Riigitee 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee km 0,17-1,18 lõigule jalgratta- ja jalgtee rajamise projekteerimistingimuste menetlusse kaasamine

Lugupeetud kinnisasja omanik Meie 18.05.2026 nr 8-1/26-056/8542-1 Riigitee nr 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee km 0,17-1,18 ja kohaliku tee nr 6530347 Varivere tee km 0,04-0,26 lõikudele jalgratta- ja jalgtee rajamise projekteerimistingimuste menetlusse kaasamine Transpordiamet algatas projekteerimistingimuste andmise menetluse riigitee 11300 Lagedi- Aruküla-Peningi tee km 0,17-1,18 ja kohaliku tee nr 6530347 Varivere tee km 0,04-0,26 lõikudele jalgratta- ja jalgtee rajamise ehitusprojekti koostamiseks. Tee ehitustööd on teehoiukava kohaselt plaanis 2028. aastal. Projekti eesmärk on riigitee nr 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee km 0,17-1,18 ja kohaliku tee 6530347 Varivere tee km 0,04-0,26 lõikudele jalgratta- ja jalgtee kavandamine, liiklusohutuse taseme tõstmine ning tehniliselt vajaliku teemaa määramine. Ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 31 lg 3 alusel esitame Teile kui puudutatud kinnisasja(de) omanikule teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks projekteerimistingimuste eelnõu (lisa 1). Palume Teie arvamus või ettepanekud esitada hiljemalt 01.06.2026 e-posti aadressile [email protected]. Teie poolt esitatud arvamusi ja ettepanekuid koos Transpordiameti otsuste ja selgitustega käsitletakse korralduse lisas „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“. Kui nimetatud tähtajaks ei ole arvamust esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse EhS § 31 lõike 6 alusel, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada. Maantee ümberehitamine kavandatakse valdavalt olemasoleva teemaa (katastriüksuse) piirides, kuid mõnes kitsamas kohas ei pruugi ümberehitatav teelõik mahtuda teemaale ja võib ulatuda ka teega piirnevatele maaüksustele, sh Teile kuuluva(te)le kinnisasja(de)le. Võttes aluseks EhS § 26 lõike 5, teavitab Transpordiamet projekteerimistingimuste menetluse käigus Teid kui kinnisasja omanikku, kelle kinnistu osas võib projekteerimistingimuste kehtestamine kaasa tuua kinnisasja või selle osa avalikes huvides omandamise, sh sundvõõrandamise või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse. Tee ehituseks vajalike maade omandamise protseduur on kirjeldatud lisas 2. Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Transpordiameti projekteerimise üksuse projektijuhi Kaarel Ilustrumm poole (tel +372 5557 8458, e-post [email protected]). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaarel Ilustrumm projektijuht planeerimise osakonna projekteerimise üksus Lisad: 1. Projekteerimistingimuste eelnõu 2. Tee ehituseks vajalike maade omandamise protseduur 2 (2)  EELNÕU Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee nr 11300 Lagedi- Aruküla-Peningi tee km 0,17-1,18 ja kohaliku tee nr 6530347 Varivere tee km 0,04-0,26 lõikudele jalgratta- ja jalgtee rajamise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSED Riigitee 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee km 0,17-1,18 ja kohaliku tee nr 6530347 Varivere tee km 0,04-0,26 lõikudele jalgratta- ja jalgtee rajamise ehitusprojekti koostamiseks 1. EHITUSTEGEVUSE LIIGI TÄPSUSTUS Ehitustegevuse liik: Rajamine Kasutamise otstarve: Avalikult kasutatav jalg- ja jalgrattatee 2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ANDJA 2.1.Asutus: Transpordiamet 2.2.Asutuse registrikood: 70001490 2.3.Ametniku nimi: Kaie Kruusmaa 2.4.Ametniku ametinimetus: Projekteerimise üksuse juhataja 3. TAOTLUSE ANDMED 3.1.Liik: 1. Projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel (EhS § 26 kõrvalmaantee 11300 osas). 2. Projekteerimistingimuste andmine detailplaneeringu olemasolul (§ 27 lg 1 p 2 Varivere tee osas). 3.2. Alus: Teehoiukava Märkus. Taotlust ei esitata. Huvitatud osapool ja menetleja on samad isikud. Aluseks on haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 2 4. EHITAMISEGA HÕLMATAVA KINNISASJA ANDMED 4.1.Katastritunnus*: 65301:013:0086, 65301:001:4811 4.2.Koha-aadress: Harju maakond Rae vald Ülejõe külad Projekteeritava teelõigu asukohaskeem on esitatud lisas 1. * Punktis 4.1 on toodud projektiga käsitletava riigitee katastriüksus. Projektlahenduse koostamisel võib osutuda vajalikuks täiendava teemaa omandamine teega piirnevatest kinnisasjadest. Täiendava teemaa vajadus näidatakse krundijaotuskava joonistel. 5. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE SISU JA PÕHJENDUSED 5.1.Üldised 5.1.1. Olemasolev Projekteerimistingimused käsitlevad kahte lõiku, mille vahele olukord jääb põhimaantee nr 11 Tallinna ringtee: 1. Kõrvalmaantee 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee km 0,17-1,18 lõik ühendab Tallinna ringteed ja Lagedi alevikku. Tee on asfaltkattega, mida viimati uuendati 2024. aastal. Teelõigu keskmine ööpäevane liiklussagedus 2025. a teeregistri andmeteol oli 3659 autot ööpäevas, millest raskeliiklus moodustas 7%.  Kõrvalmaantee 11300 km 0,17-1,18 lõigu alguses asuvad Ülejõe bussipeatused, mis on kergliiklusteega (tee nr 11827 Varivere kergliiklustee) ühendatud Tallinna ringtee aluse Varivere kergliiklustunneliga. Lõigu lõpus asuvad Raadiojaama bussipeatused koos nendevahelise teeületuskohaga ning sealt algab ka olemasolev Lagedi aleviku kergliiklustee (tee nr 6539356 Lagedi-Tuulevälja). Vahepealsel lõigu kergliiklustee puudub. Kehtivas Rae valla üldplaneeringus on näidatud teelõigule kergliiklustee kõrvalmaanteest vasakule (kirde poole). 2. Kohalik Varivere tee (tee nr 6530347) on täna teeregistris killustatud mitme erineva teeosa vahel ning on lõiguti avalik või avaliku kasutusega eratee. Projekteerimistingimused käsitlevad Varivere tee km 0,04-0,26 lõiku, mis asub riigile kuuluval kinnisasjal (65301:001:4811) ning on käsitletav kui avaliku kasutusega eratee (teeregistris märgitud mitteavalik, sest seisundinõudete tagamine Transpordiameti poolt ei rakendu). Teelõigul, mis jääb Linnaaru kergliiklustee (6530533 Linnaaru tee) ja Varivere tunnelit läbiva kergliiklustee (11827 Varivere kergliiklustee) vahele, puudub kergliiklustee. Kavandatav jalg- ja jalgrattatee jääb 21.04.2026 Rae Vallavalitsuse korraldusega nr 596 kehtestatud Soodevahe küla Nigula ja Varivere tee 1 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu alale. Detailplaneeringus ei ole arvestatud antud lõigule jalg- ja jalgrattatee rajamisega ning puuduolev ühendus tuleb lahendada läbi projekteerimistingimuste. Kehtivas Rae valla üldplaneeringus on näidatud teelõigule kergliiklustee Varivere teest paremale (kirde poole). 5.1.2. Projekti eesmärk Riigitee nr 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee km 0,17-1,18 ja kohaliku tee 6530347 Varivere tee km 0,04-0,26 lõikudele jalgratta- ja jalgtee kavandamine, liiklusohutuse taseme tõstmine ning tehniliselt vajaliku teemaa määramine. 5.1.3. Lubatud suurim Lähtuvalt kehtivast kiirusest sõidukiirus 5.1.4. Kasutatavad Lähtuda juhendist „Teede projekteerimine“. parameetrid 5.2.Riigitee, sh ristmikud ja mahasõidud 5.2.1. Lähtuda kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“ ja kehtivatest Transpordiameti juhistest ja juhenditest. 5.2.2. Vajadusel näha ette lõiguti olemasoleva kiirusrežiimi ja/või selle ulatuse muutmine. 5.2.3. Näha ette projektiga hõlmatud alal olemasolevate ristmike remont vastavalt tüüplahendustele või likvideerimine, kui ristmik on ebavajalik või dubleeriv (näiteks: samale kinnistule mitu juurdepääsu). Täiendavaid ristmikke projektiga mitte kavandada. Ristmike all on peetud silmas kõiki ristmikke, sh neid, mida kuni 17.11.2023 kehtinud tee projekteerimise normide alusel nimetati mahasõitudeks. 5.3.Bussipeatused 5.3.1. Projektiga näha ette olemasolevate bussipeatuste säilimine ning nende paigutuse vastavusse viimine liiklusohutuse põhimõtetega. 5.3.2. Bussipeatused projekteerida vastavalt Transpordiameti juhendile „Teede projekteerimine“ ptk 8 Bussipeatuste valik, paigutus ja kujundamine. 5.3.3. Rekonstrueerida olemasolevad ooteplatvormid. Vajadusel näha ette olemasolevate ootepaviljonide ümbertõstmine. 5.3.4. Lahendada jalakäijate juurdepääsud bussipeatustesse (jalgteed, teeületuskohad jmt). 5.4.Kergliiklusteed 5.4.1. Projekteerida jalgratta- ja jalgtee laiusega 3,0 m. 5.4.2. Lähtuda Transpordiameti juhendist „Teede projekteerimine“ ptk 7 Kergliiklustee ja jalgrattarada. 5.4.3. Luua ühendused projektala alguses ja lõpus asuvate olemasolevate kergliiklusteedega. 5.4.4. Projekti mahus näha ette lõigu lõpus asuva Raadiojaama bussipeatuste vahelise teeületuskoha remont või vajadusel rekonstrueerimine. 5.5.Teega seotud rajatised (sillad, raudteeülesõidukoht jms) 5.5.1. Ei kavandata. 5.6.Teevalgustus 5.6.1. Projekteerida Ülejõe bussipeatuste valgustamine. Jalg- ja jalgrattateed eraldi ei valgustata. 5.6.2. Valgustus projekteerida vastavalt Transpordiameti juhendile „Riigiteede valgustuse kavandamine“. 5.6.3. Põhiprojekti mahus lahendada jalg- ja jalgrattatee rajamisele ette jääva olemasoleva valgustuse ümberehitus, et tagada olemasoleva valgustuse terviklahendus. 5.7.Muud projekteerimisel arvestamisele kuuluvad tingimused 5.7.1. Projekti koosseisus näha ette Raadiojaama tee 1a kinnistul (65301:011:0153) asuva nähtavust piirava amortiseerunud abihoone (ehitisregistri kood 116066965) likvideerimine. 5.7.2. Püsikatend projekteerida kasutusajaga vähemalt 30 aastat ja muud katendid 20 aastat. 5.7.3. Tagada vete piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt. Vajadusel projekteerida pinnavete ärajuhtimissüsteemide ehitamine, ümberehitamine ja puhastamine (sh vajadusel kraavide eelvoolud, mis asuvad teega piirnevatel katastriüksustel). 5.7.4. Rail Baltic Estonia OÜ tellimisel on koostamisel Rail Baltica Soodevahe-Muuga lõigu põhiprojekt, mille mahus lahendatakse kõrvalmaantee Ülejõe raudteeülesõidu likvideerimine ning riigitee 11300 km 0,49 asuva Soodevahe peakraavi truubi ümberehitamine. Projekteerimise käigus täpsustada eeltoodud lahendused Rail Baltic Estonia OÜ-ga ning arvestada nendega projekteerimisel. 5.7.5. Koostada krundijaotuskava ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt vajaliku teemaa omandamise protsessi läbiviimiseks. 5.7.6. Projektlahendus peab arvestama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määrusega nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“. 5.8.Piirangud, kitsendused ning nendest tulenevad nõuded 5.8.1. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel. 5.8.2. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. 5.8.3. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee nr 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee km  0,17-1,18 ja kohaliku tee nr 6530347 Varivere tee km 0,04-0,26 lõikudele jalgratta- ja jalgtee rajamise ehitusprojekti koostamiseks“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“ (lisatakse projekteerimistingimuste korraldusele). 5.8.4. Projekteerimisel arvestada eriveoste marsruutidega. 5.9.Haljastuse ja heakorra põhimõtted 5.9.1. Haljastuse kavandamisel lähtuda Transpordiameti juhendist „Riigiteede haljastustööd“. 5.9.2. Näha ette metsa, võsa ning muude takistuste eemaldamine nii olemasoleva kui perspektiivse tee maa-alalt, samuti tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd. 5.10. EHITUSUURINGUTE TEGEMISE VAJADUS ☒ Geodeetilised uurimustööd Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus ☒ Geotehnilised uuringud Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus, maaradari kasutamine on lubatud. ☐ Hüdroloogilised uuringud ja Ei kavandata. arvutused 5.11. MUUD PROJEKTI KOOSSEISUS TEOSTATAVAD UURINGUD ☐ Liiklusuuringud ja -prognoos Ei kavandata. ☐ Kergliiklustee vajaduse hindamine Ei kavandata. 5.12. KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE VAJADUS ☒ Keskkonnamõjude Enne ehitusloa andmist eelhindamine ☐ Keskkonnamõju hindamine Enne ehitusloa andmist ☐ Ei kohaldu Lisa 1. Projekteeritava lõigu asukohaskeem Varivere tee puuduolev jalg- ja jalgrattatee Lagedi-Aruküla-Peningi tee km 0,17-1,18 jalg- ja jalgrattatee  Tee ehituseks vajalike maade omandamise protseduur Juhtudel, kui tee ehitusprojekti realiseerimiseks on vajalik täiendava teemaa omandamine, koostatakse krundijaotuskava, kus näidatakse kinnistust vajaliku äralõike ulatus. Kinnisasja omandamise menetlust reguleerib Kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus (KAHOS). Järgnevalt on toodud maade omandamise etappide kirjeldus. 1. Maade omandamise menetluse alustamine Transpordiamet saadab omanikule kinnisasja omandamise menetluse alustamise teate. Teatega soovime omanikult informatsiooni kinnisasjaga seotud ja kinnistusraamatusse mitte kantud kolmandate isikute õigustest nagu ühisvara, rendi- ja üürilepingutest ning toetustest jms. Samuti soovime kinnistuomaniku pangakonto numbrit. Lisaks määratakse kinnisasja omanikule vastamise tähtaeg. 2. Kinnisasja omandamine kiirmenetluse korras Kui kinnisasja eeldatav väärtus (äralõike väiksus, piirkond) on alla 0,3 kordse Statistikaameti avaldatud tehingule eelneva aasta (nelja viimase kvartali keskmine) keskmisest brutokuupalgast (eeldavata maa väärtuse leiab maade omandamise menetluse läbiviija), saadetakse omanikule pakkumine kinnisasja omandamiseks kiirmenetluse korras. Kiirmenetluse tasu on fikseeritud, mis koosneb kiirmenetlustasust ja motivatsioonitasust (0,8 kordne Statistikaameti avaldatud tehingule eelneva aasta (nelja viimase kvartali keskmine) keskmine brutokuupalk). NB. Nimetatud summad muutuvad vastavalt Statistikaameti avaldatud andmetele! 3. Hindamisaruanne kinnisasja tasu ja täiendava hüvitise määramiseks Transpordiamet tellib atesteeritud kinnisvara hindajalt (7.taseme vara hindaja kutse) hindamisaruande kinnisasja väärtuse ja hüvitiste määramiseks. Hindajal on kohustus tutvuda objektiga kohapeal ning kontakteeruda kinnistu omanikuga või esindajaga kinnistuga seotud informatsiooni ja selgituste saamiseks (rendi-/üürilepingud, toetused jms). Vajadusel on hindaja kohustatud selgitama omanikule või esindajale hüvitisväärtusega seonduvat. 4. Hinnapakkumine kinnistu omanikule ja läbirääkimised Transpordiamet esitab kinnistuomanikule hinnapakkumise (pakkumine koosneb kinnisasja tasust, motivatsioonitasust ja täiendavast hüvitisest asjaajamisega kaasnevate kulude eest) kinnistust vajaliku äralõike omandamiseks Eesti Vabariigile. Kui läbirääkimiste tulemusena saavutatakse omandamise osas kokkulepe, vormistatakse sellekohane lihtkirjalik kokkulepe või loetakse kokkuleppeks omanikupoolset kirjalikku vastust. Kokkuleppe alusel koostatakse Transpordiameti korraldus või Kliimaministeeriumi käskkiri kinnisasja omandamiseks. 5. Võlaõigusliku lepingu sõlmimine Läbirääkimiste kokkuleppele järgnevalt sõlmitakse notaris võlaõiguslik leping, millega tasutakse omanikule 50% kinnistust tehtava äralõike maksumusest ja märgitakse ära kinnistust võõrandatava äralõike hind ning mägitakse, et äralõike suurus võib mõõdistamise käigus, kas suureneda või väheneda ning kinnistusraamatusse tehakse kanne „Eelmärge kinnistu jagamise käigus moodustuva kinnistu omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks 1  Eesti Vabariigi kasuks“. PS: Võlaõigusliku lepingu allkirjastamisega annab kinnistu omanik Transpordiametile õiguse alustada äralõikel ehitustegevusega. 6. Maakorraldustööd kinnistu jagamiseks Kinnisasja omandamise menetluse alustamisega tellib Transpordiamet kooskõlas riigihangete seadusega maakorraldustööd kinnistute jagamiseks. NB: Transpordiametil kui menetluse läbiviijal on õigus kinnisasja omaniku eest teha kõiki kinnisasja jagamisega seotud toiminguid ja esitada avaldusi. 7. Asjaõigusliku lepingu sõlmimine Kui kinnistud on jagatud ning Maa- ja Ruumiameti katastribüroos registreeritud sõlmitakse kinnistu omanikuga asjaõiguslik leping. Lepinguga toimub kinnistu jagamine, omandi üleandmine Eesti Vabariigile ja tasutakse ülejäänud osa kokkulepitud müügihinnast. Transpordiamet tasub kinnistu jagamisega seotud notariaalsete lepingute sõlmimise, kinnistu jagamise maakorraldustööde ja muud võimalikud tee ehitamiseks vajaliku äralõike Eesti Vabariigile omandamise menetlusega kaasnevad kulud. 2