Leping

P ARTNERLUSLEPING Riigikantselei (edaspidi elluviija ) , mida esindab riigisekretäri 26. märtsi 2026. a käskkirja nr F100-11-1.1/34 alusel strateegiabüroo nõunik Marten Lauri strateegiadirektori ülesannetes , ja Transpordiamet (edaspidi part n er ) , mida esindab m ajandus- ja taristuministri 3. detsembri 2020. a määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus “ alusel peadirektor Priit Sauk , (edaspidi ühiselt nimetatud ka pooled ja/või pool) , leppisid kokku sõlmid a partnerlusleping (edaspidi leping ) Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021-2027 meetmete nimekirjaga kinnitatud meetme 21.1.1.3 „Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine“ sekkumise „Avaliku sektori innovatsiooniprojektide toetamine ning analüüsid ja tööriistad avaliku sektori innovatsiooni ja arendustegevuse toetuseks“ raames tegevuste elluviimiseks. Lepingu sõlmimise alus ja eesmärk Lepingu sõlmimise aluseks on riigisekretäri 7 . detsembri 202 2 . a käskkiri nr 47 „Toetuse andmise tingimused avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmiseks“ (edaspidi TAT ) , millega toetatakse innovatsiooni projekti „ Transpordiameti mehitamata lennunduse kaardirakenduse ja funktsionaalsuste arendamise projekt “ (edaspidi projekt ) elluviimist . Lepingu eesmärk on kokku leppida poolte õigused ja kohustused toetatava tegevuse elluviimisel, mida ei ole reguleeritud punktis 1. 4 . nimetatud õigusaktidega. Projekti eesmärk on luua geoinfosüsteem i prototüüp, mis võimalda ks kasutajal igal ajahetkel saada info kehtivate piirangute kohta, võimalda ks kiirelt ja mugavalt kooskõlastada oma lennud geograafili s tes alades, Transpordiamet ja teised õiguseid omava d riigiasutused saa ksid piirangualasid kehtestada ning antud prototüüp oleks võimeline andma piirangualade ning lennulubade andmed seireinfot koguvale tarkvarale . Proj ekt viiakse ellu lähtuvalt ideekavandis (lisa 1) esitatust . I deekavandis on esitatud vaid üldised lahendussuunad , konkreetsed lahendused selguvad tegevuste elluviimisel ja võivad projekti tegevustesse tuua kaasa muudatusi võrreldes ideekavandis planeerituga. Lepingu täitmisel juhindutakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadusest ( edaspidi ÜSS ), Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ ( edaspidi ÜM ), Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ (edaspidi teavitamise määrus ), TAT-ist ja selle muudatustest, lepingust ja selle lisadest ning muudest asjakohastest Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu õigusaktidest. Poolte ülesanded Pooled on kohustatud: võtma kasutusele kõik asjakohased ja vajalikud meetmed, et tagada lepingust tulenevate eesmärkide ja kohustuste täitmine; esitama teineteisele teavet, mis on vajalik lepingu edukaks täitmiseks; teavitama teineteist toetatavate tegevuste edukat elluviimist takistavatest asjaoludest. Elluviija : osaleb teenusepakkuja leidmise protsessis (sh jagab partneriga meetme raames läbi viidud turukonsultatsioonide korraldamise praktikaid , hindamismetoodikaid , vajadusel annab tagasiside t partneri hankedokumentatsioonile ja osaleb pakkumuste hindamises ) ; tagab partnerile vajaliku informatsiooni tegevuste lepingujärgseks elluviimiseks; tagab partnerile tegevuste elluviimiseks abikõlblike kulude hüvitamise vastavalt TAT - is ja lepingus sätestatule ; o saleb projekti elluviija ja partneri vahelistel regulaarsetel kohtumis t el, mille toimumise sagedus lepitakse elluviija ja partneri vahel kokku. Partner : viib tegevused ellu lähtudes TAT- i st ja ideekavandist ning vastavalt lepingus määratud tähtaegadel e ja tingimuste le ; koordineerib ja korraldab koostööd projekti koostööpartnerite, elluviija , teiste osapoolte ja vajadusel keskse hankija vahel ; tagab projektijuhi, kes koordineerib elluviidavaid tegevusi ning on elluviijale ja teenusepakkujale kontaktiks ning tagab projekti elluviimiseks ja teenusepakkujaga koostööks vajaliku meeskonna; tagab v ajadusel projekti sihtrühma ja huvitatud osapoolte kaasamise; va lmistab ette konkursi või riigi hanke dokumendid ning sõlmib teenusepakkujaga lepingu. K aasab elluviija hankestrateegia valikusse ja edasta b hanke ettevalmistamisel hanke dokumendid ja teenusepakkujaga sõlmitud lepingu elluviijale ; tellib õigusteenuse elluviija kaudu või kooskõlastab punktis 3.3.4. nimetatud õigusteenuse tellimise enne elluviijaga; on teenusepakkujale kontaktiks lepingulistes küsimustes ning jälgib projekti elluviimisel selle vastavust teenusepakkujaga sõlmitud lepingu tingimustele; teavitab elluviijat teenusepakkujaga sõlmitud lepingu täitmist takistavatest asjaoludest või täitmise võimatusest; tagab vajadusel teenusepakkujale ligipääsu projekti elluviimiseks vajalikule taristule, keskkondadele, dokumentatsioonile ja andmetele, sõlmides vajadusel vastavad lepingud; korraldab projekti kommunikatsiooni ja tagab avalikkuse teavitamise vastavalt teavitamise määruses esitatud nõuetele ning lisaks kasutab viidet “ Kaasrahastatud Euroopa Liidu poolt meetmest "Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine" ; säilitab toetatavate tegevuste elluviimisega seotud dokumente vastavalt ÜSS § - s 18 sätestatud tähtaegadele; esitab aruanded vastavalt lepingu punktile 5 ; kohustub projekti eduka tulemuse korral tegema kõik endast oleneva, et projekti tulemus kasutusele võtta ; teavitab t opeltfinantseerimise vältimiseks koheselt elluviijat , kui ta on taotlenud või saanud sama tegevuse või investeeringuobjekti jaoks toetust riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või muudest välisvahenditest või on saanud muud tagastamatut riigiabi. Abikõlblikud kulud Abikõlblike kulude määratlemisel lähtutakse TAT-i punktis 9 ja lepingu punktis 3.3 sätestatud tingimustest. Abikõlblik kulu on kulu, mis on põhjendatud, mõistlik ja taotluses kirjeldatud tegevuste teostamiseks vajalik, tõendatav, vastab abikõlblikkuse nõuetele, on tehtud toetuse kasutamise perioodil ning on kooskõlas ÜM-i , TAT - i ja lepinguga. A bikõlblikud on järgmised toetuse andmise eesmärgi ja tulemuste saavutamiseks vajalikud kulud: personalikulud vastavalt ÜMi §-le 16 ; sisse ostetud projektide kulu, sh lahenduste arendamise, prototüüpimise , katsetamise ja järelduste tegemisega seotud kulud ning projektijuhtimise kulud sisseostetud teenusena ; projektide ettevalmistamist ja elluviimist toetavad uuringud, analüüsid, andmete kogumine ja töötlemine, ekspertiisid, konsultatsioonid, mentorlus , riigihangete ja konkursside sisuline ettevalmistamine ja läbiviimine ; õigusteenuse kulu, mis on seotud sisuliste tegevuste ettevalmistamise ja läbiviimisega (sh kulud, mis on seotud intellektuaalomandi kaitsega ja litsentsidega, tegevuste elluviimisel riigiabi kohaldumisega, teadus-ja arendustegevuse erandite rakendamise võimalustega, patentide ja kaubamärkide kaitsega ja muud sarnased kulud); koosolekute, seminaride, ürituste korraldamise kulu, sh esinejatega seotud kulud; teavitamise kulu, sh meetme ja projektidega seotud teavitusüritused, meened, auhinnafondid; kommunikatsiooniteenuse kulu; koolituskulu, sh koolituste korraldamiseks ja neil osalemiseks vajalik kulu; nii sise - kui ka välislähetuskulud, sh transpordi- ja majutuskulu, päevarahad, reisikindlustus ning üritusel osalemise tasu; struktuuritoetuste sümboolika kasutamise kulud; materjalide toimetamise, kujundamise, tõlkimise, trükkimise, avaldamise ja paljundamise kulu; projektide või neid toetavate tegevuste jaoks veebilehe loomise, toimetamise ja hoolduse ja ülalpidamise kulu; Elluviija võib lugeda partneri kulu abikõlbmatuks ja keelduda seda kas osaliselt või tervenisti katmast, kui partner on rikkunud lepingut või eiranud seadustest või asjako h astest regulatsioonidest tulenevaid nõudeid. Kaudsed kulud ei ole abikõlblikud. Toetuse summa ja toetuse maksmine Partneri toetatava tegevusega kaasnev maksimaalne kulu on 850 000 eurot . Toetus hõlmab lepingu p unkti des 3.3.1 – 3.3. 4 nimetatud abikõlblikelt kuludelt makstavaid makse , välja arvatud kulud, mis on ÜM § 17 alusel abikõlbmatud . Partneri kulud on abikõlbliku d 18 kuud alates lepingu jõustumisest . Toetuse maksmine elluviijalt partnerile toimub tehtud ja tasutud tegelike kulude alusel. Partner esitab elluviijale allkirjaõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatud maksetaotluse abikõlblike kulude kohta kord k vartalis ülejärgmise kuu 15. kuupäevaks. Elluviija katab partneri abikõlblikud kulud 14 päeva jooksul pärast maksetaotluse heakskiitmist. Elluviija poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud nõude korral lisab partner maksetaotlusele abikõlblikkust tõendavate dokumentide koopiad. Elluviija hindab partneri tehtud kulu liigi vastavust abikõlblikkus e tingimustele ning kontrollib toetatavate tegevuste elluviimist ning kohustuste täitmist. J uhul, kui partneri projekti auditeerimise l tehakse finantskorrektsiooniotsus, tagastab partner elluviija nõudmisel toetuse tähtaegselt vastavalt finantskorrektsiooni otsusele . P unktis 4. 7 nimetatud juhul väheneb partneri toetuse eelarve finantskorrektsiooni võrra. Aruandlus Partner on kohustatud esitama lepingu kehtivuse ajal elluviijale aruande elluviidud tegevustest 31. detsembri seisuga järgneva aasta 10 . jaanuariks . Aruandes kirjeldatakse tegevuste elluviimist ja antakse hinnang tulemuste saavutamis ele . Partner esitab koos viimase maksetaotlusega hiljemalt 30 päeva jooksul pärast tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppu elluviijale rakendus aruande projekti lõpptulemuste kohta koos omapoolsete järelduste ja õppetundidega. Juhul, kui aruande ja rakendus aruande esitamise vahe on vähem kui kaksteist kuud, esitatakse vaid rakendus aruanne. Partner esitab elluviijale järelaruande projekti tulemuste kasutusele võtmise kohta hiljemalt 1 aasta pärast p unktis 5. 2 nimetatud rakendus aruande esitamist . Partner kohustub viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul, vastama elluviija täpsustavatele küsimustele või tegema parandused projekti ( rakendus ) aruandes nii, et elluviijal on võimalik esitada korraldusasutusele projekti aruanne vastavalt TAT punktis 12. 1 sätestatud tähtajale. Partneri esitatud arua nnete õigsust, toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust ning toetuse kasutamise sihipärasust on igal ajal õigus kontrollida elluviijal, rakendusasutusel, korraldusasutuse l, Rahandusministeeriumil või muul õigusaktides selleks volitatud ametnikul või töötajal. Kontaktisikud ja teadete esitamine Elluviija kontaktisik käesoleva lepingu täitmisel on innovatsioonivaldkonna nõunik Regina Tagger , +372 5690 2339 , [email protected] . Partneri kontaktisik käesoleva lepingu täitmisel on infotehnoloogia arenduste üksuse vanemprojektijuht Andrus Raamat, + 372 5380 8734, [email protected] . P ooled on kohustatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kümne töö päeva jooksul teatama oma nime, asukoha, kontaktisiku või mõne muu rekvisiidi muutumisest . Poole kontaktisikul on õigus esindada poolt kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a õiguslike tagajärgedega teated, näiteks lepingu muutmine, erakorraline ühepoolne lõpetamine ning kahjude hüvitamise nõude esitamine. Oluliste õiguslike tagajärgedega teated peavad olema teisele poolele edastatud kirjaliku s vormis. Lepingu muutmine Lepingut muudetakse poolte kokkuleppel ning see vormistatakse kirjaliku s vormis lepingu lisana. Kirjaliku vormi mittejärgimisel on lepingu muudatused ja täiendused tühised. Pool esitab põhjendatud ettepaneku lepingu muutmiseks teisele poolele kirjalik ku taasesitamist võimaldavas vormis koos kõigi vajalike dokumentidega. Teine pool vastab ettepanekule hiljemalt kümne tööpäeva jooksul ettepaneku kättesaamisest arvates. Kui mõlemad pooled on nõus lepingu muutmisega, siis vormistatakse lepingu muudatus kirjaliku s vormis lepingu lisana. Lepingu lõpetamine ja vääramatu jõud Pooled on kohustatud rakendama asjakohaseid abinõusid , et hoida ära teisele poolele kahju tekitamine ning tagada võimaluste piires lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmine. Elluviijal on õigus leping erakorraliselt üles öelda juhul, kui partner ei täida lepingus sätestatud tingimusi või on rikkunud lepingus sätestatud kohustusi ning nõuda tagasi partnerile välja makstud kulud. Nimetatud juhtudeks loetakse näiteks: lepingust tulenevate kohustuste korduvat rikkumist; lepingulise kohustuse täitmata jätmist partnerile antud täiendava tähtaja jooksul; kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletusega. Elluviijal on õigus leping üles öelda, kui elluviija on jõudnud seisukohale, et projekti jätkamine pole otstarbekas, sest punktis 1.3 toodud eesmärgid ei ole saavutatavad. Partneril on õigus leping üles öelda teatades sellest kirjalikult ette vähemalt 30 kalendripäeva. Partner hüvita b elluviijale lepingu ülesütlemise tagajärjel tekki nud tõendatud kahju. Lepingu täitmise lõpetamine või mittenõuetekohane täitmine loetakse põhjendatuks, kui see on tingitud vääramatust jõust, see tähendab asjaolust, mille tekkimist, kestust või lõppemist pooled ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud neilt oodata, et nad lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaksid või seda väldiksid või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaksid. P ool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest viie töö päeva jooksul, kirjaliku s vormis teatama teisele poolele, märkides vääramatu jõu laadi, tõenäolise kestuse ja arvatava mõju. Mitteteatamine või mitteõigeaegne teatamine võtab poolelt õiguse viidata lepingus sätestatud kohustuste rikkumise põhjendatusele. Vääramatu jõu esinemi st peab tõendama pool, kes viitab vääramatu jõu esinemisele. Kui vääramatu jõu tõttu on poole lepingust tulenevate kohustuste täitmine takistatud enam kui 90 päeva järjest, võivad pooled lepingu lõpetada. Üldised sätted L eping jõustub selle allkirjastamise hetkest poolte poolt ning kehtib kuni lepingu s sätestatud kohustuste nõuetekohase täitmise ja õiguste realiseerimiseni. Lepingu muudatused, välja arvatud punktis 6 nimetatud kontaktisikute muutumi sel , jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema poole poolt või poolte määratud tähtajal. Pr ojekti elluviimisel rakendatakse kuludega sidumata rahastamist (FNLC ) . Lepingu lahutamatuteks osadeks on lepingu lisa, pooltevahelised kirjalikud teated , teated kontaktisikute muut u mise kohta ning lepingu muudatused. Pooled lahendavad kõik lepinguga seotud omavahelised erimeelsused ja vaidlused heas usus eelkõige vastastikusel mõistmisel põhinevate ja poolte kohustusi ning avalikke huve arvestavate läbirääkimiste teel. Lepinguga võetud kohustuste täitmatajätmise või mittekohase täitmise puhul vastutavad pooled lepingus ja Eesti Vabariigi õigusaktide s kehtestatud korras ja ulatuses. Lepingu juurde kuulub allkirjastamise hetkel lisa 1 – ideekavand. Leping on allkirjastatud digitaalselt. Poolte rekvisiidid: Riigikantselei Transpordiamet registrikood 70004809 r egistrikood 70001490 Stenbocki maja Valge 4/1 Rahukohtu 3 Tallinn, 15161 Tallinn, 11413 Arveldu skonto EE891010220034796011 Saaja Rahandusministeerium Viitenumber 2800049395 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Marten Lauri Priit Sauk Peadirektor Innovatsiooniprojekti ideekavand1 AVALIKU SEKTORI INNOVATSIOONIVÕIMEKUSE TÕSTMINE Ideekavandit täites palume tutvuda riigikantselei veebilehel toodud soovituste ja juhistega projekti esitajale. Innovatsiooniprojekti nimi Transpordiameti mehitamata lennunduse kaardirakenduse ja funktsionaalsuste arendamise projekt Innovatsiooniprojekti ☒ Riigi kriisikindluse suurendamine fookusvaldkond ☒ Majanduse kasvule kaasa aitamine ☐ Riigi tõhus juhtimine Innovatsiooniprojekti Transpordiamet esitajad (tulevased RK partnerid) (asutus/asutused)2 Projektijuht või ideekavandi Marko Liiva, Transpordiamet, [email protected], 5850 esitaja kontaktisik 1307 – ideekavandi koostaja. Täpsem projektijuht selgumisel (nimi, asutus, e–posti aadress ja telefon) Innovatsiooniprojekti kestus 18 kuud, (kuudes) Ajaarvestust alustame üldjuhul partnerluslepingu sõlmimisest. Innovatsiooniprojekti Kogumaksumus: 850 000 eurot kogumaksumus (sh käibemaks, kui on abikõlblik) Käibemaks ☒ jääb kulu tegija kanda (käibemaks abikõlblik) ☐ saab küsida riigilt tagasi (käibemaks ei ole abikõlblik) 1 Juhul kui ideekavand on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks, siis lisage vastav alus ideekavandi päisesse. 2 Partner EL struktuurivahendite mõttes, kes viib ise läbi innovatsiooniprojekti elluviimisega seotud hanked, sõlmib lepingud ning vastutab aruandluse eest.  1. Probleemikirjeldus (max 2 lk) Kirjeldage lahendamist vajavat probleemi, selle olulisust ning keda see probleem puudutab. • Selgitage, miks on probleem aktuaalne. • Hinnake probleemi mõju (nt rahaline kokkuhoid, keskkonna- või sotsiaalne kasu).Kirjeldage probleemi tausta. Mida on probleemi lahendamiseks Eestis juba tehtud või mis on tegemisel? Tooge välja relevantsed teiste riikide kogemused probleemi lahendamisel. Mehitamata õhusõidukite ehk droonide (edaspidi MÕS) kasutamine suureneb Eestis kiiresti. Maaletoojate ja müüjate hinnangul on Eestis täna 70 000 drooni ning AS Tallinna Lennujaama seireandmete põhjal oli õhuruumis üle 8000 tuvastatud kõrguspiiride rikkumise perioodil 2023. sügis kuni 2025. kevad ainuüksi Tallinna piirkonna lennujuhtimise seadmete seirealas. Kõiki lende nende seireandmed tuvastada ei suuda. Riigi võimekuse puudujääk mehitamata õhusõidukitega seotud info koondamise, haldamise ja seiramise osas on muutumas oluliseks riskiks. Olemasolev informatsioon madalas õhuruumis toimuva osas on killustatud eri asutuste vahel. Keskse infosüsteemi puudumine vähendab võimalust kõigil asjassepuutuvatel asutustel reguleerida, koordineerida ning ühiselt kontrollida mehitamata õhusõidukite kasutamist ning reageerida edukamalt keelatud kasutamistele. Eestis täna MÕS lennupiirangute jaoks kasutatav „Droonikaart“ kaardirakendus on tavakodaniku vaatest väga piiratud funktsionaalsusega lahendus, mis võimaldab sisuliselt vaid kuvada, kus keegi millist piirangut rakendada soovib. Lahendamist vajavad järgmised probleemid: 1. Mehitamata õhusõidukite lennuloa taotlemine ja andmine on keerukas Üle Eesti on seatud mehitamata õhusõidukitele õhuruumi alad, kus lendamiseks on vaja saada vastava piirangu seadja nõusolek ehk lennuluba, kus määratakse peamiselt lendamise aeg, koht ja lennukõrguste vahemik. Need võivad olla näiteks julgeolekualased, nagu praegu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse poolt maismaapiiri lähistele, tuleneda keskkonnanõuetest, õhuliikluse vajadustest vms. Kodaniku jaoks on hetkel lennuloa küsimine pigem tülikas ja bürokraatlik protsess, mis hõlmab e- kirjade saatmist mitu päeva enne planeeritud lendu. See aga võib osutuda liialt aeganõudvaks ning põhjustada soovi ja vabanduse kehtestatud reegleid rikkuda. Ootus on, et lendamise kooskõlastamise protsess oleks hõlbus ja kiire nii loa taotlejale kui loa kooskõlastajatele, automatiseeritud kooskõlastuste andmise võimalusega, tagades samal ajal piisava kindluse ja turvalisuse kõigile osapooltele. 2. Ajutiste piirangualade loomisel nende kiire kuvamine kasutajale pole võimalik Julgeoleku ja riigiasutustel on Lennundusseadusest tulenev õigus seada ajutisi geograafilisi lennupiirangute alasid, näiteks õnnetusjuhtumite puhul või keelatud droonitegevusele reageerimisel. Samas pole täna lahendust, kuidas sellise kiireloomuliselt loodud piirangu informatsioon jõuaks koheselt kasutajani, MÕS operaatoriteni, kellel selles alas varasem lennuluba on võetud või on esitatud lendamiseks lennuplaan. Vajadus piirangu jõustamiseks võib olla aga kohene. Täna ei võimalda süsteem MÕS dünaamilist rekonfigureerimist - lennuoperatsiooni parameetrite kohandamist lennu käigus vastavalt muutuvatele tingimustele (nt ilm, side, ohutsoonid). Vajalik on saavutada võimekus, mis lubab drooni või käitaja süsteemi paindlikult ümber seadistada reaalajas, et säilitada ohutus ja vastavus regulatsioonidele, lahendades küsimuse, kuidas saab piirangute saaja reaalajas viia vajaliku informatsiooni koheselt operaatoriteni. 3. Seireinfo kogumine on puudulik  Selleks, et hinnata riske ning võidelda ebaseadusliku mehitamata lennundustegevusega, sh. hübriidrünnetega, on vajalik seirata MÕS liiklust. Näiteks oleks Politsei- ja Piirivalveametil (PPA) või kriitilise taristu halduritel oluline saada pidev pilt sellest, millised lennuload kus kehtivad, et oleks võimalik koheselt eristada, kas reaalsuses nähtav lend on legaalne või mitte. Transpordiameti (TRAM) arendatav tarkvara ei ole riigis peamine seireinfo koondamise süsteem (seireinfo kogumise arendus on töös PPAl ja Kaitseväel), arendaja peab looma võimekuse ühendada TRAMi tarkvara PPA seireinfot koguva tarkvarasüsteemiga.Ootus on, et TRAMi süsteem edastaks kõigile asjaomastele asutustele püsivalt piirangualade ning lennulubade väljastamisel tekkivad andmed. Täiendavad seireinfo vajadused projekti ideeks olevast infosüsteemist defineeritakse koostöös vastavate jõustruktuuridega projekti käigus. Eelkirjeldatud probleemide lahendamiseks pole Eestis täna lahendust leitud. Eesmärk on TRAMi poolt arendatav tarkvara ühendada PPA tarkvaraga, mis tekitab ühe tervikliku süsteemi riigis, mis toetab MÕS valdkonna läbipaistvat ja ohutut toimimist. Seni, kuni pole MÕS’idega seoses juhtunud suuremat õnnetust, on eelkirjeldatud probleemidel peamiselt sotsiaalne mõju, mis põhjustab kaasnevaid kulusid. Täna on MÕS lennutamine tekitanud Ukrainas toimuva sõja tõttu olulist hirmu ja näiteks politsei väljakutseid täiesti seaduslikele lendudele. Kui riik suudab valdkonda oluliselt paremini reguleerida, siis aitab see kaasa MÕS’ide aktsepteerimisele ühiskonnas ning suurendab usaldust riigi vastu. Rohkem legaalseid ning koostöös Politsei- ja Piirvalveametiga kontrollitavaid lende tähendab korrapärasemat lennutamist ning vähem õhuruumi rikkumisi. Samuti on see eelduseks võimalike õnnetuste ennetamisel. Teadaolevalt pole eelkirjeldatud probleeme edukalt lahendatud ka teistes riikides. Siin on Eestil võimalus olla digilahenduse loomises esirinnas. Näiteid lähiriikide praegusetest ametlikest kaardirakendustest: Läti: Drones (nähtavad alad, kuid teatud alades lendamiseks tuleb minna uuele leheküljele) Leedu: https://utm.ans.lt/ Soome: Flyk Drone Map Rootsi: Dronechart - UAS EASA poolt kokku kogutud riikide info: Flying in your country — National Aviation Authorities | EASA (saab soovi korral uurida rohkem riikide võimalusi). Teiste riikide näited on sarnaselt Eesti praeguse lahendusega vaid alasid visuaalselt näitavad rakendused, kus on puudu rakenduse sees lendudeks lubade küsimine (peab minema uude kohta luba küsima ja menetlema) ning puudub ka rakenduse sees ajutise geograafilise ala loomine MÕS lennutajatele. 2. Projekti eesmärk Sõnastage konkreetne, selge ning mõõdetav eesmärk, mille saavutamist või mitte saavutamist on võimalik hinnata. Kirjeldage, kuidas plaanite projekti eesmärgi saavutamist mõõta. Luua geoinfosüsteemi (GIS) prototüüp, mis lahendab eelnimetatud probleemid ning omab vähemalt järgmisi omadusi: 1. Kasutaja saab igal ajahetkel kehtiva info kõigi piirangute kohta; 2. Kasutaja saab kiirelt ja mugavalt kooskõlastada oma lennud geograafilistes alades (julgeoleku, keskkonna otstarbel kehtestatud), see protsess on ka Transpordiameti ja teiste seotud ametite jaoks võimalikult automatiseeritud; 3. Transpordiamet ja riigiasutused, kellel selleks õigused, saavad piirangualasid koheselt kehtestada ja muuta, seejuures jõuab info operaatoriteni; 4. Rakendus annab püsivalt kehtivad piirangualad ning lennulubade väljastamisel tekkivad andmed seireinfot koguvale tarkvarale (näiteks Politsei ja Piirivalveameti juures). Projekti eesmärk on edukalt saavutatud, kui loodud prototüübil on järgnevad omadused või on neid võimalik luua: 1. on lihtne ja intuitiivne, nii et lennuloa taotlemine on lihtne ja kiire; 2. on piirangute seadjate hinnangul lihtne, nii et kooskõlastuste andmine lennulubadele on kiire ja lihtne; 3. on Transpordiametile madala halduskoormusega ning püsikulud võimalikult madalad; 4. on võimalik panna prototüübi arendamise korral sobituma PPA poolt loodava seirerakendusega ja teiste riigiasutustega ning toimib riigi üleselt ühtse terviksüsteemina; 5. võimaldab Transpordiametil planeerida edasisi tegevusi kasutustihedusest lähtuvalt ning teha uurimistoiminguid rikkumiste mustrite info pealt. 3. Võimalikud lahendussuunad (max 2 lk) Kirjeldage võimalikke lahendusi ning tegevusi, millega projekti eesmärk saavutatakse. Kirjeldage võimalikke lahendussuundi, põhjendage eelistatud lahendussuuna valikut (NB! Valitud lahendussuund ei ole siduv, see võib projekti käigus muutuda). Kirjeldage probleemi lahendamiseks vajalikke tegevusi, mida antud katseprojekti raames plaanitakse teha. Selgitage, kuidas lahendust katsetatakse. Selgitage, kuidas läbi viidavat katsetust ja selle edukust hindate. Lennulubade taotlemise ja piirangute info kasutajatele kuvamise osas on lahendussuundi 2 – seda saab teha ainult riiklikult või soodustada lisaks ka eraettevõtete võimalikke algatusi kasutajaliideste arendamisel, pakkudes neile avaandmete platvormi ning sertifitseerimist. Mõlema lahendussuuna jaoks on samas vähemalt riigiasutustele oluline omada keskset tuum- geoinfosüsteemi (drooniGIS), mille loomine tarkvaraarenduse hanke kaudu ongi käesoleva kavandi peamiseks ideeks. Nii tagatakse ka geoinfo jõustruktuuride jaoks kanaliseerimiseks vajalik andmete homogeensus ning riiklikul tasemel usaldus. Vajalike tegevustena saab planeeritava hanke mahus ette näha: 1. Kõigi osapoolte – Transpordiamet, jõustruktuurid, MÕS kasutajate huvide väljaselgitamine; 2. Parimate praktikate väljaselgitamine. Analüüsida, millised õpikohad tulenevad teiste riikide vastavatest arendustest, leida Eesti jaoks sobivaim mudel, sh. valides ka lahendussuuna – kas vaid riiklik platvorm või riiklik tuumsüsteem + eraalgatuslikud kasutajaliidesed? Või mõni kolmas lahendus?  3. Tehniliste nõuete kaardistamine ja funktsionaalsuste kirjeldamine; nõuete väljaselgitamine 4. Lahenduse prototüübi loomine; 5. Lahenduse testimine - tarkvara katsetamised Transpordiameti ja teiste riigiasutuste koostoimimise osas; tarkvara katsetamised kasutajatega; parendusvajaduste väljaselgitamine; 6. Parenduste sisseviimine ja test, vajadusel naasmine eelmisse punkti. Lahenduse katsetamisel on mõõdikuteks projekti eesmärgid – kiirus, lihtsus ja kõigi osapoolte kasutajamugavus. 4. Projekti uuenduslikkus Tuua selgelt välja projekti uuenduslikkus –mida tehakse senisest teisiti kas see hõlmab uusi tehnoloogiaid, protsesse, toimemudeleid, disaini, turgu vms? Selgitage lahenduse uuenduslikkust nii Eesti kui globaalses kontekstis. Mis on projektis sellist, mis vajab katsetamist? Peamine uuenduspotentsiaal peitub siin võimaluses siduda moodsa tehnoloogia pakutavad võimalused kokku ühtseks, kiireks ja hõlpsaks madala bürokraatiaga süsteemiks, mis samal ajal pakuks riigile piisavat kontrolli turvalisuse ja muude analoogiliste vajaduste tagamiseks. Lisaks pole lahendust, mis ühendaks riigiasutuste madallennuvahendite info ühtseks terviksüsteemiks ning tagaks käitajatele toimiva ning vähenenud bürokraatiaga rakenduse, teadaolevalt veel edukalt loodud. Seega on siin väljakutseks ning katsetamise kohaks ka leida sobiv viis sobivaks liidenduvaks andmedisainiks, mis tagaks eduka integreerimise muude infosüsteemidega ning kõrge kasutajamugavuseks kõigi põhirollide jaoks. Samuti on väljakutseks süsteemi lihtsus ja automatiseeritus, et tekitada minimaalne koormus kõigile süsteemi kasutajatele samas vajalikku turvalisust saavutades. Transpordiamet näeb hetkel, et terviksüsteemi võiks kuuluda järgnevad asutused: • Politsei ja Piirivalveamet – enda seatud piirangualades lubade andmine. Lisaks anname nende tarkvarale infot piirangualade ning seal lendavata isikute kohta ja võtame neilt vastu seireinfot mitte-avalikku funktsiooni. Veel on neil võimalik seada ajutisi piirangualasid kiirkorras. • Keskkonnaamet – enda seatud piirangualades lubade andmine. • Kaitsevägi - enda seatud piirangualades lubade andmine. • Päästeamet - ajutiste piirangualade seadmine kiirkorras. Nimekiri pole lõplik ning siia võib lisanduda veel näiteks kriitilise taristu esindajaid või erasektori esindajaid. Teadaolevalt pole projekti eesmärkide juures kirjeldatud probleeme edukalt lahendatud ka teistes riikides (vt. viiteid peatükis 1). Siin on Eestil võimalus olla digilahenduse loomises esirinnas. Teiste riikide riigiasutuste vahelised võimalikud andmevahetused pole küll avalikkusele suunatud portaalide kaudu vaadeldavad, seega ei saa praegu hinnata, kas see funktsionaalsus seal olemas on. Toodud näidetes puudub kõigil võimalus kiirel viisil ajutiste geograafiliste alade loomiseks, näha pole puudub loa küsimise võimekust otse rakendusest ning ei paista ka võimalust seireandmeid koguvate infoallikatega infot vahetada. 5. Projekti elluviimisega (katsetusega) seotud riskid ja nende maandamismeetmed Kirjelda peamisi riske, mis võivad takistada projekti elluviimist või eesmärkide saavutamist, ning kavanda maandamismeetmed. Arendusrisk – tarkvara arendamise käigus ilmnevad takistused, mis põhjustavad projekti ajakava/skoobi/eelarve muutust, tulenevalt tehnilistest takistustest või osapoolte huvide täiendavast selgumisest. Maandamine – tehnilised takistused ületada katsetamisega, planeerides selleks vajaliku reservi arenduskuludesse. Osapoolte huvide täpsustumisest tulenevad muutused esialgses kontseptsioonis on paremini juhitavad, kui kasutame mõnd innovatiivsemat hankevormi (kaalumisel IT- allianss hange) või ehitades hanke üles etappide kaupa, eraldades osapoolte huvide ja parimate praktikate väljaselgitamise. Koostöörisk – MÕS valdkonnas on tervikuna välja kujunemata, millised täpselt on eri asutuste rollid. Need pole veel välja kujunenud. Seega on süsteemide ühildamisel ja vastutuste (=ressursside vajaduse) jagamisel risk et eri osapoolte huvid võivad põrkuda, tegevused dubleerida ning olla keerukad koordineerida. Maandamine – kaasame omalt poolt kõiki osapooli, moodustades huvitatud osapooltest koostöökogu. Ajastamisrisk – projekti võimaliku venimise korral eksisteerib risk, et uus süsteem pole piisvalt kasutamiskõlbulik ajaks, millal lõppeb tänase EANS kaardirakenduse hange (juuli 2028) ning üleminek loodavale drooniGISile pole sujuv. Maandamine – sujuv üleminek võetakse projekti juhtimisel prioriteetseks, arvestades võimalusega, et osa arendusi viiakse lõpule peale esmast avalikuks minemist. Innovatsiooni ebaõnnestumisel võtab Transpordiamet üle olemasoleva rakenduse funktsionaalsuse ehk tagada vähemalt tänane võimekus - alade kuvamine kaardikihina. 6. Projekti ajakava Koostage realistlik ajakava, mis hõlmab kõiki projekti tegevusi ning annab sellega sisendi projekti eelarve koostamisele. • Ajakava koostamisel arvestage vajalike eel- ja järel- või vahetegevustega (nt partnerluslepingu sõlmimise ettevalmistus kuni 2 kuud, vajalike lubade saamine projekti jooksul vms). • Milliste võimalike puhvritega oleks ajakavas mõistlik arvestada? • Jagage tegevused loogilisteks etappideks, arvestage tegevuste omavahelisi seoseid ning ajalist järgnevust või paralleelsust. • Hangete läbiviimise ajaraami kavandamiseks kasuta hankekalkulaatorit Hankekalkulaator - EIS Tegevused Tegevuse algus Tegevuse lõpp Kestus kokku (mitmes kuu) (mitmes kuu) (mitu kuud) I etapp Hanke koostamine 1 4 4 Seotud riiklike osapoolte ja 1 2 2 nende vajaduste väljaselgitamine Parimate praktikate 1 3 3 väljaselgitamine Nõuete ja 2 4 3 funktsionaalsuste väljaselgitamine ja kirjeldamine Hanke läbiviimine ja 5 10 6 tulemuste välja selgitamine II etapp Lahenduse prototüübi 11 15 5 loomine  Analüüs, arhitektuur, 11 13 3 tehnilised spetsifikatsioonid Testimine 15 16 2 Prototüübi täiustamine 16 18 3 Turvanõuete kontroll 17 18 2 KOKKU 18 kuud 7. Projekti eelarve Koostage realistlik eelarve detailsusega, mis hõlmab kõiki projekti tegevusi ning võimaldab seeläbi hinnata planeeritud kulude vajalikkust ja mõistlikkust. • Arvutage eelarves summad kogumaksumusena (st sisaldavad kõiki makse), sh projektijuhi kogukulu. • Lisage eelarvele kirjeldusena selle kujunemise põhjendused, arvutuste ja hinnangute alused. • Eelarve kogusumma palume esitada 1000 euro täpsusega. Kohandage eelarvetabelit oma projekti vajadustele vastavaks. Tegevused Transpordiameti kulud Kulud kokku I etapp Kõigi osapoolte –huvide Projekti töötasud; väljaselgitamine; Transpordiameti tiim Parimate praktikate Projekti töötasud; väljaselgitamine Transpordiameti tiim Tehniliste nõuete Projekti töötasud; kaardistamine ja Transpordiameti tiim funktsionaalsuste kirjeldamine; nõuete väljaselgitamine Hanke korraldamine Projekti töötasud; Transpordiameti tiim II etapp Lahenduse prototüübi 700 000€ 700 000€ loomine Muud kulud Projektijuhtimine, 1 150 000€ 150 000€ töökoha ulatuses 18 kuud KOKKU 850 000 € 850 000 € Eelarve põhineb turu-uuringu tulemustel. Turu- uuringu saadud vastustest tulenevalt kõige suurem nimetatud ennustatav arendusmaksumus oli 1 2500 000 €. Arvestades, et tegu oli esialgse turu-uuringu tulemusega, ning etapp I käigus toimuval täpsustamisel on arendusvajaduste lisandumine pigem tõenäoline. Riigikantselei komisjoni otsusega vähendati taotluse algset summat (1 798 000) ligi miljoni euro võrra (850 000) ning ajaraamid 28 kuu asemel 18 kuuni. Sellest olenemata loodame tellida innovatiivse tarkvara arenduse, mis aitaks tuua MÕS valdkonna jaoks uudseid lahendusi ning tagaks riigiasutuste infosüsteemide koostoimimise ühtse terviksüsteemina. Turu-uuringu link riigihangete leheküljel - https://riigihanked.riik.ee/rhr- web/#/procurement/9599364/general-info 8. Võimalikud lahenduste pakkujad Tooge välja võimalikud hankepartnerid, kes soovitud lahendussuunas tooteid/ teenuseid/ pakuvad. • Otsige ja nimetage võimalikke probleemile lahenduste pakkujaid (nt erinevate valdkondade eksperdid, teadlased, ettevõtted, kes on probleemi lahendamisega varasemalt tegelenud). Mõelge nii Eesti kui rahvusvaheliste pakkujate peale. Eestis on Transpordiametile käinud oma lihtsustatud rakendusi näitamas 3 erinevat Eesti firmat - HexTech, Datel ja TrackDeep. Ükski nende toodetest ei paku praegu meie soovitud terviklahendust, vaid mingit osa sellest. Transpordiameti hinnangul on eespool mainitud tooteid võimalik arendada selliseks, mis tagaks riigi vajadused. Näiteks TrackDeep ja HexTech on tugevamad just seirelahenduste kuvamise osas ning Datelil kuvatu näitas head lubade küsimise lahendust. Kõik kolm võimalikku partnerit peaksid projektis osalemise korral oma lahendusi selgelt edasi arendama ning võimekust suurendama 24.11.2025 korraldas Transpordiamet antud võimaliku hanke jaoks turu-uuringu, mille raames toimus 5.12.2025 kohtumine huvitatud osapooltega ning anti võimalus kuni 11.12.2025 anda sellele tagasisidet ning esitada ka ettepanekuid. Antud turu-uuringus osalesid järgnevad võimalikud pakkujad: Eestist Hextech, Datel, Nortal, CGI ja Skycorp ning välismaalt ANRA ja Thales. Saabunud tagasiside on sisalduv antud ankeedis ning saadud informatsiooni on võimalik kasutada ka võimaliku hanke koostamisel. 9. Projekti meeskond ja töökorraldus Tooge välja projekti edukaks elluviimiseks kaasatavad või vajalikud osapooled (asutused ja/või inimesed) ning täiendav ekspertiis, mida meeskonda juurde vajate. • Kirjeldage rollide ja töö jaotust projektimeeskonnas. • Kirjeldage projekti juhtimise korraldust. • Märkige ära, kui suure koormusega projektijuht (võimalusel ka teised võtmeisikud) projekti panustavad. • Kirjeldage, missugust täiendavat ekspertiisi tuleb juurde kaasata (nt tehniline ekspertiis, andmekaitse), mis on meeskonnaliikmete poolt katmata. NB! Kui nimetate konkreetseid meeskonnaliikmeid, siis nendega (või nende juhtidega) peab olema projektis osalemine läbi räägitud! Transpordiameti mehitamata lennunduse osakonna poolt on projekti abistamise ja lennundusalaste sisendite andmise roll ning seda täidetakse muude töökohustuste kõrvalt. Plaanis on projekti läbiviimiseks palgata projektijuht ning seda Transpordiameti IT osakonda. IT osakonda projektijuhi palkamine on seotud vajadusega, et antud isikul oleks tugev IT tehniline taust.Lisanduva projektijuhi roll saab olema 100% DrooniGISiga tegelemine. Projektijuhi ülesanneteks on hankedokumentatsiooni koostamine (kaasates TRAMi lennunduse, IT ja hankeüksuse), hanke läbiviimine, teiste riigiasutuste töökohtumiste vedamine, arendajaga regulaarsete kohtumiste läbi viimine, tarkvara testimises osalemine, prototüübi vidade ja täienduste sisse viimise tagamine. Täiendavalt panustavad hanke läbiviimisesse ja projekti õnnestumisse teised TRAM spetsialistid ja juhid, nagu IT-hangete ekspert, hankejurist jne. Nende panus on projekti eelarve väline. Projekti edusse panustavad hankega leitavad partneri esindajad ja vajadusel saame kaasata ka väliseid eksperte.  10. Projekti tulemuste elluviimine Kirjeldage oma valmisolekut ja võimekust pärast katseprojekti edukat lõppu projekti tulemusi kestlikult ellu viia. . • Kas projekti tulemuste edasine arendus ja kasutuselevõtt seostub asutuse prioriteetsete tegevustega, on tööplaanis vms? • Kas tulemuste hilisemaks elluviimiseks vajalik rahastus ja muud ressursid on olemas või tegeletakse selle leidmisega? • Tooge välja olulisemad riskid projekti tulemuste hilisemal kasutuselevõtul. Kuidas plaanite neid riske maandada? • Kirjeldage, kas ja mil määral on tulemused skaleeritavad ning kasutatavad avalikus sektoris laiemalt. Valdkonna arengust – kiirest MÕS lisandumisest õhuruumi - tingituna on vastava GISi loomine ning töös hoidmine paratamatu riiklik ülesanne, milleta pole võimalik tagada piisavat turvalisust ning hoida ära MÕS kasutusest tulenevate riskide realiseerumist. Ressursside taotlemine selle ülesande täitmiseks on paralleelne protsess käesolevas projektis kirjeldatud tarkvaralahenduse loomisega. Kui suured need vajalikud ressursid olema saavad, on otseselt seotud käesoleva innovatsiooni edukusega – kas õnnestub luua kiire, lihtne ja hõlbus süsteem ning kui madal on tegelikult selle halduskoormus Transpordiametile ning teistele osapooltele. Infotehnoloogilised ressursid on Transpordiametil rakenduse jaoks tänasel hinnangul olemas. Peamine kasutuselevõtu risk projekti sisulisel õnnestumisel – ehk kui valmib rakendus, mis on hõlbus ja madala halduskoormusega – on samas võimalik ressursside alaplaneerimine ülalpidamiseks. Paratamatult tähendab kiirelt kasvava valdkonna lisandumine järelevalvesse vajadust lisanduvaks avaliku sektori tööks, mille võimalik puudumine ei pruugi tuua kaasa kohest nähtavat negatiivset mõju (õnnetusi jms). Samas pärsiks selle ressurssi puudumine sektori arengut ja aeglustaks oodatavate positiivete mõjude ilmumist, ehk ärivõimaluste rakendamist. Maandamiseks tegeleme vajaduse võimalikult kiire väljaselgitamise ja selge kommunikeerimisega otsustajatele. Loodava drooniGIS tarkvara otsene taaskasutus avalikus sektoris pole pigem tõenäoline. Kaudsemalt võib innovatsiooni õnnestumisel olla skaleeritav aga lahendus ja põhimõtted kasutaja-reguleerija ning asutuste vaheliseks infovahetuseks teiste ajutise iseloomuga lubade taotlemisel ning kõrge automatiseeritusega kooskõlastamisel. 11. Mõju ettevõtlusele ☒ Projekt omab positiivset mõju innovatsioonile ettevõtlussektoris. Kõige otsesemalt väljendub mõju läbi ettevõtete, kes osalevad tegevuste elluviimiseks korraldatavatel hangetel ja/või konkurssidel. Innovatsiooni hankimine avaliku sektori poolt aitab kaasa innovatsioonitegevuste kasvule erasektoris. Interaktiivse GIS lahenduse loomine Transpordiametile peaks aitama kaasa MÕS teenuste tekkele. 12. Seos nutika spetsialiseerumise valdkondadega • Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukaval 2021-2035 on fookusvaldkonnad, s.o Eesti arenguvajadustele ja -võimalustele vastavad riigi, ettevõtete ja teadusasutuste koostöös eelisarendatavad teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonnad. Ettevõtluse ja majandusliku arengupotentsiaaliga TAIE fookusvaldkonnad on ühtlasi Eesti nutika spetsialiseerumise valdkonnad (täpsem info: https://www.hm.ee/korgharidus-ja- teadus/teadus-ja-arendustegevus/taie-fookusvaldkonnad). • Kirjeldage teie projekti võimaliku lahenduse seost vähemalt ühe valdkonnaga (rõhuasetusega teadmus- ja tehnoloogiasiirdel). Digilahendused igas Vastab, kuna lahenduste väljatöötamisel lähtutakse kasutajakesksest eluvaldkonnas digilahenduste disainist ja kasutajakogemusest. Loodav digilahendus (vt teekaarti) toetab MÕS ärisuundade kasvu, hõlbustades oluliselt lendamist ning vähendades kaasnevaid riske. Innovatisooni õnnestumisel on lahendusel potentsiaal sobida ka eksporditavaks IT-toote tuumaks ka teistele riikidele. Tervisetehnoloogiad ja - teenused (vt teekaart) Kohalike ressursside (toit, puit, maapõueressursid, teisene toorme ja jäätmed) väärindamine (vt teekaart) Nutikad ja kestlikud energialahendused (vt teekaart) 13. Seos strateegias Eesti 2035 toodud arenguvajadustega • Selgitage, kuidas panustavad projekti tegevused ja valitud lahendussuund “Eesti 2035” strateegias kirjeldatud arenguvajadustesse. • Tooge välja, kui projekti tegevused panustavad muudesse olulistesse valdkondlikesse arengukavadesse või -dokumentidesse. „Eesti 2035” strateegia seab sihiks tehnoloogilise arengu, digiriigi tugevdamise ja turvalise elukeskkonna tagamise. Planeeritav infosüsteem panustab järgmistesse arenguvajadusse: • Digiriigi arendamine ja nutikad lahendused o süsteem loob ühtse digitaalse platvormi, kus droonikasutajad saavad taotleda lube ja ametiasutused saavad jälgida lennutegevust. o See tugevdab Eesti positsiooni innovaatilise digiriigina, kus avalikud teenused on efektiivsed ja kasutajasõbralikud. • Turvalisus ja riskijuhtimine o Droonide lennutegevuse järelevalve aitab ennetada õnnetusi ja tagada avaliku ruumi turvalisust. o Süsteem võimaldab kiiret reageerimist rikkumistele ja loob läbipaistva kontrollimehhanismi. • Keskkonnahoid ja ruumiline planeerimine o Geoinfosüsteem seob droonide lennutegevuse ruumilise planeerimise ja keskkonnakaitsega (nt piirangualad, looduskaitse tsoonid). o See toetab strateegia eesmärki kasutada ruumi- ja keskkonnainfot targalt, et vältida kahju loodusele ja inimestele. • Innovatsioon ja majanduse konkurentsivõime o Droonide regulatsioon ja järelevalve toetavad uute MÕS põhiste teenuste (logistika, põllumajandus, päästetööd) turvalist arengut. o Rakendus loob ettevõtetele hõlpsa ja madala bürokraatiaga tegutsemiskeskkonna, mis soodustab valdkonna investeeringuid ja innovatsiooni. Projekt toetab Euroopa Komisjoni Droonistrateegia 2.0 plaani ellu viimist, Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 rakendamist ning Transpordiameti strateegia ellu viimist.  Transpordiameti esimeseks strateegiliseks eesmärgiks on õnnetuste ja intsidentide vähendamine. Projekti tulemusena peaks olema MÕS käitajatel mugav ja uudne keskkond, kust saada informatsiooni. Teiseks eesmärgiks on uuenduslike lahenduste kasutamine. Projekt toob loodetavasti selliseid huvitavaid lahendusi, mida ei ole veel varasemalt kasutusse võetud. Lisaks toetab lahendus: Digiriigi/Digiühiskonna arengukava 2030 - Droonide GIS on osa laiemast digiriigi arendamisest, kus avalikud teenused viiakse ühtsesse infosüsteemi. Eesti infoühiskonna arengukava 2020, mis rõhutab andmete ristkasutust ja turvalisi digilahendusi. Siseturvalisuse arengukava 2020–2030, milles rõhutatakse droonitõrje ja seire vajadust, et tagada elanike turvalisus kogu Eestis. Droonide GIS toetab politsei, pääste ja piirivalve tööd, pakkudes reaalajas ülevaadet drooniliiklusest ja võimaldades ennetada rikkumisi. DrooniGIS oleks õnnestumisel oluline horisontaalne tööriist, mis toetab korraga nii turvalisust, innovatsiooni kui ka kestlikku arengut. 14. Avalike ülesannete täitmine projekti elluviimisel • Selgitada ning tuua välja seosed ja viited, missuguse seaduse, määruse, haldusakti või lepingu alusel täidab ideekavandi esitaja asutus innovatsiooniprojekti ellu viies avalikke ülesandeid. • Kui ideekavandi esitaja on MTÜ, siis selgitada, kuidas ta pakub otsest avalikku teenust (loe Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused–Riigi Teataja, §2 lg2). Transpordiameti kui riigiasutuse ülesandeks põhimääruse alusel on tingimuste loomine ohutuks, ligipääsetavaks ja säästlikuks liiklemiseks. Selle hulka kuuluvad järgnevad põhiülesanded: • lennundusalase järelevalve korraldamine ja läbi viimine; • Eesti lennuinfopiirkonna ja Eesti õhuruumi toimepõhimõtete rakendamine ning koostoime korraldamine; • lennundusohutuse edendamine ja ohutuse ning lennundusjulgestuse tagamise korraldamine; • valdkonna andmekogude pidamine. Käesolevas ideekavandis kirjeldatu on otsene parendus Transpordiameti avalike ülesannete elluviimisel, millel on kaasuv positiivne mõju ka teiste avaliku sektori asutuste (vt. osapooled pt4) edukaks ülesannete täitmiseks droonivaldkonna reguleerimisel ja järelevalvel. 15. Rahastus mitmest allikast • Kas probleemi lahendamiseks või planeeritud lahenduse katsetamiseks on taotletud või taotletakse toetust teistest rahastamisallikatest? • Kui jah, siis tuua välja rahastusallikas, summa ja tegevused ning kas toetus on taotlemisel või projekt on saanud rahastusotsuse. Hetkel ei ole plaanis kasutada rahastust mitmest allikast. Kinnitused ☒ Oleme teadlikud, et Riigikantselei võib saata ideekavandi eksperthinnangu saamiseks valdkonna ekspertidele. ☐ Kinnitan, et esitatud innovatsiooniprojekt on teiste partnerite juhtkondadega kirjalikult kooskõlastatud. Allkirjastamine • Ideekavand tuleb allkirjastada projekti esitava(te) asutus(t)e allkirjaõigusliku juhtkonnaliikme poolt (nt kantsler, asekantsler, KOVi juht, KOVi volikogu esimees, ministeeriumi allasutuse juht/asejuht vms) ja saata [email protected].