dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Transpordiamet
Sissetulev kiriAvalik

ImpactPCB OÜ-le keskkonnaloa nr KL-526487 andmine ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Transpordiamet · 21. aprill 2026
Viit
7.1-7/26/6750-1
Registreeritud
21. aprill 2026
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine
Sari
7.1-7 Keskkonnaalaste lubade kirjavahetus ja kooskõlastused
Toimik
7.1-7/2026
Vastutaja
Rein Kallas (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Tehnovõrkude üksus)
Lahendamise tähtaeg
16. mai 2026

Failid

  • 📎DM-134110-25.pdf.bdoc685 KB
  • 📎Eelhinnang (ImpactPCB_OU).pdf135 KB
  • 📎ImpactPCB OÜ jäätmekäitluskoha plaan.pdf65 KB
  • 📎Keskkonnaluba nr KL-526487.pdf314 KB

Sisu (failidest)

KORRALDUS 20.04.2026 nr DM-134110-25 ImpactPCB OÜ-le keskkonnaloa nr KL-526487 andmine ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine 1. OTSUS Arvestades ImpactPCB OÜ 13.02.2026 esitatud keskkonnaloa taotlust ja võttes aluseks jäätmeseaduse (JäätS) § 76 lg 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lg 1 p 1, § 6 lg 2¹, § 6 lg 2³, § 9 lg 1, § 11 lg 2 ja 8¹ ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 53 lg 1 p 4 ja lg 2 p 2 ja 3, § 61 lg 1 otsustan: 1.1 Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine ImpactPCB OÜ (registrikood 17090830) keskkonnaloa nr KL-526487 taotluse menetluse raames. 1.2 Anda ettevõttele ImpactPCB OÜ tähtajatu keskkonnaluba nr KL-526487 aadressil Üksnurme tee 8/3, Saku alevik, Saku vald, Harju maakond (katastritunnus 71801:005:0287) asuvale käitisele jäätmete käitlemiseks. 1.3 Määrata keskkonnaloa nr KL-526487 jäätmekäitlusnõuded loa vormidel J6 ja J7. 1.4 Määrata keskkonnaloale nr KL-526487 kõrvaltingimused lähtuvalt käesoleva korralduse peatükis 3.4 "Kõrvaltingimuste seadmine" toodust. 1.5 Korraldus jõustub ettevõttele ImpactPCB OÜ teatavakstegemisel. 2. ASJAOLUD 2.1 Taotluse läbivaatamine ImpactPCB OÜ esitas 31.10.2025 Keskkonnaametile taotluse nr T-KL/1029628 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS numbriga DM-134110-1). Nõuetekohane taotlus nr T-KL/1029628-2 (registreeritud KOTKASes numbriga DM-134110-11) esitati 31.12.2025 ning menetluse algatamiseks vajalikud dokumendid 23.01.2026 (registreeritud KOTKASes numbriga DM-134110-14). Ettevõte esitas 13.02.2026 parandustaotluse nr T-KL/1029628-3, milles oli muutnud käitluskoha aadressi. Menetluse aluseks on 13.02.2026 esitatud parandustaotlus nr T- KL/1029628-3 (registreeritud KOTKASes numbriga DM-134110-18; edaspidi taotlus). Luba taotletakse aadressil Üksnurme tee 8/3, Saku alevik, Saku vald, Harju maakond (katastritunnus 71801:005:0287) kinnistul toimuvale tegevusele. Ettevõte taotleb tähtajatut luba jäätmete taaskasutamiseks, metallijäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks majandustegevuse käigus. 2.2 Taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine Loa andja edastas esmase taotluse 31.10.2025 keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu koheselt pärast selle saamist teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks Maardu Linnavalitsusele (edaspidi ka kui kohalik omavalitsus; KeÜS § 43 lg 1 ja 2). Ettevõte esitas 31.12.2025 parandustaotluse, kus oli käitluskoha aadressi muutnud. Loa andja edastas taotluse Harku Vallavalitsusele teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks. Ettevõte esitas 13.02.2026 parandustaotluse, kus oli taaskord käitluskoha aadressi muutnud. Keskkonnaamet edastas taotluse tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks Saku Vallavalitsusele. Loa andja teavitas ettevõtet menetluse algatamisest 11.02.2026 ning Harku Vallavalitsuselt täiendavalt arvamust (registreeritud KOTKASes 11.02.2026 numbriga DM-134110-16) nõuetekohaseks tunnistatud taotluse kohta (KeÜS § 43 lg 2¹). Tulenevalt sellest, et 13.02.2026 esitati uus parandustaotlus, kus oli käitluskoha aadressi muudetud, teavitas loa andja Saku Vallavalitsust 20.02.2026 menetluse algatamisest ja küsis arvamust taotluse kohta. Saku Vallavalitsus teatas 11.03.2026, et nõustub ettevõtte taotlusega (registreeritud KOTKASes 12.03.2026 numbriga DM-134110-23. Loa andja teavitas avalikkust loa menetluse algatamisest 20.02.2026 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Loa andja otsustas jätta ajalehes teade avaldamata, kuna taotlusmaterjalide põhjal on kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või -risk nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi (KeÜS § 47 lg 2). Lisaks teavitati menetlusosalisi taotluse esitamisest (registreeritud KOTKASes 20.02.2026 numbriga DM-134110-22; KeÜS § 46 lg 1 p-d 1 ja 2). Taotluse avalikustamise käigus ei esitatud ettepanekuid ega vastuväiteid/esitati ettepanekuid ja vastuväiteid (täpsemalt kirjeldatud korralduse peatükis 3.5). Keskkonnaamet tegi menetlusest teatamisel ja eelnõude avalikustamisel ettepaneku, et avalikku arutelu ei korraldata, kui menetlusosalised ei ole ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks esitanud selle suhtes vastuväiteid (HMS § 50 lg 2 p 1, lg 3). Avalikku arutelu ei korraldatud kuna menetlusosalised ega avalikkus ei ole esitanud loa menetluse ajal ettepanekuid ega vastuväiteid. Loa andja teavitas 02.04.2026 loa andmise otsuse eelnõu ning eelhinnangu ja sellega seonduva keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saatis menetlusosalistele ja huvitatud isikutele tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks (HMS § 48 lg 1 ja 2, § 49 lg 1, KeÜS § 48 lg 1, 3 ja 4, KeHJS § 11 lg 2²). Eelnõudele ei esitatud ettepanekuid ega vastuväiteid. 2(9) 3. KAALUTLUSED 3.1 Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse luba ja kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Samuti tuleb hinnata keskkonnamõju, kui kavandatakse tegevust, millega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik (KeHJS § 3 lg 1 p 1, p 2). Keskkonnaamet peab andma eelhinnangu ja kaaluma keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) vajalikkust (KeHJS § 6 lg 2³), kuna tegemist on uue jäätmekäitluskoha rajamisega (KeHJS § 6 lg 2 p 11, § 6¹ lg 3, § 11 lg-te 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224; § 1 lg 1 ja § 10 p 1)). Eelhinnanguga selgitatakse, kas kavandatav tegevus võib eeldatavalt kaasa tuua olulise keskkonnamõju või mitte ning otsustatakse KMH algatamine või algatamata jätmine (KeHJS § 6 lg 2¹, § 6¹ lg 3, § 11 lg-d 2 ja 4). Keskkonnaamet on andnud eelhinnangu (LISA), milles leiab, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel: Ettevõtte territooriumil ja selle mõjualal puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad. Seega on välistatud, et ettevõtte kavandatav tegevus võiks kas üksi või koosmõjus teiste tegevustega avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaikadele. Samuti puuduvad teised kaitstavad loodusobjektid, mistõttu puudub mõju ka nendele. Ettevõtte kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule, samuti ei ületata piirmäärasid müra ja õhusaastatuse osas, vibratsioon puudub. Tegevusega ei kaasne koosmõju teiste tegevustega. Kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti avariiolukordi või suurõnnetusi. Keskkonnaamet leiab, et lähtudes eelhinnangu tulemustest ning KeHJS § 11 lg-st 8¹ puudub vajadus kavandatava tegevuse erisuste ja keskkonnameetmete järele muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks (keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ § 5 lg 2). 3.2 Kaalutlused loa andmisel Taotluse lahendamisel ei ole loa andja seotud taotleja õiguslike seisukohtadega, vaid taotluse eesmärgiga - sellega, milliseks tegevuseks taotleja luba soovib. Tegevuse õiguslik kvalifitseerimine haldusmenetluses on loa andja ülesanne (Riigikohtu lahend 3-3-1-74-14, p 13). 3(9) Keskkonnaluba antakse tähtajatult, kuna puuduvad KeÜS § 53 lg-s 2 nimetatud asjaolud. 3.2.1 Jäätmete käitlemine 3.2.1.1 Lubatav tegevus Ettevõttel on luba vaja: jäätmete taaskasutamiseks (JäätS § 73 lg 2 p 2); metallijäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks majandustegevuse käigus (JäätS § 73 lg 2 p 4). Ettevõte taotleb luba: Metallijäätmete sorteerimiseks, demonteerimiseks ja purustamiseks (toimingukood R12s) käitlusmahuga 9000 tonni aastas; elektri- ja elektroonikaseadmete sorteerimiseks, demonteerimiseks ja purustamiseks (toimingukood R12s) käitlusmahuga 6500 tonni aastas; elektri-ja elektroonikaseadmete ning metallpakendite korduskasutusse suunamiseks (toimingukood R5k) käitlusmahuga 500 tonni aastas; metallijäätmete korduskasutusse suunamiseks (toimingukood R4k) käitlusmahuga 1000 tonni aastas; jäätmete ümberpakkimiseks (toimingukood R12y) käitlusmahuga 1000 tonni aastas ning üheaegseks ladustamiseks (toimingukood R13) kuni 650 tonni. Ettevõtte jäätmekäitluskoht asub aadressil Üksnurme tee 8/3, Saku alevik, Saku vald, Harju maakond (katastritunnus 71801:005:0287). Ettevõtte kogu jäätmekäitlusalane tegevus toimub betoneeritud põrandaga hoones sees. Jäätmed veetakse jäätmekäitluskohta (või võetakse vastu käitluskohas), kaalutakse ning vormistatakse vajalikud kaalumis- jm vastuvõtudokumendid. Ettevõte kasutab sorteerimis-purustamisliini, millel on tolmukogumis filtersüsteemid, mis välistavad õhuheitmete tekke välisõhku. Sorteerimis-purustamisliinil toimub jäätmete purustamine ja materjalide eraldamine kasutades magneteid. Lisaks eraldatakse materjalid vastavalt nende suurusele ja tihedusele. Metallijäätmete käitlemine: Vastuvõetud jäätmeliikide hulgas sisaldub teisi materjale, mis eraldatakse käsitsi lõikurit, kaablikoorijat vm käsitööriistu või mehhanisme kasutades. Vajadusel teostatakse eelnevalt ka gabariiti lõikamine ja töötlus sorteerimis-purustusliinil, kus eraldatakse erinevad metalliliigid (metallijäätmed sorteeritakse margilisuse järgi) ja mittemetalsed jäätmed, mis ladustatakse vastavalt jäätmeliigile. Sorteerimise järgselt ladustatakse jäätmed vastavalt jäätmeliigile hoones multilift- vm metallkonteineritesse või virnastatult. Elektri- ja elektroonikaseadmete käitlemine: Esmalt teostatakse seadmetelt vajadusel kinnituste, korpuste jm erinevatest materjalidest osade mehhaaniline eraldamine kooskõlas Keskkonnaministri 09.02.2005a määruse nr. 9 “Elektri- ja 4(9) elektroonikaseadmete romude käitlusnõuded” nõuetega, samuti teostatakse korduskasutatavate osade eraldamine ning ladustamine samas hoones sees. Vajadusel asetatakse demonteeritava, vedelikke sisaldada võiva elektroonikaromu alla kogumisnõu, vann vms ning see vedelik kogutakse hiljem 200- liitrisesse metallvaati või 1 m3 plastmahutisse. Järgnevalt toimub jäätmete töötlus purustamis-sorteerimisliinil, mille käigus purustatakse ja eraldatakse materjalid (erinevad metallid, sh. väärismetallid ja muud materjalid), mis ladustatakse vastavalt jäätmeliigile. Edasi teostatakse sorteeritud/demonteeritud jäätmete vaheladustamine samas hoones ning seejärel vedu ning taaskasutamiseks üleandmine vastavaid keskkonnalubasid omavale isikule. Elektri- ja elektroonikaseadmete korduskasutusse suunamine: Demonteerimisel ladustatakse võimalusel eraldi korduskasutusse suunatavad seadmed, näiteks elektrimootorid (kui on majanduslikult otstarbekas neid töökorda seada). Korduskasutuseks ettevalmistava protsessi käigus teostatavad tegevused vastavalt keskkonnaministri 08.04.2014 a määrusele nr 28 “Elektroonikaromude korduskasutuseks üleandmise nõuded”: 1) töökorrasoleku kontroll 2) seadme osade ning kesta parandus, rooste eemaldus, mittekorras detailide asendamine jm tegevused. Demonteerimisel ladustatakse võimalusel eraldi korduskasutusse suunatavad seadmed, näiteks elektrimootorid (kui on majanduslikult otstarbekas neid töökorda seada). Korduskasutuseks ettevalmistava protsessi käigus teostatavad tegevused vastavalt keskkonnaministri 08.04.2014 a määrusele nr 28 “Elektroonikaromude korduskasutuseks üleandmise nõuded”: 1) töökorrasoleku kontroll 2) seadme osade ning kesta parandus, rooste eemaldus, mittekorras detailide asendamine jm tegevused. Metallpakendite korduskasutusse suunamine: Mitteohtlike ainetega määrdunud pakendid puhastatakse puhastuskaltsudega. Puhastamisele kuuluvad vaid need pakendid, millel on visuaalselt tuvastatav sisu ja mis on kergelt puhastatavad (N. 200- liitrised pealmise kaanega vaadid, metallkonteinerid jne.). Pakendite puhastusastet ning korduskasutuseks sobivust hinnatakse visuaalselt. Korduskasutatavad hoiuanumad müüakse tava- või juriidilistele isikutele, mida võib tavaliselt kasutada samalaadsete vedelike/kaupade hoiustamiseks/ladustamiseks. Metallijäätmete korduskasutusse suunamine: Metallijäätmetest sorteeritakse võimalusel ja vajadusel välja koheselt korduskasutusse suunatavad osad/materjalid (näiteks I-talad, torud, metallosad jms, mida saab kasutada nende esialgsel otstarbel näiteks ehitusettevõtetes, metallitööstustes, tavakasutuses jne). Korduskasutuseks ettevalmistava protsessi käigus teostatakse eelnev visuaalne kontroll ning vajadusel parandus/viimistlus (näiteks torudel ummistuse likvideerimine, värvimine, poleerimine jne). Korduskasutuseks sobivad materjalid ladustatakse eraldi ning realiseeritakse/müüakse kaubana. 5(9) Jäätmete ümberpakkimine: Jäätmeliikidele teostatakse käitlustoiminguna vajadusel ümberpakendamist (ladustamis- ja transpordikulude optimeerimiseks, näiteks väiksematest pakenditest suuremasse konteinerisse ümberladustamist jms. 3.2.1.2 Nõuded jäätmete käitlemisele Loa andja kandis loa vormile J6 täiendavad nõuded jäätmete käitlemisele ja ladustamisele ning vormile J7 täiendavad nõuded jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavate keskkonnakaitsemeetmete kohta. Ettevõte soovib taotluse kohaselt jäätmekäitluskohas üheaegselt ladustada 650 tonni ehk 950 m³ jäätmeid. Loa andja nõustus ettevõtte poolt taotluses välja toodud üheaegselt ladustatavate kogustega ning kandis loa vormile J4 üheaegselt ladustatavate jäätmete kogused vastavalt taotlusele. Jäätmekäitluskohas võetakse vastu metallijäätmeid, sh raudteerööpaid ja mootorsõidukite katalüsaatorseadmeid. Loa andja peab vajalikuks määrata loa vormile J6 tingimuse, mille kohaselt on jäätmetena keelatud kokku osta ilmse kunsti- või ajalooväärtusega metallesemeid (JäätS § 105 lg 1). Raudteerööbaste kokkuost jäätmetena on lubatud vaid teehoiutööde tegevusluba omavalt ettevõtjalt, raudteeinfrastruktuuri ettevõtjalt või keskkonnakaitseluba omavalt ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena on jäätmed tekkinud (JäätS § 105 lg 3). Vastav tingimus kantakse loa vormile J6. Mootorsõidukeid tohivad lammutada ja nendelt osasid eraldada vaid selleks vastavat keskkonnakaitseluba omavad isikud. Sellest tulenevalt kannab loa andja loa vormile J6 tingimuse, mille kohaselt on mootorsõidukite oluliste osade kokkuost jäätmetena lubatud vaid keskkonnakaitseluba omavalt ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena on need jäätmed tekkinud (JäätS § 105 lg 4). Lisaks tuleb metallijäätmete kokkuost dokumenteerida (JäätS § 106) ning metallijäätmete kokkuostul arveldada vastavalt JäätS § 107 nõuetele. Eelnevast tulenevalt määrab loa andja loa vormile J6 tingimuse, mille kohaselt peab metallijäätmete kokkuostmine, kokkuostmise dokumenteerimine ning kokkuostul arveldamine vastama jäätmeseaduses sätestatud nõuetele. Ettevõte soovib käitluskohas vastu võtta elektrijuhtmeid ja kaableid. Elektrijuhtmete ja kaabli kokkuost jäätmetena on lubatud vaid seadusjärgset turuluba omavalt võrguettevõtjalt, tegevusluba omavalt telekommunikatsioonivõrgu operaatorilt või keskkonnakaitseluba omavalt ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena on jäätmed tekkinud (JäätS § 105 lg 2). Loa andja seab vastava tingimuse loa vormile J6. Jäätmekäitluskohas demonteeritakse elektri- ja elektroonikajäätmeid. Loa andja määrab loa vormile J6 tingimuse, mille kohaselt tuleb elektri- ja elektroonikajäätmete käitlemisel ja ladustamisel jälgida keskkonnaministri 09.02.2005 määruse nr 9 „Elektri- ja 6(9) elektroonikaseadmete romude käitlusnõuded“ nõudeid. Elektri- ja elektroonikajäätmete korduskasutuseks ettevalmistamisel tuleb jälgida 08.07.2014 keskkonnaministri määruse nr 28 „Elektroonikaromude korduskasutuseks üleandmise nõuded“ nõudeid. 3.3 Loa andmisest keeldumise aluste hindamine Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine loa andmisest keeldumise aluseid (KeÜS § 52 lg 1 ja 2, JäätS § 83, § 89, § 98⁴). 3.4 Kõrvaltingimuste seadmine Haldusorgan võib anda haldusakti kõrvaltingimusega, milleks muuhulgas on haldusakti hilisema muutmise, kehtetuks tunnistamise või kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmine (HMS § 53 lg 1 p 4). Haldusakti kõrvaltingimuse võib määrata siis, kui haldusakti andmine tuleb otsustada halduse kaalutlusõiguse alusel (HMS § 53 lg 2 p 3). Keskkonnaluba on haldusaktiks, mille andmise või mitte andmise ning mille kehtivuse otsustab loa andja kaalutlusõiguse alusel. 3.4.1 Kinnistu kasutusõigus Tegevuskoha kinnistu ei kuulu ettevõttele, kuid ettevõte on esitanud kinnituskirja, mis annab talle õiguse kasutada kinnistut. Samas on loa andjal muuhulgas vajalik arvestada asjaoluga, et tegevuskohaks oleva kinnistu omandi- või kasutusõigus võib muutuda või lõppeda. Loa andjal on õigus tunnistada haldusakt, mis andmise ajal oli õiguspärane, isiku kahjuks edasiulatuvalt kehtetuks, kui haldusorganil oleks olnud õigus jätta haldusakt hiljem muutunud faktiliste asjaolude tõttu või hiljem muudetud õigusnormi alusel välja andmata ja avalik huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks kaalub üles isiku usalduse, et haldusakt jääb kehtima (HMS § 66 lg 2 p 2). Kuivõrd loa andjal on õigus jätta luba andmata kui puudub tegevuskohaks oleva kinnistu kasutusõigus, peab loa andja põhjendatuks jätta endale õiguse tunnistada käesoleva korraldusega antav luba nr KL-526487 kehtetuks, kui tegevuskoha kasutamise õiguslik alus lõpeb (HMS § 53 lg 1 p 4). Tulenevalt eelnevast on põhjendatud määrata loa vormile J6 järgmine kõrvaltingimus: Ettevõte on kohustatud teavitama loa andjat käitise tegevuskoha kasutusõiguse lõppemisest (sh ülesütlemisest) või muutmisest viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul pärast vastava muudatuse jõustumist või kasutusõiguse lõppemist. Kui tegevuskoha kasutusõigus lõpeb või muutub ning loa andjale ei ole esitatud uut tegevuskoha kasutusõigust tõendavat dokumenti, tunnistab loa andja loa nr KL-526487 kehtetuks. 3.4.2 Jäätmete ladustamise finantstagatis Isik, kes taotleb keskkonnaluba jäätmete ladustamiseks, peab esitama loa andjale koos taotlusega Euroopa Majanduspiirkonnas asuva krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või finantstagatist tõendava dokumendi ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude katmiseks (edaspidi finantstagatis) (JäätS § 983 lg 1). Keskkonnaamet loeb finantstagatiseks ka ettevõtte poolt Rahandusministeeriumi 7(9) kontsernikontode koosseisu pangakontole (edaspidi deposiitkonto) kantud summat, mis katab üheaegselt ladustatud jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulud. Finantstagatise puudumisel on jäätmete ladustamine keelatud (JäätS § 983 lg 3). Ettevõte esitas Keskkonnaametile finantstagatist tõendava dokumendina 22.01.2026 maksekorralduse (registreeritud KOTKASes 23.01.2026 numbriga DM-134110-14). Esitatud dokumendi kohaselt on ettevõte kandnud deposiitkontole summa, mis katab üheaegselt ladustatud jäätmete käitlemise korraldamise ja jäätmete käitlemise kulud. Keskkonnaametil on õigus kasutada ettevõtte poolt deposiitkontole kantud finantstagatise summat käitluskohta ladustatud jäätmete käitlemise korraldamiseks ning jäätmete käitlemise kulude katmiseks juhul, kui ettevõte ei täida keskkonnaloaga nr KL-526487 täidetud jäätmete ladustamise kohta seatud kohustusi või lõpetab tegevuse ilma käitluskohas olevaid jäätmeid üle andmata. Lähtuvalt eelnevast peab loa andja põhjendatuks seada keskkonnaloale nr KL-526487 kõrvaltingimuse (HMS § 53 lg 1 p 4), mille kohaselt on Keskkonnaametil õigus kasutada ettevõtte poolt deposiitkontole kantud finantstagatise summat käitluskohta ladustatud jäätmete käitlemise korraldamiseks ning jäätmete käitlemise kulude katmiseks juhul, kui ettevõte ei täida keskkonnaloaga nr KL-526487 täidetud jäätmete ladustamise kohta seatud kohustusi või lõpetab tegevuse ilma käitluskohas olevaid jäätmeid üle andmata. Finantstagatis tagastatakse ettevõttele osaliselt juhul, kui ettevõte taotleb keskkonnaloa muutmist seoses ladustamise koguste vähendamisega. Finantstagatis tagastatakse ettevõttele täies ulatuses, kui ettevõte taotleb keskkonnaloa kehtetuks tunnistamist või keskkonnaloa kehtivusaeg lõppeb. Samuti tagastatakse ettevõttele finantstagatis täies mahus, kui ettevõte tõendab, et tal on õigus finantstagatisest vabastuse saamiseks (nt EMAS registreering). Keskkonnaamet kontrollib, kas ettevõttel on õigus finantstagatisest vabastuse saamisele või kas jäätmekäitluskoha ladu on likvideeritud ning seejärel tagastatakse ettevõtte poolt deposiitkontole makstud summa samale ettevõttele. Raha tagastamine ettevõttele toimub ainult Keskkonnaameti taotluse alusel. Ettevõte taotleb keskkonnaluba tähtajatult. Samas tuleb arvestada asjaoluga, et jäätmekäitlus on pidevas arengus ning jäätmete käitlusviisid ning –hinnad muutuvad. Seetõttu vaatab Keskkonnaamet koostöös jäätmekäitlejatega ladustatavate jäätmete tagatise arvutamisel kasutatavad käitlushinnad regulaarselt üle ning vajadusel uuendab neid. Oluline on, et jäätmete ladustamise finantstagatis kataks kogu loa kehtivuse jooksul üheaegselt ladustatud jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulud. Seetõttu seab Keskkonnaamet keskkonnaloale nr KL-526487 nõude, mille kohaselt tuleb ettevõttel loa saamisest alates iga kolme aasta tagant esitada Keskkonnaametile uuendatud käitlushindadele ning arvutusmetoodikale vastav tagatise suuruse arvutus. Arvutust saab teha KOTKAS süsteemis loa põhiandmete sakil. Keskkonnaamet vaatab esitatud arvutuse üle ning juhul kui uute arvutuste põhjal peaks finantstagatis olema suurem kui varasemalt riigi deposiitkontole kantud summa, tuleb ettevõttel kanda täiendav tagatise summa riigi deposiitkontole. Juhul kui uute arvutuste põhjal on tagatise summa väiksem kui ettevõtte poolt riigi deposiitkontole kantud summa, on ettevõttel õigus enammakstud tagatise osa tagasi saada. 8(9) 3.5 Otsekohalduvad nõuded Loaga kaasnevad käitajal õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõte peab järgima JäätS ja nende alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et õigusaktidest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda loale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis "Loa omaja meelespea". VAIDLUSTAMINE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Helen Akenpärg juhataja jäätmebüroo Lisad: 1. Keskkonnaluba 2. J4. Failid - ImpactPCB OÜ jäätmekäitluskoha plaan.pdf 3. Eelhinnang Merje Roasto vanemspetsialist jäätmebüroo 9(9) Keskkonnaluba Loa registrinumber KL-526487 Loa omaja Ärinimi / Nimi ImpactPCB OÜ andmed Registrikood / Isikukood 17090830 Tegevuskoha Nimetus Üksnurme tee 8/3 tavajäätmete käitluskoht andmed Aadress Üksnurme tee 8/3, Saku alevik, Saku vald, Harju maakond Katastritunnus(ed) 71801:005:0287 Territoriaalkood EHAK 7362 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Üksnurme tee 8 (71801:005:0287). Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Jäätmete käitlemine; Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni kehtima hakkamise 20.04.2026 periood kuupäev Lõppemise kuupäev Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Jäätmete käitlemine J1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed Käitluskoha andmed Jrk nr 1. Nimetus Üksnurme tee 8/3 jäätmekäitluskoht Keskkonnaregistrikood JKK3701271 Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid Harju maakond, Saku vald, Saku alevik, Üksnurme tee 8/3 3710374 71801:005:0287 X: 6572882, Y: 537121 Plaan või kaart Number plaanil või kaardil J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Üksnurme tee 8/3 jäätmekäitluskoht Jäätmeliik Sissetulek Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele Väljaminek (t/a) kokku ettevõtjatele Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, Taaskasutatakse Kõrvaldatakse asutustelt, isikutelt) Kogus R-kood Kogus D- kood 02 01 10 - Metallijäätmed 300 300 300 300 R12s 11 05 01 - Kõvatsink 30 30 30 30 R12s 12 01 01 - Mustmetalliviilmed ja -treilaastud 500 500 500 500 R12s 12 01 03 - Värvilise metalli viilmed ja treilaastud 300 300 300 300 R12s 15 01 04 - Metallpakendid 500 500 500 500 R12s 50 R4k 16 01 17 - Mustmetallid 900 900 900 50 R4k 900 R12s 16 01 18 - Värvilised metallid 900 900 900 50 R4k 900 R12s 16 01 22 01 - Mootorsõidukite katalüsaatorseadmed, mida ei ole nimetatud jäätmekoodiga 16 01 21 02* 900 900 900 900 R12s 16 02 14 - Kasutuselt kõrvaldatud seadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 16 02 09* kuni 16 02 13* 3 000 3 000 3 000 3 000 R12s 300 R4k 300 R5k 2/8 Jäätmeliik Sissetulek Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele Väljaminek (t/a) kokku ettevõtjatele Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, Taaskasutatakse Kõrvaldatakse asutustelt, isikutelt) Kogus R-kood Kogus D- kood 16 02 16 - Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud osad, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 02 15* 4 000 4 000 4 000 4 000 R12s 400 R4k 400 R5k 16 02 98 - Muud kasutuselt kõrvaldatud seadmed ja aparaadid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 02 97* 2 000 2 000 2 000 2 000 R12s 200 R4k 200 R5k 16 06 05 - Muud patareid ja akud 210 10 200 210 200 R12y 10 R5k 16 08 01 - Kulda, hõbedat, reeniumi, roodiumi, pallaadiumi, iriidiumi või plaatinat sisaldavad kasutatud katalüsaatorid (välja arvatud 500 500 500 500 R12s koodinumbriga 16 08 07* nimetatud katalüsaatorid) 500 R12y 17 04 01 - Vask, pronks, valgevask 1 000 1 000 1 000 1 000 R12s 100 R4k 17 04 02 - Alumiinium 1 000 1 000 1 000 1 000 R12s 100 R4k 17 04 03 - Plii 150 150 150 150 R12s 15 R4k 17 04 04 - Tsink 150 150 150 150 R12s 15 R4k 17 04 05 - Raud ja teras 1 000 1 000 1 000 1 000 R12s 100 R4k 17 04 05 01 - Raudteerööpad 300 300 300 300 R12s 30 R4k 17 04 06 - Tina 50 50 50 50 R12s 5 R4k 17 04 07 - Metallisegud 1 000 1 000 1 000 1 000 R12s 100 R4k 17 04 11 - Kaablid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 04 10* 1 000 1 000 1 000 1 000 R12s 19 01 02 - Koldetuhast eraldatud mustmetallid 800 800 800 800 R12s 19 10 01 - Raua- ja terasejäätmed 1 000 1 000 1 000 1 000 R12s 19 10 02 - Värviliste metallide jäätmed 1 000 1 000 1 000 1 000 R12s 19 12 02 - Mustmetallid 1 000 1 000 1 000 1 000 R12s 19 12 03 - Värvilised metallid 1 000 1 000 1 000 1 000 R12s 19 12 04 - Plastid ja kummi 200 200 200 19 12 12 - Muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sealhulgas materjalisegud), mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 11* 1 500 1 500 1 500 20 01 36 - Kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21*, 20 01 23* ja 20 2 000 2 000 2 000 2 000 R12s 01 35* 3/8 Jäätmeliik Sissetulek Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele Väljaminek (t/a) kokku ettevõtjatele Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, Taaskasutatakse Kõrvaldatakse asutustelt, isikutelt) Kogus R-kood Kogus D- kood 200 R5k 20 01 39 - Plastid 700 700 700 20 01 40 - Metallid 1 000 1 000 1 000 1 000 R12s 100 R4k J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus Jrk Jäätmekäitlustoimingu Toimingu kood Lubatud jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Lubatud nr nimetus jäätmekäitlustoimingu aastane käitlusmaht (tonni/aastas) 1. Metallijäätmete R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud Jäätmekäitlus toimub hoones sees. Jäätmed veetakse jäätmekäitluskohta (voĩ voe ̃ takse vastu käitluskohas), kaalutakse ning 9 000 käitlemine komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine vormistatakse vajalikud kaalumis- jm vastuvot̃ udokumendid. (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid Vastuvõetud metallijäätmete hulgas sisaldub teisi materjale, mis eraldatakse käsitsi lõikurit, kaablikoorijat vm käsitööriistu või ning jäätmete olemus või koostis muutub mehhanisme kasutades. Vajadusel teostatakse eelnevalt ka gabariiti lõikamine ja töötlus sorteerimis-purustusliinil, kus eraldatakse erinevad metalliliigid (metallijäätmed sorteeritakse margilisuse järgi) ja mittemetalsed jäätmed, mis ladustatakse vastavalt jäätmeliigile. 2. Elektri- ja R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud Jäätmekäitlus toimub hoones sees. Jäätmed veetakse jäätmekäitluskohta (voĩ voẽ takse vastu käitluskohas), kaalutakse ning 6 500 elektroonikaseadmete komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine vormistatakse vajalikud kaalumis- jm vastuvot̃ udokumendid. käitlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid Esmalt teostatakse seadmetelt vajadusel kinnituste, korpuste jm erinevatest materjalidest osade mehhaaniline eraldamine ning jäätmete olemus või koostis muutub kooskõlas Keskkonnaministri 09.02.2005a määruse nr. 9 “Elektri- ja elektroonikaseadmete romude käitlusnõuded” nõuetega, samuti teostatakse korduskasutatavate osade eraldamine ning ladustamine samas hoones sees. Vajadusel asetatakse demonteeritava, vedelikke sisaldada võiva elektroonikaromu alla kogumisnõu, vann vms ning see vedelik kogutakse hiljem 200- liitrisesse metallvaati või 1 m3 plastmahutisse. Järgnevalt toimub jäätmete töötlus purustamis-sorteerimisliinil, mille käigus purustatakse ja eraldatakse materjalid (erinevad metallid, sh. väärismetallid ja muud materjalid), mis ladustatakse vastavalt jäätmeliigile. Edasi teostatakse sorteeritud/demonteeritud jäätmete vaheladustamine samas hoones ning seejärel vedu ning taaskasutamiseks üleandmine vastavaid keskkonnalubasid omavale isikule. 4/8 3. Elektri-ja R5k - jäätmeteks muutunud, peamiselt anorgaanilisest materjalist Elektri- ja elektroonikajäätmete korduskasutusse suunamine: 500 elektroonikaseadmete koosnevate toodete või nende komponentide korduskasutuseks Demonteerimisel ladustatakse võimalusel eraldi korduskasutusse suunatavad seadmed, näiteks elektrimootorid (kui on ning metallpakendite ettevalmistamine majanduslikult otstarbekas neid töökorda seada). Korduskasutuseks ettevalmistava protsessi käigus teostatavad tegevused korduskasutusse vastavalt keskkonnaministri 08.04.2014 a määrusele nr 28 “Elektroonikaromude korduskasutuseks üleandmise nõuded”: 1) suunamine töökorrasoleku kontroll 2) seadme osade ning kesta parandus, rooste eemaldus, mittekorras detailide asendamine jm tegevused. Demonteerimisel ladustatakse võimalusel eraldi korduskasutusse suunatavad seadmed, näiteks elektrimootorid (kui on majanduslikult otstarbekas neid töökorda seada). Korduskasutuseks ettevalmistava protsessi käigus teostatavad tegevused vastavalt keskkonnaministri 08.04.2014 a määrusele nr 28 “Elektroonikaromude korduskasutuseks üleandmise nõuded”: 1) töökorrasoleku kontroll 2) seadme osade ning kesta parandus, rooste eemaldus, mittekorras detailide asendamine jm tegevused. Metallpakendite korduskasutusse suunamine: Mitteohtlike ainetega määrdunud pakendid puhastatakse puhastuskaltsudega. Puhastamisele kuuluvad vaid need pakendid, millel on visuaalselt tuvastatav sisu ja mis on kergelt puhastatavad (N. 200- liitrised pealmise kaanega vaadid, metallkonteinerid jne.). Pakendite puhastusastet ning korduskasutuseks sobivust hinnatakse visuaalselt. Korduskasutatavad hoiuanumad müüakse tava- või juriidilistele isikutele, mida võib tavaliselt kasutada samalaadsete vedelike/kaupade hoiustamiseks/ladustamiseks. 4. Metallijäätmete R4k - jäätmeteks muutunud, peamiselt metallidest või metalliühenditest Metallijäätmetest sorteeritakse voĩ malusel ja vajadusel välja koheselt korduskasutusse suunatavad osad/materjalid (näiteks I-talad, 1 000 korduskasutusse koosnevate toodete või nende komponentide korduskasutuseks torud, metallosad jms, mida saab kasutada nende esialgsel otstarbel näiteks ehitusettevõtetes, metallitööstustes, tavakasutuses suunamine ettevalmistamine jne). Korduskasutuseks ettevalmistava protsessi käigus teostatakse eelnev visuaalne kontroll ning vajadusel parandus/viimistlus (näiteks torudel ummistuse likvideerimine, värvimine, poleerimine jne). Korduskasutuseks sobivad materjalid ladustatakse eraldi ning realiseeritakse/müüakse kaubana. 5. Jäätmete R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine Jäätmeliikidele teostatakse käitlustoiminguna vajadusel ümberpakendamist (ladustamis- ja transpordikulude optimeerimiseks, 1 000 ümberpakkimine näiteks väiksematest pakenditest suuremasse konteinerisse ümberladustamist jms. J4. Jäätmete ladustamine Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Üksnurme tee 8/3 jäätmekäitluskoht Ladustamiskoht Jäätmeliigid Number plaanil või L-EST97 koordinaadid Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele Taaskasutamisele või Üheaegne Jäätmeliik Üheaegne kaardil ladestamisele suunamise ladustamise ladustamise aeg kogus kogus Tonni m³ Tonni m³ Jäätmekäitlushoone X: 6572910, Y: 537097; X: 6572857, Y: 537128; Ladustamine toimub betoonpõrandatega Transpordiks piisava koguse 650 950 02 01 10 - Metallijäätmed 20 20 X: 6572865, Y: 537143; X: 6572918, Y: 537112; tööstushoones. tekkimisel, kuid mitte kauem 11 05 01 - Kõvatsink 20 20 X: 6572910, Y: 537097 kui 3 aastat. Hoones ladustatakse jäätmeid vastavalt 12 01 01 - Mustmetalliviilmed ja -treilaastud 20 40 vajadusele kas metallkastides, konteinerites, big- 12 01 03 - Värvilise metalli viilmed ja treilaastud 20 40 bag'ides või virnades/aunades. 15 01 04 - Metallpakendid 20 60 16 01 17 - Mustmetallid 200 200 16 01 18 - Värvilised metallid 200 200 16 01 22 01 - Mootorsõidukite katalüsaatorseadmed, mida ei ole nimetatud 200 200 jäätmekoodiga 16 01 21 02* 16 02 14 - Kasutuselt kõrvaldatud seadmed, mida ei ole nimetatud 20 60 koodinumbritega 16 02 09* kuni 16 02 13* 16 02 16 - Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud osad, mida ei ole 25 75 nimetatud koodinumbriga 16 02 15* 5/8 Ladustamiskoht Jäätmeliigid Number plaanil või L-EST97 koordinaadid Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele Taaskasutamisele või Üheaegne Jäätmeliik Üheaegne kaardil ladestamisele suunamise ladustamise ladustamise aeg kogus kogus Tonni m³ Tonni m³ 16 02 98 - Muud kasutuselt kõrvaldatud seadmed ja aparaadid, mida ei ole 20 60 nimetatud koodinumbriga 16 02 97* 16 06 05 - Muud patareid ja akud 2 2 16 08 01 - Kulda, hõbedat, reeniumi, roodiumi, pallaadiumi, iriidiumi või 2 2 plaatinat sisaldavad kasutatud katalüsaatorid (välja arvatud koodinumbriga 16 08 07* nimetatud katalüsaatorid) 17 04 01 - Vask, pronks, valgevask 40 40 17 04 02 - Alumiinium 40 80 17 04 03 - Plii 20 20 17 04 04 - Tsink 20 20 17 04 05 - Raud ja teras 40 40 17 04 05 01 - Raudteerööpad 40 40 17 04 06 - Tina 20 20 17 04 07 - Metallisegud 40 60 17 04 11 - Kaablid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 04 10* 20 60 19 01 02 - Koldetuhast eraldatud mustmetallid 40 40 19 10 01 - Raua- ja terasejäätmed 40 40 19 10 02 - Värviliste metallide jäätmed 40 40 19 12 02 - Mustmetallid 40 40 19 12 03 - Värvilised metallid 40 40 19 12 04 - Plastid ja kummi 20 80 19 12 12 - Muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sealhulgas 20 60 materjalisegud), mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 11* 20 01 36 - Kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmed, mida ei 20 60 ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21*, 20 01 23* ja 20 01 35* 20 01 40 - Metallid 40 40 20 01 39 - Plastid 10 60 Seotud failid Failid Lisa 1: ImpactPCB OÜ jäätmekäitluskoha plaan.pdf J5. Jäätmete vedu Vorm ei ole asjakohane J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded 6/8 J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded Tegevuse liigid Tehnilised nõuded Keskkonnakaitsenõuded Kirjeldus Rakendamine Jäätmete Jäätmetena on keelatud kokku osta ilmse kunsti- või ajalooväärtusega metallesemeid. Metallijäätmete kokkuostmine, kokkuostmise dokumenteerimine ning kokkuostul arveldamine Pidevalt käitlemine peab vastama jäätmeseaduses sätestatud nõuetele. Raudteerööbaste kokkuost jäätmetena on lubatud vaid teehoiutööde tegevusluba omavalt ettevõtjalt, raudteeinfrastruktuuri ettevõtjalt või keskkonnakaitseluba omavalt ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena on jäätmed tekkinud. Mootorsõidukite oluliste osade kokkuost jäätmetena on lubatud vaid keskkonnakaitseluba omavalt ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena on need jäätmed tekkinud. Elektrijuhtmete ja kaabli kokkuost jäätmetena on lubatud vaid seadusjärgset turuluba omavalt võrguettevõtjalt, tegevusluba omavalt telekommunikatsioonivõrgu operaatorilt või keskkonnakaitseluba omavalt ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena on jäätmed tekkinud. Elektri- ja elektroonikajäätmete käitlemisel ja ladustamisel tuleb jälgida keskkonnaministri 09.02.2005 määruse nr 9 „Elektri- ja elektroonikaseadmete romude käitlusnõuded“ nõudeid. Elektri- ja elektroonikajäätmete korduskasutuseks ettevalmistamisel tuleb jälgida 08.07.2014 keskkonnaministri määruse nr 28 „Elektroonikaromude korduskasutuseks üleandmise nõuded“ nõudeid. Jäätmete Keskkonnaametil õigus kasutada ettevõtte poolt Rahandusministeeriumi kontsernikontode kooseisu pangakontole kantud finantstagatise summat käitluskohta ladustatud jäätmete Pidevalt ladustamise käitlemise korraldamiseks ning jäätmete käitlemise kulude katmiseks juhul kui ettevõte ei täida keskkonnaloas jäätmete ladustamise kohta seatud kohustusi või lõpetab tegevuse finantstagatis ilma käitluskohas olevaid jäätmeid üle andmata. Ettevõttel on õigus taotleda finantstagatise osalist tagastamist juhul, kui ettevõte taotleb keskkonnaloa muutmist seoses ladustamise koguste vähendamisega. Finantstagatis tagastatakse ettevõttele täies ulatuses, kui ettevõte taotleb keskkonnaloa kehtetuks tunnistamist või keskkonnaloa kehtivusaeg lõppeb ning jäätmekäitluskoha ladu on likvideeritud. Samuti tagastatakse ettevõttele finantstagatis täies mahus, kui ettevõte tõendab, et tal on õigus finantstagatisest vabastuse saamiseks (nt EMAS registreering). Jäätmete Ettevõttel on kohustus loa saamisest alates iga kolme aasta tagant esitada Keskkonnaametile uuendatud käitlushindadele ning arvutusmetoodikale vastav jäätmete ladustamise Iga kolme aasta ladustamise finantstagatise suuruse arvutus. Arvutust saab teha keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS loa põhiandmete all. Keskkonnaamet vaatab esitatud arvutuse üle ning juhul kui uute tagant finantstagatise arvutuste põhjal peaks finantstagatis olema suurem kui varasemalt riigi deposiitkontole kantud summa, tuleb ettevõttel kanda täiendav tagatise summa riigi deposiitkontole. Juhul kui arvutustabeli uute arvutuste põhjal on tagatise summa väiksem kui ettevõtte poolt riigi deposiitkontole kantud summa, on ettevõttel õigus enammakstud tagatise osa tagasi saada. esitamine Jäätmekäitluskoha Ettevõte on kohustatud teavitama loa andjat käitise tegevuskoha kasutusõiguse lõppemisest (sh ülesütlemisest) või muutmisest viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul Kui tegevuskoha kasutusõigus Jäätmekäitluskoha kasutusõigus pärast vastava muudatuse jõustumist või kasutusõiguse lõppemist. lõpeb või muutub ning loa andjale kinnistu ei ole esitatud uut tegevuskoha kasutusõiguse kasutusõigust tõendavat muutumisel dokumenti, tunnistab loa andja keskkonnaloa kehtetuks. J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Üksnurme tee 8/3 jäätmekäitluskoht Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine Failid Jäätmekäitluse Jäätmekäitlushoone on ette valmistatud ning sobiv jäätmekäitluseks. Enne jäätmekäitlusega alustamist alustamine Töötajad on juhendatud ning varustatud vajaliku tööriietuse ja töövahenditega. Jäätmekäitluse Jäätmed tuleb üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule ning territoorium korrastada viisil, mis tagab selle piisava puhtuse kasutamaks seda uuel otstarbel või Enne jäätmekäitluse lõpetamist antud lop ̃ etamine teiste isikute poolt. tegevuskohas J8. Jäätmekäitluskoha seirenõuded 7/8 Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J9. Prügila või jäätmehoidla liik Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J10. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J11. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J12. Põletatavate ohtlike jäätmete minimaalne massivoog Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Loa lisad Nimetus Manus Lisatakse digidoci J4. Failid - ImpactPCB OÜ jäätmekäitluskoha plaan.pdf Lisa 2: ImpactPCB OÜ jäätmekäitluskoha plaan.pdf Jah 8/8 EELHINNANG Keskkonnaamet annab keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 61 lõige 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. 1. Kavandatav tegevus 1.1. Tegevuse iseloom ja maht ImpactPCB OÜ (registrikood 17090830) jäätmekäitluskoht asub aadressil Üksnurme tee 8/3, Saku alevik, Saku vald, Harju maakond (katastritunnus 71801:005:0287). Ettevõte soovib käitluskohas vastu võtta metallijäätmeid ning elektri- ja elektroonikaseadmeid. Kogu ettevõtte jäätmekäitlusalane tegevus toimub siseruumis. Ettevõte taotleb luba: 1) Metallijäätmete sorteerimiseks, demonteerimiseks ja purustamiseks (toimingukood R12s) käitlusmahuga 9000 tonni aastas; 2) elektri- ja elektroonikaseadmete sorteerimiseks, demonteerimiseks ja purustamiseks (toimingukood R12s) käitlusmahuga 6500 tonni aastas; 3) elektri-ja elektroonikaseadmete ning metallpakendite korduskasutusse suunamiseks (toimingukood R5k) käitlusmahuga 500 tonni aastas; 4) metallijäätmete korduskasutusse suunamiseks (toimingukood R4k) käitlusmahuga 1000 tonni aastas; 5) jäätmete ümberpakkimiseks (toimingukood R12y) käitlusmahuga 1000 tonni aastas ning 6) üheaegseks ladustamiseks (toimingukood R13) kuni 650 tonni. Tegevuse detailne kirjeldus koos asjakohaste plaanidega on esitatud keskkonnaloa taotluses (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS menetluses nr M-134110 dokument nr DM-134110-18) ning tegevuse kokkuvõte keskkonnaloa andmise korralduses. 1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" põhimõtetest ja on katusstrateegiaks kõikidele keskkonna valdkonna alavaldkondlikele arengukavadele, mis peavad koostamisel või täiendamisel juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest. Keskkonna valdkond hõlmab nii sisult, ulatuselt kui ka spetsiifikalt väga erinevaid alavaldkondi, seetõttu on nende sihipärase arengu kavandamiseks vastavate alavaldkondade koostamine vajalik ja põhjendatud ka keskkonnastrateegia kui üldisema raamdokumendi olemasolul. "Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030" eesmärk jäätmevaldkonnas on järgmine: aastal 2030 on tekkivate jäätmete ladestamine vähenenud 30% ning oluliselt on vähendatud tekkivate jäätmete ohtlikkust. Eesmärgiks on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Keskkonnastrateegia põhimõtted: säästev areng, keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, jäätmehoolduse integreerimine teiste eluvaldkondade ja loodusvarade kasutamisega. Tegevuse käigus suunatakse jäätmed taaskasutusse, mistõttu väheneb vajadus jäätmete ladestamiseks. Seega täidab tegevus sätestatud eesmärki. Riigi jäätmekava 2023-2028 üks strateegilistest eesmärkidest on kestlik ja teadlik tootmine ja tarbimine ning jäätmetekke vältimine ja korduskasutuse edendamine. Tegevuse käigus jäätmeid taaskasutatakse, sh valmistatakse ette korduskasutuseks. Seega toetab kavandatud tegevus sätestatud eesmärki. Saku valla kliima- ja energiakava 2030 ning Saku valla jäätmekava 2022-2026 näevad ette, et jäätmeid kogutakse liigiti ning suunatakse võimalikult suures ulatuses ringlusesse. Lisaks on nimetatud kavades kõige olulisemaks eesmärgiks märgitud jäätmetekke vältimine. Kavandatav jäätmekäitlustegevus toimub piirkonnas, mis on kujunenud peamiselt tootmis- ja ärimaa kasutusega alaks. Lisaks toetab kavandatav tegevus jäätmete sorteerimise ja taaskasutusse suunamise kaudu ringmajanduse põhimõtteid. 1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine Kavandatud tegevuse käigus loodusvarasid ega ressursse ei kasutata. Kogu ettevõtte planeeritav tegevus toimub siseruumides. 1.4. Tegevuse energiakasutus Jäätmete transpordil, laadimisel ja sortimisel, demonteerimisel, purustamisel kasutatakse fossiilseid kütuseid või elektrienergiat kasutavaid masinaid. Tegevus ei ole energiamahukas. 1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Otsest heidet vette tegevusega ei kaasne, sest jäätmekäitlus toimub siseruumides betoneeritud põrandatega hoones. Müra tekib jäätmete transpordil ja sorteerimisel, demonteerimisel, purustamisel ja laadimisel. Tulenevalt sellest, et jäätmete sorteerimist, demonteerimist, purustamist ja laadimist teostatakse siseruumides, ei ole ette näha müra normtasemete ületamist. Ettevõttel on kohustus jälgida, et tekkiv müra ei ületaks kehtestatud normtasemeid. Taotletava tegevusega ei tekitata vibratsiooni, valgust, soojust ega kiirgust. Eeldatavalt on ettevõte tegevuse mõju lokaalne ega ulatu käitluskoha piiridest väljapoole. 1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine Tegevuskohas kogutakse ja käideldakse tavajäätmeid. Tekkivad jäätmed antakse üle teistele vastavat keskkonnakaitseluba omavatele ettevõtetele, osa jäätmeid valmistatakse ette korduskasutuseks. 1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus Võimalikuks avariiolukorraks võivad olla põlengud. Ettevõtte jäätmekäitluskoht on varustatud suitsuanduritega ja tulekustutusvahenditega. Lisaks võib avariiolukorraks olla ohtlike ainete mahavalgumine, näiteks seadmete purunemisel. Juhul kui ettevõte kasutab tehniliselt korras seadmeid, on sellise õnnetuse juhtumine vähetõenäoline. Võimaliku lekke saab kiiresti absorbendiga kokku koguda ning eeldatavasti ohtlikke aineid keskkonda ei satu. Ettevõte peab järgima ettenähtud ohutusnõudeid, ettevõtte töötajad peavad olema läbinud vastava koolituse ning kasutatavad seadmed peavad vastama selleks tööks kehtestatud tehnilistele nõuetele. Nimetatud tingimuste täitmine vähendab avariiolukordade esinemise tõenäosust. 1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel Jäätmeseaduse tähenduses on suurõnnetus tegevuskohal kaevandamisjäätmete käitlemise käigus tekkiv juhtum, mis kujutab otsekohe või aja jooksul tegevuskohal või mujal ilmnevat tõsist ohtu inimese tervisele või keskkonnale. Suurõnnetuse ohuga jäätmehoidla projekteerimisel, rajamisel, kasutamisel, hooldamisel, sulgemisel ning järelhooldamisel tuleb võtta vajalikke meetmeid, et vältida selliseid õnnetusi ja piirata nende kahjulikke tagajärgi inimese tervisele või keskkonnale, piiriülesed mõjud kaasa arvatud. Kemikaaliseaduses (edaspidi KemS) on mõiste suurõnnetus defineeritud nii avamerel nafta- ja gaasiammutamisprotsesside kontekstis (§ 19) kui ka ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte peatükis. Viimasel juhul on suurõnnetus ettevõtte töö kontrolli alt väljumisest tingitud ohtliku kemikaali ulatuslik leke, tulekahju või plahvatus, mis kohe või tulevikus põhjustab raskeid tagajärgi inimese elule, tervisele või keskkonnale käitise sees või väljaspool seda ning mis on seotud ühe või mitme ohtliku kemikaaliga (§ 21 lõige 6). Samuti on KemSis defineeritud mõisted oht (ohtliku kemikaali või olukorra olemuslik omadus, mis võib põhjustada kahju inimese elule, tervisele või keskkonnale) ning risk (tagajärje ilmnemise tõenäosus teatud aja jooksul või teatud asjaolude korral). Mõiste „katastroof“ on defineeritud hädaolukorra seaduse § 19 lõikes 2 ning selle all mõistetakse eelkõige inimtegevusest põhjustatud ulatuslikku õnnetust või avariid või muu samasuguse mõjuga sündmust, sealhulgas elutähtsa teenuse raskete tagajärgedega või pikaajaline katkestus. Ettevõtte ei kuulu suurõnnetuse ohuga ettevõtete hulka ega jää ka vastavate ettevõtete mõjualasse. Lisaks ei käita ettevõte kaevandamisjäätmete hoidlat. 2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond 2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused Tegevuseks kasutatava Üksnurme tee 8/3 kinnistu (katastritunnus 71801:005:0287) sihtotstarve on 100% tootmismaa. Jäätmekäitluskoht asub erinevate ettevõtete tootmishoonete ja ladude piirkonnas. Käitluskohta ümbritsevad vahetult sihtotstarbeta maa, tootmismaa, ärimaa ja transpordimaa sihtotstarbega kinnistud. Lähimad elamud paiknevad käitluskohast piirist 30 m kaugusel loode ja lõuna suunas ning umbes 70 m kaugusel ida suunas. Kuna planeeritav tegevus toimub täielikult siseruumides ei teki lähedal asuvatele eluhoonetele häiringuid. Tegevusel puudub oluline mõju piirkonna maakasutusele. 2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime Käitluskoha pinnas on inimtegevusest oluliselt mõjutatud. Looduslikku mitmekesisust käitluskohas ei esine. Käitluskoht asub kaitsmata põhjaveega alal. Ettevõtte tegevusega ei teki ohtu põhjavee saastumiseks, kuna tegevus toimub siseruumides. 2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest Taotletava tegevuse mõjuala on lokaalne ega ulatu kaugemale käitluskoha piirist. Käitluskoha läheduses ei asu Natura 2000. Lähim kaitsealune objekt – Saku mõisa park asub käitluskoha piirist enam kui 1 km kaugusel. Lähimad kaitsealuste liikide leiukohad jäävad käitluskoha piirist enam kui 800 m kaugusele. Ettevõtte tegevus toimub siseruumides ja ei mõjuta ümbritseva keskkonna vastupanuvõimet. 2.3. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond Kui ettevõte võtab häiringute vältimiseks kasutusele keskkonnaloas määratavad meetmed, on tegevuse mõjuala lokaalne ja ei välju käitluskoha kinnistu piiridest. 3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Alljärgnevalt on toodud kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisuse hinnang koos põhjenduste ja selgitustega. 3.1. Mõju suurus Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju, kui ettevõte täidab õigusaktidega ning keskkonnaloaga sätestatud nõudeid. 3.2. Mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus Tegevuse võimalik mõju on lokaalne ning eeldatavalt ei välju käitluskoha piiridest, sest ettevõtte kavandatav tegevus toimub siseruumides. 3.3. Mõju ilmnemise tõenäosus Võimaliku mõju ilmnemise tõenäosus on väga väike, sest mõju vältimiseks vajalikud meetmed on kasutusele võetud. 3.4. Mõju tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus Juhul kui ettevõte täidab õigusaktidega ning keskkonnaloaga sätestatud nõudeid, ei oma tegevus ümbritsevale keskkonnale mõju. 3.5. Mõju piiriülesus Kavandatav tegevus ei ole piiriülese mõjuga. 3.6. Mõju Natura 2000 võrgustikule Tegevuse mõjualale ei jää ühtegi Natura 2000 ala, mistõttu ei ole Natura-eelhindamine vajalik, ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku aladele on välistatud. 3.7. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega Ettevõte plaanitava tegevuse mõju on lokaalne ega oma koosmõju muude piirkonna tegevustega. 3.8. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi Plaanitava tegevuse tõttu ei ole ette näha ebasoodsa mõju teket, mistõttu ei ole vaja rakendada meetmeid ebasoodsa mõju ennetamiseks, vältimiseks, vähendamiseks või leevendamiseks. 4. Eelhinnangu järeldus Lähtuvalt eelnevast leiab Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel: • Ettevõtte territooriumil ja selle mõjualal puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad. Seega on välistatud, et ettevõtte kavandatav tegevus võiks kas üksi või koosmõjus teiste tegevustega avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse‐eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaikadele. Samuti puuduvad teised kaitstavad loodusobjektid, mistõttu puudub mõju ka nendele. • Ettevõtte kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule, samuti ei ületata piirmäärasid müra ja õhusaastatuse osas, vibratsioon puudub. Tegevusega ei kaasne koosmõju teiste tegevustega. • Kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti avariiolukordi või suurõnnetusi. Keskkonnaamet leiab, et lähtudes eelhinnangu tulemustest ning KeHJS § 11 lg 81 puudub vajadus kavandatava tegevuse erisuste ja keskkonnameetmete järele muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks (keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ § 5 lg 2). EELHINNANG Keskkonnaamet annab keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 61 lõige 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. 1. Kavandatav tegevus 1.1. Tegevuse iseloom ja maht ImpactPCB OÜ (registrikood 17090830) jäätmekäitluskoht asub aadressil Üksnurme tee 8/3, Saku alevik, Saku vald, Harju maakond (katastritunnus 71801:005:0287). Ettevõte soovib käitluskohas vastu võtta metallijäätmeid ning elektri- ja elektroonikaseadmeid. Kogu ettevõtte jäätmekäitlusalane tegevus toimub siseruumis. Ettevõte taotleb luba: 1) Metallijäätmete sorteerimiseks, demonteerimiseks ja purustamiseks (toimingukood R12s) käitlusmahuga 9000 tonni aastas; 2) elektri- ja elektroonikaseadmete sorteerimiseks, demonteerimiseks ja purustamiseks (toimingukood R12s) käitlusmahuga 6500 tonni aastas; 3) elektri-ja elektroonikaseadmete ning metallpakendite korduskasutusse suunamiseks (toimingukood R5k) käitlusmahuga 500 tonni aastas; 4) metallijäätmete korduskasutusse suunamiseks (toimingukood R4k) käitlusmahuga 1000 tonni aastas; 5) jäätmete ümberpakkimiseks (toimingukood R12y) käitlusmahuga 1000 tonni aastas ning 6) üheaegseks ladustamiseks (toimingukood R13) kuni 650 tonni. Tegevuse detailne kirjeldus koos asjakohaste plaanidega on esitatud keskkonnaloa taotluses (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS menetluses nr M-134110 dokument nr DM-134110-18) ning tegevuse kokkuvõte keskkonnaloa andmise korralduses. 1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" põhimõtetest ja on katusstrateegiaks kõikidele keskkonna valdkonna alavaldkondlikele arengukavadele, mis peavad koostamisel või täiendamisel juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest. Keskkonna valdkond hõlmab nii sisult, ulatuselt kui ka spetsiifikalt väga erinevaid alavaldkondi, seetõttu on nende sihipärase arengu kavandamiseks vastavate alavaldkondade koostamine vajalik ja põhjendatud ka keskkonnastrateegia kui üldisema raamdokumendi olemasolul. "Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030" eesmärk jäätmevaldkonnas on järgmine: aastal 2030 on tekkivate jäätmete ladestamine vähenenud 30% ning oluliselt on vähendatud tekkivate jäätmete ohtlikkust. Eesmärgiks on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Keskkonnastrateegia põhimõtted: säästev areng, keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, jäätmehoolduse integreerimine teiste eluvaldkondade ja loodusvarade kasutamisega. Tegevuse käigus suunatakse jäätmed taaskasutusse, mistõttu väheneb vajadus jäätmete ladestamiseks. Seega täidab tegevus sätestatud eesmärki. Riigi jäätmekava 2023-2028 üks strateegilistest eesmärkidest on kestlik ja teadlik tootmine ja tarbimine ning jäätmetekke vältimine ja korduskasutuse edendamine. Tegevuse käigus jäätmeid taaskasutatakse, sh valmistatakse ette korduskasutuseks. Seega toetab kavandatud tegevus sätestatud eesmärki. Saku valla kliima- ja energiakava 2030 ning Saku valla jäätmekava 2022-2026 näevad ette, et jäätmeid kogutakse liigiti ning suunatakse võimalikult suures ulatuses ringlusesse. Lisaks on nimetatud kavades kõige olulisemaks eesmärgiks märgitud jäätmetekke vältimine. Kavandatav jäätmekäitlustegevus toimub piirkonnas, mis on kujunenud peamiselt tootmis- ja ärimaa kasutusega alaks. Lisaks toetab kavandatav tegevus jäätmete sorteerimise ja taaskasutusse suunamise kaudu ringmajanduse põhimõtteid. 1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine Kavandatud tegevuse käigus loodusvarasid ega ressursse ei kasutata. Kogu ettevõtte planeeritav tegevus toimub siseruumides. 1.4. Tegevuse energiakasutus Jäätmete transpordil, laadimisel ja sortimisel, demonteerimisel, purustamisel kasutatakse fossiilseid kütuseid või elektrienergiat kasutavaid masinaid. Tegevus ei ole energiamahukas. 1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Otsest heidet vette tegevusega ei kaasne, sest jäätmekäitlus toimub siseruumides betoneeritud põrandatega hoones. Müra tekib jäätmete transpordil ja sorteerimisel, demonteerimisel, purustamisel ja laadimisel. Tulenevalt sellest, et jäätmete sorteerimist, demonteerimist, purustamist ja laadimist teostatakse siseruumides, ei ole ette näha müra normtasemete ületamist. Ettevõttel on kohustus jälgida, et tekkiv müra ei ületaks kehtestatud normtasemeid. Taotletava tegevusega ei tekitata vibratsiooni, valgust, soojust ega kiirgust. Eeldatavalt on ettevõte tegevuse mõju lokaalne ega ulatu käitluskoha piiridest väljapoole. 1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine Tegevuskohas kogutakse ja käideldakse tavajäätmeid. Tekkivad jäätmed antakse üle teistele vastavat keskkonnakaitseluba omavatele ettevõtetele, osa jäätmeid valmistatakse ette korduskasutuseks. 1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus Võimalikuks avariiolukorraks võivad olla põlengud. Ettevõtte jäätmekäitluskoht on varustatud suitsuanduritega ja tulekustutusvahenditega. Lisaks võib avariiolukorraks olla ohtlike ainete mahavalgumine, näiteks seadmete purunemisel. Juhul kui ettevõte kasutab tehniliselt korras seadmeid, on sellise õnnetuse juhtumine vähetõenäoline. Võimaliku lekke saab kiiresti absorbendiga kokku koguda ning eeldatavasti ohtlikke aineid keskkonda ei satu. Ettevõte peab järgima ettenähtud ohutusnõudeid, ettevõtte töötajad peavad olema läbinud vastava koolituse ning kasutatavad seadmed peavad vastama selleks tööks kehtestatud tehnilistele nõuetele. Nimetatud tingimuste täitmine vähendab avariiolukordade esinemise tõenäosust. 1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel Jäätmeseaduse tähenduses on suurõnnetus tegevuskohal kaevandamisjäätmete käitlemise käigus tekkiv juhtum, mis kujutab otsekohe või aja jooksul tegevuskohal või mujal ilmnevat tõsist ohtu inimese tervisele või keskkonnale. Suurõnnetuse ohuga jäätmehoidla projekteerimisel, rajamisel, kasutamisel, hooldamisel, sulgemisel ning järelhooldamisel tuleb võtta vajalikke meetmeid, et vältida selliseid õnnetusi ja piirata nende kahjulikke tagajärgi inimese tervisele või keskkonnale, piiriülesed mõjud kaasa arvatud. Kemikaaliseaduses (edaspidi KemS) on mõiste suurõnnetus defineeritud nii avamerel nafta- ja gaasiammutamisprotsesside kontekstis (§ 19) kui ka ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte peatükis. Viimasel juhul on suurõnnetus ettevõtte töö kontrolli alt väljumisest tingitud ohtliku kemikaali ulatuslik leke, tulekahju või plahvatus, mis kohe või tulevikus põhjustab raskeid tagajärgi inimese elule, tervisele või keskkonnale käitise sees või väljaspool seda ning mis on seotud ühe või mitme ohtliku kemikaaliga (§ 21 lõige 6). Samuti on KemSis defineeritud mõisted oht (ohtliku kemikaali või olukorra olemuslik omadus, mis võib põhjustada kahju inimese elule, tervisele või keskkonnale) ning risk (tagajärje ilmnemise tõenäosus teatud aja jooksul või teatud asjaolude korral). Mõiste „katastroof“ on defineeritud hädaolukorra seaduse § 19 lõikes 2 ning selle all mõistetakse eelkõige inimtegevusest põhjustatud ulatuslikku õnnetust või avariid või muu samasuguse mõjuga sündmust, sealhulgas elutähtsa teenuse raskete tagajärgedega või pikaajaline katkestus. Ettevõtte ei kuulu suurõnnetuse ohuga ettevõtete hulka ega jää ka vastavate ettevõtete mõjualasse. Lisaks ei käita ettevõte kaevandamisjäätmete hoidlat. 2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond 2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused Tegevuseks kasutatava Üksnurme tee 8/3 kinnistu (katastritunnus 71801:005:0287) sihtotstarve on 100% tootmismaa. Jäätmekäitluskoht asub erinevate ettevõtete tootmishoonete ja ladude piirkonnas. Käitluskohta ümbritsevad vahetult sihtotstarbeta maa, tootmismaa, ärimaa ja transpordimaa sihtotstarbega kinnistud. Lähimad elamud paiknevad käitluskohast piirist 30 m kaugusel loode ja lõuna suunas ning umbes 70 m kaugusel ida suunas. Kuna planeeritav tegevus toimub täielikult siseruumides ei teki lähedal asuvatele eluhoonetele häiringuid. Tegevusel puudub oluline mõju piirkonna maakasutusele. 2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime Käitluskoha pinnas on inimtegevusest oluliselt mõjutatud. Looduslikku mitmekesisust käitluskohas ei esine. Käitluskoht asub kaitsmata põhjaveega alal. Ettevõtte tegevusega ei teki ohtu põhjavee saastumiseks, kuna tegevus toimub siseruumides. 2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest Taotletava tegevuse mõjuala on lokaalne ega ulatu kaugemale käitluskoha piirist. Käitluskoha läheduses ei asu Natura 2000. Lähim kaitsealune objekt – Saku mõisa park asub käitluskoha piirist enam kui 1 km kaugusel. Lähimad kaitsealuste liikide leiukohad jäävad käitluskoha piirist enam kui 800 m kaugusele. Ettevõtte tegevus toimub siseruumides ja ei mõjuta ümbritseva keskkonna vastupanuvõimet. 2.3. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond Kui ettevõte võtab häiringute vältimiseks kasutusele keskkonnaloas määratavad meetmed, on tegevuse mõjuala lokaalne ja ei välju käitluskoha kinnistu piiridest. 3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Alljärgnevalt on toodud kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisuse hinnang koos põhjenduste ja selgitustega. 3.1. Mõju suurus Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju, kui ettevõte täidab õigusaktidega ning keskkonnaloaga sätestatud nõudeid. 3.2. Mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus Tegevuse võimalik mõju on lokaalne ning eeldatavalt ei välju käitluskoha piiridest, sest ettevõtte kavandatav tegevus toimub siseruumides. 3.3. Mõju ilmnemise tõenäosus Võimaliku mõju ilmnemise tõenäosus on väga väike, sest mõju vältimiseks vajalikud meetmed on kasutusele võetud. 3.4. Mõju tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus Juhul kui ettevõte täidab õigusaktidega ning keskkonnaloaga sätestatud nõudeid, ei oma tegevus ümbritsevale keskkonnale mõju. 3.5. Mõju piiriülesus Kavandatav tegevus ei ole piiriülese mõjuga. 3.6. Mõju Natura 2000 võrgustikule Tegevuse mõjualale ei jää ühtegi Natura 2000 ala, mistõttu ei ole Natura-eelhindamine vajalik, ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku aladele on välistatud. 3.7. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega Ettevõte plaanitava tegevuse mõju on lokaalne ega oma koosmõju muude piirkonna tegevustega. 3.8. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi Plaanitava tegevuse tõttu ei ole ette näha ebasoodsa mõju teket, mistõttu ei ole vaja rakendada meetmeid ebasoodsa mõju ennetamiseks, vältimiseks, vähendamiseks või leevendamiseks. 4. Eelhinnangu järeldus Lähtuvalt eelnevast leiab Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel: • Ettevõtte territooriumil ja selle mõjualal puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad. Seega on välistatud, et ettevõtte kavandatav tegevus võiks kas üksi või koosmõjus teiste tegevustega avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse‐eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaikadele. Samuti puuduvad teised kaitstavad loodusobjektid, mistõttu puudub mõju ka nendele. • Ettevõtte kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule, samuti ei ületata piirmäärasid müra ja õhusaastatuse osas, vibratsioon puudub. Tegevusega ei kaasne koosmõju teiste tegevustega. • Kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti avariiolukordi või suurõnnetusi. Keskkonnaamet leiab, et lähtudes eelhinnangu tulemustest ning KeHJS § 11 lg 81 puudub vajadus kavandatava tegevuse erisuste ja keskkonnameetmete järele muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks (keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ § 5 lg 2). Keskkonnaluba Loa registrinumber KL-526487 Loa omaja Ärinimi / Nimi ImpactPCB OÜ andmed Registrikood / Isikukood 17090830 Tegevuskoha Nimetus Üksnurme tee 8/3 tavajäätmete käitluskoht andmed Aadress Üksnurme tee 8/3, Saku alevik, Saku vald, Harju maakond Katastritunnus(ed) 71801:005:0287 Territoriaalkood EHAK 7362 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Üksnurme tee 8 (71801:005:0287). Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Jäätmete käitlemine; Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni kehtima hakkamise 20.04.2026 periood kuupäev Lõppemise kuupäev Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Jäätmete käitlemine J1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed Käitluskoha andmed Jrk nr 1. Nimetus Üksnurme tee 8/3 jäätmekäitluskoht Keskkonnaregistrikood JKK3701271 Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid Harju maakond, Saku vald, Saku alevik, Üksnurme tee 8/3 3710374 71801:005:0287 X: 6572882, Y: 537121 Plaan või kaart Number plaanil või kaardil J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Üksnurme tee 8/3 jäätmekäitluskoht Jäätmeliik Sissetulek Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele Väljaminek (t/a) kokku ettevõtjatele Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, Taaskasutatakse Kõrvaldatakse asutustelt, isikutelt) Kogus R-kood Kogus D- kood 02 01 10 - Metallijäätmed 300 300 300 300 R12s 11 05 01 - Kõvatsink 30 30 30 30 R12s 12 01 01 - Mustmetalliviilmed ja -treilaastud 500 500 500 500 R12s 12 01 03 - Värvilise metalli viilmed ja treilaastud 300 300 300 300 R12s 15 01 04 - Metallpakendid 500 500 500 500 R12s 50 R4k 16 01 17 - Mustmetallid 900 900 900 50 R4k 900 R12s 16 01 18 - Värvilised metallid 900 900 900 50 R4k 900 R12s 16 01 22 01 - Mootorsõidukite katalüsaatorseadmed, mida ei ole nimetatud jäätmekoodiga 16 01 21 02* 900 900 900 900 R12s 16 02 14 - Kasutuselt kõrvaldatud seadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 16 02 09* kuni 16 02 13* 3 000 3 000 3 000 3 000 R12s 300 R4k 300 R5k 2/8 Jäätmeliik Sissetulek Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele Väljaminek (t/a) kokku ettevõtjatele Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, Taaskasutatakse Kõrvaldatakse asutustelt, isikutelt) Kogus R-kood Kogus D- kood 16 02 16 - Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud osad, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 02 15* 4 000 4 000 4 000 4 000 R12s 400 R4k 400 R5k 16 02 98 - Muud kasutuselt kõrvaldatud seadmed ja aparaadid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 02 97* 2 000 2 000 2 000 2 000 R12s 200 R4k 200 R5k 16 06 05 - Muud patareid ja akud 210 10 200 210 200 R12y 10 R5k 16 08 01 - Kulda, hõbedat, reeniumi, roodiumi, pallaadiumi, iriidiumi või plaatinat sisaldavad kasutatud katalüsaatorid (välja arvatud 500 500 500 500 R12s koodinumbriga 16 08 07* nimetatud katalüsaatorid) 500 R12y 17 04 01 - Vask, pronks, valgevask 1 000 1 000 1 000 1 000 R12s 100 R4k 17 04 02 - Alumiinium 1 000 1 000 1 000 1 000 R12s 100 R4k 17 04 03 - Plii 150 150 150 150 R12s 15 R4k 17 04 04 - Tsink 150 150 150 150 R12s 15 R4k 17 04 05 - Raud ja teras 1 000 1 000 1 000 1 000 R12s 100 R4k 17 04 05 01 - Raudteerööpad 300 300 300 300 R12s 30 R4k 17 04 06 - Tina 50 50 50 50 R12s 5 R4k 17 04 07 - Metallisegud 1 000 1 000 1 000 1 000 R12s 100 R4k 17 04 11 - Kaablid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 04 10* 1 000 1 000 1 000 1 000 R12s 19 01 02 - Koldetuhast eraldatud mustmetallid 800 800 800 800 R12s 19 10 01 - Raua- ja terasejäätmed 1 000 1 000 1 000 1 000 R12s 19 10 02 - Värviliste metallide jäätmed 1 000 1 000 1 000 1 000 R12s 19 12 02 - Mustmetallid 1 000 1 000 1 000 1 000 R12s 19 12 03 - Värvilised metallid 1 000 1 000 1 000 1 000 R12s 19 12 04 - Plastid ja kummi 200 200 200 19 12 12 - Muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sealhulgas materjalisegud), mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 11* 1 500 1 500 1 500 20 01 36 - Kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21*, 20 01 23* ja 20 2 000 2 000 2 000 2 000 R12s 01 35* 3/8 Jäätmeliik Sissetulek Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele Väljaminek (t/a) kokku ettevõtjatele Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, Taaskasutatakse Kõrvaldatakse asutustelt, isikutelt) Kogus R-kood Kogus D- kood 200 R5k 20 01 39 - Plastid 700 700 700 20 01 40 - Metallid 1 000 1 000 1 000 1 000 R12s 100 R4k J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus Jrk Jäätmekäitlustoimingu Toimingu kood Lubatud jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Lubatud nr nimetus jäätmekäitlustoimingu aastane käitlusmaht (tonni/aastas) 1. Metallijäätmete R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud Jäätmekäitlus toimub hoones sees. Jäätmed veetakse jäätmekäitluskohta (voĩ voe ̃ takse vastu käitluskohas), kaalutakse ning 9 000 käitlemine komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine vormistatakse vajalikud kaalumis- jm vastuvot̃ udokumendid. (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid Vastuvõetud metallijäätmete hulgas sisaldub teisi materjale, mis eraldatakse käsitsi lõikurit, kaablikoorijat vm käsitööriistu või ning jäätmete olemus või koostis muutub mehhanisme kasutades. Vajadusel teostatakse eelnevalt ka gabariiti lõikamine ja töötlus sorteerimis-purustusliinil, kus eraldatakse erinevad metalliliigid (metallijäätmed sorteeritakse margilisuse järgi) ja mittemetalsed jäätmed, mis ladustatakse vastavalt jäätmeliigile. 2. Elektri- ja R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud Jäätmekäitlus toimub hoones sees. Jäätmed veetakse jäätmekäitluskohta (voĩ voẽ takse vastu käitluskohas), kaalutakse ning 6 500 elektroonikaseadmete komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine vormistatakse vajalikud kaalumis- jm vastuvot̃ udokumendid. käitlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid Esmalt teostatakse seadmetelt vajadusel kinnituste, korpuste jm erinevatest materjalidest osade mehhaaniline eraldamine ning jäätmete olemus või koostis muutub kooskõlas Keskkonnaministri 09.02.2005a määruse nr. 9 “Elektri- ja elektroonikaseadmete romude käitlusnõuded” nõuetega, samuti teostatakse korduskasutatavate osade eraldamine ning ladustamine samas hoones sees. Vajadusel asetatakse demonteeritava, vedelikke sisaldada võiva elektroonikaromu alla kogumisnõu, vann vms ning see vedelik kogutakse hiljem 200- liitrisesse metallvaati või 1 m3 plastmahutisse. Järgnevalt toimub jäätmete töötlus purustamis-sorteerimisliinil, mille käigus purustatakse ja eraldatakse materjalid (erinevad metallid, sh. väärismetallid ja muud materjalid), mis ladustatakse vastavalt jäätmeliigile. Edasi teostatakse sorteeritud/demonteeritud jäätmete vaheladustamine samas hoones ning seejärel vedu ning taaskasutamiseks üleandmine vastavaid keskkonnalubasid omavale isikule. 4/8 3. Elektri-ja R5k - jäätmeteks muutunud, peamiselt anorgaanilisest materjalist Elektri- ja elektroonikajäätmete korduskasutusse suunamine: 500 elektroonikaseadmete koosnevate toodete või nende komponentide korduskasutuseks Demonteerimisel ladustatakse võimalusel eraldi korduskasutusse suunatavad seadmed, näiteks elektrimootorid (kui on ning metallpakendite ettevalmistamine majanduslikult otstarbekas neid töökorda seada). Korduskasutuseks ettevalmistava protsessi käigus teostatavad tegevused korduskasutusse vastavalt keskkonnaministri 08.04.2014 a määrusele nr 28 “Elektroonikaromude korduskasutuseks üleandmise nõuded”: 1) suunamine töökorrasoleku kontroll 2) seadme osade ning kesta parandus, rooste eemaldus, mittekorras detailide asendamine jm tegevused. Demonteerimisel ladustatakse võimalusel eraldi korduskasutusse suunatavad seadmed, näiteks elektrimootorid (kui on majanduslikult otstarbekas neid töökorda seada). Korduskasutuseks ettevalmistava protsessi käigus teostatavad tegevused vastavalt keskkonnaministri 08.04.2014 a määrusele nr 28 “Elektroonikaromude korduskasutuseks üleandmise nõuded”: 1) töökorrasoleku kontroll 2) seadme osade ning kesta parandus, rooste eemaldus, mittekorras detailide asendamine jm tegevused. Metallpakendite korduskasutusse suunamine: Mitteohtlike ainetega määrdunud pakendid puhastatakse puhastuskaltsudega. Puhastamisele kuuluvad vaid need pakendid, millel on visuaalselt tuvastatav sisu ja mis on kergelt puhastatavad (N. 200- liitrised pealmise kaanega vaadid, metallkonteinerid jne.). Pakendite puhastusastet ning korduskasutuseks sobivust hinnatakse visuaalselt. Korduskasutatavad hoiuanumad müüakse tava- või juriidilistele isikutele, mida võib tavaliselt kasutada samalaadsete vedelike/kaupade hoiustamiseks/ladustamiseks. 4. Metallijäätmete R4k - jäätmeteks muutunud, peamiselt metallidest või metalliühenditest Metallijäätmetest sorteeritakse voĩ malusel ja vajadusel välja koheselt korduskasutusse suunatavad osad/materjalid (näiteks I-talad, 1 000 korduskasutusse koosnevate toodete või nende komponentide korduskasutuseks torud, metallosad jms, mida saab kasutada nende esialgsel otstarbel näiteks ehitusettevõtetes, metallitööstustes, tavakasutuses suunamine ettevalmistamine jne). Korduskasutuseks ettevalmistava protsessi käigus teostatakse eelnev visuaalne kontroll ning vajadusel parandus/viimistlus (näiteks torudel ummistuse likvideerimine, värvimine, poleerimine jne). Korduskasutuseks sobivad materjalid ladustatakse eraldi ning realiseeritakse/müüakse kaubana. 5. Jäätmete R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine Jäätmeliikidele teostatakse käitlustoiminguna vajadusel ümberpakendamist (ladustamis- ja transpordikulude optimeerimiseks, 1 000 ümberpakkimine näiteks väiksematest pakenditest suuremasse konteinerisse ümberladustamist jms. J4. Jäätmete ladustamine Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Üksnurme tee 8/3 jäätmekäitluskoht Ladustamiskoht Jäätmeliigid Number plaanil või L-EST97 koordinaadid Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele Taaskasutamisele või Üheaegne Jäätmeliik Üheaegne kaardil ladestamisele suunamise ladustamise ladustamise aeg kogus kogus Tonni m³ Tonni m³ Jäätmekäitlushoone X: 6572910, Y: 537097; X: 6572857, Y: 537128; Ladustamine toimub betoonpõrandatega Transpordiks piisava koguse 650 950 02 01 10 - Metallijäätmed 20 20 X: 6572865, Y: 537143; X: 6572918, Y: 537112; tööstushoones. tekkimisel, kuid mitte kauem 11 05 01 - Kõvatsink 20 20 X: 6572910, Y: 537097 kui 3 aastat. Hoones ladustatakse jäätmeid vastavalt 12 01 01 - Mustmetalliviilmed ja -treilaastud 20 40 vajadusele kas metallkastides, konteinerites, big- 12 01 03 - Värvilise metalli viilmed ja treilaastud 20 40 bag'ides või virnades/aunades. 15 01 04 - Metallpakendid 20 60 16 01 17 - Mustmetallid 200 200 16 01 18 - Värvilised metallid 200 200 16 01 22 01 - Mootorsõidukite katalüsaatorseadmed, mida ei ole nimetatud 200 200 jäätmekoodiga 16 01 21 02* 16 02 14 - Kasutuselt kõrvaldatud seadmed, mida ei ole nimetatud 20 60 koodinumbritega 16 02 09* kuni 16 02 13* 16 02 16 - Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud osad, mida ei ole 25 75 nimetatud koodinumbriga 16 02 15* 5/8 Ladustamiskoht Jäätmeliigid Number plaanil või L-EST97 koordinaadid Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele Taaskasutamisele või Üheaegne Jäätmeliik Üheaegne kaardil ladestamisele suunamise ladustamise ladustamise aeg kogus kogus Tonni m³ Tonni m³ 16 02 98 - Muud kasutuselt kõrvaldatud seadmed ja aparaadid, mida ei ole 20 60 nimetatud koodinumbriga 16 02 97* 16 06 05 - Muud patareid ja akud 2 2 16 08 01 - Kulda, hõbedat, reeniumi, roodiumi, pallaadiumi, iriidiumi või 2 2 plaatinat sisaldavad kasutatud katalüsaatorid (välja arvatud koodinumbriga 16 08 07* nimetatud katalüsaatorid) 17 04 01 - Vask, pronks, valgevask 40 40 17 04 02 - Alumiinium 40 80 17 04 03 - Plii 20 20 17 04 04 - Tsink 20 20 17 04 05 - Raud ja teras 40 40 17 04 05 01 - Raudteerööpad 40 40 17 04 06 - Tina 20 20 17 04 07 - Metallisegud 40 60 17 04 11 - Kaablid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 04 10* 20 60 19 01 02 - Koldetuhast eraldatud mustmetallid 40 40 19 10 01 - Raua- ja terasejäätmed 40 40 19 10 02 - Värviliste metallide jäätmed 40 40 19 12 02 - Mustmetallid 40 40 19 12 03 - Värvilised metallid 40 40 19 12 04 - Plastid ja kummi 20 80 19 12 12 - Muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sealhulgas 20 60 materjalisegud), mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 11* 20 01 36 - Kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmed, mida ei 20 60 ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21*, 20 01 23* ja 20 01 35* 20 01 40 - Metallid 40 40 20 01 39 - Plastid 10 60 Seotud failid Failid Lisa 1: ImpactPCB OÜ jäätmekäitluskoha plaan.pdf J5. Jäätmete vedu Vorm ei ole asjakohane J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded 6/8 J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded Tegevuse liigid Tehnilised nõuded Keskkonnakaitsenõuded Kirjeldus Rakendamine Jäätmete Jäätmetena on keelatud kokku osta ilmse kunsti- või ajalooväärtusega metallesemeid. Metallijäätmete kokkuostmine, kokkuostmise dokumenteerimine ning kokkuostul arveldamine Pidevalt käitlemine peab vastama jäätmeseaduses sätestatud nõuetele. Raudteerööbaste kokkuost jäätmetena on lubatud vaid teehoiutööde tegevusluba omavalt ettevõtjalt, raudteeinfrastruktuuri ettevõtjalt või keskkonnakaitseluba omavalt ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena on jäätmed tekkinud. Mootorsõidukite oluliste osade kokkuost jäätmetena on lubatud vaid keskkonnakaitseluba omavalt ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena on need jäätmed tekkinud. Elektrijuhtmete ja kaabli kokkuost jäätmetena on lubatud vaid seadusjärgset turuluba omavalt võrguettevõtjalt, tegevusluba omavalt telekommunikatsioonivõrgu operaatorilt või keskkonnakaitseluba omavalt ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena on jäätmed tekkinud. Elektri- ja elektroonikajäätmete käitlemisel ja ladustamisel tuleb jälgida keskkonnaministri 09.02.2005 määruse nr 9 „Elektri- ja elektroonikaseadmete romude käitlusnõuded“ nõudeid. Elektri- ja elektroonikajäätmete korduskasutuseks ettevalmistamisel tuleb jälgida 08.07.2014 keskkonnaministri määruse nr 28 „Elektroonikaromude korduskasutuseks üleandmise nõuded“ nõudeid. Jäätmete Keskkonnaametil õigus kasutada ettevõtte poolt Rahandusministeeriumi kontsernikontode kooseisu pangakontole kantud finantstagatise summat käitluskohta ladustatud jäätmete Pidevalt ladustamise käitlemise korraldamiseks ning jäätmete käitlemise kulude katmiseks juhul kui ettevõte ei täida keskkonnaloas jäätmete ladustamise kohta seatud kohustusi või lõpetab tegevuse finantstagatis ilma käitluskohas olevaid jäätmeid üle andmata. Ettevõttel on õigus taotleda finantstagatise osalist tagastamist juhul, kui ettevõte taotleb keskkonnaloa muutmist seoses ladustamise koguste vähendamisega. Finantstagatis tagastatakse ettevõttele täies ulatuses, kui ettevõte taotleb keskkonnaloa kehtetuks tunnistamist või keskkonnaloa kehtivusaeg lõppeb ning jäätmekäitluskoha ladu on likvideeritud. Samuti tagastatakse ettevõttele finantstagatis täies mahus, kui ettevõte tõendab, et tal on õigus finantstagatisest vabastuse saamiseks (nt EMAS registreering). Jäätmete Ettevõttel on kohustus loa saamisest alates iga kolme aasta tagant esitada Keskkonnaametile uuendatud käitlushindadele ning arvutusmetoodikale vastav jäätmete ladustamise Iga kolme aasta ladustamise finantstagatise suuruse arvutus. Arvutust saab teha keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS loa põhiandmete all. Keskkonnaamet vaatab esitatud arvutuse üle ning juhul kui uute tagant finantstagatise arvutuste põhjal peaks finantstagatis olema suurem kui varasemalt riigi deposiitkontole kantud summa, tuleb ettevõttel kanda täiendav tagatise summa riigi deposiitkontole. Juhul kui arvutustabeli uute arvutuste põhjal on tagatise summa väiksem kui ettevõtte poolt riigi deposiitkontole kantud summa, on ettevõttel õigus enammakstud tagatise osa tagasi saada. esitamine Jäätmekäitluskoha Ettevõte on kohustatud teavitama loa andjat käitise tegevuskoha kasutusõiguse lõppemisest (sh ülesütlemisest) või muutmisest viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul Kui tegevuskoha kasutusõigus Jäätmekäitluskoha kasutusõigus pärast vastava muudatuse jõustumist või kasutusõiguse lõppemist. lõpeb või muutub ning loa andjale kinnistu ei ole esitatud uut tegevuskoha kasutusõiguse kasutusõigust tõendavat muutumisel dokumenti, tunnistab loa andja keskkonnaloa kehtetuks. J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Üksnurme tee 8/3 jäätmekäitluskoht Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine Failid Jäätmekäitluse Jäätmekäitlushoone on ette valmistatud ning sobiv jäätmekäitluseks. Enne jäätmekäitlusega alustamist alustamine Töötajad on juhendatud ning varustatud vajaliku tööriietuse ja töövahenditega. Jäätmekäitluse Jäätmed tuleb üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule ning territoorium korrastada viisil, mis tagab selle piisava puhtuse kasutamaks seda uuel otstarbel või Enne jäätmekäitluse lõpetamist antud lop ̃ etamine teiste isikute poolt. tegevuskohas J8. Jäätmekäitluskoha seirenõuded 7/8 Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J9. Prügila või jäätmehoidla liik Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J10. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J11. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J12. Põletatavate ohtlike jäätmete minimaalne massivoog Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Loa lisad Nimetus Manus Lisatakse digidoci J4. Failid - ImpactPCB OÜ jäätmekäitluskoha plaan.pdf Lisa 2: ImpactPCB OÜ jäätmekäitluskoha plaan.pdf Jah 8/8
Allikas: Transpordiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel