KORRALDUS
06.04.2026 nr 1.1-3/26/217
Tee ehitusloa andmine riigitee 9
Ääsmäe−Haapsalu−Rohuküla km 65,85 asuva
Herjava tee ristmiku rekonstrueerimiseks ja
keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine
Transpordiamet algatas 03.02.2026 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 9
Ääsmäe−Haapsalu−Rohuküla km 65,85 asuva Herjava tee ristmiku liiklusohtliku koha
rekonstrueerimiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 alusel.
1. ASJAOLUD
Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 9 Ääsmäe−Haapsalu−Rohuküla km 65,85 asuva
Herjava tee ristmik paikneb riigi transpordimaa kinnisasjadel (katastritunnus 67401:008:0800 ja
67401:008:0204) Lääne maakonnas Haapsalu linnas Herjava külas.
Transpordiameti 12.05.2021 korraldusega nr 1.1 3/21/187 on antud projekteerimistingimused
riigitee 9 Ääsmäe−Haapsalu−Rohuküla km 65,85 Herjava tee ristmiku rekonstrueerimise
põhiprojekti koostamiseks.
Tee ehitustööd toimuvad 2026. aastal vastavalt Klotoid OÜ tööle nr 260724B „Liiklusohtliku
koha kõrvaldamine riigiteel 9 km 65,25 – 66,00 (Herjava tee ristmik)“. Projekti asendiplaani
joonised ja seletuskiri on kuni 30.06.2027 nähtavad lingil:
https://pilv.transpordiamet.ee/s/46A5zDcYpYWxsmv .
Projekti eesmärk on rajada riigitee nr 9 ristmikule asukohaga km 65,8 vasakpöörderada,
ohutussaared ja teeületuskoht.
2. MENETLUSE KÄIK
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt
on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa
Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.
Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42
lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1
nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või
kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse
2
29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju
hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8.
Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee 9 Ääsmäe−Haapsalu−Rohuküla km 65,85 asuva Herjava
tee ristmiku rekonstrueerimise projekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja
kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju
hindamine ei ole vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017
määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse
võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust,
sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid.
KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata
jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude
eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.
KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise
algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Haapsalu
Linnavalitsus.
Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega
piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.
Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle
õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.
Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või
isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.
Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,
mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi
märkustega arvestamise kohta.
Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta
kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse
ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta
arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).
Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa
andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt
EhS § 45 lõikele 1.
3. ÕIGUSLIKUD ALUSED
Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõiked 2, majandus- ja
taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1,
KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike
1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral
tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8,
ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab
Transpordiamet:
3
4. OTSUS
1. Anda tee ehitusluba riigitee 9 Ääsmäe−Haapsalu−Rohuküla km 65,85 asuva Herjava tee
ristmiku liiklusohtliku koha rekonstrueerimise projektile vastavalt korralduse lisale 1.
2. Jätta algatamata riigitee 9 Ääsmäe−Haapsalu−Rohuküla km 65,85 asuva Herjava tee
ristmiku liiklusohtliku koha rekonstrueerimise ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste
keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS § 61 kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu
alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kui
kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud
kõrvaltingimusi ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju
keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale.
3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub
vajadus viia läbi keskkonnauuringuid.
4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa
kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.
5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti
teehoiuteenistuse Lääne osakonna ehituse üksus.
6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud
Teadaanded.
7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus
koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada
Transpordiameti kodulehel.
5. KORRALDUSE LISADE LOETELU
Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:
1. Tee ehitusluba;
2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel;
3. Keskkonnamõjude eelhinnang;
6. RAKENDUSSÄTTED
Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse
seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,
millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule
halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse
teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaie Kruusmaa
juhataja
planeerimise osakonna projekteerimise üksus
Transpordiameti korralduse „riigitee 9
Ääsmäe−Haapsalu−Rohuküla km
65,85 asuva Herjava tee ristmiku
rekonstrueerimiseks ja
keskkonnamõju hindamise algatamata
jätmine “
lisa 1
TEE EHITUSLUBA
☒ avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks
☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks
☐ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks
☐ osa asendamiseks samaväärsega
☐ lammutamiseks
Tee ehitusloa number 1.1-3/26/217
Tee ehitusloa andmise kuupäev 06.04.2026
Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn
Ametniku nimi Kaie Kruusmaa
Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja
Tee ehitusloa kõrvaltingimused
1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine
riigitee 9 Ääsmäe−Haapsalu−Rohuküla km 65,85 asuva Herjava tee ristmiku
rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste
ja kooskõlastuste koondtabel“.
2. Mistahes pinnasetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise
kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60)
on leidja sellisel juhul kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama
sellest Muinsuskaitseametile.
3. Avariiolukordade tekkimise riski maandamiseks ehitusperioodil on ehitustöövõtja
kohustatud järgima erinevatel tööetappidel ohutuseeskirju ning välistama riske vastavate
kavade ja märgistega. Ehitusaegne töö- ja liikluskorraldus peab tagama avariiolukordade
vältimise.
4. Kui ehitamise käigus ilmneb vajadus teostada puude ja põõsaste likvideerimist
veekaitsevööndis, tuleb selleks VeeS § 199 p 2 kohaselt saada nõusolek Keskkonnaametilt.
5. Ehitustöödel tuleb tagada, et ehitusaegne müra ei ületaks keskkonnaministri 16.12.2016
määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid“ seatud piirtasemeid (tööstusmüra piirtase öösel).
Kui ehitamise käigus ilmneb vajadus teostada puude ja põõsaste likvideerimist
veekaitsevööndis, tuleb selleks VeeS § 199 p 2 kohaselt saada nõusolek Keskkonnaametilt.
1
1. Andmed tee kohta
Riigitee nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla km 65,25 – 66,00. Nimetatud teelõik asub Lääne
maakonnas, Haapsalu linnas Herjava külas. Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maantee on
põhimaantee ja piirkiirus on vaadeldaval lõigul 90 km/h. Lõigul on 1 riigitee ristmik: km 65,8 asuv
ristmik (ristumine riigiteega nr 16107 Herjava tee). Aasta keskmine ööpäevane liiklus 6168,
mõõdetud 2024 aastal.
2. Andmed tee ehitusprojekti kohta
2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Klotoid OÜ
2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 10207096
2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Tehnika tn 20, Kuressaare linn, 93815
Saaremaa vald, Saare maakond
2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon 4533723
2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post
[email protected]
2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Liiklusohtliku koha kõrvaldamine riigiteel 9
km 65,25 – 66,00 (Herjava tee ristmik)
2.7 Tee ehitusprojekti number 260724B
(allkirjastatud digitaalselt)
2
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 9 Ääsmäe−Haapsalu−Rohuküla km 65,85 asuva Herjava tee ristmiku rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine”
lisa 2
Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel
1. KOOSKÕLASTUSED
Jrk Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse
nr osas
1 Maa- ja Ruumiamet /…/ Otsus:
Maa- ja Ruumiameti maaparanduse osakond on 18.07.2025 kirjaga nr 6.2-2/28733 kooskõlastanud Klotoid OÜ 1. Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt kooskõlastatuks.
10.02.2026 poolt koostatud projekti „Liiklusohtliku koha kõrvaldamine riigiteel 9 km 65,25 – 66,00 (Herjava tee ristmik)“ töö 2. Arvestada, et asjaomasel asutusel puuduvad vastuväited
Kiri nr 6-3/26/1702-2 nr 260724B omapoolsete tingimusteta. keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise osas.
Maa- ja Ruumiamet on tutvunud ehitusloa eelnõu, tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata
jätmise korralduse eelnõu ning „Ehitusprojekti „Riigitee nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee lõigul km 57,00 –
66,00 liiklusohtlike kohtade (2tk) likvideerimine“ keskkonnamõju hindamise eelhinnanguga (Lemma OÜ versioon
21.11.2024).
Maa- ja Ruumiameti maaparanduse osakonnal puuduvad täiendavad ettepanekud ehitusloa eelnõule.
2 Muinsuskaitseamet /…/ Otsus:
Tööde alal ei leidu kultuurimälestisi, seega Muinsuskaitseseadusest tulenevad kitsendused puuduvad. Küll aga 1. Lisada ehitusloale kõrvaltingimus - Mistahes pinnasetöödel
09.02.2026 tuleb mistahes pinnasetöödel arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise
Kiri nr 5-10/247-1 võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja sellisel juhul kohustatud tööd kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega.
katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja
sellisel juhul kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta
ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.
2. Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt kooskõlastatuks.
3. Arvestada, et asjaomasel asutusel puuduvad vastuväited
keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise osas.
2. ARVAMUSED
2.1.Puudutatud asutused ja isikud
Jrk Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas
nr
1 Keskkonnaamet /…/ Otsus:
Lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning teadaolevast informatsioonist, on Keskkonnaamet 1. Lisada ehitusloale kõrvaltingimus – Kui ehitamise käigus
seisukohal, et kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju KeHJS § 22 mõistes ning ilmneb vajadus teostada puude ja põõsaste likvideerimist
KMH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. veekaitsevööndis, tuleb selleks VeeS § 199 p 2 kohaselt saada
nõusolek Keskkonnaametilt.
Keskkonnaamet lähtub oma tegevustes põhimäärusest, mille § 7 lg 2 p 3 kohaselt annab Keskkonnaamet 2. Arvestada, et asjaomasel asutusel puuduvad vastuväited
kooskõlastusi ja nõusolekuid õigusaktides sätestatud juhtudel ja korras5. Täpsemad suunised ehitamise keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise osas.
kooskõlastuste osas on leitavad Keskkonnaameti kodulehel. Käesoleval juhul puudub kohustus ehitusloa eelnõu
kooskõlastamiseks Keskkonnaametiga. Kui kooskõlastamise alust ei ole ja kuna ehitusseadustik võimaldab küsida
arvamust nt § 42 lg 7 p 2 alusel, soovitame arvamuse küsimisel välja tuua, mis põhjusel soovitakse konkreetse
asutuse (nt Keskkonnaameti) arvamust.
Oleme esitatud materjalidega tutvunud ning kuna korralduse eelnõu ptk-s 4 on toodud: täita kavandatava tegevuse
elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid ja ehitusloa
eelnõus on kõrvaltingimused veel lahtised, siis palume arvestada KMH eelhinnangus tooduga ehk juhul kui
toimub projekteeritud tegevuste täitmisel ettejäävate puude ja põõsaste likvideerimine veekaitsevööndis, on see
veeseaduse § 119 p 2 kohaselt keelatud ilma Keskkonnaameti nõusolekuta.
1
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 9 Ääsmäe−Haapsalu−Rohuküla km 65,85 asuva Herjava tee ristmiku rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine”
lisa 2
2 Haapsalu Linnavalitsus Haapsalu Linnavalitsus on läbi vaadanud projektdokumentatsiooni „Liiklusohtliku koha kõrvaldamine riigiteel 9 Põhjendus:
12.02.2026 km 65,25 – 66,00 (Herjava tee ristmik)“, töö nr 260724B, ning esitab alljärgnevalt omapoolsed seisukohad ja 1. Riigiteede nr 9 ja 16107 ristmikule teevalgustust ei
Kiri nr 4-1/1-255 ettepanekud. kavandatud, kuna Transpordiameti juhendi alusel ei olnud
selleks piisavat vajadust ega kohustust. Valgustuse
Herjava piirkond on kiiresti arenev ja kasvava elanikkonnaga asula, kus rahvastikuregistri andmetel on käesoleval kavandamisel lähtutakse eelkõige liiklusohutusest,
hetkel 349 sissekirjutusega elanikku. Haapsalu linn kavandab Herjava piirkonda lähiaastatel ka tsentraalse vee- ja liiklussagedusest ning teeületuskoha ja bussipeatuste
kanalisatsioonisüsteemi rajamist, mis parandab oluliselt elukeskkonna kvaliteeti ning loob eeldused elanike arvu tegelikust kasutusest.
edasiseks kasvuks. Kõnealuses asukohas on Herjava tee liiklussagedus väike,
ligikaudu 341 autot ööpäevas. Samuti on bussipeatuse kasutus
Haapsalu linna üldplaneeringuga on kavandatud Herjava asula laiendamine elamumaa juhtotstarbe määramise väga vähene, hinnanguliselt umbes 5 inimest nädalas.
kaudu. Kavandatav elamumaa pindala suureneb võrreldes olemasolevaga enam kui kahekordselt. Piirkonnas on Teeületuskoht ega bussipeatused üksnes oma olemasolu tõttu
lisaks mitu kehtivat ning menetluses olevat detailplaneeringut, mille realiseerumine toob juba lähiaastatel kaasa valgustuse rajamist ei eelda.
ristmiku kasutuskoormuse märkimisväärse kasvu. Seetõttu ei olnud selles asukohas valgustuse kavandamine
juhendi alusel põhjendatud ega vajalik. Valgustuse vajadust
Tulenevalt eeltoodust, kohalike elanike tagasisidest, liiklusohutuse kaalutlustest ning omavalitsusele teadaolevast saab uuesti hinnata juhul, kui liiklusolud või kasutuskoormus
ajaloolisest infost teeb Haapsalu Linnavalitsus projekti osas järgmised ettepanekud: tulevikus muutuvad.
1. Palume projekteerida ristmikule sõidutee valgustus koos bussipeatuste valgustusega. Antud teelõik on 2. 3.Bussipeatuse paiknemine Haapsalu suunalisel kiirendusrajal
vähese valgustuse tõttu pimedal ajal liiklusohutuse seisukohalt riskantne, eelkõige jalakäijate ei ole liiklusohutuse seisukohalt sobiv lahendus, kuna
ülekäigukoha kasutajatele. Piisav valgustus parandaks märgatavalt nähtavust ning vähendaks ühissõiduk peatub alal, mis on ette nähtud põhiteega
liitumiseks. Selline lahendus suurendab konfliktivõimalusi
liiklusõnnetuste riski.
ning ei taga peatuse kasutajatele ohutut ja selget
2. Palume säilitada olemasolev kiirendusrada Haapsalu linna suunal. Tegemist on teelõiguga, kus Tallinna liikluskorraldust. Liiklusuuringu käigus hinnati ristmiku
poolt saabuv liiklus on eelkõige hommikutundidel tihe ning parempöörde sooritamine ilma kiirendusrajata liiklusolusid ning arvestati muu hulgas Herjava tee
liiklussagedusega, mis on 341 autot ööpäevas. Nii väikese
on raskendatud ja potentsiaalselt ohtlik. Kiirendusraja säilitamine aitab tagada sujuvama ja ohutuma
liiklussageduse juures ei ole kiirendusraja säilitamine
liikluskorralduse. põhjendatud sellisel määral, mis kaaluks üles bussipeatuse
3. Palume säilitada olemasolev Herjava bussipeatus suunaga Haapsalu linn praeguses asukohas. praegusest asukohast tulenevad ohutusriskid. Seetõttu on
projektis ette nähtud Haapsalu suunalise kiirendusraja
/…/ likvideerimine, mis võimaldab viia bussipeatuse ohutumasse
asukohta ning tuua selle lähemale Herjava külale.
Otsus:
1. Mitte arvestada ettepanekuga rajada valgustus sõiduteele ja
bussipeatustesse valgustust.
2. Mitte arvestada ettepanekuga kiirusmuuteraja säilitamisega.
3. Mitte arvestada ettepanekuga säilitada olemasolev Herjava
bussipeatus suunaga Haapsalu linn praeguses asukohas.
3 MTÜ Põhja-Eesti - Otsus:
Ühistranspordikeskus Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei
soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada.
4 Eesti Lairiba Arenduse - Otsus:
Sihtasutus (edaspidi Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei
ELASA) soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada.
2
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 9 Ääsmäe−Haapsalu−Rohuküla km 65,85 asuva Herjava tee ristmiku rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine”
lisa 2
2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud
Jrk Kinnisasja nimi ja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas
nr katastriüksuse tunnus
1 Sauna tee 6 Loen kirja pealkirja ja siis loen kirja sisu, lisatud manuseid ja ei saa aru millist Põhjendus:
67401:008:0184 informatsiooni on tahetud kirjaga edastada. Pealkiri annaks justkui aimu, et kirja sisu Kirja eesmärk on teavitada puudutatud isikuid ja asutusi, et valminud on riigiteel nr 9 Herjava
peaks andma infot miks jäetakse Herjava tee ristmiku liiklusohtliku tee ehitusloa ja tee ristmiku rekonstrueerimise projekt. Projektiga kavandatakse ristmikule vasakpöörderada ja
keskonnamõju hindamine algatamata ja selle menetlusse kaasamine. Aga kirja sisu on tee ületus koht kergliiklejatele. Lisaks on projekti käigus koostatud keskkonnamõjude
kõike muud, kuid mitte infot miks jäetakse midagi algatamata. Kui kirja eesmärk oli eelhinnang, mis sätestab, et KMH menetluse läbiviimine pole vajalik.
kohustus kirja edastamine ja tegeliku info varjamine siis on sellega saadud väga hästi
hakkama. Otsus:
Puudub vajadus ehitusloa muutmiseks.
2.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud
Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas ehitusloa menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul ehitusloa eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud
tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).
Kinnisasja nimi Katastriüksuse
tunnus
Herjava küla 67401:008:0872
Herjava küla 67401:008:0195
Herjava tee 1 67401:001:0662
Herjava tee 4 67401:008:0214
Mesilase 67401:008:0264
Rakkamaa 67401:008:0200
Sauna tee 10 67401:008:0186
Sauna tee 6 67401:008:0184
Sauna tee 8 67401:008:0185
Tominga 67401:008:0212
* Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul tee ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa
eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).
3
Ehitusprojekti „Riigitee nr 9 Ääsmäe-
Haapsalu-Rohuküla tee lõigul km 57,00 –
66,00 liiklusohtlike kohtade (2tk)
likvideerimine“ keskkonnamõju hindamise
eelhinnang
Tallinn 2024
Ehitusprojekti „Riigitee nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee lõigul km 57,00 – 66,00 liiklusohtlike kohtade
(2tk) likvideerimine“ keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 21.11.2024
Nimetus: Ehitusprojekti „Riigitee nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee lõigul km 57,00 – 66,00
liiklusohtlike kohtade (2tk) likvideerimine“ keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö teostaja: LEMMA OÜ
Reg nr 11453673
Harju maakond, Tallinn, Värvi tn 5, 10621
Tel +372 5139031
E-post
[email protected]
Töö tellija: Osaühing Klotoid
Reg nr 10207096
Tehnika tn 20 Kuressaare, Saaremaa vald Saaremaa 93815
Tel + 372 5223129
E-post
[email protected]
Töö koostajad: Piret Toonpere (litsents nr KMH 0153)
Töö versioon: 6.04.2026
2
Ehitusprojekti „Riigitee nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee lõigul km 57,00 – 66,00 liiklusohtlike kohtade
(2tk) likvideerimine“ keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 21.11.2024
Sisukord
Sissejuhatus................................................................................................................................................... 4
1 Kavandatava tegevuse asukoht ja eesmärk .......................................................................................... 5
1.1 Taebla kooli ristmiku lahendus .......................................................................................................6
1.2 Herjava tee ristmiku lahendus........................................................................................................7
2 Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused .................................................................... 9
2.1 Maakasutus ....................................................................................................................................9
2.2 Loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime .................................................................... 11
2.3 Veekaitse ..................................................................................................................................... 11
2.4 Looduskaitse ja looduskeskkonna vastupanuvõime ................................................................... 12
2.5 Kultuurimälestised ja pärandkultuuri objektid ............................................................................ 12
3 Keskkonnamõju eelhinnang ................................................................................................................ 13
3.1 Natura eelhindamine ................................................................................................................... 13
3.2 Loodusvarade kasutamine........................................................................................................... 15
3.3 Jäätme-ja energiamahukus.......................................................................................................... 15
3.4 Vee-, pinnase- ja õhu saastatus ................................................................................................... 15
3.5 Müra ja vibratsioon ..................................................................................................................... 15
3.6 Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn ...................................................................................................... 16
3.7 Lähipiirkonna teised tegevused ................................................................................................... 16
3.8 Tegevusega kaasnevad tagajärjed ............................................................................................... 16
3.9 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus.............................................. 16
3.10 Tegevusega kaasneva mõju mõju kestus, sagedus ja pöörduvus ............................................... 17
3.11 Tegevusega kaasnev kumulatiivne ja piiriülene mõju ................................................................. 17
4 Ettepanek KMH algatamise/algatamata jätmise kohta ...................................................................... 18
Kasutatud materjalid................................................................................................................................... 18
3
Ehitusprojekti „Riigitee nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee lõigul km 57,00 – 66,00 liiklusohtlike kohtade
(2tk) likvideerimine“ keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 21.11.2024
Sissejuhatus
Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu koostas Lemma OÜ (reg nr 11453673) Osaühing Klotoid
tellimusel 2024. aasta novembrikuus. Töö koostas keskkonnaekspert Piret Toonpere (KMH0153).
KMH eelhindamise koostamisel on lähtutud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seadusest.
KMH vajalikkuse eelhinnang tuleb anda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate tegevuste korral,
milleks on Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 aasta määruse nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb
anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 p 8 alusel ka tee
ehitamine või laiendamine.
Eesmärk on lahendada riigiteel nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee lõigul km 57,00 – 66,00 kaks
liiklusohtlikku kohta.
KMH vajalikkus otsustatakse lähtudes KeHJS § 61 kohase eelhinnangu tulemustest ja § 11 lg 22 kohaselt
küsitud seisukohtadest kõigilt asjaomastelt asutustelt.
Töö tulemusena selgitatakse välja, kas nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee lõigul km 57,00 – 66,00 kahe
liiklusohtliku koha eskiislahenduste järgus on ehitusloa väljastamiseks vajalik täiemahulise keskkonnamõju
hindamise (KMH) algatamine või mitte. Töös käsitletakse potentsiaalselt ebasoodsat mõju omavaid
keskkonnaaspekte tee-ehitusprojekti kontekstis, ning antakse otsustajale soovitus KMH algatamise või
algatamata jätmise ning ebasoodsate mõjude vältimise osas.
KMH eelhindamine annab otsustajale informatsiooni, kas eeldatavalt on tegemist oluliste
keskkonnamõjudega või mitte ja seega on aluseks otsuse tegemisel keskkonnamõju hindamise algatamise
või algatamata jätmise kohta. Tee projekteerimise käigus on otsustajaks keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 9 järgi tee ehitusloa andja (Transpordiamet).
Lõpliku otsuse KMH algatamise vajalikkuse osas peab tegema samuti otsustaja, küsides eelnevalt seisukohta
eelkõige Keskkonnaametilt ja vajadusel teistelt asjaomastelt asutustelt.
KMH eelhinnangu koostamisel on lähtutud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 kehtestatud
„Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Samuti on kasutatud asjakohaseid juhendmaterjale.
4
Ehitusprojekti „Riigitee nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee lõigul km 57,00 – 66,00 liiklusohtlike kohtade
(2tk) likvideerimine“ keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 21.11.2024
1 Kavandatava tegevuse asukoht ja eesmärk
KMH eelhindamise objektiks on riigiteel nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee lõigul km 57,00 – 66,00 kaks
liiklusohtlikku kohta. Esimese liiklusohtliku koha projektiala asub riigiteel 9 lõigus km 57,35 – 58,20 (Taebla
kooli ristmik). Teise liiklusohtliku koha projektiala asub riigiteel 9 km 65,25 – 66,00 (Herjava tee ristmik).
Liiklusohtliku koha kõrvaldamine riigiteel 9 lõigus km 57,35 – 58,20 (Taebla kooli ristmik, joonis 1) rajatakse
vasakpöörderada, kergliiklustee, ohutussaartega teeületuskoht ning valgustus. Riigiteele nr 9 ristmikule
asukohaga km 65,8 (Herjava tee ristmik, joonis 2) rajatakse vasakpöörderada, teeületuskoht ja
ohutussaared.
Joonis 1. Taebla kooli ristmiku projektiala.
5
Ehitusprojekti „Riigitee nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee lõigul km 57,00 – 66,00 liiklusohtlike kohtade
(2tk) likvideerimine“ keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 21.11.2024
Joonis 2. Herjava tee ristmiku projektiala.
Järgnevas kavandatava tegevuse kirjelduses tuuakse välja olulisemad kavandatud tegevuse aspektid
keskkonnamõjude esinemis seisukohalt. KMH eelhinnang on ehitusprojekti lisa ja detailselt on kavandatav
tegevus kirjeldatud ehitusprojektis.
1.1 Taebla kooli ristmiku lahendus
Taebla Kooli juurde ristmikult pöörajaid on hommikutundidel palju ning pööret ootavad sõidukid takistavad
põhisuuna liiklust, eriti tipptundidel. Ristmikul sooritatakse ohtlikke möödasõite. Lisaks ületavad lapsed
Pälli tee või Piibu tee juures teed ja liiguvad teeäärt mööda kuni kergliiklustee alguseni ja sealt juba Taebla
kooli. Teelõik ei ole valgustatud ja tee ületamine ning kulgemine tee äärt mööda ei ole ohutu. Keskmine
ööpäevane liiklussagedus 2023. aasta loenduse andmetel oli 4245 autot.
Liiklusohtliku koha kõrvaldamine riigiteel 9 lõigus km 57,35 – 58,20 (Taebla kooli ristmik, joonis 3)
projekteeritava maantee lõigu kogupikkus on 515 meetrit ja projekteeritava kergliiklustee kogupikkus on
360 meetrit.
Olemasolevale riigitee nr 9 km 58,03 asuvale ristmikule kohaliku teega nr 7760127 Gümnaasiumi teega on
projekteeritud vasakpöörderada riigiteelt kohalikule teele. Ristmiku keskel asuvale eraldusribale on
projekteeritud füüsiline ohutussaar laiusega 1,0 meetrit ja pikkusega 15 meetrit. Ohutussaare äärekivi
kaugus sõiduraja servast on 1,0 meetrit, mis vastavalt Tee projekteerimise normidele võimaldab säilitada
riigitee piirkiiruse 90 km/h. Kogu laiendus on projekteeritud Haapsalu-Ääsmäe sõidusuuna poolsele küljele.
Ääsmäe-Haapsalu sõidusuund säilib geomeetriliselt muutumatuna. Ristumiskoht Gümnaasiumi teega on
projekteeritud laiemaks ning kasutatud on suuremaid pöörderaadiusi (R=13,5m). Kõrguslikult asub
projekteeritud teelõik olemasoleva teelõiguga ligikaudu samal kõrgusel, mis võimaldab olemasoleva katte
tasandusfreesimist ja ülekatte teostamist. Kõik olemasolevad mahasõidud kinnistutele jäävad alles ning on
projekteeritud teega kõrguslikult kokku viidud.
6
Ehitusprojekti „Riigitee nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee lõigul km 57,00 – 66,00 liiklusohtlike kohtade
(2tk) likvideerimine“ keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 21.11.2024
Mõlemal pool projekteeritavat maantee lõiku asuvad olemasolevad kraavid. Ääsmäe-Haapsalu
sõidusuunaga külgnevad kraavid säilitatakse puutumatuna, kuna kogu tee laiendus rajatakse vastasküljele.
Haapsalu-Ääsmäe sõidusuund külgneb maaparandusehitisega Leediküla (MPS kood/ehitise kood
5110470020040/001 ja 5110470020030/001). Laiendatav maantee ristub Leediküla eesvooluga (MPS
kood/ehitise kood 5110470020040/001), kus on binokkeltruup(2 x 800PL), mis on ette nähtud projektiga
pikendada. Projekteeritud kergliiklustee ristub kahes kohas maaparandussüsteemi eesvoolu kraaviga.
Ristumiste asukohta on projekteeritud truubid. Projekteeritud teede katetelt jooksevad sademeveed
põikkallete abil olemasolevatesse kraavidesse.
Kergliiklustee on projekteeritud Haapsalu-Ääsmäe sõidusuuna poolsele teega külgnevale alale lõigus km
57,35 – 57,7. Kergliiklustee algab Piibu teest ning kulgeb kuni olemasoleva teeületuskohani ca km 57,7,
olemasolevate bussipeatuste vahel. Kergliiklusteelt on projekteeritud ka ühendus olemasolevasse Ääsmäe
suunalisse bussipeatusesse. Kergliiklustee on projekteeritud sõiduteest minimaalselt 9 meetri kaugusele.
Projekteeritud kergliiklustee ristub kahes kohas maaparandussüsteemi eesvoolu kraaviga. Ristumiste
asukohta on projekteeritud truubid. Projekteeritud teede katetelt jooksevad sademeveed põikkallete abil
olemasolevatesse kraavidesse.
Likvideerimisele kuuluvad projekteeritavale kergliiklusteele ettejäävad puud ja põõsad. Eemaldatakse
teekonstruktsioonide alla jääv puittaimede juurestik. Haljasalal likvideeritud puude kännud freesitakse.
Projektiga nähakse ette samuti ka valgustuse lisamist.
Joonis 3. Taebla kooli ristmiku asukohaskeem. Allikas: Osaühing Klotoid
1.2 Herjava tee ristmiku lahendus
Riigiteel nr 9 on T – kujuline ristmik (Herjava tee ristmik, joonis 4), Rohuküla – Ääsmäe suunal on
möödumislaiend. Vasakpööre Herjava teele ristmikult on ohtlik. Seetõttu on plaanitud riigiteele nr 9
ristmikule asukohaga km 65,8 rajada vasakpöörderada, teeületuskoht ja ohutussaared. Keskmine
ööpäevane liiklussagedus 2023. aasta loenduse andmetel oli 6052 autot.
Projekteeritava maantee lõigu kogupikkus on 547 meetrit ja projekteeritava kergliiklustee kogupikkus on
115 meetrit.
7
Ehitusprojekti „Riigitee nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee lõigul km 57,00 – 66,00 liiklusohtlike kohtade
(2tk) likvideerimine“ keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 21.11.2024
Olemasolevale riigitee nr 9 km 65,8 asuvale ristmikule riigiteega nr 16107 Herjava teega on projekteeritud
vasakpöörderada peateelt kõrvalteele. Ristmikule on projekteeritud teeületuskoht üle markeeritud
ohutussaare. Teelõigul säilib piirkiirus 90 km/h. Kogu laiendus on projekteeritud Haapsalu-Ääsmäe
sõidusuuna poolsele küljele. Ääsmäe-Haapsalu sõidusuund säilib geomeetriliselt muutumatuna. Ristuvale
kõrvalmaantee harule on projekteeritud füüsiline ohutussaar, üle mille on projekteeritud teeületuskoht.
Riigiteel 9 asuvad „Herjava“ bussipeatused on projekteeritud uutesse asukohtadesse. Haapsalu suunaline
bussipeatus on toodud ristmikule lähemale ning on paigutatud olemasoleva likvideeritava kiirendusraja
asukohta. Ääsmäe suunaline bussipeatus on nihutatud ristmikust Ääsmäe poole. Ääsmäe suunalisest
bussipeatusest on projekteeritud 1,5 m laiune jalgtee lõik kuni teeületuskohani. Jalgtee kaugus sõiduteest
on minimaalselt 8.3 meetrit.
Kõrguslikult asub projekteeritud teelõik olemasoleva teelõiguga ligikaudu samal kõrgusel, mis võimaldab
olemasoleva katte tasandusfreesimist ja ülekatte teostamist. Kõik olemasolevad mahasõidud kinnistutele
jäävad alles ning on projekteeritud teega kõrguslikult kokku viidud.
Mõlemal pool projekteeritavat maantee lõiku asuvad olemasolevad kraavid. Ääsmäe-Haapsalu
sõidusuunaga külgnevad kraavid säilitatakse puutumatuna, kuna kogu tee laiendus rajatakse vastasküljele.
Haapsalu-Ääsmäe sõidusuuna poolel paiknevaid kraave on vajalik tee laienduse võrra nihutada.
Projekteeritud teede katetelt jooksevad sademeveed põikkallete abil olemasolevatesse kraavidesse.
Likvideerimisele kuuluvad projekteeritavale kergliiklusteele ettejäävad puud ja põõsad. Eemaldatakse
teekonstruktsioonide alla jääv puittaimede juurestik. Haljasalal likvideeritud puude kännud freesitakse.
Projektiga uut valgustust ette ei nähta.
Joonis 4. Herjava tee ristmiku asukohaskeem. Allikas: Osaühing Klotoid
8
Ehitusprojekti „Riigitee nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee lõigul km 57,00 – 66,00 liiklusohtlike kohtade
(2tk) likvideerimine“ keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 21.11.2024
2 Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused
2.1 Maakasutus
Projektiala jääb riigiteele nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee lõigule km 57,00 – 66,00. Projektiala hõlmab
katastriüksuseid:
Tunnus: Lähiaadress: Sihtotstarve: Omandivorm:
67401:008:0196 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee Transpordimaa 100% Riigiomand
67401:008:0920 16107 Herjava tee Transpordimaa 100% Riigiomand
67401:008:0800 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee Transpordimaa 100% Riigiomand
67401:008:0211 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee Transpordimaa 100% Riigiomand
67401:008:0212 Toominga Elamumaa 100% Eraomand
67401:008:0009 Tominga Maatulundusmaa 100% Eraomand
67401:008:0219 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee Transpordimaa 100% Riigiomand
67401:008:0204 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee Transpordimaa 100% Riigiomand
67401:008:0194 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee Transpordimaa 100% Riigiomand
67401:008:0200 Rakkamaa Maatulundusmaa 100% Eraomand
67401:008:0195 Herjava küla Maatulundusmaa 100% Eraomand
77601:001:0743 Koolimaa Üldkasutatav maa 100% Munitsipaalomand
77601:001:0650 Jõe tn 2 Maatulundusmaa 100% Eraomand
77601:001:0653 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee Transpordimaa 100% Riigiomand
77601:001:2080 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee Transpordimaa 100% Riigiomand
77601:001:0387 Priguldi Maatulundusmaa 100% Riigiomand
77601:001:0677 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee Transpordimaa 100% Riigiomand
77601:001:0644 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee Transpordimaa 100% Riigiomand
77601:001:0643 Kabeda Maatulundusmaa 100% Eraomand
Projektiga kavandatud tegevused ei muuda piirnevate kinnistute maakasutust. Projektis ei esitata teemaa
piiride muutmise ettepanekuid.
9
Ehitusprojekti „Riigitee nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee lõigul km 57,00 – 66,00 liiklusohtlike kohtade
(2tk) likvideerimine“ keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 21.11.2024
Joonis 5. Taebla kooli ristmik. Foto: 24.10.2024 Piret Toonpere
10
Ehitusprojekti „Riigitee nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee lõigul km 57,00 – 66,00 liiklusohtlike kohtade
(2tk) likvideerimine“ keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 21.11.2024
Joonis 6. Hejeva tee ristmik. Foto: 24.10.2024 Piret Toonpere
2.2 Loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime
Loodusvarad on looduskeskkonna osa, mida inimühiskond olemasoluks vajab ja tootmises kasutab ja kõik
see, mida ei ole loonud inimene, kuid mida kasutatakse majandustegevuses.
Eelhinnangu kontekstis loetakse loodusvaraks ka elupaiku, liike, kaitstavaid alasid, vett ja pinnast.
Igasugune tee-ehitus on suhteliselt ressursimahukas tegevus, mis nõuab ka kohalike loodusvarade
kasutamist. Antud juhul ei ole tegemist sellise tee-ehitusega, millega kaasneks oluline vajamineva materjali
hankimine riiklikest maardlatest. Tegu on pigem väikesemahulise ehitustegevusega. Projektiala ei jää
maardla alale või oluliste loodusvarade (nt kõrge boniteediga mets, väärtuslik põllumajandusmaa vms)
alale.
Projekti eesmärk on lahendada riigiteel nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee lõigul km 57,00 – 66,00 kaks
liiklusohtlikku kohta. Liiklusolude parandamisega kaasneb ohutum liiklus, mistõttu muutub paremaks
eelkõige inimeste elukeskkond. Loodusvaradele oluline mõju puudub.
2.3 Veekaitse
Riigiteel nr 9 lõigus km 57,35 – 58,20 Taebla kooli ristmiku projektiala ristub Leediküla ojaga (VEE1104900).
Veekogul on ehituskeeluvöönd 25 m ja kalda piiranguvöönd 50 m.
Herjava tee ristmiku projektialast riigiteel 9 km 65,25 – 66,00 lähim veekogu asub u 670 m kaugusel
idasuunas Võnnu oja (VEE1105000). Kalda piiranguvöönd ei ulatu projektialani.
Veekogude kalda kaitse eesmärk on kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva
kahjuliku mõju piiramine, kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja
juurdepääsu tagamine). LKS § 37 lg 3 alusel on kalda piiranguvööndis keelatud mootorsõidukiga sõitmine
11
Ehitusprojekti „Riigitee nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee lõigul km 57,00 – 66,00 liiklusohtlike kohtade
(2tk) likvideerimine“ keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 21.11.2024
väljaspool selleks määratud teid ning maastikusõidukiga sõitmine. VeeS § 118 alusel kalda kaitseks
moodustatud veekaitsevööndis on VeeS § 119 p 6 kohaselt keelatud pinnase kahjustamine ja muu tegevus,
mis põhjustab veekogu kalda erosiooni või hajuheidet. VeeS § 119 p 2 kohaselt on veekaitsevööndis samuti
keelatud puu- ja põõsarinde raie VeeS § 118 lõike 2 punktides 1 ja 2 loetletud veekogude rannal või kaldal
Keskkonnaameti nõusolekuta, välja arvatud maaparandussüsteemi ehitamiseks ja hoiuks.
Ehitustööde tegemisel tuleb vältida oja kallaste sellist kahjustamist, mis võiks tuua kaasa erosiooni ja
pinnase kandumise veekogusse ning seeläbi halvendada ojaelustiku elutingimusi. Oja ehituskeeluvöönd ei
laiene olemasolevale teele ega kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga
kavandatud avalikult kasutatavale teele (LKS § 38 lg 5 punkt 10).
Laiendatav maantee ristub Leediküla ojaga, kus on binokkeltruup (2 x 800PL), mis on ette nähtud projektiga
pikendada. Projekteeritud kergliiklustee ristub kahes kohas maaparandussüsteemi eesvoolu kraaviga.
Ristumiste asukohta on projekteeritud truubid. VeeS § 196 lg 2 p 4 alusel - tee või raudtee koosseisu kuuluva
silla või truubi ehitamiseks avalikult kasutataval veekogul või avalikul veekogul on vaja veekeskkonnariskiga
tegevuse registreering. Leediküla oja ei ole avalik ega avalikult kasutatav veekogu.
2.4 Looduskaitse ja looduskeskkonna vastupanuvõime
Keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse eelkõige märgalade, randade ja kallaste, pinnavormide,
metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade, samuti alade, kus
õigusaktidega kehtestatud nõudeid on juba ületatud, maareformi seaduse tähenduses tiheasutusega alade
ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest.
Projekti aladele ei jää kaitstavaid loodusalasid ega hoiualasid. Samuti ei jää alale ega mõjualale Natura 2000
võrgustiku alasid.
Kaitsealuste liikide esinemist projektialal ega selle kontaktvööndis Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS)
andmetel (18.10.2024) ei esine.
2.5 Kultuurimälestised ja pärandkultuuri objektid
Vastavalt kultuurimälestiste kaardirakendusele ja Kultuurimälestiste registrile https://register.muinas.ee/
projektialal ja selle kontaktvööndis ehitismälestised puuduvad. Taebla kooli ristmiku projektialast u 70 m
kaugusele lõunasuunas jääb arheoloogiamälestis Ohvriallikas Tohtriallikas (Kultuurimälestiste register
10169). Projektialast u 30 m kaugusele jääb kinnismälestise kaitsevöönd. Muistis paikneb kõrgel lagedal
parandatud põllumaal ja kujutab endast praegu tavalist drenaažikaevu. Allika peale on seatud
betoonrõngas. Selle all, ca 2 m sügavuses kulgeb ida suunas drenaažitoru. Kirjeldamise ajal ulatus vesi
kaevus nimetatud toruni. Kuna allikas on ilmselt maaparandustööde ja kraaviga läbi kaevatud, tuleb teda
muistisena halvasti säilinuks lugeda. Muistis kuulub arvatavasti II aastatuhandesse. Arvestades objekti
kaugust, siis ebasoodsat mõju objektile ei ole oodata.
Planeeritud tööde alale ei jää ühtegi kaitsealust mälestist ega ka Tartu Ülikooli muististe ja pärimuspaikade
registrisse kantud arheoloogiaobjekti. Riigimetsa Majandamise Keskuse eestvõttel on projekti
„Pärandkultuuri väärtused ühise keskkonna- ja kultuuriruumi osaks" raames välja töötatud pärandkultuuri
andmebaas (https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/parandkultuur). Andmed on üle kantud ka maa-
ameti geoportaali. Projektiga hõlmatud alal pärandkultuuri objektid samuti puuduvad.
12
Ehitusprojekti „Riigitee nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee lõigul km 57,00 – 66,00 liiklusohtlike kohtade
(2tk) likvideerimine“ keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 21.11.2024
3 Keskkonnamõju eelhinnang
Kavandatava tegevuse peamiseks võimalikuks ebasoodsaks mõjuks on ehitusaegne tegevus, mis segab
tavapärast liiklust ning ettevaatusabinõusid kasutamata võib ohustada ka keskkonda. Arvestades, et kogu
projekti peamine eesmärk on liiklusohtlike kohtade likvideerimine, siis on projekti elluviimisel positiivne
mõju.
3.1 Natura eelhindamine
Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või
ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel
taastada üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund.
Natura 2000 alade võrgustiku mõte ja sisu on kirjas 1992. aastal vastu võetud Euroopa Liidu
loodusdirektiivis (92/43/EMÜ). Sama direktiiviga sätestati Natura võrgustiku osaks ka 1979. aastal
jõustunud linnudirektiivi (2009/147/EÜ) alusel valitud linnualad. Natura hindamine on kavandatava
tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasneva mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku aladele. Natura
hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi artikli 6 lõigetele 3 ja 4.
Natura 2000 hindamisel on lähtutud asjakohastest juhenditest1, 2.
Natura hindamise esimene etapp on Natura-eelhindamine. See on protseduur, mis aitab otsustada, kas
kavandatud tegevuse elluviimine võib Natura ala terviklikkuse säilimisele ja kaitse-eesmärgiks olevatele
liikidele ja/või elupaigatüüpidele ebasoodsat mõju avaldada. Eelhindamise etapis prognoositakse projekti
või kava tõenäolist mõju Natura 2000 võrgustiku ala(de)le ning sealsetele kaitse-eesmärkidele, sh vajadusel
koosmõju teiste kavade või projektidega ning hinnatakse, kas on võimalik objektiivselt järeldada, et
tegemist on tõenäoliselt ebasoodsa mõjuga ala kaitse-eesmärkidele või mõju ei ole välistatud. Kui
eelhindamise käigus esitatud teave näitab, et ebasoodne mõju on tõenäoline või jääb ebaselgeks, on tarvis
läbi viia Natura hindamise järgmine etapp – asjakohane hindamine.
Kas projekt või kava on Natura ala(de) kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik.
Kavandatav tegevus ei ole seotud ühegi Natura ala kaitsekorraldusliku tegevusega ega Natura alade kaitse-
eesmärkide saavutamiseks vajalik.
Mõjuala ulatuse määratlemine.
Olemasoleva ristmike liiklusohtlike olukordade likvideerimine ei oma teadaolevalt olulisi negatiivseid
mõjusid väljaspoole ehitusala ning võimalikud mõjud on valdavalt ehitusaegsed.
Informatsioon kavandatava tegevuse kohta.
Informatsioon kavandatava tegevuse kohta on esitatud käesoleva KMH eelhinnangus eespool ja siinkohal
seda ei korrata.
Kavandatava tegevuse võimalikud mõjud Natura aladele.
Kavandatava tegevuse alale (Herjava tee ristmiku projektialale) lähim Natura ala asub kirdesuunas u 980 m
kaugusel Väinamere loodusala (RAH0000605, EE0040002) ja Väinamere linnuala (RAH0000133,
EE0040001).
Väinamere loodusala I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), jõgede
lehtersuudmed (1130), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed
(1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud
1 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike
3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet
2 Euroopa Komisjon. Komisjoni teatis Natura ET 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised
suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. ET Brüssel, 28.9.2021 C(2021) 6913
final.
13
Ehitusprojekti „Riigitee nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee lõigul km 57,00 – 66,00 liiklusohtlike kohtade
(2tk) likvideerimine“ keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 21.11.2024
pankrannad (1230), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud
(*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130),
kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal
(*6270), lood (alvarid - *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430),
lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110),
allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), nõrglubja-allikad (*7220),
liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised
metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad
(*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad - *9180), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning
lammi-lodumetsad (*91E0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on hallhüljes
(Halichoerus grypus), saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), viigerhüljes (Phoca hispida
bottnica), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), harilik
vingerjas (Misgurnus fossilis), emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus),
nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), roheline kaksikhammas (Dicranum viride), könt-tanukas
(Encalypta mutica), soohiilakas (Liparis loeselii), madal unilook (Sisymbrium supinum), püst-linalehik
(Thesium ebracteatum), jäik keerdsammal (Tortella rigens), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia),
suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), vasakkeermene pisitigu
(Vertigo angustior), väike pisitigu (Vertigo genesii) ja luha-pisitigu (Vertigo geyeri).
Väinamere linnuala liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on soopart e pahlsaba-part (Anas acuta),
luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas
platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons),
hallhani e roohani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), hallhaigur
(Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina),
tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla),
valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e
niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi e rüdi e suurrisla (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius dubius),
liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull
(Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik
(Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn
(Dendrocopos leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago
media), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-
õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus
ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa),
tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel
(Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran e karbas
(Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), plüü (Pluvialis
squatarola), tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana),
naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir e
räusk (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis),
vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa
glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).
Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu, siis piirdub selle mõju ehituse töömaaga ehk projektiala ja selle
vahetu ümbrusega. Kuna kavandatava tegevuse mõjupiirkonda ei jää Natura alasid, siis võimalikud mõjud
Natura alade kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele puuduvad.
Natura eelhindamise tulemused ja järeldus
Natura eelhindamise tulemusena tuvastati, et lähtuvalt kavandatavast tegevusest on välistatud kaudse ja
otsese olulise ebasoodsa mõju esinemine Natura 2000 loodus- ja linnualade kaitse-eesmärkidele ja
terviklikkusele.
14
Ehitusprojekti „Riigitee nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee lõigul km 57,00 – 66,00 liiklusohtlike kohtade
(2tk) likvideerimine“ keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 21.11.2024
3.2 Loodusvarade kasutamine
Tee ehitamise käigus kasutatakse loodusvarasid (kruus, killustik, liiv, muld jms). Ehituseks vajalike
maavarade olemasolu on projekti elluviimise aluseks. Täpsed asukohad, kust tee ehitamiseks vajalikke
maavarasid hangitakse, selguvad pärast ehitushanke läbiviimist (eelkõige saadakse materjal riiklikest
maardlatest).
Projekti koosseisus koostatakse töömahtude loetelu ning projektiga kavandavate tööde kirjeldused ja
nendega kaasnevad mahud. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika,
sh freeskatendi ja kohaliku kasvupinnase kasutamine.
Arvestades ehitusmahte ei põhjusta kavandatav tegevus maavaravarude kättesaadavuse olulist
vähenemist.
3.3 Jäätme-ja energiamahukus
Ehitustöödel tekkivad jäätmed (sh ka ohtlikud jäätmed) kogutakse eraldi ning antakse üle keskkonnaluba
(jäätmete käitlemiseks) või kompleksluba omavatele ettevõtetele.
Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja. Antud projekti puhul pole oodata jäätmeteket
mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust.
Teetöödel kasutatakse energiat tee-ehitusmasinate ja ehitusmaterjale transportivate masinate tööks
(kütusekulu), vajadusel ka elektrienergiat teelõigu või konkreetse objekti valgustamiseks. Pimedal ajal
kasutatakse elektrienergiat teelõigu/silla valgustamiseks.
3.4 Vee-, pinnase- ja õhu saastatus
Ehitustööd toimuvad vastavalt projektile. Põhja- ja pinnavee kvaliteeti võivad mõjutada projektiala
piirkonnas toimuvate liiklusõnnetuste tagajärjel kütuse või muu kemikaali lekked. Õnnetuste esinemist
aitab vähendada teelõigu liiklusohutuse parandamine, millesse käsitletav projekt samuti positiivselt
panustab.
Tee ehitamisega antud asukohas ei avaldata tavapäraselt olulist negatiivset mõju pinnasele.
Asfaltsegus sideainena kasutatavast bituumenist (naftabituumen, bituumenemulsioon jt) lenduvad
asfalteerimisel välisõhku nii alifaatsed kui ka aromaatsed süsivesinikud, emulsiooni puhul ka lakibensiini ja
HCl aurud. Küll aga ei ole välisõhku eralduvate saasteainete kogused sellised, mis oluliselt halvendaks
õhukvaliteeti ulatuses, mis põhjustaks piirnormide ületamist. Mõju on lühiajaline, arvestades tööde
teostamisajaga.
Piirkonna õhu kvaliteeti mõjutavad ka teetöödel kasutatavate mootorsõidukite heitgaasid ehitusperioodil.
Võrreldes teeliiklusega (praeguse olukorraga) õhusaaste ei suurene.
Vajadusel tuleb ehitusperioodil võtta tarvitusele meetmed kõnealusel teelõigul tolmu leviku
vähendamiseks (nt teemaa niisutamine). Tolmu teke on lühiajaline ja mõju kaob pärast asfalteerimist.
3.5 Müra ja vibratsioon
Varasema kogemuse põhjal müratasemete modelleerimisel jääb Riigitee nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla
tee lõigul km 57,00 – 66,00 müra liiklussagedusest tingituna seadusandlusega kehtestatud normide piiresse.
Müraleevendusmeetmete rakendamise vajadus puudub.
Olemasoleva mürasituatsiooni parandamisel lähtub Transpordiamet müraallika valdajale atmosfääriõhu
kaitse seadusega seatud kohustustest. Riigimaanteede teehoiukavas nähakse vajadusel ette vahendid
müraolukordade parandamiseks. Mootorsõidukite liiklussageduse märgatavat suurenemist ei ole seoses
olemasolevate ristmike rekonstrueerimisega selle edasisel kasutusperioodil ette näha.
Ehitusperioodil on täiendavaks müraallikaks tee-ehitusmasinad, kuid tegu on lühiajalise mõjuga, mis
möödub peale teetööde teostamist. Siiski tuleb tagada, et ehitusaegne müra ei ületaks keskkonnaministri
15
Ehitusprojekti „Riigitee nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee lõigul km 57,00 – 66,00 liiklusohtlike kohtade
(2tk) likvideerimine“ keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 21.11.2024
16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise
ja hindamise meetodid“ seatud piirtasemeid (tööstusmüra piirtase öösel).
Turvalisem ja sujuvam autoliiklus seoses ristmiku laiuse suurendamisega antud lõikudes toob edaspidi
eeldatavalt kaasa pigem mürataseme vähenemise, mistõttu saab väita, et võrreldes käesoleva ajaga võib
olukord lähiaastatel hoopis paraneda.
Kavandatava tegevusega kaasnevat olulist vibratsiooni ehitusperioodil pole ette näha. Nagu müragi, on
tegemist mõningase lühiajalise mõjuga, mis möödub pärast teetööde teostamist.
3.6 Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn
Teelõigul on kavas valgustust pikendada km 57,7 bussipeatustest kuni km 58 ristmikuni. Kavandatava
ehitustöödega võib kaasneda ehitusplatside või ehitatava teelõigu valgustamine (turvalisuse tagamiseks või
vajadusel ka pimedal ajal tööde teostamiseks). Võrreldes olemasoleva olukorraga on valgustusest tulenev
keskkonnamõju ebaoluline.
Tööde tegemise ajal ei eraldu olulisel määral soojust ega kiirgust. Asfalteerimistööd põhjustavad teatavas
ulatuses ebameeldivat lõhna, kuid see mõju on lühiajaline ja seega puudub oluline mõju keskkonnale.
Eelnevast tulenevalt võib öelda, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist negatiivset mõju veerežiimile
ja pinnasele ega kaasne ülenormatiivset õhu saastatust, müra ja vibratsiooni teket ega olulisi valguse,
soojuse, kiirguse ja lõhna häiringuid.
3.7 Lähipiirkonna teised tegevused
Teada ei ole piirkonnas teisi kavandatavaid tegevusi, mis koosmõjus projekti realiseerimisega võiksid
avaldada olulist keskkonnamõju.
3.8 Tegevusega kaasnevad tagajärjed
Peamiseks negatiivseks mõjuks on ehitusaegne tegevus, mis segab tavapärast liiklust ning
ettevaatusabinõusid kasutamata võib ohustada ka keskkonda. Ehitusaegse tegevusega seotud võimalike
häiringute ulatus piirneb peamiselt teemaaga ja mõjud on lühiajalised.
Liiklusolude parandamisega kaasneb tulevikus ohutum liiklus. Liikluse sujuvamaks muutumisega väheneb
õnnetuste oht, õhusaaste, tolmu ja müra hulk ning seega avaldub positiivne tagajärg tulevikus riigiteed
kasutavate inimeste tervisele ja heaolule.
Projekti eesmärgiks on riigiteel nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee lõigul km 57,00 – 66,00 liiklusohtlike
kohtade (2tk) likvideerimine. Tegevuse tagajärjel paraneb ristmikel liiklus.
Olemasoleva tee remondiga kaasnevad võimalikud ebasoodsad mõjud on vaid ehitusaegsed, seega
lühiajalised ja õigete töövõtetega leevendatavad.
3.9 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus
Tegemist on hetkel olemasoleva ristmikega ning liiklus toimuks edasi ka projekti elluviimata. Projektiga
parandatakse liiklemistingimusi ja liiklusohutust ning seetõttu on projektil läbi õnnetuse riski vähendamise
ka positiivne mõju inimestele ja loodusele.
Kliimamuutustest põhjustatud õnnetuste või avariide ohtu piirkonnas projektiga seonduvalt ei esine.
Liiklusõnnetuste väljavõte riikliku Teeregistri andmebaasist projektiala piirkonnas hukkunute või
inimvigastustega registreeritud liiklusõnnetusi Taebla kooli ristmikul ei näita. Herjava tee ristmikul riikliku
Teeregistri andmebaasi kohaselt on toimunud kaks kokkupõrget - 2018. aastal ja 2024. aastal. Hukkunuid
liiklusõnnetustes ei olnud.
Avariiolukorrad, kus loodusesse võib sattuda kütust või määrdeaineid, on teoreetiliselt võimalikud
ehitusperioodil, vähem kasutusetapil. Avariiolukordade tekkimise riski maandamiseks ehitusperioodil on
16
Ehitusprojekti „Riigitee nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee lõigul km 57,00 – 66,00 liiklusohtlike kohtade
(2tk) likvideerimine“ keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 21.11.2024
ehitustöövõtja kohustatud järgima erinevatel tööetappidel ohutuseeskirju ning välistama riske vastavate
kavade ja märgistega. Ehitusaegne töö- ja liikluskorraldus peab tagama avariiolukordade vältimise.
Teelõigu edasisel kasutusajal on avariiolukordade (peamiselt liiklusõnnetuste toimumise) risk võrreldes
praegusega väiksem, sest liiklus muudetakse ohutumaks. Seega vähendatakse ka liiklusega kaasnevate
avariiolukordade esinemise võimalikkust.
3.10 Tegevusega kaasneva mõju mõju kestus, sagedus ja pöörduvus
Projektialal on praegu tegemist olemasoleva ristmikega. Projekti eesmärk on liiklusohtlike kohtade
likvideerimine. Kuna tegemist on olemasoleva maantee ristmikega, toimuks liiklus antud alal edasi ka ilma
projektiga kavandatava tegevuseta. Projektiga parandatakse liiklusohutuse taset, mistõttu on projektil läbi
sujuvama liikluse ja õnnetuste ohu vähendamise kohalikele inimeste (ka kergliiklejatele) ning nende
tervisele ja heaolule soodne mõju.
Projekteeritud Tee eluiga on 50 aastat. Projekteeritud katendi eluiga on 20 aastat.
Ehitusaegse tegevusega seotud mõjude ulatus piirneb peamiselt teemaaga. Mõjud on lühiajalised. Ehitus
toimub tehnoloogiliselt ca 2,5-3 kuu jooksul. Liiklusolude parandamisega kaasneb ohutum liiklus, mistõttu
muutub paremaks eelkõige inimeste elukeskkond.
3.11 Tegevusega kaasnev kumulatiivne ja piiriülene mõju
Käsitletava ehitusprojektiga kavandatud tegevustel puudub potentsiaalne piiriülene mõju. Samuti ei ole
seoses kavandatud tegevuste ja teiste lähiala planeeringute või projektide elluviimisega ette näha olulise
negatiivse kumulatiivse mõju ilmnemist.
Seega ei ole oodata kavandatava tegevusega seonduvat mõjude kumuleerumist ega koosmõjude esinemist
selliselt, mis tooks kaasa negatiivse keskkonnamõju piirkonna keskkonnataluvust ületaval määral.
17
Ehitusprojekti „Riigitee nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee lõigul km 57,00 – 66,00 liiklusohtlike kohtade
(2tk) likvideerimine“ keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 21.11.2024
4 Ettepanek KMH algatamise/algatamata jätmise kohta
Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei ole oodata Riigitee nr 9 Ääsmäe-
Haapsalu-Rohuküla tee lõigul km 57,00 – 66,00 liiklusohtlike kohtade (2tk) likvideerimisega ning hilisemal
teelõigu sihipärasel kasutamisel kaasnevat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.
Olemasoleva avaliku riigimaantee ääres eelkõige ohutuse tagamiseks tavapärased ehitustööd looduses
väikeses mahus ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus KMH algatamise või mittealgatamise seisukohast.
Tegevusega ei kaasne kaitstavate koosluste ja liikide elupaikade kahjustamist, mida pole võimalik projektis
juba kirjeldatud leevendatava meetmetega miinimumi viia. Arvestades tegevuse mahtu ja iseloomu, siis
olulist ebasoodsat mõju Leediküla ojale eeldada ei ole. Küll aga tegevusega kaasneb ohutum liiklus, mistõttu
muutub paremaks eelkõige inimeste elukeskkond.
KMH eelhinnangu koostaja ei pea antud projekti puhul keskkonnamõju hindamise algatamist vajalikuks
järgnevalte põhjustel:
1) Natura eelhindamise tulemusena tuvastati, et lähtuvalt kavandatava tegevuse paiknemisest,
iseloomust ja mahust, ei kaasne ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele. Kavandatud
tegevusega ei ole oodata mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele ega terviklikkusele ning Natura
hindamise läbiviimine ei ole seega vajalik.
2) Projektiga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks
keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või
mürataseme suurenemist.
3) Lähtudes projektiga hõlmatud ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei
põhjusta kavandatav tegevus antud asukohas olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad
võimalikud mõjud on valdavalt ehitusaegsed ning nende ulatus piirneb peamiselt teemaaga. Samuti
on avariiolukordade esinemise tõenäosus väike, juhul kui järgitakse korrektseid ehitusvõtteid.
4) Kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade
taastumisvõime ületamist.
5) Tegevusega ei kaasne olulist liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemist, mistõttu ei
ole oodata ülenormatiivsete tasemete esinemist.
6) Kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket.
Kasutatud materjalid
18
Ehitusprojekti „Riigitee nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee lõigul km 57,00 – 66,00 liiklusohtlike kohtade
(2tk) likvideerimine“ keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 21.11.2024
Allikmaterjalid:
Euroopa Komisjon. 2005. Keskkonnamõju hindamise eelhindamise juhend
Euroopa Komisjon. Komisjoni teatis Natura ET 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine.
Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. ET
Brüssel, 28.9.2021 C(2021) 6913 final.
Keskkonnaministeerium. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027
Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks
loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet
Seadused, määrused:
Atmosfääriõhu kaitse seadus
Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded
Ehitusseadustik
Jäätmeseadus
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus
Keskkonnaseadustiku üldosa seadus
Looduskaitseseadus
Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu
Tee projekteerimise normid
Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,
täpsustatud loetelu
Veeseadus
Andmebaasid:
EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem) Keskkonnaagentuur
Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee
Riigi Metsamajanduse Keskus (RMK), pärandkultuuri andmebaas https://www.rmk.ee/metsa-
majandamine/parandkultuur
Teederegister https://teeregister.mnt.ee/reet/home
Transpordiameti loomaõnnetuste register ja kaardirakendus
http://maanteeamet.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=d0209cb6d4894a6ea1
dcf3c736f7eb54
19