Töö nr: 25005215| 05.02.2026
Riigitee 17 Keila–Haapsalu tee km
13,59-14,30 teeületuskohtade ja
jalgteeühenduse põhiprojekti
Keskkonnamõju eelhinnang
Tallinn–Tartu 2026
Jaak Järvekülg | keskkonnaekspert (litsents: KMH0162)
Kristiina Tiits | keskkonnaspetsialist
Sisukord
1. SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 3
2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ........................................................................................... 4
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ............................................................................................. 6
4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV
POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNAMÕJU ................................................................................ 10
4.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, mõju
maakasutusele ................................................................................................................................ 10
4.2. Mõju looduskaitseobjektidele ................................................................................................. 11
4.3. Mõju kultuuriväärtustele ......................................................................................................... 11
4.4. Mõju põhja- ja pinnaveele ....................................................................................................... 11
4.5. Müra, vibratsioon, õhukvaliteet, valgustus ............................................................................. 13
4.6. Jäätmekäitlus ........................................................................................................................... 13
4.7. Avariiolukorrad ........................................................................................................................ 14
5. JÄRELDUSED, KESKKONNAMEETMED ............................................................................................ 15
LISA. FOTOD PROJEKTIALALT.............................................................................................................. 17
Riigitee 17 Keila–Haapsalu tee km 13,59-14,30 teeületuskohtade ja jalgteeühenduse
põhiprojekti KMH eelhinnang 3
1. Sissejuhatus
Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon riigitee 17 Keila–Haapsalu tee km 13,59-14,30
teeületuskohtade ja jalgteeühenduse põhiprojektile. Kavandatav tegevus asub Harju maakonnas
Lääne-Harju vallas Vasalemma alevikus (joonis 1).
Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg juhtimisel.
Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodat mõju omavaid
keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju hindamise (edaspidi ka KMH) algatamise
või algatamata jätmise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal
võimalik kasutada tugimaterjalina KMH algatamise vajalikkuse hindamisel.
Töö koostamisel on lähtutud projekti tehnilisest kirjeldusest ning projekti seletuskirjast ja joonistest
seisuga oktoober 2025. Projektiala külastuse viis läbi Kristiina Tiits (OÜ Hendrikson & Ko) 17.10.2025
(fotod projektialalt on lisatud aruande lisas).
Joonis 1 Kavandatava tegevuse asukoht. Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 2025
Riigitee 17 Keila–Haapsalu tee km 13,59-14,30 teeületuskohtade ja jalgteeühenduse
põhiprojekti KMH eelhinnang 4
2. Taust ja seadusandlikud aspektid
KMH vajadust reguleerib keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi
ka KeHJS)1. Vastavalt seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt:
§ 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus
Keskkonnamõju hinnatakse, kui:
1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks
olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju;
2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib
kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000
võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks
otseselt vajalik.
§ 21 Keskkonnamõju
Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise
planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale,
inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale.
§ 22 Oluline keskkonnamõju
Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada
keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või
vara.
§ 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus
(1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on:
13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri
pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja
sõidurajaga teeks;
(2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja
andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju:
10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine.
Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse määrusega nr 224
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,
täpsustatud loetelu“2 (edaspidi ka määrus nr 224) kehtestatud täpsustatud loetelu, mille korral
tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang selle kohta, kas tegevusel on oluline
keskkonnamõju.
Vastavalt määrusele nr 224:
§ 13. Infrastruktuuri ehitamine
Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri ehitamise valdkonda
kuuluvate järgmiste tegevuste korral:
8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus-
ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks
vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või
laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1
punktis 13 nimetatud juhul.
1 https://www.riigiteataja.ee/akt/108072025058
2 https://www.riigiteataja.ee/akt/127032024009
Riigitee 17 Keila–Haapsalu tee km 13,59-14,30 teeületuskohtade ja jalgteeühenduse
põhiprojekti KMH eelhinnang 5
Kavandatavad tööd ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste hulka, mille puhul tuleks
algatada KMH. Kavandatavad tööd kuuluvad KeHJS § 6 lõike 2 p 10 (infrastruktuuri ehitamine või
kasutamine) ning määruses nr 224 § 13 p 8 nimetatud tegevuste hulka (teeületuskohtade, jalgratta-
ja jalgteeühenduste rajamine). Lähtuvalt eeltoodust peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta,
kas tegevusel on oluline keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2, st KMH vajadus sõltub
eelhinnangu tulemusest.
Vastavalt KeHJS:
§ 61. Eelhinnang
(1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise teabe:
1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike lammutustööde
kirjeldus;
2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus;
3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus;
4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta, arvestades
eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see on asjakohane, ning loodusvarade,
eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele;
5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuetest;
6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta,
millega kavandatakse vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat
keskkonnamõju.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja arvestama
varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega.
(3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu arendaja esitatud
ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning
eeldatavast keskkonnamõjust.
(5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded kehtestab
valdkonna eest vastutav minister määrusega nr 31.3
§ 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine
(22) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 2 1 viidatud
tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab otsustaja küsima seisukohta
kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju
hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu.
Käesolevat eelhinnangut on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise
algatamise vajalikkuse hindamisel. Eelhinnangu aruande peatükkides 3-5 on info esitamisel lähtutud
keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi ka
määrus nr 31) nõuetest.
3
https://www.riigiteataja.ee/akt/119122023011
Riigitee 17 Keila–Haapsalu tee km 13,59-14,30 teeületuskohtade ja jalgteeühenduse
põhiprojekti KMH eelhinnang 6
3. Kavandatava tegevuse kirjeldus
Projektiga käsitletavaks objektiks on riigitee 17 Keila-Haapsalu tee km 13,59-14,30 teeületuskohad
ja jalgteeühendus. Objekt asub Harju maakonnas, Lääne-Harju vallas, Vasalemma alevikus
järgnevatel kinnistutel: 17 Keila-Haapsalu tee (KÜ 86801:001:0123), Jaama põik 3
(KÜ 43101:001:2733), Haapsalu mnt 10 // Tuleraua (KÜ 86801:001:0008) ja Taela
(KÜ 86801:001:0531).
Kavandatava tegevuse asendiplaan ja liikluskorraldus on kujutatud joonisetel 3.1 ja 3.2.
Olemasolev olukord
Objekt paikneb Vasalemma alevikus, kus suurim lubatud sõidukiirus on 50km/h. Sõidutee on
valdavalt 8,0m laiune, millele lisanduvad Vasalemma bussipeatuse juures ebamäärased laiad
peenrad, mida kasutatakse parkimiseks.
Sõidurajad on laiusega 3,0m. Antud teelõigus puuduvad jalakäijatele ohutud teeületusvõimalused.
Sõidutee servas on olemasolev kergliiklustee riigiteest nr 11173 Vasalemma jaama tee (edaspidi
Jaama tänavast) kuni vasakpoolse Vasalemma bussipeatuseni. Kergliiklustee jätkub uuesti Metsa
tänavast ning kulgeb kogu projektis käsitletavas lõigus Haapsalu suunas sõiduteest vasakul pool,
olles riigiteest osaliselt eraldatud haljasalaga ja osaliselt kitsa kruusaribaga.
Teevalgustus on olemas Jaama tänava ristmiku ja vasakpoolse bussipeatuse piirkonnas.
Kogu lõigus on sademevesi juhitud haljasalale.
Plaanilahendus
Asendiplaan
Töömahtuks riigiteel nr 17 Keila-Vasalemma (edaspidi riigitee) on Vasalemma bussipeatuste
vaheline ohutussaarega teeületuskoht koos olemasolevate jalgratta- ja jalgteede (edaspidi JJT)
ühenduste rajamisega ning Veskiküla tee ristmiku piirkonnas ohutussaarega teeületuskoht.
Mõlemad teeületuskohad on projekteeritud 2,5m laiuste ohutussaartega. Vasalemma
bussipeatuste juures on ohutussaare pikkus 20m ja Veskiküla tee juures 10m.
Sõidurajad on kogu lõigus sarnaselt olemasolevatega 3,0m laiused, millele lisanduvad 0,5m laiused
kindlustatud peenrad. Sõidutee on vasakus servas alates bussipeatusest kuni Metsa tänavani
piiratud äärekiviga.
Parempoolne Vasalemma bussipeatus on nihutatud olemasolevast kohast ligikaudu 15m Haapsalu
suunas, et tagada bussipeatuste omavaheline nõuetekohane nihutus ja mahutada nende vahele
ohutussaarega teeületuskoht. Parempoolne bussitasku on keeratud nurga alla, et tagada bussijuhi
nähtavus tahapoole. Vasakpoolne bussipeatus on jäetud olemasolevale kohale.
Vasakpoolsest bussipeatusest kuni Metsa tänavani on projekteeritud 3,0m laiune JJT, mis paikneb
sõiduteest 0,5-3,4m kaugusel. Kaugus sõiduteest on muutuv, et vältida olemasolevate suurte puude
likvideerimist. Kitsamates kohtades on eraldusriba kaetud betoonkivikattega ja laiemad alad on
haljastatud. Lisaks on projekteeritud JJT ümber olemasoleva bussiootekoja, et kergliiklejad ei peaks
liikuma läbi ooteplatvormi ja seal bussi ootavate inimeste vahelt.
Teest vasakul pool on projekteeritud JJT ühendus Jaama põik 3 kinnistul oleva kaupluse parklani,
kus EXTech Design OÜ tööga nr 25041 on muudetud parkimiskorraldust selliselt, et JJT ja parkla
ühenduskohas oleks parkimine keelatud. Suure kõrguste vahe tõttu on antud lõigule projekteeritud
kolm 12cm kõrgust astet, mis rajatakse äärekividega.
Riigitee 17 Keila–Haapsalu tee km 13,59-14,30 teeületuskohtade ja jalgteeühenduse
põhiprojekti KMH eelhinnang 7
Teeületuskohast parempoolse bussipeatuseni on projekteeritud 2,5m laiune JJT, mis valdavalt
paikneb riigiteest enam kui 5m kaugusel.
Haapsalu mnt 5 kinnistu juurdepääs riigiteelt PK 134+47 on ette nähtud likvideerida. Kinnistule jääb
alles olemasolev juurdepääs Metsa tänavalt.
Veskiküla tee ristmik on riigiteele ohutussaare mahutamiseks nihutatud Haapsalu suunas. Antud
lahendusega on ka ristmik riigitee suhtes pööratud rohkem täisnurga alla. Ristmiku lähistel on
riigiteest paremal pool paiknev JJT eraldatud sõiduteest äärekiviga. Veskiküla tee on ristmiku
piirkonnas 6,0m laiuse kattega pöörderaadiustega 10m.
Riigitee vasakul küljel asuv olemasolev JJT on sõidutee laienduse tõttu nihutatud Haapsalu mnt 11
kinnistu poole. JJT on sõiduteest eraldatud minimaalselt 0,5m laiuse klompkivikattega
eraldusribaga, millele on plaanil näidatud kohtadesse ette nähtud paigaldada eralduspostid.
Sarnaselt on projekteeritud JJT ja sõidutee eraldus PK 140+16 kuni 141+38 olemasoleva
kruuskattega eraldusriba asemele.
Vertikaalplaneering
Vertikaalplaneeringu koostamisel on arvestatud olemasoleva maantee ja kõrval asuva maapinna
kõrgusi ning vee ärajuhtimise võimalusi. Sademevesi on juhitud maantee kõrvale haljasalale.
Sõidutee pikiprofiili ei muudeta. Põikkalded järgivad valdavalt sõidutee laienduste kohtades
olemasolevaid kaldeid, välja arvatud Vasalemma parempoolse bussipeatuse tasku osas, kus
platvormi eest sademevee ärajuhtimiseks on põikkallet muudetud. Vasalemma bussipeatuse
piirkonnas on maanteel olemasolev viraažikalle paremale. Veskiküla tee ristmiku piirkonnas on
maanteel kahepoolne põikkalle. JJT põikkalle on ette nähtud 2,0% ja pikikalle kuni 6,0%.
Tugipeenarde kalle on ette nähtud 4,0%.
Kõikide rajatavate katendikonstruktsioonide alt on ette nähtud likvideerida kasvumuld ja ehituseks
mittesobiv pinnas kogu ulatuses. Kasvupinnase paksuseks on koostatud geoloogiliste uuringute järgi
arvestatud 10-65cm.
Projektiga hõlmataval alal täiendavate veeviimarite vajadus puudub.
Kavandatava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja vette.
Paratamatult tekib ja ehitustegevuse käigus jäätmeid. Samuti kaasneb ehitusega müra, vibratsiooni
ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse tekkimist ette näha ei ole.
Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus). Tee ja rajatiste
ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, mille avamise ja kasutamise keskkonnamõju
on eraldi hinnatud ning käesoleva projektiga maavarade täiendavat ammutamist ette ei nähta.
Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju puudub.
Iga ehitustegevusega kaasneb ka energiakulu. Antud juhul on tegemist tavapärase teeprojektiga,
mille energiakulu ei ole alust pidada ebaproportsionaalselt suureks, arvestades projekti vajadust, s.t
otseselt projekti energiakasutusest ei tulene olulist keskkonnamõju.
Riigitee 17 Keila–Haapsalu tee km 13,59-14,30 teeületuskohtade ja jalgteeühenduse
põhiprojekti KMH eelhinnang 8
Joonis 3.1 Asendiplaan ja liikluskorraldus. Allikas: Riigitee 17 Keila-Haapsalu tee km 13,59-14,30 teeületuskohad ja jalgteeühendus, EXTech Design OÜ, töö nr 25042, joonis TL-4-03,
21.10.2025
Riigitee 17 Keila–Haapsalu tee km 13,59-14,30 teeületuskohtade ja jalgteeühenduse
põhiprojekti KMH eelhinnang 9
Joonis 3.2 Asendiplaan ja liikluskorraldus. Allikas: Riigitee 17 Keila-Haapsalu tee km 13,59-14,30 teeületuskohad ja jalgteeühendus, EXTech Design OÜ, töö nr 25042, joonis TL-4-04,
21.10.2025
Riigitee 17 Keila–Haapsalu tee km 13,59-14,30 teeületuskohtade ja jalgteeühenduse
põhiprojekti KMH eelhinnang 10
4. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja kavandatava tegevusega
kaasnev potentsiaalselt oluline keskkonnamõju
Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse (riigitee 17 Keila–Haapsalu tee
km 13,59-14,30 teeületuskohtade ja jalgteeühenduse rajamise) võimalikku keskkonnamõju, mitte
ilmtingimata piirkonnas juba olemasoleva taristu ja liikluse kogumõju. Projekti realiseerumisel
parenevad ühistranspordi kasutustingimused ja kergliiklejate liikumisvõimalused ning üldine
liiklusohutuse tase, millel on keskkonnale ka positiivne mõju.
Alljärgnevalt on kirjeldatud teemad, tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille osas on teeprojektide puhul
ebasoodsa mõju avaldumise oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku
mõju leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 5.
Käesolevas eelhinnangus mõjude analüüsimisel on (eel)hinnatud ja arvesse võetud kõiki
keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ sisalduvaid
punkte. Vastavalt määrusele on arvesse võetud ka võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju
ilmnemise tõenäosust ja aega, mõju laadi ja tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust, võimalikke
koosmõjusid (sh kumulatiivset mõju) ja suurõnnetuste või katastroofide ohtu. Kui eelpool loetletud
asjaoludest tulenevalt võib avalduda kavandatava tegevusega keskkonnale oluline ebasoodne mõju,
siis on need järgnevates mõjuhindamise alapeatükkides eraldi käsitletud ning detailsemalt välja
toodud (esitletud). Muul juhul ei ole alust prognoosida olulist ebasoodsat keskkonnamõju (sh nt
olulist kumulatiivset mõju, suurõnnetuse ohtu vms). Piiriülest mõju projektiga kavandatavate
tegevustega ei kaasne.
4.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste
planeerimisdokumentidega, mõju maakasutusele
Projektiala asub Harju maakonnas Lääne-Harju vallas (varasemalt Vasalemma vald).
Harju maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga
nr 1.1-4/784. Harju maakonnaplaneering seab muuhulgas järgmised üldised tingimused
maanteevõrgu arendamisel:
▪ Tagada tuleb maanteevõrgu kvaliteedi parandamine ja liikluse turvalisus lähtuvalt maantee
klassist, tee funktsioonist asustusstruktuuris, liikluskoormusest, teeehituse ja -hoiu
majanduslikest kaalutlustest, kergliikluse vajadustest ning keskkonnahoiust.
▪ Maanteede läbilaskvuse parandamiseks on oluline maanteede rekonstrueerimine.
Harju maakonnaplaneeringu seletuskirjas on ka välja toodud, et esmatähtsateks põhimõteteks
kergliiklusteede planeerimisel on võrgustiku turvalisus, loogilisus, ühtlus ja pidevus. Harju
maakonnaplaneering seab muuhulgas järgmised kriteeriumid kergliiklusteede trasside asukohtade
määramisel:
▪ elanike igapäevane liikumine, sh keskuste vahelised liikumised ning vastavate sihtpunktide ja
suundade olulisus (kasutustihedus, ohutuse tõstmise vajadus);
▪ kergliiklusteede võrgustiku sidumine ühistranspordipeatuste, eelkõige rongipeatustega.
Vasalemma valla üldplaneeringu seletuskirjas5 on samuti andud üldised suunised teedevõrgu ja
kergliiklusteede arendamiseks, muuhulgas: liiklusohutuse parandamiseks kavandada
kergliiklusteede rajamist, et luua kergliiklejatele ohutum liiklemisvõimalus; liikluse rahustamiseks
4
https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/harjumaa/harju-maakonnaplaneering-2030/
5
https://laaneharju.ee/elukeskkond-ehitus-ja-teed/planeerimine-ja-ehitus/planeeringud#vasalemma-valla-uldp
Riigitee 17 Keila–Haapsalu tee km 13,59-14,30 teeületuskohtade ja jalgteeühenduse
põhiprojekti KMH eelhinnang 11
koolide, poodide jt ühiskondlikult kasutatavate hoonete juures kavandada sõidu-, kergliiklus- või
kõnniteede projekteerimisel ülekäigukohtadele tõstetud ülekäigukohad jne.
Kavandatav tegevus on maakonnaplaneeringus ja üldplaneeringus määratud eesmärkide ja
suunistega kooskõlas.
Harju maakonnaplaneeringu ja Vasalemma valla üldplaneeringu kaardirakenduste kohaselt ei asu
kavandatav tegevus väärtuslikul maastikul ega ka rohelise võrgustiku alal.
Projektlahendus paikneb kogu mahus riigiomandis oleval transpordimaal, mistõttu projektil oluline
ebasoodne mõju maakasutusele puudub.
4.2. Mõju looduskaitseobjektidele
Eesti looduse infosüsteemi (edaspidi ka EELIS) andmete alusel ei jää kavandatava tegevuse alale
looduskaitseseaduse alusel kaitstavaid loodusobjekte.
EELIS andmete alusel on lähim kaitsealune liik kavandatavast tegevusest ca 160 m kaugusel
(vt joonis 4.4). Tegemist on III kaitsekategooria kaitsealuse liigi, valge vesiroos (Nymphaea alba;
KLO9353851), leiukohaga. Arvestades, et ehitustööd on lokaalse mõjuga ja mõjuala piirdub
kavandatavate ehitustööde asukohaga, siis ei ole põhjust eeldada III kategooria kaitsealusele liigile
olulist ebasoodsat mõju.
4.3. Mõju kultuuriväärtustele
Kultuurimälestiste registri6 andmetel ei jää kavandatava tegevuse lähedusse kultuurimälestisi.
Lähimad kultuurimälestised (Vasalemma mõisa park, 19.-20. saj. (reg nr 2979), Vasalemma mõisa
värav, 19.-20. saj. (reg nr 2980)) jäävad kavandatavast tegevusest ca 500 m kaugusele ehk projekti
mõjualast välja.
Kavandatava tegevuse alale ei jää ka pärandkultuuri objekte. Lähimad pärandkultuuri objektid
(Rätsepa talu paemurd (868:PAM:003), Suitsu talu paemurd (868:PAM:002)) jäävad kavandatavast
tegevusest ca 300 m kaugusele ehk samuti mõjualast välja.
Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja kaugust, ei ole põhjust eeldada olulist ebasoodsat
mõju kultuurimälestistele ega pärandkultuuri objektidele.
4.4. Mõju põhja- ja pinnaveele
Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda ei jää ühtegi veekogu veeseaduse § 3 mõistes.
Lähim veekogu jääb kavandatavast tegevusest ca 160 m kaugusele. Tegemist on lubjakivi
kaevandamise tulemusena tekkinud veekoguga (nimi teadmata, VEE2029130). Tehisjärv ei ole avalik
ega avalikult kasutatav veekogu. Veekogu osas kehtivad järgmised piirangud: veekaitsevöönd 10 m,
ehituskeeluvöönd 15 m ning piiranguvöönd 25 m. Kavandatav tegevus veekogu piiranguteni ei ulatu.
Keskkonnaportaali7 andmete alusel asub kavandatava tegevuse läheduses mitmeid puurkaevusid.
Lähimad puurkaevud PRK0020865 ja PRK0005039 jäävad kavandatavast tegevusest ca 20-45 m
kaugusele. Puurkaevudele on kehtestatud hooldusalad 10 m. Kavandatav tegevus puurkaevude
hooldusaladele ei ulatu.
Sademevesi on juhitud sõidutee kõrval asuvatele haljasaladele. Täiendavate veeviimarite vajadus
puudub. Teedelt ja tänavatelt ärajuhitav sademevesi sisaldab heljumit, naftaprodukte ja ohtlikke
6
https://register.muinas.ee/
7
https://keskkonnaportaal.ee/
Riigitee 17 Keila–Haapsalu tee km 13,59-14,30 teeületuskohtade ja jalgteeühenduse
põhiprojekti KMH eelhinnang 12
aineid (peamiselt raskmetallid). Vastavalt Transpordiameti poolt teostatud veeseire tulemustele,
tuleks sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates liiklussagedusest 15 000
autot ööpäevas ning liikluskoormusega kaasneva keskkonnariski vähendamiseks tuleb teede
sademevett põhjalikult käidelda alates liiklustihedusest 30 000 autot ööpäevas8. Käesoleva teelõigu
aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 2024. aasta andmetel oli 5174 autot/ööpäevas (sõidu- ja
pakiautod 95%, autorongid 1% ning veoautod ja autobussid 4%). Kuna liiklussagedus käesoleva
projekti alal on oluliselt väiksem kui eelmainitud soovituslik piirmäär, pole põhjust eeldada olulist
reostuskoormust käesolevalt teelt ära juhitava sademevee tulemusena.
Kavandatav tegevus asub kaitsmata põhjaveega alal, mistõttu tuleb projekti elluviimisel tööde
käigus tähelepanu pöörata veekaitsemeetmetele. Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate
parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus
peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette,
eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad,
kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada
puurkaevudest kaugemale kui 50 m. Juhul, kui see on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla
tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse
ja põhjavette.
Kirjeldatud põhimõtteid järgides ei ole kavandatava tegevuse mahtu ja mastaapi arvestades alust
eeldada olulist mõju piirkonna pinna- ja põhjaveele.
Joonis 4.4 Kavandatava tegevuse paiknemine kaitsealuse liigi, puurkaevude, pärandkultuuri objektide ja veekaitseliste
kitsenduste suhtes. Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 2025
8
https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/keskkonnamoju/vesi-ja-pinnas
Riigitee 17 Keila–Haapsalu tee km 13,59-14,30 teeületuskohtade ja jalgteeühenduse
põhiprojekti KMH eelhinnang 13
4.5. Müra, vibratsioon, õhukvaliteet, valgustus
Kavandatava tegevuse ala läheduses asuvad müratundlikud objektid, kuna teeületuskohti ja
jalgteeühendusi ehitatakse aleviku keskusse. Käesoleva projekti eesmärgiks on eelistada kergliiklust
ning ka tehniliste lahenduste kaudu soodustada ühistranspordi kasutamist, mistõttu on
kavandataval tegevusel ehituse järgselt müra, vibratsiooni ja õhusaaste osas eeldatavalt pigem
kaudne soodne mõju.
Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja
vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav tehnika peab
olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusaegsed müratasemed ei tohi läheduses paiknevatel
elamualadel ajavahemikul 21.00-7.00 ületada keskkonnaministri määruse nr 71 lisas 1 toodud II
mürakategooria tööstusmüra normtaset.9 Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises
seisukorras.
Ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei tohi ületada läheduses asuvates elamutes sotsiaalministri
01.10.2025 määruses nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning
vibratsiooni hindamise kord“ § 3 kehtestatud piirväärtusi.
Käesoleva projektiga kavandatakse valgustuse rajamist, mille lahendus ja paigutus täpsustatakse
edasise projekteerimise käigus.
Üleliigset valgustamist võib käsitleda valgusreostusena, mis võib tuua kaasa häiringud nii inimestele
kui ka looduskeskkonnale. Valgusreostus on põhjustatud valgustite valest paigaldamisest ning
ebasobivate tehniliste parameetritega lampidest.
Valgustuse projekteerimisel lähtuda asjakohastest juhistest, standarditest ja normidest. Juhendis
„Riigimaanteede valgustamise kavandamine“10 on sätestatud ühtsed nõuded riigiteede
valgustamise vajaduse määramiseks, valgustusega seotud kohustuste ja vajaduste määramiseks
planeerimisprotsessis ja otsustamaks, millal on õigustatud investeering riigimaantee valgustuse
rajamiseks. Soovitatav on lähtuda juhendis toodust, et tagada riigiteedel ühetaoliste
valgustuslahenduste kasutamine liiklusohutuse tagamisel.
Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal
piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.
Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti vältida
õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni,
vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).
Eeltoodud tingimusi järgides ei ole kavandatava tegevuse elluviimisel ette näha müra, õhusaaste
(tolm, heitgaasid) ning valgusreostuse olulist ebasoodsat mõju ümbritsevatele aladele ning elu- ja
ühiskondlikele hoonetele.
4.6. Jäätmekäitlus
Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju
vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada.
Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha
tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.
9
https://www.riigiteataja.ee/akt/127052020002
10
Riigiteede valgustamise kavandamine
Riigitee 17 Keila–Haapsalu tee km 13,59-14,30 teeületuskohtade ja jalgteeühenduse
põhiprojekti KMH eelhinnang 14
Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale.
Arvestada jäätmeseadusest11 ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja
teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik,
taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“12 tulenevate nõuetega. Samuti tuleb
arvestada Lääne-Harju valla jäätmehoolduseeskirjas13 olevate nõuetega.
Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega jäätmekonteineritega või vastavalt liigile
sobivate ladustusaladega. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada
konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Ohtlikud jäätmed tuleb
koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed, mida ei ole võimalik kohapeal taaskasutada, tuleb üle
anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmete ladustamine väljaspool
selleks ettenähtud kohti on keelatud.
Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul,
tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb
pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel
moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.
4.7. Avariiolukorrad
Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Töövõtja peab
olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis
võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja
Keskkonnaametit.
11 https://www.riigiteataja.ee/akt/107012026016
12
https://www.riigiteataja.ee/akt/119102023012
13 https://www.riigiteataja.ee/akt/408102024007
Riigitee 17 Keila–Haapsalu tee km 13,59-14,30 teeületuskohtade ja jalgteeühenduse
põhiprojekti KMH eelhinnang 15
5. Järeldused, keskkonnameetmed
Käesolevas aruandes on esitatud riigitee 17 Keila–Haapsalu tee km 13,59-14,30 teeületuskohtade ja
jalgteeühenduse põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang, mille koostamisel lähtuti KeHJS § 61 ja
määruses nr 3114 esitatud tingimustest. Eelhinnangus jõuti järeldusele, et käesoleva projekti puhul
ei ole KMH algatamine vajalik, kuna vastavalt KeHJS ja määruses nr 31 esitatud tingimustele ja
kriteeriumitele ei ole alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist. Olulise keskkonnamõju
vältimine tuleb tagada korrektsete töömeetoditega.
Olulise ebasoodsa mõju vältimiseks ja ebasoodsa mõju leevendamiseks on soovitatav arvestada
järgmiste asjaoludega ning rakendada all kirjeldatud meetmeid:
▪ Projekti elluviimisel tuleb tööde käigus tähelepanu pöörata veekaitsemeetmetele.
Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette
nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud
saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed
ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-
ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada puurkaevudest kaugemale kui 50 m. Juhul,
kui see on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt,
et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja põhjavette.
▪ Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja
vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav tehnika peab
olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusaegsed müratasemed ei tohi läheduses paiknevatel
elamualadel ajavahemikul 21.00-7.00 ületada keskkonnaministri määruse nr 71 lisas 1 toodud II
mürakategooria tööstusmüra normtaset.15 Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises
seisukorras.
▪ Ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei tohi ületada läheduses asuvates elamutes sotsiaalministri
01.10.2025 määruses nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes
ning vibratsiooni hindamise kord“ § 3 kehtestatud piirväärtusi.
▪ Vältimaks valgusreostust, tuleb valgustuse projekteerimisel tähelepanu pöörata üleliigse
valguse vältimisele. Valgustuse kavandamisel lähtuda Transpordiameti juhendist
„Riigimaanteede valgustamise kavandamine“ (vt täpsemalt ptk 4.5).
▪ Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal
piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.
▪ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti
vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida ehitusaegse tolmu levikut
majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada
kemikaalide lahuseid).
▪ Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel
jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul
tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.
▪ Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale
korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud
liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine
kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega. Samuti
tuleb arvestada Lääne-Harju valla jäätmehoolduseeskirjas olevate nõuetega.
▪ Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega jäätmekonteineritega või vastavalt
liigile sobivate ladustusaladega. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik
14
https://www.riigiteataja.ee/akt/119122023011
15
https://www.riigiteataja.ee/akt/127052020002
Riigitee 17 Keila–Haapsalu tee km 13,59-14,30 teeületuskohtade ja jalgteeühenduse
põhiprojekti KMH eelhinnang 16
ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Ohtlikud
jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed, mida ei ole võimalik kohapeal
taaskasutada, tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmete
ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
▪ Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul,
tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb
pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel
moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.
▪ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse
töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.
Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama
Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.
Riigitee 17 Keila–Haapsalu tee km 13,59-14,30 teeületuskohtade ja jalgteeühenduse
põhiprojekti KMH eelhinnang 17
Lisa. Fotod projektialalt
Foto 1 Vaade planeeritavate jalgratta- ja jalgteede asukohale
Riigitee 17 Keila–Haapsalu tee km 13,59-14,30 teeületuskohtade ja jalgteeühenduse
põhiprojekti KMH eelhinnang 18
Foto 2 Käesolevad kergliiklejate liikumisvõimalused Vasalemma alevikus
Riigitee 17 Keila–Haapsalu tee km 13,59-14,30 teeületuskohtade ja jalgteeühenduse
põhiprojekti KMH eelhinnang 19
Foto 3 Vaade olemasolevale bussipeatusele
Riigitee 17 Keila–Haapsalu tee km 13,59-14,30 teeületuskohtade ja jalgteeühenduse
põhiprojekti KMH eelhinnang 20
Foto 4 Vaade olemasolevale bussipeatusele ja kauplusele. Kinnistul asub puurkaev PRK0020865
Riigitee 17 Keila–Haapsalu tee km 13,59-14,30 teeületuskohtade ja jalgteeühenduse
põhiprojekti KMH eelhinnang 21
Foto 5 Vaade lähimale elamule. Kinnistul asub puurkaev PRK0005039
KORRALDUS
25.02.2026 nr 1.1-3/26/120
Tee ehitusloa andmine riigitee 17 Keila–Haapsalu
tee km 13,59-14,30 teeületuskohtade ja
jalgteeühenduste ehitamiseks ja keskkonnamõju
hindamise algatamata jätmine
Transpordiamet algatas tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 17 Keila–Haapsalu tee km 13,59-
14,30 teeületuskohtade ja jalgteeühenduste ehitamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101
lõike 2 alusel.
1. ASJAOLUD
Tee ehitusloa menetluse esemeks olev 17 Keila–Haapsalu tee km 13,59-14,30 paikneb riigi
transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus 86801:001:0123) Harju maakonnas Lääne-Harju vallas
Vasalemma alevikus.
Transpordiameti 18.06.2025 korraldusega nr 1.1-3/25/427 on antud projekteerimistingimused
riigitee 17 Keila–Haapsalu km 13,59-14,30 teeületuskohtade ehitusprojekti koostamiseks.
Tee ehitustööd toimuvad eeldatavalt 2026. aastal. Tööd viiakse läbi vastavalt EXTech Design OÜ
tööle nr 25042 “Riigitee 17 Keila–Haapsalu tee km 13,59-14,30 teeületuskohad ja jalgteeühendus,
põhiprojekt“ . Projekti asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni 31.12.2027 nähtavad lingilt:
https://pilv.transpordiamet.ee/s/qhZRZOSlGHNSw1z .
Projekti eesmärk on kavandada Vasalemma bussipeatuste vahele ohutussaarega teeületuskoht ja
lahendada tee vasakul küljel puuduv jalgratta- ja jalgteeühendus Metsa tänavani. Lisaks Veskiküla
tee piirkonda kavandada ohutussaarega teeületuskoht, et tagada kergliiklejate pääs Veskiküla teelt
teisel pool riigiteed asuva olemasoleva jalgratta- ja jalgteeni.
2. MENETLUSE KÄIK
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt
on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa
Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.
Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42
lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1
nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või
2
kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse
29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju
hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Projektiga kavandatakse uusi
jalgratta- ja jalgteid.
Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee 17 Keila–Haapsalu tee km 13,59-14,30 teeületuskohtade
ja jalgteeühenduse projekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele
alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei
ole vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31
„Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju
suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust
ja võimalikke koosmõjusid.
KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata
jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude
eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.
KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise
algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Maa- ja Ruumiamet,
Lääne-Harju Vallavalitsus.
Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega
piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.
Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle
õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.
Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või
isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.
Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,
mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi
märkustega arvestamise kohta.
Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta
kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse
ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta
arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).
Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa
andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt
EhS § 45 lõikele 1.
3. ÕIGUSLIKUD ALUSED
Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõike 2, majandus- ja
taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1,
KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike
1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral
tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8
3
ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab
Transpordiamet:
4. OTSUS
1. Anda tee ehitusluba riigitee 17 Keila-Haapsalu tee km 13,59-14,30 teeületuskohtade ja
jalgteeühenduste ehituseks vastavalt korralduse lisale 1.
2. Jätta algatamata “Riigitee 17 Keila-Haapsalu tee km 13,59-14,30 teeületuskohad ja
jalgteeühendus“ ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest
KeHJS § 61 kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel kavandatava tegevuse
elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel
järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid
keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning
inimese tervisele, heaolule ja varale.
3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub
vajadus viia läbi keskkonnauuringuid.
4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa
kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.
5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti
teehoiuteenistuse Põhja osakonna ehituse üksus.
6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud
Teadaanded.
7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus
koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada
Transpordiameti kodulehel.
5. KORRALDUSE LISADE LOETELU
Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:
1. Tee ehitusluba;
2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel;
3. Keskkonnamõjude eelhinnang.
6. RAKENDUSSÄTTED
Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse
seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,
millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule
halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse
teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaie Kruusmaa
juhataja
planeerimise osakonna projekteerimise üksus
Transpordiameti korralduse „Tee
ehitusloa andmine riigitee 17 Keila-
Haapsalu tee km 13,59-14,30
teeületuskohtade ja jalgteeühenduste
ehitamiseks ja keskkonnamõju
hindamise algatamata jätmine“
lisa 1
TEE EHITUSLUBA
☒ avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks
☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks
☐ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks
☐ osa asendamiseks samaväärsega
☐ lammutamiseks
Tee ehitusloa number 1.1-3/26/120
Tee ehitusloa andmise kuupäev 25.02.2026
Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn
Ametniku nimi Kaie Kruusmaa
Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja
Tee ehitusloa kõrvaltingimused
1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine
riigitee 17 Keila-Haapsalu tee km 13,59-14,30 teeületuskohtade ja jalgteeühenduste
ehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja
kooskõlastuste koondtabel“.
2. Projekti elluviimisel tuleb tööde käigus tähelepanu pöörata veekaitsemeetmetele.
Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks
ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks
välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel.
Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni
hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada puurkaevudest
kaugemale kui 50 m. Juhul, kui see on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja
kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja
põhjavette.
3. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav
müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav
tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusaegsed müratasemed ei tohi
läheduses paiknevatel elamualadel ajavahemikul 21.00-7.00 ületada keskkonnaministri
määruse nr 71 lisas 1 toodud II mürakategooria tööstusmüra normtaset. Kasutatav tehnika
peab olema heas tehnilises seisukorras.
4. Ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei tohi ületada läheduses asuvates elamutes
sotsiaalministri 01.10.2025 määruses nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja
1
ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ § 3 kehtestatud piirväärtusi.
5. Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal
ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.
6. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti
vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida ehitusaegse tolmu levikut
majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada
kemikaalide lahuseid).
7. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel
jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul
tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide
taaskasutus.
8. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale
korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21
„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa
omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate
nõuetega. Samuti tuleb arvestada Lääne-Harju valla jäätmehoolduseeskirjas olevate
nõuetega.
9. Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega jäätmekonteineritega või
vastavalt liigile sobivate ladustusaladega. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole
võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud
laoplatsil. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed, mida ei ole
võimalik kohapeal taaskasutada, tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba
omavale ettevõttele. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
10. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms
mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada.
Vältida tuleb pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning
mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.
11. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse
töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.
Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt
teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.
1. Andmed tee kohta
Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 17 Keila-Haapsalu tee km 13,59-
14,30
2. Andmed tee ehitusprojekti kohta
2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi EXTech Design OÜ
2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 11967596
2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Sihi tn 122 10918 Tallinn
2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 53 474
2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post
[email protected]
2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee 17 Keila-Haapsalu tee km 13,59-
14,30 teeületuskohad ja jalgteeühendus
2.7 Tee ehitusprojekti number 25042
(allkirjastatud digitaalselt)
2
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 17 Keila-Haapsalu tee km 13,59-14,30 teeületuskohtade ja jalgteeühenduste
ehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel
1. ARVAMUSED
1.1.Puudutatud asutused ja isikud
Jrk Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse
nr osas
1 Lääne-Harju Täname võimaluse eest esitada seisukoht Riigitee 17 Otsus:
Vallavalitsus Keila–Haapsalu tee km 13,59-14,30 1. Lugeda, et arvamuse andjal puuduvad ettepanekud
teeületuskohtade ja jalgteeühenduste ehitusloa ja ehitusloa eelnõule.
E-kiri 23.01.2026 KMH algatamata jätmise eelnõu kohta. Lääne-Harju 2. Arvestada, et asjaomasel asutusel puuduvad
Vallavalitsus toetab liiklusohutuse tõstmise vastuväited keskkonnamõju hindamise algatamata
eesmärgil projekteeritud lahendust ning nõustub jätmise osas.
eelnõus KMH algatamata jätmise põhjendustega.
2 Keskkonnaamet /…/ Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Põhjendus: Kirjas viidatud vigane KMH eelhinnangu
Keskkonnaagentuur) kohaselt ei jää projektialale alamärkus on korrigeeritud, otsusega on kaasas korrektne
Kiri 04.02.2026 nr 6- looduskaitseseaduse alusel kaitstavaid eelhinnang.
3/26/1340-2 loodusobjekte.
Lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast Otsus:
ning teadaolevast informatsioonist, on 1. Lugeda, et arvamuse andjal puuduvad ettepanekud
Keskkonnaamet seisukohal, et kavandatava ehitusloa eelnõule.
tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist 2. Arvestada, et asjaomasel asutusel puuduvad
keskkonnamõju (KeHJS § 22 mõistes) ning KMH vastuväited keskkonnamõju hindamise algatamata
algatamine ehitusloa taotluse menetluses ei ole jätmise osas.
eeldatavalt vajalik. Ehitusloa eelnõu osas
Keskkonnaametil vastuväited puuduvad.
Tutvunud esitatud materjalidega peab
Keskkonnaamet vajalikuks juhtida tähelepanu, et
eelhinnangu alaptk-s 4.1 (lk 10) on Vasalemma valla
üldplaneeringu seletuskirja puhul allmärkusena
1
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 17 Keila-Haapsalu tee km 13,59-14,30 teeületuskohtade ja jalgteeühenduste
ehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
toodud hoopis Saue valla üldplaneeringu seletuskiri.
Palume allmärkust nr 5 korrigeerida.
3 Maa- ja Ruumiamet /…/ Projektalaga piirneb riigi omandis olev Haava Otsus:
kinnisasi (katastritunnus 86801:001:0923, 1. Lugeda, et arvamuse andjal puuduvad ettepanekud
Kiri 06.02.2026 nr 6- maatulundusmaa 100%), mille riigivara valitseja on ehitusloa eelnõule.
3/25/16067-4 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning 2. Arvestada, et asjaomasel asutusel puuduvad
volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet. Maa- ja vastuväited keskkonnamõju hindamise algatamata
Ruumiamet on varasemalt 11.11.2025 kirjaga nr 6- jätmise osas.
3/25/16067-2 nõustunud EXTech Design OÜ
põhiprojekti nr 25042 lahendusega. Projekti ei ole
Haava kinnisasja osas muudetud ega Haava
kinnisasjale kitsendusi kavandatud.
Maa- ja Ruumiametil riigivara volitatud asutusena
puuduvad vastuväited riigitee 17 Keila–Haapsalu tee
km 13,59- 14,30 teeületuskohtade ja
jalgteeühenduste ehitamiseks ehitusloa andmisele.
4 MTÜ Põhja-Eesti - Otsus:
Ühistranspordikeskus Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse
5 Elektrilevi OÜ - avaldaja ei soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada.
6 Telia Eesti AS -
1.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud
Jrk Kinnisasja nimi ja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse
nr katastriüksuse osas
tunnus
1 Haapsalu mnt 12 // Kinnitan, et sain kätte 21.01.2026 Põhjendus: Haapsalu mnt 12//Kivila kinnistu ette
Kivila registreeritud/allkirjastatud dokumendi maantee kavandatava aia kõrguseks on projekteeritud 2,0m. Aia
86801:001:0015 ehituste kohta (registreerimise number: 8-1/25- Veskiküla tee poolne nurk jääb olemasolevasse asukohta
048/1064-1). Dokumendis anti teada, et kuni ehk seal on maapinna kõrgus sama, mis täna aia nurgas.
06.02.2026 võib oma arvamusi/ettepanekuid Jalgvärava juures nihkub aed maksimaalselt 2m kinnistu
poole ja seal on maapinna kõrguse muutus maksimaalset
2
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 17 Keila-Haapsalu tee km 13,59-14,30 teeületuskohtade ja jalgteeühenduste
ehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
avaldada. Soovin kinnitada ning laiendada paari 30cm. Olemasoleva maapinna kalle on ka sellest kohast
punkti: veel edasi hoovi poole. Kokkuvõttes aeda ei paigaldata
1) Maantee laienduse tõttu võetakse maha osa kallaku põhja. Projekteeritud aiaga lõigus Keila –
praegusest võsa-aiast, kuna see on tegelikest piiridest Haapsalu riigimaantee katte serva ei laiendata.
mingipärast väljapoole jäänud. Lisaks võetakse Projekteeritud aed on ette nähtud riigimaanteest
maha mõned puud mis jäävad ette, ohustavad kaugemale kui olemasolev aed seda on, mistõttu jääb
maanteed, või segavad pöördel nägemist. pärast uue aia paigaldamist lume lükkamiseks rohkem
2) Maha võetava võsa-aia asemele püstitatakse 1-2m ruumi kui seda täna on.
kõrgust metallist aed, mis maanteed ja aeda
üksteisest eraldaks. Otsus:
3) Võsa taha jäävat kallakuga maad väidetavasti ei 1. Lugeda, et arvamuse andjal puuduvad ettepanekud
tahetud lisa mulla/kruusaga täita, mistõttu aed ehitusloa eelnõule.
võidakse panna kallaku põhja(?). Maantee laienduse 2. Ehitusfaasis teha koostööd maaomanikuga, et
tõttu läheks talviti lumesahk kallaku servast veel tagada maaomaniku kaasatus ja informeeritus.
lähemalt läbi, mis garanteeriks lume lükkamist
kallaku põhja, nii et kui ehitatav aed kinnitada samuti
kallaku põhja, siis on kõrge tõenäosus et ehitatav aed
lihtsalt lükatakse lumega maa vastu, mis tühistaks aia
ehitamise eesmärgi. Kui lisakõrgendust kallakule ei
lisata, siis peaks vähemalt aeda kinnitama/toetama
mingil viisil, et garanteerida aia vastupanu suurele
lükatavale lumekoormale (näiteks lisa- ja/või
suurema diameetriga postid, või lisaks kallakuga
postid aia siseküljel. Postide sügavus pidi olema
piiratud maa aluste kaablite tõttu).
Muus osas mul küsimusi ja arvamusi/ettepanekuid ei
ole. Mul on hetkel ainult kartusi talviste lume
olukordade osas.
2 Lepa Tutvusime eelnõu dokumentidega ja juhime Otsus: Ehitustööde läbiviimisel arvestada, et projektala
86801:001:0251 tähelepanu, et meil on kunagi sõlmitud lähistel asuva Loite tee ristmiku osas on sõlmitud
Transpordiametiga mahasõidu ehitamise leping ristumiskoha ümberehituse leping.
Loite tee kohast.
3
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 17 Keila-Haapsalu tee km 13,59-14,30 teeületuskohtade ja jalgteeühenduste
ehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
Haapsalu mnt 6 Tänaseks ei ole me veel seda teostanud, kuid
86801:001:0532 lähiaastatel on plaan see välja ehitada.
Palun lisage see info “Transpordiamet algatas
projekteerimistingimuste andmise menetluse riigitee
17 Keila–Haapsalu km 13,59-14,30
teeületuskohtade ehitusprojekti koostamiseks.”
juurde.
Lisan sõlmitud lepingu!
1.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud
Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas tee ehitusloa eelnõu menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva
jooksul eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu
kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).
Katastriüksuse Haapsalu mnt 10 //
lähiaadress Katastritunnus Tuleraua 86801:001:0008
Haapsalu mnt 5 43101:001:2732 Haapsalu mnt 11 86801:001:0011
Haapsalu mnt 5a 86801:001:0051 Haapsalu mnt 13 //
Haapsalu mnt 5b 86801:001:0850 Kuusemetsa 86801:001:0839
Haapsalu mnt 7a 86801:001:0843 Jaama põik 3 43101:001:2733
Haapsalu mnt 7c 86801:001:0263 Nõmmekõrtsi 86801:002:0090
Haapsalu mnt 8 // Aegi 86801:001:0010 Pääsu 86801:001:0946
Haapsalu mnt 9 86801:001:0088 Taela 86801:001:0531
* Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul tee ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole
taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust
avaldada (EhS § 42 lg 9).
4