dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Transpordiamet
Sissetulev kiriAvalik

Saaremaa vald Mustjala küla Mustjala valla keskuse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Transpordiamet · 6. veebruar 2026
Viit
7.2-2/26/1930-4
Registreeritud
6. veebruar 2026
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Saaremaa Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine
Sari
7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute ja keskkonnamõju strateegiliste hinnangute kooskõlastamine
Toimik
7.2-2/2026
Vastutaja
Mildred Liinat (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus)
Lahendamise tähtaeg
3. märts 2026

Failid

  • 📎5-2660-1 05.02.2026 Väljaminev kiri.asice1093 KB

Sisu (failidest)

Lisa 2 Mustjala külas Mustjala valla keskuse detailplaneeringualal asuvad katastriüksused Nr Katastri- Lähiaadress KÜ sihtotstarve DP-s krundi ÜP-s katastriüksuse Hoonestus tunnus kasutamise juhtotstarve sihtotstarve 1. 48301:002:0429 21101 Tõlli- Transpordimaa määramata avalik tee Mustjala- 100% Tagaranna tee 2. 48301:002:0424 21129 Transpordimaa määramata avalik tee Orissaare- 100% Leisi-Mustjala tee 3. 48301:002:0639 Aiamaa Maatulundusmaa MP K, S2 H 100% 4. 71401:001:2131 Alajaama Tootmismaa määramata S1 H 100% 5. 48301:002:0398 Alevi tn 10 Elamumaa 100% EP (BT) E4 H 6. 48301:002:0550 Alevi tn 11 Ühiskondlike BT S1 H ehitiste maa 100% 7. 71401:001:3830 Alevi tn 12 Elamumaa 100% EP (BT) E4, riigitee kv H 8. 71401:001:3650 Alevi tn 12a Ühiskondlike AV A, riigitee kv H ehitiste maa 100% 9. 48301:002:0333 Alevi tn 14 Elamumaa 100% EK EK, A, riigitee kv H 10. 71401:001:2003 Alevi tn 14a Üldkasutatav HK A, riigitee kv maa 100% 11. 71401:001:1888 Alevi tn 14b Üldkasutatav HK A, riigitee kv maa 100% 12. 48301:002:0358 Alevi tn 15 Elamumaa 100% EK EK H 13. 48301:002:0357 Alevi tn 16 Ühiskondlike AH A, riigitee kv H ehitiste maa 100% 14. 48301:001:0850 Alevi tn 16a Üldkasutatav H A, riigitee kv maa 100% 15. 48301:002:0069 Alevi tn 18 Maatulundusmaa BT,EP, HK S1, riigitee kv H 65% Ärimaa 35% 16. 48301:001:0857 Alevi tn 18a Maatulundusmaa MP, HK S1, riigitee kv 100% 17. 48301:002:0174 Alevi tn 2 Elamumaa 100% BT S1 H 18. 48301:002:0034 Alevi tn 21 Maatulundusmaa MP, HK riba E4, K 100% 19. 48301:002:0051 Alevi tn 23 Elamumaa 100% MP, HK riba E4, E1 H 20. 48301:002:0011 Alevi tn 25 Maatulundusmaa EP E4, E1, riigitee kv H 100% 21. 48301:002:0032 Alevi tn 27 Maatulundusmaa EP E4, E1, riigitee kv H 100% 22. 48301:002:0157 Alevi tn 2a Elamumaa 100% EP S1 H 23. 71401:001:2532 Alevi tn 2b Maatulundusmaa MP, AV, H S1, S2, riigitee kv 100% 24. 48301:002:0078 Alevi tn 3 Elamumaa 100% EP A H 25. 48301:002:0548 Alevi tn 5 Üldkasutatav PV, BT, HK, P2, S1, E4, K H maa 100% HP, EP 26. 48301:002:0042 Alevi tn 6 Ärimaa 100% BT S1 H 27. 48301:002:0549 Alevi tn 7 Elamumaa 100% EP S1 H 28. 48301:002:0464 Alevi tn 7a Elamumaa 100% BT S1 H 29. 48301:002:0014 Alevi tn 8 Elamumaa 100% EP (BT) E4 H 30. 48301:002:0536 Alevi tn 9 Ühiskondlike AK S1 H ehitiste maa 100% 31. 71401:001:1988 Alevi tn 9a Üldkasutatav määramata avalik tee maa 100% 32. 71401:001:3833 Alevi tänav Transpordimaa LT perspekt.jalgrattarada 100% 33. 71401:001:1996 Alevi tänav J1 Transpordimaa määramata avalik tee 100% 34. 71401:001:3831 Alevi tänav L1 Transpordimaa määramata määramata 100% 35. 71401:001:0209 Alevi tänav L4 Transpordimaa HK K, riigitee kv 100% 36. 48301:002:0131 Allika Maatulundusmaa MP, HK, P2, E4, E1, H 100% määramata määramata, riigitee kv 37. 48301:002:0056 Aru Maatulundusmaa MP E4, A, väärtuslik 100% põllumaa 38. 71401:001:4193 Aru Maatulundusmaa H, määramata E1, määramata H 100% 39. 48301:001:0698 Himma Maatulundusmaa MP E4, väärtuslik 100% põllumaa, riigitee kv 40. 48301:002:0235 Kaasiku tn 2 Elamumaa 100% EP, H E4, riigitee kv H 41. 48301:002:0485 Kaasiku tn 3 Elamumaa 100% EP, H, MP E4, väärtuslik H põllumaa 42. 48301:002:0607 Kaasiku tänav Transpordimaa määramata E4 100% 43. 48301:002:0318 Kase Maatulundusmaa määramata E1 H 100% 44. 48301:002:0552 Kiriku Maatulundusmaa LB, HK S2, riigitee kv 100% 45. 48301:002:0556 Kiriku Maatulundusmaa H, määramata E4, määramata, 100% riigitee kv 46. 48301:002:0558 Kiriku Maatulundusmaa BT S1, riigitee kv 100% 47. 48301:002:0557 Kiriku Maatulundusmaa OT, MP, H E4, K, väärtuslik 100% põllumaa, riigitee kv 48. 71401:001:2531 Kiriku tn 1 Elamumaa 100% EP A, riigitee kv H 49. 48301:002:0601 Kiriku tn 2 Ühiskondlike EK, EP E4, riigitee kv H ehitiste maa 100% 50. 48301:002:0551 Kiriku tn 3 Ühiskondlike AK, HP A, (S1) H ehitiste maa 100% 51. 48301:001:0854 Kiriku tn 4 Maatulundusmaa EP (BT) E4 100% 52. 48301:002:0615 Kiriku tänav Transpordimaa määramata avalik tee 100% 53. 48301:002:0614 Kiriku tänav Transpordimaa määramata avalik tee, 100% perspekt.jalgrattarada 54. 48301:002:0451 Kooli tn 1 Ühiskondlike AH, HP, MP, A, väärtuslik H ehitiste maa OT põllumaa 100% 55. 48301:002:0390 Kooli tn 3 Ühiskondlike AV (AK) E4 H ehitiste maa 100% 56. 48301:002:0068 Kooli tn 6 Maatulundusmaa EP, H, E4, K, määramata, H 100% määramata väärtuslik põllumaa 57. 48301:002:0608 Kooli tänav Transpordimaa määramata määramata 100% 58. 48301:001:0852 Koosa Maatulundusmaa MP, HK, BT P2, S1, riigitee kv 100% 59. 48301:002:0319 Kopli Maatulundusmaa MP, E1 H 100% määramata 60. 48301:002:0584 Kuresoo Maatulundusmaa MP E4, väärtuslik 100% põllumaa 61. 48301:002:0454 Kurisu Maatulundusmaa MP, E1, E4, määramata, H 100% määramata väärtuslik põllumaa 62. 48301:002:0349 Kuusiku Maatulundusmaa määramata E1, E4, määramata H 100% 63. 48301:002:0534 Kuusksalu Tootmismaa TL S2 100% 64. 48301:001:0605 Lesta Maatulundusmaa MP, HK ribad E4, K 100% 65. 48301:001:0732 Linnusoo Maatulundusmaa määramata määramata 100% 66. 48301:002:0141 Mustjala Maatulundusmaa EP, MP E4, väärtuslik kirikumaa 100% põllumaa 67. 48301:002:0139 Mustjala Maatulundusmaa EP, H E4, väärtuslik kirikumaa 100% põllumaa 68. 48301:002:0140 Mustjala Maatulundusmaa E, MP E4, väärtuslik kirikumaa 100% põllumaa, riigitee kv 69. 71401:001:3832 Mustjala Transpordimaa LJ, LP E4, A, riigitee kv H peatus 100% 70. 48301:002:0618 Mustjala- Transpordimaa määramata avalik tee Rahtla tee 100% 71. 48301:002:0391 Mõisa Üldkasutatav HP, PV, P2, K maa 100% (tiigid) 72. 48301:002:0079 Mõisa tn 1 Elamumaa 100% EP, MP E4 H 73. 48301:002:0065 Mõisa tn 3 Elamumaa 100% EP, MP E4 H 74. 48301:002:0066 Mõisa tn 5 Elamumaa 100% EP, MP E4 H 75. 48301:002:0067 Mõisa tn 7 Elamumaa 100% EP, MP E4 H 76. 48301:002:0491 Mõisa tn 9 Elamumaa 100% EP, MP E4, väärtuslik H põllumaa 77. 48301:002:0606 Mõisa tänav Transpordimaa määramata avalik tee 100% 78. 71401:001:2004 Nurga Üldkasutatav LP, H EK maa 100% 79. 48301:002:0166 Nurmenuku Maatulundusmaa MP P2, väärtuslik 100% põllumaa 80. 48301:002:0497 Paadegu Elamumaa 100% EP, MP E4 H 81. 48301:002:0305 Paja Maatulundusmaa HP, H, K, E1 H 100% määramata 82. 71401:001:2100 Pesa Tootmismaa MP K 100% 83. 48301:001:0540 Posti Maatulundusmaa MP E1, E4, väärtuslik 100% põllumaa 84. 48301:001:0621 Puhasti Tootmismaa OT E4 H 100% 85. 48301:001:0620 Puurkaevu Tootmismaa OT E4 H 100% 86. 48301:001:0595 Põlde Maatulundusmaa EP, MP, E4, K, määramata H 100% määramata 87. 48301:002:0027 Põlde tn 1 Ärimaa 100% BT S1 H 88. 48301:002:0542 Põlde tn 10 Tootmismaa TT S2 100% 89. 48301:002:0476 Põlde tn 11 Elamumaa 100% MP K H 90. 48301:001:0596 Põlde tn 11a // Maatulundusmaa MP K H Tuuliku 100% 91. 48301:002:0477 Põlde tn 11b Tootmismaa MP K H 100% 92. 48301:002:0543 Põlde tn 12 Tootmismaa TT S2 H 100% 93. 48301:002:0005 Põlde tn 13 Maatulundusmaa EP, HK, E4, K H 100% määramata 94. 48301:002:0499 Põlde tn 13a Elamumaa 100% HK K H 95. 48301:002:0222 Põlde tn 14 Tootmismaa TL S2 H 100% 96. 48301:002:0535 Põlde tn 15 Tootmismaa määramata, E4, K H 100% veidi HK 97. 48301:002:0492 Põlde tn 16 Tootmismaa TT S2 H 100% 98. 71401:001:4711 Põlde tn 16a Tootmismaa TT S2 H 100% 99. 48301:002:0126 Põlde tn 17 Tootmismaa HK riba, E4, E1 H 100% määramata 100. 48301:002:0533 Põlde tn 18 Tootmismaa TT, TL S2 H 100% 101. 48301:002:0414 Põlde tn 19 Maatulundusmaa määramata E4, E1 H 100% 102. 48301:002:0345 Põlde tn 2 Elamumaa 100% EK EK H 103. 48301:002:0317 Põlde tn 3 Elamumaa 100% EK EK H 104. 48301:002:0372 Põlde tn 5 Elamumaa 100% EK EK H 105. 48301:002:0300 Põlde tn 6 Tootmismaa 75% TT (BT) S2 H Ärimaa 25% 106. 48301:001:0554 Põlde tn 7 Ühiskondlike TT S2 H ehitiste maa 100% 107. 48301:002:0493 Põlde tn 8 Tootmismaa TT S2 H 100% 108. 48301:001:0792 Põlde tn 9 Elamumaa 100% OT S2 H 109. 48301:002:0616 Põlde tänav Transpordimaa LT avalik tee 100% 110. 48301:002:0617 Põlde tänav Transpordimaa LT avalik tee 100% 111. 48301:002:0006 Põldemaa Maatulundusmaa määramata, määramata, E1, E4 100% HK ribad 112. 48301:001:0606 Põllu Maatulundusmaa MP, HK ribad E4, K H 100% 113. 71401:001:2041 Põllu tee Transpordimaa määramata määramata 100% 114. 48301:002:0633 Põlluääre Üldkasutatav H K maa 100% 115. 48301:002:0632 Põlluääre Üldkasutatav H K, S2 maa 100% 116. 48301:002:0470 Pärna Maatulundusmaa HK, MP, E4, K, riigitee kv H 100% määramata 117. 48301:002:0519 Rahtla tn 1 Elamumaa 100% EP, HK E4, EK 118. 48301:002:0438 Rahtla tn 2 Elamumaa 100% EP E4 H 119. 48301:002:0520 Rahtla tn 3 Elamumaa 100% EP, MP, HK E4, K H 120. 48301:002:0521 Rahtla tn 5 Elamumaa 100% EP, HK K H 121. 48301:002:0609 Rahtla tänav Transpordimaa määramata avalik tee 100% 122. 48301:002:0149 Rehemaa Maatulundusmaa MP E4, K, väärtuslik 100% põllumaa, riigitee kv 123. 48301:002:0522 Ringe Maatulundusmaa HK, E1, K 100% määramata 124. 48301:002:0538 Sepa Maatulundusmaa HP, K 100% määramata 125. 48301:002:0376 Tammekaasiku Maatulundusmaa EP, MP, H E4, E1, väärtuslik H 100% põllumaa, riigitee kv 126. 48301:002:0248 Toome Maatulundusmaa määramata E1 H 100% 127. 71401:001:0208 Uuetoa Maatulundusmaa HK, BT K, S1, riigitee kv 100% 128. 48301:002:0610 Vee tänav Transpordimaa määramata E4 100% 129. 48301:002:0138 Vene tn 4 Maatulundusmaa H, AK E4, A, K H 100% määramata 130. 48301:002:0484 Vene tn 5 Maatulundusmaa H, määramata K, E1, määramata, H 100% väärtuslik põllumaa 131. 48301:002:0605 Vene tänav Transpordimaa määramata määramata 100% 132. 48301:002:0488 Värava Maatulundusmaa H E4 100% 133. 48301:002:0489 Värava Maatulundusmaa H E4, riigitee kv 100% 134. 48301:002:0490 Värava Maatulundusmaa MP E4, väärtuslik 100% põllumaa, riigitee kv DP-s krundi kasutamise sihtotstarve: ÜP-s katastriüksuse juhtotstarve: EELNÕU Kuressaare {adoptionDateTime} nr {regNumber} Mustjala külas Mustjala valla keskuse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine Mustjala Vallavolikogu 10. märtsi 1997. a otsusega nr 29 kehtestati Mustjala külas Mustjala valla keskuse detailplaneering (edaspidi detailplaneering). Detailplaneering on osaliselt kehtetuks tunnistatud Saaremaa Vallavolikogu 27. märtsi 2025. a otsusega nr 1-3/16 Alevi tn 17 katastriüksuse osas. Detailplaneeringuala suurusega ca 94 ha asub Mustjala külas, hõlmates peamiselt Mustjala küla keskust ja Tõlli-Mustjala-Tagaranna kõrvalmaantee (tee nr 21101) ääres olevaid alasid. Planeeringuala on nähtav otsuse lisas toodud planeeringuala asendiskeemil, lisana on toodud ka planeeringualal asuvate katastriüksuste tabel. Detailplaneeringu koostamise eesmärk oli olemasolevatele hoonetele teenindusmaa määramine, valla keskusele vajalike uusehituste tarbeks maade reserveerimine, maareformiga seotud probleemide lahendamine, olemasolevate tehnovõrkude rekonstrueerimise ettepanekud jne. Mustjala küla oli varasemalt Mustjala valla keskus. Küla paikneb Saaremaa valla loodeosas, Kuressaare linnast ca 32 km kaugusel. Planeeringuala on erikujuline, kuid kompaktne, hõlmates hoonestatud ja hoonestamata krunte, k.a osaliselt maanteid ja külateedevõrgustikku, kokku (k.a. osaliselt) 134 katastriüksust, millest 30 on elamumaa, 48 maatulundusmaa, 19 transpordimaa, 15 tootmismaa, 9 ühiskondlike ehitiste maa, 9 üldkasutatava maa, 2 ärimaa ja 2 kombineeritud katastriüksuse sihtotstarbega maad. Eraomandis olevaid katastriüksuseid on 92, munitsipaalomandis 22, riigiomandis 7 ja avalik-õiguslikke 13. Planeeringualas asuvatest katastriüksustest 76 on rohkemal või vähemal määral hoonestatud, kuid kõik olemasolevad hooned ehitisregistrisse kantud ei ole. Hoonestamata on 58 katastriüksust, nende seas märkimisväärne osakaal (üle 30%) on transpordimaadel, mida tavapäraselt ei hoonestata. Lisaks on hoonestamata katastriüksuste seas mitmeid katastriüksuseid, mida kasutatakse põllumajanduslikul eesmärgil, seetõttu ka nende hoonestamine on vähetõenäoline. Pärast Mustjala valla keskuse detailplaneeringu kehtestamist on muutunud erinevad õigusaktid ning kehtestatud on ka planeerimist reguleeriv planeerimisseadus (edaspidi PlanS), mille § 127 lõike 2 kohaselt on detailplaneering lähiaastate ehitustegevuse alus. Lähiaastaid on võimalik sisustada PlanS § 140 lõike 1 punkti 1 alusel ehk selleks saab lugeda ligikaudu 5 aastat. Detailplaneering on kehtestatud 1997. aastal ehk möödunud on ligi 29 aastat, mille jooksul on kehtestatud ka Mustjala valla külade üldplaneering (kehtestatud Mustjala Vallavolikogu 29. aprilli 2011. a otsusega nr 14, edaspidi üldplaneering). Üldplaneeringu koostamisel ja juhtotstarvete määramisel on arvestatud detailplaneeringus tooduga. Mida enam möödub aega detailplaneeringu kehtestamisest, seda enam peab kinnistu omanik arvestama, et kui detailplaneeringut ei ole asutud realiseerima paari aasta jooksul, võib kohaliku omavalitsuse üksus hakata planeerimisotsust üle vaatama tulenevalt muutunud keskkonnast ja õigusaktidest. See tähendab, et detailplaneeringu elluviimisest huvitatud isikutel on õiguspärane ootus detailplaneeringu kehtima jäämisele eelkõige detailplaneeringu kehtestamisele vahetult järgnevatel lähiaastatel. Kehtiv detailplaneering ei käsitle arhitektuursete ja ehituslike parameetrite osas ehitusõigust, mis on käesoleval ajal PlanS kohaselt detailplaneeringu põhiolemus ja kohustuslik määrata. PlanS § 126 lõike 4 kohaselt moodustavad krundi ehituseõiguse krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed, hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv või nende puudumine maa-alal, hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus, asjakohasel juhul hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus. Kehtiv detailplaneering ei ole ehitusõiguse seisukohalt piisavalt informatiivne ega täpne, mida kaasajal PlanS detailplaneeringutes nõuab. Detailplaneeringuga on antud põhijoonise kohaselt 69 krundile suunitlus krundi kasutamiseks, täisehitusprotsendi suurus ja krundi suurus, kuid kruntimised ei ole tehtud alati vastavalt detailplaneeringule, seega ei ole võimalik korrektselt arvestada kruntide täisehitusprotsente ja võimalikku hoonete ehitisealuse pinna suurust. Seega leiab vald, et kuna detailplaneering kehtestati aastakümneid tagasi, ajaga on muutunud seadused, sh detailplaneeringule esitatavad nõuded, õigusaktid, ruumiline vajadus ning alale on kehtestatud üldplaneering, ei ole detailplaneering enam ajakohane. PlanS § 140 lõike 7 kohaselt tuleb detailplaneeringu muutmiseks koostada uus sama planeeringuala hõlmav detailplaneering, lähtudes PlanS-is detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõuetest ja lõike 8 kohaselt uue detailplaneeringu kehtestamisega muutub sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks. PlanS § 125 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Üldplaneeringu peatükk 2.2 toob välja „Detailplaneeringu kohustusega alaks on määratud Mustjala küla keskus.“. Kehtivale planeeringualale suurusega ca 94 ha uue detailplaneeringu koostamine on vallavalitsuse hinnangul ebaproportsionaalne, arvestades ala suurust ja asjaolu, et valdav osa kruntidest on aastaid juba hoonestatud olnud. Vastavalt PlanS § 125 lõike 5 punktile 1 võib kohaliku omavalitsuse üksus lubada detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringut koostamata püstitada või laiendada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja seda teenindavad rajatised, kui ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi. Kuna tegemist on tihedamalt asustatud külakeskusega, piirkond on olnud ajalooliselt hoonestatud ning edasisi ehitustegevusi saab kaaluda ka projekteerimistingimuste ja ehitusloa/ehitusteatise alusel, siis tulenevalt eelnevast leiab vald, et ei ole otstarbekas algatada uue detailplaneeringu koostamist, vaid detailplaneeringu võib kehtetuks tunnistada. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 5 lõikele 2 viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Tegemist on haldusmenetluse põhimõttega, millest lähtuvalt tuleb võimaluse korral eelistada lihtsamat ja asjaosalistele vähem koormavat menetlusviisi. Olukorras, kus aeganõudvam ja kulukam menetlusviis ei võimaldaks ettenähtavalt saavutada kvaliteetsemat tulemust ega tagaks puudutatud isikute huvidele tõhusamat kaitset, ei ole selle kohaldamine põhjendatud. Saaremaa Vallavolikogu hinnangul on võimalik pärast detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist võimalik ehitusõiguse saamist kaaluda ka läbi projekteerimistingimuste, mis on lihtsam ja kiireim viis. Terve detailplaneeringuala ühe korraga kehtetuks tunnistamine on menetluslikult mõistlikum ja otstarbekam, kui detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine tulevikus iga krundi osas ja vajaduse põhiselt. PlanS § 140 lõike 1 punkti 2 kohaselt võib detailplaneeringu või selle osa kehtetuks tunnistada, kui planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. Saaremaa vald planeeringu koostamise korraldajana ja munitsipaalomandis olevate katastriüksuste omanikuna soovib detailplaneeringu elluviimisest loobuda. Kuna kehtiv detailplaneering ei ole enam aja- ega asjakohane, siis leiab planeeringu koostamise korraldaja, et detailplaneering tuleb terves ulatuses kehtetuks tunnistada. Mustjala valla keskuse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise järgselt tuleb lähtuda kehtiva üldplaneeringu 2 tingimustest. Kehtiv üldplaneering on kehtestatud detailplaneeringust hiljem ja üldplaneeringu koostamisel on võetud aluseks ca 14 aastat varem kehtestatud detailplaneering. Võrreldes detailplaneeringuga on üldplaneeringu näol tegemist uuema, täpsema ja aktuaalsema dokumendiga. Kaalutlusõiguse teostamisel on arvestatud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning kaalumine on toimunud ratsionaalselt, arvestades kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikutele, keda haldusakt ehk detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine puudutab. Lisaks on teostatud 134 krundi osas analüüs, kas detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ja üldplaneeringu aluseks võtmine halvendaks kruntide omanike õigusi ning leitud, et kruntide ehitusõigust oleks suurel enamusel katastriüksustel võimalik kaaluda läbi projekteerimistingimuste ning olukord ei halvendaks katastriüksuste omanike õigus. Eelnevast tulenevalt on Saaremaa Vallavolikogu seisukohal, et Mustjala valla keskuse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine on põhjendatud, kuna detailplaneeringu koostamise korraldaja ei soovi detailplaneeringut ellu viia, lisaks ei ole seni tervikuna detailplaneeringut ellu viidud vastavalt detailplaneeringus toodule, planeeritavad ehitusõigused külakeskuses sees on võimalik kaaluda läbi projekteerimistingimuste väljastamise ehk siis eeldatavasti ei ole uue detailplaneeringu koostamine vajalik, vaid lähtuda saab kehtivast ning detailplaneeringust oluliselt aktuaalsemast ja informatiivsemast üldplaneeringust. Ehitusõiguse saamiseks kruntidel, mille puhul ei ole võimalik kaaluda projekteerimistingimuste väljastamist, on igal kinnistu omanikul võimalik esitada taotlus uue detailplaneeringu algatamiseks. Haldusorganipoolne haldusakti kehtetuks tunnistamine toimub kaalutlusõiguse alusel. Haldusmenetluse seaduse § 64 lõike 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse teostamisel arvestada haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid. Tutvunud materjalide ja menetlustoimingutega, kaalunud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist, põhjendusi ja tagajärgi, leiab Saaremaa Vallavolikogu, et detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ei riiva planeeringuala naaberkinnistute omanike ja planeeringuala kinnistute omanike õiguseid ja huve ega kahjusta avalikke huve. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ei kitsenda kinnistute omaniku ega naaberkinnistute omanike seniseid kinnistu kasutamistingimusi. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, planeeringuga kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks on kohaliku omavalitsuse üksus. PlanS § 140 lõike 3 kohaselt tuleb detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu esitada kooskõlastamiseks PlanS § 127 lõikes 1 nimetatud asutustele ja arvamuse andmiseks § 127 lõikes 2 nimetatud isikutele ja asutustele. Eelnõu saadeti Mustjala valla keskuse detailplaneeringu planeeringualal asuvate katastriüksuste omanikele ja planeeringuala piirinaabrite katastriüksuste omanikele arvamuse andmiseks xx.02.2026 kirjaga nr xx ja korteriühistutele kirjaga nr xx, ametiasutustele kooskõlastamiseks xx.02.2026 kirjaga nr xx. Kirjades määratud tähtajaks esitas seisukoha xx (registreeritud vallavalitsuse dokumendiregistris xx.02.2026 nr xx), milles tõi välja… Vallavalitsus oma xx.03.2026 vastuskirjas nr xx… Otsuse eelnõu on kooskõlastanud Päästeamet xx.03.2026 kirjaga nr xx, Transpordiamet xx.03.2026 kirjaga nr xx, Muinsuskaitseamet xx.03.2026 kirjaga nr xx ja Maa- ja Ruumiamet xx.03.2026 kirjaga nr xx. 3 Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 140 lõike 6 ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 33, Saaremaa Vallavolikogu o t s u s t a b: 1. Tunnistada Mustjala Vallavolikogu 10. märtsi 1997. a otsusega nr 29 kehtestatud Mustjala külas Mustjala valla keskuse detailplaneering kehtetuks. 2. Otsus jõustub teatavakstegemisega. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide Saaremaa Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (digitaalselt allkirjastatud) Kristjan Moora vallavolikogu esimees 4 Lisa 1 Mustjala külas Mustjala valla keskuse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine Transpordiamet Maa- ja ruumiamet 05.02.2026 nr 5-2/660-1 Päästeamet Muinsuskaitseamet Mustjala külas Mustjala valla keskuse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Vastavalt planeerimisseaduse § 140 lõikele 3 esitame kooskõlastamiseks Mustjala valla keskuse detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu (vt Lisad). Kuna Mustjala Vallavolikogu 10. märtsi 1997. a otsusega nr 29 kehtestatud Mustjala valla keskuse detailplaneering (edaspidi üldplaneering) ei ole enam aja- ega asjakohane, siis kaalutakse selle kehtetuks tunnistamist. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise järgselt tuleb lähtuda kehtivast Mustjala valla külade üldplaneeringust (kehtestatud Mustjala Vallavolikogu 29. aprill 2011. a otsusega nr 14, edaspidi üldplaneering). Kehtiv üldplaneering on kehtestatud detailplaneeringust hiljem. Üldplaneeringu koostamisel on võetud aluseks ca 14 aastat varem kehtestatud detailplaneering. Võrreldes detailplaneeringuga on üldplaneeringu näol tegemist uuema, täpsema ja aktuaalsema dokumendiga. Võttes arvesse, et tegu on suures osas juba ajalooliselt hoonestatud detailplaneeringualaga, mille hoonestamata kruntidest valdav enamus asub olemasoleva hoonestuse vahel või vahetus läheduses, on võimalik detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise järgselt kaaluda ehitusõiguse saamiseks projekteerimistingimuste väljastamist. Vastavalt planeerimisseaduse § 125 lõike 5 punktile 1 võib kohaliku omavalitsuse üksus lubada detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringut koostamata püstitada või laiendada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja seda teenindavad rajatised, kui ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi. Kuna tegemist on tihedamalt asustatud külakeskusega, piirkond on olnud ajalooliselt hoonestatud, siis tulenevalt eelnevast ei ole otstarbekas algatada pärast detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamist uue detailplaneeringu koostamist, kuna edasisi ehitustegevusi saab kaaluda ka projekteerimistingimuste ja ehitusloa/ehitusteatise alusel. Kehtiva Mustjala valla keskuse detailplaneeringu materjalid on kättesaadavad: https://gis.saaremaavald.ee/failid/DP/483-10/. Lugupidamisega (digitaalselt allkirjastatud) Kätlin Kallas planeeringuteenistuse juhataja Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond / registrikood 77000306 / 452 5000 / [email protected] / www.saaremaavald.ee Lisad: 1. Mustjala külas Mustjala valla keskuse DP kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu 2. Lisa 1. Planeeringuala 3. Lisa 2. Katastriüksused Liina Järveots, 514 1686 [email protected] 2
Allikas: Transpordiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel