings, with four bearings on each support (supports 8). at axes 3 to 8).  Telgedel 3 kuni 7 paiknevate tugede laagrid on projekteeritud silla pikisuunas liikuvatena, lubatud  Bearings at supports on axes 3 to 7 are movable in the longitudinal direction of the bridge with nihkevõime on toes 3 ±250 mm ning toes 7 ±150 mm moving capacity of ±250mm at support 3 and ±150mm at support 7  Bearings at support 8 are fixed for movements in the longitudinal direction of the bridge and  Teljel 8 paiknevad laagrid on silla pikisuunaliste liikumiste suhtes fikseeritud ning on ette nähtud transfer braking and acceleration forces from the superstructure to the substructure. pealisehitusest alusrajatisele pidurdus- ja kiirendusjõudude ülekandmiseks. Expansion joints are provided between the central composite bridge and the two adjacent concrete Keskse komposiitsilla ja külgnevate betoonsildade vahele on projekteeritud deformatsioonivuugid bridges to allow for differential longitudinal bridge movements and the differential rotations around the transverse axis. The expansion joint at support 3 requires a 300mm longitudinal movement capacity and sildadevaheliste pikisuunaliste suhteliste liikumiste ning põiktelje ümber toimuvate suhteliste pöördete for the joint at support 8 the required capacity is 50 mm (support 8). võimaldamiseks. Teljel 3 paikneva deformatsioonivuugi projekteeritud pikisuunaline liikumisvõime on 300 mm ning teljel 8 paikneva deformatsioonivuugi projekteeritud liikumisvõime on 50 mm. 5.7.6. KALLASRAJAD NING KOONUSTE JA JÕESÄNGI KINDLUSTAMINE 5.7.6 RIVERBANK AND PROTECTION OF CONES AND RIVERBED Jõesängile ja jõekallastele ei ole ette nähtud eraldi kaitsemeetmeid. Jões paiknevad toestused rajatakse kõrgemale tasandile paigutatud vaiaplaatidele. Toestuste vaiad on projekteeritud arvestusega, et jõesäng No specific protection of the riverbed and the riverbanks is planned. The supports in the river will be võib 0.5 m ulatuses erodeeruda. Maismaal, kaldajoonele lähimad toed on paigutatud kaldajoonest eemale constructed with pilecaps on an elevated level. The piles for these supports are designed accounting for a ning jõekalda võimalik erosioon ei mõjuta neid. possible erosion of the riverbed of 0,5m. Supports on land, closest to the shoreline are located with a margin from the shoreline and a deemed not to be affected by a possible erosion of the riverbank. 5.7.7. HOOLDUSTREPID 5.7.7 MAINTENANCE STAIRS Sillale ei rajata hooldustreppe. Terastalade alumistel äärtel paiknevatele võrekäikudele pääseb maapinnalt tõstukiga ning ka tugede 3 ja 8 juures asuvate restluukide kaudu. No maintenance stairs are provided on the bridge. Grating paths on the bottom flanges of the steel girders are accessed by aerial lift from the ground and through manholes in the grating located at supports 3 and 8. 5.7.8. MÜRATÕKKESEINAD 5.7.8 NOISE BARRIERS Vastavalt dokumendile EE2100-AL1-ZZZZZZ-ZZ-REP-N-00001, mis käsitleb Rail Baltica Tootsi–Pärnu raudteelõiku, on teostatud põhjalik müramodelleerimine. Tulemused näitavad, et müratõkkemeetmete In accordance with the EE2100-AL1-ZZZZZZ-ZZ-REP-N-00001 for the Rail Baltic Tootsi–Pärnu railway section, comprehensive noise modeling was conducted. The results indicate that noise reduction measures rakendamine on kohustuslik, et kaitsta elamualasid ja müratundlikke piirkondi raudteeliikluse mõjude eest. are mandatory to protect residential land and noise-sensitive areas from the impact of railway operations. Keskkonnanõuete täitmise ning elanike kaitse tagamiseks on projekti kavandatud järgmised meetmed antud lõigul: To ensure compliance with environmental standards and the protection of residents, the following measures have been integrated into the project for stretch: Table 5 Müratõkkeparameetrid Table 5 Noise barrier parameters Client Objekti ID Kõrgus* Pikkus** Algus Lõpp Asukoht Tüüp Client asset Site ID Height* Length** Start End Location in Type asset code [m] [m] [km] [km] raudtee code [m] [m] [km] [km] relation to suhtes railway L-11 LS2157 2,5 336,0 29+930 30+266 Vasak Transparent L-11 LS2157 2,5 336,0 29+930 30+266 Left Transparent - LS2128 2,5 137,0*** 30+129 30+266 Parem Transparent - LS2128 2,5 137,0*** 30+129 30+266 Right Transparent * Minimaalne kõrgus mõõdetuna rööpapea ülaservast müratõkkeseina ülaservani. * min. height measured between top of the rail and top of the noise barrier ** Müratõkkeseina pikkus võib erineda (olla suurem) tulenevalt moodulpaneelide (2 m) kasutamisest. ** Length of noise barrier could differ (longer) due to modular panels (2-m) *** Parempoolne müratõkkesein paikneb kogu silla ulatuses (336m) *** Noise barrier on the right side located on entire length of the bridge (336m) 17 of 22 RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION Table 6 Müratõkete asukoht ja müraleevenduse eesmärk Table 6 Noise barrier location and noise mitigation objective Client Objekti ID Meetme sisu Client Site ID Content of the measure asset asset code code L-11 LS2157 Müratõkked raudteesillal. Elamud paiknevad 180 m kaugusel koridorist. Rajada L-11 LS2157 Noise barriers over the railway bridge. The houses are located 180 meters from müratõke, et vähendada müra mõju elamualadele. Müratõkke heli neeldumine the corridor. Build a noise barrier to minimize the impact of noise on residential peab vastama vähemalt standarditele (EVS-EN 16272-1:2023 ja EVS-EN 16272- areas. The noise absorption of the noise barriers must meet at least the 2:2023) klassile A3 või B3 või parem. A3 heli neeldumise väärtus DLα on 8– standards (EVS EN 16272-1:2023 and EVS-EN 16272-2:2023) for classes A3 or 11 dB ja B3 õhumüra isolatsioon DLR on vähemalt 24 dB. B3 or better. A3 sound absorption DLα is 8-11 dB and B3 airborne sound - LS2128 Tööstuspiirkond. Rajada müratõke, et vähendada müra mõju elamualadele. insulation DLR is at least 24 dB. Müratõkke heli neeldumine peab vastama vähemalt standarditele (EVS-EN - LS2128 Industrial area. Establish a noise barrier to minimize the impact of noise on 16272-1:2023 ja EVS-EN 16272-2:2023) klassile A3 või B3 või parem. A3 heli residential areas. The noise absorption of noise barriers must meet at least the neeldumise väärtus DLα on 8–11 dB ja B3 õhumüra isolatsioon DLR on vähemalt standards (EVS EN 16272-1:2023 and EVS-EN 16272-2:2023) for classes A3 or 24 dB. B3 or better. A3 sound absorption DLα is 8-11 dB and B3 airborne sound insulation DLR is at least 24 dB. Müratõkkesein koosneb: The noise barrier system comprises:  Akustilistest paneelidest: modulaarsed, heli peegeldavad paneelid  Acoustic Panels: Modular reflective  Kandekonstruktsioonist: standardiseeritud vertikaalsed terasprofiilid (HEB) keevitatud  Structural Support: Standardized vertical steel profiles (HEB) with welded base plates, including alusplaatidega, koos vajaliku raamistikuga ja kinnitusdetailidega any necessary framing and fasteners.  Ankurdamise ja poltühenduste tarvikutest (valatud/keemilised ankrud, mutrid ja seibid)  Anchoring and bolting hardware (cast-in/chemical anchors, nuts, and washers) Müratõkkeseina elementide projekteeritud kasutusiga on: The intended Working Design Life of noise barrier element shall be:  50 aastat kandekonstruktsiooni terasest vertikaalprofiilidele ja alusplaatidele  50 years for the supporting structure steel vertical profiles and base plates  25 aastat akustilistele paneelidele, tugisüsteemidele ja kinnitustele  25 years for acoustic panels, supporting systems and fastenings  25 aastat tihenditele ja tihendusmaterjalidele  25 years for sealants and gaskets Müratõkkeseina konstruktsioon on dimensioneeritud taluma arvutuslikke koormusi, kasutades asjakohaseid koormusjuhte ja osavõtutegureid vastavalt standardile EN 1990 allpool toodud iseloomulike Noise barrier structure withstands the design loads calculated by using the correct load cases and partial koormuste väärtuste jaoks: factors according to EN 1990 for the characteristic load values listed below:  Omakaal: sõltub paneeli tüübist  Self-weight: depends on panel type  Tuulekoormus: arvutatud vastavalt standardile EN 1991-1-4  Wind load: calculated according to EN 1991-1-4  Lumekoristuse dünaamiline koormus: 15 kN koormus rakendatuna 2×2 m pinnale (kõige  Dynamic load of snow clearance: load of 15kN applied to a ebasoodsam juht) 2x2m surface area (worst case scenario)  Mööduvast rongist tulenev dünaamiline koormus: arvutatud vastavalt standardile EN 1991-2  Dynamic load due to passing train: calculated according to EN 1991-2 Müratõkkeseina projekteerimisel on arvestatud nõutavat töökindluse taset ja majanduslikku otstarbekust. Süsteem on kavandatud taluma kõiki projektis määratletud koormusi ja mõjusid nii ehituse kui ka The design of the noise barrier incorporates the required levels of reliability and economic efficiency. The system is engineered to withstand all project-defined actions and influences occurring during both ekspluatatsiooni ajal. Selline lähenemine tagab, et konstruktsioon vastab kandevõime, kasutuskõlblikkuse execution and operation. This approach ensures that the structure fulfills all criteria for resistance, ja pikaajalise vastupidavuse nõuetele. serviceability, and long-term durability. Üle 1000 m pikkustel müratõkkeseintel on ette nähtud avariiväljapääsud iga 500 m järel, et tagada ligipääs Barriers exceeding 1,000m incorporate emergency exits every 500m to ensure dual-side access for mõlemalt poolt hooldus- ja päästetöödeks. Lahendus vastab standardile EN 1794-2 ning on realiseeritud maintenance and emergency services. This design adheres to EN 1794-2 (Tunnel Directive) and is kattuvate avade või eraldi avariiväravate abil. Müratõkkeseinte lahendus sisaldab maandust, implemented through overlapping barrier gaps or dedicated emergency doors. The noise barriers potentsiaaliühtlustust ning vandalismikaitset. design includes earthing, bonding and vandalism protection. 18 of 22 RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION 5.8. Laevaliikluse korraldus Pärnu jõe veeteedel 5.8 Navigation on the Pärnu River waterways Projekteeritud raudteesilla piirkonnas peab Pärnu jõe laevatamise liiklemise kord vastama kehtivale Navigation on the Pärnu River in the vicinity of the proposed railway bridge shall comply with the currently valid Estonian regulations governing navigation on inland waterways, as established by the Regulation of Majandus- ja kommunikatsiooniministe määrusele „Laevatatavatel sisevetel liiklemise kord“ (Riigi Teataja, the Minister of Economic Affairs and Infrastructure “Requirements for Navigation on Inland Waterways RT I, 30.04.2026, 5). and for the Marking of Waterways” (Riigi Teataja, RT I, 30.04.2026, 5). Vastavalt nimetatud määruse lisa 1, tuleb allavoolu liikuvatele alustele ettenähtud sillavahe tähistada In accordance with Annex 1 of the above-mentioned regulation, the bridge opening intended for vessels heledal taustal punase rombiga navigatsioonimärgiga. See tähis paigaldatakse ainult silla idaküljele navigating downstream shall be marked by a red diamond on a light background navigation sign. (ülesvoolu poolsele küljele). This marking shall be installed on the eastern (upstream) side of the bridge only. 6. RAILWAY SYSTEM INTERFACES 6. RAUDTEESÜSTEEMI LIIDESED The elements forming the railway superstructure ballasted track consist of ballast, sleepers, fastenings, and rails. The bridge has been designed with respect to the track alignment, location of turnouts on the Ballastiga raudtee pealisehitis moodustavad elemendid on ballast, liiprid, kinnitusvahendid ja rööpad. Silla bridge and other track related requirements specified in the project Desing Guidelines. Gauge projekti on hinnatud raudteelahenduste seisukohast vastavalt DG nõuetele ning see vastab kõigile requirements and clearances are fulfilled. ettenähtud kriteeriumidele. Veeremi gabariidi nõuded ja vajalikud vabakõrgused on tagatud. A conceptual layout of the catenary poles and power supply has been considered for the structural Kontaktvõrgu ja toitesüsteemi kontseptuaalne lahendus on konstruktsiooni projekteerimisel arvesse võetud design in line with the project Design Guidelines and complies with relevant requirements. Catenary poles kooskõlas DG nõuetega ning vastab kõikidele ettenähtud tingimustele. Kontaktvõrgu vabakõrgused ja clearances and necessary gauges have been reviewed and incorporated into the structural design and vajalikud gabariidid on üle kontrollitud ning kaasatud konstruktsiooni projekteerimisse ja arvutustesse, et calculations to ensure that no design limitations occur. The design of the ENE and CSS systems is tagada piirangute puudumine projekteerimises. ENE- ja CSS-süsteemide projekteerimine ei kuulu excluded from the scope of following documentation and is covered under a separate design, which will käesoleva projekti töömahtu ja käsitletakse eraldi projektina. Kontaktvõrgu projekti mahus lahendatakse provide detailed information on the technical parameters and colour scheme of the OCS masts. The preferred colour of the mast is RAL7016. kontaktvõrgu postid ja määratakse mastid toonid. Postide soovitatav värvitoon on RAL7016. Kaablikanalid on konstruktsiooni projekteerimisel arvesse võetud ning nende paigaldamiseks on ette Cable ducts have been incorporated into the structural design, providing sufficient space for their nähtud piisav ruum. integration. 7. TÖÖDE TEOSTAMINE 7. EXECUTION OF WORKS 7.1. Üldandmed 7.1 General information Kõik ehitustööd tuleb läbi viia vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja nõuetega, All construction works must be carried out in accordance with the laws and regulations in force in the projektlahendusest tulenevate teiste normide ja standarditega ning üldkehtivatele põhimõtetele ja Republic of Estonia, other norms and standards derived from the project design, and generally accepted arusaamadele kvaliteetsest tööst. principles and practices of quality workmanship. Vastavalt veeseaduse § 196 lg 4 on tee koosseisu kuuluva silla ehitamine avalikul veekogul According to § 196 (4) of the Water Act, construction of a bridge belonging to the road structure on a public veekeskkonnariskiga tegevus. water body is an activity involving water-environmental risk. Vastavalt veeseaduse § 197 lg 1 peab veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu taotlemiseks esitama According to § 197 (1) of the Water Act, an application for registration of an activity involving Keskkonnaametile vähemalt üks kuu enne tegevuse alustamist nõuetekohase taotluse tegevuse water-environmental risk must be submitted to the Environmental Board at least one month before the start registreerimiseks. of the activity. Kõik ehitusaegsed liikluskorraldusskeemid (sh Pärnu jõe veetee skeemid) kooskõlastatakse enne töödega All traffic management schemes (including Pärnu river waterway traffic management schemes) during alustamist tee omanikuga. construction will be coordinated with the road owner before work begins. 19 of 22 RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION 7.2. Kvaliteedikontroll 7.2 Quality control Betoonipindadeks on ettenähtud sile vineeri pind. Nähtavale jäävate betoonpindade viimistlus peab Smooth plywood surface is specified for concrete surfaces. Visible concrete surfaces must comply with vastama bü4 klass B nõuetele, mittenähtavate pindade osas klass C nõuetele, servaprussi külg MUO-A class B requirements according to finish class bü4; for non-visible surfaces, class C requirements apply. nähtavale jäävate betoonpindade värvierinevused vähemalt klassile B. Color variation of the edge beam surface MUO-A on visible concrete surfaces must meet at least class B requirements. Uued rajatavad, vahetult ilmastiku kätte jäävad ja ilmastiku poolt mõjutatavad pinnad peavad olema töödeldud hüdrofoobsete (vett hülgavate) vahendite või spetsiaalsete betoonilisanditega. New surfaces directly exposed to weather and affected by weather must be treated with hydrophobic (water-repellent) agents or special concrete additives. Mõõdetav suurus Parameeter Tolerants Vaiad Quality Control Table Plaaniline paiknemine 0.1*diameeter või 75 mm Measured characteristic Parameter Tolerance Vertikaalsus 1/75 Piles Vundamendid ja rostvärgid Plan position 0.1 × diameter or 75 mm Plaaniline paiknemine Rostvärgi keskkoht Väikseim väärtustest 50 mm või 2% Verticality 1/75 Kõrgus Rostvärgi pealmine pind +20 / -50 mm Foundations and pile caps Kohalvalatud rostvärk +40 / -20 mm Plan position Pile cap centre Smaller of 50 mm or 2% Minimaalne mõõt < 1 m +80 / -20 mm Height Top surface of pile cap +20 / −50 mm Plaanimõõt Minimaalne mõõt 1 – 2.5 m +120 / -20 mm Cast-in-place pile cap +40 / −20 mm Minimaalne mõõt > 2.5 m +200 / -20 mm Minimum dimension < 1 m +80 / −20 mm Plan dimensions + 5% < 120 mm Minimum dimension 1–2.5 m +120 / −20 mm Ristlõike mõõtmed - 5% > 20 mm Minimum dimension > 2.5 m +200 / −20 mm Rostvärgi pealmise pinna tasasus +/- 16 mm +5% (<120 mm) Cross-section dimensions Postid ja seinad −5% (>20 mm) Posti vertikaalsus +/- 1.5H, maksimaalselt 12 mm Flatness of pile cap’s top surface ±16 mm Plaaniline kõrvalekalle, kaugus +/- 50 mm Columns and walls elementide vahel Column verticality ±1.5H, max 12 mm t < 25 cm, +12 / -10 mm ±50 mm Seina paksus Plan deviation, distance between elements t > 25 cm, +16 / -10 mm t < 25 cm: +12 / −10 mm Tekiplaat Wall thickness t > 25 cm: +16 / −10 mm Vertikaalne hälve Nähtavad pinnad +/- 20 mm Deck slab Mittenähtavad pinnad +/- 40 mm Vertical deviation Visible surfaces ±20 mm Plaaniline hälve Telg +/- 24 mm Non-visible surfaces ±40 mm Betoonpinna tasasus Viadukti pikisuunas 3 mm 3 meetrise lati all Plan deviation Axis ±24 mm Viaduktiga risti 6 mm 3 meetrise lati all Concrete surface flatness Along viaduct 3 mm under a 3-m straightedge Kõnnitee Kõik suunad 6 mm 3 meetrise lati all Perpendicular to viaduct 6 mm under a 3-m straightedge Ristlõike mõõtmed +12 / -10 mm Sidewalk All directions 6 mm under a 3-m straightedge Cross-section dimensions +12 / −10 mm 20 of 22 RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION 7.3 Environmental protection aspects 7.3. Keskkonnakaitse aspekt An environmental impact preliminary assessment has been prepared for the project and attached to the Projekti raames on koostatud ka keskkonnamõjude eelhinnang, mis on projektile lisatud ning kus on design. Environmental protection requirements and necessary mitigation measures are thoroughly keskkonnakaitsega seonduvat ning vajalikke meetmeid põhjalikult käsitletud. Eelhinnangust tulenevate addressed in the assessment and must be followed during construction. tingimustega tuleb tööde teostamisel arvestada. Work in open flowing water (building a temporary bridge on tubular piles, drilling permanent bridge piles, Tööd (ajutise silla ehitus toruvaiadele, alalise silla vaiade puurimine, kessooni paigaldus, ajutise silla ja installing the caisson, removing temporary bridge and caissons) is allowed only during the following kessoonide eemaldamine) avatud vooluvees on lubatud teostada järgnevatel ajavahemikel: 1. juunist kuni periods: 30 septembrini ja 01. detsembrist kuni 15. märtsini. Väljaspool nimetatud perioode on jões töötamine June 1 – September 30 and December 1 – March 15. keelatud. Working in the river outside these periods is prohibited. Ajutine sild, kessoonid ja vaiad ehitatakse materjalidest mis ei ole vooluveega kaasakantavad (terastorud The temporary bridge, caissons and piles are built from materials that cannot be carried away by flowing ja terasest kast). Ajutise ja alalise silla vaiade (terastorud) süvistamine tekitab mõningast häiringut ja water (steel pipes and steel box). Driving the temporary and permanent bridge piles (steel pipes) will cause heljumi levikut jõe põhjas seetõttu planeeritakse antud tööd ülal toodud ajaperioodidel. some disturbance and turbidity at the riverbed; therefore, these works are planned within the periods listed Hiljem kui ajutine sild, kessoonid ja vaiad on paigas on kogu ehitustegevus avatud vooluveest isoleeritud above. ning tööde teostamine võib jätkuda väljaspool ülalkirjeldatud perioode. Ajutiste rajatiste eemaldamine Once the temporary bridge, caissons and piles are in place, all construction work is isolated from open vooluveest (terastorude väljatõmbamine) on lubatud 1. juunist kuni 30 septembrini ja 01. detsembrist kuni flowing water and may continue outside the described periods. Removal of temporary structures from the 15. Märtsini. water (extracting steel pipes) is allowed June 1 – September 30 and December 1 – March 15. Vaiamismeetod ja -seadmed on valitud selliselt, et põhjavesi ei pääseks vaiamise ajal välja voolama. Vaiad Piling methods and equipment have been selected so that groundwater cannot flow and mix during muudetakse sise- ja välisküljelt veepidavaks, mis välistab veevooluühenduse tekkimise erinevate põhjaveekihtide vahel. Ehitusaegsed ajutised vaiad on alt suletud (umbse põhjaga), seega ei teki piling works. The piles will be made watertight on both the internal and external surfaces, vooluühendust ka nende puhul. preventing the formation of a hydraulic connection between different groundwater strata. Temporary construction-phase piles are closed-ended (with an impermeable pile toe/base), therefore no hydraulic connection will form in their case either. 7.4. Olemasolevate kaablite kaitsmine 7.4 Protection of existing cable lines Enne tööde alustamist tuleb Töövõtjal koostöös olemasolevate maa-aluste rajatiste valdajatega rajatiste Before starting work, the Contractor must coordinate with the owners of existing underground utilities to asukohad täpsustada ja tähistada. Ehitusel järgida tehnovõrkude valdajate poolt väljastatud tehnilistest confirm and mark the locations of these structures. Construction must follow the technical requirements tingimustes ja kooskõlastuses esitatud nõudeid. and conditions issued by the utility owners. 7.5. Ehitustööde teostamine 7.5 Execution of construction work I Etapp ajutised rajatised Stage I – Temporary structures Rajatakse ehitusaegsed ligipääsuteed ja ajutine sulundsein telgede 4 ja 7 ümber. Alustatakse lõuna kaldalt Construction of access roads and a temporary sheet-pile wall around axes 4 and 7. Construction begins ajutise töösilla ja kessoonide ehitusega telgedel 5; 6 ja 7. from the south bank with the temporary work bridge and caissons at axes 5, 6, and 7. Töösillal on Telgede nr 4 ja nr 5 vahel 20m laiune katkestus mis ühtib Papiniidu silla avaga ja võimaldab The working bridge has a 20m wide break between Axes No. 4 and No. 5, which matches the opening of ehitustööde ajal veetee takistusteta kasutuse. the Papiniidu Bridge and allows unobstructed use of the waterway during construction work. II Etapp vaiatööd Stage II – Pile works Telgedel 4; 5; 6 toimuvad vaiatööd ajutiselt sillalt läbi kessooni põhja. At axes 4, 5, and 6, piling works are carried out from the temporary bridge through the caisson bottom. Telgedel 1;2 ja 3 vaiatööde toimumiseks kooskõlastatakse ehitusaegne liikluskorraldusskeem mis näeb For axes 1, 2, and 3, piling work requires coordination of a temporary traffic management scheme providing ette 1+1 sõidurada ja jalgteed. Töötsoonid eraldatakse piiretega. Rajatakse vaiad kaevandi põhjas 1+1 lanes and pedestrian paths. Work zones are separated by barriers. Piles are installed from the bottom (kaevandi põhi ca 1,5m maapinnast). of the excavation (excavation bottom approx. 1.5 m above ground level). 21 of 22 RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION Telgedel 7; 8; 9;10 ja 11 vaiatööde teostamiseks kooskõlastatakse ajutine töömaaskeem. Töötsoonid For axes 7, 8, 9, 10, and 11, a temporary work-area scheme is coordinated. Work zones are separated by eraldatakse piiretega. Rajatakse vaiad kaevandi põhjas (kaevandi põhi ca 1,5m maapinnast). barriers. Piles are installed from the bottom of the excavation (approx. 1.5 m above ground level). III Etapp sammaste betoonitööd Stage III – Concrete works for columns Jõesammaste ehitus (teljed 4:5 ja 6) toimub ajutiselt töösillalt varem paigaldatud kessoonides. Kogu ehtitus Construction of river piers (axes 4, 5, 6) is done from the temporary work bridge inside previously installed ala on avatud vooluveest eraldatud. caissons. The entire work area is isolated from open water. Sammaste ehitus kallastel viiakse läbi tavapärastel meetoditel. Säilib vaiatööde aegne liikluskorraldus. Column construction on the banks is carried out using standard methods. The traffic management set IV Etapp komposiitsilla talade pealetõmbamine during pile works remains in place. Komposiit silla talad monteeritakse Lõuna kaldal. Komposiit silla talad tõmmatakse sammastele kasutades Stage IV – Installation of composite bridge beams trosse ja hüdraulilisi tungraudasid mis asuvad sambal 8. Tõmbamise suund on lõunast-põhja. Sammastele Composite bridge beams are assembled on the south bank. They are pulled into place onto the piers using paigaldatakse ajutised tugiosad/liugelemendid mis asendatakse hiljem projektsete tugiosadega cables and hydraulic jacks located at pier 8. Pulling direction is south to north. Temporary supports/sliding V Etapp pealisehitiste rajamine elements are installed on the piers and will later be replaced by the designed supports. Komposiit silla telgede 3 ja 8 vahel betoonist tekiplaat rajatakse kasutades raketist mis toetub silla taladele. Stage V – Construction of superstructure Komposiit silla tekiplaadi betoneerimine toimub etappidena. Kõigepealt avade keskosad ja seejärel toe The concrete deck slab of the composite bridge between axes 3 and 8 is built using formwork supported kohad. on the bridge beams. Deck casting is performed in stages: first the central spans, then the support areas. Lõuna kalda monoliitbetoonist pealisehitis telgede 8 ja 11 vahel rajatakse kasutades raketise toestust mis The monolithic concrete superstructure on the south bank between axes 8 and 11 is built using toetub maapinnale. Transpordi koridor paikneb sellel ajal telje 7 ja 8 vahel komposiitsilla all selleks ground-supported formwork. A transport corridor is located below the composite bridge between axes 7 eraldatud alal. and 8 in an allocated area. Põhja kalda monoliitbetoonist pealisehitis telgede 1 ja 3 vahel rajatakse kasutades raketise toestus mis The monolithic concrete superstructure on the north bank between axes 1 and 3 is built using toetub maapinnale, kuid on transpordiavadega 1+1 liikluse läbilaskmiseks. Transpordiavade kõrgusgabariit ground-supported formwork with transport openings to allow 1+1 traffic. The height clearance of transport tuleneb olemasolevast Papiniidu sillast ja selleks on minimaalselt 4,3m. Transpordiavade ette rajatakse openings follows the existing Papiniidu bridge and is at least 4.3 m. A temporary clearance warning portal ajutine gabariidi hoiatus portaal. is installed in front of the openings. VI Etapp hüdroisolatsiooni ja piirete paigaldus Stage VI – Installation of waterproofing and barriers Paigaldatakse avaehitistele hüdroisolatsioon ja kaitsekihid. Paigaldatakse piirded, müraseinad. Waterproofing and protective layers are installed on openings. Barriers and noise walls are installed. 22 of 22 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 DO NOT SCALE FROM THIS DRAWING Plan view / PLAANIVAADE 1:200 A A B B C C D D New-designed waterpipe / Uus projekteeritud veetoru Existing waterpipe E / Olemasolevat E veetoru F F 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 16.10 16.10 46.25 48.00 48.00 48.00 44.05 15.90 20.00 15.00 Water inlet distribution 15.85 15.20 5.80 4*10.00=40.00 8.00 4*10.00=40.00 8.00 4*10.00=40.00 9.50 9.00 3*10.00=30.00 13.15 3*10.00=30.00 7.65 11.30 16.70 17.00 1.05 / Joatorude paigutus G G 1:2 0+150,000 * / Kontaktvõrgu post CL catenary post 0+100,000 * 30+250,000 29+900,000 30+050,000 3.75 30+100,000 30+200,000 29+950,000 30+000,000 30+150,000 0+000,000 * 0+050,000 * / Kontaktvõrgu post CL catenary post 1:1.5 H 6.03 H / Kontaktvõrgu post / Kontaktvõrgu post / Kontaktvõrgu post / Kontaktvõrgu post 1:2 CL catenary post CL catenary post CL catenary post CL catenary post Current pipeline Noise barrier Side track T4 / Olemasolev torustik / Mürabarjäär / Kõrvaltee T4 Noise barrier Turnout/ Pöörang / Mürabarjäär 1:1.5 Noise barrier / Mürabarjäär Main track T2 / Peatee T2 TALIN J J LATVIAN 14.49 19.37 24.87 CL BORDER / Läti piir Main track T1 / Peatee T1 K K 1:1.5 Noise barrier / Kontaktvõrgu post / Kontaktvõrgu post 1:2 / Mürabarjäär / Kontaktvõrgu post CL catenary post / Kontaktvõrgu post CL catenary post CL catenary post / Kontaktvõrgu post CL catenary post Side track T3 CL catenary post / Kontaktvõrgu post Noise barrier / Kõrvaltee T3 CL catenary post / Mürabarjäär 29+900,000 30+100,000 30+000,000 30+050,000 1:1.5 0+000,000 * 29+950,000 30+150,000 0+050,000 * 0+100,000 * 30+250,000 1:1.5 30+200,000 L L 0+150,000 * M M N N O O P P Q WEST ELEVATION Q 1:200 C E A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 30+206,204 30+114,154 30+162,154 30+018,154 29+971,904 29+939,704 30+066,154 29+955,804 30+222,104 30+257,104 30+242,104 9.10 16.10 16.10 46.25 48.00 48.00 48.00 44.05 15.90 20.00 15.00 7.75 R 15.15 0.95 0.50 45.75 43.55 14.95 R 0.50 0.95 Water inlet distribution 15.85 15.20 5.80 10.00 10.00 10.00 10.00 8.00 10.00 10.00 10.00 10.00 8.00 10.00 10.00 10.00 10.00 9.50 9.00 10.00 10.00 10.00 13.15 10.00 10.00 10.00 7.65 11.30 16.70 17.00 / Joatorude paigutus / LAEVATEE TELJE MÄRK - CL of the bearing FAIRWAY CENTRELINE MARK – / Tugilaagri telg CL CATENARY POST CL CATENARY POST CL CATENARY POST RED DIAMOND ON A LIGHT BACKGROUND HELEDAL FOONI PUNANE ROMB CL CATENARY POST / Kontaktvõrgu post / Kontaktvõrgu post / Kontaktvõrgu post / Kontaktvõrgu post Paigaldatakse ainult silla idaküljele. CL CATENARY POST Installed only on the eastern side of the bridge. Track profile 0.50 / Kontaktvõrgu post The exact positioning and any requirement Täpne asukoht ning võimalike lisamärkide vajadus CL CATENARY POST Noise barrier / Raudteetrassi profiil määratakse kindlaks ja kooskõlastatakse pädevate / Kontaktvõrgu post +12.241 / Mürabarjäär for supplementary signage will be determined Noise barrier Noise barrier +12.161 Track profile Track profile CL of the bearing +11.849 and coordinated with the relevant authorities asutustega tööprojekti staadiumis. +11.609 / Tugilaagri telg / Raudteetrassi profiil / Mürabarjäär +11.369 / Raudteetrassi profiil / Mürabarjäär Noise barrier Maintanace Track profile during the detailed technical design phase. +11.129 +10.909 Maintenance +10.829 +10.729 / Mürabarjäär +10.654 path +12.080 path / Raudteetrassi / Hooldustee profiil 0.5 % 0.5 % / Hooldustee 0.5 % 0.5 % 0.5 % S 0.5 % S 1:1 1.10 .5 Road No 5 / Maantee nr 5 Road No 5 Road surface +7.99 7.50 rebuilt to .5 / Maantee nr 5 the existing level Pärnu Terminal / Pärnu terminali Pärnu Terminal / Pärnu terminali 1:1 Animal passage access road juurdepääsutee access road juurdepääsutee Backfill 5.50 5.50 / Teekatte kõrgus MB Pedestrian-bicycle path 3.85 Existing terrain 4.50* 4.50* 3.00 6.50 with macadam / Loomapääs +7.100 MB MB Bat passage MB Animal passage / Loomapääs MB Backfill 3.00 taastatakse +7.100 +7.100 +7.100 +7.100 Pedestrian-bicycle path / Jalg- ja jalgrattatee FB 4.50 4.50 / Jalg- ja jalgrattatee West side 7.50 olemasolevale +7.77 Bat passage / Nahkhiirte läbikäik +7.100 / Nahkhiirte läbikäik +7.286 with 4.57 / Tagasitäide Existing terrain +7.53 Design ground level 4.80 4.27 Minimum clearance for river traffic 10.80 +7.046 +6.08 / Olemasolev maapind +6.08 Existing terrain +3.80 killustikuga tasemele 2.60 0.60 3.00 5.74 / Olemasolev 3.00 Existing terrain macadam 4.50 4.60 1:1 / Projekteeritav 4.60 Existing terrain +3.36 HHW 100 / Minimaalne gabariit jõel toimuvale liiklusele +3.36 HHW 100 Design ground level East side Läänekülg East side .5 maapind 2.60 / Tagasitäide 4.42 maapinna kõrgus 3.00 West side 7.40 1:1 +3.20 / Projekteeritav killustikuga 3.00 9.00 / Olemasolev maapind .5 / Olemasolev maapind .5 .5 1.5 1:1 1.10 / Olemasolev maapind maapinna kõrgus 1:1 1:1 1: .5 .5 Idakülg 1:1 1.10 Idakülg .5 Läänekülg +1.40 1:1 +1.14 MHW 1.70 +3.10 +1.060 +1.14 MHW +1.060 +1.060 0.50 0.50 0.50 +0.22 MW +0.22 MW +1.05 +0.93 +1.30 1:1 +1.30 .5 Existing terrain T . 5 .5 1:1 T +2.70 +2.10 1:1 .5 1:1 +2.10 East side 1.10 +1.30 -0.65 Existing terrain 1.70 / Olemasolev maapind 1.70 2.00 2.00 2.00 9.00 4.00 9.00 +2.20 1.50 1.50 1.50 West side Idakülg / Olemasolev maapind +0.10 +0.20 +0.10 +0.20 Temporary sheet-pile wall 7.50 -0.42 MLW 9.00 Läänekülg Waterpipe De315 -0.770 -0.94 -0.94 -0.42 MLW -0.75 -0.87 4.00 / Ajutine sulundsein -1.94 / Vesipiip De315 -0.94 5.00 -1.94 -1.94 12.00 -0.94 LLW 50 5.00 -0.94 LLW 50 * Clearance during the contruction time / Ehitusaegne kõrgugabariit Temporary sheet-pile wall / Ajutine sulundsein 5.00 1.0m U U V V A C E B W MAIN TRACK - RIGHT - T1 / Peatee - Parem T1 MAIN TRACK - LEFT - T2 / Peatee - Vasak T2 SIDE TRACK - RIGHT - T3 / Kõrvaltee - Parem T3 SIDE TRACK - LEFT - T4 / Kõrvaltee - Vasak T4 W SECTION X Y PLAN SECTION X Y PLAN SECTION X Y PLAN SECTION X Y PLAN 29+758.33 532587.368 6471270.479 29+759.44 532591.767 6471269.533 0+000.00 532520.392 6470906.202 L=64.80m 0+000.00 532524.823 6470905.414 L=64.80m Ls=180.00m Ls=179.84m 29+938.33 532553.731 6471093.661 29+939.28 532558.162 6471092.873 0+064.80 532507.329 6470842.739 R=1200.00m 0+064.80 532515.204 6470841.338 R=1200.00m 29+938.33 532553.731 6471093.661 29+939.28 532558.162 6471092.873 0+064.80 532507.329 6470842.739 0+064.80 532515.204 6470841.338 L=349.80m L=319.68m L=30.00m L=104.27 m 30+28 8.13 532492.481 6470749.263 30+258.96 532502.186 6470778.132 0+094.80 532500.489 6470813.529 0+169.07 532502.514 6470737.843 30+258.96 532502.186 6470778.132 0+094.80 532500.489 6470813.529 Ls=100.00m Ls=48.00m 30+358.96 532487.421 6470679.259 0+142.80 532489.858 6470766.722 -5.00‰ -5.00‰ REMARKS: / Märkused REDAKTSIOONID / REVISIONS Kuupäev PROJEKT / PROJECT Koostaja Kontrollija Kooskõlastaja LEPINGU NR / CONTRACT NO. 2025-K036 Ülemiste-Pärnu TELLIJA / CLIENT Rail Baltic Estonia OÜ PEATÖÖVÕTJA / MAIN CONTRACTOR KUUPÄEV DATE MÕÕTKAVA SCALE PABERI SUURUS PAPER SIZE JOONISE PEALKIRI DRAWING TITLE PLAN VIEW, WEST ELEVATION X -5.00‰ -5.00‰ -4.99 ‰ -4.97 -4.99 ‰ Nr / No. Date Kirjeldus / Description Originator Checker Approver PROJEKTI NR / PROJECT NO. EE2100 Veskiposti 2/1 18.05.2026 1:200 2100x1188 X ‰ -5.00‰ Tallinn, Eesti GRK Eesti AS Riia tn 142, Tartu linn 50411 Sweco Sverige AB Gjörwellsgatan 22, JOONISE STAATUS / DRAWING STATUS Reg.No. 12579850 SUBMITTED 10138 Box 340 44,Stockholm 10026, 1. For symbols see Legend drawing. Reg. Nr. 12734109 GRK Suomi Oy Sweden Reg.No. 556767-9849 Pealtvaade, Külgvaade / 1. Tingmärkide selgitus vt Tingmärkide jooniselt Jaakonranta 2, Vantaa 01620, Finland Sweco Finland Oy NIMI ALLKIRI ETTEVÕTE KUUPÄEV PROJEKTI KOOD PROJECT CODE DISTSIPLIINI KOOD DISCIPLINE CODE Reg.No. 2810844-3 Ilmalanportti 4, 00240 Helsinki, NAME SIGNATURE COMPANY DATE *) Regards the side tracks Allianss 1 alus- ja pealisehitus KOOSTAJA 30+52 9.72 Finland 29+900. 08 Magdalena Sypek SWECO 18.05.2026 PROJEKTI ID KOOSTAJA OSA / SÜSTEEM TASE / SÜSTEEM DOK TÜÜP DISTSIPLIIN RBR KOOD KOHALIK KOOD PROJEKTI ETAPP 29+899.16 30+528.75 0+400.11 TSO SAS 0+000.00 0+064.80 0+094.80 0+402.54 0+000.00 0+064.80 0+094.80 ORIGINATOR ORIGINATOR VOLUME / SYSTEM LEVEL / SYSTEM DOC.TYPE PROJECT ID DISCIPLINE RBR CODE LOCAL CODE PROJECT STAGE Reg.No. 2661738-3 +10.972 +11.296 +10.823 +11.296 +10.973 +10.823 KONTROLLIJA Chemin du Corps de Garde, Hristo Sokolov SWECO 18.05.2026 +9.294 +9.296 CHECKER +12.444 +12.444 EE2100 +9.296 Chelles 77500, France NGE CONTRACTING AL1 BR2032 SR DR2 S BR TS PD +9.296 Alliance 1 sub- and superstructure ÜLEVAATAJA Reg.No. 747252120 11 rue Camille Desmoulins, REVIEWER Issy-les-Moulineaux 92130, KOOSKÕLASTAJA LEHE PEALKIRI REVISIOON Piotr Kwiatkowski SWECO 18.05.2026 REVISION Aktsiaselts Merko France APPROVER SHEET NAME EE2100-AL1-BR2032-SR-DR2-S-00001 Ehitus Eesti Reg.No. 789570009 LEHE NUMBER ARHIIVI NR / ARCHIVE NO. Riia tn 142, Tartu linn 50411 Reg.No. 12206336 SHEET NUMBER 1 /1 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 DO NOT SCALE FROM THIS DRAWING WEST ELEVATION / LÄÄNE VAADE A 1:200 A A 1 2 3 29+971,904 29+939,704 29+955,804 CL of the bearing / Tugilaagri telg 9.10 16.10 16.10 15.15 0.95 B B Water inlet distribution 15.85 15.20 / Joatorude paigutus CL CATENARY POST / Kontaktvõrgu post Noise barrier 0.50 +12.241 / Mürabarjäär +12.161 +12.080 Maintenance Track profile path / Raudteetrassi profiil 0.5 % / Hooldustee C C 1:1 1.10 .5 Road No 5 / Maantee nr 5 Road No 5 Road surface 7.50 / Maantee nr 5 rebuilt to the existing level Backfill 5.50 5.50 / Teekatte kõrgus +7.99 4.50* 4.50* 3.00 6.50 with macadam 7.50 taastatakse Existing terrain / Tagasitäide olemasolevale 2.60 killustikuga / Olemasolev Existing terrain Existing terrain 1:1 +3.80 tasemele +3.10 maapind East side .5 West side 1:1 +3.20 / Olemasolev maapind .5 .5 .5 1:1 1.10 / Olemasolev maapind 1:1 1:1 .5 .5 1.10 Idakülg Läänekülg 1:1 1.70 +2.70 +2.10 D +1.400 D 9.00 4.00 9.00 * Clearance during the contruction time / Ehitusaegne kõrgugabariit E E F F A SECTION A-A / Lõige A-A 1:100 G G 14.49 0.14 0.80 0.80 2.80 4.50 2.80 0.80 0.80 0.14 0.45 2.25 2.25 0.45 / Kontaktvõrgu masti ala /Kontaktvõrgu masti ala OCS mast area OCS mast area CL BRIDGE / Keskjoone sild / Keskjoone rada / Keskjoone rada CL TRACK CL TRACK H H Noise barrier Noise barrier / Mürabarjäär 2.50 / Mürabarjäär Level for the track profile 1:20 EXISITING RAIL BRIDGE / Raudteetrassi profiil / Olemasolev raudteesild 2% 2% 0.35 min. 1.10 3.37 3.37 J 7.75 J 45mm AC SURF 12 ~24.50 5mm waterproofing membran Acrylic primer Concrete deck / 45mm Asfaltbetoon AC surf 12 5mm Hüdroisolatsiooni membraan Akrüülkrunt Safety concrete barrier Raudbetoonist tekiplaat embedded on subsoil DN=0.0m, VIN 0.7m acc. EN 1317-2 13.00 / Aluspinnasesse süvistatud 1.31 10.38 1.31 betoonist ohutuspiire K K 1:1 +3.20 .5 .5 Existing terrain 1:1 / Olemasolev maapind 1.10 +2.10 +2.00 L REDAKTSIOONID / REVISIONS PROJEKT / PROJECT Ülemiste-Pärnu TELLIJA / CLIENT PEATÖÖVÕTJA / MAIN CONTRACTOR KUUPÄEV MÕÕTKAVA PABERI SUURUS JOONISE PEALKIRI L LEPINGU NR / CONTRACT NO. 2025-K036 Rail Baltic Estonia OÜ DATE SCALE PAPER SIZE DRAWING TITLE Nr / No. Kuupäev Date Kirjeldus / Description Koostaja Kontrollija Kooskõlastaja Originator Checker Approver PROJEKTI NR / PROJECT NO. EE2100 Veskiposti 2/1 18.05.2026 1:1001:200 1:inf 841x594 NORTH APPROACH BRIDGE Tallinn, Eesti GRK Eesti AS Riia tn 142, Tartu linn 50411 Reg.No. 12579850 Sweco Sverige AB Gjörwellsgatan 22, JOONISE STAATUS / DRAWING STATUS WEST ELEVATION, CROSS SECTION SUBMITTED 10138 Box 340 44,Stockholm 10026, Reg. Nr. 12734109 GRK Suomi Oy Jaakonranta 2, Sweden Reg.No. 556767-9849 Põhjapoolne sild Vantaa 01620, Finland Sweco Finland Oy NIMI ALLKIRI ETTEVÕTE KUUPÄEV PROJEKTI KOOD DISTSIPLIINI KOOD PROJECT CODE DISCIPLINE CODE Reg.No. 2810844-3 Ilmalanportti 4, 00240 Helsinki, NAME SIGNATURE COMPANY DATE Allianss 1 alus- ja pealisehitus TSO SAS Finland Reg.No. 2661738-3 KOOSTAJA ORIGINATOR Magdalena Sypek SWECO 18.05.2026 PROJEKTI ID KOOSTAJA OSA / SÜSTEEM PROJECT ID TASE / SÜSTEEM DOK TÜÜP DISTSIPLIIN ORIGINATOR VOLUME / SYSTEM LEVEL / SYSTEM DOC.TYPE DISCIPLINE RBR KOOD KOHALIK KOOD PROJEKTI ETAPP RBR CODE LOCAL CODE PROJECT STAGE KONTROLLIJA Chemin du Corps de Garde, CHECKER Hristo Sokolov SWECO 18.05.2026 Chelles 77500, France NGE CONTRACTING EE2100 AL1 BR2032 SR DR3 S BR TS PD Alliance 1 sub- and superstructure ÜLEVAATAJA Reg.No. 747252120 11 rue Camille Desmoulins, REVIEWER Issy-les-Moulineaux 92130, KOOSKÕLASTAJA LEHE PEALKIRI REVISIOON Piotr Kwiatkowski SWECO 18.05.2026 REVISION Aktsiaselts Merko France APPROVER SHEET NAME EE2100-AL1-BR2032-SR-DR3-S-00001 Ehitus Eesti Reg.No. 789570009 LEHE NUMBER ARHIIVI NR / ARCHIVE NO. Riia tn 142, Tartu linn 50411 Reg.No. 12206336 SHEET NUMBER 1 /1 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 3 4 5 6 DO NOT SCALE FROM THIS DRAWING WEST ELEVATION / LÄÄNE VAADE 30+114,154 30+018,154 B 29+971,904 30+066,154 1:200 A A 46.25 48.00 48.00 0.50 45.75 5.80 Water inlet distribution 4*10.00=40.00 8.00 4*10.00=40.00 8.00 4*10.00=40.00 8.50 / Joatorude paigutus FAIRWAY CENTRELINE MARK – / LAEVATEE TELJE MÄRK - HELEDAL FOONI PUNANE ROMB CL CATENARY POST RED DIAMOND ON A LIGHT BACKGROUND CL CATENARY POST CL CATENARY POST CL CATENARY POST / Kontaktvõrgu post Paigaldatakse ainult silla idaküljele. / Kontaktvõrgu post / Kontaktvõrgu post / Kontaktvõrgu post Installed only on the eastern side of the bridge. The exact positioning and any requirement Täpne asukoht ning võimalike lisamärkide vajadus for supplementary signage will be determined määratakse kindlaks ja kooskõlastatakse pädevate +12.080 and coordinated with the relevant authorities asutustega tööprojekti staadiumis. Track profile Noise barrier +11.849 +11.609 during the detailed technical design phase. / Raudteetrassi profiil / Mürabarjäär +11.369 B B 0.5 % 0.5 % Road surface rebuilt to +7.99 the existing level / Teekatte kõrgus Animal passage MB 3.85 taastatakse / Loomapääs +7.100 MB MB Bat passage MB 3.00 olemasolevale +7.100 +7.100 +7.100 +7.77 Bat passage / Nahkhiirte läbikäik +7.100 / Nahkhiirte läbikäik +7.29 4.57 4.80 +7.53 4.27 tasemele Minimum clearance for river traffic 2.60 0.60 3.00 5.74 +3.36 HHW 100 / Minimaalne gabariit jõel toimuvale liiklusele 7.40 C C +1.40 1.70 +3.10 +1.060 +1.14 MHW +1.060 +1.060 0.50 0.50 0.50 +0.22 MW +1.30 2.00 2.00 2.00 9.00 1.50 1.50 1.50 -0.42 MLW -0.94 -0.94 -0.94 -1.94 -1.94 5.00 -0.94 LLW 50 -1.94 5.00 F F 5.00 D D 1.0m B SECTION F-F / Lõige F-F 1:100 E INJECTION E CONCRETE C30/37. DRILLED STEEL-TUBE / Injektsioonbetoon C30/37 PILE 817x12.5 / Terastorust puurvaiad Ø817x12.5 ROCK ANCHORS GEWI PE-TUBE / Kiviankrud GEWI / PE-TORU WEST ELEVATION / LÄÄNE VAADE C F 1:200 F 6 7 8 30+162,154 30+206,204 30+114,154 48.00 44.05 43.55 0.50 Water inlet distribution 8.50 4*10.00=40.00 13.15 3*10.00=30.00 7.65 / Joatorude paigutus CL CATENARY POST CL CATENARY POST / Kontaktvõrgu post / Kontaktvõrgu post Track profile Noise barrier G / Mürabarjäär G +11.369 +11.129 / Raudteetrassi profiil +10.909 0.5 % 0.5 % MB +7.100 Animal passage / Loomapääs MB Pedestrian-bicycle path / Jalg- ja jalgrattatee +7.100 FB +7.286 10.80 Design ground level H +7.046 Existing terrain +6.828 H 3.00 / Projekteeritav +3.36 HHW 100 Design ground level East side maapinna kõrgus 2.60 4.42 / Projekteeritav 3.00 9.00 maapinna kõrgus / Olemasolev maapind Idakülg +1.060 +1.14 MHW +1.05 0.50 +0.22 MW +0.93 1:1 -0.65 Existing terrain .5 1.70 1.70 2.00 1.50 West side / Olemasolev maapind 9.00 Läänekülg Waterpipe De315 -0.770 -0.94 -0.42 MLW -0.75 -0.87 / Vesipiip De315 12.00 -1.94 -0.94 LLW 50 Temporary sheet-pile wall J 5.00 / Ajutine sulundsein J K K C L REDAKTSIOONID / REVISIONS PROJEKT / PROJECT Ülemiste-Pärnu TELLIJA / CLIENT PEATÖÖVÕTJA / MAIN CONTRACTOR KUUPÄEV MÕÕTKAVA PABERI SUURUS JOONISE PEALKIRI L LEPINGU NR / CONTRACT NO. 2025-K036 Rail Baltic Estonia OÜ DATE SCALE PAPER SIZE DRAWING TITLE Nr / No. Kuupäev Date Kirjeldus / Description Koostaja Kontrollija Kooskõlastaja Originator Checker Approver PROJEKTI NR / PROJECT NO. EE2100 Veskiposti 2/1 18.05.2026 1:2001:inf 841x594 COMPOSITE BRIDGE Tallinn, Eesti GRK Eesti AS Riia tn 142, Tartu linn 50411 Reg.No. 12579850 Sweco Sverige AB Gjörwellsgatan 22, JOONISE STAATUS / DRAWING STATUS WEST ELEVATION SUBMITTED 10138 Box 340 44,Stockholm 10026, Reg. Nr. 12734109 GRK Suomi Oy Jaakonranta 2, Sweden Reg.No. 556767-9849 Komposiitsild, Külgvaade REMARKS: / Märkused Vantaa 01620, Finland Sweco Finland Oy NIMI ALLKIRI ETTEVÕTE KUUPÄEV PROJEKTI KOOD DISTSIPLIINI KOOD PROJECT CODE DISCIPLINE CODE Reg.No. 2810844-3 Ilmalanportti 4, 00240 Helsinki, NAME SIGNATURE COMPANY DATE Allianss 1 alus- ja pealisehitus TSO SAS Finland Reg.No. 2661738-3 KOOSTAJA ORIGINATOR Magdalena Sypek SWECO 18.05.2026 PROJEKTI ID KOOSTAJA OSA / SÜSTEEM PROJECT ID TASE / SÜSTEEM DOK TÜÜP DISTSIPLIIN ORIGINATOR VOLUME / SYSTEM LEVEL / SYSTEM DOC.TYPE DISCIPLINE RBR KOOD KOHALIK KOOD PROJEKTI ETAPP RBR CODE LOCAL CODE PROJECT STAGE KONTROLLIJA Chemin du Corps de Garde, CHECKER Hristo Sokolov SWECO 18.05.2026 Chelles 77500, France NGE CONTRACTING EE2100 AL1 BR2032 SR DR3 S BR TS PD / FB - Fikseeritud tugilaager Alliance 1 sub- and superstructure ÜLEVAATAJA FB - FIXED BEARING Reg.No. 747252120 11 rue Camille Desmoulins, Issy-les-Moulineaux 92130, REVIEWER KOOSKÕLASTAJA SWECO 18.05.2026 LEHE PEALKIRI REVISIOON MB - MOVABLE BEARING Piotr Kwiatkowski REVISION / MB - Liikuv tugilaager Aktsiaselts Merko Ehitus Eesti France Reg.No. 789570009 APPROVER SHEET NAME EE2100-AL1-BR2032-SR-DR3-S-00002 LEHE NUMBER ARHIIVI NR / ARCHIVE NO. Riia tn 142, Tartu linn 50411 Reg.No. 12206336 SHEET NUMBER 1 /1 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 DO NOT SCALE FROM THIS DRAWING A SECTION B-B / Lõige B-B SECTION D - D / Lõige D-D A 1:100 COMPOSITE_MAIN_SECTION 1:50 14.49 14.49 0.14 0.45 0.80 0.80 2.80 4.50 2.80 0.80 0.80 0.45 0.14 0.14 0.45 0.80 0.80 2.80 2.25 2.25 2.80 0.80 0.80 0.14 OCS 2.25 2.25 OCS 0.40 0.40 0.45 mast area mast area / Kontaktvõrgu / Kontaktvõrgu masti ala masti ala CL BRIDGE / Keskjoone sild B B CL CATENARY POST CL CATENARY POST / Kontaktvõrgu post / Kontaktvõrgu post / Keskjoone rada / Keskjoone rada CL TRACK / Keskjoone rada CL TRACK / Keskjoone rada CL BRIDGE / Keskjoone sild CL TRACK CL TRACK Noise barrier / Mürabarjäär Noise barrier / Mürabarjäär +11.609 EXISITING RAIL BRIDGE Noise barrier 0.35 min. / Mürabarjäär / Olemasolev raudteesild Maintenance Maintenance 2% 2% path path C Noise barrier C / Hooldustee / Hooldustee 0.45 / Mürabarjäär Handrail 2.50 45mm AC SURF 12 / Käsipuu ~24,50 5mm waterproofing membran Acrylic primer Guardrails Grating Cable duct on solid base Concrete deck / Piirded / Käigutee rest / Betoonkaablikanal kõval Inspection well Level for the track profile Cable duct on solid base / 45mm Asfaltbetoon AC surf 12 1:20 pinnasel / Kontrollkaev / Betoonkaablikanal kõval / Raudteetrassi profiil 1:20 0.03 0.09 5mm Hüdroisolatsiooni membraan pinnasel Akrüülkrunt Raudbetoonist tekiplaat 0.02 0.76 Ballast Railway sleeper 1.30 2.50 2.00 2.50 1.30 / Ballast / Betoonliiprid min. 0.35 D 2% 2% D 3.37 3.37 HHW+3.36 45mm AC SURF 12 5mm waterproofing membran Acrylic primer Concrete deck Steel beams / 45mm Asfaltbetoon AC surf 12 MHW+1.14 5mm Hüdroisolatsiooni membraan E 11.80 Akrüülkrunt E Raudbetoonist tekiplaat MW+0.22 2.00 MLW-0.42 LLW-0.94 -0.94 Grating Grating Grating / Käigutee rest / Käigutee rest / Käigutee rest -1.94 2.50 2.00 2.50 Leftover from a temporary structure 7.00 / Ajutise konstruktsiooni jäänus F F SECTION C-C / Lõige C-C 1:100 19.32 0.14 0.80 0.80 2.81 2.41 4.50 2.41 2.81 0.80 0.80 0.14 0.45 0.45 / Kontaktvõrgu masti ala / Kontaktvõrgu masti ala OCS mast area OCS mast area CL BRIDGE / Keskjoone sild CL TRACK / Keskjoone rada CL TRACK / Keskjoone rada CL TRACK / Keskjoone rada CL TRACK / Keskjoone rada G G Noise barrier Noise barrier / Mürabarjäär / Mürabarjäär 2.50 min. 0.35 +10.912 EXISITING RAIL BRIDGE 1:20 1:20 / Olemasolev raudteesild H 2% 2% H 0.45 ~24,50 45mm AC SURF 12 5mm waterproofing membran Acrylic primer Grating Concrete deck / Käigutee rest / 45mm Asfaltbetoon AC surf 12 5mm Hüdroisolatsiooni membraan Akrüülkrunt Raudbetoonist tekiplaat 0.93 4.88 2.00 4.88 0.93 J J HHW+3.36 Existing terrain / Olemasolev maapind 16.00 MHW+1.14 1:1 .5 .5 +0.93 1:1 K MW+0.22 K 1.70 MLW-0.42 LLW-0.94 -0.77 -0.87 Coarse concrete / Jämebetoon L REDAKTSIOONID / REVISIONS PROJEKT / PROJECT Ülemiste-Pärnu TELLIJA / CLIENT PEATÖÖVÕTJA / MAIN CONTRACTOR KUUPÄEV MÕÕTKAVA PABERI SUURUS JOONISE PEALKIRI L LEPINGU NR / CONTRACT NO. 2025-K036 Rail Baltic Estonia OÜ DATE SCALE PAPER SIZE DRAWING TITLE Nr / No. Kuupäev Date Kirjeldus / Description Koostaja Kontrollija Kooskõlastaja Originator Checker Approver PROJEKTI NR / PROJECT NO. EE2100 Veskiposti 2/1 18.05.2026 1:50 1:100 841x594 COMPOSITE BRIDGE Tallinn, Eesti GRK Eesti AS Riia tn 142, Tartu linn 50411 Reg.No. 12579850 Sweco Sverige AB Gjörwellsgatan 22, JOONISE STAATUS / DRAWING STATUS SECTIONS SUBMITTED 10138 Box 340 44,Stockholm 10026, Reg. Nr. 12734109 GRK Suomi Oy Jaakonranta 2, Sweden Reg.No. 556767-9849 Komposiitsild, Lõiked Vantaa 01620, Finland Sweco Finland Oy NIMI ALLKIRI ETTEVÕTE KUUPÄEV PROJEKTI KOOD DISTSIPLIINI KOOD PROJECT CODE DISCIPLINE CODE Reg.No. 2810844-3 Ilmalanportti 4, 00240 Helsinki, NAME SIGNATURE COMPANY DATE Allianss 1 alus- ja pealisehitus TSO SAS Finland Reg.No. 2661738-3 KOOSTAJA ORIGINATOR Magdalena Sypek SWECO 18.05.2026 PROJEKTI ID KOOSTAJA OSA / SÜSTEEM PROJECT ID TASE / SÜSTEEM DOK TÜÜP DISTSIPLIIN ORIGINATOR VOLUME / SYSTEM LEVEL / SYSTEM DOC.TYPE DISCIPLINE RBR KOOD KOHALIK KOOD PROJEKTI ETAPP RBR CODE LOCAL CODE PROJECT STAGE KONTROLLIJA Chemin du Corps de Garde, CHECKER Hristo Sokolov SWECO 18.05.2026 Chelles 77500, France NGE CONTRACTING EE2100 AL1 BR2032 SR DR3 S BR TS PD Alliance 1 sub- and superstructure ÜLEVAATAJA Reg.No. 747252120 11 rue Camille Desmoulins, REVIEWER Issy-les-Moulineaux 92130, KOOSKÕLASTAJA LEHE PEALKIRI REVISIOON Piotr Kwiatkowski SWECO 18.05.2026 REVISION Aktsiaselts Merko France APPROVER SHEET NAME EE2100-AL1-BR2032-SR-DR3-S-00003 Ehitus Eesti Reg.No. 789570009 LEHE NUMBER ARHIIVI NR / ARCHIVE NO. Riia tn 142, Tartu linn 50411 Reg.No. 12206336 SHEET NUMBER 1 /1 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 DO NOT SCALE FROM THIS DRAWING A WEST ELEVATION / LÄÄNE VAADE A 1:200 8 9 10 11 E 30+222,104 30+206,204 30+257,104 30+242,104 B 15.90 20.00 15.00 7.75 B 0.50 0.95 14.95 Water inlet distribution 7.65 11.30 16.70 17.00 / Joatorude paigutus Track profile CL CATENARY POST / Raudteetrassi profiil / Kontaktvõrgu post CL of the bearing / Tugilaagri telg Noise barrier Maintanace +10.909 +10.829 +10.729 / Mürabarjäär +10.654 path / Hooldustee 0.5 % C C .5 Pärnu Terminal / Pärnu terminali Pärnu Terminal / Pärnu terminali 1:1 Design access road juurdepääsutee access road juurdepääsutee ground Pedestrian-bicycle path Existing terrain level 4.50 Backfill 4.50 / Jalg- ja jalgrattatee West side +6.08 / Projekteeritav with macadam 4.50 / Olemasolev maapind +6.08 4.60 maapinna 4.60 Läänekülg 2.60 kõrgus / Tagasitäide 3.00 killustikuga .5 +0.93 1:1 1:1 .5 +1.30 1:1 +1.30 .5 Existing terrain .5 .5 1:1 D 1:1 1:1 +2.10 East side D 1.10 .5 / Olemasolev maapind 1.70 +2.20 Idakülg +0.10 +0.20 +0.10 +0.20 7.50 -0.77 -0.87 4.00 12.00 E E F F E SECTION E-E / Lõige E-E 1:100 23.25 G 0.14 0.80 0.80 2.81 4.38 4.50 4.36 2.83 0.80 0.80 0.14 G / Kontaktvõrgu masti ala 0.45 0.45 / Keskjoone rada / Keskjoone rada / Keskjoone rada / Keskjoone rada CL TRACK CL TRACK CL TRACK CL TRACK CL BRIDGE / Keskjoone sild / Kontaktvõrgu masti ala OCS mast area OCS mast area H H Noise barrier Noise barrier / Mürabarjäär / Mürabarjäär Level for the track profile / Raudteetrassi profiil 1:20 1:20 EXISITING RAIL TRACK / Olemasolev raudtee 0.99 2% 2% J J 45mm AC SURF 12 5mm waterproofing membran Acrylic primer Concrete deck / 45mm Asfaltbetoon AC surf 12 5mm Hüdroisolatsiooni membraan Akrüülkrunt Raudbetoonist tekiplaat Design ground level / Projekteeritav Existing terrain maapinna K kõrgus / Olemasolev maapind K 19.50 .5 1:1 1:1 .5 +1.30 1.10 L REDAKTSIOONID / REVISIONS PROJEKT / PROJECT Ülemiste-Pärnu TELLIJA / CLIENT PEATÖÖVÕTJA / MAIN CONTRACTOR KUUPÄEV MÕÕTKAVA PABERI SUURUS JOONISE PEALKIRI L LEPINGU NR / CONTRACT NO. 2025-K036 Rail Baltic Estonia OÜ DATE SCALE PAPER SIZE DRAWING TITLE Nr / No. Kuupäev Date Kirjeldus / Description Koostaja Kontrollija Kooskõlastaja Originator Checker Approver PROJEKTI NR / PROJECT NO. EE2100 Veskiposti 2/1 18.05.2026 1:1001:200 1:inf 841x594 SOUTH APPROACH BRIDGE Tallinn, Eesti GRK Eesti AS Riia tn 142, Tartu linn 50411 Reg.No. 12579850 Sweco Sverige AB Gjörwellsgatan 22, JOONISE STAATUS / DRAWING STATUS WEST ELEVATION, CROSS SECTION SUBMITTED 10138 Box 340 44,Stockholm 10026, Reg. Nr. 12734109 GRK Suomi Oy Jaakonranta 2, Sweden Reg.No. 556767-9849 Lõunapoolne sild Vantaa 01620, Finland Sweco Finland Oy NIMI ALLKIRI ETTEVÕTE KUUPÄEV PROJEKTI KOOD DISTSIPLIINI KOOD PROJECT CODE DISCIPLINE CODE Reg.No. 2810844-3 Ilmalanportti 4, 00240 Helsinki, NAME SIGNATURE COMPANY DATE Allianss 1 alus- ja pealisehitus TSO SAS Finland Reg.No. 2661738-3 KOOSTAJA ORIGINATOR Magdalena Sypek SWECO 18.05.2026 PROJEKTI ID KOOSTAJA OSA / SÜSTEEM PROJECT ID TASE / SÜSTEEM DOK TÜÜP DISTSIPLIIN ORIGINATOR VOLUME / SYSTEM LEVEL / SYSTEM DOC.TYPE DISCIPLINE RBR KOOD KOHALIK KOOD PROJEKTI ETAPP RBR CODE LOCAL CODE PROJECT STAGE KONTROLLIJA Chemin du Corps de Garde, CHECKER Hristo Sokolov SWECO 18.05.2026 Chelles 77500, France NGE CONTRACTING EE2100 AL1 BR2032 SR DR3 S BR TS PD Alliance 1 sub- and superstructure ÜLEVAATAJA Reg.No. 747252120 11 rue Camille Desmoulins, REVIEWER Issy-les-Moulineaux 92130, KOOSKÕLASTAJA LEHE PEALKIRI REVISIOON Piotr Kwiatkowski SWECO 18.05.2026 REVISION Aktsiaselts Merko France APPROVER SHEET NAME EE2100-AL1-BR2032-SR-DR3-S-00004 Ehitus Eesti Reg.No. 789570009 LEHE NUMBER ARHIIVI NR / ARCHIVE NO. Riia tn 142, Tartu linn 50411 Reg.No. 12206336 SHEET NUMBER 1 /1 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION EELPROJEKT PRELIMINARY DESIGN DS3/DPS1 TOOTSI-PÄRNU DS3/DPS1 TOOTSI- PÄRNU RAIL BALTIC ESTONIA DPS1 ELEKTRIRAJATISTE PROTECTION AND RELOCATION OF RAIL KAITSMINE JA VÄLJAKANNE BALTICA ESTONIA DPS1 ELECTRICAL FACILITIES OU2300 OU2300 SELETUSKIRI EXPLANATORY LETTER Ainuvastutus käesoleva väljaande eest lasub autoril. The sole responsibility of this publication lies with the author. Euroopa Liit ei vastuta selles sisalduva teabe mistahes kasutamise eest. The European Union is not responsible for any use that may be made of the information contained therein. PROJEKT / PROJECT TELLIJA / CLIENT PEATÖÖVÕTJA / MAIN CONTRACTOR KUUPÄEV / DATE 2026-01-21 DOKUMENDI NIMI / DOCUMENT NAME PROJEKT / PROJECT: Ülemiste-Pärnu Rail Baltic Estonia OÜ Veskiposti 2/1 DOKUMENDI STATUS / DOCUMENT STATUS LEPINGU NR / CONTRACT NO. Tallinn, Eesti GRK Eesti AS Sweco Sverige AB SELETUSKIRI / EXPLANATORY LETTER 2025-K036 10138 Riia tn 142, Tartu linn 50411 Gjörwellsgatan 22, ESITATUD / SUBMITTED Reg. Nr. 12734109 PROJEKTI NR / PROJECT: NO Reg.No. 12579850 Box 340 44,Stockholm ETTEVÕTE / ALLKIRI / DISTSIPLIINI KOOD / EE2100 10026, ROLL / ROLE NIMI / NAME PROJEKTI KOOD / PROJECT CODE COMPANY SIGN. DISCIPLINE CODE GRK Suomi Oy Sweden KOOSTAJA / Allkirjastatud TASE/ Jaakonranta 2, Reg.No. 556767-9849 Hardo Aun ROADPLAN PROJEKTI OSA DOK RBR KOHALIK PROJEKTI ORIGINATOR digtaalselt KOOSTAJA / SÜSTEEM Vantaa 01620, Finland ID / SÜSTEEM/ TÜÜP/ DISTSIPLIIN KOOD / KOOD/ ETAPP/ ORIGINATO / Reg.No. 2810844-3 Sweco Finland Oy KONTROLLIJA / Allkirjastatud PROJECT VOLUME DOC.TY DISCIPLINE RBR LOCAL PROJECT Hardo Aun ROADPLAN R LEVEL/ Ilmalanportti 4, 00240 CHECKER digtaalselt ID SYSTEM P CODE CODE STAGE SYSTEM TSO SAS Helsinki, Allianss 1 alus- ja pealisehitus Chemin du Corps de Garde, Finland ÜLEVAATAJA / EE2100 AL1 OU2300 UT REP U LV ELV PD A. Kaljula ROADPLAN Alliance 1 sub- and superstructure Chelles 77500, France Reg.No. 2661738-3 REVIEWER REVISIOON / Reg.No. 747252120 DOKUMENDI KOOD / DOCUMENT CODE KOOSKÕL / REVISION NGE CONTRACTING Aktsiaselts Merko 11 rue Camille Desmoulins, APRV. 001 1 of 8 RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION ARHIIVI NR / ARCHIVE NO. Ehitus Eesti Issy-les-Moulineaux 92130, Riia tn 142, Tartu linn 50411 France EE2100-RPL-OU2300-UT-REP-U-00001 Reg.No. 12206336 Reg.No. 789570009 Sisukord 1. Üldosa ............................................................................................................................................... 3 Contents 1.1. NORMDOKUMENDID ................................................................................................................ 3 1. General part…………………………………………………………………………… ..3 1.2. TEHNILISED TINGIMUSED ....................................................................................................... 4 1.1. BASIC DOCUMENTS .................................................................................. 3 1.3. NÕUDED OLEMASOLEVATE KOMMUNIKATSIOONIDE KAITSMISEKS KAEVETÖÖDEL ...... 4 1.2. TEHNICAL CONDITIONS ............................................................................ 4 2. Elektrirajatised................................................................................................................................... 5 1.3. REQUIREMENTS FOR THE PROTECTION OF EXISTING COMMUNICATIONS DURING EXCAVATIONS L ........................................ 4 3. EHITAMINE ...................................................................................................................................... 6 2. ELECTRICAL INSTALLATIONS ......................................................................... 5 3.1. KAABLITE PAIGALDUS ............................................................................................................. 6 3. CONSTRUCTION ............................................................................................... 6 3.2. TÄHISTUSED............................................................................................................................. 8 3.1. CABLE INSTALLATION ............................................................................... 6 3.3. MAANDUSED ............................................................................................................................ 8 3.2. MARKINGS .................................................................................................. 8 3.3. GROUNDING ............................................................................................... 8 2 of 8 RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION SELETUSKIRI EXPLANATORY LETTER 1. ÜLDOSA 1. GENERAL PART Käesolevas projektis on lahendatud Rail Balticu raudtee trassiga ristuvate elektrivõrkude ümber tõstmine The project specifies the moving of power networks crossing the Rail Baltica railway in Pärnu County on Pärnu maakonnas lõigul DPS1 (edaspidi “objekt”). section DPS1 (hereinafter ‘object’). Elektrivarustuse rajatiste kaitsmisel ja rekonstrueerimisel on lähtutud Eesti vabariigis kehtivatest The protection and reconstruction of electricity supply facilities is based on the standards in force in the standarditest, EE Võrgustandartist ja Rail Baltica tehnovõrkude nõuetest. Republic of Estonia, the EE Network Standard, and the requirements of Rail Baltica utility networks. Projekti koostamisel on lähtutud kehtivatest elektriseadmete ehituse normatiivdokumentidest. The preparation of the project is based on the valid normative documents for the construction of electrical Kaablitrasside ja postide mahamärkimine looduses peab toimuma digitaalselt. Ehitustööde teostamisel equipment. tulebarvestada kooskõlastuste koondnimekirjas märgitud tingimustega. The marking of cable routes and poles in nature must be done digitally. The conditions specified in the Spetsifikatsioonis ei ole arvestatud ehituse käigus tekkivate võimalike ajutiste võrgukonfiguratsioonide consolidated list of approvals must be taken into account when performing construction works. materjalidega. The specification does not take into account the materials of possible temporary network configurations Töövõtjal on kohustus enne hinnapakkumise tegemist tutvuda olukorraga kohapeal. Enne tööde algust that will arise during construction. tutvuda kooskõlastuste tingimustega ning arvestada nende nõudmistega. Enne ehitustööde algust tuleb projekteeritud kaablitrass maha märkida. Vähemalt kolm päeva enne liiniehitustööde algust tuleb võtta The contractor must undertake to examine the situation on the spot before submitting a price offer. Before ühendust kinnistute valdajatega ning teavitada neid tööde teostamisest nende maaüksusel. Tööde starting the work, get acquainted with the terms of approvals and take into account their requirements. alustamisel tuleb informeerida tehnovõrkude valdajaid ja täpsustada tehnovõrkude täpne asukoht surfimise Prior to the start of construction work, the designed cable route must be marked. At least three days before teel. the commencement of line construction work, the possessors of the registered immovables must be Ehitustöödel tekkinud küsimused ja probleemid lahendada töö käigus kooskõlastatult projekteerija ja contacted and informed of the performance of the work on their land unit. When starting work, the tellijaga. possessors of the utility networks must be informed and the exact location of the utility networks must be Ehituse käigus kahjustada saanud maa-alune kommunikatsioon tuleb töövõtjal nõuetekohaselt taastada. specified by verification. Ehitustöödeks valida aeg kui maapinna kahjustused on minimaalsed. Issues and problems arising during construction work must be resolved in coordination with the consultant Kaeviku tagasitäide tee muldkehas tihendada 0,20…0,25 m kihtide kaupa. Väljaspool tee-ehitustööde and the client. The contractor must properly restore underground communications damaged during muldkeha taastada peale kaevetööde lõppu eelnenud olukord. Liinitööde ladustamise ala täpsustada construction. For construction work, choose a time when the damage to the ground is minimal. maaomanikega. Backfill the trench in the track bed in layers of 0.20…0.25 m. Restore the previous situation of areas outside Risti- ja rööpkulgemistel teiste kommunikatsioonidega lahtuda kehtivatest normatiividest: “Linnatänavad” the track bed after the completion of excavation works. Agree on the line storage area with the landowners. EVS 843:2016, “Tee projekteerimise normid ja nõuded” ja “Rail Baltica Utility requirements”. Kaevetööd For crossing and parallel communications, follow the valid norms: ‘Urban streets’ EVS 843:2016, ‘Road ristumisel teiste kommunikatsioonidega ja nende kaitsetsoonis teostada käsitsi. Kaevetöödel säilitada design norms and requirements’, and ‘Rail Baltica Utility requirements’. Excavations at the intersection with olemasolevad piirimargid ja geodeetilise alusvõrgu punktid. other communications and in their protection zone must be performed manually. Maintain existing Allmaarajatiste kaitsevööndist väljaspool olevaid kaablitrassi kaevetöid teostada mehhaniseeritult, boundary markers and geodetic base points during excavations. kontrollides enne, kas maa sees ei leidu plaanidele kandmata rajatisi. Ristumistel allmaarajatistega tuleb kutsuda kohale trassi esindaja ning paigaldussügavus täpsustada kohapeal ehituse käigus, tehes kindlaks Cable route excavations outside the protection zone of underground facilities must be performed using täpse asukoha ja suuna ning vastavalt vajadusele paigaldada kaabel lubatud kõrgusgabariidile. Kaevetööde mechanised means, checking first that there are no underground facilities present that have not been kaigus selgunud maa-aluste kommunikatsioonide teisiti paiknemisel teavitada sellest vastavate included in the plans. At intersections with underground facilities, a representative of the route must be kommunikatsioonide esindajaid. present and the installation depth must be specified on site during construction, determining the exact Kaablite montaažil jälgida kaabli tootja poolt lubatud painderaadiusi, paigaldustemperatuure ja location and direction and, if necessary, installing the cable to the permitted height. If it becomes clear tõmbejõudusid. that the location of the underground installations is different during excavations, inform the representatives Maakaablite otsad varustada termokahanevate sõrmikmuhvidega. of the respective communications. When installing the cables, observe the bending radius, installation temperatures, and tensile forces permitted by the cable manufacturer. Equip the ends of the ground cables with heat-shrinkable sleeves. 1.1. Normdokumendid EVS 932:2017 Ehitusprojekt; 1.1 Basic documents EVS 843:2016 Linnatänavad; Elektrilevi OÜ 0,4 – 20 kV võrgustandardid; EVS 932:2017 Building design; EVS-HD 60364-4-41:2017 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse EVS 843:2016 Urban streets; elektrilöögi eest; Elektrilevi OÜ 0,4 – 20 kV network standards; 3 of 8 RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION EVS-HD 60364-4-42:2011 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-42: Kaitseviisid. Kaitse EVS-HD 60364-4-41:2017 Low-voltage electrical installations. kuumtoime eest; Part 4-41: Protection for safety. Protection against electric shock; EVS-HD 60364-4-43:2023 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-43: Kaitseviisid. EVS-HD 60364-4-42:2011 Low-voltage electrical installations. Liigvoolukaitse Part 4-42: Protection for safety. Protection against thermal effects; EVS-HD 60364-4-444:2010 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-444: Kaitseviisid. EVS-HD 60364-4-43:2023 Low-voltage electrical installations. Kaitse pingehäirete ja elektromagnetiliste häiringute eest; Part 4-43: Protection for safety. Protection against overcurrent; EVS-HD 60364-5-51:2009 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 5-51: Elektriseadmete valik ja EVS-HD 60364-4-444:2010 Low-voltage electrical installations. paigaldamine. Üldjuhised; Part 4-444: Protection for safety. Protection against voltage disturbances and electromagnetic EVS-HD 60364-5-52:2011 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-52: Elektriseadmete interference; valik ja paigaldamine. Juhistikud; EVS-HD 60364-5-51:2009 Electrical installations in buildings. EVS-HD 60364-5-53:2022 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-53: Elektriseadmete Part 5-51: Selection and erection of electrical equipment. General requirements; valik ja paigaldamine. Lülitus- ja juhtimisaparatuur; EVS-HD 60364-5-52:2011 Low-voltage electrical installations. EVS-HD 60364-5-54:2011+A11+A1:2022 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-54: Part 5-52: Selection and erection of electrical equipment. Wiring systems; Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Maandamine ja kaitsejuhid; EVS-HD 60364-5-53:2022 Low-voltage electrical installations. Transpordiameti juhend MA 2018-015 „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale Part 5-53: Selection and erection of electrical equipment. Switchgear and controlgear; kavandamisel“; EVS-HD 60364-5-54:2011+A11+A1:2022 Low-voltage electrical installations. Part 5-54: Selection and erection of electrical equipment. Earthing arrangements and protective conductors; 1.2. Tehnilised tingimused Road Administration guideline MA 2018-015 “Requirements for the planning of utility networks and facilities within road areas.” Käesolevas projektis on lahendatud Rail Baltic Estonia DPS1 etapi ristumised lõigus elektrirajatistega ja vajadusel elektrirajatiste rekonstrueerimine selles lõigus. Elektrivarustuse rajatiste kaitsmise ja rekonstrueerimise aluseks on Elektrilevi OÜ lähteülesanne nr 507492 1.2 Technical conditions 1.3. Nõuded olemasolevate kommunikatsioonide kaitsmiseks kaevetöödel The project specifies the moving of power networks crossing the Rail Baltica railway in Pärnu County on section DPS1 (hereinafter ‘object’). Projekti koostamisel on eeldatud, et geodeetiliste tööde aruandes esitatud informatsioon olemasolevate insenertehniliste kommunikatsioonide asukoha kohta on tõene. The protection and reconstruction of electricity supply installations are based on Elektrilevi OÜ Terms of Reference No. 507492. Kõik ehitustööd tuleb läbi viia vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja nõuetega, projektlahendusest tulenevate teiste normide ja standarditega ning üldkehtivatele põhimõtetele ja arusaamadele kvaliteetsest tööst. 1.3 Requirements for the protection of existing communications during excavations Töövõtja peab enne tööde algust veenduma, et ta ei kahjustaks ühtegi olemasolevat rajatist ja During the preparation of the project, it is assumed that the information provided in the survey of geodetic kommunikatsiooni. Enne töödega alustamist tuleb Töövõtjal koostöös olemasolevate maa-aluste rajatiste works on the location of the existing engineering communications is true. valdajatega rajatiste asukohad ja sügavused täpsustada ja tähistada, et vältida ehitustööde käigus tekkida All construction work must be carried out in accordance with the laws and requirements in force in the võivat kahju. Republic of Estonia, other norms and standards arising from the project solution, and generally applicable Rajatiste, kommunikatsioonide rikkumise korral peab Töövõtja heastama ja taastama olemasoleva olukorra ja katma kõik sellega seotud kulutused ja ametkondade nõuded. principles and understandings of quality work. Prior to the commencement of the work, the contractor must ensure that they do not damage any existing Töövõtja ei tohi demonteerida olemasolevaid süsteeme, rajatisi ja seadmeid enne kui on korraldatud constructions and communications. Prior to commencing the works, the contractor, in cooperation with the ajutised ühendused või uued süsteemid on võimalik töösse rakendada, et tagada vajalikud teenused possessors of the existing underground constructions, must specify and mark the locations and depths of tarbijatele, vesi, kanalisatsioon, sadevesi, elekter, telefon, teed, tänavad jms. the constructions in order to avoid any damage that may occur during the construction work. Töövõtjal tuleb rajatiste ja kommunikatsioonide vahetus läheduses töötamisel täita valdajate poolt In the event of damaging the constructions or communications, the contractor must rectify and restore the esitatavaid nõudeid. Tööd elektri-ja siderajatiste kaitsevööndis tuleb teostada kooskõlastatult omanikega. existing situation and cover all related costs and claims of the authorities. Kaevetööde teostamisel tuleb lähtuda määrusest „Liinirajatiste kaitsevööndis tegutsemise tingimused ja The contractor must not dismantle existing systems, constructions, and equipment until temporary kord“. connections have been made or new systems can be used to provide the necessary services to consumers, Olemasolevate kaablite, õhuliinide, jm vahetus läheduses tuleb kaevetöid teha nende ehitiste omaniku including water, sewerage, rainwater, electricity, telephone, roads, streets, etc. 4 of 8 RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION juhendite kohaselt. Siderajatiste kaitsetsoonis võib töid teostada volitatud esindaja kirjaliku tööloa alusel. When working in the immediate vicinity of constructions and communications, the contractor must comply Kaevetööde teostamisel olemasolevate elektri-ja sideliinirajatiste vahetus läheduses tuleb rajatised with the requirements of the possessors. Work in the protection zone of electrical and communication toestada ja kaitsta nii, et need ei liiguks ehitustööde jooksul või neid ei vigastataks. Kaablite vahetus facilities must be carried out in coordination with the owners. Excavations must be carried out in accordance läheduses kaevata käsitsi. with the Regulation ‘Conditions and procedure for operating in the protection zone of line facilities’. Töövõtja peab kindlustama kaeviku seinad, vältimaks kaeviku seinte varisemist koos vahetus läheduses Excavations in the immediate vicinity of existing cables, overhead transmission lines, etc. must be carried oleva sidekaabliga. Kaeviku toestus peab ära hoidma külgnevate pinnaste, vundamentide, sidekaabli, out in accordance with the instructions of the owner of these constructions. Work in the protection zone rajatiste ja muu omandi häirimise või kokkuvarisemise. of communication facilities may be performed on the basis of a written work permit of an authorised representative. Vajaduse korral tuleb olemasolev sidekaabel (nii paralleelselt kulgev kui ka ristuv kaabel) kaitsta ja üles riputada. Eriti kitsastes tingimustes on soovitav kaevetööd läbi viia lõikude kaupa. When working in the immediate vicinity of existing electrical and telecommunication facilities, the facilities must be supported and protected so that they do not move and are not damaged during construction. Dig Töövõtja peab pinnase tihendamise kaevikute tagasitäitmisel läbi viima selliselt, et ei kahjustataks in the immediate vicinity of the cables by hand. torustikku ja võimalikke kaableid ning saavutatakse nõutava pinnase taastamine. The contractor must secure the trench walls to prevent the trench walls from collapsing with the communication cable in the immediate vicinity. The trench support must prevent disturbance or collapse Tagasitäite tegemisel tuleb jälgida, et materjal ei sisaldaks näiteks suuri kive, mis võivad oma kukkumisega mõjutada nii torustikku kui näiteks erinevaid kaableid (elekter, side). of adjacent soils, foundations, communication cables, facilities, and other property. If necessary, the existing communication cable (both parallel and crossing) must be protected and Lahtikaevatud kaablitel (nii side kui ka elekter) ja torustikel (vesi jm) tuleb alus hoolikalt tihendada, et suspended. In particularly cramped conditions, excavations should be carried out in sections. kaablid ei jääks pingesse ning tagasitäide tuleb teha hoolikalt, s.t. tagasitäite materjal ei tohi kaableid The contractor must carry out the soil compaction when backfilling the trenches in such a way that the rikkuda. Suurimate pinnaseosiste läbimõõt ei tohi ületada 2/3 tihendatava kihi paksusest. piping and any cables are not damaged and the required soil remediation is achieved. Torustike rajamisel kinnisel meetodil (puurimistööd, rammimine) tuleb määrata enne tööde algust Care must be taken to ensure that the backfilling material does not contain, for example, large stones that olemasolevate, ristuvate kaablite sügavus (määrata surfimise teel omaniku juuresolekul). could damage the piping or various cables (electricity, communications). Töövõtja peab kõik kaeviku vahetus läheduses olevad õhuliini postid toestama ning tagama, et post ei For excavated cables (both communications and electricity) and piping (water, etc.), the base must be liiguks, kuna liinid on jäigad. Vajaduse korral tuleb ehitustööde ajaks olemasolevate postide toed ja carefully sealed so that the cables do not become live and the backfilling must be done carefully, i.e. the tõmmitsad teisaldada, seda aga pärast posti toestamist. backfilling material must not damage the cables. The diameter of the largest soil components must not exceed 2/3 of the thickness of the compacted layer. Kõik ehitustööde käigus rajatavate torustikega ristuvad olemasolevad kommunikatsioonid tuleb vigastamise When laying pipelines using a closed method (boring operations, pile-driving), the depth of the existing, korral taastada ja kanda teostusjoonistele. crossing cables must be determined before the work begins (determined by verification in the presence of the owner). The contractor must support all utility poles in the immediate vicinity of the trench and ensure that the 2. ELEKTRIRAJATISED pole does not move as the lines are rigid. If necessary, the supports and pullers of the existing utility poles must be moved during the construction work, but after the pole has been supported. Projektiga lahendatavas piirkonnas paiknevad Elektrilevi OÜ-le kuuluvad kõrge-, kesk- ja madalpinge All existing communications crossing the pipelines to be constructed during construction work must be elektriliinid ning jaotusalajaamad. Olemasolevad elektriliinid jäävad osaliselt ette Rail Balticu raudtee restored in the event of damage and recorded on the as-built drawings. trassile. Käesolevas projektis on antud tehniline lahendus elektriliinide ümberehitamiseks ja täiendavaks kaitsmiseks ristumisel käesoleva projektiga. Vastavalt Elektrilevi OÜ lähteülesandele nr. 507492 vajavad elektriliinid Rail Baltica raudtee piirkonnas 2. ELECTRICAL INSTALLATIONS ümberehitamist järgmisel DPS1 lõigu piketaažil: Rail Baltica raudteega ristumine kilomeetril 29+929 ja Jaama tänava kõnnitee: High-, medium-, and low-voltage power lines and distribution substations belonging to Elektrilevi OÜ are located in the area to be solved by the project. The existing power lines are partly on the route of Rail Olemasolevad kaablid K02100456 ja K02100445 muhvida mõlemas otsas ja asendada uuega AHXAMK- Baltica. This project provides a technical solution for the reconstruction and additional protection of power W 3x240+35cu 24kVLkokku=376m. Lisaks paigaldada Ø160 reservtoru Ltrass=125m. lines at the crossing with this project. In accordance with the technical conditions of Elektrilevi OÜ No. 507492, the power lines in the Rail Baltica area need to be rebuilt on the following picket of the DPS1 section: Rail Baltica crossing at kilometre 29+929: 5 of 8 RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION Joint the existing cables K02100456 ja K02100445 at both ends and replace with a new one AHXAMK- W.3x240 + 35cu 24 kV Ltotal=276 m. In addition, install Ø160 reserve pipe Ltrass = 125 m. 3. EHITAMINE 3.1. Kaablite paigaldus 3. CONSTRUCTION Kaabli paigaldamisel järgida nõutavat vähimat horisontaalset ja vertikaalset vahekaugust teiste kommunikatsioonidega. Rail Baltica horisontaalsed vahekaugused on välja toodud eraldi dokumendis 3.1 Cable Installation RBCN-ROA-SPC_RQ-R-00001_Utilities Requirements 4.0, vt. projekti lisad. Kaabli montaažil jälgida kaablitootja poolt lubatud painderaadiusi ja tõmbejõudusid. Kõik kaablite ristumised When installing the cable, observe the required minimum horizontal and vertical distance from other raudteega teostada raudtee suhtes 90 kraadise nurga all. Kaevamistööd teiste kommunikatsioonide communications. The horizontal distances of Rail Baltica are shown extra document RBCN-ROA- kaitsevööndis ja puutüvele kaugusel ≤2m teostada käsitsi. SPC_RQ-R-00001_Utilities Requirements 4.0, check project appendix. When assembling the Madalpinge maakaablid paigaldada kogu pikkuses Ø110mm ja keskpinge maakaablid paigaldada Ø160mm cable, observe the bending radius and tensile forces permitted by the cable manufacturer. All cable läbimõõduga kaitsetorusse. Haljasalal paigaldada kaablid 450N tugevusega kaitsetorusse. Sõiduteega, crossings with the railway shall be performed at an angle of 90 degrees to the railway. Excavation sissesõitudega või kruuskattega sõiduteedega ristumisel paigaldada kaabel suundpuurimise teel 1250N operations in the protection zone of other communications and ≤ 2 m from a tree trunk must be performed tugevusega rohelisse kaitsetorusse ja lahtise kaeviku korral 750N tugevusega rohelisse kaitsetorusse. Rail manually. Baltica raudtee rööbastest 35m mõlemale poole asuvas tsoonis peavad kõik kaablid olema topelt Install Ø110 mm low voltage earth cables along the entire length and Ø160 mm medium voltage earth kaitsetorus. Välimine kaitsetoru peab olema eritellimusel valmistatud 30kN/m2 tugevusega ja sisemine cables in conduit. In a green area, install the cables in a 450 N conduit. When crossing roads, driveways, kaitsetoru 750N. Kaitsetorust 0,3m kõrgemale paigaldada hoiatuslint. or gravel roads, install the cable in a 1250 N green conduit and, in the case of an open trench, in a 750 N green conduit by directional drilling. All cables must be in a double conduit in a zone of 35 m on either side of Rail Baltica. The outer conduit must be made to order (30 kN/m2) and the inner conduit must be 750 N. Install a warning tape 0.3 m above the conduit. Diagram 1 Cross-sections of cable installation with double conduit When directional drilling, determine the depths of the utility networks in the ground on the drilling route so that they are not damaged. The minimum installation depth of the cable is generally 0.70 m, when crossing a road and drilling under trees, the minimum installation depth is 1.0 m on the pipe and 2 m for the closed method. When crossing a state road, install the cable to a minimum depth of 1.5 m and 2 m when using the closed method. When crossing Rail Baltica, install the cables to a depth of 2 m with the open method and to a depth of 4 m with the closed method. Within the Rail Baltic protection zone, install cables under ditches to a depth of 2 m with the open method and to a depth of 4 m with the closed method. Mark the entire cable route with a marker tape with a height of approximately 0.3 m from the cable. Protect underground cable upleads to overhead transmission line poles with a channel. Secure and label the ends of the ground cables. 6 of 8 RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION 3.2 Markings Mark the designed 0.4 kV underground cable with the necessary signs. The cables must be marked with a warning tape throughout the route, which must be yellow and contain a black warning ‘Elektrikaabel’. Place the warning tape 0.3 m above the power cable conduit. The markings must be resistant to environmental Skeem 1 Kaablite paigalduse ristlõiked topelt kaitsetoruga influences. Suundpuurimisel teha selgeks puurimisteekonnale ette jäävate tehnovõrkude sügavused maapinnas, et All cables crossing the Rail Baltica railway must be marked on both sides of the railway with cable posts neid mingil juhul ei vigastataks. (30 m). Cables running parallel to the Rail Baltica railway are marked with cable posts every 150 m. The Kaabli min. paigaldussügavus on üldjuhul 0,70 m, ristumistel sõiduteega ja puude alt läbi puurimisel on cable posts must indicate the type of utility network, owner information, emergency telephone number, min. paigaldussügavus 1,0 m toru pealt ning kinnisel meetodil 2m. Riigiteega ristumisel paigaldada kaabel Rail Baltica railway mileage, and the depth and height of the utility network. minimaalselt 2,2 m sügavusele ning kinnisel meetodil 2,2m sügavusele. Rail Balticu raudteega ristumisel kaablid paigaldada lahtisel meetodil 2m sügavusele ja kinnisel meetodil 4m sügavusele. Rail Balticu kaitsevööndi ulatuses paigaldada kaablid kraavide alla lahtisel meetodil 2m sügavusele ja kinnisel meetodil 4m sügavusele. 7 of 8 RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU PÕHITRASSI PROJEKTEERIMINE JA EHITUS RAIL BALTICA ÜLEMISTE-PÄRNU MAINLINE DESIGN AND CONSTRUCTION Kogu ulatuses tähistada kaablitrass markerlindiga, mille kõrgus kaablist ca 0,3m. Renniga kaitsta maakaablite ülesviigud õhuliinimastidele. Maakaablite otsad kinnastada ja sildistada. 3.3 Grounding Kaablikaitsetorud peavad vastama standardile EN-EVS61386-24:2010. „Elektripaigaldustorud / osad 2-4: erinõuded maa-alustele kaablipaigaldustorudele”. Kaabel postil tuleb kaitsta normidega nõutud kõrguseni. Elektrilevi OÜ´s requirements P393, P394 must be followed when constructing earthing points, mast substations, surge protectors, cable networks, distribution boards, substations, and low voltage network earthing installations. Earthing installations shall comply with EVS-EN 50522: 210, EVS-HD 637 and EVS- 3.2. Tähistused EN 61936-1: 2010. A common earthing installation will be built at the substation for earthing of medium- voltage parts and earthing of the low-voltage network. Earthing installation on the distribution board should Projekteeritud 0,4 kV maakaabel tähistada vajalike märkesiltidega. Kaablid tuleb kogu trassi ulatuses be built so that it would ensure that the contact voltage of the distribution board does not exceed 50V in tähistada hoiatuslindiga, mis peab olema kollast värvi ning sisaldama musta värviga hoiatust the event of a fault. For high voltage cables, a copper earth conductor must be installed in the trench. „Elektrikaabel”. Earth conductor must not be installed in the same pipe as the cable. Grounding of third-party utilities must Märkelint paigaldada elektrikaabli kaitsetorust 0,3m ülespoole. Tähistused peavad olema vastupidavad be at 20m away of any grounding points and structures of railway. keskkonnamõjudele. Kõik Rail Baltica raudteega ristuvad kaablid tähistada 30m mõlemal pool raudteed kaablitulpadega. Rail Baltica raudteega paralleelselt kulgevad kaablid tähistada kaablitulpadega iga 150m tagant. Kaablitulpadel peab olema märgitud tehnovõrgu tüüp, omaniku info, hädaabi telefoni number, Rail Baltica raudtee kilometraaž ja tehnovõrgu sügavus ning kõrgus. 3.3. Maandused Elektrilevi OÜ mastlülituspunktide, mastalajaamade, liigpingekaitsete, kaablivõrgu, kilpide, alajaamade ja madalpingevõrgu maanduspaigaldiste väljaehitamisel lähtuda Elektrilevi nõutest P393, P394. Maanduspaigaldised peavad vastama standardile EVS-EN 50522:210, EVS-HD 637 ja EVS-EN 61936- 1:2010. Keskpingele altide osade kaitsemaanduseks ja madalpingevõrgu maandusele ehitatakse alajaamale ühine maanduspaigaldis. Kilpidele ehitada maanduspaigaldis, mis tagaks, et rikke korral ei ületaks kilbi puutepinge 50V. Kõrgepinge kaablitele tuleb kaevisesse paigaldada vasest saatemaandusjuht. Saatemaandust ei tohi paigaldada kaabliga samasse torusse. Kolmanda osapoole tehnovõrkude ja -rajatiste maandus peab olema raudtee kõigist maanduspunktidest ja -rajatistest 20 m kaugusel Vastutav isik: Hardo Aun Specialist in charge: Hardo Aun (Allkirjastatud digitaalselt) (Signed digitally) Seletuskirja koostaja: Hardo Aun Document compiler: Hardo Aun (Allkirjastatud digitaalselt) (Signed digitally) 8 of 8 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 DO NOT SCALE FROM THIS DRAWING 00 2+ - - - A Elektrilevi kaasnev investeering / A Elektrilevi accompanying investment 75 1+ 3.82 1. Paigaldatav 10kV maakaabel AI 3x240mm², KPLK02100456 Deisgned 10kV underground AI 3x240mm², KPLK02100456 B 2. Paigaldatav 10kV maakaabel AI 3x240mm², KPLK02100445 B XX Deisgned 10kV underground AI 3x240mm², KPLK02100445 50XX - 3.80 XX 1+ - - XX XX XX XX Kinnine meetod, 2x (Ø160mm, 1250N) kaitsetorus Trenchless method, 2x (Ø160mm, 1250N) in casing pipe 1+X XX C C 3.78 Proj truup Ø600 25 X L=17.0; i=1.0% Hsv=5.80; Hvv=5.63 XX XX XX 7.38 XX - XX - - XX 00 1+ D D XX Proj truup Ø1000 L=25.5; i=2.6% XX Hsv=3.76; Hvv=3.10 XX R1 2.5 XX 0 XX XX 75 2.10 XX 0+ 2.10 XX E Proj truup Ø800 E L=20.0; i=1.0% XX Hsv=4.10; Hvv=3.90 XX - 5.09 - XX - 0+ X X 50 XX 1. Paigaldatav 10kV maakaabel AI 3x240mm², KPLK02100456 XX Deisgned 10kV underground AI 3x240mm², KPLK02100456 2. Paigaldatav 10kV maakaabel AI 3x240mm², KPLK02100445 XX Deisgned 10kV underground AI 3x240mm², KPLK02100445 F F XX 5.29 XX 0+ XX 2.10 25 XX XX 1. Paigaldatav 10kV maakaabel AI 3x240mm², KPLK02100456 2.10 Deisgned 10kV underground AI 3x240mm², KPLK02100456 XX 2. Paigaldatav 10kV maakaabel AI 3x240mm², KPLK02100445 5.50 - Deisgned 10kV underground AI 3x240mm², KPLK02100445 XX - 3. Paigaldadav reservtoru Ø160mm, 750N (Elektrilevi kaasnev investeering) - Designed reserve protection pipe Ø160mm, 750N (Elektrilevi accompanying investment) XX G G Suundpuurimine 30kN/m² XX Ø400mm kaitsetoru. Ø400mm 0 toru sisse paigaldada 3x750N 0+0 XX kaitsetoru Suundpuurimisel minimaalne Ltrass=100m vertikaalne kuja Rail Balticu XX ² Trenchless method. Ø400mm raudtee rööbastest 3m. Olemasolevate tehnorajatiste casing pipe. Inside casing pipe By using trenchless method, XX kaitsevööndis kaevetööd 3x750N protection pipes. minimum allowed vertical teostada käsitsi. Vajadusel Lroute=100m distance from Rail Baltica 3 XX täiendavalt kaitsta, toestada 222 42 railway is 3m. XX ja/või riputada olemasolevad ² rajatised vigastuste vältimiseks. STOP X XX Tööde teostamisel kohale 1.00 kutsuda tehnovõrguvaldaja. X XX H Inside existing utility facilities H protection zone excavation XX X works must be done by hand. 684 If necessary, additionally X Proj truup Ø1000 XX X protect, support and / or hang X X existing facilities to prevent X X L=60.8; i=3.5% X X Hsv=3.70; Hvv=1.54 X injuries. When performing the X X X X X work, call the utility network X X 421 IHULA X X 7 operator to the site. N 221 4 E6 X TALLIN X X X X X X X 60 L X X 4,3m 343 X X X X X X X X X X X 4,3m X 343 621 X X X X X X X X X X X X X X X 150 m os ja fooripost ko gata lühemak s ja gabariidivärav ukohta foorikaabel lõi 4.60 Liiklusmärk, be rtõsta uude as Olemasolev fooriposti. J elektroonik ag a üm rtõstetavasse J 684 sis se üm be tuua 7 4 E6 5 4.5 4.5 0 5 RIIA 4.4 4.20 221 5.40 4.70 /h) Elektrivarustuse välisvõrgu osa tingmärgid / External Power 15x100m (50 km 4.40 4.65 4.25 4.60 62501:001:0499 62516:001:0004 62401:001:3595 5.35 62517:064:0071 62517:064:0070 0.75 5 5.30 4.5 4.35 4.30 0 Supply symbols 1.00 5.25 4.5 traffic sign nr 221 Tammiste tee 4.4 T9 5 Ehitajate tee T10 Ehitajate tee T1 Tammiste raudtee T2 Tammiste raudtee T25 .20 5 4.35 5.1 4.40 2 5 Ristumine Ehitajate tee T1 teega 5 5.10 3.25 3.2 4.35 11.00 4.40 4.50 4.45 4.45 5.0 4.50 4.30 5x100m (50 km/h) Projekteeritud KP kaabelliin kaitsetorus / designed MV cable line in protection pipe 0 5 0.50 4.55 0.50 0.5 4 .6 10.50 4.25 0 4.6 0 5 4.7 4.4 0 4.7 2.00 4.8 4.25 5 traffic sign nr 222 5 4.3 421 644 0 4.8 4.3 0 4.20 4.30 5 0 4.9 4.9 5.0 Projekteeritud KP jätkumuhv / designed MV continuation joint 4.25 5 10.00 5.0 E A tn 0 TE 644 4.15 5 5 ISTE 4.20 5.1 .10 TAMM 5. 4.35 0.50 5.2 5 JAAM 2 5 4.15 5.3 0 K K 3.25 3.2 4.4 5.3 Korpustoru 30N/m²/casing pipe 30N/m² 5 5 4.10 0 0 5.4 .40 4.4 5 5 955 5.5 4.05 5 . 5.6 9.50 5 5 5.65 4.5 5.7 5. 0 0 5 4.5 0 7 0 4.6 5.80 5 5 421 1 1.00 4.05 4.6 5.85 0 5 4.7 951 5.90 0 4.7

Allikas: Transpordiamet dokumendiregister →