EELNÕU
Kuressaare {adoptionDateTime} nr {regNumber}
Mustjala külas Mustjala valla keskuse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine
Mustjala Vallavolikogu 10. märtsi 1997. a otsusega nr 29 kehtestati Mustjala külas Mustjala valla
keskuse detailplaneering (edaspidi detailplaneering). Detailplaneering on osaliselt kehtetuks
tunnistatud Saaremaa Vallavolikogu 27. märtsi 2025. a otsusega nr 1-3/16 Alevi tn 17
katastriüksuse osas. Detailplaneeringuala suurusega ca 94 ha asub Mustjala külas, hõlmates
peamiselt Mustjala küla keskust ja Tõlli-Mustjala-Tagaranna kõrvalmaantee (tee nr 21101) ääres
olevaid alasid. Planeeringuala on nähtav otsuse lisas toodud planeeringuala asendiskeemil, lisana
on toodud ka planeeringualal asuvate katastriüksuste tabel. Detailplaneeringu koostamise eesmärk
oli olemasolevatele hoonetele teenindusmaa määramine, valla keskusele vajalike uusehituste
tarbeks maade reserveerimine, maareformiga seotud probleemide lahendamine, olemasolevate
tehnovõrkude rekonstrueerimise ettepanekud jne.
Mustjala küla oli varasemalt Mustjala valla keskus. Küla paikneb Saaremaa valla loodeosas,
Kuressaare linnast ca 32 km kaugusel. Planeeringuala on erikujuline, kuid kompaktne, hõlmates
hoonestatud ja hoonestamata krunte, k.a osaliselt maanteid ja külateedevõrgustikku, kokku (k.a.
osaliselt) 134 katastriüksust, millest 30 on elamumaa, 48 maatulundusmaa, 19 transpordimaa, 15
tootmismaa, 9 ühiskondlike ehitiste maa, 9 üldkasutatava maa, 2 ärimaa ja 2 kombineeritud
katastriüksuse sihtotstarbega maad. Eraomandis olevaid katastriüksuseid on 92,
munitsipaalomandis 22, riigiomandis 7 ja avalik-õiguslikke 13. Planeeringualas asuvatest
katastriüksustest 76 on rohkemal või vähemal määral hoonestatud, kuid kõik olemasolevad hooned
ehitisregistrisse kantud ei ole. Hoonestamata on 58 katastriüksust, nende seas märkimisväärne
osakaal (üle 30%) on transpordimaadel, mida tavapäraselt ei hoonestata. Lisaks on hoonestamata
katastriüksuste seas mitmeid katastriüksuseid, mida kasutatakse põllumajanduslikul eesmärgil,
seetõttu ka nende hoonestamine on vähetõenäoline.
Pärast Mustjala valla keskuse detailplaneeringu kehtestamist on muutunud erinevad õigusaktid
ning kehtestatud on ka planeerimist reguleeriv planeerimisseadus (edaspidi PlanS), mille § 127
lõike 2 kohaselt on detailplaneering lähiaastate ehitustegevuse alus. Lähiaastaid on võimalik
sisustada PlanS § 140 lõike 1 punkti 1 alusel ehk selleks saab lugeda ligikaudu 5 aastat.
Detailplaneering on kehtestatud 1997. aastal ehk möödunud on ligi 29 aastat, mille jooksul on
kehtestatud ka Mustjala valla külade üldplaneering (kehtestatud Mustjala Vallavolikogu 29. aprilli
2011. a otsusega nr 14, edaspidi üldplaneering). Üldplaneeringu koostamisel ja juhtotstarvete
määramisel on arvestatud detailplaneeringus tooduga. Mida enam möödub aega detailplaneeringu
kehtestamisest, seda enam peab kinnistu omanik arvestama, et kui detailplaneeringut ei ole asutud
realiseerima paari aasta jooksul, võib kohaliku omavalitsuse üksus hakata planeerimisotsust üle
vaatama tulenevalt muutunud keskkonnast ja õigusaktidest. See tähendab, et detailplaneeringu
elluviimisest huvitatud isikutel on õiguspärane ootus detailplaneeringu kehtima jäämisele eelkõige
detailplaneeringu kehtestamisele vahetult järgnevatel lähiaastatel.
Kehtiv detailplaneering ei käsitle arhitektuursete ja ehituslike parameetrite osas ehitusõigust, mis
on käesoleval ajal PlanS kohaselt detailplaneeringu põhiolemus ja kohustuslik määrata. PlanS §
126 lõike 4 kohaselt moodustavad krundi ehituseõiguse krundi kasutamise sihtotstarve või
sihtotstarbed, hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv või nende puudumine
maa-alal, hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete
või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus, asjakohasel juhul hoonete või
olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus. Kehtiv detailplaneering ei ole ehitusõiguse
seisukohalt piisavalt informatiivne ega täpne, mida kaasajal PlanS detailplaneeringutes nõuab.
Detailplaneeringuga on antud põhijoonise kohaselt 69 krundile suunitlus krundi kasutamiseks,
täisehitusprotsendi suurus ja krundi suurus, kuid kruntimised ei ole tehtud alati vastavalt
detailplaneeringule, seega ei ole võimalik korrektselt arvestada kruntide täisehitusprotsente ja
võimalikku hoonete ehitisealuse pinna suurust.
Seega leiab vald, et kuna detailplaneering kehtestati aastakümneid tagasi, ajaga on muutunud
seadused, sh detailplaneeringule esitatavad nõuded, õigusaktid, ruumiline vajadus ning alale on
kehtestatud üldplaneering, ei ole detailplaneering enam ajakohane.
PlanS § 140 lõike 7 kohaselt tuleb detailplaneeringu muutmiseks koostada uus sama
planeeringuala hõlmav detailplaneering, lähtudes PlanS-is detailplaneeringu koostamisele
ettenähtud nõuetest ja lõike 8 kohaselt uue detailplaneeringu kehtestamisega muutub sama
planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks. PlanS § 125 lõike 2 kohaselt
on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise
kohustusega alal. Üldplaneeringu peatükk 2.2 toob välja „Detailplaneeringu kohustusega alaks
on määratud Mustjala küla keskus.“. Kehtivale planeeringualale suurusega ca 94 ha uue
detailplaneeringu koostamine on vallavalitsuse hinnangul ebaproportsionaalne, arvestades ala
suurust ja asjaolu, et valdav osa kruntidest on aastaid juba hoonestatud olnud.
Vastavalt PlanS § 125 lõike 5 punktile 1 võib kohaliku omavalitsuse üksus lubada
detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringut koostamata püstitada või
laiendada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe
hoone ja seda teenindavad rajatised, kui ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna
väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi. Kuna tegemist on
tihedamalt asustatud külakeskusega, piirkond on olnud ajalooliselt hoonestatud ning edasisi
ehitustegevusi saab kaaluda ka projekteerimistingimuste ja ehitusloa/ehitusteatise alusel, siis
tulenevalt eelnevast leiab vald, et ei ole otstarbekas algatada uue detailplaneeringu koostamist,
vaid detailplaneeringu võib kehtetuks tunnistada.
Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 5 lõikele 2 viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja
efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi
isikutele. Tegemist on haldusmenetluse põhimõttega, millest lähtuvalt tuleb võimaluse korral
eelistada lihtsamat ja asjaosalistele vähem koormavat menetlusviisi. Olukorras, kus aeganõudvam
ja kulukam menetlusviis ei võimaldaks ettenähtavalt saavutada kvaliteetsemat tulemust ega tagaks
puudutatud isikute huvidele tõhusamat kaitset, ei ole selle kohaldamine põhjendatud. Saaremaa
Vallavolikogu hinnangul on võimalik pärast detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist võimalik
ehitusõiguse saamist kaaluda ka läbi projekteerimistingimuste, mis on lihtsam ja kiireim viis.
Terve detailplaneeringuala ühe korraga kehtetuks tunnistamine on menetluslikult mõistlikum ja
otstarbekam, kui detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine tulevikus iga krundi osas ja
vajaduse põhiselt.
PlanS § 140 lõike 1 punkti 2 kohaselt võib detailplaneeringu või selle osa kehtetuks tunnistada,
kui planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu
elluviimisest loobuda. Saaremaa vald planeeringu koostamise korraldajana ja munitsipaalomandis
olevate katastriüksuste omanikuna soovib detailplaneeringu elluviimisest loobuda.
Kuna kehtiv detailplaneering ei ole enam aja- ega asjakohane, siis leiab planeeringu koostamise
korraldaja, et detailplaneering tuleb terves ulatuses kehtetuks tunnistada. Mustjala valla keskuse
detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise järgselt tuleb lähtuda kehtiva üldplaneeringu
2
tingimustest. Kehtiv üldplaneering on kehtestatud detailplaneeringust hiljem ja üldplaneeringu
koostamisel on võetud aluseks ca 14 aastat varem kehtestatud detailplaneering. Võrreldes
detailplaneeringuga on üldplaneeringu näol tegemist uuema, täpsema ja aktuaalsema
dokumendiga.
Kaalutlusõiguse teostamisel on arvestatud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning kaalumine on
toimunud ratsionaalselt, arvestades kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikutele, keda haldusakt ehk
detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine puudutab. Lisaks on teostatud 134 krundi osas
analüüs, kas detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ja üldplaneeringu aluseks võtmine
halvendaks kruntide omanike õigusi ning leitud, et kruntide ehitusõigust oleks suurel enamusel
katastriüksustel võimalik kaaluda läbi projekteerimistingimuste ning olukord ei halvendaks
katastriüksuste omanike õigus.
Eelnevast tulenevalt on Saaremaa Vallavolikogu seisukohal, et Mustjala valla keskuse
detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine on põhjendatud, kuna detailplaneeringu koostamise
korraldaja ei soovi detailplaneeringut ellu viia, lisaks ei ole seni tervikuna detailplaneeringut ellu
viidud vastavalt detailplaneeringus toodule, planeeritavad ehitusõigused külakeskuses sees on
võimalik kaaluda läbi projekteerimistingimuste väljastamise ehk siis eeldatavasti ei ole uue
detailplaneeringu koostamine vajalik, vaid lähtuda saab kehtivast ning detailplaneeringust oluliselt
aktuaalsemast ja informatiivsemast üldplaneeringust. Ehitusõiguse saamiseks kruntidel, mille
puhul ei ole võimalik kaaluda projekteerimistingimuste väljastamist, on igal kinnistu omanikul
võimalik esitada taotlus uue detailplaneeringu algatamiseks.
Haldusorganipoolne haldusakti kehtetuks tunnistamine toimub kaalutlusõiguse alusel.
Haldusmenetluse seaduse § 64 lõike 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse teostamisel arvestada
haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise
menetluse põhjalikkust, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost
isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest
möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid. Tutvunud materjalide ja
menetlustoimingutega, kaalunud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist, põhjendusi ja tagajärgi,
leiab Saaremaa Vallavolikogu, et detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ei riiva planeeringuala
naaberkinnistute omanike ja planeeringuala kinnistute omanike õiguseid ja huve ega kahjusta
avalikke huve. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ei kitsenda kinnistute omaniku ega
naaberkinnistute omanike seniseid kinnistu kasutamistingimusi.
Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega,
planeeringuga kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks
on kohaliku omavalitsuse üksus.
PlanS § 140 lõike 3 kohaselt tuleb detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu esitada
kooskõlastamiseks PlanS § 127 lõikes 1 nimetatud asutustele ja arvamuse andmiseks § 127 lõikes
2 nimetatud isikutele ja asutustele.
Eelnõu saadeti Mustjala valla keskuse detailplaneeringu planeeringualal asuvate katastriüksuste
omanikele ja planeeringuala piirinaabrite katastriüksuste omanikele arvamuse andmiseks
xx.02.2026 kirjaga nr xx ja korteriühistutele kirjaga nr xx, ametiasutustele kooskõlastamiseks
xx.02.2026 kirjaga nr xx.
Kirjades määratud tähtajaks esitas seisukoha xx (registreeritud vallavalitsuse dokumendiregistris
xx.02.2026 nr xx), milles tõi välja… Vallavalitsus oma xx.03.2026 vastuskirjas nr xx…
Otsuse eelnõu on kooskõlastanud Päästeamet xx.03.2026 kirjaga nr xx, Transpordiamet
xx.03.2026 kirjaga nr xx, Muinsuskaitseamet xx.03.2026 kirjaga nr xx ja Maa- ja Ruumiamet
xx.03.2026 kirjaga nr xx.
3
Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 140 lõike 6 ning kohaliku
omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 33, Saaremaa Vallavolikogu
o t s u s t a b:
1. Tunnistada Mustjala Vallavolikogu 10. märtsi 1997. a otsusega nr 29 kehtestatud Mustjala
külas Mustjala valla keskuse detailplaneering kehtetuks.
2. Otsus jõustub teatavakstegemisega.
Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide Saaremaa
Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
(digitaalselt allkirjastatud)
Kristjan Moora
vallavolikogu esimees
4
Lisa 1
Mustjala külas Mustjala valla keskuse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine
Saaremaa Vallavalitsus Teie 05.02.2026 nr 5-2/660-1
[email protected]
Tallinna tn 10 Meie 03.03.2026 nr 7.2-2/26/1930-5
93819, Kuressaare, Saare maakond
Mustjala külas Mustjala valla keskuse
detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise
otsuse eelnõu kooskõlastamine
Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks otsuse eelnõu „ Mustjala külas Mustjala valla
keskuse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine“.
Planeeringuala asub riigitee nr 21101 Tõlli-Mustjala-Tagaranna tee km 21,656-23,221
kaitsevööndis.
Võttes aluseks planeerimisseaduse § 140 lg 3 kooskõlastame planeeringu kehtetuks tunnistamise
otsuse eelnõu.
Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhataja
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Lisa: 1. Mustjala külas Mustjala valla keskuse DP kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu
2. Lisa 1. Planeeringuala
Mildred Liinat
58786958,
[email protected]
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490