Arvamus justiitsministri määruste eelnõude kohta, mis on seotud füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse vastuvõtmisega

Justiitsministeerium Teie 06.06.2022 nr 8-1/4258 [email protected] Meie 16.06.2022 nr 10-3/22/351-2 Arvamus justiitsministri määruste eelnõude kohta, mis on seotud füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse vastuvõtmisega Justiitsministeerium esitas Tartu Maakohtule kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks justiitsministri määruste eelnõud, mis on seotud füüsilise isiku maksejõuetusseaduse vastu võtmisega. Tartu Maakohtu seisukoha koostamiseks paluti kõigil Tartu Maakohtu pankrotikohtunikel ja kohtujuristil esitada oma arvamus. Justiitsministri määruse „Metoodikakomisjoni töö korraldus, usaldusisiku eksami, esmase koolituse ja täiendusõppe nõuded ning kojale makstava tasu suurus“ kohta leiti järgmist: - § 2 lg 4 ütleb: …kui koosolek ei ole otsustusvõimeline. Tekib küsimus, mille järgi seda otsustusvõimetust määratakse? Loogiline oleks, et see nähakse ette komisjoni töökorras (§ 2 lg 2), kuid siis ei saaks seda (otsustusvõimelisust) määrata komisjoni esimees üksi. Igal juhul tuleb see komisjoni otsustusvõime küsimus enne komisjoni tööle hakkamist ära fikseerida. - § 13 sätestatud täiendusõppe osas on tagasiside, et see võiks olla 20 tundi aastas, 100 tundi 5 aasta jooksul. - Juhiti tähelepanu, et kui määrus hakkab kehtima 1. juulist 2022, siis käesolevaks 2022 aastaks ei ole seal kohtunikust liiget (ja asendusliiget), kuna täiskogu, kes valib liikme (ja asendusliikme), on juba 2022 aastal toimunud (§ 1 lg 1). Samas oleks sel komisjonil ilmselt algul just vaja tõhusalt tööle hakata. Justiitsministri määruse „Nõuded pankrotihalduri ja saneerimisnõustaja täiendusõppele ja täiendusõppe maht“ kohta leiti, et § 2 lõikes 2 märgitud saneerimisnõustaja täiendusõpe võiks olla 20 tundi aastas, 100 tundi 5 aasta jooksul. Saneerimisnõustajatel on vajalik kursis olla muutuvate seaduste ja kohtupraktikaga ning majandustegevuse/-keskkonna muutumisega. Pankrotikohtunikele hiljuti toimunud koolitusel puudutati ka Justiitsministri määrust „Maksejõuetusavalduse esitamisel ja võlgade ümberkujundamise menetluses kasutatavate vormide kehtestamine“ ja selgitati vormide ülesehitust. Võib nõustuda koolitusel kõlanud ettepanekuga sõnastada lahter „kohtu otsustus“ hoopis „jätan kohtu otsustada“. Samuti võiks olla võimalik vormi täitmine elektrooniliselt, nt võib käsikirjaliselt osutuda probleemiks kõikide võlausaldajate ära märkimine (praegu mahutab vorm ära kaheksa võlausaldajat ja abikaasade Aadress: Suur 1, Jõgeva, 48306; registrikood: 74001966; telefon: 620 0100; e-post: [email protected] Lisainfo: www.kohus.ee vormi puhul veel vähem) või ka muude asjaolude kirjeldamine. Elektroonilises vormis võiks saada ridu lisada, et vormi ülesehitus ei takistaks andmete esitamist. Tõsteti esile vajadust tagada, et avalduse esitaja vorme korralikult loeks ja täidaks. Suhteliselt detailset vormi peeti oluliseks (nt andmed tööstaaži kohta), kuid leiti samas, et kindlasti on võlgnikke, kes ei tea, mis on tööstaaž, rääkimata osakusest seda arvutada. Vormi lahtri 6.1. sõnastus „Tasumisele kuuluv kogusumma“ ja „Tasumisele kuuluva kohustuse jääk“ on mõnevõrra võlgade ümberkujundamise keskne ja võib vajada võlgnikule lisaselgitust. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtu esimehe asendaja