dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Transpordiamet
KorraldusAvalik

Tee ehitusloa andmine riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 58,65-58,85 asuva lõigu liiklusohtliku koha likvideerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Transpordiamet · 20. aprill 2026
Viit
1.1-3/26/265
Registreeritud
20. aprill 2026
Dokumendi liik
Korraldus
Funktsioon
1.1 Üldjuhtimine
Sari
1.1-3 Korraldused
Toimik
1.1-3/2026
Vastutaja
Kaarel Kaine (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Projekteerimise üksus)

Failid

  • 📎1.1-326265 20.04.2026 Korraldus.asice2522 KB

Sisu (failidest)

Riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 58,65-58,85 Kehtna lõigu põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang Eelhinnangu tellija: Roadplan OÜ Projekti tellija/otsustaja (KeHJS § 9 alusel): Transpordiamet Töö koostaja: Alkranel OÜ Projektijuht: Elar Põldvere Tartu 2025 Publitseerimise üldised andmed:  Töö vormistatud – 15.12.2025.  Eelhinnangu (keskkonnamõju hindamise (KMH) vajalikkuse eelhinnang (EH)) koostajad: o Elar Põldvere (Alkranel OÜ), projektijuht ja keskkonnaspetsialist. o Tanel Esperk (Alkranel OÜ), keskkonnaekspert (KMH litsents nr KMH0157). o Paula Nikolajeva (Alkranel OÜ), keskkonnakonsultant.  Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) - keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999. 2 Riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 58,65-58,85 Kehtna lõigu põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025. Sisukord Sisukord ..................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Kavandatava tegevuse lühiiseloomustus, sh seosed paikkonnaga...................................... 5 2. Paikkonna keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus ................................................... 8 2.1 Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ja arendusdokumentidega .......................................................................................................... 8 2.2 Tegevuskoha paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste aspektide järgne lühikirjeldus ......................................................................................................................... 10 3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH algatamise vajalikkus .......... 13 3.1 Maa ja maakasutus .................................................................................................... 13 3.2 Märgalad.................................................................................................................... 13 3.3 Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad .................................................... 13 3.4 Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale ............ 14 3.5 Muld ja pinnas, õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) ................................................. 14 3.6 Maavarade kasutus .................................................................................................... 15 3.7 Maastik (sh pinnavormid) ......................................................................................... 15 3.8 Looduslik mitmekesisus (loomastik, taimestik ja metsad) ja kaitstavad loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) ......................................................................................... 15 3.9 Elanikkond, inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime), mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn ......................................................... 16 3.10 Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke .................... 16 3.11 Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid ................................................ 17 3.12. KMH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise ja seire suunised.............. 17 Kokkuvõte ................................................................................................................................ 18 KMH eelhinnangu lisad:  KMH eelhinnangu lisa 1. Riigitee 15 km 58,65-58,85 Kehtna lõigu vertikaalplaneering (seisuga 11.11.2025).  KMH eelhinnangu lisa 2. Projekteerimistingimuste arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel. 3 Riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 58,65-58,85 Kehtna lõigu põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025. Sissejuhatus Käesoleva eelhinnangu objektiks on Rapla maakonnas Kehtna vallas Kehtna alevikus riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee 250-meetrise teelõigu km 58,60-58,85 põhiprojekt. Projekti eesmärk on vaadeldavale teelõigule teeületuskoha, tõstetud ristmiku ja kergliiklustee kavandamine. Riigitee 15 läbib Kehtna alevikku ning Rapla poolt tulevatel liiklejatel puudub taju asula keskkonnast, mistõttu ületatakse asulas piirkiirust ning tee ületamine on jalakäijale ohtlik. Projekti koostamisel kavandatakse piirkonda sobivaim lahendus arvestades kergliiklustee, sõidukiiruse vähendamise, ülekäigukoha ning teevalgustuse rajamise vajadust. Eelhinnangu tellijaks on Roadplan OÜ ja töö koostajaks Alkranel OÜ. Töö on koostatud Transpordiameti poolt tellitud projektile, mille koostamine toimub KMH eelhinnangu teostamise ajal. Käesolevat eelhinnangut saab eelkõige Transpordiamet (mh otsustaja) kasutada täiendava töövahendina ehitusprojektiga seonduvates ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides. Eelhinnangu protsessi abil saab otsustaja määrata KMH menetluse algatamisvajaduse. Eraldiseisva KMH hindamisega, kui eelhinnangu järgselt selle teostamisvajadus määratletakse, antaks tegevusloa andjale vajadusel mh teavet kavandatava tegevusega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ning infot sobivaima lahenduse valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut (KeHJS § 31 lg 1). KMH algatamise vajalikkuse (vt ka ptk teine lõik) osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub mh keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 ja § 12 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (kaasnev tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu), kui vastavad osapooled tuvastatakse. Eelhinnangu koostamisel lähtutakse mh Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest ja väljakujunenud praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:  ületada mõjuala keskkonnataluvust;  põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;  seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Töö koostamisel lähtutakse mh juhendist Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium, 2017) ja eelhinnangu ülesehitamisel arvestatakse ka dokumenti „KMH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine“ (Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018). Koostatud dokumendis on paralleelselt analüüsi tekstiga esitatud olulisim materjalide loetelu, st kasutatud materjalide loetelu ei dubleerita eraldi ptk „Kasutatud materjalid“ (vastav ptk seega ei kuulu käesoleva töö koosseisu). 4 Riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 58,65-58,85 Kehtna lõigu põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025. 1. Kavandatava tegevuse lühiiseloomustus, sh seosed paikkonnaga KMH eelhinnangu objektiks on Rapla maakonnas Kehtna vallas Kehtna alevikus riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee 250-meetrise teelõigu km 58,60-58,85 põhiprojekt. Projekti eesmärk on vaadeldavale teelõigule teeületuskoha, tõstetud ristmiku ja kergliiklustee kavandamine (vt ka joonist 1). Joonis 1. Kavandatava tegevuse (sinise joonega) asukoht Kehtna alevikus (alus: Roadplan OÜ, Alkranel OÜ ning Maa- ja Ruumiamet, 2025; vertikaalplaneeringu lahendus, vt eelhinnangu lisast 1). Riigitee 15, mille 2024. aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus oli Teeregistri andmetel 34061 sõidukit, läbib Kehtna alevikku ning Rapla poolt tulevatel liiklejatel puudub taju asula keskkonnast, mistõttu ületatakse asulas piirkiirust ning tee ületamine on jalakäijale ohtlik. Seejuures asuvad paremal tee poolel tõmbekeskused (põhikool, lasteaed, kauplus) ning vasakul pool kohvik ja elamurajoon, kuid jalakäijate liikumisruum Lasteaia ja Nooruse tänava vahel puudub. Seejuures on Teeregistri2 andmetel toimunud viimase 10 aasta jooksul vaadeldaval lõigul üks registreeritud liiklusõnnetus sõidukiga küljelt kokkupõrke tagajärjel 02.07.2023 kilomeetripunktis 58,855. Transpordiameti 17.10.2025 korraldusega nr 1.1-3/25/649 anti käesoleva eelhinnangu objektiks oleva projekti projekteerimistingimused3. Tingimustele andsid eelneva sisendi 1 Teelõigu keskmisest ööpäevasest liiklussagedusest moodustavad 95% sõidu- ja pakiautod, 2% veoautod ja autobussid ning 3% autorongid. Allikas 2 Maa- ja Ruumiamet. (2025). Transpordiameti Teeregistri rakendus. Punkt-temaatika: Liiklusõnnetused. Allikas 3 Transpordiamet. (2025). Projekteerimistingimuste andmine riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 58,60-58,85 lõigu ehitusprojekti koostamiseks. Allikas 5 Riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 58,65-58,85 Kehtna lõigu põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025. Keskkonnaamet, Muinsuskaitseamet ning Telia Eesti AS (vt ka KMH eelhinnangu lisa 2). Järgnevalt on esitatud käesoleva eelhinnangu mõistes olulisem teave:  Keskkonnaamet 26.09.2025 kirjaga nr 6-2/25/18061-2 leidis, et kuigi Kehtna mõisa pargis on registreeritud II kaitsekategooria liikide põhja-nahkhiire ja veelendlase leiukohad, on projekti võimalik koostada viisil, et kavandatav tegevus ei kahjustaks pargi kaitse-eesmärki ja seisundit. Keskkonnaamet palus arvestada Kehtna mõisa parki kaitse-eesmärki ning mõju nahkhiirtele;  Muinsuskaitseamet 29.09.2025 kirjaga nr 8-1/24-006/15852-1 toonitas, et planeeritav teelõik asub osaliselt riiklikult kaitstava kultuurimälestise Kehtna mõisa park (reg nr 15199) ala. Pargi servas on olnud omaaegne piirdeaed, millest on säilinud üksikud lagunevad müürijupid või jäljed pinnases. Seetõttu on vaja projekti koostamise käigus täpsustada piirdemüüri kulgemisjoon (märkida joonisele, kui see jääb projektala piiresse) ja tagada kiviaia säilivus algses asukohas, vajadusel näha ette selle markeerimine. Vajadusel küsida hinnangut Muinsuskaitseameti maastikuarhitektilt juba projekteerimise käigus.  Telia Eesti AS 19.09.2025 kirjaga nr EC.1-5.1/1427-1 toonitasid, et vaadeldava teelõigu projekteerimisalas paiknevad Teliale kuuluvad siderajatised ning siderajatiste kaitsmiseks, säilimiseks või ümberehitamiseks tuleb võtta Telia kaudu tehnilised tingimused. Tegutsemiseks siderajatiste kaitsevööndis, tuleb see kooskõlastada järelevalvega ja võtta selleks vastav tegutsemisluba Telia kaudu. Projektiga (teeületuskoht, tõstetud ristmik ja kergliiklustee) projekteeritakse (arvestades mh eelnevalt esitatud seisukohti) meetmed, mis aitaksid parandada lubatud sõidukiirusest kinnipidamist Lasteaia tänava ja Pargi allee ristmikul ning määratakse tehniliselt vajalik teemaa. Muuhulgas nähakse ette rekonstrueerimisega muutuva tänavavalgustuslahenduste ümberehitus, tagamaks valgustuse terviklahendust. Teede püsikatend projekteeritakse kasutusajaga vähemalt 20 aastat ning tagatakse vete piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt. Lahenduste aluseks on ka topo-geodeetilised ning geotehnilised uuringud. Põhiprojekti teedeehitusliku osa seletuskirja4 kohaselt projekteeritakse jalgratta- ja jalgtee katte laiuseks 3,0 m, tugevdatud alusel haljastusega tugipeenra laiuseks 0,25 m ning haljastatud ohuriba asfaltkatte servast 5,0 m. Plaanilahenduse kohaselt likvideeritakse Lasteaia tn ristumiskohas sisekurvi (PK 586+02…PK 587+11) laiendus liikluse rahustamise eesmärgil. Asfaldiservad lõigatakse kitsamaks ning rajatakse nõuetekohased tugipeenrad. Projekteeritud on tõstetud ristmik tugimaantee, Lasteaia tee ning Pargi allee ristmikualale. Tõstetud ristmiku kõrgus on 10 cm, kaldosade pikkus on piki maanteed 2,5 m, Lasteeaia teel ja Pargi alleel 1,0 m. Lasteaia tee mõlemasse serva ning Pargi allee põhjapoolsesse serva rajatakse tardkividest kitsendussaared kõrgusega 3 cm. Pargi allee kitsaste olude tõttu muudetakse liiklus alleel ühesuunaliseks, suunaga maanteest eemale. Projektlahenduse Lasteaia tänavaga kokku viimisel likvideeritakse nihe olemasoleva jalgtee äärekivi ja kitsendussaare äärekivi vahel ning ristmiku serv viiakse sujuvalt kokku olemasoleva jalgtee servaga. Projekteeritud jalgratta- ja jalgtee algab olemasolevast teeületuskohast Pargi alleel ning pargi nurka, tõstetud ristmikualale, on projekteeritud teeületuskoht. Ülejäänud jalgratta- ja jalgtee kulgeb paralleelselt tugimaanteega selle vasakus servas. Kinnistute Viljandi maantee 1 ja 3 esisel alal rekonstrueeritakse olemasolev eraldussaar, mida mööda on ette nähtud kergliiklejate liiklemine. Eraldussaarele rajatakse teeületuskoht üle tugimaantee. Liikluse rahustamise 4 Roadplan OÜ. (02.12.2025). Riigitee 15 km 58,65-58,85 Kehtna lõik. Teedeehituslik osa. Põhiprojekt. Töö nr 25033. 6 Riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 58,65-58,85 Kehtna lõigu põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025. eesmärgil rajatakse maanteele, Nooruse tn 2 juurde (PK 588+41-588+52), 10 cm kõrgune künnis kaldaosade pikkusega 2,5 m. Projekteerimise jaoks teostati vaadeldaval lõigul ERC Konsultatsiooni OÜ5 poolt ka kergliiklejate loendus, eesmärgiga selgitada välja ülekäigukoha kasutatavus, hindamaks kavandatava teeületuskoha spetsiaaloptikaga valgustamise vajadust. Loendustöö aruande kohaselt on Lasteaia ja Nooruse tn vahelisel teelõigul tuvastatav üks ületuskoht (joonisel D), samas liiguvad inimesed nii nagu parem tundub – tihtipeale põiki üle tee erinevates kohtades (joonisel A, B, C ja E; vt ka joonist 2). Kokku registreeriti vaadeldaval lõigul 224 kergliiklejat, kellest 77% moodustasid jalakäijad, 14% jalgrattaga ja 8% tõukerattaga liiklejad. Sõiduteed ületas loetletutest 187 liiklejat ning peamiselt alal D (keskmiselt 33 in/päevas), teistes kohtades oli teeületuste arv keskmiselt 5-11 in/päevas. Keskmiselt ületas teelõiku 62 inimest päevas. Joonis 2. Loenduspunktide asukohad ja tee ületuste peamised kohad (ERC Konsultatsiooni OÜ, 2025) 5 ERC Konsultatsiooni OÜ. (2025). Riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 58,60-58,85 lõigu põhiprojekti koostamine. Kergliiklejate loendus. Aruande nr ERC/18/2025. 7 Riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 58,65-58,85 Kehtna lõigu põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025. 2. Paikkonna keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus Peatüki koostamisel on mh arvestatud käesoleva töö ptk 1, juhendmaterjalides ning avalikult ja erialaselt kasutatavates andmebaasides (nt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur, 05.12.2025) ning Maa- ja Ruumiameti kaardirakendused) sisalduvat teavet (Kehtna aleviku osas, mis on üks valla keskustest (üks alev, viis alevikku ja üks küla)). 2.1 Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ja arendusdokumentidega Alljärgnevalt (ptk 2.1) on esitatud ülevaade peamistest (arvestades mh tegevuse iseloomu) ja asjakohastest strateegilistest planeerimisdokumentidest ja arengudokumentidest paikkonna osas. Vastavale infole järgneb paikkonna muude asjakohaste aspektide kirjelduste osa (vt ptk 2.2). Rapla maakonnaplaneering (2018) – Kehtna alevik on linnalise asustusega ala, mis on määratletud eesmärgiga luua kompaktsed linnalise elukvaliteediga alad, kuhu ka kahaneva rahvaarvu tingimustes koonduvad töö- ja elukohad. Erinevate funktsioonide koondamise kõrval tähtsustatakse ka linnaruumi kvaliteeti, harmoonilisust ja inimmõõtmelisust. Soodustatakse mh erinevaid liikumisvõimalusi, koos läbimõeldud ruumilahenduste ja tänavavalgustusega. Projekteeritav kergliiklustee lõik jääb Kehtna-Kalbu kohaliku tähtsusega väärtuslikule maastikule (vt ka joonist 3), mille ühtedeks väärtusteks on Kehtna mõis ja park. Maastike säilitamiseks ja väärtuste suurendamiseks on seatud suuniseks (esitatud siinkohal asjakohased) - säilitada traditsioonilisi maastikuelemente ja -struktuure ning vaateid väärtuslikele maastikuelementidele. Joonis 3. Kehtna-Kalbu väärtuslik maastik (triibutatud) kavandatava tegevuse (tumesinisega) alal (alus: Roadplan OÜ ning Maa- ja Ruumiamet, 2025) 8 Riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 58,65-58,85 Kehtna lõigu põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025. Raplamaa arengustrateegia 2035+ (2022) – Raplamaa tehnilise taristu ja liikuvuse ühe väljakutsena on toodud kergliiklusteede ebaühtlus ning kohalike elanike poolne ootus edasisele arengule. Arengustrateegia strateegiline eesmärk nr 13 on hea kvaliteediga teedevõrk maakonnas, mille põhisuund on tagada kvaliteetsed ja ohutud liikumisvõimalused maanteetranspordile ja kergliiklusele. Eesmärgi täitmiseks on seatud tegevussuund 13.2 - vajadustele vastav ja ohutu kergliiklusteede võrgustik. Kehtna valla üldplaneering (2023) – Kehtna alevik on tiheasustusala, kus ühe üldise kasutus- ja ehitustingimusena on toodud nõue lähtuda kvaliteetse elukeskkonna loomise vajadusest. Kavandatav kergliiklustee lõik asub Kehtna-Kalbu kohaliku tähtsusega väärtuslikul maastikul, millele on seatud üldised tingimused ala säilimiseks ja väärtuste suurendamiseks, mis on üle võetud Raplamaa maakonnaplaneeringust (käsitletud ülal) ning siinkohal ei dubleerita. Kavandatav kergliiklustee lõik asub osaliselt Kehtna mõisasüda miljööväärtuslikul alal (vt ka joonist 4), mille väärtusteks on Kehtna mõis, selle kõrvalhooned ning park. Üldplaneeringuga on seatud tingimused miljöö säilimiseks, mh esmalt lähtuda muinsuskaitseseadusest (lähtuvalt asjaolust, et alal asub mitmeid riiklikul tasemel kaitstavaid mälestisi) ning seejärel arvestada kohalikul tasemel seatud tingimustega, mis aga kavandatava tegevuse iseloomust lähtuvalt pole asjakohased. ÜP-ga ei ole muudetud ka Kehtna alevik Viljandi mnt 1a krundi detailplaneeringu (DP, 2004; vt ka joonist 4) eesmärke. Toonase DP koostamine oli tingitud soovist rajada alale büroohoone, garaaž-töökoda ning majutus- ja toitlustushoone. DP on osaliselt realiseeritud, kavandatav tegevus ei takista aga selle edasist realiseerumist. Joonis 4. Kehtna mõis (vasakul), Viljendi mnt 1a planeering (paremal). Vasakul - Kehtna mõisasüda miljööväärtusliku ala (triibutatud) paiknemine kavandatava kergliiklustee (sinisega) suhtes. Paremal - kergliiklustee (sinisega) paiknemine Kehtna alevik Viljandi mnt 1a krundi detailplaneeringu ala suhtes (alus: Roadplan OÜ ning Maa- ja Ruumiamet, 2025) Kehtna valla arengukava 2035 (2023) – arengukava üheks suunaks on teede ja tänavate korrastamise eesmärk, mis mh hõlmab ka kergliiklusteede võrgustiku arendamist. 9 Riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 58,65-58,85 Kehtna lõigu põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025. 2.2 Tegevuskoha paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste aspektide järgne lühikirjeldus Käesolevas alampeatükis tuuakse välja eelkõige täiendavat teavet infole, mis on koondunud eelnevatesse peatükkidesse (mh ptk 1 ning ptk 2 sissejuhatav osa ja 2.1). Teabe koondamisel on lähtutud tegevuse iseloomust ja võimaliku tegevuskoha paikkonna eelduslikult tundlike objektide parameetritest, võttes võimalikuks mõjualaks 25 m raadiuse. Eelhinnangu objektiks olevat kergliiklustee lõiku kavandatakse Rapla maakonda, Kehtna valda, Kehtna alevikku (tiheasustusala), kus valla kodulehe6 andmetel elas 01.01.2025 seisuga 1079 elanikku. Kergliiklustee lõik on planeeritud külgnema ning ületama riigiteed 15 Tallinn- Rapla-Türi tee (29202:001:0001; transpordimaa 100%). Kavandatav lõik asub osaliselt riigiteemaal, ärimaa sihtotstarbega Viljandi mnt 1 (29201:001:0853) ja Viljandi mnt 1a (29202:001:0029) kinnistutel ning üldkasutatava maa sihtotstarbega Kehtna pargis (29301:001:0167). Lähim eluhoone, 8 korteriga elamu aadressil Nooruse 2 (29202:001:0054; 100% elamumaa), asub kavandatavast tegevusest ligikaudu 23 m kaugusel. Käesoleva eelhinnangu objektiks oleva põhiprojekti raames viidi OÜ Reaalprojekt poolt läbi geotehniline pinnaseuuring7, mille kohaselt koosneb pinnakate vaadeldaval alal glatsiaalsetest pinnastest, mis on kaetud täitematerjali ja pindmise mullakihiga. Üldgeoloogiliste andmete kohaselt moodustab aluspõhja Siluri ladestu lubjakivi ja savikas dolokivi. Uuritud ala pinnas kihi kaupa ülevalt alla on järgnev: a) asfalt – teekatte paksus 23 cm; b) lubjakivikillustik – asfaldi all 7 cm; c) muld – sõidutee kõrval rajatud uuringupunktides paksusega 0,05-1,10 m; d) kruusane liiv – moodustab tee mulde, lubjakivikillustiku aluse kihina lasub 30 cm sügavusel paksusega 35 cm, sõidutee kõrval maapinnast 5-10 cm sügavusel paksusega 10-50 cm; e) orgaanikaga mölline liiv – kahes uuringupunktis (nr 1 ja 2) tee mulde all maapinnast 0,6-0,65 m sügavusel 0,65-0,8 m paksuse kihina; f) mölline peenliiv – enamikes uuringupunktides maapinnast 0,05-1,4 m sügavusel 0,3- 0,5 m paksuse kihina; g) mölline liivmoreen – looduslik aluspinnas, uuringupunktides nr 1 ja 2 maapinnast 1,6- 1,7 m sügavusel ning läbiti kuni 0,9 m paksuselt. Geotehnilise pinnaseuuringu tööde tegemisel esines vett kahes uuringupunktis (nr 1 ja 2), kus see asus maapinnast 2,45 m sügavusel. Kõrgveeperioodil võib maksimaalne pinnasevee tase tõusta kuni 0,5 m mõõdetud veetasemest kõrgemale ehk 1,95 m sügavusele. Pinnasevesi toitub alal põhiliselt sademetest ning vee äravool toimub ida suunas mööda Pargi oja Rõue jõe poole. Lisaks leiti, et olemasoleva maantee mulde, mis koosneb valdavalt kruusasest liivast ja lubjakivikillustikust, dreenimistingimused ei ole täidetud. Seejuures mulde all säilinud looduslikud orgaanikaga möllise liiva ja möllise peenliiva kihid esinevad külmumissügavusel. Uuringu seletuskirjas toonitati, et veeküllastunud peeneteraline liiv on tundlik dünaamilistele ja hüdrodünaamilistele mõjutustele (ebavesiliiva oht), st vajab kindlustamist. Maa- ja Ruumiameti 1:400 000 geoloogilise kaardi andmetel on põhjavesi piirkonnas nõrgalt kaitstud. 6 Kehtna Vallavalitsus. (2025). Sümboolika, tutvustus, asukoht. Allikas (09.12.2025) 7 Reaalprojekt OÜ. (2025). Riigitee 15 Tallinn – Rapla - Türi KM 58,60-58,85 põhiprojekt. Geotehniline pinnaseuuring. Töö nr GL25053. 10 Riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 58,65-58,85 Kehtna lõigu põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025. Kavandatav kergliiklustee ulatub osaliselt Kehtna mõisa pargi kaitsealale (KLO1200279, vt ka joonist 5) ning II kaitsekategooria loomaliikide põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii) ja veelendlase (Myotis daubentonii) leiualadele (park üldiselt - lähtuvalt LKS § 53 lg 1 ei esitata täpsemaid II kaitsekategooria liikide leiualasid). Pargi kaitse-eesmärgiks on ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt ja esteetiliselt väärtusliku pargipuistu ja maastikuilme ning pargi- ja aiakunsti kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega ning kaitsealuste liikide ja kaitsealuste looduse üksikobjektide kaitse8. Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuskava9 kohaselt on põhja-nahkhiir ja veelendlane Eestis paiksed ning laialt levinud. Põhja-nahkhiir ja veelendlane kasutavad talvituspaikadena koopaid, keldreid ja hooneid. Suviste varjepaikadena kasutab põhja-nahkhiir puuõõnsuseid ja hooneid, veelendlane aga puuõõnsuseid ja keldreid. Toitumispaikadeks on mõlemal lagendikud, veekogud ja kaldaäärsed alad, metsad või pargid, põhja-nahkhiirel veel ka asulas hoonete ümbruses. Nahkhiirlaste kaitse tegevuskava kohaselt ohustavad nahkhiirlasi üldiselt (mitte liigipõhiselt) talvitumispaikade hävimine ja kvaliteedi langus, suviste elupaikade hävimine ja kvaliteedi langus, hukkumine tuuleparkides ja liikluses, keskkonnamürgid, valgusreostus ning looduslikud mõjutegurid (vt ka tabelit 1). Tabel 1. Eesti nahkhiirefaunat ohustavad tegurid ning hinnang nende mõjule (Keskkonnaamet, 2017) Ohutegur Kaalukus Eestis Talvitumispaikade hävimine ja kvaliteedi langus Talvitumispaikade renoveerimine, rekonstrueerimine ja lammutamine keskmine Häirimine talvitumispaikades keskmine Talvitumispaikade prahistamine väike Suviste elupaikade hävimine ja kvaliteedi langus Suvisteks varjepaikadeks olevate ehitiste rekonstrueerimine ja lammutamine väike Metsade majandamine väike Hukkumine tuuleparkides ja liikluses suurenev Keskkonnamürgid teadmata Valgusreostus väike Looduslikud mõjutegurid Kisklus potentsiaalselt väike Haigused väike Abiootilised tegurid väike Lisaks eeltoodule asub kavandatav kergliiklustee kitsendusi põhjustavate objektide mõjualas, täpsemalt Telia Eesti AS maa-aluste sideehitiste ning Elektrilevi OÜ maa-aluste elektrimaakaabelliinide mõjualas. Kavandatav kergliiklustee jääb ühtlasi Kehtna mõisa peahoone, mõisa pargi, mõisa valitsejamaja, mõisa tall-tõllakuuri, mõisa sepikoja, mõisa kaalurehi, mõisa laut 1, mõisa laut 2, mõisa meierei, mõisa vankrikuuri, mõisa viinavabriku, mõisa viinakeldri, mõisa härjatalli, mõisa teenijatemaja, mõisa ait-kuivati ja mõisa jääkeldri kinnismälestiste ühisesse kaitsevööndisse10 (vt ka joonis 6). Pärandkultuuriobjekte alal ei asu. 8 Vabariigi Valitsuse 28.07.2025 määrus nr 59 “Kaitsealuste parkide, puistute ja arboreetumite kaitse-eeskiri”, (RT I, 30.07.2025, 3). Allikas (09.12.2025) 9 Keskkonnaamet. (2017). Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuskava. Allikas 10 Kultuuriministri 24.08.2005 käskkiri nr 265 “Kultuurimälestiseks tunnistamine, kultuurimälestiseks olemise lõpetamine ja kaitsevööndi määramine”, RTL 2005, 93, 1423. Allikas 11 Riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 58,65-58,85 Kehtna lõigu põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025. Joonis 5. Kavandatava kergliiklustee paiknemine Kehtna mõisa pargi kaitseala suhtes (alus: Roadplan OÜ ning Maa- ja Ruumiamet, 2025; EELIS, 05.12.2025) Joonis 6. Kitsenduste mõjualad kavandatava tegevuse alal (Maa- ja Ruumiamet, 2025) 12 Riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 58,65-58,85 Kehtna lõigu põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025. 3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH algatamise vajalikkus Tegevuse elluviimisega seonduva analüüsimisel arvestatakse mõju (otsene või kaudne) suurust ja ruumilist ulatust (nt geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust ehk tõenäosust, tugevust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju ning õnnetuste esinemise võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada). Alljärgnev kirjeldab, kui tuvastatakse, tegevuse elluviimisega seotud olulisi keskkonnaprobleeme ehk negatiivseid mõjusid (mh koos muude mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja mõjude (ebasoodne olustik) tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise täiendavaid võimalusi (määratakse vajadusel). Teemad (sh KeHJS § 61 lg 5 põhjal): 1) maa ja maakasutus; 2) märgalad; 3) jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad; 4) veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale; 5) muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale); 6) maavarade kasutus; 7) ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke; 8) maastik (sh pinnavormid); 9) looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad); 10) elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn; 11) suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid. Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud alampeatükkide kaupa. Peatükkide sisustamisel on arvestatud mh ptk-s 1–2 toodud teavet. Peatükis 3.12 võetakse kokku tulemused ehk antakse suunised KMH algatamise vajalikkuse või mittevajalikkuse osas. 3.1 Maa ja maakasutus Kavandatava kergliiklustee rajamine ei mõjuta maad ja maakasutust pikemas perspektiivis, sh seda, mis on paikkonnas, negatiivselt. Kergliiklustee rajamine mõjub pigem positiivselt piirkonna väärtustele, mis võimaldab mh ohutumat külastatavust ka Kehtna mõisakompleksi osas. Kergliiklustee rajamise käigus seatakse maakasutusele ajutisi piiranguid, mis on tööde teostamise ajal vältimatud, nagu näiteks liikluskorralduslikud muudatused. Tööde teostamise aegsed aspektid ei ole siiski sellised, mis nõuaksid KMH menetlusprotsessi algatamist. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid. 3.2 Märgalad Ehitusprojektiga seotud alal puudub seos märgaladega, mistõttu puudub ka mõju eeldus. 3.3 Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad Ehitusprojektiga seotud alal puudub seos jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja/või kallastega, mistõttu puudub ka mõju eeldus. 13 Riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 58,65-58,85 Kehtna lõigu põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025. 3.4 Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale Merekeskkonnaga seos puudub, mistõttu puudub ka mõju eeldus. Vaadeldaval alal on põhjavesi nõrgalt kaitstud. Kavandatava tegevuse elluviimisel on arvestatud, et tagatakse pinnase ja põhjavee kaitse, st tuleb järgida ehitusaegseid meetmeid (toodud allpool). Tarbevee kaeve võimalikus mõjualas pole. Sademeveed juhitakse sõidutee kõrval asuvatele haljasaladele ja kraavidesse. Kergliiklustee ning sõidutee vahele on projekteeritud drenaaž äravooluga üle maantee asuvasse kraavi, maantee alt läbiminek lahendatud kinnisena. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid. St täiendamist või lisameetmeid ei vaja ka juba projektis seatud meetmed, mis on järgnevad (esitatud siinkohal asjakohased):  tööde käigus tuleb vältida saasteainete sattumist keskkonda (sh põhjavette). Kütused ja õlid peavad olema ladustatud viisil, mis välistab võimalikud lekked. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste lähedal.  ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kraavidest kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine kraavide lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja vette. Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.  ehitustööde teostamisel tuleb valmis olla hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutseda. Keskkonnaohtlikest õnnetusjuhtumitest tuleb teavitada mh Päästeametit ja Keskkonnaametit. 3.5 Muld ja pinnas, õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) Kavandatava tegevuse elluviimine ei mõjuta mulla ja pinnase, õhu ja kliima (sh oht keskkonnale) aspekte vastavas ümbruskonnas negatiivselt. Kergliiklustee alusel alal on vajalik loodusliku pinnase ja mullakihi eemaldamine ja tee aluses osas, kus veel ei ole tehislikke pinnakatteid kasutatud, hävib looduslik pinnas paratamatult. Kuid arvestades kergliiklustee väikest laiust ja selle paiknemist paralleelselt olemasoleva maanteega, ei kaasne antud asjaoluga olulist mõju. Kergliiklusvahendite kasutamisel ei paisata välisõhku saasteaineid ega kasvuhoonegaase. Kergliiklustee kasutamisega kaasneb mõningane kasvuhoonegaaside emissiooni vähenemine, sest tee võimaldab teatud piirideni asendada kohalikku liiklust saastevaba jalg- ja jalgrattaliiklusega, mis on korraldatud senisega võrreldes ohutumalt. Jala ja jalgrattaga liiklejaid ei ohusta ka autoliikluse väiksemast sujuvusest (suurenev aeglustus ja kiirendussündmuste hulk, teekõrgendiku juures) tuleneda võiv minimaalne õhusaaste suurenemine, mh tagatud piisavad hajumistingimused. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid. 14 Riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 58,65-58,85 Kehtna lõigu põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025. 3.6 Maavarade kasutus Projektala ei asu teadaolevalt maavararessurssidel (maardlad). Objekti jaoks kasutatav ehitusmaterjal on tarbitud eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid sellistele ressurssidele või teistele, kes neid tarbida võiksid. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid. 3.7 Maastik (sh pinnavormid) Kavandatav kergliiklustee lõik asub täies ulatuses Kehtna-Kalbu kohaliku tähtsusega väärtuslikul maastikul, mille ühtedeks väärtusteks on Kehtna mõis ja liigirohke mõisa park tiikidega. Maastike säilitamiseks ja väärtuste suurendamiseks on seatud suuniseks (esitatud siinkohal asjakohased) – säilitada traditsioonilisi maastikuelemente ja -struktuure ning vaateid väärtuslikele maastikuelementidele. Kavandatava tegevuse elluviimisega vastava suunisega vastuolu ei teki. Kergliiklustee rajatakse juba olemasoleva maantee kõrvale, sellega paralleelselt, mistõttu ei muudeta piirkonna maastikku ega pinnavorme oluliselt negatiivselt ega mõjutata ka väärtusliku maastiku säilimist negatiivselt ega vähendata ka selle väärtust. Seejuures arvestades, et kavandatav kergliiklustee lõik jääb valdavalt Kehtna-Kalbu väärtusliku maastiku väärtustest – Kehtna mõisast ja mõisapargist, teisele poole maanteed. Üldises mõistes suurendab kergliiklustee rajamine piirkonna väärtust, kuna võimaldatakse jalgsikäijatel ja jalgratturitel ohutumalt liikuda, sh väärtuslike objektide juurde. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid. 3.8 Looduslik mitmekesisus (loomastik, taimestik ja metsad) ja kaitstavad loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) Kavandatav kergliiklustee ulatub osaliselt Kehtna mõisa pargi kaitsealale (KLO1200279) ning II kaitsekategooria loomaliikide põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii) ja veelendlase (Myotis daubentonii) leiualadele. Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuskava11 kohaselt ohustavad nahkhiirlasi üldiselt (mitte liigipõhiselt) talvitumispaikade hävimine ja kvaliteedi langus, suviste elupaikade hävimine ja kvaliteedi langus, hukkumine tuuleparkides ja liikluses, keskkonnamürgid, valgusreostus ning looduslikud mõjutegurid. Põhiprojektiga lahendatakse teede rekonstrueerimisele ette jääva olemasoleva valgustuse ümberehitus, tagamaks olemasoleva valgustuse terviklahendust. Nahkhiirlaste kaitse tegevuskava kohaselt häirib nahkhiiri enim öine liiga intensiivne valgustus, kuna see võib ligi meelitada ka röövlinde. Küll aga võivad üksikud lambid alal, kus leidub küllalt rohelust, olla nahkhiirtele ka kasulik, kuna valgus meelitab ligi putukaid (toitumiseks). Ptk 1 alusel juhtis Keskkonnaamet juba projekteerimise tingimuste andmise etapis tähelepanu nahkhiirte esinemisele pargis ning projekteerimise raames on vastavate liikidele sobivate lahenduste loomisega ka arvestatud (madalad (< 10 m) valgustid, enamus ehk jalgtee valgustid värvustemperatuuriga ≤ 3000 K). Lisaks jääksid valgustid välja ka mõisa pargi alalt ning valitud valguslahendus ei tekita ümbruskonnas valgusreostust (valgusarvutused teostatud seda vältivalt). Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid. 11 Keskkonnaamet. (2017). Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuskava. Allikas 15 Riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 58,65-58,85 Kehtna lõigu põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025. 3.9 Elanikkond, inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime), mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Lähim eluhoone, 8 korteriga elamu aadressil Nooruse 2 (29202:001:0054; 100% elamumaa), asub kavandatavast tegevusest ligikaudu 23 m kaugusel. Kavandatava tegevuse elluviimisel võib ehitusaegsel perioodil jõuda kortermaja elanikeni tavapärasest kõrgem mürafoon, kuid mis lõpeb ehitustegevuse lõppedes. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 alusel tuleb ehitusmüra II kategooria (mh elamute) alal piirväärtusena rakendada ajaperioodil 21.00-7.00 mürataset 45 dB. Antud nõudega on põhiprojektis ka arvestatud. Kehtivate nõuete täitmine on vägagi tõenäoline, kuid teatavaid ja lühiajalisi häiringuid ei saa täielikult välistada. Muuhulgas sätestab keskkonnaseadustiku üldosa seadus § 10, et olulist keskkonnahäiringut tuleb taluda, kui tegevus on vajalik ülekaaluka huvi tõttu, puudub mõistlik alternatiiv ja olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud vajalikud meetmed. Kavandatav kergliiklustee seondub kultuuriväärtuslike objektidega (vt ptk 1 ja 2.2). Muinsuskaitseamet toonitas 29.09.2025 kirjaga nr 8-1/24-006/15852-1, et Kehtna mõisa pargi servas on olnud omaaegne piirdeaed, millest on säilinud üksikud lagunevad müürijupid või jäljed pinnases. Seetõttu on vaja projekti koostamise käigus täpsustada piirdemüüri kulgemisjoon (märkida joonisele, kui see jääb projektala piiresse) ja tagada kiviaia säilivus algses asukohas, vajadusel näha ette selle markeerimine. Vajadusel küsida hinnangut Muinsuskaitseameti maastikuarhitektilt juba projekteerimise käigus. Põhiprojekti koostamisel järgiti Muinsuskaitseameti poolt esitatud suuniseid (mh täpsustati piirdemüüri asetust) ning novembri kuus kooskõlastas projektlahenduse ka Muinsuskaitseamet. Vibratsiooni, valguse, soojuse ega kiirguse häiringud ei ole käesoleval juhul aktuaalsed. Samuti ei leidu vaadeldaval alal pärandkultuuriobjekte. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid. St täiendamist või lisameetmeid ei vaja ka juba projektis seatud meede, mis on järgnev (esitatud siinkohal asjakohane):  ehitus- või puurimistööde ajal tuleb vältida liigse müra ja vibratsiooni tekitamist. Potentsiaalselt müra- ja vibratsioonirikkad tööd tuleb planeerida päevasele ajale. Ajavahemikule 21.00-07.00 on Keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud ehitusmüra piirväärtuseks 45 dB. Kui vältimatuid mürarikkaid töid tuleb ette tihemini kui kahel päeval nädalas, tuleb selliste tööde kestusest teavitada kõiki lähedal asuvaid elanikke ja õppeasutusi. 3.10 Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke Kavandatava tegevuse elluviimine ei mõjuta ressursikasutuse (sh energiakasutuse), jääkide, heidete ja jäätmetekke aspekte oluliselt negatiivselt. Küll aga on vaja ehitustööaegsete ohtude esinemise võimalusi vastavale teemavaldkonnale täiendavalt minimeerida (projektis kajastatud meetmete loetelu antud allpool). Tööde teostamise aegsed aspektid ei ole sellised, mis nõuaksid KMH menetlusprotsessi algatamist. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid. St täiendamist või lisameetmeid ei vaja ka juba projektis seatud meetmed, mis on järgnevad (esitatud siinkohal asjakohased):  tööde piirkonnas peavad olema piisavalt suured prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmed tuleb koguda kokku liigiti. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Kõik ehitustööde ajal 16 Riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 58,65-58,85 Kehtna lõigu põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025. ajutiselt hõivatud tööpiirkonnad tuleb tööde lõppedes taastada nende endises seisukorras.  ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda vastavale ettevõttele, kellel on olemas jäätmeluba ohtlike jäätmete taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks.  tagada jäätmeseaduses, Kehtna valla jäätmehoolduseeskirjas ja keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ toodud nõuete järgimine. 3.11 Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe) ega ka riigipiiriüleseid mõjusid. Tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda, arvestades mh ka tegevuse mastaabiga. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid. 3.12. KMH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise ja seire suunised Eelhinnang on menetlusetapiks, mille alusel otsustatakse KMH algatamine või algatamata jätmine. Lähtudes ptk-s 3.1–3.11 esitatud infost, ei ole projekti ja selle realiseerimisega olulise negatiivse ehk ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist ette näha. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada peatükkides 3.4, 3.9 ja 3.10 toodud ning juba projektis sätestatud meetmeid. Eraldi täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks. Eeltoodu alusel asub eelhinnangu teostanud meeskond seisukohale, et KMH protsessi algatamiseks vajadus puudub. Käesolev dokument on otsustajatele (siinkohal eelkõige Transpordiametile) siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks. Otsustaja saab otsustada ka dokumentides esitatud tingimuste/soovituste/suuniste rakendamise üle. Enne KMH algatamise või algatamata jätmise üle lõplikku otsustamist, tuleb vastava otsuse eelnõu ja eelhinnangu osas küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt, nende olemasolul. Projekti koostamisel on juba koostööd tehtud eri ametkondade jt isikutega (vt ka eelhinnangu ptk 1 ja 3.9). Eelhinnangu läbiviimisel ei ilmnenud märkimisväärseid uusi asjaolusid, mis täiendaksid varasema koostööga omandatud teavet. Seega edasise otsustusprotsessi täpsem suunamine ja korraldamine on otsustaja ehk Transpordiameti pädevuses. Võimaliku laekuva tagasiside tulemusi saab otsustaja kajastada vähemalt lõpliku otsuse teksti formuleerimisel enne otsuse vastuvõtmist. 17 Riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 58,65-58,85 Kehtna lõigu põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025. Kokkuvõte Käesoleva keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu (EH) objektiks oli Rapla maakonnas Kehtna vallas Kehtna alevikus riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee 250-meetrise teelõigu km 58,60-58,85 põhiprojekt. Projekti eesmärk on vaadeldavale teelõigule teeületuskoha, tõstetud ristmiku ja kergliiklustee kavandamine. Riigitee 15 läbib Kehtna alevikku ning Rapla poolt tulevatel liiklejatel puudub taju asula keskkonnast, mistõttu ületatakse asulas piirkiirust ning tee ületamine on jalakäijale ohtlik. Projekti koostamisel analüüsiti ja kavandati piirkonda sobivaim lahendus arvestades kergliiklustee, sõidukiiruse vähendamise, ülekäigukoha ning teevalgustuse rajamise vajadust (vt ka ptk 1). Eelhinnang on menetlusetapiks, mille alusel otsustatakse KMH algatamine või algatamata jätmine. Juhindudes projektist (ptk 1) ning selle ümbruskonna kohta koondatud andmetest (ptk 2) saab kokku võtta mõjude eelduste ehk KMH vajaduse analüüsi (ptk 3) tulemused järgnevalt. Lähtudes ptk 3.12 esitatud infost, ei ole projekti ja selle realiseerimisega olulise negatiivse ehk ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist ette näha. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada peatükkides 3.4, 3.9 ja 3.10 toodud ning juba projektis sätestatud meetmeid. Eraldi täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks. Eeltoodu alusel asub eelhinnangu teostanud meeskond seisukohale, et KMH protsessi algatamiseks vajadus puudub. Käesolev dokument on otsustajatele (siinkohal eelkõige Transpordiametile) siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks. Otsustaja saab otsustada ka dokumentides esitatud tingimuste/soovituste/suuniste rakendamise üle. Enne KMH algatamise või algatamata jätmise üle lõplikku otsustamist, tuleb vastava otsuse eelnõu ja eelhinnangu osas küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt, nende olemasolul. Projekti koostamisel on juba koostööd tehtud eri ametkondade jt isikutega (vt ka eelhinnangu ptk 1 ja 3.9). Eelhinnangu läbiviimisel ei ilmnenud märkimisväärseid uusi asjaolusid, mis täiendaksid varasema koostööga omandatud teavet. Seega edasise otsustusprotsessi täpsem suunamine ja korraldamine on otsustaja ehk Transpordiameti pädevuses. Võimaliku laekuva tagasiside tulemusi saab otsustaja kajastada vähemalt lõpliku otsuse teksti formuleerimisel enne otsuse vastuvõtmist. Alljärgnevalt esitatakse ka loend KMH eelhinnangu tingimustest/suunistest (juba projektist vastavatesse ptk-sse integreeritutest), mida järgitakse edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust, mh tekkida võivate häiringute täiendavat minimeerimist/vältimist. Eelhinnangu ptk 3.4, 3.9 ja 3.10 välja toodud (esile toodud projektist vastavate peatükkidega seonduvad asjakohased sätted) tingimused/suunised:  tööde käigus tuleb vältida saasteainete sattumist keskkonda (sh põhjavette). Kütused ja õlid peavad olema ladustatud viisil, mis välistab võimalikud lekked. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste lähedal.  ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kraavidest kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine 18 Riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 58,65-58,85 Kehtna lõigu põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025. kraavide lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja vette. Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.  ehitustööde teostamisel tuleb valmis olla hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutseda. Keskkonnaohtlikest õnnetusjuhtumitest tuleb teavitada mh Päästeametit ja Keskkonnaametit.  ehitus- või puurimistööde ajal tuleb vältida liigse müra ja vibratsiooni tekitamist. Potentsiaalselt müra- ja vibratsioonirikkad tööd tuleb planeerida päevasele ajale. Ajavahemikule 21.00-07.00 on Keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud ehitusmüra piirväärtuseks 45dB. Kui vältimatuid mürarikkaid töid tuleb ette tihemini kui kahel päeval nädalas, tuleb selliste tööde kestusest teavitada kõiki lähedal asuvaid elanikke ja õppeasutusi.  tööde piirkonnas peavad olema piisavalt suured prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmed tuleb koguda kokku liigiti. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Kõik ehitustööde ajal ajutiselt hõivatud tööpiirkonnad tuleb tööde lõppedes taastada nende endises seisukorras.  ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda vastavale ettevõttele, kellel on olemas jäätmeluba ohtlike jäätmete taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks.  tagada jäätmeseaduses, Kehtna valla jäätmehoolduseeskirjas ja keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ toodud nõuete järgimine. 19 Riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 58,65-58,85 Kehtna lõigu põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025. KORRALDUS 20.04.2026 nr 1.1-3/26/265 Tee ehitusloa andmine riigitee 15 Tallinna-Rapla- Türi tee km 58,65-58,85 asuva lõigu liiklusohtliku koha likvideerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Transpordiamet algatas 26.02.2026 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 15 Tallinna-Rapla- Türi tee km 58,65-58,85 asuva lõigu liiklusohtliku koha likvideerimiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 alusel. 1. ASJAOLUD Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 58,65-58,85 asuva lõigu liiklusohtlik koht paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus 29202:001:0001) Rapla maakonnas Kehtna vallas Kehtna alevikus. Transpordiameti 17.10.2025 korraldusega nr 1.1-3/25/649 on antud projekteerimistingimused riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 58,60-58,85 lõigu ehitusprojekti koostamiseks. Tee ehitustööd toimuvad 2026. aastal vastavalt Roadplan OÜ tööle nr 25033 „Riigitee 15 km 58,65-58,85 Kehtna lõik“. Projekti asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni 23.12.2026 nähtavad lingilt: https://pilv.transpordiamet.ee/s/VkjdMXjh3p0aBZj Projekti eesmärk on kavandada Lasteaia ja Nooruse tänavate vahele kergliiklustee, rahustada sõidukite liikumiskiirust Lasteaia ja Pargi allee ristmikul, kavandada Lasteaia ja Nooruse ristmikule kergliiklejatele ülekäigukoht ja arvestada vajadusega teevalgustuse kavandamiseks. 2. MENETLUSE KÄIK Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses. Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42 lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju 2 hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Lisaks tuleb arvestada nimetatud määruse § 15 punktiga 8, mille alusel tuleb eelhinnang anda sellise tegevuse korral, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Projektiga muutub sõidutee laius, ja ehitatakse uus jalgteeühendus. Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 58,65-58,85 asuva lõigu liiklusohtliku koha likvideerimise projekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest. KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Muinsuskaitseamet, Kehtna Vallavalitsus. Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel. Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel. Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel. Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta. Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9). Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 45 lõikele 1. 3. ÕIGUSLIKUD ALUSED Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõiked 2 ja 3, liiklusseaduse § 11 lõike 6, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lg 10 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 3 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8, § 15 punkti 8 ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab Transpordiamet: 4. OTSUS 1. Anda tee ehitusluba riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 58,65-58,85 asuva lõigu liiklusohtliku koha likvideerimiseks vastavalt korralduse lisale 1. 2. Jätta algatamata Riigitee 15 km 58,65-58,85 Kehtna lõigu ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS § 61 kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale. 3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub vajadus viia läbi keskkonnauuringuid. 4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid. 5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti teehoiuteenistuse põhja osakonna ehituse üksus. 6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Transpordiameti kodulehel. 5. KORRALDUSE LISADE LOETELU Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad: 1. Tee ehitusluba; 2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel; 3. Keskkonnamõjude eelhinnang. 6. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Kaie Kruusmaa juhataja planeerimise osakonna projekteerimise üksus Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 58,65- 58,85 asuva lõigu liiklusohtliku koha likvideerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 1 TEE EHITUSLUBA ☒ avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks ☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks ☐ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks ☐ osa asendamiseks samaväärsega ☐ lammutamiseks Tee ehitusloa number 1.1-3/26/265 Tee ehitusloa andmise kuupäev 20.04.2026 Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn Ametniku nimi Kaie Kruusmaa Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja Tee ehitusloa kõrvaltingimused 1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 58,65-58,85 asuva lõigu liiklusohtliku koha likvideerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“. 2. Ehitustööde teostamiseks väljaspool riigitee alust maad peab olema sõlmitud kinnisasja omanikuga kokkulepe ehitustööde teostamiseks või ehituseks vajaliku maa omandamiseks. 3. Tööde käigus tuleb vältida saasteainete sattumist keskkonda (sh põhjavette). Kütused ja õlid peavad olema ladustatud viisil, mis välistab võimalikud lekked. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste lähedal. 4. Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kraavidest kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine kraavide lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja vette. Töökorras mitteolevaid 1 reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada. 5. Ehitustööde teostamisel tuleb valmis olla hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutseda. Keskkonnaohtlikest õnnetusjuhtumitest tuleb teavitada mh Päästeametit ja Keskkonnaametit. 6. Ehitus- või puurimistööde ajal tuleb vältida liigse müra ja vibratsiooni tekitamist. Potentsiaalselt müra- ja vibratsioonirikkad tööd tuleb planeerida päevasele ajale. Ajavahemikule 21.00-07.00 on Keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud ehitusmüra piirväärtuseks 45dB. Kui vältimatuid mürarikkaid töid tuleb ette tihemini kui kahel päeval nädalas, tuleb selliste tööde kestusest teavitada kõiki lähedal asuvaid elanikke ja õppeasutusi. 7. Tööde piirkonnas peavad olema piisavalt suured prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmed tuleb koguda kokku liigiti. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Kõik ehitustööde ajal ajutiselt hõivatud tööpiirkonnad tuleb tööde lõppedes taastada nende endises seisukorras. 8. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda vastavale ettevõttele, kellel on olemas jäätmeluba ohtlike jäätmete taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks. 9. Tagada jäätmeseaduses, Kehtna valla jäätmehoolduseeskirjas ja keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ toodud nõuete järgimine. 10. Kaitsealuses pargis tuleb ehitustööde teostamisel alles jäävate puude läheduses rakendada meetmeid puude juurestiku kaitseks. 1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 58,65-58,85 asuv lõik 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta 2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Roadplan OÜ 2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 12432118 2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Tiigi tn 78, Tartu 2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon 5887 2271 2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected] 2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee 15 km 58,65-58,85 Kehtna lõik 2.7 Tee ehitusprojekti number 25033 (allkirjastatud digitaalselt) 2 Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 58,65-58,85 asuva lõigu liiklusohtliku koha likvideerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel 1. KOOSKÕLASTUSED Jrk Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse nr osas 1 Keskkonnaamet Esitasite Keskkonnaametile kooskõlastamiseks ehitusseadustiku (EhS) § 42 lg 7 alusel riigitee 15 Tallinna-Rapla- Põhjendus: 19.03.2026 nr 6-3/26/4361- Türi tee km 58,65-58,85 asuva lõigu liiklusohtliku koha likvideerimise ehitusloa eelnõu ja keskkonnamõju hindamise Esimese punkti osas selgitame, et keskkonnamõju 2 ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 lg 10 alusel keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamata eelhinnangus on vaadeldud riigitee lõiku pikemalt, jätmise korralduse eelnõu ning KeHJS § 11 lg 22 alusel seisukoha andmiseks KMH vajalikkuse eelhinnangu . projekteeritud lahendus jääb eelhinnangus toodud ala sisse. Puudub vajadus projekti muutmiseks. Kavandatava tegevuse eesmärk on Rapla maakond Kehtna vald Kehtna alevik paikneval riigitee nr 15 Tallinna– Nooruse tänava läheduses asuva teeületuskoha nähtavuse Rapla–Türi maantee km 58,60–58,85 lõigul kavandada Lasteaia ja Nooruse tänavate vahele kergliiklustee, rakendada tagamiseks on ette nähtud puude raie nähtavuskolmnurgas. liiklusrahustusmeetmeid Lasteaia tänava ja Pargi allee ristmikul, rajada Lasteaia ja Nooruse tänava ristmikule kergliiklejatele ülekäigukoht ning arvestada teevalgustuse kavandamise vajadusega. Otsus: 1. Lisada tee ehitusloale punkt: Kaitsealuses pargis tuleb Keskkonnaamet on seisukohal, et lähtudes kavandatavast tegevusest, teadaolevast informatsioonist ning KMH ehitustööde teostamisel alles jäävate puude läheduses eelhinnangu tulemustest (eeldusel, et kavandatava tegevuse elluviimisel järgitakse eelhinnangus kirjeldatud rakendada meetmeid puude juurestiku kaitseks. 2 keskkonnameetmeid) ei kaasne ehitusloaga kavandatud tegevusega eeldatavalt olulist keskkonnamõju (KeHJS § 2 ) 2. Muus osas puudub vajadus ehitusloa eelnõu muutmiseks. ning KMH algatamine ei ole vajalik. Keskkonnaamet annab nõusoleku (LKS § 14 lg 1 p-de 6 ja 8 alusel) ja 3. Arvestada, et asjaomasel asutusel puuduvad vastuväited kooskõlastab ehitusloa eelnõu (EhS § 42 lg 7 p 1 alusel) ning KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu (KeHJS § 11 keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise osas. lg 10 alusel). 1. Korralduse eelnõus ja tee ehitusloa eelnõus on lõigu pikkuseks märgitud 58,65-58,85 (ehk 200 m lõik). KMH eelhinnangus räägitakse vahemikust 58,60-58,85 (250 m). 2. Palume täpsustada kas ehitustööde käigus on vajalik ka puude raie. Ortofotode põhjal jäävad pargi alal kavandatud kergliiklustee lähedusse puud. Kui puude raiet ei kavandata, siis tuleb kaitsealuses pargis ehitustööde teostamisel puude läheduses rakendada meetmeid puude juurestiku kaitseks. 3. Valgustuse projekteerimisel on arvestatud nahkhiirtega ja kavandatud on madalad (< 10 m) valgustid värvustemperatuuriga ≤ 3000 K. Lisaks jääksid valgustid välja ka mõisa pargi alalt ning valitud valguslahendus ei tekita ümbruskonnas valgusreostust (valgusarvutused teostatud seda vältivalt). 4. ARVAMUSED 4.1.Puudutatud asutused ja isikud Jrk Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas nr 1 Kehtna Vallavalitsus - Otsus: 1. Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada. 2. Arvestada, et asjaomasel asutusel puuduvad vastuväited keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise osas. 2 Muinsuskaitseamet Muinsuskaitseamet on tutvunud saadetud dokumentidega ja nõustub dokumentide sisuga Otsus: e-kiri 09.03.2026 esitatud kujul. 1. Puudub vajadus ehitusloa eelnõu muutmiseks. 2. Arvestada, et asjaomasel asutusel puuduvad vastuväited keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise osas. 3 Telia Eesti AS Ehitusloa väljastamisel tuleb arvestada Telia Projekti kooskõlastuses nr 40040051 esitatud Otsus: 06.03.2026 nr EC.1- nõuete ja tingimustega. Arvestada kooskõlastuses toodud nõuete ja tingimustega. 5.1/331-1 1 Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 58,65-58,85 asuva lõigu liiklusohtliku koha likvideerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 4.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas ehitusloa menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul ehitusloa eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9). Kinnisasja nimi Katastriüksuse tunnus Veteranide park 29202:001:0117 Viljandi mnt 1a 29202:001:0029 Viljandi mnt 1 29201:001:0853 Viljandi mnt 3 29201:001:0854 Nooruse tn 2 29202:001:0054 Lasteaia tn 2 29202:001:0002 Lasteaia tn 5 29202:001:0092 Kehtna park 29301:001:0167 * Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul tee ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9). 2
Allikas: Transpordiamet dokumendiregister →