Transpordiamet · 21. aprill 2026
Sisu (failidest)
KORRALDUS
20.04.2026 nr DM-134110-25
ImpactPCB OÜ-le keskkonnaloa nr KL-526487 andmine ja keskkonnamõju hindamise
algatamata jätmine
1. OTSUS
Arvestades ImpactPCB OÜ 13.02.2026 esitatud keskkonnaloa taotlust ja võttes aluseks
jäätmeseaduse (JäätS) § 76 lg 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse (KeHJS) § 3 lg 1 p 1, § 6 lg 2¹, § 6 lg 2³, § 9 lg 1, § 11 lg 2 ja 8¹ ning haldusmenetluse
seaduse (HMS) § 53 lg 1 p 4 ja lg 2 p 2 ja 3, § 61 lg 1 otsustan:
1.1 Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine ImpactPCB OÜ (registrikood 17090830)
keskkonnaloa nr KL-526487 taotluse menetluse raames.
1.2 Anda ettevõttele ImpactPCB OÜ tähtajatu keskkonnaluba nr KL-526487 aadressil
Üksnurme tee 8/3, Saku alevik, Saku vald, Harju maakond (katastritunnus
71801:005:0287) asuvale käitisele jäätmete käitlemiseks.
1.3 Määrata keskkonnaloa nr KL-526487 jäätmekäitlusnõuded loa vormidel J6 ja J7.
1.4 Määrata keskkonnaloale nr KL-526487 kõrvaltingimused lähtuvalt käesoleva
korralduse peatükis 3.4 "Kõrvaltingimuste seadmine" toodust.
1.5 Korraldus jõustub ettevõttele ImpactPCB OÜ teatavakstegemisel.
2. ASJAOLUD
2.1 Taotluse läbivaatamine
ImpactPCB OÜ esitas 31.10.2025 Keskkonnaametile taotluse nr T-KL/1029628 (registreeritud
keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS numbriga DM-134110-1). Nõuetekohane taotlus nr
T-KL/1029628-2 (registreeritud KOTKASes numbriga DM-134110-11) esitati 31.12.2025 ning
menetluse algatamiseks vajalikud dokumendid 23.01.2026 (registreeritud KOTKASes numbriga
DM-134110-14). Ettevõte esitas 13.02.2026 parandustaotluse nr T-KL/1029628-3, milles oli
muutnud käitluskoha aadressi. Menetluse aluseks on 13.02.2026 esitatud parandustaotlus nr T-
KL/1029628-3 (registreeritud KOTKASes numbriga DM-134110-18; edaspidi taotlus).
Luba taotletakse aadressil Üksnurme tee 8/3, Saku alevik, Saku vald, Harju maakond
(katastritunnus 71801:005:0287) kinnistul toimuvale tegevusele.
Ettevõte taotleb tähtajatut luba jäätmete taaskasutamiseks, metallijäätmete taaskasutamiseks või
kõrvaldamiseks majandustegevuse käigus.
2.2 Taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine
Loa andja edastas esmase taotluse 31.10.2025 keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu koheselt
pärast selle saamist teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks Maardu Linnavalitsusele
(edaspidi ka kui kohalik omavalitsus; KeÜS § 43 lg 1 ja 2). Ettevõte esitas 31.12.2025
parandustaotluse, kus oli käitluskoha aadressi muutnud. Loa andja edastas taotluse Harku
Vallavalitsusele teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks. Ettevõte esitas 13.02.2026
parandustaotluse, kus oli taaskord käitluskoha aadressi muutnud. Keskkonnaamet edastas
taotluse tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks Saku Vallavalitsusele.
Loa andja teavitas ettevõtet menetluse algatamisest 11.02.2026 ning Harku Vallavalitsuselt
täiendavalt arvamust (registreeritud KOTKASes 11.02.2026 numbriga DM-134110-16)
nõuetekohaseks tunnistatud taotluse kohta (KeÜS § 43 lg 2¹). Tulenevalt sellest, et 13.02.2026
esitati uus parandustaotlus, kus oli käitluskoha aadressi muudetud, teavitas loa andja Saku
Vallavalitsust 20.02.2026 menetluse algatamisest ja küsis arvamust taotluse kohta. Saku
Vallavalitsus teatas 11.03.2026, et nõustub ettevõtte taotlusega (registreeritud KOTKASes
12.03.2026 numbriga DM-134110-23.
Loa andja teavitas avalikkust loa menetluse algatamisest 20.02.2026 väljaandes Ametlikud
Teadaanded. Loa andja otsustas jätta ajalehes teade avaldamata, kuna taotlusmaterjalide põhjal
on kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või -risk nii väike, et selle vastu puudub
piisav avalik huvi (KeÜS § 47 lg 2). Lisaks teavitati menetlusosalisi taotluse esitamisest
(registreeritud KOTKASes 20.02.2026 numbriga DM-134110-22; KeÜS § 46 lg 1 p-d 1 ja 2).
Taotluse avalikustamise käigus ei esitatud ettepanekuid ega vastuväiteid/esitati ettepanekuid ja
vastuväiteid (täpsemalt kirjeldatud korralduse peatükis 3.5).
Keskkonnaamet tegi menetlusest teatamisel ja eelnõude avalikustamisel ettepaneku, et avalikku
arutelu ei korraldata, kui menetlusosalised ei ole ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks
esitanud selle suhtes vastuväiteid (HMS § 50 lg 2 p 1, lg 3). Avalikku arutelu ei korraldatud
kuna menetlusosalised ega avalikkus ei ole esitanud loa menetluse ajal ettepanekuid ega
vastuväiteid.
Loa andja teavitas 02.04.2026 loa andmise otsuse eelnõu ning eelhinnangu ja sellega seonduva
keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes
Ametlikud Teadaanded ja saatis menetlusosalistele ja huvitatud isikutele tutvumiseks ja
arvamuse/vastuväidete esitamiseks (HMS § 48 lg 1 ja 2, § 49 lg 1, KeÜS § 48 lg 1, 3 ja 4,
KeHJS § 11 lg 2²). Eelnõudele ei esitatud ettepanekuid ega vastuväiteid.
2(9)
3. KAALUTLUSED
3.1 Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine
Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse luba ja kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa
olulise keskkonnamõju. Samuti tuleb hinnata keskkonnamõju, kui kavandatakse tegevust,
millega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju
Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala
kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik (KeHJS § 3 lg 1 p 1, p 2).
Keskkonnaamet peab andma eelhinnangu ja kaaluma keskkonnamõju hindamise (edaspidi
KMH) vajalikkust (KeHJS § 6 lg 2³), kuna tegemist on uue jäätmekäitluskoha rajamisega
(KeHJS § 6 lg 2 p 11, § 6¹ lg 3, § 11 lg-te 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud
Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda
keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr
224; § 1 lg 1 ja § 10 p 1)).
Eelhinnanguga selgitatakse, kas kavandatav tegevus võib eeldatavalt kaasa tuua olulise
keskkonnamõju või mitte ning otsustatakse KMH algatamine või algatamata jätmine (KeHJS §
6 lg 2¹, § 6¹ lg 3, § 11 lg-d 2 ja 4).
Keskkonnaamet on andnud eelhinnangu (LISA), milles leiab, et kavandataval tegevusel puudub
oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel:
Ettevõtte territooriumil ja selle mõjualal puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad. Seega on
välistatud, et ettevõtte kavandatav tegevus võiks kas üksi või koosmõjus teiste tegevustega
avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärgiks olevatele
liikidele ja elupaikadele. Samuti puuduvad teised kaitstavad loodusobjektid, mistõttu
puudub mõju ka nendele.
Ettevõtte kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule,
samuti ei ületata piirmäärasid müra ja õhusaastatuse osas, vibratsioon puudub. Tegevusega
ei kaasne koosmõju teiste tegevustega.
Kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti
avariiolukordi või suurõnnetusi.
Keskkonnaamet leiab, et lähtudes eelhinnangu tulemustest ning KeHJS § 11 lg-st 8¹ puudub
vajadus kavandatava tegevuse erisuste ja keskkonnameetmete järele muidu ilmneda võiva
olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks (keskkonnaministri 16.08.2017
määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ § 5 lg 2).
3.2 Kaalutlused loa andmisel
Taotluse lahendamisel ei ole loa andja seotud taotleja õiguslike seisukohtadega, vaid taotluse
eesmärgiga - sellega, milliseks tegevuseks taotleja luba soovib. Tegevuse õiguslik
kvalifitseerimine haldusmenetluses on loa andja ülesanne (Riigikohtu lahend 3-3-1-74-14, p
13).
3(9)
Keskkonnaluba antakse tähtajatult, kuna puuduvad KeÜS § 53 lg-s 2 nimetatud asjaolud.
3.2.1 Jäätmete käitlemine
3.2.1.1 Lubatav tegevus
Ettevõttel on luba vaja:
jäätmete taaskasutamiseks (JäätS § 73 lg 2 p 2);
metallijäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks majandustegevuse käigus (JäätS § 73
lg 2 p 4).
Ettevõte taotleb luba:
Metallijäätmete sorteerimiseks, demonteerimiseks ja purustamiseks (toimingukood R12s)
käitlusmahuga 9000 tonni aastas;
elektri- ja elektroonikaseadmete sorteerimiseks, demonteerimiseks ja purustamiseks
(toimingukood R12s) käitlusmahuga 6500 tonni aastas;
elektri-ja elektroonikaseadmete ning metallpakendite korduskasutusse suunamiseks
(toimingukood R5k) käitlusmahuga 500 tonni aastas;
metallijäätmete korduskasutusse suunamiseks (toimingukood R4k) käitlusmahuga 1000
tonni aastas;
jäätmete ümberpakkimiseks (toimingukood R12y) käitlusmahuga 1000 tonni aastas ning
üheaegseks ladustamiseks (toimingukood R13) kuni 650 tonni.
Ettevõtte jäätmekäitluskoht asub aadressil Üksnurme tee 8/3, Saku alevik, Saku vald, Harju
maakond (katastritunnus 71801:005:0287). Ettevõtte kogu jäätmekäitlusalane tegevus toimub
betoneeritud põrandaga hoones sees. Jäätmed veetakse jäätmekäitluskohta (või võetakse vastu
käitluskohas), kaalutakse ning vormistatakse vajalikud kaalumis- jm vastuvõtudokumendid.
Ettevõte kasutab sorteerimis-purustamisliini, millel on tolmukogumis filtersüsteemid, mis
välistavad õhuheitmete tekke välisõhku. Sorteerimis-purustamisliinil toimub jäätmete
purustamine ja materjalide eraldamine kasutades magneteid. Lisaks eraldatakse materjalid
vastavalt nende suurusele ja tihedusele.
Metallijäätmete käitlemine:
Vastuvõetud jäätmeliikide hulgas sisaldub teisi materjale, mis eraldatakse käsitsi lõikurit,
kaablikoorijat vm käsitööriistu või mehhanisme kasutades. Vajadusel teostatakse eelnevalt ka
gabariiti lõikamine ja töötlus sorteerimis-purustusliinil, kus eraldatakse erinevad metalliliigid
(metallijäätmed sorteeritakse margilisuse järgi) ja mittemetalsed jäätmed, mis ladustatakse
vastavalt jäätmeliigile.
Sorteerimise järgselt ladustatakse jäätmed vastavalt jäätmeliigile hoones multilift- vm
metallkonteineritesse või virnastatult.
Elektri- ja elektroonikaseadmete käitlemine:
Esmalt teostatakse seadmetelt vajadusel kinnituste, korpuste jm erinevatest materjalidest osade
mehhaaniline eraldamine kooskõlas Keskkonnaministri 09.02.2005a määruse nr. 9 “Elektri- ja
4(9)
elektroonikaseadmete romude käitlusnõuded” nõuetega, samuti teostatakse korduskasutatavate
osade eraldamine ning ladustamine samas hoones sees. Vajadusel asetatakse demonteeritava,
vedelikke sisaldada võiva elektroonikaromu alla kogumisnõu, vann vms ning see vedelik
kogutakse hiljem 200- liitrisesse metallvaati või 1 m3 plastmahutisse.
Järgnevalt toimub jäätmete töötlus purustamis-sorteerimisliinil, mille käigus purustatakse ja
eraldatakse materjalid (erinevad metallid, sh. väärismetallid ja muud materjalid), mis
ladustatakse vastavalt jäätmeliigile.
Edasi teostatakse sorteeritud/demonteeritud jäätmete vaheladustamine samas hoones ning
seejärel vedu ning taaskasutamiseks üleandmine vastavaid keskkonnalubasid omavale isikule.
Elektri- ja elektroonikaseadmete korduskasutusse suunamine:
Demonteerimisel ladustatakse võimalusel eraldi korduskasutusse suunatavad seadmed, näiteks
elektrimootorid (kui on majanduslikult otstarbekas neid töökorda seada). Korduskasutuseks
ettevalmistava protsessi käigus teostatavad tegevused vastavalt keskkonnaministri 08.04.2014 a
määrusele nr 28 “Elektroonikaromude korduskasutuseks üleandmise nõuded”: 1) töökorrasoleku
kontroll 2) seadme osade ning kesta parandus, rooste eemaldus, mittekorras detailide
asendamine jm tegevused.
Demonteerimisel ladustatakse võimalusel eraldi korduskasutusse suunatavad seadmed, näiteks
elektrimootorid (kui on majanduslikult otstarbekas neid töökorda seada). Korduskasutuseks
ettevalmistava protsessi käigus teostatavad tegevused vastavalt keskkonnaministri 08.04.2014 a
määrusele nr 28 “Elektroonikaromude korduskasutuseks üleandmise nõuded”: 1) töökorrasoleku
kontroll 2) seadme osade ning kesta parandus, rooste eemaldus, mittekorras detailide
asendamine jm tegevused.
Metallpakendite korduskasutusse suunamine:
Mitteohtlike ainetega määrdunud pakendid puhastatakse puhastuskaltsudega. Puhastamisele
kuuluvad vaid need pakendid, millel on visuaalselt tuvastatav sisu ja mis on kergelt
puhastatavad (N. 200- liitrised pealmise kaanega vaadid, metallkonteinerid jne.). Pakendite
puhastusastet ning korduskasutuseks sobivust hinnatakse visuaalselt. Korduskasutatavad
hoiuanumad müüakse tava- või juriidilistele isikutele, mida võib tavaliselt kasutada
samalaadsete vedelike/kaupade hoiustamiseks/ladustamiseks.
Metallijäätmete korduskasutusse suunamine:
Metallijäätmetest sorteeritakse võimalusel ja vajadusel välja koheselt korduskasutusse
suunatavad osad/materjalid (näiteks I-talad, torud, metallosad jms, mida saab kasutada nende
esialgsel otstarbel näiteks ehitusettevõtetes, metallitööstustes, tavakasutuses jne).
Korduskasutuseks ettevalmistava protsessi käigus teostatakse eelnev visuaalne kontroll ning
vajadusel parandus/viimistlus (näiteks torudel ummistuse likvideerimine, värvimine,
poleerimine jne).
Korduskasutuseks sobivad materjalid ladustatakse eraldi ning realiseeritakse/müüakse kaubana.
5(9)
Jäätmete ümberpakkimine:
Jäätmeliikidele teostatakse käitlustoiminguna vajadusel ümberpakendamist (ladustamis- ja
transpordikulude optimeerimiseks, näiteks väiksematest pakenditest suuremasse konteinerisse
ümberladustamist jms.
3.2.1.2 Nõuded jäätmete käitlemisele
Loa andja kandis loa vormile J6 täiendavad nõuded jäätmete käitlemisele ja ladustamisele ning
vormile J7 täiendavad nõuded jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavate
keskkonnakaitsemeetmete kohta.
Ettevõte soovib taotluse kohaselt jäätmekäitluskohas üheaegselt ladustada 650 tonni ehk 950 m³
jäätmeid. Loa andja nõustus ettevõtte poolt taotluses välja toodud üheaegselt ladustatavate
kogustega ning kandis loa vormile J4 üheaegselt ladustatavate jäätmete kogused vastavalt
taotlusele.
Jäätmekäitluskohas võetakse vastu metallijäätmeid, sh raudteerööpaid ja mootorsõidukite
katalüsaatorseadmeid. Loa andja peab vajalikuks määrata loa vormile J6 tingimuse, mille
kohaselt on jäätmetena keelatud kokku osta ilmse kunsti- või ajalooväärtusega metallesemeid
(JäätS § 105 lg 1).
Raudteerööbaste kokkuost jäätmetena on lubatud vaid teehoiutööde tegevusluba omavalt
ettevõtjalt, raudteeinfrastruktuuri ettevõtjalt või keskkonnakaitseluba omavalt ettevõtjalt, kelle
õiguspärase tegevuse tulemusena on jäätmed tekkinud (JäätS § 105 lg 3). Vastav tingimus
kantakse loa vormile J6.
Mootorsõidukeid tohivad lammutada ja nendelt osasid eraldada vaid selleks vastavat
keskkonnakaitseluba omavad isikud. Sellest tulenevalt kannab loa andja loa vormile J6
tingimuse, mille kohaselt on mootorsõidukite oluliste osade kokkuost jäätmetena lubatud vaid
keskkonnakaitseluba omavalt ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena on need
jäätmed tekkinud (JäätS § 105 lg 4).
Lisaks tuleb metallijäätmete kokkuost dokumenteerida (JäätS § 106) ning metallijäätmete
kokkuostul arveldada vastavalt JäätS § 107 nõuetele. Eelnevast tulenevalt määrab loa andja loa
vormile J6 tingimuse, mille kohaselt peab metallijäätmete kokkuostmine, kokkuostmise
dokumenteerimine ning kokkuostul arveldamine vastama jäätmeseaduses sätestatud nõuetele.
Ettevõte soovib käitluskohas vastu võtta elektrijuhtmeid ja kaableid. Elektrijuhtmete ja kaabli
kokkuost jäätmetena on lubatud vaid seadusjärgset turuluba omavalt võrguettevõtjalt,
tegevusluba omavalt telekommunikatsioonivõrgu operaatorilt või keskkonnakaitseluba omavalt
ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena on jäätmed tekkinud (JäätS § 105 lg 2). Loa
andja seab vastava tingimuse loa vormile J6.
Jäätmekäitluskohas demonteeritakse elektri- ja elektroonikajäätmeid. Loa andja määrab loa
vormile J6 tingimuse, mille kohaselt tuleb elektri- ja elektroonikajäätmete käitlemisel ja
ladustamisel jälgida keskkonnaministri 09.02.2005 määruse nr 9 „Elektri- ja
6(9)
elektroonikaseadmete romude käitlusnõuded“ nõudeid. Elektri- ja elektroonikajäätmete
korduskasutuseks ettevalmistamisel tuleb jälgida 08.07.2014 keskkonnaministri määruse nr 28
„Elektroonikaromude korduskasutuseks üleandmise nõuded“ nõudeid.
3.3 Loa andmisest keeldumise aluste hindamine
Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine loa andmisest keeldumise aluseid (KeÜS § 52 lg 1 ja 2,
JäätS § 83, § 89, § 98⁴).
3.4 Kõrvaltingimuste seadmine
Haldusorgan võib anda haldusakti kõrvaltingimusega, milleks muuhulgas on haldusakti hilisema
muutmise, kehtetuks tunnistamise või kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmine (HMS §
53 lg 1 p 4). Haldusakti kõrvaltingimuse võib määrata siis, kui haldusakti andmine tuleb
otsustada halduse kaalutlusõiguse alusel (HMS § 53 lg 2 p 3). Keskkonnaluba on haldusaktiks,
mille andmise või mitte andmise ning mille kehtivuse otsustab loa andja kaalutlusõiguse alusel.
3.4.1 Kinnistu kasutusõigus
Tegevuskoha kinnistu ei kuulu ettevõttele, kuid ettevõte on esitanud kinnituskirja, mis annab
talle õiguse kasutada kinnistut. Samas on loa andjal muuhulgas vajalik arvestada asjaoluga, et
tegevuskohaks oleva kinnistu omandi- või kasutusõigus võib muutuda või lõppeda. Loa andjal
on õigus tunnistada haldusakt, mis andmise ajal oli õiguspärane, isiku kahjuks edasiulatuvalt
kehtetuks, kui haldusorganil oleks olnud õigus jätta haldusakt hiljem muutunud faktiliste
asjaolude tõttu või hiljem muudetud õigusnormi alusel välja andmata ja avalik huvi haldusakti
kehtetuks tunnistamiseks kaalub üles isiku usalduse, et haldusakt jääb kehtima (HMS § 66 lg 2
p 2). Kuivõrd loa andjal on õigus jätta luba andmata kui puudub tegevuskohaks oleva kinnistu
kasutusõigus, peab loa andja põhjendatuks jätta endale õiguse tunnistada käesoleva
korraldusega antav luba nr KL-526487 kehtetuks, kui tegevuskoha kasutamise õiguslik alus
lõpeb (HMS § 53 lg 1 p 4).
Tulenevalt eelnevast on põhjendatud määrata loa vormile J6 järgmine kõrvaltingimus: Ettevõte
on kohustatud teavitama loa andjat käitise tegevuskoha kasutusõiguse lõppemisest (sh
ülesütlemisest) või muutmisest viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul pärast
vastava muudatuse jõustumist või kasutusõiguse lõppemist. Kui tegevuskoha kasutusõigus
lõpeb või muutub ning loa andjale ei ole esitatud uut tegevuskoha kasutusõigust tõendavat
dokumenti, tunnistab loa andja loa nr KL-526487 kehtetuks.
3.4.2 Jäätmete ladustamise finantstagatis
Isik, kes taotleb keskkonnaluba jäätmete ladustamiseks, peab esitama loa andjale koos
taotlusega Euroopa Majanduspiirkonnas asuva krediidi- või finantseerimisasutuse või
kindlustusandja garantii või finantstagatist tõendava dokumendi ladustatavate jäätmete
käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude katmiseks (edaspidi finantstagatis) (JäätS § 983 lg
1). Keskkonnaamet loeb finantstagatiseks ka ettevõtte poolt Rahandusministeeriumi
7(9)
kontsernikontode koosseisu pangakontole (edaspidi deposiitkonto) kantud summat, mis katab
üheaegselt ladustatud jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulud. Finantstagatise
puudumisel on jäätmete ladustamine keelatud (JäätS § 983 lg 3).
Ettevõte esitas Keskkonnaametile finantstagatist tõendava dokumendina 22.01.2026
maksekorralduse (registreeritud KOTKASes 23.01.2026 numbriga DM-134110-14). Esitatud
dokumendi kohaselt on ettevõte kandnud deposiitkontole summa, mis katab üheaegselt
ladustatud jäätmete käitlemise korraldamise ja jäätmete käitlemise kulud.
Keskkonnaametil on õigus kasutada ettevõtte poolt deposiitkontole kantud finantstagatise
summat käitluskohta ladustatud jäätmete käitlemise korraldamiseks ning jäätmete käitlemise
kulude katmiseks juhul, kui ettevõte ei täida keskkonnaloaga nr KL-526487 täidetud jäätmete
ladustamise kohta seatud kohustusi või lõpetab tegevuse ilma käitluskohas olevaid jäätmeid üle
andmata. Lähtuvalt eelnevast peab loa andja põhjendatuks seada keskkonnaloale nr KL-526487
kõrvaltingimuse (HMS § 53 lg 1 p 4), mille kohaselt on Keskkonnaametil õigus kasutada
ettevõtte poolt deposiitkontole kantud finantstagatise summat käitluskohta ladustatud jäätmete
käitlemise korraldamiseks ning jäätmete käitlemise kulude katmiseks juhul, kui ettevõte ei täida
keskkonnaloaga nr KL-526487 täidetud jäätmete ladustamise kohta seatud kohustusi või lõpetab
tegevuse ilma käitluskohas olevaid jäätmeid üle andmata. Finantstagatis tagastatakse ettevõttele
osaliselt juhul, kui ettevõte taotleb keskkonnaloa muutmist seoses ladustamise koguste
vähendamisega. Finantstagatis tagastatakse ettevõttele täies ulatuses, kui ettevõte taotleb
keskkonnaloa kehtetuks tunnistamist või keskkonnaloa kehtivusaeg lõppeb. Samuti tagastatakse
ettevõttele finantstagatis täies mahus, kui ettevõte tõendab, et tal on õigus finantstagatisest
vabastuse saamiseks (nt EMAS registreering). Keskkonnaamet kontrollib, kas ettevõttel on
õigus finantstagatisest vabastuse saamisele või kas jäätmekäitluskoha ladu on likvideeritud ning
seejärel tagastatakse ettevõtte poolt deposiitkontole makstud summa samale ettevõttele. Raha
tagastamine ettevõttele toimub ainult Keskkonnaameti taotluse alusel.
Ettevõte taotleb keskkonnaluba tähtajatult. Samas tuleb arvestada asjaoluga, et jäätmekäitlus on
pidevas arengus ning jäätmete käitlusviisid ning –hinnad muutuvad. Seetõttu vaatab
Keskkonnaamet koostöös jäätmekäitlejatega ladustatavate jäätmete tagatise arvutamisel
kasutatavad käitlushinnad regulaarselt üle ning vajadusel uuendab neid. Oluline on, et jäätmete
ladustamise finantstagatis kataks kogu loa kehtivuse jooksul üheaegselt ladustatud jäätmete
käitlemise korraldamise ja käitlemise kulud. Seetõttu seab Keskkonnaamet keskkonnaloale nr
KL-526487 nõude, mille kohaselt tuleb ettevõttel loa saamisest alates iga kolme aasta tagant
esitada Keskkonnaametile uuendatud käitlushindadele ning arvutusmetoodikale vastav tagatise
suuruse arvutus. Arvutust saab teha KOTKAS süsteemis loa põhiandmete sakil. Keskkonnaamet
vaatab esitatud arvutuse üle ning juhul kui uute arvutuste põhjal peaks finantstagatis olema
suurem kui varasemalt riigi deposiitkontole kantud summa, tuleb ettevõttel kanda täiendav
tagatise summa riigi deposiitkontole. Juhul kui uute arvutuste põhjal on tagatise summa väiksem
kui ettevõtte poolt riigi deposiitkontole kantud summa, on ettevõttel õigus enammakstud
tagatise osa tagasi saada.
8(9)
3.5 Otsekohalduvad nõuded
Loaga kaasnevad käitajal õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõte peab järgima
JäätS ja nende alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et
õigusaktidest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda loale. Olulisemad keskkonnaalased
kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis "Loa omaja meelespea".
VAIDLUSTAMINE
Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti
andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Helen Akenpärg
juhataja
jäätmebüroo
Lisad:
1. Keskkonnaluba
2. J4. Failid - ImpactPCB OÜ jäätmekäitluskoha plaan.pdf
3. Eelhinnang
Merje Roasto
vanemspetsialist
jäätmebüroo
9(9)
Keskkonnaluba
Loa registrinumber KL-526487
Loa omaja Ärinimi / Nimi ImpactPCB OÜ
andmed
Registrikood / Isikukood 17090830
Tegevuskoha Nimetus Üksnurme tee 8/3 tavajäätmete käitluskoht
andmed
Aadress Üksnurme tee 8/3, Saku alevik, Saku vald, Harju maakond
Katastritunnus(ed) 71801:005:0287
Territoriaalkood EHAK 7362
Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Üksnurme tee 8
(71801:005:0287).
Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Jäätmete käitlemine;
Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet
Registrikood 70008658
Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu
Loa kehtivuse Loa versiooni kehtima hakkamise 20.04.2026
periood kuupäev
Lõppemise kuupäev
Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
Jäätmete käitlemine
J1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed
Käitluskoha andmed
Jrk nr 1.
Nimetus Üksnurme tee 8/3 jäätmekäitluskoht
Keskkonnaregistrikood JKK3701271
Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid
Harju maakond, Saku vald, Saku alevik, Üksnurme tee 8/3 3710374 71801:005:0287 X: 6572882, Y: 537121
Plaan või kaart
Number plaanil või kaardil
J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul
Jrk nr 1.
Käitluskoha nimetus Üksnurme tee 8/3 jäätmekäitluskoht
Jäätmeliik Sissetulek Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele Väljaminek (t/a)
kokku ettevõtjatele
Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, Taaskasutatakse Kõrvaldatakse
asutustelt, isikutelt)
Kogus R-kood Kogus D-
kood
02 01 10 - Metallijäätmed 300 300 300 300 R12s
11 05 01 - Kõvatsink 30 30 30 30 R12s
12 01 01 - Mustmetalliviilmed ja -treilaastud 500 500 500 500 R12s
12 01 03 - Värvilise metalli viilmed ja treilaastud 300 300 300 300 R12s
15 01 04 - Metallpakendid 500 500 500 500 R12s
50 R4k
16 01 17 - Mustmetallid 900 900 900 50 R4k
900 R12s
16 01 18 - Värvilised metallid 900 900 900 50 R4k
900 R12s
16 01 22 01 - Mootorsõidukite katalüsaatorseadmed, mida ei ole nimetatud jäätmekoodiga 16 01 21 02* 900 900 900 900 R12s
16 02 14 - Kasutuselt kõrvaldatud seadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 16 02 09* kuni 16 02 13* 3 000 3 000 3 000 3 000 R12s
300 R4k
300 R5k
2/8
Jäätmeliik Sissetulek Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele Väljaminek (t/a)
kokku ettevõtjatele
Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, Taaskasutatakse Kõrvaldatakse
asutustelt, isikutelt)
Kogus R-kood Kogus D-
kood
16 02 16 - Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud osad, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 02 15* 4 000 4 000 4 000 4 000 R12s
400 R4k
400 R5k
16 02 98 - Muud kasutuselt kõrvaldatud seadmed ja aparaadid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 02 97* 2 000 2 000 2 000 2 000 R12s
200 R4k
200 R5k
16 06 05 - Muud patareid ja akud 210 10 200 210 200 R12y
10 R5k
16 08 01 - Kulda, hõbedat, reeniumi, roodiumi, pallaadiumi, iriidiumi või plaatinat sisaldavad kasutatud katalüsaatorid (välja arvatud 500 500 500 500 R12s
koodinumbriga 16 08 07* nimetatud katalüsaatorid)
500 R12y
17 04 01 - Vask, pronks, valgevask 1 000 1 000 1 000 1 000 R12s
100 R4k
17 04 02 - Alumiinium 1 000 1 000 1 000 1 000 R12s
100 R4k
17 04 03 - Plii 150 150 150 150 R12s
15 R4k
17 04 04 - Tsink 150 150 150 150 R12s
15 R4k
17 04 05 - Raud ja teras 1 000 1 000 1 000 1 000 R12s
100 R4k
17 04 05 01 - Raudteerööpad 300 300 300 300 R12s
30 R4k
17 04 06 - Tina 50 50 50 50 R12s
5 R4k
17 04 07 - Metallisegud 1 000 1 000 1 000 1 000 R12s
100 R4k
17 04 11 - Kaablid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 04 10* 1 000 1 000 1 000 1 000 R12s
19 01 02 - Koldetuhast eraldatud mustmetallid 800 800 800 800 R12s
19 10 01 - Raua- ja terasejäätmed 1 000 1 000 1 000 1 000 R12s
19 10 02 - Värviliste metallide jäätmed 1 000 1 000 1 000 1 000 R12s
19 12 02 - Mustmetallid 1 000 1 000 1 000 1 000 R12s
19 12 03 - Värvilised metallid 1 000 1 000 1 000 1 000 R12s
19 12 04 - Plastid ja kummi 200 200 200
19 12 12 - Muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sealhulgas materjalisegud), mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 11* 1 500 1 500 1 500
20 01 36 - Kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21*, 20 01 23* ja 20 2 000 2 000 2 000 2 000 R12s
01 35*
3/8
Jäätmeliik Sissetulek Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele Väljaminek (t/a)
kokku ettevõtjatele
Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, Taaskasutatakse Kõrvaldatakse
asutustelt, isikutelt)
Kogus R-kood Kogus D-
kood
200 R5k
20 01 39 - Plastid 700 700 700
20 01 40 - Metallid 1 000 1 000 1 000 1 000 R12s
100 R4k
J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus
Jrk Jäätmekäitlustoimingu Toimingu kood Lubatud jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Lubatud
nr nimetus jäätmekäitlustoimingu
aastane käitlusmaht
(tonni/aastas)
1. Metallijäätmete R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud Jäätmekäitlus toimub hoones sees. Jäätmed veetakse jäätmekäitluskohta (voĩ voe ̃ takse vastu käitluskohas), kaalutakse ning 9 000
käitlemine komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine vormistatakse vajalikud kaalumis- jm vastuvot̃ udokumendid.
(purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine,
granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid Vastuvõetud metallijäätmete hulgas sisaldub teisi materjale, mis eraldatakse käsitsi lõikurit, kaablikoorijat vm käsitööriistu või
ning jäätmete olemus või koostis muutub mehhanisme kasutades. Vajadusel teostatakse eelnevalt ka gabariiti lõikamine ja töötlus sorteerimis-purustusliinil, kus eraldatakse
erinevad metalliliigid (metallijäätmed sorteeritakse margilisuse järgi) ja mittemetalsed jäätmed, mis ladustatakse vastavalt
jäätmeliigile.
2. Elektri- ja R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud Jäätmekäitlus toimub hoones sees. Jäätmed veetakse jäätmekäitluskohta (voĩ voẽ takse vastu käitluskohas), kaalutakse ning 6 500
elektroonikaseadmete komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine vormistatakse vajalikud kaalumis- jm vastuvot̃ udokumendid.
käitlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine,
granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid Esmalt teostatakse seadmetelt vajadusel kinnituste, korpuste jm erinevatest materjalidest osade mehhaaniline eraldamine
ning jäätmete olemus või koostis muutub kooskõlas Keskkonnaministri 09.02.2005a määruse nr. 9 “Elektri- ja elektroonikaseadmete romude käitlusnõuded” nõuetega,
samuti teostatakse korduskasutatavate osade eraldamine ning ladustamine samas hoones sees. Vajadusel asetatakse
demonteeritava, vedelikke sisaldada võiva elektroonikaromu alla kogumisnõu, vann vms ning see vedelik kogutakse hiljem 200-
liitrisesse metallvaati või 1 m3 plastmahutisse.
Järgnevalt toimub jäätmete töötlus purustamis-sorteerimisliinil, mille käigus purustatakse ja eraldatakse materjalid (erinevad
metallid, sh. väärismetallid ja muud materjalid), mis ladustatakse vastavalt jäätmeliigile.
Edasi teostatakse sorteeritud/demonteeritud jäätmete vaheladustamine samas hoones ning seejärel vedu ning taaskasutamiseks
üleandmine vastavaid keskkonnalubasid omavale isikule.
4/8
3. Elektri-ja R5k - jäätmeteks muutunud, peamiselt anorgaanilisest materjalist Elektri- ja elektroonikajäätmete korduskasutusse suunamine: 500
elektroonikaseadmete koosnevate toodete või nende komponentide korduskasutuseks Demonteerimisel ladustatakse võimalusel eraldi korduskasutusse suunatavad seadmed, näiteks elektrimootorid (kui on
ning metallpakendite ettevalmistamine majanduslikult otstarbekas neid töökorda seada). Korduskasutuseks ettevalmistava protsessi käigus teostatavad tegevused
korduskasutusse vastavalt keskkonnaministri 08.04.2014 a määrusele nr 28 “Elektroonikaromude korduskasutuseks üleandmise nõuded”: 1)
suunamine töökorrasoleku kontroll 2) seadme osade ning kesta parandus, rooste eemaldus, mittekorras detailide asendamine jm tegevused.
Demonteerimisel ladustatakse võimalusel eraldi korduskasutusse suunatavad seadmed, näiteks elektrimootorid (kui on
majanduslikult otstarbekas neid töökorda seada). Korduskasutuseks ettevalmistava protsessi käigus teostatavad tegevused
vastavalt keskkonnaministri 08.04.2014 a määrusele nr 28 “Elektroonikaromude korduskasutuseks üleandmise nõuded”: 1)
töökorrasoleku kontroll 2) seadme osade ning kesta parandus, rooste eemaldus, mittekorras detailide asendamine jm tegevused.
Metallpakendite korduskasutusse suunamine:
Mitteohtlike ainetega määrdunud pakendid puhastatakse puhastuskaltsudega. Puhastamisele kuuluvad vaid need pakendid, millel
on visuaalselt tuvastatav sisu ja mis on kergelt puhastatavad (N. 200- liitrised pealmise kaanega vaadid, metallkonteinerid jne.).
Pakendite puhastusastet ning korduskasutuseks sobivust hinnatakse visuaalselt. Korduskasutatavad hoiuanumad müüakse tava-
või juriidilistele isikutele, mida võib tavaliselt kasutada samalaadsete vedelike/kaupade hoiustamiseks/ladustamiseks.
4. Metallijäätmete R4k - jäätmeteks muutunud, peamiselt metallidest või metalliühenditest Metallijäätmetest sorteeritakse voĩ malusel ja vajadusel välja koheselt korduskasutusse suunatavad osad/materjalid (näiteks I-talad, 1 000
korduskasutusse koosnevate toodete või nende komponentide korduskasutuseks torud, metallosad jms, mida saab kasutada nende esialgsel otstarbel näiteks ehitusettevõtetes, metallitööstustes, tavakasutuses
suunamine ettevalmistamine jne).
Korduskasutuseks ettevalmistava protsessi käigus teostatakse eelnev visuaalne kontroll ning vajadusel parandus/viimistlus
(näiteks torudel ummistuse likvideerimine, värvimine, poleerimine jne). Korduskasutuseks sobivad materjalid ladustatakse eraldi
ning realiseeritakse/müüakse kaubana.
5. Jäätmete R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine Jäätmeliikidele teostatakse käitlustoiminguna vajadusel ümberpakendamist (ladustamis- ja transpordikulude optimeerimiseks, 1 000
ümberpakkimine näiteks väiksematest pakenditest suuremasse konteinerisse ümberladustamist jms.
J4. Jäätmete ladustamine
Jrk nr 1.
Käitluskoha nimetus Üksnurme tee 8/3 jäätmekäitluskoht
Ladustamiskoht Jäätmeliigid
Number plaanil või L-EST97 koordinaadid Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele Taaskasutamisele või Üheaegne Jäätmeliik Üheaegne
kaardil ladestamisele suunamise ladustamise ladustamise
aeg kogus kogus
Tonni m³ Tonni m³
Jäätmekäitlushoone X: 6572910, Y: 537097; X: 6572857, Y: 537128; Ladustamine toimub betoonpõrandatega Transpordiks piisava koguse 650 950 02 01 10 - Metallijäätmed 20 20
X: 6572865, Y: 537143; X: 6572918, Y: 537112; tööstushoones. tekkimisel, kuid mitte kauem
11 05 01 - Kõvatsink 20 20
X: 6572910, Y: 537097 kui 3 aastat.
Hoones ladustatakse jäätmeid vastavalt 12 01 01 - Mustmetalliviilmed ja -treilaastud 20 40
vajadusele kas metallkastides, konteinerites, big- 12 01 03 - Värvilise metalli viilmed ja treilaastud 20 40
bag'ides või virnades/aunades.
15 01 04 - Metallpakendid 20 60
16 01 17 - Mustmetallid 200 200
16 01 18 - Värvilised metallid 200 200
16 01 22 01 - Mootorsõidukite katalüsaatorseadmed, mida ei ole nimetatud 200 200
jäätmekoodiga 16 01 21 02*
16 02 14 - Kasutuselt kõrvaldatud seadmed, mida ei ole nimetatud 20 60
koodinumbritega 16 02 09* kuni 16 02 13*
16 02 16 - Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud osad, mida ei ole 25 75
nimetatud koodinumbriga 16 02 15*
5/8
Ladustamiskoht Jäätmeliigid
Number plaanil või L-EST97 koordinaadid Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele Taaskasutamisele või Üheaegne Jäätmeliik Üheaegne
kaardil ladestamisele suunamise ladustamise ladustamise
aeg kogus kogus
Tonni m³ Tonni m³
16 02 98 - Muud kasutuselt kõrvaldatud seadmed ja aparaadid, mida ei ole 20 60
nimetatud koodinumbriga 16 02 97*
16 06 05 - Muud patareid ja akud 2 2
16 08 01 - Kulda, hõbedat, reeniumi, roodiumi, pallaadiumi, iriidiumi või 2 2
plaatinat sisaldavad kasutatud katalüsaatorid (välja arvatud koodinumbriga
16 08 07* nimetatud katalüsaatorid)
17 04 01 - Vask, pronks, valgevask 40 40
17 04 02 - Alumiinium 40 80
17 04 03 - Plii 20 20
17 04 04 - Tsink 20 20
17 04 05 - Raud ja teras 40 40
17 04 05 01 - Raudteerööpad 40 40
17 04 06 - Tina 20 20
17 04 07 - Metallisegud 40 60
17 04 11 - Kaablid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 04 10* 20 60
19 01 02 - Koldetuhast eraldatud mustmetallid 40 40
19 10 01 - Raua- ja terasejäätmed 40 40
19 10 02 - Värviliste metallide jäätmed 40 40
19 12 02 - Mustmetallid 40 40
19 12 03 - Värvilised metallid 40 40
19 12 04 - Plastid ja kummi 20 80
19 12 12 - Muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sealhulgas 20 60
materjalisegud), mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 11*
20 01 36 - Kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmed, mida ei 20 60
ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21*, 20 01 23* ja 20 01 35*
20 01 40 - Metallid 40 40
20 01 39 - Plastid 10 60
Seotud failid
Failid Lisa 1: ImpactPCB OÜ jäätmekäitluskoha plaan.pdf
J5. Jäätmete vedu
Vorm ei ole asjakohane
J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded
6/8
J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded
Tegevuse liigid Tehnilised nõuded Keskkonnakaitsenõuded
Kirjeldus Rakendamine
Jäätmete Jäätmetena on keelatud kokku osta ilmse kunsti- või ajalooväärtusega metallesemeid. Metallijäätmete kokkuostmine, kokkuostmise dokumenteerimine ning kokkuostul arveldamine Pidevalt
käitlemine peab vastama jäätmeseaduses sätestatud nõuetele.
Raudteerööbaste kokkuost jäätmetena on lubatud vaid teehoiutööde tegevusluba omavalt ettevõtjalt, raudteeinfrastruktuuri ettevõtjalt või keskkonnakaitseluba omavalt ettevõtjalt,
kelle õiguspärase tegevuse tulemusena on jäätmed tekkinud.
Mootorsõidukite oluliste osade kokkuost jäätmetena on lubatud vaid keskkonnakaitseluba omavalt ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena on need jäätmed tekkinud.
Elektrijuhtmete ja kaabli kokkuost jäätmetena on lubatud vaid seadusjärgset turuluba omavalt võrguettevõtjalt, tegevusluba omavalt telekommunikatsioonivõrgu operaatorilt või
keskkonnakaitseluba omavalt ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena on jäätmed tekkinud.
Elektri- ja elektroonikajäätmete käitlemisel ja ladustamisel tuleb jälgida keskkonnaministri 09.02.2005 määruse nr 9 „Elektri- ja elektroonikaseadmete romude käitlusnõuded“ nõudeid.
Elektri- ja elektroonikajäätmete korduskasutuseks ettevalmistamisel tuleb jälgida 08.07.2014 keskkonnaministri määruse nr 28 „Elektroonikaromude korduskasutuseks üleandmise
nõuded“ nõudeid.
Jäätmete Keskkonnaametil õigus kasutada ettevõtte poolt Rahandusministeeriumi kontsernikontode kooseisu pangakontole kantud finantstagatise summat käitluskohta ladustatud jäätmete Pidevalt
ladustamise käitlemise korraldamiseks ning jäätmete käitlemise kulude katmiseks juhul kui ettevõte ei täida keskkonnaloas jäätmete ladustamise kohta seatud kohustusi või lõpetab tegevuse
finantstagatis ilma käitluskohas olevaid jäätmeid üle andmata. Ettevõttel on õigus taotleda finantstagatise osalist tagastamist juhul, kui ettevõte taotleb keskkonnaloa muutmist seoses ladustamise
koguste vähendamisega. Finantstagatis tagastatakse ettevõttele täies ulatuses, kui ettevõte taotleb keskkonnaloa kehtetuks tunnistamist või keskkonnaloa kehtivusaeg lõppeb ning
jäätmekäitluskoha ladu on likvideeritud. Samuti tagastatakse ettevõttele finantstagatis täies mahus, kui ettevõte tõendab, et tal on õigus finantstagatisest vabastuse saamiseks (nt
EMAS registreering).
Jäätmete Ettevõttel on kohustus loa saamisest alates iga kolme aasta tagant esitada Keskkonnaametile uuendatud käitlushindadele ning arvutusmetoodikale vastav jäätmete ladustamise Iga kolme aasta
ladustamise finantstagatise suuruse arvutus. Arvutust saab teha keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS loa põhiandmete all. Keskkonnaamet vaatab esitatud arvutuse üle ning juhul kui uute tagant
finantstagatise arvutuste põhjal peaks finantstagatis olema suurem kui varasemalt riigi deposiitkontole kantud summa, tuleb ettevõttel kanda täiendav tagatise summa riigi deposiitkontole. Juhul kui
arvutustabeli uute arvutuste põhjal on tagatise summa väiksem kui ettevõtte poolt riigi deposiitkontole kantud summa, on ettevõttel õigus enammakstud tagatise osa tagasi saada.
esitamine
Jäätmekäitluskoha Ettevõte on kohustatud teavitama loa andjat käitise tegevuskoha kasutusõiguse lõppemisest (sh ülesütlemisest) või muutmisest viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul Kui tegevuskoha kasutusõigus Jäätmekäitluskoha
kasutusõigus pärast vastava muudatuse jõustumist või kasutusõiguse lõppemist. lõpeb või muutub ning loa andjale kinnistu
ei ole esitatud uut tegevuskoha kasutusõiguse
kasutusõigust tõendavat muutumisel
dokumenti, tunnistab loa andja
keskkonnaloa kehtetuks.
J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse
kava
Jrk nr 1.
Käitluskoha nimetus Üksnurme tee 8/3 jäätmekäitluskoht
Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine Failid
Jäätmekäitluse Jäätmekäitlushoone on ette valmistatud ning sobiv jäätmekäitluseks. Enne jäätmekäitlusega alustamist
alustamine Töötajad on juhendatud ning varustatud vajaliku tööriietuse ja töövahenditega.
Jäätmekäitluse Jäätmed tuleb üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule ning territoorium korrastada viisil, mis tagab selle piisava puhtuse kasutamaks seda uuel otstarbel või Enne jäätmekäitluse lõpetamist antud
lop
̃ etamine teiste isikute poolt. tegevuskohas
J8. Jäätmekäitluskoha seirenõuded
7/8
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
J9. Prügila või jäätmehoidla liik
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
J10. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
J11. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
J12. Põletatavate ohtlike jäätmete minimaalne massivoog
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
Loa lisad
Nimetus Manus Lisatakse digidoci
J4. Failid - ImpactPCB OÜ jäätmekäitluskoha plaan.pdf Lisa 2: ImpactPCB OÜ jäätmekäitluskoha plaan.pdf Jah
8/8
EELHINNANG
Keskkonnaamet annab keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu arendaja esitatud ja
muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning
eeldatavast keskkonnamõjust (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse (KeHJS) § 61 lõige 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud
keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.
1. Kavandatav tegevus
1.1. Tegevuse iseloom ja maht
ImpactPCB OÜ (registrikood 17090830) jäätmekäitluskoht asub aadressil Üksnurme tee 8/3,
Saku alevik, Saku vald, Harju maakond (katastritunnus 71801:005:0287).
Ettevõte soovib käitluskohas vastu võtta metallijäätmeid ning elektri- ja
elektroonikaseadmeid. Kogu ettevõtte jäätmekäitlusalane tegevus toimub siseruumis.
Ettevõte taotleb luba:
1) Metallijäätmete sorteerimiseks, demonteerimiseks ja purustamiseks (toimingukood
R12s) käitlusmahuga 9000 tonni aastas;
2) elektri- ja elektroonikaseadmete sorteerimiseks, demonteerimiseks ja purustamiseks
(toimingukood R12s) käitlusmahuga 6500 tonni aastas;
3) elektri-ja elektroonikaseadmete ning metallpakendite korduskasutusse suunamiseks
(toimingukood R5k) käitlusmahuga 500 tonni aastas;
4) metallijäätmete korduskasutusse suunamiseks (toimingukood R4k) käitlusmahuga
1000 tonni aastas;
5) jäätmete ümberpakkimiseks (toimingukood R12y) käitlusmahuga 1000 tonni aastas
ning
6) üheaegseks ladustamiseks (toimingukood R13) kuni 650 tonni.
Tegevuse detailne kirjeldus koos asjakohaste plaanidega on esitatud keskkonnaloa taotluses
(registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS menetluses nr M-134110 dokument
nr DM-134110-18) ning tegevuse kokkuvõte keskkonnaloa andmise korralduses.
1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning
lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega
Keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub
Eesti säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" põhimõtetest ja on katusstrateegiaks
kõikidele keskkonna valdkonna alavaldkondlikele arengukavadele, mis peavad koostamisel
või täiendamisel juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest. Keskkonna valdkond
hõlmab nii sisult, ulatuselt kui ka spetsiifikalt väga erinevaid alavaldkondi, seetõttu on nende
sihipärase arengu kavandamiseks vastavate alavaldkondade koostamine vajalik ja põhjendatud
ka keskkonnastrateegia kui üldisema raamdokumendi olemasolul.
"Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030" eesmärk jäätmevaldkonnas on järgmine: aastal 2030
on tekkivate jäätmete ladestamine vähenenud 30% ning oluliselt on vähendatud tekkivate
jäätmete ohtlikkust.
Eesmärgiks on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi
hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga
ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Keskkonnastrateegia
põhimõtted: säästev areng, keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, jäätmehoolduse
integreerimine teiste eluvaldkondade ja loodusvarade kasutamisega.
Tegevuse käigus suunatakse jäätmed taaskasutusse, mistõttu väheneb vajadus jäätmete
ladestamiseks. Seega täidab tegevus sätestatud eesmärki.
Riigi jäätmekava 2023-2028 üks strateegilistest eesmärkidest on kestlik ja teadlik tootmine ja
tarbimine ning jäätmetekke vältimine ja korduskasutuse edendamine.
Tegevuse käigus jäätmeid taaskasutatakse, sh valmistatakse ette korduskasutuseks. Seega
toetab kavandatud tegevus sätestatud eesmärki.
Saku valla kliima- ja energiakava 2030 ning Saku valla jäätmekava 2022-2026 näevad ette, et
jäätmeid kogutakse liigiti ning suunatakse võimalikult suures ulatuses ringlusesse. Lisaks on
nimetatud kavades kõige olulisemaks eesmärgiks märgitud jäätmetekke vältimine.
Kavandatav jäätmekäitlustegevus toimub piirkonnas, mis on kujunenud peamiselt tootmis- ja
ärimaa kasutusega alaks. Lisaks toetab kavandatav tegevus jäätmete sorteerimise ja
taaskasutusse suunamise kaudu ringmajanduse põhimõtteid.
1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja
looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine
Kavandatud tegevuse käigus loodusvarasid ega ressursse ei kasutata. Kogu ettevõtte
planeeritav tegevus toimub siseruumides.
1.4. Tegevuse energiakasutus
Jäätmete transpordil, laadimisel ja sortimisel, demonteerimisel, purustamisel kasutatakse
fossiilseid kütuseid või elektrienergiat kasutavaid masinaid. Tegevus ei ole energiamahukas.
1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,
vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn
Otsest heidet vette tegevusega ei kaasne, sest jäätmekäitlus toimub siseruumides betoneeritud
põrandatega hoones.
Müra tekib jäätmete transpordil ja sorteerimisel, demonteerimisel, purustamisel ja laadimisel.
Tulenevalt sellest, et jäätmete sorteerimist, demonteerimist, purustamist ja laadimist
teostatakse siseruumides, ei ole ette näha müra normtasemete ületamist. Ettevõttel on
kohustus jälgida, et tekkiv müra ei ületaks kehtestatud normtasemeid.
Taotletava tegevusega ei tekitata vibratsiooni, valgust, soojust ega kiirgust.
Eeldatavalt on ettevõte tegevuse mõju lokaalne ega ulatu käitluskoha piiridest väljapoole.
1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine
Tegevuskohas kogutakse ja käideldakse tavajäätmeid. Tekkivad jäätmed antakse üle teistele
vastavat keskkonnakaitseluba omavatele ettevõtetele, osa jäätmeid valmistatakse ette
korduskasutuseks.
1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite
suurus
Võimalikuks avariiolukorraks võivad olla põlengud. Ettevõtte jäätmekäitluskoht on varustatud
suitsuanduritega ja tulekustutusvahenditega.
Lisaks võib avariiolukorraks olla ohtlike ainete mahavalgumine, näiteks seadmete
purunemisel. Juhul kui ettevõte kasutab tehniliselt korras seadmeid, on sellise õnnetuse
juhtumine vähetõenäoline. Võimaliku lekke saab kiiresti absorbendiga kokku koguda ning
eeldatavasti ohtlikke aineid keskkonda ei satu.
Ettevõte peab järgima ettenähtud ohutusnõudeid, ettevõtte töötajad peavad olema läbinud
vastava koolituse ning kasutatavad seadmed peavad vastama selleks tööks kehtestatud
tehnilistele nõuetele. Nimetatud tingimuste täitmine vähendab avariiolukordade esinemise
tõenäosust.
1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas
kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete
alusel
Jäätmeseaduse tähenduses on suurõnnetus tegevuskohal kaevandamisjäätmete käitlemise
käigus tekkiv juhtum, mis kujutab otsekohe või aja jooksul tegevuskohal või mujal ilmnevat
tõsist ohtu inimese tervisele või keskkonnale. Suurõnnetuse ohuga jäätmehoidla
projekteerimisel, rajamisel, kasutamisel, hooldamisel, sulgemisel ning järelhooldamisel tuleb
võtta vajalikke meetmeid, et vältida selliseid õnnetusi ja piirata nende kahjulikke tagajärgi
inimese tervisele või keskkonnale, piiriülesed mõjud kaasa arvatud.
Kemikaaliseaduses (edaspidi KemS) on mõiste suurõnnetus defineeritud nii avamerel nafta- ja
gaasiammutamisprotsesside kontekstis (§ 19) kui ka ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga
ettevõtte peatükis. Viimasel juhul on suurõnnetus ettevõtte töö kontrolli alt väljumisest
tingitud ohtliku kemikaali ulatuslik leke, tulekahju või plahvatus, mis kohe või tulevikus
põhjustab raskeid tagajärgi inimese elule, tervisele või keskkonnale käitise sees või väljaspool
seda ning mis on seotud ühe või mitme ohtliku kemikaaliga (§ 21 lõige 6). Samuti on KemSis
defineeritud mõisted oht (ohtliku kemikaali või olukorra olemuslik omadus, mis võib
põhjustada kahju inimese elule, tervisele või keskkonnale) ning risk (tagajärje ilmnemise
tõenäosus teatud aja jooksul või teatud asjaolude korral).
Mõiste „katastroof“ on defineeritud hädaolukorra seaduse § 19 lõikes 2 ning selle all
mõistetakse eelkõige inimtegevusest põhjustatud ulatuslikku õnnetust või avariid või muu
samasuguse mõjuga sündmust, sealhulgas elutähtsa teenuse raskete tagajärgedega või
pikaajaline katkestus.
Ettevõtte ei kuulu suurõnnetuse ohuga ettevõtete hulka ega jää ka vastavate ettevõtete
mõjualasse. Lisaks ei käita ettevõte kaevandamisjäätmete hoidlat.
2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond
2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad
tegevused
Tegevuseks kasutatava Üksnurme tee 8/3 kinnistu (katastritunnus 71801:005:0287)
sihtotstarve on 100% tootmismaa.
Jäätmekäitluskoht asub erinevate ettevõtete tootmishoonete ja ladude piirkonnas. Käitluskohta
ümbritsevad vahetult sihtotstarbeta maa, tootmismaa, ärimaa ja transpordimaa sihtotstarbega
kinnistud. Lähimad elamud paiknevad käitluskohast piirist 30 m kaugusel loode ja lõuna
suunas ning umbes 70 m kaugusel ida suunas. Kuna planeeritav tegevus toimub täielikult
siseruumides ei teki lähedal asuvatele eluhoonetele häiringuid.
Tegevusel puudub oluline mõju piirkonna maakasutusele.
2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik
mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime
Käitluskoha pinnas on inimtegevusest oluliselt mõjutatud. Looduslikku mitmekesisust
käitluskohas ei esine. Käitluskoht asub kaitsmata põhjaveega alal. Ettevõtte tegevusega ei teki
ohtu põhjavee saastumiseks, kuna tegevus toimub siseruumides.
2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete
alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike,
metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus
õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade
ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest
Taotletava tegevuse mõjuala on lokaalne ega ulatu kaugemale käitluskoha piirist. Käitluskoha
läheduses ei asu Natura 2000. Lähim kaitsealune objekt – Saku mõisa park asub käitluskoha
piirist enam kui 1 km kaugusel. Lähimad kaitsealuste liikide leiukohad jäävad käitluskoha
piirist enam kui 800 m kaugusele. Ettevõtte tegevus toimub siseruumides ja ei mõjuta
ümbritseva keskkonna vastupanuvõimet.
2.3. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond
Kui ettevõte võtab häiringute vältimiseks kasutusele keskkonnaloas määratavad meetmed, on
tegevuse mõjuala lokaalne ja ei välju käitluskoha kinnistu piiridest.
3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele
Alljärgnevalt on toodud kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisuse hinnang koos
põhjenduste ja selgitustega.
3.1. Mõju suurus
Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju, kui ettevõte täidab
õigusaktidega ning keskkonnaloaga sätestatud nõudeid.
3.2. Mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus
Tegevuse võimalik mõju on lokaalne ning eeldatavalt ei välju käitluskoha piiridest, sest
ettevõtte kavandatav tegevus toimub siseruumides.
3.3. Mõju ilmnemise tõenäosus
Võimaliku mõju ilmnemise tõenäosus on väga väike, sest mõju vältimiseks vajalikud
meetmed on kasutusele võetud.
3.4. Mõju tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus
Juhul kui ettevõte täidab õigusaktidega ning keskkonnaloaga sätestatud nõudeid, ei oma
tegevus ümbritsevale keskkonnale mõju.
3.5. Mõju piiriülesus
Kavandatav tegevus ei ole piiriülese mõjuga.
3.6. Mõju Natura 2000 võrgustikule
Tegevuse mõjualale ei jää ühtegi Natura 2000 ala, mistõttu ei ole Natura-eelhindamine vajalik,
ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku aladele on välistatud.
3.7. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas
planeeritavate tegevustega
Ettevõte plaanitava tegevuse mõju on lokaalne ega oma koosmõju muude piirkonna
tegevustega.
3.8. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi
Plaanitava tegevuse tõttu ei ole ette näha ebasoodsa mõju teket, mistõttu ei ole vaja rakendada
meetmeid ebasoodsa mõju ennetamiseks, vältimiseks, vähendamiseks või leevendamiseks.
4. Eelhinnangu järeldus
Lähtuvalt eelnevast leiab Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub oluline
keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel:
• Ettevõtte territooriumil ja selle mõjualal puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad. Seega
on välistatud, et ettevõtte kavandatav tegevus võiks kas üksi või koosmõjus teiste
tegevustega avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade
kaitse‐eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaikadele. Samuti puuduvad teised
kaitstavad loodusobjektid, mistõttu puudub mõju ka nendele.
• Ettevõtte kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega
välisõhule, samuti ei ületata piirmäärasid müra ja õhusaastatuse osas, vibratsioon
puudub. Tegevusega ei kaasne koosmõju teiste tegevustega.
• Kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti
avariiolukordi või suurõnnetusi.
Keskkonnaamet leiab, et lähtudes eelhinnangu tulemustest ning KeHJS § 11 lg 81 puudub
vajadus kavandatava tegevuse erisuste ja keskkonnameetmete järele muidu ilmneda võiva
olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks (keskkonnaministri
16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ § 5 lg 2).
EELHINNANG
Keskkonnaamet annab keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu arendaja esitatud ja
muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning
eeldatavast keskkonnamõjust (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse (KeHJS) § 61 lõige 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud
keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.
1. Kavandatav tegevus
1.1. Tegevuse iseloom ja maht
ImpactPCB OÜ (registrikood 17090830) jäätmekäitluskoht asub aadressil Üksnurme tee 8/3,
Saku alevik, Saku vald, Harju maakond (katastritunnus 71801:005:0287).
Ettevõte soovib käitluskohas vastu võtta metallijäätmeid ning elektri- ja
elektroonikaseadmeid. Kogu ettevõtte jäätmekäitlusalane tegevus toimub siseruumis.
Ettevõte taotleb luba:
1) Metallijäätmete sorteerimiseks, demonteerimiseks ja purustamiseks (toimingukood
R12s) käitlusmahuga 9000 tonni aastas;
2) elektri- ja elektroonikaseadmete sorteerimiseks, demonteerimiseks ja purustamiseks
(toimingukood R12s) käitlusmahuga 6500 tonni aastas;
3) elektri-ja elektroonikaseadmete ning metallpakendite korduskasutusse suunamiseks
(toimingukood R5k) käitlusmahuga 500 tonni aastas;
4) metallijäätmete korduskasutusse suunamiseks (toimingukood R4k) käitlusmahuga
1000 tonni aastas;
5) jäätmete ümberpakkimiseks (toimingukood R12y) käitlusmahuga 1000 tonni aastas
ning
6) üheaegseks ladustamiseks (toimingukood R13) kuni 650 tonni.
Tegevuse detailne kirjeldus koos asjakohaste plaanidega on esitatud keskkonnaloa taotluses
(registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS menetluses nr M-134110 dokument
nr DM-134110-18) ning tegevuse kokkuvõte keskkonnaloa andmise korralduses.
1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning
lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega
Keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub
Eesti säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" põhimõtetest ja on katusstrateegiaks
kõikidele keskkonna valdkonna alavaldkondlikele arengukavadele, mis peavad koostamisel
või täiendamisel juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest. Keskkonna valdkond
hõlmab nii sisult, ulatuselt kui ka spetsiifikalt väga erinevaid alavaldkondi, seetõttu on nende
sihipärase arengu kavandamiseks vastavate alavaldkondade koostamine vajalik ja põhjendatud
ka keskkonnastrateegia kui üldisema raamdokumendi olemasolul.
"Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030" eesmärk jäätmevaldkonnas on järgmine: aastal 2030
on tekkivate jäätmete ladestamine vähenenud 30% ning oluliselt on vähendatud tekkivate
jäätmete ohtlikkust.
Eesmärgiks on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi
hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga
ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Keskkonnastrateegia
põhimõtted: säästev areng, keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, jäätmehoolduse
integreerimine teiste eluvaldkondade ja loodusvarade kasutamisega.
Tegevuse käigus suunatakse jäätmed taaskasutusse, mistõttu väheneb vajadus jäätmete
ladestamiseks. Seega täidab tegevus sätestatud eesmärki.
Riigi jäätmekava 2023-2028 üks strateegilistest eesmärkidest on kestlik ja teadlik tootmine ja
tarbimine ning jäätmetekke vältimine ja korduskasutuse edendamine.
Tegevuse käigus jäätmeid taaskasutatakse, sh valmistatakse ette korduskasutuseks. Seega
toetab kavandatud tegevus sätestatud eesmärki.
Saku valla kliima- ja energiakava 2030 ning Saku valla jäätmekava 2022-2026 näevad ette, et
jäätmeid kogutakse liigiti ning suunatakse võimalikult suures ulatuses ringlusesse. Lisaks on
nimetatud kavades kõige olulisemaks eesmärgiks märgitud jäätmetekke vältimine.
Kavandatav jäätmekäitlustegevus toimub piirkonnas, mis on kujunenud peamiselt tootmis- ja
ärimaa kasutusega alaks. Lisaks toetab kavandatav tegevus jäätmete sorteerimise ja
taaskasutusse suunamise kaudu ringmajanduse põhimõtteid.
1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja
looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine
Kavandatud tegevuse käigus loodusvarasid ega ressursse ei kasutata. Kogu ettevõtte
planeeritav tegevus toimub siseruumides.
1.4. Tegevuse energiakasutus
Jäätmete transpordil, laadimisel ja sortimisel, demonteerimisel, purustamisel kasutatakse
fossiilseid kütuseid või elektrienergiat kasutavaid masinaid. Tegevus ei ole energiamahukas.
1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,
vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn
Otsest heidet vette tegevusega ei kaasne, sest jäätmekäitlus toimub siseruumides betoneeritud
põrandatega hoones.
Müra tekib jäätmete transpordil ja sorteerimisel, demonteerimisel, purustamisel ja laadimisel.
Tulenevalt sellest, et jäätmete sorteerimist, demonteerimist, purustamist ja laadimist
teostatakse siseruumides, ei ole ette näha müra normtasemete ületamist. Ettevõttel on
kohustus jälgida, et tekkiv müra ei ületaks kehtestatud normtasemeid.
Taotletava tegevusega ei tekitata vibratsiooni, valgust, soojust ega kiirgust.
Eeldatavalt on ettevõte tegevuse mõju lokaalne ega ulatu käitluskoha piiridest väljapoole.
1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine
Tegevuskohas kogutakse ja käideldakse tavajäätmeid. Tekkivad jäätmed antakse üle teistele
vastavat keskkonnakaitseluba omavatele ettevõtetele, osa jäätmeid valmistatakse ette
korduskasutuseks.
1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite
suurus
Võimalikuks avariiolukorraks võivad olla põlengud. Ettevõtte jäätmekäitluskoht on varustatud
suitsuanduritega ja tulekustutusvahenditega.
Lisaks võib avariiolukorraks olla ohtlike ainete mahavalgumine, näiteks seadmete
purunemisel. Juhul kui ettevõte kasutab tehniliselt korras seadmeid, on sellise õnnetuse
juhtumine vähetõenäoline. Võimaliku lekke saab kiiresti absorbendiga kokku koguda ning
eeldatavasti ohtlikke aineid keskkonda ei satu.
Ettevõte peab järgima ettenähtud ohutusnõudeid, ettevõtte töötajad peavad olema läbinud
vastava koolituse ning kasutatavad seadmed peavad vastama selleks tööks kehtestatud
tehnilistele nõuetele. Nimetatud tingimuste täitmine vähendab avariiolukordade esinemise
tõenäosust.
1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas
kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete
alusel
Jäätmeseaduse tähenduses on suurõnnetus tegevuskohal kaevandamisjäätmete käitlemise
käigus tekkiv juhtum, mis kujutab otsekohe või aja jooksul tegevuskohal või mujal ilmnevat
tõsist ohtu inimese tervisele või keskkonnale. Suurõnnetuse ohuga jäätmehoidla
projekteerimisel, rajamisel, kasutamisel, hooldamisel, sulgemisel ning järelhooldamisel tuleb
võtta vajalikke meetmeid, et vältida selliseid õnnetusi ja piirata nende kahjulikke tagajärgi
inimese tervisele või keskkonnale, piiriülesed mõjud kaasa arvatud.
Kemikaaliseaduses (edaspidi KemS) on mõiste suurõnnetus defineeritud nii avamerel nafta- ja
gaasiammutamisprotsesside kontekstis (§ 19) kui ka ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga
ettevõtte peatükis. Viimasel juhul on suurõnnetus ettevõtte töö kontrolli alt väljumisest
tingitud ohtliku kemikaali ulatuslik leke, tulekahju või plahvatus, mis kohe või tulevikus
põhjustab raskeid tagajärgi inimese elule, tervisele või keskkonnale käitise sees või väljaspool
seda ning mis on seotud ühe või mitme ohtliku kemikaaliga (§ 21 lõige 6). Samuti on KemSis
defineeritud mõisted oht (ohtliku kemikaali või olukorra olemuslik omadus, mis võib
põhjustada kahju inimese elule, tervisele või keskkonnale) ning risk (tagajärje ilmnemise
tõenäosus teatud aja jooksul või teatud asjaolude korral).
Mõiste „katastroof“ on defineeritud hädaolukorra seaduse § 19 lõikes 2 ning selle all
mõistetakse eelkõige inimtegevusest põhjustatud ulatuslikku õnnetust või avariid või muu
samasuguse mõjuga sündmust, sealhulgas elutähtsa teenuse raskete tagajärgedega või
pikaajaline katkestus.
Ettevõtte ei kuulu suurõnnetuse ohuga ettevõtete hulka ega jää ka vastavate ettevõtete
mõjualasse. Lisaks ei käita ettevõte kaevandamisjäätmete hoidlat.
2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond
2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad
tegevused
Tegevuseks kasutatava Üksnurme tee 8/3 kinnistu (katastritunnus 71801:005:0287)
sihtotstarve on 100% tootmismaa.
Jäätmekäitluskoht asub erinevate ettevõtete tootmishoonete ja ladude piirkonnas. Käitluskohta
ümbritsevad vahetult sihtotstarbeta maa, tootmismaa, ärimaa ja transpordimaa sihtotstarbega
kinnistud. Lähimad elamud paiknevad käitluskohast piirist 30 m kaugusel loode ja lõuna
suunas ning umbes 70 m kaugusel ida suunas. Kuna planeeritav tegevus toimub täielikult
siseruumides ei teki lähedal asuvatele eluhoonetele häiringuid.
Tegevusel puudub oluline mõju piirkonna maakasutusele.
2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik
mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime
Käitluskoha pinnas on inimtegevusest oluliselt mõjutatud. Looduslikku mitmekesisust
käitluskohas ei esine. Käitluskoht asub kaitsmata põhjaveega alal. Ettevõtte tegevusega ei teki
ohtu põhjavee saastumiseks, kuna tegevus toimub siseruumides.
2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete
alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike,
metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus
õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade
ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest
Taotletava tegevuse mõjuala on lokaalne ega ulatu kaugemale käitluskoha piirist. Käitluskoha
läheduses ei asu Natura 2000. Lähim kaitsealune objekt – Saku mõisa park asub käitluskoha
piirist enam kui 1 km kaugusel. Lähimad kaitsealuste liikide leiukohad jäävad käitluskoha
piirist enam kui 800 m kaugusele. Ettevõtte tegevus toimub siseruumides ja ei mõjuta
ümbritseva keskkonna vastupanuvõimet.
2.3. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond
Kui ettevõte võtab häiringute vältimiseks kasutusele keskkonnaloas määratavad meetmed, on
tegevuse mõjuala lokaalne ja ei välju käitluskoha kinnistu piiridest.
3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele
Alljärgnevalt on toodud kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisuse hinnang koos
põhjenduste ja selgitustega.
3.1. Mõju suurus
Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju, kui ettevõte täidab
õigusaktidega ning keskkonnaloaga sätestatud nõudeid.
3.2. Mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus
Tegevuse võimalik mõju on lokaalne ning eeldatavalt ei välju käitluskoha piiridest, sest
ettevõtte kavandatav tegevus toimub siseruumides.
3.3. Mõju ilmnemise tõenäosus
Võimaliku mõju ilmnemise tõenäosus on väga väike, sest mõju vältimiseks vajalikud
meetmed on kasutusele võetud.
3.4. Mõju tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus
Juhul kui ettevõte täidab õigusaktidega ning keskkonnaloaga sätestatud nõudeid, ei oma
tegevus ümbritsevale keskkonnale mõju.
3.5. Mõju piiriülesus
Kavandatav tegevus ei ole piiriülese mõjuga.
3.6. Mõju Natura 2000 võrgustikule
Tegevuse mõjualale ei jää ühtegi Natura 2000 ala, mistõttu ei ole Natura-eelhindamine vajalik,
ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku aladele on välistatud.
3.7. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas
planeeritavate tegevustega
Ettevõte plaanitava tegevuse mõju on lokaalne ega oma koosmõju muude piirkonna
tegevustega.
3.8. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi
Plaanitava tegevuse tõttu ei ole ette näha ebasoodsa mõju teket, mistõttu ei ole vaja rakendada
meetmeid ebasoodsa mõju ennetamiseks, vältimiseks, vähendamiseks või leevendamiseks.
4. Eelhinnangu järeldus
Lähtuvalt eelnevast leiab Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub oluline
keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel:
• Ettevõtte territooriumil ja selle mõjualal puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad. Seega
on välistatud, et ettevõtte kavandatav tegevus võiks kas üksi või koosmõjus teiste
tegevustega avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade
kaitse‐eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaikadele. Samuti puuduvad teised
kaitstavad loodusobjektid, mistõttu puudub mõju ka nendele.
• Ettevõtte kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega
välisõhule, samuti ei ületata piirmäärasid müra ja õhusaastatuse osas, vibratsioon
puudub. Tegevusega ei kaasne koosmõju teiste tegevustega.
• Kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti
avariiolukordi või suurõnnetusi.
Keskkonnaamet leiab, et lähtudes eelhinnangu tulemustest ning KeHJS § 11 lg 81 puudub
vajadus kavandatava tegevuse erisuste ja keskkonnameetmete järele muidu ilmneda võiva
olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks (keskkonnaministri
16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ § 5 lg 2).
Keskkonnaluba
Loa registrinumber KL-526487
Loa omaja Ärinimi / Nimi ImpactPCB OÜ
andmed
Registrikood / Isikukood 17090830
Tegevuskoha Nimetus Üksnurme tee 8/3 tavajäätmete käitluskoht
andmed
Aadress Üksnurme tee 8/3, Saku alevik, Saku vald, Harju maakond
Katastritunnus(ed) 71801:005:0287
Territoriaalkood EHAK 7362
Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Üksnurme tee 8
(71801:005:0287).
Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Jäätmete käitlemine;
Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet
Registrikood 70008658
Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu
Loa kehtivuse Loa versiooni kehtima hakkamise 20.04.2026
periood kuupäev
Lõppemise kuupäev
Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
Jäätmete käitlemine
J1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed
Käitluskoha andmed
Jrk nr 1.
Nimetus Üksnurme tee 8/3 jäätmekäitluskoht
Keskkonnaregistrikood JKK3701271
Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid
Harju maakond, Saku vald, Saku alevik, Üksnurme tee 8/3 3710374 71801:005:0287 X: 6572882, Y: 537121
Plaan või kaart
Number plaanil või kaardil
J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul
Jrk nr 1.
Käitluskoha nimetus Üksnurme tee 8/3 jäätmekäitluskoht
Jäätmeliik Sissetulek Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele Väljaminek (t/a)
kokku ettevõtjatele
Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, Taaskasutatakse Kõrvaldatakse
asutustelt, isikutelt)
Kogus R-kood Kogus D-
kood
02 01 10 - Metallijäätmed 300 300 300 300 R12s
11 05 01 - Kõvatsink 30 30 30 30 R12s
12 01 01 - Mustmetalliviilmed ja -treilaastud 500 500 500 500 R12s
12 01 03 - Värvilise metalli viilmed ja treilaastud 300 300 300 300 R12s
15 01 04 - Metallpakendid 500 500 500 500 R12s
50 R4k
16 01 17 - Mustmetallid 900 900 900 50 R4k
900 R12s
16 01 18 - Värvilised metallid 900 900 900 50 R4k
900 R12s
16 01 22 01 - Mootorsõidukite katalüsaatorseadmed, mida ei ole nimetatud jäätmekoodiga 16 01 21 02* 900 900 900 900 R12s
16 02 14 - Kasutuselt kõrvaldatud seadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 16 02 09* kuni 16 02 13* 3 000 3 000 3 000 3 000 R12s
300 R4k
300 R5k
2/8
Jäätmeliik Sissetulek Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele Väljaminek (t/a)
kokku ettevõtjatele
Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, Taaskasutatakse Kõrvaldatakse
asutustelt, isikutelt)
Kogus R-kood Kogus D-
kood
16 02 16 - Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud osad, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 02 15* 4 000 4 000 4 000 4 000 R12s
400 R4k
400 R5k
16 02 98 - Muud kasutuselt kõrvaldatud seadmed ja aparaadid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 02 97* 2 000 2 000 2 000 2 000 R12s
200 R4k
200 R5k
16 06 05 - Muud patareid ja akud 210 10 200 210 200 R12y
10 R5k
16 08 01 - Kulda, hõbedat, reeniumi, roodiumi, pallaadiumi, iriidiumi või plaatinat sisaldavad kasutatud katalüsaatorid (välja arvatud 500 500 500 500 R12s
koodinumbriga 16 08 07* nimetatud katalüsaatorid)
500 R12y
17 04 01 - Vask, pronks, valgevask 1 000 1 000 1 000 1 000 R12s
100 R4k
17 04 02 - Alumiinium 1 000 1 000 1 000 1 000 R12s
100 R4k
17 04 03 - Plii 150 150 150 150 R12s
15 R4k
17 04 04 - Tsink 150 150 150 150 R12s
15 R4k
17 04 05 - Raud ja teras 1 000 1 000 1 000 1 000 R12s
100 R4k
17 04 05 01 - Raudteerööpad 300 300 300 300 R12s
30 R4k
17 04 06 - Tina 50 50 50 50 R12s
5 R4k
17 04 07 - Metallisegud 1 000 1 000 1 000 1 000 R12s
100 R4k
17 04 11 - Kaablid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 04 10* 1 000 1 000 1 000 1 000 R12s
19 01 02 - Koldetuhast eraldatud mustmetallid 800 800 800 800 R12s
19 10 01 - Raua- ja terasejäätmed 1 000 1 000 1 000 1 000 R12s
19 10 02 - Värviliste metallide jäätmed 1 000 1 000 1 000 1 000 R12s
19 12 02 - Mustmetallid 1 000 1 000 1 000 1 000 R12s
19 12 03 - Värvilised metallid 1 000 1 000 1 000 1 000 R12s
19 12 04 - Plastid ja kummi 200 200 200
19 12 12 - Muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sealhulgas materjalisegud), mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 11* 1 500 1 500 1 500
20 01 36 - Kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21*, 20 01 23* ja 20 2 000 2 000 2 000 2 000 R12s
01 35*
3/8
Jäätmeliik Sissetulek Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele Väljaminek (t/a)
kokku ettevõtjatele
Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, Taaskasutatakse Kõrvaldatakse
asutustelt, isikutelt)
Kogus R-kood Kogus D-
kood
200 R5k
20 01 39 - Plastid 700 700 700
20 01 40 - Metallid 1 000 1 000 1 000 1 000 R12s
100 R4k
J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus
Jrk Jäätmekäitlustoimingu Toimingu kood Lubatud jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Lubatud
nr nimetus jäätmekäitlustoimingu
aastane käitlusmaht
(tonni/aastas)
1. Metallijäätmete R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud Jäätmekäitlus toimub hoones sees. Jäätmed veetakse jäätmekäitluskohta (voĩ voe ̃ takse vastu käitluskohas), kaalutakse ning 9 000
käitlemine komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine vormistatakse vajalikud kaalumis- jm vastuvot̃ udokumendid.
(purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine,
granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid Vastuvõetud metallijäätmete hulgas sisaldub teisi materjale, mis eraldatakse käsitsi lõikurit, kaablikoorijat vm käsitööriistu või
ning jäätmete olemus või koostis muutub mehhanisme kasutades. Vajadusel teostatakse eelnevalt ka gabariiti lõikamine ja töötlus sorteerimis-purustusliinil, kus eraldatakse
erinevad metalliliigid (metallijäätmed sorteeritakse margilisuse järgi) ja mittemetalsed jäätmed, mis ladustatakse vastavalt
jäätmeliigile.
2. Elektri- ja R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud Jäätmekäitlus toimub hoones sees. Jäätmed veetakse jäätmekäitluskohta (voĩ voẽ takse vastu käitluskohas), kaalutakse ning 6 500
elektroonikaseadmete komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine vormistatakse vajalikud kaalumis- jm vastuvot̃ udokumendid.
käitlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine,
granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid Esmalt teostatakse seadmetelt vajadusel kinnituste, korpuste jm erinevatest materjalidest osade mehhaaniline eraldamine
ning jäätmete olemus või koostis muutub kooskõlas Keskkonnaministri 09.02.2005a määruse nr. 9 “Elektri- ja elektroonikaseadmete romude käitlusnõuded” nõuetega,
samuti teostatakse korduskasutatavate osade eraldamine ning ladustamine samas hoones sees. Vajadusel asetatakse
demonteeritava, vedelikke sisaldada võiva elektroonikaromu alla kogumisnõu, vann vms ning see vedelik kogutakse hiljem 200-
liitrisesse metallvaati või 1 m3 plastmahutisse.
Järgnevalt toimub jäätmete töötlus purustamis-sorteerimisliinil, mille käigus purustatakse ja eraldatakse materjalid (erinevad
metallid, sh. väärismetallid ja muud materjalid), mis ladustatakse vastavalt jäätmeliigile.
Edasi teostatakse sorteeritud/demonteeritud jäätmete vaheladustamine samas hoones ning seejärel vedu ning taaskasutamiseks
üleandmine vastavaid keskkonnalubasid omavale isikule.
4/8
3. Elektri-ja R5k - jäätmeteks muutunud, peamiselt anorgaanilisest materjalist Elektri- ja elektroonikajäätmete korduskasutusse suunamine: 500
elektroonikaseadmete koosnevate toodete või nende komponentide korduskasutuseks Demonteerimisel ladustatakse võimalusel eraldi korduskasutusse suunatavad seadmed, näiteks elektrimootorid (kui on
ning metallpakendite ettevalmistamine majanduslikult otstarbekas neid töökorda seada). Korduskasutuseks ettevalmistava protsessi käigus teostatavad tegevused
korduskasutusse vastavalt keskkonnaministri 08.04.2014 a määrusele nr 28 “Elektroonikaromude korduskasutuseks üleandmise nõuded”: 1)
suunamine töökorrasoleku kontroll 2) seadme osade ning kesta parandus, rooste eemaldus, mittekorras detailide asendamine jm tegevused.
Demonteerimisel ladustatakse võimalusel eraldi korduskasutusse suunatavad seadmed, näiteks elektrimootorid (kui on
majanduslikult otstarbekas neid töökorda seada). Korduskasutuseks ettevalmistava protsessi käigus teostatavad tegevused
vastavalt keskkonnaministri 08.04.2014 a määrusele nr 28 “Elektroonikaromude korduskasutuseks üleandmise nõuded”: 1)
töökorrasoleku kontroll 2) seadme osade ning kesta parandus, rooste eemaldus, mittekorras detailide asendamine jm tegevused.
Metallpakendite korduskasutusse suunamine:
Mitteohtlike ainetega määrdunud pakendid puhastatakse puhastuskaltsudega. Puhastamisele kuuluvad vaid need pakendid, millel
on visuaalselt tuvastatav sisu ja mis on kergelt puhastatavad (N. 200- liitrised pealmise kaanega vaadid, metallkonteinerid jne.).
Pakendite puhastusastet ning korduskasutuseks sobivust hinnatakse visuaalselt. Korduskasutatavad hoiuanumad müüakse tava-
või juriidilistele isikutele, mida võib tavaliselt kasutada samalaadsete vedelike/kaupade hoiustamiseks/ladustamiseks.
4. Metallijäätmete R4k - jäätmeteks muutunud, peamiselt metallidest või metalliühenditest Metallijäätmetest sorteeritakse voĩ malusel ja vajadusel välja koheselt korduskasutusse suunatavad osad/materjalid (näiteks I-talad, 1 000
korduskasutusse koosnevate toodete või nende komponentide korduskasutuseks torud, metallosad jms, mida saab kasutada nende esialgsel otstarbel näiteks ehitusettevõtetes, metallitööstustes, tavakasutuses
suunamine ettevalmistamine jne).
Korduskasutuseks ettevalmistava protsessi käigus teostatakse eelnev visuaalne kontroll ning vajadusel parandus/viimistlus
(näiteks torudel ummistuse likvideerimine, värvimine, poleerimine jne). Korduskasutuseks sobivad materjalid ladustatakse eraldi
ning realiseeritakse/müüakse kaubana.
5. Jäätmete R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine Jäätmeliikidele teostatakse käitlustoiminguna vajadusel ümberpakendamist (ladustamis- ja transpordikulude optimeerimiseks, 1 000
ümberpakkimine näiteks väiksematest pakenditest suuremasse konteinerisse ümberladustamist jms.
J4. Jäätmete ladustamine
Jrk nr 1.
Käitluskoha nimetus Üksnurme tee 8/3 jäätmekäitluskoht
Ladustamiskoht Jäätmeliigid
Number plaanil või L-EST97 koordinaadid Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele Taaskasutamisele või Üheaegne Jäätmeliik Üheaegne
kaardil ladestamisele suunamise ladustamise ladustamise
aeg kogus kogus
Tonni m³ Tonni m³
Jäätmekäitlushoone X: 6572910, Y: 537097; X: 6572857, Y: 537128; Ladustamine toimub betoonpõrandatega Transpordiks piisava koguse 650 950 02 01 10 - Metallijäätmed 20 20
X: 6572865, Y: 537143; X: 6572918, Y: 537112; tööstushoones. tekkimisel, kuid mitte kauem
11 05 01 - Kõvatsink 20 20
X: 6572910, Y: 537097 kui 3 aastat.
Hoones ladustatakse jäätmeid vastavalt 12 01 01 - Mustmetalliviilmed ja -treilaastud 20 40
vajadusele kas metallkastides, konteinerites, big- 12 01 03 - Värvilise metalli viilmed ja treilaastud 20 40
bag'ides või virnades/aunades.
15 01 04 - Metallpakendid 20 60
16 01 17 - Mustmetallid 200 200
16 01 18 - Värvilised metallid 200 200
16 01 22 01 - Mootorsõidukite katalüsaatorseadmed, mida ei ole nimetatud 200 200
jäätmekoodiga 16 01 21 02*
16 02 14 - Kasutuselt kõrvaldatud seadmed, mida ei ole nimetatud 20 60
koodinumbritega 16 02 09* kuni 16 02 13*
16 02 16 - Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud osad, mida ei ole 25 75
nimetatud koodinumbriga 16 02 15*
5/8
Ladustamiskoht Jäätmeliigid
Number plaanil või L-EST97 koordinaadid Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele Taaskasutamisele või Üheaegne Jäätmeliik Üheaegne
kaardil ladestamisele suunamise ladustamise ladustamise
aeg kogus kogus
Tonni m³ Tonni m³
16 02 98 - Muud kasutuselt kõrvaldatud seadmed ja aparaadid, mida ei ole 20 60
nimetatud koodinumbriga 16 02 97*
16 06 05 - Muud patareid ja akud 2 2
16 08 01 - Kulda, hõbedat, reeniumi, roodiumi, pallaadiumi, iriidiumi või 2 2
plaatinat sisaldavad kasutatud katalüsaatorid (välja arvatud koodinumbriga
16 08 07* nimetatud katalüsaatorid)
17 04 01 - Vask, pronks, valgevask 40 40
17 04 02 - Alumiinium 40 80
17 04 03 - Plii 20 20
17 04 04 - Tsink 20 20
17 04 05 - Raud ja teras 40 40
17 04 05 01 - Raudteerööpad 40 40
17 04 06 - Tina 20 20
17 04 07 - Metallisegud 40 60
17 04 11 - Kaablid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 04 10* 20 60
19 01 02 - Koldetuhast eraldatud mustmetallid 40 40
19 10 01 - Raua- ja terasejäätmed 40 40
19 10 02 - Värviliste metallide jäätmed 40 40
19 12 02 - Mustmetallid 40 40
19 12 03 - Värvilised metallid 40 40
19 12 04 - Plastid ja kummi 20 80
19 12 12 - Muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sealhulgas 20 60
materjalisegud), mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 11*
20 01 36 - Kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmed, mida ei 20 60
ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21*, 20 01 23* ja 20 01 35*
20 01 40 - Metallid 40 40
20 01 39 - Plastid 10 60
Seotud failid
Failid Lisa 1: ImpactPCB OÜ jäätmekäitluskoha plaan.pdf
J5. Jäätmete vedu
Vorm ei ole asjakohane
J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded
6/8
J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded
Tegevuse liigid Tehnilised nõuded Keskkonnakaitsenõuded
Kirjeldus Rakendamine
Jäätmete Jäätmetena on keelatud kokku osta ilmse kunsti- või ajalooväärtusega metallesemeid. Metallijäätmete kokkuostmine, kokkuostmise dokumenteerimine ning kokkuostul arveldamine Pidevalt
käitlemine peab vastama jäätmeseaduses sätestatud nõuetele.
Raudteerööbaste kokkuost jäätmetena on lubatud vaid teehoiutööde tegevusluba omavalt ettevõtjalt, raudteeinfrastruktuuri ettevõtjalt või keskkonnakaitseluba omavalt ettevõtjalt,
kelle õiguspärase tegevuse tulemusena on jäätmed tekkinud.
Mootorsõidukite oluliste osade kokkuost jäätmetena on lubatud vaid keskkonnakaitseluba omavalt ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena on need jäätmed tekkinud.
Elektrijuhtmete ja kaabli kokkuost jäätmetena on lubatud vaid seadusjärgset turuluba omavalt võrguettevõtjalt, tegevusluba omavalt telekommunikatsioonivõrgu operaatorilt või
keskkonnakaitseluba omavalt ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena on jäätmed tekkinud.
Elektri- ja elektroonikajäätmete käitlemisel ja ladustamisel tuleb jälgida keskkonnaministri 09.02.2005 määruse nr 9 „Elektri- ja elektroonikaseadmete romude käitlusnõuded“ nõudeid.
Elektri- ja elektroonikajäätmete korduskasutuseks ettevalmistamisel tuleb jälgida 08.07.2014 keskkonnaministri määruse nr 28 „Elektroonikaromude korduskasutuseks üleandmise
nõuded“ nõudeid.
Jäätmete Keskkonnaametil õigus kasutada ettevõtte poolt Rahandusministeeriumi kontsernikontode kooseisu pangakontole kantud finantstagatise summat käitluskohta ladustatud jäätmete Pidevalt
ladustamise käitlemise korraldamiseks ning jäätmete käitlemise kulude katmiseks juhul kui ettevõte ei täida keskkonnaloas jäätmete ladustamise kohta seatud kohustusi või lõpetab tegevuse
finantstagatis ilma käitluskohas olevaid jäätmeid üle andmata. Ettevõttel on õigus taotleda finantstagatise osalist tagastamist juhul, kui ettevõte taotleb keskkonnaloa muutmist seoses ladustamise
koguste vähendamisega. Finantstagatis tagastatakse ettevõttele täies ulatuses, kui ettevõte taotleb keskkonnaloa kehtetuks tunnistamist või keskkonnaloa kehtivusaeg lõppeb ning
jäätmekäitluskoha ladu on likvideeritud. Samuti tagastatakse ettevõttele finantstagatis täies mahus, kui ettevõte tõendab, et tal on õigus finantstagatisest vabastuse saamiseks (nt
EMAS registreering).
Jäätmete Ettevõttel on kohustus loa saamisest alates iga kolme aasta tagant esitada Keskkonnaametile uuendatud käitlushindadele ning arvutusmetoodikale vastav jäätmete ladustamise Iga kolme aasta
ladustamise finantstagatise suuruse arvutus. Arvutust saab teha keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS loa põhiandmete all. Keskkonnaamet vaatab esitatud arvutuse üle ning juhul kui uute tagant
finantstagatise arvutuste põhjal peaks finantstagatis olema suurem kui varasemalt riigi deposiitkontole kantud summa, tuleb ettevõttel kanda täiendav tagatise summa riigi deposiitkontole. Juhul kui
arvutustabeli uute arvutuste põhjal on tagatise summa väiksem kui ettevõtte poolt riigi deposiitkontole kantud summa, on ettevõttel õigus enammakstud tagatise osa tagasi saada.
esitamine
Jäätmekäitluskoha Ettevõte on kohustatud teavitama loa andjat käitise tegevuskoha kasutusõiguse lõppemisest (sh ülesütlemisest) või muutmisest viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul Kui tegevuskoha kasutusõigus Jäätmekäitluskoha
kasutusõigus pärast vastava muudatuse jõustumist või kasutusõiguse lõppemist. lõpeb või muutub ning loa andjale kinnistu
ei ole esitatud uut tegevuskoha kasutusõiguse
kasutusõigust tõendavat muutumisel
dokumenti, tunnistab loa andja
keskkonnaloa kehtetuks.
J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse
kava
Jrk nr 1.
Käitluskoha nimetus Üksnurme tee 8/3 jäätmekäitluskoht
Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine Failid
Jäätmekäitluse Jäätmekäitlushoone on ette valmistatud ning sobiv jäätmekäitluseks. Enne jäätmekäitlusega alustamist
alustamine Töötajad on juhendatud ning varustatud vajaliku tööriietuse ja töövahenditega.
Jäätmekäitluse Jäätmed tuleb üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule ning territoorium korrastada viisil, mis tagab selle piisava puhtuse kasutamaks seda uuel otstarbel või Enne jäätmekäitluse lõpetamist antud
lop
̃ etamine teiste isikute poolt. tegevuskohas
J8. Jäätmekäitluskoha seirenõuded
7/8
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
J9. Prügila või jäätmehoidla liik
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
J10. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
J11. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
J12. Põletatavate ohtlike jäätmete minimaalne massivoog
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
Loa lisad
Nimetus Manus Lisatakse digidoci
J4. Failid - ImpactPCB OÜ jäätmekäitluskoha plaan.pdf Lisa 2: ImpactPCB OÜ jäätmekäitluskoha plaan.pdf Jah
8/8