SISUKORD
1. SISUKORD 2
2. DOKUMENTIDE NIMEKIRI 3
2.1 Jooniste nimekiri
2.2 Lisade nimekiri
SELETUSKIRI
1. ÜLDOSA 4
2. ASENDIPLAANILINE LAHENDUS 5
2.1. Olemasolev olukord
2.2. Planeeritud olukord
2.3. Hoone sidumine, vertikaalplaneerimine
3. ARHITEKTUURNE LAHENDUS 6
3.1. Olemasolev olukord
3.2. Projekteeritud osa
3.3. Ruumiprogramm
3.4. Välisviimistlus
3.5. Siseviimistlus
4. ÜLDINE KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS 7
4.1 Kasutatud normdokumentide loetelu
4.2 Ehitiste kande- ja jäigastavate konstruktsioonide kirjeldus, põhielementide
paiknemine ja iseloomulikud näitajad
5. KÜTE, VENTILATSIOON 10
6. VESIVARUSTUS JA KANALISATSIOON 11
7. ELEKTRIVARUSTUS JA SIDE 12
8. ENERGIATÕHUSUS 12
9. TULEKAITSE 13
10. KESKKONNAKAITSE 18
10.1. Jäätmed
10.2. Heakorrastus
10.3. Piirded
11. TEHNILISED ANDMED 19
12. RUUMIDE EKSPLIKATSIOON 20
SAEVESKI REMONDIHALLI UUSEHITIS –Tiido küla, Kanepi vald, Põlvamaa
Koostaja: Helen-Projekt OÜ/ H. Tammsalu Töö nr: 2617
Tellija: Roke Teenused OÜ/ R. Jürgenson 2
06.04.2026
2. DOKUMENTIDE NIMEKIRI
2.1 Jooniste nimekiri
AS-4-01 Asendiplaan 1:500
AR-5-01 IK plaan 1:100
AR-5-02 IIK plaan 1:100
AR-6-01 Lõige 1-1 1:100
AR-6-02 Vaated 1, 2 1:100
AR-6-03 Vaated 3, 4 1:100
2.2 Lisade nimekiri
-Projekteerimistingimused nr. 2611802/01529- 02.04.2026 Kanepi Valavalitsuse korraldusega
-Geodeetiline alusplaan- Geopartner OÜ, töö nr. GEO 25-5069 (juuli, 2025a)
SAEVESKI REMONDIHALLI UUSEHITIS –Tiido küla, Kanepi vald, Põlvamaa
Koostaja: Helen-Projekt OÜ/ H. Tammsalu Töö nr: 2617
Tellija: Roke Teenused OÜ/ R. Jürgenson 3
06.04.2026
SELETUSKIRI
1. ÜLDOSA
Antud projekt käsitleb Põlva maakonnas, Kanepi vallas, Tiido külas, Saeveski kinnistule
(85603:002:0135) rajatava remondihalli uusehitise arhitektuurset eelprojekti.
Antud projekti aluseks on:
Tellijapoolne lähteülesanne
Tellija:
Roke Teenused OÜ
Esindaja: R. Jürgenson
Projekteerija:
Arhitektuurne eelprojekt:
Arhitekt: H. Tammsalu
Helen-Projekt OÜ
Reg. nr: 11599030
Ehitaja 3-25, Tõrva 68607, Valgamaa
e-mail:
[email protected]
tel: 5053309
Vastutav spetsialist:
HelenTammsalu
Volitatud arhitekt, tase 7
Kutsetunnistus nr: 144839
Hoone projekteerimisel on järgitud Eesti ehituses kehtivaid õigusakte ja normdokumente (loetelust
ET-2 0199-0496), samuti head ehitustava (ET-1 0207-0068).
Projekteerimisel on arvestatud järgmiste lähtematerjalide ja tingimustega:
Projekti joonised, seletuskiri ja spetsifikatsioonid moodustavad ühtse terviku ja neid tuleb käsitleda
koos.
Käesoleva arhitektuurse osa köidet tuleb käsitleda koos teiste antud objekti ehitusprojekti osadega.
SAEVESKI REMONDIHALLI UUSEHITIS –Tiido küla, Kanepi vald, Põlvamaa
Koostaja: Helen-Projekt OÜ/ H. Tammsalu Töö nr: 2617
Tellija: Roke Teenused OÜ/ R. Jürgenson 4
06.04.2026
Vasturääkivuste ilmnemisel tuleb informeerida projekteerijat, et saada tegevusjuhiseid. Kui
ehitajale põhjustavad probleeme ebatüüpsed lahendused, tuleb sellest informeerida projekteerijat,
et saada tegevusjuhiseid.
Ehitaja peab tajuma hoone terviklikkust ja oma tegevuse loogilisust, et garanteerida ehituse
kvaliteet.
Õigusaktide, normdokumentide, eeskirjade jne loetelu:
1. Ehitusseadustik
2. Tuleohutuse seadus
3. Jäätmeseadus
4. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus
5. Eesti standard EVS 812-7:2018 Osa 7: “Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded”
6. Eesti standard EVS 932:2017 ”Ehitusprojekt”
7. EVS 843:2016 „Linnatänavad“
8. Eesti projekteerimisnormid EPN (avaldatud ET kartoteegis)
9. Soome ehitusnormid ja juhised (avaldatud RT kartoteegis)
10. Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded RYL 2010
11. Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme
mõõtmise meetodid (Sotsiaalministri 04.03.2002. määrus nr 42)
12. Ehitise heliisolatsiooninõuded, kaitse müra eest (EPN 16.1 (eelnõu). Eriosad EPN 18)
13. Ruumide ja nende osade mõõtmetele esitatavad üldnõuded (EPN 14.1)
14. Ettevõtlus- ja tehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr. 63 „Hoone energiatõhususe
miinimumnõuded”
15. Majandus- ja taristuministri 17.07. 2015 määrus nr. 97 „Nõuded ehitusprojektile“
16. Keskkonnaministri määrus nr 4, 16.01.2007.a.: „Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud
jäätmete liigitamise alused”.
17. Majandus- ja taristuministri määrus 05.06.2015 nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja
pindade arvestamise alused"
18. Siseministri 30.03. 2017 määrus nr. 17, „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“
Ehitustööd teostatakse vastavalt kehtivatele ehitusnormidele ja eeskirjadele ning ehitustööde
üldistele kvaliteedinõuetele RYL 2010, teine klass.
2. ASENDIPLAANILINE LAHENDUS
2.1. Olemasolev olukord
Kinnistu suurusega 6124m² - 100% tootmismaa.
Krunt on kõrghaljastusega ja tasane. Maapinna kõrgus krundi ehitusalal on +34.70 kuni
+35.50abs kõrgusteni.
SAEVESKI REMONDIHALLI UUSEHITIS –Tiido küla, Kanepi vald, Põlvamaa
Koostaja: Helen-Projekt OÜ/ H. Tammsalu Töö nr: 2617
Tellija: Roke Teenused OÜ/ R. Jürgenson 5
06.04.2026
Pääs kinnistule toimub Saverna-Tillundi 18174 teelt olemasoleva juurdepääsutee kaudu.
Kinnistul on olemasolev hoone. See lammutataks ning olemasoleva asmele rajatakase uus
remondihall.
Valdav osa krundist on murupinnaga kaetud.
2.2. Planeeritud olukord
Remondihalli uusehitis on planeeritud olemasoleva hoone kohale. Projekteeritud uusehitisega ei
kitsendata naaberkinnistute ehitusõigusi ning tagatud on tuleohutuskujade nõuded.
2.3. Hoone sidumine
Vertikaalne sidumine: hoone esimese korruse põranda 0.000=35.6m abs (täpsustada enne ehituse
algust).
Kinnistule rajatava hoone ümber rajatakse 1m laiune sillutisriba ümber hoone perimeetri 5%
kaldega.
Sadeveed korjatakse kokku hoone nurkadesse paigaldatavatesse kogusmiskaevusesse ja sealt
edasi juhitakse vesi omale krundile immutamise teel.
3. ARHITEKTUURNE LAHENDUS
3.1. Olemasolev olukord
Rajatav remondihall paikneb hajaasustuses. Ümberkaudsed mitmed krundid on samuti
tööstushoonedsed tööstus- ja ladude hoonestus. Olemasoleval krundil teisi hooneid ei ole.
Juurdepääsutee on olemasolev.
3.2. Projekteeritud osa
Remondihall on projekteeritud olemasoleva hoone kohale. Hoone koosneb kahest mahust –
esimesest madalamast osast, kus paiknevad remondiruumi teenindavad ruumid ning töötajate
ning kontoriruumid ja teisest kõrgemast mahust, kus paikneb remondiruum. Projekteeritud
hoone sissepääsud paiknevad kirde, kagu ja loode küljes.
3.3. Ruumiprogramm
Projekteeritud hoone peamise mahu moodustab remondiruum, mille mõlemas otsas on kaks suurt
teeninduse tõstust. Samuti on selles osas ka kaks täiendavat sissepääsu.
SAEVESKI REMONDIHALLI UUSEHITIS –Tiido küla, Kanepi vald, Põlvamaa
Koostaja: Helen-Projekt OÜ/ H. Tammsalu Töö nr: 2617
Tellija: Roke Teenused OÜ/ R. Jürgenson 6
06.04.2026
Madalam osa moodustab teenindusosa. Põhikorrusele on ette nähtud kompressoriruum,
tehnoruum, õlide hoiuruum, treiruum, laoruumid, töötajatele ette nähtud puhke- ja riietus- ning
pesuruum ning kontoriruum.
3.4. Välisviimistlus
Rajatava hoone sokkel on raudbetoon sandwich paneelist – naturaalne betoon, välisseinad
on sandwich paneelid, mis kaetud plekiga – hall (RAL9017). Plastikaknad ja metalluksed on
tumehalli värvusega (RAL9017) . Olemasoleva hoone metalluksed ja plastik aknad on tumehallid
(RAL9017). Katusekate SBS kate, värvus tumehall (RAL9017), vihmaveesüsteemid katusekattega
samas toomis. Värvused kooskõlastada omanikuga enne hoone detailide tellimist.
3.5. Siseviimistlus
Lõplik siseviimistlus antud projektis ei kajastu. Siseviimistlus lahendatakse vajadusel eraldi
projektiga.
4. ÜLDINE KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS
4.1 Kasutatud normdokumentide loetelu
EV Riigikogu poolt 11.02.2015 aastal vastu võetud seadus „Ehitusseadustik“
Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“
EVS 932:2017 “Ehitusprojekt”;
EVS-EN 1991-1-1 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused.
Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused.
EVS-EN 1991-1-3 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3: Üldkoormused.
Lumekoormused.
EVS-EN 1991-1-4 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4: Tuulekoormused.
EVS-EN 1991-1-5 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-5: Üldkoormused.
Temperatuurikoormused.
EVS-EN 1991-1-6 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-6: Üldkoormused.
Ehitusaegsed koormused.
EVS-EN 1991-1-7 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-7: Üldkoormused.
Erakorralised koormused.
SAEVESKI REMONDIHALLI UUSEHITIS –Tiido küla, Kanepi vald, Põlvamaa
Koostaja: Helen-Projekt OÜ/ H. Tammsalu Töö nr: 2617
Tellija: Roke Teenused OÜ/ R. Jürgenson 7
06.04.2026
EVS-EN 1992-1-1 Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja
reeglid hoonetele.
EVS-EN 1993-1-1 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja
reeglid hoonete projekteerimiseks.
EVS-EN 1993-1-2 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2: Üldeeskirjad.
Tulepüsivusarvutus.
EVS-EN 1993-1-3 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-3: Üldreeglid ja
lisareeglid külmvormitud profiilidele ja profiilplekile.
EVS-EN 1993-1-8 Eurokoodeks 4: Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-8: Liidete
projekteerimine.
EVS-EN 1997-1 Eurokoodeks 7 Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Eeskirjad
Ehitiste kande- ja jäigastavate konstruktsioonide kirjeldus, põhielementide paiknemine ja
4.2 Iseloomulikud näitajad
Projekteeritud kasutusiga / EVS-EN 1990
Projekteeritud kasutusea kategooria 4
Projekteeritud kasutusiga 50 aastat
Tagajärgede ja töökindlusklass / EVS-EN 1990
Tagajärgede klass CC1
Kerged tagajärjed inimelukaotuse suhtes või majanduslikud, sotsiaalsed või keskkonna
kahjud on väikesed või hüljatavad.
Töökindlusklass RC1
Konstruktsioonide nõutav töökindlus tagatakse standarditele EVS-EN 1990….1990 vastava
projekteerimisega ning nõuetele vastava ehitustöö ja kvaliteedijuhtimise abinõudega.
Teostusklass ja järelevalvetase
Projekteerimise järelevalvetase DSL1 Tavaline järelevalve. Kontrollivad samas
organisatsioonis töötavad isikud, kes ei ole projektiga seotud.
KASUSKOORMUSED, TEHNOLOOGILISED JA SEADMETE KOORMUSED
Vastavalt konstruktsiooniosa tööprojektile.
LUMEKOORMUS / EVS-EN 1991-1-3
Maapinnal sk=1,5 kN/m².
Lumekoormuse
SAEVESKI REMONDIHALLI UUSEHITIS –Tiido küla, Kanepi vald, Põlvamaa
Koostaja: Helen-Projekt OÜ/ H. Tammsalu Töö nr: 2617
Tellija: Roke Teenused OÜ/ R. Jürgenson 8
06.04.2026
kasutuspiirseisundis 1,0.
kujutegur lamekatusel 0,8,
osavarutegur kandepiirseisundis 1,50
TUULEKOORMUS
Maastikutüüp II.
Tuule baaskiirus 21 m/s.
Baasväärtus qref= 276 N/m2 (21 m/s), osavarutegur kandepiirseisundis 1,50 ja
kasutuspiirseisundis 1,0.
KANDEELEMENDID
Vundament
Vundament põhineb betoonkannudel. Kannude alla paigaldatakse fr 32/64 killustikpadi, killustik
tihendatakse. Peale kannude paigaldamist täidetakse ja tihendatakse maapind.
Põrandakonstruktsioon
Hoone põrand rajatakse tihendatud killustikukihile. Killustikukiht kaetakse niiskustõkkega,
isoleeritakse EPS plaatidest kihiga, armeeritakse sarrustega 8/150/150 A III ja betoneeritakse
tolmukindla betoonkattega 160mm.
Soklipaneelid
Soklid valmistatakse kolmekihilistest monteeritavatest raudbetoonpaneelidest.
Terasraam
Hoone terasraam valmistatakse monteeritavatest terasraamidest, mis ühendatakse omavahel
poltliidetega. Terasraamideks on I profiilidest jäikade katusesõlmedega portaalraamid.
Seinad
Hoone välisseinad on 120mm PIR või kivivillatäitega sandwichpaneelist, mis toetub
teraskarkassile. Põhikorruse teenindusruumide vaheseinad laotakse kergkruusaplokkidest või r/b
õõnesplokkidest.
Katus
Katusekatte sandwichpaneel (100…150 mm PIR või kivivilla täitega) kinnitatakse z-roovide
abil terasraami talade külge.
Hoone üldjäikus
Hoone üldjäikus tagatakse risti hoonet portaalraamide enda jäikusega, katuse tasapinnas
paiknevate jäigastusfermide ja seintes asuvate jäigastusdiagonaalidega.
SAEVESKI REMONDIHALLI UUSEHITIS –Tiido küla, Kanepi vald, Põlvamaa
Koostaja: Helen-Projekt OÜ/ H. Tammsalu Töö nr: 2617
Tellija: Roke Teenused OÜ/ R. Jürgenson 9
06.04.2026
5. KÜTE, VENTILATSIOON
Soojusallikas
EVS-EN 12831-1:2017 Hoonete energiatõhusus. Arvutusliku soojuskoormuse arvutusmeetod. Osa
1: Ruumi soojuskoormus, moodul M3-3
EVS 860:2020 Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine. Torustikud, mahutid ja seadmed.
Soojusisolatsiooni teostus
Hoonele on ette nähtud kütteks paigaldada gaasiküttesüsteem. Küte paigaldatakse remondihalli ja
esimese korruse osas vesipõrandaküttena. Gaasihoidla paikneb projekteeritud honest
eraldiseisvalt. Vt. Asendiplaani joonist AS-4-01.
Küte ja soe olmevesi saadakse läbi gaasiküttesüsteemi.
Magistraaltorustikust toimub süsteemide jaotus üles/alla püstikutega.
Püstikud on ette nähtud paigaldada seina peale või lae alla.
Magistraaltorustik isoleeritakse vajadusel nt. kivivill- või klaasvillkoorikutega või spetsiaalsete
painduvate hülsstorudega (ehituskonstruktsioonidest läbiminekul). Torude isoleeritud pinnad (juhul,
kui kasutatakse kivivilla) kaetakse fooliumiga või plastkattega. Kalorifeeride soojavarustuse
torustikud isoleeritakse täies ulatuses kivivillast koorikutega, isoleeritud pinnad kaetakse
fooliumiga või plastkattega (lahtisel paigaldusel).
Eriosa jaoks tellitakse eraldi eriosaprojekt. Käesoleva tööga ei ole seda lahendatud
Tulekaitse
Torustike läbiminekud tuletõkketarinditest ei tohi kiirendada tule levikut. Torude läbiminekud
peavad olema teostatud nii, et nad ei kahjustaks läbitavaid konstruktsioone ja ei vähendaks
nende tulepüsivust. Seintest läbiminekutel ei või torud kokku puutuda vahetult ja põrandatest
läbiminekuavad kaitsehülsiga. Tuletõkkesektsioonidest konstruktsiooniga. Selleks varustatakse
läbiminekul konstruktsiooni ja hülsi vaheline tühimik täita mittepõleva materjaliga, mille tulepüsivus
vastab konstruktsiooni tulepüsivusele. Hülsi ja torude vaheline tühimik täita tuletõkkemastiksi
või mineraalvillaga. Tuletõkkesektsiooni piiridest läbiminekul jälgida torutootja ettevõtte juhiseid.
Ventilatsioon
Igasse ventileeritavasse ruumi tagatakse värske õhu juurdevool otse sissepuhkesüsteemist
või siirdõhuna. Ventilatsiooni õhuhulgad valitakse vastavalt kehtivatele normidele.
SAEVESKI REMONDIHALLI UUSEHITIS –Tiido küla, Kanepi vald, Põlvamaa
Koostaja: Helen-Projekt OÜ/ H. Tammsalu Töö nr: 2617
Tellija: Roke Teenused OÜ/ R. Jürgenson 10
06.04.2026
Tulekaitse
Ventilatsioonisüsteemid ei tohi ehitises põhjustada tuleohtu ega võimaldada tule ja suitsu
levikut. Seepärast rajatakse kõik ventilatsioonisüsteemide elemendid mittepõlevatest või
raskestisüttivatest materjalidest. Hoonesse rajatavate tuletõkketsoonide piirid on näidatud projekti
arhitektuurses osas.
Õhutorude läbiminekutele seintes paigaldatakse tulekaitseklapid, mis omavad samasugust
tulepüsivusklassi, mis tuletõkkesektsiooni piiregi. Kõigi tuletõkke klappide juurde, samuti
kohtadesse, kuhu võib koguneda tolmu ja kuhu ei pääse muud teed kaudu puhastama,
paigaldatakse puhastusluugid.
Tuletõkkesektsiooni piiretest
Õhutorude läbiminekul teisest tuletõkkesektsioonist õhutorud isoleeritakse kivivillast võrkmattidega
PV – 80 AVM vastavalt tuletõkke tarindite tulepüsivusastmele. Tulekahju korral lülitatakse
ventilatsioonisüsteemid automaatselt välja, samaaegselt peab olema käsijuhtimise võimalus.
6. VESIVARUSTUS JA KANALISATSIOON
Vee- ja kanal.varustuse süst.-d peavad vastama normidele:
Eriosa jaoks tellitakse eraldi eriosaprojekt. Käesoleva tööga ei ole seda lahendatud.
EVS 835:2022 Hoone veevärk
EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk
EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon
EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk
RYL 77-1990 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend
Vesi planeeritakse võtta olemasolevast tsentraalsest veetrassist. Liitumise jaoks võtta eraldi
liitumistingimused. Soe vesi saadakse gaasiküttesüsteemist.
Eriosa jaoks tellitakse eraldi eriosaprojekt. Käesoleva tööga ei ole seda lahendatud.
Hoone katuselt tulevat vihmavett eraldi kokku ei korjata, vaid immutatakse pinnasesse.
Reoveed juhitakse krundile paigaldatavasse biopuhastisse ja rajatavasse imbväljakusse.
Eriosa jaoks tellitakse eraldi eriosaprojekt. Käesoleva tööga ei ole seda lahendatud.
Drenaazi rajamise vajadus hinnata ehitus käigus.
SAEVESKI REMONDIHALLI UUSEHITIS –Tiido küla, Kanepi vald, Põlvamaa
Koostaja: Helen-Projekt OÜ/ H. Tammsalu Töö nr: 2617
Tellija: Roke Teenused OÜ/ R. Jürgenson 11
06.04.2026
7. ELEKTRIVARUSTUS JA SIDE
Elektriosa projektid koostatakse järgnevates projektistaadiumites.
Üldosa
Hoone jaotuskilp on individuaalkonstruktsiooniga ja valmistatakse tellimuse alusel. Elektrikilp
hakkab paiknema tehnoruumis. Kilbi kaitseaste peab olema vahemalt IP 30. Kilpides asuvad
latistikud, rikkevoolukaitsmed ja väljuvate liinide kaitselülitud. Kilbist väljuvate grupiliinide
kaitseks kasutatakse kaitselüliteid. Kilbi ukse siseküljel peab olema kilbi skeem. Kilbi ees peab
olema vaba teenindusruumi 1m ulatuses. Kilbid komplekteeritakse 3-faasilise pealülitiga ja väljuvad
liinid 1- või 3-faasiliste lühis- ja ülekoormuskaitsmetega varustatud kaitselülititega. Vajadusel
kaitstakse ahelad täiendavalt rikkevoolukaitselülitiga rakendusvooluga alla 30 mA. Toitekaabel
ühendatakse seadmele, läbijooksu korral ühendatakse toitekaablid klemmidele. Juhtimiskaablid
ühendatakse riviklemmidele. Kilpidesse nähakse ette võimsuse ja väljuvate gruppide reserv 20 %.
Kõik elektriinstallatsioonitööd tehakse kaabliga PPJ. Põrandasse paigaldatavad liinid
paigaldatakse kogu ulatuses plasttorusse. Kõigis valgustuse grupiliinides kasutatakse
ristlõiget 1,5 mm², pistikupesade grupiliinides 2,5 mm². Mitme samas kohas paikneva lüliti
või pistikupesa paigaldamisel kasutada nende paigaldamist ühise katteraami alla. Pistikupesade
raam paigaldatakse horisontaalselt, lülitite raam vertikaalselt. Lülitid on sisselülitatud klahvi
ülemises sissesurutud asendis. Pistikupesade paigalduskõrgus on 0,25- 0,3 m, töölaudade
juures paiknevad pistikupesad paigaldatakse 10 – 20 cm tööpinnast kõrgemale (ca 1,1m
kõrgusele). Hoones kasutatakse elektriseadmete ohutuse tagamiseks elektriseadmete
maandamist võrgu kaitsejuhi kaudu. Kõik hoones kasutatavad pistikupesad on kaitsekontaktiga,
kuhu alates kilbist on toodud eraldi kaitsejuht.
Ka kõikidesse valgustitesse, olenemata valgusti asukohast ja konstruktsioonist, tuuakse sisse
eraldi kaitsejuht. See tagab ohutuse võimalike muudatuste korral ekspluatatsioonis.
Elektriseadmeid teenindab hoone valdaja, kes peab tagama elektriseadmete pideva korrasoleku.
Elektriseadmed enne arvestit kuuluvad plommimisele võrguvaldaja poolt. Tarbijal on keelatud
omavoliline plommide eemaldamine. Enne hoone elektriseadmete pingestamist on vajalik
teostada kontrollmõõtmised vastavalt kehtivale korrale ning tulemused protokollida. Vastavalt
kehtivale korrale esitada need võrguvaldajale enne pingestamist koos vastavusdeklaratsiooniga.
Eriosa jaoks tellitakse eraldi eriosaprojekt. Käesoleva tööga ei ole seda lahendatud.
8. ENERGIATÕHUSUS
Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr. 55 "Energiatõhususe miinimumnõuded" (vastu
võetud 03.06.2015) Hoone välispiirete pikaajaline õhupidavus ja piisav soojustus on
projekteeritud hoone puhul tagatud konstruktsiooni valikuga ja vastavate soojustuse ning
õhu- ja tuuletõkke kihtide kavandamisega. Kihtide paiknemise määramisel ning nende
dimensioneerimisel on arvestatud ehitusfüüsikast ja ehituspraktikast teadaolevate asjaoludega
hallituse ja kondensaadi vältimiseks külmasildadel, sisepindadel ja tarindites. Hallituse ja
kondensaadi vältimiseks on vajalikes ja kriitilistes kohtades ette nähtud konstruktsioonidesse
SAEVESKI REMONDIHALLI UUSEHITIS –Tiido küla, Kanepi vald, Põlvamaa
Koostaja: Helen-Projekt OÜ/ H. Tammsalu Töö nr: 2617
Tellija: Roke Teenused OÜ/ R. Jürgenson 12
06.04.2026
tuulutuste rajamine. Konstruktsioonide kirjeldused on antud hoone joonistel ja seletuskirjas.
Hoone edasisel projekteerimisel on nii konstruktiivse osa kui ka eriosade projekteerijatel kohustus
jälgida projekteerimisel energiatõhususe miinimumnõuetele vastavust ja esitada seletuskirjades
nõutud näitajad ning kirjeldada nõuete ja põhimõtete arvestamist.
Lähteandmed soojustuse projekteerimisel, miinimumnõuded:
Projekteeritava hoone välisseina soojajuhtivus: 0,24-0,28 W/(m² K)
Projekteeritava hoone katuslae soojajuhtivus: ~0,24 W/(m² K).
Projekteeritavat hoone akende soojajuhtivus: ~1,0 W/(m² K).
Energiaarvutused lisatakse otse ehitisregistrisse.
9. TULEKAITSE
Hoone projekteerimisel on järgitud õigusakte:
• Majandus- ja taristuministri määrus 17.07.2015 nr 97 "Nõuded ehitusprojektile".
• Tuleohutuse seadus 05.05.2010
• Majandus- ja taristuministri määrus 30.03.2017 nr. 17 „Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded“
• Siseministri määrus nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule,
paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“
• Siseministri määrus nr 26. 2017 „Hädaabiteadete menetlemise kord ja hädaabiteadete
menetlemise toimimisele esitatavad nõuded
• EVS 812-2:2014+AC:2017 – Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid
• EVS 812-3:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid
• EVS 812-6:2012+A1:2013+AC:2016+A2:2017 – Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje
veevarustus
• EVS 812-7:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded
• EVS 812-7:2008/AC:2011 – Ehitiste tuleohutus: Ehitistele esitatava põhinõude,
tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus
• EVS 812-4:2018 - Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus
SAEVESKI REMONDIHALLI UUSEHITIS –Tiido küla, Kanepi vald, Põlvamaa
Koostaja: Helen-Projekt OÜ/ H. Tammsalu Töö nr: 2617
Tellija: Roke Teenused OÜ/ R. Jürgenson 13
06.04.2026
• EVS 871:2017 - Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine.
• EVS-EN 1838:2013 – Valgustehnika hädavalgustus
• EVS-EN 50172:2005 – Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid
• CEN/TS 54-14:2018 - Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem. Osa 14:
Planeerimise, projekteerimise, paigaldamise, ülevaatuse, kasutamise ja hoolduse eeskiri
• EVS-EN 12845:2015 - Paiksed tulekustutussüsteemid. Automaatsed sprinklersüsteemid.
Projekteerimine, paigaldamine ja hooldus
• EVS-EN 62305-1:2011 - Piksekaitse. Osa 1: Üldpõhimõtted
• EVS EN 62305-3:2011 Piksekaitse. Osa 3: Ehitistele tekitatavad füüsikalised kahjustused
ja oht elule
• EVS-EN 62305-4:2011 - Ehitiste elektri- ja elektroonikasüsteemid
• EVS 919:2013+A1:2014 - Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja korrashoid
VUNDAMENT JA PÕRAND (vt. plaani ja lõiget) –
Vundament põhineb betoonkannudel. Kannude alla paigaldatakse fr 32/64 killustikpadi, killustik
tihendatakse. Peale kannude paigaldamist täidetakse ja tihendatakse maapind. Kaetakse
niiskustõkkega, armeeritakse sarrustega 8/150/150 A III ja betoneeritakse tolmukindla
betoonkattega 160mm.
VÄLISSEIN – teraskarkassil profiilplekk, PIR või kivivilla täitega terasplaatidega ümbritsetud
sandwichpaneel.
KATUS – teraskarkassil kandev sandwichpaneel.
Kasutusviis – VI kasutusviis (tööstus -; laohooned).
Tuleohuklass – 2 tuleohuklass (tuleohtlik)
Tuleohutusklass – TP3
Eripõlemiskoormus – 600-1200 MJ/m2
Kandekonstruktsioonide tulepüsivus – -
Tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivus – EI90 /EI-60 (avatäited tuletõkkesetsioonides)
Hoone jaotus tuletõkkesektsioonideks –
1.õlide hoiuruum EI-90
2. tehnoruum EI-90
Ülejäänud osa moodustab omaette sektsiooni.
SAEVESKI REMONDIHALLI UUSEHITIS –Tiido küla, Kanepi vald, Põlvamaa
Koostaja: Helen-Projekt OÜ/ H. Tammsalu Töö nr: 2617
Tellija: Roke Teenused OÜ/ R. Jürgenson 14
06.04.2026
Sisepinna tuletundlikus
sein,lagi – D-s2,d2
põrand – A2FL-s1
Välisseina tuletundlikus
Välisseina välispind – D-d2
Õhutuspilu välispind - D-d2
Õhutuspilu sisepind – D-s2,d2
Soojustussüsteem – D-d0
Katus – pinnakiht peab vastava nõuetele Broof(t2-t4).
Elektrikaablite tuletundlikus - Dca-s2,d2,a2
EVAKUATSIOONILAHENDUS
MAKSIMAALNE INIMESTE ARV Vastavalt siseministri määrus (30.03.2017.a.) nr.17
„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ on VI kasutusviisiga hoonesse on igale inimesele ette
nähtud 30 m2 pinda. Sellest tulenevalt on sõidukite teeninduse osas üheaegselt viibivate inimeste
maksimaalne lubatud arv 32. Kokku on maksimaalselt hoones üheaegselt lubatud viibida 32 + 2 =
34 inimesel.
EVAKUATSIONITEED
Esimeselt korruselt evakueerutakse avatavate uste ja akende kaudu otse välisõhku. I
korruse olmeplokis viibib 2 töölist. Sõidukite teenindussaalist toimub evakuatsioon läbi välisseinas
asuva 1000 mm laia käiguukse otse välisõhku. Lisaks on võimalik evakuatsiooniks kasutada
tõstuksi. Uste sulused vastavalt EVS 871:2010 Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused.
OHUTUSABINÕUD
Hoonesse näha ette ohtliku tööpiirkonna valgustus, 5 tuleohutusmärkidega.
Evakuatsioonipääsud tähistada
TULEOHUTUSPAIGALDISED
Vastavalt EVS 812-4:2011 peavad II tulekaitsetasemega ehitistes olema tavalised esmased
tulekustutusvahendid ja automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem. Hoonesse paigaldatakse
tulekustutid klass ABC 6kg. Üks kustuti iga 200m2 põrandapinna kohta Kokku 5 tk
hajutatuna üle hoone. Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi keskseade peab asuma
päästemeeskonna sisenemisteel ja keskseadme kohal evakuatsioonivalgustus 5 lx.
SAEVESKI REMONDIHALLI UUSEHITIS –Tiido küla, Kanepi vald, Põlvamaa
Koostaja: Helen-Projekt OÜ/ H. Tammsalu Töö nr: 2617
Tellija: Roke Teenused OÜ/ R. Jürgenson 15
06.04.2026
AUTOMAATNE TULEKAHJUSIGNALISATSIOON
Vastavalt siseministri määrus (30.03.2017.a.) nr.17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja
nõuded tuletõrje veevarustusele“ on antud VI kasutusviisiga hoonesse projekteeritud
automaatne tulekahjusignalisatsioon. Tulekahjusignalisatsioon paigaldatakse vastavalt
siseministri 07.01.2013 maarusele nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja
ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida
Häirekeskusesse“
TURVAVALGUSTUS
Hoonesse ei ole turvavalgustust ette nähtud.
PIKSEKAITSE
Hoonele paigaldatakse piksekaitse.
SUITSUEEMALDAMINE
Suitsueemaldus on ette nähtud olemasolevast olmeplokist käsitsi avatavate uste ja akende
kaudu.
Olemasolevast töökojas on suitsueemaldus ette nähtud avamismootoriga akende kaudu.
Olemasolevast töökojas on projekteeritud kokku 3 avatavat akent, nimimõõduga
1000x3000mm.
Avanemismootoriga tagatakse minimaalselt effektiivne pindala 3x2,55=7,65 m².
Nõutav suitsueemaldusavade efektiivne pindala 450m² x 0,5%=0,95 m².
Projekteeritavast töökojas on projekteeritud kokku 4 suitsuluuki katusele, nimimõõduga
1000x1000mm. Avanemismootoriga tagatakse minimaalselt effektiivne pindala 4x0,85=3,4 m2.
Nõutav suitsueemaldusavade efektiivne pindala 571 m²x 0,5%=2,9 m²
Suitsueemaldusluukide avamise nupud paigaldatakse remondihalli uste lähedale.
Suitsutõrjesüsteemi juhtimiskeskuse asukoht ei ole lubatud samas tuletõkkesektsioonis ja
suitsueemaldustsooni kohta peab olema kaks juhtimispunkti.
TEHNOSÜSTEEMIDE TULEOHUTUS
VENTILATSIOONISEADMETE TULEOHUTUS
Ventilatsioonisüsteemid ei tohi ehitises põhjustada tuleohtu ega võimaldada tule ja suitsu levikut.
Seepärast rajatakse kõik ventilatsioonisüsteemide elemendid mittepõlevatest või raskestisüttivatest
materjalidest. Õhutorude läbimineku kohtadesse tuletõkkesektsiooni piiretest paigaldada
tulekaitseklapid, mis omavad samasugust tulepüsivusklassi nagu tuletõkkesektsiooni piiregi. Kõigi
SAEVESKI REMONDIHALLI UUSEHITIS –Tiido küla, Kanepi vald, Põlvamaa
Koostaja: Helen-Projekt OÜ/ H. Tammsalu Töö nr: 2617
Tellija: Roke Teenused OÜ/ R. Jürgenson 16
06.04.2026
tuletõkkeklappide juurde, samuti kohtadesse, kuhu võib koguneda tolmu ja kuhu ei pääse muud
teed kaudu puhastama, paigaldatakse puhastusluugid. Õhutorude läbiminekul teisest
tuletõkkesektsioonist õhutorud isoleeritakse kivivillast võrkmattidega PV-80 AVM vastavalt
tuletõkke tarindi tulepüsivusastmele. Tulekahju korral ventilatsioonisüsteem lülitatakse välja,
samaaegselt peabolema käsijuhtimise võimalus.
KÜTTESEADMETE TULEOHUTUS
Hoonele on ette nähtud kütteks paigaldada gaasiküttesüsteem. Küte paigaldatakse remondihalli ja
esimese korruse osas vesipõrandaküttena, teise korruse ruumide osas radiaatorküttena.
Gaasihoidla paikneb projekteeritud honest eraldiseisvalt. Vt. Asendiplaani joonist AS-4-01.
Tehnoruumi uks pn paiskpinnaks. Nõutav paiskpind arvestusega 0,05 m² paiskpinda ruumi
kuupmeetri kohta on 0,7 m² (2,77m x 5,0 m² = 13,9 m³). Välisukse pindala on 2,3 m².
MUUDE TEHNOSÜSTEEMIDE TULEOHUTUS
Tehnoseadmete läbiviigud ei tohi kiirendada tule levikut. Torustike läbiminekul
tuletõkkepiiretest tihendada tulekindla mastiksiga vastavalt tulekaitse nõuetele. Kanalisatsiooni
plasttorud varustada tuletõkkesektsiooni piiril mansetiga, vastavalt tootja paigaldusjuhendile.
Metall korsten paigaldatakse vastavalt tootjajuhisele.
PÄÄSTEMEESKONNA JUURDEPÄÄS EHITISELE
Päästemeeskonna juurdepääs projekteeritud hoone kõikidele külgedele on tagatud.
VÄLINE TULEKUSTUTUSVESI
Väline tulekustutusvesi saadakse
olemasolevast kõrval asuvast looduslikust
veevõtu kohast, kus asub märgistatud
nõuetele vastav tulekustutusvee koht.
EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus.
Osa 6: Tuletõrje veevarustus on
VI kasutusviisiga, 2. tuleohuklassi
kuuluva ja kuni 2000 m² piirpindalaga
hoonele on vajalik
20 l/s 3 tunni jooksul, s.o 216 m³ .
Punase ringiga on tähistatud rajatud
Tuletõrje veevõtukoha asukoht.
SAEVESKI REMONDIHALLI UUSEHITIS –Tiido küla, Kanepi vald, Põlvamaa
Koostaja: Helen-Projekt OÜ/ H. Tammsalu Töö nr: 2617
Tellija: Roke Teenused OÜ/ R. Jürgenson 17
06.04.2026
10. KESKKONNAKAITSE
10.1. Jäätmed
Käesoleva hoone ehitustööd ei too kaasa keskkonna reostust. Tööd tuleb teostada nii, et ei
kahjustaks ümbritsevat keskkonda. Kahjustatud haljastus tuleb peale ehitust taastada.
Projekteeritava hoone juurde paigaldatakse prügikonteiner, mida tühjendatakse
kommunaalteenuste korras.
Ehitusjäätmed on puidu, metalli, betooni, telliste, plaatide ja keraamikatoodete, klaasi ja muude
ehitusmaterjalide jäätmed, sealhulgas asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid sisaldavad jäätmed ning
pinnas, mis tekib ehitus-, lammutus- ja remonttööde, tee-ehituse ja pinnasetööde käigus (edaspidi
ehitamisel) ning mida ehitustööde tegemiseks ei kasutata. Ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise
tagab ehitusjäätmete valdaja. Ehitusjäätmete valdaja on oma tegevuses kohustatud rakendama
kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks ja ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks
tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle
jäätmeluba omavale või jäätmekäitlejana registreeritud või ohtlike ehitusjäätmete korral ohtlike
jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule, vältima tolmu ja jäätmete levikut ehitamise käigus,
ehitusjäätmete paigutamisel jäätmemahutisse, laadimisel jäätmeveokitele ja veol, tagama, et
ehitusplatsil oleksid eraldi märgistatud kogumismahutid eri liiki jäätmete kogumiseks. Tekkinud
ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides Kambja vallas või
selle lähiümbruses paiknevas ja vastavat jäätmeluba omavas ehitusjäätmete käitluskohas. Kui
ehitamise käigus tekib ehitusjäätmeid üle 10 m3, tuleb nende käitlemine enne ehitamise alustamist
kooskõlastada kohaliku keskkonnaspetsialistiga.
Ehitusjäätmete valdajal tuleb ehitusjäätmed tekkekohal liigiti koguda.
Eraldi tuleb koguda:
• puidujäätmed;
• ohtlikud jäätmed liikide kaupa;
• vanapaber ja papp;
• metallijäätmed (eraldi must- ja värviline metall);
• mineraalsed jäätmed (kivid, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne);
• raudbetoon- ja betoondetailid
• tõrva mittesisaldav asfalt
• plastijäätmed (sh kile);
• muud segajäätmed.
Jäätmevaldajal on otstarbekas (ka majanduslikult) sortida ehitusjäätmed liikidesse nende
tekkekohal. Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete sorteerimiseks või see
osutub majanduslikult ebaotstarbekas, võib ehitus-segajäätmed sorteerimiseks üle anda vastavale
jäätmekäitlusettevõttele.
SAEVESKI REMONDIHALLI UUSEHITIS –Tiido küla, Kanepi vald, Põlvamaa
Koostaja: Helen-Projekt OÜ/ H. Tammsalu Töö nr: 2617
Tellija: Roke Teenused OÜ/ R. Jürgenson 18
06.04.2026
10.2. Heakorrastus
Ümber hoone perimeetri tehakse 5% kaldega sillutiskivi serv 1m laiuselt. Projekteeritud
laienduse lõuna külge on planeeritud betoonplats.
10.3. Piirded
Kinnistule ei nähta esialgu ette piirdeaeda.
11. TEHNILISED ANDMED
EHITISEALUNE PINDALA 653,6m²
HOONE SULETUD NETOPIND 595,4m²
KORRUSTE ARV 1
MAAPEALSE OSA KÕRGUS 8,5m
PIKKUS 30,4m
LAIUS 21,5m
MAHT 4619m³
KÖETAV PIND 595,4m²
SAEVESKI REMONDIHALLI UUSEHITIS –Tiido küla, Kanepi vald, Põlvamaa
Koostaja: Helen-Projekt OÜ/ H. Tammsalu Töö nr: 2617
Tellija: Roke Teenused OÜ/ R. Jürgenson 19
06.04.2026
12. RUUMIDE EKSPLIKATSIOON
I KORRUS: mitteelur.pind üldkasut.pind tehnopind
• REMONDIHALL 446,6m²
• KOMPRESSORIRUUM 8,4m²
• TREIRUUM 4,8m²
• ÕLIDERUUM 10,7m²
• TEHNORUUM 5,0m²
• LADU 53,7m²
• LADU 10,7m²
• TÖÖTAJATE PUHKERUUM 12,8m²
• RIIETUSRUUM 7,4m²
• DUSHIRUUM 2,6m²
• WC 2,2m²
• WC 2,2m²
• KONTOR 28,3m²
IK KOKKU: 590,4m² 5,0m²
HOONES KOKKU: 590,4m² 5,0m²
Suletud netopind: 595,4m²
Mitteeluruumi pind: 590,4m²
Üldkasutatav pind: 0m²
Tehnoruumi pind: 5,0m²
Seletuskirja koostas: H. Tammsalu
SAEVESKI REMONDIHALLI UUSEHITIS –Tiido küla, Kanepi vald, Põlvamaa
Koostaja: Helen-Projekt OÜ/ H. Tammsalu Töö nr: 2617
Tellija: Roke Teenused OÜ/ R. Jürgenson 20
06.04.2026
Kanepi Vallavalitsus Teie 16.04.2026 menetlus nr 543429
[email protected]
Turu põik 1 Meie 20.04.2026 nr 7.1-2/26/6273-3
63101, Põlva maakond, Kanepi vald,
Kanepi alevik
Kanepi vallas Saeveski kinnistu ehitusloa
eelnõu kooskõlastamata jätmine
Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Põlva maakonna Kanepi valla Tiido küla
Saeveski kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 543429).
Kinnistu (katastritunnus 85603:002:0135) asub riigitee nr 18174 Saverna-Tillundi km 0,54 – 0,60
kaitsevööndis.
Ehitusluba antakse remondihalli ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on remondihoone arhitektuurse
osa eelprojekt (peaprojekteerija Helen-Projekt OÜ, töö nr 2617).
Meiega ei ole projekti koostamisel koostööd tehtud. Võttes arvesse ehitusseadustiku § 8, § 70 lg 2
ja lg 3 ja 99 lg 3 ja lähtudes kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise
normid“ (edaspidi normid), jätame ehitusloa kooskõlastamata.
Ehitusseadustiku § 8 järgi peab ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv
muu tegevus olema ohutu. Ristumiskoha ümberehitamine on otseselt vajalik ehitusloa
elluviimiseks, sh ka ehitamise ajal transpordi ohutuks juurdepääsuks riigiteedelt ehitusalale.
Riigitee ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu ning kohalikul omavalitsusel puudub pädevus
väljastada ehitusluba riigitee ristumiskoha ehitamiseks. Teeregistris on km 0,591 olemasolev
tegevuskoha ristumiskoht registreeritud 6 m laiusena. Kate on kulunud.
Kandevõime tõstmiseks ning pöörete võimaldamiseks nõustume ristumiskoha remondiga.
Hooneprojektis näha ette remont tüüpjoonise I alusel. Ristumiskoht peab jääma riigiteega
võimalikult risti vähemalt 8 meetri pikkuselt (peale seda alles tee hargnemine), pöörderaadiused
korrastada ja kasvupinnas eemaldada. Ristumiskoha kulunud või kahjustunud osad asendada
kruusaga (Tee ehitamise kvaliteedinõuded lisa 10 alusel segu Pos 5 või 6).
Kui ristumiskoha asukohta või katendit soovitakse muuta (nt asendada pinnatud freesipuruga), siis
tuleb maaomanikul taotleda meilt nõuded teeprojekti koostamiseks ja lepingu sõlmimiseks
[email protected].
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristi Kuuse
peaspetsialist
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Lisad:
1. 2617_EP_AA-3-01_SELETUS
2. 2617_EP_AS-4-01_ASEND
Kristi Kuuse
58603278,
[email protected]
2 (2)