Vastus maaparandusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule esitatud ettepankutele

Saatja: Merly Kiisler <[email protected]> Saaja: Helen Härmson Teema: Maaparandusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule esitatud ettepanekutega arvestamisest Tere! Täname, et vaatasite läbi maaparandusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ning esitasite oma ettepanekud ja arvamuse (Teie: 06.02.2026 nr 1.2-3/26/1031-2). Siinkohal vastame Teie ettepanekutele ja kommentaaridele. Märkused ja ettepanekud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi arvamus Transpordiamet (Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi dokumendihaldussüsteemis 06.02.2026 registreerimisnumber 1.4-1/21-1) 1 Tähelepanekud, mis puudutavad eelnõu § 53 lõiget 81, kus tuuakse arvukalt probleemipüstitusi ning kus tehakse ettepanekud seda sätet ja sätte rakendamist õiguslikult konkretiseerida ning tagada koostoime ja vältida võimalikud vastuolud teiste asjakohaste õigusaktidega. Antud selgitus. Kavandatud muudatusest loobutakse, sest eelnõu § 53 lõike 81 kohta tehti ettepanekuid, mis eeldavad lisavee juhtimise maaparandushoiukulude katmise osas täiendavat analüüsi. Jätkatakse tänase praktikaga, kus lisavee juhtimise maaparandushoiukulude katmine on maaparandusseaduses reguleeritud üksnes maaparandusühistute puhul. Seejuures ei ole keelatud kulusid hüvitada ka siis, kui tegemist ei ole ühistuga. 2 Eelnõu § 12 lg 2 punktist 1 ja § 20¹ lõikest 5 tulenev käsitlus, et üksikrajatise (mis võib olla kraav) puhul ei ole projekteerimistingimuste taotlemise kohustust ega samuti ehitusteatise esitamise kohustust on olulises vastuolus EhS-s toodud käsitlusele, mille kohaselt on niisutus- ja kuivendussüsteemi rajamine ning samuti selle laiendamine ehitusloa kohustuslikud tegevused. TRAM hinnangul võib see viia olukorrani, et kraave rajatakse maatulundusmaadele ilma alal kehtivaid kitsendusi järgimata ning probleemid, sealhulgas eesvoolu osas selguvad peale kraavi rajamist, kasutusteatise etapis. TRAM ettepanek on selliste olukordade vältimiseks lisada § 20¹ lg 5 punkt 4 kraav. Antud selgitus. Üksikrajatisena on eelnõus käsitletud olemasoleva maaparandussüsteemi üksikut rajatist (näiteks truup eesvoolul), mitte uut maaparandussüsteemi. Üksik kraav ei ole maaparandussüsteem. Üksiku kraavi rajamist maaparandussüsteemist eraldiseisvalt reguleerib kohalike omavalitsuste kaeve-eeskirjad ja ka teatud juhtudel EhS (sademevee kogumise ja ärajuhtimise rajatis). Seetõttu puudub vajadus selle maaparandusseaduses reguleerimiseks. Üksikuid kraave rajatakse erinevatel eesmärkidel ning maaparanduse mõistes ei pruugi neil olla MaaParSi kohast eesmärki, rääkimata sellest, et üksik kraav töötaks samaväärselt maaparandussüsteemina. Juhime tähelepanu, et EhS ei reguleeri maaparandussüsteemi ehitamist. Kehtiv MaaParS § 7 näeb ette, et kui ehitusseadustiku §-s 5 nimetatud ehitusprojektiga kavandatava ehitise ehitamine tingib maaparandussüsteemi ehitamise, siis kohaldatakse maaparandussüsteemi ehitamisele ikkagi MaaParSis sätestatut. Eelnõuga viiakse see põhimõte §-i 504 lõikesse 2. 3 Eelnõu § 53 lõike 2 ja seletuskirja kooslugemisel võib eelnõu sisust järeldada, et näiteks heitvete puhul ei ole eesvoolu kontrollarvutusi vaja (valgala ei muutu ja hüdroloogilised tingimused samuti mitte). Kas see säte ongi selliselt mõeldud, sõltumata heitvee kogustest? Arvestatud ja täiendatud seletuskirjas § 53 kohta antud selgitusi. MaaParSi mõttes on lisavee puhul tegemist väljaspoolt maaparandussüsteemi oleva vee, olenemata juhitava vee algsest päritolust (veehaare, puurkaev), maaparandussüsteemi juhtimisega, mille tulemusena suureneb maaparandussüsteemi eesvoolu valgala. Kui eesvoolu valgala suureneb ehk kui eesvoolu juhitakse võrreldes maaparandussüsteemi rajamisel arvestatud vee hulgaga suurem kogus vett, siis tehakse vastavad arvutused, mille kaudu veendutakse, kas olemasolev eesvool võimaldab lisavett vastu võtta või on eesvool vajalik enne lisavee juhtimise võimaldamist rekonstrueerida. Alloleval joonisel on kujutatud uue tiheasustusala/hoonestu sademevee juhtimist maaparandussüsteemi eesvoolu. Lisanduv vesi on koondatud väljaspool maaparandussüsteemi maa-ala. Kokkuvõtvalt kehtib säte ka heitvee juhtimisel eesvoolu ning vajalikud on ka sel juhul eesvoolu kontrollarvutused. 4 Jääb selgusetuks, miks on kollektoreesvoolu lisavee juhtimine eelnõus välistatud. Lisavee juhtimine ei pruugi ju olla suures koguses (nagu SK väidab) ning teatud juhtudel, vastavate arvutuste hindamisel võiks olla siiski aktsepteeritav ka kollektoreesvoolu lisavee juhtimine? Kas samuti on keelatud uue, rajatava MPS-i vete juhtimine olemasolevasse MPS-i kollektoreesvoolu, sh ka MPS-i laiendamine? Selgitatud. Eelnõu § 501 lõike 3 punkti 3 kohaselt on maaparandussüsteemi maa-alusesse torustikku (drenaaž), sh kollektoreesvoolu, lisavee juhtimiseks endiselt vajalik MaRu kooskõlastus või tuleb MaRu tegevusega alustamisest teavitada. Kuivendusvõrgu drenaažikollektorisse on võimalik juhtida ainult väikest kogust täiendavat vett. Kollektor, sealhulgas kollektoreesvool on drenaaži osa ja selle läbimõõt on arvutatud maa-ala kuivendamise vajadusest lähtuvalt. MaRu saab lisavee juhtijat teavitada, kas lisavee juhtimine antud asukohas ja antud koguses võib kahjustada drenaaži, arvestades konkreetseid olusid ning vältimaks võimalikke riske (kliimamuutuste mõjud), et mitte tekitada kahju teistele isikutele. Seejuures mitme väikese lisavee kogused summeeritakse ja arvestatakse sellega kaasnevat kumulatiivset mõju. Oluline on rõhutada, et lisavee terminit kasutatakse üksnes avatud eesvoolu või kuivenduskraavi täiendava vee juhtimise kirjeldamiseks. See on vajalik selleks, et potentsiaalsetel lisavee juhtijatel ei tekiks ekslikult ootust/eeldust, et nad võiks lisavett suunata ka kollektorisse. 5 Punkti 62 osas jääb selgusetuks, miks on § 50² lg 6 lisavee juhtimise menetluse vastamise tähtajaks jäetud 60 päeva, kui EhS ehitusloa või -teatise menetluses saab puutuva menetluse puhul loa andmiseks pädev asutus anda vastava kooskõlastuse andmise tähtajaks 10 päeva, ehr-keskkonnas saab seda pikendada maksimaalselt 30 päevani (mis on mh tavapärane halduspraktika). Arvestatud. Muudame eelnõud selliselt, et § 50² lõikega 6 kavandatakse lisavee juhtimise menetluse tähtajaks 30 päeva. 6 EhS-is on ehitus- ja kasutusteatiste eristamise mõte olnud eristada keerulisemat ehitusloakohustuslikku ja lihtsamat -teatise kohustuslikku ehitamist. Eelnõu kohaselt on ehitusteatis teatud juhtudel ehitusloa taotluse asendajaks (juhul kui pädev asutus peab vajalikuks ehitusloa andmist). Ehitusloa kohustuse kaotamine nii paljudel juhtudel on olulises vastuolus EhS-s toodud käsitlusele, mille kohaselt on niisutus- ja kuivendussüsteemi rajamine ning samuti selle laiendamine ehitusloa kohustuslikud tegevused. Pigem võiksid sarnaste ehitiste puhul loakohustus ja muud regulatsioonid MaaParS ja EhS osas liikuda sarnasemale käsitlusele. Selgitatud. Ehitus- ja kasutusteatise regulatsiooni eesmärgiks on vähendada bürokraatiat. Pakutud lahendus, et sarnaste ehitiste puhul peaks loakohustus ja muud sellised regulatsioonid MaaParS ja EhS osas olema sarnasemate käsitlustega, ei ole ühtlasi maaparandusehitiste puhul sobiv. EhS kohased ehitised on väga erineva otstarbe ja mahuga, mida on arusaadavalt lihtne liigitada ehitusloa- või teatisekohustuslikeks. Maaparandussüsteem koosneb üldjuhul samadest rajatistest (näiteks kuivenduskraavid, drenaažitorustik, kaevud, truubid jms), kuid paiknevad suurtel maa-aladel. See, kas tegemist on olulise mõjuga ehitamisega, tuleneb peamiselt maaparandussüsteemi ja selle ehitiste asukohast (näiteks on maa-alal avalik-õiguslikud kitsendused,), maaparandussüsteemi suurusest ja rekonstrueeritava osa suurusest. Siinjuures on oluline rõhutada, et maaparanduses uusi süsteeme üldjuhul ei rajata, mistõttu enamasti on tegemist rekonstrueerimisega (MaaParSi tähenduses on rekonstrueerimine samuti ehitamine). Üldjuhul rekonstrueeritakse osa süsteemist või selle üksikuid rajatisi. Maaparandusehitise rekonstrueerimise keerukuse aste ei ole samaväärne üldehituslike hoonete ja rajatiste ehitamisega. Maaparanduses on asjakohane ja esimeseks otsustuskohaks ehitusteatise põhine lähenemine. Kui kooskõlastuse või arvamusega esitatakse lisatingimusi või jäetakse ehitusteatis kooskõlastamata, annab MaRu ehitusloa, milles muu hulgas sisalduvad kontrolli tulemusel esitatavad tingimused, või keeldub ehitusloa andmisest. 7 MaaParS kasutusloa ja -teatise menetluses ei ole kooskõlastamist asutustega, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud selle tegevusega ega arvamuse avaldamiseks esitamist asutusele või isikule, kelle huve kavandatav tegevus võib mõjutada. Ilmselt tuleks selline regulatsioon eelnõusse lisada, kuna muidu ei teki neil võimalust kasutusele võtmise eelselt ehitusteatise või -loa menetluses esitatud nõudeid kontrollida. Eriti veel väikeobjektide rajamisel, mille korral enne ehitamist teavituskohustust eelnõu kohaselt üldse ei ole. Mittearvestatud. Leiame, et eelnõusse kasutusloa ja -teatise puhul kooskõlastamise või arvamuse andmise nõude lisamine ei anna lisaväärtust. Samas see võimalus haldusorganil vastavalt haldusmenetluse seadusele on, seega kui haldusorgan leiab, et kasutusluba ja -teatis tuleb saata arvamuse avaldamiseks asutusele või teistele isikutele, siis seda ka tehakse. Eraldi reguleerimist see maaparandusseaduses ei vaja. Üldjuhul on tegemist maaparanduse puhul kaetud töödega ning kasutusloa andmise etapis ei ole valminud töid näha. Juba ehitamise alustamisel ehk ehitamisest teavitamisel/ ehitusloa andmisel on kaasatud isikul võimalus anda selline tingimus, mille kohaselt tuleb teda ehitamise ajal kaasata. Lisaks toimub seaduse kohane järelevalve. Leiame, et tööde lõppemise etapis ei ole täiendaval kooskõlastamisel või arvamuse andmisel enam olulist tähendust. MaaParS-is on EhSiga samaväärsed (üksik)rajatised ehitusloa ja teatise kohustuseta (näiteks truup, eratee). Ka EhS kohaselt ei ole vaja näiteks sellise eratee, mis ei ole avalikkusele ligipääsetav, ehitamisest ega kasutamisest teavitada, kuigi selle tee ehitamisega võidakse kahjustada näiteks maa-alust taristut (torustik, kaablid) või keskkonnaseisundit. See aga ei tähenda seda, et tegevuse kavandaja ja ehitaja oleks vaba kohustusest järgida kõiki antud asukohas kehtivaid kitsendusi ja ehitamiseks seatud asjakohaseid nõudeid ning vajadusest kaasata piirinaabreid. Eelnõu on saadetud Justiits-ja Digiministeeriumile teistkordsele kooskõlastusringile ja sellega saab tutvuda siin <https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6a7a9f3b-342f-4012-bb21-42637303ef41> . Lugupidamisega Merly Kiisler nõunik maakasutuse valdkond Põllumajanduskeskkonnapoliitika osakond Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ______________________________ [email protected] <mailto:[email protected]> 5686 3904 Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / www.agri.ee <https://www.agri.ee/>