dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Transpordiamet
Valjaminev kiriAvalik

Muudetud pakkumine Küti kinnisasja omandamiseks

Transpordiamet · 27. jaanuar 2026
Seotud ettevõtted
Ingka Investments Estonia OÜ (adressaat)
Viit
8-3/25-106/17903-4
Registreeritud
27. jaanuar 2026
Dokumendi liik
Valjaminev kiri
Adressaat
Ingka Investments Estonia OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
8 TEETARISTU EHITAMINE JA REMONTIMINE
Sari
8-3 Teemaade omandamise ja võõrandamise alane kirjavahetus
Toimik
8-3/25-106
Vastutaja
Riin Kodu (Users, Teehoiuteenistus, Maade osakond)

Failid

  • 📎8-325-10617903-4 27.01.2026 Valjaminev kiri.asice300 KB
  • 📎Küti, Verhulitsa küla, Setomaa vald, Võru maakond.asice3016 KB

Sisu (failidest)

Martin Veermäe Ingka Investments Estonia OÜ [email protected] Meie 27.01.2026 nr 8-3/25-106/17903-4 Muudetud pakkumine Küti kinnisasja omandamiseks Austatud hr Veermäe Transpordiamet alustas 20.10.2025 kirjaga nr 8-3/25-106/17903-1 kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (edaspidi KAHOS) alusel menetlust Ingka Investments Estonia OÜ (registrikood 10816234) omandis olevast Küti kinnisasjast (Võru maakond, Setomaa vald, Verhulitsa küla, kinnistu registriosa nr 2598538, katastriüksuse tunnus 73201:001:0709, pindalaga 6189 m2) ligikaudu 803 m2 suuruse maaeralduse omandamiseks. Äralõige on vajalik Roadplan OÜ poolt koostatud põhiprojekti nr 24045-1 „Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „väikese saapa“ ümbersõit“ elluviimiseks. Transpordiameti 13.01.2026 kirjaga nr 8-3/25-106/17903-2 tehti Teile kiirmenetluse pakkumine Küti kinnisasja osa riigile müümiseks, kuna tellitud hindamisakti kohaselt oleks tulnud pakutav hind madalam kui kiirmenetluse pakkumine ja Transpordiametil ei olnud võimalik seda hindamise tellimise eelselt ette näha. KAHOS § 10 lg 1 ütleb, et kui omandatakse vaid kinnisasja osa ja kinnisasi seetõttu tükeldatakse või kaotab väärtust selliselt, et selle ühte või mitut osa ei saa enam otstarbekalt kasutada, on kinnisasja omanikul õigus nõuda kogu kinnisasja või selle osa omandamist. Hinnapakkumise järgselt võtsite Transpordiametiga telefoni teel ühendust ning tegite ettepaneku müüa riigile Küti kinnisasi tervikuna, arvestades kinnisasja väikest pindala ja seda, et maatüki killustamine ei ole nii väikese tüki puhul Teie hinnangul mõistlik. Sama ettepaneku saatsite ka 19.01.2026 e-kirja teel. Arvestades Küti kinnisasja väikest pindala ja seda, et äralõike võõrandamine muudaks allesjääva osa ebamõistlikult väikeseks, on Transpordiamet nõus omandama ka ülejäänud osa, vastavalt KAHOS § 10 lg-le 1. KAHOS § 11 lg 6 kohaselt määratakse tasu alates 100-eurosest väärtusest kümne euro täpsusega, täiendavad hüvitised ümardatakse ühe euro täpsusega. Tuginedes Pindi Kinnisvara OÜ poolt koostatud hindamisaruandele nr 251126-104-64476 on Küti kinnisasjast tehtava äralõike väärtuseks 313,17 eurot (0,39 eur/m2) ehk ümardatult 310 eurot ja äralõikest alles jääva 5386 m2 suuruse osa väärtuseks 2100,54 eurot (0,39 eur/m2) ehk ümardatult 2100 eurot. Kaasnevat kahju ja saamata jäävat tulu ei esine. Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 Juhul kui olete nõus kinnisasja võõrandamisega, makstakse Teile kui kinnisasja omanikule kinnisasja omandamise menetluses kokkuleppe saavutamise eest täiendavat hüvitist (edaspidi motivatsioonitasu). KAHOS § 15 lg 3 kohaselt on motivatsioonitasu 20% tasust, kuid mitte vähem kui 0,8-kordne Statistikaameti avaldatud tehingule eelneva aasta (eelneva nelja kvartali) keskmine brutokuupalk ja mitte rohkem kui 50-kordne keskmine brutokuupalk. Vastavalt KAHOS § 15 lg-le 2 makstakse motivatsioonitasu iga omandatava kinnisasja kohta vaid osa eest, mis on vajalik avalikes huvides. Kui kinnisasi omandatakse avalikust huvist suuremas ulatuses, siis motivatsioonitasu selle osa eest ei maksta. Samuti lisandub eelnimetatud summadele ühekordne hüvitis asjaajamisega seotud kulude eest vastavalt KAHOS §-le 17. Tulenevalt eelnevast ja tuginedes KAHOS § 11 lõikele 6 esitame pakkumise omandada Ingka Investments Estonia OÜ-le kuuluvast Küti kinnisasjast äralõige ning äralõikest allesjääv kinnisasja osa tasudes alljärgnevalt: äralõike eest makstav tasu – 310 eurot (0,39 eur/m2); motivatsioonitasu – 1655 eurot; täiendav hüvitis asjaajamisega kaasnevate kulude eest – 200 eurot; äralõikest allesjääva osa eest makstav tasu – 2100 eurot (0,39 eur/m2); Pakkumus kokku 4265 eurot. Tasuga mittenõustumisel on Teil õigus esitada omapoolne võrdlevale hindamisaruandele tuginev pakkumus, mis vastaks KAHOS-es toodud tingimustele, misjärel asume läbi rääkima. Hinnangu koostamise korral lähtutakse tasu arvestamisel hinnangu tulemusest, millele lisandub motivatsioonitasu vastavalt KAHOS § 15 lg-le 3 ning hüvitis asjaajamisega seotud kulude eest vastavalt KAHOS §-le 17. Kui Te ei esita nimetatud pakkumuse kohta nõusolekut, on võimalik otsustada kinnisasja sundvõõrandamine. Kui kinnisasja (osa) omandamine ei toimu kokkuleppel, ei ole kinnisasja omanikul õigust KAHOS §-s 15 toodud motivatsioonitasule. Palume Teie kirjalikku nõustumust või vastuväiteid esitatud pakkumise osas hiljemalt 03.02.2026. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Sülvi Seppel-Hüvonen juhataja maade osakond Lisa: Küti kinnisasja hindamisaruanne Riin Kodu 59822504, [email protected] 2 (2) Eksperthinnang nr 251126-104-64476 Tellija Transpordiamet. Aadress Küti, Verhulitsa küla, Setomaa vald, Võru maakond Hinnatav vara Äralõige pindaga 803 m2, kinnisasja osast, mille koosseisus maatulundusmaa pindalaga 6189 m2, reg osa nr 2598538. Eesmärk Hindamine hüvitamise eesmärgil. Hüvitamise eesmärgil hindamise all mõeldakse hinnatava kinnisasja väärtust, mille korral on arvesse võetud majanduslikku kahju, mida kinnisasja võõrandaja võõrandamisel kannab vastavalt kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (edaspidi KAHOS) §-s 11, 12, 13, 14, 18 ja 20 sätestatule. Äralõike harilik väärtus Äralõige pindalaga 803 m2 - 313,17 (kolmsada kolmteist eurot ja seitseteist senti) ehk 0,39 €/m 2 taandatuna maatüki äralõike pinnale. Otseselt kaasnev kahju 52,51 (viiskümmend kaks eurot ja viiskümmend üks senti) eurot. Saamata jäänud tulu hindaja ei tuvastanud. Hinnatud väärtusele ei lisandu käibemaksu. Hindamisaruande kuupäev 14.12.2025 Andres Teder Koostaja, kutseline hindaja vara hindaja, tase 7 kutsetunnistuse nr 176331 +372 507 2216 [email protected] /allkirjastatud digitaalselt/ Sisukord 1 Hinnatav vara, hindamise eesmärk, alused, eeldused ja piiravad tingimused .......................................................... 5 1.1 Hinnatav vara .................................................................................................................................................... 5 1.2 Hindamise eesmärk........................................................................................................................................... 5 1.3 Hindamise alused .............................................................................................................................................. 5 1.4 Hindamisel kasutatavad mõisted ...................................................................................................................... 5 1.5 Hindamise eeldused ja piiravad tingimused ...................................................................................................... 6 2 Hindamise algandmed ja hinnatava vara ülevaatus .................................................................................................. 7 3 Hinnatava vara kirjeldus............................................................................................................................................. 8 3.1 Kolmandate isikute õigustega seotud andmestik .............................................................................................. 8 3.2 Asukoht ja keskkond ......................................................................................................................................... 8 3.3 Katastriüksus (äralõige) .................................................................................................................................. 10 3.4 Tehnosüsteemid .............................................................................................................................................. 14 3.5 Hüvitamise eesmärgil hindamine ja äralõike käsitlus hindamisel ................................................................... 14 3.6 Kestlikkus ........................................................................................................................................................ 16 4 Turuanalüüs ............................................................................................................................................................. 16 4.1 Makromajanduse ülevaade ............................................................................................................................. 16 4.2 Turusegmendi analüüs .................................................................................................................................... 18 4.3 Konkureeriva pakkumise ülevaade ................................................................................................................. 22 4.4 Turustatavuse analüüs (hoonestamata maatulundusmaa) ............................................................................. 24 5 Hindamine ................................................................................................................................................................ 24 5.1 Parim kasutus (hoonestamata maatulundusmaa) .......................................................................................... 24 5.2 Meetodi valik ................................................................................................................................................... 24 5.3 Äralõike harilik väärtus (turuväärtus)............................................................................................................... 25 5.4 Kaasnev kahju, kui riik Transpordiameti isikus omandab äralõike pindalaga 803 m 2 .................................... 29 6 Hindamistulemus ..................................................................................................................................................... 31 Lisa 1 Asukoha plaan ja fotod ......................................................................................................................................... 32 Lisa 2 Kinnistusregistri registriosa väljavõte ................................................................................................................... 34 Lisa 3 Väljavõte Riigitee 18178 Värska-Ulitina „väikese saapa“ Ümbersõidu projekti plaanist ...................................... 35 Lisa 4 Vastavuskinnitus standardile EVS 875 ................................................................................................................. 36 2 Hindamisaruande kokkuvõte Hinnatava vara koondandmed Hinnatav vara Äralõige pindalaga 803 m2, kinnistu (reg osa nr 2598538), mille koosseisus maatulundusmaa pindalaga 6189 m2. Kinnistu nimi - Aadress Küti, Verhulitsa küla, Setomaa vald, Võru maakond. Kinnistu liik Hoonestamata kinnisasi Omanik Ingka Investments Estonia OÜ (registrikood 10816234) Katastritunnus 73201:001:0709. Maaeraldus (nn äralõige) 803 m2. Detailplaneering/ehitusõigus Kinnistul kehtiv detailplaneering puudub. Üldplaneeringu järgselt jääb äralõike osa riigitee kaitsevööndisse. Seletuskirja järgselt tulenevad avalikult kasutatava tee kaitsevööndi tingimused õigusaktist sh valla piiresse jääva riigitee kaitsevöönd on 30 m lai. Seda arvestamata ei ole piirkonnas maakasutuse juhtfunktsiooni määratud, tegemist on hajaasustusega alaga, kus ei ole otstarbekas juhtfunktsiooni määrata. Hinnatav vara jääb rohevõrgustiku tugialasse, üldplaneeringu järgselt on tugialade tingimused järgmised: säilitada tuleb tugialade terviklikkus ja vältida tuleb terviklike loodusalade killustumist, tugialadel ei vähendata looduskaitseseadusest tulenevat ranna või kalda ulatust või selle ehituskeeluvööndit ja metsamaa sihtotstarbe muutmine tugialal on keelatud. Hindamisaruande koondandmed Hinnangu eesmärk Hindamine hüvitamise eesmärgil. Hüvitamise eesmärgil hindamise all mõeldakse hinnatava kinnisasja väärtust, mille korral on arvesse võetud majanduslikku kahju, mida kinnisasja võõrandaja võõrandamisel kannab vastavalt kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (edaspidi KAHOS) §-s 11, 12, 13, 14, 18 ja 20 sätestatule. Seos Kinnitame, et Pindi Kinnisvara OÜ ei ole seotud hinnatava vara tehingu ega omandisuhtega. Ülevaatuse kuupäev 15.11.2025. Väärtuse kuupäev 15.11.2025. Hindamisaruande kuupäev 14.12.2025 Tellija Transpordiamet. Tellimusleping Töövõtuleping nr 3.2-2/25/1626-1, 04.11.2025. „Kirjalike hindamisaruannete koostamine riigitee 18178 Värska–Ulitina tee „väikese saapa“ ümbersõidul““ Tellitavaks tööks on hindamisaruannete koostamine hüvitamise eesmärgil. Hüvitamise eesmärgil hindamise all mõeldakse hinnatava kinnisasja väärtust, mille korral on arvesse võetud majanduslikku kahju, mida kinnisasja võõrandaja võõrandamisel kannab vastavalt kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (edaspidi KAHOS) §-s 11, 12, 13, 14, 18 ja 20 sätestatule. Tulenevalt kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse § 11 lõikest 2 palume 3 tasu kinnisasja/äralõike eest välja tuua järgmiselt: • kinnisasja väärtus (ümardamata), (kui omandatakse osa kinnisasjast, tuua eraldi välja m2 väärtus 1 eurosendi täpsusega); • kinnisasja turuväärtus kinnisasjade vahetamise eesmärgil (m 2 väärtus 1 eurosendi täpsusega); • hüvitis kinnisasja omandamisega otseselt kaasneva varalise kahju eest (ümardamata), (kui omandatakse osa kinnisasjast, tuua eraldi välja m 2 hüvitise maksumus 1 eurosendi täpsusega); • hüvitis kinnisasja omandamisega otseselt kaasneva saamata jääva tulu eest (ümardamata), (kui omandatakse osa kinnisasjast, tuua eraldi välja m 2 hüvitise maksumus 1 eurosendi täpsusega); • vajadusel hinnata hüvitist servituudi, reaalkoormatise eest (KAHOS § 18) (ümardamata), (kui omandatakse osa kinnisasjast, tuua eraldi välja m2 hüvitise maksumus 1 eurosendi täpsusega). Hindamise eeldused Hindamise tavapraktikas väljuvad eeldused puuduvad. Äralõike harilik väärtus 313,17 (kolmsada kolmteist eurot ja seitseteist senti) ehk 0,39 €/m 2 taandatuna maatüki äralõike pinnale Otseselt kaasnev kahju 52,51 (viiskümmend kaks eurot ja viiskümmend üks senti) eurot. Saamata jäänud tulu hindaja ei tuvastanud. Hinnang likviidsusele Vara likviidsus tervikuna on sarnaste varade keskmine ja vara müügiperiood leitud väärtuste ja kõikumise vahemikus on hinnanguliselt kuni 6 kuud Hindamistulemuse täpsus Saadud tulemuse täpsuseks hindame +/-20%. Käibemaks Võrreldavate varade tehinguhindade analüüsimisel tuleb vastavalt Eesti vara hindamise standarditele silmas pidada, kuidas seesuguste varadega turul tavaliselt kaubeldakse. Elukondlike varade ostjad ei ole valdavalt käibemaksukohustuslased. Hinnatud turuväärtusele ei lisandu käibemaksu. Hindamistulemus Hinnatava vara, äralõige pindalaga 803 m2, mõtteline osa kinnistust (reg osa nr 2598538), maatulundusmaa 100%, aadressil Küti, Verhulitsa küla, Setomaa vald, Võru maakond, harilik väärtus (turuväärtus) väärtuse kuupäeval on 313,17 (kolmsada kolmteist eurot ja seitseteist senti) ehk 0,39 €/m 2 taandatuna maatüki äralõike pinnale. Hinnatava vara, äralõige pindalaga 803 m2, mõtteline osa kinnistust (reg osa nr 2598538), maatulundusmaa 100%, aadressil Küti, Verhulitsa küla, Setomaa vald, Võru maakond, äralõike tõttu otseselt kaasnev varaline kahju väärtuse kuupäeval on 52,51 (viiskümmend kaks eurot ja viiskümmend üks senti) eurot. Saamata jäänud tulu hindaja ei tuvastanud. Saadud tulemuse täpsuseks hindame +/-20%, tegemist on sarnaste varade keskmise täpsusega. Hinnatud väärtustele ei lisandu käibemaksu. Andres Teder Koostaja, kutseline hindaja vara hindaja, tase 7 kutsetunnistuse nr 176331 +372 507 2216 [email protected] /allkirjastatud digitaalselt/ 4 1 Hinnatav vara, hindamise eesmärk, alused, eeldused ja piiravad tingimused 1.1 Hinnatav vara Asjaõiguslik staatus Mõtteline osa kinnisasjast Reg osa nr Kinnistu, reg osa nr 2598538. Katastritunnus 73201:001:0709. Sihtotstarve Maatulundusmaa 100%. Aadress Küti, Verhulitsa küla, Setomaa vald, Võru maakond. Vara liik Kinnisasi. Omanik Ingka Investments Estonia OÜ (registrikood 10816234) Koormatised ja kitsendused Kinnistusregistriosa III jaos kehtivad kanded puuduvad. Hüpoteegid Kinnistusregistriosa IV jaos kehtivad kanded puuduvad. Seadustest ja lepingutest Hindajale teadaolevatel andmetel ei lasu hinnataval varal seadustest ja lepingutest tulenevad kinnistus- tulenevaid kinnistusraamatusse mittekantud õigusi ja kohustusi, mis võiksid mõjutada raamatusse mittekantud selle väärtust. Selliste asjaolude ilmnemine võib muuta vara käesolevas õigused ja kohustused eksperthinnangus toodud turuväärtust. Haldusvorm Kinnistu haldamisega tegeleb omanik ise. Eeldame, et omanik, kes tegeleb ise juhtimisega, teeb seda parimal võimalikul moel. 1.2 Hindamise eesmärk Hindamine hüvitamise eesmärgil. Hüvitamise eesmärgil hindamise all mõeldakse hinnatava kinnisasja väärtust, mille korral on arvesse võetud majanduslikku kahju, mida kinnisasja võõrandaja võõrandamisel kannab vastavalt kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (edaspidi KAHOS) §-s 11, 12, 13, 14, 18 ja 20 sätestatule.. 1.3 Hindamise alused 1.3.1 Eesti Vabariigi seadusandlus 1.3.2 Eesti vara hindamise standardisari EVS 875 1.3.3 EKHÜ Heade Tavade Koodeks 1.4 Hindamisel kasutatavad mõisted 1.4.1. Turuväärtus (market value) on hinnangul põhinev summa, mille eest vara peaks väärtuse kuupäeval minema üle tehingut sooritada soovivalt müüjalt tehingut sooritada soovivale ostjale sõltumatus ja võrdsetel alustel toimuvas tehingus pärast kõigile nõuetele vastavat müügitegevust, kusjuures osapooled on tegutsenud teadlikult, kaalutletult ning ilma sunduseta. (EVS 875:1) 1.4.2. Kinnisasja avalikes huvides omandamine, sealhulgas sundvõõrandamine, on kinnisasja omandamine üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest. Kinnisasi omandatakse kokkuleppel omanikuga või sundvõõrandatakse, kui omanikuga kokkulepet ei saavutata. Kinnisasja omandaja peab kinnisasja omandamise korral maksma kinnisasja omanikule tasu. Tasu koosneb kinnisasja väärtusest ja hüvitisest kinnisasja omandamisega otseselt kaasneva varalise kahju ja saamata jääva tulu eest, kui need esinevad (KAHOS § 2, § 11 ). Hüvitamise eesmärgil kinnisasja hindamisel leitakse kinnisasja väärtus. Kui kinnisasja väärtus ei iseloomusta kogu varalist kahju, 5 mis isikule tekib, siis hinnatakse väärtusele lisanduv otsene varaline kahju ja saamata jääv tulu. Hindamistulemuses eristatakse võimaluse korral kinnisasja (või selle osa) väärtus, otsene varaline kahju ja saamata jääv tulu (Kinnisasja erakorralise hindamise kord § 28). 1.4.3. Äralõige (land taken) on võõrandamisele kuuluv piiritletud osa maatükist (EVS 875-12) 1.4.4. Harilik väärtus. Eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Hariliku väärtuse hindamisel lähtutakse turuväärtuse hindamise nõuetest. 1.4.5 Parim kasutus (highest and best use) on vara kõige tõenäolisem kasutus, mis on füüsiliselt võimalik, vajalikult põhjendatud, õiguslikult lubatav, finantsmajanduslikult otstarbekas ning mille tulemusena hinnatav vara omandab kõrgeima väärtuse. (EVS 875:1) 1.4.6 Hindamisaruande kuupäev (date of valuation report) on kuupäev, millal hindamisaruanne on allkirjastatud. (EVS 875:1) 1.4.7 Väärtuse kuupäev (date of valuation) on kuupäev, mille seisuga hindamistulemus (väärtus) on esitatud. (EVS 875:1) 1.4.8. Ülevaatuse kuupäev (inspection date) on kuupäev, millal tehti hinnatava vara ülevaatus. (EVS 875:1) 1.5 Hindamise eeldused ja piiravad tingimused 1.5.1 Hindamise tavapraktikast väljuvad eeldused puuduvad. 1.5.1.1 Hindaja on tegutsenud hinnangut andes sõltumatult ning kõik eksperthinnangus sisalduvad andmed on tõesed ning esitatud kolmandate isikute huvidest sõltumatult. Hinnang kehtib eeldusel, et hindajale esitatud andmed ja informatsioon on tõesed ning on täidetud kõiki hinnangu kehtivuse tingimusi. Hindaja ei vastuta nende hinnangus olevate valeandmete eest, mis on hindajale esitatud ja mille õigsuse kontrollimiseks eksperthinnangu koostamise käigus hindajal puudub võimalus või põhjendatud vajadus. 1.5.1.2 Hinnatava vara turuväärtus on leitud eeldusel, et varal ei lasu hüpoteeke ega teisi füüsiliste ja/või juriidiliste isikute õigusi (nt üürileping, eluaegse kasutamise õigus jms). Nimetatud eeldus on esitatud tuginedes turuosaliste poolt tehtavatele eeldustele, et vara üle minemisel müüjalt ostjale hüpoteegid on kustutatud või kustutatakse tehingu käigus ja kolmandate isikute õigused puuduvad. Kui kolmandate isikute õigustega on hindamisel arvestatud, siis on see käesolevas eksperthinnangus ka selgelt välja toodud. 1.5.1.3 Hindaja on tegutsenud hinnangut andes sõltumatult ning kõik eksperthinnangus sisalduvad andmed on tõesed ning esitatud kolmandate isikute huvidest sõltumatult. Hinnang kehtib eeldusel, et hindajale esitatud andmed ja informatsioon on tõesed ning on täidetud kõiki hinnangu kehtivuse tingimusi. Hindaja ei vastuta nende hinnangus olevate valeandmete eest, mis on hindajale esitatud ja mille õigsuse kontrollimiseks eksperthinnangu koostamise käigus hindajal puudub võimalus või põhjendatud vajadus. 1.5.1.4 Käesolevat hindamisaruannet ega mingit selle osa, samuti mitte mingeid viiteid käesolevale aruandele ei tohi ilma hindaja kirjaliku nõusolekuta avalikustada üheski dokumendis, kirjas ega avalduses, samuti mitte kirjastada. Juhul, kui käesolevat hindamisaruannet soovitakse avaldada, tuleb avaldamise vormis ja kontekstis hindajaga eelnevalt kirjalikult kokku leppida. 1.5.1.5 Käesolev eksperthinnang on esitatud konfidentsiaalselt tellijale ainult eespool avaldatud ja selleks ettenähtud eesmärgil. Hindaja ei saa võtta endale mingit vastutust juhul, kui seda kasutab keegi kolmas isik või kui seda tehakse selleks mitte ettenähtud eesmärgil. 1.5.1.6 Hindaja ei ole teinud ehitiste, rajatiste ja tehnosüsteemide põhjalikku ehitus-tehnilist ekspertiisi ega inspekteeritud vara neid osasid, mis on kaetud, varjatud või ligipääsmatud. Andmed on fikseeritud esitatud informatsiooni, teostatud visuaalse vaatluse ja hindaja tööpraktikast tulenevate kogemuste põhjal. Hindaja ei saa avaldada mingit arvamust ehitiste, rajatiste ja tehnosüsteemide kohta, mida ei ole inspekteeritud ja käesolev hindamisaruanne ei kinnita ehitiste, rajatiste ja tehnosüsteemide kaetud, varjatud või ligipääsmatute osade laitmatust. 6 1.5.1.7 Käesoleva töö teostamisel on hindajal palutud lähtuda eeldusest, et mingit saastatust või saastuse ohtu ei ole või et saaste / saastusohu kõrvaldamistööde maksumus ei ole väärtuse jaoks oluline. Hindajat ei ole teavitatud mingitest uurimistulemustest, mis viitaksid saastatuse või saastusohu olemasolule. Hindaja ei ole uurinud hinnataval varal ja selle läheduses paiknevatel varadel tehtud ega tehtavat tegevust, et teha kindlaks, kas need tegevused või seal asuv maa võib olla või on olnud hinnatavale varale saastav. Hindajal ei pea olema saastatuse või saastuseohu avastamiseks vajalikke oskusi ja teadmisi, seega ei võta hindaja endale mingit vastutust ükskõik missuguse saastatuse või saastuse ohu olemasolu eest. Kui pärast hindamist ilmneb, et hinnatavat vara või selle läheduses paiknevaid varasid on kasutatud viisil, mis võib kaasa tuua saastumise, võib see vähendada hindamisaruandes esitatud väärtust. 1.5.1.8 Hindaja ei ole teinud mingeid uuringuid saastatuse või saastuse olemasolu kohta ega saa seega esitada mingit kindlat seisukohta, missugune võiks olla nende võimalik mõju hindamistulemusele. Hindamisel on lähtutud eeldusest, et hinnataval varal ja selle läheduses ei ole saastatust ega saastuse ohtu. Igasugune saastatuse ja saastuse ohu avastamine võib vara väärtust märgatavalt mõjutada. 2 Hindamise algandmed ja hinnatava vara ülevaatus Tellija Transpordiamet Hindaja Andres Teder Pindi Kinnisvara OÜ Aadress: Tartu mnt. 16, 10117,Tallinn Reg.nr: 10677258 Tellimusleping Töövõtuleping nr 3.2-2/25/1626-1, 04.11.2025. „Kirjalike hindamisaruannete koostamine riigitee 18178 Värska–Ulitina tee „väikese saapa“ ümbersõidul““ Tellitavaks tööks on hindamisaruannete koostamine hüvitamise eesmärgil. Hüvitamise eesmärgil hindamise all mõeldakse hinnatava kinnisasja väärtust, mille korral on arvesse võetud majanduslikku kahju, mida kinnisasja võõrandaja võõrandamisel kannab vastavalt kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (edaspidi KAHOS) §-s 11, 12, 13, 14, 18 ja 20 sätestatule. Tulenevalt kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse § 11 lõikest 2 palume tasu kinnisasja/äralõike eest välja tuua järgmiselt: • kinnisasja väärtus (ümardamata), (kui omandatakse osa kinnisasjast, tuua eraldi välja m2 väärtus 1 eurosendi täpsusega); • kinnisasja turuväärtus kinnisasjade vahetamise eesmärgil (m 2 väärtus 1 eurosendi täpsusega); • hüvitis kinnisasja omandamisega otseselt kaasneva varalise kahju eest (ümardamata), (kui omandatakse osa kinnisasjast, tuua eraldi välja m 2 hüvitise maksumus 1 eurosendi täpsusega); • hüvitis kinnisasja omandamisega otseselt kaasneva saamata jääva tulu eest (ümardamata), (kui omandatakse osa kinnisasjast, tuua eraldi välja m 2 hüvitise maksumus 1 eurosendi täpsusega); • vajadusel hinnata hüvitist servituudi, reaalkoormatise eest (KAHOS § 18) (ümardamata), (kui omandatakse osa kinnisasjast, tuua eraldi välja m 2 hüvitise maksumus 1 eurosendi täpsusega). Ülevaatuse kuupäev 15.11.2025. Ülevaatuse ulatus Teostatud on kinnistu ülevaatus. 7 Ülevaatuse põhjalikkus Visuaalne vaatlus. Teostatud ei ole ehitustehnilist ekspertiisi või kasutatud erivahendeid. Ülevaatusel osalesid OÜ Pindi Kinnisvara kutseline hindaja Andres Teder ainuisikuliselt. Andmed esitas Kasutatud on avalikke registreid ja tellija poolt töövõtulepingus esitatud äralõigete plaane. Andmeallikad Kinnistusregistri registriosa väljavõte (24.11.2025. a.) Päring Maa- ja Ruumiametist geoportaal.maaamet.ee (24.11.2025. a.) Pindi Kinnisvara OÜ tehingute andmebaas (24.11.2025. a.) Kinnisvaraportaal www.kv.ee (26.11.2025. a.) Regio Kaardirakendus http://regio.delfi.ee/ (24.11.2025. a.) Planeeringute info Setomaa valla koduleheküljelt https://setomaa.ee/ (24.11.2025. a.) Töövõtuleping nr 3.2-2/25/1626-1, 04.11.2025. 3 Hinnatava vara kirjeldus 3.1 Kolmandate isikute õigustega seotud andmestik Hindajal puudub info rendilepingute olemasolu kohta. 3.2 Asukoht ja keskkond Asukoht piirkonna siseselt Hinnatav vara asub Setomaa vallas, Verhulitsa külas. Lähim linn, Võru linn, on u 53 km kaugusel. Lähimad teenindusasutused asuvad u 5 km Värska alevikus. Asukoht piirkonnasiseselt keskmiselt hinnatud. allikas: http://regio.delfi.ee/ 8 Piirkonna hoonestus Lähinaabruses hoonestus puudub, lähim hoonestus põhjasuunal teisel pool Mustoja oja. Infrastruktuur Lähimad teenindusasutused asuvad u 5 km kaugusel Värska alevikus. Lähim ühistranspordipeatus (Verhulitsa bussipeatus) asub u 1,9 km kaugusel. Haljastus ja heakord Kinnistul on osaline kõrghaljastus, madalhaljastus. Heakord on keskmine. Veekogud ja nendega Naabruses Mustoja, otseselt ei piirne ja otsene mõju puudub. seotud positiivsed ja negatiivsed tegurid Müra- ja saastustase vara vahetus ümbruses on keskmine. Piirkonnas mürakaardil Õhu saastatus ja müra andmed puuduvad. Kinnistu piirneb Värska-Ulitina teega. Maa- ja Ruumiameti andmetel on kinnistuga piirneval teelõigul aasta ööpäevane liiklussagedus 333 autot. Mõõtmised teostatud 2024.aastal. Ohtlikud käitised Ohtlik käitis on ohtlikku ettevõtet või suurõnnetuse ohuga ettevõtet käitava isiku kontrolli all olev ala, kus käideldakse ohtlikku kemikaali ühes või mitmes ehitises, sealhulgas selle juurde kuuluvad või sellega seotud infrastruktuurid ja protsessid. allikas: xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/paasteamet_ohtvesi Ohtlike käitiste kaardirakenduse järgi ei paikne vara ühegi ohtliku käitise mõjupiirkonnas. Jääkreostus Jääkreostus on minevikus inimese tegevuse tagajärjel tekkinud maa ja veekeskkonna (pinnase- või põhjavee) reostunud piirkond või keskkonda jäetud kasutuseta ohtlike ainete kogum, mis ohustab ümbruskonna elanike tervist ja elusloodust. Jääkreostusobjektid ja -alad on endised sõjaväealad, mahajäetud asfaltbetoonitehased, katlamajad jne. Vastavalt Keskkonnaportaali andmetele ei asu hinnatav vara jääkreostusalal. allikas: register.keskkonnaportaal.ee/register Maardlad Maa-ameti maardlate kaardirakenduse andmetel ei paikne hinnatav vara maardlate (sh prognoosvarude) maa-alal ega ka altkaevandatud maa-alal. allikas: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maardlad Metsatulekahju risk Hinnatav kinnistu asub piirkonnas, kus on rohkelt kõrghaljastust. Metsatulekahju risk esineb. 9 Juurdepääsu tee Juurdepääs varani kõrvalmaanteelt (Värska-Ulitina tee). Juurdepääs on avalikus kasutuses. Tegemist on mustkattega teega. https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/teeregister 3.3 Katastriüksus ja äralõige Katastritunnus 73201:001:0709. allikas: geoportaal.maaamet.ee Sihtotstarve 100% maatulundusmaa Maatüki suurus 6189 m2 Äralõige on planeeritud kinnistu kõrvalmaanteega piirnevast osast. Maatüki kuju ja reljeef, Maaüksus on korrapärase kujuga, reljeef on peamiselt tasane, kuid põhjaosas 10 kirjeldus langusega Mustoja suunal. Kinnistu piirneb kõrvalmaanteega ning ülejäänud külgedelt hoonestamata maadega. Lääneküljel paikneb kraav. Metsamuutuste kaardirakenduse põhjal teostatud lageraie ajavahemikul 2011-2015, praeguseks kased ja männinoorendik. Hinnatav vara on inventariseerimata, naaberkinnistu analoogial I boniteedi kuivendamata jänesekapsa-pohla kasvukohatüüp. Allikas: https://3d.maaruum.ee/kaart/, taimkatte kõrgusmudel Üldplaneering Setomaa Vallavolikogu 24.11.2022 otsusega nr 28 kehtestati Setomaa valla üldplaneering. Üldplaneeringu järgselt jääb äralõike osa riigitee kaitsevööndisse. Seletuskirja järgselt tulenevad avalikult kasutatava tee kaitsevööndi tingimused õigusaktist sh valla piiresse jääva riigitee kaitsevöönd on 30 m lai. Seda arvestamata ei ole piirkonnas maakasutuse juhtfunktsiooni määratud, tegemist on haja asustusega alaga, kus ei ole otstarbekas juhtfunktsiooni määrata. Hinnatav vara jääb rohevõrgustiku tugialasse, üldplaneeringu järgselt on tugialade tingimused järgmised: säilitada tuleb tugialade terviklikkus ja vältida tuleb terviklike loodusalade killustumist, tugialadel ei vähendata looduskaitseseadusest tulenevat ranna või kalda ulatust või selle ehituskeeluvööndit ja metsamaa sihtotstarbe muutmine tugialal on keelatud. 11 Väljavõte üldplaneeringu maakasutusplaanist. Detailplaneering/ehitusõigus Kinnistul kehtiv detailplaneering puudub. Kinnisasjal paiknevad Kinnistu on hoonestamata. ehitised /rajatised Muud piirangud ja nende Maa-ameti kaardiserveri kitsenduste kaardirakenduse andmetel ulatuvad kinnistule mõju turuväärtusele järgmised kaitsevööndid: Nimetatud kitsendused ei mõjuta hindamiskäiku ega vara turuväärtust vastavalt vara parimale kasutusele. 12 Kitsenduste kaart www.maaamet.ee Äralõike plaan Äralõige pindalaga 803 m2 on planeeritud kõrvalmaanteega piirnevast (teekaitsevööndis paiknevast) osast. Äralõige moodustab 12,9% maatüki pinnast. Katastriüksus 73201:001:0709. 13 Kinnistu osal paiknevad Äralõikel puuduvad ehitised. ehitised Kokkuvõte kirjavahetusest ja Hindaja poolt on omanikku teavitanud hindamise teostamisest ja pakutud võimalust vestlusest omanikuga osaleda ülevaatusel ning anda selgitusi 13.11.2025 e-kirjaga. 3.4 Tehnosüsteemid Veevarustus Puudub Kanalisatsioon Puudub Elektrivarustus Puudub 3.5 Hüvitamise eesmärgil hindamine ja äralõike käsitlus hindamisel (1) Kinnisasja omandaja peab kinnisasja omandamise korral maksma kinnisasja omanikule tasu. (2) Tasu koosneb kinnisasja väärtusest ja hüvitisest kinnisasja omandamisega otseselt kaasneva varalise kahju ja saamata jääva tulu eest, kui need esinevad (KAHOS § 11). (1) Kinnisasja hinnatakse hüvitamise eesmärgil, kui õigusaktist või tehingust tulenevalt tuleb kinnisasja või piiratud asjaõiguse omanik asetada talle hüvitise määramiseks olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui omandamise asjaolu ei oleks esinenud. (2) Hüvitamise eesmärgil kinnisasja hindamisel leitakse kinnisasja väärtus. Kui kinnisasja väärtus ei iseloomusta kogu varalist kahju, mis isikule tekib, siis hinnatakse väärtusele lisanduv otsene varaline kahju ja saamata jääv tulu. 14 (3) Hindamisaruandes kirjeldatakse, mis oleks olnud, kui hüvitamist põhjustavat asjaolu ei oleks esinenud, ja olukorda, mis arvestab hüvitamist põhjustava asjaoluga. Mõlema olukorra erinevused tuuakse hindamisaruandes selgelt esile. (4) Hindamistulemuses eristatakse võimaluse korral kinnisasja (või selle osa) väärtus, otsene varaline kahju ja saamata jääv tulu (Kinnisasja erakorralise hindamise kord § 28). (1) Kui äralõige on iseseisvalt kasutatav, hinnatakse äralõike väärtus eraldi kinnisasja väärtusena. Äralõike väärtuse hindamisel eraldi kinnisasjana esitatakse hinnang ka selle kohta, kas äralõike väärtus kajastab allesjääva kinnisasja turuväärtuse vähenemist ning kas esineb otsene varaline kahju ja saamata jääv tulu seoses allesjääva kinnisasjaga. (2) Kui äralõige ei ole iseseisvalt kasutatav, hinnatakse kinnisasja kui terviku turuväärtuse vähenemisena esmalt kinnisasja turuväärtus enne äralõike tegemist ja lahutatakse sellest kinnisasja väärtus pärast äralõike tegemist. Kui kinnisasi koosneb mitmest erineva kasutusega osast, hinnatakse ainult nende osade väärtust, mille väärtus äralõike tõttu muutub (Kinnisasja erakorralise hindamise kord § 29). Kui omandamisele kuuluv kinnisasjast tehtav äralõige on iseseisvalt kasutatav, hinnatakse äralõiget kui võimalikku müügiobjekti. Kui äralõige ei ole iseseisvalt kasutatav, on hindamise aluseks kinnisasja kui terviku turuväärtuse vähenemine, mis on põhjustatud kinnisasjast tehtavast äralõikest ja ümbritseva keskkonna muutusest. (KAHOS § 12 (4) Kinnisasja hinnatakse üldjuhul tervikuna, arvestades kõiki kinnisasja olulisi osi. Kinnisasja võib hinnata osadena või hinnata üksnes kinnisasja osa kinnisasja kasutusest, hindamise eesmärgist, hinnatava kinnisasja eripärast lähtudes või õigusaktides sätestatud juhtudel (Kinnisasja erakorralise hindamise kord § 5). Otsesese varalise kahju hindamine (1) Otsese varalise kahjuna hinnatakse kahju, mis ei sisaldu omandatava kinnisasja või sellest tehtava äralõike väärtuses, kinnisasja kui terviku väärtuse vähenemises ega saamata jäävas tulus. Hinnatakse selgelt tuvastatud ja tõendatud otsene varaline kahju. (2) Ei hinnata järgmist kahju: 1) mittevaraline kahju; 2) keskkonnanõuetega kooskõlas olevat püsivat mõõdetavat kahju keskkonnale, sealhulgas müra, vibratsiooni ja heitgaase; 3) ehitise likvideerimisest tekkivat kahju, mis projekti käigus teise sama funktsionaalsusega ehitisega asendamise kaudu hüvitatakse. (3) Kinnisasjast äralõike tegemisega kaasneva otsese varalise kahju hindamisel analüüsitakse: 1) kinnisasja tükeldumisest, suuruse vähenemisest, kuju ebaotstarbekamakas muutumisest, senise kasutusotstarbe muutmisest ja muust sellisest tagajärjest tulenevat mõju allesjääva kinnisasja väärtusele; 2) privaatsuse vähenemise mõju seoses ümbritsevasse keskkonda uute ehitiste püstitamisega või kõrghaljastuse vähenemisega, eelkõige elukondlikel ning äri- või puhkeotstarbelistel kinnisasjadel; 3) kinnisasja pindala vähenemise mõju kinnisasja kasutatavusele ja ühikuväärtusele ning sellest tulenevalt kinnisaja kui terviku turuväärtusele; 4) kuludokumentide alusel kinnisasja omandatavale osale viimase kümne aasta jooksul tehtud kasulikke kulutusi, seejuures võib juriidilisest isikust kinnisasja omaniku puhul aluseks võtta ehitiste jääkmaksumuse bilansis § 30 lõikes 3 sätestatud tingimustel (Kinnisasja erakorralise hindamise kord § 31). Kinnisasja (katastriüksust) hinnatakse reeglina kui tervikut. Kui võõrandatakse osa kinnisasjast, tuleb hindajal eraldi tuua välja võõrandatava äralõike väärtus ruutmeetri hinnaga. Kui äralõige vastab kriteeriumitele, mis on omased kinnisasjadele, millega turul vabalt kaubeldakse, käsitletakse äralõiget kui võimalikku müügiobjekti (EVS875 Osa 12) Kui äralõige ei ole iseseisvalt kasutatav, on hindamise aluseks kinnisasja kui terviku turuväärtuse vähenemine, mis on põhjustatud kinnisasjast tehtavast äralõikest ja ümbritseva keskkonna muutusest. 15 3.6 Kestlikkus Kestlikkus ehk jätkusuutlikkus (sustainability) on ressursside kasutamise viis inimeste vajaduste rahuldamiseks, säilitades keskkonda sellisel moel, et vajaduste rahuldamine oleks võimalik mitte ainult praegu, vaid ka määramatus tulevikus. Kogu kestlikkuse valdkond koosneb kolmest osast: keskkonna, majanduse ja sotsiaalpoliitiline kestlikkus (EVS 875-10). Kuna kinnisasja osa ei ole hoonestatud ja puuduvad tõendid, mis viitavad võimalikule hoonestamisele, siis hindamisel kestlikkust ei käsitleta (EVS 875-10). 4 Turuanalüüs 4.1 Makromajanduse ülevaade SKP muutus Statistikaameti andmetel suurenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2025. aasta teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 0,9%. Jooksevhindades moodustas SKP teises kvartalis 10,5 miljardit eurot. Tegevusaladest mõjutasid majanduskasvu positiivselt umbes pooled, suurima panusega oli energeetikasektor, ka kinnisvaraalase tegevuse lisandväärtus suurenes. Negatiivseima mõjuga olid ehitussektor ning veondus ja laondus. 1 Statistikaameti esialgsel hinnangul Eesti majandus 2025. aasta kolmandas kvartalis veidi kasvas. Võrreldes 2024. aasta kolmanda kvartaliga suurenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 0,9%. 2 Ehitus Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2025. aasta teises kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 1,2% vähem kui aasta varem samal ajal. Kohalikul ehitusturul vähenes maht 1,4%. Eesti ehitusettevõtted ehitasid teises kvartalis kokku 803 miljoni euro eest, sellest hooneid 617 miljoni ja rajatisi 378 miljoni euro eest. Mullu sama ajaga võrreldes ehitati hooneid 1,2% rohkem ja rajatisi 5% vähem. Kuigi esimeses kvartalis näitasid ehitusmahud korraks kasvu, siis teises kvartalis jätkus viimastel aastatel tavapärane mahtude vähenemine. Ehitisregistri andmetel lubati kasutusse 1375 uut eluruumi, mida on 13% rohkem kui 2024. aasta teises kvartalis. Enamik valminud eluruumidest asub korterelamutes, millest populaarsem on 3–5-korruseline korterelamu. Kõige rohkem valmis uusi eluruume Tallinnas, järgnesid Tallinna ja Tartu lähiümbruse vallad. Ehitusluba väljastati 1567 eluruumi ehitamiseks, mida on 5% vähem kui aasta varem samal ajal. Endiselt oli eelistatuim elamutüüp korterelamu. Kasutusse lubati 291 mitteelamut, kus kasulikku pinda on 225 000 ruutmeetrit. Kõige enam lisandus uut büroo-, lao- ja tervishoiuhoonete pinda. Võrreldes 2024. aasta teise kvartaliga suurenes kasutusse lubatud mitteelamute pind, samas maht vähenes. 3 Joonis 1. Eluruumide ehitus- ja kasutuslubade väljastamise arv (allikas Statistikaamet) 16 Keskmine palk, tarbijate kulutused ja tööhõive Statistikaameti parandatud andmete järgi oli 2025. aasta teises kvartalis keskmine brutokuupalk 2126 eurot, mis on 5,9% kõrgem kui 2024. aastal samal ajal. Keskmine palk oli kõrgeim Tallinnas ja Harju ning Tartu maakonnas. Palgad kasvasid võrreldes eelmise aasta sama perioodiga enim Põlva ja Rapla maakonnas. Kõige väiksem palgakasv oli Ida- Viru maakonnas. Kõrgeim keskmine palk oli selle aasta teises kvartalis info ja side, finants- ja kindlustustegevuse ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal. Madalaim keskmine palk oli majutuse ja toitlustuse tegevusalal. 4 Tarbijate kindlustunde indikaatori näitaja oli 2025. aasta oktoobris -31, mis on 14 punkti võrra kõrgem madalaimast tasemest 2022. aasta septembris ning 45 punkti võrra madalam kui 2006.-2007. aasta majandusbuumi ajal. Viimased 14 kuud on näitaja olnud oktoobri tasemest madalam (viimati 2024. aasta juulis -28). Statistikaameti andmetel jäi tarbijahinnaindeks oktoobris võrreldes septembriga samale tasemele ning tõusis 2024. aasta oktoobriga võrreldes 4,6%. Eelmise aasta oktoobriga võrreldes olid kaubad 2% ja teenused 8,3% kallimad. Võrreldes septembriga oli oktoobris näha hinnalangust pea pooltes tooterühmades. Elekter kallines kuuga 3,1%, bensiinihind langes oktoobris 0,5% ning diislikütuse hind tõusis 0,9%, kulutused eluasemele tõusid 0,9%, sh üürikulud jäid samaks. 5 Statistikaameti andmetel oli 2025. aasta teises kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kokku 10 344 vaba ametikohta, mida on 4,4% võrra rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Tööandja algatusel lahkus sel perioodil ametist 5731 inimest. Teises kvartalis oli vabade ja hõivatud ametikohtade koguarv 595 760. Vabu ametikohti oli enim hariduses ning hulgi- ja jaekaubanduses. Hõivatud ametikohti oli kõige rohkem töötlevas tööstuses. 6 Kinnisvara hinnatrendid Kui 2022. aastal olid kinnisvara hinnatrendid kasvutempos – korterite turul ületasid tehingusummad ja tehinguaktiivsus suuremates keskustes uusarenduste toel kunagise buumiaja tasemeid –, siis alates 2023. aastast kasv pidurdus ning 2024. aastast on turg stabiliseerunud. 2025. aasta oktoobri seisuga oli Pindi Kinnisvara Eesti 17 linna arvestuse hinnaindeks 15% madalam viimaste aastate kõrgeimast tasemest (detsember 2023) ning 64% kõrgem kunagise buumiaja kõrgeimast hinnast. Laenumahud ja intressimäärad 2025. aasta septembri seisuga oli 6 kuu EURIBOR-i määr 2,1%, pankade üldine intressimäär eraisikutele 3,6% ning ettevõtetele 4,8%. Joonis 2. Eluasemelaenude ja mittefinantsettevõtete pikaajaliste eurolaenude kaalutud keskmine intressimäär ja kuue kuu EURIBOR (allikas Eesti Pank) 17 2025. aasta septembris olid laenukäive ja laenujääk suuremad kui 2024. aasta septembris. Joonis 3. Residentidest mittefinantsettevõtetele antud pikaajaliste laenude jääk ja käive (allikas Eesti Pank) Eesti Panga majandusprognoosi järgi ulatub Eesti tänavune majanduskasv 0,6%ni ja kahel järgmisel aastal üle 3%. Märkimisväärse kasvukiirenduse annab 2026. aastal valitsuse poolt majandusse suunatav täiendav laenuraha. Majanduse enda kasvutingimused järjest paranevad 2027. aastani, mil valitsuse poolt majandusse suunatud rahaline stiimul taandub. Selleks ajaks on välisturud praegusega võrreldes paremas seisus ja Eesti ettevõtted jõudnud uue konkurentsiolukorraga rohkem kohaneda. Hinnatõus püsib Eestis tänavu tootmiskulude kasvu ja maksutõusude tõttu kiire, ulatudes 5,3%ni. Järgmise aasta jooksul taandub hinnakasv umbes 2% juurde ja püsib selle lähedal ka 2027. aastal. 7 Allikad: [1] Statistikaameti pressiteade, 29.08.2025 - Majandus kasvas teises kvartalis 0,9% [2] Statistikaameti pressiteade, 30.10.2025 - SKP kiirhinnang: majandus kasvas kolmandas kvartalis 0,9% [3] Statistikaameti pressiteade, 28.08.2025 - Teises kvartalis ehitati 1,2% vähem [4] Statistikaameti pressiteade, 01.09.2025 - Parandatud andmed: keskmine palk oli teises kvartalis 2126 eurot [5] Statistikaameti pressiteade, 07.11.2025 - Tarbijahinnaindeks tõusis oktoobris aastaga 4,6% (parandatud) [6] Statistikaameti pressiteade, 03.09.2025 - Vabade ametikohtade arv tõusis üle 10 000 [7] Eesti Panga pressiteade, 23.09.2025 - PROGNOOS. Järgmise aasta majanduskasv tuleb peamiselt riigi laenuraha toel 4.2 Metsamaade turuülevaade TRENDID JA PROGNOOS • Metsamaade turg, mis näitas vahepeal tehingute osas tõusutrendi, on 2020. aastast taas tehingute arvult languses. Metsamaa keskmine pinnaühiku hind, mis alates 2016. aastast järjest tõusis, on alates 2023.a hakanud langema. Samas maksimaalne tehinguhind on stabiliseerunud, kuigi erinevused maakondade lõikes on suured. • Heade metsamaade avalikud tavapakkumised on järjest vähenemas. Suur osa tehinguid tehakse endiselt otsepakkumistega metsaomanikele, kuid järjest on tõusnud metsaoksjonite osakaal. Palju tehinguid teostatakse metsafirmade omavaheliste plokk tehingutena. • Varasemalt üsna aktiivne raiutud metsamaade turg on tehingute mahult väike, kuna enam ei tõtata raiutud 18 metsamaad turule pakkuma. Tehinguid ka raiutud metsamaaga siiski tehakse ja selle ühikuhind mis kiiresti tõusis on praeguseks stabiliseerunud. Hetkel on ebaselge, kas kõik need maad kohe uuesti metsastatakse või on need jäetud n-ö ootele. • Puidu kokkuostuhinnad on liikunud erinevalt sortimendist eri suundades, kalleimad ja suurima tõusuga on männi ja kuusepalk, kasepalk ja kasepakk ning teised sortimendid on pigem hinda kaotanud. • Poliitilised ja majanduslikud otsused mõjutavad lisaks puidu kokkuostuhindadele ka metsamaade turgu. Näiteks mõjutaks väheväärtuslikuma metsa hinda otsus kasutada puitu elektrijaamade kateldes. Samuti võivad metsamaade turgu mõjutada võimalikud koalitsioonilepped ja riigi tasemel otsused – nt otsus vähendada raiemahte. Kõige rohkem metsamaa tehinguid teostati Eestis 2014. aastal, mil see oli rekordiline 3192 tehingut aastas. Sealt edasi oli tehingute arv langustrendis, tõusis taas 2020. aastal (3019 tehingut), kuid sealt alates on jälle languses. 2024. aastal tehti metsamaaga 1561 tehingut, 2025 I poolaastal 675 tehingut (u 43% 2024. aasta tehingute arvust). Joonis 1. Metsamaa tehingute arv Eestis (allikas: Maa- ja Ruumiameti hinnastatistika) Kogu Eesti metsamaa keskmine pinnaühiku hind, mis alates 2016. aastast järjest tõusis (jõudes 2016. aasta tasemelt 2356 €/ha 2023. aastal tasemele 7984 €/ha), on alates 2023.a hakanud langema. Maksimaalne pinnaühiku hind on viimastel aastatel jäänud tasemele u 20 000-34 000 €/ha, kuid on olnud maakondade kaupa väga erinev. 19 Joonis 2. Metsamaa pinnaühiku hind Eestis (allikas: Maa- ja Ruumiameti hinnastatistika) Kõrgeim maksimaalne tehingu ühikuhind on valdavalt piirkondades, kus paiknevad suuremad põlismetsad ja/või suuremad keskused. 2025 I poolaastal olid kõrgeimad maksimaalsed tehingu ühikuhinnad Harju, Tartu ja Jõgeva maakonnas. Joonis 3. Maksimaalne metsamaa pinnaühiku hind maakondade kaupa 2025 I poolaastal (allikas: Maa- ja Ruumiameti hinnastatistika) Kui teistes kinnisvarasektorites on tugevalt domineeriv Tallinna ja Harjumaa piirkond, siis metsamaade turul tehakse palju tehinguid ka Saare, Pärnu ja Jõgeva maakonnas. 20 Joonis 4. Metsamaa tehingute arv maakondade kaupa 2025 I poolaastal (allikas: Maa- ja Ruumiameti hinnastatistika) Metsamaa hind sõltub peamiselt puistu kvaliteedist, kasvukohast ja juurdepääsu olemasolust. Odavaim on teostatud raietega metsamaa, mille hinnatase on olnud valdavalt vahemikus 1500-4000 €/ha. Hinnatasemelt kõrgeim, 20 000- 30 000 €/ha on olnud kvaliteetne raieküps mets. Metsamaa jaotus kasvukohajärgselt Tüüpiline Tüüpiline Domineerivad Kasvukohatüüp Tootlikkus boniteet Märkused boniteet (mänd) liigid (kuusk) Kuusk, haab, Eesti tootlikumad Lohukasvukohad (Lk) Väga kõrge Ia–I II kask, saar kasvukohad Jänesekapsa Väga kõrge I II Kuusk, kask Stabiilsed, viljakad kasvukohad (JnK) Sinilille kasvukohad Väga kõrge I–Ia II Kuusk, laialehised Üks saagirikkamaid (SiT) Mustika kasvukohad Keskmisest Levinud II I–II Mänd, kuusk (MT) kõrgem segametsatüüp Mustika-kõdusoo (MK) Keskmine II–III I–II Mänd Hea männik Kõdusoo (Kd) Madal III II–III Mänd Vajab kuivendust Kanarbiku Vaesemad liivased Madal IV II–III Mänd kasvukohad (KaT) mullad Liiviku kasvukohad Väga madal IV–V III–IV Mänd Väga toitainetevaene (LiT) Peaaegu puhtalt Nõmmemetsad Väga madal V IV–V Mänd männikud Rabakõdusoo (RbK) Väga madal IV–V III–IV Mänd Suur niiskus, turvas Soometsad (mülgas, Tootlikkus sõltub Väga madal IV–V III–IV Sanglepp, mänd siirdesoo) kuivendusest Allikad: A. Lõhmus – “Metsakasvukohatüübid ja nende klassifikatsioon”, Eesti Metsa Keskkonnaseire (EMK) aastaaruanded. Puidu hinnad Sortimentide keskmised vahelaohinnad Riigimetsa Majandamise Keskuses 2024. aastal ja 2025 esimesel kolmel kvartalil (EXW €/m3 ilma käibemaksuta): 21 Allikas: https://rmk.ee/spetsialist/puidu-muuk/puidumuugi-pohimotted/, Metsamaterjali hinnastatistika ülevaade.xlsx Setomaa valla viimaste aastate metsamaade tehingustatistika Metsamaa tehingud Võru maakond, Setomaa vald 11.12.2025 Pindala(ha) Tehingu summa (eur) Pinnaühiku hind(eur /ha) Arv Keskmine Kokku Minimaalne Maksimaalne Minimaalne Maksimaalne Mediaan Keskmine Standardhälve 2022 metsamaa 17 5.50 1,002,477 7,124 325,000 2,648.33 32,697.55 5,773.64 10,313.76 10,005.49 2023 metsamaa 11 5.20 591,000 5,000 90,500 810.95 21,859.90 11,952.19 11,606.34 6,437.34 2024 metsamaa 34 6.00 2,035,922 1,000 164,000 428.95 21,729.34 8,147.84 9,837.29 6,378.02 2025 metsamaa 16 8.10 1,281,416 600 198,000 196.45 21,343.80 10,259.76 11,372.82 7,558.47 Allikas: Maa- ja Ruumiamet, tehingute andmebaas Tehingute hindasid ja pindala puudutavad andmed kuvatakse vaid juhul, kui on toimunud vähemalt 5 tehingut. Märkus: nimetatud statistika sisaldab kõiki metsamaa tehinguid, nii kasvava metsaga kui ka lageraidega, vabaturutehinguid ja mitteturu tehinguid. Keskmine ühikuhind kajastab pigem keskmise kasvava metsaga maa hinda. 4.3 Konkureeriva pakkumise ülevaade 26.11.2025.a kuupäeva seisuga on Võru maakonnas aktiivses müügipakkumises 60 maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistut, neist 23 osaliselt või täielikult metsamaad. Pakkumishinnad jäävad 0,36 €/m2 – 15,1 €/m2, metsamaadel 0,38 – 6,08€/m2 (kallim hoonestamiseks parkmetsa ala). Edaspidi on välja toodud avalikus pakkumises olevad varad, mis on hinnatavale sarnaselt maatulundusmaad ning mis on asukohalt võrreldavad. Andmed portaalist www.kv.ee. 22 100% maatulundusmaa, millest 26070 m² on metsamaa, teostatud lageraie 2021, alles seemnepuud (kuulutuse kaart ei näita kogu teostatud raiet), osaliselt tehtud metsauuendus. 1,75 ha (17534 m²) suurune kinnistu Võru vallas, Räpo külas. Maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, millest 100% metsamaa, 2021 mets raiutud, raiutud alad on uuendatud ja seal kasvab noor mets, sobib hoonestamiseks naabruses eluhooned. 2,5 ha (25083 m²) suurune kinnistu Võru vallas, Halla külas. Maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, millest ca 20 881 m² metsamaa, metsamaal 2021 mets raiutud, raiutud alad on uuendatud ja seal kasvab noor mets, sobib hoonestamiseks naabruses eluhooned. 1,75 ha (17534 m²) suurune kinnistu Rõuge vallas, Kahru külas. Maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, millest ca 74987 m2 metsamaa, suuremas osas tehtud lageraie, mis on taasmetsastatud, kasvava metsa tagavara kinnistul on ca 500 tihumeetrit. Eelpool toodud hindade osas on toodud pakkumishinnad, mitte reaalsed tehinguhinnad. Praktikast lähtuvalt on olemas võimalus, et müügiprotsessi käigus pakkumishinnad erinevad reaalsetest tehinguhindadest. 23 4.4 Turustatavuse analüüs (hoonestamata maatulundusmaa) Lõppkasutajaid iseloomustavad Sarnaste varade ostjaskonnaks on valdavalt metsafirmad ja väikeinvestorid tunnused Kas hinnatav vara rahuldab Hinnatav vara vastab kinnistu suuruselt ja asukohalt keskmisele turusegmendi nõudeid turunõudmisele. Konkureeriv pakkumise maht, Hindamise hetkel on Võru maakonnas pakkumises 60 sarnast maatulundusmaad, neist 23 osaliselt või täielikult metsamaad. 2025.aastal on turu neelduvus müüdud Setomaa vallas kokku 60 hoonestamata maatulundusmaad, keskmise ühikuhinnaga 0,86 €/m2 ja mediaanhinnaga 0,62 €/m2, keskmine kinnistu suurus tehingutes 65 505,3 m2. Metsamaid on Setomaa vallas müüdud 2024.a 34 ühikut ja 2025.a hindamise hetke seisuga on 16 teostatud metsamaa tehingut. Turu neelduvus on rahuldav. Hinnang likviidsusele, Sarnaste varade müügiperiood on kuni 12 kuud, likviidsust võib hinnata müügiperiood rahuldavaks Alternatiivse kasutuse võimalus Muu kasutus ei ole otstarbekas 5 Hindamine 5.1 Parim kasutus (hoonestamata maatulundusmaa) Füüsiliselt võimalik ja vajalikult Keskmiselt hinnatud asukoht, lähimast alevikust ca 5 km kaugusel, olemas põhjendatud juurdepääsutee, naabruses metsamaad. Õiguslikult lubatav Maatulundusmaa 100%, valdav metsamaa kõlvik, üldplaneeringu järgselt on hajaasustusega alaga, tegemist on maaga millel ei ole tulenevalt piirangutest hoonestamise potentsiaali. Finantsmajanduslikult Olemasoleva vara kasutuse jätkamisega ei kaasne olulisi lisakulusid ning otstarbekas see on majanduslikult efektiivseim kasutus Omandab kõrgeima väärtuse ja Hinnatava vara parimaks kasutuseks loeme kasutust on parimaks kasutuseks maatulundusmaana (metsamaana), kuna see vastab parima kasutuse printsiibile. 5.2 Meetodi valik Turuväärtuse hindamisel määrab meetodi eelistuse viis, kuidas varaga vabal turul kõige tõenäolisemalt kaubeldakse ja millisel eesmärgil (omakasutus või renditulu teenimine) vara kõige tõenäolisemalt soetatakse. Kulupõhine käsitlus (Cost Approach) ehk kulumeetod lähtub põhimõttest, et potentsiaalne ostja ei ole valmis vara eest maksma rohkem, kui tuleks kulutada sarnase kasulikkusega vara ostmiseks või loomiseks, arvestades ka kaasnevaid riske ja ebamugavust. Sageli on hinnatav vara võrreldes alternatiivse varaga vähem atraktiivne tulenevalt vanusest, kulumisest jms. Seega kohandatakse tulemus kulumi arvessevõtmise kaudu. Tulumeetod (Income Approach) põhineb vara võimel genereerida tulevikus tulu. Väärtusena käsitletakse oodatava tulu nüüdisväärtust. Tulumeetodi aluseks on asenduspõhimõte, et potentsiaalne ostja ei ole nõus vara eest maksma rohkem kui on vara oodatavad rahavood kogu vara kasutusea või hoidmisperioodi jooksul. Tulumeetodit rakendatakse tulutoova kinnisvara (rendiobjekt või rendiobjektina käsitletav) hindamiseks. Tulupõhised käsitlused on tulu kapitaliseerimine ja diskonteeritud rahavoo analüüs. 24 Võrdlusmeetod (Sales Comparison Approach) ehk turupõhine käsitlus põhineb analüüsil, mille aluseks on hinnatava vara võrdlus sarnaste müüdud varadega. Võrdluse käigus korrigeeritakse müüdud varade hindu, pidades silmas tehingust ja varast tulenevaid erisusi, ning leitakse hinnatava vara väärtus. Turuväärtuse hindamisel on meetodi aluseks asenduspõhimõte: võimalik ostja ei ole valmis maksma vara eest rohkem, kui sarnaste varade eest tavaliselt turul makstakse. Turuväärtuseni jõutakse võrdlusmeetodi rakendamisel juhul, kui kõik võrdlemisel aluseks olevad müügitehingud on tehtud vaba turu tingimustes ja võrdluse käigus toimuv erisuste arvessevõtmine tugineb turuinformatsioonile. *Võrdlusmeetod leiab laialdast kasutust eri varade hindamisel ja on muu hulgas kasutatav ka turu-rendi leidmisel. Meetodi rakendamine eeldab piisava hulga sarnaste varade olemasolu, seejuures peavad olema tagatud vabad turusuhted, turg peab olema aktiivne ja läbipaistev. Vaid siis on võimalik jälgida turutrende, analüüsida väärtust mõjutavaid tegureid ja luua väärtuse mudeleid. Võrdlusmeetod on eelistatuim nende varade hindamisel, mida tavaliselt ei osteta tuleviku rahavoo eesmärgil. Meetod on sobilik eelkõige selliste varade hindamisel, mida omanik kasutab ise ning mis tavaliselt ei ole seotud õiguste ja kohustustega, mille mõju väärtusele on kohandamise võtete kaudu keerukas iseloomustada. 5.3 Äralõike harilik väärtus (turuväärtus) Kinnisasja (katastriüksust) hinnatakse reeglina kui tervikut. Kui võõrandatakse osa kinnisasjast, tuleb hindajal eraldi tuua välja võõrandatava äralõike väärtus ruutmeetri hinnaga. Kui äralõige vastab kriteeriumitele, mis on omased kinnisasjadele, millega turul vabalt kaubeldakse, käsitletakse äralõiget kui võimalikku müügiobjekti (EVS875 Osa 12) Kui äralõige ei ole iseseisvalt kasutatav, on hindamise aluseks kinnisasja kui terviku turuväärtuse vähenemine, mis on põhjustatud kinnisasjast tehtavast äralõikest ja ümbritseva keskkonna muutusest. Vastavalt Kinnisasja erakorralise hindamise korrale (Metsaga kinnisasja hindamise alused § 33) hinnatakse metsaga kinnisasja väärtus kas tervikuna, eristamata maa ja kasvava metsa väärtust (väärtus leitakse siis reeglina müügitehingute analüüsil, hinnatava kinnisasjaga sarnaste tehingute võrdlemisel) või osade kaupa maatüki väärtuse ja sellel kasvava metsa väärtuste summana. Seejuures osade kaupa hindamisel hinnatakse maatüki väärtus lähtudes §-st 15 ehk samuti müügitehingute analüüsil, hinnatava kinnisasjaga sarnaste tehingute võrdlemisel. Kuivõrd hinnatava vara äralõikena on eraldatud teeprojekti tarbeks, ei ta iseseisvalt maatüki väiksuse ja kuju tõttu eraldi kaubeldav ehk iseseisvalt kasutatav. Kuna antud juhul on tegemist maatükiga kus on teostatud lageraie ja noorendik on ebaühtlane ja ei ole jõudnud kõrgusesse, et oleks usaldusväärselt käsitletav kasvava metsa mudeli järgselt, on metsamaad käsitletud tervikuna, võrreldes maatükki samalaadsete maatükkidega, kus teostatud lageraie sarnasel ajaperioodil. Äralõike korral mis, oma suuruse poolest ei vasta kriteeriumitele mis omased turult vabalt kaubeldavatele kinnisasjadele võib alusena kasutada ühikuväärtust, mis on omane kinnisasjadele, millega selles piirkonnas kaubeldakse (EVS 875 osa 12). Antud juhul iseloomustab vara kui terviku turuväärtuse vähenemist äralõike väärtus mis on tuletatud läbi tervikkinnistu maatulundusmaa ühikuhinna, kuid äralõike väärtusele lisandub otsene varaline kahju või saamata jäänud tulu, kui seda esineb. Võrdlusinformatsioonina on analüüsitud OÜ Pindi Kinnisvara andmebaasi tehinguid. Võrdlemise aluseks olevad müügitehingud on hindajale teadaolevalt tehtud vaba turu tingimustes (olnud avalikus pakkumises kas kinnisvaraportaalis või metsaoksjonite portaalides, reeglina kuvatakse metsaoksjonite pakkumised ka kinnisvaraportaalides), väärtuse kuupäeva suhtes võimalikult hiljuti ja sarnases turusituatsioonis. Võrdlusobjektidele esitatud tingimused: • Sarnane turupiirkond • Maa on sihtotstarbelt maatulundusmaa; • Kõlvikuliselt jaotuselt võimalikult sarnane; • Teostatud lageraie 25 26 Valik võrreldavaid tehinguid Nr Aadress Tehingu aeg Hind, € Pindala, m2 Kõlvikuline koosseis Tehinguhi Juurdepääs Lisategurid 2 nd, €/m Võru tehtud lageraie, ca ca 10.a noorendik, I ja II boniteedi juurdepääs maakond, kuivendamata jänesekapsa-mustika, II boniteedi metsamaa - 3,15 ha olemas, kuid pikk 1 Setomaa October 2025 10500 33889 0.31 kuivendamata mustika, III boniteedi kuivendamata muu maa - 0.23 ha ja läbi vald, Pattina mustika-kõdusoo ja V boniteedi kuivendamata siirdesoo naaberkinnistute küla kasvukohatüüp Lääne-Viru 2007.a lageraie, praeguseks ala uuenenud, II boniteedi maakond, metsamaa - 5,46 ha 2 September 2025 20500 56937 0.36 puudub kuivendatud jänesekapsa (76%), III boniteedi kuivendatud Vinni vald, muu maa - 0.23 ha mustika, I boniteedi kuivendatud jänesekapsa Rasivere küla Võru lageraie 2021 - 2023, piirneb jõega, alles üksikud haritav maa - 0,0135 ha maakond, juurdepääs seemnepuud, maatükk ebakorrapärase kujuga, reljeef 3 March 2025 4650 22554 metsamaa - 1,4340 ha 0.21 Rõuge vald, puudub peamiselt tasane, I boniteedi kuivendamata jänesekapsa- muu maa - 0,8079 ha Muraski küla kõdusoo kasvukohatüüp Põlva teostatud lageraie 2019, jäetud üksikud seemnepuud maakond, metsamaa - 1,51 ha (kask, haab), 2020.a istutatud kuuseistikud, maatükk 4 October 2024 5000 15897 0.31 otse teelt Räpina vald, muu maa - 0,08 ha korrapärase kujuga, reljeef ühtlane, I boniteedi Jõepera küla kuivendamata naadi kasvukohatüüp Võru juurdepääs maakond, lageraie 2011-2015, üksikud seemnepuud, metsamaa - 2,25 ha olemas, kuid pikk 5 Setomaa April 2024 7400 23200 0.32 männinoorendik, I boniteedi kuivendamata jänesekapsa- muu maa - 0.07 ha ja läbi vald, Rokina mustika kasvukohatüübi (98%) naaberkinnistute küla Põlva lageraie 2011-2015, noorendik, ühtlaselt kasvanud, maakond, metsamaa - 2.46 ha maatükk korrapärase kujuga, reljeef ebaühtlane, II 6 March 2024 15000 26500 0.57 puudub Räpina vald, muu maa - 0.19 ha boniteedi kuivendamata mustika-kõdusoo ja I boniteedi Kikka küla kuivendamata jänesekapsa kasvukoht (71%) Põlva teostatud lageraie 2024.a, maatükk korrapärase kujuga, maakond, metsamaa - 1,57 ha 7 February 2024 4000 15884 0.25 otse teelt reljeef ühtlane, I ja Ia (71%) boniteedi kuivendamata Kanepi vald, muu maa - 0,01 ha jänesekapsa kasvukohatüüp Jõksi küla Võru lageraie 2011-2015, noorendik, siis jäänud paar siilu haritav maa 0.04 ha maakond, kõrgemaid puid, I boniteedi kuivendamata naadi 8 January 2024 14515 36300 metsamaa - 3.56 ha 0.40 avalikult teelt Antsla vald, kasvukohatüüp (92%), osaliselt inventariseerimata muu maa - 0.03 ha Kassi küla metsamaa Kohandamiseks on valitud tehingud nr 1, 4, 5 kuna need on hinnatavaga paremini võrreldavad kinnistu pindala ja asukoha poolest. Hinnatava vara positiivsed tegurid Hinnatava vara negatiivsed tegurid + juurdepääs ja paiknemine; - maaüksuse suurus, pigem on nõutud suuremad maaüksused mis võimaldavad metsatehnika efektiivsemat kasutust Võrdlusühik on ühik, mille abil kohandamise võtteid kasutades leitakse vara väärtus võrdlusmeetodil. Käesolevas eksperthinnangus valime võrdlusühikuks €/m2 kinnistu pindala kohta, kuna seeläbi on erinevad varad kõige läbipaistvamalt võrreldavad. Võrdluselementide valikul oleme lähtunud nende olulisusest. Kõrvale on jäetud elemendid, mis mõjutavad vara väärtust ebaoluliselt või mille mõju on oluliselt väiksem võrreldes hindamise täpsusega. Tehinguga seotud võrdluselemendid Tehingu aeg - turusituatsiooni muutus võrreldavate varade müügiaja ja hinnatava vara väärtuse kuupäeva vahel. Maa- ja Ruumiameti tehinguregistri statistikale tuginedes ei ole vaadeldavas turupiirkonnas hinnatavas kinnisvarasektoris hinnatava vara väärtuse kuupäeva ja võrdlustehingute tehingu kuupäeva ajavahemikul hinnad muutunud, pakkumiste arv on hinnatavas segmendis stabiilne. Ajalist kohandamist ei ole rakendatud. Varaga seotud võrdluselemendid Asukoht Kõik võrreldavad tehingud asuvad samas regioonis, sarnaselt hinnatud metsanduspiirkonnas ning on asukoha poolest samaväärsed. Kohandusi ei tehta Juurdepääs Reeglina on hea juurdepääsuga kinnistud hinnatumad, kui eraomandis teedega või raskendatud juurdepääsuteega kinnistud. Otse avalikul teelt kinnistud on enam eelistatud, kinnistud milledel juurdepääsu tee puudub on kuni 10% vähem eelistatud, tehtud on kohandusi. Kinnistu pindala Mastaabiefekt, suurema üldpinnaga kinnistute ühikuhind võib olla madalam kui väiksema üldpinna kinnistu ühikuhind, kuid samas võimaldavad suuremad kinnistud metsatehnika paremat kasutust. Mastaabiefekt võrreldes võrreldavate tehingute ei teki. Kõlvikuline jaotus ja kasutus Enimeelistatud on metsamaade maatükid kus metsamaa kõlvik on 100%, muus maa suurem osakaal mõjutab väärtust negatiivselt. Kohandusi ei tehta, kõik on kõlvikuliselt jaotuselt sarnased. Kasvukohatüüp, boniteet, Kõrgem boniteet mis tagab kiirema juurdekasvu on enimeelistatav, samuti on peapuuliik ja juurdekasv eelistatud kasvukohad mis tagavad kiirema juurdekasvu, enimsoositud puuliigid mänd ja kuusk. Teostatud heakorratööd lageraide järel, nt istutamine ja ka looduslikult tekkinud juurdekasv, mis ei vaja olulist lisahooldust, tõstavad vara väärtust. Väärtust mõjutavate tegurite lõikes kasutame erisuste hindamisel protsentuaalset kohandust, kusjuures võrreldavate varade kohandamisel arvestatakse hinnatava vara turuväärtust tõstev tegur positiivse märgiga ja turuväärtust alandav tegur negatiivse märgiga. Võrdluse käigus toimuv erisuste arvessevõtmine tugineb turuinformatsioonile. Kuluanalüüsi aluseks on asenduspõhimõte: kohandus leitakse mingi elemendi asenduskulude kaudu. Protsentuaalse kohanduse minimaalne täpsus on 5%, kuna see on vastavuses võrdlusinformatsiooni kvaliteediga. Võrdlustabel 6 5 4 1 Põlva maakond, Räpina vald, Võru maakond, Setomaa vald, Põlva maakond, Räpina vald, Võru maakond, Setomaa vald, maatulundusmaad hinnatav Kikka küla Rokina küla Jõepera küla Pattina küla hind (€) 15,000 7,400 5,000 10,500 x hind (€/m2) 0.57 € 0.32 € 0.31 € 0.31 € x tehingu aeg March 2024 April 2024 October 2024 October 2025 November 2025 aja kohandus 0% 0% 0% 0% ajaldatud hind (€/m2) 0.57 € 0.32 € 0.31 € 0.31 € keskmine asukoht keskmine asukoht majanduslikult keskmine asukoht majanduslikult keskmine asukoht majanduslikult keskmine asukoht asukoht piirkonna siseselt majanduslikult aktiivses aktiivses piirkonnas vähem aktiivses piirkonnas aktiivses piirkonnas majanduslikult keskmise piirkonnas aktiivsusega piirkonnas hinnatavaga samaväärne hinnatavaga samaväärne hinnatavaga samaväärne hinnatavaga samaväärne asukoha kohandus 0% 0% 0% 0% juurdepääs metsateelt läbi juurdepääs olemas, kuid pikk ja juurdepääs olemas, kuid pikk ja juurdepääsu kirjeldus otse teelt piirneb teega naaberkinnistute läbi naaberkinnistute läbi naaberkinnistute hinnatavast halvem hinnatavast halvem hinnatavaga samaväärne hinnatavast halvem juurdepääsu kohandus 10% 10% 0% 10% kinnistu pindala (m2) 26,500 23,200 15,897 33,889 6,189 hinnatavaga samaväärne hinnatavaga samaväärne hinnatavaga samaväärne hinnatavaga samaväärne kinnistu pindala kohandus 0% 0% 0% 0% metsamaa - 2.46 ha metsamaa - 2,25 ha metsamaa - 1,51 ha metsamaa - 3,15 ha metsamaa - 0,5990 ha kõlvikuline koosseis ja kasutus muu maa - 0.19 ha muu maa - 0.07 ha muu maa - 0,08 ha muu maa - 0.23 ha muu maa - 0,019 ha hinnatavaga samaväärne hinnatavaga samaväärne hinnatavaga samaväärne hinnatavaga samaväärne kõlvikulise koosseisu ja 0% 0% 0% 0% kasutuse kohandus korrapärase kujuga, reljeef tehtud lageraie, ca ca 10.a lageraie 2011-2015, osaliselt langusega teostatud lageraie 2019, jäetud noorendik, I ja II boniteedi noorendik, ühtlaselt kasvanud, veekogu suunas, lageraie üksikud seemnepuud (kask, kuivendamata jänesekapsa- mänd ja kuusk, maatükk lageraie 2011-2015, üksikud ajavahemikul 2011-2015, haab), 2020.a istutatud mustika, II boniteedi korrapärase kujuga, reljeef seemnepuud, männinoorendik, I praeguseks kased ja kasvukohatüüp, boniteet, kuuseistikuid, maatükk kuivendamata mustika, III ebaühtlane, II boniteedi boniteedi kuivendamata männinoorendik, peapuuliik ja juurdekasv korrapärase kujuga, reljeef boniteedi kuivendamata mustika- kuivendamata mustika- jänesekapsa-mustika Inventeerimata metsamaa, ühtlane, I boniteedi kõdusoo ja V boniteedi kõdusoo ja I boniteedi kasvukohatüübi (98%) naaberkinnistu järgselt I kuivendamata naadi kuivendamata siirdesoo kuivendamata jänesekapsa boniteedi kuivendamata kasvukohatüüp kasvukohatüüp, peapuuliik mänd kasvukoht (71%) jänesekapsa-pohla ja haab, hõredam juurekasv kasvukohatüüp hinnatavast parem hinnatavaga samaväärne hinnatavast halvem hinnatavast halvem lisategurite mõju kohandus -15% 0% 5% 10% kohanduste summa -5% 10% 5% 20% kohandatud hind (€/m2) 0.54 € 0.35 € 0.33 € 0.37 € kohanduste absoluutsumma 25% 10% 5% 20% kaal 0.20 0.30 0.30 0.20 1.00 kaalutud tehinguhind (€/m2) 0.11 0.11 0.10 0.07 kaalutud keskmine ehk turuväärtus (€/m2) 0.39 € Lõppväärtuse leidmiseks on sobivaim kaalutud keskmine, kuna varasid on kohandatud erineval määral ning kaalumisel saab arvesse võtta kohandamisel tekkinud ebatäpsust. Kaalude andmise aluseks on kohanduste absoluutväärtuste summa – suurima kohanduste absoluutväärtuste summaga võrdlustehing saab väikseima kaalu ja vastupidi – kõige väiksema kohanduste absoluutväärtuste summaga võrdlustehingule antakse suurim kaal. Ühikuhinnaks saame seega 0,39 €/m2. Äralõike (pindalaga 803 m2) väärtuseks saame 0,39 €/m2 x 803 m2 = 313,17 eurot Märkus: Vastavalt tellimuslepingule tuuakse väärtus välja ümardamata, kinnisasja m 2 väärtus ja väärtus 1 eurosendi täpsusega. Kasutatud võrdlustehingud ei sisaldanud ja neile ei lisandanud käibemaksu, seega ka hinnatud väärtus ei sisalda ja sellele ei lisandu käibemaksu. 5.4 Kaasnev kahju, kui riik Transpordiameti isikus omandab äralõike pindalaga 803 m2 Otsese varalise kahju hindamine (1) Otsese varalise kahjuna hinnatakse kahju, mis ei sisaldu omandatava kinnisasja või sellest tehtava äralõike väärtuses, kinnisasja kui terviku väärtuse vähenemises ega saamata jäävas tulus. Hinnatakse selgelt tuvastatud ja tõendatud otsene varaline kahju. (2) Ei hinnata järgmist kahju: 29 1) mittevaraline kahju; 2) keskkonnanõuetega kooskõlas olevat püsivat mõõdetavat kahju keskkonnale, sealhulgas müra, vibratsiooni ja heitgaase; 3) ehitise likvideerimisest tekkivat kahju, mis projekti käigus teise sama funktsionaalsusega ehitisega asendamise kaudu hüvitatakse. (3) Kinnisasjast äralõike tegemisega kaasneva otsese varalise kahju hindamisel analüüsitakse: 1) kinnisasja tükeldumisest, suuruse vähenemisest, kuju ebaotstarbekamakas muutumisest, senise kasutusotstarbe muutmisest ja muust sellisest tagajärjest tulenevat mõju allesjääva kinnisasja väärtusele; 2) privaatsuse vähenemise mõju seoses ümbritsevasse keskkonda uute ehitiste püstitamisega või kõrghaljastuse vähenemisega, eelkõige elukondlikel ning äri- või puhkeotstarbelistel kinnisasjadel; 3) kinnisasja pindala vähenemise mõju kinnisasja kasutatavusele ja ühikuväärtusele ning sellest tulenevalt kinnisaja kui terviku turuväärtusele; 4) kuludokumentide alusel kinnisasja omandatavale osale viimase kümne aasta jooksul tehtud kasulikke kulutusi, seejuures võib juriidilisest isikust kinnisasja omaniku puhul aluseks võtta ehitiste jääkmaksumuse bilansis § 30 lõikes 3 sätestatud tingimustel (Kinnisasja erakorralise hindamise kord § 31). Kui riik Transpordiameti isikus omandab äralõike pindalaga 803 m2, siis juurdepääsetavus allesjäävale maatükile ei halvene, allesjääva maatüki kasutus jääb samaks (metsamaa). Väike mõju tekib kinnisasja tükeldumisest ehk suuruse vähenemisest (alla 1 ha metsamaa tükid on juba natuke vähemlikviidsemad, maatükk üldiselt on juba alla keskmist ja äralõige moodustab veel 12,9% maatüki pinnast) ja teekaitsevööndi mõningasest nihkumisest, kuid mõju ei ole suur. Hindaja on siiski arvestanud allesjäävale osale -2,5% kaasneva kahju esinemisega. Allesjääva osa väärtus: 5386 m2 (allesjääv osa) * 0,39 €/m2 = 2100,54 * 2,5% = 52,51 eurot mis moodustab kaasneva kahju. Saamata jäänud tulu hindaja ei tuvastanud. 30 6 Hindamistulemus Hinnatava vara, äralõige pindalaga 803 m2, mõtteline osa kinnistust (reg osa nr 2598538), maatulundusmaa 100%, aadressil Küti, Verhulitsa küla, Setomaa vald, Võru maakond, harilik väärtus (turuväärtus) väärtuse kuupäeval on 313,17 (kolmsada kolmteist eurot ja seitseteist senti) ehk 0,39 €/m2 taandatuna maatüki äralõike pinnale. Hinnatava vara, äralõige pindalaga 803 m2, mõtteline osa kinnistust (reg osa nr 2598538), maatulundusmaa 100%, aadressil Küti, Verhulitsa küla, Setomaa vald, Võru maakond, äralõike tõttu otseselt kaasnev varaline kahju väärtuse kuupäeval on 52,51 (viiskümmend kaks eurot ja viiskümmend üks senti) eurot. Saamata jäänud tulu hindaja ei tuvastanud. Saadud tulemuse täpsuseks hindame +/-20%, tegemist on sarnaste varade keskmise täpsusega. Hinnatud väärtustele ei lisandu käibemaksu. Lisad: Lisa nr 1 Asukoha plaan ja fotod Lisa nr 2 Kinnistusregistri registriosa väljavõte Lisa nr 3 Väljavõte Riigitee 18178 Värska-Ulitina „väikese saapa“ Ümbersõidu projekti plaanist Lisa nr 4 Vastavuskinnitus EVS 875 Standardiseeriale Andres Teder Koostaja, kutseline hindaja vara hindaja, tase 7 kutsetunnistuse nr 176331 +372 507 2216 [email protected] /allkirjastatud digitaalselt/ 31 Lisa 1 Asukoha plaan ja fotod Asukoht 32 33 Lisa 2 Kinnistusregistri registriosa väljavõte 34 Lisa 3 Väljavõte Riigitee 18178 Värska-Ulitina „väikese saapa“ Ümbersõidu projekti plaanist 35 Lisa 4 Vastavuskinnitus standardile EVS 875 Käesoleva hindamisaruande koostanud ja kogu hindamistoimingu läbi viinud hindaja kutsealane pädevus on piisav hindamistellimuse täitmiseks. Käesolev hindamisaruanne ja kogu hindamistoiming vastab Eesti vara hindamise standardisarja EVS 875 nõuetele, sh hindamise headele tavadele. Mitte keegi peale hindamisaruandes nimetatud isikute ei ole hindajat hindamistoimingus abistanud. Hindaja ei avalda hindamistoimingu käigus kogutud informatsiooni ja hindamistulemusi mitte kellelegi peale tellijaga kokkulepitud isikute, va juhud, kui seadus seda nõuab või kui see on vajalik kindlateks hindamise kutsealaga seotud toiminguteks. Hindaja on tegutsenud sõltumatu välishindajana. Hindaja on tegutsenud erapooletult ilma mingite isiklike huvideta hindamistoimingu suhtes. Hindaja poolt hindamistoimingu eest saadav tasu ei ole seotud hindamistulemusega. Hindamistoimingus kasutatud ja hindamisaruandes esitatud andmed on hindajale teadaolevalt tõesed ja korrektsed. Hindamistoimingus kasutatud ja hindamisaruandes esitatud analüüsid ja järeldused on kitsendatud ainult hindamisaruandes esitatud eelduste ja piiravate tingimustega. Andres Teder Koostaja, kutseline hindaja vara hindaja, tase 7 kutsetunnistuse nr 176331 +372 507 2216 [email protected] /allkirjastatud digitaalselt/ 36
Allikas: Transpordiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel