dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Transpordiamet
Valjaminev kiriAvalik

Kiri

Transpordiamet · 25. märts 2026
Viit
7.1-2/26/4244-2
Registreeritud
25. märts 2026
Dokumendi liik
Valjaminev kiri
Adressaat
Saue Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
EHR
Funktsioon
7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine
Sari
7.1-2 Väliste isikute ehitiste ja lubade kooskõlastamise dokumendid
Toimik
7.1-2/2026
Vastutaja
Jana Prost (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus)

Failid

  • 📎7.1-2264244-2 25.03.2026 Valjaminev kiri.asice1736 KB

Sisu (failidest)

SISUKORD LÄHTEANDMED Detailplaneering Projekteerimistingimused Geodeetiline alusplaan I. SELETUSKIRI 1. ÜLDOSA lk. 2 2. ASENDIPLAANILINE LAHENDUS lk. 2 3. TEHNILISED NÄITAJAD lk. 3 4. ARHITEKTUURNE LAHENDUS lk. 3 5. TARINDI OSA, SISEVIIMISTLUS lk. 3 6. AKNAD JA VÄLISUKSED lk. 6 7. TULEOHUTUSNÕUDED lk. 6 8. HEAKORRASTUS lk. 7 9. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON lk. 8 10. KÜTE lk. 10 11. VENTILATSIOON lk. 10 12. ELEKTRIVARUSTUS lk. 11 13. KESKKONNA KAITSE lk. 12 14. JÄÄTMED lk. 13 15. ENERGIATÕHUSUS lk. 14 II. JOONISED: 1 – ASENDI PLAAN M 1:500 2 – 1. KORRUSE PLAAN M 1:100 3 – 2. KORRUSE PLAAN M 1:100 4 – KATUSE PLAAN M 1:100 5 – VAADE TELJEL C – A M 1:100 6 – VAADE TELJEL A – C M 1:100 7 – VAATED TELJEL 1– 3; 3 - 1 M 1:100 8 – LÕIGE A - A M 1:50 9 – AKENDE SPETSIFIKATSIOON M 1:50 10 – USTE SPETSIFIKATSIOON M 1:50 Harju maakond, Saue vald, Püha küla, Pere tee 1 garaaz/spordihoone eelprojekt. Töö nr. EMB2424 . 2/14 SELETUSKIRI 1. ÜLDOSA Käesolev projekt on koostatud olemasoleva hoone katusekorruse väljaehitamiseks ning hoonele uue kasutusotstarbe lisamiseks Harju maakonnas, Saue vallas, Püha külas, Pere tee 1, 72701:002:1251. Vastavalt Saue Vallavalitsuse tingimusele on vajalik püstitatud pööninguga ühekordse hoone teise korruse väljaehitamisega seoses taodelda uus ehitusluba. Projekti tellija: RB Garage OÜ Krundi andmed: krundi kasutamise otstarve: Ärimaa 100%, krundi pindala: 3775,0m². Vastavalt detailplaneeringule võib krundil paikneda 2 hoonet. Projekti koostamisel on aluseks võetud: • Pere-Kaarle 5 kinnistu detailplaneering, kehtestatud 10.10.2005a. • Projekteerimistingimused nr. 904, koos Transpordiameti kirjaga nr nr 7.2-2/24/15425-2 • Ehitusseadustik • Saue valla üldplaneering • Majandus- ja taristuministri määrus nr 97 Nõuded ehitusprojektile 01.03.2021 • EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“ • EVS-EN 17037:2019 „Päevavalgus hoonetes“ • Siseministri määrus nr. 17, 01.03.2021 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ • Siseministri määrus nr. 10 01.01.2023 "Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord" • Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 01.09.2025 määrusa nr. 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded” • Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. • Eesti standard EVS-EN 16798-1:2019 „Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1: Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast. Moodul M1-6“ Elektripaigaldise kasutusiga 30aastat –aluseks EVS-IEC 60364 „Ehitise elektripaigaldised”. Hoonesiseste tehnosüsteemide arvestatav tööiga on 20 aastat. Välistrasside arvestatav tööiga 20 aastat. Teede ja platside arvestatav tööiga on 10 aastat. 2. ASENDIPLAANILINE LAHENDUS Olemasolev olukord: Ligipääs krundile toimub Pere teelt. Hoonel on toimivad vee-, kanalisatsiooni- ning elektrivõrgu liitumised. Plaanilahendus: Hoone paikneb risti tänavaga ning on 11m kaugusel krundi tänavapoolsest piirist Vertikaalplaneering: Krundi vertikaal on olemsolev ning ei muudeta. Katustelt tulevad sademeveed on kogutud kokku ning juhitud hoonest eemale immutatuna pinnasesse omal krundil Teed ja platsid: Parkimine on ette nähtud omal krundil, milleks on hoone ees paiknev betoonkiviplats 8 parkimiskohaga, lisaks on rajatud plats perspektiivse padeli väljaku rajamiseks. Välispiire: Olemasolev metallvarbaed 1,5m kõrgune. Haljastus ja heakord: Olemasolev 3. TEHNILISED NÄITAJAD Ehitise tehnilised näitajad: Ehitisealune pind: 350,8 m² Hoone suletud netopind : 580,8m² Mitteeluruumide pind : 580,8m² Tehno pind : - Köetav pind : 580,8m² Absoluutne kõrgus 46,1m Kõrgus 10,9m Pikkus: 25,9m Laius: 15,2m Maht : 3060.0m³ Kasutusiga : 50a. Korruselisus : 2 Embiant OÜ. Koostaja/Vastutav spetsialist: Lennart Korjus 11.03.2026 Harju maakond, Saue vald, Püha küla, Pere tee 1 garaaz/spordihoone eelprojekt. Töö nr. EMB2424 . 3/14 Detailplaneering Projekteeritud ärihoone Ehitisealune pind 500,0m² 350,8 m² Suletud brutopind 1500 m² 680 m² Max korrulisus/ kõrgus 3/ 12m 2/ 10,9m Katusekalle 0°- 45° 25° 4. ARHITEKTUURNE LAHENDUS Hoone katusekorruse väljaehitamisega lisandub hoonele spordihoone kasutusotstarve. Alumise korruse avatud pind on muudetud fuajeeks ning ülemisel korrusel on projekteeritud maadlussaal, jõusaal ning pesuruumid. Fassaadides muutus välisseinte pinnaviimistlus musta värvi krohviks ning sissepääsu kohal olev varikatus muutus kaldkatuseks, katuseräästad terava lõpetusega. 5. TARINDI OSA 5.1 TEHNILISED LÄHTEANDMED 5.1.1. Hoone Kasutusiga / EVS-EN 1990:2002 Kasutusea kategooria - 4 (hooned ja muud sarnased kandekonstruktsioonid) Kasutusiga - 50 aastat 5.1.2. Tagajärgede ja töökindlusklass Tagajärgede klass CC2 Töökindlusklass RC2 5.1.3 Teostusklass ja järelevalvetase Ehitusaegne järelevalve IL2 (tavaline järelevalve) Teraskonstruktsioonid: kasutusklass SC1 tooteklass PC1 teostusklass EXC2 Betoonkonstruktsioonid: teostusklass EXC2 5.2. KOORMUSED 5.2.1 Omakaalukoormus Ehitise omakaal arvutatakse nimimõõtmete ja mahukaalude normväärtuste alusel ja on esindatud ühe normväärtusega. Vaheseinte omakaalu mõju määratakse ekvivalentse ühtlaselt jaotatud koormusena ja see lisatakse kasuskoormusele. 5.2.2 Kasuskoormused Embiant OÜ. Koostaja/Vastutav spetsialist: Lennart Korjus 11.03.2026 Harju maakond, Saue vald, Püha küla, Pere tee 1 garaaz/spordihoone eelprojekt. Töö nr. EMB2424 . 4/14 5.2.3 Lumekoormus Maapinna lumekoormuse normsuurus qk=1,50 kN/m2 5.2.4. Tuulekoormus Tuulekiiruse baasväärtus vref=21 m/s Keskmine tuulerõhu baasväärtus qref=276 NN/m2 Maastikutüüp II Hoone kõrgus z=11,0 m Ebatasasustegur cr(11,0)=1,191 Asukoha tegur ce(11,0)=2,834 Tuulerõhu baasväärtus wc=981·cpe N/m2 5.2.5. Koormuste tähtsamad osavarutegurid / EVS-EN 1991:2002 Alalised koormused (ebasoodne mõju) γG=1,20 Muutuvad koormused (ebasoodne mõju) γQ=1,50 5.3. HOONE LÜHIKIRJELDUS Hoone projekteeritakse vastavalt Eesti projekteerimisnormidele, eelnormidele ja standarditele. Projekteerimisalas, kus vastavad Eesti dokumendid puuduvad või on mittetäielikud kasutatakse kehtivaid Soome dokumente. Hoone konstruktiivne ülesehitus jäi esialgsele kujule, muudatusena võib välja tuua katusefermi kuju. Kandvad seinad on kergkruusa plokkidest ja täisbetoneeritud betoon-õõnesplokkidest. Vahelagi on õõnespaneelidest kõrgusega 265 mm ning kohapeal valatavast raudbetoonkonstruktsioonist. Hoone katus on puitkonstruktsioonist. 5.3.1 Hoone kandekonstruktsioonide tulepüsivus / EVS 812-7:2008 Hoone kuulub tulepüsivusklassi TP3. Kandekonstruktsioonidele tulepüsivusaja nõudeid ei esitata. 5.3.2 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded. Määrus nr 55 §12: Piirde soojajuhtivus W/m2K välisseinad 0,07...0,1 põrandad pinnasel 0,12 katuslagi 0,11 5.3.3 Piirete helipidavus / EVS 842:2003 Embiant OÜ. Koostaja/Vastutav spetsialist: Lennart Korjus 11.03.2026 Harju maakond, Saue vald, Püha küla, Pere tee 1 garaaz/spordihoone eelprojekt. Töö nr. EMB2424 . 5/14 5.4 EHITUSKONSTRUKTSIOONID 5.4.1 Taldmikud Hoone kandekonstruktsioonid toetuvad lintvundamentidele. Lintvundamendi taldmiku laiused on 600 mm, 800 mm ja 1000 mm. Lintvundamendid on kõrgusega 250 mm ja 450 mm. Tolerantsiklass (EVS-EN 13670:2010): klass 1. Soklisein on vastavalt konstruktsioonitüübile VSO01. 5.4.5 Põrandad pinnasel Põrandad pinnasel on vastavalt konstruktsioonitüüpidele PP01...PP02. Raudbetoonplaadid eraldatakse kõigist vertikaal- ja horisontaalpindadest 10 mm laiuse vuugiga. Vuuk moodustatakse vahtpolüstüreenist vuugilindiga ja pealispind vuugitakse elastse vuugimastiksiga. Põrandaplaat jaotatakse mahukahanemis- ja töövuukidega osadeks külgede suhtega 1:1...1:2, maksimaalsete mõõtudega 3x3 m. Vuukide samm määratakse koostöös betoonitööde teostajaga vastavalt kasutatavale tehnoloogiale. Betoonimistöödel, sarrusatamisel ja hüdroisolatsioonitöödel lähtuda TarindiRYL 2010 nõuetest. Betoonpõrandad vastavalt BLY 5 2. klassi nõuetele. Samuti järgida: EVS 1992-1-1 Raudbetoonkonstruktsioonid. Osa 1-1: Üld eeskirjad ja hoonekonstruktsioonide projekteerimiseeskirjad, BY 5 Betonilattioiden tuontomenetelmät, BÜ 4 Betoonpinnad, BY 31 Betonilattiat. 5.4.6 Siseseinad Kandvad siseseinad on kergkruusa plokkidest (5 Mpa) paksusega 250 mm vastavalt konstruktsioonitüüpidele SS01 ja SS02. Mittekandvad siseseinad on kergkruusa plokkidest paksusega 200 mm vastavalt konstruktsioonitüüpidele SS03 ja SS04. Müüritöödel ja sarrustamisel juhinduda TarindiRYL 2010 nõuetest. 5.4.7 Välisseinad Hoone välisseinad on kergkruusa plokkidest paksusega 250 mm vastavalt konstruktsioonitüüpidele VS01...VS02 ja plaanil näidatud asukohtades täisbetoneeritud betoonõõnesplokkidest 240 mm. Müüritöödel ja sarrustamisel juhinduda TarindiRYL 2010 nõuetest. 5.4.8 Vahelagi Hoone vahelagi on õõnespaneelidest 265 mm ja kohapeal valatavast raudbetoonplaadist 265 mm vastavalt piirdekonstruktsioonidele VL01 ja VL02. Põrandate hüdroisolatsioonitöödel juhinduda TarindiRYL 2010 nõuetest, mis käsitlevad vahelaetüüpides kasutatud isolatsioonimaterjale ja nende aluskihte. Liitumisel külgnevate konstruktsioonidega kasutada põhiisolatsiooni materjalile vastavaid tihendusmaterjale ja tooteid. 5.4.9 Katus Hoone katus on puitkonstruktsioonist vastavalt konstruktsioonitüübile KL01. Tööde teostamisel juhinduda TarindiRYL 2010 nõuetest. 5.4.10 Varikatus Sissepääsu varikatus on kavandatud kohapeal valatavast raudbetoonplaadist vastavalt piirdekonstruktsioonile KL02. 5.4.11 Sisetrepp Sisetrepp on kavandatud puitkonstruktsioonist Embiant OÜ. Koostaja/Vastutav spetsialist: Lennart Korjus 11.03.2026 Harju maakond, Saue vald, Püha küla, Pere tee 1 garaaz/spordihoone eelprojekt. Töö nr. EMB2424 . 6/14 5.4.12 Täiendavad tarindid ja kinnituselemendid Täiendavad- ja arhitektuurilahendusest tulenevad teraskonstruktsioonid mis asuvad siseruumis, vahelduva niiskuse tingimustes, kuuluvad EVS-EN ISO 12944-2 järgi keskkonnaklassi C1. Sellele vastab tsinkimata teraspindade nõutav puhastusaste Sa 2½ EVS-EN ISO 12944-2 järgi. Väliskeskkonnas asetsevad terastarindid kuuluvad korrosioonikaitselt klassi C3. Värvkatete võimalikud tüübid ja paksused on esitatud EVS-EN ISO 12944-5. 5.5 SISEVIIMISTLUS Siseviimistlus teostatakse hiljem ehitustööde käigus vastavalt eriprojektile. Siseruumide viimistlus peab vastama ViimistlusRYL2010 pt.101 Mõõtepikkus (mm) Suurim lubatud hälve (mm) Sein 2000 ±3 Lagi 2000 ±3 Lagi või sein teiste ehitise osadega piirnedes ±2 Pahteldus. Pahteldatud pind peab olema selline, et ruumi eesmärgikohastes kasutustingimustes ei ole viimistlusjäljed häirivalt märgatavad. Vajadusel täpsustatakse lisanõuded Tellija ja töövõtja vahel enne tööde algust. Pahteldatud seina tasasus peab vastama ViimistlusRYL 2000 pt. 72.5 klass 1 Mõõtepikkus (mm) Suurim lubatud hälve (mm) Sein 2000 ±3 Lagi 2000 ±3 Lagi või sein teiste ehitise osadega piirnedes ±2 6. AKNAD JA VÄLISUKSED Hoone aknad on olemasolevad kolmekihilisest klaaspaketist ning akende soojusläbikandetegur ei ole üle 0,8 W/m²K. Hoone lõunaküljes olev maani aken asendus pilu kujuliseks aknaks. Akna täpsem kuju osad on ära näidatud akende spetsifikatsioonis. Hoonele on projekteeritud puitalumiiniumraamid. Aknaraami välisviimistlus on näidatud akende spetsifikatsioonis. 7. TULEOHUTUSNÕUDED Normdokumendid „Tuleohutuse seadus“ Siseministri 01.03.2021a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ Siseministri 22.01.2024a määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ Siseministri määrus nr 44 25.06.2023 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“ EVS 812-2:2014 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid“ EVS 812-2:2014/AC:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid“ EVS 812-3:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid“ EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ EVS 812-6:2012/A1:2013 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ EVS 812-6:2012/A2:2017 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ EVS 812-7:2018 „Ehitise tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“ Hoone katusekorruse väljaehitamisega lisandub hoonele lisaks garaazile ka spordihoone kasutusotstarve. Alumise korruse avatud pind on muudetud fuajeeks ning ülemisel korrusel on avatud pinnaga maadlussaal ja jõusaal ning pesuruumid. Hoone kasutusviisid VII kasutusviis (garaažid) IV kasutusviis (kogunemishooned) Hoone tulepüsivusklass Tulepüsivusklass - TP3 Embiant OÜ. Koostaja/Vastutav spetsialist: Lennart Korjus 11.03.2026 Harju maakond, Saue vald, Püha küla, Pere tee 1 garaaz/spordihoone eelprojekt. Töö nr. EMB2424 . 7/14 Kaugus lähimast hoonest Lähim hoone 13,9m kaugusel Põlemiskoormused alla 600MJ/m² Garaaz Põrandad D fl-s1, seinad ja lagi B-s1,d0 Siseseinte ja lagede pinnakihi süttivustundlikkuse- ja tulelevikuklass D-s2, d2 Välisseinte pinnakihi süttivustundlikkuse klass D-s2, d2 Välisseina soojustusmaterjal D, d0 Katusekatte klass Broof (t2-t4) Välisseinte pinnakihi süttivustundlikkuse klass D-s2, d2 Jaotus tuletõkkesektsioonideks, sektsioonide piirdekonstruktsioonide tulepüsivusklass: Garaaz koos sinna kuuluva abiruumiga moodustavad omaette tuletõkke sektsiooni EI-30 Evakuatsiooniteede ja –pääsude kirjeldus Evakuatsioon toimub läbi välisuste ja hädaväljapääs läbi akende. Suitsuärastus Suitsuärastus toimub käsitsi akende kaudu, ruumidesse paigaldada suitsuandurid ning autonoomsed vingugaasiandurid. Kaablite tuletundlikkus Dca-s2,d2,a2 Küttekolded Küttesüsteemid vastavalt normile EVS 812-3:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid. Hoone küttesüsteem on ära lahendatud õhk-vesi soojuspumbaga. Siseviimistluse, välisviimistluse ja tuulutusvahe nõutav minimaalne tundlikkuse klass D. Tuleohutusseadmed Hoone varustamine välise tulekustutusveega 10 l/s on tagatud Pere tee 6 asuvast tuletõrjevee mahutist läbi hüdrandi, kaugus kinistust ca 10m vt. asendiplaani. 8. HEAKORRASTUS Kinnistule näha ette 6 puu istutamine vastavalt detailplaneeringu nõudele Rajatakse betoontänavakivi kattega autosõidutee ja parkimiskohad autole hoovis. Hoovis rajatakse muru kasvupinnase paksusega vähemalt 150 mm. Kuritegevust ennetavate meetmetena nähakse ette elamu fassaadide ja sissepääsude valgustamise hoovivalgustitega. Ette on nähtud asukoht prügikastile. Olmejäätmete käiltlemine peab vastama Saue valla jäätmehoolduseeskirjas esitatud nõuetele. Krundi valdaja on kohustatud liituma olme- ja teiste jäätmete vedu korraldava jäätmekäitlejaga. Ehitusobjektilt väljuvate sõidukite rehvide puhastada. Kinnistu omanik või ehitusettevõtja peab tagama objektilt jäätmete, ehitusmaterjali, pori, tolmu jms kandumisel sõidu- ja kõnniteele või naaberkinnistule ning puhastama selle 1 tunni jooksul alates kandumisest. Embiant OÜ. Koostaja/Vastutav spetsialist: Lennart Korjus 11.03.2026 Harju maakond, Saue vald, Püha küla, Pere tee 1 garaaz/spordihoone eelprojekt. Töö nr. EMB2424 . 8/14 9. VEEVARUSTUS Normdokumendid - EVS 844:2022, Hoone veevärk. - EVS 921:2022, veevarustuse välisvõrk Projekti eesmärgid Käesoleva projektiga on antud ärihoone veevarustuse ja kanalisatsiooni osa eelprojekti mahus. Tehnosüsteemi kavandatav töö- ja kasutusiga on 20 aastat. Süsteemide kirjeldus Käesolevas töös on hoonele projekteeritud tarbevee varustussüsteem ja väline olmekanalisatsioonisüsteem. Veevarustus Hoone veetarbijad asuvad san. sõlmedes (WC-d, valamud, vann, duššid). Veevarustuse vooluhulgad Arvutuslik ööpäevane majandus-joogivee tarbevee vajadus - vooluhulk : Qd= 0,3 m3/d . Veevarustuse allikas Veevarustus toimub läbi rajatud puurkaevu vastavalt Balti Puurkaev OÜ töö nr. 5602. Veetorustik on rajatud De32 PE PN10 ning on ühendatud puurkaevuga. Soojavee süsteem Soe tarbevesi valmistatakse õhk-vesi soojuspumbaga. Sooja tarbevee temperatuur on 55°C. Torustikud ja armatuur Veesüsteemis kasutatavad materjalid, st torud, sulgemisarmatuurid, ühendusosad, tihendid jne. peavad omama Tervisekaitse Inspektsiooni ja Standardiameti vastavat sertifikaati või kasutusluba. Veetorud (PE, Uponor komposiittorud ja liitmikud) peavad vastama standardile EN12201 või ISO 4427. Veevarustusühendus hoonega, liitumispunktist veemõõdusõlmeni ehitada plastorust PELM ų32×2,96. Hoone alune torustik paigaldada PELM ų50×4,6 hülssi. Välistorustiku paigaldusel järgida RIL 77-2013 nõudeid. Tasanduskihi ja algtäite tihendusastmed ning kasutatud materjalide fraktsiooni valikul lähtuda RIL 77-2013 -st. Veetorustiku rajamissügavus peab olema vähemalt 1,8 m toru peale. Kasutatavate veetorude nimirõhk peab olema vähemalt PN10. Enne paigaldamist tuleb veenduda, et torudel ja liitmikel pole kahjustusi. Paigaldamise ajaks tuleb veetorude otsad kaitsekorkidega sulgeda, et vältida mustuse sissepääsu. Plasttorude ja detailide ühendamine toimub elekterkeevismuhvidega. Elekterkeevismuhvide keevitust võib teostada temperatuuridel -10°C...+45°C. Vihmase, lumise, külma ja kuuma ilma korral tuleb kasutada telki. Keevituskohas ei tohi toru ovaalsus olla suurem kui 1,5% toru välisdiameetrist. Polüetüleeni suure soojuspaisumise tõttu peab torustik olema paigaldatud küllaldase lõtvusega, et võimaldada kokkutõmbumist. Toru käändekohtades ei tohi olla sisselõikeühendusi. Toru ainutatakse külmalt..Väikseim lubatud painderaadius plasttorule: PE survetoru, PN10 De32 – min. painderaadius 1,28m. Hoonesisesed veetorud monteerida Unipipe komposiittorust. Veevarutuse torustik monteerida paralleelselt. Kõigi san. seademete täpne mark ja asukoht kooskõlastada enne paigaldamist tellijaga. Veetorude pöörded tuleb teostada võimalikult laugelt. Veetorude lahtised otsad tuleb sulgeda punniga, et vältida prahi sattumist torustikku. Torustike kinnitused peavad olema tsingitud terasest. Terase ja toru vahel peab olema kummitihend. Torustike seinapealsel paigaldusel võib kasutada ka kõvaplastist kinniteid. Sulgarmatuurina kasutada tsingikaokindlaid kitsenduseta kuulventiile. Kõik sulgseadmed peavad valmistajatehase poolt olema lubatud kasutada hapnikurikkale veele (joogiveele). Sulgseadmete minimaalne lubatud töösurve on 10 bar. Ühendustorustikud san. seadmetega monteeritakse süvistatult seintesse ning põrandasse. Seinasisesed/põrandasisesed veetorud paigaldada ∅25/∅28mm kaitsehülssi. Kõik san. seadmed ühendatakse läbi sulgemisearmatuuri. Torustike ühenduskohtadele san. seadmetega paigaldada sulgliitmikud. Torud kinnitatakse vastavalt tootjapoolsetele nõuetele ja ettekirjutustele. Kasutada metallist liitmikke, mis on valmistatud sama tootja poolt mis torugi. Torustike isolatsiooni materjalid ja paigaldus peavad vastama, kui projektis ei ole näidatud teisiti, LVI kaartidele 50-10344 ja 50-10345. Külmaveetorud isoleerida Ac22K (koorikisolatsioon s=30mm, kivivill, alumiiniumkate PV-AE ning aurutõke) ja soojaveetorud Aa22 (koorikisolatsioon s=40mm, kivivill, alumiiniumkate PV-AE). Kattekihina kasutada alumiiniumpaberit mis on tehases paigaldatud isolatsioonikihi peale (nähtamatud torud) või PVC (nähtav paigaldus) katet (PVC plastikust plaadid ja toru läbimõõdule vastavalt vormitud põlved). Külma- ja soojaveetorustike isoleerimiseks kasutatavad materjalid ja isolatsiooni kattematerjalid ei tohi “nõrgestada” hoone ruumide süttivtundlikkuse ja tuleleviku klassi, s.t. nad peavad vastama antud ruumi Embiant OÜ. Koostaja/Vastutav spetsialist: Lennart Korjus 11.03.2026 Harju maakond, Saue vald, Püha küla, Pere tee 1 garaaz/spordihoone eelprojekt. Töö nr. EMB2424 . 9/14 tulepüsivusklassile. Torustike paigaldusel arvestada torumaterjali soojuspaisumist, kasutades selle võimaldamiseks liugtugedega paigaldust. Paigaldustööde tegemisel järgida kõiki ohutusnõudeid. Torustik paigaldada enne viimistlustöid. Enne paigaldamist tuleb torud puhastada ja toru katkestamisel tekkinud krassid eemaldada nii, et toru lõikepind jääks igas kohas toru vabapinna suuruseks. Torustikes tuleb sobivatesse kohtadesse paigaldada lahtikäivad jätkud nii, et kõiki seadmeid, ventiile jms. saab eemaldada ilma torusid katkestamata. Torud ei tohi kokku puutuda söövitavate ainetega. Kinnituste vahekaugused peavad vastama kehtivatele normidele ja toru tootja soovitustele. Torud ja seadmed tuleb monteerida nii, et kahe isoleeritud toru või isolatsiooni vahele jääb vahe. Torude hoone konstruktsiooniosadest läbiminekud peavad olema teostatud nii, et need ei kahjustaks läbitavaid konstruktsioone ja ei vähendaks nende tulepüsivust. Niiskuseohtlikud läbiminekud näiteks vannitubades tuleb ehitada niiskuskindlad. Seintest ja põrandast läbiminekul ei või torud puutuda vahetult kokku konstruktsiooniga, selleks varustatakse läbiminemisavad kaitsehülsiga. Välisseinale on projekteeritud kastmiskraan. Kraani täpne asukoht kooskõlastada tellijaga enne paigaldust. Kasutada külmumiskindlat kastmiskraani nt. Oras 431420. Kastmiskraani paigaldamisel järgida tootja paigaldus- ja hooldusjuhendit. KANALISATSIOON Normdokumendid - EVS 846:2021, Hoone kanalisatsioon. - EVS 848:2013, Väliskanalisatsioonivõrk. Hoone olmereovee allikad asuvad san. sõlmedes (WC-d, valamud, duššid, trapid). Tehnosüsteemi kavandatav töö- ja kasutusiga on 20 aastat. Arvutuslik vooluhulk Arvutuslik ööpäevane olmereovee kogus - lubatud vooluhulk :: Qd= 0,5 m3/d. Kanalisatsiooni arvutus vooluhulk: Q a= 1,36 l/s Eelvool ja väliskanalisatsioon Reoveed on suunatud reoveemahutisse 10m³ Väliskanalisatsioonitorustik on rajatud PVC kanalisatsiooni täisseinalistest plasttorudest. Torude rõngasjäikuse (ringpinge) klass SN 8 (8 kN/m2). Torustikule on tehtud peenkillustikust fraktsiooniga 5-16mm alus paksusega 15cm. Kaeviku tagasitäide liiklusmaa-alal liivaga, mujal täitepinnas. Torustikud ja armatuur Hoone olmereoveed kanaliseeritakse läbi ühe väljaviigu krundile projekteeritud kanalisatsioonitorustikku. Hoone sisene reoveesüsteem on lahendatud õhustatud püstikute ja isevoolsete kogumistorudega. Kanalisatsioonitorustikud paigaldada põrandakonstruktsiooni ja põranda alla. Minimaalne põranda betoonkesta paksus toru peale 30mm. Sisemised kanalisatsioonitorud ehitada muhvidega plastkanalisatsioonitorudest näiteks UPONOR SN4 PP Ų32...75mm, UPONOR SN8 PP Ų110mm. Kanalisatsioonisüsteem varustada õhutuspüstikuga, läbiviik hoone katusest välisõhku min 0,7m ja otsa tuulutustoru. Kanalisatsioonitorustik paigaldada nii, et edaspidi oleks võimalik seda puhastada. Püstakutele paigaldada puhastusluuki (kõrgus põrandast 0,5m). Torude ühendamine tuleb teostada järgides kehtivaid norme ja toru tootja eeskirju. Põrandas olevad trapid peavad olema lihtsasti lahtivõetavad ja puhastatavad. Tehnilise ja vannitoa ruumidesse paigaldada veevaba haisulukuga trapid või trapi vesiluku asemele paigaldada haisuklapp n. Uponor Vieser-Stop 488566. Kanalisatsioonipüstaku kanalisatsioonitoru isoleerida kivivillast isolatsiooniga paksusega 50mm. Isolatsiooni tihedus min b=>100kg/m³. Kattekihina kasutada alumiiniumpaberit mis on tehases paigaldatud isolatsioonikihi peale. Sanitaartehnilised seadmed Tootevalik tuleb kooskõlastada tellijaga. Hoone san. tehnilised seadmed peavad olema komplektis armatuuriga, veelukuga ja kinnitusvahenditega. San. seadmed hankida soovitavalt ühelt firmalt. Sademeveekanalisatsioon Hoone katustelt ja platsidelt tulev sademevesi immutatakse pinnasesse. Embiant OÜ. Koostaja/Vastutav spetsialist: Lennart Korjus 11.03.2026 Harju maakond, Saue vald, Püha küla, Pere tee 1 garaaz/spordihoone eelprojekt. Töö nr. EMB2424 . 10/14 10. KÜTE Hoonesiseste tehnosüsteemide tööiga on 20 aastat vastavalt heale ehitustavale. Normdokumendid - EVS 812-3:2018, Ehitiste Tuleohutus, Osa 3: Küttesüsteemid. - EVS 844:2022, Hoonete kütte projekteerimine - EVS-EN 16798-1:2019 Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast. Hoone soojavarustus on olemasolev, õhk-vesi soojuspumba baasil, soojuspumba väline agregaat on valitud arvestades normatiivseid müra piirväärtuseid päeval kuni 50db ja öösel 40db. Hoone küte on lahendatud põrandaküttena, soojuskandjaks vesi. Põrandkütte torustikud grupeerida, segamissõlmed ehitada esikusse või vannitubadesse. Kollektorid paigaldada lahtiselt seinale, pesuruumi ja köögi ruumitermostaat panna koostööle põrandaanduriga. Kütte võimsused: 1 Küte 15 kW 2 Soe tarbevesi 20 kW Soojuskandja temperatuurid: 1 Küte primaarne 105/50°C; 2 Küte sekundaarne 70/40; 3 Põrandküte 45/40°C; 4 Soe tarbevesi 65/20°C. Torud. Küttemagistraalide ehitamisel kasutada vee-gaasi terastorusid. Uued kütte magistraal torud paigaldatakse hoones nähtavale, seinte peale. Süsteemi erinevad liinid tasakaalustada omavahel liiniseadeventiilidega, paigaldatakse sulgeventiilid ja tühjendusotsad.Konstruktsioonist (seintest ja põrandatest) läbiminekutel paigaldada komposiittorustikele hülsstoru. Põrandaküte ehitada Uponor Wirsbo põrandakütte torust (PE-Xa ų20x2,0) kasutades sama firma armatuuri. Jälgida tootja ettevõtte ettekirjutusi paigaldamisel. Läbiminekutes mahukahanemis-vuukidest kasutada hülssi. Niisketes ruumides paigaldada põrandküttetorud sammuga 200 mm, mujal 300 mm. Süsteemi kõrgematesse punktidesse (sh. põrandküttekollektorid) paigaldada automaatsed õhutusventiilid (n. “Flamco”). Tagada süsteemi tühjendus. Torud ja seadmed tuleb monteerida nii, et kahe isoleeritud toru või isolatsiooni ja konstruktsiooni vahele jääb vähemalt 40 mm. Torude isolatsioon. Isolatsiooni- ja kattematerjalid peavad vastama kehtivatele normidele ja eeskirjadele. Isolatsioonimaterjalidena kasutada klaasvilla- või kivivilla valmiselemente vastavalt torude ja kanalite isolatsiooni tootja soovitustele. Isolatsiooni ja kattekihi materjalide omadused peavad täitma tulekindluse nõudeid. 11. VENTILATSIOON Normdokumendid - EVS 812-2:2014, Ehitiste Tuleohutus, Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid. Arvutuslikud välisõhu parameetrid ventilatsiooni jaoks: talvel VAT= -25,5°C 80%RH; suvel +27 °C, 50% RH. Ventilatsiooni lahendus. Ventilatsiooni süsteemide arvestatav tööiga on 20 aastat. Hoonesse on ette nähtud mehhaaniline soojusvahetiga ventilatsioon V-1, seadmega mis paigutatakse abiruumi lae alla. Soojustagastusega ventilatsiooni kasutamine on soovitav energiasäästu tagamiseks, see võimaldab õige seadme puhul küttekulusid kokku hoida kuni 20%. Seadme efektiivseks tööks on vajalik tagada hoone õhupidavus vähendades õhulekke kohti. Selleks on mõistlik ehituse käigus peale avatäidete ja aurutõkke paigaldamist läbi viia rõhutestid lekkekohtade leidmiseks. Embiant OÜ. Koostaja/Vastutav spetsialist: Lennart Korjus 11.03.2026 Harju maakond, Saue vald, Püha küla, Pere tee 1 garaaz/spordihoone eelprojekt. Töö nr. EMB2424 . 11/14 Õhukanalid. Õhutorudeks kasutada tsingitud plekist valmistatud õhukanaleid, mis kinnitada selleks otstarbeks ettenähtud kinnitusdetailidega vajaliku tihedusega. Kinnituselemente ei tohi ühendada liikumatult. Käänakuteks, hargnemisteks ja läbimõõdu muutusteks kasutada spetsiaalseid tehases valmistatud toruosi. Ümartorud ühendada pop-neetidega. Õhutorustike tihedusklass on B ja puhtusklass P2. Õhukanalid paigaldada šahtidesse ja lae alla. Õhukanalite ja seadmete vahel tuleb kasutada elastseid (vibratsioonivabasid) vaheelemente. Seintest ja vahelagedest läbiminevad õhukanalid ei tohi olla vahetus kontaktis ehituskonstruktsioonidega. Isolatsioon. Õhukanalid isoleerida vastavalt situatsioonile, kas tuletõkke ja/või soojusisolatsiooniga. Soojusisolatsiooniks kasutada alumiiniumpaberiga pinnatud kivivilla võrkmatte tihedusega >35 kg/m3 (ACVM35 Paroc). Õhutorudeks kasutada tsingitud plekist valmistatud õhukanaleid, mis kinnitada selleks otstarbeks ettenähtud kinnitusdetailidega vajaliku tihedusega. Kinnituselemente ei tohi ühendada liikumatult. Käänakuteks, hargnemisteks ja läbimõõdu muutusteks kasutada spetsiaalseid tehases valmistatud toruosi. Ümartorud ühendada pop-neetidega. Õhutorustike tihedusklass on B ja puhtusklass P2. 12. ELEKTRIVARUSTUS Hoone elektrisüsteemide elueaks on arvestatud 20 aastat vastavalt heale ehitustavale. Normdokumendid. - EVS-EN 61140;2016 Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele. - EVS-HD 60364-4-41:2017 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest. - EVS-IEC 60364-4-42:2011 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-42: Kaitseviisid. Kaitse kuumustoime eest. - EVS-IEC 60364-4-43:2010 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-43: Kaitseviisid. - EVS-HD 60364-5-54:2011 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-54 - EVS-EN 50110-1:2013 Elektripaigaldiste käit. - EVS-HD 60364-7-714:2012 „Ehitiste elektripaigaldised. Osa 7. Nõuded elektripaigaldistele ja -paikadele. Osa 7-714. Välisvalgustuspaigaldised“. - EVS-EN 12464-2:2014. „Valgus ja valgustatus: töökohavalgustus. Osa 2. Välistöökohad“ Elektriühendus on teostatatud liitumiskilbist maakaabliga, vastavalt Elektrilevi OÜ liitumislepingule. Hoone vahekilp on abiruumis. Hoone elektripaigaldise tehnilised andmed: - Juhistikusüsteem TN–C–S - Pingesüsteem 400/230 V 50 Hz - Installeeritud võimsus Pi = 20 kW - Arvestuslik tarbimistegur k = 0,6 - Arvestuslik võimsus Pa = 12,0 kW - Eeldatav võimsustegur cos ϕ = 0,92 - Arvestuslik vool Ia = 15,9 A Tugevvool Elektrikilpon paigutatud abiruumi. Kilp komplekteeritakse pealülitiga ja väljuvad liinid 1- ja 3- faasiliste lühis- ja ülekoormuskaitsmetega varustatud automaatkaitselülititega. Kilpide kaitseaste vähemalt IP30C. Latistus ja aparatuur kilpides peab olema vastupidav ruutkeskmisele lühisvoolule vähemalt 6 kA. Hoonesisesed jõuseadmete, valgustuse ja pistikupesade toitevõrgu liinid ehitada plastisolatsiooniga vaskkaablitega. Hoonest väljapoole jääv juhtmestik peab olema UV-kiirguse ning ilmastikukindel. Kaablite installatsioon teostatakse varjatult hoone konstruktsioonides ja süvistatult seintes, tehnilistes ruumides pinnapealselt. Kasutada vastava paigaldusviisiga lüliteid, pistikupesi ja harutoose. Harutoosid peavad asuma nähtaval kohal ning peab olema tagatud nende teenindamise võimalus. Tugev- ja nõrkvoolukaablid paigaldada teineteisest eraldatuna. Pikematel rööpkulgemistel (üle 0,5 m) peab vahe olema min 200 mm. Valgustid komplekteerida ja paigaldada vastavalt sisekujunduse lahendusele. Valgustite tüüp, võimsus, kaitseaste, kaitseklass jm. parameetrid peavad vastama kasutuskoha tingimustele. Kasutatavad valgustid peavad olema heaks kiidetud müügiks Euroopa Liidu maades ning omama vastavusmärki (CE). Kasutatavad lahenduslampidega valgustid peavad olema kompenseeritud. Valgustite juhtimiseks kasutada lüliteid ning infrapuna-andureid, välisvalguse juhtimiseks hämaralülitit või programmeeritavat kella. Embiant OÜ. Koostaja/Vastutav spetsialist: Lennart Korjus 11.03.2026 Harju maakond, Saue vald, Püha küla, Pere tee 1 garaaz/spordihoone eelprojekt. Töö nr. EMB2424 . 12/14 Pistikute ja lülitite kaitseaste parameetrid peavad vastama kasutuskoha tingimustele, kuivades ruumides kaitseastmega IP20, tolmustes ja niisketes ruumides IP44. Seadmete paigalduskõrgused on alljärgnevad: pistikupesad 0,3 m põrandast lülitid 0.9 m põrandast lülitite ja pistikupesade kaugus akendest ja ustest min.15 cm, Ventilatsiooni agregaatide, küttesüsteemi ja veevarustuse seadmete juhtimine toimub vastavalt koostatavatele eriosade projektile. Kõikide süsteemide automaatika- ja reguleerimisseadmed, reguleerimise alakeskused, trafod, termostaadid, releed, kaablid jms. hangib KVV töövõtja, kes paigaldab, ühendab ja reguleerib seadmed. Elektritöövõtjale kuulub eelnimetatud seadmete vajalike toitejuhtmestike paigaldamine, ka peab elektritööde teostaja tegema automaatika töövõtjaga ja teiste töövõtjatega koostööd, et skeemide tunnused, markeeringud jne. oleksid vastavad. Nõrkvool Projekti nõrkvoolu osas antakse lahendus järgmistele eriosadele: arvuti- ja sidevõrk. Nõrkvoolu kaablid paigaldada varjatult hoone konstruktsioonides, ripplagede taga ning süvistatuna seintes, tehnilistes ruumides pinnapealselt. Tugevvoolukaablitega ühistele kaabliteedele paigaldamisel tuleb tugev- ja nõrkvoolu juhistikud paigaldada üksteisest eraldatud rühmadena. Lubatav minimaalne vahekaugus tugevvoolukaablitest ja torustikest rööpsel kulgemisel 50 mm. Kaablikaitsetorude kasutamisel paigaldada nõrkvoolukaablid eraldi torudesse. Erinevate tuletõkkesektsioonide vaheliste vaheseinte läbimisel peab tihenduse tulekindlusaste vastama seina tulekindlusastmele, kuid ei tohi olla väiksem kui 30 min. Ohutuse ja häirekindluse huvides tuleb kõikide seadmete metallkarkassid ja varjestused ühendada hoone potentsiaaliühtlustusseadmega (PE). Ehitada ühtne võrk telefoni- ja arvutiside jaoks, eristamine toimub ühenduskaablite kommuteerimisega tehnilisse ruumi paigaldatavas andmesidekapis. Sisemised jaotusseadmed (modem, ruuter jms.) paigaldada elektrikilbi nõrkvoolu ossa. Sidevõrgu pistikupesad paigaldada elektritoite pesade vahetusse lähedusse. Hoone side välisühendus lahendatakse vastavalt sideteenuse pakkuja poolt väljastatavatele tehnilistele tingimustele. Ühendus olemasoleva sidekanalisatsiooniga teostatakse lähimast sidekaevust. Hoonesse sisenev kaabel otsastada paigaldatavas andmesidekapis. 13. KESKKONNAKAITSE UUE HOONE RAJAMISEGA KAASNEVAD KESKKONNAMÕJUD Hoone ehitamisel ja kasutamisel tuleb järgida keskkonnasäästlikkuse põhimõtteid. Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine peab olema võimalikult keskkonnasäästlik, sealhulgas tuleb ehitamisel säästlikult kasutada loodusvarasid. Lähtuvalt Keskkonnaseadusest ja Keskkonnamõjude hindamise kriteeriumitest, ei kaasne projekteeritava hoone ekspluateerimisega ega ka kavandatavate ehitustöödega ümbritsevale keskkonnale reostusohtu. Katustelt tulev sadevesi juhitakse hoonest eemale ja immutatakse pinnasesse kinnistu piires ning reoveed suunatakse ühisvõrkudesse. Ehitusaegsed müratasemed ei tohi elamualadel ajavahemikul 21.00-07.00 ületada keskkonnaministri määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud II kategooria tööstusmüra normtaset. Täiendavalt tuleb tähelepanu pöörata sellele, et ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse samuti asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd on lubatud teha tööpäevadel kella 07.00-19.00. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed: Võimalikeks avariiolukordadeks alal võib olla rike või õnnetus kasutatava tehnikaga või tööõnnetus. Sellised avariiolukorrad on võimalikud igasugusel ehitamisel ning seega on need ennetatavad õigete töövõtetega. Selliste olukordade minimeerimiseks on oluline ehitusperioodil järgida üldisi ohutusnõudeid ning vajalikke eeskirju. Ehitusperioodil vastutab töövõtja keskkonnakaitse eest ehitusobjektil ja seda ümbritseval alal. Tulekahju ennetamiseks peavad ehitised olema varustatud nõuetele vastavate tulekustutusvahenditega. Ehitusaegne töö- ja liikluskorraldus peab välistama avariiolukordade tekkimise. Hoone kasutusperioodil on avariiolukordadeks torustike lekked ja ehitise tulekahju. Peale ehitustööde lõppu ehitusala heakorrastatakse. Iga ehitis peab olema kena, kestev, ohutu ja võimaldama teda kasutada sihtotstarbeliselt. Hoonet Embiant OÜ. Koostaja/Vastutav spetsialist: Lennart Korjus 11.03.2026 Harju maakond, Saue vald, Püha küla, Pere tee 1 garaaz/spordihoone eelprojekt. Töö nr. EMB2424 . 13/14 tuleb ekspluateerida ja hooldada viisil, et see ei kahjustaks konstruktsioonide püsivust. Hoone peab säilitama oma esteetilisuse ja hea väljanägemise kogu ekspluatatsiooni aja jooksul. Ehitusaegse valve tagab hoonestaja. Kavandatava tegevusega kaasnevad keskkonnamõjud: Katastriüksusele planeeritav ehitus- ja elutegevus on keskkonda mittehäiriv. Täiendavate keskkonnakaitse tingimuste rakendamine ei ole vajalik. Projekteeritav hoone on piisavalt keskkonnasõbralik ning kasutamisohutu. Hoone kasutajate poolt tajutav müra on tasemel, mis ei ohusta inimese elu ega tervist ning võimaldab rahuldavates tingimustes puhata. 14. JÄÄTMED Jäätmekäitlus tuleb lahendada vastavalt kehtivale ,,Jäätmeseadus1”-ele ja Saue valla jäätmehoolduseeskirjale Jäätmekäitluse üldnõuded: 1) Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest, eeskirjast ja teiste asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetest. 2) Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale. 3) Jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liikidest, hulgast ja päritolust ning jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ja jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale. 4) Jäätmevaldaja peab igas tegevuses vältima ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega. 5) Jäätmete kogumisel ja hoidmisel tuleb jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi jäätmemahutitesse või selleks ettenähtud kohta. 6) Nii liigiti kogutud kui segunenud jäätmed, mis ei ole kaetud jäätmekäitluslepingutega, tuleb viia tekkekohale võimalikult lähedal asuvasse tehnoloogiliselt sobivasse ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavasse jäätmekäitluskohta või anda need käitlemiseks üle selleks vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule. 7) Jäätmete käitlemine, sh põletamine, väljaspool selleks ettenähtud kohti ja viisidel on keelatud. Küttekolletes võib loata põletada ainult jäätmevaldaja enda tegevuses tekkinud immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või kartongi. 8) Üldkasutatavatesse kohtadesse (nt pargid, parklad, ühissõidukite peatused jms) paigutab jäätmemahutid Vallavalitsus või territooriumi haldaja. Kaupluste, söögikohtade ning teiste asutuste ja ettevõtete sissekäikude juures peab nende lahtioleku ajal olema prügikast, mille tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab territooriumi haldaja. 9) Jäätmete jätmine avalike kogumispunktide kõrvale ja nende lähedusse on keelatud. 10) Üldkasutatavatesse kohtadesse paigutatud liigiti kogutud jäätmete üleandmiseks mõeldud jäätmemahutitesse on lubatud panna ainult neid jäätmeliike, mis on jäätmemahutitel oleval infokleebistel või muul andmekandjal välja toodud. Jäätmekäitluse korraldamine Jäätmete nõuetekohast käitlemist erinevatel etappidel korraldab territooriumi haldaja. Kui jäätmetekitaja ja territooriumi haldaja on erinevad isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus jäätmekäitluses vastava lepinguga. Territooriumi haldaja on kohustatud teavitama elanikke ja oma töötajaid eeskirja nõuetest. Jäätmevaldaja peab kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks. Jäätmevaldaja ei tohi sõlmida jäätmekäitluslepingut ega anda jäätmeid üle isikule, kellel puudub vastav keskkonnakaitseluba. Objektilt jäätmete, ehitusmaterjali, pori, tolmu jms kandumisel sõidu- ja kõnniteele või naaberkinnistule tuleb puhastada 1 tunni jooksul alates kandumisest. Tolmlevad jäätmed tuleb kasta märjaks, lendlevad jäätmed tuleb ladustada ja transporitda kaetult, rehvidega tänavale kanduv pori ja muda tuleb pühkida kokku ning ladustada kinnistul, vajadusel tänav puhtaks pesta. Antud nõuete täitmise eest vastutab kinnistu omanik. Tekkivad jäätmed on valdavalt olmejäätmed ja ehitusjäätmed. Taaskasutatavad jäätmed tuleb koguda liigiti ning üle anda avalikesse kogumispunktidesse või teistesse nõuetekohastesse jäätmekäitluskohtadesse. Lisaks valla veebilehele on elanikele abiks ka Eesti tootjavastutusorganisatsioonide koostöös valminud kaardirakendus „Kuhu viia“ (https://kuhuviia.ee/). Peamised kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed on: akumulaatorid, mitmesugused õlijäätmed, elavhõbelambid, värvide, lakkide ja lahustite jäägid, vanad ravimid, taimekaitsevahendid, kraadiklaasid jms. Haljastujäätmed tuleb kottidest välja valada.Kui ehitamise käigus tekkivate jäätmete kogus on üle 10 m3, tuleb ehitise vastuvõtmiseksesitatavatele dokumentidele kohustuslikult lisada seletuskiri ning Vallavalitsuses kinnitatud õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. Embiant OÜ. Koostaja/Vastutav spetsialist: Lennart Korjus 11.03.2026 Harju maakond, Saue vald, Püha küla, Pere tee 1 garaaz/spordihoone eelprojekt. Töö nr. EMB2424 . 14/14 15. ENERGIATÕHUSUS Projekti koostamisel on arvestatud Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 01.09.2025 määrusega nr. 63 “ Hoone energiatõhususe miinimumnõuded”. Projekteeritav hoone vastab energiatõhususe miinimumnõuetele. Väiispiirete soojajuhtivus. Välissein 0,1 W/(m2K) Katuslagi 0,11 W/(m2K) Põrand pinnasel 0,12 W/(m2K) Aken 0,80 W/(m2K) Välisuks 1,0 W/(m2K) ÜLDISED NÕUDED VÄLISPIIRETELE: Hoonete välispiirded peavad olema pikaajaliselt õhkupidavad ja piisavalt soojustatud. Välispiirete keskmine lekkearv ei ületada üht kuupmeetrit tunnis välispiirde ruutmeetri kohta. Niiskuskonvektsiooni vältimiseks tehakse seina ja katuslae ühenduskohad, auru- õhutõkke jätkukohad õhkupidavateks. ÜLDISED NÕUDED TEHNOSÜSTEEMIDELE: Tehnosüsteemid tuleb projekteerida ja paigaldada nii et oleks tagatud nende pikaajaline ja efektiivne töötamine. Üleliigseid soojuskadusid tuleb vältida torustike ja soojussalvestite otstarbekohase soojustamisega. Hoonesse on planeeritud põrandaküttetorustikuga vesiküttesüsteem, mille soojusväljastus reguleerimine toimub segamissõlme temperatuuri regulaatori abil vastavalt välistemperatuurile. Ruumi temperatuuri täpne reguleerimine toimub põrandakütteringide elektriliste ajamitega ventiilide abil, mida juhitakse ruumi temperatuuri termostaatide abil. Embiant OÜ. Koostaja/Vastutav spetsialist: Lennart Korjus 11.03.2026 TINGMÄRGID KINNISTU PIIRID HOONESTUSALA N PROJEKTEERITUD HOONE OL.OLEV ASFALT KATE OL.OLEV BETOONKIVI KATE OL.OLEV BETOON KATE S HALJASTUS / MURU SISSEPÄÄS KINNISTULE/ HOONESSE OL. OLEV MADALPINGE KAABEL 4 OL. OLEV KANALIVÕRK 3 OL. OLEV VEETORUSTIK OL. OLEV SADEMEVEE TORUSTIK EKSPLIKATSIOON 1 PROJEKTEERITUD HOONE 2 OL.OLEV PUURKAEV 3 OL.OLEV FEKAALMAHUTI 10m3 4 PRÜGIKONTEINERI KOHT 15.17 1 ±0.00=35.25 TEHNILISED NÄITAJAD 1. KRUNDI PIND 3775.0 m 2 2 350.8 m 2 2. EHITISEALUNE PIND 3. MAAPEALSE OSA PIND 350.8 m 2 6.07 11.07 25.93 27.88 4. SULETUD NETOPIND 580.8 m 2 5. KÖETAV PIND 580.8 m 2 6. ABSOLUUTNE KÕRGUS 46.1 m 7. KÕRGUS 10.9 m ELEKTRI 8. PIKKUS 25.9 m LIITUMISKILP 9. LAIUS 15.2 m 10. MAHT 3060m3 11. TULEPÜSIVUSASTE TP3 12. PARKIMISKOHTI 9 TK. Tellija: RB Garage OÜ Töö nr: EMB2424 Embiant OÜ Leht: 01 Objekt: Ärihoone , Reg. nr. 16186202 , Pere tee 1 , Püha küla, MTR EEP004564 Staadium: EELPROJEKT Tel 53833299, Saue vald, Harjumaa [email protected] Joonis: Asendiplaan Mõõtkava: M 1:500 Arhitekt: L.Korjus Kuupäev: 11. märts 2026 volitatud arhitekt, tase 7 Saue Vallavalitsus Teie 12.03.2026 nr 536788 [email protected] Kütise tn 8 Meie 25.03.2026 nr 7.1-2/26/4244-2 76505, Harju maakond, Saue vald, Saue linn Pere tee 1 kinnistu ehitusloa eelnõu kooskõlastamine märkustega Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Harju maakonna Saue valla Püha küla Pere tee 1 kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 536788). Kinnistu (katastritunnus 72701:002:1251) asub riigitee nr 11192 Püha-Alliku tee (edaspidi riigitee) km 1,44-1,56 kaitsevööndis. Kinnistul kehtib Saue Vallavolikogu 10.10.2005 otsusega nr 093 kehtestatud Püha küla Pere- Kaarle 5 kinnistu detailplaneering (edaspidi planeering). Ehitusluba antakse garaaž/spordihoone (EHR kood 121434998) ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on Embiant OÜ koostatud „Pere tee 1 garaaž/spordihoone. Eelprojekt. Töö nr EMB2424“. Projekt on koostatud olemasoleva hoone katusekorruse väljaehitamiseks ning hoonele uue kasutusotstarbe lisamiseks. Lähtudes ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 70 lg 3 kooskõlastame ehitusloa eelnõu ning anname nõusoleku teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks, arvestades järgmist. 1. Oleme varasemalt kooskõlastanud ehitusloa eelnõu 14.03.2025 kirjaga nr 7.1-2/25/1497-2 mille kohaselt oli kinnistule kavandatud väikesemahuline (9-kohaline) parkla (vt joonis 1). Joonis 1. Väljavõte 14.03.2025 kirjaga nr 7.1-2/25/1497-2 kooskõlastatud projekti asendiplaanist Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 Sellest tulenevalt nõustusime lahendusega, kus sademevesi immutatakse kinnistu piires ning selle juhtimine teemaa-alale ja naaberkinnistutele on välistatud. 2. Menetluses oleva projekti asendiplaani kohaselt on lisaks esialgsele parklale kavandatud täiendavad asfaltkattega platsid, mille tulemusel suureneb oluliselt kattega pindade osakaal ning sellest tulenev sademevee hulk (vt joonis 2). Joonis 2. Väljavõte projekti asendiplaanist Projekti seletuskirjas on märgitud, et sademevesi immutatakse pinnasesse omal krundil. Suurenenud kattega alade tõttu tuleb sademevee ärajuhtimise lahenduse kavandamisel arvestada oluliselt suurema sademevee kogusega. 3. Teeomaniku seisukohast on oluline rõhutada, et vastavalt EhS § 72 lg 1 p 5 ja § 70 lg 2 p 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud veerežiimi muutmine ning tee ehitise ohustamine. Sademevee juhtimine riigitee alusele maale, sh teekraavidesse ja truupidesse, ei ole lubatud. Vältida tuleb tee muldkeha üleniiskumist ja uhtumist. Eeltoodust tulenevalt palume kinnistu omanikul arvestada sademevee lahenduse kavandamisel kinnistu eripära ning kattega pindade osakaaluga ning vajadusel rakendada sobivaid meetmeid sademevee immutamiseks ja/või kogumiseks omal krundil. Sademevesi tuleb lahendada nii, et see ei koormaks riigiteed ega sellega seotud rajatisi. Arvestades kinnistu suurust, on võimalik sademevee käitlus lahendada planeeringuala siseselt. Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega. 1. Materjalide veod korraldada olemasoleva juurdepääsutee kaudu riigitee km 1,437. 2. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele; vajadusel rakendada leevendavaid meetmeid (nt sõidukite puhastamine). 3. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks. 4. Kooskõlastus kehtib üksnes käesolevas menetluses (nr 536788) nimetatud ehitistele. Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja väljastamise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selle aja jooksul väljastatud, palume kaasata Transpordiamet uuesti menetlusse. 2 (3) Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jana Prost peaspetsialist planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus Lisad: - Lisa 1. 2424_EP_AR-3-01_seletuskiri - Lisa 2. 2424_EP_AR-4-01_asend Jana Prost 5792 4753, [email protected] 3 (3)
Allikas: Transpordiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel