SISUKORD
LÄHTEANDMED
Detailplaneering
Projekteerimistingimused
Geodeetiline alusplaan
I. SELETUSKIRI
1. ÜLDOSA lk. 2
2. ASENDIPLAANILINE LAHENDUS lk. 2
3. TEHNILISED NÄITAJAD lk. 3
4. ARHITEKTUURNE LAHENDUS lk. 3
5. TARINDI OSA, SISEVIIMISTLUS lk. 3
6. AKNAD JA VÄLISUKSED lk. 6
7. TULEOHUTUSNÕUDED lk. 6
8. HEAKORRASTUS lk. 7
9. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON lk. 8
10. KÜTE lk. 10
11. VENTILATSIOON lk. 10
12. ELEKTRIVARUSTUS lk. 11
13. KESKKONNA KAITSE lk. 12
14. JÄÄTMED lk. 13
15. ENERGIATÕHUSUS lk. 14
II. JOONISED:
1 – ASENDI PLAAN M 1:500
2 – 1. KORRUSE PLAAN M 1:100
3 – 2. KORRUSE PLAAN M 1:100
4 – KATUSE PLAAN M 1:100
5 – VAADE TELJEL C – A M 1:100
6 – VAADE TELJEL A – C M 1:100
7 – VAATED TELJEL 1– 3; 3 - 1 M 1:100
8 – LÕIGE A - A M 1:50
9 – AKENDE SPETSIFIKATSIOON M 1:50
10 – USTE SPETSIFIKATSIOON M 1:50
Harju maakond, Saue vald, Püha küla, Pere tee 1 garaaz/spordihoone eelprojekt. Töö nr. EMB2424 . 2/14
SELETUSKIRI
1. ÜLDOSA
Käesolev projekt on koostatud olemasoleva hoone katusekorruse väljaehitamiseks ning hoonele
uue kasutusotstarbe lisamiseks Harju maakonnas, Saue vallas, Püha külas, Pere tee 1,
72701:002:1251. Vastavalt Saue Vallavalitsuse tingimusele on vajalik püstitatud pööninguga
ühekordse hoone teise korruse väljaehitamisega seoses taodelda uus ehitusluba.
Projekti tellija: RB Garage OÜ
Krundi andmed: krundi kasutamise otstarve: Ärimaa 100%, krundi pindala: 3775,0m².
Vastavalt detailplaneeringule võib krundil paikneda 2 hoonet.
Projekti koostamisel on aluseks võetud:
• Pere-Kaarle 5 kinnistu detailplaneering, kehtestatud 10.10.2005a.
• Projekteerimistingimused nr. 904, koos Transpordiameti kirjaga nr nr 7.2-2/24/15425-2
• Ehitusseadustik
• Saue valla üldplaneering
• Majandus- ja taristuministri määrus nr 97 Nõuded ehitusprojektile 01.03.2021
• EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“
• EVS-EN 17037:2019 „Päevavalgus hoonetes“
• Siseministri määrus nr. 17, 01.03.2021 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“
• Siseministri määrus nr. 10 01.01.2023 "Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,
korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord"
• Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 01.09.2025 määrusa nr. 63
„Hoone energiatõhususe miinimumnõuded”
• Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“.
• Eesti standard EVS-EN 16798-1:2019 „Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa
1: Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks,
lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast. Moodul
M1-6“
Elektripaigaldise kasutusiga 30aastat –aluseks EVS-IEC 60364 „Ehitise elektripaigaldised”.
Hoonesiseste tehnosüsteemide arvestatav tööiga on 20 aastat.
Välistrasside arvestatav tööiga 20 aastat. Teede ja platside arvestatav tööiga on 10 aastat.
2. ASENDIPLAANILINE LAHENDUS
Olemasolev olukord: Ligipääs krundile toimub Pere teelt. Hoonel on toimivad vee-,
kanalisatsiooni- ning elektrivõrgu liitumised.
Plaanilahendus: Hoone paikneb risti tänavaga ning on 11m kaugusel krundi tänavapoolsest piirist
Vertikaalplaneering: Krundi vertikaal on olemsolev ning ei muudeta. Katustelt tulevad
sademeveed on kogutud kokku ning juhitud hoonest eemale immutatuna pinnasesse omal krundil
Teed ja platsid: Parkimine on ette nähtud omal krundil, milleks on hoone ees paiknev
betoonkiviplats 8 parkimiskohaga, lisaks on rajatud plats perspektiivse padeli väljaku rajamiseks.
Välispiire: Olemasolev metallvarbaed 1,5m kõrgune.
Haljastus ja heakord: Olemasolev
3. TEHNILISED NÄITAJAD
Ehitise tehnilised näitajad:
Ehitisealune pind: 350,8 m²
Hoone suletud netopind : 580,8m²
Mitteeluruumide pind : 580,8m²
Tehno pind : -
Köetav pind : 580,8m²
Absoluutne kõrgus 46,1m
Kõrgus 10,9m
Pikkus: 25,9m
Laius: 15,2m
Maht : 3060.0m³
Kasutusiga : 50a.
Korruselisus : 2
Embiant OÜ. Koostaja/Vastutav spetsialist: Lennart Korjus 11.03.2026
Harju maakond, Saue vald, Püha küla, Pere tee 1 garaaz/spordihoone eelprojekt. Töö nr. EMB2424 . 3/14
Detailplaneering Projekteeritud ärihoone
Ehitisealune pind 500,0m² 350,8 m²
Suletud brutopind 1500 m² 680 m²
Max korrulisus/ kõrgus 3/ 12m 2/ 10,9m
Katusekalle 0°- 45° 25°
4. ARHITEKTUURNE LAHENDUS
Hoone katusekorruse väljaehitamisega lisandub hoonele spordihoone kasutusotstarve. Alumise
korruse avatud pind on muudetud fuajeeks ning ülemisel korrusel on projekteeritud maadlussaal,
jõusaal ning pesuruumid.
Fassaadides muutus välisseinte pinnaviimistlus musta värvi krohviks ning sissepääsu kohal olev
varikatus muutus kaldkatuseks, katuseräästad terava lõpetusega.
5. TARINDI OSA
5.1 TEHNILISED LÄHTEANDMED
5.1.1. Hoone Kasutusiga / EVS-EN 1990:2002
Kasutusea kategooria - 4 (hooned ja muud sarnased kandekonstruktsioonid)
Kasutusiga - 50 aastat
5.1.2. Tagajärgede ja töökindlusklass
Tagajärgede klass CC2
Töökindlusklass RC2
5.1.3 Teostusklass ja järelevalvetase
Ehitusaegne järelevalve IL2 (tavaline järelevalve)
Teraskonstruktsioonid: kasutusklass SC1
tooteklass PC1
teostusklass EXC2
Betoonkonstruktsioonid: teostusklass EXC2
5.2. KOORMUSED
5.2.1 Omakaalukoormus
Ehitise omakaal arvutatakse nimimõõtmete ja mahukaalude normväärtuste alusel ja on
esindatud ühe normväärtusega. Vaheseinte omakaalu mõju määratakse ekvivalentse
ühtlaselt jaotatud koormusena ja see lisatakse kasuskoormusele.
5.2.2 Kasuskoormused
Embiant OÜ. Koostaja/Vastutav spetsialist: Lennart Korjus 11.03.2026
Harju maakond, Saue vald, Püha küla, Pere tee 1 garaaz/spordihoone eelprojekt. Töö nr. EMB2424 . 4/14
5.2.3 Lumekoormus
Maapinna lumekoormuse normsuurus qk=1,50 kN/m2
5.2.4. Tuulekoormus
Tuulekiiruse baasväärtus vref=21 m/s
Keskmine tuulerõhu baasväärtus qref=276 NN/m2
Maastikutüüp II
Hoone kõrgus z=11,0 m
Ebatasasustegur cr(11,0)=1,191
Asukoha tegur ce(11,0)=2,834
Tuulerõhu baasväärtus wc=981·cpe N/m2
5.2.5. Koormuste tähtsamad osavarutegurid / EVS-EN 1991:2002
Alalised koormused (ebasoodne mõju) γG=1,20
Muutuvad koormused (ebasoodne mõju) γQ=1,50
5.3. HOONE LÜHIKIRJELDUS
Hoone projekteeritakse vastavalt Eesti projekteerimisnormidele, eelnormidele ja standarditele.
Projekteerimisalas, kus vastavad Eesti dokumendid puuduvad või on mittetäielikud kasutatakse
kehtivaid Soome dokumente.
Hoone konstruktiivne ülesehitus jäi esialgsele kujule, muudatusena võib välja tuua katusefermi
kuju. Kandvad seinad on kergkruusa plokkidest ja täisbetoneeritud betoon-õõnesplokkidest.
Vahelagi on õõnespaneelidest kõrgusega 265 mm ning kohapeal valatavast
raudbetoonkonstruktsioonist.
Hoone katus on puitkonstruktsioonist.
5.3.1 Hoone kandekonstruktsioonide tulepüsivus / EVS 812-7:2008
Hoone kuulub tulepüsivusklassi TP3. Kandekonstruktsioonidele tulepüsivusaja nõudeid
ei esitata.
5.3.2 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded. Määrus nr 55 §12:
Piirde soojajuhtivus W/m2K
välisseinad 0,07...0,1
põrandad pinnasel 0,12
katuslagi 0,11
5.3.3 Piirete helipidavus / EVS 842:2003
Embiant OÜ. Koostaja/Vastutav spetsialist: Lennart Korjus 11.03.2026
Harju maakond, Saue vald, Püha küla, Pere tee 1 garaaz/spordihoone eelprojekt. Töö nr. EMB2424 . 5/14
5.4 EHITUSKONSTRUKTSIOONID
5.4.1 Taldmikud
Hoone kandekonstruktsioonid toetuvad lintvundamentidele.
Lintvundamendi taldmiku laiused on 600 mm, 800 mm ja 1000 mm. Lintvundamendid on
kõrgusega 250 mm ja 450 mm.
Tolerantsiklass (EVS-EN 13670:2010): klass 1.
Soklisein on vastavalt konstruktsioonitüübile VSO01.
5.4.5 Põrandad pinnasel
Põrandad pinnasel on vastavalt konstruktsioonitüüpidele PP01...PP02.
Raudbetoonplaadid eraldatakse kõigist vertikaal- ja horisontaalpindadest 10 mm laiuse
vuugiga. Vuuk moodustatakse vahtpolüstüreenist vuugilindiga ja pealispind vuugitakse elastse
vuugimastiksiga. Põrandaplaat jaotatakse mahukahanemis- ja töövuukidega osadeks külgede
suhtega 1:1...1:2, maksimaalsete mõõtudega 3x3 m. Vuukide samm määratakse koostöös
betoonitööde teostajaga vastavalt kasutatavale tehnoloogiale.
Betoonimistöödel, sarrusatamisel ja hüdroisolatsioonitöödel lähtuda TarindiRYL 2010 nõuetest.
Betoonpõrandad vastavalt BLY 5 2. klassi nõuetele.
Samuti järgida: EVS 1992-1-1 Raudbetoonkonstruktsioonid. Osa 1-1: Üld eeskirjad ja
hoonekonstruktsioonide projekteerimiseeskirjad,
BY 5 Betonilattioiden tuontomenetelmät,
BÜ 4 Betoonpinnad,
BY 31 Betonilattiat.
5.4.6 Siseseinad
Kandvad siseseinad on kergkruusa plokkidest (5 Mpa) paksusega 250 mm
vastavalt konstruktsioonitüüpidele SS01 ja SS02.
Mittekandvad siseseinad on kergkruusa plokkidest paksusega 200 mm vastavalt
konstruktsioonitüüpidele SS03 ja SS04.
Müüritöödel ja sarrustamisel juhinduda TarindiRYL 2010 nõuetest.
5.4.7 Välisseinad
Hoone välisseinad on kergkruusa plokkidest paksusega 250 mm vastavalt
konstruktsioonitüüpidele VS01...VS02 ja plaanil näidatud asukohtades täisbetoneeritud
betoonõõnesplokkidest 240 mm.
Müüritöödel ja sarrustamisel juhinduda TarindiRYL 2010 nõuetest.
5.4.8 Vahelagi
Hoone vahelagi on õõnespaneelidest 265 mm ja kohapeal valatavast raudbetoonplaadist 265 mm
vastavalt piirdekonstruktsioonidele VL01 ja VL02.
Põrandate hüdroisolatsioonitöödel juhinduda TarindiRYL 2010 nõuetest, mis käsitlevad
vahelaetüüpides kasutatud isolatsioonimaterjale ja nende aluskihte. Liitumisel külgnevate
konstruktsioonidega kasutada põhiisolatsiooni materjalile vastavaid tihendusmaterjale ja tooteid.
5.4.9 Katus
Hoone katus on puitkonstruktsioonist vastavalt konstruktsioonitüübile KL01.
Tööde teostamisel juhinduda TarindiRYL 2010 nõuetest.
5.4.10 Varikatus
Sissepääsu varikatus on kavandatud kohapeal valatavast raudbetoonplaadist vastavalt
piirdekonstruktsioonile KL02.
5.4.11 Sisetrepp
Sisetrepp on kavandatud puitkonstruktsioonist
Embiant OÜ. Koostaja/Vastutav spetsialist: Lennart Korjus 11.03.2026
Harju maakond, Saue vald, Püha küla, Pere tee 1 garaaz/spordihoone eelprojekt. Töö nr. EMB2424 . 6/14
5.4.12 Täiendavad tarindid ja kinnituselemendid
Täiendavad- ja arhitektuurilahendusest tulenevad teraskonstruktsioonid mis asuvad siseruumis,
vahelduva niiskuse tingimustes, kuuluvad EVS-EN ISO 12944-2 järgi keskkonnaklassi
C1. Sellele vastab tsinkimata teraspindade nõutav puhastusaste Sa 2½ EVS-EN ISO 12944-2
järgi. Väliskeskkonnas asetsevad terastarindid kuuluvad korrosioonikaitselt klassi C3. Värvkatete
võimalikud tüübid ja paksused on esitatud EVS-EN ISO 12944-5.
5.5 SISEVIIMISTLUS
Siseviimistlus teostatakse hiljem ehitustööde käigus vastavalt eriprojektile.
Siseruumide viimistlus peab vastama ViimistlusRYL2010 pt.101
Mõõtepikkus (mm) Suurim lubatud hälve (mm)
Sein 2000 ±3
Lagi 2000 ±3
Lagi või sein teiste ehitise osadega piirnedes ±2
Pahteldus. Pahteldatud pind peab olema selline, et ruumi eesmärgikohastes kasutustingimustes
ei ole viimistlusjäljed häirivalt märgatavad. Vajadusel täpsustatakse lisanõuded Tellija ja töövõtja
vahel enne tööde algust.
Pahteldatud seina tasasus peab vastama ViimistlusRYL 2000 pt. 72.5 klass 1
Mõõtepikkus (mm) Suurim lubatud hälve (mm)
Sein 2000 ±3
Lagi 2000 ±3
Lagi või sein teiste ehitise osadega piirnedes ±2
6. AKNAD JA VÄLISUKSED
Hoone aknad on olemasolevad kolmekihilisest klaaspaketist ning akende
soojusläbikandetegur ei ole üle 0,8 W/m²K. Hoone lõunaküljes olev maani aken asendus pilu
kujuliseks aknaks. Akna täpsem kuju osad on ära näidatud akende spetsifikatsioonis. Hoonele on
projekteeritud puitalumiiniumraamid. Aknaraami välisviimistlus on näidatud akende
spetsifikatsioonis.
7. TULEOHUTUSNÕUDED
Normdokumendid
„Tuleohutuse seadus“
Siseministri 01.03.2021a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“
Siseministri 22.01.2024a määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,
korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“
Siseministri määrus nr 44 25.06.2023 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende
valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“
EVS 812-2:2014 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid“
EVS 812-2:2014/AC:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid“
EVS 812-3:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid“
EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“
EVS 812-6:2012/A1:2013 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“
EVS 812-6:2012/A2:2017 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“
EVS 812-7:2018 „Ehitise tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“
EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“
Hoone katusekorruse väljaehitamisega lisandub hoonele lisaks garaazile ka spordihoone
kasutusotstarve. Alumise korruse avatud pind on muudetud fuajeeks ning ülemisel korrusel on
avatud pinnaga maadlussaal ja jõusaal ning pesuruumid.
Hoone kasutusviisid
VII kasutusviis (garaažid)
IV kasutusviis (kogunemishooned)
Hoone tulepüsivusklass
Tulepüsivusklass - TP3
Embiant OÜ. Koostaja/Vastutav spetsialist: Lennart Korjus 11.03.2026
Harju maakond, Saue vald, Püha küla, Pere tee 1 garaaz/spordihoone eelprojekt. Töö nr. EMB2424 . 7/14
Kaugus lähimast hoonest
Lähim hoone 13,9m kaugusel
Põlemiskoormused
alla 600MJ/m²
Garaaz
Põrandad D fl-s1, seinad ja lagi B-s1,d0
Siseseinte ja lagede pinnakihi süttivustundlikkuse- ja tulelevikuklass
D-s2, d2
Välisseinte pinnakihi süttivustundlikkuse klass
D-s2, d2
Välisseina soojustusmaterjal
D, d0
Katusekatte klass
Broof (t2-t4)
Välisseinte pinnakihi süttivustundlikkuse klass
D-s2, d2
Jaotus tuletõkkesektsioonideks, sektsioonide piirdekonstruktsioonide tulepüsivusklass:
Garaaz koos sinna kuuluva abiruumiga moodustavad omaette tuletõkke sektsiooni EI-30
Evakuatsiooniteede ja –pääsude kirjeldus
Evakuatsioon toimub läbi välisuste ja hädaväljapääs läbi akende.
Suitsuärastus
Suitsuärastus toimub käsitsi akende kaudu, ruumidesse paigaldada suitsuandurid ning
autonoomsed vingugaasiandurid.
Kaablite tuletundlikkus
Dca-s2,d2,a2
Küttekolded
Küttesüsteemid vastavalt normile EVS 812-3:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid.
Hoone küttesüsteem on ära lahendatud õhk-vesi soojuspumbaga.
Siseviimistluse, välisviimistluse ja tuulutusvahe nõutav minimaalne tundlikkuse klass D.
Tuleohutusseadmed
Hoone varustamine välise tulekustutusveega 10 l/s on tagatud Pere tee 6 asuvast tuletõrjevee
mahutist läbi hüdrandi, kaugus kinistust ca 10m vt. asendiplaani.
8. HEAKORRASTUS
Kinnistule näha ette 6 puu istutamine vastavalt detailplaneeringu nõudele Rajatakse
betoontänavakivi kattega autosõidutee ja parkimiskohad autole hoovis. Hoovis rajatakse muru
kasvupinnase paksusega vähemalt 150 mm. Kuritegevust ennetavate meetmetena nähakse ette
elamu fassaadide ja sissepääsude valgustamise hoovivalgustitega.
Ette on nähtud asukoht prügikastile. Olmejäätmete käiltlemine peab vastama Saue valla
jäätmehoolduseeskirjas esitatud nõuetele. Krundi valdaja on kohustatud liituma olme- ja teiste
jäätmete vedu korraldava jäätmekäitlejaga.
Ehitusobjektilt väljuvate sõidukite rehvide puhastada. Kinnistu omanik või ehitusettevõtja peab
tagama objektilt jäätmete, ehitusmaterjali, pori, tolmu jms kandumisel sõidu- ja kõnniteele või
naaberkinnistule ning puhastama selle 1 tunni jooksul alates kandumisest.
Embiant OÜ. Koostaja/Vastutav spetsialist: Lennart Korjus 11.03.2026
Harju maakond, Saue vald, Püha küla, Pere tee 1 garaaz/spordihoone eelprojekt. Töö nr. EMB2424 . 8/14
9. VEEVARUSTUS
Normdokumendid
- EVS 844:2022, Hoone veevärk.
- EVS 921:2022, veevarustuse välisvõrk
Projekti eesmärgid
Käesoleva projektiga on antud ärihoone veevarustuse ja kanalisatsiooni osa eelprojekti mahus.
Tehnosüsteemi kavandatav töö- ja kasutusiga on 20 aastat.
Süsteemide kirjeldus
Käesolevas töös on hoonele projekteeritud tarbevee varustussüsteem ja väline
olmekanalisatsioonisüsteem.
Veevarustus
Hoone veetarbijad asuvad san. sõlmedes (WC-d, valamud, vann, duššid).
Veevarustuse vooluhulgad
Arvutuslik ööpäevane majandus-joogivee tarbevee vajadus - vooluhulk :
Qd= 0,3 m3/d .
Veevarustuse allikas
Veevarustus toimub läbi rajatud puurkaevu vastavalt Balti Puurkaev OÜ töö nr. 5602.
Veetorustik on rajatud De32 PE PN10 ning on ühendatud puurkaevuga.
Soojavee süsteem
Soe tarbevesi valmistatakse õhk-vesi soojuspumbaga. Sooja tarbevee temperatuur on 55°C.
Torustikud ja armatuur
Veesüsteemis kasutatavad materjalid, st torud, sulgemisarmatuurid, ühendusosad, tihendid jne.
peavad omama Tervisekaitse Inspektsiooni ja Standardiameti vastavat sertifikaati või
kasutusluba. Veetorud (PE, Uponor komposiittorud ja liitmikud) peavad vastama standardile
EN12201 või ISO 4427. Veevarustusühendus hoonega, liitumispunktist veemõõdusõlmeni
ehitada plastorust PELM ų32×2,96. Hoone alune torustik paigaldada PELM ų50×4,6 hülssi.
Välistorustiku paigaldusel järgida RIL 77-2013 nõudeid. Tasanduskihi ja algtäite tihendusastmed
ning kasutatud materjalide fraktsiooni valikul lähtuda RIL 77-2013 -st. Veetorustiku
rajamissügavus peab olema vähemalt 1,8 m toru peale. Kasutatavate veetorude nimirõhk peab
olema vähemalt PN10. Enne paigaldamist tuleb veenduda, et torudel ja liitmikel pole kahjustusi.
Paigaldamise ajaks tuleb veetorude otsad kaitsekorkidega sulgeda, et vältida mustuse
sissepääsu. Plasttorude ja detailide ühendamine toimub elekterkeevismuhvidega.
Elekterkeevismuhvide keevitust võib teostada temperatuuridel -10°C...+45°C. Vihmase, lumise,
külma ja kuuma ilma korral tuleb kasutada telki. Keevituskohas ei tohi toru ovaalsus olla suurem
kui 1,5% toru välisdiameetrist. Polüetüleeni suure soojuspaisumise tõttu peab torustik olema
paigaldatud küllaldase lõtvusega, et võimaldada kokkutõmbumist. Toru käändekohtades ei tohi
olla sisselõikeühendusi. Toru ainutatakse külmalt..Väikseim lubatud painderaadius plasttorule: PE
survetoru, PN10 De32 – min. painderaadius 1,28m. Hoonesisesed veetorud monteerida Unipipe
komposiittorust. Veevarutuse torustik monteerida paralleelselt. Kõigi san. seademete täpne mark
ja asukoht kooskõlastada enne paigaldamist tellijaga. Veetorude pöörded tuleb teostada
võimalikult laugelt. Veetorude lahtised otsad tuleb sulgeda punniga, et vältida prahi sattumist
torustikku. Torustike kinnitused peavad olema tsingitud terasest. Terase ja toru vahel peab olema
kummitihend. Torustike seinapealsel paigaldusel võib kasutada ka kõvaplastist kinniteid.
Sulgarmatuurina kasutada tsingikaokindlaid kitsenduseta kuulventiile. Kõik sulgseadmed peavad
valmistajatehase poolt olema lubatud kasutada hapnikurikkale veele (joogiveele). Sulgseadmete
minimaalne lubatud töösurve on 10 bar. Ühendustorustikud san. seadmetega monteeritakse
süvistatult seintesse ning põrandasse. Seinasisesed/põrandasisesed veetorud paigaldada
∅25/∅28mm kaitsehülssi.
Kõik san. seadmed ühendatakse läbi sulgemisearmatuuri. Torustike ühenduskohtadele san.
seadmetega paigaldada sulgliitmikud. Torud kinnitatakse vastavalt tootjapoolsetele nõuetele ja
ettekirjutustele. Kasutada metallist liitmikke, mis on valmistatud sama tootja poolt mis torugi.
Torustike isolatsiooni materjalid ja paigaldus peavad vastama, kui projektis ei ole näidatud teisiti,
LVI kaartidele 50-10344 ja 50-10345. Külmaveetorud isoleerida Ac22K (koorikisolatsioon
s=30mm, kivivill, alumiiniumkate PV-AE ning aurutõke) ja soojaveetorud Aa22 (koorikisolatsioon
s=40mm, kivivill, alumiiniumkate PV-AE). Kattekihina kasutada alumiiniumpaberit mis on tehases
paigaldatud isolatsioonikihi peale (nähtamatud torud) või PVC (nähtav paigaldus) katet (PVC
plastikust plaadid ja toru läbimõõdule vastavalt vormitud põlved). Külma- ja soojaveetorustike
isoleerimiseks kasutatavad materjalid ja isolatsiooni kattematerjalid ei tohi “nõrgestada” hoone
ruumide süttivtundlikkuse ja tuleleviku klassi, s.t. nad peavad vastama antud ruumi
Embiant OÜ. Koostaja/Vastutav spetsialist: Lennart Korjus 11.03.2026
Harju maakond, Saue vald, Püha küla, Pere tee 1 garaaz/spordihoone eelprojekt. Töö nr. EMB2424 . 9/14
tulepüsivusklassile. Torustike paigaldusel arvestada torumaterjali soojuspaisumist, kasutades
selle võimaldamiseks liugtugedega paigaldust.
Paigaldustööde tegemisel järgida kõiki ohutusnõudeid. Torustik paigaldada enne viimistlustöid.
Enne paigaldamist tuleb torud puhastada ja toru katkestamisel tekkinud krassid eemaldada nii, et
toru lõikepind jääks igas kohas toru vabapinna suuruseks. Torustikes tuleb sobivatesse
kohtadesse paigaldada lahtikäivad jätkud nii, et kõiki seadmeid, ventiile jms. saab eemaldada
ilma torusid katkestamata. Torud ei tohi kokku puutuda söövitavate ainetega. Kinnituste
vahekaugused peavad vastama kehtivatele normidele ja toru tootja soovitustele. Torud ja
seadmed tuleb monteerida nii, et kahe isoleeritud toru või isolatsiooni vahele jääb vahe. Torude
hoone konstruktsiooniosadest läbiminekud peavad olema teostatud nii, et need ei kahjustaks
läbitavaid konstruktsioone ja ei vähendaks nende tulepüsivust. Niiskuseohtlikud läbiminekud
näiteks vannitubades tuleb ehitada niiskuskindlad.
Seintest ja põrandast läbiminekul ei või torud puutuda vahetult kokku konstruktsiooniga, selleks
varustatakse läbiminemisavad kaitsehülsiga. Välisseinale on projekteeritud kastmiskraan. Kraani
täpne asukoht kooskõlastada tellijaga enne paigaldust. Kasutada külmumiskindlat kastmiskraani
nt. Oras 431420. Kastmiskraani paigaldamisel järgida tootja paigaldus- ja hooldusjuhendit.
KANALISATSIOON
Normdokumendid
- EVS 846:2021, Hoone kanalisatsioon.
- EVS 848:2013, Väliskanalisatsioonivõrk.
Hoone olmereovee allikad asuvad san. sõlmedes (WC-d, valamud, duššid, trapid).
Tehnosüsteemi kavandatav töö- ja kasutusiga on 20 aastat.
Arvutuslik vooluhulk
Arvutuslik ööpäevane olmereovee kogus - lubatud vooluhulk :: Qd= 0,5 m3/d.
Kanalisatsiooni arvutus vooluhulk: Q a= 1,36 l/s
Eelvool ja väliskanalisatsioon
Reoveed on suunatud reoveemahutisse 10m³
Väliskanalisatsioonitorustik on rajatud PVC kanalisatsiooni täisseinalistest plasttorudest. Torude
rõngasjäikuse (ringpinge) klass SN 8 (8 kN/m2).
Torustikule on tehtud peenkillustikust fraktsiooniga 5-16mm alus paksusega 15cm. Kaeviku
tagasitäide liiklusmaa-alal liivaga, mujal täitepinnas.
Torustikud ja armatuur
Hoone olmereoveed kanaliseeritakse läbi ühe väljaviigu krundile projekteeritud
kanalisatsioonitorustikku. Hoone sisene reoveesüsteem on lahendatud õhustatud püstikute ja
isevoolsete kogumistorudega. Kanalisatsioonitorustikud paigaldada põrandakonstruktsiooni ja
põranda alla. Minimaalne põranda betoonkesta paksus toru peale 30mm. Sisemised
kanalisatsioonitorud ehitada muhvidega plastkanalisatsioonitorudest näiteks UPONOR SN4 PP
Ų32...75mm, UPONOR SN8 PP Ų110mm. Kanalisatsioonisüsteem varustada õhutuspüstikuga,
läbiviik hoone katusest välisõhku min 0,7m ja otsa tuulutustoru. Kanalisatsioonitorustik
paigaldada nii, et edaspidi oleks võimalik seda puhastada. Püstakutele paigaldada puhastusluuki
(kõrgus põrandast 0,5m). Torude ühendamine tuleb teostada järgides kehtivaid norme ja toru
tootja eeskirju. Põrandas olevad trapid peavad olema lihtsasti lahtivõetavad ja puhastatavad.
Tehnilise ja vannitoa ruumidesse paigaldada veevaba haisulukuga trapid või trapi vesiluku
asemele paigaldada haisuklapp n. Uponor Vieser-Stop 488566. Kanalisatsioonipüstaku
kanalisatsioonitoru isoleerida kivivillast isolatsiooniga paksusega 50mm. Isolatsiooni tihedus min
b=>100kg/m³. Kattekihina kasutada alumiiniumpaberit mis on tehases paigaldatud isolatsioonikihi
peale.
Sanitaartehnilised seadmed
Tootevalik tuleb kooskõlastada tellijaga. Hoone san. tehnilised seadmed peavad olema
komplektis armatuuriga, veelukuga ja kinnitusvahenditega. San. seadmed hankida soovitavalt
ühelt firmalt.
Sademeveekanalisatsioon
Hoone katustelt ja platsidelt tulev sademevesi immutatakse pinnasesse.
Embiant OÜ. Koostaja/Vastutav spetsialist: Lennart Korjus 11.03.2026
Harju maakond, Saue vald, Püha küla, Pere tee 1 garaaz/spordihoone eelprojekt. Töö nr. EMB2424 . 10/14
10. KÜTE
Hoonesiseste tehnosüsteemide tööiga on 20 aastat vastavalt heale ehitustavale.
Normdokumendid
- EVS 812-3:2018, Ehitiste Tuleohutus, Osa 3: Küttesüsteemid.
- EVS 844:2022, Hoonete kütte projekteerimine
- EVS-EN 16798-1:2019 Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe
projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest,
valgustusest ja akustikast.
Hoone soojavarustus on olemasolev, õhk-vesi soojuspumba baasil, soojuspumba väline
agregaat on valitud arvestades normatiivseid müra piirväärtuseid päeval kuni 50db ja öösel 40db.
Hoone küte on lahendatud põrandaküttena, soojuskandjaks vesi. Põrandkütte torustikud
grupeerida, segamissõlmed ehitada esikusse või vannitubadesse. Kollektorid paigaldada lahtiselt
seinale, pesuruumi ja köögi ruumitermostaat panna koostööle põrandaanduriga.
Kütte võimsused:
1 Küte 15 kW
2 Soe tarbevesi 20 kW
Soojuskandja temperatuurid:
1 Küte primaarne 105/50°C;
2 Küte sekundaarne 70/40;
3 Põrandküte 45/40°C;
4 Soe tarbevesi 65/20°C.
Torud.
Küttemagistraalide ehitamisel kasutada vee-gaasi terastorusid. Uued kütte magistraal torud
paigaldatakse hoones nähtavale, seinte peale. Süsteemi erinevad liinid tasakaalustada omavahel
liiniseadeventiilidega, paigaldatakse sulgeventiilid ja tühjendusotsad.Konstruktsioonist (seintest ja
põrandatest) läbiminekutel paigaldada komposiittorustikele hülsstoru.
Põrandaküte ehitada Uponor Wirsbo põrandakütte torust (PE-Xa ų20x2,0) kasutades
sama firma armatuuri. Jälgida tootja ettevõtte ettekirjutusi paigaldamisel. Läbiminekutes
mahukahanemis-vuukidest kasutada hülssi. Niisketes ruumides paigaldada põrandküttetorud
sammuga 200 mm, mujal 300 mm. Süsteemi kõrgematesse punktidesse (sh.
põrandküttekollektorid) paigaldada automaatsed õhutusventiilid (n. “Flamco”). Tagada süsteemi
tühjendus. Torud ja seadmed tuleb monteerida nii, et kahe isoleeritud toru või isolatsiooni ja
konstruktsiooni vahele jääb vähemalt 40 mm.
Torude isolatsioon.
Isolatsiooni- ja kattematerjalid peavad vastama kehtivatele normidele ja eeskirjadele.
Isolatsioonimaterjalidena kasutada klaasvilla- või kivivilla valmiselemente vastavalt
torude ja kanalite isolatsiooni tootja soovitustele. Isolatsiooni ja kattekihi materjalide omadused
peavad täitma tulekindluse nõudeid.
11. VENTILATSIOON
Normdokumendid
- EVS 812-2:2014, Ehitiste Tuleohutus, Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid.
Arvutuslikud välisõhu parameetrid ventilatsiooni jaoks:
talvel VAT= -25,5°C 80%RH;
suvel +27 °C, 50% RH.
Ventilatsiooni lahendus.
Ventilatsiooni süsteemide arvestatav tööiga on 20 aastat.
Hoonesse on ette nähtud mehhaaniline soojusvahetiga ventilatsioon V-1, seadmega
mis paigutatakse abiruumi lae alla. Soojustagastusega
ventilatsiooni kasutamine on soovitav energiasäästu tagamiseks, see võimaldab õige
seadme puhul küttekulusid kokku hoida kuni 20%. Seadme efektiivseks tööks on vajalik
tagada hoone õhupidavus vähendades õhulekke kohti. Selleks on mõistlik ehituse
käigus peale avatäidete ja aurutõkke paigaldamist läbi viia rõhutestid lekkekohtade
leidmiseks.
Embiant OÜ. Koostaja/Vastutav spetsialist: Lennart Korjus 11.03.2026
Harju maakond, Saue vald, Püha küla, Pere tee 1 garaaz/spordihoone eelprojekt. Töö nr. EMB2424 . 11/14
Õhukanalid.
Õhutorudeks kasutada tsingitud plekist valmistatud õhukanaleid, mis kinnitada selleks
otstarbeks ettenähtud kinnitusdetailidega vajaliku tihedusega. Kinnituselemente ei tohi
ühendada liikumatult. Käänakuteks, hargnemisteks ja läbimõõdu muutusteks kasutada
spetsiaalseid tehases valmistatud toruosi. Ümartorud ühendada pop-neetidega.
Õhutorustike tihedusklass on B ja puhtusklass P2.
Õhukanalid paigaldada šahtidesse ja lae alla. Õhukanalite ja seadmete vahel tuleb kasutada
elastseid (vibratsioonivabasid) vaheelemente. Seintest ja vahelagedest läbiminevad
õhukanalid ei tohi olla vahetus kontaktis ehituskonstruktsioonidega.
Isolatsioon.
Õhukanalid isoleerida vastavalt situatsioonile, kas tuletõkke ja/või soojusisolatsiooniga.
Soojusisolatsiooniks kasutada alumiiniumpaberiga pinnatud kivivilla võrkmatte
tihedusega >35 kg/m3 (ACVM35 Paroc).
Õhutorudeks kasutada tsingitud plekist valmistatud õhukanaleid, mis kinnitada selleks
otstarbeks ettenähtud kinnitusdetailidega vajaliku tihedusega. Kinnituselemente ei tohi
ühendada liikumatult. Käänakuteks, hargnemisteks ja läbimõõdu muutusteks kasutada
spetsiaalseid tehases valmistatud toruosi. Ümartorud ühendada pop-neetidega.
Õhutorustike tihedusklass on B ja puhtusklass P2.
12. ELEKTRIVARUSTUS
Hoone elektrisüsteemide elueaks on arvestatud 20 aastat vastavalt heale ehitustavale.
Normdokumendid.
- EVS-EN 61140;2016 Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele.
- EVS-HD 60364-4-41:2017 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid.
Kaitse elektrilöögi eest.
- EVS-IEC 60364-4-42:2011 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-42: Kaitseviisid. Kaitse
kuumustoime eest.
- EVS-IEC 60364-4-43:2010 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-43: Kaitseviisid.
- EVS-HD 60364-5-54:2011 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-54
- EVS-EN 50110-1:2013 Elektripaigaldiste käit.
- EVS-HD 60364-7-714:2012 „Ehitiste elektripaigaldised. Osa 7. Nõuded elektripaigaldistele
ja -paikadele. Osa 7-714. Välisvalgustuspaigaldised“.
- EVS-EN 12464-2:2014. „Valgus ja valgustatus: töökohavalgustus. Osa 2. Välistöökohad“
Elektriühendus on teostatatud liitumiskilbist maakaabliga, vastavalt Elektrilevi OÜ
liitumislepingule. Hoone vahekilp on abiruumis.
Hoone elektripaigaldise tehnilised andmed:
- Juhistikusüsteem TN–C–S
- Pingesüsteem 400/230 V 50 Hz
- Installeeritud võimsus Pi = 20 kW
- Arvestuslik tarbimistegur k = 0,6
- Arvestuslik võimsus Pa = 12,0 kW
- Eeldatav võimsustegur cos ϕ = 0,92
- Arvestuslik vool Ia = 15,9 A
Tugevvool
Elektrikilpon paigutatud abiruumi. Kilp komplekteeritakse pealülitiga ja väljuvad liinid 1- ja 3-
faasiliste lühis- ja ülekoormuskaitsmetega varustatud automaatkaitselülititega.
Kilpide kaitseaste vähemalt IP30C. Latistus ja aparatuur kilpides peab
olema vastupidav ruutkeskmisele lühisvoolule vähemalt 6 kA. Hoonesisesed jõuseadmete,
valgustuse ja pistikupesade toitevõrgu liinid ehitada plastisolatsiooniga vaskkaablitega. Hoonest
väljapoole jääv juhtmestik peab olema UV-kiirguse ning ilmastikukindel. Kaablite installatsioon
teostatakse varjatult hoone konstruktsioonides ja süvistatult seintes, tehnilistes ruumides
pinnapealselt. Kasutada vastava paigaldusviisiga lüliteid, pistikupesi ja harutoose. Harutoosid
peavad asuma nähtaval kohal ning peab olema tagatud nende teenindamise võimalus. Tugev- ja
nõrkvoolukaablid paigaldada teineteisest eraldatuna. Pikematel rööpkulgemistel (üle 0,5 m) peab
vahe olema min 200 mm.
Valgustid komplekteerida ja paigaldada vastavalt sisekujunduse lahendusele. Valgustite tüüp,
võimsus, kaitseaste, kaitseklass jm. parameetrid peavad vastama kasutuskoha tingimustele.
Kasutatavad valgustid peavad olema heaks kiidetud müügiks Euroopa Liidu maades ning omama
vastavusmärki (CE). Kasutatavad lahenduslampidega valgustid peavad olema kompenseeritud.
Valgustite juhtimiseks kasutada lüliteid ning infrapuna-andureid, välisvalguse juhtimiseks
hämaralülitit või programmeeritavat kella.
Embiant OÜ. Koostaja/Vastutav spetsialist: Lennart Korjus 11.03.2026
Harju maakond, Saue vald, Püha küla, Pere tee 1 garaaz/spordihoone eelprojekt. Töö nr. EMB2424 . 12/14
Pistikute ja lülitite kaitseaste parameetrid peavad vastama kasutuskoha tingimustele,
kuivades ruumides kaitseastmega IP20, tolmustes ja niisketes ruumides IP44.
Seadmete paigalduskõrgused on alljärgnevad:
pistikupesad 0,3 m põrandast
lülitid 0.9 m põrandast
lülitite ja pistikupesade kaugus akendest ja ustest min.15 cm,
Ventilatsiooni agregaatide, küttesüsteemi ja veevarustuse seadmete juhtimine toimub vastavalt
koostatavatele eriosade projektile. Kõikide süsteemide automaatika- ja reguleerimisseadmed,
reguleerimise alakeskused, trafod, termostaadid, releed, kaablid jms. hangib KVV töövõtja, kes
paigaldab, ühendab ja reguleerib seadmed. Elektritöövõtjale kuulub eelnimetatud seadmete
vajalike toitejuhtmestike paigaldamine, ka peab elektritööde teostaja tegema automaatika
töövõtjaga ja teiste töövõtjatega koostööd, et skeemide tunnused, markeeringud jne. oleksid
vastavad.
Nõrkvool
Projekti nõrkvoolu osas antakse lahendus järgmistele eriosadele: arvuti- ja sidevõrk.
Nõrkvoolu kaablid paigaldada varjatult hoone konstruktsioonides, ripplagede taga ning
süvistatuna seintes, tehnilistes ruumides pinnapealselt. Tugevvoolukaablitega ühistele
kaabliteedele paigaldamisel tuleb tugev- ja nõrkvoolu juhistikud paigaldada üksteisest eraldatud
rühmadena. Lubatav minimaalne vahekaugus tugevvoolukaablitest ja torustikest rööpsel
kulgemisel 50 mm. Kaablikaitsetorude kasutamisel paigaldada nõrkvoolukaablid eraldi torudesse.
Erinevate tuletõkkesektsioonide vaheliste vaheseinte läbimisel peab tihenduse tulekindlusaste
vastama seina tulekindlusastmele, kuid ei tohi olla väiksem kui 30 min. Ohutuse ja häirekindluse
huvides tuleb kõikide seadmete metallkarkassid ja varjestused ühendada hoone
potentsiaaliühtlustusseadmega (PE).
Ehitada ühtne võrk telefoni- ja arvutiside jaoks, eristamine toimub ühenduskaablite
kommuteerimisega tehnilisse ruumi paigaldatavas andmesidekapis. Sisemised jaotusseadmed
(modem, ruuter jms.) paigaldada elektrikilbi nõrkvoolu ossa. Sidevõrgu pistikupesad paigaldada
elektritoite pesade vahetusse lähedusse. Hoone side välisühendus lahendatakse vastavalt
sideteenuse pakkuja poolt väljastatavatele tehnilistele tingimustele. Ühendus olemasoleva
sidekanalisatsiooniga teostatakse lähimast sidekaevust.
Hoonesse sisenev kaabel otsastada paigaldatavas andmesidekapis.
13. KESKKONNAKAITSE
UUE HOONE RAJAMISEGA KAASNEVAD KESKKONNAMÕJUD
Hoone ehitamisel ja kasutamisel tuleb järgida keskkonnasäästlikkuse põhimõtteid. Ehitis,
ehitamine ja ehitise kasutamine peab olema võimalikult keskkonnasäästlik, sealhulgas tuleb
ehitamisel säästlikult kasutada loodusvarasid. Lähtuvalt Keskkonnaseadusest ja
Keskkonnamõjude hindamise kriteeriumitest, ei kaasne projekteeritava hoone ekspluateerimisega
ega ka kavandatavate ehitustöödega ümbritsevale keskkonnale reostusohtu.
Katustelt tulev sadevesi juhitakse hoonest eemale ja immutatakse pinnasesse kinnistu piires ning
reoveed suunatakse ühisvõrkudesse. Ehitusaegsed müratasemed ei tohi elamualadel
ajavahemikul 21.00-07.00 ületada keskkonnaministri määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud II
kategooria tööstusmüra normtaset. Täiendavalt tuleb tähelepanu pöörata sellele, et ehitusaegsed
vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni
piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3
toodud piirväärtuseid. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse samuti asjakohase
mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd on lubatud teha
tööpäevadel kella 07.00-19.00.
Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed:
Võimalikeks avariiolukordadeks alal võib olla rike või õnnetus kasutatava tehnikaga või
tööõnnetus. Sellised avariiolukorrad on võimalikud igasugusel ehitamisel ning seega on need
ennetatavad õigete töövõtetega. Selliste olukordade minimeerimiseks on oluline ehitusperioodil
järgida üldisi ohutusnõudeid ning vajalikke eeskirju. Ehitusperioodil vastutab töövõtja
keskkonnakaitse eest ehitusobjektil ja seda ümbritseval alal. Tulekahju ennetamiseks peavad
ehitised olema varustatud nõuetele vastavate tulekustutusvahenditega. Ehitusaegne töö- ja
liikluskorraldus peab välistama avariiolukordade tekkimise. Hoone kasutusperioodil on
avariiolukordadeks torustike lekked ja ehitise tulekahju. Peale ehitustööde lõppu ehitusala
heakorrastatakse.
Iga ehitis peab olema kena, kestev, ohutu ja võimaldama teda kasutada sihtotstarbeliselt. Hoonet
Embiant OÜ. Koostaja/Vastutav spetsialist: Lennart Korjus 11.03.2026
Harju maakond, Saue vald, Püha küla, Pere tee 1 garaaz/spordihoone eelprojekt. Töö nr. EMB2424 . 13/14
tuleb ekspluateerida ja hooldada viisil, et see ei kahjustaks konstruktsioonide püsivust. Hoone
peab säilitama oma esteetilisuse ja hea väljanägemise kogu ekspluatatsiooni aja jooksul.
Ehitusaegse valve tagab hoonestaja.
Kavandatava tegevusega kaasnevad keskkonnamõjud:
Katastriüksusele planeeritav ehitus- ja elutegevus on keskkonda mittehäiriv. Täiendavate
keskkonnakaitse tingimuste rakendamine ei ole vajalik. Projekteeritav hoone on piisavalt
keskkonnasõbralik ning kasutamisohutu. Hoone kasutajate poolt tajutav müra on tasemel, mis ei
ohusta inimese elu ega tervist ning võimaldab rahuldavates tingimustes puhata.
14. JÄÄTMED
Jäätmekäitlus tuleb lahendada vastavalt kehtivale ,,Jäätmeseadus1”-ele ja Saue valla
jäätmehoolduseeskirjale
Jäätmekäitluse üldnõuded:
1) Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest, eeskirjast ja teiste asjakohaste
õigusaktidega kehtestatud nõuetest.
2) Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti
kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega
keskkonnale.
3) Jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liikidest, hulgast ja
päritolust ning jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ja jäätmetest tulenevast ohust
tervisele, keskkonnale või varale.
4) Jäätmevaldaja peab igas tegevuses vältima ohtlike jäätmete segunemist omavahel või
tavajäätmetega.
5) Jäätmete kogumisel ja hoidmisel tuleb jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa
eraldi jäätmemahutitesse või selleks ettenähtud kohta.
6) Nii liigiti kogutud kui segunenud jäätmed, mis ei ole kaetud jäätmekäitluslepingutega, tuleb viia
tekkekohale võimalikult lähedal asuvasse tehnoloogiliselt sobivasse ning tervisekaitse- ja
keskkonnanõuetele vastavasse jäätmekäitluskohta või anda need käitlemiseks üle selleks
vastavat
keskkonnakaitseluba omavale isikule.
7) Jäätmete käitlemine, sh põletamine, väljaspool selleks ettenähtud kohti ja viisidel on keelatud.
Küttekolletes võib loata põletada ainult jäätmevaldaja enda tegevuses tekkinud immutamata ja
värvimata puitu ning kiletamata paberit või kartongi.
8) Üldkasutatavatesse kohtadesse (nt pargid, parklad, ühissõidukite peatused jms) paigutab
jäätmemahutid Vallavalitsus või territooriumi haldaja. Kaupluste, söögikohtade ning teiste
asutuste ja ettevõtete sissekäikude juures peab nende lahtioleku ajal olema prügikast, mille
tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab territooriumi haldaja.
9) Jäätmete jätmine avalike kogumispunktide kõrvale ja nende lähedusse on keelatud. 10)
Üldkasutatavatesse kohtadesse paigutatud liigiti kogutud jäätmete üleandmiseks mõeldud
jäätmemahutitesse on lubatud panna ainult neid jäätmeliike, mis on jäätmemahutitel oleval
infokleebistel või muul andmekandjal välja toodud.
Jäätmekäitluse korraldamine
Jäätmete nõuetekohast käitlemist erinevatel etappidel korraldab territooriumi haldaja. Kui
jäätmetekitaja ja territooriumi haldaja on erinevad isikud, reguleeritakse nendevaheline
kohustuste jaotus jäätmekäitluses vastava lepinguga. Territooriumi haldaja on kohustatud
teavitama elanikke ja oma töötajaid eeskirja nõuetest. Jäätmevaldaja peab kasutama kõiki
võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks. Jäätmevaldaja ei tohi sõlmida
jäätmekäitluslepingut ega anda jäätmeid üle isikule, kellel puudub vastav keskkonnakaitseluba.
Objektilt jäätmete, ehitusmaterjali, pori, tolmu jms kandumisel sõidu- ja kõnniteele või
naaberkinnistule tuleb puhastada 1 tunni jooksul alates kandumisest. Tolmlevad jäätmed tuleb
kasta märjaks, lendlevad jäätmed tuleb ladustada ja transporitda kaetult, rehvidega tänavale
kanduv pori ja muda tuleb pühkida kokku ning ladustada kinnistul, vajadusel tänav puhtaks pesta.
Antud nõuete täitmise eest vastutab kinnistu omanik.
Tekkivad jäätmed on valdavalt olmejäätmed ja ehitusjäätmed. Taaskasutatavad jäätmed tuleb
koguda liigiti ning üle anda avalikesse kogumispunktidesse või teistesse nõuetekohastesse
jäätmekäitluskohtadesse. Lisaks valla veebilehele on elanikele abiks ka Eesti
tootjavastutusorganisatsioonide koostöös valminud kaardirakendus „Kuhu viia“
(https://kuhuviia.ee/). Peamised kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed on: akumulaatorid,
mitmesugused õlijäätmed, elavhõbelambid, värvide, lakkide ja lahustite jäägid, vanad ravimid,
taimekaitsevahendid, kraadiklaasid jms.
Haljastujäätmed tuleb kottidest välja valada.Kui ehitamise käigus tekkivate jäätmete kogus on üle
10 m3, tuleb ehitise vastuvõtmiseksesitatavatele dokumentidele kohustuslikult lisada seletuskiri
ning Vallavalitsuses kinnitatud õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta.
Embiant OÜ. Koostaja/Vastutav spetsialist: Lennart Korjus 11.03.2026
Harju maakond, Saue vald, Püha küla, Pere tee 1 garaaz/spordihoone eelprojekt. Töö nr. EMB2424 . 14/14
15. ENERGIATÕHUSUS
Projekti koostamisel on arvestatud Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 01.09.2025 määrusega
nr. 63 “ Hoone energiatõhususe miinimumnõuded”. Projekteeritav hoone vastab energiatõhususe
miinimumnõuetele.
Väiispiirete soojajuhtivus.
Välissein 0,1 W/(m2K)
Katuslagi 0,11 W/(m2K)
Põrand pinnasel 0,12 W/(m2K)
Aken 0,80 W/(m2K)
Välisuks 1,0 W/(m2K)
ÜLDISED NÕUDED VÄLISPIIRETELE:
Hoonete välispiirded peavad olema pikaajaliselt õhkupidavad ja piisavalt soojustatud. Välispiirete
keskmine lekkearv ei ületada üht kuupmeetrit tunnis välispiirde ruutmeetri kohta.
Niiskuskonvektsiooni vältimiseks tehakse seina ja katuslae ühenduskohad, auru- õhutõkke
jätkukohad õhkupidavateks.
ÜLDISED NÕUDED TEHNOSÜSTEEMIDELE:
Tehnosüsteemid tuleb projekteerida ja paigaldada nii et oleks tagatud nende pikaajaline ja
efektiivne töötamine. Üleliigseid soojuskadusid tuleb vältida torustike ja soojussalvestite
otstarbekohase soojustamisega. Hoonesse on planeeritud põrandaküttetorustikuga
vesiküttesüsteem, mille soojusväljastus reguleerimine toimub segamissõlme temperatuuri
regulaatori abil vastavalt
välistemperatuurile. Ruumi temperatuuri täpne reguleerimine toimub põrandakütteringide
elektriliste ajamitega ventiilide abil, mida juhitakse ruumi temperatuuri termostaatide abil.
Embiant OÜ. Koostaja/Vastutav spetsialist: Lennart Korjus 11.03.2026
TINGMÄRGID
KINNISTU PIIRID
HOONESTUSALA
N PROJEKTEERITUD HOONE
OL.OLEV ASFALT KATE
OL.OLEV BETOONKIVI KATE
OL.OLEV BETOON KATE
S HALJASTUS / MURU
SISSEPÄÄS KINNISTULE/ HOONESSE
OL. OLEV MADALPINGE KAABEL
4
OL. OLEV KANALIVÕRK
3 OL. OLEV VEETORUSTIK
OL. OLEV SADEMEVEE TORUSTIK
EKSPLIKATSIOON
1 PROJEKTEERITUD HOONE
2 OL.OLEV PUURKAEV
3 OL.OLEV FEKAALMAHUTI 10m3
4 PRÜGIKONTEINERI KOHT
15.17
1
±0.00=35.25
TEHNILISED NÄITAJAD
1. KRUNDI PIND 3775.0 m 2
2 350.8 m 2
2. EHITISEALUNE PIND
3. MAAPEALSE OSA PIND 350.8 m 2
6.07
11.07 25.93 27.88 4. SULETUD NETOPIND 580.8 m 2
5. KÖETAV PIND 580.8 m 2
6. ABSOLUUTNE KÕRGUS 46.1 m
7. KÕRGUS 10.9 m
ELEKTRI 8. PIKKUS 25.9 m
LIITUMISKILP 9. LAIUS 15.2 m
10. MAHT 3060m3
11. TULEPÜSIVUSASTE TP3
12. PARKIMISKOHTI 9 TK.
Tellija: RB Garage OÜ Töö nr: EMB2424
Embiant OÜ Leht: 01
Objekt: Ärihoone , Reg. nr. 16186202 ,
Pere tee 1 , Püha küla, MTR EEP004564 Staadium: EELPROJEKT
Tel 53833299,
Saue vald, Harjumaa
[email protected]
Joonis: Asendiplaan Mõõtkava: M 1:500
Arhitekt: L.Korjus Kuupäev: 11. märts 2026
volitatud arhitekt, tase 7
Saue Vallavalitsus Teie 12.03.2026 nr 536788
[email protected]
Kütise tn 8 Meie 25.03.2026 nr 7.1-2/26/4244-2
76505, Harju maakond, Saue vald,
Saue linn
Pere tee 1 kinnistu ehitusloa eelnõu
kooskõlastamine märkustega
Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Harju maakonna Saue valla Püha küla Pere
tee 1 kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 536788).
Kinnistu (katastritunnus 72701:002:1251) asub riigitee nr 11192 Püha-Alliku tee (edaspidi
riigitee) km 1,44-1,56 kaitsevööndis.
Kinnistul kehtib Saue Vallavolikogu 10.10.2005 otsusega nr 093 kehtestatud Püha küla Pere-
Kaarle 5 kinnistu detailplaneering (edaspidi planeering).
Ehitusluba antakse garaaž/spordihoone (EHR kood 121434998) ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on
Embiant OÜ koostatud „Pere tee 1 garaaž/spordihoone. Eelprojekt. Töö nr EMB2424“. Projekt on
koostatud olemasoleva hoone katusekorruse väljaehitamiseks ning hoonele uue kasutusotstarbe
lisamiseks.
Lähtudes ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 70 lg 3 kooskõlastame ehitusloa eelnõu ning anname
nõusoleku teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks, arvestades järgmist.
1. Oleme varasemalt kooskõlastanud ehitusloa eelnõu 14.03.2025 kirjaga nr 7.1-2/25/1497-2
mille kohaselt oli kinnistule kavandatud väikesemahuline (9-kohaline) parkla (vt joonis 1).
Joonis 1. Väljavõte 14.03.2025 kirjaga nr 7.1-2/25/1497-2 kooskõlastatud projekti
asendiplaanist
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Sellest tulenevalt nõustusime lahendusega, kus sademevesi immutatakse kinnistu piires
ning selle juhtimine teemaa-alale ja naaberkinnistutele on välistatud.
2. Menetluses oleva projekti asendiplaani kohaselt on lisaks esialgsele parklale kavandatud
täiendavad asfaltkattega platsid, mille tulemusel suureneb oluliselt kattega pindade osakaal
ning sellest tulenev sademevee hulk (vt joonis 2).
Joonis 2. Väljavõte projekti asendiplaanist
Projekti seletuskirjas on märgitud, et sademevesi immutatakse pinnasesse omal krundil.
Suurenenud kattega alade tõttu tuleb sademevee ärajuhtimise lahenduse kavandamisel
arvestada oluliselt suurema sademevee kogusega.
3. Teeomaniku seisukohast on oluline rõhutada, et vastavalt EhS § 72 lg 1 p 5 ja § 70 lg 2 p
1 on riigitee kaitsevööndis keelatud veerežiimi muutmine ning tee ehitise ohustamine.
Sademevee juhtimine riigitee alusele maale, sh teekraavidesse ja truupidesse, ei ole
lubatud. Vältida tuleb tee muldkeha üleniiskumist ja uhtumist.
Eeltoodust tulenevalt palume kinnistu omanikul arvestada sademevee lahenduse
kavandamisel kinnistu eripära ning kattega pindade osakaaluga ning vajadusel rakendada
sobivaid meetmeid sademevee immutamiseks ja/või kogumiseks omal krundil.
Sademevesi tuleb lahendada nii, et see ei koormaks riigiteed ega sellega seotud rajatisi.
Arvestades kinnistu suurust, on võimalik sademevee käitlus lahendada planeeringuala
siseselt.
Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega.
1. Materjalide veod korraldada olemasoleva juurdepääsutee kaudu riigitee km 1,437.
2. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele; vajadusel rakendada leevendavaid
meetmeid (nt sõidukite puhastamine).
3. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.
4. Kooskõlastus kehtib üksnes käesolevas menetluses (nr 536788) nimetatud ehitistele.
Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja väljastamise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selle aja
jooksul väljastatud, palume kaasata Transpordiamet uuesti menetlusse.
2 (3)
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jana Prost
peaspetsialist
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Lisad:
- Lisa 1. 2424_EP_AR-3-01_seletuskiri
- Lisa 2. 2424_EP_AR-4-01_asend
Jana Prost
5792 4753,
[email protected]
3 (3)