dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Transpordiamet
Sissetulev kiriAvalik

Maardu linn, Vana-Narva mnt 28, Vana-Narva mnt 28e, Vana-Narva mnt 28f, Vana-Narva mnt 28g, Vana-Narva mnt 28i, Raudteeharu R1 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu koostöö

Transpordiamet · 21. aprill 2026
Viit
7.2-2/26/10062-4
Registreeritud
21. aprill 2026
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Hendrikson DGE
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine
Sari
7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute ja keskkonnamõju strateegiliste hinnangute kooskõlastamine
Toimik
7.2-2/2026
Vastutaja
Jana Prost (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus)
Lahendamise tähtaeg
16. mai 2026

Failid

  • 📎4_PJ_VN_mnt28_DP_20260206.pdf5824 KB
  • 📎7.2-22510062-3 15.07.2025 Valjaminev kiri.asice2622 KB
  • 📎E-kiri.eml14872 KB
  • 📎Vana_Narva mnt 28..._dp_seletuskiri_18.02.2026.docx2372 KB

Sisu (failidest)

Töö nr 2 4 005133 | 18 . 0 2 .202 6 Vana-Narva mnt 28, Vana-Narva mnt 28e, Vana-Narva mnt 28f, Vana-Narva mnt 28g, Vana-Narva mnt 28i, Raudteeharu R1 kinnistute ja lähiala detailplaneering Seletuskiri ja joonised Tartu 202 5 -2026 Kaili Ojaperv | detailplaneerija/projektijuht Tiina Born | joonestaja EKE Ärikeskus OÜ | planeeringu koostamisest huvitatud isik Maardu Linnavalitsus | planeeringu koostamise korraldaja right bottom 0 0 Sisukord TOC \o "1-5" \h \z \u Seletuskiri PAGEREF _Toc214268296 \h 3 1. Planeeringu koostamise alused ja eesmärk PAGEREF _Toc214268297 \h 4 2. Olemasoleva olukorra ja planeeringuala lähipiirkonna kirjeldus PAGEREF _Toc214268298 \h 6 2.1. Olemasolev olukord PAGEREF _Toc214268299 \h 6 2.2. Piirangud ja kitsendused PAGEREF _Toc214268300 \h 7 2.3. Planeeringuala mõjuala kirjeldus PAGEREF _Toc214268301 \h 7 2.4. Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele PAGEREF _Toc214268302 \h 8 2.5. Alal kehtivad detailplaneeringud PAGEREF _Toc214268303 \h 9 3. Planeeringulahendus PAGEREF _Toc214268304 \h 10 3.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine PAGEREF _Toc214268305 \h 10 3.2. Krundi hoonestusala PAGEREF _Toc214268306 \h 10 3.3. Krundi ehitusõigus PAGEREF _Toc214268307 \h 10 3.4. Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus PAGEREF _Toc214268308 \h 11 3.5. Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused PAGEREF _Toc214268309 \h 12 3.6. Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine. PAGEREF _Toc214268310 \h 13 3.7. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad PAGEREF _Toc214268311 \h 13 3.7.1. Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi PAGEREF _Toc214268312 \h 13 3.7.2. Elektrivarustus PAGEREF _Toc214268313 \h 14 3.7.3. Soojusvarustus PAGEREF _Toc214268314 \h 15 3.7.4. Telekommunikatsioonivarustus PAGEREF _Toc214268315 \h 16 3.7.5. Välisvalgustus PAGEREF _Toc214268316 \h 16 3.7.6. Tuleohutus ja tuletõrje veevarustus PAGEREF _Toc214268317 \h 16 3.8. Kuritegevuse riske vähendavad tingimused PAGEREF _Toc214268318 \h 17 3.9. Keskkonnatingimuste seadmine PAGEREF _Toc214268319 \h 17 3.9.1. Põhja- ja pinnavee kaitstuse tagamine PAGEREF _Toc214268320 \h 18 3.9.2. Jäätmed PAGEREF _Toc214268321 \h 18 3.9.3. Energiatõhusus PAGEREF _Toc214268322 \h 18 3.9.4. Radoon PAGEREF _Toc214268323 \h 18 3.9.5. Müra, vibratsioon, õhusaaste PAGEREF _Toc214268324 \h 19 3.9.6. Ohtliku ettevõtte ohualas paiknemine PAGEREF _Toc214268325 \h 20 3.10. Servituudi seadmise vajadus PAGEREF _Toc214268326 \h 21 3.11. Planeeringu elluviimine PAGEREF _Toc214268327 \h 21 3.11.1. Planeeringuala elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine PAGEREF _Toc214268328 \h 21 3.11.1. Planeeringu elluviimise tingimused PAGEREF _Toc214268329 \h 21 B –joonised PAGEREF _Toc214268330 \h 23 (Joonised esitatud digitaalselt eraldi failidena) 1.Situatsiooniskeem M 1 : 10 000 2. Kontaktvööndi skeem M 1 : 5 000 3. Tugiplaan M 1 : 10 00 4.Põhijoonis M 1 : 10 00 5.T ehnovõr kude põhimõtteline joonis M 1 : 10 00 6. Ruumilised i llustratsioonid - Seletuskiri Planeeringu koostamise alused ja eesmärk Planeeringu koostamise lähtedokumendiks on Maardu Linnavalitsuse 0 3 .0 6 .202 5 korraldus nr 306 Vana-Narva mnt 28, Vana-Narva mnt 28e, Vana-Narva mnt 28f, Vana-Narva mnt 28g, Vana-Narva mnt 28i, Raudteeharu R1 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine . Planeeringu ga on hõlmatud Maardu linnas Vana Narva mnt 28 ( katastritunnus 44604:002:0055), Vana Narva mnt 28e ( katastritunnus 44604:002:0150), Vana Narva mnt 28f ( katastritunnus 44604:002:0170), Vana Narva mnt 28g ( katastritunnus 44604:002:0180), Vana Narva mnt 28 i ( katastritunnus 44604:002:0053 ) ja Raudteeharu R1 ( katastritunnus 44601:001:0209) . O saliselt on hõlmatud lisaks Vana-Narva mnt L17 ( katastritunnus 44601:001:0352) ja Vana-Narva mnt L15 (katastritunnus 44601:001:0362) . Planeeringuala suurus on ligikaudu 1 0 ,3 ha. Planeeritava ala asukoht on toodud joonisel 1 Situatsiooniskeem. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on : planeeringuala ümberkruntimine; äri- ja tootmishoonete ehitusõiguse ulatuse määramine; ehitiste ehituslike, arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine; tehnovõrkude liitumispunktide asukoha määramine; parkimise ja juurdepääsude ning liikluskorralduse põhimõtete määramine; haljastuse ja heakorra lahenduse põhimõtete määramine; servituutide vajaduse ja ulatuse määramine; keskkonnaalaste tingimuste sätestamine. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Maardu Linnavolikogu 31.01.2023 otsusega nr 42 kehtestatud Maardu linna üldplaneeringuga , mille kohaselt on planeeritava maa juhtotstarbeks äri- ja tootmise maa-ala (ÄT). Detailplaneeringuga antakse ehitusõigus äri- ja tootmishoonete rajamiseks . Uue detailplaneeringu kehtestamisega muutub sama planeeringuala kohta varem kehtestatud Vana-Narva mnt 28, 28E, 28F, 28G ja 28D kinnistute detailplaneering osaliselt kehtetuks (planeerimisseadus § 140 lg 8) , kuna uue planeeringuga ei ole hõlmatud kogu kehtiva detailplaneeringu ala . Kehtiva d etailplaneeringu alusel on moodustatud uued kinnisasjad. Tänaseks on planeeringu kehtestamisest möödunud 18 aastat ning äri- ning tootmismaadele on potentsiaalsetel klientidel uued ootused. Oluline o n paindlikkus, et kohaneda majandustsüklis toimuvate muudatustega. Võrreldes kehtiva detailplaneeringuga jääb uue planeeringuga kavandatud hoonestusmaht samaks , samuti ala funtsionaalne soov är i - ja tootmismaade na . Koostatava planeeringuga muudeta k se võimalike hoonete paiknemist krundil, antakse võimalus kruntide , hoonestusalade ja ehitusõiguste liitmiseks , arvestatakse kehtivast Maardu linna üldplaneeringust tulneva haljastusnõudega, mis on 20% krundi pindalast. Kruntide maakasutuse sihtotstarbed on näidatud libisevana: Ä 0-100%, T 0-100%. Planeeringu koostamise hetkel ei ole teada hoonete kasutusotstarbed, libisev määratlus tagab pai n dlikkuse ja võimaldab piirkonna arengut vastavalt turu nõudlusele ja konkreetsete ettevõtete vajadusele. Seeläbi saab piirkond olla potentsiaalsetele klientidele atraktiivsem. Planeeringu koostamise aluseks on OÜ Guru P rojekt (arhitekt Raul Järg) poolt koostatud hoonestuskava (hoonestuskava asub Planeeringu lisade kaustas) . Lahenduse koostamisel on alusdokumentatsioonina arvestatud ja asjakohases osas kasutatud: „ Maardu linna üldplaneering “ , kehtestatud Maardu Linnavolikogu 31.01.2023 otsusega nr 42 ; „ Maardu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2020-2033 “ , vastu võetud Maardu Linnavolikogu 24 .11.202 0 määrusega nr 82 ; „ Maardu linna jäätme kava 2022-2027 “ , vastu võetud Maardu Linnavolikogu 25.01 .20 22 määrus ega nr 4 ; „ Vana-Narva mnt 28, 28E, 28F, 28G ja 28D kinnistute detailplaneering “ , kehtestatud Maardu Linnavolikogu 28.11.2006 otsusega nr 94 ; „ Maardu linna Vana-Narva mnt, Fosforii d i tänava ja Kroodi tänava maaüksuste ning lähiala detailplaneerin g “ , kehtestatud Maardu Linnavalitsuse 20.06.2017 korraldus ega nr 435 ; Planeeritava ala vahetus läheduses väljastatud projekteerimistingimused ja ehitusload, tehnorajatiste ehitusprojektid; Planeerimisseadust ning teisi Eesti Vabariigis kehtivaid käesolevale detailplaneeringule kohalduvaid õigusakte ja standardeid . Planeeringu koostamisel on aluskaardina kasutatud Ge o deesia 24 OÜ poolt veebruaris 2025 (töö nr 10148-24 ) ja septembris 2025 (töö nr 11172-25) mõõdistatud topo-geodeetilist alusplaani . Geodeetilise alusplaani koordinaadid on L EST97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava M 1:500. Katastriüksuste andmed on saadud Maa - ja Ruumiameti st seisuga 14.02. 2025 ja 26.09.2025 . Planeeringu käigus toimunud kirjavahetus, dokumendid ja kooskõlastused asuvad planeeringu lisade kaustas . Olemasoleva olukorra ja planeeringuala lähipiirkonna kirjeldus Olemasolev olukord Planeeringuala asub Maardu linnas Vana-Narva mnt tööstuspiirkonna kaguosas. Planeeringuala olemasolev olukord on kajastatud joonisel 3 Tugiplaan . Planeeringuala lähipiirkond on kasutusel äri- ja tootmisotstarbel. Andmed planeeringualale jääva te katastriüksu s te kohta on esitatud tabelis 1. Tabel 1 . Planeeringualal asuva te katastriüksu se andmed Aadress Katastritunnus Katastriüksuse sihtotstarve /pindala Katastriüksuse pindala 1 . Vana-Narva mnt 28 44604:002:0055 ärimaa 30%, tootmismaa 70% 42 342 m 2 2 . Vana-Narva m nt 28e 44604:002:0150 tootmismaa 100% 20 810 m 2 3 . Vana-Narva mnt 28f 44604:002:0170 tootmismaa 100% 8 785 m 2 4 . Vana-Narva mnt 28g 44604:002:0180 tootmismaa 100% 11 693 m 2 5. Vana-Narva mnt 28 i 44604:002:0053 tootmismaa 100% 15 218 m ² 6 . Raudteeharu R1 44601:001:0209 transpordimaa 100% 3 852 m 2 Planeeritav ala on hoonestatud. Ehitisregistri andmetel asuvad planeeritaval alal järgmised tabelis 2 toodud hooned . Tabel 2 . Planeeringualal asuva d hooned Aadress Katastritunnus Ehitise nimetu s, ehr kood Ehitisealune pind 1. Vana-Narva mnt 28 e 44604:002:0150 Remonditöökoda, 121446993 1339 m 2 2 . Vana-Narva mnt 28f 44604:002:0170 Remondi t öökoda, 120214123 Töökoda, 121447009 640 m 2 707 m 2 3 . Vana-Narva mnt 28g 44604:002:0180 Remonditöökoda, 116069241 3565 m 2 4. Vana-Narva mnt 28i 44604:002:0053 Adminhoone, 120216442 2196 m ² Ehitisregisti andmetel puuduvad Vana-Narva mnt 28 ja Raudteeharu R1 kinnisasjal hooned . Olemasolev j uurdepääs planeeritavale alale toimub avalikult kasutatavalt nr 11608 Vana-Narva kõrval m aanteelt . Vana-Narva maantee ja planeeritava ala vahele jääb muntsipaalomandis olev transpordimaa Vana-Narva mnt L1 7 kinnisas i , kus paikne b väljaehitatud asfaltkattega tee . Kergliiklejate tarbeks on olemas Vana-Narva m aantee ääres kulgev kergliiklustee . Maa- ja Ruumi ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakenduse andmetel ei paikne planeeringualal ega selle vahetus läheduses kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikukaitseliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Tuginedes Maardu Linnavalitsuse 0 3 .0 6 .202 5 korraldusele nr 306 ei ole vajadust läbi viia keskkonnmõju strateegilist (KSH) eelhindamist . Samuti ei ole vajalik algatada KSH menetlust kuna käesoleval juhul on tegemist üldplaneeringu realiseerimisega. Kavandatavad hooned ei avalda eeldatavalt olulist mõju ega põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei sea ohtu inimeste tervist, heaolu, kultuuripärandid ega vara. Planeeringuala väärtuslik haljastus asub Vana-Narva mnt 28i kinnisasjal . Kõrghaljastuse moodustavad valdavalt harilik män d , harili k kuus k , harilik vah er , hob u kastan . M adalhaljastus est on esindatud peamiselt harili k sirel. Vana-Narva mnt 28 ja Raudteeharu R1 kinnisasajadel paikn e va d raudtee rööp med on aastaid olnud kastutusest väljas ning osaliselt võsast u nu d . Raudteeharu R1 kinnisasja lääneosa kõrghaljastuse moodustavad harilikud lepad. Piirangud ja kitsendused riigitee nr 11608 Vana-Narva maantee teekaitsevööndiks on määratud „ Maardu linna üldplaneeringuga “ lõigus Saha-Loo tee – Kombinaadi tänav 10 m. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt ehitusseadustiku (EhS) § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3 ; planeeritavale alale ulatub r audtee kaitsevöönd , mis hõlmab raudteealuse maa ning ulatub rööpme teljest, mitmeteelistel raudteedel äärmise rööpme teljest 30 meetri kaugusele (EhS) . Raudtee kaitsevööndis on keelatud ohustada liiklust ja taksitada nähtavust raudteele . Raudtee kuulub eraomandisse; p laneeritav ala paikneb kemikaaliseadusest tulenevalt C-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualas. Linde Gas AS-i Maardu täitejaam asub Vana-Narva mnt 28a (katastritunnus 44604:002:0021) kinnisasjal. Ohuala ulatus on 19 m. Ohtliku käitise ohuala on ala, mille piires tekib käitises toimunud õnnetuse korral oht inimese elule, tervisele ja varale. Ettevõte tegeleb erinevate gaasidega: hapnik, atsetoon, propaan, atsetüleen (allikas: Maa- ja Ruumi ameti kaardirakendus „ Ohtlikud käitised, veevarustus, veeohutus “ ). Planeeringuala mõjuala kirjeldus Planeeritav ala asub Vana-Narva m aantee tööstuspiirkonnas, mis on suure arengu potentsiaaliga ettevõtlusala . V ahetusse lähedusse jää vad Maardu raudtee rööp med ning tulevikus hakkab siit kulgema Rail Baltic u trass . Juurdepääs ud ettevõtetele on Vana-Narva maanteelt. Kergliilejatele on rajatud kergliiklustee . T ööstuspiirkond a iseloomustab haju s hoon e stus ala, domineerib lai maanteekoridor, kõrghaljastus on peamiselt isetekkeline ja paigutuselt kaootiline , hoonete ehitusjoon on ebaühtlane ja tänavaruumis valdavalt tagaplaanile taandatud. Piirkonnas tegutsevate ettevõtete peamised tegevusalad on seotud äri-, laomajanduse ja logistikaga. Siin asuvad ka mitmed potentsiaalset keskkonnamõju omavad ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted. Asukoht ja toimiv infrastruktuur loovad eeldused piirkonna arenguks kaasaegseks logistika- ja tööstuspargiks. Kontaktvööndis olevad h ooned on 2 kuni 3 korruselised äri, tööstus- ja laohooned. Hoonete tootmis ruumid on 1-korruselisesd, bürooruumid 2-korruselised. H oon ete kõrgused varieeru vad 11 m kuni 20 meetrini. K innis asjadel on valdavalt 1 , harvem kuni 3 hoonet. Katusekalle on hoonetel valdavalt 0-20 0 , kontaktvööndis esineb nii viil- kui lamekatuseid . Hoonete välisviimistluses on kasutatud metalli (sh plekki ja profiilplekki) . Planeeritava ala kontaktvööndisse jääva Vana-Narva mnt 30/1 (katastritunnus 44604:002:0002 ) tootmishooned on ehitisealuse pinnaga 5145 m 2 ja 2441 m 2 . Vana-Narva mnt 28a (katastritunnus 44604:002:0021 ) kinnisasjal olev gaasiballoonide täitejaam on ehitisealu s e pin naga 2300 m 2 , ladu 1391 m 2 . Vana-Narva mnt 28d (katastritunnus 44604:002:0160 ) kinnisasjal asuva laohoone ehitisealune pind on 11 930 m 2 . Lähimad elamumaad jäävad planeeritavast alast ca 1,2 km kaugusele. Planeeritava ala vahetus läheduses Vana-Narva mnt ääres on ühistranspordiühendus, mis tagab liikumise nii Maardu linnasiseselt kui ka Tallinnaga. Lähim ühistranspordipeatus „K oplimäe “ asub mugava jalgsikäigu kaugusel . Ü le Vana-Narva mnt olev peatus jääb jää b ca 2 0 0 m kaugusele planeeringugalast. Planeeringuala mõjualas ei esine ühtegi kaitstavat loodusobjekti, vääriselupaika, kaitseala ja Natura 2000 võrgustikku kuuluvat ala. Lähimatest kultuuriväärtustes asub planeeritavast alast kagu- ja edelasuunas ca 900 m kaugusel arhteoloogiamälestised muistsed põllud (nr 17625 ja 27061). Väo lubjakivi maardla (maardla kood MRD0000024 ) jääb ca 600 m kaugusele edelasse. Planeeringuala koos mõjualaga on esitatud joonisel 2 Kontaktvööndi skeem. Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele Maardu linna üldplaneeringu kohaselt jääb planeeritav ala Vana-Narva mnt tööstuspiirkonda, p laneeritav ale alale on määratud äri- ja tootmi se maa-ala juhtfunktsioon (ÄT) (vt skeem 1) . Üldplaneeringu kohaselt on mõistlik piirkonda arendada tööstus- ja logistikapargina, kus on lubatud keskkonnaalaseid normatiive järgides tegeleda nii tööstusliku, ärilise kui teenindusliku ettevõtlusega. Tootmise kavandamisel tuleb eelistada võimalikult väikeste keskkonnamõjudega tehnoloogiat. Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind krundil on kuni 60%.; krundi haljastatav/looduslikuna säiliv osa on 20%, millest osa kõrghaljastatakse; hoonete kõrgus põhimahul on kuni 15 m, erandid on lubatud tehnoloogilistest vajadustest tulenevalt. Põhimahult kõrgemate hoonete kavandamisel tuleb koostada detailplaneering. Detailplaneeringuga kõrgema hoone planeerimine ei ole üldplaneeringuga vastuolus; hea üldmulje saavutamiseks ja/või vaadete pehmendamiseks tuleb kõrghaljastus rajada tänavapoolsele küljel;. parkimine lahendada omal krundil . 4034790 11430 Äri ja tootmise maa-ala (ÄT) Liikluse maa-ala (L) Planeeritav kergliiklustee Raudtee Ohtlik ettevõte koos ohualaga Bussipeatus Reoveekogumisala 0 0 Äri ja tootmise maa-ala (ÄT) Liikluse maa-ala (L) Planeeritav kergliiklustee Raudtee Ohtlik ettevõte koos ohualaga Bussipeatus Reoveekogumisala Skeem 1. Väljavõte kehtivast Maardu linna üldplaneeringu maakasutusplaanist . Planeeringuala on tähistatud punase joonega . Koostatav detailplaneering on kehtiva Maardu linna üldplaneeringu kohane. Alal kehtiv ad detailplaneering ud Alal kehtib „ Vana-Narva mnt 28, 28E, 28F, 28G ja 28D kinnistute detailplaneering “ . Detailplaneeringu eesmärk oli krundi ehitusõiguse ja kasutustingimuste ulatuse määramine äri-, tootmis- ja laoh oonete ehitamiseks (vt skeem 2) . Planeeritava ala suurus o n 16 ha. Planeeringuga on alale kavandatud 8 äri- ja tootmismaa sihtotstarbega krunti ning 2 transpordimaa sihtotstarbega krunti. Suurim lubatud hoonete kõrgus Vana-Narva mnt äärde kavandatud ärihoonetel on 15 m – 36 m, maa-ala sisemuses olevatel tootmishoonetel 15 m. Korruselisus Vana-Narva mnt ääres maksimaalselt 36 – 45 (pos III), maa-ala sügavuses 3 korrust. P laneeringu kehtestamisest on m öö dunud 18 aastat ning vahepeal on muutunud äri- ning tootmismaadele arendamise ootused. Seetõttu on käesoleva detailplaneeringu eesmärk luua paindlikumad lahendused vastavalt tänasele turusituatsioonile. Uue detailplaneeringu kehtestamisega muutub sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks (planeerimisseadus § 140 lg 8) osaliselt, kuna uus planeering ei hõlma kogu senist planeeringuala. Skeem 2. Väljavõte kehtivast Vana-Narva mnt 28, 28E, 28F, 28G ja 28D kinnistute detailplaneering ust. Planeeringulahendus Planeeringuala kruntideks ja otamine Võimaldama k s planeeringuala mitmekülgselt kasutusele võtta, on olem asolevad katastriüksused jagatud väiksemaks. Planeeringulahendusega on määratud, et ala arendamisel võib uut detailplaneeringut koostamata planeeritud äri ja/või tootmismaa krunte liita. Liitmisvõimalust ei ole kavandatud krundile pos 16 (Vana-Narva mnt 28i katastriüksusele), kus planeeringuga ei muudeta katastriüksuse piire ning krundile on määratud ehitusõigus vastavalt alal kehtivale detailplaneeringule. M aa korraldus likel kaalutlustel on Vana-Narva mnt 28 kinnisasjal paiknev olemasolev raudteekoridor välja krundit ud ning kavandatud liita transpordimaa sihtotstarbega Raudeeharu R1 kinnisas jaga. L ahendus võimaldab vajadusel edaspidi raudtee sujuvat haldamist ja arendamist. Kokku on alal moodustatud 1 6 krunti : 1 5 är i ja/v õi tootmismaa krunti ning 1 transpordimaa krunt . Krundi pos 16 ehk Vana-Narva mnt 28i kinnisasja piire planeeringuga ei muudeta. Kruntimis e tabel on toodud joonisel 4 Põhijoonis . P laneeritud kruntide pindalad võivad täpsustuda piiride märkimisel loodusesse katastrimõõdistamise käigus . Maa sihtotstarbed vastavalt katastriüksuse sihtotstarvete liikidele : Ärimaa on ärilisel eesmärgil kasutatav maa. Ärimaa on äri-, büroo- või teenindusotstarbeliste ehitiste alune ja neid ehitisi teenindav maa; Tootmismaa on tootmiseesmärgil kasutatav maa. Tootmismaa on tootmis- ja tööstusehitiste alune ja neid ehitisi teenindav maa ; Transpordimaa on on liiklemiseks ja transpordiks kasutatav maa koos ohutuse tagamiseks ja selle maa korrashoiuks vajalike ehitiste aluse ning neid ehitisi teenindava maaga . Krun di hoonestusala Planeeringuga on määratud hoonestusala , mille piires on lubatud rajada ehitusõigusega ette nähtud hoone d . Planeeritud hoonestusala ulatuses on lubatud ka maa-alune hoonestamine. Väljapoole hoonestusala võib rajada tehnovõrke ja -rajatisi . Hoonestusala määramisel on arvestatud tuleohutusnõuetega . Maksimaalselt suur hoonestusala võimaldab projekteerimise käigus vabamalt valida hoonestuse paiknemist ja kuju vastavalt kasutusotstarbele ja –vajadusele. Hoone(te) paigutusel ja mahu kavandamisel tuleb arvestada normikohase parkimislahenduse tagamisega. Hoonestusalasse võib rajada parklaid ja istutada puid ning põõsaid. Planeering lubab vajadusel planeeritud äri ja/või tootmismaa krunte liita (va krunt pos 16) . Üldjuhul on erinevate kruntide hoonestusalade omavaheliseks kauguseks planeeritud 8 m. Krundil pos 16 on hoonestusalad näidatud võrreldes teiste kruntidega väiksemana , mis on tingitud asjaolust, et Vana-Narva mnt 28i kinnisasjal e on määratud alal kehtiva detailplaneeringu lahendus . Kohustuslikku ehitusjoont planeeringuga kavandatud ei ole. Hoonestusala d on seotud krundi piiridega ning on kujutatud joonisel 4 Põhijoonis . Krundi ehitusõigus Planeeritud krundi ehitus õ igus on toodud tabelina joonisel 4 Põhijoonis . Ehitusõiguse kohaselt nähakse krun tidele ette 1 äri- ja tootmishoone ehitamine , krundile pos 16 on lubatud kuni 3 hoone rajamine . Hoonete suurim lubatud kõrgus on 15 m , krundil pos 16 on lubatud 36 m . Maakasutuse sihtotstave on näidatud libisevana: Ä 0-100%, T 0-100% , kuna p laneeringu koostamise hetkel ei ole teada hoonete kasutusotstarbe d . Ehitusõigusega lubatud hoonestus on lubatud püstitada hoonestusala piirides, mille täpsem lahendus tuleb koostada eraldi projektiga. Planeeringu joonisel 4 Põhijoonis on näidatud hoonete võimalik illustreeriv asukoht ning suurus . Projekteerimise käigus võib hoonete suurus suureneda, väheneda ning ümber paigutuda . Planeeringujärgselt on võimalik krunte liita. Liitmisvõimalusega kruntide liitmisel summeeritakse liidetavate kruntide ehitusõigused. Krun di kasutamise sihtotstarbed vastalt detailplaneeringu sihtotstarvete liikidele: ÄK- kaubandus- toitlustus- ja teenindushoone maa ÄV- väike ettevõtluse hoone ja -tootmise maa ÄB- kontori- ja büroohoone maa TT- tootmishoone maa TL- laohoone maa TH- hulgikaubanduse maa TK- logistikakeskuse maa LT- tee ja tänava maa Ehitusõigusega lubatud hoone tuleb projekteerida hoonestusala piirides. Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus Juurdepääsud planeeritavale alale on tagatud vastavalt kehtestatud „ Vana-Narva maantee, Fosforiidi tänava, Kroodi tänava maaüksuste ning lähiala detailplaneering u le “ . O lemasolev juurdepääs toimub 11608 Vana-Narva maanteel t üle munitsipaalomandis oleva Vana-Narva mnt L17 kinnisasja . Planeeringuga on kavandatud lisaks teine j uurdepääsutee Vana-Narva mnt-le planeeritava ala loode osas . Juurdepääs on oluline sujuva liikluskorralduse tagamiseks ning kasulik nii tavaliiklusele kui päästetööde seisukohalt. Juurdepääs on kavandatud üle munitsipaalomandis olevate Vana-Narva mnt L 1 5 ja Vana-Narva mnt L17 kinnisasja de . Kuna krunte on lubatud omavahel liita ning liitmiseks on suur potentsiaal, on kruntide sisestele teedele tehtud servituud i seadmise ettepanekud. Servituudi seadmine on vajalik, kui ühe krundi teed kasutatakse juurdepääsuks teisele krundile . Parkimiskohtade arvu kavandamisel on aluseks soovituslik Eesti Standard EVS 84 3 Linnatänavad (tabel 9.1 kohaselt 1: 250 tööstusettevõte ja ladu) . Parkimiskohtade arvutamisel on lähtutud energia- ja liikluvuspoliitikaga , eesmärgi ks on vähendada autostumist ja soodustada ühistranspordi kasutamist . K aasa aegses tootmises on pigem rohkem automatiseeritust ja vähem töötajaid. Sellest tulenevalt ei ole alust kavandada rohkem parkimiskohti, kui naaberaladel või praktikast tuleneval t . Eelnevast tulenevalt on vähendatud parkimiskohtade arvu (toodud tabelis joonisel nr 4 Põhijoonis ) . Parkimiskohtade täpne osakaal ja vajadu s täpsustatakse hoonete projekteerimi se faasis. Lubatud on nii hoone sisene kui väline parkimine. Parkimine peab toimuma omal krundil, munitsipaalmaal parkimine toimub kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. Planeeringu koostamise ajal kehtiva EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus . Tuleohutus Osa 7: Ehitisele esitatavad Tuleohutusnõuded kohaselt tuleb sõidukite parkimisel välisseinale lähemal kui 4 m välisseinas kasutada materjale, mis iseseisvalt ei põle, seina üldpinnast ei tohi avatäidete pindala olla üle 25% ja seda 4 m ulatuses külgsuunas ja 5 m ulatuses vertikaalsuunas. Edasissel projekteerimisel arvestada, et p arklates peab iga 50 sõiduauto parkimiskoha kohta olema üks koht liikumispuudega inimese sõidukile, kõigis parklates, kus kohtade arv on 20 kuni 50, peab olema kavandatud vähemalt üks koht puuetega inimese sõidukile. Planeeritud kruntidel arvestada ka jalgrattaparklate rajamise vajadusega. Parkimiskohtade täpne arv ning paigutus täpsustatakse edasise projekteerimise käigus vastavalt hoone konkreetsele kasutusotstarbele ja suletud brutopinnale . Jalgrattaparklad kavandada kaetuna (varjualused või hoone mahus). E hitusprojekti staadiumis tuleb ette näha elektriauto laadimistaristu vastavalt EhS § 65 1 lg 4 p 2 . Planeeritud juurdepääs ud ja teed on kavandatud asfaltkattega, pinnakallete andmed täpsustatakse tee ja parklate projekti koosseisus, mille projekteerimine peab lähtuma heast tasemest. Katendite tüübid ja ulatus täpsustuvad ehitusprojekti koostamise staadiumis, mille koosseisus antakse ka sademetevee ärajuhtimise lahendus projekteeritud kõvakattega pindadelt. K uumasaarte efekti leevandamiseks on soovitav vähese liikluskoormusega lõikudes, parklates ja juurdepääsuteede l suurte sõidukite pöörde aladel kasutada vett läbilaskvaid lahendusi. Jalakäijate liiklemine krundi siseselt tuleb lahendada hoonete ehitusprojekti koosseisus. Jalakäijate liikumine eraldada autode liiklusest. Kõnniteede projekteerimisel arvestada vähemalt 2 m laiuste teedega. Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused Hoonete välimus peab olema kaasaegse arhitektuurse lahendusega , projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning üldtunnustatud ehituslike põhimõtete järgi . Vältida tuleb naturaalseid materjale imiteerivaid viimistlusmaterjale . Hoone ja võimalikud rajatised tuleb projekteerida terviklikult koos hoonevahelise ruumi, haljastuse, teede jm ruumielementidega. Välisviimistluses on lubatud kasutada plekki, betooni, puitu, vineeri, krohvi, kivi, keraamilist plaati. Ä rihoonetel on keelatud plastiku kasutamine, tootmi s hoonetel on plastik lubatud. Fassaadidel näha ett e vähemalt kah e erinev a materjali kasutamine . Vana-Narva mnt pool e näha ette esinduslikum fassaad ja suuremad klaasipinnad . Hoonete tehnilised seadmed ja nende osad sh korsten, antenn ning välireklaam ja muu taoline võivad ulatuda üle hoone suurima lubatud kõrguse, vajadusel täpsustada kõrgused Maardu Linnavalitsusega edasisel projekteerimisel. Uushoonete suur im lubatud maapealne korruselisus 3, v.a pos 16, kus on lubatud 12 korrust ; lubatud katusetüüp ja kalle: lamekatus kaldega 0 º- 30 º ; katuse harja suund, materjal: harjajoon Vana-Narva mnt -ga piirnevatel kruntidel paralleelne tänava poolse krundi piiriga; katusekatte materjale ei määrata; hoone lubatud suurim kõrgus 1 5 m , v.a krundil pos 16, kus on lubatud kõrgus 36 m ; krun tidele on lubatud rajada piirdeaed kõrgusega kuni 2 m ( võrkaed või metallpiire) , läbipaistmatud piirded ei ole lubatud . Piire peab sobima hoone arhitektuuriga. Ehitamisel tuleb kasutada võimalikult energiasäästlikke materjale ja ehitusmeetodeid. Hoonestuse rajamisel tuleb pidada silmas nii otseseid kui kaudseid energiatõhususe lahendusi ning taastuvenergia rakendamise potentsiaali . Maardu linna üldplaneeringu kohaselt on kogu Maardu linna territooriumil soositud päikeseenergia kasutuselevõtt . Eeltoodust lähtuvalt on projekteerimisel lubatud ette näha päikeseenergia kasutamise võimalusi. Päikesepaneelid sulandada arhitektuursesse terviklahendusse. Paneelid või nendega kaetavad osad kavandada osaks arhitektuursetest elementidest või fassaadist või kavandada need hoone osade külge (katus, fassaad), et need ei mõjuks silmatorkavate võõrelementidena. Päikesepaneelide kasutamisel peavad olema tagatud järgmised nõuded ja tingimused: päikesepaneelid ei tekita kõrval olevatele hoonetele valgusreostust; päikesepaneelid ei kahjusta naaberhooneid ega väliruumis liiklejaid; päikesepaneelid ei häiri liiklust ja teel liiklejaid. Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine . Planeeringuala väärtuslik kõrg haljastus asub krundil pos 16, mis säilitatakse kogu ulatuses . Krundil pos 17 olev kõrg haljastus on isetekkeline . Detailplaneeringuga on kavandatud haljastus säilitada. S oovitav on tellida dendroloogiline hinnag, mille eesmärk on välja selgitada säilitamist väärivad puud ja selle alusel kujundada sobilik haljasala. Vastavalt „ Maardu linna üldplaneeringule “ tuleb haljasalaks planeerida vähemalt 20% krundi pinnast, osa sellest kõrghaljastada. Planeeritud haljas alade põhimõtteline illustreeriv lahendus on graafiliselt nähtav joonisel 4 Põhijoon i s . Joonisel näidatud lahendust on lubatud hoone ja teede projekteerimise käigus muuta. Uute puittaimede istutamiseks on sobilikud hoonestusest ja teedest vabaks jäävad alad ning krundipiiri äärsed alad , kus on piisavalt valgust ning kasvuruumi. Samuti on soovitav liigendada parklad haljastusega. Täpne haljastuse lahendus antakse hoonete projekteerimisel . Planeeringuala p arkla – ja tänavaalade lumekoristus/vallitamine/ladustamine lahendatakse edasisel projekteerimisel. Planeeritav ala on tasase reljeefiga . Planeeringus maapinna kõrgusmärke ei muudeta. Kruntide täpne vertikaalplaneerimine koostatakse hoonete , teede ja parklate projektidega lähtudes projekteeritava hoone suurusest, konfiguratsioonist, sõidu- ja parkimisalade täpsest asukohast. Vertikaalplaneerimisega tuleb vältida sademevete valgumist naaberkinnis asjadele . Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad Pl a neerin g uala tehnovõrkude osa on koostatud vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele. Planeeritav ala on varustatud tehnovõrkudega , kuid kuna planeeringuga muudetakse olemasolevat krundistruktuuri, tuleb tagada kõigile uutele kruntidele t ehnovõrkude ühendused . Tehnovõrkude põhimõtteline lahendus on toodud joonisel 5 Tehnovõr kude põhimõtteline joonis . Tööde teostamisel tuleb lähtuda kaitsevööndis tegutsemise eeskirjast. Servituudi ala määramisel lähtuda m ajandus- ja taristuministri 01.07.2025 määrusest nr 73 " Ehitiste kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegelemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded " ning k liimaministri 17.09.2023 määruse nr 57 „ Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus “. Ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada järgnevaga: tagada kõikide toimivate planeeringuala läbivate olemasolevate tehnovõrkude ümberühendamised . Ü mberühendamise lahendused ja mahud kuuluvad täpsustamisele ehitusprojektides ja peavad olema lahendatud enne ehitustöödega alustamist ; ü hendused olemasolevate tehnovõrkudega – olemasolevate tehnovõrkude plaaniline ja kõrguslik paiknemine täpsustada ehitusprojektis ; p laneeritud tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline. Täpsed trasside asukohad ja lahendus antakse ehitusprojektiga ; e hitusprojekti staadiumis, kui on teada hoone täpne asukoht ja vajalikud võrguhulgad, tellida võrguvaldajatelt uued tehnilised tingimused . Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi Veevarustus. Plan eeringuala veevarustus on lahendatud AS-i Technomas &amp; Adrem poolt 18.02.2025 poolt väljastatud tehnilistele tingimustele . AS Technomar &amp; Adrem kindlustab vee saamise survega 3,5 bar ainult majand uslikuks otstarbeks koguses 200 m 3 kuus. Ühenduspunktid veega ühinemiseks asuvad Vana-Narva mnt L17 kinnisasjal. Krundil pos 16 on olemasolev ühenduspunkt Vana-Narva mnt L17 kinnisasjal ning planeeringuga lahendust ei muudeta. Planeeritud kruntide l iitumispunkt id veega liitumiseks on kavandatud 1 m kaugusele krundi piirist . Reoveek analisatsioon. Reoveekanalisatsioon alal on lahendatud AS-i Technomas &amp; Adrem poolt 18 . 02 . 2025 poolt väljastatud tehnilistele tingimustele . AS Technomar &amp; Adremil on võimalus võtta planeeritavalt alalt oma kanalisatsioonivõrku reovett mahus 200 m 3 kuus. K analisatsioonitorustiku ühenduspunkt asub Vana-Narva mnt L17 kinnisasjal. Krundil pos 16 on olemasolev ühenduspunkt Vana-Narva mnt L17 kinnisasjal ning planeeringuga lahendust ei muudeta. Planeeritud kruntide liitumispunktid veega liitumiseks on kavandatud 1 m kaugusele krundi piirist. Sadamevesi. Planeeritav ala on planeeringu koostamise ajal varustatud sademeveetrasside ga ning sademevesi juhitakse Vana-Narva mnt L17 kinnisasjal olevasse ühis sademveekanalisatsiooni . P laneering uga on kavandatud planeeringualale uued sademeveeetrassid, mis ühendatakse planeeringuala see olevate olemasolevate trassidega. Uusi sademeveeühendusi Vana-Narva mnt L17 kinnisasjale ei ole lubatud rajada. Sademevee juhtimine kanalisatsioonitorusse on keelatud. Sademevett võib samuti immutada oma krundi piires olevatel haljaspindadel, kasutada võib sademevee immutus plokke , sademevee mahuteid, sademevee immutus tunneleid või muid süsteeme. Hoone katuselt tulevat sademevett võib koguda ning kasutada hoonesiseselt. Kui on oht, et sademevesi võib sisaldada õli või kütust ja setteid (liiva, kruusa), tuleb parkla varustada õli - ja liiva püüduri ga ning puhastatud sademevett võib juhtida immutussüsteemi. Õli- ja liivapüüduri rajamisel tuleb arvestada ja tagada puhastusmasina ligipääs püüduri teenindamiseks. Õli-liivapüüduri täpne asukoht määratakse ehitusprojektiga. Sademevee prognoositav maht ning käitlemise lahendus täpsustatakse mahulise projekteerimise staadiumis. Tagatud peab olema krundi sademevee mittevalgumine naaber kruntidele ja - kinnisasjadele. Vastavalt EhS § 72 lg 1 p 5 ja § 70 lg 2 p 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Sademevett ei või juhtida riigitee alusele maaüksusele Elektrivarustus Planeeritava ala elektrivarustus saadakse planeeringualal olevast 733: (Maardu) alajaamast krundi pos 16. Alajaam säilitatakse (rajatisete omanik Elektrilevi OÜ) . Planeeringualal olev a lajaam 1275: (Maardu) livideeritakse . Planeeritud kruntide elektrivarustuseks on kavandatud kruntide piirile 0,4 kV liitumiskilbid. Liitumiskil bid pea vad olema vabalt teenindatav ad . Elektritoide liitumiskilbist objektini on ette nähtud maakaabliga. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Planeeritava ala müügipiirkonna omanik on EKE Ärikeskus OÜ . Sellst tulenevalt toimub võimsuse suurendamine alajaama s , alajaama livideerimine ja olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus EKE Ärikeskus OÜ kulul . Soojusvarustus Vana-Narva mnt äärne tööstuspiirkond on varustatud maagaasiga ning rajatud on maagaasivõrk . Samuti on olemas kaugküttevõrk. AS-i Utilitas Tallinn a Soojus tehniliste tingimuste 17.04.2024 nr 24TT-10044 kohaselt võimaldavad olemasolevad soojusvõrgud lahendada detailplaneeri ngu perspektiivse hoonestu s e soojavarustuse kaugkütte baasil. Ühenduskoht kaugküttevõrguga: projekteeritav hargnemissõlm olemasolevast maapealsest magistraaltorustikust DN 600, rekonstrueeritava teenindussõlme UT-4-1-2A vahetus läheduses ( Paemurru ja Klindi tänava ristumiskohas ) . Otstarbekas ja tehniliselt võimalik ühenduskoht täpsustada projekteerimise käigus ja kooskõlastada kõigi asjassepuutuvate omanikega . Planeeringualale kavandatud äri- ja tootmishoonete eeldatav soojuskoormus on 5 MW. Arvestades eeldatava soojuskoormusega tuleb o lemasolev soojustorustik alates ühenduspunktist ( Pa emurru ja Klindi tänava ristumiskohas) kuni planeeritud alani rekonstrueerida . Otstarbekas ja tehniliselt võimalik ühenduskoht täpsusta takse projekteerimise käigus ja tuleb kooskõlastada kõigi asjassepuutuvate omanikega. Rekonstrueerimisega seotud kulud kannab detailplaneeringu elluviimisest huvitatud isik kui ei ole kokku lepitud teisiti. Soojuskoormused tuleb täpsustada projekteerimise käigus. S oojusvarustuse projekteerimiseks taotleda AS-i lt Utilitas Tallinn a Soojus konkreetsed tehnilised tingimused. Soojuskandja parameetrid: maksimaalne rõhk soojusvõrgus katsetuste ajal 1,6 MPa; maksimaalne temperatuur: 130 0 C. Planeerimisel ja projekteerimisel arvestada: vajadusega torustikule paigaldamiseks ja teenindamiseks/remondiks ligi p ää seda ja v õ imalusega kasutada t öö de teostamisel tavap ä rast kaeve- ja ehitustehnikat. Tagada n õ uetekohased kujad ja vahekaugused ning kaugk ü ttetorustiku tavap ä rane paigalduss ü gavus ( ca 1 m). Rajatisi ja k õ rghaljastust torustiku peale ja sellele liiga l ä hedale mitte planeerida ; vajadusega tagada planeeritava ja olemasoleva torustikuosa t öö kindel koostoimimine. Keevis õ mbluste kvaliteet peab vastama EVS-EN ISO 5817 klass C n õ uetele. Keevis õ mbluste NDT-kontroll teostada vastavalt EVS-EN 13941 m ää rangutele ; et torustiku n õ utav plaaniline eluiga on 30 aastat. Maa-alune torustikuosa peab olema lekkeotsimiss ü steemi kontrolltraatidega eelisoleeritud torumaterjalist (EVS-EN 253, 448, 488 ja 489). Projekteerimis- ja paigaldust öö vastavalt standardile EVS-EN 13941 ; et torustiku nn primaarkontuuri osa peab olema terasest P235 vastavalt EN-10216-2, EN 10217-2 ja EN10217-5 m ää rangutele. Kasutatavate torude ja toruelementide (p õ lved, hargnemised, ü leminekud jms) seinapaksus ei tohi olla v ä iksem standardiga EVS-EN 253 m ää ratust . Vastavalt määruse „ Maardu kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja võrgust eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus “ §-le 6 on võrgu ettevõtja kohustatud tagama enda omandis või valduses oleva võrguga ühendatud tarbijate pideva varustamise vajalikus koguses soojusega. Sama mää r use § 7 sätestab , et kuigi võrguettevõtja on kohustatud võrgu tehniliste võimaluste piires ja majandusliku põhjendatuse korral ühendama võrguga kõik tema võrgupiirkonnas asuvad liitumistaotluse esitanud tarbijapaigaldised, ei tohi liitumisega seada ohtu olemasolevate tarbijate varustuskindlust. Kuna Utilitasele ei ole teada olemasoleva torustiku tehniline seisukord (Vana-Narva maantee L17 ja Vana-Narva maantee 28i kinnisasjal) ning nimetatud torustik on rajatud 1985. aastal, ei saa Utilitas võtta vastutust teadmata seisukorraga torustiku kasutamise eest ega kinnitada, et selle kasutamine ei sea ohtu olemasolevate ega tulevaste tarbijate varustuskindlust. Olemasolev sooja torustik tuleb likvideerida ning selle asemele on kavandatud uus võimalik soojatorustiku trass. Trassi asukoht täpsust ada projekteerimise faasis. Soojavarustuse t rass hakkab kuuluma Maardu linnas teenust pakkuvale trassivaldajale , planeeringu koostamise ajal AS-ile Utilitas Tallinna Soojus. Detailplaneeringu lahendus on koostatud vastavalt tehnilistele tingimustele nr 24TT-10044 , mida on planee ringu kooskõlastamise käigus uuendatud tehniliste ti ngimustega nr 25TT-12915 . Vajadusel täiendada järgmises projekteerimise staadiumis planeeritud soojustorustiku kulgemisjoont viisil, et oleks tagatud standardiga EVS-EN13941 lubatud piiridesse jäävad torustiku paigalduspinged ja –pikkused ; p laneeritavale torustikule on vaja seada Utilitase kasuks tähtajatu tasuta isiklik kasutusõigus ; ü ksikute objektide soojusvarustuse lahendamiseks on vaja taotleda AS-i Utilitas Tallinna Soojus liitumise tehnilised tingimused. AS Gaasivõrk tehniliste tingimuste 21.01.2025 nr 3-6/18-25 kohaselt on „B“-kategooria gaasitorustik planeeritud alates olemasolevast gaasitorustiku st Vana-Narva maantee L17 (44601:001:0352) kinnisasjal. T arnetorustikud on planeeritud piki teid, perspektiivne ühenduskoht jätta pimeotsaga ning tarnetorustiku võimalikud ühenduskohad tänavale. Planeeringuala gaasivarustuskeemi planeerimisel on arvestatud piirkonna hoonestusega, sh ette nähtud vajalikud ühendamise võimalused piki teid ning liitumised kõrval asuvate piirkondadega. Uute kruntide piiri lähedale on planeeritud n õ uetele (sh õ igusaktidele, standarditele) vastava liitumispunktina maakraan, kuid mitte l ä hemale kui 1 meeter teiste kommunikatsioonide liitumis- ja s õ lmpunktidest ning mitte sisses õ iduteede alla. EhS § 70 lg 2 p 1 ja 2 kohaselt on kaitsevööndis keelatud ohustada ehitist või selle korrakohast kasutamist ning ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist, EhS § 70 lg 3 kohaselt võib kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul, kui see ei vähenda ehitise ohutust. AS-i Gaasivõrk gaasipaigaldiste kaitsevööndis võib teostada töid ainult põhi- või tööprojekti olemasolul, mis tuleb enne töödega alustamist esitada AS-ile Gaasivõrk e - posti aadressile [email protected]. Ilma põhi- või tööprojekti koostamiseta ei ole võimalik AS-il Gaasivõrk hinnata planeeritava tegevuse ohutust ning AS Gaasivõrk ei saa anda nõusolekut gaasipaigaldise kaitsevööndis tegutsemiseks. Gaasivõrguga liitumiseks on vajalik esitada avaldus, mis on leitav AS Gaasivõrk kodulehelt. Täiendavad täpsemad nõuded gaasipaigaldisele ja gaasipaigaldise kaitsevööndis tegutsemise osas väljastatakse eel-, põhi- või tööprojekti staadiumis tehniliste tingimuste väljastamisel, mille taotlemiseks pöörduda e - posti aadressile: [email protected] . Telekommunikatsioonivarustus Sidevarustus on lahendatud vastavalt Telia AS-i poolt väljastatud tehnilistele tingimustele 24.01.2025 nr 39416962 . Detailplaneeringus on ette nähtud asukohad sideehitistele. Sidekanalisatsiooni põhitrass (2 x 100 mm) on planeeritud lähtuvana sidekaevust VNR-30 v õ i VNR-31 (kui liituda l ä bi sidekaevu 2817B, siis tuleb olemasolev sidetrass vajadusel renoveerida kaevuni VNR-30). Igale planeeritud krundile on ette nähtud individuaalsed 100 mm s idekanalisatsiooni sisendid planeeritavast p õ hitrassist. Vastavalt v ajadusele kasutada KKS t üü pi sidekaevusid. Planeeritavad s idekaevud ei tohi j ää da planeeritava s õ idutee alale. Tagada k õ ik m eetmed ja t öö d olemasolevate Telia Eesti sideehitiste kaitseks, t agamaks nende s ä ilivus ehitust öö de k ä igus. Tööprojekti koostamiseks taotleda täiendavad tehnilised tingimused. Tehniline lahendus (ehitusprojekt, planeering) esitada enne ehitusloa/-teatise menetlust Ehitisregistris Teliale koosk õ lastamiseks Ehitajate portaali ( https://www.telia.ee/partnerile/ehitajalearendajale/ ) kaudu. Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele. Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest. Antud kooskõlastus ei ole tegutsemisluba Telia sideehitise kaitsevööndis tegutsemiseks. Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada sideehitist. Tegutsemisluba taotleda hiljemalt 5 tööpäeva enne planeeritud tegevuste algust ja soovitud väljakutse aega Telia Ehitajate portaalis: https://www.telia.ee/ehitajate-portaal. Telia Eesti AS-i k ooskõlastus kehtib kuni 21.12.2026 Välisvalgustus Projekteerimisel n ä ha ette kruntide sisene v ä lisvalgustus. Tuleohutus ja tuletõrje veevarustus Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud kehtivate tuleohutusnõuetega. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud siseministri 30.03.2017 määrusega nr 17 „ Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded “, mille lisa 1 alusel on planeerit ud hooned tuleohutuse järgi V (kontorid) ja VI (tööstus- ja laohooned) kasutusviisiga hooned. Planeeritud hoonete tuleohuklass tuleb määrata ehitusprojektis vastavalt kehtivale seadusandlusele. Vastavalt ülalnimetatud määruse § 22 peab tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele, vältima nii, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Hoonetevaheline kuja peab olema vähemalt 8 m. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui 8 m, tuleb tule levikut piirata ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tule levikut. Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast. Planeeritud hoonestusalad on kavandatud normatiivsele kaugusele krundipiirist ning olemasolevast naaberhoonestusest. Hoonestusala sidumine krundipiiridega on nähtav joonisel 4 Põhijoonis . Tuletõrje veevarustus on lahendatud vastavalt Eesti standardile EVS 812-6 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus ja EVS 812-7 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded. Vastavalt tuleohutuse seadusele peab ehitisel olema nõuetele vastav tuletõrje veevõtukoht. S iseministri 18.02.2021 määrusele nr 10 „ Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord “ sõltuvad nõuded veevooluhulgale suurima eripõlemiskoormusega tuletõkkesektsioonist. Hoone tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormus MJ/m² 0–600 korral 10 l/s, 601–1200 korral 20 l/s ja &gt; 1201 30 l/s. Hoone kustutamiseks vajalik veevooluhulk veevõtukohas määratakse ehitusprojektis lähtudes hoone suurima tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormusest, kusjuures kui suures hoones on erineva eripõlemiskoormusega tuletõkkesektsioonid, arvestatakse ainult nende tuletõkkesektsioonidega, mille pindala on üle 200 m². Minimaalne vajalik veevooluhulk veevõtukohas on 10 l/s ning see peab olema tagatud kolme tunni jooksul . V eevõtukoht üldjuhul paiknema ehitisest vähemalt 30 m kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus ja paiknema hoone kaugeimast sissepääsust või rajatise kaugeimast ligipääsetavast punktist kuni 200 m kaugusel. Kui hoones on tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisend, peab veevõtukoht paiknema ka sellest kuni 200 m kaugusel. Veevõtukoha kaugus ehitisest mõõdetakse mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid. Planeeritava ala tuletõrjeveega varustamine on planeeritud aastaringselt kasutatava test maa-alus test tuletõrjevee mahuti s test, mis on kavandatud krundile pos 16 ja pos 11 . Mah utist veevõtuks on kavandatud kuivhüdandid . Tuletõrjeveemahuti täitmine toimub veevõrgust, ühenduspunkt asub Vana-Narva mnt L17 kinnisasjal. Operatiivauto juurdepääs on võimalik Vana-Narva maanteelt. Kustutustööde ja päästetööde tegemiseks peab juurdepääsutee olema vähemalt 3,5 m laiune sõidutee. Kuritegevuse riske vähendavad tingimused Kuritegevusriske on võimalik vähendada territooriumi piiritlemisel aiaga ja turvafirma teenuse kasutamisel. Projekteerimisel tuleb ette näha parklate ja sissepääsude (krundile, hoonesse) piisav valgustatus ning hoone/territooriumi lahenduses mitte kavandada n-ö pimedaid nurki. Ehituses kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud). Hoone kasutamise ajal hoida oma territoorium alati korras ja teostada kiired parandustööd. Tootmisega mitteseotud inimeste pääs alale peab olema kontrollitud ja piiratud. Soovitatav on kasutada videovalvet. Keskkonnatingimuste seadmine Detailplaneeringu elluviimisel ei kaasne olulist keskkonnamõju, mis võiks ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervist ja vara. Tootmise kavandamisel tuleb eelistada võimalikult väikeste keskkonnamõjudega tehnoloogiat. Ehitustegevused tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja kehtivatele normidele. Ehitustööde teostamisel kaasnevaid mõjusid saab leevendada vastavaid töövõtteid kasutades. Ehitustegevuse ajal peab arvestama, et lahendatud oleks jalakäijate ning sõidukite turvaline liikumine. Põhja- ja pinnavee kai tstuse tagamine Planeeringuala asub Eesti p õ hjavee kaitstuse kaardi kohaselt kaitstamata p õ hjaveega alal, st reostusohtlikkuse tase on v ä ga k õ rge. Reovesi on kavas suunata ü hiskanalisatsiooni. Omapuhastid ei ole lubatud. Korrektselt ehitatud ja hooldatava s ü steemi korral kavandatav tegevus p õ hja- ega pinnavee seisundit ei ohusta. Sademevesi tuleb vajadusel suunata l ä bi õli- ja liivapüüduri. Projekteerimisel kavandatavad lahendused peavad tagama, et tegevusega ei ohustata p õ hja- ega pinnavee seisundit. 3890010 8890 0 0 910668 1528857 0 0 Skeem 3. Väljavõte Eesti põhjavee kaitstuse kaa rdist. Planeeritava ala orienteeruv asukoht on märgitud sinise ringina Jäätmed Olmej ää tmete kogumine on lahendatud vastavalt j ää tmeseadusele ja „ Maardu linna j ää tme kavale 2022-2027 “ . Planeeritaval alal tekkivad j ää tmed tuleb kokku koguda sorteeritult ja paigutada selleks etten ä htud kogumiskonteineritesse. J ää tmete vedu ja edasine k ä itlemine on korraldatud selleks tegevuseks luba omava ettev õ tte poolt. Tagatud peab olema j ää tmeveoks vajaliku transpordi juurdep ää s. Energiatõhusus Energiat õ hususe n õ uded on toodud ehitusseadustikus ja ettev õ tlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 m ää ruses nr 63 „ Hoone energiat õ hususe miinimumn õ uded 1 “ . Uue hoone projekteerimisel tuleb t ä helepanu p öö rata energia s ää stmisele ja v õ imalusel lokaalsele tootmisele ning v õ imalusel n ä ha ette v õ imalusi energiatarbe v ä hendamiseks ja alternatiivsete energiaallikate kasutamiseks. Taastuvenergia allikatest soojuse ja elektri tootmise lihtsaimad viisid on soojuspumpade, p ä ikesekollektorite (sooja vee tootmiseks) ja p ä ikesepaneelide (toodavad elektrit) kasutamine. P ä ikesepaneelide kasutamise n õ uded on v ä lja toodud ptk-s 3.5. Radoon Inimese tervise mõjude seisukohalt on oluline piirkonnas olev radoonirisk. Hoone projekteerimisel arvestada Eesti Standard EVS 840 „ Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes “ . Eesti pinnase radooniriski kaart (vt skeem 4 ) näitab, et planeeritav ala asub kõrge radoonisisaldusega pinnasega alal . Keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 „ Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel “ lisas 1 on Maardu linn nimetatud kõrgendatud radooniriskiga alana. 1828242 1775878 0 0 Skeem 4 . Väljavõte Eesti pinnase radooniriski kaardist . Planeeringuala on tähistatud punase täpina . Allikas: Eesti Geoloogiateenistus Olme- ja kontoriruumides, kus inimesed viibivad tööajal igapäevaselt, tuleb tagada radoonivaba keskkond. Radooniuuringu vajaduse üle otsustab kohaliku omavalitsuse üksus. Müra, vibratsioon, õhusaaste Analüüsi on koostanud Hendrikson DGE keskkonnaspetsialist Veiko Kärbla. Tootmisala sees tuleb eelkõige jälgida töökeskkonnale esitatavate tingimuste (Vabariigi Valitsuse 12. 04. 2007 määrus nr 108, „ Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord “ ) täitmist. Vana-Narva maantee läheduse tõttu esineb liiklusmüra . Transpordiameti 2024. a andmete kohaselt on liiklussagedus maantee 3549 autot/ööpäevas. H oonete projekteerimisel tuleb arvestada mürakaitsemeetmetega – nt hoonete paigutus, müratõkkeseinad, piirded ja piisav heliisolatsioon (nt 3x klaaspaketid müraallikate suunas avanevates fassaadides). Samas ei ole planeeritavate hoonestusalade näol tegemist otseselt müratundlike alade ja funktsioonidega. Teepoolsetel akendel on soovitatav kasutada müra summutavaid aknaraame ja fassaadimaterjale. Büroo- ja teenindusruumide rajamisel tuleb juhinduda standardist EVS 842 „ Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest “ . Välispiirde soovituslik heliisolatsioon (R’tr,s,w+Ctr) mürarikkale küljele on vähemalt 35 dB. Vajadusel tuleb ehitusprojektiga ette näha täiendavad müra vähendavad konstruktiivsed või tehnoloogilised lahendused. Planeeringu realiseerumisega kaasneb teatud liiklusvoogude kasv, eelkõige seoses töötajate liikumise ja kaubaveoga. L iikluskoormuse kasv võib piirkonnas siiski olla tajutav olla. Müra- ja saastekoormuse mõju vähendamiseks tuleb projekteerimisel arvestada nii ehituslike meetmetega (nt hoonete asetus, haljastus) kui ka liikluskorralduse optimeerimise võimalustega. Vajadusel hinnatakse mõju täpsemalt edasiste projekteerimisetappide käigus. Lähimad müratundlikud objektid, sh elamumaad ja eluhooned, paiknevad planeeringualast ligikaudu 1,2 km kaugusel. Arvestades, et peamised müraallikad kavandatakse hoonete siseruumides ning seotud valdavalt päevase tööajaga, ei ole põhjust eeldada häiriva tööstusmüra levikut elamualadele. Seega ei ole oodata tööstusmürast tulenevat olulist häiringut. Kuna kavandatavad tegevused lisanduvad olemasolevasse tööstuspiirkonda, ei suurene mürahulk võrreldes kehtiva olukorraga. Ehitustegevused tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja kehtivatele normidele. Ehitustööde toimumisel võib ilmneda müra ja tolmamine, mida saab leevendada vastavaid töövõtteid kasutades. Hetkel ei ole täpselt teada millist tüüpi äri- ja tootmistegevust planeeritaval alal ellu viima hakatakse . Edaspidisel planeerimisel ja projekteerimisel on soovitatav lähtuda järgnevast: planeerimisel ja planeeringu realiseerimisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 „ Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid “ nõuetest, tagades asjakohaste normtaseteme järgimi s e ümbritsevatel aladel; suurema müratasemega seadmed ja tööprotsessid tuleb paigutada hoonete siseruumidesse; vajadusel tuleb tehnoseadmete ümber rajada lokaalsed müraekraanid või mürasummutuskastid. Meetmed võivad olla vajalikud eelkõige öiste (rangemate) müra normtasemete tagamist silmas pidades juhul, kui teatud seadmete või protsesside puhul on tegemist ööpäevaringse tööga; ehitustegevusega kaasnevad müratasemed ei tohi ületada keskkonnaministri määruse nr 71 lisas 1 kehtestatud normtasemeid. Ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse aga ajavahemikus 21.00-7.00 asjakohase müratundliku ala kategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha ainult tööpäevadel ajavahemikus 7.00-19.00. Vibratsioonitasemete osas tuleb lähtuda sotsiaalministri 01.10.2025 määrusest nr 54 „ Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord “ . Arvestades planeeritava ala paiknemist 1,2 km kaugusel olemasolevatest eluhoonetest, ei ole normaalrežiimil töötavatest tööstusalal asuvatest objektidest lähtuv vibratsioon (maapinna võnked) norme ületav ega ohtlik inimestele. Ehitustegevus tuleb korraldada vastavalt heale ehitustavale, vältides tarbetut tolmu, müra ja vibratsiooni. Tööde kavandamisel tuleb jälgida, et ehitusperioodil ei ületataks seaduses kehtestatud piirnorme ning töid ei viida läbi puhkeajal. Ohtliku ettevõtte ohuala s paiknemine Analüüsi on koostanud Hendrikson DGE juhtivekspert Juhan Ruut. Maa- ja Ruumiameti ohtlike ettev õ tete kaardirakenduse andmetel on Vana-Narva mnt 28a (katastritunnus 44604:002:0021) asuva C-kategooria ohtliku ettev õ tte (gaaside t ä itejaama) ohuala 19 m, mis on m ää ratud avariilised s ü ndmuse ü ler õ hu ja soojuskiirgusega. Kinnisasjal tegutseb ettevõte Linde Gas AS. Ohuala on m ää ratud ohtliku ala Ro ulatusega (vastvalt m ajandus- ja taristuministri 01.03.2016 m ää rus ele nr 18 „ N õ uded ohtliku ja suur õ nnetuse ohuga ettev õ tte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õ nnetusest teavitamisele “ ). Ohuala ulatub kuni 10 m ulatuses Vana-Narva mnt 28e kinnis asjale , tegemist on Ro alaga (kasutades m ää ruse nr 18 lisas toodud arvutusvalemit, j ää vad ü ler õ hu Re ja Rv alad vastavalt 4,0 ja 8,3 m kaugusele, st ei ulatu v ä ljapoole Vana-Narva mnt 28a kinnis asja piire ) . Olemasolevas olukorras ei j ää ohualasse hooneid, v õ ib eeldada s õ idukite juhuslikku l ä bis õ itmist, inimesi t õ en ä oliselt ohualas ei viibi. Ettevaatusp õ him õ ttest l ä htudes mitte planeerida ohualasse hooneid ja rajatisi, mis on tundlikud ü ler õ hu, l öö kimpulsi ja soojuskiirguse suhtes. V ä ltida inimeste viibimist ohualas, st mitte ette n ä ha ohualasse parkimiskohti vms tegevusi, mille k ä igus inimesed viibivad ohualal v ä ljapool hoonet v õ i s õ idukit. Servituudi seadmise vajadus Servituutide seadmise vajadus on planeeritud tehnovõrkudele (vajadusel ka olemasolevatele). Olemasolevate (vajadusel) ja planeeritud tehnovõrkude tarbeks tuleb ette näha võrguvaldajate kasuks tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõiguse seadmine tehnovõrkude kaitsevööndite ulatuses . Isikliku kasutuõiguse sisuks on tehnovõrkude omamine, kõikide toimingute teostamine, mis on vajalikud ehitamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks, korrashoiuks, asendamiseks, remontimiseks, kasutusse andmiseks ja likvideerimiseks, ning muul viisil ekspluateerimiseks tehnovõrkude talituse tagamise eesmärgil. Isikliku kasutusõiguse ala tuleb tagada vastavalt kehtivates õigusaktides ette nähtud kaitsevööndi ulatuses. Trasside koridori servituudi ala ulatus (kaitsevööndi ulatuses) ja vajaduse täpsustakse edasisel projekteerimisel ning servituudi seadmise l, kui on selgunud tehnovõrgu täpne asukoht. Kõi kidele planeeritud kruntidele tuleb tagada vajalikud ühendused tehnovõrkudega . Detailplaneeringuga on ette nähtud juurdepääsuservituutide seadmine kruntidele pos 1 - 11, 13-14 ja 16 igakordsete kinnistuomanike kasuks. Planeeringu elluviimine Planeeringuala elluviimisega kaasnevate asja kohaste mõjude hindamine Planeeringu elluviimisel ei ole ette näha negatiivse mõju avaldumist looduskeskkonnale, kuna kaitstavad loodusobjektid (sh Natura alad, kaitstavate taimeliikide kasvukohad ja loomaliikide leiukohad jm) planeeringualal ja selle lähiümbruses puuduvad . Samuti ei esine p laneeringualal kultuurimälestisi ega miljööalasid . Lähimatest kultuuriväärtustes asub planeeritavast alast kagu- ja edelasuunas ca 900 m kaugusel arhteoloogiamälestised muistsed põllud (nr 17625 ja 27061). Eelnevalt nimetatud arheoloogiamälestised jäävad planeeringualast piisavalt kaugele ning planeeritud tegevuse elluviimi ne neid ei mõjuta . Sotsiaalselt võib planeeringu elluviimisel eeldada positiivset mõju uute töökohtade tekke ja majanduselu arendamisel Majanduslikult mõjutab planeeringu elluviimist huvitatud isiku finantsiline võimekus. Kavandatud tegevuse tarbeks täiendatakse juba olemasolevat tehnovõrgu taristut, mis võrreldes uute taristuteta alade kasutuselevõtuga on majanduslikult otstarbekam ning keskkonnasäästlikum. Mõjud majandusele on eeldatavalt positiivsed luues uusi töökohti ja elavdades veelgi majanduskeskkonda. Planeeringu elluviimise tingimused Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks ehitusprojektide koostamisel ja maakorralduslike toimingute teostamisel. Planeeritud lahenduse elluviimisel (projektlahenduste koostamisel) tuleb välistada negatiivsed mõjud looduskeskkonnale ning inimese tervisele ja heaolule. Planeeringu elluviimisel tuleb tagada lahendused, mis ei põhjusta kolmandatele osapooltele kahjusid. Tekitatud kahjud hüvitab kinni sasja igakordne omanik, kelle poolt kahju põhjustanud tegevus lähtus. Koostatavad ehitusprojektid peavad olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava, energiatõhususe ja üldtunnustatud linnaehituslike põhimõtete järgi ning vastama Eesti Vabariigis kehtivale seadusandlusele ja projekteerimisnormidele. Kõik ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Planeeritud hoone l e (hoonetele) ehitusloa väljastamise eelduseks on planeeringukohaste kinnis asjade moodustamine, tehnovõrkude väljaehitamine koos liitumispunktidega koostöös tehnovõrgu valdajatega . Servituudilepingud sõlmitakse vastavalt k innistu omanike ja tehnovõrguvaldajate kokkulepetele. Planeeritud ehituskrundiga seotud taristu (parklad, tehnovõrgud , juurdepääsuteed, haljastus) ehitab välja ja finantseerib planeeringu elluviimisest huvitatud isik. Samuti tagab huvitatud isik tehnilise infrastruktuuri hooldamise pärast selle väljaehitamist kui ei ole teisi ti kokku lepitud . Maardu linnale planeeringuala ulatuses lahenduse elluviimisega seotult kohustusi ei ole. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud müra leevendusmeetmete rakendamiseks. Planeeringu elluviimise orienteeruvad etapid: I etapp – katastritoimingud kruntideks jagamiseks ja sihtotstarvete m ääramiseks ; I etapp – tehnovõrkude ja rajatiste ehitamiseks tehniliste tingimuste taotlemine; II I etapp – vajalike servituu dilepingute seadmine; IV etapp – hoonete projekteerimine ja neile ehituslubade väljastamine. B – J oonised Ärimaa 20% NÄITAJAD PLANEERITAVA ALA KOHTA: 48836.0 m² Paemurru tänav KRUNDI EHITUSÕIGUS JA PIIRANGUD Planeeringuala piiri suurus: ca 10,3ha 44601:001:0529 Transpordimaa 100% Maa sh krunditud ala 102 700m2 Vana-Narva mnt 15b kasutamis Vana-Narva maantee L14 19768.0 m² e Kavandatud kruntide arv: 17 44604:002:0057 Hoonete Transpordimaa 100% Krundi Hoone Krundi kasutamise sihtotstarv Krunditud maa bilanss: Tootmismaa 50% suurim Suurim Hoonete Max 44601:001:0359 planeeri lubatud lubatud sihtotstarbed ja e ja POS lubatud maksimaal suurim suletud äri- ja tootmismaa 90 884m² (88%); Vana-Narva maantee L4 29316.0 m² Ärimaa 50% -tud ehitisealu osakaalu protsent osakaalu Kitsendused/piirangud/ märkused NR suurus, korruselis ne kõrgus, lubatud (detailplaneeringu protsent brutopind transpordimaa 11 816m² (12%). Transpordimaa 100% 7530.0 m² ne pind, us arv krundil ,[m²] [m²] [m] liikide alusel) (detail- Vana-Narva mnt 24d 44601:001:0437 44601:001:0361 12430.0 m² "Koplimäe" [m² ] planeering MÄRKUSED: u liikide 1. Planeeringu koostamisel on kasutatud Geodeesia 24 OÜ poolt jaanuaris-veebruaris Tootmismaa 100% 429.0 m² 2025 mõõdistatud Vana-Narva mnt 24btopo - geodeetilist alusplaani (töö nr 10148-24). Geodeetilise B 2 Vana-Narva mnt 15 alusel) Kõrv 44604:002:0060 ÄK, ÄV, ÄB 0-100%, Ä 0-100%, alusplaani koordinaadid on L-EST97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava M 1:500. Katastriüksuste andmed on saadud Maa- ja Ruumiametist seisuga 14.02.2025. 44604:002:0210 Vana-Narva maantee L15 alma ÄK, ÄV, ÄB 0-100%, 1 5630 2590 3 15 1 7770 ante Tootmismaa 100% TT,TL,TH, TK 0-100% T 0-100% Tootmismaa 100% tuginedes Maa-ja Ruumiameti andmetele. 2. Kemikaaliseadusest tulenev c-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohuala on märgitud joonisele Transpordimaa 100% e nr TT,TL,TH, TK 0-100% 1160 22260.0 m² 3761.0 m² 8 V 15m ÄK, ÄV, ÄB 0-100%, Ä 0-100%, 3. Planeeritud krunte on lubatud liita, välja arvatud krunt nr 16. Kruntide liitmisel summeeritakse kruntide ehitusõigused ja liidetakse hoonestusalad. 44601:001:0362 ana- 2492 1 2 5418 2492 3 15 1 7476 Narv Vana-Narva maantee L16 TT,TL,TH, TK 0-100% T 0-100% 11691.0 m² a maa 3 4. Planeeritud hoonete asukohad on illustratiivsed. Hoonete asukohad ja suurused täpsustatakse projekteerimisel. Määratud ehitusõigus võimaldab suuremate hoonete ntee ÄK, ÄV, ÄB 0-100%, Ä 0-100%, 5418m² Transpordimaa 100% 3 5363 2467 3 15 1 7401 ehitamist kui joonisel kujutatud. Vana-Narva maantee L5 TT,TL,TH, TK 0-100% T 0-100% 44601:001:0351 5. Planeeritud teede ja platside asukoht ning mõõtmed on põhimõttelised ning täpsustuvad projekteerimisel. Transpordimaa 100% 26818.0 m² 4 5047 2322 3 15 ÄK, ÄV, ÄB 0-100%, Ä 0-100%, 6966 1 6. Planeeritud kruntide haljastuse osakaal peab olema 20% planeeritud krundi pindalast, osa sellest kõrghaljastatud. Haljasalade paiknemine muutub või täpsustub 1 44601:001:0349 TT,TL,TH, TK 0-100% T 0-100% ÄK, ÄV, ÄB 0-100%, Ä 0-100%, P-9 12021.0 m² 16 5 5282 2430 3 15 1 7290 6,0 hoonete projekteerimise käigus. 14,0 TT,TL,TH, TK 0-100% T 0-100% Vana-Narva 7. Planeering koosneb seletuskirjast mnt 24 ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. ÄK, ÄV, ÄB 0-100%, TT,TL,TH, TK 0-100% 2,0 6,0 "Koplimäe" 6 5045 2321 3 15 1 ÄK, ÄV, ÄB 0-100%, Ä 0-100%, 6963 44604:002:0051 TT,TL,TH, TK 0-100% T 0-100% 8. Planeeringu koostamise aluseks on OÜ Guru Projekt (arhitekt Raul Järg) poolt koostatud hoonestuskava (hoonestuskava asub Planeeringu lisade kaustas). Tootmismaa 100% 15m 2590 1 P-8 Vana-Narva maantee L17 B ÄK, ÄV, ÄB 0-100%, TT,TL,TH, TK 0-100% 7 6030 2774 3 15 1 ÄK, ÄV, ÄB 0-100%, Ä 0-100%, 8322 16983.0 m² 3 TT,TL,TH, TK 0-100% T 0-100% 16,5 Krundi kasutamise sihtotstarbed vastavalt detailplaneeringu sihtotstarvete liikidele: 5630 m² Transpordimaa 100% 36m ÄK, ÄV, ÄB 0-100%, Ä 0-100%, 16,5 4200 3 8 5843 2688 3 15 1 8064 5,0 P-9 44601:001:0352 12 TT,TL,TH, TK 0-100% T 0-100% 2,0 ÄK kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa Vana-Narva mnt 28g 1 9966.0 m² 15218m² 9 6029 2773 3 15 1 ÄK, ÄV, ÄB 0-100%, Ä 0-100%, TT,TL,TH, TK 0-100% T 0-100% 8319 44604:002:0180 ÄV väikeettevõtluse hoone ja –tootmise hoone maa 3 Tootmismaa 100% 4,0 4 ,0 P-9 10 5921 2724 3 15 1 ÄK, ÄV, ÄB 0-100%, Ä 0-100%, TT,TL,TH, TK 0-100% T 0-100% 8172 6,0 11693.0 m² ÄB ,0 kontori- ja büroohoone maa 6,0 ÄK, ÄV, ÄB 0-100%, Ä 0-100%, 4 5101 2346 3 15 7038 6,0 11 1 4,0 ÄK, ÄV, ÄB 0-100%, TT,TL,TH, TK 0-100% T 0-100% TT tootmishoone maa Vana-Narva mnt 24f 44604:002:0044 TT,TL,TH, TK 0-100% 15m 2467 1 14,0 2 12 4786 2202 3 15 1 ÄK, ÄV, ÄB 0-100%, Ä 0-100%, TT,TL,TH, TK 0-100% T 0-100% 6606 TL laohoone maa Tootmismaa 100% 3 4,0 13 3258 1499 3 15 1 ÄK, ÄV, ÄB 0-100%, Ä 0-100%, TT,TL,TH, TK 0-100% T 0-100% 4497 3090.0m² 5363 m² 6,0 TH hulgikaubanduse maa ,0 ÄK, ÄV, ÄB 0-100%, Ä 0-100%, 4 16 14 3084 1419 3 15 1 4257 4,0 TT,TL,TH, TK 0-100% T 0-100% Vana-Narva mnt 26a TK logistikakeskuse maa 44604:002:0037 3 ÄK, ÄV, ÄB 0-100%, Ä 0-100%, 5283 Vana-Narva mnt 28h15 3829 1761 3 15 1 TT,TL,TH, TK 0-100% T 0-100% LT tee ja tänava maa Tootmismaa 100% 7644.0 m² 44604:002:0190 Ärimaa 100% 15218 4200 36 3 ÄK, ÄV, ÄB 0-100%, Ä 0-100%, 50400 Vana-Narva mnt 28f 16 12 6,0 4,0 Maa sihtotstarbed vastavalt katastriüksuse sihtotstarvete liikidele: 4,0 670.0 m² TT,TL,TH, TK 0-100% T 0-100% P-10 44604:002:0170 P-26 5,0 Tootmismaa 100% P-9 4,0 17 11816 - - - LT100% L100% - Ä ärimaa 8785.0 m² 4 Vana-Narva mnt 28i 4,0 P-10 P-10 5,0 44604:002:0053 2,0 T tootmismaa 14,0 4,0 Tootmismaa 20% Kokku: 102700 39008 Ärimaa 80% L transpordimaa P-10 P-10 15218.0 m² 5,0 2,0 5 4,0 ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISEKS 4,0 P-10 P-10 TINGMÄRGID 5 4 6 4,0 4,0 planeeringuala piir P-10 5,0 ÄK, ÄV, ÄB 0-100%, Krundi Krundi Liidetavate-lah ÄK, ÄV, ÄB 0-100%, TT,TL,TH, TK 0-100% Moodustatakse Osade senine 6,0 Pos nr. planeeritud utavate osade kinnisasja piir TT,TL,TH, TK 0-100% 6 ÄK, ÄV, ÄB 0-100%, P-24 15m Aadress planeeritud suurus, [m²] kinnisasjadest (tunnus) suurused, [m²] sihtotstarve 4,0 15m TT,TL,TH, TK 0-100% 2322 1 sihtotstarve 3 4,0 2430 1 15m Vana-Narva mnt 28e kinnisasja aadress 3 2321 1 5047m² 3 5282 m² 44604:002:0150 katastriüksuse tunnus 4,0 5045m² 8 ärimaa, Vana-Narva mnt 28g 6,0 14,0 Pos1 5630 - 5630 tootmismaa 100% 7 1 tootmismaa 44604:002:0180 (11693.0 m²) Tootmismaa 100% maakasutuse sihtotstarve ärimaa, Vana-Narva mnt 28g 4,0 ÄK, ÄV, ÄB 0-100%, 20810.0 m² kinnisasja pindala 2 Pos2 5418 44604:002:0180 (11693.0 m²) - 5418 tootmismaa 100% ÄK, ÄV, ÄB 0-100%, TT,TL,TH, TK 0-100% tootmismaa 4,0 raudtee kaitsevöönd Vana-Narva mnt 26 44604:002:0038 TT,TL,TH, TK 0-100% 15m 2774 1 7 15m 3 2688 1 3a) Vana-Narva mnt 28g 44604:002:0180 (11693.0 m²) - 333 6,0 Tootmismaa 100% 3 4,0 4,0 tootmismaa 100% tee kaitsevöönd 33006.0 m² 5843m² 3 Pos3 ärimaa, 5363 3b) Vana-Narva mnt 28f 6030 m² tootmismaa - 4527 44604:002:0170 ( 8785.0 m²) 9 13 4,0 C-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohuala. Vana-Narva mnt 28 P-10 8 3c ) Vana-Narva mnt 28 - 503 tootmismaa 70%, 5,0 Vana-Narva mntraadius Ohtliku ala 24a 19m (Linde GAS AS Maardu 44604:002:0055 44604:002:0055 (42342.0 m²) ärimaa 30% 44604:002:0220 Tootmismaa 70% 4,0 täitejaam ohuala) ÄK, ÄV, ÄB 0-100%, 4a) Vana-Narva mnt 28g 2,0 Tootmismaa 100% ÄK, ÄV, ÄB 0-100%, - 312 4,0 Ärimaa 30% P-10 TT,TL,TH, TK 0-100% 44604:002:0180 (11693.0 m²) 5,0 P-10 TT,TL,TH, TK 0-100% 4,0 tootmismaa 100% planeeritud krundi piir 71969.0m² 42342.0 m² 14,0 15m ärimaa, 4b) Vana-Narva mnt 28f 1499 1 15m 2773 1 4 Pos4 5047 44604:002:0170 ( 8785.0 m²) - 4258 3 3 tootmismaa planeeritud hoonestusala 5,0 P-10 planeeritud hoonealune läbipääs 6029 m² 14,0 P-10 P-12 13 4,0 3258m² Vana-Narva mnt 28d 4c) Vana-Narva mnt 28 44604:002:0055 (42342.0 m²) - 477 tootmismaa 70%, ärimaa 30% ärimaa, Vana-Narva mnt 28 tootmismaa 70%, 4,0 44604:002:0160 5 Pos5 5282 - 5282 P-10 P-10 tootmismaa 44604:002:0055 (42342.0 m²) ärimaa 30% 9 4,0 Tootmismaa 100% olemasolev hoone ärimaa, Vana-Narva mnt 28 tootmismaa 70%, olemasolev sõidutee P-10 Vana-Narva mnt 28e 14 30474.0 m² 6 Pos6 tootmismaa 5045 44604:002:0055 (42342.0 m²) - 5045 ärimaa 30% 5,0 44604:002:0150 Vana-Narva mnt 28 tootmismaa 70%, ärimaa, 6,0 4,0 4,0 ÄK, ÄV, ÄB 0-100%, 7 Pos7 6030 44604:002:0055 (42342.0 m²) - 6030 tootmismaa ärimaa 30% olemasolev kergliiklustee planeeritud juurdepääs 11 10 20810.0 m² TT,TL,TH, TK 0-100% 15m 1419 1 15 ärimaa, 8a) Vana-Narva mnt 28e 44604:002:0150 (20810.0 m²) - 5284 tootmismaa 100% planeeringualale 3 ÄK, ÄV, ÄB 0-100%, 8 Pos8 5843 ÄK, ÄV, ÄB 0-100%, tootmismaa 8b) Vana-Narva mnt 28 tootmismaa 70%, - 559 4,0 6,0 3084m² TT,TL,TH, TK 0-100% planeeritud juurdepääs krundile TT,TL,TH, TK 0-100% 44604:002:0055 (42342.0 m²) ärimaa 30% 4,0 15m 15m 4,0 P-11 1761 1 planeeritud teed ja platsid 2346 1 6,0 14,0 3 ärimaa, Vana-Narva mnt 28 tootmismaa 70%, 3 9 Pos9 6029 - 6029 14,0 tootmismaa 44604:002:0055 (42342.0 m²) ärimaa 30% 14 3829m² 5101 m² juurdepääsu servituudi seadmise ettepanek 10a) Vana-Narva mnt 28e 44604:002:0150 (20810.0 m²) - 5355 tootmismaa 100% P-12 ärimaa, 6,0 planeeritud kõnnitee 10 Pos10 5921 11 tootmismaa 10b) Vana-Narva mnt 28 tootmismaa 70%, 4,0 - 566 44604:002:0055 (42342.0 m²) ärimaa 30% 4,0 planeeritud haljaspind 15 11 Pos11 ärimaa, 5101 Vana-Narva mnt 28 - 5101 tootmismaa 70%, 2,0 tootmismaa 44604:002:0055 (42342.0 m²) ärimaa 30% planeeritud hoone võimalik asukoht 12 ärimaa, Vana-Narva mnt 28 tootmismaa 70%, 4,0 5,5 12 Pos12 4786 - 4786 1 Vana-Narva planeeritud krundi pos. nr mnt 26b 14,0 10 4, 0 tootmismaa ärimaa, 44604:002:0055 (42342.0 m²) Vana-Narva mnt 28e ärimaa 30% 4,0 ÄK, ÄV, ÄB 0-100%, P-11 44604:002:0031 4,0 13 Pos13 3258 44604:002:0150 (20810.0 m²) - 3258 tootmismaa 100% TT,TL,TH, TK 0-100% tootmismaa 4,0 Tootmismaa 100% ÄK, ÄV, ÄB 0-100%, Vana-Narva mnt 28e 4,0 15m TT,TL,TH, TK 0-100% ärimaa, KRUNDI KASUTAMISE LUBATUD 11854.0 m² 2202 1 14 Pos14 3084 44604:002:0150 (20810.0 m²) - 3084 tootmismaa 100% SIHTOTSTARVE 3 15m tootmismaa 2724 1 Vana-Narva mnt 28a ärimaa, Vana-Narva mnt 28e 4786 m² 3 15 Pos15 3829 - 3829 tootmismaa 100% HOONETE SUURIM Tootmismaa 100% tootmismaa 44604:002:0150 (20810.0 m²) KÕRGUS HOONETE SUURIM HOONETE SUURIM LUBATUD LUBATUD planeeritud krundi ehitusõigus 5921m² 44604:002:0021 ärimaa, Vana-Narva mnt 28i tootmismaa 20%, 12 HOONETE SUURIM EHITISEALUNE PIND ARV KRUNDIL P-11 LUBATUD 14295.0 m² 16 Pos16 15218 - 15218 KORRUSELISUS tootmismaa 44604:002:0053 (15218.0 m²) ärimaa 80% 17a) Raudteeharu R1 KRUNDI PLANEERITUD PINDALA Vana-Narva mnt 28b - 3852 transpordimaa 100% 44604:002:0013 44601:001:0209 (3852.0 m²) 17 Pos17 transpordimaa 11816 planeeritud võimalik uus kõrghaljastus Tootmismaa 100% 17b) Vana-Narva mnt 28 tootmismaa 70%, - 7964 13677.0 m² 44604:002:0055 (42342.0 m²) ärimaa 30% planeeritud võimalik uus madalhaljastus Kokku: 102700 likvideeritav objekt 4,0 B 4,0 olemasolev bussipeatus olemasolevad puud Raudteeharu R1 17 44601:001:0209 Rehe tänav Transpordimaa 100% Vana-Narva mnt 28a 44601:001:0774 Asukoht Vana-Narva mnt 28, 28E, 28F, Transpordimaa 100% Maardu linn, Harjumaa 3852.0 m² 44604:002:0022 8061.0 m² 28G, 28i ja 28D kinnistute ning Tootmismaa 100% 17 Raudteeharu R3 44601:001:0773 Sihtotstarbeta maa 100% 2887.0 m² Maardu raudteejaam 2 Planeeringu koostamise korraldaja Maardu Linnavalitsus lähiala DETAILPLANEERING 1505.0 m² 24501:001:1697 OÜ HENDRIKSON & Ko Planeeringu koostamisest huvitatud isik Joonise nimetus LT100% Sihtotstarbeta maa 100% EKE Ärikeskus OÜ Põhijoonis Raekoja plats 9 Tartu 51004 - 5985.0 m² - - +372 7409 800 [email protected] Planeerimisspetsialist / projektijuht Mõõtkava Kuupäev Raudteeharu R2 Vana-Narva mnt 28c 44601:001:0587 - www.dge.ee Kaili Ojaperv 1:1000 28.05.25 44604:002:0090 11816 m² Sihtotstarbeta maa 100% Koostaja Töö nr Joonis nr Transpordimaa 100% 1639.0 m² Registrikood 10269950 KMKR EE100039285 Tiina Born 24005133 4 Kaili Ojaperv Hendrikson DGE Teie 13.06.2025 [email protected] Meie 15.07.2025 nr 7.2-2/25/10062-3 Seisukohtade väljastamine Vana-Narva mnt 28, Vana-Narva mnt 28e, Vana-Narva mnt 28f, Vana-Narva mnt 28g, Vana-Narva mnt 28i, Raudteeharu R1 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu koostamiseks Olete taotlenud seisukohti Harju maakonnas Maardu linnas Vana-Narva mnt 28, Vana-Narva mnt 28e, Vana-Narva mnt 28f, Vana-Narva mnt 28g, Vana-Narva mnt 28i, Raudteeharu R1 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu (katastritunnused vastavalt 44604:002:0055; 44604:002:0150; 44604:002:0170; 44604:002:0180; 44604:002:0053; 44601:001:0209, edaspidi planeering) koostamiseks. Planeering on algatatud Maardu Linnavalitsuse 03.06.2025 korraldusega nr 306. Planeeringu eesmärgiks on muuta katastriüksuste piire, määrata kruntide hoonestusalad, äri- ja/või tootmishoonete ehitusõiguse ulatus, detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sh tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimalik asukoht, ehitiste ehituslikud, arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused, liikluskorralduslikud põhimõtted, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted. Planeeringuala suurus on ligikaudu 10,3 ha. Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 11608 Vana-Narva maantee (edaspidi riigitee) km 12,252- 12,574. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 3549 autot ja kiiruspiirang 50 km/h. Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) ning kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt. 1. Planeeringualale juurdepääsudeks tuleb kasutada olemasolevaid ristumiskohti riigitee km 12,229 ja 12,482 või 12,661 (vt joonis 1). Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 Joonis 1. Väljavõte riiklikust teeregistrist Planeeringu põhijoonisel näidatud täiendava ristumiskoha rajamisega me nõustuda ei saa (vt joonis 2), kuna riigitee projekti „Vana-Narva mnt Maardu linnas asuva lõigu rekonstrueerimine. Töö nr 011-20“ (koostanud Tuulekaru OÜ) raames on kõik ristmikud kanaliseeritud. Olemasoleva kanaliseeritud ristmiku sisse ei ole võimalik anda nõusolekut uue ristumiskoha rajamiseks, sest pole võimalik tagada manöövrite ohutust. Joonis 2. Väljavõte planeeringu põhijoonisest 2. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 p 7. Näidata riigitee olemasolevad ristmikud planeeringuala joonisel. Olemasolevaid ristumiskohti kasutavad juurdepääsuks mitmed naaberkinnistud, mistõttu tuleb kavandada toimiv ja ohutu liikluskorraldus. Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks, ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) vajadusel kaasata planeeringu koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6). 3. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd. 4. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Nõustume planeeringu põhijoonise kohase hoonestuse kavandamisega väljapoole riigiteetee kaitsevööndit. 2 (4) 5. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda kontaktalas paiknevate planeeringute ja teeprojektide lahendustega. 6. Kergliiklusteede kavandamisel näha ette kergliiklusteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh väljapoole planeeringuala. 7. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad. 8. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks. Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest. 9. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus. Vastavalt EhS § 72 lg 1 p 5 ja § 70 lg 2 p 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Sademevett mitte juhtida riigitee alusele maaüksusele. 10. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. 11. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. 12. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete ärajuhtimise süsteemi jms. Võttes aluseks „Täiendavad nõuded topo-geodeetilisele uuringule teede projekteerimisel“, soovitame mõõdistusala laiuseks 50 meetrit tee teljest või lähimate hoonete fassaadideni, kuid mitte vähem kui 20 meetrit tee teljest. Riigitee ja ristmikud tuleb kajastada planeeringuala joonistel. 13. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla, tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast. 14. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi. 15. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed. Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. 16. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast, tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti. 3 (4) Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhataja planeerimise osakonna projekteerimise üksus Lisa. Vana_Narva mnt 28_põhijoonis_28.05.2025 Lisaadressaadid: Maardu Linnavalitsus [email protected] Jana Prost 5792 4753, [email protected] 4 (4) Saatja: "Melika Alliksoo" <[email protected]> Saaja: "MNT Teed" <[email protected]> Teema: FW: Maardus Vana-Narva mnt 28 dp Kuupäev: 2026-04-21 05:59 From: Jana Prost <[email protected]> Sent: Tuesday, April 21, 2026 8:37 AM To: Melika Alliksoo <[email protected]> Subject: FW: Maardus Vana-Narva mnt 28 dp Tere Melika Palun registreeri mulle kooskõlastuse eelse koostööna tööülesanne. Delta viit 7.2-2/25/10062-3. Parimat soovides Jana From: Kaili Ojaperv <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Monday, April 20, 2026 10:42 AM To: Jana Prost <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: FW: Maardus Vana-Narva mnt 28 dp Tere, Jana Saatsin 18.märtsil Maardu linnas Vana-Narva mnt 28, Vana-Narva mnt 28e, Vana-Narva mnt 28f, Vana-Narva mnt 28g, Vana-Narva mnt 28i, Raudteeharu R1 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu koostöö tegemise eesmärgil. Palun endiselt, et annate tagasiside lahenduse osas. Tervitades Kaili Ojaperv Detailplaneerija +372 5568 9671 | kaili <mailto:[email protected]> @dge.ee OÜ Hendrikson & Ko | Raekoja plats 9 | Tartu 51004 | Tartu mnt 16 | Tallinn 10117 Registrikood 10269950 | KMKR EE100039285 From: Kaili Ojaperv Sent: Wednesday, March 18, 2026 3:47 PM To: Jana Prost <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: Maardus Vana-Narva mnt 28 dp Tere Hendrikson DGE koostab Maardu linnas Vana-Narva mnt 28, Vana-Narva mnt 28e, Vana-Narva mnt 28f, Vana-Narva mnt 28g, Vana-Narva mnt 28i, Raudteeharu R1 kinnistute ja lähiala detailplaneeringut. Planeeringule on väljastatud tehnilised tingimused 15.07.2025 nr 7.2-2/25/10062-3. Soovime teha Transpordiametiga koostööd enne, kui kohalik omavalitsus saadab planeeringu kooskõlastamiseks. Palume tagasisidet planeeringu lahendusele. Manusena on lisatud väljastatud tingimused, planeeringu seletuskiri ja põhijoonis. Tervitades Kaili Ojaperv Detailplaneerija +372 5568 9671 | kaili <mailto:[email protected]> @dge.ee OÜ Hendrikson & Ko | Raekoja plats 9 | Tartu 51004 | Tartu mnt 16 | Tallinn 10117 Registrikood 10269950 | KMKR EE100039285 MÄRKUSED: 1.Topo-geodeetilise mõõdistuse teostas Geodeesia 24 OÜ veebruar 2025, töö nr 10148-24 ja september 2025, töö nr 11172-25. Paemurru tänav Koordinaadid L-EST '97, Euroopa kõrgusvõrk EH2000 Amsterdami süsteemis. 44601:001:0529 Vana-Narva mnt 15b 44604:002:0057 KRUNDI EHITUSÕIGUS JA PIIRANGUD 2. Planeeritud krunte on lubatud liita, välja arvatud krunt nr 16. Kruntide liitmisel summeeritakse kruntide ehitusõigused ja liidetakse Vana-Narva maantee L14 Transpordimaa 100% Maa 19768 m² Tootmismaa 50% Hoonete kasutamise Transpordimaa 100% Hoonete Krundi kasutamise hoonestusalad. 44601:001:0359 Ärimaa 50% suurim Hoone sihtotstarve Planeeritud Krundi Suurim suurim sihtotstarbed ja Max suletud 7530 m² POS lubatud lubatud ja osakaalu parkimiskohtade arv Kitsendused/piirangud/ 3. Planeeritud hoonete asukohad on illustratiivsed. Hoonete asukohad ja suurused täpsustatakse projekteerimisel. Määratud Vana-Narva maantee L4 29316 m² planeeritud ehitisealune lubatud maksimaalne lubatud osakaalu protsent protsent brutopind NR märkused Transpordimaa 100% suurus, [m²] korruselisus kõrgus, [m] arv (detailplaneeringu ,[m²] ehitusõigus võimaldab suuremate hoonete ehitamist kui joonisel kujutatud. pind, (detail- 44601:001:0361 krundil liikide alusel) 4. Teede, juurdepääsude ja parkimise lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojekti koostamise käigus. "Koplimäe" [m² ] planeeringu norma- *kavan- 12430 m² liikide alusel) tiivne datud Vana-Narva mnt 15 5. *Parkimiskohtade arvu kavandamisel on aluseks Eesti Standart EVS 843 Linnatänavad (tabel 9.1 kohaselt 1:250 tööstusettevõte ja ladu). Kõrv B 44604:002:0060 Tootmismaa 100% 1 5630 2590 3 15 1 ÄK, ÄV, ÄB 0-100%, TT,TL,TH, TK 0-100% Ä 0-100%, T 0-100% 7770 31 17 SV: juurdepääsuservituut pos 2-16 igakordsete kinnistuomanike kasuks Parkimiskohade arvutamisel on lähtutud energia- ja liikuvuspoliitikaga ning autostumise vähendamisega, sh lähipiirkonnas asuvad alma SV: juurdepääsuservituut pos 1 ja pos 3- ante 22260 m² 5418 2492 3 15 ÄK, ÄV, ÄB 0-100%, Ä 0-100%, 7476 30 18 16 igakordsete kinnistuomanike kasuks ühistranspordi peatused. Eelnevast tulenevalt on vähendatud parkimiskohtade arvu. Parkimiskohtade täpne osakaal ja vajadus Vana-Narva maantee L15 e nr ÄK, ÄV, ÄB 0-100%, 2 1 TT,TL,TH, TK 0-100% T 0-100% Transpordimaa 100% 1160 TT,TL,TH, TK 0-100% täpsustada hoone projekteerimise faasis. 8 Vana ÄK, ÄV, ÄB 0-100%, Ä 0-100%, SV: juurdepääsuservituut pos 1, 2 ja pos 4- 44601:001:0362 -Nar 15m 2492 1 Vana-Narva maantee L16 3 5363 2467 3 15 1 7401 30 20 16 igakordsete kinnistuomanike kasuks va m TT,TL,TH, TK 0-100% T 0-100% 6. Planeeritud kruntide haljastuse osakaal peab olema vähemalt 20% planeeritud krundi pindalast, sh osa sellest kõrghaljastatud. 11691 m² aant Vana-Narva maantee L5 3 Transpordimaa 100% SV: juurdepääsuservituut pos 1-3 ja pos 5- Haljastuse lahendus on põhimõtteline ja täpsustub ehitusprojektis. ee Transpordimaa 100% 5418m² 44601:001:0351 ÄK, ÄV, ÄB 0-100%, Ä 0-100%, 16 igakordsete kinnistuomanike kasuks 4 5047 2322 3 15 1 6966 28 20 44601:001:0349 26818 m² TT,TL,TH, TK 0-100% T 0-100% 7. Pos 16 tuleb tagada 24/7 alajaamale juurdepääs, igakordsete omanike kasuks. 12021 m² SV: juurdepääsuservituut pos 1-4 ja pos 6- 5 5282 2430 3 15 ÄK, ÄV, ÄB 0-100%, Ä 0-100%, 7290 29 20 16 igakordsete kinnistuomanike kasuks 2,0 1 8. Planeeringu koostamise aluseks on OÜ Guru Projekt (arhitekt Raul Järg) poolt koostatud hoonestuskava (hoonestuskava asub 2,7P-9 Tee k TT,TL,TH, TK 0-100% T 0-100% a itsev 6,0 14,0 SV: juurdepääsuservituut pos 1-5 ja pos 7,0 planeeringu lisade kaustas). 2,0 6 öönd 5045 2321 3 15 ÄK, ÄV, ÄB 0-100%, Ä 0-100%, 6963 28 20 7-16 igakordsete kinnistuomanike kasuks 9. Vana-Narva maantee, Fosforiidi tänava, Kroodi tänava maaüksuste ning lähiala detailplaneering (kehtestatud Maardu Linnavalitsuse ÄK, ÄV, ÄB 0-100%, TT,TL,TH, TK 0-100% ,0 "Koplimäe" 10m 6 1 TT,TL,TH, TK 0-100% T 0-100% P-8 Vana-Narva maantee L17 ÄK, ÄV, ÄB 0-100%, Ä 0-100%, SV: juurdepääsuservituut pos 1-6 ja pos 20.06.2017 korraldusega nr 453). 15m 3 2590 1 Transpordimaa 100% B ÄK, ÄV, ÄB 0-100%, TT,TL,TH, TK 0-100% 7 6030 2774 3 15 1 TT,TL,TH, TK 0-100% T 0-100% 8322 33 20 8-16 igakordsete kinnistuomanike kasuks 16,5 5,0 44601:001:0352 SV: juurdepääsuservituut pos 1-7 ja pos 1 16,5 Krundi kasutamise sihtotstarbed vastavalt detailplaneeringu sihtotstarvete liikidele: 5630 m² 36m 5843 3 15 ÄK, ÄV, ÄB 0-100%, Ä 0-100%, 8064 32 9-16 igakordsete kinnistuomanike kasuks P-9 9966 m² Tee k 4200 3 8 2688 1 TT,TL,TH, TK 0-100% T 0-100% 20 a itsev 12 2,0 ÄK Vana-Narva mnt 28g öönd 15218m² Kitsendus: raudtee kaitsevöönd rööpme kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa 44604:002:0180 4,0 10m 9 6029 2773 3 15 ÄK, ÄV, ÄB 0-100%, Ä 0-100%, 8319 33 20 teljest 30m SV: juurdepääsuservituut pos 1-8 ja pos Tootmismaa 100% P-9 1 ÄV väikeettevõtluse hoone ja –tootmise hoone maa 4,0 TT,TL,TH, TK 0-100% T 0-100% 10- 16 igakordsete kinnistuomanike 11693 m² kasuks ÄB kontori- ja büroohoone maa 6,0 2 6,0 Kitsendus: raudtee kaitsevöönd rööpme 4,0 6,0 TT tootmishoone maa ÄK, ÄV, ÄB 0-100%, teljest 30m 5921 2724 3 15 ÄK, ÄV, ÄB 0-100%, Ä 0-100%, 8172 33 SV: juurdepääsuservituut pos 1-9 ja pos TL laohoone maa TT,TL,TH, TK 0-100% 10 1 20 14,0 TT,TL,TH, TK 0-100% T 0-100% 11-16 igakordsete kinnistuomanike kasuks TH hulgikaubanduse maa 15m 2467 1 4,0 3 Kitsendus: raudtee kaitsevöönd rööpme TK logistikakeskuse maa 4,0 4,0 5101 2346 3 15 ÄK, ÄV, ÄB 0-100%, Ä 0-100%, 7038 teljest 30m 11 1 28 12 6,0 5363 m² Ärim :002:01 t 28h tee ja tänava maa TT,TL,TH, TK 0-100% SV: juurdepääsuservituut pos 12 LT T 0-100% 16 igakordsete kinnistuomanike kasuks Kitsendus: raudtee kaitsevöönd rööpme n ÄK, ÄV, ÄB 0-100%, Ä 0-100%, 90 Vana-Narva mnt 26a Maa sihtotstarbed vastavalt katastriüksuse sihtotstarvete liikidele: 3 4786 3 15 4460 -Narva m 12 2202 1 6606 26 11 4,0 teljest 30m 44604:002:0037 TT,TL,TH, TK 0-100% T 0-100% 00% SV: juurdepääsuservituut pos 1-12 ja pos Tootmismaa 100% 13 3258 1499 3 15 ÄK, ÄV, ÄB 0-100%, Ä 0-100%, 4497 14-16 igakordsete kinnistuomanike Ä ärimaa 1 18 12 aa 1 7644 m² TT,TL,TH, TK 0-100% T 0-100% kasuks 4 a m² transpordimaa 4,0 Van T Kitsendus: C- kategooria suurõnnetuse 6,0 Vana-Narva mnt 28f ohuga ettevõtte ohuala 670 P-10 4,0 ÄK, ÄV, ÄB 0-100%, Ä 0-100%, L tootmismaa 44604:002:0170 P-26 14 3084 1419 3 15 1 4257 17 11 SV: juurdepääsuservituut pos 1-13 ja pos 4,0 5,0 TT,TL,TH, TK 0-100% T 0-100% 15 - 16 igakordsete kinnistuomanike Tootmismaa 100% P-9 kasuks TINGMÄRGID: P-10 P-10 8785 m² 4 ÄK, ÄV, ÄB 0-100%, Ä 0-100%, Kitsendus: raudtee kaitsevöönd rööpme 5,0 teljest 30m 15 3829 1761 3 15 1 5283 21 11 2,0 4,0 TT,TL,TH, TK 0-100% T 0-100% Kitsendus: C- kategooria suurõnnetuse Planeeritud ala piir ohuga ettevõtte ohuala uti 14,0 mah 4,0 SV: juurdepääsuservituut pos 1-15 P-10 P-10 16 15218 4200 12 36 3 ÄK, ÄV, ÄB 0-100%, Ä 0-100%, 50400 202 59 igakordsete kinnistuomanike kasuks Katastriüksuse piir 5,0 Vana-Narva mnt 28i TT,TL,TH, TK 0-100% T 0-100% SV: juurdepääsuservituut igakordse 4,0 alajaama omaniku kasuks 2,0 44604:002:0053 5 Kitsendus: raudtee kaitsevöönd rööpme Vana-Narva mnt 28e Tootmismaa 20% 17 11816 0 0 0 0 LT100% L100% 0 0 0 teljest 30m P-10 P-10 Ärimaa 80% 4,0 44604:002:0150 4,0 Kokku: 102700 39008 619 311 15218 m² 4,0 Katastriüksuse aadress ja tunnus, maakasutuse sihtotstarve, pindala P-10 5,0 Tootmismaa 100% ÄK, ÄV, ÄB 0-100%, ÄK, ÄV, ÄB 0-100%, TT,TL,TH, TK 0-100% 6,0 4,0 20810 m² TT,TL,TH, TK 0-100% 15m 2430 1 6 ÄK, ÄV, ÄB 0-100%, TT,TL,TH, TK 0-100% P-24 15m 3 2322 1 ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISEKS Planeeritud krundi piir 3 4,0 15m 2321 1 5047m² 3 5282 m² 4,0 Planeeritud hoonestusala 5045m² 6,0 14,0 Krundi Krundi Liidetavate-lah Moodustatakse Osade senine Olemasolev hoone Pos nr. Aadress planeeritud planeeritud utavate osade kinnisasjadest (tunnus) sihtotstarve 4,0 Vana-Narva mnt 28 sihtotstarve suurus, [m²] suurused, [m²] Plan. kuni 3- korruselise hooneosa võimalik asukoht 44604:002:0055 ÄK, ÄV, ÄB 0-100%, ÄK, ÄV, ÄB 0-100%, TT,TL,TH, TK 0-100% Plan. kuni 12- korruselise hooneosa võimalik asukoht TT,TL,TH, TK 0-100% 7 Tootmismaa 70% 4,0 15m 15m Ärimaa 30% 2688 1 ärimaa, Vana-Narva mnt 28g 4,0 3 Pos1 5630 5630 tootmismaa 100% 6,0 2774 1 42342 m² 1 Planeeritud hoonealune läbipääs 3 tootmismaa 44604:002:0180 (11693.0 m²) 4,0 5843m² 6030 m² ärimaa, Vana-Narva mnt 28g Olemasolev autoliikluse ala 2 Pos2 5418 5418 tootmismaa 100% 4,0 tootmismaa 44604:002:0180 (11693.0 m²) P-10 8 5,0 4,0 3a) Vana-Narva mnt 28g Planeeritud autoliikluse ala 44604:002:0180 (11693.0 m²) ### ÄK, ÄV, ÄB 0-100%, tootmismaa 100% 2,0 ÄK, ÄV, ÄB 0-100%, P-10 4,0 TT,TL,TH, TK 0-100% ärimaa, 3b) Vana-Narva mnt 28f Olemasolev kergliikluse/jalgtee ala 5,0 TT,TL,TH, TK 0-100% P-10 3 Pos3 5363 #### tootmismaa 44604:002:0170 ( 8785.0 m²) 4,0 14,0 15m 15m 1499 1 3c ) Vana-Narva mnt 28 tootmismaa 70%, Planeeritud kergliikluse/jalgtee ala 2773 1 3 ### 5,0 3 P-10 44604:002:0055 (42342.0 m²) ärimaa 30% Varem planeeritud kergliiklustee, vt märkus nr 9 6029 m² 14,0 P-10 P-12 13 3258m² 4a) Vana-Narva mnt 28g 312 4,0 4,0 Vana-Narva mnt 28d 44604:002:0180 (11693.0 m²) tootmismaa 100% Planeeritud haljasala 44604:002:0160 ärimaa, 4b) Vana-Narva mnt 28f P-10 P-10 4 Pos4 5047 4258 tootmismaa 44604:002:0170 ( 8785.0 m²) Olemasolev puu Vana-Narva mnt 26 9 Tootmismaa 100% 4c) Vana-Narva mnt 28 tootmismaa 70%, 4,0 44604:002:0038 30474 m² 477 44604:002:0055 (42342.0 m²) ärimaa 30% Tootmismaa 100% P-10 5,0 Kõrghaljastuse võimalik asukoht 4,0 ärimaa, Vana-Narva mnt 28 tootmismaa 70%, 33006 m² 5 Pos5 #### #### 6,0 tootmismaa 44604:002:0055 (42342.0 m²) ärimaa 30% 4,0 4,0 ÄK, ÄV, ÄB 0-100%, Madalhaljastuse võimalik asukoht TT,TL,TH, TK 0-100% ärimaa, Vana-Narva mnt 28 tootmismaa 70%, 6 Pos6 5045 5045 4,0 Vana-Narva mnt 28e 10 44604:002:0150 15m tootmismaa 44604:002:0055 (42342.0 m²) ärimaa 30% 4,0 Tee kaitsevöönd (ulatusega 10 m) 1419 1 Vana-Narva mnt 28 ärimaa, tootmismaa 70%, 20810 m² 3 ÄK, ÄV, ÄB 0-100%, 7 Pos7 6030 6030 ÄK, ÄV, ÄB 0-100%, tootmismaa 44604:002:0055 (42342.0 m²) ärimaa 30% 6,0 C-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohuala TT,TL,TH, TK 0-100% 3084m² TT,TL,TH, TK 0-100% 8a) Vana-Narva mnt 28e (ulatusega 19m) 4,0 #### tootmismaa 100% 15m P-11 15m 1761 1 ärimaa, 44604:002:0150 (20810.0 m²) 4,0 Raudtee kaitsevöönd äärmisest rööpme teljest 2346 1 6,0 14,0 8 Pos8 5843 (ulatusega 30 m) 3 3 tootmismaa 8b) Vana-Narva mnt 28 tootmismaa 70%, 14,0 ### 44604:002:0055 (42342.0 m²) ärimaa 30% 14 3829m² 5101 m² Planeeritud juurdepääsu servituudi vajadusega ala ärimaa, Vana-Narva mnt 28 tootmismaa 70%, 9 Pos9 6029 6029 4,0 P-12 tootmismaa 44604:002:0055 (42342.0 m²) ärimaa 30% i Juurdepääs planeeritud alale ut 6,0 11 mah 10a) Vana-Narva mnt 28e Võimalik juurdepääs krundile #### tootmismaa 100% ärimaa, 44604:002:0150 (20810.0 m²) 15 10 Pos10 5921 4,0 tootmismaa 10b) Vana-Narva mnt 28 tootmismaa 70%, 2,0 Liiklussuunad ### 44604:002:0055 (42342.0 m²) ärimaa 30% ärimaa, Vana-Narva mnt 28 tootmismaa 70%, 5,5 4,0 4, 11 Pos11 5101 5101 P-x Ol.ol. /plan. parkimisala ning kohtade arv 14,0 0 tootmismaa 44604:002:0055 (42342.0 m²) ärimaa 30% 4,0 Vana-Narva mnt 26b 4,0 ärimaa, Vana-Narva mnt 28 tootmismaa 70%, Planeeritud võimalik tuletõrjevee mahuti 44604:002:0031 ÄK, ÄV, ÄB 0-100%, P-11 12 Pos12 4786 4786 mahuti tootmismaa 44604:002:0055 (42342.0 m²) ärimaa 30% TT,TL,TH, TK 0-100% ÄK, ÄV, ÄB 0-100%, Tootmismaa 100% ärimaa, Vana-Narva mnt 28e 13 Pos13 3258 3258 tootmismaa 100% 4,0 Likvideeritav objekt 11854 m² 15m 2202 1 TT,TL,TH, TK 0-100% tootmismaa 44604:002:0150 (20810.0 m²) 4,0 3 15m ärimaa, Vana-Narva mnt 28e 2724 1 14 Pos14 3084 3084 tootmismaa 100% Likvideeritav haljastus 4786 m² 3 Vana-Narva mnt 28a tootmismaa 44604:002:0150 (20810.0 m²) Tootmismaa 100% Vana-Narva mnt 28e 5921m² ärimaa, 3829 3829 44604:002:0021 15 Pos15 tootmismaa 100% B Olemasolev bussipeatus P-11 tootmismaa 44604:002:0150 (20810.0 m²) 12 14295 m² Vana-Narva mnt 28b 16 Pos16 ärimaa, tootmismaa 15218 Vana-Narva mnt 28i 44604:002:0053 (15218.0 m²) 15218 tootmismaa 20%, ärimaa 80% 17a) Raudteeharu R1 1 Planeeritud krundi pos. nr 44604:002:0013 Tootmismaa 100% 17 Pos17 transpordimaa 44601:001:0209 (3852.0 m²) 17b) Vana-Narva mnt 28 #### transpordimaa 100% tootmismaa 70%, 13677 m² #### 44604:002:0055 (42342.0 m²) ärimaa 30% SIHTOTSTARVE % DET. PLAN. LIIKIDES Planeeritud krundi ehitusõigus Kokku: 102700 HOONETE SUURIM HOONETE LUBATUD KÕRGUS HOONETE SUURIM SUURIM 4,0 LUBATUD HOONETE SUURIM EHITISEALUNE PIND LUBATUD ARV LUBATUD KRUNDIL KORRUSELISUS 17 4,0 KRUNDI PLANEERITUD PINDALA Raudteeharu R1 44601:001:0209 Transpordimaa 100% Vana-Narva mnt 28a Asukoht Vana-Narva mnt 28, 28E, 28F, 3852 m² 44604:002:0022 Maardu linn, Harjumaa 28G, 28i ja 28D kinnistute ning Raudteeharu R3 Tootmismaa 100% Planeeringu koostamise korraldaja lähiala DETAILPLANEERING 44601:001:0773 2887 m² Maardu Linnavalitsus Sihtotstarbeta maa 100% 1505 m² OÜ HENDRIKSON & Ko Planeeringu koostamisest huvitatud isik Joonise nimetus LT100% Raudtee0 haru R2 Vana-Narva mnt 28c EKE Ärikeskus OÜ Põhijoonis 1:0 1:0587 a 100% 44604:002:0090 Raekoja plats 9 Tartu 51004 4460 rb eta ma Transpordimaa 100% - - - +372 7409 800 [email protected] Planeerimisspetsialist / projektijuht Mõõtkava Kuupäev Sihtotsta - www.dge.ee Kaili Ojaperv 1:1000 06.02.2026 1639 m² 12652 m² 11816 m² Koostaja Töö nr Joonis nr Registrikood 10269950 KMKR EE100039285 Kaili Ojaperv, Tiina Born 24005133 4
Allikas: Transpordiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel