11181 Laoküla tee
Männilinnu
40
pos 1
2.05 ha
Külma
pos 7
0.62 ha
40
40
pos 4
pos 2 0.66 ha
0.82 ha
40
pos 5
40 0.67 ha
pos 6
0.71ha
40
40
pos 3
1.03 ha
Männimetsa
metsamaa (vajadusel pos 8)
4.7 ha
Lääne-Harju Vallavalitsus Teie 06.02.2026 nr 6-1/192-2
[email protected]
Rae tn 38 Meie 03.03.2026 nr 7.2-2/26/2145-2
76806, Harju maakond, Lääne-Harju
vald, Paldiski linn
Seisukohtade väljastamine Lepalinnu
detailplaneeringu koostamiseks
Olete taotlenud seisukohti Lepalinnu detailplaneeringu (katastritunnus 29501:001:0427 , edaspidi
planeering) koostamiseks. Planeering on algatatud Lääne-Harju Vallavalitsuse 20.01.2026
korraldusega nr 19.
Planeeringu eesmärgiks on jagada katastriüksus kruntideks, määrata ehitusõigus ja
ehitustingimused, kavandada liikluskorraldus ning tehnovõrkude lahendus, samuti kehtestada
keskkonnakaitselised abinõud ja vajalikud kitsendused. Detailplaneering on kooskõlas
üldplaneeringuga.
Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 11174 Paldiski-Padise tee km 3,21-2,70 ja nr 11181 Looküla
tee 0,67-0,84 kaitsevööndis. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on nr 11174 653 autot
ja nr 11181 29 autot. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning
kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame
seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.
1. Nõustume eskiisi kohase juurdepääsu kavandamisega riigitee nr 11174 km 3,138 ja
projekteeritava ristumiskoha riigitee nr 11181 km 0,69 kaudu. Täiendavaid riigitee
ristumiskohti mitte ette näha.
2. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.
3. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud
ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib
kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus kavandada
tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub väljakujunenud hoonestusjoon.
4. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda kontaktalas
paiknevate planeeringute lahendustega.
5. Kergliiklusteede kavandamisel on sobilik lähtuda järgmistest põhimõtetest.
5.1. Näha ette kergliiklusteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh
väljapoole planeeringuala.
5.2. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb kergliiklusteed eraldada sõiduteest ohutusribaga,
mille minimaalse laiuse valikul lähtuda normide lisa 1 tabelist 41.
6. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.
7. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee
projekteerimise normid“ nähtavuskolmnurgad vastavalt normide § 24, lisa 1 tabel 18-21 ning
lisa 2 joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).
8. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning
muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul
võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.
Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel
meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale
kavandamisel“ toodud põhimõtetest.
9. Puurkaevu asukoha kavandamisel ei tohi puurkaevu hooldusala (veeseadus § 154 lg 3) ega
veehaarde sanitaarkaitseala (veeseaduse § 149 lg 1) ulatuda riigitee alusele maale (riigitee
katastriüksusele). Transpordiamet ei vastuta riigitee liiklusest põhjustatud võimalike kahjulike
mõjude eest puurkaevu vee kvaliteedile (näiteks liiklusõnnetuse korral). Samuti peab
arvestama asjaoludega, et riigiteel teostatakse tee ehitamist, remontimist ja hooldamist (sh
libeduse- ja tolmutõrjet).
10. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist
riigitee alusele maale (riigitee katastriüksusele), kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva
keskkonnaohu võimalik ulatus (VeeS § 133, 134, 136, 137). Samuti tuleb välistada reovee
võimalik sattumine riigitee kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks).
Planeeringus näidata kanalisatsiooniehitised ja nende kujad. Me ei nõustu lahendusega,
millega võib tulenevalt JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine
meile.
11. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.
Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud
teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle
korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett
juhtida riigitee alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete
juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha
niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee
kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused kuni
riikliku eesvooluni Reinu ojani.
12. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada
ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)
kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.
13. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud
rajatiste väljaehitamiseks.
14. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas
ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete
ärajuhtimise süsteemi jms.
15. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,
tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.
16. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.
17. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel
arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,
vibratsioon, õhusaaste). Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi
planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.
18. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille
koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile
nõusoleku saamiseks.
Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,
tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu
koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.
2 (3)
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhataja
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Lisa: LepalinnuDP_skeem algatamiseks_hajaasustus
Rita Źereen
5120275,
[email protected]
3 (3)