Tartu Maakohtu arvamus kohtute seaduse jt seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta

Justiitsministeerium Teie 02.03.2022 nr 8-1/1624 [email protected] Meie 25.03.2022 nr 12-1/22/150-2 Tartu Maakohtu arvamus kohtute seaduse jt seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta Justiitsministeerium esitas Tartu Maakohtule kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks kohtute seaduse jt seaduste muutmise seaduse eelnõu. Tartu Maakohtu seisukoha koostamiseks paluti kõigil kohtunikel ja kohtujuristidel esitada oma arvamus. Osakonnad Arvamuse esitanud on seisukohal, et planeeritavat struktuurimuudatust osakondade moodustamise näol ei toetata. Eelnõu seletuskirjas puudub igasugune analüüs, kuidas kohtumajade kaotamise, osakondade loomisega aga eelkõige kohtumajade teeninduspiirkondade kaotamisega kaasnev kohtualluvuse muudatus mõjutab kohtunike (ja ka muude kohtuametnike) töökoormust. Seletuskirjas käsitletakse iga muudatust eraldi, andmata selgitust ja üldhinnangut kogumõjule. Kuna ka 2020 aastal esitatud VTK-s sellist töökorralduslikku muudatust põhimõtteliselt ette ei nähtud ja selle mõjusid ei hinnatud, pole ka eelnõu koostajad seda hinnangut andnud. Seletuskirjas märgitakse vaid spetsialiseerumise vajadust, kuid ka selle saavutamine on küsitav ja tegelikult saavutatav muul moel (sellest allpool). Viidatakse, et kohtute n.ö ülesehitust tuleks ühtlustada ja viia see sarnasemaks Harju Maakohtu töökorraldusele, kus kohtunikud ongi jagunenud tsiviil- ja süüteoasju lahendavateks kohtunikeks. Tekkis küsimus, miks peaks kogu Eesti kohtusüsteem juhinduma just sellest kohtust (seal töötab siiski alla poole maakohtute kohtunikest). Teiseks jäetakse tähelepanuta, et Harju Maakohtu tööpiirkond on küll rahvarohke, kuid pindalalt oluliselt väiksem kui teiste kohtute tööpiirkonnad, kõik on kompaktsem ja seega võiks olla ka kergemini hallatav. Harju kohtunikud töötavad kõik ühes kohtumajas ja seetõttu on nende töö, s.h spetsialiseerumine ja koormuste jaotamine ka kergemini korraldatav. Planeeritava muudatuse osas toodi eelnõu suurima puudusena veel esile, et puudub ka hinnang selle kohta, milline on muudatuse tegelik mõju kolme maakohtu (võimalik ka, et halduskohtute) eelarvetele (raha ja aeg). Eelnõu loob selge eelduse, et iga väiksema kohtumaja kohtunik peab menetlema kohtuasju kõigis teistes kohtumajades. Kuna aga istungite määramisel tuleb siiski reeglina lähtuda menetlusosaliste elu- või asukohast või ka nende huvist (plaanitav TsMS § 74 lg 2 ja 3 muudatus), siis tähendab see kohtunikule (ja võimalik, et ka kohtuteenistujatele), et oma tööaega tuleb kulutada üsna pikkadele sõitudele- sel ajal kahjuks sisulist tööd teha ei saa. Suunata kodanikest menetlusosalisi sõitma oma Aadress: Suur 1, Jõgeva, 48306; registrikood: 74001966; telefon: 776 2240; e-post: [email protected] Lisainfo: www.kohus.ee elukohast kaugemale kohtumajja ei ole mõistlik ega ka mõistetav olukorras, kui säilib regionaalne kohtumajade paljusus. Lisaks on prognoositav märkimisväärne rahaline kulu kohtutele - kaasnevad suurenevad kulud kütusele (eriti praegu tõusvate kütusehindade valguses) aga ka võimalik vajadus muretseda kohtule lisasõidukeid. Suurenev vajadus liikuda kohtumajade vahel võib kaasa tuua ka vajaduse täiendava personali palkamiseks (autojuhid). Küsimusi tekitab ka, kuidas hakkab kohtuniku sõidule kuluv aeg kajastuma töökoormusmetoodikas, kas selles osas on planeeritud muudatusi. Ei ole teada ka kui suure tööajast hakkab kuluma kohtunikul teelolekule. Seletuskirjas on justkui positiivsena toodud, et kohtunikule on tagatud kindlus töötamise asukoha kohta kindlas kohtumajas, kuid see ei muuda olukorda, et istungitel tuleb käia mujal. Vajadus täiendavalt spetsialiseeruda tähendab kolmes maakohtus seda, et kohtunikud peavad hakkama lahendama asju üle terve maakohtu, mis tähendabki suures osas sõitmist- näide tsiviilvaldkonnast: töövaidlustele spetsialiseerunud kohtunik sõidab Jõgevalt istungile nii Valka, Viljandisse, Võrru ja Tartusse, samas Võru kolleeg, kes on spetsialiseerunud asjaõigusele, jällegi Jõgevale ja teistesse kohtumajadesse, Tartu kahju hüvitamise asju lahendav kohtunik jälle omakorda sõidab ja Viljandi perekonnaasju lahendav kohtunik samuti. Sarnane oleks olukord ka teistes kohtutes. Paljuski puudutaks see ka süüteoasjade, eriti üldmenetlusasjade lahendamist. Kuigi täna on osaliselt see probleem lahendatav virtuaalsete kohtusaalide kasutamisega, siis jah, nende asjade osakaal on tõusnud, kuid samuti on selgeks saanud, et kõike ei saa paraku virtuaalselt teha (põhjuseid on erinevaid). Kahjuks ei ole selleks valmis ka ei kohtute ega ka menetlusosaliste tehniline võimekus. Spetsialiseerumine Puutumuses kohtunike kohustusliku spetsialiseerumist toodi välja, et seletuskirjast ei nähtu, milles on probleem, mida soovitakse lahendada. Näiteks ei ole andmeid, kui suur hulk Eesti esimese astme kohtunikke ei ole spetsialiseerunud juba kas tsiviilasjadele või süüteoasjadele. Kohtunike hulk, kes lahendavad mõlemasse õigusvaldkonda kuuluvaid asju on ilmselt ca 5% ümber kogu kohtunikkonnast või veel vähem. Ilmselt puudutab see pigem pikalt ametis olevaid kolleege, kes varsti ka pensioneerumas. Seega on küsimus, millist probleemi ministeerium eelnõuga tegelikult lahendada soovib. Asjaolu, et maakohtutes on kohtunikke, kes lahendavad mingit väikest osa teisest valdkonnast – näiteks tsiviilasju lahendav kohtunik täidab ka eeluurimiskohtuniku ülesandeid või süüteoasju lahendav kohtunik teeb tsiviilis TOR-i- tõstavad tegelikult nende kohtunike spetsialiseeritust, sest just selles väikeses lõigus on neil oluline oskusteave ja kogemus. Selline jaotus on aga olnud tingitud sellest, et väiksemas kohtumajas lahendada ära võimalikult palju oma teeninduspiirkonna asjad ja vältida nende jagamist teistesse majadesse (vältides siis ka eelpool viidatud lisanduvat aja- ja rahalist kulu). Seejuures on siiani olnud võimalik ka töökoormuse võimalikult sarnane jaotus maakohtu kohtunike vahel. Leiti, et liigsel spetsialiseeritusel on tegelikult ka negatiivne mõju. Nimelt on eriti viimasel ajal räägitud sellest, et maakohtu kohtunikel on väga väikesed karjääri tegemise võimalused ja selle probleemi lahendamisega on hakanud tegelema Eesti Kohtunike Ühing. Eelnõuga soovitud spetsialieerituse korral kitsenevad kohtunike karjäärivõimalused veelgi, sest juba 2 kohtunikueksami tegemisel peaks kandideerija põhimõtteliselt oma tuleviku terveks tööeluks ära määrama, kusjuures üsna kitsalt. Kuidas toimuks üleminek ühest õiguse valdkonnast teise, seda eelnõus ega seletuskirjas ei märgita - kas on vaja teha uus kohtuniku eksam ja kanditeerida uuesti? Eelnõu kohaselt on kandideerimise eelduseks kohtunikueksam ainult ühes valdkonnas, ja kandideeritakse just valdkonnapõhiselt konkreetsesse osakonda. Mis saab selliselt ametisse nimetatud kohtunike korral siis, kui kohtusse saabuvate asjade dünaamikast tulenevalt tekib vajadus osakondade arvulist koosseisu muuta? Ehkki kohtunikul on ilmselt õigus esitada avaldus esimehele sooviga minna üle teise osakonda, siis pärast pikemat töötamist ühes osakonnas ei ole see kvalifikatsioonilanguse tõttu enam tõenäoline. Ja võimalus saab olla selleks ainult juhul, kui selles teises osakonnas vaba koht on. Arvamustes toodi välja, et mitmetes Euroopa riikides (Austria, Saksamaa) on kohtunikud küll spetsialieerunud, kuid neile on ette nähtud kohustuslik rotatsioon ja lisaks ka täiendkoolitused kohtunikele, kes valdkonda (ka kitsamat) vahetavad (näiteks Saksamaal oli paar aastata tagasi ette nähtud nädalane intensiivkoolitus). Seletuskirjas on spetsialiseerumisena eesmärgina välja toodud ka vajadus kohtute koormust ühtlustada. Siiani on koormuse ühtlustamine maakohtu sees olnud täiesti võimalik tööjaotusplaani ja kohtu esimehe käskkirjadega. Seda ka siis, kui olukord on aasta lõikes muutunud. Kohtunike tagasisidestamine Plaanitav § 242 lg 2 p 3. Eelnõust ja seletuskirjast ei ole täpselt aru saada, mida tagasisidestatakse: kas töökorralust (nt töö jaotust menetlusgrupis, tööle kulutatavat aega) ja menetluse üldist juhtimist (nt hakkama saamine probleemsete menetlusosalistega) või lahendite sisu ja otsustusi. Kahel esimesel juhul oleks kohane anda sellise vestluse pidamise võimalus maakohtu esimehele. Viimasel juhul oleks aga kindlasti tegemist sekkumisega kohtuniku sõltumatusse - seletuskirjas märgitakse, et otsuste tagasisidestamiseks teebki kolleegiumi esimees selle kohtuniku lahendite pinnalt. Plaanitav sõnastus on aga „kohtuniku töö kvaliteedile“. Tegelikult on seletuskiri tagasisidestamise eesmärgi ja mõju osas vastuoluline (seletuskirja lk 7): märgitakse, et vestlus on kohtunikule kohustuslik ja alternatiiviks karistamisele (alt kolmas lõik), samas 2 lõiku eelpool on kirjas, et tegemist on olukordadega, kus distsiplinaar- või järelevalvemenetluse algatamiseks otsest alust pole- kui pole otsest rikkumist, milleks siis karistuse alternatiiv? Ka ei selgu eelnõu sõnastusest, kas tagasiside antakse kirjalikult või vestlusena- seletuskirja üldosas, et vestlusena. Kohtunike sotsiaaltagatised On äärmiselt kahetsusväärne, et kohtunike poolt oodatud muudatus töövõime kaotanud kohtunikule mõistliku hüvitise määramiseks on eelnõust välja jäänud. Sellist muudatust on oodatud aastaid ja seni on kinnitatud, et see on n.ö vormistamise küsimus. Muudatus lubati sellesse eelnõusse veel 2021. a suvel, kui Eesti Kohtunike Ühingu juhatus kohtus justiitsminister Maris Lauri ja teiste ministeeriumi ametnikega. Samuti oli muudatus ka eelnõus, mis edastati selle aasta alguses kohtujuhtide nõupäeva kaudu kohtunikele tutvumiseks. Asjaolu, et hüvitist ei saa enam töövõimetuspensioniks nimetada, ei saanud ametnikele olla üllatus, sest sellele viitas 2020 a sügisel sotsiaalministeerium VTK kohta esitatud seisukohas. Eelnõu koostajal on olnud üle aasta aega leida sobiv lahendus (sh muu nimetus), seletuskirjast ei selgu, kas alternatiivsete lahenduste leidmisega on tegeletud. 3 Kohtujuristide järelkasv Arvamuse esitanud toetasid kohtujuristide järelkasvukava, samuti kohtujuristide liikumise soodustamist kohtusüsteemi sees. Märgiti, et kohtujuristide liikumine võimaldab ka aru saada, milline on juristi võimekus erinevate asjade menetlemisel ja koostöövõime erinevates töögruppides. Küll aga peaks selline lähenemine arvestama ka juristi enda soovi ja mitte saama instrumendiks, mille kaudu kohtujuristide töökoormust üleüldiselt suurendada. Märkused konkreetsete sätete ebaselguse kohta 1) eelnõus on kirjas (lk 3): paragrahvi 371 lõike 2 kolmas lause tunnistatakse kehtetuks; aga § 371 lõikes 2 ei olegi kolmandat lauset. Tundub, et muudetava paragrahvi nr on ebaõige. 2) eelnõuga muudetakse (lk 4) § 45 lg 3 sõnastust. Uue sõnastuse teine lause on järgmine: Süüteoosakonna, tsiviilosakonna ja eestkoste järelevalve osakonna kohtunikuabi üle teostab järelevalvet kohtu esimees.“ Sellisest sõnastuses tuleb järeldada, et süüteoosakonnas ja tsiviilosakonnas on ka kohtunikuabid, kelle üle teostab järelevalvet… Sama sõnastus on eelnõuga sisseviidavas §-s 1221 lg 1: Süüteo- ja tsiviilosakonna ning eestkoste järelevalve osakonna kohtunikuabi suhtes võib algatada distsiplinaarmenetluse kohtu esimees. See paragrahv (§ 1221) käib üksnes kohtunikuabide kohta. Kas siin on üksnes sõnastuse viga? Või kes on süüteoosakonna ja tsiviilosakonna kohtunikuabid? Mida nad teevad? 4) segane on eelnõu §-de 91 ja §-de122 tekst, sest ei ole arusaadav, kust tekivad neisse osakondadesse kohtunikuabid? 5) eelnõuga sisse viidav § 1252 (järelkasvukava kohtujuristidele) osas on arusaamatu lg-s 3, lg-s 5 ja lg-s 6. Kui järelkasvukavas osalev kohtujurist peab täitma ülesandeid väljaspool teenistuskohta vähemalt 6 kuud aastas (s.t. enamaks ei ole kohustust) ja ta on ametiülesannete täitmisest vabastatud, palk säilitatakse, siis mida teeb ta ülejäänud 6 kuud aastast? Arvan, et lg-t 5 tuleks sõnastada selliselt, et ta on vabastatud ametiülesannete täitmisest kohtus kuhu ta on ametisse nimetatud, ajaks, mil ta osaleb järelkasvukava raames väljaspool oma teenistuskohta. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Liivi Loide Tartu Maakohtu esimees 4