TÖÖ NR. 202502
HUVITATUD ISIK RRLektus AS
PLANEERIJA Janne Vaine / maastikuarhitekt MSc (MB 001461)
PLANEERINGU KORRALDAJA Elva Vallavalitsus
I köide
Tännassilma külas Õhtu 2a
kinnistu detailplaneering
Tännassilma küla, Elva vald, Tartumaa
Tartu 2025
Tännassilma külas Õhtu 2a kinnistu detailplaneering
Eskiis
---------------------------------------------------------------------------------
KÖITE KOOSSEIS
SELETUSKIRI
Sisukord
1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED, EESMÄRK JA VAJADUS .............................. 4
2. PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA SEOSED .............................................................. 4
2.1. Olemasoleva olukorra iseloomustus ............................................................................... 4
2.2. Kontaktvööndi funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed ............................................. 5
2.2.1. Erinevate liikumisviiside analüüs .............................................................................. 6
2.3. Vastavus Elva valla üldplaneeringule ............................................................................... 6
3. RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID................................................................................... 7
4. PLANEERINGULAHENDUSE KAALUTLUSED, PÕHJENDUSED, JÄRELDUSED ....................... 7
5. PLANEERINGULAHENDUS .............................................................................................. 8
5.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine .............................................................................. 8
5.2. Krundi ehitusõigus ........................................................................................................... 8
5.3. Hoonestusalade piiritlemine ........................................................................................... 8
5.4. Ehitise arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused ..................................................... 9
5.5. Planeeritud haljastus ja heakord ..................................................................................... 9
5.6. Vertikaalplaneerimise põhimõtted ................................................................................ 10
5.7. Liikluskorraldus .............................................................................................................. 10
5.7.1. Tee maa-ala ............................................................................................................ 10
5.7.2. Parkimislahendus ................................................................................................... 11
5.7.3. Nähtavuskolmnurgad ............................................................................................. 11
5.8. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded................................................................ 11
5.9. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad ............................................................................ 12
5.9.1. Veevarustus ............................................................................................................ 12
5.9.2. Tuletõrje veevarustus ............................................................................................. 12
5.9.3. Reoveekanalisatsioon ............................................................................................. 12
5.9.4. Sademevesi............................................................................................................. 13
5.9.5. Elektrivarustus ........................................................................................................ 13
5.9.6. Välisvalgustus ......................................................................................................... 13
5.9.7. Sidevarustus ........................................................................................................... 13
5.9.8. Soojavarustus ......................................................................................................... 13
5.10. Servituutide seadmise vajadus .................................................................................... 14
5.11. Kuritegevuse riske vähendavad abinõud ..................................................................... 14
5.12. Keskkonnatingimuste seadmine ja planeeringu elluviimisega kaasnevad mõjud ....... 14
5.12.1. Radoonisisaldus piirkonnas .................................................................................. 15
5.12.2. Majanduslikud mõjud ........................................................................................... 16
5.12.3. Kultuurilised mõjud .............................................................................................. 16
5.12.4. Sotsiaalsed mõjud ................................................................................................ 16
5.12.5. Looduskeskkonnale avalduvad mõjud .................................................................. 16
5.13. Planeeringu elluviimise tingimused ............................................................................. 17
2
Tännassilma külas Õhtu 2a kinnistu detailplaneering
Eskiis
---------------------------------------------------------------------------------
6. KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE .............................................................. 19
GRAAFILINE OSA (esitatud digitaalselt eraldi failidena)
Joonis 1. Situatsiooniskeem M 1:5000
Joonis 2. Tugiplaan M 1:500
Joonis 3. Kontaktvööndi analüüsiskeem M 1:2000
Joonis 4. Põhijoonis M 1:500
Joonis 5. Tehnovõrgud ja nähtavusalad M 1:500
3
Tännassilma külas Õhtu 2a kinnistu detailplaneering
Eskiis
---------------------------------------------------------------------------------
1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED, EESMÄRK JA VAJADUS
Detailplaneeringu koostamise aluseks on Elva Vallavalitsuse 14.01.2025. a korraldus nr 17 Tännassilma
külas Õhtu 2a kinnistu detailplaneeringu algatamisest ja lähteseisukohtade kinnitamisest.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on detailplaneeringuala sihtotstarbe määramine kaubandus-,
toitlustus- ja teenindushoone maaks ning ehitusõiguse määramine kaubandushoone püstitamiseks;
juurdepääsude, tehnovõrkude, parkimise ja haljastuse põhimõtete andmine ning servituutide seadmise
määramise vajaduse märkimine.
Planeeritav ala asub Tännassilma külas maalise asustuse juhtotstarbega alal, kuhu on lubatud kavandada
kaubandushoonet. Kaubandushoone ehitusõigus lahendatakse detailplaneeringuga.
Detailplaneeringu koostamisel on alusplaanina kasutatud Elker RMT OÜ poolt 01.04.2025. a koostatud
geodeetilist maa-ala plaani täpsusastmega 1:500 (töö nr GA447). Koordinaadid L-Est 97 süsteemis,
kõrgused EH2000 süsteemis. Olemasolevad maa-alused kommunikatsioonid on geodeetilisele
alusplaanile kantud Elva valla geoarhiivi ja AS Emajõe Veevärk andmetele tuginedes. Katastriüksuste
piirid 01.04.2025. a seisuga, kihil “PIIR” esitatud piirjoonte asukohad on informatiivsed. Katastripiirid on
joonisele kantud Maa- ja Ruumiameti digitaalselt katastrikaardilt.
2. PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA SEOSED
2.1. Olemasoleva olukorra iseloomustus
Planeeritav ala asub Tännassilma küla idapiiril, vahetult Puhja aleviku kõrval ning Tartu – Viljandi –
Kilingi-Nõmme tee nr 92 ja Õhtu tänava ristumiskohas (vt joonis 1 ja 3).
Planeeringualasse ulatuvate katastriüksuste andmed on toodud tabelis 1.
Tabel 1. Planeeringualasse hõlmatud maaüksuste andmed (allikas: Maa-ja Ruumiamet)
Katastriüksuse nimi Katastriüksuse Pindala Sihtotstarve
tunnus
Õhtu tn 2a 17101:001:2232 3530 m² 100% elamumaa
Õhtu 17101:001:1170 278 m² 100% sihtotstarbeta maa
Õhtu tänav 17101:001:0528 hõlmatud joonistel näidatud ulatuses 100% transpordimaa
92 Tartu – Viljandi – 60501:004:0025 hõlmatud joonistel näidatud ulatuses 100% transpordimaa
Kilingi-Nõmme tee
Elva Vallavalitsuse 27.02.2025. a kirjaga nr 4-5/2-4 on tehtud ettepanek liita Õhtu katastriüksus
(sihtotstarbeta maa) Õhtu tn 2a kinnisasja koosseisu piiri muutmise teel. Õhtu tn 2a kinnisasjale
juurdelõikena liidetava maa pindala on 278 m² ja sihtotstarbeks elamumaa.
Planeeringu lahendus sisaldab Õhtu tänava ja riigitee ristumiskoha rekonstrueerimise vajadust ning
riigiteele ülekäiguraja ja ohutussaare kavandamist, mistõttu on planeeringualasse osaliselt hõlmatud ka
Õhtu ja Õhtu tn 2a maaüksustega piirnevad transpordimaad.
Planeeringualale ulatub riigitee kaitsevöönd, mille ulatust on Elva valla üldplaneeringu kohaselt
laiendatud tee servast 30 m kaugusele.
Planeeringuala on tasase reljeefiga lage looduslik rohumaa, mille lõunanurgas kasvab üksik
mitmetüveline lehtpuu. Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 57,86-59,03 m - reljeef langeb
loode suunas.
4
Tännassilma külas Õhtu 2a kinnistu detailplaneering
Eskiis
---------------------------------------------------------------------------------
Ehitisregistri andmetel planeeringualal hooneid ei asu. Tehnorajatistest paiknevad planeeringuala
maanteepoolsel küljel vee- ja survekanalisatsioonitrass. Idaküljel asub munitsipaalomandisse kuuluv
Õhtu tänav, mis on valgustatud ning sellel asuvad vee- ja kanalisatsioonitorustik, sidetrass ning elektri
madalpinge õhuliin ja maakaabelliin.
Vastavalt Maa-ja Ruumiameti kaardirakendusele on piirkonnas põhjavesi keskmiselt kaitstud.
Olemasolevat olukorda kajastab joonis 2.
2.2. Kontaktvööndi funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed
Planeeringuala paikneb Puhja aleviku piiril Tännassilma külas ning jääb valla keskusest Elvast
linnulennult ca 13 km ja Tartu linnast ca 22 km kaugusele.
Planeeringualaga piirnevate maaüksuste andmed on kajastatud tabelis 2.
Tabel 2. Planeeringualaga piirnevad maaüksused
Paiknemine Katastriüksuse Katastritunnus Sihtotstarve Pindala Lisainfo
ilmakaare aadress
suhtes
loodes Õhtu tn 2 17101:001:2233 100% elamumaa 7423 m² Kinnistul asub üksikelamu
abihoonetega
kirdes Õhtu tänav 17101:001:0528 100% transpordimaa 4359 m² Kahesuunaline
munitsipaalomandisse kuuluv
tänav (sõidutee)
idas 92 Tartu – Viljandi – 60501:004:0025 100% transpordimaa 32 566 m² Kahesuunaline riigiomandisse
Kilingi-Nõmme tee kuuluv tänav (sõidutee)
edelas / Tinni 60501:003:0051 100% 89 656 m² Kinnistul asuvad
läänes maatulundusmaa aiamaalapikesed
kasvuhoonete ja
abihoonetega
edelas Tinnikse 17101:001:1204 100% sihtotstarbeta 1190 m² Kasutuseta maariba, mis
maa perspektiivis määratakse
Tinni maaüksuse koosseisu ja
sihtotstarbega
maatulundusmaa
Planeeringuala paikneb küll väljaspool Puhja alevikku, kuid jääb selle mõjuvööndisse ja piirkonna
olulisima tuiksoone, Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme tee äärde. Riigitee keskmine ööpäevane
liiklussagedus on 4177 sõidukit ja sõidukiirus planeeringuala piires 50 km/h.
Planeeringuala on riigiteelt hästi nähtav ning selle asukoht võimaldab mugavat juurdepääsu maanteega
ristuva Õhtu tänava kaudu. Lähimad riigiteeäärsed bussipeatused (Ristimäe) asuvad planeeringualast
ca 95-175 m kaugusel lõunas, kus ühistransport teenindab inimesi Pärnu, Tartu, Viljandi, Nõo ja Elva
suundadel. Üle maantee, suhteliselt planeeringuala vastas, asub Puhja kooli bussipeatus, kus lähiliinid
sõidavad Tartu, Rannu, Elva, Nõo ja Ulila suundadel. Samale tee küljele on rajatud ka asulasisene jalg-
ja jalgrattatee.
Tännassilma küla kontaktvööndis paiknevad ulatuslikud maatulundusmaa krundid suurustega ligikaudu
9-12 ha. Läänepoolsele maaüksusele (Tinni) on kohalikud elanikud rajanud väikesed aiamaalapikesed
kasvuhoonetega. Põllumaade vahel paiknevad hajusalt elamumaad üksikelamutega. Puhja alevikus
kuuluvad planeeringuala mõjuvööndisse valdavalt elamu- ja ühiskondlike ehitiste maad.
Planeeringualast kirdes asub elamupiirkond, mille ühekorruselised (katusekorrusega) puitelamud on
peamiselt pärit eelmise sajandi keskpaigast. Korrapärase kujuga kinnistutel asuvad abihoonetega
5
Tännassilma külas Õhtu 2a kinnistu detailplaneering
Eskiis
---------------------------------------------------------------------------------
üksikelamud. Hoonete paiknemises esineb teatud korrapära riigitee äärsetel kinnistutel, kus hoonestus
on koondunud teepoolsele küljele. Maaüksuste suurused jäävad vahemikku 2133 – 5067 m².
Erinevalt eelnevast elamupiirkonnast, jäävad planeeringualast teisele poole maanteed 3-4-korruselised
korterelamud, mis asetsevad riigiteega paralleelselt või risti. Planeeringualast ida suunas paiknevad
Puhja Kool, spordisaalid ja Puhja Avatud Noortekeskus riigiteeäärse parklaga.
Lähim olemasolev kauplus (Puhja Coop) paikneb planeeringualast linnulennult ca 360 m kaugusel kagu
s. Väike müügipunkt-kiosk (aadressil Nooruse tn 16a) on avatud riigitee servas korterelamute vahel.
2.2.1. Erinevate liikumisviiside analüüs
Planeeringuala paikneb 92 Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme tee ja Õhtu tänava ristumiskohas vahetult
Puhja aleviku piiril. Alaga piirnev põhimaantee on asula jaoks määrava tähtsusega transpordikoridor,
mis ühendab sealset elukeskkonda suuremate linnadega. Asukohapõhiselt on planeeringuala seega
sõidukitele kergesti ligipääsetav.
Planeeringuala lähistel paiknevad bussipeatused toetavad läbi ühistranspordi juurdepääsu planeeritud
kauplusele ka kaugematest piirkondadest.
Planeeringualast teisele poole riigiteed on rajatud alevikusisene jalg- ja jalgrattatee, mis võimaldab kuni
Puhja ringini mugavat liikumist nii jalakäijale kui kergliiklejale. Selleks, et soodustada nende liiklejate
ligipääsu planeeringualale, on vajalik tagada mugav ja ohutu maantee ületuskoht, juurdepääs kaupluse
sissepääsuni ning jalgrataste parkimiskohad.
Planeeritud kaubandushoone peamine külastaja on tõenäoliselt piirkonna elanik, kes külastab kauplust
jalgsi või jalgrattaga. Teise olulise kasutajaskonna moodustavad asulast läbisõitjad. Seega käesoleva
detailplaneeringu realiseerimisega olulist liikluskoormuse kasvu ette näha ei ole.
2.3. Vastavus Elva valla üldplaneeringule
Elva valla üldplaneeringu kohaselt asub Õhtu 2a kinnistu maalise asustuse juhtotstarbega alal. Maalise
asustuse ala on väljapoole tiheasustusalasid, suuremaid tootmise-, ettevõtluse-, mäetööstuse- ja
avaliku huviga maa-alasid jääv ala, millel tulenevalt asustustihedusest ja planeeringu eesmärkidest ei
ole otstarbekas detailsema maakasutuse juhtotstarbe määramine. Kuivõrd maalise asustuse ala
juhtotstarve võimaldab erinevate juhtotstarvete kooskasutust, siis tuleb kavandatava maakasutuse ja
ehitise iseloomust lähtuvalt järgida vastava juhtotstarbe täiendavaid tingimusi. Maalise asustuse alale
muu juhtotstarbe kohast ehitist või maakasutust kavandades ei loeta seda üldplaneeringu
põhilahenduse muutmiseks. Ehitamine maalise asustuse alal on lubatud, kui see ei ole vastuolus ühegi
õigusaktiga.
6
Tännassilma külas Õhtu 2a kinnistu detailplaneering
Eskiis
---------------------------------------------------------------------------------
Skeem 1. Väljavõte Elva valla üldplaneeringu
Puhja aleviku põhijoonisest (05.2025)
punane ring – planeeringuala asukoht
valge ala – maalise asustuse maa-ala
tumesinine katkendjoon – tiheasustusala piir
helesinine ruutjoon – planeeritud kergliiklustee
kollane – väikeelamu maa-ala
beež – korterelamu maa-ala
pruunikas-punane – keskuse maa-ala
heleroheline – roheala
kollakas-roheline – virgestuse maa-ala
tihedalt täpiline ala – planeeritud väärtuslik
põllumajandusmaa
Planeeringuga kavandatakse kaubandushoonet, mille puhul tuleb järgida üldplaneeringus sätestatud
äri- ja teenindusettevõtte maa-alale seatud tingimusi. Äri- ja teenindusettevõtte maa-ala on
kaubandus-, teenindus- ja toitlustushoone, büroo-, panga- ja kontorihoone, majutushoone, tankla, turu
jms maa-ala, millele kehtivad järgmised nõuded:
• haljastuse minimaalne protsent maaüksusel mitteelamu ehitamise korral (puhke- ja haljasala
pind jagatud maaüksuse pindalaga) on 15%;
• kõrghaljastuse minimaalne protsent maaüksusel mitteelamu ehitamise korral (täiskasvanud
puu võraalune pind jagatud maaüksuse pindalaga) on 10%;
• suurim lubatud ehitisealune pind (ehitisealune pind jagatud maaüksuse pindalaga) on 40%;
• mürakategooria tingimust ei kohaldu;
• hoone suurim lubatud kõrgus määratakse igakordse kaalutlusotsusena vastavalt asukohas
väljakujunenud keskkonnale, sealhulgas hoonestuslaadile;
• piirdeid üldjuhul ei rajata (lubatud vaid juhul, kui see on ohutuse tagamiseks vältimatu);
• asjakohasel juhul annab vallaarhitekt üldised soovitused hoone värvilahendusele.
Detailplaneering on vastavuses Elva valla üldplaneeringu tingimustega.
3. RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID
• Võimaldada maa-ala kasutust, mis toetab piirkonna arengut ja vastab Elva valla
üldplaneeringu tingimustele;
• Määratleda maa-ala kasutamiseks ja hoonestamiseks piirkonda sobivad tingimused;
• Tagada maa-alale mugavad ja ohutud juurdepääsud ning kasutusvõimalused kõigile
liiklejatele;
• Luua eeldused atraktiivse väliruumi kujundamiseks.
4. PLANEERINGULAHENDUSE KAALUTLUSED, PÕHJENDUSED, JÄRELDUSED
• Planeeringulahendus vastab kehtiva Elva valla üldplaneeringu ja Elva Vallavalitsuse poolt
väljastatud detailplaneeringu algatamise korralduse tingimustele.
• Vastavalt Elva valla arengukavale aastateks 2025-20301 on valla oluliste eesmärkidena
nimetatud ettevõtlusaktiivsuse suurendamist ja töövõimaluste mitmekesistamist.
1
Elva Vallavolikogu poolt 30.09.2024. a vastu võetud määrus nr 47
7
Tännassilma külas Õhtu 2a kinnistu detailplaneering
Eskiis
---------------------------------------------------------------------------------
Planeeringulahendus toetab valla arengukavaga seatud eesmärke. Uue ärihoone kavandamine
soodustab võimalusi uute töökohtade tekkeks.
• Planeeritav ehitis on piirkonna elanikkonda teenindav ärihoone, mis laiendab piirkonnas
kaubanduslikku mitmekesisust ja valikuvõimalusi kodu lähedal.
• Planeeringuala paikneb ettevõtlustegevuseks soodsas asukohas - elamumaade naabruses ja
asumi ühe olulisema põhitänava servas. Olemasolev tänavavõrgustik tagab alale mugava
juurdepääsu ning loob soodsad eeldused nii kaupade transpordiks kui ka sõidukite ja inimeste
liikumiseks.
Planeeringualaga piirneva riigitee äärde rajatud jalg- ja jalgrattatee tagab mugava asulasisese
liikumisvõimaluse. Ohutussaarega kavandatud riigitee ületuskoht muudab jalakäijate ja
kergliiklejate liikumise planeeringualale turvalisemaks, mugavamaks ja sidusaks.
• Piirkonnale omaste ehituslike ja arhitektuursete nõuete rakendamine tagab kavandatava
hoone sobivuse seda ümbritsevasse keskkonda, luues seeläbi piirkonna ruumilise ühtsuse ja
terviklikkuse.
• Detailplaneeringu lahendusega luuakse eeldused ala intensiivsemaks kasutuselevõtuks ja
atraktiivsema keskkonna loomiseks.
5. PLANEERINGULAHENDUS
5.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine
Käesoleva detailplaneeringu koostamise käigus on planeeringualal läbi viidud maakorralduslikud
toimingud, millega on Õhtu tn 2a katastriüksusele (kt 17101:001:2232) liidetud Õhtu katastriüksus (kt
17101:001:1170). Sel viisil on maakorralduskava kohaselt suurendatud Õhtu tn 2a maaüksuse piire (vt
joonis 4 - krundi piir). Moodustatud Õhtu tn 2a kinnisasja piire ei muudeta. Samuti ei muudeta
planeeringualasse ulatuvate transpordimaade piire.
5.2. Krundi ehitusõigus
Ehitusõigus on seatud Õhtu tn 2a krundile ja kajastatud joonisel 4.
Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt ehitusseadustiku § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud
ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale
kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt ehitusseadustiku § 70 lg 3.
Planeeritud hoone on kavandatud tee kaitsevööndist väljaspoole.
5.3. Hoonestusalade piiritlemine
Detailplaneeringuga on näidatud hoonestusala, mille piires võib rajada ehitusõigusega määratud
hooneid ja rajatisi. Kõik hoone osad, sh väljaulatuvad ja eenduvad detailid, peavad paiknema
hoonestusala sees. Väljaspoole hoonestusala on hoonete püstitamine keelatud, kuid lubatud on teede,
parkla ja haljastuse rajamine.
Kavandatud hoonestusala ja selle sidumine krundi piiridega on näidatud joonistel 4 ja 5. Hoonestusala
sees on näidatud planeeritud ehitise soovituslik asukoht. Kavandatud hoone suurus, konfiguratsioon ja
paiknemine hoonestusalas täpsustatakse projekteerimise etapis.
8
Tännassilma külas Õhtu 2a kinnistu detailplaneering
Eskiis
---------------------------------------------------------------------------------
5.4. Ehitise arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused
Planeeritud ärihoone arhitektuurilised tingimused on kajastatud joonisel 4.
Ehitis tuleb projekteerida ja ehitada hea ehitustava, energiatõhususe ja üldtunnustatud linnaehituslike
põhimõtete järgi. Hoone arhitektuur peab olema kaasaegne ja kõrgetasemeline ning sobituma
ümbritsevasse keskkonda.
Kavandatud hoone tänavapoolsed fassaadid peavad olema esinduslikud, ligipääsetavad ja avalikkusele
kasutatavad (sissepääsud, muud teenused, nt pakiautomaat, rahaautomaat jms). Hoone
värvilahenduses ja materjalikasutuses tuleb arvestada väljakujunenud miljööga, kus eelistatakse
traditsioonilisi värvilahendusi ja materjale. Esinduslikumad alad (sissepääsud, teenuste alad) on
soovitav markeerida muust hoonest erinevalt.
Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb eelistada naturaalseid, vastupidavaid, kvaliteetseid ning
antud keskkonda sobivaid materjale, mida võib omavahel kombineerida. Keelatud on imiteerivad
viimistlusmaterjalid. Hoonete värvilahenduses eelistada looduslähedasi toone. Keelatud on erksad,
intensiivsed ja neoontoonid.
Hoone välismõjuga tehnilised seadmed (nt õhksoojuspumbad, konditsioneeride välisagregaadid jms)
tuleb paigaldada selliselt, et need ei oleks Õhtu tänavalt vaadeldavad ega põhjustaks häiringuid
möödujatele ja elamukruntidele (nt õhu puhumine, heitgaaside ja vedelike väljutamine, jää teke jms).
Seadmete eelistatud asupaik on maapind või katus. Seadmed peavad olema varjestatud.
Planeeritud hoone siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond, rakendades vajadusel meetmeid
vastavalt standardis EVS 840:2023 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja
olemasolevates hoonetes toodule.
Hoone +/- 0,00 määratakse ehitusprojektiga.
5.5. Planeeritud haljastus ja heakord
Planeeringualal on oluline jälgida, et hoonealusest pinnast üle jääv sõidukite liiklus- ja parkimisala ei
oleks suurem kui haljastatud ala. Elva valla üldplaneeringu kohaselt peab ärimaa krundi pindalast
vähemalt 15% olema haljastatud ja 10% kõrghaljastatud. Joonisel 4 näidatud planeeringulahenduse
kohaselt on krundi pindalast 41% haljastatud ning kõrghaljastuse osakaal moodustab 6%.
Kõrghaljastuse norm jääb nõutust veidi madalamaks, kuna Õhtu tn 2a krundil tuleb tagada
normikohased nähtavusalad, tehnovõrkude ruumivajadus ja kaupluse vaadeldavus riigiteelt. Sellest
tulenevalt on Õhtu tn 2a krundi igakordne omanik nõus kompenseerima puudujääva kõrghaljastuse osa
väljaspool planeeringuala kokkuleppel kohaliku omavalitsusega.
Haljastus siduda liikumisaladega, et vältida kuumasaarte tekkimist.
Täiendava madal- ja kõrghaljastuse istutamisel tuleb arvestada järgnevaga:
● tehnovõrkude tegeliku paiknemise ja nende kaitsevööndite ulatusega;
● nähtavuskolmnurkades nähtavuse säilimisega;
● tagada, et puud jäävad hoonest vähemalt puu maksimaalse võralaiuse võrra eemale;
● arvestada võimalikult suure hooldusmugavusega, sobivusega olemasoleva haljastuse ja
kohapealsete kasvutingimustega;
● eelistada piirkonnale omaseid puuliike;
● lume koristamisel ja niitmisel vältida puutüvede kahjustamist;
● haljastamisel on soovitav kasutada nii heitlehiseid kui igihaljaid puid ja põõsaid;
● haljastuse kavandamisel juhinduda standardist EVS 939-2:2020 Puittaimed haljastuses. Osa 2:
Ilupuude ja -põõsaste istikute kvaliteedinõuded.
9
Tännassilma külas Õhtu 2a kinnistu detailplaneering
Eskiis
---------------------------------------------------------------------------------
Uushaljastuse konkreetne paiknemine, taimede arv ja liigid tuleb täpsustada edasise projekteerimise
käigus. Haljastus tuleb rajada koos hoonestamisega.
Planeeritud juurdepääsuteelt, parkimisalalt ja majandusõuelt kokku kogutav lumi tuleb ladustada
krundi sees või korraldada selle äravedu selleks ette nähtud kohta. Vallitatud lumi ja kavandatud
haljastus ei tohi piirata jalakäijate ja sõidukite liikumist, sh parkimiskohtade kasutamist ega halvendada
nähtavust krundilt väljasõidul. Võimalik lumevallituskoht on näidatud joonisel 4.
Jäätmete kogumise Õhtu tn 2a krundil korraldab krundi valdaja. Olmejäätmed tuleb paigutada
sorteeritud jäätmetest eraldi. Kõik ohtlikud jäätmed tuleb koguda vastavalt kehtivatele eeskirjadele.
Jäätmete sorteeritud kogumiseks tuleb krundile paigutada suletavad konteinerid/mahutid, mis peavad
olema varjestatud. Jäätmekäitlust korraldatakse vastavalt Elva valla jäätmekavale 2021-20262.
Heakorra tagamisel tuleb järgida Elva valla heakorraeeskirjas3 sätestatud nõudeid.
Piirde rajamine planeeringualale on lubatud vaid kaubandushoone laadimis- ja jäätmekäitlusala
varjestamiseks.
5.6. Vertikaalplaneerimise põhimõtted
Planeeringualale pinnase juurdetoomine või eemaldamine ei tohi halvendada naabermaaüksuste
kasutust. Vertikaalplaneerimine teostada viisil, et sademevesi ei valguks naaberkinnistutele ja teemaale.
Täpne vertikaalplaneerimise lahendus antakse hoone projekteerimise käigus.
5.7. Liikluskorraldus
5.7.1. Tee maa-ala
Juurdepääs Õhtu tn 2a krundile on tagatud riigitee km 22,378 ristumiskohalt Õhtu tänava (kohalik tee
nr 6050109) kaudu, kuid riigiteele mitte lähemal kui 20 m. Riigitee ja Õhtu tänava ristumiskoha
olemasolevad parameetrid ei ole sobilikud planeeringuga kaasneva suureneva liiklussageduse ja -
koosseisu teenindamiseks, mistõttu on vajalik Õhtu tänava ristumiskoha rekonstrueerimine ja Õhtu
tänava laiendamine planeeringuala juurdepääsuni. Riigitee ristumiskoha rekonstrueerimiseks tuleb
taotleda Transpordiametilt riigitee ristumiskoha nõuded (ehitusseadustik § 99 lg 3).
Planeeringuga kavandatud kauplus jääb Puhja aleviku keskuse suhtes teisele poole põhimaanteed,
mistõttu on oluline tagada alale kõigi liiklejate ohutu juurdepääs. Jalakäijate ja kergliiklejate juurdepääs
olemasolevalt riigiteeäärselt kergliiklusteelt ja elamualalt on planeeringualale ette nähtud ülekäiguraja
ja ohutussaarega.
Ruumivajaduse hindamiseks, ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele
vastava projektlahenduse võimaldamiseks on planeeringu liikluslahendus koostatud koostöös EXTech
Design OÜ teede projekteerijaga.
Hoone sissepääs on ühendatud jalgteedega.
Kaupluse laadimis- ja jäätmekäitlusala on kavandatud Õhtu tn 2a krundi läänenurka, kus teenindava
sõiduki manööverdamine ei takista kaupluse külastajate parkimist. Üldjuhul kaubaveod ajastatakse
väljaspoole tipptunde, et välistada parklas sõidu- ja kaubaautode väiksem üheaegne
manööverdusvajadus ning tagada ala mugavam ja ohutum kasutus kõigile.
2
Elva Vallavolikogu poolt 03.02.2025. a vastu võetud määrus nr 51
3
Elva Vallavolikogu poolt 23.08.2021. a vastu võetud määrus nr 126
10
Tännassilma külas Õhtu 2a kinnistu detailplaneering
Eskiis
---------------------------------------------------------------------------------
Teed tuleb projekteerida sileda kõvakattega ja arvestades erivajadustega, puuetega inimeste ja
lapsevankritega liikuvate inimeste vajadusi. Teede asukohad, laiused ja katendi(te) liik täpsustatakse
projekteerimise käigus.
5.7.2. Parkimislahendus
Parkimine on lahendatud krundisiseselt. Riigiteel ja kohalikul teel ei ole parkimine ja tagurdamine
lubatud. Parkimiskohtade vajadus on arvutatud vastavalt EVS 843 Linnatänavad standardis toodud
kaupluse normatiivile. Tulenevalt asjaolust, et planeeritud hoone paikneb nii väikeelamute kui ka
korterelamute ala naabruses, on lähtutud nimetatud alade parkimisnormatiivide keskmisest näitajast
ehk võetud aluseks üks parkimiskoht 40 m² suletud brutopinna kohta. Sellest tulenevalt on 765 m²
suletud bruotpinnaga hoone minimaalne parkimiskohtade arv 19,1 (ümardatult 19 parkimiskohta). Üks
parkimiskoht on ette nähtud invasõidukile. Ehitusseadustiku § 65¹ lg 4 p 2 ja lg 7 kohaselt tuleb sellise
mitteelamu püstitamisel, mille teenindamiseks on ette nähtud rohkem kui kümme parkimiskohta,
paigaldada juhtmetaristu vähemalt igale viiendale parkimiskohale ja elektriauto laadimispunkt
vähemalt ühele parkimiskohale. Eelnevast tulenevalt on kaupluse parklasse kavandatud valmisolek
nelja elektriauto laadimiskoha rajamiseks.
Õhtu tn 2a krundile on kavandatud varikatusega jalgrataste parkimiskohad. Standardi kohaselt on
jalgrataste parkimiskohtade vajadus kaupluse puhul 1/150 (st 5,1 parkimiskohta), kuid vähim lubatud
parkimiskohtade arv on 10.
Planeeringuala võimalik liiklusskeem ja parkimislahendus on kajastatud joonisel 4. Täpne
parkimiskohtade arv, paigutus ja parkla ning kaubalaadimisala konfiguratsioon tuleb määrata lõplikult
projekteerimisel vastavalt kavandatud ehitise suletud brutopinna tegelikule väärtusele, hoone
asetusele hoonestusalal ja selle sissepääsude paiknemisest lähtuvalt. Parklas ei ole lubatud
organiseerimata liikumisala.
5.7.3. Nähtavuskolmnurgad
Riigitee ristmikul on hinnatud nähtavusi vastavalt kliimaministri 17.11.2023. a määrusele nr 71 „Tee
projekteerimise normid“. Teeandmise kohustusega ristmikul, kus liituva tee liiklussagedus on üle 100
sõiduki ööpäevas, on liitumis- ja peatumisnähtavuskolmnurgad vastavalt 15 x 105 m ja 25 x 60 m.
Ristmiku põhjaküljel asub Õhtu tn 1 kinnistu (kt 60501:004:0147), mille hoone, piirdeaed ja hekk
ulatuvad mainitud nähtavuskolmnurkadesse ning varjavad nähtavust riigiteele. Tulenevalt asjaolust, et
nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi, tehakse liiklusohutuse tagamise eesmärgil
detailplaneeringuga ettepanek muuta rekonstrueeritav ristmik peatumiskohustusega ristmikuks, mille
nähtavuskolmnurga mõõdud on 5 x 105 m. Sel viisil ei ulatu olemasolevad objektid
liitumisnähtavusalasse ja pöörded riigiteele muutuvad ohutumaks.
Ohutussaarega teeületuskohal on näidatud jalakäijate nähtavuskolmnurgad mõõtmetega 5 x 50 m ja
10 x 50 m (vt joonis 5).
5.8. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded
Vastavalt siseministri 30.03.2017. a määrusele nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded peab vältima
tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele nõnda, et oleks
tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Antud määrus sätestab hoonetevahelise kuja
laiuseks vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on alla kaheksa meetri, tuleb tule levikut
piirata ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tulelevikut.
11
Tännassilma külas Õhtu 2a kinnistu detailplaneering
Eskiis
---------------------------------------------------------------------------------
Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid
eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast.
Planeeritud ehitis paikneb naaberkinnistute ehitistest kaugemal kui 8 meetrit. Planeeritud hoonestusala
asub krundi piiridest vähemalt nelja meetri kaugusel. Lähim naaberkinnistu hoone (aadressil Õhtu tn 1)
paikneb planeeritud hoonestusalast ca 18 m kaugusel.
Siseministri 30.03.2017. a määruse nr 1-1/17 Lisa 1 Hoonete liigitus tuleohutuse järgi kuulub planeeritud
kaubandushoone IV kasutusviisiga hoonete alla, mille madalaim tuleohutusklass on TP3. Täpne
tulepüsivusklass määratakse ehitusprojekti koostamise staadiumis.
5.9. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad
Kõik riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. Tehnovõrkude lahendused on
kajastatud joonisel 5 (osaliselt on tehnovõrkude lahendused veel puudulikud ja lahendatakse
detailplaneeringu põhilahenduse koostamise käigus).
5.9.1. Veevarustus
Detailplaneeringu veevarustus lahendatakse edasise planeerimisprotsessi käigus vastavalt AS Emajõe
Veevärk poolt väljastatavatele tehnilistele tingimustele.
5.9.2. Tuletõrje veevarustus
Planeeritud hoonel peab olema lahendatud tulekahju kustutamiseks vajalik tuletõrje veevarustus, mis
tuleb tagada vastavalt tuleohutuse seadusele.
Vastavalt siseministri 18.02.2021. a määruse nr 104 § 6 lg 1 ja 3 kohaselt peab üldjuhul veevõtukoht
paiknema ehitisest vähemalt 30 m kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus ning paiknema hoone
kaugeimast sissepääsust või rajatise kaugeimast ligipääsetavast punktist kuni 200 m kaugusel. Määruse
§ 7 lg 1 alusel on hoone kustutamiseks, mille tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormus moodustab 601-
1200 MJ/m², vajalik veevooluhulk veevõtukohas 20 l/s. Veevooluhulk peab olema tagatud kolme tunni
jooksul.
Planeeringuala põhjaosas, Õhtu tänava servas, asub tuletõrje hüdrant. Ühisveevõrgust saadav vooluhulk
on 10 l/s. Täiendav tuletõrjevesi tagatakse Õhtu tn 2a krundile kavandatud maa-aluse veevõtumahutiga,
mis ühendatakse planeeritud hüdrandiga/veevõtukaevuga. Standardi EVS 812-6:2021+A1+A2 kohaselt
võib uue tuletõrje veevõtukoha projekteerimisel ja ehitamisel, mis on ette nähtud lahendada kinniste
anumatega, arvestuslikku tulekahju kestvust vähendada ühe tunnini, kui täidetakse standardi jaotise 7.2
ja lisa G nõudeid. Detailplaneeringu lahenduses on arvestatud eelnevate tingimustega ning täiendav
tuletõrjevesi tagatakse 36 m³ mahutiga.
5.9.3. Reoveekanalisatsioon
Detailplaneeringu kanalisatsioonivarustus lahendatakse edasise planeerimisprotsessi käigus vastavalt
AS Tartu Veevärk poolt väljastatavatele tehnilistele tingimustele.
4
Siseministri poolt 18.02.2021. a vastu võetud määrus nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,
korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord
12
Tännassilma külas Õhtu 2a kinnistu detailplaneering
Eskiis
---------------------------------------------------------------------------------
5.9.4. Sademevesi
Detailplaneeringu sademevee ärajuhtimise lahendus täpsustatakse edasise planeerimisprotsessi käigus
vastavalt AS Tartu Veevärk poolt väljastatavatele tehnilistele tingimustele.
Detailplaneeringuga on ette nähtud Õhtu tänava ääres asuva sademeveekraavi asendamine
sademeveetoruga.
Võimalusel suunatakse planeeringualale kavandatud hoone katuselt ja kõnniteedelt lähtuv sademevesi
haljasalale, kus see immutatakse. Sõiduala ja parkla sademevesi juhitakse Õhtu tänava servas asuvasse
sademeveetorustikku, kust see tänava ääres asuva kraavituse kaudu Savikoja eesvoolukraavi suundub
(vt skeem 1. joonisel 5). Valingvihma aegse ülekoormuse vähendamiseks sademeveesüsteemis on
soovitav sademevee vooluhulka (l/s) piirata kasutades väikese äravooluteguriga pinnakatteid.
Sademevee äravooluaja pikendamiseks on krundile kavandatud puhvermahuti. Parkla sademevee
puhastamiseks on ette nähtud liiva- ja I klassi õlipüüdur.
Sademevee äravoolu tagamiseks kasutada vajadusel pumpamist.
Sademevee juhtimine reoveetorustikku ja naaberkinnistutele on keelatud.
Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi
muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Vältimaks
tee muldkeha uhtumist ja liigniiskust ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele.
Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide ja
kraavide läbilaskevõime ning muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest
lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada
läbilaskearvutused kuni riikliku eesvooluni.
5.9.5. Elektrivarustus
Elektrivarustus lahendatakse edasise planeeringuprotsessi käigus vastavalt Elektrilevi OÜ poolt
väljastatavatele tehnilistele tingimustele.
5.9.6. Välisvalgustus
Õhtu tn 2a krundisisene välisvalgustus lahendatakse hoone projekteerimise käigus.
Avalikel teedel teostatavate rekonstrueerimistööde käigus tuleb säilitada tänavate valgustuslahendus.
Õhtu tänava laiendamisega seoses vajab sealne olemasolev valgustipost ümber tõstmist või asendamist
tänava äärde.
5.9.7. Sidevarustus
Sidevarustus lahendatakse edasise planeeringuprotsessi käigus vastavalt Telia Eesti AS poolt
väljastatavatele telekommunikatsioonialastele tehnilistele tingimustele.
5.9.8. Soojavarustus
Planeeringuala asub väljaspool kaugkütte piirkonda. Soojavarustus lahendatakse lokaalküttega.
Planeeritud hoone kütmine toimub valdavalt kaupluse jahutusseadmete jääksoojuse abil. Täiendavalt
on lubatud alternatiivsed ja keskkonnasäästlikud lokaalse kütteviisi lahendused. Erinevaid kütteviise
võib kombineerida.
13
Tännassilma külas Õhtu 2a kinnistu detailplaneering
Eskiis
---------------------------------------------------------------------------------
Päikesepaneelide kasutamisel sulandada need arhitektuursesse terviklahendusse. Paneelid või nendega
kaetavad osad kavandatakse osaks arhitektuursetest elementidest või fassaadist. Keelatud on
eraldiseisvate maapinnale paigaldatavate päikesepaneelide kasutamine.
Täpne küttesüsteemi lahendus antakse hoone projektiga.
5.10. Servituutide seadmise vajadus
Planeeritavatele ja olemasolevatele tehnovõrkudele kehtivad isiklikud kasutusõigused võrguvaldajate
kasuks.
5.11. Kuritegevuse riske vähendavad abinõud
Kuritegevuse riske vähendavate abinõude valikul on lähtutud Eesti Standardist EVS 809-1:2002
Kuritegevuse ennetamine, linnaplaneerimine ja arhitektuur.
Järgnevalt on toodud kokkuvõte kuritegevuse riske vähendavatest tingimustest:
elav keskkond;
hea nähtavus ja valgustatus;
selgelt eristatavad juurdepääsud;
ala korrashoid.
Lisaks on soovitav arvestada järgmiste kuritegevuse riske vähendavate aspektidega:
• kasutada tugevaid, vastupidavaid ukse- ja aknaraame, uksi, aknaid ja lukke;
• kasutada kvaliteetseid ja vastupidavaid ehitusmaterjale;
• varustada hoone tulekahju- ja/või valvesignalisatsiooniga, võimalusel ka videovalvesüsteemiga;
• parkla jälgimine videovalve abil vähendab autodega seotud kuritegude riski;
• sissemurdmiste või vandalismiaktide sihtmärkide tugevdamine või eemaldamine peale
rünnakut vähendab vahejuhtumite kordumise riski;
• kergestisüttivate materjalide eemaldamine või asendamine vähendab süütamiste riski.
5.12. Keskkonnatingimuste seadmine ja planeeringu elluviimisega kaasnevad
mõjud
Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke objekte. Planeeritud tegevused ei põhjusta
eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju. Planeeringulahenduse realiseerimisega seotud mõjud
kaasnevad peamiselt ehitustegevuse ajal. Negatiivne mõju võib avalduda eelkõige ehitusperioodil
lähiümbruse elanikele põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme näol, kuid nende ulatus
piirneb peamiselt planeeringualaga.
Ehitustegevused planeeringualal tuleb korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja
kehtivatele normidele. Ehitustegevuse ajal on võimalik mõningane vibratsioon ja tolm ning tavalisest
suuremas koguses jäätmete teke. Planeeringu rakendamisega kaasnevate mõjude vähendamiseks tuleb
ehitustegevuse käigus näha ette piisavad leevendusmeetmed ning arvestada, et ehitustegevusest
lähtuvad mõjud ei ületaks lubatud piirnorme. Ehitustegevuse ajal peab arvestama, et lahendatud oleks
jalakäijate ja sõidukite turvaline liikumine ning ehitustegevus ei tohi öisel ajal häirida piirkonna elanikke.
Õhtu tn 2a krunt piirneb riigiteega, mistõttu tuleb arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest
põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Transpordiamet ei võta tee omanikuna
kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.
14
Tännassilma külas Õhtu 2a kinnistu detailplaneering
Eskiis
---------------------------------------------------------------------------------
Detailplaneeringuga on kavandatud kaubandushoone, mille territooriumil ja ruumides on lubatud
kõrgemad müratasemed kui puhke- ja elamualadel. Planeeritud hoonestusala paikneb väljaspool riigitee
kaitsevööndit ehk riigiteest vähemalt 30 m kaugusel. Vastavalt määruse Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid lisas 1 toodud müra
kategooriatele võib planeeritud hoone liigitada IV kategooria hulka, mille kohaselt on lubatud päevase
liiklusmüra piirväärtuseks 65 dBA (hoone teepoolsel küljel 70 dBA) ja öösel 55 dBA (hoone teepoolsel
küljel 60 dBA). Planeeritud hoone leevendab riigiteelt lähtuva müra ulatust Õhtu tänava elamutele.
Hoone omanikud peavad tagama, et võimalik müra-, vibratsiooni- ja õhusaaste jäävad lubatud
piiridesse. Ehitustegevuse ja hoone kasutamise ajal tekkiv võimalik müra ei tohi ületada normtasemete
piire lähedal asuvatele elamutele. Tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms)
valikul eelistada madala müratasemega seadmeid ja nende paigutamisel arvestada, et tehnoseadmete
müra ei ületaks keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid lisa 1 normtasemeid. Vajadusel tuleb
hooneväliste tehnoseadmete ümber rajada müraekraan või – summutuskast.
Kõvakattega pindadelt ärajuhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019. a määrusele
nr 61 Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse
juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused¹
kehtestatud nõuetele. Sademevee immutamiseks tuleb projekteerimise staadiumis lahendada
immutamine omal krundil vastavalt Veeseaduse § 129 nõuetele.
Krundi valdaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud
jäätmeseaduse nõuetele ja Elva valla jäätmehoolduseeskirjale või andma need käitlemiseks üle selleks
õigust omavale ettevõttele. Lühiajaliselt võib ehitustegevuse käigus kaasneda ehitusjäätmeid, mis tuleb
vastavalt korrale käidelda ja üle anda vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.
Hoone projekteerimisel ja rajamisel tuleb arvestada radooniohuga. Kõrge radoonisisaldusega pinnase
korral tuleb ehitamisel rakendada radoonikaitse meetmeid (vt allolev punkt 15.12.1).
5.12.1. Radoonisisaldus piirkonnas
Vastavalt Eesti Geoloogiateenistuse Eesti pinnase radooniriski kaardile asub planeeringuala 2023. a
andmetele tuginedes kõrge või väga kõrge radoonisisaldusega pinnasel (100-150 kBq/m³). Hoone
projekteerimisel tuleb jälgida, et pinnaseõhu sisenemisvõimalused ehitisse oleksid minimeeritud –
siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2023 Juhised radoonikaitse
meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes toodule. Välisõhus radoon inimestele ja
muudele elusolenditele ohtu ei kujuta.
Meetmed radooni hoonesse sattumise vältimiseks
• radooniohtlikule alale rajatava hoone asukohas tuleb radoonisisaldus täpsustada mõõtmise
teel;
• hea ehituskvaliteet;
• hoone esimese korruse põrand ja sokkel peavad moodustama ühtse õhutiheda radoonitõkke;
• radoonitõkke kihti läbivate kommunikatsioonide ja juhtmete liitekohad peavad olema
õhutihedad;
• tarindite radoonikindlad lahendused (õhutihedad esimese korruse tarindid ja/või alt
ventileeritav betoonpõrand või maapinnast kõrgemal asuva põrandaaluse sundventilatsioon);
• võimalike pragude ja läbiviikude tihendamine;
15
Tännassilma külas Õhtu 2a kinnistu detailplaneering
Eskiis
---------------------------------------------------------------------------------
• nõuetekohased ventilatsiooni lahendused.
5.12.2. Majanduslikud mõjud
Detailplaneeringu realiseerimise majanduslik mõju on positiivne, kuna ärimaa planeerimine loob
elamupiirkonda mitmekesisemad võimalused toidu- ja esmatarbekaupade kättesaamiseks ning uute
töökohtade tekkeks elukohtade lähedal. Samuti soodustab ettevõtlustegevus mitmekesise
elukeskkonna arengut, millega suurenevad võimalused uute elanike piirkonda elama asumiseks, mis
omakorda aitab edendada Puhja aleviku head käekäiku. Planeeringuala kasutuselevõtt
kaubandushoone püstitamiseks on positiivne tänu heale logistilisele asukohale, mida ühtlasi toetab
olemasolev taristu.
Planeeritud tegevuse negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale eeldatavalt puudub.
5.12.3. Kultuurilised mõjud
Planeeringualal ja selle vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või nende
kaitsevööndid, mistõttu ei ole alust eeldada, et hoone rajamisel oleks negatiivne kultuuriline mõju.
5.12.4. Sotsiaalsed mõjud
Planeeritud tegevusega suurendatakse nii hoone ehitus- kui kasutusaegset tööhõivet kui ka teenuse
kättesaadavust ja valikuvõimalusi piirkonnas. Samuti soodustab kaubandushoone ehitamine kohaliku
elanikkonna omavahelist lävimist, mis omakorda tugevdab kogukonnatunnet ning tagab turvalisema
elukeskkonna. Eelnevast lähtuvalt võib sotsiaalset mõju pidada positiivseks.
Täiendavat väärtust piirkonna arengule lisab avalike teede rekonstrueerimine ja jalakäijate
liiklusohutuse parandamine riigitee ületamisel (ohutussaare rajamine).
5.12.5. Looduskeskkonnale avalduvad mõjud
Kavandatud tegevuse elluviimine toob endaga kaasa keskkonna ja maastiku muutuse ning inimtegevuse
mõju suurenemise. Planeeringu elluviimisega maastiku ilme muutub ja kohaliku maastiku looduslikkus
väheneb, kuid arvestades asjaolu, et piirkonnas on juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt
mõjutatud keskkond, siis on mõju suurus tagasihoidlik ja laiemas plaanis on tegemist keskkonda sobiva
muutusega.
Planeeringualal ei asu teadaolevalt kaitsealuseid taime-, looma- ja linnuliike ning selle kontaktvööndis
puuduvad väärtuslikud elupaigad. Sellest lähtuvalt ei ole kavandatud tegevusega oodata ka negatiivse
mõju avaldamist kaitsealustele liikidele või taime- ning loomaliikide populatsioonide arvukusele.
Hoone paiknemine elamutest jalgsikäigutee kaugusel aitab omakorda vähendada piirkonnas
sõiduautode kasutamise vajadust ning sellega seoses vähendada mürataseme ja õhusaaste
suurenemise ohtu. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, ei ole oodata ülenormatiivsete tasemete
esinemist. Kavandatud tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket.
Hoone ühendatakse tsentraalsete võrkudega, mis tähendab, et võimalik reostusoht on viidud
miinimumini. Kehtivad energiatõhususe miinimumnõuded hoonele tagavad, et hoone kütmisel võimalik
õhusaaste ei suurene.
16
Tännassilma külas Õhtu 2a kinnistu detailplaneering
Eskiis
---------------------------------------------------------------------------------
5.13. Planeeringu elluviimise tingimused
Kehtestatud detailplaneering määrab planeeringuala edasise maakasutuse ning on aluseks ehituslike ja
tehniliste projektide koostamisel. Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele
ja õigusaktidele.
Planeeringu elluviimisega ei kaasne Elva vallale kohustust detailplaneeringukohaste avalikuks
kasutamiseks ette nähtud teede ning nendega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning
tehnorajatiste sh sademeveekanalisatsiooni (edaspidi avalikud rajatised) väljaehitamiseks ega vastavate
kulude kandmiseks.
Õhtu tn 2a krundi igakordne omanik (edaspidi arendaja) tagab avalike rajatiste väljaehitamise ja hoone
ehitusõiguse realiseerimise ning nendega seotud kulude kandmise. Avalikuks kasutamiseks ette nähtud
riigitee 92 Tartu – Viljandi – Killingi-Nõmme tee ja Õhtu tänava ristumisala rekonstrueerimine ja tänava
laiendamise kohustus realiseeritakse arendaja poolt. Samuti on arendaja kohustus projekteerida,
finantseerida ja ehitada välja ohutussaarega teeületuskoht ja sellega seotud riigitee laiendamine.
Transpordiameti ei võta planeerimisseaduse § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud
rajatiste väljaehitamiseks. Kõik planeeringualaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse
tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.
Enne hoonele ehitusloa taotlemist tuleb esitada hoone eskiislahendus vallavalitsusele
kooskõlastamiseks.
Tehnovõrkude rajamine toimub vastavalt arendaja ja võrguvaldajate kokkulepetele.
Planeering ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et rajatav hoone
ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega
kasutamise käigus. Võimalikud ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb arendajal
hüvitada.
Planeeringu elluviimise tegevuskava:
Detailplaneeringu realiseerimine toimub etapiviisiliselt ning enne eelmise etapi lõpuni täitmist ei ole
võimalik järgmise etapi tegevusi läbi viia.
I etapp:
1. Valla- ja riigitee ristmiku rekonstrueerimine (projekteerida teedeinseneri kui eriteadmistega
isiku poolt). Riigitee ristumiskoha rekonstrueerimiseks tuleb Transpordiametilt taotleda riigitee
ristumiskoha nõuded. Riigitee ristumikoht tuleb nõuete kohaselt rekonstrueerida ning
Transpordiametile üle anda enne planeeringualale kavandatava mis tahes ehitusloa
kohustusliku hoone või rajatise ehitamise alustamist (ehitusteatise või ehitamise alustamise
teatise esitamist pädevale isikule). Ristmiku rekonstrueerimistööde koosseisus on vajalik rajada
ka ristmikule ulatuvad planeeritud tehnovõrgud ja sademevee lahendus.
II etapp:
1. Õhtu tn 2a krundil pinnase radoonisisalduse mõõtmine hoone ehitamise asukohas.
2. Planeeringukohase hoone ja rajatiste ehitus-, rajamis- ja pinnasetööde samaaegne teostamine
ning riigiteele ohutussaarega jalakäijate teeületuskoha nõuetekohane rajamine (viimane võib
toimuda ka I etapis koos riigitee ristmiku rekonstrueerimisega).
Krundi igakordne omanik kohustub hoone välja ehitama ehitusloaga ehitusprojekti alusel koos
krundi tehnovõrkude, haljastuse, piirde, juurdepääsutee, kõnniteede ja parkimisalaga.
17
Tännassilma külas Õhtu 2a kinnistu detailplaneering
Eskiis
---------------------------------------------------------------------------------
Ohutussaarega riigitee ülekäigukoht peab olema välja ehitatud hiljemalt enne planeeringualale
kavandatavale mis tahes ehitusloa kohustuslikule hoonele või rajatisele kasutusloa väljastamist.
3. Hoonele kasutusloa väljastamine, mille eelduseks on välja ehitatud ja kasutusloa/-teatise
saanud rajatised.
18
6. KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE
Jrk Kooskõlastav organisatsioon / Kooskõlastaja Kooskõlastuse Kooskõlastuse Kooskõlastuse / nõusoleku sisu
nr kinnistu omanik nimi kuupäev ja number asukoht
1. Päästeameti Lõuna
päästekeskus
2. Transpordiamet
3. AS Emajõe Veevärk
4. Telia Eesti AS
5. Elektrilevi OÜ
TÄ
PU SILM
NN
HJ
AS
LEPPEMÄRGID
A
AL KÜL
Olemasolev
EV
A
IK
HALDUSÜKSUSE PIIR
A
KATASTRIÜKSUSE PIIR
PUHJA ALEVIKU KERGLIIKLUSTEE
SIDETRASS
VEETRASS
Õhtu tänav Õhtu tn 1 ISEVOOLNE KANALISATSIOONITRASS
17101:001:0528 60501:004:0147
Õhtu tn 2 100% transpordimaa 100% elamumaa SURVEKANALISATSIOONITRASS
17101:001:2233 4359 m²
ÕH
2727 m² ELEKTRI MADALPINGE ÕHULIIN
100% elamumaa m
TU
7423 m² m 5
x 60 10 ELEKTRI MADALPINGE MAAKAABELLIIN
TÄ
25 x
N
5
tav
us 5m us SADEMEVEEKANALISATSIOONITRASS
AV
0
³
näh x1
m
mis av
u 15 ht TRUUBITORU
36
ea t s ä
P isn
EE
ta vu m TULETÕRJEHÜDRANT
ET
äh itu
n Li SIDEKAPP
M
i s
ÕM
tum
Lii TÄNAVAVALGUSTI
-N
GI
LIN
STOP
KI
I-
Planeeritud
D
AN
PLANEERINGUALA PIIR
ILJ
25
-V
,2
KRUNDI PIIR
U
RT
TÄNAVA KAITSEVÖÖNDI LAIENDUS 30 m
TA
HOONESTUSALA
ÕHTU tn 2a 92 Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme tee HOONE / VARIKATUSE ILLUSTREERIV PAIKNEMINE
60501:004:0025
100% transpordimaa SÕIDUALA / PARKLA
32566 m²
KÕNNITEE / JALAKÄIJATE ALA
50m
2,5
s 5x
TÄNAVATE REKONSTRUEERIMISE ALA
tavu
JALAKÄIJATE ÜLEKÄIGURADA
näh
Viljandi tee 28 OHUTUSSAAREGA
60501:004:0094
a
käij
100% ühiskondlike ehitiste maa KRAAV
15
Jala 49 287 m²
,1
TRUUP
SÕIDUKITE PARKIMINE / VÕIMALIK ELEKTRIAUTO LAADIMISKOHT
NÄHTAVUSKOLMNURGAD TEEANDMISKOHUSTUSEGA RISTMIKUL
50m
NÄHTAVUSKOLMNURK PEATUMISKOHUSTUSEGA RISTMIKUL
x
us 10
Viljandi tee 30 // 32 // 34 JALAKÄIJATE NÄHTAVUSKOLMNURK
ähtav
60501:004:0077 SADEMEVEETRASS
100% elamumaa
äija n
16440 m² ÕLI- JA LIIVAPÜÜDUR
VÕIMALIK SADEMEVEE PUHVERMAHUTI PUMPLAGA
Jalak
36 m³ TULETÕRJEVEE MAHUTI HÜDRANDI JA VEE-/ÜHENDUSTORUGA
14
TÄNAVAVALGUSTI
,1
Õhtu
17101:001:1170
100% sihtotstarbeta maa
278 m²
Tinni Kõnnitee lõik 3
60501:004:0078 Skeem 1. Sademevee juhtimine planeeringualalt eesvoolukraavi
60501:003:0051
100% maatulundusmaa 100% transpordimaa ee Sav
sv iko
926 m² oo ja
89659 m² luk
raa
v
LA
Märkused:
A A A KÜ
IK
1. Detailplaneeringu aluskaardina on kasutatud Elker RMT OÜ poolt 01.04.2025. a koostatud geodeetilist maa-ala plaani
LEV
Tinnikse
PU SILM
(töö nr GA447). Geodeetilise alusplaani koordinaadid on L-Est97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava 1:500.
Ol
17101:001:1204
em
Enne kaevetööde teostamist täpsustada maa-aluste tehnovõrkude asukohad.
AS
100% sihtotstarbeta maa
as
HJ
Olemasolevad kommunikatsioonid on käesolevale geodeetilisele alusplaanile kantud Elva valla geoarhiivi ja
NN
o
1190 m²
lev
AS Emajõe Veevärk andmetele tuginedes.
TÄ
kr
Katastriüksuste piirid on 01.04.2025. a seisuga, kihil "PIIR" esitatud piirjoonte asukohad on
aa
v
informatiivsed.
Katastripiirid on joonisele kantud Maa- ja Ruumiameti digitaalselt katastrikaardilt.
2. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Elva Vallavalitsus.
3. Tänavate rekonstrueerimise ala lahendus on koostatud EXTech Design OÜ poolt (05.2025).
4. Kavandatud tehnovõrkude ja -rajatiste paiknemine ning sademevee ärajuhtimise lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse
projekteerimise käigus.
OBJEKTI NIMI Õhtu 2a kinnistu detailplaneering
ASUKOHT Tännassilma küla Elva vald Tartumaa STAADIUM Eskiis
JOONISE NIMETUS TEHNOVÕRGUD JA NÄHTAVUSALAD TÖÖ NR 202502
HUVITATUD ISIK RRLektus AS JOONISE NR 5
U N K: 14946152 PLANEERIJA Janne Vaine KUUPÄEV 05.2025 MÕÕTKAVA 1:500
56 907 858 in o auland ee
Saatja: "Ilmar Raap" <
[email protected]>
Saaja:
[email protected]
Teema: avaldus
Kuupäev: 2026-04-12 17:41
Tere
Palun väljastada riigitee(Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme tee) ja riigitee
ristmiku (Tänassilma küla , Õhtu tn 2a ) rekonstrueerimise nõuded projekti
koostamiseks.
Lugupidamisega
RRLektus AS
Ilmar Raap
5064484
LEPPEMÄRGID
Olemasolev
HALDUSÜKSUSE PIIR
TÄ
KATASTRIÜKSUSE PIIR
PU SILM
N NA
HJ
TÄNAVA KAITSEVÖÖNDI LAIENDUS 30 m
S
A
AL KÜL
PUHJA ALEVIKU KERGLIIKLUSTEE
EV
A
IK
A
Planeeritud
PLANEERINGUALA PIIR
KRUNDI PIIR
HOONESTUSALA
Õhtu tänav Õhtu tn 1
17101:001:0528 60501:004:0147 HOONE / VARIKATUSE ILLUSTREERIV PAIKNEMINE
Õhtu tn 2 100% transpordimaa 100% elamumaa
17101:001:2233 4359 m² HALJASALA
ÕH
2727 m²
100% elamumaa
TU
7423 m² SÕIDUALA / PARKLA
TÄ
NA
KÕNNITEE / JALAKÄIJATE ALA
V
TÄNAVATE REKONSTRUEERIMISE ALA
EE
ET
JALAKÄIJATE ÜLEKÄIGURADA
M
OHUTUSSAAREGA
ÕM
-N
GI
VÕIMALIK LUMEVALLITUSALA
LIN
STOP
KI
KRAAV
D I-
AN
p2
ILJ
SÕIDUKITE PARKIMINE JA PARKIMISKOHTADE ARV
-V
10
U
RT
jp
TA
VÕIMALIKUD ELEKTRIAUTODE LAADIMISKOHAD
s
ää
ep
s
Sis
92 Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme tee SÕIDUKITE PARKIMISE KEELUALA
ÕHTU tn 2a
60501:004:0025
100% transpordimaa jp 6 JALGRATASTE PARKIMINE JA PARKIMISKOHTADE ARV
32566 m²
SÕIDUKITE JUURDEPÄÄSU KEELUALA
SÕIDUKITE LIIKUMISSUUNAD
19
Ka dim
laa
ub ine
p JUURDEPÄÄS SÕIDUKILE / JALAKÄIJALE
a
Viljandi tee 28 VÕIMALIK PIIRDEAED
60501:004:0094
100% ühiskondlike ehitiste maa
st ara
VÕIMALIK KÕRGHALJASTUS
t
õt
va Ta
49 287 m²
uv
VÕIMALIKUD PRÜGIKONTEINERID / -MAHUTID
LIKVIDEERITAV OBJEKT / ELEMENT
Viljandi tee 30 // 32 // 34
60501:004:0077
100% elamumaa
16440 m² ARHITEKTUURILISED TINGIMUSED
Hoone lubatud Hoone lubatud Hoone lubatud
välisviimistlus- katusetüüp ja katusekatte
materjalid -kallete vahemik materjalid
puitlaudis
Õhtu puhasvuukmüüristus viilkatus 20 - 35 plekk katusekivi
17101:001:1170 krohv klaas
100% sihtotstarbeta maa
278 m²
Tinni Kõnnitee lõik 3
60501:004:0078
60501:003:0051
100% maatulundusmaa 100% transpordimaa
EHITUSÕIGUS
89659 m² 926 m² Planeeritud
Planeeritud krundi Planeeritud Planeeritud hoone
Krundi hoone suurim
LA
Krundi aadress kasutamise hoonete suurim suurim lubatud
pindala lubatud
A A A KÜ
sihtotstarve lubatud arv krundil ehitisealune pind kõrgus
IK
LEV
Tinnikse
PU SILM
17101:001:1204 Kaubandus-
AS
100% sihtotstarbeta maa
HJ
toitlustus- ja
NN
1190 m²
Õhtu tn 2a 3808 m² teenindushoone 1 põhihoone 900 m² 9m
TÄ
maa
büroohoone maa
Märkused:
1. Detailplaneeringu aluskaardina on kasutatud Elker RMT OÜ poolt 01.04.2025. a koostatud geodeetilist maa-ala plaani
(töö nr GA447). Geodeetilise alusplaani koordinaadid on L-Est97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava 1:500. OBJEKTI NIMI Õhtu 2a kinnistu detailplaneering
Enne kaevetööde teostamist täpsustada maa-aluste tehnovõrkude asukohad.
Olemasolevad kommunikatsioonid on käesolevale geodeetilisele alusplaanile kantud Elva valla geoarhiivi ja ASUKOHT Tännassilma küla Elva vald Tartumaa STAADIUM Eskiis
AS Emajõe Veevärk andmetele tuginedes.
Katastriüksuste piirid on 01.04.2025. a seisuga, kihil "PIIR" esitatud piirjoonte asukohad on JOONISE NIMETUS PÕHIJOONIS TÖÖ NR 202502
informatiivsed.
Katastripiirid on joonisele kantud Maa- ja Ruumiameti digitaalselt katastrikaardilt. HUVITATUD ISIK RRLektus AS JOONISE NR 4
2. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Elva Vallavalitsus.
3. Tänavate rekonstrueerimise ala lahendus on koostatud EXTech Design OÜ poolt (05.2025) U N K: 14946152 PLANEERIJA Janne Vaine KUUPÄEV 05.2025 MÕÕTKAVA 1:500
4. Planeeringujärgselt koostatavas terviklikus projektis määratakse rajatava valgustuse, väikevormide, teekatete ja haljastuse 56 907 858 in o auland ee
põhimõtted, paiknemine ja olemus.