Transpordiamet · 28. jaanuar 2026
- Viit
- 1.1-6/26/669-2
- Registreeritud
- 28. jaanuar 2026
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- Kliimaministeerium
- Saabumis/saatmisviis
- DVK
- Funktsioon
- 1.1 Üldjuhtimine
- Sari
- 1.1-6 Juhtimisalane kirjavahetus
- Toimik
- 1.1-6/2026
- Vastutaja
- Martin Lengi (Users, Strateegilise planeerimise teenistus)
- Lahendamise tähtaeg
- 27. veebruar 2026
Sisu (failidest)
KÄSKKIRI
Tallinn 27.01.2026 nr 1-2/26/27
Kliimaministri 21. mai 2024 a. käskkirja nr. 1-2/24/231
„Meetme „Ühistranspordi ligipääsetavuse parendamine“
vahendite eraldamine“ muutmine
Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõige 1 punkti 8 ja § 52 lõike 1 ning
Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2023. a määruse nr 71 „Kliimaministeeriumi põhimäärus“ § 9
punkti 26 ja § 10 lõike 1 alusel ning kooskõlas atmosfääriõhu kaitse sead use § 161 lõikega 1 ja
lõike 4 punktiga 11 , riigiteede teehoiukava 2024–2027 punktiga 4.2.3 „Säästlikumaid
liikumisviise soodustava taristu rajamine“, riigi eelarvestrateegia 2024–2027 lisas 5 toodud
meetmega „Ühistranspordi ligipääsetavuse parendamise toetamine“, riigi eelarvestrateegia
2024–2027 programmi „Transpordi ja liikuvuse programm aastateks 2024–2027“ projekti
tegevusega 1.6 „Ohutu ja säästlik transpordisüsteem“ ning peaministri 12.08.2024 korralduse
nr 88 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ punktiga
11.
Kliimaministri 21.05.2024 käskkirjas nr 1-2/24/231 „Meetme „Ühistranspordi ligipääsetavuse
parendamine“ vahendite eraldamine“ tehakse järgnevad muudatused:
1. Käskkirja punkti 1 muudetakse ja sõnastatakse järgnevalt:
„1. Eraldada kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise tuludest summas
4 625 134 eurot (sealhulgas käibemaks) järgnevateks tegevusteks:
1.1. Transpordiametile ühistranspordi ligipääsetavuse parendamiseks 4 505 134 eurot.
Eraldatud summa sisse on arvestatud 50 000 eurot Transpordiametile rattastrateegia
väljatöötamiseks;
1.2. Linnatänavate standardi koostamiseks 120 000 eurot Kliimaministeeriumi ehituse ja
elukeskkonna osakonnale.“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kuldar Leis
taristuminister
Saata: Transpordiamet
Kliimaministri 21. mai 2024 a. käskkirja nr. 1-2/24/231 „Meetme „Ühistranspordi
ligipääsetavuse parendamine“ vahendite eraldamine“ muutmine seletuskiri
15.01.2026
Kliimaministri 21. mai 2024 a. käskkirja nr. 1-2/24/231 „Meetme „Ühistranspordi
ligipääsetavuse parendamine“ vahendite eraldamine“ muutmine. Käskkiri on kehtestatud
Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõige 1 punkti 8 ja § 52 lõike 1 ning Vabariigi Valitsuse 29.
juuni 2023. a määruse nr 71 „Kliimaministeeriumi põhimäärus“ § 9 punkti 26 ja § 10 lõike 1
alusel ning kooskõlas atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõikega 1 ja lõike 4 punktiga 1 1,
riigiteede teehoiukava 2024–2027 punktiga 4.2.3 „Säästlikumaid liikumisviise soodustava
taristu rajamine“, riigi eelarvestrateegia 2024–2027 lisas 5 toodud meetmega „Ühistranspordi
ligipääsetavuse parendamise toetamine“, riigi eelarvestrateegia 2024–2027 programmi
„Transpordi ja liikuvuse programm aastateks 2024–2027“ projekti tegevusega 1.6 „Ohutu ja
säästlik transpordisüsteem“ ning peaministri 12.08.2024 korralduse nr 88 „Ministrite pädevus
ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ punktiga 11.
1. Sissejuhatus
Kliimaministri 21. mai 2024 a. käskkirja nr. 1-2/24/231 „Meetme „Ühistranspordi
ligipääsetavuse parendamine“ vahendite eraldamine“ muutmise eesmärgiks on Transpordiameti
eelarve vähendamine selleks, et suurendada meetme „Kohalike omavalitsuste ühistranspordi
ligipääsetavuse parandamine“ mõju üle-eestiliselt. Seetõttu otsustati suunata 2 424 866 eurot
330 ühistranspordi peatuse ligipääsetavuse parandamiseks 34 kohalikus omavalituses üle Eesti.
Niisamuti otsustati eraldada 120 000 eurot Kliimaministeeriumi ehitus- ja elukeskkonna
osakonnale ühistranspordi ligipääsetavuse vaatest linnatänavate standardi koostamisse. Tänane
linnatänavate standard on ajale jalgu jäänud ning kvaliteetse ja tänapäevase linnaruumi
arenguks on oluline, et linnatänavate standardi fookuseks oleks ka inimkeskne ja kõiki
elanikkonna gruppe kaasav linnakeskkond, mis tagab hea ligipääsu ka ühistranspordile.
Eeltoodust tulenevalt on Transpordiameti muudetud eelarve ühistranspordi ligipääsetavuse
parendamiseks 4 505 134 eurot, mille sisse on arvestatud 50 000 eurot rattastrateegia
väljatöötamiseks (sh käibemaks).
2. Käskkirja sisu
Käskkirja punkt 1 sõnastatakse ning muudetakse ringi järgnevalt:
1. Eraldada kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise tuludest summas 4 625 134 eurot
(sealhulgas käibemaks) järgnevateks tegevusteks:
1.1. Transpordiametile ühistranspordi ligipääsetavuse parendamiseks 4 505 134 eurot.
Eraldatud summa sisse on arvestatud 50 000 eurot Transpordiametile rattastrateegia
väljatöötamiseks.
1.2. Linnatänavate standardi koostamiseks 120 000 eurot Kliimaministeeriumi ehituse ja
elukeskkonna osakonnale.
Lühidalt, muudatuse käigus vähendatakse Transpordiametile eelarvet. Käskkirja punkti 1
muudetakse ning lisatakse juurde kaks punkti, mille kohaselt eraldatakse Transpordiametile 4
505 134 eurot ja Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonnale linnatänavate
standardite koostamiseks 120 000 eurot. Kokku 4 625 134 eurot (sh käibemaks).
Järgnevalt selgitatakse kliimaeesmärkide täimist atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lg 4 p-i
11 mõttes. Asulate toimetuleku parandamine kliimamuutuste tingimustes eeldab kvaliteetse ja
inimesekeskse tänavaruumi loomist, mis lähtub Davosi ruumikvaliteedi ja Uue Euroopa
Bauhausi põhimõtetest. Säästlike liikumisviiside eelisarendamine ja autostumise vähendamine
aitab saavutada riiklikke kliimaeesmärke, vähendades transpordisektori heitkoguseid ja
parandades elukeskkonna tervislikkust. Liiklusohutuse ja universaalse ligipääsetavuse
tagamine loob turvalise ja kõiki ühiskonnagruppe kaasava avaliku ruumi, mis soosib aktiivset
eluviisi. Selline terviklik lähenemine kujundab vastupidavamaid, elurikkamaid ja kõrge
heaolutasemega asulaid.
Standardi „Tänavaruum“ (EVS 843 uustöötlus) koostamisega kehtestatakse ruumilised
nõuded, mis annavad selge prioriteedi ühistranspordile, jalgrattasõidule ja jalgsi liikumisele.
Luuakse sidusad ja eraldatud jalgrattateede võrgustikud ning kiirete ühistranspordikoridoride
lahendused, suunates inimesi loobuma isiklikust sõiduautost mugavamate alternatiivide kasuks.
Vähendades sundliikuvust autoga, leevendatakse liiklusummikuid ning vähendatakse oluliselt
nii linna mürataset kui ka transpordisektori kasvuhoonegaaside heidet.
Standardis tuuakse soovitused ja nõuded säästvate sademeveesüsteemide ja kõrghaljastuse
integreerimisele tänavaruumi ning väiksema süsinikujalajäljega materjalide kasutamisele. Need
meetmed vähendavad taristu energiatarvet, leevendavad linna soojussaare efekti ja toetavad
elurikkust, aidates linnakeskkonnal paremini kohaneda kliimamuutustega.
Elektrisõidukite laadimiskohtade ja alternatiivkütuste taristu planeerimise põhimõtete lisamine
standarditesse loob eeldused nullheitega sõidukite laiemaks kasutamiseks. See toetab
transpordisektori heitmete vähendamist ning on kooskõlas riiklike kliimaeesmärkidega.
3. Käskkirja muutmise vastavus Euroopa Liidu ja siseriiklikule õigusele
Käesolev käskkiri toetab Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2003/87/EÜ artiklis 10
punktis 3 ja AÕKS § 161 lg 4 p 11 väljatoodud eesmärke, läbi ühistranspordi ligipääsetavuse ja
elukeskkonna parendamise, millel on tugev mõju kõigi elanikkonna sihtgruppidele.
4. Käskkirja muutmise mõju
Käskkirja muutmine mõjutab Transpordiametit vähesel määral. Eelarvet kärbiti selleks, et
suurendada meetme „Kohalike omavalitsuste ühistranspordi ligipääsetavuse parandamine“
(kinnitatud Taristuministri 07.08.2025 käskkirjaga nr 1-2/25/342) mõju üle-eestiliselt ning
toetada ühistranspordi ligipääsetavuse vaatest linnatänavate standardi koostamist, mis vajab
ajakohastamist.
5. Käskkirja jõustumine
Kliimaministri 21. mai 2024 a. käskkirja nr. 1-2/24/231 „Meetme „Ühistranspordi
ligipääsetavuse parendamine“ vahendite eraldamine“ muudatused jõustuvad siis, kui
taristuminister on käesoleva käskkirja digitaalselt allkirjastanud.
6. Kooskõlastamine
Transpordiamet on eeltoodud muudatustest ja eelarve vähendamisest teadlik.