dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Transpordiamet
KorraldusAvalik

Tee ehitusloa andmine riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse ehituseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Transpordiamet · 25. märts 2026
Viit
1.1-3/26/201
Registreeritud
25. märts 2026
Dokumendi liik
Korraldus
Funktsioon
1.1 Üldjuhtimine
Sari
1.1-3 Korraldused
Toimik
1.1-3/2026
Vastutaja
Kaarel Kaine (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Projekteerimise üksus)

Failid

  • 📎1.1-326201 25.03.2026 Korraldus.asice2691 KB

Sisu (failidest)

Riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73- 28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse põhiprojekti keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang Eelhinnangu tellija: Tinter-Projekt OÜ Projekti tellija /otsustaja (KeHJS § 9 alusel): Transpordiamet Projekti koostaja: Tinter-Projekt OÜ Eelhinnangu koostaja: Alkranel OÜ Projektijuht: Elar Põldvere 2025 Publitseerimise üldandmed:  Töö koostatud – 11.12.2025. a.  Koostajad (Alkranel OÜ): o Elar Põldvere, projektijuht ja keskkonnaspetsialist. o Tanel Esperk, keskkonnaekspert (KMH litsents nr KMH0157). o Kätlin Pitman, keskkonnakonsultant.  Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999. 2 Riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025. Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Kavandatava tegevuse lühiiseloomustus ............................................................................ 5 2. Paikkonna keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus ................................................... 7 2.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ja arendusdokumentidega ....................................................................................................... 8 2.2. Kavandatava tegevuse paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste aspektide lühikirjeldus.......................................................................................................... 10 3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH algatamise vajalikkuse määramine ................................................................................................................................ 11 3.1. Maastik (sh pinnavormid) ja maakasutus .................................................................. 11 3.2. Märgalad.................................................................................................................... 12 3.3. Veestik (sh pinnavesi (jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad), põhjavesi, merekeskkond), sh oht keskkonnale..................................................................................... 12 3.4. Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) .......................................... 12 3.5. Maavarade kasutus .................................................................................................... 12 3.6. Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke..................... 13 3.7. Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) ................................................................ 13 3.8. Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime) – mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn ......................... 14 3.9. Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid ................................................ 14 3.10. KMH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise ja seire suunised .......... 15 Kokkuvõte ................................................................................................................................ 16 Kasutatud allikad ..................................................................................................................... 18 3 Riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025. Sissejuhatus Käesoleva keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu (EH) objektiks on riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse põhiprojekt (Tinter-Projekt OÜ, 2025). Jalgtee rajamise eesmärk on kergliiklejate ja sõidukite liikluse eraldamine ja seeläbi ohutuse tagamine/suurendamine. Kavandatav jalgtee paikneb Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Nõva külas. Täpsemalt vt ptk 1 ja 2. Projekti tellija on Tinter-Projekt OÜ ja töö koostajaks Alkranel OÜ. Töö on koostatud Transpordiameti poolt tellitud projektile, mille koostamine toimub KMH eelhinnangu koostamise ajal. Käesolevat eelhinnangut saab eelkõige Transpordiamet (mh otsustaja) kasutada täiendava töövahendina põhiprojektiga seonduvates ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides. Eraldiseisva KMH hindamisega, kui eelhinnangu järgselt selle teostamisvajadus määratletakse, antaks tegevusloa andjale vajadusel mh teavet kavandatava tegevusega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ning infot sobivaima lahenduse valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut (KeHJS § 31 lg 1). KMH algatamise vajalikkuse (vt ka ptk teine lõik) osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub mh keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 ja § 12 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (kaasnev tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu), kui vastavad osapooled tuvastatakse. Eelhinnangu koostamisel lähtutakse mh Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest ja väljakujunenud praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:  ületada mõjuala keskkonnataluvust;  põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;  seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Töö koostamisel lähtutakse mh juhendist Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium, 2017) ja eelhinnangu ülesehitamisel arvestatakse ka dokumenti „KMH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine“ (Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018). 4 Riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025. 1. Kavandatava tegevuse lühiiseloomustus Käesoleva KMH eelhinnangu objektiks on riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse põhiprojekt (Tinter-Projekt OÜ, 2025). Jalgtee rajamise eesmärk on kergliiklejate ja sõidukite liikluse eraldamine ja seeläbi ohutuse tagamine / suurendamine. Kavandatav jalgtee paikneb Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Nõva külas (joonis 1.1). Riigitee, mille äärde jalgteed kavandatakse, aastane keskmine ööpäevane liiklussagedus oli 2024. a 603 a/ööp. Jalgtee oleks jätkuks läänes olevale (joonis 1.2) ja jalakäijate eraldatud liikumist võimaldavale teele. Projekteeritava jalgtee idapoolse osa lõpus oleks Keiburanna tee (5310140), vt ka joonis 1.3. Joonis 1.1 Kavandatava tegevuse (violetsed alad) asukohaskeem. Alus: Tinter-Projekt OÜ, 2025. Projekti koostamise aluseks on Transpordiameti korraldus projekteerimistingimuste andmiseks. Keskkonnaamet (edaspidi KeA) andis vastavatele tingimustele seisukoha 27.02.2025.a kirjaga nr 6-2/25/3850-2, neil puudusid ettepanekud projekteerimistingimustele. Lääne-Nigula Vallavalitsus kooskõlastas Riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse projekteerimistingimused. RMK kooskõlastas projekteerimistingimused järgmiste tingimustega: 1. Valminud ehitusprojekt kooskõlastada RMKga täiendavalt. 2. Tööde käigus tekkivad pinnasekahjustused likvideerida. 3. Tagada jäätmekäitlus ja ümbritseva ala korrashoid. 4. Kavandatavate äralõigete jagamise korraldab ja finantseerib arendaja. Kinnistu jagamine teostada koostöös RMK kinnisvaraosakonnaga. Jagamise järgselt taotleda jagatud kinnistu üleandmist. 5. Ehitustöödega alustamisest ja prognoositavast kestusest riigimetsamaal palun teavitada RMKd ette vähemalt 7 kalendripäeva e-posti aadressil [email protected]. 5 Riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025. Joonis 1.2. Olemas olev kergliiklustee, millest jalgteed jätkatakse. Fotod: Alkranel OÜ, 20.10.2025. Joonis 1.3. Keiburanna tee, millega jalgteed ühendatakse vasakul vaade idasse ja paremal läände. Fotod: Alkranel OÜ, 20.10.2025. Projekteerimistingimuste ja projekti tehnilise kirjelduse alusel viidi projekti koostamise tarbeks läbi topo-geodeetilised uuringud ja geotehnilised uuringud. Töö käigus on koostatud kitsenduste aruanne, mille sisu refereeritakse ka eelhinnangu ptk 2. Projekteerimisel tehakse koostööd nt Imatra Elekter AS-iga, Telia Eesti AS-iga ja Eesti Lairiba Arenduse SA-ga, tulenevalt paikkonna tehnovõrkudest. Projektiga kavandatakse asfalt kattega jalgtee pikkusega 186 m ja laiusega 2,5 m lääne poolne osa ja ida poolne osa Rebaseaugu tee ääres ja sellest edasi laiusega 3 m. Jalgteele on kavandatud ka teevalgustus. Lähtuvalt projektlahendusest lahendatakse liikluskorraldusvahendite (liiklusmärgid, viidad, markeering jms) paiknemine. Kuna Keiburanna teele tuleb sisse sõidu keeld, siis uuendatakse Treiali ühendustee (5310140) ristmiku PK 286+25 asfalti ja viiakse tee kurv laiuseni 4,5 m. Vastav lahendus leiti mh Treialinuka (53101:001:0172) kinnistu omaniku poolt projekti koostamisele antud sisendteavet arvestades. 6 Riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025. 2. Paikkonna keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus Peatüki (edaspidi ptk) koostamisel on arvestatud eelnevates peatükkides, juhendmaterjalides ning avalikult ja erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Andmeallikatena kasutatakse peamiselt EELIS andmebaasi (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaagentuur (27.10.2025. a)) ja Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusi (2025). Antud töös on käsitletud projekteeritava kergliiklustee võimaliku mõjuala eeldustega alana 50 m tsooni, igas suunas. Üldise taustteabe tagamiseks on siiski kirjeldatud vajadusel ka laiemat ala. Jalgtee asub Nõva külas Lääne-Nigula vallas Lääne maakonnas. Lääne-Nigula vald on pindalalt Eesti kolmas omavalitsusüksus, mille pindala on 1448,8 km², 3 alevikku, 115 küla. Nõva külas elab, seisuga 01.07.2025 103 elanikku (Lääne-Nigula valla kodulehekülg, 2025). Kavandatava jalgtee asetust (lisaks ptk 1-s toodule) vt joonis 2.1 ja tabel 2.1. Lähimad elu- või ühiskondlikud hooned asuvad ca 25 m kaugusel lõunasuunas Poe (53101:001:1440) ja põhjasuunas Kruusimäe (53101:001:0226) kinnistutel. Ümbruskonna osas võib avalike andmete alusel välja tuua veel järgnevat:  Kavandatava jalgtee läänepoolsemas otsas on mõlema suunaline bussipeatus „Nõva“.  Vaadeldava sõidutee (riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee), mille äärde kavandatud jalgtee, koridoris kulgeb hetkel RMK matkarada (jalgrattarada) „Kividemaa rattarada“. Joonis 2.1. Kavandatav jalgtee ja ühendusteed (violetse joonega) ning selle ümbruskonna kinnistud (lähimad esitatud tabelis 2.1). Alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025. Tabel 2.1. Kavandatava tegevuse (jalgtee) alaga seostuvad katastriüksused (teede puhul ka sellest järgnev kinnistu), vt ka joonis 2.1. Alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025. Nr Lähiaadress Katastritunnus Sihtotstarve 1 11230 Harju-Risti - Riguldi - 53101:001:0035 Transpordimaa 100% Võntküla tee 2 Harju-Risti - Riguldi - 53101:001:0525 Transpordimaa 100% Võntküla kergtee T2 3 Nõva metskond 4 53101:001:0526 Maatulundusmaa 90%; Veekogude maa 10% 4 Tikase 53101:001:0225 Maatulundusmaa 100% 5 Kruusimäe 53101:001:0226 Elamumaa 100% 6 Rebaseaugu tee 44101:001:0915 Transpordimaa 100% 7 Keiburanna tee 53101:001:0557 Transpordimaa 100% 7 Riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025. Nr Lähiaadress Katastritunnus Sihtotstarve 8 Treialinuka 53101:001:0172 Maatulundusmaa 100% 9 Treialimetsa 53101:001:0171 Maatulundusmaa 100% 10 Metsaveeru 53101:001:0410 Elamumaa 100% 11 Uus-Treiali 53101:001:0560 Elamumaa 100% 12 Kivinuki 53101:001:1520 Elamumaa 100% 13 Treiali 53101:001:1410 Elamumaa 100% 14 Poe 53101:001:1440 Elamumaa 100% 15 Pagari 53101:001:0087 Elamumaa 100% Alljärgnevalt on esitatud ülevaade peamistest (arvestades tegevuse iseloomu) ja asjakohastest strateegilistest planeerimisdokumentidest või arengudokumentidest (ptk 2.1). Vastavale infole järgneb ka paikkonna muude ja käesoleval juhul asjakohaste aspektide kirjelduste osa (ptk 2.2). 2.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ja arendusdokumentidega Lääne maakonnaplaneering 2030+ (2018) on koostatud haldusreformieelse Lääne maakonna territooriumi kohta ning selle peamisteks eesmärkideks on:  toetada maakonna ruumilist arengut, tagades tasakaalustatud ruumistruktuuri ning elukvaliteedi olukorras, kus maakonna rahvaarv väheneb;  tasakaalustada riiklikke ja kohalikke huvisid, arvestades seejuures kohalike arenguvajaduste ja –võimalustega. Maakonnaplaneering on aluseks kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisele. Nõva küla on saareline keskus, mis on keskus, mille piirkondlik eraldatus eeldab enam paindlikke lahendusi ja toetusmeetmeid kohapealsete teenuste ja töökohtade säilitamiseks ning ettevõtluskeskkonna arengu soodustamiseks. Maakonnaplaneeringu lahenduses nähakse kergliiklust olulise liikumisviiside mitmekesistajana. Külaga seotud projekti töötsoon ei jää rohevõrgustikule ega ka väärtuslikule põllumajandusmaale, samas jääb väärtuslikule maastikule (I klassi kõige väärtuslikumad maakondliku (võimaliku riikliku) tähtsusega ala) „Lepajõe – Nõva – Peraküla –Dirhami“, mille kaitsetegevused- ja kasutustingimused on järgnevad:  Nõva ja Põõsaspea vahelisele kaunile rannamaastikule parema juurdepääsu tagamine Nõva vallast;  matkaradade ja ilusate vaatekohtade tähistamine. Lääne-Nigula üldplaneeringu (ÜP 2022, (v.a Tusari küla 218 ha suurune ala aastal 2024)) ülesanneteks on valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine, täpsustamine jms. ÜP määras tiheasustusaladeks (va maareformiseaduse mõistes) teiste hulgas Nõva küla osa ning kavandatud tegevus asuks tiheasustusega ala piiril (vt joonis 2.1), mitte rohevõrgustikus ega väärtuslikul põllumajandusmaal. Ala paikneb sarnaselt maakonnaplaneeringule väärtuslikul maastikul (vt maakonnaplaneeringu teave) ning täiendavalt on väärtuslikuks maastikuks veel „Nõva tiheasustusala ümbruse metsad“ (III; tingimused metsade majandamisele). Suurema elanike arvuga keskustes (nende hulgas ka Nõva) seab ÜP eesmärgiks tagada ohutu jalgsi ja jalgrattaga liikumine tõmbekeskuste ja lähipiirkonna elanike kodude vahel. Vähese liiklusega kvartalisisestel aladel võib erinevate liiklejagruppide liikumine olla korraldatud jagatud ruumina (st ei ehitata eraldi kõnni- või kergliiklusteid), suurema liiklusega tänavatel ning tõmbekeskuste piirkonnas tuleb eraldada jalg-, jalgratta- ja autoliiklus. ÜP ei määra missugustel tänavatel ehitatakse eraldi liiklemisruumid, kuid annab üldise põhimõtte, et pikas 8 Riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025. perspektiivis on eesmärgiks tagada jalgtee Nõva külas Harju-Risti - Riguldi - Võntküla teel (Nõva - Vaisi tee ristilt vana vallamajani (53101:001:0388)) pikkusega 0,6 km. Taustinfoks saab siinkohal esile tuua, et jalgsi ja jalgrattaga liikumise edendamist toetab ka Lääne maakonna arengustrateegia 2035+ (2019, uuendatud 2024) ning valda saab vähemalt osaliselt selles aidata Transpordiamet, tulenevalt mh dokumendist Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 (Vabariigi Valitsus, 2021), millega on seatud eesmärgiks toetada jalgsi ja jalgrattaga liikumise võimalusi. Joonis 2.2. Väljavõte Nõva külas projekteeritud jalgteeühenduste kohal (violetsete riskülikute vahel) ja selle ümbruses. Allikas: Lääne-Nigula valla üldplaneering, 2022 (2024). Lääne-Nigula valla arengukavaga 2024-2032 (2024) määratakse Lääne-Nigula valla positsioon ja tulevikusuunad pikemaajalises perspektiivis. Arengukava keskmes on valla elanike vajadustest lähtuv arendustegevus, et pakkuda elanikele olemasolevate ressursside piires parimaid lahendusi elamiseks, töötamiseks ja vaba aja veetmiseks. Koostööna Transpordiametiga riigimaanteede ääres asuvate kergliiklusteede planeerimisel ja ehitamisel on teiste hulgas nimetatud ka Nõva bussipeatus – Keiburanna (metskonna) tee algus (arengukava Lisa 2 tegevussuuna nimetus 2023a arengukavas). Kehtivas arengukavas on viimane asendunud: valla kergliiklusteede võrgu korrastamine ja laiendamine. 9 Riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025. 2.2. Kavandatava tegevuse paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste aspektide lühikirjeldus Käesolevas alampeatükis tuuakse välja eelkõige täiendavat teavet infole, mis on koondunud eelnevatesse peatükkidesse. Teabe koondamisel on lähtutud tegevuse iseloomust ja võimaliku tegevuskoha paikkonna eelduslikult tundlike objektide parameetritest. Maa- ja Ruumiameti andmetel (2025) moodustavad kavandatava tegevuse ala geoloogilise aluspõhja peamiselt Keila lademe savikas, biohermne lubjakivi, mergel, K-bentoniit (O3KL) (1:400000 kaardi alusel). Aluskord on peamiselt biotiitgneiss. Pinnakatteks on peamiselt meresetted (klibu, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, savi, sapropeel). Maa- ja Ruumiameti andmeid täpsustab omakorda ka projekti koostamise raames tehtud geotehniliste uuringute andmestik. Käesoleval projektialal ega selle lähialas (ca 200 m) ei paikene teadaolevalt ohtlike käitiseid ega nende ohualasid. Maa- ja Ruumiameti andmetel (2025) on projektalal põhjavesi nõrgalt kaitstud (1:400000 kaardi alusel). Peamiselt projektalal levivad mullad (joonis 2.2) on gleistunud koreserikkad rähkmullad (Krg). Projektalal ega selle lähialas (ca 50 m) ei asu maardlaid ega ka maaparandussüsteeme (Maa- ja Ruumiameti andmetel (2025)). Samuti puuduvad vastavas tsoonis kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid. Joonis 2.2. Kavandatava tegevuse piirkond (violetne joon) ja ümbritseva ala mullad. Alus: Maa- ja Ruumiameti andmetel, 2025. Projekteeritaval alal paiknevate puurkaevude sanitaarkaitsevööndid ei ulatu teemaale, millest tulenevalt puuduvad piiranguid põhjustavad tingimused. Kavandatud tegevusele lähim puurkaev on PRK0020098, mis on 20 m sügav, sanitaarkaitseala 10 m, mis jääb omakorda projektalast ca 14 m kaugusele (alus mh Maa- ja Ruumiamet, 2025). EELIS (27.10.2025. a) põhjal jäävad kavandatava tegevuse ja selle lähipiirkonnast (50 m) välja kaitstavate looma-, taime-, seene- aga ka samblike liikide leiupaigad ning vääriselupaigad. Kaitsestaatuseta liigi – lammiöölane (Xylomoia strix; 2120163573; sigimispaik) leiupaik paikneb ca 56 m kaugusel idas. Käesoleval projektialal ega selle lähialas (ca 50 m) ei paikne võõrliigi – karuputke kolooniaid. Lähimad Natura 2000 alad jäävad ca 160 m ja enam kaugusele: Nõva-Osmussaare loodusala (RAH0000480; EE0040201) ja Nõva- Osmussaare linnuala (RAH0000100; EE0040201). Natura 2000 aladega seondub ka Nõva looduskaitseala (KLO1000660). Tulenevalt projektiga ettenähtavatest tegevustest ja alade kaugusest, siis ei ole siinkohal asjakohane detailsemalt kirjeldada elupaigatüüpide ja liikide andmeid, mis kaitse-eesmärkideks vastavatel aladel loetud (võimalik vajadusel täpsemalt vaadata nt portaalist https://keskkonnaportaal.ee/ (2025)). 10 Riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025. 3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH algatamise vajalikkuse määramine Tegevuse elluviimisega seonduva analüüsimisel arvestatakse mõju (otsene või kaudne) suurust ja ruumilist ulatust (nt geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust ehk tõenäosust, tugevust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju ning õnnetuste esinemise võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada). Järgnevas loetelus on välja toodud teemad (KeHJS § 61 lg 5 põhjal), mille puhul võivad tegevuse elluviimisel kaasneda olulised keskkonnaprobleemid ehk negatiivsed mõjud, kui vastavad seosed tuvastatakse, lähtudes ka ptk 1 toodust. Lisaks tuuakse välja ka mõjude tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise täiendavad võimalused, kui see osutub vajalikuks (mh puudub asjakohane käsitlus analüüsitavas projektis, vt ka ptk 1). Teemad on järgnevad:  maastik (sh pinnavormid) ja maakasutus,  märgalad,  veestik (sh pinnavesi (jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad), põhjavesi, merekeskkond), sh oht keskkonnale,  muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale),  maavarade kasutus,  ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke,  looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad),  elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn,  suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid. Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud alampeatükkide kaupa. Peatükkide sisustamisel on arvestatud peatükkides 1 ja 2 toodud teavet. Peatükis 3.10 võetakse kokku tulemused ehk antakse suunised KMH algatamise vajalikkuse või mittevajalikkuse osas. 3.1. Maastik (sh pinnavormid) ja maakasutus Kavandatav jalgtee paikneb Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Nõva külas. Eelhinnangu ptk 1 kirjeldatud ja kavandatavat tegevust toetavad ptk 2.1 esitatud kõrgemad strateegilised planeerimis- ja arengudokumendid (mh lähtuvalt ka väärtuslike maastike esinemisest projektalal). Sealhulgas on kajastatud vastavate piirkondade kergliiklustaristu arendust ka kohaliku omavalitsuse arengukavas. Siinkohal saab välja tuua, et kavandatav tegevus ei mõjuta negatiivselt projektalaga seonduvate seniste maakasutusviiside (transpordimaa, maatulundusmaa ja elamumaa) jätkuvust, st ei hõlmata jalgtee alla alasid, mis varasematele maakasutusviisidele negatiivseid muutusi tooksid. Maastikuilmele avaldatakse ajutist mõju ehitustegevuse käigus. Tegemist on siiski lokaalse ja lühiajalise mõjuga. Pikaajalises skaalas ei mõjuta kavandatav tegevus, jalgtee rajamine, maastikku (sh pinnavorme) ebasoodsalt ehk negatiivselt ka selle asukohast lähtuvalt. Tegemist on sisuliselt Nõva küla tiheasustusala piiril toimuva tegevusega, mis on mh suunatud ohutuse suurendamisele ja rahvatervise toetamisele. 11 Riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025. Jalgtee rajamise käigus võidakse ajutiselt seada maakasutusele piiranguid, mis on tööde teostamise ajal vältimatud (nt liikluskorralduslikud muudatused). Antud mõju on lühiajaline ning ajutine, tagades pikaajalise positiivse tulemuse, seega võib pidada seda väheoluliseks. Projekti sisu arvestades ei muudeta ümbruskonna maakasutust määral, mis võiks esile tuua olulisi negatiivseid (ebasoodsaid) mõjusid, sh kinnisvarale ja selle väärtusele, mis on maakasutusega seostatav. Pigem suurendab uue jalgtee rajamine liiklusohutust. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid, st ei sätestata projekti täiendavaid meetmeid vastava valdkonna osas ning puudub ka KMH protsessi algatamisvajadus. 3.2. Märgalad Ptk sisustamisel on arvestatud juba ptk 1 ja 2 toodud teavet, mille alusel kavandatava tegevusega hõlmatud alal ei ole otsest seotust märgaladega. Seega puudub ka negatiivne (ebasoodne) mõju või selle eeldus. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid, st ei sätestata projekti täiendavaid meetmeid vastava valdkonna osas ning puudub ka KMH protsessi algatamisvajadus. 3.3. Veestik (sh pinnavesi (jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad), põhjavesi, merekeskkond), sh oht keskkonnale Ptk sisustamisel on arvestatud juba ptk 1 ja 2 toodud teavet. Tegevus ei ole seotud veekogudega või nende kallaste / randadega (sh merega). Kogutud teabe alusel ja arvestades kavandatava tegevuse iseloomu, ei saa vastava objekti ehitamisel ja ka kasutamisel tõenäoliseks pidada ka mõju eelduseid põhjaveele (sh veeressursile). Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid, st ei sätestata projekti täiendavaid meetmeid vastava valdkonna osas ning puudub ka KMH protsessi algatamisvajadus. 3.4. Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) Kavandatav tegevus ei mõjuta mulla ja pinnasega seonduvaid aspekte ebasoodsalt ehk negatiivselt (tulenevalt ka taustinfost, vt ptk-st 1-2). Ptk 1 esitatud ehk projekti järgse jalgteede rajamine ja kasutusse andmine iseenesest soodustab vähemate heitmetega liikumispraktikate edendamist ühiskonnas. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid, st ei sätestata projekti täiendavaid meetmeid vastava valdkonna osas ning puudub ka KMH protsessi algatamisvajadus. 3.5. Maavarade kasutus Projektalale ei jää maardlaid. Maavarade ressursside (nt ehitusmaavarad) kasutamist kavandatav tegevus ei kitsenda. St ei looda materjali defitsiiti ning seega ei kitsenda maavaravarude üldist kasutust neile, kes vastavaid maavarasid tarbida võiksid ja sooviksid. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid, st ei sätestata projekti täiendavaid meetmeid vastava valdkonna osas ning puudub ka KMH protsessi algatamisvajadus. 12 Riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025. 3.6. Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke Kavandatav tegevus ei mõjuta ressursikasutuse (sh energiakasutuse), jääkide, heidete ning jäätmetekke aspekte oluliselt ebasoodsalt ehk negatiivselt (tulenevalt ka varasemalt koondunud taustinfost, vt ptk-st 1 – 2 ning ptk 3.1 ja 3.4 - 3.5). Tegevuse käigus ei teki jäätmeid, mille reeglite kohaseks käitlemiseks ei oleks ressursse või toimivaid lahendusi. Seega täiendavaid ohufaktoreid siinkohal välja tuua ei saa. Sellegipoolest on vaja ehitustööaegsete ohtude esinemise võimalusi (vastavale teemavaldkonnale) täiendavalt minimeerida, seejuures järgides seadusest tulenevaid nõudeid. Liiklusohutuse suurendamine (ptk 1) aitab pigem pikas perspektiivis edendada positiivset ressursikasutust (mh minimeerides õnnetusi ja neist tulenevaid potentsiaalseid jäätmeid või uute autode kasutuselevõttu). Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid, kuid käsitletud ptk-s esitatu tõttu tuleb järgida projekti realiseerimisel (suunamaks mh teadaolevate tegevuste efektiivsemat/ohutumat kulgemist) järgnevat:  Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud ajutisse ladustamiskohta. Samuti tagada jäätmeseaduses ja keskkonnaministri 21.04.2004. a määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ ning kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuete järgimine. 3.7. Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) Kavandatav tegevus ei jää rohevõrgustikku, seda nii Lääne maakonnaplaneeringu 2030+ kui ka Lääne-Nigula üldplaneeringu kohaselt. Loodusliku mitmekesisuse häiringute ärahoidmiseks või minimeerimiseks on tavapäraseks kohustuseks seatud, et kõrghaljastuse ja/või metsa raiet välditakse perioodil 15.04 – 15.07. Ptk sisustamisel on arvestatud juba ptk 1, 2, 3.1 – 3.6 toodud teavet. Kavandatud tegevuse alast jäävad välja Natura 2000 alad. Lähim Natura 2000 ala jääb ca 160 m kaugusele. Ptk 2.2 nähtub, et tegevuste (ptk 1) vahetus (otseses kontaktvööndis) ümbruskonnas (ca 50 m) olulisi riiklike looduskaitselisi objekte ei asu. Võttes arvesse kavandatava tegevuse iseloomu ja mastaapi ning looduskaitsealuste objektide kaugust uuest teest, pole ebasoodsa ehk negatiivse mõju esinemist piirkonna kaitstavatele loodusobjektidele ette näha. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid, kuid käsitletud ptk-s esitatu tõttu tuleb järgida projekti realiseerimisel (suunamaks mh teadaolevate tegevuste efektiivsemat/ohutumat kulgemist) järgnevat:  Looduskaitseseaduse § 55 lg 61 p 1 ja 2 alusel on looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, keelatud. Kõrghaljastuse raiel arvestada raierahuga 15.04-15.07. 13 Riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025. 3.8. Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime) – mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Ptk sisustamisel on arvestatud juba ptk 1, 2, ning 3.1 - 3.7 toodud teavet. Projektala (ptk 1) paikneb elamualade vahel (lõunasuunas tiheasustusala), lähimad elu- või ühiskondlikud hooned asuvad ca 25 m kaugusel. Projektiga seotud rajatiste ehitusaeg võib esile kutsuda lühiajalisi mürahäiringuid lähimate elamute (kuni 50 m töötsoonist) juures, kui töid teostatakse õhtusel ja öisel ajal (19.00-7.00- ni). Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 alusel tuleb ehitusmüra piirväärtusena rakenda ajaperioodil 21.00-7.00 ja vastavas piirkonnas (elamud, II mürakategooria) 45 dB(A) taset. Kehtivate nõuete täitmine on vägagi tõenäoline, kuid teatavaid ja lühiajalisi häiringuid ei saa täielikult välistada. Seega tuleb mürarikaste teetööde tegemist vältida õhtusel ja öisel ajal (19.00-7.00). Juhul kui teetööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00-7.00. Eelnev suunis tuleneb ka keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 10, mille alusel tuleb keskkonnaohtu või olulist keskkonnahäiringut taluda, kui tegevus on vajalik ülekaaluka huvi tõttu, puudub mõistlik alternatiiv ja keskkonnaohu või olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud tarvitusele vajalikud meetmed. Vibratsiooni, valgust, soojust, kiirgust ja lõhna (elanikkonda mõjutada võivad häiringud) – selliseid paikkonda häirivat ja negatiivseid mõjusid esile kutsuvaid häiringuid ette näha ei ole (nii ehitus kui ka objekti edasise kasutusaja faasis). Samuti puuduvad mõjueeldused kultuuripärandile/pärandkultuuriobjektidele ehk kultuurimälestistele ja pärandkultuuriobjektidele ei ole näha ette olulist mõju (lähtudes ka ptk 2.1 ja 2.2 esitatud taustteabest). Seega toetudes mh piirkonna omapärale (vt ka ptk 2) ning projekti mahule ja eesmärgile, ei ole käsitletud teemavaldkonna aspektidele alust ette näha oluliste ebasoodsate ehk negatiivsete häiringute avaldumist. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid (hinnataval objektil), kuid käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda edaspidi järgnevat (tingimus/suunis, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust):  Teetööde tegemist vältida õhtusel ja öisel ajal (19.00-7.00), elamutest 50 m kaugusel. Juhul kui teetööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00- 7.00. Ehitusmüra piirväärtusena rakenda ajaperioodil 21.00-23.00 ja piirkonnas (elamud, II mürakategooria) 45 dB(A) taset. 3.9. Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid Kavandatava tegevusega seoses ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe) ega ka riigipiiriüleseid mõjusid. Seega tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda, arvestades mh tegevuse mastaabiga. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid, st ei 14 Riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025. sätestata projekti täiendavaid meetmeid vastava valdkonna osas ning puudub ka KMH protsessi algatamisvajadus. 3.10. KMH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise ja seire suunised Eelhinnang on menetlusetapiks, mille alusel otsustatakse KMH algatamine või algatamata jätmine. Lähtudes ptk-s 3.1–3.11 esitatud infost, ei ole teelõigu ümberehitamisega olulise negatiivse ehk ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist ette näha. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada peatükkides 3.6, 3.7 ja 3.8 toodud meetmeid. Eraldi täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks. Eeltoodu alusel asub eelhinnangu teostanud meeskond seisukohale, et KMH protsessi algatamiseks vajadus puudub. Käesolev dokument on otsustajatele (siinkohal eelkõige Transpordiametile) siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks. Otsustaja saab otsustada ka dokumendi esitatud tingimuste/soovituste/suuniste rakendamise üle. Enne KMH algatamise või algatamata jätmise üle lõplikku otsustamist, tuleb vastava otsuse eelnõu ja eelhinnangu osas küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt, nende olemasolul. Projekti koostamisel on juba koostööd tehtud eri ametkondade jt isikutega (vt ka eelhinnangu ptk 1). Eelhinnangu läbiviimisel ei ilmnenud märkimisväärseid uusi asjaolusid, mis täiendaksid varasema koostööga omandatud teavet. Seega edasise otsustusprotsessi täpsem suunamine ja korraldamine on otsustaja ehk Transpordiameti pädevuses. Võimaliku laekuva tagasiside tulemusi saab otsustaja kajastada vähemalt lõpliku otsuse teksti formuleerimisel enne otsuse vastuvõtmist. 15 Riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025. Kokkuvõte Käesoleva keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu (EH) objektiks oli riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse põhiprojekt (Tinter-Projekt OÜ, 2025). Jalgtee rajamise eesmärk on kergliiklejate ja sõidukite liikluse eraldamine ja seeläbi ohutuse tagamine/suurendamine. Kavandatav jalgtee paikneb Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Nõva külas. Täpsemalt vt ptk 1 ja 2. Eelhinnangu protsessi abil saab otsustaja määrata KMH menetluse algatamisvajaduse. Eraldiseisva KMH hindamisega, kui eelhinnangu järgselt selle teostamisvajadus määratletakse, antaks tegevusloa andjale vajadusel mh teavet kavandatava tegevusega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ning infot sobivaima lahenduse valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut (KeHJS § 31 lg 1). KMH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub mh KeHJS § 11 ja § 12 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (kaasnev tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu), kui vastavad osapooled või vajadus tuvastatakse. Eelhinnang on menetlusetapiks, mille alusel otsustatakse KMH algatamine või algatamata jätmine. Juhindudes projektist (ptk 1) ning selle ümbruskonna kohta koondatud andmetest (ptk 2) saab kokku võtta mõjude eelduste ehk KMH vajaduse analüüsi (ptk 3) tulemused järgnevalt. Lähtudes ptk 3.12 esitatud infost, ei ole teelõigu ümberehitamisega olulise negatiivse ehk ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist ette näha. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada peatükkides 3.6, 3.7 ja 3.8 toodud meetmeid. Eraldi täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks. Eeltoodu alusel asub eelhinnangu teostanud meeskond seisukohale, et KMH protsessi algatamiseks vajadus puudub. Käesolev dokument on otsustajatele (siinkohal eelkõige Transpordiametile) siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks. Otsustaja saab otsustada ka dokumendi esitatud tingimuste/soovituste/suuniste rakendamise üle. Enne KMH algatamise või algatamata jätmise üle lõplikku otsustamist, tuleb vastava otsuse eelnõu ja eelhinnangu osas küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt, nende olemasolul. Projekti koostamisel on juba koostööd tehtud eri ametkondade jt isikutega (vt ka eelhinnangu ptk 1). Eelhinnangu läbiviimisel ei ilmnenud märkimisväärseid uusi asjaolusid, mis täiendaksid varasema koostööga omandatud teavet. Seega edasise otsustusprotsessi täpsem suunamine ja korraldamine on otsustaja ehk Transpordiameti pädevuses. Võimaliku laekuva tagasiside tulemusi saab otsustaja kajastada vähemalt lõpliku otsuse teksti formuleerimisel enne otsuse vastuvõtmist. Alljärgnevalt esitatakse ka loend KMH eelhinnangu ptk 3.6, 3.7 ja 3.8 tingimustest/suunistest (sh juba projektist vastavatesse ptk-sse integreeritutest), mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust (mh tekkida võivate häiringute täiendavat minimeerimist/vältimist). Tingimused/suunised:  Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud ajutisse ladustamiskohta. Samuti tagada jäätmeseaduses ja keskkonnaministri 21.04.2004. a määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas 16 Riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025. kõrvaldamise nõuded“ ning kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuete järgimine.  Looduskaitseseaduse § 55 lg 61 p 1 ja 2 alusel on looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, keelatud. Kõrghaljastuse raiel arvestada raierahuga 15.04-15.07.  Teetööde tegemist vältida õhtusel ja öisel ajal (19.00-7.00), elamutest 50 m kaugusel. Juhul kui teetööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00- 7.00. Ehitusmüra piirväärtusena rakenda ajaperioodil 21.00-23.00 ja piirkonnas (elamud, II mürakategooria) 45 dB(A) taset. 17 Riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025. Kasutatud allikad Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita):  Eelhindamise KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine. Riin Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018.  EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur (27.10.2025).  Keskkonnaportaal (https://www.keskkonnaportaal.ee), 2025.  Lääne-Nigula valla arengukavaga 2024-2032. Lääne-Nigula Vallavalitsus, 2024.  Lääne-Nigula valla arengukavaga 2024-2032. Lisa 2. Taristuobjektide loetelu. Lääne- Nigula Vallavalitsus, 2024  Lääne-Nigula valla kodulehekülg (https://www.laanenigula.ee/tutvustus), 2025.  Lääne-Nigula üldplaneering, 2022 (v.a Tusari küla 218 ha suurune ala), 2024.  Lääne maakonna arengustrateegia 2035+. SA Läänemaa, 2019 (uuendatud 2024).  Lääne maakonnaplaneering 2030+. Hendrikson & KO, 2018.  Maa- ja Ruumiameti kaardirakendus, 2025.  Nõva looduskaitseala kaitsekorralduskava 2018–2027. Keskkonnaamet, 2018.  Nõva looduskaitseala. Keskkonnaportaal (https://register.keskkonnaportaal.ee/register/protected-nature-object/1383015990), viimati alla laetud 27.10.2025.  Nõva looduskaitseala kaitse-eeskiri. Vabariigi Valitsuse vastu võetud 26.10.2017 määrus nr 152.  Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2021. 18 Riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025. KORRALDUS 25.03.2026 nr 1.1-3/26/201 Tee ehitusloa andmine riigitee 11230 Harju-Risti- Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse ehituseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Transpordiamet algatas 17.02.2026 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 11230 Harju-Risti- Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse ehituseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 alusel. 1. ASJAOLUD Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73- 28,88 Keiburanna tee jalgteeühendus paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus 53101:001:0035) Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Nõva külas. Transpordiameti 15.05.2025 korraldusega nr 1.1-3/25/358 on antud projekteerimistingimused riigitee riigi kõrvalmaantee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse ehitusprojekti koostamiseks. Tee ehitustööd toimuvad 2026. aastal vastavalt tööle nr 40-25-TP „Riigitee 11230 Harju-Risti- Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse põhiprojekti koostamine“. Projekti asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni 31.12.2026 nähtavad lingilt: https://pilv.transpordiamet.ee/s/t6oqy1zgfgvZG0j Projekti eesmärgiks on kergliiklejate ja sõidukite liikluse eraldamine, olemasoleva jalgtee pikendamine kuni Keiburanna tee (5310140) ristmikuni ja Keiburanna teele uue liikluslahenduse leidmine. 2. MENETLUSE KÄIK Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses. Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42 lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või 2 kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse ehituseks projekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest. KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Lääne-Nigula Vallavalitsus. Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel. Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel. Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel. Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta. Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9). Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 45 lõikele 1. 3. ÕIGUSLIKUD ALUSED Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõiked 2 ja 3, liiklusseaduse § 11 lõike 6, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, 3 täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8 ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab Transpordiamet: 4. OTSUS 1. Anda tee ehitusluba riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse ehitusprojekti koostamiseks vastavalt korralduse lisale 1. 2. Jätta algatamata riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS § 61 kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale. 3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub vajadus viia läbi keskkonnauuringuid. 4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid. 5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti teehoiuteenistuse Lääne osakonna ehituse üksus. 6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Transpordiameti kodulehel. 5. KORRALDUSE LISADE LOETELU Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad: 1. Tee ehitusluba; 2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel; 3. Keskkonnamõjude eelhinnang. 6. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Kaie Kruusmaa juhataja planeerimise osakonna projekteerimise üksus Transpordiameti korralduse „Ehitusloa andmine riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse ehituseks“ lisa 1 TEE EHITUSLUBA ☒ avalikult kasutatav tee ☒ rajamiseks ☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☐ ümberehitamiseks ☐ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks ☐ osa asendamiseks samaväärsega ☐ lammutamiseks Tee ehitusloa number 1.1-3/26/201 Tee ehitusloa andmise kuupäev 25.03.2026 Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn Ametniku nimi Kaie Kruusmaa Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja Tee ehitusloa kõrvaltingimused 1. Ehitustööde teostamiseks väljaspool riigitee alust maad peab olema sõlmitud kinnisasja omanikuga kokkulepe ehitustööde teostamiseks või ehituseks vajaliku maa omandamiseks. 2. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse põhiprojekti koostamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“ 3. Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb rakendada alljärgnevaid riigitee 11230 Harju-Risti- Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse põhiprojekti keskkonnamõju hindamise (KMH) tulemusena välja töötatud ja asjaomaste asutuste poolt täpsustatud keskkonnameetmeid: 3.1. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud ajutisse ladustamiskohta. Samuti tagada jäätmeseaduses ja keskkonnaministri 21.04.2004. a määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ ning kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuete järgimine. 3.2. Looduskaitseseaduse § 55 lg 61 p 1 ja 2 alusel on looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, keelatud. Kõrghaljastuse raiel arvestada raierahuga 15.04-15.07. 3.3. Teetööde tegemist vältida õhtusel ja öisel ajal (19.00-7.00), elamutest 50 m kaugusel. 1 Juhul kui teetööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00-7.00. Ehitusmüra piirväärtusena rakenda ajaperioodil 21.00-23.00 ja piirkonnas (elamud, II mürakategooria) 45 dB(A) taset. 1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi- Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühendus 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta 2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Tinter-Projekt OÜ 2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 10149499 2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Turu 34, Tartu 51004 2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon 7 475 333 2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected] 2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi- Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse põhiprojekti koostamine 2.7 Tee ehitusprojekti number 40-25-TP (allkirjastatud digitaalselt) 2 Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse ehituseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel 1. KOOSKÕLASTUSED Jrk Kaasatud Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse osas nr kooskõlastaja 1 Keskkonnaamet Esitasite Keskkonnaametile keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse Otsus: 17.03.2026 nr 6- (edaspidi KeHJS) § 11 lg 22 alusel seisukoha võtmiseks Transpordiameti keskkonnamõju Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt kooskõlastatuks. 2/26/4119-3 hindamise (edaspidi KMH) algatamata jätmise korralduse eelnõu1, mis sisaldab muuhulgas KMH eelhinnangut ja ehitusseadustiku § 42 lg 7 alusel kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks ehitusloa eelnõu koos lisadega. Transpordiamet algatas ehitusloa andmise menetluse Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Nõva külas asuva Keiburanna tee jalgteeühenduse ehitamiseks. Tee ehitustööd toimuvad 2026. aastal vastavalt Tinter-Projekt OÜ koostatud projektile „Riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi- Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse põhiprojekti koostamine“ (töö nr 40-25-TP). Projekti eesmärgiks on kergliiklejate ja sõidukite liikluse eraldamine, olemasoleva jalgtee pikendamine kuni Keiburanna tee (5310140) ristmikuni ja Keiburanna teele uue liikluslahenduse leidmine. Tutvunud koostatud eelhinnanguga ja lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning teadaolevast informatsioonist, on Keskkonnaamet asjaomase asutusena seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju KeHJS § 22 mõistes ning KMH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Keskkonnaamet on varasemalt loobunud projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamisest oma 27.02.2025 kirjaga nr 6-2/25/3850-2 õiguslike aluste puudumisel, tuues seejuures välja, et Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel ei asu tegevustega hõlmatud ala kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis, projekteeritaval kaitseobjektil ning tegevustega hõlmatud alale ei ole registreeritud kaitsealuste liikide kasvukohti ega elupaiku. Keskkonnaamet lähtub oma tegevustes põhimäärusest, mille § 7 lg 2 p 3 kohaselt annab Keskkonnaamet kooskõlastusi ja nõusolekuid õigusaktides sätestatud juhtudel ja korras. Keskkonnaametil lasub ehitustegevusega seonduva kooskõlastamise kohustus üksnes siis, kui kooskõlastamise kohustus tuleneb lisaks ehitusseadustikule ka mõnest teisest õigusaktist. Käesoleval juhul puudub kohustus ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks Keskkonnaametiga ning Keskkonnaametil puuduvad täiendavad ettepanekud eelnõu kohta. 2. ARVAMUSED 2.1.Puudutatud asutused ja isikud Jrk Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas nr 1 Lääne-Nigula Lääne-Nigula Vallavalitsus kooskõlastab 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73 Otsus: Vallavalitsus 28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse ehitusloa eelnõu ja nõustub keskkonnamõju hindamise Lugeda, et arvamuse andjal puuduvad ettepanekud ehitusloa eelnõule. algatamata jätmise eelnõuga. 1 Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse ehituseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 2 Telia Eesti AS - Otsus:* Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada. 3 AS Connecto Eesti Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (ELASA) sidevõrgu haldaja, AS Connecto Eesti, Otsus: 16.03.2026 nr 4114- kooskõlastab ehitusloa eelnõu. Enne ehituse algust võtta Eesti Lairiba Arenduse SA tööluba. 1.17/57 Projekti alasse jääb ELASA sidevõrgu objekt ELA010. Lähtuda ELASA poolt antud kooskõlastusest KK5237, enne ehitustöid võtta tööluba Eesti Lairiba Arenduse SA võrguhalduse infosüsteemi (ELVI) kaudu https://elvi.elasa.ee/. 4 Imatra Elekter AS - Otsus:* Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada. 2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud Jrk Kinnisasja nimi ja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas nr katastriüksuse tunnus 1 Treialimetsa E-kiri 09.03.2026 Põhjendus: 53101:001:0171 Kinnitan, et sain dokumendi kätte. Vastatud e-kirjaga 10.03.2026. Samas on mul endiselt küsimus liikluskorralduse kohta, miks ei sobinud see, et liiklus jääks Projekteerimise ajal kaaluti antud lahendust, kuid Keiburanna tee ja Rebaseaugu tee mõlemal teel ühesuunaliseks, nt Treiali teest sisse mere poole ja Keiburanna teest välja? ühendus oleks tulnud väikeste pöörderaadiustega. Sellisel juhul oleks probleem olnud Millised on olnud pakutud liikluslahendused? veoautode liiklemisel. Lisaks kergliiklustee ühendus antud teele oleks segane. Seega Arvamuste tabelit ka ei leidnud. lõpuks jõuti lahenduseni, kus Keiburanna tee lõik jääks kergliiklustee osaks ning sõidukitele oleks kaks eraldi ristmikku. Samuti on küsimus, kui sügavalt, st mitu meetrit toimub Treialimetsa kinnistu kõrval metsa ja alusvõsa raadamine? Näiteks üks lahendus Keiburanna tee kohta, mille projekteerija joonestas: *Keiburanna teelt pööre riigiteele. Probleeme võib tulla veoautodel. Ehk saate rohkem infot anda? *Kergliiklustee ühendamine ja ristumine pole risti. *Rebaseaugu teelt riigiteele liikumiseks samuti mitu pööret tarvis teha. E-kiri 10.03.2026. Aitäh selgituste eest, jääb siis nii. Arvamuste ja kooskõlastuste tabeli lisame ehitusloa juurde kui maaomanikud on arvamused saatnud. Raadamised on märgitud ristmiku nähtavuskolmnurgast lähtuvalt. Treialimetsa kinnistusse sisse ei lähe raadamine. Raadamine toimub teemaal. 2 Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee km 28,73-28,88 Keiburanna tee jalgteeühenduse ehituseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 Otsus: Projekteeritud lahendust mitte muuta. 2 Pagari Kinnitan, olen kirja kätte saanud. Otsus:* 53101:001:0087 Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada. 2.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas ehitusloa menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul ehitusloa eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9). Kinnisasja nimi Katastriüksuse Karuste 53101:001:0151 Kissa 53101:001:1450 tunnus Liongi 53101:001:0028 Pihlamarja 53101:001:0235 Uus-Treiali 53101:001:0560 Nõva jahimaja 53101:001:0159 Kivinuki 53101:001:1520 Treiali 53101:001:1410 Pritsumaja 53101:001:0387 Tikase 53101:001:0225 Poe 53101:001:1440 Kruusimäe 53101:001:0226 Metsaveeru 53101:001:0410 Pihlaka 53101:001:0156 Nõva metskond 4 53101:001:0526 Treialinuka 53101:001:0172 * Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul tee ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9). 3
Allikas: Transpordiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel