dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Transpordiamet
Sissetulev kiriAvalik

Harjumaa Saue vald Jõgisoo küla Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi detailplaneeringu algatamise eelnõule ning keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise korralduse eelnõule seisukoha küsimine

Transpordiamet · 14. aprill 2026
Viit
7.2-2/26/6310-1
Registreeritud
14. aprill 2026
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Saue Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine
Sari
7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute ja keskkonnamõju strateegiliste hinnangute kooskõlastamine
Toimik
7.2-2/2026
Vastutaja
Rita Źereen (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus)
Lahendamise tähtaeg
9. mai 2026

Failid

  • 📎2026.04.02_Vanatoa,Keldriotsa,Vana-Kassi eskiis.pdf3182 KB
  • 📎2026.04.06_EELH Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi DP.asice7781 KB
  • 📎Eelnõu_Jõgisoo küla Vanatoa, Keldriotsa, Vana-Kassi ja lähiala detailplaneeringu algatamine ja KSH mittealgatamine.docx60 KB
  • 📎Jõgisoo küla Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi DP algatamise eel.asice106 KB
  • 📎Jõgisoo küla Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi DP algatamise eelnõu seisukoha küsimine.docx44 KB

Sisu (failidest)

Kobras OÜ Registrikood 10171636 [email protected] TÖÖ NR 2025-177 Aprill 2026 Tellija: SmartBroker OÜ JÕGISOO KÜLAS VANATOA, KELDRIOTSA JA VANA-KASSI KATASTRIÜKSUSTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERINGU (ALGATAMATA) KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG Juhataja: Erki Kõnd Vastutav täitja: Maris Palo Keskkonnaekspert: Noeela Kulm Kontrollija: Marite Kirpu Objekti asukoht: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja Vana-Kassi (72501:001:0621) X= 6574660, Y= 531460 Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad ÜLDINFO TÖÖ NIMETUS: Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang OBJEKTI ASUKOHT: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja Vana-Kassi (72501:001:0621) TÖÖ EESMÄRK: Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu läbiviimine kavandatavale detailplaneeringule TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang TÖÖ TELLIJA: SmartBroker OÜ Registrikood 14700439 Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Soola tn 3, 51004 Kontaktisik: Sander Rikken Tel +372 5693 8128 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee Eksperdid: Maris Palo – keskkonnaekspert, vastutav täitja [email protected] Noeela Kulm – projektijuht, keskkonnaekspert (KMH litsents nr KMH0159) Urmas Uri – geoloog, keskkonnaekspert (KMH litsents KMH0046) Kontrollija: Marite Kirpu – kontrollija Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja Vana-Kassi (72501:001:0621) 2 / 49 Koostaja: Kobras OÜ Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad Kobras OÜ litsentsid / tegevusload: 1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid: KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm. 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Urmas Uri; Teele Nigola. 3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379: Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine. 4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k. 5. MTR-i majandustegevusteated:  Ehitusuuringud EG10171636-0001;  Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;  Omanikujärelevalve EO10171636-0001;  Projekteerimine EP10171636-0001;  Muinsuskaitse E 377/2008. 6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:  Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;  Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;  Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;  Maaparanduse ekspertiis MK0010-00. 7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012: Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis. Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade koostamine. 8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22. 9. Kutsetunnistused:  Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;  Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;  Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutse nr E000482 – Ervin R. Piirsalu;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 204983 – Teele Nigola;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 219417 – Kadri Kattai;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 222980 – Priit Paalo;  Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 176300 – Teele Nigola;  Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194138 – Ivo Maasik;  Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194147– Marek Maaring;  Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 202806 – Ivo Maasik;  Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 197275 – Ivo Maasik;  Puurija, tase 3, kutsetunnistus nr 114525 – Peeter Lillak;  Puurmeister, tase 5, kutsetunnistus nr 150111 – Peeter Lillak;  Puittaimede hindaja, tase 5, kutsetunnistus nr 202712 – Kreete Lääne;  Geodeet, tase 6, kutsetunnistus nr 213931 – Meelis Aro. Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja Vana-Kassi (72501:001:0621) 3 / 49 Koostaja: Kobras OÜ Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad SISUKORD 1. SISSEJUHATUS......................................................................................................................................................... 6 2. DETAILPLANEERINGU ISELOOM, SISU JA MAHT .............................................................................................. 7 2.1. PLANEERINGUALA ASUKOHT ........................................................................................................................................................... 7 2.2. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ...........................................................................................................................................10 2.3. RESSURSSIDE, SH LOODUSVARADE JA ENERGIA KASUTAMINE ...................................................................................................11 2.4. TEGEVUSEGA KAASNEVAD HEITED VETTE, PINNASESSE JA ÕHKU ...............................................................................................12 2.5. TEGEVUSEGA KAASNEVATE OHU-, AVARIIOLUKORDADE, SUURÕNNETUSTE VÕI KATASTROOFIDE ESINEMISE VÕIMALIKKUS13 2.6. DETAILPLANEERINGU ASJAKOHASUS JA OLULISUS KESKKONNAKAALUTLUSTE INTEGREERIMISEL TEISTESSE VALDKONDADESSE ..................................................................................................................................................................................13 2.7. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA SEOTUD KESKKONNAPROBLEEMID .................................................................................14 2.8. DETAILPLANEERINGU TÄHTSUS EUROOPA LIIDU KESKKONNAALASTE ÕIGUSAKTIDE NÕUETE ÜLEVÕTMISEL ........................14 3. SEOS ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ....................................................14 3.1. HARJU MAAKONNAPLANEERING ...................................................................................................................................................14 3.2. SAUE VALLA ÜLDPLANEERING 2021 .............................................................................................................................................16 3.3. DETAILPLANEERINGUD ...................................................................................................................................................................21 4. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .......... 22 4.1. ASUSTUS JA MAAKASUTUS ............................................................................................................................................................22 4.2. MAASTIK JA TAIMESTIK ..................................................................................................................................................................23 4.3. MULLASTIK, GEOLOOGIA JA HÜDROGEOLOOGIA.........................................................................................................................24 4.4. PINNAVESI .......................................................................................................................................................................................25 4.5. KAITSEALUSED LOODUSOBJEKTID, SH NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALAD ...............................................................................25 4.6. KULTUURIPÄRAND ..........................................................................................................................................................................27 4.7. KESKKONNA VASTUPANUVÕIME ...................................................................................................................................................27 5. HINNANG KESKKONNAMÕJU OLULISUSELE JA KESKKONNAPROBLEEMID ............................................. 27 5.1. MÕJUALA RUUMILINE ULATUS JA MÕJUTATAV ELANIKKOND ....................................................................................................27 Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja Vana-Kassi (72501:001:0621) 4 / 49 Koostaja: Kobras OÜ Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad 5.2. MÕJU MAAKASUTUSELE .................................................................................................................................................................28 5.3. MÕJU MAAVARADE VARUDELE .....................................................................................................................................................28 5.4. MÕJU PINNASELE JA MULLASTIKULE .............................................................................................................................................29 5.5. MÕJU PINNA- JA PÕHJAVEELE ......................................................................................................................................................30 5.6. MÕJU ROHELISELE VÕRGUSTIKULE................................................................................................................................................31 5.7. MÕJU LOODUSVÄÄRTUSTELE JA KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE (SH NATURA 2000 ALADELE) .................................31 5.8. MÕJU INIMESTE TERVISELE JA HEAOLULE .....................................................................................................................................32 5.9. MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE ......................................................................................................................................................38 5.10. TEKKIVAD JÄÄTMED NING NENDE KÄITLEMINE .........................................................................................................................38 5.11. KLIIMAMUUTUSED JA NENDEGA KOHANEMINE.........................................................................................................................39 5.12. ASJAKOHASTE SUURÕNNETUSTE JA KATASTROOFIDE OHT ......................................................................................................40 5.13. PIIRIÜLENE MÕJU..........................................................................................................................................................................40 5.14. KUMULATIIVNE MÕJU ..................................................................................................................................................................40 6. EELHINNANGU KOKKUVÕTE JA JÄRELDUS ..................................................................................................... 42 7. KASUTATUD KIRJANDUS .................................................................................................................................... 48 Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja Vana-Kassi (72501:001:0621) 5 / 49 Koostaja: Kobras OÜ Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad 1. SISSEJUHATUS Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (vastu võetud 22.02.2005, edaspidi KeHJS) § 32 kohaselt on keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH) strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine. KeHJS § 21 kohaselt on keskkonnamõju kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. KeHJS § 22 kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. KeHJS § 31 kohaselt on keskkonnamõju hindamise eesmärk anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. KeHJS § 34 lg 2 kohaselt algatab või jätab KSH algatamata strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja, kelleks planeerimisseaduse (vastu võetud 28.01.2015, edaspidi PlanS) § 128 lg 1 alusel on detailplaneeringu korral kohalik omavalitsus (Saue Vallavalitsus või Vallavolikogu). KeHJS § 33 lg 2 p 4 kohaselt tuleb KSH algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Keskkonnaministri 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 nimetab infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvad tegevused, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, sh ka elurajooni arendamine. Omavalitus on detailplaneeringu koostajat teavitanud, et enne detailplaneeringu algatamist on vaja koostada KSH eelhinnang. KSH eelhindamine on läbi viidud vastavalt KeHJS § 33 lõikele 3–5, lähtudes seejuures Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja heast tavast. Tulenevalt KeHJS § 33 lõikest 6 peab KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt (täpsustatud KeHJS § 23), edastades neile seisukoha võtmiseks KeHJS § 33 lg 3 punktis 1 ja 2 ning lõikes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu. Töö eesmärgiks on Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringuga (algatamata) kavandatavale tegevusele KSH eelhinnangu koostamine, selgitamaks välja KSH algatamise ja läbiviimise vajalikkus. KSH eelhinnang on koostatud tuginedes Kobras OÜ poolt koostatud detailplaneeringu taotlusele (esitatud 26.05.2025) ja algatamiseelsele eskiisjoonisele (seisuga 11.08.2025, joonis 3 ja 4), SmartBroker OÜ-lt saadud täiendavale infole ning AS Kovek poolt väljastatud tehnilistele eeltingimustele ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks (15.04.2025). Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja Vana-Kassi (72501:001:0621) 6 / 49 Koostaja: Kobras OÜ Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad 2. DETAILPLANEERINGU ISELOOM, SISU JA MAHT 2.1. PLANEERINGUALA ASUKOHT Detailplaneeringu ala (edaspidi planeeringuala) asub Harju maakonnas Saue vallas Jõgisoo külas Vanatoa (kü tunnus 72501:001:1903), Keldriotsa (kü tunnus 72501:001:1902) ja Vana-Kassi (kü tunnus 72501:001:0621) katastriüksusel (joonis 1 ja 2). Planeeringuala suurus on ca 238 503 m2. Praeguses olukorras on planeeringuala hoonestamata rohumaa, ala lõunaserval on puudehekk ning idaserval puude ja põõsastega põllusaar. Planeeringualaga seotud ja otseselt piirnevate katastriüksuste teave on esitatud tabelis 1. Joonis 1. Planeeringuala asukoht (aluskaart: Maa- ja Ruumiamet, 15.07.2025) Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja Vana-Kassi (72501:001:0621) 7 / 49 Koostaja: Kobras OÜ Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad Joonis 2. Planeeringuala lähiümbrus (aluskaart: Maa- ja Ruumiamet, 15.07.2025; katastriüksused: Maa- ja Ruumiamet, 04.06.2025) Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja Vana-Kassi (72501:001:0621) 8 / 49 Koostaja: Kobras OÜ Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad Tabel 1. Ülevaade planeeringualaga seotud ja otseselt piirnevatest katastriüksustest (Maa- ja Ruumiamet, 06.04.2026) Maa sihtotstarve ( TO – Kõlvikuline koosseis (m2) Omandivorm (E – tootmismaa, TR – Kogu Haritav Looduslik Lähiaadress Katastritunnus eraomand, R – transpordimaa, MA – Metsamaa Õuemaa Muu maa pindala maa rohumaa riigiomand,) maatulundusmaa, ÄR - (m ) 2 (m2) (m2) (m2) (m2) (m2) ärimaa) Vanatoa 72501:001:1903 E MA 96601 463 974 98038 Keldriotsa 72501:001:1902 E MA 95276 2716 97992 Vana-Kassi 72501:001:0621 E MA 40996 1476 42472 Urgardi 72501:001:0272 E MA 65064 867 28910 94841 Puukoja 72703:002:0335 E TO (90%) / ÄR (10%) 9280 2922 12202 Kartulikeldri 72601:001:1089 E TO 2138 1816 3954 Nurme 72703:002:0015 E MA 27809 2965 9886 243 40903 Väriheina 72703:002:0069 R MA 73244 123 45 18500 91912 Vitsa 72501:001:1306 R MA 8303 4600 12903 11116 Kanama-Jõgisoo tee 72703:002:0073 R TR 4790 3492 171 1775 14874 25102 11 Tallinna ringtee T21 72501:001:1307 R TR 2887 1332 4219 11 Tallinna ringtee T23 72501:001:0251 R TR 253 77 24 354 11 Tallinna ringtee T24 72501:001:0620 R TR 2182 1085 3267 11 Tallinna ringtee 72801:003:0089 R TR 3338 9584 12320 104201 129443 Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja Vana-Kassi (72501:001:0621) Koostaja: Kobras OÜ 9 / 49 Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad 2.2. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS Detailplaneeringu eesmärk on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine üksik- ja ridaelamute ning ärihoonete rajamiseks ning kruntide moodustamiseks, sh liikluskorralduse ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine (joonis 3 ja 4). Detailplaneeringu algatamise taotluse kohaselt on moodustatavate elamumaa kruntide ligikaudne suurus 1500 m2 ja ärimaa kruntidel 5000 m2. Kavandatakse seitse ridaelamut (nelja boksiga), 40 üksikelamut ja üheksa ärimaa krunti. Planeeritavate hoonete suurim ehitusalune pind kokku koos abihoonetega on üksikelamul 25% ja ärimaal 40%. Olemasolevad kommunikatsioonide liitumised (elekter, vesi, kanalisatsioon, side, gaas) alal puuduvad. AS Kovek on väljastanud tehnilised eeltingimused ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks. Olemasolev juurdepääs on Kanama-Jõgisoo teelt (nr 11116). Detailplaneeringus nähakse ette uus juurdepääsutee (üldplaneeringuga kavandatud kogujatee), mis võimaldab Kanama-Jõgisoo tee (nr 11116) ringristmikult ühendust Tallinna ringtee (nr 11) ja Saue linnaga. Teed kavandatakse kuni olemasolevate teedeni. Joonis 3. Väljavõte detailplaneeringu algatamiseelsest eskiisjoonisest (Kobras OÜ, seisuga 11.08.2025) Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja Vana-Kassi (72501:001:0621) 10 / 49 Koostaja: Kobras OÜ Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad Joonis 4. Väljavõte detailplaneeringu algatamiseelse eskiisjoonise juurdepääsuteede skeemist (Kobras OÜ, seisuga 11.08.2025) Detailplaneeringuga kavandatav hoonestus arendatakse välja kahes etapis:  I etapp: elamuala (sh haljasalad ja elamuala sisesed teed) ja elamuala juurdepääsutee Kanama-Jõgisoo tee (nr 11116) ringristmikult (osa üldplaneeringuga kavandatud kogujateest);  II etapp: ärimaa ja üldplaneeringuga kavandatud kogujatee kogu ulatuses. 2.3. RESSURSSIDE, SH LOODUSVARADE JA ENERGIA KASUTAMINE Praeguses planeerimisprotsessi staadiumis ei ole täpne ressursside (nt kruus, liiv, puit jms) kasutus teada ja tugineda saab ainult teiste samalaadsete arenduste analoogiale. Teada on maa kui ressursi pindalaline hõlmatus, planeeringuala suurus on ca 238 503 m2. Kavandatav ehitustegevus on üpris ressursimahukas. Planeeringualal neid ressursse (nt maavarasid) ei ole ja need tuleb tuua teistest piirkondadest (v.a ehitusalalt kooritav kasvupinnas, mida saab sobivuse korral osaliselt taaskasutada). Oluline on, et arendustegevus arvestaks säästva arengu põhimõtteid ning selle järgimist tagavaid õigusakte ja standardeid. Planeerimisseaduse § 12 rõhutab vajadust soodustada varem kasutuses olnud või ebapiisavalt kasutatud alade otstarbekamat kasutamist, käsitleda tasakaalustatult ehitatud keskkonda ja looduskeskkonda, arvestades olemasolevast keskkonnast ning asukohast tulenevaid asjaolusid, ja eelistada võimaluse korral keskkonnasäästlikke ja energiatõhusaid lahendusi ning soodustada taastuvenergia kasutamist. Ehitusseadustiku (vastu võetud 11.02.2015) § 9 toob välja keskkonnasäästlikkuse põhimõtte (ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine peab olema võimalikult keskkonnasäästlik, sealhulgas tuleb ehitamisel säästlikult kasutada loodusvarasid) ning § 11 esitab konkreetsemad ehitisele esitatavad nõuded. Kavandataval ehitustegevusel kasutatakse seadmetega töö tegemisel mootoriõli, kütust ja elektrienergiat, mille täpne kulu ei ole praeguses planeerimisprotsessi staadiumis teada, kuid eeldatavalt tagatakse nende säästlik Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja Vana-Kassi (72501:001:0621) 11 / 49 Koostaja: Kobras OÜ Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad ja sihipärane kasutus. Planeeringuga kavandatud hoonestuse kasutuselevõtt toob kaasa veekasutuse ning elektri- ja soojusenergia kasutamise. Elamuala kasutusega kaasneb eeldatavalt tavapärane majapidamistega seotud ressursikasutus. Äritegevuse täpsem iseloom ei ole detailplaneeringu koostamise staadiumis teada, kuid eeldatavalt ei kavandata ressursimahukat tegevust. Praeguses planeerimisprotsessi staadiumis ei ole ressursikasutuse täpsed lahendused ja kogused teada, kuid eeldatavalt kasutatakse ressursse säästvalt vastavalt ettenähtud projekteerimis- ja ehitusnormidele. Ressursside optimaalsest kasutamisest on eeldatavalt huvitatud ka arendaja, sest see on otseselt seotud rahalise kokkuhoiuga. Ressursside säästliku kasutuse tagab muuhulgas ka vajadus koostada detailplaneering ja sellele järgnevad ehitusprojektid, mis soodustavad ressursikasutuse paremat jälgitavust, optimaalsust ja säästlikkust. 2.4. TEGEVUSEGA KAASNEVAD HEITED VETTE, PINNASESSE JA ÕHKU Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (vastu võetud 16.02.2011, edaspidi KeÜS) § 7 lg 1 kohaselt on heide õhku, vette või pinnasesse otseselt või kaudselt väljutatav aine, organism, energia, kiirgus, vibratsioon, soojus, valgus, lõhn või müra. KeÜS § 7 lg 3 kohaselt on keskkonna kvaliteedi piirväärtus keskkonna keemilisele, füüsikalisele või bioloogilisele näitajale kehtestatud piirväärtus, mida ei tohi inimese tervise ja keskkonna kaitsmise huvides ületada ning § 7 lg 4 kohaselt on saastamine heite väljutamine nii, et see põhjustab keskkonnaohu või keskkonnariski. KeÜS § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. KeÜS § 3 lg 2 p 1 ja 2 põhjal eeldatakse olulise keskkonnahäiringu tekkimist keskkonna kvaliteedi piirväärtuse ületamisel ja saastatuse põhjustamisel. KeÜS § 14 sätestatud hoolsuskohustusest tulenevalt peab igaüks rakendama meetmeid oma tegevuse või tegevusetusega põhjustatava keskkonnahäiringu vähendamiseks niivõrd, kuivõrd seda on mõistlik eeldada. KeÜS § 16 sätestab, et käitaja on kohustatud rakendama vajalikke meetmeid keskkonnaohu vältimiseks ja kohaseid ettevaatusmeetmeid keskkonnariski vähendamiseks. Planeeringuga kavandatu rajamisel on heited seotud eelkõige ehitusmasinate, transpordi ja ehitusmaterjalidega. Olenevalt olukorrast võivad planeeringualast väljuda järgmised otsesed heited: müra, vibratsioon, valgus, lõhn, välisõhu saasteained, saasteained sademeveega. Planeeringuga kavandatu kasutuselevõtul on heited seotud eelkõige veekasutuse, liikluse ja soojusenergia tarbimisega. Võib esineda järgmisi heiteid: valgus (eelkõige tänavate ja hoonete välisvalgustus), müra (eelkõige alal liikuvad sõidukid, ventilatsioon, soojus-/jahutussüsteemid, olmemüra), heide vette (eelkõige ühisveevärgi reoveepuhastist väljuv heitvesi ja saasteained sademeveega), välisõhu saasteained (eelkõige alal liikuvate sõidukite heitgaasid ja liiklusest tulenev tolm, jäätmetega seotud lõhn), heide pinnasesse (eelkõige teede/tänavate talihooldega seotud ained). Tavapäraselt on planeeringuga kavandatu rajamisega kaasnevate heidete mõju pigem intensiivne, kuid ajutine ja lakkab pärast ehitustegevuse lõppu. Planeeringuga kavandatu kasutuselevõtul esinevad heited on tõenäoliselt kogu kasutusperioodi vältel, kuid on Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja Vana-Kassi (72501:001:0621) 12 / 49 Koostaja: Kobras OÜ Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad pigem vähem intensiivsed ja perioodilise (nt tänavavalgustus ja transpordist tingitud heited) või sesoonse iseloomuga (nt teede talihoolde heide pinnasesse). 2.5. TEGEVUSEGA KAASNEVATE OHU-, AVARIIOLUKORDADE, SUURÕNNETUSTE VÕI KATASTROOFIDE ESINEMISE VÕIMALIKKUS Ehitusstaadiumis peab avariiolukordade tekke vältimiseks ja vähendamiseks pidama kinni töötervishoiu ja tööohutuse seaduses (vastu võetud 16.06.1999) tööohutuse tagamiseks kehtestatud nõuetest, mille hulka muuhulgas kuuluvad nõuded, et töökoht ja töövahendid peavad olema tehniliselt heas seisukorras ja korrapäraselt hooldatud, kaitsevahendid ja ohutusseadised peavad olema korrapäraselt hooldatud ja kontrollitud ning tööandja ei tohi lubada tööle asuda töötajal, kellel puuduvad vajalikud erialateadmised ja oskused ning töötervishoiu- ja tööohutusalased teadmised. Ohu- või avariiolukorrad (sh tulekahju ja ohtlike ainete keskkonda sattumine) võivad nii ehitustegevusel kui ka kasutusajal eelkõige kaasneda seoses alal kasutatavate mootorsõidukite ja muude seadmetega. Välistada ei saa ka muid olukordi, mille tulemuseks on tulekahju, ning ekstreemsetest ilmaoludest (nt tugev tuul või sademed) põhjustatud avariiolukordi. Kavandatud hoonestuse ja teede rajamisel on kavas teha ka pinnasetöid. Teadaolevaid tehnovõrke alal ei ole, kuid ei saa välistada õnnetusi näiteks demineerimist vajavate objektidega. Kavandatu kasutusajal võib esineda avariiolukordi ka seoses vee-, kanalisatsiooni- ja soojavarustustrassidega. Ohu- ja avariiolukordade tekkimist ennetab ja vähendab ka detailplaneeringu ning sellele järgnevate ehitusprojektide koostamine. PlanS § 126 kohaselt on detailplaneeringu ülesandeks muuhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste võimaliku asukoha määramine, liikluskorralduse põhimõtete määramine ja ehitise ehituslike tingimuste määramine. Ehitusseadustiku § 11 kohaselt hõlmavad ehitisele esitatavad nõuded asjakohasel juhul ka mehaanilist vastupidavust ja stabiilsust; tuleohutust; kasutamise ohutust ja juurdepääsu, sealhulgas ehitisest inimeste evakuatsiooni ja pääste vajadusi ning operatiivkaarti. Suurõnnetuste või katastroofide ohtu (tekkimise piisavat tõenäosust) kavandatava tegevusega ette näha ei ole. Kavandatav tegevus ei hõlma suurtes kogustes kemikaale, ei kavandata tegevust, mis võiks põhjustada ulatusliku õnnetuse (nt piisavalt suure ulatusega maasikutulekahju), avarii või elutähtsa teenuse raskete tagajärgedega või pikaajalise katkestuse. Kemikaaliseaduse (vastu võetud 29.10.2015) mõistes on suurõnnetus ettevõtte töö kontrolli alt väljumisest tingitud ohtliku kemikaali ulatuslik leke, tulekahju või plahvatus, mis kohe või tulevikus põhjustab raskeid tagajärgi inimese elule, tervisele või keskkonnale käitise sees või väljaspool seda ning mis on seotud ühe või mitme ohtliku kemikaaliga. Katastroof on hädaolukorra seaduse (vastu võetud 08.02.2017) tähenduses eelkõige inimtegevusest põhjustatud ulatuslik õnnetus või avarii või muu samasuguse mõjuga sündmus, sealhulgas elutähtsa teenuse raskete tagajärgedega või pikaajaline katkestus. 2.6. DETAILPLANEERINGU ASJAKOHASUS JA OLULISUS KESKKONNAKAALUTLUSTE INTEGREERIMISEL TEISTESSE VALDKONDADESSE Detailplaneeringus tuleb määrata tingimused ehitusõiguse elluviimiseks, muuhulgas ka nõuded keskkonnakaitseliste tingimuste täimiseks (sh haljastuse, heakorra, jäätmete käitlemise jm asjakohased Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja Vana-Kassi (72501:001:0621) 13 / 49 Koostaja: Kobras OÜ Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad põhimõtted), millega oleks võimalik maksimaalses ulatuses arvestada looduskeskkonna kõrgetasemelist kaitsevajadust silmas pidades. 2.7. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA SEOTUD KESKKONNAPROBLEEMID Planeeringualal ei ole tegemist kõrge loodusväärtusega alaga, mille puhul esineks oht oluliste keskkonnaprobleemide tekkimiseks. Planeeringualal on esimene aluspõhjaline põhjaveekogum maapinnalt lähtuva reosutse eest kaitsmata, kuid arvestades kavandatava tegevuste iseloomu ei ole tavapäraste ettevaatusabinõude järgimisel ja nõuetele vastava reoveekäitluslahenduse kavandamisel ohtu oluliste keskkonnaprobleemide tekkimiseks. 2.8. DETAILPLANEERINGU TÄHTSUS EUROOPA LIIDU KESKKONNAALASTE ÕIGUSAKTIDE NÕUETE ÜLEVÕTMISEL Eelhinnangu objektiks oleva detailplaneeringuga kavandatu puhul arvestatav seos puudub. 3. SEOS ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA 3.1. HARJU MAAKONNAPLANEERING Harju maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78. Maakonnaplaneeringu ruumiliste väärtuste kaardi alusel ei jää kavandatava tegevuse ala rohelise võrgustiku ega väärtusliku maastiku alale (joonis 5). Joonis 5. Väljavõte Harju maakonnaplaneeringu (2018) kaardist „Ruumilised väärtused“ Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja Vana-Kassi (72501:001:0621) 14 / 49 Koostaja: Kobras OÜ Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad Maakonnaplaneeringus kajastatud esialgse informatiivse infokihi andmetel on tegemist väärtusliku põllumajandusmaaga. Seletuskirja kohaselt ei kehtestatud planeeringuga väärtuslike põllumajandusmaade ulatust, kuna planeeringus toodud kaardikiht on informatiivne ning võib muutuda. Väärtuslik põllumajandusmaa on haritav maa ja püsirohumaa ning püsikultuuride all olev maatulundusmaa, mille tootlikkuse hindepunkt ehk boniteet on võrdne või suurem Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmisest boniteedist. Kui maakonna keskmine boniteet on väiksem Eesti keskmisest boniteedist, määratletakse väärtusliku põllumajandusmaana maakonna keskmise boniteediga võrdne või sellest suurema boniteediga põllumassiiv. Maakonnaplaneeringuga on määratud üldised põhimõtted järgmise tasandi planeeringutele väärtusliku põllumajandusmaa säilitamiseks ja täpsustamiseks. Seletuskirjas on esitatud üldised põhimõtted väärtuslike põllumajandusmaade kasutamiseks ja üldplaneeringute koostamiseks, muuhulgas on põhimõtteks, et väärtuslikku põllumajandusmaad kasutatakse üldjuhul üksnes põllumajanduslikuks tegevuseks. Kavandatava tegevuse ala on maakonnaplaneeringus märgitud väärtusliku põllumajandusmaana, kuid Saue valla üldplaneeringus on väärtuslike põllumajandusmaade paiknemist täpsustatud ning alale ei ole määratud väärtuslikku põllumajandusmaad (vt ptk 3.2). Maakonnaplaneeringu asustuse suunamise ja tehniliste võrgustike kaardil (joonis 6) on kavandatava tegevuse ala põhjaserval Tallinna ringteed (nr 11) jälgiv perspektiivne või rekonstrueeritav, sh oluliselt muudetav põhimõtteline maanteekoridor. Ala põhja- ja lõunaserval on märgitud kergliiklustee (olemasolev ja teemaplaneeringust „Harjumaa kergliiklusteed“), millest põhjapoolne kulgeb teisel pool Tallinna ringteed (nr 11), kuid ala lõunaserval Kanama-Jõgisoo tee (nr 11116) ääres kergliiklusteed veel rajatud ei ole. Detailplaneeringuga kavandatakse alale sõiduteed ja kergliiklusteed, mis on ühendatavad olemasoleva ja maakonnaplaneeringuga kavandatava teede võrgustikuga. Maakonnaplaneeringu tehniliste võrgustike kaardil on Tallinna ringtee (nr 11) ääres märgitud ka perspektiivne põhimõtteline gaasitrassi koridor. Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardi kohaselt kulgeb tee ääres Kiili LKS - Keila LKS gaasitorustik (Maa- ja Ruumiamet, 16.07.2025). Joonis 6. Väljavõte Harju maakonnaplaneeringu (2018) kaardist „Tehnilised võrgustikud“ Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja Vana-Kassi (72501:001:0621) 15 / 49 Koostaja: Kobras OÜ Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad 3.2. SAUE VALLA ÜLDPLANEERING 2021 Kavandatava tegevuse alal kehtib Saue Vallavolikogu 28.06.2021 otsusega nr 40 kehtestatud Saue valla üldplaneering 2021. Üldplaneeringu kohaselt asub kavandatava tegevuse ala tiheasustusalal ning enamikus on tegemist pere- ja ridaelamumaaga (joonis 7). Ala põhjaserval on määratud Tallinna ringtee (nr 11) äärde kaitsehaljastuse maa. Kavandatava tegevuse alaga piirneb idas ärimaa ja läänes pere- ja ridaelamumaa juhtotstarbega ala. Ala põhjaserval on Tallinna ringteed (nr 11) jälgiv planeeritav või rekonstrueeritav, sh oluliselt muudetav riigitee koridor, vähesel määral ulatub ala kirdenurgale planeeritava liikluse eritasandi ala. Ala läbib ida-läänesihiliselt planeeritav kogujatee, mis võimaldab liikumist näiteks Tallinna ringtee (nr 11), Kanama-Jõgisoo tee (nr 11116), Tallinna-Pärnu-Ikla tee (nr 4) ja Mäe tee (nr 7270347) vahel. Kavandatava tegevuse ala lõunaserval Kanama- Jõgisoo tee (nr 11116) ääres on planeeritav kergliiklustee. Kavandatav tegevuse ala ei jää rohelise võrgustiku, väärtusliku maastiku ega väärtusliku põllumajandusmaa alale. Kavandatav tegevus arvestab kogu ulatuses üldplaneeringus määratud kaitsehaljastuse maa juhtotstarbega, pere- ja ridaelamumaa juhtotstarbega alal soovitakse määrata elamumaa otstarve ja osaliselt ärimaa. Detailplaneeringuga nähakse ette üldplaneeringuga kavandatud kogujatee. Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja Vana-Kassi (72501:001:0621) 16 / 49 Koostaja: Kobras OÜ Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad Joonis 7. Väljavõte Saue valla üldplaneeringu (2021) koondjoonisest Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 4.1 on esitatud üldised tingimused maa-alade kasutamise kavandamiseks:  erinevate maakasutusotstarvete range eraldamise vältimine, vähendamaks valglinnastumisega kaasnevaid negatiivseid mõjusid, sh pendelrännet;  funktsionaalse avaliku (üldkasutatava) ruumi säilitamine ja tekitamine;  erinevate elanike rühmade võrdse kohtlemise printsiibi järgimine teenuste (nii avalike kui erateenuste) kättesaadavuse tagamisel;  avalike ning vaba aja veetmise teenuste (haridus, sotsiaalhoolekanne, kultuur, sport jm) osutamiseks vajalike perspektiivsete maa-alade kavandamine;  säästlikkuse põhimõtet arvestades võimalusel olemasolevate ehitiste (sh hooned, teed) rekonstrueerimise eelistamine uute objektide kavandamisele;  äri- ja tootmismaadel suure jäätmetootluse, müra, õhusaaste jm keskkonnamõjuga seotud ettevõtlusest hoidumine. Uute tootmisobjektide rajamisel ja praegu mittekasutatavate loomakasvatus- ja teiste tootmishoonete taaskasutusele võtmisel tuleb võimalikku saastekoormust hinnata igal konkreetsel juhul eraldi ning leida võimalikult keskkonnasõbralik kasutusviis. Vajadusel tuleb rakendada meetmed takistamaks negatiivsete mõjude (müra, õhusaaste, ebameeldiv lõhn) levikut lähedalasuvatele elamualadele; Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja Vana-Kassi (72501:001:0621) 17 / 49 Koostaja: Kobras OÜ Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad  infrastruktuuri (teed, tehnovõrgud jm) kavandamisel lahenduste eelistamine, mis on vallale ja selle elanikele kõige väiksemate väliskuludega. Üleriigilise tähtsusega objektide projekteerimisel tuleb arvestada inim- ja keskkonnasõbralikkust ning majanduslikku otstarbekust;  üleujutusriskiga aladele reeglina hooneid ei kavandata. Riskialade tuvastamiseks tuleb vajadusel koostada vastav ekspertiis. Lisaks on välja toodud, et kaitse- ja piiranguvööndite (veekogude, teede, tehnorajatiste, kultuurimälestiste, loodusobjektide jt) piirid ning võimalike perspektiivsete joonehitiste (maantee, raudtee, torujuhe, elektriliin vms) asukohad on üldplaneeringu üldistusastmest tulenevalt kaardil illustratiivse tähendusega. Kaitse- ja piiranguvööndite (sh ehituskeeluvööndi) täpne ulatus on määratud kehtivate õigusaktidega (sh käesoleva üldplaneeringu seletuskirjaga), joonehitiste trasside asukohad täpsustatakse vastavate planeeringute ja ehitusprojektidega. Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada üldiste tingimustega maa-alade kasutamiseks. Praeguses planeerimise etapis ei ole ärimaade täpne kasutus teada, kuid tegevuste edasisel kavandamisel tuleb arvestada äri- ja tootmismaadel suure jäätmetootluse, müra, õhusaaste jm keskkonnamõjuga seotud ettevõtlusest hoidumise tingimusega. Detailplaneeringu koostamisel tuleb koostöös omavalitsusega täpsustada üldplaneeringuga kavandatud tee asukoht. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 4.4 on esitatud nõuded uue hoonestuse rajamiseks tiheasustusega alal. Detailplaneeringute kehtestamise tingimuseks üldplaneeringuga määratud tiheasustusega alal on liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ning kavandatavate tegevustega kaasnevale liikluskoormusele vastav juurdepääsuvõimalus avaliku teedevõrgu kaudu. Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada vajadusega liitumiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, milleks on AS Kovek poolt väljastatud tehnilised eeltingimused. Detailplaneeringuga tuleb kavandada juurdepääsuteed olemasoleva avaliku teedevõrguni. Uue hoonestuse rajamiseks tiheasustusega alal tuleb arvestada järgmiste põhimõtetega:  elamualadel eelistada pere- ja ridaelamute osas madaltihedat hoonestust, lisaks elamutele kavandada ka avalike ja erateenuste osutamiseks vajalik maa;  hoonestusalasid tuleb laiendada olemasoleva hoonestusega alade poolt lähtudes, st reeglina ei tohi luua uusi eraldiseisvaid hoonestusalasid;  tupiktänavaid reeglina ei kavandata;  detailplaneeringutes ja ehitusprojektides tuleb ette näha juurdepääs kallasrajale;  suuremate elamualade sees (neid läbivana) tuleb kavandada kergliiklusteed, mis liituvad üldplaneeringu kaardile kantud võrgustikuga;  ehitiste kavandamisel tuleb maksimaalselt säilitada kõrghaljastus, olemasolevaid kõrghaljastusega alasid üldjuhul käsitleda haljasala ja parkmetsa või kaitsehaljastuse maana (HM/HK);  tootmismaa ning elamumaa eraldamiseks on üldjuhul vajalik 30-50 m laiune kõrghaljastusala;  üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarve peab reeglina moodustama vähemalt 65% planeeritavast alast;  korterelamumaad võib kaasotstarbena kasutada Saue linnas, Riisipere, Turba ja Laagri alevikus ning Vanamõisa ja Koidu külas raudteepeatustest üldjuhul kuni ühe kilomeetri kaugusel; Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja Vana-Kassi (72501:001:0621) 18 / 49 Koostaja: Kobras OÜ Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad  elamualadel peab jalgsi liikumiseks sobiv avalik ruum (avalike ja erateenuste osutamise alad, haljasalad, pargid, mänguväljakud, kergliiklusteed, avatud õuealad jms) moodustama vähemalt 20% planeeritavast alast;  pere- ja ridaelamumaa juhtotstarbe korral peab üksik- ja kaksikelamute maa moodustama elamuehituseks kavandatud kruntide maast vähemalt 70%;  uute rida- ja korterelamukruntide kavandamisel peab koormusindeks (planeeritava ala pindala suhe korterite arvu) planeeritavat ala kui tervikut arvestades üldjuhul olema 400-800, suurenedes asula keskusest äärealade suunas. Korterelamud võivad reeglina olla kuni 5-korruselised;  uute üksikelamukruntide suurus peab üldjuhul olema 1200–2400 m² ning kaksikelamukruntide suurus üldjuhul 2000-3000 m², suurenedes asula keskusest äärealade suunas;  väiksemaid krunte kui 1200 m² võib moodustada alajaamade, pumplate, puhastusseadmete, liiklusalade jt tehniliste kommunikatsioonide, samuti mänguväljakute, haljasalade jm avaliku ruumi objektide jaoks;  üksik-, kaksik- ja muu kahe korteriga elamu ja aiamaja ehitamisel võib krundi täisehituse protsent reeglina olla kuni 25%, tootmis- ja ärihoonete korral reeglina kuni 40%;  aiandusühistute (sh endiste) alal on väiksemale kui 1000 m2 krundile reeglina lubatud ehitada kuni 2-korruseline (1 täis- ja 1 katusekorrus) üksikelamu koos kuni kahe abihoonega, suurima lubatud kõrgusega kuni 8,5 m ja ehitusaluse kogupindalaga kuni 250 m2;  ehitusprojektide koostamisel Maidla aiandusühistute alal arvestada, et tegu on üleujutusohuga riskipiirkonnaga;  tiheasustusega alal, kus puudub kõrghaljastus, on üldjuhul kõrghaljastuse rajamise arvestuslik miinimumnorm kuni 1500 m2 suuruse krundi kohta 1 puu, kuni 2000 m2 krundi kohta 2 puud, suurema krundi kohta 3 või enam puud. Korterelamumaa haljasalapinnast peab üldjuhul vähemalt ¼ moodustama kõrghaljastus ja kõrgpõõsastikud. Tingimused näevad ette, et hoonestusalasid tuleb laiendada olemasoleva hoonestusega alade poolt lähtudes, et vältida uute eraldiseisvate hoonestusalade kujunemist. Kavandatava tegevuse alast põhjas on olemasolev Saue linna elamuala, mujal on piirneval alal üldplaneeringuga kavandatud ärimaa ja elamumaa juhtotstarbega alad ning üksikud olemasolevad hooned. Kavandatava tegevuse puhul soovitakse esimeses etapis rajada planeeringuala lõunaosas elamuala, mis ei piirneks olemasolevate tihedamalt hoonestatud aladega. Samas on tihedamalt hoonestatud Saue linna elamualad lähedal ning arvestades Saue linna lähedust, on ka üldplaneeringuga kavandatud ärimaa ja elamumaa juhtotstarbega alade väljaarendamine lähitulevikus pigem tõenäoline. Üldplaneeringus on esitatud põhimõte, et üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarve peab reeglina moodustama vähemalt 65% planeeritavast alast. Kavandatav tegevus arvestab kogu ulatuses üldplaneeringus määratud kaitsehaljastuse maa juhtotstarbega, kuid pere- ja ridaelamumaa juhtotstarbega alal soovitakse osaliselt määrata ärimaa, mis on kooskõlas põhimõtetega uue hoonestuse rajamiseks tiheasustusega alal. Tingimused näevad ette, et tupiktänavaid reeglina ei kavandata. Detailplaneeringu algatamise taotluse vastuskirjas juhtis omavalitus tähelepanu vajadusele vältida tupiktänavaid. Detailplaneeringus tuleb paigutada elamumaad nii, et tupiktänavaid välditakse või jääb tupiktänavate äärde minimaalselt elamuid. Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja Vana-Kassi (72501:001:0621) 19 / 49 Koostaja: Kobras OÜ Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad Tingimused näevad ette, et elamualadel peab olema jalgsi liikumiseks sobiv avalik ruum (avalike ja erateenuste osutamise alad, haljasalad, pargid, mänguväljakud, kergliiklusteed, avatud õuealad jms), mis peab moodustama vähemalt 20% planeeritavast alast. Detailplaneeringu algatamise taotluse vastuskirjas juhtis omavalitus tähelepanu vajadusele kanda eskiisile mänguväljaku asukoht. Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada üldplaneeringus esitatud põhimõtetega uue hoonestuse rajamiseks tiheasustusega alal. Kavandatavat tegevust on võimalik planeerida nii, et see vastaks üldplaneeringu põhimõtetele, vastuolu üldplaneeringu tingimustega ei ole. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 10 on käsitletud transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste ning liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramist. Välja on toodud üldplaneeringu kaardile kantud planeeritavad ja rekonstrueeritavad teed ning raudteed, muuhulgas 2+2 rajaliseks rekonstrueeritav Tallinna ringtee - olemasolevas trassikoridoris, täpsustades perspektiivseid ristmikke ja risteid vastavalt Maanteeameti (Transpordiamet) poolt koostatud projektidele ning perspektiivsed kergliiklusteed, sh arvestades Harju maakonnaplaneeringut. Üldplaneeringu kaardil kajastatud perspektiivse eritasandilise liiklussõlme piirkonnas tuleb 250 m raadiuses ehitusprojektid kooskõlastada Maanteeametiga (Transpordiametiga), liiklussõlme jaoks tegelikult vajatava maa suurus ja liikluslahendus täpsustatakse tee eelprojektis. Kavandatava tegevuse ala jääb väikeses ulatuses üldplaneeringu kaardil kajastatud perspektiivse eritasandilise liiklussõlme alale, kuid sellel alal ehitustegevust ei kavandata. Maanteede äärsete alade väljaarendamisel tuleb arvestada teekaitsevööndi ulatusega ja vastavate seadusest tulenevate piirangute ja soovitustega normidele vastavate tingimuste tagamiseks, sh müratase arendataval alal, ning ette näha vajalikud kaitserajatised (müratõkkesein vms). Tee läheduses võivad müra- ja saastetasemed ületada piirnorme, mistõttu inimese elamine ja puhkamine sellel alal on tervisele kahjulik. Teede läheduses on hoonete ehitus (sh erandjuhul ka üksikute elamute ehitus, eelkõige hajaasustusega alal) lubatud juhul, kui võetakse tarvitusele abinõud teeliiklusest tulenevate kahjulike mõjude leevendamiseks. Konkreetsete meetmete olemus otsustatakse detailplaneeringute koostamise ja ehitiste projekteerimise käigus. Maanteeametiga (Transpordiametiga) tuleb kooskõlastada ehitusprojektid riigimaanteest 150 m vööndis ning vajadusel ka kaugemal, kui ehitise kõrguse projektsioon ulatub maanteele. Tiheasustusega alasid läbivate suuremate teede kaitsehaljastuse vööndid on üldplaneeringu kaardil kajastatud kaitsehaljastuse maa juhtotstarbega, nende laius on üldjuhul vahemikus 100–200 m ning elamuhoonestusalasid nendele aladele kavandada pole lubatud (sh reeglina pole lubatud ka elamute õuealad). Kavandatava tegevuse puhul on arvestatud üldplaneeringus kavandatud kaitsehaljastuse vööndi ulatusega ning sellele alale hoonestust ei kavandata. Arvestatud on, et müra ja õhusaaste tõttu ei ole tee lähedus sobilik elamumaaks, seega kavandatakse teele lähemale ärimaad ja kaugemale elamumaad. Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada vajadusega tagada maakasutuse otstarbele vastav müratase, kavandades vajadusel müra leevendavaid meetmeid (müratõkkesein, pinnasvallid vms). Detailplaneeringus on asjakohane juhtida tähelepanu, et riigimaanteest 150 m raadiuses tuleb ehitusprojektid kooskõlastada Transpordiametiga. Üldplaneeringu seletuskirja peatüki 12 kohaselt on tiheasustusega alade piirid ühtlasi ka reoveekogumisalade ning perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavate alade piirideks. Sellest tulenevalt tuleb tiheasustusega aladel moodustatavate uute katastriüksuste veega varustamine kavandada ühisveevärgist ning katastriüksustelt Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja Vana-Kassi (72501:001:0621) 20 / 49 Koostaja: Kobras OÜ Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad reovee ärajuhtimine kavandada ühiskanalisatsiooni. Kui reoveekogumisalal või perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetaval alal pole ühisveevärk ja -kanalisatsioon veel välja ehitatud, võib põhjendatud erandjuhul ajutiselt veega varustamiseks kasutada lokaalseid (puur)kaeve ning reovee kogumiseks lekkekindlaid kogumismahuteid, kusjuures sellel juhul tuleb uute elamute ehitusõiguste andmisel lähtuda hajaasustuse tingimustest vastavalt üldplaneeringu seletuskirja punktile 4.3. Koostatavates detailplaneeringutes tuleb näidata tuletõrjevee saamise võimalused, uute veetrasside ehitamisel või olemasolevate pikendamisel (projekteerimisel) kavandada nende juurde väljavõtted tuletõrjevee saamiseks (sh ühisveevärgi baasil ka hüdrandisüsteem). Detailplaneeringu koostamisel tuleb järgida üldplaneeringu tingimustega arvestavaid AS Kovek poolt väljastatud tehnilisi eeltingimusi, mis võimaldavad tulevikus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumist ning annavad suunise tuletõrje veevarustuse tagamiseks nõuetele vastava mahuga mahutitega. Sademeveelahenduste kavandamisel tuleb eelistada pinnasesse immutamist ja kraavidesse juhtimist. Suurematel hoonestatavatel aladel tuleb kujundada sademevee- ja maaparanduskraavid alasid liigendavateks sini-rohekoridorideks, st kraavide äärde jätta haljastatud puhverala. Sademeveekanalisatsioon on lubatud kavandada vaid põhjendatud vajadusel (eelkõige tiheasustusega aladel). Üldplaneeringu põhimõtetega sobituvalt ei kavandata alale sademeveekanalisatsiooni. Kavandatava tegevuse alal ei ole sobivaid tingimusi sademevee suublasse (veekogusse või pinnasesse) juhtimiseks, seega on kavas säästvate sademeveelahenduste kasutamine, mis võimaldab samuti hoonestusala liigendamist haljastatud aladega (vt ptk 5.5). 3.3. DETAILPLANEERINGUD Kavandatava tegevuse alaga piirneval alal ega lähiümbruses ei ole kehtestatud detailplaneeringuid, millega oleks vajalik arvestada tegevuste edasisel planeerimisel (joonis 8). Seoses ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tingimustega on teada vajadus arvestada Klaasi tee ja Klaasi põik tootmismaade väljaehitamisega. Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja Vana-Kassi (72501:001:0621) 21 / 49 Koostaja: Kobras OÜ Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad Klaasi tee ja Klaasi põik tootmismaad Joonis 8. Kehtivate detailplaneeringutega alad kavandatava tegevuse läheduses (Maa- ja Ruumiameti planeeringute andmekogu, 29.07.2025) 4. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS 4.1. ASUSTUS JA MAAKASUTUS Praeguses olukorras on planeeringuala hoonestuseta. Planeeringuala asub Jõgisoo külas Saue linna vahetus läheduses (joonis 9). Lähiümbruses on hoonestatud elamumaid, elamutega maatulundusmaid, üks hoonestatud tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega katastriüksus ning üks hoonestamata tootmismaa sihtotstarbega katastriüksus. (Maa- ja Ruumiamet, 21.07.2025) Planeeringualaga piirneval tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega katastriüksusel tegutseb ettevõte Transporditehnika OÜ, mille põhitegevuseks on veokite pealisehituste projekteerimine, valmistamine, hooldus ning remont (Transporditehnika OÜ veebileht, 23.0.2025). Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja Vana-Kassi (72501:001:0621) 22 / 49 Koostaja: Kobras OÜ Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad Joonis 9. Asustus ja maakasutus planeeringualal ja ümbruses (Maa- ja Ruumiamet, 21.07.2025) Planeeringuala maa olemasolevaks sihtotstarbeks on maatulundusmaa ja valdavalt on tegemist haritava maaga. Täpsem ülevaade planeeringuala ja vahetult ümbritseva ala maa praegusest sihtotstarbest ja kõlvikulisest koosseisust on esitatud peatükis 2.1 (vt tabel 1). Ala kavandatavaks sihtotstarbeks on valdavalt elamumaa (üksikelamu maa ja ridaelamu maa) ja ärimaa. Ülevaate piirkonnas tulevikus kavandatavast maakasutusest annab peatükk 3.2 (vt joonis 7). Praeguses olukorras on alal registreeritud põllumassiivid nr 53157425484 ja 53157447927, mis on olnud kasutusel püsirohumaana. 2025. aastal on alal taotletud järgmised toetused: mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetus, põhiline sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks, põhjavee kaitse toetus, täiendav ümberjaotav sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks. (PRIA, 21.70.2025) Planeeringuala asub tiheda liiklusega maanteede läheduses. Planeeringualast põhja jääva Tallinna ringtee (nr 11) aasta keskmine ööpäevane liiklus planeeringuala ääres on 12 841 autot. Planeeringualast lõunasse jääva Kanama-Jõgisoo tee (nr 11116) aasta keskmine ööpäevane liiklus planeeringuala äärsel lõigul on 517 autot ning ca 350 m kaugusel asuva Tallinna-Pärnu-Ikla tee (nr 4) aasta keskmine ööpäevane liiklus on 15 603 autot. Planeeringuala läheduses on olemas Kanama-Jõgisoo tee (nr 11116) ringristmik, mille kaudu on võimalik ühendus Saue linna ja Tallinna ringteega (nr 11). (Maa- ja Ruumiamet, 23.07.2025) 4.2. MAASTIK JA TAIMESTIK Tegemist on haritava maaga, mis on kasutusel olnud püsirohumaana (joonis 10), puittaimestikku on seega alal vähe, ala lõunaserval on puudehekk ning idaserval puude ja põõsastega põllusaar, kus haljastuse kõrgus on kuni 20 m (Maa- ja Ruumiamet, 21.07.2025). Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja Vana-Kassi (72501:001:0621) 23 / 49 Koostaja: Kobras OÜ Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad Joonis 10. Vaade planeeringualale ja lähiümbrusele 2024. aasta kevadel (Maa- ja Ruumiameti fotoladu, pildistamise aeg: 30.04.2024) Tegemist ei ole väärtusliku loodusliku ala ega rohelise võrgustiku osaga, mida oleks asjakohane käsitleda kui ökosüsteemi teenuseid pakkuvat loodusvara. 4.3. MULLASTIK, GEOLOOGIA JA HÜDROGEOLOOGIA Planeeringuala on tasase reljeefiga, absoluutkõrgusega ca 39,5-40 m (Maa- ja Ruumiamet, 21.07.2025). Alal levivad karbonaatsed mullad: rähkmuld (K), leetjas muld (KI), leostunud muld (Ko) ja koreserikas leostunud muld (Kor). Tegemist ei ole maaparandussüsteemide alaga. (Maa- ja Ruumiamet, 21.07.2025) Kavandatava tegevuse ala on maakonnaplaneeringus märgitud väärtusliku põllumajandusmaana, kuid Saue valla üldplaneeringus on väärtuslike põllumajandusmaade paiknemist täpsustatud ning alale ei ole määratud väärtuslikku põllumajandusmaad (vt ptk 3.2). Pinnakatte ligikaudne paksus planeeringualal on ca 2-3 m. Pinnakatte moodustavad Järva kihistu Võrtsjärve alamkihistu liustikusetted ehk moreenid (saviliiv ja liivsavi, veerised ja munakad) (Q1jrVr_g). Aluspõhjas avaneb Keila lademe savikas, biohermne lubjakivi, mergel, K-bentoniit (O3KL). Planeeringualale ei jää maardlaid, mäeeraldisi ega maavara varusid. (Maa- ja Ruumiamet, 21.07.2025) Esimeseks aluspõhjaliseks põhjaveekompleksiks on Ülem-Devoni veekompleksi, Narva veepideme ja Siluri-Ordoviitsiumi (S-O) veekompleksi lõhelised ja karstunud kivimid (veeandvusega <0,1 ls-1m-1). Silur-Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavee voolusuund on kagust edelasse. (Maa- ja Ruumiamet, 21.07.2025) Põhjavesi on planeeringualal kaitsmata, esimese aluspõhjalise veekompleksi looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes praktiliselt puudub (Maa- ja Ruumiamet, 21.07.2025). Planeeringuala Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja Vana-Kassi (72501:001:0621) 24 / 49 Koostaja: Kobras OÜ Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad ei paikne nitraaditundlikul alal ja maa-alal ei esine karstialasid (EELIS, 21.07.2025). Alal asuvad Kambriumi-Vendi põhjaveekogum, Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas ja Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogum (EELIS, 21.07.2025), keskkonnaministri 01.10.2019 määruse nr 48 kohaselt vastavalt põhjaveekogumid nr 3, 4 ja 10. Kõigi põhjaveekogumite seisund hinnati 2020. aastal heaks (tabel 2). Tabel 2. Planeeringualal asuvate põhjaveekogumite seisundi ülevaade (Marandi et al., 2020) Põhja- Seisundi koondhinnang vee- Põhjaveekogumi (2020) Halva või hea (ohustatud) seisundi põhjendus kogumi nimi number Keemiline Koguseline Ohustatus on tingitud testi 2 (test põhjaveekogumi keemilise seisundi hindamiseks soolase või muu vee sissetungi ohust lähtuvalt) ja 9 (test põhjaveekogumi koguselise seisundi hindamiseks soolase või muu vee sissetungi ohust lähtuvalt) Kambriumi-Vendi Hea Hea 3 tulemustest. põhjaveekogum (ohustatud) (ohustatud) Testi 6 (test põhjaveekogumi koguselise seisundi hindamiseks põhjaveeressursi bilansist lähtuval) kohaselt on seisund hea, kuid kinnitatud põhjaveevarude hulk ületab looduslikke varusid peaaegu 4 korda, mistõttu võib seisundit hinnata tinglikult ohustatuks. Ohustatus on tingitud testi 1 (test Ordoviitsiumi- põhjaveekogumi kui terviku üldise keemilise Kambriumi seisundi hindamiseks) ja 2 (test Hea 4 põhjaveekogum Hea (ohustatud) põhjaveekogumi keemilise seisundi Lääne-Eesti vesikonnas hindamiseks soolase või muu vee sissetungi ohust lähtuvalt) tulemusena. Siluri-Ordoviitsiumi 10 Harju Hea Hea põhjaveekogum 4.4. PINNAVESI Pinnaveekogusid planeeringualal ega vahetus läheduses ei ole. Lähim veekogu on ca 1 km kaugusel läänes asuv Rõõmu kraav (VEE1094517) (EELIS, 21.07.2025). 4.5. KAITSEALUSED LOODUSOBJEKTID, SH NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALAD Riiklikult (riigi või kohaliku omavalitsuse tasandil) kaitstavaid loodusväärtusi või nendega seotud alasid planeeringualal ja vahetus ümbruses ei ole. Lähimaks kaitstavaks alaks on ca 440 m kaugusel põhjas asuv Saue tammik (KLO1200455), kus asuvad ka II ja III kaitsekategooria samblike leiukohad (tabel 3). Planeeringualast ca 670 m kaugusel loodes on III kaitsekategooria looma Formica pratensis (liivakuklane) leiukoht Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja Vana-Kassi (72501:001:0621) 25 / 49 Koostaja: Kobras OÜ Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad (KLO9201816). Teised kaitsealused alad ja objektide leiukohad asuvad planeeringualast kaugemal kui 1 km. Arvestades võimalikke kokkupuutevõimalusi on tabelisse lisatud ka planeeringualast 3 km raadiuses asuvad kaitsealuste loomade leiukohad. (EELIS, 23.07.2025) Tabel 3. Riiklikul või kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad objektid planeeringualal ja ala piirist kuni 1 km raadiuses (tabelis helesinise varjutusega) ning ala piirist 3 km raadiuses asuvad kaitsealuste loomade leiukohad (EELIS, 23.07.2025) Kaitsealune objekt Märkus/lisateave (vajadusel) Tüüp/ Nimetus EELIS kood kaitsekategooria Planeeringualast ca 440 m Kaitsealune park Saue tammik KLO1200455 kaugusel põhjas Planeeringualast ca 670 m III kaitsekategooria Formica pratensis (liivakuklane) KLO9201816 kaugusel loodes Biatoridium monasteriense (rohe- Planeeringualast ca 850 m II kaitsekategooria KLO9702546 tilksamblik) kaugusel põhjas Biatoridium monasteriense (rohe- Planeeringualast ca 770 m II kaitsekategooria KLO9702547 tilksamblik) kaugusel põhjas Sclerophora pallida (lumi- Planeeringualast ca 800 m III kaitsekategooria KLO9702550 nuisamblik) kaugusel põhjas Sclerophora pallida (lumi- Planeeringualast ca 830 m III kaitsekategooria KLO9702551 nuisamblik) kaugusel põhjas Arthonia byssacea (rant- Planeeringualast ca 750 m III kaitsekategooria KLO9702548 tähnsamblik) kaugusel põhjas Arthonia byssacea (rant- Planeeringualast ca 750 m III kaitsekategooria KLO9702549 tähnsamblik) kaugusel põhjas II kaitsekategooria Eptesicus nilssonii (põhja-nahkhiir) KLO9100320 Planeeringualast ca 1,3 km lõunas II kaitsekategooria Plecotus auritus (pruun-suurkõrv) KLO9100243 Planeeringualast ca 1,3 km lõunas II kaitsekategooria Emberiza hortulana (põldtsiitsitaja) KLO9108154 Planeeringualast ca 2,2 km edelas Euphydryas aurinia (teelehe- III kaitsekategooria KLO9201718 Planeeringualast ca 1,3 km kagus mosaiikliblikas) III kaitsekategooria Ficedula parva (väike-kärbsenäpp) KLO9108155 Planeeringualast ca 1,3 km kagus Coenonympha hero (vareskaera- III kaitsekategooria KLO9200590 Planeeringualast ca 1,8 km kirdes aasasilmik) Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja Vana-Kassi (72501:001:0621) 26 / 49 Koostaja: Kobras OÜ Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad Natura 2000 alasid planeeringuala läheduses ei asu. Inventeeritud Natura elupaiku planeeringualal ei asu. Lähimad inventeeritud Natura elupaigad on ca 300 m kaugusel läänes asuvad ELP0031764 (tüüp: 6510 Aas- rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud; esinduslikkus: B hea) ja ELP0031763 (tüüp: 6210 Kuivad niidud lubjarikkal mullal; esinduslikkus: B hea). (EELIS, 22.07.2025) Vääriselupaiku planeeringualal ei asu. Lähim on ca 1,3 km kaugusel edelas asuv vääriselupaik VEP158023. (EELIS, 04.08.2025) 4.6. KULTUURIPÄRAND Kultuurimälestisi planeeringualal ei asu. Lähim kultuurimälestis on ca 550 m kaugusel idas asuv Saue postijaama peahoone (registri number: 2967). (Maa- ja Ruumiamet, 21.07.2025) Pärandkultuuri objekte planeeringualal ei asu. Lähim pärandkultuuri objekt on ca 600 m kaugusel läänes asuv Aila varukomandokeskus (tüüp: okupatsiooniaja objektid; registreerimisnumber: 726:OKU:001). (Maa- ja Ruumiamet, 21.07.2025) 4.7. KESKKONNA VASTUPANUVÕIME Ala tundlikkus on vastupanuvõime suurus. Selle hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest.  Planeeringualal ja lähiümbruses on esimene aluspõhjaline põhjaveekiht kaitsmata maapinnalt lähtuva punkt- ja hajureostuse eest. Õhukese pinnakatte tõttu on oht pinnasesse sattunud ainete ja ühendite jõudmiseks aluspõhjas leviva põhjaveekogumini.  Planeeringualal levivad Kambriumi-Vendi põhjaveekogum, Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas ja Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogum, mille seisund hinnati 2020. aastal heaks.  Planeeringualal ja lähiümbruses ei asu pinnaveekogusid.  Planeeringualal ja lähiümbruses ei asu looduskaitsealuste taime-, seene- ega loomaliikide leiukohti ega looduskaitse all olevaid alasid (sh Natura 2000 võrgustiku alasid).  Planeeringuala ei asu rohelise võrgustiku ega väärtusliku maastiku alal.  Planeeringualal ega lähiümbruses ei ole märgalasid.  Planeeringualal ega lähiümbruses ei asu kultuuriväärtuslikke objekte ega alasid.  Planeeringualal ega lähiümbruses ei ole Keskkonnaotsuste Infosüsteemi (KOTKAS) andmetel keskkonnakaitselubade alusel tegutsevate ettevõtetega seotud registreeritud õhusaasteallikaid, jäätmekäitluskohti ega ohtlikke objekte. Lähimaks on ca 600 m kaugusel kirdes keskkonnaloa L.ÕV/320395 alusel tegutsev AS Olerex tankla (KOTKAS, 30.07.2025). 5. HINNANG KESKKONNAMÕJU OLULISUSELE JA KESKKONNAPROBLEEMID 5.1. MÕJUALA RUUMILINE ULATUS JA MÕJUTATAV ELANIKKOND Planeeritavate tegevuste keskkonnamõju jaguneb kaheks – ehitusaegne ja kasutusaegne mõju. Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja Vana-Kassi (72501:001:0621) 27 / 49 Koostaja: Kobras OÜ Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad Ehitusaegsed mõjud avalduvad elamuala hoonete, juurdepääsutee, parklate ja tehnovõrkude rajamisel. Ehitustegevusega kaasnevad pöördumatud mõjud, nagu loodusliku taimestiku eemaldamine, pinnasetööd ja maastikuilme muutumine. Lisaks kaasnevad ehitamise perioodil lühiajalised mõjud, nagu ehitusmasinate ja ehitustöödega seotud õhusaaste ja müra. Tegemist on ajutise iseloomuga mõjudega, mis lakkavad pärast tööde lõpetamist. Ehitustööde mõju on pigem lokaalne, mõjuala piirdub ehitusplatsi ja selle vahetu ümbrusega. Kasutusaegsed mõjud tulenevad eelkõige planeeringuala kasutamise iseloomu ja aktiivsuse muutumisest. Varasemalt hoonestamata alale soovitakse rajada elamuala ja ärihooned, mis suurendab piirkonna asustustihedust ja ala kasutamise intensiivsust. Samas on planeeringuala läheduses juba praegu tihedama asustusega Saue linn ning üldplaneeringuga on planeeringuala kontaktvööndis ja lähiümbruses kavandatud ka teisi pere- ja ridaelamu maa-ala ning äri maa-ala juhtotstarbega alasid. Elamuala ja ärihoonete kasutamisega kaasneb liikluskoormus ja sellest tulenev müra ja õhusaaste. Ala kasutamisest on mõjutatud vahetus ümbruses elavad inimesed ning ka planeeringualale elama asuvad ja ärihooneid kasutavad inimesed. Kasutusaegne mõju avaldub üldiselt ka ala taimestikule ning alal elavatele ja alal liikuvatele loomadele. 5.2. MÕJU MAAKASUTUSELE Detailplaneeringuga nähakse praegu 100% ulatuses maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusele ette ca 1/5 ulatuses ärimaa ja ca 1/3 ulatuses elamumaa sihtostarve, lisaks teemaa ning haljasala ja kaitsehaljastuse maa krundid. Sihtotstarbe muutmine annab eeldused ala kasutamiseks elamualana ja ettevõtlustegevuseks. Planeeringualale on kehtiva üldplaneeringuga kavandatud tiheasustusega ala ning pere- ja ridaelamute maa- ala, kuhu detailplaneeringuga kavandatakse osaliselt ka ettevõtlustegevust võimaldav ärimaa. Üldiselt võib pidada ärimaad piirkonda sobivaks, kuna see toetab üldplaneeringuga kavandatud asustuse tihendamist piirkonnas ning võimaldab pakkuda erinevaid elamuala toetavaid teenuseid. Lisaks on oluline, et ärimaa kavandatakse suure liikluskoormusega Tallinna ringtee (nr 11) äärde, kus oleks üldplaneeringuga kavandatud elamuala kvaliteet kehvem. Detailplaneeringus nähakse ette üldplaneeringuga kavandatud kogujatee, mis hõlmab ka teisi katastriüksusi, kuid kuna tegemist on varasemalt kavandatud teega, ei kaasne detailplaneeringuga täiendavaid piiranguid teiste katastriüksuste maakasutusele. Kavandatava kogujatee alal on samuti tegemist hoonestamata rohumaadega. Siiani rohumaana kasutatud ala võetakse aktiivsesse kasutusse, maakasutuse iseloom muutub suurel määral, seega on kavandatava tegevuse mõju maakasutusele intensiivne ja pikaajaline. Üldiselt võib pidada mõju positiivseks, kuna see võimaldab Saue valla üldplaneeringuga ettenähtud maakasutust ja toetab piirkonnas kavandatud arengusuunda. 5.3. MÕJU MAAVARADE VARUDELE Praeguses planeerimisprotsessi staadiumis ei ole ressursikasutuse täpsed lahendused ja kogused teada (vt ptk 2.3). Arvestades kavandatavate tööde eeldatavat mahtu, ei ole vajadus looduslike maavarade (liiv, kruus, lubjakivist toodetud killustik) järele Eesti mastaabis väga suur. Vajalikud maavarad (kruus, kivid jms) saadakse eeldatavalt võimalikult lähedal asuvatest karjääridest, kus ehitustegevuse elluviimiseks sobivaid maavarasid Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja Vana-Kassi (72501:001:0621) 28 / 49 Koostaja: Kobras OÜ Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad kaevandatakse ja kus maavarade kaevandamise mõjusid on juba hinnatud. Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne olulist mõju maavaradele. 5.4. MÕJU PINNASELE JA MULLASTIKULE Alal on tegemist haritava maaga, kus pinnas ja mullastik on juba mõjutatud inimtegevusest ja ei ole säilinud looduslik seisund. Ala ei ole üldplaneeringu põhjal väärtuslik põllumajandusmaa, seega mõju väärtuslikule põllumajandusmaale ei kaasne. Hoonete, neid teenindavate juurdepääsuteede, parklate ja kommunikatsioonide rajamisel on vaja teha pinnasetöid. Ehitustööde alalt on vajalik eemaldada ehituseks mittesobiv mullakiht ja selle all olev pinnas ning asendada see ehitustegevuseks sobiva kandevõimega pinnasega (killustik, kruus, liiv). Ehitustegevusel on mulla- ja kaevetöödel otsene mõju pinnasele ja mullastikule. Mõju on lokaalne ja piirdub planeeritud hoonete, teede, parklate ja kommunikatsioonide asukoha ja vahetu lähedusega. Väljakaevatud ehitustöödeks mittesobivat mineraalpinnast saab kasutada maa-alade planeerimisel või muudel objektidel väljaspool planeeringuala (vt ka ptk 5.10). Kavandatud ehitustegevusel on ka oht pinnase saastumiseks kütusega, ehitusmasinatest lekkiva õliga, planeeringualal ladustatavate ja kasutatavate muude kemikaalidega jne. Lekete esinemise ohu minimeerimiseks tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinaid ning pidada kinni keskkonnakaitselistest ja tööohutusnõuetest. Võimalikuks on ka ehitustöödel kasutatava tehnika ja masinate kasutamise tagajärjel toimuv avarii. Avariiolukorrad ei iseloomusta tavapärast olukorda ja selliseid olukordi on võimalik minimeerida keskkonnakaitselistest ja tööohutusnõuetest kinnipidamisega. Ohutustehnika järgimisel ja tehniliselt korras masinate kasutamisel on lekete ja avarii esinemine ning saasteainete levik pinnasesse ja olulise reostuse tekkimine ebatõenäoline. Ei ole alust eeldada pinnase reostuse teket, mis põhjustaks pinnases keskkonnaministri 28.06.2019 määrusega nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ sätestatud ohtlike ainete sisalduse piirväärtuste ületamist. Kuna eeldatavalt tuuakse alale kasvupinnast ka väljastpoolt planeeringuala, on asjakohane juhtida planeeringus tähelepanu, et võõrliikide leviku takistamiseks ei tohi kasutada kasvupinnast, mis võib sisaldada võõrliikide seemneid (sh pärineb teadaoleva võõrliigi kasvukohast). Kavandatava tegevuse puhul esineb mõju pinnasele eelkõige ehitusstaadiumis. Ehitusaegne mõju pinnasele on eelkõige seotud hoonete aluse maapinna ettevalmistamisega (ehituseks ebasobiva pinnase eemaldamisega, maapinna osalise ümberkujundamisega, hoonete vundamentide rajamisega, juurdepääsuteede ja parklate ning kommunikatsioonide rajamisega, samuti hoonestuse ümbruse korrastamisega). Kavandatava tegevuse mõju pinnasele ja mullastikule on ehitustööde alal intensiivne ja mõju on pikaajaline. Arvestades, et tegemist ei ole loodusliku alaga, olulist mõju ei esine. Pinnast on võimalik taaskasutada kruntide siseselt või mujal objektidel väljaspool planeeringuala ning ehitustöödega rikutud ala taastatakse. Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja Vana-Kassi (72501:001:0621) 29 / 49 Koostaja: Kobras OÜ Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad 5.5. MÕJU PINNA- JA PÕHJAVEELE Planeeringualal ja vahetus läheduses ei ole veekogusid, mida ehitustegevus või ala kasutus mõjutada võiks, seega ei kaasne kavandatavaga mõju pinnaveele. Planeeringualal on esimene aluspõhjaline veekogum looduslikult kaitsmata, seega on eriti oluline arvestada võimaliku mõjuga põhjaveele. Kavandatud ehitustegevusel on oht põhjavee saastumiseks kütusega, ehitusmasinatest lekkiva õliga, planeeringualal ladustatavate ja kasutatavate muude kemikaalidega jne. Esimene aluspõhjaline põhjaveekogum on maapinnalt lähtuva reostuse eest looduslikult kaitsmata. Ehitus- ja veomasinatest põhjustatud õli- ja kütuselekete korral võivad saasteained jõuda ülemistesse põhjaveekihtidesse. Lekete esinemise ohu minimeerimiseks tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinaid ning pidada kinni keskkonnakaitselistest ja tööohutusnõuetest. Võimalik on ka ehitustöödel kasutatava tehnika ja masinate kasutamise tagajärjel toimuv avarii. Avariiolukorrad ei iseloomusta tavapärast olukorda ja selliseid olukordi on võimalik minimeerida keskkonnakaitselistest ja tööohutusnõuetest kinnipidamisega. Põhjavee saastumise ohu minimeerimiseks tuleb pidada kinni veeseaduses (vastu võetud 30.01.2019) ja selle alamaktides sätestatud nõuetest, rakendada ehitustöödel keskkonnakaitse abinõusid ja pidada kinni tavapärastest ohutusnõetest. Ohutustehnika järgimisel ja tehniliselt korras masinate kasutamisel on lekete esinemine ja avarii tekkimine ning saasteainete levik pinnasesse, sealt edasi põhjavette ning olulise reostuse tekkimine ebatõenäoline. Ei ole alust eeldada põhjavee reostuse teket, mis põhjustaks keskkonnaministri 04.09.2019 määrusega nr 39 „Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused“ sätestatud põhjavee kvaliteedi piirväärtuste ületamist. Kasutusaegsel perioodil on peamine põhjavee reostumise risk seotud elamute ja ärihoonete kasutajate mootorsõidukite parkimisega, kuna parklates võib esineda sõidukite õlilekkeid. Kui õli lekkib masinast asfaldile või muule parkla pinnasele, võib see vihmaveega jõuda kõrval paiknevale looduslikule pinnasele, kus see koos veega pinnasesse imbub. Elamualal on parklate kasutamise intensiivsus pigem väike, kuid ärihoonete juurde suurema intensiivsusega parklate kavandamisel nähakse tihti ette õli- ja liivapüüduri paigaldamine. Õlipüüduri paigaldamine võiks jääda detailplaneeringu koostamise käigus kohaliku omavalitsuse otsustada, sest kuigi need täidavad nõuetekohasel paigaldamisel oma eesmärki, võivad teisalt hooldamata (regulaarselt puhastamata) õlipüüdurid aja jooksul kujuneda ise keskkonnale reostusallikaks (parklast õlipüüdurisse juhitud vihmavesi hakkab sinna kogunenud õli välja pesema). Planeeringualal puudub ühisveevärk ja -kanalisatsioon, kuid läheduses asub Saue reoveekogumisala (RKA_HA0011) (EELIS, 14.02.2025) ning üldplaneeringu järgselt on tegemist perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetava alaga. Detailplaneeringu koostamisel tuleb reoveekäitluse lahendamisel lähtuda piirkonna vee- ettevõtja (AS Kovek) poolt väljastatud tehnilistest eeltingimustest. Eeltingimuste kohaselt on liitumine ühiskanalisatsiooniga võimalik tulevikus, kui on valminud Klaasi tee L1 kanalisatsioonitorustik. Reovesi on võimalik ära juhtida läbi Klaasi tee reoveepumpla Saue linna ühiskanalisatsiooni, kuid tuleb arvestada, et hetkeline vooluhulk Tule tänava reoveemõõdusõlmes ei tohi ületada 2 l/s. Selle tagamiseks tuleb paigaldada sobiva suurusega seguritega puhvermahuti ja tagada reovee ärajuhtimine läbi Klaasi tee reoveepumpla automaatika. Täpne lahendus täpsustatakse tööprojekti koostamise käigus. Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja Vana-Kassi (72501:001:0621) 30 / 49 Koostaja: Kobras OÜ Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad Kavandatava tegevuse puhul on kasutusajal tegemist tavapärasele tiheasustusega piirkonnale iseloomuliku veetarbega, mistõttu ei ole põhjust eeldada negatiivset mõju piirkonnas kasutatavale koguseliselt heas seisus põhjaveekogumile. Detailplaneeringu koostamisel tuleb ühisveevärgiga liitumiseks lähtuda piirkonna vee- ettevõtja (AS Kovek) poolt väljastatud tehnilistest eeltingimustest. Sademevee käitlemisel tuleb juhinduda eeskätt veeseaduses ja selle alamaktides sätestatud nõuetest ning järgida üldprintsiipi, et sademevee käitlemise lahendused ei tohi kaasa tuua negatiivset mõju ümbritsevale maakasutusele ega veekeskkonna seisundile. Planeeringualal ega läheduses ei ole pinnaveekogusid, kuhu saaks juhtida sademevett. Sademevee pinnasesse juhtimiseks peavad olema sobivad geoloogilised tingimused. Keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ § 7 lõike 3 kohaselt peab sademevee suublasse juhtimisel veeseaduse § 129 tähenduses immutussügavus olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt vähemalt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. Planeeringualal on pinnakate õhuke (ca 2-3 m). Tingimused sademevee pinnasesse juhtimiseks ei ole seega õhukese pinnakatte tõttu soodsad. Veeseaduse § 129 lg 3 sätestab, et kui sademeveest vabanemiseks kasutatakse looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist, ei käsitata sademevee suublasse juhtimisena veeseaduse tähenduses. Detailplaneeringu koostamisel tuleb analüüsida võimalike säästvaid sademeveelahendusi ning leida sobiv lahendus või lahenduste kombinatsioon, mis võimaldaks suhteliselt tihedal elamualal kohapeal sademevee käitlust lahendada. Detailplaneeringualal kavandatakse vajalik teedevõrk ning elamute ja ärihoonete juurde rajatakse tõenäoliselt ka kõrvakattega parkimiskohti. Planeeringus on asjakohane juhtida tähelepanu vajadusele ja võimalustele vähendada kõvakattega pindadega ala, et seeläbi vähendada kõvadelt pindadelt koguneva sademevee kogust. 5.6. MÕJU ROHELISELE VÕRGUSTIKULE Mõju rohelisele võrgustikule puudub, kuna planeeringuala ei asu rohelise võrgustiku alal, samuti ei kaasne planeeringu elluviimisel selliseid tagajärgi, mis lähima rohelise võrgustiku koridori ja tugiala toimimisele mõju võiksid avaldada. 5.7. MÕJU LOODUSVÄÄRTUSTELE JA KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE (SH NATURA 2000 ALADELE) Planeeringualal ei asu loodusväärtusi ja kaitsealuseid loodusobjekte. Lähim kaitstav looduobjekt on vähemalt ca 440 m kaugusel asuv Saue tammik (KLO1200455). Vabariigi Valitsuse 03.03.2006 määrus nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri“ sätestab, et pargi kaitse-eesmärk on ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega. Saue tammikuni võib tänu piisavalt suurele vahekaugusele ulatuda vaid välisõhku väljutavate heidetega (müra, saasteained välisõhku, tolm) seotud mõju ning seda vaid vähesel määral ja soodustavatel ilmaoludel. Mõju pargi kaitse-eesmärgiks olevatele väärtustele ei ole tõenäoline. Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja Vana-Kassi (72501:001:0621) 31 / 49 Koostaja: Kobras OÜ Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad Pargis asuvate II ja III kaitsekategooria samblike leiukohad on pargi kaugemas ääres ning välisõhku väljutatavate heidete mõju ulatumine nende leiukohtadeni ei ole tõenäoline. Piirkonnas asuvate kaitsealuste loomade puhul ei ole põhjendatud eeldada olulist kokkupuudet kavandatud tegevusega, kuna läheduses ei ole liike, kellel puhul võiks eeldada planeeringualal oleva rohumaa intensiivset kasutamist toitumisalana vmt otstarbel. Tänu piisavalt suurele vahekaugusele ei ole välisõhku väljutatavate heidete mõju ulatumine kaitsealuste loomade leiukohtadeni tõenäoline. Planeeringuala läheduses ei asu Natura 2000 alasid, kuid planeeringualast ca 300 m kaugusel läänes asuvad inventeeritud Natura elupaigad. Tänu piisavale vahekaugusele võib Natura elupaikadeni ulatuda vaid välisõhku väljutavate heidetega (müra, saasteained välisõhku, tolm) seotud mõju. Planeeringuala ja Natura elupaikade vaheline ala on valdavalt hoonestamata ja haljastuseta, seega võib soodustavatel ilmaoludel mõju vähesel määral ka Natura elupaikadeni ulatuda. Kui rakendatakse peatükis 5.7 nimetatud meetmeid müra ja õhusaaste minimeerimiseks, ei ole põhjust eeldada elupaiga kvaliteeti halvendava mõju esinemist. 5.8. MÕJU INIMESTE TERVISELE JA HEAOLULE 5.8.1. Müra Kavandatava tegevusega kaasneb hoonete, teede ja kommunikatsioonide rajamisel mürarikas ehitustegevus. Müra teke oleneb tehtavate tööde iseloomust, kasutatavatest töövõtetest ja ehitusmasinatest. Atmosfääriõhu kaitse seaduse (edaspidi AÕKS, vastu võetud 15.06.2016) § 59 kohaselt peab müraallika valdaja tagama, et tema müraallika territooriumilt ei levi normtaset ületavat müra. Müra normtasemed on sätestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” (tabel 4). AÕKS § 57 kohaselt määratakse mürakategooriad vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele. Saue valla üldplaneeringus on määratletud müra normkategooriad, mida tuleb maakasutuse ja ehitustegevuse planeerimisel reeglina järgida ning millest võib põhjendatud erandeid teha vallavalitsus kaalutlusotsusega. Pere- ja ridaelamumaa on II kategooria ala (haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa-alad, rohealad). Kaitsehaljastuse maa on üleminekuala/puhverala, mille üks eesmärkidest on mürataseme vähendamine, seega ei rakendata (rohealade) müranorme. Ärimaa on üldplaneeringu kohaselt V kategooria ala (tootmise maa-alad), millele keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 normtasemeid määratud ei ole. Tabel 4. Müra normtasemed keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 järgi (*müratundliku hoone teepoolsel küljel) Müra kategooria Müra piirväärtus (dBA) Müra sihtväärtus (dBA) Liiklusmüra Tööstusmüra Liiklusmüra Tööstusmüra II kategooria Päev 60 60 55 50 haridusasutuste, tervishoiu- ja 65* sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamumaa-alad, Öö 55 45 50 40 maatulundusmaa õuealad, 60* rohealad Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja Vana-Kassi (72501:001:0621) 32 / 49 Koostaja: Kobras OÜ Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad Määruse kohaselt rakendatakse ehitusmüra piirväärtusena ajavahemikul kl 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset, seega on seadusandluses ehitusmüra normeeritud vaid õhtusel ja öisel ajal. Soovitatav on kõik ehitustööd, sh pinnase veotööd ja kaevetööd, teostada ajavahemikus kl 07.00– 21.00. Hilisemal ajal tehtavate tööde puhul tuleb arvestada keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71 tulenevate piirväärtustega. Tekitatavat müra tuleb minimeerida ka päevasel ajal, kasutades tehniliselt korras masinaid ning vältides asjatut müra teket. Kui ehitustööde tegemise ajal arvestatakse müratekke minimeerimise vajadusega, on võimalik teha töid nii, et ei kaasne ehitustegevuse müra piirväärtuste ületamist. Eelistatult tuleks vältida mürarikkaid töid alates kella 21. Detailplaneeringu I etapis rajatakse planeeringuala lõunaosas elamuala, mille ehitustöödest on eelkõige mõjutatud lähimate katastriüksuste elanikud. Mõju avaldub ka juurdepääsuteede ääres asuvate elamute elanikele. Kuna ka ehitusaegne liikluskoormus võib kohati olla suur, oleks otstarbekas rajada esmalt elamuala juurdepääsutee Kanama-Jõgisoo tee (nr 11116) ringristmikult, et vähendada ehitustöödega seotud transpordi liikumist Kanama-Jõgisoo teel (nr 11116) ja planeeringualale lähimate elamute läheduses. Detailplaneeringu II etapis toimub ärimaade ja üldplaneeringuga kavandatud kogujatee väljaehitamine, mille ajal võib elamumaa olla juba kasutuses. Sellisel juhul on ehitustöödel müratekke minimeerimine eriti oluline, et vältida häiringuid lähimate elamute ja haljasala juures. Elamuala kasutusajal on mürateke seotud eelkõige liikluse, kasutatavate seadmetega (konditsioneerid, õhksoojuspumbad, muruniidukid) ja olmetegevustega. Võrreldes olemasoleva olukorraga muutub arendustegevuse järel ala kasutusaktiivsus ja liikluskoormus märgatavalt, seega kaasneb piirkonnas ja eriti planeeringualaga piirnevate katastriüksuste hoonete juures tunnetatav mürataseme tõus. Tegemist on tavapärase elamualale iseloomuliku müraga ning ei ole seega oodata lähedal elavate inimeste tervist ja heaolu mõjutava mürataseme kujunemist. Elamualasisest mürataset minimeerb ka elamualale sobiliku kiiruspiirangu määramine. Kavandatavate ärimaade kasutuse täpsem iseloom ei ole teada, kuid eeldatavalt ei kavandata alale mürarikast ettevõtlustegevust. Ärimaade kasutamisel tekitab müra ettevõtete külastajate ja ka kaupade transpordist tulenev liiklus ja samuti võivad tekitada müra fassaadile kinnitatavad tehnoseadmed (näiteks jahutussüsteemi ventilaatorid). Ärimaadega seotud liiklus hakkab valdavalt kulgema üldplaneeringuga kavandatud kogujateed mööda, seega ei mõjuta see mürataset Kanama-Jõgisoo tee (nr 11116) ümbruses. Olemasolevaid elamuid ärimaade ja nende juurdepääsutee ümbruses ei ole, seega ei kaasne märkimisväärset mõju piirkonna praegustele elanikele. Detailplaneeringu I etapis rajatakse planeeringuala lõunaosas elamuala, mille elamud on ka ärimaade ja üldplaneeringuga kavandatud kogujatee läheduses. Tegemist on tavapärase tiheasustusega alale iseloomuliku müraga ning ei ole seega oodata lähedal elavate inimeste tervist ja heaolu mõjutava mürataseme kujunemist. Võimalike häringute minimeerimist toetab kõrghaljastusega haljasala kavandamine elamute ja kogujatee vahele ning sobiliku kiiruspiirangu määramine. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 järgi rakendatakse tehnoseadmete ning äri- ja kaubandustegevuse poolt tekitatava müra piirväärtusena tööstusmüra sihtväärtust. Nii ärihoonetel kui ka elamuala sees tuleb tehnoseadmete paigutamisel arvestada, et tagatud peab olema vastavus müra normtasemetele. AÕKS § 58 lg 2 sätestab, et uute planeeringute koostamisel tuleb tagada, et planeeringu elluviimisel ei ületataks Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja Vana-Kassi (72501:001:0621) 33 / 49 Koostaja: Kobras OÜ Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad piirkonna jaoks kehtestatud müra normtaset. AÕKS § 56 lg 3 kohaselt tagab planeeringust huvitatud isik, et müra sihtväärtust ei ületata ning lg 2 selgitab, et müra sihtväärtus on suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel. Kavandatava tegevuse alal on üldplaneeringuga kavandatud uut maakasutust ning sellisel juhul on asjakohane lähtuda müra sihtväärtusest. Piirkonna mürataset mõjutab kõige enam tiheda liiklusega Tallinna ringtee (nr 11) ja Tallinna-Pärnu-Ikla tee (nr 4). AÕKS §-st 64 ja keskkonnaministri 20.10.2016 määrusest nr 39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord" lähtuvalt koostas Maanteeamet 2022. aastal strateegilised mürakaardid, mille eesmärgiks on anda üldhinnang teatud piirkonna erinevate müraallikate tekitatud müratasemete kohta ning laiemalt tagada keskkonnamüraga kokkupuutumisest tingitud kahjulike mõjude vältimine, ennetamine või vähendamine. Paralleelselt strateegiliste mürakaartidega koostati ka siseriiklikud mürakaardid, mis on koostatud müraindikaatoritele Ld ja Ln arvutuskõrgusel 2 m ning on seega võrreldavad müra normtasemetega. (Maa- ja Ruumiamet, 23.07.2025) Planeeringuala lõunaosas (kavandatav elamuala) on maanteeliikluse päevane müratase 50-54 dB (joonis 11). Öine müratase planeeringuala lõunaosas on 40-44 dB ja keskosas (osaliselt ka kavandataval elamualal) on 45-49 dB (joonis 12). Ala põhjaosas Tallinna ringtee (nr 11) ümbruses on müratase kõrgem, kuid sellele alale on kavandatud kaitsehaljastuse maa ja ärimaa, kus müra normtasemeid määratud ei ole. (Maa- ja Ruumiamet, 23.07.2025) Eluhooned kavandatakse planeeringuala lõunaosasse, kus nende täpsem paiknemine veel muutub, kuid hooned on võimalik paigutada nii, et siseriiklike mürakaartide põhjal II kategooria müra sihtväärtust nende juures ei ületata. Kuna kavandatavaga kaasneb ka üldplaneeringuga kavandatud kogujatee rajamine, võib müraolukord elamuala muutuda. Planeeringualal kujuneva müraolukorra paremaks mõistmiseks on asjakohane planeerimisprotsessi käigus teha liiklusprognoos ja selle tulemustest lähtuv müra modelleerimine, millest lähtuvalt on planeeringu koostamisel võimalik tagada normidele vastav müraolukord. Normidele vastava olukorra tagamiseks on võimalik vajadusel kavandada müra levikuid tõkestavaid meetmeid (näiteks müratõkkeseinad või pinnasvallid). Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja Vana-Kassi (72501:001:0621) 34 / 49 Koostaja: Kobras OÜ Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad Joonis 11. 2022. aasta siseriikliku mürakaardi maanteeliikluse päevamüraindikaator ehk Ld – aasta kõikide päevaaja helirõhutasemete arvsuuruste alusel kindlaks määratud A-korrigeeritud pikaajaline keskmine helirõhutase, mis on müra üldise häirivuse indikaator Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja Vana-Kassi (72501:001:0621) 35 / 49 Koostaja: Kobras OÜ Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad Joonis 12. 2022. aasta välisõhu strateegilise mürakaardi maanteeliikluse öömüraindikaator ehk Ln – aasta kõikide ööaja helirõhutasemete arvsuuruste alusel kindlaks määratud A-korrigeeritud pikaajaline keskmine helirõhutase, mis on müra üldise häirivuse indikaator 5.8.2. Vibratsioon Ehitiste rajamisel võib olla vajadus teha vibratsiooni tekitavaid töid (nt vaiade rammimine või materjalide tihendamine vmt). Inimeste tervisekahjustuste ja ebameeldivate aistingute vältimiseks on sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ kehtestatud üldvibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes. Määruse §-s 3 tuuakse välja üldvibratsiooni piirväärtused päevasel (07.00–23.00) ja öisel (23.00–07.00) ajal. Määruse § 1 lõike 2 kohaselt tuleb seadmeid, masinaid ja muid vibratsiooniallikaid paigaldada, hooldada või kasutada sellisel viisil, et nende poolt tekitatud vibratsioon elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ei ületa määrusega sätestatud piirväärtusi. Määruse nõudeid tuleb arvestada samuti ehitusprojektide koostamisel. 5.8.3. Õhusaaste Detailplaneeringuga kavandatakse elamuala rajamist, seega on asjakohane analüüsida, kas piirkonnas toimub õhukvaliteeti oluliselt mõjutavaid tegevusi, mis kavandatava elamuala kvaliteeti mõjutada võivad. Planeeringualal ega lähiümbruses ei ole keskkonnakaitselubade alusel tegutsevate ettevõtetega seotud registreeritud õhusaasteallikaid. Lähimaks on ca 600 m kaugusel kirdes keskkonnaloa L.ÕV/320395 alusel tegutsev AS Olerex tankla (KOTKAS, 30.07.2025). Ajuti võib piirkonna õhukvaliteeti mõjutada ka põllumajandustegevus, mis võib olenevalt ilmaoludest suuremat tolmu levikut põhjustada. Planeeringuala ümbruses on siiski valdavalt püsirohumaad ning planeeringualast lõunas on põllukultuuride kasvatamiseks kasutatavad põllumaad vähemalt ca 250 m kaugusel (PRIA, Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja Vana-Kassi (72501:001:0621) 36 / 49 Koostaja: Kobras OÜ Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad 30.07.2025). Piirkonna õhukvaliteeti mõjutab kõige enam tiheda liiklusega Tallinna ringtee (nr 11) ja Tallinna-Pärnu-Ikla tee (nr 4). Transpordisaaste ja sealt pärinevad emissioonid on eelkõige seotud kütuste ning rehvide ja teekatte kulumisega. Emissioonid sõltuvad liikluse tihedusest, sõidukite jagunemisest (vanuseline jaotus ja koosseis), naastrehvide osakaalust ja teekattest. Eestis toimub välisõhu kvaliteedi seire riiklikul tasandil kolmes taustajaamas ja kuues linnajaamas, mis tiheda liiklusega maantee mõju pigem ei kajasta. 2020. aastal teostati õhukvaliteedi mõõtmised Tallinn-Pärnu-Ikla põhimaantee Topi – Kanamaa vahelisel lõigul, mille liiklussageduseks 2018. aasta liiklusloenduse andmetel oli 21 078 autot ööpäevas. Töö eesmärk oli hinnata maanteel tekkiva ja leviva õhusaaste päritolu ning liiklusest pärineva õhusaaste osakaalu üldise õhu saastatuse taseme kujunemisel. Kokkuvõttes järeldati mõõtmistulemuste põhjal, et õhukvaliteedi saastatuse taseme piirkonnas võib lugeda heaks, kuna mõõdetud saastetasemed ei ohustanud keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ määratud õhukvaliteedi piirväärtuseid, mistõttu puudus võimalus ebasoodsa mõju tekkele inimese tervisele ja keskkonnale. (EKUK, 2020) Piirkonnas on õhukvaliteet kõige intensiivsemalt mõjutatud läheduses asuvate maanteede suurest liikluskoormusest, kuid liiklusest tingitud õhukvaliteedi piirväärtuste ületamine kavandataval elamualal ei ole tõenäoline. Kavandatavate hoonete, vajalike kommunikatsioonide (elekter, side, vesi, kanalisatsioon), juurdepääsuteede ja parklate rajamiseks on vajalik ehitustegevus, mille käigus mõjutavad õhukvaliteeti ehitusmasinad ja ehitusmaterjale transportivad masinad, mis paiskavad õhku heitgaase ja tolmuosakesi. Ka mulla- ja kaevetööde tegemisel võib olenevalt ilmaoludest esineda intensiivset tolmuheidet. Töödega võib kaasneda ka lõhnaainete (nt asfaldi laotamisel) heide. Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused on kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“. Lõhnaainete esinemise häiringutasemed on kehtestatud kliimaministri 06.07.2023 määrusega nr 37 „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed“. Ehitustööde ajal võib kohati olla mõju õhukvaliteedile intensiivne, kuid tegemist on lühiajalise mõjuga, mis ilmneb tööde tegemise ajal ja lakkab pärast tööde teostamist. Ehitustöödega kaasnevad heitekogused ei ole teada, kuid inimeste tervist kahjustav välisõhu kvaliteedi piirväärtuste ületamine ega oluline lõhnast tingitud häiring ei ole tõenäoline. Olenevalt ilmaoludest võib olla vajadus rakendada tolmulevikut vähendavaid meetmeid nagu teede niisutamine. Kavandatava elamuala ja ärihoonete kasutusperioodil võib peamiseks välisõhu kvaliteeti mõjutavaks teguriks olla liiklus. Liiklusega kaasneb sisepõlemismootoris kütuse põletamise tagajärjel heitgaaside paiskumine õhku ning teelt ja rehvide kulumisest õhku paisatavate peenete osakeste levik. Ärimaade kasutamise iseloom ei ole teada, kuid ei ole põhjendatud eeldada, et äritegevusega kaasneks olulisi heiteid välisõhku. Kasutusaegsel perioodil ei saa sõiduautode kasutamisega seotud õhusaaste ja mürateket pidada märkimisväärseks, tegemist on tavapärase tiheasustusega alale iseloomuliku mõjuga. Piirkonnas toimub õhukvaliteedi muutumine, kuid ei ole alust eeldada, et välisõhu kvaliteet muutub sedavõrd, et kehtestatud piirväärtusi ületatakse ja tekib oluline Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja Vana-Kassi (72501:001:0621) 37 / 49 Koostaja: Kobras OÜ Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad keskkonnamõju. Detailplaneeringuga nähakse ette lokaalsete küttelahenduste kasutamine, millega võib samuti kaasneda mõju õhukvaliteedile. Tegemist on tavapärase tiheasustusega alale iseloomuliku mõjuga. Praeguses planeeringustaadiumis ei ole kasutatavad küttelahendused teada, kuid soovituslik on kasutada võimalikult energiatõhusaid ja keskkonnasäästlikke lahendusi. Eelistatud oleks soojusvahetuspumpade (õhksoojuspumbad, maasoojuspumbad jne) kasutamine. 5.8.4. Ohuolukorrad Võimalikke ohu- ja avariiolukordi on kirjeldatud peatükis 2.5. Kui ehitustööde käigus järgitakse õhu, pinnase, pinnavee ja põhjavee kaitset puudutavaid õigusakte ning head ehitustava, siis on õnnetuste esinemise tõenäosus ja võimalik oht inimeste tervisele väike. Liiklusohutust mõjutab piirkonna teedel kujunev liikluskoormus. Ärimaadega seotud liiklus hakkab kulgema üldplaneeringuga kavandatud kogujateel ning eeldatavalt Kanama-Jõgisoo tee (nr 11116) liiklusolukorda märkimisväärselt ei mõjuta. Elamualaga seotud liikluskoormus võib selle tee liikluskoormust mõnevõrra tõsta. Suurim liiklusvoog on tõenäoliselt seotud Tallinna suunaga, mille ühendus elamualaga on Tallinna ringtee (nr 11) kaudu, seega on Kanama-Jõgisoo teele (nr 11116) lisanduv liikluskoormus tõenäoliselt pigem väike. Liiklusohtlike olukordade esinemist on võimalik minimeerida sobilike liikluskorralduse meetmetega, näiteks elamualale sobiliku kiiruspiirangu seadmine. Arendustegevuse I etapis on plaanis välja arendada elamuala ja vajalikud juurdepääsuteed. II etapis ehitatakse välja ärimaad ja üldplaneeringuga kavandatud kogujatee kogu ulatuses. Planeeringuala põhjaosas toimub seega ehitustegevus ajal, kui elamuala on tõenäoliselt juba kasutuses. Kuna elamuala liiklus on ajutiselt võimalik ka Kanama-Jõgisoo teelt (nr 11116), siis on ehitusajal võimalik liiklust suunata nii, et liikluskoormus jaguneb ühtlasemalt ja ei kaasne ohtlike liiklusolukordi. Ehitustööde ajal on liiklusohutus võimalik tagada kasutades teavitavaid liiklusmärke, ajutisi kiiruspiiranguid vmt meetmeid. 5.9. MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE Planeeringualal ei asu kultuurimälestisi ega pärandkultuuriobjekte ning kavandatava tegevusega ei ole täna piisavale vahekaugusele ette näha lähimatele kultuurimälestistele ega pärandkultuuriobjektidele avalduva mõju esinemist. Kuna kavandatu rajamisega kaasnevad mulla- ja kaevetööd, on planeeringus asjakohane juhtida tähelepanu, et mulla- ja kaevetööde tegemisel tuleb arheoloogiapärandi avastamisel lähtuda muinsuskaitseseaduse §-st 31. 5.10. TEKKIVAD JÄÄTMED NING NENDE KÄITLEMINE Praeguses planeerimisprotsessi staadiumis ei ole täpne jäätmeteke teada ja tugineda saab ainult teiste samalaadsete arenduste analoogiale. Ehitustegevuse käigus tekib erinevat tüüpi jäätmeid, mille kogus varieerub olenevalt teostatavatest töödest. Ehitustöödel on jäätmeteke seotud näiteks kaevetöödega ja kasutatavate ehitusmaterjalide pakenditega. Olmejäätmeid tekib ehitustegevusel eeldatavalt vähe. Planeeringualal puudub hoonestus, seega ei kaasne ehitustegevusega lammutusjäätmeid. Osa jäätmeid on võimalik suunata taaskasutusse ja osa utiliseerimisele. Kaevetöödel tekkivaid jäätmeid on sobivuse korral võimalik planeeringualal taaskasutada teedeehituses, maa-alade planeerimisel, täitmisel ja Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja Vana-Kassi (72501:001:0621) 38 / 49 Koostaja: Kobras OÜ Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad kujundamisel. Jäätmete taaskasutamine tekkekohas on võimalik jäätmekäitleja registreeringu alusel, lähtudes jäätmeseaduse (vastu võetud 28.01.2004, edaspidi JäätS) § 987 lg 2 punktis 1 ja § 73 lõikest 5 ning keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“. Planeeringuga kavandatava elamuala ja ärimaade kasutamisel kaasneb jäätmeteke. Elamualal on eeldatavalt tavapärane majapidamistega seotud olmejäätmete teke. Äritegevuse täpsem iseloom ei ole detailplaneeringu koostamise staadiumis teada, kuid eeldatavalt ei kavandata tegevusi, millega kaasneksid suured jäätmete kogused või suures koguses ohtlike jäätmete teke. Jäätmete ja nende käitlusega võivad kaasneda keskkonnahäiringud, nagu jäätmetest põhjustatud hais, tolm või müra; lindude, näriliste või putukate kogunemine; jäätmete tuulega laialikandumine või laiali kandmine lindude poolt. Jäätmetest tingitud keskkonnahäiringute ohjamist toetab lähtumine jäätmehierarhia põhimõtetest: jäätmetekke vältimine, korduvkasutuseks ettevalmistamine, materjali ringlussevõtt, muu taaskasutus (põletamine, tagasitäide jms), prügilasse ladestamine (Kliimaministeerium, 29.07.2025). Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest ja Saue valla jäätmehoolduseeskirjast (Saue Vallavolikogu 28.12.2023 määrus nr 26). Planeeringu koostamisel tuleb arvestada vajadusega soodustada jäätmete liigiti kogumist ja võimaldada ligipääs kogumismahutitele. 5.11. KLIIMAMUUTUSED JA NENDEGA KOHANEMINE Seos kliimamuutusega Eestis kulub toodetud energiast 53% hoonetele. 2021. aasta kasvuhoonegaaside netoheitest moodustas ehitus- ja kinnisvarasektor 40,3% ehk 6,3 miljonit tonni CO2-ekvivalenti, 2022 arvutuste järgi 42,7% (Rohetiiger SA, 2023). Tekkepõhiselt tuli 2022. aastal 67,9% kasvuhoonegaasidest hoonete energiakasutusest, 13,3% hoonete ehitusest ja 13,2% materjalide ekspordist (Rohetiiger SA, 2023). Uue hoone ehitus nõuab ehitusmaterjale, mille tootmisel paisatakse õhku kasvuhoonegaase. Näiteks paisatakse tänapäeval ühe tonni tsemendi tootmisel õhku ca 600 kg CO2. Mida energiatõhusam ehitis, seda suurem on üldjuhul ehitusmaterjalide proportsionaalne jalajälg (Rohetiiger SA, 2023). Kuna hoone rajamiseks valitud materjalid moodustavad suure osakaalu kogu hoone süsinikujalajäljest, on järgmistes projekteerimis- ja ehitusetappides oluline jälgida, millise tootja materjale kasutatakse, saavutamaks võimalikult väike keskkonna jalajälg. Hooned tuleb hästi soojustada ning kasutada võimalikult energiaefektiivseid lokaalsed kütmislahendusi (maaküte, õhkküte). Võimaluse korral tuleb kavandada päikeseenergia kasutamist taastuva energiaallikana (paneelide paigaldamine näiteks hoone katusele). Suure süsiniku heitkogusega hoonete konstruktsioonimaterjalid tuleks võimaluse korral asendada süsinikku siduvate materjalidega, eelkõige puiduga. Kliimamuutustega kohanemine Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 02.03.2017 korraldusega nr 62) kohaselt ei ole Eestis toimuvad kliimamuutused nii äärmuslikud kui paljudes teistes riikides, kuid prognooside kohaselt võib 21. sajandi jooksul toimuda järgmisi muutusi: Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja Vana-Kassi (72501:001:0621) 39 / 49 Koostaja: Kobras OÜ Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad • temperatuuritõus, millest tuleneb jää- ja lumikatte vähenemine; kuuma- ja põuaperioodid; muutused taimekasvus; võõrliikide, sh uute taimekahjurite ja haigustekitajate levik, külmumata ja liigniiske metsamaa, mis piirab raievõimalusi, sesoonsete energiatarbimistippude muutused; elanike terviseprobleemide sagenemine jms; • sademete hulga suurenemine, millest tulenevad üleujutused, kuivenduskraavide ja -süsteemide ning paisude hoolduse mahu suurenemine, jõgede kaldaerosiooni ja sellest tuleneva kaldakindlustamise mahu suurenemine, surve elamute/rajatiste ümberpaigutamiseks, kaevandusvete pumpamismahu suurenemine jms; • merepinna tõus, millest tuleneb kaldaerosioon, oht kaldarajatistele, surve ehitiste ümberpaigutamiseks jms; • tormide sagenemine, millest tulenevad nõuded taristu ja ehitiste vastupidavusele ja tormitagajärgede likvideerimise võimele. Planeeringuala puhul on kõige olulisemateks muutusteks temperatuuritõus ja sademete hulga suurenemine (sh ekstreemsete ilmaolude esinemine). Planeeringu koostamisel on vajalik arvestada sagenevate ja intensiivsemate sademetega ning kavandada lahendused, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige nende tekkekohal (vt ka ptk 5.5). Hoonetes tuleb tagada efektiivsed ventilatsioonisüsteemid ja võimalus akende avamisega ruume õhutada. Kõrghaljastusega on võimalik kõrge temperatuuri mõjusid leevendada. Alal on väga vähe olemasolevat kõrghaljastust. Soovitatav on kavandada täiendavat kõrghaljastust, mis omab kasu ka lokaalsel tasandil kliimamuutuste leevendamisel. Kuigi ala juurdepääsuks ja elamuala sisse kavandatakse asfaltkattega sõiduteed ning vajalikud parklakohad, ei saa neid pidada olulisteks soojussaare efekti tekitajateks, kuna parklad (st kõvakattega pinnad) pole suured. Detailplaneeringus on asjakohane anda suunis kasutada parklate liigendamiseks haljasribasid ja kasutada ehitiste suurte pindade katusematerjalidena suurema albeedoga materjale. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja mahtu, ei avalda detailplaneeringuga kavandatu olulist mõju kliimamuutustele ning kliimamuutustega on võimalik detailplaneeringu lahenduse koostamisel arvestada (parklate liigendamine, piisavas ulatuses haljasala kavandamine ning kõrghaljastuse säilitamine/rajamine, sademeveest vabanemine selle tekkekohal). 5.12. ASJAKOHASTE SUURÕNNETUSTE JA KATASTROOFIDE OHT Kavandatav tegevus ei ole seotud suurõnnetuste või katastroofide ohuga, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohuga. 5.13. PIIRIÜLENE MÕJU Kavandatava tegevusega ei ole ette näha piiriülese mõju esinemist. 5.14. KUMULATIIVNE MÕJU Lähialal ei ole teada muid tegevusi, mida kavandatav tegevus märkimisväärselt võiks mõjutada ja ka vastupidi. Üldplaneeringuga on piirkonnas ka mujal kavandatud pere- ja ridaelamu maa-ala ning äri maa-ala juhtotstarbega alasid. Piirkonnas kavandatud maakasutuse realiseerimisel avaldub kumulatiivne mõju näiteks maakasutusele, pinnasele, mullastikule ja taimestikule, õhukvaliteedile ja müratasemele, loodusväärtustele, Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja Vana-Kassi (72501:001:0621) 40 / 49 Koostaja: Kobras OÜ Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad liiklusolukorrale jne. Piirkonnas kavandatud arengutega kaasnevat mõju on üldiselt analüüsitud üldplaneeringu koostamisel. Praegu ei ole täpsem elamualade asustuskoormus ega äritegevuse iseloom teada. On põhjendatud eeldada, et piirkonnas üldplaneeringuga kavandatud maakasutuse realiseerimisel kaasevad tavapärased tiheasustusega alale iseloomulikud mõjud, millega ei kaasne keskkonnataluvuse ületamist, keskkonnas pöördumatute muutuste põhjustamist ega inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara ohtu seadmist, seega ei ole alust eeldada olulise kumulatiivse keskkonnamõju esinemist. Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja Vana-Kassi (72501:001:0621) 41 / 49 Koostaja: Kobras OÜ Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad 6. EELHINNANGU KOKKUVÕTE JA JÄRELDUS KSH eelhinnang on koostatud tuginedes Kobras OÜ poolt koostatud detailplaneeringu taotlusele (esitatud 26.05.2025) ja algatamiseelsele eskiisjoonisele (seisuga 11.08.2025, joonis 3 ja 4), SmartBroker OÜ-lt saadud täiendavale infole ning AS Kovek poolt väljastatud tehnilistele eeltingimustele ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks (15.04.2025). Töö eesmärgiks on Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringuga (algatamata) kavandatavale tegevusele KSH eelhinnangu koostamine, selgitamaks välja KSH algatamise ja läbiviimise vajalikkus. KSH eelhinnangu koostamise hetkel ei ole detailplaneering veel algatatud. Detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise üle otsustaja on kohalik omavalitsus (Saue Vallavalitsus või Vallavolikogu). Tulenevalt KeHJS § 33 lõikest 6 peab KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt (täpsustatud KeHJS § 23), edastades neile seisukoha võtmiseks KeHJS § 33 lg 3 punktis 1 ja 2 ning lõikes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu. Detailplaneeringu eesmärk on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine üksik- ja ridaelamute ning ärihoonete rajamiseks ning kruntide moodustamiseks, sh liikluskorralduse ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine (joonis 3 ja 4). Kavandatakse seitse ridaelamut (nelja boksiga), 40 üksikelamut ja üheksa ärimaa krunti, vajalikud tehnovõrkud, juurdepääsuteed ja avaliku kasutusega haljasala. Detailplaneeringuga kavandatav hoonestus arendatakse välja kahes etapis, esmalt elamuala ja seejärel ärimaad. Planeeringualal kehtib Harju maakonnaplaneering (kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78) ja Saue valla üldplaneering (kehtestatud Saue Vallavolikogu 28.06.2021 otsusega nr 40). Lähiümbruses ei ole kehtestatud detailplaneeringuid, millega oleks vajalik arvestada tegevuste edasisel planeerimisel, kuid seoses ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tingimustega on tuleb arvestada Klaasi tee ja Klaasi põik tootmismaade väljaehitamisega. Maakonnaplaneeringus on kavandatava tegevuse ala märgitud väärtusliku põllumajandusmaana, kuid Saue valla üldplaneeringus on väärtuslike põllumajandusmaade paiknemist täpsustatud ning alale ei ole määratud väärtuslikku põllumajandusmaad (vt ptk 3.2). Maakonnaplaneeringu ja üldplaneeringu kohaselt ei ole tegemist rohelise võrgustiku ega väärtusliku maastiku alaga. Saue valla üldplaneeringus on kavandatava tegevuse alal määratud kaitsehaljastuse juhtotstarbega ala ning pere- ja ridaelamumaa juhtotstarbega ala. Kavandatav tegevus arvestab kogu ulatuses üldplaneeringus määratud kaitsehaljastuse maa juhtotstarbega, kuid pere- ja ridaelamumaa juhtotstarbega alal soovitakse osaliselt määrata ärimaa, mis on kooskõlas üldplaneeringus esitatud põhimõtetega uue hoonestuse rajamiseks tiheasustusega alal. Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada üldiste tingimustega maa-alade kasutamiseks ja üldplaneeringus esitatud põhimõtetega uue hoonestuse rajamiseks tiheasustusega alal, vajadusega kavandada juurdepääsuteed olemasoleva avaliku teedevõrguni ja vajadusega järgida üldplaneeringu tingimustega Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja Vana-Kassi (72501:001:0621) 42 / 49 Koostaja: Kobras OÜ Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad arvestavaid AS Kovek poolt väljastatud tehnilisi eeltingimusi, mis võimaldavad tulevikus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumist. Detailplaneeringut on võimalik koostada kooskõlas alal kehtiva Saue valla üldplaneeringu tingimuste ja põhimõtetega. Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne olulist ebasoodsat mõju maakasutusele. Siiani rohumaana kasutatud ala võetakse aktiivsesse kasutusse. Üldiselt võib pidada mõju positiivseks, kuna see võimaldab Saue valla üldplaneeringuga ettenähtud maakasutust ja toetab piirkonnas kavandatud arengusuunda. Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne olulist mõju maavaradele. Karjääridest saadavate maavarade kaevandamise mõjusid on juba hinnatud. Detailplaneeringu elluviimisel kaasneb mõju pinnasele eelkõige ehitusstaadiumis. Kuna tegemist ei ole loodusliku alaga ning pinnast on võimalik taaskasutada planeeringuala või mujal, ei kaasne töödel olulist negatiivset mõju pinnasele. Kavandatud ehitustegevusel on ka oht pinnase saastumiseks. Ohutustehnika järgimisel ja tehniliselt korras masinate kasutamisel on lekete ja avarii esinemine ning saasteainete levik pinnasesse ja olulise reostuse tekkimine ebatõenäoline. Planeeringualal ega lähiümbruses ei ole pinnaveekogusid, seega ei kaasne kavandatavaga mõju pinnaveele. Esimene aluspõhjaline põhjaveekogum on maapinnalt lähtuva reostuse eest looduslikult kaitsmata. Veeseaduses ja selle alamaktides sätestatud nõuetest kinni pidamisel, ohutustehnika järgimisel ja tehniliselt korras masinate kasutamisel on lekete esinemine ja avarii tekkimine ning saasteainete levik pinnasesse, sealt edasi põhjavette ning olulise reostuse tekkimine ebatõenäoline. Kasutusaegsel perioodil on peamine põhjavee reostumise risk seotud elamute ja ärihoonete kasutajate mootorsõidukite parkimisega, kuna parklates võib esineda sõidukite õlilekkeid. Õlipüüduri paigaldamine võiks jääda detailplaneeringu koostamise käigus kohaliku omavalitsuse otsustada. Planeeringualal puudub ühisveevärk ja -kanalisatsioon, kuid üldplaneeringu järgselt on tegemist perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetava alaga. Piirkonnas levivad põhjaveekogumid on heas koguselises ja keemilises seisus, piirkonna vee-ettevõtja (AS Kovek) poolt väljastatud tehnilistest eeltingimustest lähtudes nõuetele vastavate lahenduste rakendamisel ei ole põhjaveele avalduva negatiivse mõju esinemine tõenäoline. Planeeringualal ega läheduses ei ole pinnaveekogusid, kuhu saaks juhtida sademevett ning õhukese pinnakatte (ca 2-3 m) tõttu ei ole tingimused sademevee pinnasesse juhtimiseks soodsad. Detailplaneeringu koostamisel sobiva säästva sademeveelahenduse valimisel, ei ole sademevee käitlusel olulist ebasoodsat mõju põhjaveele. Mõju rohelisele võrgustikule puudub, kuna planeeringuala ei asu rohelise võrgustiku alal. Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne ebasoodsat mõju teadaolevatele loodusväärtustele ja kaitsealustele loodusobjektidele (sh Natura 2000 aladele). Kavandatava tegevusega kaasneb hoonete, teede, ja kommunikatsioonide rajamisel mürarikas ehitustegevus. Müra teke oleneb tehtavate tööde iseloomust, kasutatavatest töövõtetest ja ehitusmasinatest. Kui ehitustööde Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja Vana-Kassi (72501:001:0621) 43 / 49 Koostaja: Kobras OÜ Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad tegemise ajal arvestatakse müratekke minimeerimise vajadusega, on võimalik teha töid nii, et ei kaasne ehitustegevuse müra piirväärtuste ületamist. Elamuala kasutusajal on mürateke seotud eelkõige liikluse, kasutatavate seadmetega (konditsioneerid, õhksoojuspumbad, muruniidukid) ja olmetegevustega. Tegemist on tavapärase elamualale iseloomuliku müraga ning ei ole seega oodata lähedal elavate inimeste tervist ja heaolu mõjutava mürataseme kujunemist. Kavandatavate ärimaade kasutuse täpsem iseloom ei ole teada, kuid eeldatavalt ei kavandata alale mürarikast ettevõtlustegevust. Tegemist on tavapärase tiheasustusega alale iseloomuliku müraga ning ei ole seega oodata lähedal elavate inimeste tervist ja heaolu mõjutava mürataseme kujunemist. Piirkonna mürataset mõjutab kõige enam tiheda liiklusega Tallinna ringtee (nr 11) ja Tallinna-Pärnu-Ikla tee (nr 4). Eluhooned kavandatakse planeeringuala lõunaosasse, kus nende täpsem paiknemine veel muutub, kuid elamud on võimalik paigutada nii, et siseriiklike mürakaartide põhjal II kategooria müra sihtväärtust nende juures ei ületata. Üldplaneeringuga kavandatud kogujatee rajamine võib müraolukorda elamuala muuta. Vajadusel on normidele vastava olukorra tagamiseks võimalik kavandada müra levikuid tõkestavaid meetmeid (näiteks müratõkkeseinad või pinnasvallid). Ehitiste rajamisel võib olla vajadus teha vibratsiooni tekitavaid töid (nt vaiade rammimine või materjalide tihendamine vmt). Sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 arvestades ei ole põhjust eeldada olulise mõju esinemist. Ehitustöödel mõjutavad õhukvaliteeti näiteks kasutatavad ehitus- ja veomasinad (heitgaasid ja tolm), mulla- ja kaevetööd (tolm), asfaldi laotamine (lõhn). Inimeste tervist kahjustav välisõhu kvaliteedi piirväärtuste ületamine ega oluline lõhnast tingitud häiring ei ole tõenäoline. Kavandatava elamuala ja ärihoonete kasutusperioodil võib peamiseks välisõhu kvaliteeti mõjutavaks teguriks olla liiklus (heitgaasid ja tolm). Ärimaade kasutamise iseloom ei ole teada, kuid ei ole põhjendatud eeldada, et äritegevusega kaasneks olulisi heiteid välisõhku. Detailplaneeringuga nähakse ette lokaalsete küttelahenduste kasutamine. Tegemist on tavapäraste tiheasustusega seotud heidetega, millega ei kaasne olulist mõju õhukvaliteedile. Ohu- või avariiolukorrad (sh tulekahju ja ohtlike ainete keskkonda sattumine) võivad ehitustegevusel kui ka kasutusajal eelkõige kaasneda seoses alal kasutatavate mootorsõidukite ja muude seadmetega. Suurõnnetuste või katastroofide ohtu (tekkimise piisavat tõenäosust) kavandatava tegevusega ette näha ei ole. Kavandatavaga kaasneb liikluskoormuse tõus, millega seotud liiklusoht on minimeeritav sobivaid liikluskorralduse meetmeteid kasutades. Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne ebasoodsat mõju teadaolevatele kultuuriväärtuslikele aladele ja objektidele. Planeeringu elluviimisega kaasneb tavapärane ehitusjäätmete teke. Elamualal on eeldatavalt tavapärane majapidamistega seotud olmejäätmete teke. Äritegevuse täpsem iseloom ei ole detailplaneeringu koostamise staadiumis teada, kuid eeldatavalt ei kavandata tegevusi, millega kaasneksid suured jäätmete kogused või suures koguses ohtlike jäätmete teke. Kui jäätmed käideldakse vastavalt kehtivatele nõuetele, ei kaasne jäätmete tekke ja käitlemise tõttu negatiivset keskkonnamõju, Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja Vana-Kassi (72501:001:0621) 44 / 49 Koostaja: Kobras OÜ Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad Lähialal on üldplaneeringuga kavandatud elamu- ja ärimaa-ala, seega on ette näha asustuse tihenemist. On põhjendatud eeldada, et piirkonnas üldplaneeringuga kavandatud maakasutuse realiseerimisel kaasevad tavapärased tiheasustusega alale iseloomulikud mõjud, millega ei kaasne olulise kumulatiivse keskkonnamõju esinemist. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja mahtu, ei avalda detailplaneeringuga kavandatu olulist mõju kliimamuutustele ning kliimamuutustega on võimalik detailplaneeringu lahenduse koostamisel arvestada. Kavandatav tegevus ei ole seotud suurõnnetuste või katastroofide ohuga, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohuga. Kavandatava tegevuse elluviimisel ei kaasne piiriülest mõju. KSH eelhinnangu põhjal ei ole KSH algatamine Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringuga (algatamata) kavandatavale tegevusele vajalik, sest kavandatava tegevuse elluviimisel ei ole ette näha olulisi negatiivseid mõjusid planeeringuala ja lähiümbruse looduskeskkonnale, kultuurimälestistele ega inimese tervisele ja heaolule või neid on võimalik ennetada ja vähendada. Negatiivse keskkonnamõju vältimiseks on oluline järgida keskkonnakaitse ja tööohutuse nõudeid ning järgnevas kokkuvõtlikus loetelus esitatud meetmeid:  Ehitustööde käigus järele jäävat mittesobivat mineraalpinnast tuleb eelistatult kasutada elamukruntide maa-alade planeerimisel või muudel objektidel väljaspool planeeringuala.  Ehitustööde läbiviimisel tuleb avariiolukordade tekkimise minimeerimiseks kasutada tehniliselt korras olevaid masinaid. Pinnase ja põhjavee saastumise ohu minimeerimiseks tuleb pidada kinni veeseaduses ja selle alamaktides sätestatud nõuetest, rakendada ehitustöödel keskkonnakaitse abinõusid ja pidada kinni tavapärastest ohutusnõetest.  Krundisisestest parklatest pärineva sademevee puhastamiseks õlipüüduri paigaldamine võiks jääda detailplaneeringu koostamise käigus kohaliku omavalitsuse otsustada, sest kuigi need täidavad nõuetekohasel paigaldamisel oma eesmärki, võivad teisalt hooldamata (regulaarselt puhastamata) õlipüüdurid aja jooksul kujuneda ise keskkonnale reostusallikaks (parklast õlipüüdurisse juhitud vihmavesi hakkab sinna kogunenud õli välja pesema).  Minimeerimaks veekasutusest ja reoveekäitlusest tulenevat võimalikku mõju põhja- ja pinnaveele, tuleb detailplaneeringu koostamisel lähtuda piirkonna vee-ettevõtja (AS Kovek) poolt väljastatavatest tehnilistest eeltingimustest.  Sademevee käitlemisel tuleb juhinduda eeskätt veeseaduses ja selle alamaktides sätestatud nõuetest ning järgida üldprintsiipi, et sademevee käitlemise lahendused ei tohi kaasa tuua negatiivset mõju ümbritsevale maakasutusele (sh naaberkinnistutele) ega veekeskkonna seisundile. Sademeveest vabanemiseks on soovitatav kasutada looduslähedasi lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist. Veeseaduse kohaselt ei käsitata sellisel juhul tegevust sademevee suublasse juhtimisena ning sademevee suublasse juhtimisele (sh immutamisel) kehtestatud nõuded, sh tingimus, et immutussügavus peab olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt vähemalt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest, ei kohaldu. Kui sademevett soovitakse immutada, Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja Vana-Kassi (72501:001:0621) 45 / 49 Koostaja: Kobras OÜ Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad tuleb eeltoodud tingimus ning muud keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 toodud tingimused täita.  Nii ärihoonetel kui ka elamuala sees tuleb tehnoseadmete paigutamisel arvestada, et tuleb tagada vastavus müra normtasemetele. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 järgi rakendatakse tehnoseadmete ning äri- ja kaubandustegevuse tekitatava müra piirväärtusena tööstusmüra sihtväärtust.  Ärimaade ja üldplaneeringuga kavandatud kogujateega seotud müra võimalike häringute minimeerimist toetab kõrghaljastusega haljasala kavandamine elamute ja kogujatee vahele ning sobiliku kiiruspiirangu määramine.  Soovitatav on kõik ehitustööd, sh pinnase vedamistööd ja kaevetööd, teostada ajavahemikus kl 07.00– 21.00. Hilisemal ajal tehtavate tööde puhul tuleb arvestada keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71 tulenevate piirväärtustega. Tekitatavat müra tuleb minimeerida ka päevasel ajal, kasutades tehniliselt korras masinaid ning vältides asjatut müra teket.  Selleks et vähendada ehitustöödega seotud transpordi liikumist mööda Kanama-Jõgisoo teed (nr 11116) ja planeeringualale lähimate elamute juures, oleks otstarbekas rajada esmalt elamuala juurdepääsutee Kanama-Jõgisoo tee (nr 11116) ringristmikult.  Planeeritu kasutamisega seonduva müraolukorra paremaks mõistmiseks tuleb planeerimisprotsessi käigus teha liiklusprognoosi ja selle tulemustel põhinev müra modelleerimine, millest lähtuvalt on planeeringu koostamisel võimalik tagada normidele vastav müraolukord. Normidele vastava olukorra tagamiseks on võimalik vajadusel korrigeerida ärimaade ja elamumaade paiknemist ja kavandada müra levikuid tõkestavaid meetmeid (näiteks müratõkkeseinad või pinnasvallid).  Juhul, kui ehitustöödega peaks kaasnema vibratsiooni tekitamine, siis tuleb kinni pidada sotsiaalministri 17.05.2002 määrusest nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“. Määruse § 1 lg 2 kohaselt tuleb seadmeid, masinaid ja muid vibratsiooniallikaid paigaldada, hooldada või kasutada sellisel viisil, et nende poolt tekitatud vibratsioon elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ei ületa määrusega sätestatud piirväärtusi. Määruse nõudeid tuleb arvestada samuti ehitusprojektide koostamisel.  Detailplaneeringus on asjakohane anda suunis, et soovituslik on kasutada võimalikult energiatõhusaid ja keskkonnasäästlikke lahendusi. Eelistatud oleks soojusvahetuspumpade (õhksoojuspumbad, maasoojuspumbad jne) kasutamine.  Olenevalt ilmaoludest (kuivad perioodid, tugev tuul) võib ehtistööde ajal olla vajadus rakendada tolmulevikut vähendavaid meetmeid nagu teede niisutamine.  Detailplaneeringus asjakohane juhtida tähelepanu, et mulla- ja kaevetööde tegemisel tuleb arheoloogiapärandi avastamisel lähtuda muinsuskaitseseaduse §-st 31.  Kaevetöödel tekkivaid jäätmeid on sobivuse korral võimalik planeeringualal taaskasutada teedeehituses, maa-alade planeerimisel, täitmisel ja kujundamisel. Jäätmete taaskasutamine tekkekohas on võimalik jäätmekäitleja registreeringu alusel, lähtudes jäätmeseaduse (vastu võetud 28.01.2004, edaspidi JäätS) § 987 lg 2 punktis 1 ja § 73 lõikest 5 ning keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“. Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja Vana-Kassi (72501:001:0621) 46 / 49 Koostaja: Kobras OÜ Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad  Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest ja Saue valla jäätmehoolduseeskirjast (Saue Vallavolikogu 28.12.2023 määrus nr 26). Planeeringu koostamisel tuleb arvestada vajadusega soodustada jäätmete liigiti kogumist ja võimaldada ligipääs kogumismahutitele.  Hooned tuleb hästi soojustada ning kasutada võimalikult energiaefektiivseid lokaalsed kütmislahendusi (maaküte, õhkküte). Võimaluse korral kavandada päikeseenergia kasutamist taastuva energiaallikana (paneelide paigaldamine näiteks hoone katusele). Suure süsiniku heitkogusega hoonete konstruktsioonimaterjalid tuleks võimaluse korral asendada süsinikku siduvate materjalidega, eelkõige puiduga.  Detailplaneeringu lahenduse koostamisel tuleb arvestada kliimamuutustega. Planeeringu koostamisel on vajalik arvestada sagenevate ja intensiivsemate sademetega ning kavandada lahendused, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige nende tekkekohal. Hoonetes tuleb tagada efektiivsed ventilatsioonisüsteemid ja võimalus akende avamisega ruume õhutada. Soovitatav on kavandada täiendavat kõrghaljastust, mis aitab kõrge temperatuuri mõjusid leevendada. Detailplaneeringus on asjakohane anda suunis kasutada parklate liigendamiseks haljasribasid ja kasutada ehitiste suurte pindade katusematerjalidena suurema albeedoga materjale. Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja Vana-Kassi (72501:001:0621) 47 / 49 Koostaja: Kobras OÜ Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad 7. KASUTATUD KIRJANDUS Õigusaktid Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused, keskkonnaministri 04.09.2019 määrus nr 39. Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid, keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75. Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases, keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 26. Põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise kord, seisundiklassid ja nende määramise kord, seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning taustataseme määramise põhimõtted, keskkonnaministri 01.10.2019 määrus nr 48. Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded, keskkonnaministri 21.04.2004 määrus nr 21. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, vastu võetud 22.02.2005. Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu, keskkonnaministri 29.08.2005 määrus nr 224. Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed kliimaministri 06.07.2023 määrus nr 37. Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid, keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75. Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid, keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71. Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri, Vabariigi Valitsuse 03.03.2006 määrus nr 64. Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid, Sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, vastu võetud 16.06.1999. Jäätmeseadus, vastu võetud 28.01.2004. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus, vastu võetud 16.02.2011. Planeerimisseadus, vastu võetud 28.01.2015. Ehitusseadustik, vastu võetud 11.02.2015. Kemikaaliseadus, vastu võetud 29.10.2015. Atmosfääriõhu kaitse seadus, vastu võetud 15.06.2016. Hädaolukorra seadus, vastu võetud 08.02.2017. Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja Vana-Kassi (72501:001:0621) 48 / 49 Koostaja: Kobras OÜ Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-177 ad Veeseadus, vastu võetud 30.01.2019. Veeseadus, vastu võetud 30.01.2019. Muinsuskaitseseadus, vastu võetud 20.02.2019. Saue valla jäätmehoolduseeskiri, Saue Vallavolikogu 28.12.2023 määrus nr 26. Strateegilised planeerimisdokumendid Harju maakonnaplaneering 2030, kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030, heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 02.03.2017 korraldusega nr 62. Saue valla üldplaneering 2021, kehtestatud Saue Vallavolikogu 28.06.2021 otsusega nr 40. Andmebaasid EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur (viimati vaadatud 23.07.2025). Keskkonnaotsuste Infosüsteem (KOTKAS): https://kotkas.envir.ee/ (viimati vaadatud 30.07.2025). Maa- ja Ruumiameti planeeringute andmekogu: https://www.planeeringud.ee/plank-web/#/planning (viimati vaadatud 29.07.2025). Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet: https://kls.pria.ee/kaart/ (viimati vaadatud 21.07.2025). Muud allikad Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (EKUK), 2020. Õhusaaste mõõtmine põhimaanteel 4 Topi - Kanama lõigul 2020. aastal. Kliimaministeerium. Jäätmetest ringmajanduseni: https://kliimaministeerium.ee/elukeskkond- ringmajandus/jaatmetest-ringmajanduseni (viimati vaadatud 29.07.2025). Marandi, A., Karro, E., Osjamets, M., Polikarpus, M., Hunt, M. 2020. Eesti põhjaveekogumite seisund perioodil 2014-2019. EGF 9416. Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere. Sihtasutus Rohetiiger, 2023. Ehituse teekaart 2040. Transporditehnika OÜ veebileht: https://www.transporditehnika.ee/kontakt/, viimati vaadatud 23.0.2025). Aadress: Harju maakond, Saue vald, Jõgisoo küla, Vanatoa (72501:001:1903), Keldriotsa (72501:001:1902) ja Vana-Kassi (72501:001:0621) 49 / 49 Koostaja: Kobras OÜ KORRALDUS 5019040 532765 0 0 Saue linn xx . mai 202 6 nr Jõgisoo külas Vanatoa , Keldriotsa ja Vana-Kassi k atastriüksus t e detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine I. Taotluse sisu Saue Vallavalitsusele on esitatud taotlus detailplaneeringu algatamiseks Jõgisoo külas Vanatoa ( 72501:001:1903 , 98038 m², maatulundus maa 10 0 %) , Keldriotsa ( 72501:001:1902 , 97992 m², maatulundus maa 100 %) ja Vana-Kassi ( 72501:001:0621 , 42 472 m², maatulundus maa 10 0 %) katastriüksus t el , eesmärgiga katastri üksus t e kruntimiseks , maa sihtots tar be muutmiseks , ehitusõiguse määramiseks hoonete püstitamiseks ning sotsiaalmaa ja transpordimaa eraldamiseks . II. Kinnistute asukoha kirjeldus ja olemasolev olukord Vanatoa, Keldri otsa ja Vana-kassi katastriüksus ed asu vad Jõgisoo külas, Saue vallas. Planeerit av ast ala st p õhja poole jääb 11 Tallinna ringtee ja Saue linn. I da ja lääne pool t piirneb planeeringuala maatulundusmaad ega . L õuna pool asuvad t oo tmismaad ning 11116 Kanama-Jõgisoo tee. Planeeringuala on hoonestamata. III. Detailplaneeringu koostamise eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärk on jagada Vana toa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksused 46-ks üksikelam u krundiks ja 8-ks r idaelamu krundiks , nendele määrata elamumaa sihtotstarve ning ehitusõigus 8 ridaelamu, 46 üksikelamu ning abihoonete püstitamiseks. Planeeringuala põhja os asse planeeritakse 9 ärimaa krunti , millele määratakse ärimaa sihtotstarve ning ehitusõigus ärihoonete püstitamiseks . Lisaks eralda takse transpordimaa ja 5 sotsiaalmaa (üldkasutatav maa) katastriüksust . IV. Taotluse vastavus üldplaneeringutele Saue valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeritav ala tiheasustusala s pere- ja ridaelamumaa ning kaitsehaljastuse maa juhtotstarbega alal. Ä ri- ja eluhooned planeeritakse pere- ja ridaelamumaa juhtotstarbega alale. Saue valla üldplaneeringu punkti 4.4 kohaselt peab u ute üksikelamukruntide suurus üldjuhul olema 1200–2400 m² , suurenedes asula keskusest äärealade suunas. Üldplaneeringu kohaselt võib üksikelamu te korral krundi täisehituse protsent olla reeglina kuni 25% ja ärihoonete korral reeglina kuni 40% . Uute ridaelamu kruntide kavandamisel peab koormusindeks (planeeritava ala pindala suhe korterite arvu) planeeritavat ala kui tervikut arvestades üldjuhul olema 400- 800, suurenedes asula keskusest äärealade suunas. Elamualadel peab jalgsi liikumiseks sobiv avalik ruum moodustama vähemalt 20% planeeritavast alast . Detailplaneeringu kehtestamise tingimuseks üldplaneeringuga määratud tiheasustusega alal on liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ning kavandatavate tegevustega kaasnevale liikluskoormusele vastav juurdepääsuvõimalus avaliku teedevõrgu kaudu. D etailplaneeringu algatamise eesmärk on kooskõlas Saue valla üldplaneeringus toodud nõuetega. V. Sõlmitud kokkulepped D etailplaneering viiakse ellu vastavalt halduslepingus nr … märgitud põhimõtetel ja võlaõigusliku lepingu nr ... alusel. Vallal on õigus jätta detailplaneeringu kohastele hoonetele ehitusload ja kasutusload väljastamata, juhul kui Huvitatud isik ei täida halduslepingus nimetatud kohustusi, mis on Huvitatud isiku ja valla vahelisel kokkuleppel ehitusloa ja kasutusloa taotlemise ja väljastamise eelduseks. Seega, vastavalt Saue Vallavalitsuse ja Huvitatud isiku vahel sõlmitud kirjalikule kokkuleppele, kaasneb Huvitatud isikul kehtestatud planeeringu elluviimisega kohustus omadest vahenditest välja ehitada kogu detailplaneeringu järgne tehniline infrastruktuur ja avalik ruum (detailplaneeringuga määratud avalikult kasutatavad juurdepääsu - ja kergliiklusteed koos tänavavalgustusega, tehnovõrgud- ja rajatised, vee- ja kanalisatsioonitrassid vee-ettevõtja poolt määratavate liitumispunktideni, sade me vee- ja drenaažisüsteem, elektrivarustus, sidevarustus) ning detailplaneeringuga avalikuks kasutuseks määratud avaliku ruumi katastriüksuste (transpordimaad ja sotsiaalmaad) tasuta võõrandamine vallale. Vallale tasuta võõrandatavate katastriüksuste üleandmiseks sõlmitakse enne Detailplaneeringu algatamist võlaõiguslik tasuta võõrandamisleping ja pärast kehtestamist sõlmitakse asjaõigusleping. Omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks kantakse kinnistutele eelmärge, mille kustutamiseks on vajalik Valla nõusolek. Juhul kui maaüksuste arv, suurused või paiknemine muutuvad esialgsega võrreldes oluliselt, on vaja sõlmida uus võlaõiguslik tasuta võõrandamisleping. Üleandmisega seotud notarikulud ja riigilõivu tasub Huvitatud isik. Huvitatud isik kohustub kõiki tegevusi finantseerima omadest vahenditest ning tal ei ole õigust nõuda vallalt detailplaneeringus ettenähtud sotsiaalmaa ja transpordimaa tasulist võõrandamist ega tasu või hüvitist teede ning tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise eest. Saue vallal on õigus loobuda detailplaneeringu elluviimise soovist ja tunnistada detailplaneering kehtetuks planeerimisseaduse § 140 lõike 1 punkti 2 alusel, kui Huvitatud isik ei täida oma kokkuleppega võetud kohustusi, ei taga detailplaneeringuala kinnistute võõrandamisel kokkuleppe ülevõtmist detailplaneeringuala kinnistu omandanud kolmanda isiku poolt ja detailplaneeringuala igakordne omanik ei sõlmi Saue Vallavalitsusega eelnimetatud kokkuleppega samasisulist uut kokkulepet. Detailplaneeringus tuleb arvestada varjumiskohtade ja/või varjendite rajamise võimalusega vastavalt 01.07.2026 jõustuvale hädaolukorra seadusele. VI. Kes k konnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine Saue Vallavalitsus on keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) vajalikkust kaalunud lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõigetest 3-6 esitatud nõuetest ja kriteeriumitest ning jõudnud tulemusele, et planeeringuga ette nähtud tegevused ei kuulu olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka. Antud juhul ei kavandata detailplaneeringuga tegevust, mis kuuluks KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud oluliste keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Küll aga planeeritakse detailplaneeringuga tegevusi, mis kuuluvad muu tegevuse alla, mis võivad kaasa tuua olulise keskkonnamõju ja seda nii KeHJS § 6 lõike 2 punkti 10 (infrastruktuuri ehitamine ja kasutamine) ning § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruse „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punkt 2 alusel . Määruse nr 224 § 13 p 2 kohaselt tuleb KSH algatamise vajalikkust kaaluda ning koostada KSH eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni ning elurajooni arendami st . Lähtudes KeHJS § 33 lõikest 2 punktist 4, peab otsustaja (st Saue Vallavalitsus) andma eelhinnangu detailplaneeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju olulisuse kohta. Jõgisoo küla s Vanatoa , Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste kohta on koostatud (koostaja Kobras OÜ, töö nr 2025-177 ) „ Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi k atastriüksus t e ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang “. Käesoleva eelhinnangu eesmärgiks on selgitada, kas detailplaneeringu koostamisel on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine või mitte, mis on käesoleva korralduse lahutamatu osa. KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (edaspidi PlanS), keskkonnamõju hindamise ja kesk konna juhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS) ning KeHJS alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi määrus nr 224). Samuti on töö koostamisel arvestatud muid asjakohaseid materjale. Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 124 lg-le 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu koostamisel, kui planeering on aluseks KeHJS § 6 lõike 1 kohasele tegevusele. Antud juhul detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 ehk olulise keskkonnamõjuga tegevuse alla. KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi k atastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu algatamisettepanekust (eskiis koostatud Kobras OÜ poolt). Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3–5 alusel koostatud eelhinnangus. KSH eelhinnangu põhjal ei ole KSH algatamine Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksus t e detailplaneeringuga kavandatavale tegevusele vajalik, sest kavandatava tegevuse elluviimisel ei ole ette näha olulisi negatiivseid mõjusid planeeringuala ja lähiümbruse looduskeskkonnale, kultuurimälestistele ega inimese tervisele ja heaolule või neid on võimalik ennetada ja vähendada. KSH eelhinnangu koostaja soovitab negatiivse keskkonnamõju vältimiseks järgida keskkonnakaitse ja tööohutuse nõudeid ning järgnevaid leevendavaid meetmeid : Ehitustööde käigus järele jäävat mittesobivat mineraalpinnast tuleb eelistatult kasutada elamukruntide maa-alade planeerimisel või muudel objektidel väljaspool planeeringuala ; Ehitustööde läbiviimisel tuleb avariiolukordade tekkimise minimeerimiseks kasutada tehniliselt korras olevaid masinaid. Pinnase ja põhjavee saastumise ohu minimeerimiseks tuleb pidada kinni veeseaduses ja selle alamaktides sätestatud nõuetest, rakendada ehitustöödel keskkonnakaitse abinõusid ja pidada kinni tavapärastest ohutusnõ u etest ; Krundisisestest parklatest pärineva sademevee puhastamiseks õlipüüduri paigaldamine võiks jääda detailplaneeringu koostamise käigus kohaliku omavalitsuse otsustada, sest kuigi need täidavad nõuetekohasel paigaldamisel oma eesmärki, võivad teisalt hooldamata (regulaarselt puhastamata) õlipüüdurid aja jooksul kujuneda ise keskkonnale reostusallikaks (parklast õlipüüdurisse juhitud vihmavesi hakkab sinna kogunenud õli välja pesema) ; Minimeerimaks veekasutusest ja reoveekäitlusest tulenevat võimalikku mõju põhja- ja pinnaveele, tuleb detailplaneeringu koostamisel lähtuda piirkonna vee-ettevõtja (AS Kovek) poolt väljastatavatest tehnilistest eeltingimustest ; Sademevee käitlemisel tuleb juhinduda eeskätt veeseaduses ja selle alamaktides sätestatud nõuetest ning järgida üldprintsiipi, et sademevee käitlemise lahendused ei tohi kaasa tuua negatiivset mõju ümbritsevale maakasutusele (sh naaberkinnistutele) ega veekeskkonna seisundile. Sademeveest vabanemiseks on soovitatav kasutada looduslähedasi lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist. Veeseaduse kohaselt ei käsit le ta sellisel juhul tegevust sademevee suublasse juhtimisena ning sademevee suublasse juhtimisele (sh immutamisel) kehtestatud nõuded, sh tingimus, et immutussügavus peab olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt vähemalt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest, ei kohaldu. Kui sademevett soovitakse immutada, tuleb eeltoodud tingimus ning muud keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 toodud tingimused täita ; Nii ärihoonetel kui ka elamuala sees tuleb tehnoseadmete paigutamisel arvestada, et tuleb tagada vastavus müra normtasemetele. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 järgi rakendatakse tehnoseadmete ning äri- ja kaubandustegevuse tekitatava müra piirväärtusena tööstusmüra sihtväärtust ; Ärimaade ja üldplaneeringuga kavandatud kogujateega seotud müra võimalike häringute minimeerimist toetab kõrghaljastusega haljasala kavandamine elamute ja kogujatee vahele ning sobiliku kiiruspiirangu määramine ; Soovitatav on kõik ehitustööd, sh pinnase vedamistööd ja kaevetööd, teostada ajavahemikus kl 07.00–21.00. Hilisemal ajal tehtavate tööde puhul tuleb arvestada keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71 tulenevate piirväärtustega. Tekitatavat müra tuleb minimeerida ka päevasel ajal, kasutades tehniliselt korras masinaid ning vältides asjatut müra teket ; Selleks et vähendada ehitustöödega seotud transpordi liikumist mööda Kanama-Jõgisoo teed (nr 11116) ja planeeringualale lähimate elamute juures, oleks otstarbekas rajada esmalt elamuala juurdepääsutee 11 Tallinna ringtee ringristmikult ; Planeeritu kasutamisega seonduva müraolukorra paremaks mõistmiseks tuleb planeerimisprotsessi käigus teha liiklusprognoosi ja selle tulemustel põhinev müra modelleerimine, millest lähtuvalt on planeeringu koostamisel võimalik tagada normidele vastav müraolukord. Normidele vastava olukorra tagamiseks on võimalik vajadusel korrigeerida ärimaade ja elamumaade paiknemist ja kavandada müra levikuid tõkestavaid meetmeid (näiteks müratõkkeseinad või pinnasvallid) ; Juhul, kui ehitustöödega peaks kaasnema vibratsiooni tekitamine, siis tuleb kinni pidada sotsiaalministri 17.05.2002 määrusest nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“. Määruse § 1 lg 2 kohaselt tuleb seadmeid, masinaid ja muid vibratsiooniallikaid paigaldada, hooldada või kasutada sellisel viisil, et nende poolt tekitatud vibratsioon elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ei ületa määrusega sätestatud piirväärtusi. Määruse nõudeid tuleb arvestada samuti ehitusprojektide koostamisel ; Detailplaneeringus on asjakohane anda suunis, et soovituslik on kasutada võimalikult energiatõhusaid ja keskkonnasäästlikke lahendusi. Eelistatud oleks soojusvahetuspumpade (õhksoojuspumbad, maasoojuspumbad jne) kasutamine ; Olenevalt ilmaoludest (kuivad perioodid, tugev tuul) võib ehtistööde ajal olla vajadus rakendada tolmulevikut vähendavaid meetmeid nagu teede niisutamine ; Detailplaneeringus asjakohane juhtida tähelepanu, et mulla- ja kaevetööde tegemisel tuleb arheoloogiapärandi avastamisel lähtuda muinsuskaitseseaduse §-st 31 ; Kaevetöödel tekkivaid jäätmeid on sobivuse korral võimalik planeeringualal taaskasutada teedeehituses, maa-alade planeerimisel, täitmisel ja kujundamisel. Jäätmete taaskasutamine tekkekohas on võimalik jäätmekäitleja registreeringu alusel, lähtudes jäätmeseaduse (vastu võetud 28.01.2004, edaspidi JäätS) § 98 7 lg 2 punktis 1 ja § 73 lõikest 5 ning keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ ; Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest ja Saue valla jäätmehoolduseeskirjast (Saue Vallavolikogu 28.12.2023 määrus nr 26). Planeeringu koostamisel tuleb arvestada vajadusega soodustada jäätmete liigiti kogumist ja võimaldada ligipääs kogumismahutitele; Hooned tuleb hästi soojustada ning kasutada võimalikult energiaefektiivseid lokaalsed kütmislahendusi ( maaküte, õhkküte). Võimaluse korral kavandada päikeseenergia kasutamist taastuva energiaallikana (paneelide paigaldamine näiteks hoone katusele). Suure süsiniku heitkogusega hoonete konstruktsioonimaterjalid tuleks võimaluse korral asendada süsinikku siduvate materjalidega, eelkõige puiduga ; Detailplaneeringu lahenduse koostamisel tuleb arvestada kliimamuutustega. Planeeringu koostamisel on vajalik arvestada sagenevate ja intensiivsemate sademetega ning kavandada lahendused, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige nende tekkekohal. Hoonetes tuleb tagada efektiivsed ventilatsioonisüsteemid ja võimalus akende avamisega ruume õhutada. Soovitatav on kavandada täiendavat kõrghaljastust, mis aitab kõrge temperatuuri mõjusid leevendada. Detailplaneeringus on asjakohane anda suunis kasutada parklate liigendamiseks haljasribasid ja kasutada ehitiste suurte pindade katusematerjalidena suurema albeedoga materjale . Võttes aluseks Saue vallas Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi k atastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu KSH eelhinnang u (koostaja Kobras OÜ, töö nr 2025-177 ) ning Saue valla üldplaneeringu ja selle juurde koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande, mis määratleb valla ruumilise arengu eesmärgid järgnevateks aastateks, siis Saue Vallavalitsuse seisukohalt puudub oluline keskkonnamõju ning tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest pole vajadust eraldi läbi viia keskkonnamõjude strateegilist hindamist. Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei sisalda keskkonnaohtlike tegevusi ning keskkonnaohtlike objektide rajamist, seepärast olulisi negatiivseid mõjusid oodata ei ole. Võimalikud negatiivsed mõjurid on valdavalt ehitusaegsed ning pärast ehitustegevuse lõppu kaovad. Samuti ei ületata eeldatavalt õigusaktides kehtestatud lubatud piirväärtusi ega looduse taluvusvõimet. Võttes kasutusele vastavad meetmed on võimalik leevendada negatiivseid mõjusid ning vähendada miinimumini õnnetuste ilmnemise võimalust ehitusajal. Keskkonnamõju eelhinnangu tulemusel ei ületata kavandatava tegevusega eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust, ei põhjustata keskkonnas pöördumatuid muutusi, ega seata ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada. Eesti põhjavee kaitstuse kaardi ja Saue valla üldplaneeringu kaardi andmetel on põhjavesi antud piirkonnas looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Vastavalt sellele tuleb pöörata tähelepanu ehitusaegse veereostuse ohu vältimisele. Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Saue Vallavalitsus esitas Keskkonnaametile, Transpordiametile , Maa- ja Ruumiametile ning Elering AS-ile vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 seisukoha andmiseks antud detailplaneeringu algatamise eelnõu koos korralduse lisadega (Lisa 1 detailplaneeringu eskiisettepanek; Lisa 2 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang). Keskkonnaamet andis oma ....... aasta kirjaga nr ........ seisukoha, et ...... Transpordiamet andis oma ........ aasta kirjaga nr ........ seisukoha, et ...... Maa- ja Ruumiamet andis oma ..... aasta kirjaga nr ..... seisukoha, et ...... Elering AS andis oma ........ aasta kirjaga nr ........ seisukoha, et ...... Detailplaneeringu: koostamise algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Saue Vallavalitsus (aadress: Kütise 8, Saue linn, Saue vald, 76505, Harjumaa); koostaja on Kobras OÜ (aadress: Tartu maakond, Tartu , Riia 35 ). Arvestades eeltoodut ning käesoleva korralduse lahutamatuks lisaks oleva Kobras OÜ (töö nr 2025-177) poolt koostatud KSH eelhinnangu ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 124 lõiked 1-4 ja lõike 10, § 128 lõiked 1 ja 5-7, § 131 lõiked 1, 2 ja 2¹, § 139 lõike 2, haldusmenetluse seaduse § 43 lõike 2 ja § 72 lõike 2, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 punktid 10 ja 22, lõige 4, § 33 lõike 2 punkti 4 ja lõiked 3-6, § 35 lõiked 3 ja 5-7, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu¹ ” § 13 punkti 2, Saue Vallavolikogu 25. jaanuari 2018. aasta määruse nr 9 “Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine Saue vallas“ § 4 punktid 1 ja 2, § 5 punktid 1, 8-10, Saue valla üldplaneering u , Saue Vallavalitsuse ja huvitatud isiku vahel xx . mail 202 6 . aastal sõlmitud halduslepingu (n r ... ) detailplaneeringu koostamise korraldamise osalise üleandmise kohta ja kokkuleppe detailplaneeringu realiseerimisega sh. infrastruktuuri väljaehitamisega kaasnevate kohustuste ja nende üleandmise kohta ning vara tasuta võõrandamise kohta , xx. mail 2026 . aastal sõlmitud võlaõigusliku lepingu (nr ...) ning võttes arvesse k atastriüksuste omaniku esindaja taotlust, annab Saue Vallavalitsus alljärgneva korralduse: Algatada Harju maakonnas Saue vallas Jõgisoo külas Vanatoa ( 72501:001:1903 ), Keldriotsa ( 72501:001:1902 ) ja Vana-Kassi ( 72501:001:0621 ) k atastriüksus t e detailplaneering eesmärgiga katastriüksuste kruntimiseks , maa sihtots tarbe muutmiseks , ehitusõiguse määramiseks hoonete püstitamiseks ning sotsiaalmaa ja transpordimaa eraldamiseks . Detailplaneeringu koostamisel arvestada Saue valla üldplaneeringu nõuetega ning järgmiste lisanõuetega: ä rimaa krundi täisehituse protsent võib olla kuni 40 % ; üksikelamu krundi täisehituse protsent võib olla kuni 25 %; üksikelamu krundile võib ette näha ühe 2-korruseli se üksikelamu kõrgusega maapinnast katuseharjani kuni 9,0 m ja 1-korruselised abihooned, kõrgusega maapinnast katuseharjani kuni 5,0 m; r idaelamukrundile võib ette näha ühe 2-korruselise elamu, kõrgusega maapinnast katuseharjani kuni 9,0 m ; parkimine lahendada oma krundi piires . Parkimiskohtade planeerimisel ridaelamukruntidel tuleb arvestada ka külaliste parkimiskohtadega; hoonestuse rajamisel arvestada piirkonnas väljakujunenud ehituslaadiga ja sobivusega ümbritsevasse keskkonda ; veevarustus , sade me vesi ja kanalisatsioon lahendada vastavalt piirkonna vee-ettevõtja AS Kovek poolt väljastatud tehnilistele tingimustele; planeeringuga anda tuletõrje veevarustuse lahendus; moodustada sotsiaalmaa (üldkasutatav maa) katastriüksus ed ning anda need tasuta üle vallale ; planeeringuga kavandada bussipeatuste tarbeks bussitaskud; t upiktänavaid mitte kavandada ; projekteerida ja välja ehitada detailplaneeringuga kavandatud transpordimaa katastriüksusel a sfaltbetoonkattega (asfaltbetoon min AC 16 surf, 100% graniit, paksusega 7 cm) jaotusmagistraaltee katendi laiusega 7 m + kindlustamata peenrad 2*0,5 m koos LED-optilise tänavavalgustusega. Jaotusmagistraaltee kavanda da Mäe tee ja 11 Tallinna ringtee T25 katastriüksusel asuva ringristmiku vahele ; projekteerida ja välja ehitada detailplaneeringuga kavandatud transpordimaa katastriüksusel a sfaltbetoonkattega (asfaltbetoon min AC 16 surf, 100% graniit, paksusega 6 cm) juurdepääsu- ja siseteed katendi laiusega vähemalt 4,5 m + kindlustamata peenrad 2*0,5 m koos LED-optilise tänavavalgustusega; projekteerida ja välja ehitada detailplaneeringualal a sfaltbetoonkattega (asfaltbetoon AC 8 surf 45% tardkivi) kergliiklusteed, teekatte minimaalse laiusega 2,5 m koos LED-optilise tänavavalgustusega ; projekteerida ja välja ehitada detailplaneeringualal g raniitsõelmete kattega (graniitsõelmed fr 0-8mm) jalgtee, teekatte minimaalse laiusega 2 m (koos vajalike aluskonstruktsioonidega). Pos 67 mänguväljakuni rajatava jalgtee äärde kavandada LED-optilise maakaabelliiniga tänavavalgustus ; k oostada müra modelleerimine ja selle tulemustest lähtuvalt näha planeeringus ette müravalli või -seina rajamine ; kooskõlastuste vajaduse määrab Saue Vallavalitsus esitatud eskiislahenduse alusel; kui detailplaneeringu koostamise käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada; detailplaneeringu algatamine tähendab, et planeeringu koostamisele tuleb asuda . J ätta Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi k atastriüksus t e ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata , kuna eelhinnangu põhjal eeldatav oluline keskkonnamõju puudub. Saue Vallavalitsuse planeeringute spetsialistil või teda asendaval isikul teavitada detailplaneeringu algatamisest ajaleh tedes Postimees ja Saue Valdur, Saue valla veebilehel ning väljaandes Ametlikud Teadaanded. Saue Vallavalitsusel on õigus lõpetada algatatud detailplaneeringu menetlus ning tunnistada kehtetuks käesolev korraldus, kui hiljemalt kahe aasta jooksul alates korralduse vastuvõtmisest ei ole detailplaneeringu algatamist taotlenud isik või muu detailplaneeringu kehtestamisest huvitatud isik esitanud Saue Vallavalitsusele detailplaneeringu vastuvõtmiseks vajalikku dokumentatsiooni . D etailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud ootust, et vallavalitsus detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab. Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga (planeeringu vastuvõtmine või kehtestamine) . (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Andres Laisk Kirsti Saar vallavanem vallasek re tär 60-6 4dB 2636 m2 POS 65 20 949 m² HK POS 63 2082m2 6 591 m² ÄK, ÄV, ÄM, ÄB, ÄA, ÄH 55-59 2450m2 dB POS 62 5 205 m² ÄK, ÄV, ÄM, ÄB, ÄA, ÄH 1424m2 POS 61 6 124 m² ÄK, ÄV, ÄM, ÄB, ÄA, ÄH POS 60 2464m2 6 127 m² ÄK, ÄV, ÄM, ÄB, ÄA, ÄH POS 59 2480m2 6 160 m² ÄK, ÄV, ÄM, ÄB, ÄA, ÄH 1027m2 2528m2 20 1308m2 2,5 POS 58 6 200 m² ÄK, ÄV, ÄM, ÄB, ÄA, ÄH 1036m2 7 3 20 POS 57 6 319 m² 20 50-5 ÄK, ÄV, ÄM, ÄB, ÄA, ÄH 4dB POS 56 6 400 m² ÄK, ÄV, ÄM, ÄB, ÄA, ÄH POS 55 7 536 m² 1252m2 ÄK, ÄV, ÄM, ÄB, ÄA, ÄH POS 66 ETAPP II 10 931 m² HP POS 64 1970m2 31 508 m² LT ETAPP I POS 54 TINGMÄRGID 3 031 m² ER Planeeringuga kavandatav planeeringuala piir POS 36 6 olemasolev katastriüksuse piir POS 53 POS 67 3 009 m² 1 517 m² 8 086 m² planeeritud krundipiir EP 2,5 ER HP POS 68 planeeritud ehitusetapp 4,6 896 m² HP planeeritud võimalik kõnnitee haljasalal POS 37 16 planeeritud jalgtee 1 504 m² EP POS 46 planeeritud sõidutee 1 512 m² POS 52 EP A' 3 212 m² POS 45 A kavandatav hoonestusala ER POS 38 1 506 m² 1 501 m² EP kavandatav hoonestusala kruntide liitmise korral EP POS 47 MV 2 821 m² POS 44 kavandatav üksikelamu maa (EP) 1 500 m² ER EP kavandatav ridaelamu maa (ER) POS 39 POS 43 kavandatav ärimaa (ÄK, ÄV, ÄM, ÄB, ÄA, ÄH)* 1 501 m² 1 503 m² LT EP kavandatav tee- ja tänava maa (LT) LÕIGE A-A', M 1:100 POS 51 3 003 m² ER POS 42 POS 16 kavandatatav haljasala maa (HP) 1 500 m² 1 527 m² EP EP üldplaneeringuga ette nähtud kaitsehaljastuse maa (HK) 6 POS 41 POS 15 POS 48 planeeritud juurdepääs 1 504 m² 1 522 m² 2 817 m² EP EP ER planeeritud bussitasku POS 40 1 524 m² POS 14 POS 50 1 518 m² 16 3 012 m² EP EP illustreeriv maksimaalne ehitisealune pind, 2322 m2 (täisehitus üksikelamul 25% ja ärimaal 40%) 4 POS 17 POS 13 1 556 m² 1 505 m² EP EP 14 30 POS 18 POS 12 1 500 m² illustreeriv ridaelamu (4 boksiga) ehitisealune pind, 4 1 507 m² EP (keskmine koormusindeks 760) EP POS 49 3 010 m² POS 19 MV POS 11 1 507 m² 1 505 m² EP 14 PIIRDEAED PIIRDEAED EP perspektiivne müravall 1,5 1,5 POS 20 POS 10 4 1 505 m² 1 548 m² EP 1 2,5 1 5 4,6 1,9 EP KRUNDIPIIR KRUNDIPIIR HALJASALA POS 21 1 501 m² JALGTEE HALJASALA / TERVISERADA JUURDEPÄÄSU TEE HALJASALA EP 30 illustreeriv kõrghaljastus POS 9 POS 22 ELAMUKRUNT TÄNAVAMAA ELAMUKRUNT 1 677 m² 1 501 m² võimalik ühenduskoht EP EP POS 28 1 506 m² üldplaneeringuga POS 23 EP MV võimalik mänguväljaku asukoht 1 513 m² kavandatud teega EP POS 27 1 514 m² POS 8 EP POS 69 1 500 m² 14 329 m² * ÄK - kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa EP POS 26 HP ÄV - väikeettevõtluse hoone ja tootmise hoone maa 1 514 m² ÄM - majutushoone maa EP ÄB - kontori- ja büroohoone maa JUURDEPÄÄSUTEEDE SKEEM ÄA - turu maa POS 25 POS 29 1 514 m² 1 641 m² 31 ÄH - tankla ja teenindushoone maa planeeringuala POS 7 EP EP 1 500 m² EP POS 24 Taustainfo 1 760 m² olemasolev krundipiir EP POS 30 1 535 m² tee kaitsevöönd EP olemasolev kohalik tee / riigitee POS 6 POS 35 1 500 m² 1 500 m² EP üldplaneeringuga kavandatud tee EP POS 31 1 650 m² üldplaneeringuga kavandatud kergliiklustee EP POS 34 14 1 501 m² EP 50-54dB ööpäevane müratase vastavalt 2022 strateegilisele mürakaardile POS 5 1 500 m² EP POS 33 1 500 m² 55-59dB ööpäevane müratase vastavalt 2022 strateegilisele mürakaardile POS 4 EP 1 500 m² EP 60-64dB ööpäevane müratase vastavalt 2022 strateegilisele mürakaardile POS 32 1 500 m² EP planeeritud POS 3 30 sõidu- ja jalgtee 1 500 m² EP 2,5 14 50 teed on planeeritud POS 2 -5 4 1 501 m² kuni olemasoleva dB 4,6 EP sõidu- ja jalgteeni teed on planeeritud kuni üldplaneeringuga olemasoleva 27 kavandatud sõidu- ja POS 1 sõidu- ja jalgteeni 1 500 m² kergliiklustee EP Märkused: POS 70 1. Joonise alusplaanina on kasutatud Kobras OÜ poolt koostatud digitaalset alusplaani mõõtkavas M 1:500 1 129 m² (töö nr 2025-072 ), mõõdistatud 03-05.03.2025, koordinaadid Lambert-EST 97 süsteemis, kõrgused EH HP 2000 süsteemis. 2. Geoaluse tingmärgid vastavad majandus- ja taristuministri määruse "Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded" lisale 2. Joonise parema loetavuse eesmärgil on alusplaan hallides toonides ja planeeritud lahendus värvilistes toonides kujutatud. 3. Planeeringualast väljaspool asuvad objektid on kajastatud Maa- ja Ruumiameti kaardiserveri ja Saue valla üldplaneeringu andmete põhjal. 4. Ärimaa krunte on lubatud liita. Kruntide liitmisel liidetakse ka hoonestusalad ja ehitusõigus. 5. Mõõdud on antud meetrites. 0 10 20 50 100 m SAUE VALD SMARTBROKER OÜ JÕGISOO KÜLAS VANATOA, KELDRIOTSA JA VANA-KASSI KATASTRIÜKSUSTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Priit Paalo ESKIIS Kreete Lääne Triinu Sinimets 04.02.2026 1 1 1:1000 2025-079 A0 Keskkonnaamet [email protected] 13.04.2026 nr 5-1/5/2026-1 Transpordiamet [email protected] Maa- ja Ruumiamet [email protected] Elering AS [email protected] Seisukoha küsimine Esitame keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 6 alusel seisukoha andmiseks Saue vallas Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana- Kassi katastriüksuste detailplaneeringu algatamise ning keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise korralduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Monika Kõiv planeeringute spetsialist Lisad: 1. Detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise korralduse eelnõu 2. Korralduse lisa 1 3. Korralduse lisa 2 Saue Vallavalitsus Registrikood 77000430 ak EE021700017001821116 Luminor Bank Kütise 8 / Saue linn / Saue vald / 76505 Harju maakond / EESTI ak EE097700771000592478 LHV Pank tel +372 679 0180 / [email protected] / www.sauevald.ee ak EE532200001120155821 Swedbank ak EE781010220028782015 SEB Pank Monika Kõiv +372 5301 8124 [email protected] 2 (2) Keskkonnaamet i [email protected] Transpordiamet [email protected] M aa - ja R uumiamet [email protected] Elering AS [email protected] 1 3 .0 4 .202 6 nr 5-1/5/2026-1 5019040 532933 0 0 Seisukoha küsimine Esitame keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 6 alusel seisukoha andmiseks Saue vallas Jõgisoo külas Vanatoa, Keldriotsa ja Vana-Kassi katastriüksuste detailplaneeringu algatamise ning keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise korralduse eelnõu. Lugupidamisega ( a llkirjastatud digitaalselt) Monika Kõiv planeeringute spetsialist Lisa d : Detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgata mise korralduse eelnõu Korralduse lisa 1 Korralduse lisa 2 Monika Kõiv +372 5 301 8124 monika . koiv @sauevald.ee
Allikas: Transpordiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel