Pallika liivakarjääri keskkonnaloa nr KL-519660 muutmise otsuse ja loa muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõude edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks

EELNÕU (04.05.2026) KORRALDUS Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu 1. OTSUS Arvestades Marina Minerals OÜ 17.09.2025 esitatud keskkonnaloa muutmise taotlust nr T KL/1030230 ja võttes aluseks maapõueseaduse (MaaPS) § 48 ning haldusmenetluse seaduse (HMS) HMS § 53 lg 1 p 2 ja lg 2 p 2 ja 3, § 61 lg 1 otsustan: 1.1 Muuta ettevõtte Marina Minerals OÜ (registrikood 11349875) Pallika liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaluba nr KL-519660. 1.1.1. Lisada loale aktiivse tarbevaru plokk 2 a (täiteliiv 92,7 tuh m³); 1.1.2. Märkida mäeeraldise ja teenindusmaa pindalaks 15,81 ha (endisel loal 9,37 ha); 1.1.3. Keskmine tootmismaht 33 tuh m³ aastas (endisel loal 15 tuh m³). 1.2 Määrata keskkonnaloale nr KL-519660 kõrvaltingimused lähtuvalt käesoleva korralduse peatükis 3.4 "Kõrvaltingimuste seadmine" toodust. 1.3 Korraldus jõustub ettevõttele Marina Minerals OÜ teatavakstegemisel. 2. ASJAOLUD 2.1 Taotluse läbivaatamine Marina Minerals OÜ (registrikood 11349875, Jalgpalli tn 21, Kesklinna linnaosa, Tallinn) esitas 17.09.2025 Keskkonnaametile taotluse Pallika liivakarjääri keskkonnaloa muutmiseks. Taotlus on registreeritud Keskkonnaotsuste Infosüsteemis KOTKAS (KOTKAS) 17.09.2025 numbriga DM-133516-1. Pallika liivakarjääri keskkonnaluba taotletakse Rapla maakonnas, Märjamaa vallas, Pallika külas, hõlmates osaliselt riigile kuuluvat kinnistut Märjamaa metskond 67 (katastritunnus 50201:001:0385, sihtotstarve maatulundusmaa 100%), mille riigivara valitseja on Kliimaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus ning riigile kuuluvat kinnistut Pallika liivakarjäär (katastritunnus 50201:001:0386, Sihtotstarve mäetööstusmaa 100%), mille riigivara valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet. Taotletava mäeeraldisega on hõlmatud Pallika liivamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokid 1 ja 2 aT. Täiteliiva maavaravaru kogus Pallika liivakarjääris on 242,7 tuh m³. Mäeeraldisel on kaevandatavat varu kokku 232,3 tuh m³. Luba kehtib kuni 07.08.2033, millest lähtuvalt on aastane keskmine kaevandamise maht ligikaudu 33 tuh m³. Taotletava mäeeraldise ja teenindusmaa pindala on 15,81 ha. Maavara kasutatakse taristuehituses. Kaevandatud maa kavandatakse korrastada metsamaaks. Riigilõiv kokku 995 eurot on tasutud 17.09.2025 riigilõivuseaduse § 136² lõike 2 kohaselt. Keskkonnaloa andmise taotlust on kontrollinud maavarade registri vastutav töötleja (Eesti Geoloogiateenistuse 23.09.2025 kiri nr 13-1/25-1519.). 2.2 Taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine Loa andja edastas esmase taotluse 17.09.2025 keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu koheselt pärast selle saamist teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks Märjamaa ja Põhja- Pärnumaa Vallavalitsusele (edaspidi kohalik omavalitsus; KeÜS § 43 lg 1 ja 2). Loa andja edastas Pallika liivakarjääri keskkonnaloa taotluse 08.10.2025 kirjaga nr DM- 133516-5 arvamuse avaldamiseks kohalikule omavalitsusele (Märjamaa ja Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusele) (KeÜS § 43 lg 2¹, MaaPS § 49 lg 6). Märjamaa vallavolikogu nõustus 20.01.2026 otsusega nr 23 (KOTKAS 22.01.2026 numbriga DM-133516-10) tingimuslikult keskkonnaloa andmisega (täpsemalt kirjeldatud peatükis 3.5). Põhja-Pärnumaa vallavolikogu nõustus 21.01.2026 otsusega nr 2 (KOTKAS 27.01.2026 numbriga DM-133516-12) tingimuslikult keskkonnaloa andmisega (täpsemalt kirjeldatud peatükis 3.5). Keskkonnaamet tegi menetlusest teatamisel ja eelnõude avalikustamisel ettepaneku, et avalikku arutelu ei korraldata, kui menetlusosalised ei ole ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks esitanud selle suhtes vastuväiteid (HMS § 50 lg 2 p 1, lg 3). Avalikku arutelu ei korraldatud kuna menetlusosalised ega avalikkus ei ole esitanud soovi asja arutada avalikul arutelul. Loa andja teavitas avalikkust loa menetluse algatamisest 08.10.2025 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lisaks teavitas Keskkonnaamet 08.10.2025 kirjaga nr DM-133516-4 piirinaabreid ja mõjutatud isikuid taotluse esitamisest (KeÜS § 46 lg 1 p-d 1 ja 2). Loa andja otsustas jätta ajalehes teade avaldamata, kuna taotlusmaterjalide põhjal kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või -risk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi (KeÜS § 47 lg 2). Taotletav mäeeraldis kattub kogu ulatuses maaparandussüsteemiga JÄDIVERE5 (TP-675) (tunnus 5111470020070). Ligikaudu 210 kaugusel läänes asub eesvool JÄDIVERE5 (TP-675) (tunnus 51114700200700011M) ja ~280 m kaugusele kirde ja ida suunda jääb eesvool JÄDIVERE9 (tunnus 51114700200700021M). Põllumajandus- ja Toiduameti kooskõlastus on algsele taotlusele lisatud (16.08.2022 otsus nr 6.2-2/35358; KOTKAS 16.08.2022 DM-121067- 2). Keskkonnaamet saatis XX.XX.2026 kirjaga nr DM-133516-14 Pallika liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Märjamaa ja Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusele, Maa- ja Ruumiametile, Transpordiametile ning tutvumiseks OÜ-le MERKO KAEVANDUSED, seisukoha esitamise tähtajaga 14 päeva (KeHJS § 11 lõike 2²). Märjamaa Vallavalitsus XXX Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus XXX Maa- ja Ruumiamet XXX Transpordiamet XXX Loa andja teavitas XX.XX.2026 loa andmise otsuse eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saatis menetlusosalistele ja huvitatud isikutele tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks (HMS § 48 lg 1 ja 2, § 49 lg 1, KeÜS § 48 lg 1, 3 ja 4). Eelnõule esitati arvamusi ja vastuväiteid (vt korralduse peatükist 3.5). 2.3 Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Keskkonnaamet jättis XX.XX.2026 kirjaga nr DM-133516-XX "Pallika liivakarjääri keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine" algatamata KMH Pallika liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele. Kavandatava tegevuse keskkonnameetmed ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks tuuakse välja keskkonnaloa kõrvaltingimustena (vt p 3.4.). 3. KAALUTLUSED 3.1 Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse luba ja kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju (KeHJS § 3 lg 1 p 1, p 2). Keskkonnaamet peab andma eelhinnangu ja kaaluma keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) vajalikkust (KeHJS § 6 lg 2³), kuna tegemist on pealmaakaevandamise tegevusega kuni 25 hektari suurusel alal (KeHJS § 6 lg 2 p 2, § 6¹ lg 3, § 11 lg-te 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224; § 1 lg 1 ja § 3 p 4)). Eelhinnanguga selgitatakse, kas kavandatav tegevus võib eeldatavalt kaasa tuua olulise keskkonnamõju või mitte ning otsustatakse KMH algatamine või algatamata jätmine (KeHJS § 6 lg 2¹, § 6¹ lg 3, § 11 lg-d 2 ja 4). Keskkonnaamet on andnud eelhinnangu (KOTKAS XX.XX.2026 numbriga DM-133516-XX), milles leiab, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik. Eelhinnangu põhijäreldused: 1. Mõju maavarale on pöördumatu, sest täiteliiv on taastumatu loodusvara. Taotletav aktiivne tarbevaru on 242,7 tuh m³ ja kaevandatav varu 232,3 tuh m³. 2. Mõju maakasutusele ja maastikule on lokaalne. Metsamaa (15,81 ha) muudetakse kaevandamise perioodiks ajutiselt kaevandamisalaks. Mõju leeveneb ja on põhimõtteliselt pöörduv korrastamisega, sest kaevandamisjärgne sihtotstarve on metsamaa. 3. Veetaset ei alandata, sest varu paikneb veetasemest kõrgemal ja kaevandamine toimub veepealsena. Kaevandamisel ei pumbata karjäärist vett välja. Seega on põhjaveetaseme alandamisest tulenev kuivendusmõju ebatõenäoline. 4. Keskkonna tundlikkus tuleneb eeskätt maaparandussüsteemist. Ala kattub maaparandussüsteemiga JÄDUVERE5 ning lähiümbruses paiknevad eesvoolud. Oluline mõju veekeskkonnale on ebatõenäoline, kui välditakse setete ja võimaliku reostuse sattumist kraavidesse ning säilitatakse kuivendustaristu toimimine. 5. Müra modelleerimise kohaselt on maksimaalne arvutuslik müratase lähimal elamualal kuni 49 dB ja see ei ületa elamualale kehtivat päevast piirtaset. Öisel ajal kaevandamist ei kavandata ning leevendusmeetmena on ette nähtud müratõkkevall. Seetõttu on oluline mõju elamutele ebatõenäoline, eeldusel et tööajad ja leevendusmeetmed on tegelikult rakendatud. 6. Tolmu peamine allikas on transporditolm karjääris ja väljaveoteedel. Transporditolm võib lagedal maastikul keskmise tuulega levida umbes 200–250 m. Leevendusmeetmetena on ette nähtud teede niisutamine ja vajadusel kaltsiumkloriidiga töötlemine. 7. Karjääris ei kavandata purustus-sorteerimissõlme ega sõelumiskompleksi, mis vähendab tolmutekke potentsiaali. Taotluses on esitatud tahkete osakeste summaarne heitkogus suurusjärgus 0,033 t aastas ning õhusaasteloa künniskoguseid ei ületata. Oluline mõju on ebatõenäoline, kui tolmutõrje ja töökorralduslikud meetmed on järjepidevad. 8. Teenindusmaal ega selle läheduses ei paikne Natura 2000 alasid. Ebasoodsa mõju esinemine Natura 2000 aladele ning sealsetele kaitse-eesmärkidele on välistatud. Kaitsealasid teenindusmaal ega lähiümbruses ei asu, seega mõju ei esine. 9. Lähiümbruses on III kaitsekategooria taimeliikide kasvukohad ning idas paikneb vääriselupaik. Oluline mõju neile objektidele on ebatõenäoline, kui tolmu levik on kontrolli all ja veetaset ei alandata. 10. Ala paikneb Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ rohevõrgustiku alal. Mittelooduslike alade osakaal rohevõrgustiku tuumalas jääb väga väikeseks ning tingimused looduslike alade osakaalu kohta on täidetud. Mõju rohevõrgustiku toimimisele on eeldatavalt ajutine ja lokaalne, kui avatud tööpind hoitakse minimaalsena, rakendatakse etapiviisilist kaevandamist ja ala korrastatakse metsamaaks. 11. Suurima ebakindlusega risk on avariiline kütuse või õli leke ning selle jõudmine pinnasesse ja maaparanduskraavidesse. Oluline mõju on ebatõenäoline, kui tankimine ja tehnika kasutus on kontrollitud ning avariile reageeritakse viivitamata. On olemas absorbent või mittetoksiline pesuvahend reostuse likvideerimiseks. Võttes arvesse kavandatava tegevuse iseloomu, ulatust, asukohta, kavandatud tehnilisi lahendusi ja esitatud leevendusmeetmeid ei ole eeldada KeHJS § 2² mõistes olulise keskkonnamõju esinemist. Eelhinnangus määrati leevendusmeetmed, mis on lisatud käesoleva keskkonnaloa kõrvaltingimustesse. 3.2 Kaalutlused loa andmisel Taotluse lahendamisel ei ole loa andja seotud taotleja õiguslike seisukohtadega, vaid taotluse eesmärgiga - sellega, milliseks tegevuseks taotleja luba soovib. Tegevuse õiguslik kvalifitseerimine haldusmenetluses on loa andja ülesanne (Riigikohtu lahend 3-3-1-74-14, p 13). Keskkonnaluba antakse tähtajaliselt, kuna kaevandamisluba antakse kuni 30 aastaks välja arvatud liiva, kruusa, järvelubja, järve- ja meremuda kaevandamiseks, kus luba antakse kuni 15ks aastaks (MaaPS § 60 lg 1 ja 2). 3.2.1 Maavara kaevandamine 3.2.1.1 Lubatav tegevus Ettevõttel on luba (seaduses ka kui kaevandamisluba) vaja maapõuest kaevandamiseks (MaaPS § 42 lg 1). MaaPS § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele HMS avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lõike 4 järgi kohaldatakse maavara kaevandamise keskkonnaloa andmise ja muutmise menetlusele KeÜS 5. peatükki, arvestades MaaPS-i erisusi. MaaPS § 49 lõike 1 kohaselt esitab taotleja kaevandamise keskkonnaloa saamiseks loa andjale taotluse. MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamise keskkonnaloa Keskkonnaamet. MaaPS § 49 lõike 6 kohaselt saadab keskkonnaloa andja kaevandamise keskkonnaloa taotluse arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Pallika liivakarjääri keskkonnaloa taotluse 08.10.2025 kirjaga nr DM-133516-5 arvamuse avaldamiseks Märjamaa ja Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks. Märjamaa Vallavolikogu nõustus 20.01.2026 otsusega nr 23 tingimuslikult keskkonnaloa andmisega (KOTKAS 22.01.2026 numbriga DM-133516-10). Kohaliku omavalitsuse seatud tingimused lisatakse antava keskkonnaloa kõrvaltingimusteks. Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus nõustus 21.01.2026 otsusega nr 2 tingimuslikult keskkonnaloa andmisega (KOTKAS 27.01.2026 numbriga DM-133516-12). Kohaliku omavalitsuse seatud tingimused lisatakse antava keskkonnaloa kõrvaltingimusteks. MaaPS § 50 lõike 6 kohaselt tuleb taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava, kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 35² tähenduses. MaaPS § 50 lõike 3 kohaselt peab taotluse seletuskiri sisaldama andmeid kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta. Taotluse kohaselt leiab kogu kasulik materjal kasutust ning mäeeraldiselt eemaldatud katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal aunades. Taotleja on teadlik, et juhul, kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus esitada ka kaevandamisjäätmekava. Eelnevale tuginedes ei ole antavale keskkonnaloale jäätmete eriosa lisamine vajalik. Juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus ka kaevandamise jäätmekava esitada ning taotleda keskkonnaloale juurde jäätmete eriosa. KeÜS § 42 lõike 1 punkti 5 kohaselt peab keskkonnaloa taotluses märkima kavandatava tegevuse eesmärgi ja põhjenduse. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Pallika liivakarjääri mäeeraldisel täitepinnase kaevandamine. Taotluses on kirjeldatud, et liiva kavatsetakse kasutada taristuehitusel. 3.3 Loa andmisest keeldumise aluste hindamine Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine loa andmisest keeldumise aluseid (KeÜS § 52 lg 1 ja 2, MaaPS § 55). - tegevus vastab õigusaktidega sätestatud nõuetele (KeÜS § 52 lg 1 p 4, MaaPS § 55 lg 1). - tegevusega ei kaasne keskkonnaohtu (KeÜS § 52 lg 1 p 6). Keskkonnaamet järeldas, et tegevusel puudub oluline keskkonnamõju XX.XX.2026 dokumendiga nr DM-133516-XX. - tegevusega kaasnevate heidete lisandumisel ei ole keskkonna kvaliteedi piirväärtus ületatud(KeÜS § 52 lg 1 p 8, MaaPS § 55 lg 1). - loa andmisega ei minda vastuollu riiklike huvidega, mis on käsitletud Riigikogus 06.06.2017 vastu võetud strateegiadokumendis "Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050" (MaaPS § 55 lg 2 p 10). Samuti ei tuvastatud vastuolusid teiste valdkondade eriseadustega. Eelhinnangus kui ka korralduses on nimetatud erinevaid aspekte, millele on vaja tähelepanu pöörata arvestades sotsiaalse keskkonna, looduskeskkonna, liigikaitse, julgeoleku ja kultuuri valdkonna seadustes väljendatud riigi huvi. - Kohalik omavalitsus, Märjamaa Vallavolikogu, andis 20.01.2026 otsusega nr 23 ja Põhja- Pärnumaa Vallavalitsus 21.01.2026 otsusega nr 2 tingimuslikult nõusoleku keskkonnaloa andmisega taotletavale mäeeraldisel kaevandamiseks (MaaPS § 55 lg 2 p 11). Kohaliku omavalitsuse tingimustega on loa andmisel arvestatud. - tehtavad tööd ei mõjuta oluliselt ebasoodsalt kaitstavat loodusobjekti (MaaPS § 55 lg 2 p 12). KMH eelhinnangu järeldus oli, et Pallika liivakarjääri tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju. - taotleja ei ole karistusregistrisse kantud kaevandamise ega kaevandamisjäätmete käitlemisenõuete eiramise eest (karistusregistri päring seisuga 30.04.2026) (MaaPS § 55 lg 3 p 1). 3.4 Kõrvaltingimuste seadmine HMS § 3 lg 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lg 1). Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2). MaaPS § 56 lg 1 p 9 kohaselt märgitakse kaevandamisloale meetmed, mis seatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest tuleneva keskkonnahäiringu vähendamiseks. Keskkonnaloaga reguleeritakse mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal läbiviidavaid tegevusi ning nähakse ette leevendusmeetmed otseselt kaevandamisest tulenevatele keskkonnamõjudele. Kõrvaltingimused ja seirevajadused sätestatakse keskkonnaloa eriosades vastavalt asjakohasusele. 3.4.1 Kinnistu kasutusõigus Tegevuskoha kinnistu ei kuulu ettevõttele. Tegemist on riigile kuuluva kinnistuga, mille kasutamiseks sõlmitakse rendileping peale keskkonnaloa muutmist. 3.4.2 Kohaliku omavalitsuse üksuse esitatud tingimused Märjamaa Vallavolikogu nõustus 20.01.2026 otsusega nr 23 Pallika liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa nr KL-519660 muutmise taotlusega järgmistel tingimustel: 1. Mäeeraldisel on lubatud kaevandamine ja toodangu väljavedu esmaspäevast reedeni kell 7.00–19.00. Laupäeviti, pühapäeviti ja riigipühadel on kaevandamine ja toodangu väljavedu keelatud. Erandkorras, kui tööde tegemine väljaspool nimetatud aega on vältimatult vajalik, tuleb selleks eelnevalt taotleda Märjamaa Vallavalitsuse kirjalik kooskõlastus. 2. Müra ja tolmu leviku tõkestamiseks tuleb rajada katendivallid eeskätt mäeeraldise nendele piiridele, mis jäävad lähimate elamukinnistute suunas. Katendivallide asukoht ja kõrgus tuleb kavandada selliselt, et nende mõju elamualadele oleks tõendatavalt leevendav. 3. Tolmu leviku vähendamiseks tuleb kuival perioodil kaevandamis- ja veotööde ajal niisutada karjäärisiseseid teid ja väljaveoteid ning vajaduse korral rakendada muid asjakohaseid tolmutõrjemeetmeid. 4. Vähendamaks karjääri üheaegset mõju rohevõrgustikule ja arvestades ökodukti paiknemisega, tuleb karjäär avada ja korrastada etappide kaupa: esmalt mäeeraldise lõunapoolses osas ning seejärel põhjapoolses osas. 5. Karjääri käitamise ajal tuleb rakendada abinõusid, mis tagavad nõlvade ohutuse ning välistavad ohu tekkimise ulukitele. 6. Kaevandaja peab rakendama meetmeid, mis takistavad karjäärist materjali väljaveol materjali kandumist avalikult kasutatavale teele või erateele kogu kaevandamisperioodi vältel ning vajaduse korral tagama teede viivitamatu puhastamise. Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu nõustus 21.01.2026 otsusega nr 2 Pallika liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa nr KL-519660 muutmise taotlusega, arvestades Märjamaa Vallavolikogu seatud tingimustega ning seada täiendavalt tingimusteks: 1. keskkonnaloa omanikul kooskõlastada tee valdajaga maavara väljaveoks vajaliketeede kasutamise kord ning võimaliku liiklusohutuse ja maantee seisukorrahalvenemise küsimuse lahendamiseks vajalikud meetmed enne nimetatud tegevusealustamist; 2. keskkonnaloa omanik on kohustustatud tagama maavara veol väljaveoteede (sh sillad, truubid jm teerajatised) hoolduse, korrashoiu ning ohutuse. Kruusakattega väljaveoteel tuleb teha pidevat tolmutõrjet ja vältida pori kandmist kõvakattega teedele. Teed peavad olema igal ajal sõiduautoga läbitavad ja kaevise transporditõttu tekitatud kahjustused ja häiringud on loa omanik kohustatud koheselt ja omal kulul kõrvaldama. 3.4.3 Eelhinnangus esitatud keskkonnameetmed Keskkonnaamet on kavandatava tegevuse kohta andnud keskkonnamõjude eelhinnangu ning otsustanud XX.XX.2026 Pallika liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele jätta KMH algatamata. Eelhinnangus analüüsiti karjääri tööga kaasnevate keskkonnahäiringute võimalikku teket ja levimist ning intensiivsust. Eelhinnangu lõppjäreldusena leiti, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju. KMH eelhinnangus esitati keskkonnameetmed lisaks eelhinnangus leitud leevendusmeetmete vajadusele, ka tulenevalt Märjamaa Vallavolikogu ja Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu tingimustest (KOTKAS XX.XX.2026 numbriga DM-133516-XX). Eelhinnangus toodud keskkonnameetmed kanti üle keskkonnaloa kõrvaltingimusteks (toodud korralduse punktis 3.4.4). 3.4.4 Keskkonnaloale kantavad kõrvaltingimused Keskkonnamõju eelhinnangus esitatud kaalutluste alusel kavandas Keskkonnaamet keskkonnahäiringute leevendamiseks lisada antavale keskkonnaloale järgmised asjakohased kõrvaltingimused: 1. Mäeeraldiselt on lubatud kaevandada ja toodangut välja vedada E-R kell 7.00-19.00. L-P ja riigipühadel on kaevandamine ja toodangu väljavedu keelatud. Erandkorras, kui tööde tegemine väljaspool nimetatud aega on vältimatult vajalik, tuleb selleks eelnevalt taotleda Märjamaa Vallavalitsuse kirjalik kooskõlastus. 2. Enne raadamistöid tuleb botaaniku poolt teostada karjääriga piirneval alal III kategooria kaitsealuste liikide, kuradi-sõrmkäpa (Dactylorhiza maculata) ja kahelehise käokeele (Platanthera bifolia), elupaikades inventuur. Liikide arvukuse võimalikku muutumist seirata iga kolme aasta järel ehk siis 3., 6. ja 9. aastal jne peale kaevandamise algust. Kui leitakse, et on siiski mõju veerežiimile ja seeläbi liikide arvukusele, siis tuleb pakkuda välja leevendavad meetmed ja neid rakendada. 3. Vastavalt Põllumajandus- ja Toiduameti 16.08.2022 kirjale nr 6.2-2/35358 ei ole lubatud kaevandamise ja sellele eelnevate tööde käigus kahjustada Pallika liivakarjäärist väljapoole jäävate kraavide ja truupide tehnilist seisukorda ning vältida tuleb sette ja pinnase edasikandumist alast väljuvatesse kuivenduskraavidesse. 4. Müra ja tolmu leviku tõkestamiseks tuleb rajada katendivallid eeskätt mäeeraldise nendele piiridele, mis jäävad lähimate elamukinnistute suunas. Katendivallide asukoht ja kõrgus tuleb kavandada selliselt, et nende mõju elamualadele oleks tõendatavalt leevendav. Vältida mitme suure müratasemega masina samaaegset töötamist mäeeraldise piirialal elamute suunal. Hoida masinad võimalusel karjääri süvendis, kus reljeef ja metsavöönd vähendavad müra levikut. 5. Karjääri tegevusega seonduva õhusaaste leviku piiramiseks tuleb kaevandamise ja vedudeperioodil kuival ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5⁰ C, niisutada karjäärisiseseid teid ja platse. Kui kaevandamist (MaaPS § 6 alusel) ei toimu, ei ole kohustust teid kasta. Vajaduse korral rakendada muid asjakohaseid tolmutõrjemeetmeid. 6. Hoida karjäärisisesed sõidukiirused madalad ning vältida materjali kõrgelt kukutamist laadimisel ja ladustamisel. 7. Rakendada tolmutõrjet lähiümbruses paiknevate kaitsealuste taimeliikide kasvukohtade ja vääriselupaiga suhtes, vajadusel piirata intensiivseid töid ebasoodsate ilmastikuolude korral. 8. Mäeeraldise raadamistöid ei ole lubatud teostada lindude peamisel pesitsusajal ehk 15.03- 31.07. 9. Vähendamaks karjääri üheaegset mõju rohevõrgustikule, tuleb karjäär avada ja korrastada kahes jaos – esmalt planeeritavale ökoduktile lähem mäeeraldise lõunapool ja seejärel mäeeraldise põhjapool. 10. Karjääri töötamise ajal tuleb tagada nõlvade ohutus ulukite karjäärist läbiliikumiseks. 11. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud plastil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks peab karjääris olema vajalikus koguses absorbenti või kõrgelt kontsentreeritud mittetoksilist pesuvahendit, millega saab tekkinud reostuse kokku korjata. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele. 12. Kaevandaja peab rakendama meetmeid, mis takistavad karjäärist materjali väljaveol materjali kandumist avalikult kasutatavale teele või erateele kogu kaevandamisperioodi vältel ning vajaduse korral tagama teede viivitamatu puhastamise. 13. keskkonnaloa omanikul kooskõlastada tee valdajaga maavara väljaveoks vajalike teede kasutamise kord ning võimaliku liiklusohutuse ja maantee seisukorra halvenemise küsimuse lahendamiseks vajalikud meetmed enne nimetatud tegevuse alustamist. 14. keskkonnaloa omanik on kohustustatud tagama maavara veol väljaveoteede (sh sillad, truubid jm teerajatised) hoolduse, korrashoiu ning ohutuse. Kruusakattega väljaveoteel tuleb teha pidevat tolmutõrjet ja vältida pori kandmist kõvakattega teedele. Teed peavad olema igal ajal sõiduautoga läbitavad ja kaevise transporditõttu tekitatud kahjustused ja häiringud on loa omanik kohustatud koheselt ja omal kulul kõrvaldama. 3.5 Ettepanekute ja vastuväidete kaalumine Loa eelnõule ning eelhinnangu ja sellega seonduva KMH algatamata jätmise otsuse eelnõule esitati/ ei esitatud arvamusi. Keskkonnaamet vastas esitatud arvamustele ja vastuväidetele, edastades vastused ka ettevõttele (HMS § 49 lg 3). Olulisemad seisukohad eelnõudele ning XXX Keskkonnaamet on seisukohal, et loa eelnõu vältel esitatud arvamusi on loa menetluse juures piisavalt käsitletud ning täiendavaid loa andmisest keeldumise põhjuseid ei tuvastatud. Seejuures üldist teede kasutust ja korrashoidu väljaspool mäeeraldist ei reguleerita käesoleva keskkonnaloaga. Teede liiklust reguleerib liiklusseadus ja ehitust ehitusseadustik. Nende seaduste järgi võib lisaks reguleerida ka käesolevast keskkonnaloast tulenevat liiklust ning tee korrashoidu. 3.6 Otsekohalduvad nõuded Loaga kaasnevad käitajal õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõte peab järgima AÕKS, JäätS, VeeS, MaaPS ja nende alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et õigusaktidest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda loale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis "Loa omaja meelespea". VAIDLUSTAMINE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Moonika Aunpuu vanemspetsialist maapõuebüroo EELNÕU 29.04.2026 Pallika maardla Pallika liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine 1. OTSUS Lähtudes eelnevast ning tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõike 1 punktile 1, § 6 lõike 2 punktile 2 ja lõikele 4, § 6¹ lõigetele 3 ja 5, § 9 lõikele 1, § 11 lõigetele 2, 2², 2³, 4, 8 ja 8¹, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõikele 1 ja § 3 punktile 4, keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“, otsustab Keskkonnaamet: 1.1. jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Pallika liivakarjääri keskkonnaloa nr KL- 519660 muutmise taotlusele. 1.2. Pallika liivakarjääri keskkonnaloa nr KL-519660 muutmise taotluse menetlemisel arvestada eelhinnangu punktis 3.3.4. toodud keskkonnameetmetega. 1.3. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud. Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lõike 1¹ punkti 2 kohaselt käesolevast KMH algatamata jätmisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga. 2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED 2.1 Marina Minerals OÜ (registrikood 11349875, Jalgpalli tn 21, Kesklinna linnaosa, Tallinn) esitas 17.09.2025 Keskkonnaametile taotluse Pallika liivakarjääri keskkonnaloa muutmiseks. Taotlus on registreeritud Keskkonnaotsuste Infosüsteemis KOTKAS (KOTKAS) 17.09.2025 numbriga DM-133516-1. Ettevõte taotleb Pallika liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa laienemist olemasoleva mäeeraldisega külgnevale aktiivse tarbevaru plokile 2 aT. 2.2. Keskkonnaloa menetluse algatamises teade on 08.10.2025 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaamet teavitas 08.10.2025 kirjaga nr DM-133516-4 Pallika liivakarjääri keskkonnaloa taotluse esitamisest ja avatud menetluse algatamisest keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid. Avalikustamise käigus ettepanekuid ei esitatud. 2.3. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Pallika liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa taotluse 08.10.2025 kirjaga nr DM-133516-9 Märjamaa ja Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks, tähtajaga hiljemalt 08.12.2025. Märjamaa Vallavolikogu nõustus 20.02.2026 otsusega nr 23 Pallika liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa nr KL-519660 muutmise taotlusega järgmistel tingimustel: 1. Mäeeraldisel on lubatud kaevandamine ja toodangu väljavedu esmaspäevast reedeni kell 7.00– 19.00. Laupäeviti, pühapäeviti ja riigipühadel on kaevandamine ja toodangu väljavedu keelatud. Erandkorras, kui tööde tegemine väljaspool nimetatud aega on vältimatult vajalik, tuleb selleks eelnevalt taotleda Märjamaa Vallavalitsuse kirjalik kooskõlastus. 2. Müra ja tolmu leviku tõkestamiseks tuleb rajada katendivallid eeskätt mäeeraldise nendele piiridele, mis jäävad lähimate elamukinnistute suunas. Katendivallide asukoht ja kõrgus tuleb kavandada selliselt, et nende mõju elamualadele oleks tõendatavalt leevendav. 3. Tolmu leviku vähendamiseks tuleb kuival perioodil kaevandamis- ja veotööde ajal niisutada karjäärisiseseid teid ja väljaveoteid ning vajaduse korral rakendada muid asjakohaseid tolmutõrjemeetmeid. 4. Vähendamaks karjääri üheaegset mõju rohevõrgustikule ja arvestades ökodukti paiknemisega, tuleb karjäär avada ja korrastada etappide kaupa: esmalt mäeeraldise lõunapoolses osas ning seejärel põhjapoolses osas. 5. Karjääri käitamise ajal tuleb rakendada abinõusid, mis tagavad nõlvade ohutuse ning välistavad ohu tekkimise ulukitele. 6. Kaevandaja peab rakendama meetmeid, mis takistavad karjäärist materjali väljaveol materjali kandumist avalikult kasutatavale teele või erateele kogu kaevandamisperioodi vältel ning vajaduse korral tagama teede viivitamatu puhastamise. Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu nõustus 26.01.2026 otsusega nr 1-3/2/2026 Marina Minerals OÜ keskkonnaloa nr KL-519660 muutmisega Märjamaa vallas Pallika liivakarjääris arvestades Märjamaa Vallavolikogu seatud tingimustega ning lisas täiendavalt tingimused: 1. keskkonnaloa omanikul kooskõlastada tee valdajaga maavara väljaveoks vajalike teede kasutamise kord ning võimaliku liiklusohutuse ja maantee seisukorra halvenemise küsimuse lahendamiseks vajalikud meetmed enne nimetatud tegevuse alustamist; 2. keskkonnaloa omanik on kohustustatud tagama maavara veol väljaveoteede (sh sillad, truubid jm teerajatised) hoolduse, korrashoiu ning ohutuse. Kruusakattega väljaveoteel tuleb teha pidevat tolmutõrjet ja vältida pori kandmist kõvakattega teedele. Teed peavad olema igal ajal sõiduautoga läbitavad ja kaevise transporditõttu tekitatud kahjustused ja häiringud on loa omanik kohustatud koheselt ja omal kulul kõrvaldama. 2.4. KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 2¹ viidatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS § 6¹ lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses. KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2, § 6¹ lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1 ja § 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle. KeHJS § 11 lõike 2³ järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk I) ja asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata jätmise kohta, vt ptk II). KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõike 2 või 2¹ alusel, lisatakse otsusele eelhinnang. 2(28)  3. EELHINNANG KeHJS § 6¹ lõike 3 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ja eeldatavast keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 6¹ lõike 5 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (määrus nr 31). Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale: 1. Pallika liivakarjääri keskkonnaloa taotlus koos sinna juurde kuuluvate materjalidega, sh KeHJS § 6¹ lõike 1 kohane teave; 2. Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakendused; 3. Eesti looduse infosüsteem (EELIS, Keskkonnaagentuur); 4. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+” (kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldusega nr 368); 5. Raplamaa maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/80); 6. Märjamaa valla üldplaneering (kehtestatud 20.06.2000 Märjamaa Vallavolikogu määrusega nr 11); 7. Koostatav Märjamaa valla üldplaneering (algatatud 18.12.2018 Märjamaa Vallavolikogu otsusega nr 112). 3.1. Kavandatav tegevus Marina Minerals OÜ taotleb Pallika liivakarjääri keskkonnaloa nr KL-519660 muutmist eesmärgiga laiendada mäeeraldist ja teenindusmaad Pallika maardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokile 2 aT ulatuses, mis jääb välja Via Baltica eelprojekti kohase Pallika ökodukti 500 m kaitsevööndist. Taotletava mäeeraldise ja teenindusmaa pindala on 15,81 ha ning sellega seotud täiteliiva aktiivne tarbevaru on 242,7 tuh m³, kaevandatav varu 232,3 tuh m³, keskmine aastane kaevandamismaht 33 tuh m³. Kaevandamine on kavandatud veepealsena, maavara kasutusotstarve on eeskätt taristuehitus, sh Via Baltica lähiala objektid. Ala korrastatakse pärast varu ammendamist metsamaaks. 3.1.1. Tegevuse iseloom ja maht, maakasutus ja maastiku kirjeldus Mäeeraldise ja selle lähiümbruse kirjeldus Taotletav Pallika liivakarjäär asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Pallika külas riigile kuuluvatel kinnistutel Märjamaa metskond 67 (katastritunnus 88402:002:0500) ja Pallika liivakarjäär (katastritunnus 50201:001:0386). Mäeeraldis paikneb Märjamaa metskond 67 kinnistu loodeosas. Mäeeraldise ja teenindusmaa pindala on 15,81 ha ning ala on metsamaa kõlvik. 3(28) Maapinna reljeef on tasane. Maapinna absoluutkõrgused jäävad valdavalt vahemikku umbes 17,5 kuni 18,5 m. Alal kasvab peamiselt nooremapoolne ja keskealine segamets (kask, kuusk, mänd, lepp) ning alal on tehtud harvendusraiet. Taotletav mäeeraldis kattub kogu ulatuses maaparandussüsteemiga JÄDIVERE5 (TP-675) (tunnus 5111470020070). Ligikaudu 210 kaugusel läänes asub eesvool JÄDIVERE5 (TP-675) (tunnus 51114700200700011M) ja ~280 m kaugusele kirde ja ida suunda jääb eesvool JÄDIVERE9 (tunnus 51114700200700021M). Põllumajandus- ja Toiduameti kooskõlastus on algsele taotlusele lisatud. Taristu ja ligipääsetavuse mõttes paikneb Tallinn–Pärnu–Ikla maantee (tee nr 4) ligikaudu 600 m kaugusel idas ning vahetult lõunas (umbes 20 m tee teljest) asub metsatee Riigimetsa tee (tee nr 8840159), mida kavandatakse kasutada toodangu väljaveoks. Kui karjääri ei ammendata Via Baltica ehitustöödel, eeldatakse metsatee ühendamist planeeritava kogujateede võrguga. Mäeeraldise teenindusmaa ei kattu looduskaitse- ega Natura 2000 aladega ning seletuskirja kohaselt ei jää alale kaitse all olevate liikide leiukohti ega elupaiku. Vahetult läänes, edelas ja kagus asuvad III kategooria kaitsealuste liikide kuradi-sõrmkäpa (Dactylorhiza maculata) elupaigad (KLO9301702, KLO9305236 ja KLO9301698) ja kahelehise käokeele (Platanthera bifolia) elupaigad (KLO9303060, KLO9303061). Ligikaudu 190 m kaugusel idas asub vääriselupaik VEP nr 206817. Lähimad elamud jäävad taotletavast Pallika mäeeraldisest 520 - 650 m kaugusele kirdesse ja itta Kivirähe (katastritunnusega 88402:002:0550), Veileri (katastritunnus 88402:002:0410) ja Uuelepiku (katastritunnus 88402:002:0083) kinnistutele. Mäeeraldisest ca 370 m kaugusel asub pärandkultuuri objekt vaigutuslank (503:EKM:009), millest on säilinud 50-90%. Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt jääb kavandatav Pallika liivakarjäär rohevõrgustiku alale. Katend Enne kaevandamise alustamist raadatakse mets, juuritakse kännud ning teisaldatakse kattekiht. Katend kooritakse järk-järgult buldooseri või ekskavaatoriga ning ladustatakse teenindusmaale. Katendit kasutatakse müra- ja tolmutõkkevallide rajamiseks ning pärast maavara ammendamist karjääriala korrastamisel. Ökodukti kaitsevööndi poolne karjääri osa ümbritsetakse umbes 1,5 m kõrguse pinnasevalliga. Katend koosneb 0,1–0,4 m paksusest mullakihist ja keskmiselt 0,2 m paksusest huumusega liivakihist. Kokku on katendi paksus 0,3–0,6 m (keskmiselt 0,4 m). Katendi maht taotletaval mäeeraldisel on 62 tuh m³. Kasulik kiht 4(28) Kasulik kiht on täiteliiv. Kasuliku kihi paksus on 0,9–1,7 m (keskmiselt 1,5 m). Kasuliku kihi lamamiks on sinakashall sitke savi, mäeeraldise kagunurgas esines lamamina sinakashall liivsavimoreen. Taotletav mäeeraldis hõlmab Pallika maardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokke 1 aT ja 2 aT. Aktiivne tarbevaru on kokku 242,7 tuh m³ ning kaevandatav varu 232,3 tuh m³. Keskmine aastane kaevandamismaht on 33 tuh m³. Hüdrogeoloogia Seletuskirja kohaselt on Pallika liivakarjääris varu kogu ulatuses veetasemest kõrgemal. Seetõttu ei pumbata kaevandamisel karjäärist vett välja ega alandata veetaset. Taotluse ja seletuskirja kohaselt toimub kaevandamine veepealsena. Mäeeraldis kattub kogu ulatuses maaparandussüsteemiga JÄDIVERE5 (TP-675). Ligikaudu 210 m kaugusel läänes paikneb eesvool JÄDIVERE5 ning umbes 280 m kaugusel kirde ja ida suunas eesvool JÄDIVERE9. Nõlvad Nõlvade kujundamine, stabiilsuse tagamine ja ohutuse nõuded määratakse kaevandamisprojektis ning neid tuleb järgida nii kaevandamise käigus kui ka korrastamisel. Ökodukti kaitsevööndi poolses servas kasutatakse lisameetmena pinnasevalli (umbes 1,5 m), mis toimib ühtaegu piirde ja leevendusmeetmena. Kasutatav tehnoloogia Maavara kaevandatakse ekskavaatori ja või laaduriga. Kaevis laetakse otse kalluritele väljaveoks. Katendi koorimine toimub vastavalt prognoositavale kaevandamismahule järk-järgult buldooseri või ekskavaatoriga. Täpne kaevandamistööde metoodika ja ajakava määratakse kaevandamisprojektis. Maa korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve pärast tegevuse lõppu on metsamaa. Korrastamise põhimõtted ja ruumiline lahendus on esitatud korrastatud ala plaanil. Katend ladustatakse teenindusmaale ning kasutatakse pärast maavara ammendamist karjääriala korrastamisel. 3.1.2. Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+“ on maavarade kaevandamise kohta märgitud järgmist: • Eestis on viimastel aastatel rohetaristu määratlemisel ära tehtud suur töö – maakondade teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” üheks 5(28)  alateemaks oli rohevõrgustik. Võrgustiku ja selle osiste piire ja kasutustingimusi on täpsustatud valdade hiljem kehtestatud üldplaneeringutes. Rohevõrgustiku kavandamisel kasutati Eestis integreeritud lähenemist, kuivõrd võrgustiku toimimist vaadeldi koos asustuse ja tehnilise taristuga, et leida konfliktikohad ja pakkuda lahendusi rohevõrgustiku sidususe tagamiseks. Seega on rohevõrgustik planeeringuline meede, mis parandab loodushoiu olukorda ja kestliku arengu võimalusi. Sellist tasakaalustatud vaatenurka tuleb tehnilise taristu planeerimisel ja maavarade kaevandamisel rakendada ka edaspidi. • /…/ Kui rohevõrgustiku tuumaladele kavandatakse suuri, riigi toimimiseks vajalikke objekte, tuleb tagada tuumalasisene ja tuumaladevaheline sidusus. Maavarade kaevandamisel tuleb see tagada rekultiveerimise või asendusalade leidmise kaudu. Üleriigiline planeering ei käsitle väga põhjalikult maavaradega seonduvat ega liivakarjääre spetsiifiliselt. Tuuakse välja hetkeolukord. Rapla maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/80). Rapla maakonnaplaneeringus on välja toodud maardlate ja maavarade kaevandamisest mõjutatud alade üldised kasutustingimused: • Maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel, rohelise võrgustiku aladel ja väärtuslikel põllumajandusmaadel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda kaevandamise mõju maastikukomponentidele. • Juhul, kui kaevandamine on vältimatu, tuleb see korraldada selliselt, et tekiks võimalikult vähe mõju rohelisele võrgustikule, maastiku ilmele ning puhkeotstarbelise, metsa- ja põllumajandusliku kasutuse huvidele, rakendades maksimaalselt võimalikke leevendusmeetmeid. • Eelistada tuleb maavara kaevandamist eemal asustatud aladest ning sealjuures tuleb arvestada kaevandatud maavarade transpordiga kaasnevate negatiivsete mõjude ja vastavate leevendusmeetmetega (nt mustkatte rajamine). Tiheasustatud aladel peab säilima kvaliteetne elukeskkond. • Kasutuselevõetud maardlates peab kaevandamine toimuma keskkonnasõbralikult ja ressursisäästlikult: ammendada maardla varud võimalikult lühikese ajaga, kasutades ära kaasnevad maavarad; alad korrastada, kasutades neid edaspidiselt metsa- puhke või ehitusalana. • Arvelevõetud maavaravarud peavad säilima kasutamis- ja kaevandamisväärsena. • Maardlate kasutuselevõtul või maardlas uute karjääride rajamisel tuleb enne maavara kaevandamise lubamist selgitada välja keskkonnamõju võimalik ulatus (vastavavalt vajadusele keskkonnamõju hindamise läbiviimine; müra, tolmu ja vibratsiooni mõõtmine või modelleerimine, hüdrogeoloogilised uuringud jne) ning rakendada asjakohased meetmed kaasnevate keskkonnamõjude vältimiseks või leevendamiseks. Raplamaa maakonnaplaneeringus 2030+ on toodud, et Raplamaal ei ole riikliku tähtsusega liiva või kruusamaardlaid. Kohalikud maardlad paiknevad maakonna idaosas. Maakonna liivakarjäärideks on Tiitsu ja Hagudi karjäär. Taotletava Pallika liivakarjäär asukohas Raplamaa maakonnaplaneering piirkonda detailselt ei käsitle. 6(28) Samuti on toodud maakonnaplaneeringus: • Maavaradega varustatuse tagamist käsitletakse avaliku huvina, kuid kaevandamistegevuse eelduseks saab pidada parimate teadaolevate tehniliste ja muude võimaluste kasutamist, vähendamaks kaasnevat häiringut nii looduskeskkonnale kui elanikele. Kaevandamisjärgselt tuleb kasutatud alad korrastada, kas loodusliku keskkonna taastumiseks, majandustegevuseks või rekreatsiooniks sobilike aladena. • Maavarade kasutamisel rohevõrgustiku alal on eesmärk negatiivse keskkonnamõju minimeerimine ning looduslike protsesside ja maastikuilme taastamine pärast majandustegevuse lõppemist. • Lähema 5-10 aasta perspektiivis on tõenäoline kruusa- ja liivakarjääride varude intensiivne täiendav kasutuselevõtt seoses Rail Balticu rajamisega./…/ Raplamaa maakonnaplaneeringu 2030+ KSH aruandes on toodud maavara kaevandamise osas järgnevat: • Maavara kaevandamise puhul on maakonnaplaneeringus sätestatud, et eelistada tuleb maavara kaevandamist eemal asustatud aladest ning sealjuures tuleb arvestada kaevandatud maavarade transpordiga kaasnevate negatiivsete mõjude ja vastavate leevendusmeetmetega. Tingimus on suunatud kvaliteetse elukeskkonna säilitamisele ja negatiivsete mõjude vältimisele. Transpordikoormusega seotud leevendusmeetmete näitena saab siinkohal välja tuua kruuskattega juurdepääsuteede mustkatte alla viimist. Kaevandamise mõjude asjakohased leevendusmeetmed selgitatakse reeglina välja objekti keskkonnamõju hindamise ja/või kaevandamisloa taotluse menetluse käigus. • Maakonnaplaneering ei näe ette lahendusi, mis ohustaksid maavarade kasutatavust. Arvestatud on, et arvelevõetud maavaravarud peavad säilima kasutamis- ja kaevandamisväärsena. Teataval määral piiravaks on maardlate paiknemine rohelise võrgustiku aladel ja väärtuslikel põllumajandusmaadel. Kaevandamine rohelise võrgustike aladel on võimalik, kui rakendada leevendusmeetmeid ja tagada ammendatud kaevandamisalade sobiv korrastamine. Väärtuslikel põllumajandusmaadel kaevandamisel on pinnase koorimine üldjuhul vältimatu ning kaevandamisele eelnenud olukorra taastamine pole seetõttu eeldatavalt võimalik. • Planeeringuga määratakse maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimused, mis on suunatud kaevandamisest tulenevate keskkonnamõjude leevendamisele. Kaevandamisega rikutud maa korrastamise suund määratakse täpsemalt maavara kaevandamise loas ja korrastamine toimub vastavalt Keskkonnaameti poolt antud korrastamise tingimustele. • Maardlate kasutuselevõtu tuleb maakonnaplaneeringu kohaselt vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel, rohelise võrgustiku aladel ja väärtuslikel põllumajandusmaadel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda kaevandamise mõju maastikukomponentidele, rakendada leevendusmeetmeid ning korrastada ala peale varude ammendumist. • Kaevandamisega rikutud maa korrastamise suund määratakse täpsemalt maavara kaevandamise loas ja korrastamine toimub vastavalt Keskkonnaameti poolt antud 7(28)  korrastamise tingimustele. Ammendatud alade metsastamisel tuleb kaaluda, milline kooslus on jätkusuutlik ning võimaldab tulevikus sidusust piirnevate rohelise võrgustiku komponentidega. Eelnevast nähtub, et nii üleriigiline- kui ka maakonnaplaneering ei välista kaevandamistegevust antud piirkonnas. Kuna maakonnaplaneeringu kohaselt jääb ala rohevõrgustiku alale, siis oluliseks faktoriks otsustamisel on rohevõrgustik. Liivakarjääri korrastamine metsaks toetab rohevõrgustiku funktsiooni taastumist pikemas perspektiivis. Maakonnaplaneering ei välista rohevõrgustikus kaevandamist, kui arvestatakse planeeringus toodud tingimustega. Rohevõrgustiku kasutamisel tuleb säilitada võrgustiku terviklikkus ja sidusus ning vältida loodusalade killustumist. Planeeringutingimuste järgi ei tohi looduslike alade osatähtsus rohevõrgustiku tuumaladel langeda alla 90% ning koridorides alla 70%, vajadusel tuleb rakendada kompenseerivaid meetmeid. Seletuskirjas on põhjendatud, et taotletava karjääri teenindusmaa 15,81 ha moodustab rohevõrgustiku tuumalast ligikaudu 0,2% ning koos tuumalas olemasolevate mittelooduslike aladega jääb mittelooduslike alade osakaal alla 1%, mistõttu looduslike ökosüsteemidega kaetus säilib üle 99% ja Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ tingimused on täidetud. Et rohevõrgustiku tuumala on asukohas kitsas, on ettevaatusprintsiibist lähtudes kavandatud karjääri avamine ja korrastamine kahes jaos, lõunaosas ligikaudu 7 ha ja põhjaosas ligikaudu 8 ha, et vähendada üheaegset mõju rohevõrgustikule ja tagada ka rohevõrgustiku koridori nõue, kusjuures töötav osa moodustaks hinnanguliselt 22% ja looduslik osa 78%. Seletuskiri rõhutab ka, et karjäär ei tööta öisel ajal, mil on peamine ulukite liikumise aeg, mistõttu tuleb tööperioodil tagada nõlvade ohutus ulukite läbiliikumiseks, ning et kaevandamisjärgne metsastamine pärismaiste puuliikidega toetab rohevõrgustiku toimimise taastumist. Lisaks on rohevõrgustiku sidusmaastiku kontekstis oluline, et teenindusmaast ligikaudu 500 m kaugusel ida suunas on planeeritav Pallika ökodukt, mis on ette nähtud ulukite ülepääsuks riigiteel nr 4. Märjamaa valla üldplaneering (kehtestatud 20.06.2000 Märjamaa Vallavolikogu määrusega nr 11). Üldplaneeringu seletuskirja (punkt 2.1.) märgib järgmist: • maavarade levikualadega tuleb arvestada, kuid perspektiivne kaevandamine ei sobi: Vardi loometsa kaitsealal, üldjuhul Märjamaa ümbruse metsavööndis (va Orgita paekaevandamis), Märjamaa, Ohukotsu ja Haimre asulate arenduspiirkonnas ning Paeküla-Tolli, Velise ja Järtade puhkealal. Pallika liivakarjäär ei jää eelnimetatud aladele. Seega puudub otseselt vastuolu kehtiva üldplaneeringuga. Koostamisel on uus Märjamaa valla üldplaneering (algatatud 18.12.2018 Märjamaa Vallavolikogu otsusega nr 112). Koostamisel oleva üldplaneeringu eelnõus (05.08.2024 versioon) on maavara kaevandamise osas toodud järgnev: • Mäetööstuse alad on reserveeritud aladele, mille kohta on üldplaneeringu koostamise ajal kehtiv kaevandamisluba. 8(28)  • Mäetööstuse alale võib rajada maavara kaevandamiseks ja töötlemiseks vajalikke ehitisi ja karjääri ehk pealmaakaevandamise mäeeraldise tegemiseks ja töötlemiseks vajalikke ehitisi. • Varude ammendumisel nähakse üldplaneeringus kohustus alad korrastada vastavalt Keskkonnaameti poolt antud korrastamise tingimustele. Varude ammendumisel tuleb mäetööstuse alad kas korrastada puhkealadeks, või leida muud sotsiaalmajanduslikest ja keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvad sobivad lahendused. Puhkeala kujundamine peale ammendumist on seotud karjääri korrastamisprojektiga. Kaevandatud maa tuleb korrastada enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist (MaaPS § 84). Kaevandamisega rikutud maa korrastamise suund määratakse täpsemalt maavara kaevandamise loas ja korrastamine toimub vastavalt Keskkonnaameti poolt antud korrastamise tingimustele. Ühtlasi võib nimeteatud protsessis selguda, et kaevandatud alal on parimaks lahenduseks hoopis muu sotsiaalmajanduslikest ja keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt sobiv lahendus. Hoonete ehitamine maardla alal on võimalik peale maavara ammendamist. • Üldplaneering kajastab maardlate infot taustinfona, nende kasutusele võtmine maavara väljamise eesmärgil toimub õigusaktides sätestatud korras. Kaevandamisalade suurendamine toimub läbi kaevandamise lubade taotlemise Keskkonnaametilt, mis ei ole otseselt seotud üldplaneeringuga. • Põhjendatud juhul tuleb suurendada juurdepääsuteede, sealhulgas kaevandamisaladele, tuulikuparkide, tööstusalade, juurdepääsu-teede, kaasa arvatud riigiteede kandevõimet või viia need muul moel liikluskoormusega vastavusse. • Kaevandamistegevusel tuleb võimalusel vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel. Väärtuslike maastikuelementide säilitamise nõue ei kehti alade kohta, kuhu on antud õigusakti kohane luba maavara kaevandamiseks ning kus see nõue takistaks maavara kaevandamise läbi viimist. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb kaaluda eelnevalt kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele. Vallavalitsusel on õigus otsustada keskkonnamõju strateegilise hindamise ja täiendavate uuringute koostamise vajaduse üle. Kaevandamisloa taotluse menetlemisel tuleb esitada maastikuanalüüs koos korrastamisprojektiga. • Maastikku või ehitisi jäädavalt muutvate tegevuste (uue hoone või rajatise ehitamine, pärandkultuuriobjekti ümberehitamine, kaevandamine, raadamine vm) korral pärandkultuuriobjekti alal või selle vahetus ümbruses on Märjamaa Vallavalitsusel õigus nõuda maastikuanalüüsi või muinsuskaitse eksperdi eksperthinnangu koostamist, mille alusel otsustada tegevuse sobivuse ja eritingimuste vajaduse üle. Maastikuanalüüsi või eksperthinnangu nõude rakendamisel ja/või tegevuse lubamisel/eritingimuste seadmisel lähtutakse konkreetse pärandkultuuriobjekti eripärast, Muinsuskaitsemeti seisukohtadest ja/või võimalikust avalikust huvist. • Kaevandamine rohevõrgustiku alal on võimalik üksnes juhul, kui rakendada leevendusmeetmeid ja tagada ammendatud kaevandatud alade sobiv korrastamine (et see tagaks rohevõrgustiku toimimise). Kaevandamise/ karjääri sulgemisel on eelistatud selline kaevandatud ala korrastamise viis, mis tagab kaevandatud ala edasise toimimise rohevõrgustiku osana. Kohustuslik on teha eksperthinnang rohevõrgustiku sidususe tagamiseks. Seega ei lähe kavandatav tegevus ka koostamisel oleva üldplaneeringuga vastuollu. Oluliseks faktoriks otsustamisel on rohevõrgustik. Korrastamine metsaks toetab rohevõrgustiku funktsiooni taastumist. Kavandatav tegevus ei lähe üldplaneeringuga vastuollu, kui juhindutakse eelpool nimetatud tingimustest. 3.1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade (nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik) kasutamine 9(28) Maa ja maapõu Kavandatav tegevus on täiteliiva kaevandamine Pallika maardlas Pallika mäeeraldisel pindalaga 15,81 ha. Mäeeraldis ja teenindusmaa kattuvad. Ala asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Pallika külas riigile kuuluvatel kinnistutel. Maavara peamine kasutusotstarve on taristuehitus. Taotletav varu hõlmab aktiivse tarbevaru plokke 1 ja 2, varu suurus on 242,7 tuh m³ ning kaevandatav varu 232,3 tuh m³. Kaevandamise keskmine aastane maht on 33 tuh m³. Maakasutus muutub kaevandamise perioodil metsamaast mäetööstusmaaks, sest enne kaevandamist raadatakse mets ja eemaldatakse katend. Tegemist on ajutise maakasutusega, sest kaevandamisjärgse korrastamise suunana nähakse ette ala metsastamine. Pinnas ja katend Mulla ja katendi ressursikasutus seisneb kasvukihi koorimises ja taaskasutamises karjääri sees. Katendiks on 0,1–0,4 m paksune mullakiht ja keskmiselt 0,2 m paksune huumusega liiv, mis kokku moodustavad kasvukihi. Katendi kogupaksus on 0,3–0,6 m (keskmiselt 0,4 m) ning katendi maht mäeeraldisel on 62 tuh m³. Katend kooritakse järk-järgult buldooseri või ekskavaatoriga ja ladustatakse teenindusmaal. Katendit kasutatakse kaevandamise ajal müra- ja tolmutõkkevallide rajamiseks ning pärast varu ammendamist karjääriala korrastamiseks, sh karjäärisüvendi põhja tõstmiseks, et täita korrastamisele seatud nõuded maapinna kõrguse ja veetaseme suhtes. Vesi Taotluse kohaselt ei kavandata veevõttu ega veeheidet. Hüdrogeoloogiliselt oluline on, et kaevandatav varu paikneb veetasemest kõrgemal. Seetõttu ei pumbata kaevandamisel karjäärist vett välja ega alandata põhjaveetaset. Sellest tulenevalt ei ole kavandatava tegevuse iseloomust tulenevat põhjavee alandamisega seotud kuivendusmõju ette näha. Ala kattub maaparandussüsteemiga JÄDIVERE5 (TP-675) ning lähiümbruses paiknevad eesvoolud JÄDIVERE5 ja JÄDIVERE9. See tähendab, et kaevandamise ajal tuleb arvestada olemasoleva kuivendustaristu säilitamise ja kaitsega. Vee kasutus võib praktikas piirduda töökorraldusliku veega tolmutõrjeks kuival perioodil karjäärisisestel teedel. Taotleja on toonud leevendusmeetmena välja teede niisutamise või kaltsiumkloriidiga töötlemise võimaluse. Looduslik mitmekesisus (taimestik ja loomastik) 10(28) Mäeeraldis ja teenindusmaa ei kattu looduskaitse- ega Natura 2000 aladega. Ala on valdavalt nooremapoolse ja keskealise segametsaga (kask, kuusk, mänd, lepp), kus on tehtud harvendusraiet. Kaevandamise eelduseks on metsa raadamine, mis tähendab kohalikku elupaigamuutust kaevandamisalal. Taotletava mäeeraldise läänes, edelas ja kagus asuvad III kaitsekategooria taimeliikide kuradi- sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata) ja kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) kasvukohad. Taotleja hinnangul kuivendusmõju nendele kasvukohtadele puudub, sest veetaset ei alandata. Potentsiaalne mõju võib avalduda eeskätt tolmu kaudu kuival perioodil, mida leevendatakse teede niisutamise või kaltsiumkloriidiga töötlemisega. Samas, kui kaevandatav osa jääb võrreldes ümbrusega madalam, siis koguneb sinna vesi. Kui tegu on hetkel kõrgendikuga, siis praegu voolab ka sellelt sademete vesi pigem kõrval olevatele madalamatele aladele. Kõrgendiku ära kaevamisel see efekt kaob, kuid taimi mõjutab kindlasti lisaks põhjaveele ka sademetest tulev vesi. Sega tuleb kuradi-sõrmkäpa ja kahelehelise käokeele kasvutingimuste säilitamiseks rakendada seiret ja leevendusmeetmeid. Muud ressursid (energia, kütused, materjalid) Tegevuse energiakasutus ja muud ressursid on seotud peamiselt kaevandamis- ja veotehnikaga. Maavara kaevandatakse ekskavaatori ja või laaduriga ning kaevis laaditakse otse kalluritele väljaveoks. Seega kasutatakse diislikütust sisepõlemismootoritega masinate tööks ning transpordiks. Materjalidest kasutatakse vajadusel tolmutõrjeks vett või kaltsiumkloriidi. Keskkonnaohutuse tagamiseks peetakse karjääris vajalikus koguses absorbenti või mittetoksilist pesuvahendit võimaliku kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks. Masinate suuremahulisi hooldus- ja remonttöid karjäärialal ei kavandata, hooldus tehakse üldjuhul selleks ettenähtud kohtades. 3.1.4. Tegevuse energiakasutus Peamised energiatarbijad karjääri avamise järgselt on karjääris töötavad seadmed ja masinad. Energiat kulub ettevalmistustöödeks (piiride märkimine, kõrghaljastuse eemaldamine, katendi eemaldamine), maavara kaevandamiseks ja kaevise laadimiseks transpordivahenditele. 3.1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral looduskeskkonda. Pallika liivakarjääris kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks maastikupildi visuaalne muutumine, müra, õhusaaste (tolm). Heide pinna- ja põhjavette Kavandatava tegevuse puhul ei ole ette nähtud vee erikasutust ega heitvee ärajuhtimist. Kaevandamine toimub veepealsena ning varu paikneb kogu ulatuses veetasemest kõrgemal, 11(28) mistõttu ei pumbata kaevandamisel karjäärist vett välja ega alandata veetaset. Sellest tulenevalt ei kaasne kavandatava tegevusega põhjaveetaseme alandamisest lähtuvat veerežiimi muutust ega sellele omast heidet pinna- või põhjavette. Arvestada tuleb, et ala paikneb maaparandussüsteemis ning lähiümbruses paiknevad eesvoolud. Eeskätt tuleb vältida tööde käigus setete ja reostuse kandumist kuivenduskraavidesse ning tagada, et tegevus ei kahjusta olemasolevat kuivendustaristut. Otsest pinna- või põhjaveeheidet tegevuse tavapärase töökorralduse juures ei kavandata. Heide pinnasesse Pinnasesse heite peamine realistlik allikas on tehnika kasutamisega seotud naftasaaduste juhuslik sattumine pinnasesse (kütuse või õli leke rikke või avarii tõttu). Taotleja on selgitanud, et masinate suuremahulisi hooldusi ja remonte karjäärialal ei planeerita ning kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb vältida kütuse või õli sattumist pinnasesse. Võimalike rikete ja avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks on karjääris olemas absorbent või mittetoksiline pesuvahend, millega saab tekkinud reostuse kokku korjata. Tavapärase töö käigus tekkiv pinnasereostus on vähetõenäoline, kui järgitakse kirjeldatud töökorralduslikke meetmeid. Heide õhku Välisõhku suunatud heide avaldub eelkõige tolmu ja heitgaasidena. Taotleja hinnangul on kaevandamismasinate poolt tekitatav tolm väike ja sadestub valdavalt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võib levida tolm eeskätt kallurautode liikumisel karjäärisisestel ja väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste põhjal võib transpordist tekkiv tolm levida lagedal maastikul keskmise tuulega umbes 200 kuni 250 m kaugusele, mistõttu on ette nähtud tolmu levikut piiravad meetmed, sh teede ja ladude niisutamine ning vajadusel kaltsiumkloriidi kasutamine. Taotleja on toonud välja ka tahkete osakeste heitkoguse hinnangu liiva ladustamisel ja laadimisel, kasutades emissioonifaktoreid. Keskmise aastase kaevandamismahu korral on tahkete osakeste summaarne heitkogus hinnanguliselt suurusjärgus 0,033 t ning õhusaasteloa künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Lisaks tolmule tekib õhku heitgaaside heide karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst (nt NOx, SO₂ ja lenduvad orgaanilised ühendid). Taotleja hinnangul kasutatakse tehniliselt korras ja nõuetele vastavaid mehhanisme, mistõttu ei eeldataks heitgaasidega seotud olulist õhusaaste probleemi. Oluline on, et karjääris ei plaanita kasutada sõelumiskompleksi ega purustus-sorteerimissõlme, mis vähendab tolmu tekke potentsiaali võrreldes tegevustega, kus materjali purustatakse või sõelutakse. 12(28) Müra Müra tekib peamiselt kahest allikast: kaevandamisega seotud masinate töö ja transport. Seletuskirjas on esitatud karjääris töötavate masinate tüübid ning nende müratasemed 15 m kaugusel ning rõhutatud, et transpordimüra ei ole pidev ja kumulatiivselt määrav võib olla samaaegne masinatöö. Taotleja on lisanud müra arvutusliku hinnangu, mille kohaselt on maksimaalne arvutuslik müra lähimal elamualal kuni 49 dB ning see ei ületa II kategooria elamuala päevast piirtaset. Samas on märgitud, et arvutuses ei ole arvestatud seda, et masinad võivad paikneda hoonestusala tasapinnast madalamal ning karjääri ja elamu vahel võivad olla müra tõkestavad puud. Lisaks planeeritakse mäeeraldise servale müratõkkevall, et takistada ülenormatiivse müra levikut mäeeraldise piiridest väljapoole. Töökorralduslik leevendusmeede on ka öise töö välistamine. Seletuskirja kohaselt ei planeerita kaevandamist öisel ajal (23.00–7.00). Märjamaa valla seisukohas on täiendava tingimusena toodud kaevandamise ja väljaveo lubamine tööpäeviti kindlas ajavahemikus ning nädalavahetustel ja riigipühadel keelamine, mis vähendab mürast tingitud häiringuid. Vibratsioon Pallika liivakarjääris ei kasutata tööde teostamisel lõhkamist ega hüdrovasaraid. Seetõttu ei ole eeldada olulist vibratsioonihäiringut. Muu karjääritehnika (ekskavaatorid, laadurid, veokid) tekitatud vibratsioon piirdub vahetu tööala lähiümbrusega. Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Kavandatud töödega ei kaasne mõju, mis oleks seotud valguse, soojuse, kiirguse või lõhnadega. Täiendavat püsivat valgustust, soojus- või kiirgusallikaid ega lõhnavaid protsesse (nt materjali termiline töötlemine, kemikaalide kasutamine) ei ole ette nähtud. 3.1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine Jäätmeseaduse § 7¹ lõike 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Pallika liivakarjääri kavandatava tegevuse puhul ei taotleta jäätmekäitlusega seotud keskkonnaloa eriosa ning taotluse kohaselt ei teki tootmisprotsessis jäätmeid, kuna kaevandatav maavara turustatakse ja eemaldatav katend kasutatakse karjääri siseselt ära. Katend kooritakse, ladustatakse teenindusmaal ning suunatakse tööde käigus müra- ja tolmutõkkevallide rajamiseks ja hiljem ala korrastamiseks, mistõttu käsitletakse seda eelhinnangus ressursina, mitte jäätmena. Kaevandamise ettevalmistuses võib tekkida biomassi (kännud), mille taotleja suunab kasutusse küttematerjalina. Töö käigus võib väheses koguses tekkida olmejäätmeid, mis tuleb koguda ja anda üle nõuetekohasele jäätmekäitlejale. Ohtlikke jäätmeid tavapärases töökorralduses ei teki, 13(28) kuid rikke või avarii korral võib tekkida saastunud absorbent või vajadus eemaldada saastunud pinnast, mis tuleb koguda eraldi ja anda üle ohtlike jäätmete käitlemisõigust omavale isikule. 3.1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus Kaevandamisel tuleb rangelt jälgida, et ei satuks kütust või õli pinnasesse. Mäetöödel on potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri mäemasinate tehnilised avariid. Selle tulemusel võib pinnasesse sattuda diiselkütust ja/või määrdeaineid, millega võidakse saastada nii pinnast kui ka vett. Selle vältimiseks tuleb pidevalt jälgida masinate tehnilist seisundit ning planeerida karjääri projektis avariide likvideerimise viisid. Tuleb tagada kütte- ja määrdeainete pinnasesse sattumise vältimiseks ettenähtud kaitsevahendite olemasolu ja korrashoid. Remontimine peab toimuma selleks ettenähtud kohtades. Võimaliku tekkinud reostuse likvideerimiseks peab olema karjääris töötajatel teada kindel tegevusplaan. 3.1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht puudub. 3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond Pallika liivakarjääri taotletav mäeeraldis asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Pallika külas riigile kuuluvatel kinnistutel Märjamaa metskond 67 ja Pallika liivakarjäär. Mäeeraldis paikneb Märjamaa metskond 67 kinnistu loodeosas. Ala reljeef on tasane ning maapinna absoluutkõrgused jäävad valdavalt vahemikku umbes 17,5 kuni 18,5 m. Taimkate on valdavalt nooremapoolne ja keskealine segamets. Taotletav mäeeraldis kattub kogu ulatuses maaparandussüsteemiga JÄDIVERE5 ning lähiümbruses paiknevad eesvoolud (u 210 m läänes ja u 280 m kirde ja ida suunas), mis seob ala kuivendustaristuga ja eeldab tööde tegemisel setete ja reostuse vältimist ning taristu säilitamist. Ala on seotud Via Baltica eelprojekti kohase Pallika ökodukti lahendusega. Taotluses on plokist 2 aT välja jäetud ökodukti 500 m kaitsevööndisse jääv osa ning laienemine on kavandatud üksnes kaitsevööndist väljapoole. Lähiümbruse tundlikud objektid on eeskätt elamud, mis jäävad seletuskirja järgi mäeeraldisest ligikaudu 520 kuni 650 m kaugusele kirdesse ja itta. Looduskaitse osas ei kattu teenindusmaa Natura 2000 ega kaitstavate aladega, kuid vahetus lähiümbruses on III kaitsekategooria taimeliikide kasvukohad ning ligikaudu 190 m kaugusel idas vääriselupaik. Ligipääsu ja võimalikku mõju ruumilist ulatust mõjutab oluliselt ka teedevõrk. Tallinn–Pärnu– Ikla maantee jääb umbes 600 m kaugusele itta ning vahetult lõunas paikneb Riigimetsa tee, mida on kavandatud kasutada toodangu väljaveoks. 14(28) Täpsemalt on asukohta ja ümbritsevat käsitletud käesoleva eelhinnangu ptk-s 3.1.1. 3.2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuv või planeeritav tegevus Olemasolev maakasutus taotletaval alal on metsamaa. Mäeeraldis ja teenindusmaa metsakõlvik on pindalaga 15,81 ha. Planeeritav maakasutus kaevandamise perioodil on kaevandamisala koos teenindusmaaga, mille tulemusel toimub ajutine maakasutuse muutus metsamaast mäetööstuslikuks kasutuseks. Planeeritavatest tegevustest lähiümbruses on eelhinnangu seisukohalt määravaim Via Baltica taristu ning sellega seotud Pallika ökodukti rajamise vajadus ja kaitsevöönd. Taotluses on sellega arvestatud, välistades ploki 2 aT kaitsevööndisse jääva osa kaevandamise. Lisaks on taotluse põhjenduse kohaselt piirkonnas lähiaastatel suur maavarade nõudlus taristuehituse tõttu, mis kujundab kaevandamise ajastuse ja logistika. Kaevandamisjärgne planeeritav maakasutus on metsamaa. See tähendab, et maakasutuse muutus on ajutine ja lõpp-otstarve on metsastamine vastavalt korrastamise lahendusele. Täpsem ülevaade olemasolevast maakasutusest ning planeeritavast maakasutusest ja tegevusest on antud ptk-s 3.1.1. 3.2.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime) Alal esinevatest loodusvaradest ja nende kasutamisest on toodud ülevaade eelhinnangu ptk-s 3.1.3. Maa, muld ja pinnas Taotletav mäeeraldis ja teenindusmaa paiknevad metsamaal pindalaga 15,81 ha. Ala reljeef on tasane ning maapinna absoluutkõrgused on valdavalt ligikaudu 17,5–18,5 m. Katend koosneb 0,1–0,4 m paksusest mullakihist ja keskmiselt 0,2 m paksusest huumusega liivakihist, katendi kogupaksus on 0,3–0,6 m (keskmiselt 0,4 m). Katend kooritakse ja ladustatakse teenindusmaal ning suunatakse tagasi kasutusse müra ja tolmu leevendamiseks ning hiljem ala korrastamiseks, st pinnasressurss on kättesaadav ja taaskasutatav. Taastumisvõime seisukohalt on oluline, et muld ja huumusrikas kasvukiht säilitatakse ja kasutatakse korrastamisel, mis võimaldab metsastamist ja mulla funktsioonide taastumist pärast kaevandamise lõppu. Maavara Ala paikneb Pallika maardlas ning loodusvarana esineb täiteliiv. Mäeeraldis hõlmab aktiivse tarbevaru plokke 1 aT ja 2 aT. Aktiivne tarbevaru on kokku 242,7 tuh m³, kaevandatav varu 232,3 tuh m³ ning keskmine aastane kaevandamismaht 33 tuh m³. Kasuliku kihi paksus on 0,9–1,7 m 15(28) (keskmiselt 1,5 m) ning lamamiks on sinakashall sitke savi, kohati sinakashall liivsavimoreen. Maavara kvaliteeti kirjeldatakse taotluses täiteliivana ning kasutusotstarbena on rõhutatud taristuehitust. Taastumisvõime mõttes on maavara taastumatu loodusvara. Põhja- ja pinnavesi Pallika liivakarjääri alal on hüdrogeoloogilises läbilõikes maapinnalt esimeseks veekihiks Kvaternaari veekompleks, mis on seotud Antsülusjärve liivade levikuga. Veepidemeks on vähese veejuhtivusega savi ja/või moreen. Kvaternaarisetete põhjavesi on surveta ja toitub sademetest. Põhjavee tase jäi uuringuaegsete mõõtmiste andmetel (13. - 14.04.2022) veepidemeks oleva savi pinnale, 1,5 - 2,1 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele 15,9 - 17,3 m, väikese langusega lääne suunas. Arvestades sellega, et uuring tehti veetaseme kõrgperioodil lumesulamise ajal, siis võib eeldada, et veetaseme miinimumperioodil karjääri setetes vett ei esine. Uuringu ajal olid ümbritsevad kuivenduskraavid täitunud lumesulaveega ja nendes jäi veetase ligikaudu 0,8 m sügavusele maapinnast ehk ligikaudu 17,7 - 17,9 m abs kõrgusele (seletuskirja punkt 3). Taotluse seletuskirja kohaselt paikneb varu kogu ulatuses veetasemest kõrgemal ning kaevandamine toimub veepealsena. Seetõttu ei pumbata kaevandamisel karjäärist vett välja ega alandata veetaset, st põhjavee kui loodusvara otsest kasutust (veevõttu) ega veerežiimi sihipärast muutmist tegevus ei eelda. Pinnavee ja kuivenduse seisukohalt kattub ala maaparandussüsteemiga JÄDIVERE5 (TP-675) ning lähiümbruses paiknevad eesvoolud (u 210 m läänes ning u 280 m kirde ja ida suunas). Seetõttu on oluline käsitleda olemasolevat kuivendustaristut kui kohalikku veerežiimi kujundavat komponenti. Vee kvaliteedi aspektist on eelhinnangus sisuliselt määrav vältida tööde käigus setete ja võimaliku reostuse kandumist kraavidesse. Looduslik mitmekesisus Taotletav ala on metsakooslus, kus domineerib nooremapoolne ja keskealine segamets (kask, kuusk, mänd, lepp). Looduskaitseliselt ei kattu mäeeraldis ja teenindusmaa Natura 2000 ega kaitstavate aladega. Samas mäeeraldise lähiümbruses (läänes, edelas ja kagus) paiknevad III kaitsekategooria taimeliikide kuradi-sõrmkäpp ja kahelehine käokeel kasvukohad ning ligikaudu 190 m kaugusel idas paikneb vääriselupaik. Seega on kohalik bioloogiline mitmekesisus eeskätt seotud metsamaastiku ja lähedal asuvate kaitsealuste liikide kasvukohtadega. Taastumisvõime mõttes on eeldus, et kaevandamisjärgne korrastamine metsamaaks võimaldab taimestiku ja elupaigafunktsioonide taastumist kaevandamisalal, kaitsealuste taimeliikide kasvukohad paiknevad väljaspool mäeeraldist. Ökosüsteemide struktuur ja funktsioon ei taastu korrastamisel üks-ühele. Taastumisvõimet tuleb käsitleda kui uue seisundi kujunemist, mitte algse olukorra taastamist. 3.2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus 16(28) õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasustusega alade ning kultuuri või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest Maavara kaevandamisega kaasneb mäeeraldise piires mäetööde käigus maastiku muutus ja olemasoleva taimkatte hävimine. Planeeritav tegevus sarnaneb oma olemuselt ehitustegevusega. Nagu iga ehitustegevusega, võib ka maavara kaevandamisega kaasneda keskkonnahäiringuid. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale. Keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneda võivateks peamisteks keskkonnamõjudeks on kaevandamise tehnoloogilise protsessi ja transpordiga kaasnev müra ja osakeste heide välisõhku ning mõju maastikule ja maakasutusele. Märgalad, jõeäärsed alad ja veekeskkond Taotletav mäeeraldis kattub kogu ulatuses maaparandussüsteemiga JÄDIVERE5 ning lähiümbruses paiknevad eesvoolud JÄDIVERE5 ja JÄDIVERE9. See viitab kuivendatud maastikule, kus keskkonna vastupanuvõime on tundlik eeskätt setete kandumise ja võimalike reostusjuhtumite suhtes kuivenduskraavidesse, mitte niivõrd otsese pinnaveekogu koormamise kaudu. Töökorraldusega tuleb välistada setete ja naftasaaduste sattumine kraavidesse. Merekeskkond, jõesuudmed, rannad ja kallastega mererannik Merekeskkonda, jõesuudmeid, randu või kallastega mererannikut kavandatava tegevuse mõjuväljas ei esine. Metsad, pinnavormid ja maastik Ala on metsamaa ning taotluse seletuskirja järgi kasvab seal nooremapoolne ja keskealine segamets ning reljeef on tasane. Selline maastik on üldjuhul vastupidav lühiajalistele häiringutele, kuid kaevandamine muudab maakasutust ajutiselt ja kohalikult ulatuslikult, sest eeldab metsa raadamist ja pinnasekoorimist. Vastupanuvõime taastub eeldusel, et korrastamine viiakse läbi metsastamisena. Taotletav ala paikneb Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ järgses rohevõrgustiku alal ning korrastamissuunana on ette nähtud metsastamine, mis toetab rohevõrgustiku toimimist. See seab ootuse, et kaevandamine käsitletakse ajutise maakasutusena ning maastikuilme ja looduslikud protsessid taastatakse pärast tegevuse lõppu. Natura 2000 võrgustiku alad ja kaitstavad loodusobjektid Mäeeraldise teenindusmaa ei kattu looduskaitsealade ega Natura 2000 aladega ning alale ei jää kaitse all olevate liikide leiukohti ega elupaiku. 17(28) Lähimad Natura 2000 alad (Vahenurme loodusala RAH0000319ja Selja-Põdra loodusala RAH0000332) jäävad kavandatavast tegevusest vastavalt ca 3,3 ja 3,5 km kaugusele. Samas paiknevad vahetus lähiümbruses III kaitsekategooria taimeliikide kasvukohad ning ligikaudu 190 m kaugusel idas vääriselupaik. Need objektid on potentsiaalselt tundlikud eeskätt tolmule ja töödega kaasnevale servamõjule. Tiheasustusega alad ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad Lähimad elamud jäävad mäeeraldisest ligikaudu 520–650 m kaugusele kirdesse ja itta. See tähendab, et tiheasustusega ala vahetut mõjuvööndit ei ole, kuid elamute tundlikkus müra ja tolmu suhtes on eelhinnangu mõttes siiski asjakohane. Mäeeraldisest ca 370 m kaugusel asub pärandkultuuri objekt vaigutuslank (503:EKM:009), millest on säilinud 50-90%. Mõju objektile oodata ei ole, sest objekt ei asu mäeeraldise alal ega selle läheduses. Vastupanuvõimet saab hinnata kõrgeks. Muinsuskaitselisi objekte ega teisi pärandkultuuriobjekte mäeeraldise lähedusse ei jää. 3.2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond KeÜS § 23 lõige 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Lõike 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist tuleb võimalusel ennetada ning kui see pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed. Keskkonnaloa omanikul on kohustus hüvitada kaevandamisega tekitatud kahju sõltumata oma süüst (MaaPS § 93 lõige 1). Taotletav Pallika liivakarjääri tegevusala paikneb hajaasustusega piirkonnas. Seletuskirja kohaselt jäävad lähimad elamud mäeeraldisest ligikaudu 520–650 m kaugusele kirdesse ja itta. Sellest tulenevalt on inimese tervise ja heaolu seisukohalt asjakohased eeskätt müra, tolm ja veoliiklusest tulenev häiring. Müraallikateks on kaevandamismasinate töö ja transpordiliiklus. Taotluse materjalides on esitatud müra hinnang, mille kohaselt on maksimaalne arvutuslik müratase lähimal elamualal kuni 49 dB ning see ei ületa elamualale kehtivat päevast piirtaset. Täiendavate leevendusmeetmetena on kirjeldatud müratõkkevallide rajamist ning öise töö välistamist. Märjamaa valla seisukohas on lisaks toodud tööaegade piirangud, mis vähendavad elanike häiringut. Nende lähteandmete põhjal on tõenäoline, et nõuetekohase töökorralduse ja leevendusmeetmete rakendamisel ei kujune mürast elamualadel olulist terviseriski, kuid häiringu tekkimine on võimalik eeskätt intensiivsema veoperioodi korral. Tolm võib tekkida nii kaevandamisalal kui ka eelkõige karjäärisisestel ja väljaveoteedel veokite liikumisel. Taotluses on välja toodud, et transporditolm võib lagedal maastikul keskmise tuulega 18(28) levida kuni umbes 200–250 m ning leevendusmeetmetena nähakse ette teede ja ladude niisutamine ning vajadusel kaltsiumkloriidiga töötlemine. Arvestades lähimate elamute kaugust, ei ole tolmu tervisemõju tõenäoline püsiva või süsteemse riskina, kuid kuivadel ja tuulistel perioodidel võib esineda lokaalne häiring, mis sõltub veosagedusest ja tolmutõrje tegelikust rakendamisest. Elanikkonna heaolu mõjutab ka transpordikorraldus. Väljavedu on kavandatud Riigimetsa teed kasutades ning tegevus seostub piirkonnas planeeritava Via Baltica taristuga, mis võib muuta ühendusi ja liikluskorraldust. Seetõttu on oluline, et väljaveo lahendus oleks kooskõlas teedevõrgu kasutusvõimalustega ning välditaks liiklusohutuse halvenemist, sh tolmu, müra ja raskeliikluse koondumist elamute või teiste tundlike objektide lähedusse. Muud tegurid (vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus, lõhn) ei ole taotluse kohaselt olulised. Tegevus ei hõlma lõhkamist, öist töötamist ei kavandata ning lõhnahäiringu allikad on sisuliselt piiratud üksnes sisepõlemismootorite heitgaasidega. Kokkuvõtlikult on inimese tervise ja heaolu seisukohalt määrav, et müra ja tolmu leevendusmeetmed (müravall, tööaegade piirangud, teede niisutamine või tolmutõrjevahendid) oleksid reaalselt rakendatavad ning et avariiriski (kütuse või õli leke) ennetatakse töökorralduslike meetmetega 3.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Eelnevast lähtudes võivad Pallika liivakarjääri mäeeraldisel kaevandamistegevusega kaasnevateks peamisteks mõjudeks olla müra ja mõju välisõhule ja maastikule. 3.3.1. Mõju suurus, mõjuala ulatus, mõju ilmnemise tõenäosus ja aeg, mõju laad, tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus Maavara kasutamine ja maakasutuse muutus Mõju laad: otsene ja vältimatu, seotud täiteliiva taastumatu loodusvara kasutamisega ning metsamaa ajutise muutumisega kaevandamisalaks. Suurus ja tugevus: kohalikult suur maa-ala kasutuse muutuse mõttes (mäeeraldis ja teenindusmaa 15,81 ha). Mõjuala ulatus: piirneb peamiselt mäeeraldise ja teenindusmaaga, kaudne mõju lähiümbrusele toimub eelkõige veoteede ja häiringute kaudu. Tõenäosus ja aeg: kindel, algab tegevuse ettevalmistamisel (raadamine, katendi koorimine) ja kestab kogu kaevandamisperioodi. Kestus ja sagedus: pikaajaline tegevuse kestuse jooksul, mõju esineb tööperioodidel. Pöörduvus: maastiku ja maakasutuse mõttes osaliselt pöörduv, kui ala korrastatakse metsamaaks. 19(28) Veerežiim ja veekeskkond Mõju laad: valdavalt kaudne, seotud maaparandussüsteemi olemasoluga ja setete või reostuse riskiga. Suurus ja tugevus: eeldatavalt väike, sest varu on veetasemest kõrgemal, vett välja ei pumbata ja veetaset ei alandata, kaevandamine on veepealne. Mõjuala ulatus: peamiselt karjääriala ja lähiümbruse kuivenduskraavid ning eesvoolud. Tõenäosus ja aeg: veetaseme alandamisest tulenev mõju on vähetõenäoline. Setete ja reostuse levik on tingimuslik, sõltub töökorraldusest ja avariidest. Kestus ja sagedus: setete kandumine võib olla episoodiline ja seostub konkreetsete tööetappide ja sademetega. Pöörduvus: setetest tingitud häiring on üldjuhul pöörduv, reostusjuhtumi korral võib mõju olla osaliselt pöördumatu sõltuvalt ulatusest ja reageerimise kiirusest. Välisõhk (tolm, heitgaasid) Mõju laad: otsene, peamiselt tolm karjäärisisestelt ja väljaveoteedelt ning heitgaasid masinatelt ja veokitelt. Suurus ja tugevus: valdavalt väike kuni mõõdukas. Tolm võib teatud oludes levida lagedal maastikul keskmise tuulega hinnanguliselt 200–250 m. Materjal on enamasti niiske ning karjääris ei kasutata sõelumiskompleksi ega purustus-sorteerimissõlme, mis vähendab tolmu tekke potentsiaali. Mõjuala ulatus: peamiselt karjääri vahetu ümbrus ja veoteed, tundlikkust suurendab tuuliste ja kuivade perioodide esinemine. Tõenäosus ja aeg: tolmuhäiring on tõenäoline kuival perioodil ja intensiivse veoga, heitgaaside mõju on püsivalt olemas, kuid väikese intensiivsusega, kui tehnika on korras. Kestus ja sagedus: perioodiline, seotud tööpäevade ja veoperioodidega. Pöörduvus: pöörduv, leevendatav niisutamise ja tolmutõrjevahenditega (sh CaCl). Müra Mõju laad: otsene häiring, allikad on kaevandamismasinad ja transport. 20(28) Suurus ja tugevus: eeldatavalt väike kuni mõõdukas lähimate elamute kontekstis. Seletuskirjas on esitatud arvutus, mille kohaselt maksimaalne müratase lähimal elamualal (Kivirähe) on kuni 49 dB ning see ei ületa II kategooria elamuala päevast piirtaset. Mõjuala ulatus: valdavalt karjääri ümbrus ja suund, kuhu heli levib. Mõju vähendavad karjääri paiknemine reljeefis ja metsavöönd. Tõenäosus ja aeg: müra on kindel töö ajal. Öisel ajal kaevandamist ei planeerita, mis vähendab häiringu olulisust. Kestus ja sagedus: perioodiline, seotud tööajaga ja masinate samaaegse tööga. Pöörduvus: pöörduv. Leevendamiseks on kavandatud müratõkkevall ning soovitus vältida mitme mehhanismi samaaegset töötamist elamutele lähimal piiril. Looduslik mitmekesisus ja liigid Mõju laad: otsene elupaigamuutus kaevandamisalal (raadamine), kaudne mõju tolmu ja häiringu kaudu lähiümbruses. Suurus ja tugevus: kaevandamisalal suur, sest metsakooslus eemaldatakse. Lähiümbruses eeldatavalt väike kuni mõõdukas, sõltub tolmutõrjest ja töökorraldusest. Mõjuala ulatus: peamiselt 15,81 ha tegevusala, lisaks servamõju lähikonnas. Tõenäosus ja aeg: elupaigamuutus on kindel tegevuse alguses. Lähiobjektideks on III kaitsekategooria taimeliikide kasvukohad vahetus lähiümbruses ning vääriselupaik ligikaudu 190 m kaugusel idas. Kestus ja sagedus: elupaigamuutus kestab kogu kaevandamise perioodi. Tolmu ja häiringu mõju on perioodiline. Pöörduvus: kaevandamisalal pöörduv ainult korrastamise ja metsastamise kaudu, kuid taastumine on aeglane. Kaitsealuste taimeliikide kasvukohad paiknevad väljaspool mäeeraldist, mis vähendab otsese kahjustuse riski. Rohevõrgustik ja sidus maastik Mõju laad: ajutine katkestus ja kvaliteedi langus rohevõrgustiku alal kaevandamise perioodil, pikaajaline eesmärk on funktsiooni taastamine korrastamisega. Suurus ja tugevus: mõõdukas, sest tegevusala paikneb tervikuna rohevõrgustiku alal. Mõjuala ulatus: eeskätt tegevusala ja selle servavöönd. 21(28) Tõenäosus ja aeg: kindel kaevandamise ajal, taastumine sõltub korrastamise kvaliteedist ja ajastusest. Kestus ja sagedus: kestab kogu kaevandamisperioodi. Pöörduvus: põhimõtteliselt pöörduv, kuna rohevõrgustiku planeerimisloogika käsitleb kaevandamist ajutise tegevusena ning korrastamissuunaks on metsastamine, mis toetab sidususe taastumist. Maastik ja visuaalne mõju Mõju laad: otsene visuaalne muutus, seotud metsamaa raadamise ja kaevandamissüvendi kujunemisega. Suurus ja tugevus: kohalikult mõõdukas, sest ala on hajusasustusega ja lähimad elamud paiknevad 520–650 m kaugusel. Mõjuala ulatus: eeskätt vaateväljas, kus metsavöönd ei varja. Tõenäosus ja aeg: kindel tegevuse käigus, suurim mõju avaldub kaevandamise aktiivses faasis. Kestus ja sagedus: kestab kogu kaevandamise perioodi, visuaalne häiring võib olla püsivam kuni korrastamise ja metsastamise mõjude avaldumiseni. Pöörduvus: pöörduv, kui ala korrastatakse metsamaaks. Maastikupildi kvalitatiivne muutus on taastatav korrastamisega. Reostusrisk Mõju laad: avariiline ja tingimuslik, seotud kütuse või õli lekkega ning sellega kaasneva pinnase ja võimalusel veekeskkonna saastumisega. Suurus ja tugevus: õnnetuse korral võib mõju olla mõõdukas kuni suur lokaalselt, eriti kui reostus jõuab kuivenduskraavidesse. Mõjuala ulatus: tavaliselt lokaalne, kuid veekeskkonda jõudmisel võib ulatuda kraavivõrku pidi kaugemale. Tõenäosus ja aeg: madal, kui järgitakse töökorraldust ja hooldus tehakse selleks ettenähtud kohtades. Taotleja on kirjeldanud, et suuremahulisi hooldusi karjääris ei tehta ning reostuse likvideerimiseks hoitakse kohapeal absorbenti või mittetoksilist pesuvahendit. Kestus ja sagedus: harv, kuid potentsiaalselt kiire algusega sündmus. 22(28) Pöörduvus: üldjuhul pöörduv kiire reageerimise korral, kuid võib olla osaliselt pöördumatu, kui reostus levib laiemalt või jääb avastamata. Kokkuvõtlik hinnang Olulisemad ja kindlaimad mõjud on kohalik maakasutuse muutus, maastikupildi ajutine muutumine ning tööaegne müra ja tolm. Veerežiimi muutus põhjavee alandamise kaudu on materjalide põhjal vähetõenäoline, sest vett välja ei pumbata. Suurima ebakindlusega ja potentsiaalselt olulisem risk on reostusjuhtum, mille mõju sõltub ennetusest ja reageerimise tõhususest. Kaevandamistegevusega kaasnevad häiringud avalduvad kaevandamise käigus keskkonnaloa kehtivusaja jooksul. Pärast kaevandamistegevuse lõppemist ning ala korrastamist lõpeb ka kavandatava tegevuse mõju. Eelhinnangu järelduste kohaselt ei teki kavandatava tegevuse elluviimisel olulist negatiivset keskkonnamõju. 3.3.2. Mõju piiriülesus Riigipiiri ülest mõju ette näha ei ole, riigipiir jääb karjäärialast kaugele. 3.3.3. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega Eelhinnangu tasemel hinnatakse koosmõju eelkõige nende mõjuteede kaudu, mille puhul kumuleerumine on realistlik. Sellised on peamiselt müra, tolm ja välisõhk ning liikluskoormus. Koosmõju võib avalduda juhul, kui samas mõjualas toimuvad samaaegselt või lähiajal muud häiringuid tekitavad tegevused (nt teised karjäärid, ulatuslik metsaraie, teedeehitus või suuremahulised ehitusobjektid), eriti kui need paiknevad samade vastuvõtjate suhtes samas suunas. Lähim karjäär (Pallika liivakarjäär; keskkonnakaitseluba nr KL-519660) jääb Pallika liivakarjäärist ca 2 km kaugusele. Karjääri kaugusest tulenevalt on koosmõju ilmnemine ebatõenäoline. Pallika liivakarjääri kavandatava tegevuse puhul on koosmõju asjakohane hinnata eelkõige seoses Via Baltica taristuga (sh Pallika ökodukt). Taotluses on arvestatud Pallika ökodukti 500 m kaitsevööndiga, välistades plokist 2 aT kaitsevööndisse jääva osa, mistõttu otsene ruumiline koosmõju ökodukti rajamisega on maandatud tegevuse ulatuse piiranguga. Koosmõju võib avalduda eeskätt ajastuse kaudu, kui kaevandamine ja Via Baltica ehitustööd toimuvad samaaegselt, suurendades ajutiselt raskeliiklust ning seeläbi müra ja tolmu teedevõrgu vahetus mõjualas. 23(28) Kokkuvõtlikult on koosmõju ilmnemine eeldatavalt ebatõenäoline ning võimaliku koosmõju intensiivsus jääb madalaks. 3.3.4. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused Pallika liivakarjääris kaevandamisega kaasneda võivaid keskkonnahäiringuid on pikemalt käsitletud käesoleva eelhinnangu eelnevates peatükkides, neid siinkohal ei korrata. Eelhinnangus esitatud kaalutluste alusel kavandab Keskkonnaamet keskkonnahäiringute leevendamiseks lisada antavale keskkonnaloale järgmised asjakohased kõrvaltingimused: • Rakendada tolmutõrjet lähiümbruses paiknevate kaitsealuste taimeliikide kasvukohtade ja vääriselupaiga suhtes, vajadusel piirata intensiivseid töid ebasoodsate ilmastikuolude korral. • Enne raadamistöid tuleb botaaniku poolt teostada karjääriga piirneval alal III kategooria kaitsealuste liikide, kuradi-sõrmkäpa (Dactylorhiza maculata) ja kahelehise käokeele (Platanthera bifolia), elupaikades inventuur. Liikide arvukuse võimalikku muutumist seirata iga kolme aasta järel ehk siis 3., 6. ja 9. aastal jne peale kaevandamise algust. Kui leitakse, et on siiski mõju veerežiimile ja seeläbi liikide arvukusele, siis tuleb pakkuda välja leevendavad meetmed ja neid rakendada. • Vähendamaks mõju elurikkusele, lindude pesitsusaegse häirimise vältimiseks tuleb raadamistööd läbi viia väljaspool üldist lindude pesitsusperioodi. Üldine lindude pesitsusrahu on 15.03 – 31.07. • Karjääri tegevusega seonduva õhusaaste leviku piiramiseks tuleb kaevandamise ja vedudeperioodil kuival ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5⁰ C, niisutada karjäärisiseseid teid ja platse. Kui kaevandamist (MaaPS § 6 alusel) ei toimu, ei ole kohustust teid kasta. • Kasutada katendist rajatavaid valle tolmu ja müra leviku vähendamiseks tundlike suundade suunas. • Vajadusel kasutada tolmutõrjevahendit (nt kaltsiumkloriid). • Hoida karjäärisisesed sõidukiirused madalad ning vältida materjali kõrgelt kukutamist laadimisel ja ladustamisel. • Katendi ladustamine ja töökorraldus kujundada nii, et sademevesi ei kannaks setteid kuivenduskraavidesse. • Kaevandamise väljaveoteedel tuleb vedude teostamise ajal tagada tolmutõrje veo piirkonnas kuni mustkattega teeni. • Väljaveol tagada koormate nõuetekohane kinnitamine ja vajadusel katmine, et vältida peenosise pudenemist. • Kui tekib põhjendatud kaebusi või tuvastatakse tolmu kandumist tundlikesse suundadesse, tuleb tolmutõrjet tõhustada ja vajadusel ajutiselt piirata veosagedust. • Vältida mitme suure müratasemega masina samaaegset töötamist mäeeraldise piirialal elamute suunal. • Hoida masinad võimalusel karjääri süvendis, kus reljeef ja metsavöönd vähendavad müra levikut. 24(28)  • Mäeeraldisel on lubatud kaevandamine ja toodangu väljavedu esmaspäevast reedeni kell 7.00–19.00. Laupäeviti, pühapäeviti ja riigipühadel on kaevandamine ja toodangu väljavedu keelatud. Erandkorras, kui tööde tegemine väljaspool nimetatud aega on vältimatult vajalik, tuleb selleks eelnevalt taotleda Märjamaa Vallavalitsuse kirjalik kooskõlastus. • Vähendamaks karjääri üheaegset mõju rohevõrgustikule ja arvestades ökodukti paiknemisega, tuleb karjäär avada ja korrastada etappide kaupa: esmalt mäeeraldise lõunapoolses osas ning seejärel põhjapoolses osas. • Karjääri käitamise ajal tuleb rakendada abinõusid, mis tagavad nõlvade ohutuse ning välistavad ohu tekkimise ulukitele. • Kaevandaja peab rakendama meetmeid, mis takistavad karjäärist materjali väljaveol materjali kandumist avalikult kasutatavale teele või erateele kogu kaevandamisperioodi vältel ning vajaduse korral tagama teede viivitamatu puhastamise. • Kõik tekkivad jäätmed tuleb liigiti koguda ja anda üle jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavale isikule. • Tootmisjäätmete ja prahi ladustamine Pallika mäeeraldisel ja teenindusalal on keelatud, välja arvatud korrastustöödeks vajalik ajutine materjali ladustamine vastavalt korrastusprojektile. • Katend ladustada teenindusmaal puistangutes ning kasutada korrastamisel. Puistangud paigutada ja kujundada erosiooniriskita. • Tagada maaparandussüsteemi ja eesvoolude toimimine ning vältida nende kahjustamist. • Vältida setete kandumist kraavidesse (tööde etapistamine, vajadusel ajutised tõkendid või settepüüdurid riskikohtades). • Vältida reostuse sattumist kuivenduskraavidesse ja eesvooludesse, sh hoida tööala korrastatuna ning rakendada avariivalmidust • Siduda väljaveo lahendus riigitee nr 4 ümberehituse etappidega ning arvestada tulevase kogujateede võrguga. • Rakendada tolmutõrjet teedel ja järgida teehoiutingimusi ning vajalikke kooskõlastusi teede valdajaga. • Tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud platsidel, karjääris töötavad masinad peavad olema tehniliselt korras, et vähendada lekke riski. • Karjääris peab olema pidevalt olemas piisav kogus reostustõrjevahendeid (absorbendid, kogumisvahendid jms) ning naftareostus tuleb avastamise korral viivitamatult lokaliseerida ja likvideerida. • Reostusjuhtumitest ja muudest keskkonnaohtlikest avariidest tuleb viivitamatult teavitada pädevat asutust ning rakendada juhendis „Tegevused reostuse leidumisel“ sätestatud meetmeid. Vajadusel täpsustatakse keskkonnaloale kantavate kõrvaltingimuste sõnastust keskkonnaloa andmise korralduses. 3.4. Eelhinnangu järeldus Eelhinnangu põhijäreldused: 25(28)  • Mõju maavarale on pöördumatu, sest täiteliiv on taastumatu loodusvara. Taotletav aktiivne tarbevaru on 242,7 tuh m³ ja kaevandatav varu 232,3 tuh m³. • Mõju maakasutusele ja maastikule on lokaalne. Metsamaa (15,81 ha) muudetakse kaevandamise perioodiks ajutiselt kaevandamisalaks. Mõju leeveneb ja on põhimõtteliselt pöörduv korrastamisega, sest kaevandamisjärgne sihtotstarve on metsamaa. • Veetaset ei alandata, sest varu paikneb veetasemest kõrgemal ja kaevandamine toimub veepealsena. Kaevandamisel ei pumbata karjäärist vett välja. Seega on põhjaveetaseme alandamisest tulenev kuivendusmõju ebatõenäoline. • Keskkonna tundlikkus tuleneb eeskätt maaparandussüsteemist. Ala kattub maaparandussüsteemiga JÄDUVERE5 ning lähiümbruses paiknevad eesvoolud. Oluline mõju veekeskkonnale on ebatõenäoline, kui välditakse setete ja võimaliku reostuse sattumist kraavidesse ning säilitatakse kuivendustaristu toimimine. • Müra modelleerimise kohaselt on maksimaalne arvutuslik müratase lähimal elamualal kuni 49 dB ja see ei ületa elamualale kehtivat päevast piirtaset. Öisel ajal kaevandamist ei kavandata ning leevendusmeetmena on ette nähtud müratõkkevall. Seetõttu on oluline mõju elamutele ebatõenäoline, eeldusel et tööajad ja leevendusmeetmed on tegelikult rakendatud. • Tolmu peamine allikas on transporditolm karjääris ja väljaveoteedel. Transporditolm võib lagedal maastikul keskmise tuulega levida umbes 200–250 m. Leevendusmeetmetena on ette nähtud teede niisutamine ja vajadusel kaltsiumkloriidiga töötlemine. • Karjääris ei kavandata purustus-sorteerimissõlme ega sõelumiskompleksi, mis vähendab tolmutekke potentsiaali. Taotluses on esitatud tahkete osakeste summaarne heitkogus suurusjärgus 0,033 t aastas ning õhusaasteloa künniskoguseid ei ületata. Oluline mõju on ebatõenäoline, kui tolmutõrje ja töökorralduslikud meetmed on järjepidevad. • Teenindusmaal ega selle läheduses ei paikne Natura 2000 alasid. Ebasoodsa mõju esinemine Natura 2000 aladele ning sealsetele kaitse-eesmärkidele on välistatud. Kaitsealasid teenindusmaal ega lähiümbruses ei asu, seega mõju ei esine. • Lähiümbruses on III kaitsekategooria taimeliikide kasvukohad ning idas paikneb vääriselupaik. Oluline mõju neile objektidele on ebatõenäoline, kui tolmu levik on kontrolli all ja veetaset ei alandata. • Ala paikneb Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ rohevõrgustiku alal. Mittelooduslike alade osakaal rohevõrgustiku tuumalas jääb väga väikeseks ning tingimused looduslike alade osakaalu kohta on täidetud. Mõju rohevõrgustiku toimimisele on eeldatavalt ajutine ja lokaalne, kui avatud tööpind hoitakse minimaalsena, rakendatakse etapiviisilist kaevandamist ja ala korrastatakse metsamaaks. • Suurima ebakindlusega risk on avariiline kütuse või õli leke ning selle jõudmine pinnasesse ja maaparanduskraavidesse. Oluline mõju on ebatõenäoline, kui tankimine ja tehnika kasutus on kontrollitud ning avariile reageeritakse viivitamata. On olemas absorbent või mittetoksiline pesuvahend reostuse likvideerimiseks. Võttes arvesse kavandatava tegevuse iseloomu, ulatust, asukohta, kavandatud tehnilisi lahendusi ja esitatud leevendusmeetmeid ei ole eeldada KeHJS § 2² mõistes olulise keskkonnamõju esinemist. KeHJS § 11 lõike 8¹ kohaselt KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama asjakohaseid KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või 26(28) ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lõike 2 järgi, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud vajalikeks keskkonnameetmeteks. KeHJS § 3³ lõike 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka keskkonnaseire. KeHJS § 3³ lõike 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga. Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse olemasoleva keskkonnaseirega. 4. MENETLUSOSALISTE ÄRAKUULAMINE Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lõike 2² alusel XX.XX.2026 kirjaga nr DM-133516-XX Pallika liivakarjääri keskkonnaloa muutmise taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Märjamaa ja Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusele ja tutvumiseks taotlejale, seisukoha esitamise tähtajaga üks kuu. Märjamaa Vallavalitsus XXX Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus XXX Taotleja XXX Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo Teadmiseks: Märjamaa Vallavalitsus, Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus Karin Sisask 5193 1960 [email protected] 27(28) Moonika Aunpuu 5698 0504 [email protected] Margit Karu 5695 1985 (vesi) [email protected] Rita Miller 5301 1496 (looduskaitse) [email protected] 28(28) Keskkonnaluba EELNÕU 04.05.2026 Loa registrinumber KL-519660 Loa omaja Ärinimi / Nimi Marina Minerals OÜ andmed Registrikood / Isikukood 11349875 Tegevuskoha Nimetus Pallika liivakarjäär andmed Aadress Märjamaa metskond 67, Pallika küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Katastritunnus(ed) 88402:002:0500; 50201:001:0385 Territoriaalkood EHAK 5937 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Märjamaa metskond 67 (50201:001:0385), Pallika liivakarjäär (50201:001:0386). Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad Maavara kaevandamine; tegevused Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni kehtima periood hakkamise kuupäev Lõppemise kuupäev Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Maapõu M1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Mäeeraldise liik olemasoleva laiendus Registrikaardi nr 999 Maardla nimetus Pallika Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara liiv Mäeeraldise nimetus Pallika liivakarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 15.81 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 15.81 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 62 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 62 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve taristuehitus Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 33 Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 1 plokk täiteliiv Liiv, täitepinnas Ei Ei aT - aktiivne tarbevaru 150 tuh m³ 30.06.2025 2 plokk täiteliiv Liiv, täitepinnas Ei Ei aT - aktiivne tarbevaru 92.70 tuh m³ 30.06.2025 Tegevusala andmed 2/4 Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Liiv, täitepinnas 2026 2036 tuh m³ 232.30 tuh m³ Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Liiv, täitepinnas 2026 2036 0502 Märjamaa vald Geoloogilised uuringud Geoloogilise uuringu aruande nimetus Rapla maakonna Pallika uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne Geoloogiafondi number EGF 9606 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/22/1683 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 09.08.2022 Kõrvaltingimused 1. Mäeeraldiselt on lubatud kaevandada ja toodangut välja vedada E-R kell 7.00-19.00. L-P ja riigipühadel on kaevandamine ja toodangu väljavedu keelatud. Erandkorras, kui tööde tegemine väljaspool nimetatud aega on vältimatult vajalik, tuleb selleks eelnevalt taotleda Märjamaa Vallavalitsuse kirjalik kooskõlastus. 2. Enne raadamistöid tuleb botaaniku poolt teostada karjääriga piirneval alal III kategooria kaitsealuste liikide, kuradi-sõrmkäpa (Dactylorhiza maculata) ja kahelehise käokeele (Platanthera bifolia), elupaikades inventuur. Liikide arvukuse võimalikku muutumist seirata iga kolme aasta järel ehk siis 3., 6. ja 9. aastal jne peale kaevandamise algust. Kui leitakse, et on siiski mõju veerežiimile ja seeläbi liikide arvukusele, siis tuleb pakkuda välja leevendavad meetmed ja neid rakendada. 3. Vastavalt Põllumajandus- ja Toiduameti 16.08.2022 kirjale nr 6.2-2/35358 ei ole lubatud kaevandamise ja sellele eelnevate tööde käigus kahjustada Pallika liivakarjäärist väljapoole jäävate kraavide ja truupide tehnilist seisukorda ning vältida tuleb sette ja pinnase edasikandumist alast väljuvatesse kuivenduskraavidesse. 4. Müra ja tolmu leviku tõkestamiseks tuleb rajada katendivallid eeskätt mäeeraldise nendele piiridele, mis jäävad lähimate elamukinnistute suunas. Katendivallide asukoht ja kõrgus tuleb kavandada selliselt, et nende mõju elamualadele oleks tõendatavalt leevendav. Vältida mitme suure müratasemega masina samaaegset töötamist mäeeraldise piirialal elamute suunal. Hoida masinad võimalusel karjääri süvendis, kus reljeef ja metsavöönd vähendavad müra levikut. 5. Karjääri tegevusega seonduva õhusaaste leviku piiramiseks tuleb kaevandamise ja vedudeperioodil kuival ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5⁰ C, niisutada karjäärisiseseid teid ja platse. Kui kaevandamist (MaaPS § 6 alusel) ei toimu, ei ole kohustust teid kasta. Vajaduse korral rakendada muid asjakohaseid tolmutõrjemeetmeid. 6. Hoida karjäärisisesed sõidukiirused madalad ning vältida materjali kõrgelt kukutamist laadimisel ja ladustamisel. 7. Rakendada tolmutõrjet lähiümbruses paiknevate kaitsealuste taimeliikide kasvukohtade ja vääriselupaiga suhtes, vajadusel piirata intensiivseid töid ebasoodsate ilmastikuolude korral. 8. Mäeeraldise raadamistöid ei ole lubatud teostada lindude peamisel pesitsusajal ehk 15.03-31.07. 9. Vähendamaks karjääri üheaegset mõju rohevõrgustikule, tuleb karjäär avada ja korrastada kahes jaos – esmalt planeeritavale ökoduktile lähem mäeeraldise lõunapool ja seejärel mäeeraldise põhjapool. 10. Karjääri töötamise ajal tuleb tagada nõlvade ohutus ulukite karjäärist läbiliikumiseks. 11. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud plastil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks peab karjääris olema vajalikus koguses absorbenti või kõrgelt kontsentreeritud mittetoksilist pesuvahendit, millega saab tekkinud reostuse kokku korjata. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele. 12. Kaevandaja peab rakendama meetmeid, mis takistavad karjäärist materjali väljaveol materjali kandumist avalikult kasutatavale teele või erateele kogu kaevandamisperioodi vältel ning vajaduse korral tagama teede viivitamatu puhastamise. 13. keskkonnaloa omanikul kooskõlastada tee valdajaga maavara väljaveoks vajalike teede kasutamise kord ning võimaliku liiklusohutuse ja maantee seisukorra halvenemise küsimuse lahendamiseks vajalikud meetmed enne nimetatud tegevuse alustamist. 14. keskkonnaloa omanik on kohustustatud tagama maavara veol väljaveoteede (sh sillad, truubid jm teerajatised) hoolduse, korrashoiu ning ohutuse. Kruusakattega väljaveoteel tuleb teha pidevat tolmutõrjet ja vältida pori kandmist kõvakattega teedele. Teed peavad olema igal ajal sõiduautoga läbitavad ja kaevise transporditõttu tekitatud kahjustused ja häiringud on loa omanik kohustatud koheselt ja omal kulul kõrvaldama. Kaevandatud maa kasutamise otstarve Metsamaa 3/4 Loa lisad Nimetus Manus Lisatakse digidoci Mäeeraldise plaan Lisa 1: Lisa 1 - Gr._lisa_1_Maeeraldise_plaan.pdf Jah Läbilõiked Lisa 2: Lisa 2 - Gr._lisa_2_Geoloogilised_labiloiked.pdf Jah Korrastatud maa plaan Lisa 3: Lisa 3 - Gr._lisa_3_Korrastatud_ala_plaan.pdf Jah 4/4 Asjaomased asutused nimekirja alusel 04.05.2026 nr DM-133516-14 Pallika liivakarjääri keskkonnaloa nr KL-519660 muutmise otsuse ja loa muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõude edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks Edastame Teile tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks Marina Minerals OÜ (registrikood 11349875, aadress Jalgpalli tn 21, Kesklinna linnaosa, Tallinn) poolt taotletava maavara kaevandamise keskkonnaloa nr KL-519660 muutmise otsuse, keskkonnaloa ja keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõud. Marina Minerals OÜ omab maavara kaevandamiseks antud keskkonnaluba nr KL-519660 (kehtivusaeg 07.08.2023-07.08.2033), mis annab ettevõttele õiguse kaevandada Pallika maardla (registrikaardi nr 999) Pallika liivakarjääri mäeeraldisel täiteliiva. Keskkonnaloa muutmise taotlusega soovib Marina Minerals OÜ Pallika liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa laienemist olemasoleva mäeeraldisega külgnevale aktiivse tarbevaru plokile 2 aT. Taotletav Pallika liivakarjäär asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Pallika külas riigile kuuluvatel kinnistutel Märjamaa metskond 67 (katastritunnusega 50201:001:0385) mille riigivara valitseja on Kliimaministeerium ning volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus ning Pallika liivkarjäär (katastritunnusega 50201:001:0386), mille riigivara valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet. Palume Teil eelnõudega seotud seisukohad esitada 14 kalendripäeva jooksul, st hiljemalt 18.05.2026 e-posti aadressile [email protected]. Kui Te määratud tähtajaks seisukohti ei esita ega teavita vajadusest vastamise tähtaega pikendada, loeme, et Teil arvamused/vastuväited eelnõudele puuduvad. Teeme ettepaneku asja arutamiseks ilma avaliku istungit läbi viimata. Kui soovite avaliku istungi läbiviimist, palume meid sellest kirjalikult teavitada. Tulenedes asjaolust, et eelnõu on avalikustamisel, pikendab Keskkonnaamet KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemise tähtaega kuni 15.06.2026. Võimalusel tehakse otsus varem. Lisateave: Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus: § 11 lg 2, § 11 lg 2¹ , § 11 lg 2² Haldusmenetluse seadus: § 41 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo Lisad: 1. Keskkonnaloa nr KL-519660 eelnõu 2. Keskkonnaloa korralduse eelnõu 3. Pallika liivakarjaari eelhinnang seisuga 04.05.2026 Teadmiseks: Marina Minerals OÜ Moonika Aunpuu 5698 0504 [email protected] 2(2)  Keskkonnaluba EELNÕU 04.05.2026 Loa registrinumber KL-519660 Loa omaja Ärinimi / Nimi Marina Minerals OÜ andmed Registrikood / Isikukood 11349875 Tegevuskoha Nimetus Pallika liivakarjäär andmed Aadress Märjamaa metskond 67, Pallika küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Katastritunnus(ed) 88402:002:0500; 50201:001:0385 Territoriaalkood EHAK 5937 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Märjamaa metskond 67 (50201:001:0385), Pallika liivakarjäär (50201:001:0386). Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad Maavara kaevandamine; tegevused Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni kehtima periood hakkamise kuupäev Lõppemise kuupäev Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Maapõu M1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Mäeeraldise liik olemasoleva laiendus Registrikaardi nr 999 Maardla nimetus Pallika Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara liiv Mäeeraldise nimetus Pallika liivakarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 15.81 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 15.81 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 62 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 62 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve taristuehitus Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 33 Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 1 plokk täiteliiv Liiv, täitepinnas Ei Ei aT - aktiivne tarbevaru 150 tuh m³ 30.06.2025 2 plokk täiteliiv Liiv, täitepinnas Ei Ei aT - aktiivne tarbevaru 92.70 tuh m³ 30.06.2025 Tegevusala andmed 2/4 Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Liiv, täitepinnas 2026 2036 tuh m³ 232.30 tuh m³ Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Liiv, täitepinnas 2026 2036 0502 Märjamaa vald Geoloogilised uuringud Geoloogilise uuringu aruande nimetus Rapla maakonna Pallika uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne Geoloogiafondi number EGF 9606 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/22/1683 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 09.08.2022 Kõrvaltingimused 1. Mäeeraldiselt on lubatud kaevandada ja toodangut välja vedada E-R kell 7.00-19.00. L-P ja riigipühadel on kaevandamine ja toodangu väljavedu keelatud. Erandkorras, kui tööde tegemine väljaspool nimetatud aega on vältimatult vajalik, tuleb selleks eelnevalt taotleda Märjamaa Vallavalitsuse kirjalik kooskõlastus. 2. Enne raadamistöid tuleb botaaniku poolt teostada karjääriga piirneval alal III kategooria kaitsealuste liikide, kuradi-sõrmkäpa (Dactylorhiza maculata) ja kahelehise käokeele (Platanthera bifolia), elupaikades inventuur. Liikide arvukuse võimalikku muutumist seirata iga kolme aasta järel ehk siis 3., 6. ja 9. aastal jne peale kaevandamise algust. Kui leitakse, et on siiski mõju veerežiimile ja seeläbi liikide arvukusele, siis tuleb pakkuda välja leevendavad meetmed ja neid rakendada. 3. Vastavalt Põllumajandus- ja Toiduameti 16.08.2022 kirjale nr 6.2-2/35358 ei ole lubatud kaevandamise ja sellele eelnevate tööde käigus kahjustada Pallika liivakarjäärist väljapoole jäävate kraavide ja truupide tehnilist seisukorda ning vältida tuleb sette ja pinnase edasikandumist alast väljuvatesse kuivenduskraavidesse. 4. Müra ja tolmu leviku tõkestamiseks tuleb rajada katendivallid eeskätt mäeeraldise nendele piiridele, mis jäävad lähimate elamukinnistute suunas. Katendivallide asukoht ja kõrgus tuleb kavandada selliselt, et nende mõju elamualadele oleks tõendatavalt leevendav. Vältida mitme suure müratasemega masina samaaegset töötamist mäeeraldise piirialal elamute suunal. Hoida masinad võimalusel karjääri süvendis, kus reljeef ja metsavöönd vähendavad müra levikut. 5. Karjääri tegevusega seonduva õhusaaste leviku piiramiseks tuleb kaevandamise ja vedudeperioodil kuival ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5⁰ C, niisutada karjäärisiseseid teid ja platse. Kui kaevandamist (MaaPS § 6 alusel) ei toimu, ei ole kohustust teid kasta. Vajaduse korral rakendada muid asjakohaseid tolmutõrjemeetmeid. 6. Hoida karjäärisisesed sõidukiirused madalad ning vältida materjali kõrgelt kukutamist laadimisel ja ladustamisel. 7. Rakendada tolmutõrjet lähiümbruses paiknevate kaitsealuste taimeliikide kasvukohtade ja vääriselupaiga suhtes, vajadusel piirata intensiivseid töid ebasoodsate ilmastikuolude korral. 8. Mäeeraldise raadamistöid ei ole lubatud teostada lindude peamisel pesitsusajal ehk 15.03-31.07. 9. Vähendamaks karjääri üheaegset mõju rohevõrgustikule, tuleb karjäär avada ja korrastada kahes jaos – esmalt planeeritavale ökoduktile lähem mäeeraldise lõunapool ja seejärel mäeeraldise põhjapool. 10. Karjääri töötamise ajal tuleb tagada nõlvade ohutus ulukite karjäärist läbiliikumiseks. 11. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud plastil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks peab karjääris olema vajalikus koguses absorbenti või kõrgelt kontsentreeritud mittetoksilist pesuvahendit, millega saab tekkinud reostuse kokku korjata. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele. 12. Kaevandaja peab rakendama meetmeid, mis takistavad karjäärist materjali väljaveol materjali kandumist avalikult kasutatavale teele või erateele kogu kaevandamisperioodi vältel ning vajaduse korral tagama teede viivitamatu puhastamise. 13. keskkonnaloa omanikul kooskõlastada tee valdajaga maavara väljaveoks vajalike teede kasutamise kord ning võimaliku liiklusohutuse ja maantee seisukorra halvenemise küsimuse lahendamiseks vajalikud meetmed enne nimetatud tegevuse alustamist. 14. keskkonnaloa omanik on kohustustatud tagama maavara veol väljaveoteede (sh sillad, truubid jm teerajatised) hoolduse, korrashoiu ning ohutuse. Kruusakattega väljaveoteel tuleb teha pidevat tolmutõrjet ja vältida pori kandmist kõvakattega teedele. Teed peavad olema igal ajal sõiduautoga läbitavad ja kaevise transporditõttu tekitatud kahjustused ja häiringud on loa omanik kohustatud koheselt ja omal kulul kõrvaldama. Kaevandatud maa kasutamise otstarve Metsamaa 3/4 Loa lisad Nimetus Manus Lisatakse digidoci Mäeeraldise plaan Lisa 1: Lisa 1 - Gr._lisa_1_Maeeraldise_plaan.pdf Jah Läbilõiked Lisa 2: Lisa 2 - Gr._lisa_2_Geoloogilised_labiloiked.pdf Jah Korrastatud maa plaan Lisa 3: Lisa 3 - Gr._lisa_3_Korrastatud_ala_plaan.pdf Jah 4/4  EELNÕU (04.05.2026) KORRALDUS Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu 1. OTSUS Arvestades Marina Minerals OÜ 17.09.2025 esitatud keskkonnaloa muutmise taotlust nr T KL/1030230 ja võttes aluseks maapõueseaduse (MaaPS) § 48 ning haldusmenetluse seaduse (HMS) HMS § 53 lg 1 p 2 ja lg 2 p 2 ja 3, § 61 lg 1 otsustan: 1.1 Muuta ettevõtte Marina Minerals OÜ (registrikood 11349875) Pallika liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaluba nr KL-519660. 1.1.1. Lisada loale aktiivse tarbevaru plokk 2 a (täiteliiv 92,7 tuh m³); 1.1.2. Märkida mäeeraldise ja teenindusmaa pindalaks 15,81 ha (endisel loal 9,37 ha); 1.1.3. Keskmine tootmismaht 33 tuh m³ aastas (endisel loal 15 tuh m³). 1.2 Määrata keskkonnaloale nr KL-519660 kõrvaltingimused lähtuvalt käesoleva korralduse peatükis 3.4 "Kõrvaltingimuste seadmine" toodust. 1.3 Korraldus jõustub ettevõttele Marina Minerals OÜ teatavakstegemisel. 2. ASJAOLUD 2.1 Taotluse läbivaatamine Marina Minerals OÜ (registrikood 11349875, Jalgpalli tn 21, Kesklinna linnaosa, Tallinn) esitas 17.09.2025 Keskkonnaametile taotluse Pallika liivakarjääri keskkonnaloa muutmiseks. Taotlus on registreeritud Keskkonnaotsuste Infosüsteemis KOTKAS (KOTKAS) 17.09.2025 numbriga DM-133516-1. Pallika liivakarjääri keskkonnaluba taotletakse Rapla maakonnas, Märjamaa vallas, Pallika külas, hõlmates osaliselt riigile kuuluvat kinnistut Märjamaa metskond 67 (katastritunnus 50201:001:0385, sihtotstarve maatulundusmaa 100%), mille riigivara valitseja on Kliimaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus ning riigile kuuluvat kinnistut Pallika liivakarjäär (katastritunnus 50201:001:0386, Sihtotstarve mäetööstusmaa 100%), mille riigivara valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet. Taotletava mäeeraldisega on hõlmatud Pallika liivamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokid 1 ja 2 aT. Täiteliiva maavaravaru kogus Pallika liivakarjääris on 242,7 tuh m³. Mäeeraldisel on kaevandatavat varu kokku 232,3 tuh m³. Luba kehtib kuni 07.08.2033, millest lähtuvalt on aastane keskmine kaevandamise maht ligikaudu 33 tuh m³. Taotletava mäeeraldise ja teenindusmaa pindala on 15,81 ha. Maavara kasutatakse taristuehituses. Kaevandatud maa kavandatakse korrastada metsamaaks. Riigilõiv kokku 995 eurot on tasutud 17.09.2025 riigilõivuseaduse § 136² lõike 2 kohaselt. Keskkonnaloa andmise taotlust on kontrollinud maavarade registri vastutav töötleja (Eesti Geoloogiateenistuse 23.09.2025 kiri nr 13-1/25-1519.). 2.2 Taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine Loa andja edastas esmase taotluse 17.09.2025 keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu koheselt pärast selle saamist teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks Märjamaa ja Põhja- Pärnumaa Vallavalitsusele (edaspidi kohalik omavalitsus; KeÜS § 43 lg 1 ja 2). Loa andja edastas Pallika liivakarjääri keskkonnaloa taotluse 08.10.2025 kirjaga nr DM- 133516-5 arvamuse avaldamiseks kohalikule omavalitsusele (Märjamaa ja Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusele) (KeÜS § 43 lg 2¹, MaaPS § 49 lg 6). Märjamaa vallavolikogu nõustus 20.01.2026 otsusega nr 23 (KOTKAS 22.01.2026 numbriga DM-133516-10) tingimuslikult keskkonnaloa andmisega (täpsemalt kirjeldatud peatükis 3.5). Põhja-Pärnumaa vallavolikogu nõustus 21.01.2026 otsusega nr 2 (KOTKAS 27.01.2026 numbriga DM-133516-12) tingimuslikult keskkonnaloa andmisega (täpsemalt kirjeldatud peatükis 3.5). Keskkonnaamet tegi menetlusest teatamisel ja eelnõude avalikustamisel ettepaneku, et avalikku arutelu ei korraldata, kui menetlusosalised ei ole ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks esitanud selle suhtes vastuväiteid (HMS § 50 lg 2 p 1, lg 3). Avalikku arutelu ei korraldatud kuna menetlusosalised ega avalikkus ei ole esitanud soovi asja arutada avalikul arutelul. Loa andja teavitas avalikkust loa menetluse algatamisest 08.10.2025 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lisaks teavitas Keskkonnaamet 08.10.2025 kirjaga nr DM-133516-4 piirinaabreid ja mõjutatud isikuid taotluse esitamisest (KeÜS § 46 lg 1 p-d 1 ja 2). Loa andja otsustas jätta ajalehes teade avaldamata, kuna taotlusmaterjalide põhjal kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või -risk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi (KeÜS § 47 lg 2). Taotletav mäeeraldis kattub kogu ulatuses maaparandussüsteemiga JÄDIVERE5 (TP-675) (tunnus 5111470020070). Ligikaudu 210 kaugusel läänes asub eesvool JÄDIVERE5 (TP-675) (tunnus 51114700200700011M) ja ~280 m kaugusele kirde ja ida suunda jääb eesvool JÄDIVERE9 (tunnus 51114700200700021M). Põllumajandus- ja Toiduameti kooskõlastus on algsele taotlusele lisatud (16.08.2022 otsus nr 6.2-2/35358; KOTKAS 16.08.2022 DM-121067- 2). Keskkonnaamet saatis XX.XX.2026 kirjaga nr DM-133516-14 Pallika liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Märjamaa ja Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusele, Maa- ja Ruumiametile, Transpordiametile ning tutvumiseks OÜ-le MERKO KAEVANDUSED, seisukoha esitamise tähtajaga 14 päeva (KeHJS § 11 lõike 2²). Märjamaa Vallavalitsus XXX Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus XXX Maa- ja Ruumiamet XXX Transpordiamet XXX Loa andja teavitas XX.XX.2026 loa andmise otsuse eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saatis menetlusosalistele ja huvitatud isikutele tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks (HMS § 48 lg 1 ja 2, § 49 lg 1, KeÜS § 48 lg 1, 3 ja 4). Eelnõule esitati arvamusi ja vastuväiteid (vt korralduse peatükist 3.5). 2.3 Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Keskkonnaamet jättis XX.XX.2026 kirjaga nr DM-133516-XX "Pallika liivakarjääri keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine" algatamata KMH Pallika liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele. Kavandatava tegevuse keskkonnameetmed ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks tuuakse välja keskkonnaloa kõrvaltingimustena (vt p 3.4.). 3. KAALUTLUSED 3.1 Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse luba ja kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju (KeHJS § 3 lg 1 p 1, p 2). Keskkonnaamet peab andma eelhinnangu ja kaaluma keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) vajalikkust (KeHJS § 6 lg 2³), kuna tegemist on pealmaakaevandamise tegevusega kuni 25 hektari suurusel alal (KeHJS § 6 lg 2 p 2, § 6¹ lg 3, § 11 lg-te 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224; § 1 lg 1 ja § 3 p 4)). Eelhinnanguga selgitatakse, kas kavandatav tegevus võib eeldatavalt kaasa tuua olulise keskkonnamõju või mitte ning otsustatakse KMH algatamine või algatamata jätmine (KeHJS § 6 lg 2¹, § 6¹ lg 3, § 11 lg-d 2 ja 4). Keskkonnaamet on andnud eelhinnangu (KOTKAS XX.XX.2026 numbriga DM-133516-XX), milles leiab, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik. Eelhinnangu põhijäreldused: 1. Mõju maavarale on pöördumatu, sest täiteliiv on taastumatu loodusvara. Taotletav aktiivne tarbevaru on 242,7 tuh m³ ja kaevandatav varu 232,3 tuh m³. 2. Mõju maakasutusele ja maastikule on lokaalne. Metsamaa (15,81 ha) muudetakse kaevandamise perioodiks ajutiselt kaevandamisalaks. Mõju leeveneb ja on põhimõtteliselt pöörduv korrastamisega, sest kaevandamisjärgne sihtotstarve on metsamaa. 3. Veetaset ei alandata, sest varu paikneb veetasemest kõrgemal ja kaevandamine toimub veepealsena. Kaevandamisel ei pumbata karjäärist vett välja. Seega on põhjaveetaseme alandamisest tulenev kuivendusmõju ebatõenäoline. 4. Keskkonna tundlikkus tuleneb eeskätt maaparandussüsteemist. Ala kattub maaparandussüsteemiga JÄDUVERE5 ning lähiümbruses paiknevad eesvoolud. Oluline mõju veekeskkonnale on ebatõenäoline, kui välditakse setete ja võimaliku reostuse sattumist kraavidesse ning säilitatakse kuivendustaristu toimimine. 5. Müra modelleerimise kohaselt on maksimaalne arvutuslik müratase lähimal elamualal kuni 49 dB ja see ei ületa elamualale kehtivat päevast piirtaset. Öisel ajal kaevandamist ei kavandata ning leevendusmeetmena on ette nähtud müratõkkevall. Seetõttu on oluline mõju elamutele ebatõenäoline, eeldusel et tööajad ja leevendusmeetmed on tegelikult rakendatud. 6. Tolmu peamine allikas on transporditolm karjääris ja väljaveoteedel. Transporditolm võib lagedal maastikul keskmise tuulega levida umbes 200–250 m. Leevendusmeetmetena on ette nähtud teede niisutamine ja vajadusel kaltsiumkloriidiga töötlemine. 7. Karjääris ei kavandata purustus-sorteerimissõlme ega sõelumiskompleksi, mis vähendab tolmutekke potentsiaali. Taotluses on esitatud tahkete osakeste summaarne heitkogus suurusjärgus 0,033 t aastas ning õhusaasteloa künniskoguseid ei ületata. Oluline mõju on ebatõenäoline, kui tolmutõrje ja töökorralduslikud meetmed on järjepidevad. 8. Teenindusmaal ega selle läheduses ei paikne Natura 2000 alasid. Ebasoodsa mõju esinemine Natura 2000 aladele ning sealsetele kaitse-eesmärkidele on välistatud. Kaitsealasid teenindusmaal ega lähiümbruses ei asu, seega mõju ei esine. 9. Lähiümbruses on III kaitsekategooria taimeliikide kasvukohad ning idas paikneb vääriselupaik. Oluline mõju neile objektidele on ebatõenäoline, kui tolmu levik on kontrolli all ja veetaset ei alandata. 10. Ala paikneb Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ rohevõrgustiku alal. Mittelooduslike alade osakaal rohevõrgustiku tuumalas jääb väga väikeseks ning tingimused looduslike alade osakaalu kohta on täidetud. Mõju rohevõrgustiku toimimisele on eeldatavalt ajutine ja lokaalne, kui avatud tööpind hoitakse minimaalsena, rakendatakse etapiviisilist kaevandamist ja ala korrastatakse metsamaaks. 11. Suurima ebakindlusega risk on avariiline kütuse või õli leke ning selle jõudmine pinnasesse ja maaparanduskraavidesse. Oluline mõju on ebatõenäoline, kui tankimine ja tehnika kasutus on kontrollitud ning avariile reageeritakse viivitamata. On olemas absorbent või mittetoksiline pesuvahend reostuse likvideerimiseks. Võttes arvesse kavandatava tegevuse iseloomu, ulatust, asukohta, kavandatud tehnilisi lahendusi ja esitatud leevendusmeetmeid ei ole eeldada KeHJS § 2² mõistes olulise keskkonnamõju esinemist. Eelhinnangus määrati leevendusmeetmed, mis on lisatud käesoleva keskkonnaloa kõrvaltingimustesse. 3.2 Kaalutlused loa andmisel Taotluse lahendamisel ei ole loa andja seotud taotleja õiguslike seisukohtadega, vaid taotluse eesmärgiga - sellega, milliseks tegevuseks taotleja luba soovib. Tegevuse õiguslik kvalifitseerimine haldusmenetluses on loa andja ülesanne (Riigikohtu lahend 3-3-1-74-14, p 13). Keskkonnaluba antakse tähtajaliselt, kuna kaevandamisluba antakse kuni 30 aastaks välja arvatud liiva, kruusa, järvelubja, järve- ja meremuda kaevandamiseks, kus luba antakse kuni 15ks aastaks (MaaPS § 60 lg 1 ja 2). 3.2.1 Maavara kaevandamine 3.2.1.1 Lubatav tegevus Ettevõttel on luba (seaduses ka kui kaevandamisluba) vaja maapõuest kaevandamiseks (MaaPS § 42 lg 1). MaaPS § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele HMS avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lõike 4 järgi kohaldatakse maavara kaevandamise keskkonnaloa andmise ja muutmise menetlusele KeÜS 5. peatükki, arvestades MaaPS-i erisusi. MaaPS § 49 lõike 1 kohaselt esitab taotleja kaevandamise keskkonnaloa saamiseks loa andjale taotluse. MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamise keskkonnaloa Keskkonnaamet. MaaPS § 49 lõike 6 kohaselt saadab keskkonnaloa andja kaevandamise keskkonnaloa taotluse arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Pallika liivakarjääri keskkonnaloa taotluse 08.10.2025 kirjaga nr DM-133516-5 arvamuse avaldamiseks Märjamaa ja Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks. Märjamaa Vallavolikogu nõustus 20.01.2026 otsusega nr 23 tingimuslikult keskkonnaloa andmisega (KOTKAS 22.01.2026 numbriga DM-133516-10). Kohaliku omavalitsuse seatud tingimused lisatakse antava keskkonnaloa kõrvaltingimusteks. Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus nõustus 21.01.2026 otsusega nr 2 tingimuslikult keskkonnaloa andmisega (KOTKAS 27.01.2026 numbriga DM-133516-12). Kohaliku omavalitsuse seatud tingimused lisatakse antava keskkonnaloa kõrvaltingimusteks. MaaPS § 50 lõike 6 kohaselt tuleb taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava, kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 35² tähenduses. MaaPS § 50 lõike 3 kohaselt peab taotluse seletuskiri sisaldama andmeid kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta. Taotluse kohaselt leiab kogu kasulik materjal kasutust ning mäeeraldiselt eemaldatud katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal aunades. Taotleja on teadlik, et juhul, kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus esitada ka kaevandamisjäätmekava. Eelnevale tuginedes ei ole antavale keskkonnaloale jäätmete eriosa lisamine vajalik. Juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus ka kaevandamise jäätmekava esitada ning taotleda keskkonnaloale juurde jäätmete eriosa. KeÜS § 42 lõike 1 punkti 5 kohaselt peab keskkonnaloa taotluses märkima kavandatava tegevuse eesmärgi ja põhjenduse. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Pallika liivakarjääri mäeeraldisel täitepinnase kaevandamine. Taotluses on kirjeldatud, et liiva kavatsetakse kasutada taristuehitusel. 3.3 Loa andmisest keeldumise aluste hindamine Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine loa andmisest keeldumise aluseid (KeÜS § 52 lg 1 ja 2, MaaPS § 55). - tegevus vastab õigusaktidega sätestatud nõuetele (KeÜS § 52 lg 1 p 4, MaaPS § 55 lg 1). - tegevusega ei kaasne keskkonnaohtu (KeÜS § 52 lg 1 p 6). Keskkonnaamet järeldas, et tegevusel puudub oluline keskkonnamõju XX.XX.2026 dokumendiga nr DM-133516-XX. - tegevusega kaasnevate heidete lisandumisel ei ole keskkonna kvaliteedi piirväärtus ületatud(KeÜS § 52 lg 1 p 8, MaaPS § 55 lg 1). - loa andmisega ei minda vastuollu riiklike huvidega, mis on käsitletud Riigikogus 06.06.2017 vastu võetud strateegiadokumendis "Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050" (MaaPS § 55 lg 2 p 10). Samuti ei tuvastatud vastuolusid teiste valdkondade eriseadustega. Eelhinnangus kui ka korralduses on nimetatud erinevaid aspekte, millele on vaja tähelepanu pöörata arvestades sotsiaalse keskkonna, looduskeskkonna, liigikaitse, julgeoleku ja kultuuri valdkonna seadustes väljendatud riigi huvi. - Kohalik omavalitsus, Märjamaa Vallavolikogu, andis 20.01.2026 otsusega nr 23 ja Põhja- Pärnumaa Vallavalitsus 21.01.2026 otsusega nr 2 tingimuslikult nõusoleku keskkonnaloa andmisega taotletavale mäeeraldisel kaevandamiseks (MaaPS § 55 lg 2 p 11). Kohaliku omavalitsuse tingimustega on loa andmisel arvestatud. - tehtavad tööd ei mõjuta oluliselt ebasoodsalt kaitstavat loodusobjekti (MaaPS § 55 lg 2 p 12). KMH eelhinnangu järeldus oli, et Pallika liivakarjääri tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju. - taotleja ei ole karistusregistrisse kantud kaevandamise ega kaevandamisjäätmete käitlemisenõuete eiramise eest (karistusregistri päring seisuga 30.04.2026) (MaaPS § 55 lg 3 p 1). 3.4 Kõrvaltingimuste seadmine HMS § 3 lg 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lg 1). Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2). MaaPS § 56 lg 1 p 9 kohaselt märgitakse kaevandamisloale meetmed, mis seatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest tuleneva keskkonnahäiringu vähendamiseks. Keskkonnaloaga reguleeritakse mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal läbiviidavaid tegevusi ning nähakse ette leevendusmeetmed otseselt kaevandamisest tulenevatele keskkonnamõjudele. Kõrvaltingimused ja seirevajadused sätestatakse keskkonnaloa eriosades vastavalt asjakohasusele. 3.4.1 Kinnistu kasutusõigus Tegevuskoha kinnistu ei kuulu ettevõttele. Tegemist on riigile kuuluva kinnistuga, mille kasutamiseks sõlmitakse rendileping peale keskkonnaloa muutmist. 3.4.2 Kohaliku omavalitsuse üksuse esitatud tingimused Märjamaa Vallavolikogu nõustus 20.01.2026 otsusega nr 23 Pallika liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa nr KL-519660 muutmise taotlusega järgmistel tingimustel: 1. Mäeeraldisel on lubatud kaevandamine ja toodangu väljavedu esmaspäevast reedeni kell 7.00–19.00. Laupäeviti, pühapäeviti ja riigipühadel on kaevandamine ja toodangu väljavedu keelatud. Erandkorras, kui tööde tegemine väljaspool nimetatud aega on vältimatult vajalik, tuleb selleks eelnevalt taotleda Märjamaa Vallavalitsuse kirjalik kooskõlastus. 2. Müra ja tolmu leviku tõkestamiseks tuleb rajada katendivallid eeskätt mäeeraldise nendele piiridele, mis jäävad lähimate elamukinnistute suunas. Katendivallide asukoht ja kõrgus tuleb kavandada selliselt, et nende mõju elamualadele oleks tõendatavalt leevendav. 3. Tolmu leviku vähendamiseks tuleb kuival perioodil kaevandamis- ja veotööde ajal niisutada karjäärisiseseid teid ja väljaveoteid ning vajaduse korral rakendada muid asjakohaseid tolmutõrjemeetmeid. 4. Vähendamaks karjääri üheaegset mõju rohevõrgustikule ja arvestades ökodukti paiknemisega, tuleb karjäär avada ja korrastada etappide kaupa: esmalt mäeeraldise lõunapoolses osas ning seejärel põhjapoolses osas. 5. Karjääri käitamise ajal tuleb rakendada abinõusid, mis tagavad nõlvade ohutuse ning välistavad ohu tekkimise ulukitele. 6. Kaevandaja peab rakendama meetmeid, mis takistavad karjäärist materjali väljaveol materjali kandumist avalikult kasutatavale teele või erateele kogu kaevandamisperioodi vältel ning vajaduse korral tagama teede viivitamatu puhastamise. Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu nõustus 21.01.2026 otsusega nr 2 Pallika liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa nr KL-519660 muutmise taotlusega, arvestades Märjamaa Vallavolikogu seatud tingimustega ning seada täiendavalt tingimusteks: 1. keskkonnaloa omanikul kooskõlastada tee valdajaga maavara väljaveoks vajaliketeede kasutamise kord ning võimaliku liiklusohutuse ja maantee seisukorrahalvenemise küsimuse lahendamiseks vajalikud meetmed enne nimetatud tegevusealustamist; 2. keskkonnaloa omanik on kohustustatud tagama maavara veol väljaveoteede (sh sillad, truubid jm teerajatised) hoolduse, korrashoiu ning ohutuse. Kruusakattega väljaveoteel tuleb teha pidevat tolmutõrjet ja vältida pori kandmist kõvakattega teedele. Teed peavad olema igal ajal sõiduautoga läbitavad ja kaevise transporditõttu tekitatud kahjustused ja häiringud on loa omanik kohustatud koheselt ja omal kulul kõrvaldama. 3.4.3 Eelhinnangus esitatud keskkonnameetmed Keskkonnaamet on kavandatava tegevuse kohta andnud keskkonnamõjude eelhinnangu ning otsustanud XX.XX.2026 Pallika liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele jätta KMH algatamata. Eelhinnangus analüüsiti karjääri tööga kaasnevate keskkonnahäiringute võimalikku teket ja levimist ning intensiivsust. Eelhinnangu lõppjäreldusena leiti, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju. KMH eelhinnangus esitati keskkonnameetmed lisaks eelhinnangus leitud leevendusmeetmete vajadusele, ka tulenevalt Märjamaa Vallavolikogu ja Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu tingimustest (KOTKAS XX.XX.2026 numbriga DM-133516-XX). Eelhinnangus toodud keskkonnameetmed kanti üle keskkonnaloa kõrvaltingimusteks (toodud korralduse punktis 3.4.4). 3.4.4 Keskkonnaloale kantavad kõrvaltingimused Keskkonnamõju eelhinnangus esitatud kaalutluste alusel kavandas Keskkonnaamet keskkonnahäiringute leevendamiseks lisada antavale keskkonnaloale järgmised asjakohased kõrvaltingimused: 1. Mäeeraldiselt on lubatud kaevandada ja toodangut välja vedada E-R kell 7.00-19.00. L-P ja riigipühadel on kaevandamine ja toodangu väljavedu keelatud. Erandkorras, kui tööde tegemine väljaspool nimetatud aega on vältimatult vajalik, tuleb selleks eelnevalt taotleda Märjamaa Vallavalitsuse kirjalik kooskõlastus. 2. Enne raadamistöid tuleb botaaniku poolt teostada karjääriga piirneval alal III kategooria kaitsealuste liikide, kuradi-sõrmkäpa (Dactylorhiza maculata) ja kahelehise käokeele (Platanthera bifolia), elupaikades inventuur. Liikide arvukuse võimalikku muutumist seirata iga kolme aasta järel ehk siis 3., 6. ja 9. aastal jne peale kaevandamise algust. Kui leitakse, et on siiski mõju veerežiimile ja seeläbi liikide arvukusele, siis tuleb pakkuda välja leevendavad meetmed ja neid rakendada. 3. Vastavalt Põllumajandus- ja Toiduameti 16.08.2022 kirjale nr 6.2-2/35358 ei ole lubatud kaevandamise ja sellele eelnevate tööde käigus kahjustada Pallika liivakarjäärist väljapoole jäävate kraavide ja truupide tehnilist seisukorda ning vältida tuleb sette ja pinnase edasikandumist alast väljuvatesse kuivenduskraavidesse. 4. Müra ja tolmu leviku tõkestamiseks tuleb rajada katendivallid eeskätt mäeeraldise nendele piiridele, mis jäävad lähimate elamukinnistute suunas. Katendivallide asukoht ja kõrgus tuleb kavandada selliselt, et nende mõju elamualadele oleks tõendatavalt leevendav. Vältida mitme suure müratasemega masina samaaegset töötamist mäeeraldise piirialal elamute suunal. Hoida masinad võimalusel karjääri süvendis, kus reljeef ja metsavöönd vähendavad müra levikut. 5. Karjääri tegevusega seonduva õhusaaste leviku piiramiseks tuleb kaevandamise ja vedudeperioodil kuival ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5⁰ C, niisutada karjäärisiseseid teid ja platse. Kui kaevandamist (MaaPS § 6 alusel) ei toimu, ei ole kohustust teid kasta. Vajaduse korral rakendada muid asjakohaseid tolmutõrjemeetmeid. 6. Hoida karjäärisisesed sõidukiirused madalad ning vältida materjali kõrgelt kukutamist laadimisel ja ladustamisel. 7. Rakendada tolmutõrjet lähiümbruses paiknevate kaitsealuste taimeliikide kasvukohtade ja vääriselupaiga suhtes, vajadusel piirata intensiivseid töid ebasoodsate ilmastikuolude korral. 8. Mäeeraldise raadamistöid ei ole lubatud teostada lindude peamisel pesitsusajal ehk 15.03- 31.07. 9. Vähendamaks karjääri üheaegset mõju rohevõrgustikule, tuleb karjäär avada ja korrastada kahes jaos – esmalt planeeritavale ökoduktile lähem mäeeraldise lõunapool ja seejärel mäeeraldise põhjapool. 10. Karjääri töötamise ajal tuleb tagada nõlvade ohutus ulukite karjäärist läbiliikumiseks. 11. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud plastil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks peab karjääris olema vajalikus koguses absorbenti või kõrgelt kontsentreeritud mittetoksilist pesuvahendit, millega saab tekkinud reostuse kokku korjata. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele. 12. Kaevandaja peab rakendama meetmeid, mis takistavad karjäärist materjali väljaveol materjali kandumist avalikult kasutatavale teele või erateele kogu kaevandamisperioodi vältel ning vajaduse korral tagama teede viivitamatu puhastamise. 13. keskkonnaloa omanikul kooskõlastada tee valdajaga maavara väljaveoks vajalike teede kasutamise kord ning võimaliku liiklusohutuse ja maantee seisukorra halvenemise küsimuse lahendamiseks vajalikud meetmed enne nimetatud tegevuse alustamist. 14. keskkonnaloa omanik on kohustustatud tagama maavara veol väljaveoteede (sh sillad, truubid jm teerajatised) hoolduse, korrashoiu ning ohutuse. Kruusakattega väljaveoteel tuleb teha pidevat tolmutõrjet ja vältida pori kandmist kõvakattega teedele. Teed peavad olema igal ajal sõiduautoga läbitavad ja kaevise transporditõttu tekitatud kahjustused ja häiringud on loa omanik kohustatud koheselt ja omal kulul kõrvaldama. 3.5 Ettepanekute ja vastuväidete kaalumine Loa eelnõule ning eelhinnangu ja sellega seonduva KMH algatamata jätmise otsuse eelnõule esitati/ ei esitatud arvamusi. Keskkonnaamet vastas esitatud arvamustele ja vastuväidetele, edastades vastused ka ettevõttele (HMS § 49 lg 3). Olulisemad seisukohad eelnõudele ning XXX Keskkonnaamet on seisukohal, et loa eelnõu vältel esitatud arvamusi on loa menetluse juures piisavalt käsitletud ning täiendavaid loa andmisest keeldumise põhjuseid ei tuvastatud. Seejuures üldist teede kasutust ja korrashoidu väljaspool mäeeraldist ei reguleerita käesoleva keskkonnaloaga. Teede liiklust reguleerib liiklusseadus ja ehitust ehitusseadustik. Nende seaduste järgi võib lisaks reguleerida ka käesolevast keskkonnaloast tulenevat liiklust ning tee korrashoidu. 3.6 Otsekohalduvad nõuded Loaga kaasnevad käitajal õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõte peab järgima AÕKS, JäätS, VeeS, MaaPS ja nende alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et õigusaktidest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda loale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis "Loa omaja meelespea". VAIDLUSTAMINE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Moonika Aunpuu vanemspetsialist maapõuebüroo  EELNÕU 29.04.2026 Pallika maardla Pallika liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine 1. OTSUS Lähtudes eelnevast ning tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõike 1 punktile 1, § 6 lõike 2 punktile 2 ja lõikele 4, § 6¹ lõigetele 3 ja 5, § 9 lõikele 1, § 11 lõigetele 2, 2², 2³, 4, 8 ja 8¹, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõikele 1 ja § 3 punktile 4, keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“, otsustab Keskkonnaamet: 1.1. jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Pallika liivakarjääri keskkonnaloa nr KL- 519660 muutmise taotlusele. 1.2. Pallika liivakarjääri keskkonnaloa nr KL-519660 muutmise taotluse menetlemisel arvestada eelhinnangu punktis 3.3.4. toodud keskkonnameetmetega. 1.3. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud. Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lõike 1¹ punkti 2 kohaselt käesolevast KMH algatamata jätmisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga. 2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED 2.1 Marina Minerals OÜ (registrikood 11349875, Jalgpalli tn 21, Kesklinna linnaosa, Tallinn) esitas 17.09.2025 Keskkonnaametile taotluse Pallika liivakarjääri keskkonnaloa muutmiseks. Taotlus on registreeritud Keskkonnaotsuste Infosüsteemis KOTKAS (KOTKAS) 17.09.2025 numbriga DM-133516-1. Ettevõte taotleb Pallika liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa laienemist olemasoleva mäeeraldisega külgnevale aktiivse tarbevaru plokile 2 aT. 2.2. Keskkonnaloa menetluse algatamises teade on 08.10.2025 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaamet teavitas 08.10.2025 kirjaga nr DM-133516-4 Pallika liivakarjääri keskkonnaloa taotluse esitamisest ja avatud menetluse algatamisest keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid. Avalikustamise käigus ettepanekuid ei esitatud. 2.3. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Pallika liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa taotluse 08.10.2025 kirjaga nr DM-133516-9 Märjamaa ja Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks, tähtajaga hiljemalt 08.12.2025. Märjamaa Vallavolikogu nõustus 20.02.2026 otsusega nr 23 Pallika liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa nr KL-519660 muutmise taotlusega järgmistel tingimustel: 1. Mäeeraldisel on lubatud kaevandamine ja toodangu väljavedu esmaspäevast reedeni kell 7.00– 19.00. Laupäeviti, pühapäeviti ja riigipühadel on kaevandamine ja toodangu väljavedu keelatud. Erandkorras, kui tööde tegemine väljaspool nimetatud aega on vältimatult vajalik, tuleb selleks eelnevalt taotleda Märjamaa Vallavalitsuse kirjalik kooskõlastus. 2. Müra ja tolmu leviku tõkestamiseks tuleb rajada katendivallid eeskätt mäeeraldise nendele piiridele, mis jäävad lähimate elamukinnistute suunas. Katendivallide asukoht ja kõrgus tuleb kavandada selliselt, et nende mõju elamualadele oleks tõendatavalt leevendav. 3. Tolmu leviku vähendamiseks tuleb kuival perioodil kaevandamis- ja veotööde ajal niisutada karjäärisiseseid teid ja väljaveoteid ning vajaduse korral rakendada muid asjakohaseid tolmutõrjemeetmeid. 4. Vähendamaks karjääri üheaegset mõju rohevõrgustikule ja arvestades ökodukti paiknemisega, tuleb karjäär avada ja korrastada etappide kaupa: esmalt mäeeraldise lõunapoolses osas ning seejärel põhjapoolses osas. 5. Karjääri käitamise ajal tuleb rakendada abinõusid, mis tagavad nõlvade ohutuse ning välistavad ohu tekkimise ulukitele. 6. Kaevandaja peab rakendama meetmeid, mis takistavad karjäärist materjali väljaveol materjali kandumist avalikult kasutatavale teele või erateele kogu kaevandamisperioodi vältel ning vajaduse korral tagama teede viivitamatu puhastamise. Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu nõustus 26.01.2026 otsusega nr 1-3/2/2026 Marina Minerals OÜ keskkonnaloa nr KL-519660 muutmisega Märjamaa vallas Pallika liivakarjääris arvestades Märjamaa Vallavolikogu seatud tingimustega ning lisas täiendavalt tingimused: 1. keskkonnaloa omanikul kooskõlastada tee valdajaga maavara väljaveoks vajalike teede kasutamise kord ning võimaliku liiklusohutuse ja maantee seisukorra halvenemise küsimuse lahendamiseks vajalikud meetmed enne nimetatud tegevuse alustamist; 2. keskkonnaloa omanik on kohustustatud tagama maavara veol väljaveoteede (sh sillad, truubid jm teerajatised) hoolduse, korrashoiu ning ohutuse. Kruusakattega väljaveoteel tuleb teha pidevat tolmutõrjet ja vältida pori kandmist kõvakattega teedele. Teed peavad olema igal ajal sõiduautoga läbitavad ja kaevise transporditõttu tekitatud kahjustused ja häiringud on loa omanik kohustatud koheselt ja omal kulul kõrvaldama. 2.4. KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 2¹ viidatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS § 6¹ lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses. KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2, § 6¹ lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1 ja § 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle. KeHJS § 11 lõike 2³ järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk I) ja asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata jätmise kohta, vt ptk II). KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõike 2 või 2¹ alusel, lisatakse otsusele eelhinnang. 2(28)  3. EELHINNANG KeHJS § 6¹ lõike 3 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ja eeldatavast keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 6¹ lõike 5 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (määrus nr 31). Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale: 1. Pallika liivakarjääri keskkonnaloa taotlus koos sinna juurde kuuluvate materjalidega, sh KeHJS § 6¹ lõike 1 kohane teave; 2. Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakendused; 3. Eesti looduse infosüsteem (EELIS, Keskkonnaagentuur); 4. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+” (kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldusega nr 368); 5. Raplamaa maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/80); 6. Märjamaa valla üldplaneering (kehtestatud 20.06.2000 Märjamaa Vallavolikogu määrusega nr 11); 7. Koostatav Märjamaa valla üldplaneering (algatatud 18.12.2018 Märjamaa Vallavolikogu otsusega nr 112). 3.1. Kavandatav tegevus Marina Minerals OÜ taotleb Pallika liivakarjääri keskkonnaloa nr KL-519660 muutmist eesmärgiga laiendada mäeeraldist ja teenindusmaad Pallika maardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokile 2 aT ulatuses, mis jääb välja Via Baltica eelprojekti kohase Pallika ökodukti 500 m kaitsevööndist. Taotletava mäeeraldise ja teenindusmaa pindala on 15,81 ha ning sellega seotud täiteliiva aktiivne tarbevaru on 242,7 tuh m³, kaevandatav varu 232,3 tuh m³, keskmine aastane kaevandamismaht 33 tuh m³. Kaevandamine on kavandatud veepealsena, maavara kasutusotstarve on eeskätt taristuehitus, sh Via Baltica lähiala objektid. Ala korrastatakse pärast varu ammendamist metsamaaks. 3.1.1. Tegevuse iseloom ja maht, maakasutus ja maastiku kirjeldus Mäeeraldise ja selle lähiümbruse kirjeldus Taotletav Pallika liivakarjäär asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Pallika külas riigile kuuluvatel kinnistutel Märjamaa metskond 67 (katastritunnus 88402:002:0500) ja Pallika liivakarjäär (katastritunnus 50201:001:0386). Mäeeraldis paikneb Märjamaa metskond 67 kinnistu loodeosas. Mäeeraldise ja teenindusmaa pindala on 15,81 ha ning ala on metsamaa kõlvik. 3(28) Maapinna reljeef on tasane. Maapinna absoluutkõrgused jäävad valdavalt vahemikku umbes 17,5 kuni 18,5 m. Alal kasvab peamiselt nooremapoolne ja keskealine segamets (kask, kuusk, mänd, lepp) ning alal on tehtud harvendusraiet. Taotletav mäeeraldis kattub kogu ulatuses maaparandussüsteemiga JÄDIVERE5 (TP-675) (tunnus 5111470020070). Ligikaudu 210 kaugusel läänes asub eesvool JÄDIVERE5 (TP-675) (tunnus 51114700200700011M) ja ~280 m kaugusele kirde ja ida suunda jääb eesvool JÄDIVERE9 (tunnus 51114700200700021M). Põllumajandus- ja Toiduameti kooskõlastus on algsele taotlusele lisatud. Taristu ja ligipääsetavuse mõttes paikneb Tallinn–Pärnu–Ikla maantee (tee nr 4) ligikaudu 600 m kaugusel idas ning vahetult lõunas (umbes 20 m tee teljest) asub metsatee Riigimetsa tee (tee nr 8840159), mida kavandatakse kasutada toodangu väljaveoks. Kui karjääri ei ammendata Via Baltica ehitustöödel, eeldatakse metsatee ühendamist planeeritava kogujateede võrguga. Mäeeraldise teenindusmaa ei kattu looduskaitse- ega Natura 2000 aladega ning seletuskirja kohaselt ei jää alale kaitse all olevate liikide leiukohti ega elupaiku. Vahetult läänes, edelas ja kagus asuvad III kategooria kaitsealuste liikide kuradi-sõrmkäpa (Dactylorhiza maculata) elupaigad (KLO9301702, KLO9305236 ja KLO9301698) ja kahelehise käokeele (Platanthera bifolia) elupaigad (KLO9303060, KLO9303061). Ligikaudu 190 m kaugusel idas asub vääriselupaik VEP nr 206817. Lähimad elamud jäävad taotletavast Pallika mäeeraldisest 520 - 650 m kaugusele kirdesse ja itta Kivirähe (katastritunnusega 88402:002:0550), Veileri (katastritunnus 88402:002:0410) ja Uuelepiku (katastritunnus 88402:002:0083) kinnistutele. Mäeeraldisest ca 370 m kaugusel asub pärandkultuuri objekt vaigutuslank (503:EKM:009), millest on säilinud 50-90%. Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt jääb kavandatav Pallika liivakarjäär rohevõrgustiku alale. Katend Enne kaevandamise alustamist raadatakse mets, juuritakse kännud ning teisaldatakse kattekiht. Katend kooritakse järk-järgult buldooseri või ekskavaatoriga ning ladustatakse teenindusmaale. Katendit kasutatakse müra- ja tolmutõkkevallide rajamiseks ning pärast maavara ammendamist karjääriala korrastamisel. Ökodukti kaitsevööndi poolne karjääri osa ümbritsetakse umbes 1,5 m kõrguse pinnasevalliga. Katend koosneb 0,1–0,4 m paksusest mullakihist ja keskmiselt 0,2 m paksusest huumusega liivakihist. Kokku on katendi paksus 0,3–0,6 m (keskmiselt 0,4 m). Katendi maht taotletaval mäeeraldisel on 62 tuh m³. Kasulik kiht 4(28) Kasulik kiht on täiteliiv. Kasuliku kihi paksus on 0,9–1,7 m (keskmiselt 1,5 m). Kasuliku kihi lamamiks on sinakashall sitke savi, mäeeraldise kagunurgas esines lamamina sinakashall liivsavimoreen. Taotletav mäeeraldis hõlmab Pallika maardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokke 1 aT ja 2 aT. Aktiivne tarbevaru on kokku 242,7 tuh m³ ning kaevandatav varu 232,3 tuh m³. Keskmine aastane kaevandamismaht on 33 tuh m³. Hüdrogeoloogia Seletuskirja kohaselt on Pallika liivakarjääris varu kogu ulatuses veetasemest kõrgemal. Seetõttu ei pumbata kaevandamisel karjäärist vett välja ega alandata veetaset. Taotluse ja seletuskirja kohaselt toimub kaevandamine veepealsena. Mäeeraldis kattub kogu ulatuses maaparandussüsteemiga JÄDIVERE5 (TP-675). Ligikaudu 210 m kaugusel läänes paikneb eesvool JÄDIVERE5 ning umbes 280 m kaugusel kirde ja ida suunas eesvool JÄDIVERE9. Nõlvad Nõlvade kujundamine, stabiilsuse tagamine ja ohutuse nõuded määratakse kaevandamisprojektis ning neid tuleb järgida nii kaevandamise käigus kui ka korrastamisel. Ökodukti kaitsevööndi poolses servas kasutatakse lisameetmena pinnasevalli (umbes 1,5 m), mis toimib ühtaegu piirde ja leevendusmeetmena. Kasutatav tehnoloogia Maavara kaevandatakse ekskavaatori ja või laaduriga. Kaevis laetakse otse kalluritele väljaveoks. Katendi koorimine toimub vastavalt prognoositavale kaevandamismahule järk-järgult buldooseri või ekskavaatoriga. Täpne kaevandamistööde metoodika ja ajakava määratakse kaevandamisprojektis. Maa korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve pärast tegevuse lõppu on metsamaa. Korrastamise põhimõtted ja ruumiline lahendus on esitatud korrastatud ala plaanil. Katend ladustatakse teenindusmaale ning kasutatakse pärast maavara ammendamist karjääriala korrastamisel. 3.1.2. Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+“ on maavarade kaevandamise kohta märgitud järgmist: • Eestis on viimastel aastatel rohetaristu määratlemisel ära tehtud suur töö – maakondade teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” üheks 5(28)  alateemaks oli rohevõrgustik. Võrgustiku ja selle osiste piire ja kasutustingimusi on täpsustatud valdade hiljem kehtestatud üldplaneeringutes. Rohevõrgustiku kavandamisel kasutati Eestis integreeritud lähenemist, kuivõrd võrgustiku toimimist vaadeldi koos asustuse ja tehnilise taristuga, et leida konfliktikohad ja pakkuda lahendusi rohevõrgustiku sidususe tagamiseks. Seega on rohevõrgustik planeeringuline meede, mis parandab loodushoiu olukorda ja kestliku arengu võimalusi. Sellist tasakaalustatud vaatenurka tuleb tehnilise taristu planeerimisel ja maavarade kaevandamisel rakendada ka edaspidi. • /…/ Kui rohevõrgustiku tuumaladele kavandatakse suuri, riigi toimimiseks vajalikke objekte, tuleb tagada tuumalasisene ja tuumaladevaheline sidusus. Maavarade kaevandamisel tuleb see tagada rekultiveerimise või asendusalade leidmise kaudu. Üleriigiline planeering ei käsitle väga põhjalikult maavaradega seonduvat ega liivakarjääre spetsiifiliselt. Tuuakse välja hetkeolukord. Rapla maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/80). Rapla maakonnaplaneeringus on välja toodud maardlate ja maavarade kaevandamisest mõjutatud alade üldised kasutustingimused: • Maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel, rohelise võrgustiku aladel ja väärtuslikel põllumajandusmaadel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda kaevandamise mõju maastikukomponentidele. • Juhul, kui kaevandamine on vältimatu, tuleb see korraldada selliselt, et tekiks võimalikult vähe mõju rohelisele võrgustikule, maastiku ilmele ning puhkeotstarbelise, metsa- ja põllumajandusliku kasutuse huvidele, rakendades maksimaalselt võimalikke leevendusmeetmeid. • Eelistada tuleb maavara kaevandamist eemal asustatud aladest ning sealjuures tuleb arvestada kaevandatud maavarade transpordiga kaasnevate negatiivsete mõjude ja vastavate leevendusmeetmetega (nt mustkatte rajamine). Tiheasustatud aladel peab säilima kvaliteetne elukeskkond. • Kasutuselevõetud maardlates peab kaevandamine toimuma keskkonnasõbralikult ja ressursisäästlikult: ammendada maardla varud võimalikult lühikese ajaga, kasutades ära kaasnevad maavarad; alad korrastada, kasutades neid edaspidiselt metsa- puhke või ehitusalana. • Arvelevõetud maavaravarud peavad säilima kasutamis- ja kaevandamisväärsena. • Maardlate kasutuselevõtul või maardlas uute karjääride rajamisel tuleb enne maavara kaevandamise lubamist selgitada välja keskkonnamõju võimalik ulatus (vastavavalt vajadusele keskkonnamõju hindamise läbiviimine; müra, tolmu ja vibratsiooni mõõtmine või modelleerimine, hüdrogeoloogilised uuringud jne) ning rakendada asjakohased meetmed kaasnevate keskkonnamõjude vältimiseks või leevendamiseks. Raplamaa maakonnaplaneeringus 2030+ on toodud, et Raplamaal ei ole riikliku tähtsusega liiva või kruusamaardlaid. Kohalikud maardlad paiknevad maakonna idaosas. Maakonna liivakarjäärideks on Tiitsu ja Hagudi karjäär. Taotletava Pallika liivakarjäär asukohas Raplamaa maakonnaplaneering piirkonda detailselt ei käsitle. 6(28) Samuti on toodud maakonnaplaneeringus: • Maavaradega varustatuse tagamist käsitletakse avaliku huvina, kuid kaevandamistegevuse eelduseks saab pidada parimate teadaolevate tehniliste ja muude võimaluste kasutamist, vähendamaks kaasnevat häiringut nii looduskeskkonnale kui elanikele. Kaevandamisjärgselt tuleb kasutatud alad korrastada, kas loodusliku keskkonna taastumiseks, majandustegevuseks või rekreatsiooniks sobilike aladena. • Maavarade kasutamisel rohevõrgustiku alal on eesmärk negatiivse keskkonnamõju minimeerimine ning looduslike protsesside ja maastikuilme taastamine pärast majandustegevuse lõppemist. • Lähema 5-10 aasta perspektiivis on tõenäoline kruusa- ja liivakarjääride varude intensiivne täiendav kasutuselevõtt seoses Rail Balticu rajamisega./…/ Raplamaa maakonnaplaneeringu 2030+ KSH aruandes on toodud maavara kaevandamise osas järgnevat: • Maavara kaevandamise puhul on maakonnaplaneeringus sätestatud, et eelistada tuleb maavara kaevandamist eemal asustatud aladest ning sealjuures tuleb arvestada kaevandatud maavarade transpordiga kaasnevate negatiivsete mõjude ja vastavate leevendusmeetmetega. Tingimus on suunatud kvaliteetse elukeskkonna säilitamisele ja negatiivsete mõjude vältimisele. Transpordikoormusega seotud leevendusmeetmete näitena saab siinkohal välja tuua kruuskattega juurdepääsuteede mustkatte alla viimist. Kaevandamise mõjude asjakohased leevendusmeetmed selgitatakse reeglina välja objekti keskkonnamõju hindamise ja/või kaevandamisloa taotluse menetluse käigus. • Maakonnaplaneering ei näe ette lahendusi, mis ohustaksid maavarade kasutatavust. Arvestatud on, et arvelevõetud maavaravarud peavad säilima kasutamis- ja kaevandamisväärsena. Teataval määral piiravaks on maardlate paiknemine rohelise võrgustiku aladel ja väärtuslikel põllumajandusmaadel. Kaevandamine rohelise võrgustike aladel on võimalik, kui rakendada leevendusmeetmeid ja tagada ammendatud kaevandamisalade sobiv korrastamine. Väärtuslikel põllumajandusmaadel kaevandamisel on pinnase koorimine üldjuhul vältimatu ning kaevandamisele eelnenud olukorra taastamine pole seetõttu eeldatavalt võimalik. • Planeeringuga määratakse maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimused, mis on suunatud kaevandamisest tulenevate keskkonnamõjude leevendamisele. Kaevandamisega rikutud maa korrastamise suund määratakse täpsemalt maavara kaevandamise loas ja korrastamine toimub vastavalt Keskkonnaameti poolt antud korrastamise tingimustele. • Maardlate kasutuselevõtu tuleb maakonnaplaneeringu kohaselt vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel, rohelise võrgustiku aladel ja väärtuslikel põllumajandusmaadel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda kaevandamise mõju maastikukomponentidele, rakendada leevendusmeetmeid ning korrastada ala peale varude ammendumist. • Kaevandamisega rikutud maa korrastamise suund määratakse täpsemalt maavara kaevandamise loas ja korrastamine toimub vastavalt Keskkonnaameti poolt antud 7(28)  korrastamise tingimustele. Ammendatud alade metsastamisel tuleb kaaluda, milline kooslus on jätkusuutlik ning võimaldab tulevikus sidusust piirnevate rohelise võrgustiku komponentidega. Eelnevast nähtub, et nii üleriigiline- kui ka maakonnaplaneering ei välista kaevandamistegevust antud piirkonnas. Kuna maakonnaplaneeringu kohaselt jääb ala rohevõrgustiku alale, siis oluliseks faktoriks otsustamisel on rohevõrgustik. Liivakarjääri korrastamine metsaks toetab rohevõrgustiku funktsiooni taastumist pikemas perspektiivis. Maakonnaplaneering ei välista rohevõrgustikus kaevandamist, kui arvestatakse planeeringus toodud tingimustega. Rohevõrgustiku kasutamisel tuleb säilitada võrgustiku terviklikkus ja sidusus ning vältida loodusalade killustumist. Planeeringutingimuste järgi ei tohi looduslike alade osatähtsus rohevõrgustiku tuumaladel langeda alla 90% ning koridorides alla 70%, vajadusel tuleb rakendada kompenseerivaid meetmeid. Seletuskirjas on põhjendatud, et taotletava karjääri teenindusmaa 15,81 ha moodustab rohevõrgustiku tuumalast ligikaudu 0,2% ning koos tuumalas olemasolevate mittelooduslike aladega jääb mittelooduslike alade osakaal alla 1%, mistõttu looduslike ökosüsteemidega kaetus säilib üle 99% ja Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ tingimused on täidetud. Et rohevõrgustiku tuumala on asukohas kitsas, on ettevaatusprintsiibist lähtudes kavandatud karjääri avamine ja korrastamine kahes jaos, lõunaosas ligikaudu 7 ha ja põhjaosas ligikaudu 8 ha, et vähendada üheaegset mõju rohevõrgustikule ja tagada ka rohevõrgustiku koridori nõue, kusjuures töötav osa moodustaks hinnanguliselt 22% ja looduslik osa 78%. Seletuskiri rõhutab ka, et karjäär ei tööta öisel ajal, mil on peamine ulukite liikumise aeg, mistõttu tuleb tööperioodil tagada nõlvade ohutus ulukite läbiliikumiseks, ning et kaevandamisjärgne metsastamine pärismaiste puuliikidega toetab rohevõrgustiku toimimise taastumist. Lisaks on rohevõrgustiku sidusmaastiku kontekstis oluline, et teenindusmaast ligikaudu 500 m kaugusel ida suunas on planeeritav Pallika ökodukt, mis on ette nähtud ulukite ülepääsuks riigiteel nr 4. Märjamaa valla üldplaneering (kehtestatud 20.06.2000 Märjamaa Vallavolikogu määrusega nr 11). Üldplaneeringu seletuskirja (punkt 2.1.) märgib järgmist: • maavarade levikualadega tuleb arvestada, kuid perspektiivne kaevandamine ei sobi: Vardi loometsa kaitsealal, üldjuhul Märjamaa ümbruse metsavööndis (va Orgita paekaevandamis), Märjamaa, Ohukotsu ja Haimre asulate arenduspiirkonnas ning Paeküla-Tolli, Velise ja Järtade puhkealal. Pallika liivakarjäär ei jää eelnimetatud aladele. Seega puudub otseselt vastuolu kehtiva üldplaneeringuga. Koostamisel on uus Märjamaa valla üldplaneering (algatatud 18.12.2018 Märjamaa Vallavolikogu otsusega nr 112). Koostamisel oleva üldplaneeringu eelnõus (05.08.2024 versioon) on maavara kaevandamise osas toodud järgnev: • Mäetööstuse alad on reserveeritud aladele, mille kohta on üldplaneeringu koostamise ajal kehtiv kaevandamisluba. 8(28)  • Mäetööstuse alale võib rajada maavara kaevandamiseks ja töötlemiseks vajalikke ehitisi ja karjääri ehk pealmaakaevandamise mäeeraldise tegemiseks ja töötlemiseks vajalikke ehitisi. • Varude ammendumisel nähakse üldplaneeringus kohustus alad korrastada vastavalt Keskkonnaameti poolt antud korrastamise tingimustele. Varude ammendumisel tuleb mäetööstuse alad kas korrastada puhkealadeks, või leida muud sotsiaalmajanduslikest ja keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvad sobivad lahendused. Puhkeala kujundamine peale ammendumist on seotud karjääri korrastamisprojektiga. Kaevandatud maa tuleb korrastada enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist (MaaPS § 84). Kaevandamisega rikutud maa korrastamise suund määratakse täpsemalt maavara kaevandamise loas ja korrastamine toimub vastavalt Keskkonnaameti poolt antud korrastamise tingimustele. Ühtlasi võib nimeteatud protsessis selguda, et kaevandatud alal on parimaks lahenduseks hoopis muu sotsiaalmajanduslikest ja keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt sobiv lahendus. Hoonete ehitamine maardla alal on võimalik peale maavara ammendamist. • Üldplaneering kajastab maardlate infot taustinfona, nende kasutusele võtmine maavara väljamise eesmärgil toimub õigusaktides sätestatud korras. Kaevandamisalade suurendamine toimub läbi kaevandamise lubade taotlemise Keskkonnaametilt, mis ei ole otseselt seotud üldplaneeringuga. • Põhjendatud juhul tuleb suurendada juurdepääsuteede, sealhulgas kaevandamisaladele, tuulikuparkide, tööstusalade, juurdepääsu-teede, kaasa arvatud riigiteede kandevõimet või viia need muul moel liikluskoormusega vastavusse. • Kaevandamistegevusel tuleb võimalusel vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel. Väärtuslike maastikuelementide säilitamise nõue ei kehti alade kohta, kuhu on antud õigusakti kohane luba maavara kaevandamiseks ning kus see nõue takistaks maavara kaevandamise läbi viimist. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb kaaluda eelnevalt kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele. Vallavalitsusel on õigus otsustada keskkonnamõju strateegilise hindamise ja täiendavate uuringute koostamise vajaduse üle. Kaevandamisloa taotluse menetlemisel tuleb esitada maastikuanalüüs koos korrastamisprojektiga. • Maastikku või ehitisi jäädavalt muutvate tegevuste (uue hoone või rajatise ehitamine, pärandkultuuriobjekti ümberehitamine, kaevandamine, raadamine vm) korral pärandkultuuriobjekti alal või selle vahetus ümbruses on Märjamaa Vallavalitsusel õigus nõuda maastikuanalüüsi või muinsuskaitse eksperdi eksperthinnangu koostamist, mille alusel otsustada tegevuse sobivuse ja eritingimuste vajaduse üle. Maastikuanalüüsi või eksperthinnangu nõude rakendamisel ja/või tegevuse lubamisel/eritingimuste seadmisel lähtutakse konkreetse pärandkultuuriobjekti eripärast, Muinsuskaitsemeti seisukohtadest ja/või võimalikust avalikust huvist. • Kaevandamine rohevõrgustiku alal on võimalik üksnes juhul, kui rakendada leevendusmeetmeid ja tagada ammendatud kaevandatud alade sobiv korrastamine (et see tagaks rohevõrgustiku toimimise). Kaevandamise/ karjääri sulgemisel on eelistatud selline kaevandatud ala korrastamise viis, mis tagab kaevandatud ala edasise toimimise rohevõrgustiku osana. Kohustuslik on teha eksperthinnang rohevõrgustiku sidususe tagamiseks. Seega ei lähe kavandatav tegevus ka koostamisel oleva üldplaneeringuga vastuollu. Oluliseks faktoriks otsustamisel on rohevõrgustik. Korrastamine metsaks toetab rohevõrgustiku funktsiooni taastumist. Kavandatav tegevus ei lähe üldplaneeringuga vastuollu, kui juhindutakse eelpool nimetatud tingimustest. 3.1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade (nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik) kasutamine 9(28) Maa ja maapõu Kavandatav tegevus on täiteliiva kaevandamine Pallika maardlas Pallika mäeeraldisel pindalaga 15,81 ha. Mäeeraldis ja teenindusmaa kattuvad. Ala asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Pallika külas riigile kuuluvatel kinnistutel. Maavara peamine kasutusotstarve on taristuehitus. Taotletav varu hõlmab aktiivse tarbevaru plokke 1 ja 2, varu suurus on 242,7 tuh m³ ning kaevandatav varu 232,3 tuh m³. Kaevandamise keskmine aastane maht on 33 tuh m³. Maakasutus muutub kaevandamise perioodil metsamaast mäetööstusmaaks, sest enne kaevandamist raadatakse mets ja eemaldatakse katend. Tegemist on ajutise maakasutusega, sest kaevandamisjärgse korrastamise suunana nähakse ette ala metsastamine. Pinnas ja katend Mulla ja katendi ressursikasutus seisneb kasvukihi koorimises ja taaskasutamises karjääri sees. Katendiks on 0,1–0,4 m paksune mullakiht ja keskmiselt 0,2 m paksune huumusega liiv, mis kokku moodustavad kasvukihi. Katendi kogupaksus on 0,3–0,6 m (keskmiselt 0,4 m) ning katendi maht mäeeraldisel on 62 tuh m³. Katend kooritakse järk-järgult buldooseri või ekskavaatoriga ja ladustatakse teenindusmaal. Katendit kasutatakse kaevandamise ajal müra- ja tolmutõkkevallide rajamiseks ning pärast varu ammendamist karjääriala korrastamiseks, sh karjäärisüvendi põhja tõstmiseks, et täita korrastamisele seatud nõuded maapinna kõrguse ja veetaseme suhtes. Vesi Taotluse kohaselt ei kavandata veevõttu ega veeheidet. Hüdrogeoloogiliselt oluline on, et kaevandatav varu paikneb veetasemest kõrgemal. Seetõttu ei pumbata kaevandamisel karjäärist vett välja ega alandata põhjaveetaset. Sellest tulenevalt ei ole kavandatava tegevuse iseloomust tulenevat põhjavee alandamisega seotud kuivendusmõju ette näha. Ala kattub maaparandussüsteemiga JÄDIVERE5 (TP-675) ning lähiümbruses paiknevad eesvoolud JÄDIVERE5 ja JÄDIVERE9. See tähendab, et kaevandamise ajal tuleb arvestada olemasoleva kuivendustaristu säilitamise ja kaitsega. Vee kasutus võib praktikas piirduda töökorraldusliku veega tolmutõrjeks kuival perioodil karjäärisisestel teedel. Taotleja on toonud leevendusmeetmena välja teede niisutamise või kaltsiumkloriidiga töötlemise võimaluse. Looduslik mitmekesisus (taimestik ja loomastik) 10(28) Mäeeraldis ja teenindusmaa ei kattu looduskaitse- ega Natura 2000 aladega. Ala on valdavalt nooremapoolse ja keskealise segametsaga (kask, kuusk, mänd, lepp), kus on tehtud harvendusraiet. Kaevandamise eelduseks on metsa raadamine, mis tähendab kohalikku elupaigamuutust kaevandamisalal. Taotletava mäeeraldise läänes, edelas ja kagus asuvad III kaitsekategooria taimeliikide kuradi- sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata) ja kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) kasvukohad. Taotleja hinnangul kuivendusmõju nendele kasvukohtadele puudub, sest veetaset ei alandata. Potentsiaalne mõju võib avalduda eeskätt tolmu kaudu kuival perioodil, mida leevendatakse teede niisutamise või kaltsiumkloriidiga töötlemisega. Samas, kui kaevandatav osa jääb võrreldes ümbrusega madalam, siis koguneb sinna vesi. Kui tegu on hetkel kõrgendikuga, siis praegu voolab ka sellelt sademete vesi pigem kõrval olevatele madalamatele aladele. Kõrgendiku ära kaevamisel see efekt kaob, kuid taimi mõjutab kindlasti lisaks põhjaveele ka sademetest tulev vesi. Sega tuleb kuradi-sõrmkäpa ja kahelehelise käokeele kasvutingimuste säilitamiseks rakendada seiret ja leevendusmeetmeid. Muud ressursid (energia, kütused, materjalid) Tegevuse energiakasutus ja muud ressursid on seotud peamiselt kaevandamis- ja veotehnikaga. Maavara kaevandatakse ekskavaatori ja või laaduriga ning kaevis laaditakse otse kalluritele väljaveoks. Seega kasutatakse diislikütust sisepõlemismootoritega masinate tööks ning transpordiks. Materjalidest kasutatakse vajadusel tolmutõrjeks vett või kaltsiumkloriidi. Keskkonnaohutuse tagamiseks peetakse karjääris vajalikus koguses absorbenti või mittetoksilist pesuvahendit võimaliku kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks. Masinate suuremahulisi hooldus- ja remonttöid karjäärialal ei kavandata, hooldus tehakse üldjuhul selleks ettenähtud kohtades. 3.1.4. Tegevuse energiakasutus Peamised energiatarbijad karjääri avamise järgselt on karjääris töötavad seadmed ja masinad. Energiat kulub ettevalmistustöödeks (piiride märkimine, kõrghaljastuse eemaldamine, katendi eemaldamine), maavara kaevandamiseks ja kaevise laadimiseks transpordivahenditele. 3.1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral looduskeskkonda. Pallika liivakarjääris kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks maastikupildi visuaalne muutumine, müra, õhusaaste (tolm). Heide pinna- ja põhjavette Kavandatava tegevuse puhul ei ole ette nähtud vee erikasutust ega heitvee ärajuhtimist. Kaevandamine toimub veepealsena ning varu paikneb kogu ulatuses veetasemest kõrgemal, 11(28) mistõttu ei pumbata kaevandamisel karjäärist vett välja ega alandata veetaset. Sellest tulenevalt ei kaasne kavandatava tegevusega põhjaveetaseme alandamisest lähtuvat veerežiimi muutust ega sellele omast heidet pinna- või põhjavette. Arvestada tuleb, et ala paikneb maaparandussüsteemis ning lähiümbruses paiknevad eesvoolud. Eeskätt tuleb vältida tööde käigus setete ja reostuse kandumist kuivenduskraavidesse ning tagada, et tegevus ei kahjusta olemasolevat kuivendustaristut. Otsest pinna- või põhjaveeheidet tegevuse tavapärase töökorralduse juures ei kavandata. Heide pinnasesse Pinnasesse heite peamine realistlik allikas on tehnika kasutamisega seotud naftasaaduste juhuslik sattumine pinnasesse (kütuse või õli leke rikke või avarii tõttu). Taotleja on selgitanud, et masinate suuremahulisi hooldusi ja remonte karjäärialal ei planeerita ning kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb vältida kütuse või õli sattumist pinnasesse. Võimalike rikete ja avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks on karjääris olemas absorbent või mittetoksiline pesuvahend, millega saab tekkinud reostuse kokku korjata. Tavapärase töö käigus tekkiv pinnasereostus on vähetõenäoline, kui järgitakse kirjeldatud töökorralduslikke meetmeid. Heide õhku Välisõhku suunatud heide avaldub eelkõige tolmu ja heitgaasidena. Taotleja hinnangul on kaevandamismasinate poolt tekitatav tolm väike ja sadestub valdavalt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võib levida tolm eeskätt kallurautode liikumisel karjäärisisestel ja väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste põhjal võib transpordist tekkiv tolm levida lagedal maastikul keskmise tuulega umbes 200 kuni 250 m kaugusele, mistõttu on ette nähtud tolmu levikut piiravad meetmed, sh teede ja ladude niisutamine ning vajadusel kaltsiumkloriidi kasutamine. Taotleja on toonud välja ka tahkete osakeste heitkoguse hinnangu liiva ladustamisel ja laadimisel, kasutades emissioonifaktoreid. Keskmise aastase kaevandamismahu korral on tahkete osakeste summaarne heitkogus hinnanguliselt suurusjärgus 0,033 t ning õhusaasteloa künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Lisaks tolmule tekib õhku heitgaaside heide karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst (nt NOx, SO₂ ja lenduvad orgaanilised ühendid). Taotleja hinnangul kasutatakse tehniliselt korras ja nõuetele vastavaid mehhanisme, mistõttu ei eeldataks heitgaasidega seotud olulist õhusaaste probleemi. Oluline on, et karjääris ei plaanita kasutada sõelumiskompleksi ega purustus-sorteerimissõlme, mis vähendab tolmu tekke potentsiaali võrreldes tegevustega, kus materjali purustatakse või sõelutakse. 12(28) Müra Müra tekib peamiselt kahest allikast: kaevandamisega seotud masinate töö ja transport. Seletuskirjas on esitatud karjääris töötavate masinate tüübid ning nende müratasemed 15 m kaugusel ning rõhutatud, et transpordimüra ei ole pidev ja kumulatiivselt määrav võib olla samaaegne masinatöö. Taotleja on lisanud müra arvutusliku hinnangu, mille kohaselt on maksimaalne arvutuslik müra lähimal elamualal kuni 49 dB ning see ei ületa II kategooria elamuala päevast piirtaset. Samas on märgitud, et arvutuses ei ole arvestatud seda, et masinad võivad paikneda hoonestusala tasapinnast madalamal ning karjääri ja elamu vahel võivad olla müra tõkestavad puud. Lisaks planeeritakse mäeeraldise servale müratõkkevall, et takistada ülenormatiivse müra levikut mäeeraldise piiridest väljapoole. Töökorralduslik leevendusmeede on ka öise töö välistamine. Seletuskirja kohaselt ei planeerita kaevandamist öisel ajal (23.00–7.00). Märjamaa valla seisukohas on täiendava tingimusena toodud kaevandamise ja väljaveo lubamine tööpäeviti kindlas ajavahemikus ning nädalavahetustel ja riigipühadel keelamine, mis vähendab mürast tingitud häiringuid. Vibratsioon Pallika liivakarjääris ei kasutata tööde teostamisel lõhkamist ega hüdrovasaraid. Seetõttu ei ole eeldada olulist vibratsioonihäiringut. Muu karjääritehnika (ekskavaatorid, laadurid, veokid) tekitatud vibratsioon piirdub vahetu tööala lähiümbrusega. Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Kavandatud töödega ei kaasne mõju, mis oleks seotud valguse, soojuse, kiirguse või lõhnadega. Täiendavat püsivat valgustust, soojus- või kiirgusallikaid ega lõhnavaid protsesse (nt materjali termiline töötlemine, kemikaalide kasutamine) ei ole ette nähtud. 3.1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine Jäätmeseaduse § 7¹ lõike 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Pallika liivakarjääri kavandatava tegevuse puhul ei taotleta jäätmekäitlusega seotud keskkonnaloa eriosa ning taotluse kohaselt ei teki tootmisprotsessis jäätmeid, kuna kaevandatav maavara turustatakse ja eemaldatav katend kasutatakse karjääri siseselt ära. Katend kooritakse, ladustatakse teenindusmaal ning suunatakse tööde käigus müra- ja tolmutõkkevallide rajamiseks ja hiljem ala korrastamiseks, mistõttu käsitletakse seda eelhinnangus ressursina, mitte jäätmena. Kaevandamise ettevalmistuses võib tekkida biomassi (kännud), mille taotleja suunab kasutusse küttematerjalina. Töö käigus võib väheses koguses tekkida olmejäätmeid, mis tuleb koguda ja anda üle nõuetekohasele jäätmekäitlejale. Ohtlikke jäätmeid tavapärases töökorralduses ei teki, 13(28) kuid rikke või avarii korral võib tekkida saastunud absorbent või vajadus eemaldada saastunud pinnast, mis tuleb koguda eraldi ja anda üle ohtlike jäätmete käitlemisõigust omavale isikule. 3.1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus Kaevandamisel tuleb rangelt jälgida, et ei satuks kütust või õli pinnasesse. Mäetöödel on potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri mäemasinate tehnilised avariid. Selle tulemusel võib pinnasesse sattuda diiselkütust ja/või määrdeaineid, millega võidakse saastada nii pinnast kui ka vett. Selle vältimiseks tuleb pidevalt jälgida masinate tehnilist seisundit ning planeerida karjääri projektis avariide likvideerimise viisid. Tuleb tagada kütte- ja määrdeainete pinnasesse sattumise vältimiseks ettenähtud kaitsevahendite olemasolu ja korrashoid. Remontimine peab toimuma selleks ettenähtud kohtades. Võimaliku tekkinud reostuse likvideerimiseks peab olema karjääris töötajatel teada kindel tegevusplaan. 3.1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht puudub. 3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond Pallika liivakarjääri taotletav mäeeraldis asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Pallika külas riigile kuuluvatel kinnistutel Märjamaa metskond 67 ja Pallika liivakarjäär. Mäeeraldis paikneb Märjamaa metskond 67 kinnistu loodeosas. Ala reljeef on tasane ning maapinna absoluutkõrgused jäävad valdavalt vahemikku umbes 17,5 kuni 18,5 m. Taimkate on valdavalt nooremapoolne ja keskealine segamets. Taotletav mäeeraldis kattub kogu ulatuses maaparandussüsteemiga JÄDIVERE5 ning lähiümbruses paiknevad eesvoolud (u 210 m läänes ja u 280 m kirde ja ida suunas), mis seob ala kuivendustaristuga ja eeldab tööde tegemisel setete ja reostuse vältimist ning taristu säilitamist. Ala on seotud Via Baltica eelprojekti kohase Pallika ökodukti lahendusega. Taotluses on plokist 2 aT välja jäetud ökodukti 500 m kaitsevööndisse jääv osa ning laienemine on kavandatud üksnes kaitsevööndist väljapoole. Lähiümbruse tundlikud objektid on eeskätt elamud, mis jäävad seletuskirja järgi mäeeraldisest ligikaudu 520 kuni 650 m kaugusele kirdesse ja itta. Looduskaitse osas ei kattu teenindusmaa Natura 2000 ega kaitstavate aladega, kuid vahetus lähiümbruses on III kaitsekategooria taimeliikide kasvukohad ning ligikaudu 190 m kaugusel idas vääriselupaik. Ligipääsu ja võimalikku mõju ruumilist ulatust mõjutab oluliselt ka teedevõrk. Tallinn–Pärnu– Ikla maantee jääb umbes 600 m kaugusele itta ning vahetult lõunas paikneb Riigimetsa tee, mida on kavandatud kasutada toodangu väljaveoks. 14(28) Täpsemalt on asukohta ja ümbritsevat käsitletud käesoleva eelhinnangu ptk-s 3.1.1. 3.2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuv või planeeritav tegevus Olemasolev maakasutus taotletaval alal on metsamaa. Mäeeraldis ja teenindusmaa metsakõlvik on pindalaga 15,81 ha. Planeeritav maakasutus kaevandamise perioodil on kaevandamisala koos teenindusmaaga, mille tulemusel toimub ajutine maakasutuse muutus metsamaast mäetööstuslikuks kasutuseks. Planeeritavatest tegevustest lähiümbruses on eelhinnangu seisukohalt määravaim Via Baltica taristu ning sellega seotud Pallika ökodukti rajamise vajadus ja kaitsevöönd. Taotluses on sellega arvestatud, välistades ploki 2 aT kaitsevööndisse jääva osa kaevandamise. Lisaks on taotluse põhjenduse kohaselt piirkonnas lähiaastatel suur maavarade nõudlus taristuehituse tõttu, mis kujundab kaevandamise ajastuse ja logistika. Kaevandamisjärgne planeeritav maakasutus on metsamaa. See tähendab, et maakasutuse muutus on ajutine ja lõpp-otstarve on metsastamine vastavalt korrastamise lahendusele. Täpsem ülevaade olemasolevast maakasutusest ning planeeritavast maakasutusest ja tegevusest on antud ptk-s 3.1.1. 3.2.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime) Alal esinevatest loodusvaradest ja nende kasutamisest on toodud ülevaade eelhinnangu ptk-s 3.1.3. Maa, muld ja pinnas Taotletav mäeeraldis ja teenindusmaa paiknevad metsamaal pindalaga 15,81 ha. Ala reljeef on tasane ning maapinna absoluutkõrgused on valdavalt ligikaudu 17,5–18,5 m. Katend koosneb 0,1–0,4 m paksusest mullakihist ja keskmiselt 0,2 m paksusest huumusega liivakihist, katendi kogupaksus on 0,3–0,6 m (keskmiselt 0,4 m). Katend kooritakse ja ladustatakse teenindusmaal ning suunatakse tagasi kasutusse müra ja tolmu leevendamiseks ning hiljem ala korrastamiseks, st pinnasressurss on kättesaadav ja taaskasutatav. Taastumisvõime seisukohalt on oluline, et muld ja huumusrikas kasvukiht säilitatakse ja kasutatakse korrastamisel, mis võimaldab metsastamist ja mulla funktsioonide taastumist pärast kaevandamise lõppu. Maavara Ala paikneb Pallika maardlas ning loodusvarana esineb täiteliiv. Mäeeraldis hõlmab aktiivse tarbevaru plokke 1 aT ja 2 aT. Aktiivne tarbevaru on kokku 242,7 tuh m³, kaevandatav varu 232,3 tuh m³ ning keskmine aastane kaevandamismaht 33 tuh m³. Kasuliku kihi paksus on 0,9–1,7 m 15(28) (keskmiselt 1,5 m) ning lamamiks on sinakashall sitke savi, kohati sinakashall liivsavimoreen. Maavara kvaliteeti kirjeldatakse taotluses täiteliivana ning kasutusotstarbena on rõhutatud taristuehitust. Taastumisvõime mõttes on maavara taastumatu loodusvara. Põhja- ja pinnavesi Pallika liivakarjääri alal on hüdrogeoloogilises läbilõikes maapinnalt esimeseks veekihiks Kvaternaari veekompleks, mis on seotud Antsülusjärve liivade levikuga. Veepidemeks on vähese veejuhtivusega savi ja/või moreen. Kvaternaarisetete põhjavesi on surveta ja toitub sademetest. Põhjavee tase jäi uuringuaegsete mõõtmiste andmetel (13. - 14.04.2022) veepidemeks oleva savi pinnale, 1,5 - 2,1 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele 15,9 - 17,3 m, väikese langusega lääne suunas. Arvestades sellega, et uuring tehti veetaseme kõrgperioodil lumesulamise ajal, siis võib eeldada, et veetaseme miinimumperioodil karjääri setetes vett ei esine. Uuringu ajal olid ümbritsevad kuivenduskraavid täitunud lumesulaveega ja nendes jäi veetase ligikaudu 0,8 m sügavusele maapinnast ehk ligikaudu 17,7 - 17,9 m abs kõrgusele (seletuskirja punkt 3). Taotluse seletuskirja kohaselt paikneb varu kogu ulatuses veetasemest kõrgemal ning kaevandamine toimub veepealsena. Seetõttu ei pumbata kaevandamisel karjäärist vett välja ega alandata veetaset, st põhjavee kui loodusvara otsest kasutust (veevõttu) ega veerežiimi sihipärast muutmist tegevus ei eelda. Pinnavee ja kuivenduse seisukohalt kattub ala maaparandussüsteemiga JÄDIVERE5 (TP-675) ning lähiümbruses paiknevad eesvoolud (u 210 m läänes ning u 280 m kirde ja ida suunas). Seetõttu on oluline käsitleda olemasolevat kuivendustaristut kui kohalikku veerežiimi kujundavat komponenti. Vee kvaliteedi aspektist on eelhinnangus sisuliselt määrav vältida tööde käigus setete ja võimaliku reostuse kandumist kraavidesse. Looduslik mitmekesisus Taotletav ala on metsakooslus, kus domineerib nooremapoolne ja keskealine segamets (kask, kuusk, mänd, lepp). Looduskaitseliselt ei kattu mäeeraldis ja teenindusmaa Natura 2000 ega kaitstavate aladega. Samas mäeeraldise lähiümbruses (läänes, edelas ja kagus) paiknevad III kaitsekategooria taimeliikide kuradi-sõrmkäpp ja kahelehine käokeel kasvukohad ning ligikaudu 190 m kaugusel idas paikneb vääriselupaik. Seega on kohalik bioloogiline mitmekesisus eeskätt seotud metsamaastiku ja lähedal asuvate kaitsealuste liikide kasvukohtadega. Taastumisvõime mõttes on eeldus, et kaevandamisjärgne korrastamine metsamaaks võimaldab taimestiku ja elupaigafunktsioonide taastumist kaevandamisalal, kaitsealuste taimeliikide kasvukohad paiknevad väljaspool mäeeraldist. Ökosüsteemide struktuur ja funktsioon ei taastu korrastamisel üks-ühele. Taastumisvõimet tuleb käsitleda kui uue seisundi kujunemist, mitte algse olukorra taastamist. 3.2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus 16(28) õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasustusega alade ning kultuuri või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest Maavara kaevandamisega kaasneb mäeeraldise piires mäetööde käigus maastiku muutus ja olemasoleva taimkatte hävimine. Planeeritav tegevus sarnaneb oma olemuselt ehitustegevusega. Nagu iga ehitustegevusega, võib ka maavara kaevandamisega kaasneda keskkonnahäiringuid. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale. Keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneda võivateks peamisteks keskkonnamõjudeks on kaevandamise tehnoloogilise protsessi ja transpordiga kaasnev müra ja osakeste heide välisõhku ning mõju maastikule ja maakasutusele. Märgalad, jõeäärsed alad ja veekeskkond Taotletav mäeeraldis kattub kogu ulatuses maaparandussüsteemiga JÄDIVERE5 ning lähiümbruses paiknevad eesvoolud JÄDIVERE5 ja JÄDIVERE9. See viitab kuivendatud maastikule, kus keskkonna vastupanuvõime on tundlik eeskätt setete kandumise ja võimalike reostusjuhtumite suhtes kuivenduskraavidesse, mitte niivõrd otsese pinnaveekogu koormamise kaudu. Töökorraldusega tuleb välistada setete ja naftasaaduste sattumine kraavidesse. Merekeskkond, jõesuudmed, rannad ja kallastega mererannik Merekeskkonda, jõesuudmeid, randu või kallastega mererannikut kavandatava tegevuse mõjuväljas ei esine. Metsad, pinnavormid ja maastik Ala on metsamaa ning taotluse seletuskirja järgi kasvab seal nooremapoolne ja keskealine segamets ning reljeef on tasane. Selline maastik on üldjuhul vastupidav lühiajalistele häiringutele, kuid kaevandamine muudab maakasutust ajutiselt ja kohalikult ulatuslikult, sest eeldab metsa raadamist ja pinnasekoorimist. Vastupanuvõime taastub eeldusel, et korrastamine viiakse läbi metsastamisena. Taotletav ala paikneb Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ järgses rohevõrgustiku alal ning korrastamissuunana on ette nähtud metsastamine, mis toetab rohevõrgustiku toimimist. See seab ootuse, et kaevandamine käsitletakse ajutise maakasutusena ning maastikuilme ja looduslikud protsessid taastatakse pärast tegevuse lõppu. Natura 2000 võrgustiku alad ja kaitstavad loodusobjektid Mäeeraldise teenindusmaa ei kattu looduskaitsealade ega Natura 2000 aladega ning alale ei jää kaitse all olevate liikide leiukohti ega elupaiku. 17(28) Lähimad Natura 2000 alad (Vahenurme loodusala RAH0000319ja Selja-Põdra loodusala RAH0000332) jäävad kavandatavast tegevusest vastavalt ca 3,3 ja 3,5 km kaugusele. Samas paiknevad vahetus lähiümbruses III kaitsekategooria taimeliikide kasvukohad ning ligikaudu 190 m kaugusel idas vääriselupaik. Need objektid on potentsiaalselt tundlikud eeskätt tolmule ja töödega kaasnevale servamõjule. Tiheasustusega alad ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad Lähimad elamud jäävad mäeeraldisest ligikaudu 520–650 m kaugusele kirdesse ja itta. See tähendab, et tiheasustusega ala vahetut mõjuvööndit ei ole, kuid elamute tundlikkus müra ja tolmu suhtes on eelhinnangu mõttes siiski asjakohane. Mäeeraldisest ca 370 m kaugusel asub pärandkultuuri objekt vaigutuslank (503:EKM:009), millest on säilinud 50-90%. Mõju objektile oodata ei ole, sest objekt ei asu mäeeraldise alal ega selle läheduses. Vastupanuvõimet saab hinnata kõrgeks. Muinsuskaitselisi objekte ega teisi pärandkultuuriobjekte mäeeraldise lähedusse ei jää. 3.2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond KeÜS § 23 lõige 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Lõike 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist tuleb võimalusel ennetada ning kui see pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed. Keskkonnaloa omanikul on kohustus hüvitada kaevandamisega tekitatud kahju sõltumata oma süüst (MaaPS § 93 lõige 1). Taotletav Pallika liivakarjääri tegevusala paikneb hajaasustusega piirkonnas. Seletuskirja kohaselt jäävad lähimad elamud mäeeraldisest ligikaudu 520–650 m kaugusele kirdesse ja itta. Sellest tulenevalt on inimese tervise ja heaolu seisukohalt asjakohased eeskätt müra, tolm ja veoliiklusest tulenev häiring. Müraallikateks on kaevandamismasinate töö ja transpordiliiklus. Taotluse materjalides on esitatud müra hinnang, mille kohaselt on maksimaalne arvutuslik müratase lähimal elamualal kuni 49 dB ning see ei ületa elamualale kehtivat päevast piirtaset. Täiendavate leevendusmeetmetena on kirjeldatud müratõkkevallide rajamist ning öise töö välistamist. Märjamaa valla seisukohas on lisaks toodud tööaegade piirangud, mis vähendavad elanike häiringut. Nende lähteandmete põhjal on tõenäoline, et nõuetekohase töökorralduse ja leevendusmeetmete rakendamisel ei kujune mürast elamualadel olulist terviseriski, kuid häiringu tekkimine on võimalik eeskätt intensiivsema veoperioodi korral. Tolm võib tekkida nii kaevandamisalal kui ka eelkõige karjäärisisestel ja väljaveoteedel veokite liikumisel. Taotluses on välja toodud, et transporditolm võib lagedal maastikul keskmise tuulega 18(28) levida kuni umbes 200–250 m ning leevendusmeetmetena nähakse ette teede ja ladude niisutamine ning vajadusel kaltsiumkloriidiga töötlemine. Arvestades lähimate elamute kaugust, ei ole tolmu tervisemõju tõenäoline püsiva või süsteemse riskina, kuid kuivadel ja tuulistel perioodidel võib esineda lokaalne häiring, mis sõltub veosagedusest ja tolmutõrje tegelikust rakendamisest. Elanikkonna heaolu mõjutab ka transpordikorraldus. Väljavedu on kavandatud Riigimetsa teed kasutades ning tegevus seostub piirkonnas planeeritava Via Baltica taristuga, mis võib muuta ühendusi ja liikluskorraldust. Seetõttu on oluline, et väljaveo lahendus oleks kooskõlas teedevõrgu kasutusvõimalustega ning välditaks liiklusohutuse halvenemist, sh tolmu, müra ja raskeliikluse koondumist elamute või teiste tundlike objektide lähedusse. Muud tegurid (vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus, lõhn) ei ole taotluse kohaselt olulised. Tegevus ei hõlma lõhkamist, öist töötamist ei kavandata ning lõhnahäiringu allikad on sisuliselt piiratud üksnes sisepõlemismootorite heitgaasidega. Kokkuvõtlikult on inimese tervise ja heaolu seisukohalt määrav, et müra ja tolmu leevendusmeetmed (müravall, tööaegade piirangud, teede niisutamine või tolmutõrjevahendid) oleksid reaalselt rakendatavad ning et avariiriski (kütuse või õli leke) ennetatakse töökorralduslike meetmetega 3.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Eelnevast lähtudes võivad Pallika liivakarjääri mäeeraldisel kaevandamistegevusega kaasnevateks peamisteks mõjudeks olla müra ja mõju välisõhule ja maastikule. 3.3.1. Mõju suurus, mõjuala ulatus, mõju ilmnemise tõenäosus ja aeg, mõju laad, tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus Maavara kasutamine ja maakasutuse muutus Mõju laad: otsene ja vältimatu, seotud täiteliiva taastumatu loodusvara kasutamisega ning metsamaa ajutise muutumisega kaevandamisalaks. Suurus ja tugevus: kohalikult suur maa-ala kasutuse muutuse mõttes (mäeeraldis ja teenindusmaa 15,81 ha). Mõjuala ulatus: piirneb peamiselt mäeeraldise ja teenindusmaaga, kaudne mõju lähiümbrusele toimub eelkõige veoteede ja häiringute kaudu. Tõenäosus ja aeg: kindel, algab tegevuse ettevalmistamisel (raadamine, katendi koorimine) ja kestab kogu kaevandamisperioodi. Kestus ja sagedus: pikaajaline tegevuse kestuse jooksul, mõju esineb tööperioodidel. Pöörduvus: maastiku ja maakasutuse mõttes osaliselt pöörduv, kui ala korrastatakse metsamaaks. 19(28) Veerežiim ja veekeskkond Mõju laad: valdavalt kaudne, seotud maaparandussüsteemi olemasoluga ja setete või reostuse riskiga. Suurus ja tugevus: eeldatavalt väike, sest varu on veetasemest kõrgemal, vett välja ei pumbata ja veetaset ei alandata, kaevandamine on veepealne. Mõjuala ulatus: peamiselt karjääriala ja lähiümbruse kuivenduskraavid ning eesvoolud. Tõenäosus ja aeg: veetaseme alandamisest tulenev mõju on vähetõenäoline. Setete ja reostuse levik on tingimuslik, sõltub töökorraldusest ja avariidest. Kestus ja sagedus: setete kandumine võib olla episoodiline ja seostub konkreetsete tööetappide ja sademetega. Pöörduvus: setetest tingitud häiring on üldjuhul pöörduv, reostusjuhtumi korral võib mõju olla osaliselt pöördumatu sõltuvalt ulatusest ja reageerimise kiirusest. Välisõhk (tolm, heitgaasid) Mõju laad: otsene, peamiselt tolm karjäärisisestelt ja väljaveoteedelt ning heitgaasid masinatelt ja veokitelt. Suurus ja tugevus: valdavalt väike kuni mõõdukas. Tolm võib teatud oludes levida lagedal maastikul keskmise tuulega hinnanguliselt 200–250 m. Materjal on enamasti niiske ning karjääris ei kasutata sõelumiskompleksi ega purustus-sorteerimissõlme, mis vähendab tolmu tekke potentsiaali. Mõjuala ulatus: peamiselt karjääri vahetu ümbrus ja veoteed, tundlikkust suurendab tuuliste ja kuivade perioodide esinemine. Tõenäosus ja aeg: tolmuhäiring on tõenäoline kuival perioodil ja intensiivse veoga, heitgaaside mõju on püsivalt olemas, kuid väikese intensiivsusega, kui tehnika on korras. Kestus ja sagedus: perioodiline, seotud tööpäevade ja veoperioodidega. Pöörduvus: pöörduv, leevendatav niisutamise ja tolmutõrjevahenditega (sh CaCl). Müra Mõju laad: otsene häiring, allikad on kaevandamismasinad ja transport. 20(28) Suurus ja tugevus: eeldatavalt väike kuni mõõdukas lähimate elamute kontekstis. Seletuskirjas on esitatud arvutus, mille kohaselt maksimaalne müratase lähimal elamualal (Kivirähe) on kuni 49 dB ning see ei ületa II kategooria elamuala päevast piirtaset. Mõjuala ulatus: valdavalt karjääri ümbrus ja suund, kuhu heli levib. Mõju vähendavad karjääri paiknemine reljeefis ja metsavöönd. Tõenäosus ja aeg: müra on kindel töö ajal. Öisel ajal kaevandamist ei planeerita, mis vähendab häiringu olulisust. Kestus ja sagedus: perioodiline, seotud tööajaga ja masinate samaaegse tööga. Pöörduvus: pöörduv. Leevendamiseks on kavandatud müratõkkevall ning soovitus vältida mitme mehhanismi samaaegset töötamist elamutele lähimal piiril. Looduslik mitmekesisus ja liigid Mõju laad: otsene elupaigamuutus kaevandamisalal (raadamine), kaudne mõju tolmu ja häiringu kaudu lähiümbruses. Suurus ja tugevus: kaevandamisalal suur, sest metsakooslus eemaldatakse. Lähiümbruses eeldatavalt väike kuni mõõdukas, sõltub tolmutõrjest ja töökorraldusest. Mõjuala ulatus: peamiselt 15,81 ha tegevusala, lisaks servamõju lähikonnas. Tõenäosus ja aeg: elupaigamuutus on kindel tegevuse alguses. Lähiobjektideks on III kaitsekategooria taimeliikide kasvukohad vahetus lähiümbruses ning vääriselupaik ligikaudu 190 m kaugusel idas. Kestus ja sagedus: elupaigamuutus kestab kogu kaevandamise perioodi. Tolmu ja häiringu mõju on perioodiline. Pöörduvus: kaevandamisalal pöörduv ainult korrastamise ja metsastamise kaudu, kuid taastumine on aeglane. Kaitsealuste taimeliikide kasvukohad paiknevad väljaspool mäeeraldist, mis vähendab otsese kahjustuse riski. Rohevõrgustik ja sidus maastik Mõju laad: ajutine katkestus ja kvaliteedi langus rohevõrgustiku alal kaevandamise perioodil, pikaajaline eesmärk on funktsiooni taastamine korrastamisega. Suurus ja tugevus: mõõdukas, sest tegevusala paikneb tervikuna rohevõrgustiku alal. Mõjuala ulatus: eeskätt tegevusala ja selle servavöönd. 21(28) Tõenäosus ja aeg: kindel kaevandamise ajal, taastumine sõltub korrastamise kvaliteedist ja ajastusest. Kestus ja sagedus: kestab kogu kaevandamisperioodi. Pöörduvus: põhimõtteliselt pöörduv, kuna rohevõrgustiku planeerimisloogika käsitleb kaevandamist ajutise tegevusena ning korrastamissuunaks on metsastamine, mis toetab sidususe taastumist. Maastik ja visuaalne mõju Mõju laad: otsene visuaalne muutus, seotud metsamaa raadamise ja kaevandamissüvendi kujunemisega. Suurus ja tugevus: kohalikult mõõdukas, sest ala on hajusasustusega ja lähimad elamud paiknevad 520–650 m kaugusel. Mõjuala ulatus: eeskätt vaateväljas, kus metsavöönd ei varja. Tõenäosus ja aeg: kindel tegevuse käigus, suurim mõju avaldub kaevandamise aktiivses faasis. Kestus ja sagedus: kestab kogu kaevandamise perioodi, visuaalne häiring võib olla püsivam kuni korrastamise ja metsastamise mõjude avaldumiseni. Pöörduvus: pöörduv, kui ala korrastatakse metsamaaks. Maastikupildi kvalitatiivne muutus on taastatav korrastamisega. Reostusrisk Mõju laad: avariiline ja tingimuslik, seotud kütuse või õli lekkega ning sellega kaasneva pinnase ja võimalusel veekeskkonna saastumisega. Suurus ja tugevus: õnnetuse korral võib mõju olla mõõdukas kuni suur lokaalselt, eriti kui reostus jõuab kuivenduskraavidesse. Mõjuala ulatus: tavaliselt lokaalne, kuid veekeskkonda jõudmisel võib ulatuda kraavivõrku pidi kaugemale. Tõenäosus ja aeg: madal, kui järgitakse töökorraldust ja hooldus tehakse selleks ettenähtud kohtades. Taotleja on kirjeldanud, et suuremahulisi hooldusi karjääris ei tehta ning reostuse likvideerimiseks hoitakse kohapeal absorbenti või mittetoksilist pesuvahendit. Kestus ja sagedus: harv, kuid potentsiaalselt kiire algusega sündmus. 22(28) Pöörduvus: üldjuhul pöörduv kiire reageerimise korral, kuid võib olla osaliselt pöördumatu, kui reostus levib laiemalt või jääb avastamata. Kokkuvõtlik hinnang Olulisemad ja kindlaimad mõjud on kohalik maakasutuse muutus, maastikupildi ajutine muutumine ning tööaegne müra ja tolm. Veerežiimi muutus põhjavee alandamise kaudu on materjalide põhjal vähetõenäoline, sest vett välja ei pumbata. Suurima ebakindlusega ja potentsiaalselt olulisem risk on reostusjuhtum, mille mõju sõltub ennetusest ja reageerimise tõhususest. Kaevandamistegevusega kaasnevad häiringud avalduvad kaevandamise käigus keskkonnaloa kehtivusaja jooksul. Pärast kaevandamistegevuse lõppemist ning ala korrastamist lõpeb ka kavandatava tegevuse mõju. Eelhinnangu järelduste kohaselt ei teki kavandatava tegevuse elluviimisel olulist negatiivset keskkonnamõju. 3.3.2. Mõju piiriülesus Riigipiiri ülest mõju ette näha ei ole, riigipiir jääb karjäärialast kaugele. 3.3.3. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega Eelhinnangu tasemel hinnatakse koosmõju eelkõige nende mõjuteede kaudu, mille puhul kumuleerumine on realistlik. Sellised on peamiselt müra, tolm ja välisõhk ning liikluskoormus. Koosmõju võib avalduda juhul, kui samas mõjualas toimuvad samaaegselt või lähiajal muud häiringuid tekitavad tegevused (nt teised karjäärid, ulatuslik metsaraie, teedeehitus või suuremahulised ehitusobjektid), eriti kui need paiknevad samade vastuvõtjate suhtes samas suunas. Lähim karjäär (Pallika liivakarjäär; keskkonnakaitseluba nr KL-519660) jääb Pallika liivakarjäärist ca 2 km kaugusele. Karjääri kaugusest tulenevalt on koosmõju ilmnemine ebatõenäoline. Pallika liivakarjääri kavandatava tegevuse puhul on koosmõju asjakohane hinnata eelkõige seoses Via Baltica taristuga (sh Pallika ökodukt). Taotluses on arvestatud Pallika ökodukti 500 m kaitsevööndiga, välistades plokist 2 aT kaitsevööndisse jääva osa, mistõttu otsene ruumiline koosmõju ökodukti rajamisega on maandatud tegevuse ulatuse piiranguga. Koosmõju võib avalduda eeskätt ajastuse kaudu, kui kaevandamine ja Via Baltica ehitustööd toimuvad samaaegselt, suurendades ajutiselt raskeliiklust ning seeläbi müra ja tolmu teedevõrgu vahetus mõjualas. 23(28) Kokkuvõtlikult on koosmõju ilmnemine eeldatavalt ebatõenäoline ning võimaliku koosmõju intensiivsus jääb madalaks. 3.3.4. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused Pallika liivakarjääris kaevandamisega kaasneda võivaid keskkonnahäiringuid on pikemalt käsitletud käesoleva eelhinnangu eelnevates peatükkides, neid siinkohal ei korrata. Eelhinnangus esitatud kaalutluste alusel kavandab Keskkonnaamet keskkonnahäiringute leevendamiseks lisada antavale keskkonnaloale järgmised asjakohased kõrvaltingimused: • Rakendada tolmutõrjet lähiümbruses paiknevate kaitsealuste taimeliikide kasvukohtade ja vääriselupaiga suhtes, vajadusel piirata intensiivseid töid ebasoodsate ilmastikuolude korral. • Enne raadamistöid tuleb botaaniku poolt teostada karjääriga piirneval alal III kategooria kaitsealuste liikide, kuradi-sõrmkäpa (Dactylorhiza maculata) ja kahelehise käokeele (Platanthera bifolia), elupaikades inventuur. Liikide arvukuse võimalikku muutumist seirata iga kolme aasta järel ehk siis 3., 6. ja 9. aastal jne peale kaevandamise algust. Kui leitakse, et on siiski mõju veerežiimile ja seeläbi liikide arvukusele, siis tuleb pakkuda välja leevendavad meetmed ja neid rakendada. • Vähendamaks mõju elurikkusele, lindude pesitsusaegse häirimise vältimiseks tuleb raadamistööd läbi viia väljaspool üldist lindude pesitsusperioodi. Üldine lindude pesitsusrahu on 15.03 – 31.07. • Karjääri tegevusega seonduva õhusaaste leviku piiramiseks tuleb kaevandamise ja vedudeperioodil kuival ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5⁰ C, niisutada karjäärisiseseid teid ja platse. Kui kaevandamist (MaaPS § 6 alusel) ei toimu, ei ole kohustust teid kasta. • Kasutada katendist rajatavaid valle tolmu ja müra leviku vähendamiseks tundlike suundade suunas. • Vajadusel kasutada tolmutõrjevahendit (nt kaltsiumkloriid). • Hoida karjäärisisesed sõidukiirused madalad ning vältida materjali kõrgelt kukutamist laadimisel ja ladustamisel. • Katendi ladustamine ja töökorraldus kujundada nii, et sademevesi ei kannaks setteid kuivenduskraavidesse. • Kaevandamise väljaveoteedel tuleb vedude teostamise ajal tagada tolmutõrje veo piirkonnas kuni mustkattega teeni. • Väljaveol tagada koormate nõuetekohane kinnitamine ja vajadusel katmine, et vältida peenosise pudenemist. • Kui tekib põhjendatud kaebusi või tuvastatakse tolmu kandumist tundlikesse suundadesse, tuleb tolmutõrjet tõhustada ja vajadusel ajutiselt piirata veosagedust. • Vältida mitme suure müratasemega masina samaaegset töötamist mäeeraldise piirialal elamute suunal. • Hoida masinad võimalusel karjääri süvendis, kus reljeef ja metsavöönd vähendavad müra levikut. 24(28)  • Mäeeraldisel on lubatud kaevandamine ja toodangu väljavedu esmaspäevast reedeni kell 7.00–19.00. Laupäeviti, pühapäeviti ja riigipühadel on kaevandamine ja toodangu väljavedu keelatud. Erandkorras, kui tööde tegemine väljaspool nimetatud aega on vältimatult vajalik, tuleb selleks eelnevalt taotleda Märjamaa Vallavalitsuse kirjalik kooskõlastus. • Vähendamaks karjääri üheaegset mõju rohevõrgustikule ja arvestades ökodukti paiknemisega, tuleb karjäär avada ja korrastada etappide kaupa: esmalt mäeeraldise lõunapoolses osas ning seejärel põhjapoolses osas. • Karjääri käitamise ajal tuleb rakendada abinõusid, mis tagavad nõlvade ohutuse ning välistavad ohu tekkimise ulukitele. • Kaevandaja peab rakendama meetmeid, mis takistavad karjäärist materjali väljaveol materjali kandumist avalikult kasutatavale teele või erateele kogu kaevandamisperioodi vältel ning vajaduse korral tagama teede viivitamatu puhastamise. • Kõik tekkivad jäätmed tuleb liigiti koguda ja anda üle jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavale isikule. • Tootmisjäätmete ja prahi ladustamine Pallika mäeeraldisel ja teenindusalal on keelatud, välja arvatud korrastustöödeks vajalik ajutine materjali ladustamine vastavalt korrastusprojektile. • Katend ladustada teenindusmaal puistangutes ning kasutada korrastamisel. Puistangud paigutada ja kujundada erosiooniriskita. • Tagada maaparandussüsteemi ja eesvoolude toimimine ning vältida nende kahjustamist. • Vältida setete kandumist kraavidesse (tööde etapistamine, vajadusel ajutised tõkendid või settepüüdurid riskikohtades). • Vältida reostuse sattumist kuivenduskraavidesse ja eesvooludesse, sh hoida tööala korrastatuna ning rakendada avariivalmidust • Siduda väljaveo lahendus riigitee nr 4 ümberehituse etappidega ning arvestada tulevase kogujateede võrguga. • Rakendada tolmutõrjet teedel ja järgida teehoiutingimusi ning vajalikke kooskõlastusi teede valdajaga. • Tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud platsidel, karjääris töötavad masinad peavad olema tehniliselt korras, et vähendada lekke riski. • Karjääris peab olema pidevalt olemas piisav kogus reostustõrjevahendeid (absorbendid, kogumisvahendid jms) ning naftareostus tuleb avastamise korral viivitamatult lokaliseerida ja likvideerida. • Reostusjuhtumitest ja muudest keskkonnaohtlikest avariidest tuleb viivitamatult teavitada pädevat asutust ning rakendada juhendis „Tegevused reostuse leidumisel“ sätestatud meetmeid. Vajadusel täpsustatakse keskkonnaloale kantavate kõrvaltingimuste sõnastust keskkonnaloa andmise korralduses. 3.4. Eelhinnangu järeldus Eelhinnangu põhijäreldused: 25(28)  • Mõju maavarale on pöördumatu, sest täiteliiv on taastumatu loodusvara. Taotletav aktiivne tarbevaru on 242,7 tuh m³ ja kaevandatav varu 232,3 tuh m³. • Mõju maakasutusele ja maastikule on lokaalne. Metsamaa (15,81 ha) muudetakse kaevandamise perioodiks ajutiselt kaevandamisalaks. Mõju leeveneb ja on põhimõtteliselt pöörduv korrastamisega, sest kaevandamisjärgne sihtotstarve on metsamaa. • Veetaset ei alandata, sest varu paikneb veetasemest kõrgemal ja kaevandamine toimub veepealsena. Kaevandamisel ei pumbata karjäärist vett välja. Seega on põhjaveetaseme alandamisest tulenev kuivendusmõju ebatõenäoline. • Keskkonna tundlikkus tuleneb eeskätt maaparandussüsteemist. Ala kattub maaparandussüsteemiga JÄDUVERE5 ning lähiümbruses paiknevad eesvoolud. Oluline mõju veekeskkonnale on ebatõenäoline, kui välditakse setete ja võimaliku reostuse sattumist kraavidesse ning säilitatakse kuivendustaristu toimimine. • Müra modelleerimise kohaselt on maksimaalne arvutuslik müratase lähimal elamualal kuni 49 dB ja see ei ületa elamualale kehtivat päevast piirtaset. Öisel ajal kaevandamist ei kavandata ning leevendusmeetmena on ette nähtud müratõkkevall. Seetõttu on oluline mõju elamutele ebatõenäoline, eeldusel et tööajad ja leevendusmeetmed on tegelikult rakendatud. • Tolmu peamine allikas on transporditolm karjääris ja väljaveoteedel. Transporditolm võib lagedal maastikul keskmise tuulega levida umbes 200–250 m. Leevendusmeetmetena on ette nähtud teede niisutamine ja vajadusel kaltsiumkloriidiga töötlemine. • Karjääris ei kavandata purustus-sorteerimissõlme ega sõelumiskompleksi, mis vähendab tolmutekke potentsiaali. Taotluses on esitatud tahkete osakeste summaarne heitkogus suurusjärgus 0,033 t aastas ning õhusaasteloa künniskoguseid ei ületata. Oluline mõju on ebatõenäoline, kui tolmutõrje ja töökorralduslikud meetmed on järjepidevad. • Teenindusmaal ega selle läheduses ei paikne Natura 2000 alasid. Ebasoodsa mõju esinemine Natura 2000 aladele ning sealsetele kaitse-eesmärkidele on välistatud. Kaitsealasid teenindusmaal ega lähiümbruses ei asu, seega mõju ei esine. • Lähiümbruses on III kaitsekategooria taimeliikide kasvukohad ning idas paikneb vääriselupaik. Oluline mõju neile objektidele on ebatõenäoline, kui tolmu levik on kontrolli all ja veetaset ei alandata. • Ala paikneb Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ rohevõrgustiku alal. Mittelooduslike alade osakaal rohevõrgustiku tuumalas jääb väga väikeseks ning tingimused looduslike alade osakaalu kohta on täidetud. Mõju rohevõrgustiku toimimisele on eeldatavalt ajutine ja lokaalne, kui avatud tööpind hoitakse minimaalsena, rakendatakse etapiviisilist kaevandamist ja ala korrastatakse metsamaaks. • Suurima ebakindlusega risk on avariiline kütuse või õli leke ning selle jõudmine pinnasesse ja maaparanduskraavidesse. Oluline mõju on ebatõenäoline, kui tankimine ja tehnika kasutus on kontrollitud ning avariile reageeritakse viivitamata. On olemas absorbent või mittetoksiline pesuvahend reostuse likvideerimiseks. Võttes arvesse kavandatava tegevuse iseloomu, ulatust, asukohta, kavandatud tehnilisi lahendusi ja esitatud leevendusmeetmeid ei ole eeldada KeHJS § 2² mõistes olulise keskkonnamõju esinemist. KeHJS § 11 lõike 8¹ kohaselt KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama asjakohaseid KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või 26(28) ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lõike 2 järgi, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud vajalikeks keskkonnameetmeteks. KeHJS § 3³ lõike 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka keskkonnaseire. KeHJS § 3³ lõike 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga. Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse olemasoleva keskkonnaseirega. 4. MENETLUSOSALISTE ÄRAKUULAMINE Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lõike 2² alusel XX.XX.2026 kirjaga nr DM-133516-XX Pallika liivakarjääri keskkonnaloa muutmise taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Märjamaa ja Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusele ja tutvumiseks taotlejale, seisukoha esitamise tähtajaga üks kuu. Märjamaa Vallavalitsus XXX Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus XXX Taotleja XXX Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo Teadmiseks: Märjamaa Vallavalitsus, Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus Karin Sisask 5193 1960 [email protected] 27(28) Moonika Aunpuu 5698 0504 [email protected] Margit Karu 5695 1985 (vesi) [email protected] Rita Miller 5301 1496 (looduskaitse) [email protected] 28(28)