Võru maakond, Antsla vald, Maratinurga (Kobeda II) tööstusala taristu ehitusprojekt.
Osa 1. Teedeehitus ja liikluskorraldus
Palmpro OÜ, Teede Kavand OÜ. Eelprojekt, Töö nr 362
__________________________________________________________________________________________
SISUKORD
SELETUSKIRI ........................................................................................................ 3
1 ÜLDOSA ........................................................................................................... 3
1.1 OBJEKTI ASUKOHT ......................................................................................... 3
1.2 OBJEKT JA PROJEKTI KOOSTAMISE EESMÄRK .......................................... 3
1.3 KASUTATUD ÕIGUSAKTIDE, STANDARDITE JA JUHENDITE LOETELU ..... 3
1.4 KASUTATUD LÄHTEMATERJALID .................................................................. 4
1.5 TELLIJA JA PROJEKTEERIMISETTEVÕTTE KONTAKTANDMED ................. 4
2 OLEMASOELVA OLUKORRA KIRJELDUS.................................................... 5
2.1 OLEMASOLEV OLUKORD ............................................................................... 5
2.2 OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD........................................................................... 5
2.3 ANDMED MAA OMANDI KOHTA ................................................................................ 5
2.4 UURINGUTE TULEMUSTE KOKKUVÕTE .................................................................... 5
2.4.1 Ehitusgeodeetilised uuringud ..................................................................... 5
2.4.2 Ehitusgeoloogilised uuringud ..................................................................... 5
3 PROJEKTLAHENDUS ..................................................................................... 7
3.1 ÜLDANDMED........................................................................................................ 7
3.2 PLAANILAHENDUS ................................................................................................ 8
3.3 PIKIPROFIIL JA VERTIKAALPLANEERING .................................................................. 8
3.4 MULLE ............................................................................................................... 8
3.5 SADEMEVETE ÄRAJUHTIMINE................................................................................. 8
3.6 TRUUBID ............................................................................................................. 8
3.7 KATEND .............................................................................................................. 8
3.7.1 Katendi konstruktsioon ............................................................................... 8
3.7.2 Nõuded katendi materjalidele..................................................................... 9
3.8 LIIKLUSKORRALDUS- JA OHUTUSVAHENDID ............................................................. 9
3.9 HALJASTUS ......................................................................................................... 9
3.10 KESKKONNAKAITSE .............................................................................................. 9
4 TÖÖDE TEOSTAMINE ................................................................................... 10
4.1 ÜLDOSA. JUHISED TÖÖDE TEOSTAMISEKS ............................................................ 10
4.2 TÖÖDE TEOSTAMINE .......................................................................................... 11
4.2.1 Ettevalmistustööd ..................................................................................... 11
4.2.1.1 Väljamärkimistööd............................................................................. 11
4.2.2 Kaevetööd ................................................................................................ 11
4.2.3 Mulde ehitus............................................................................................. 11
4.2.4 Liivaluse ehitus ........................................................................................ 11
4.2.5 Katendi ehitus .......................................................................................... 11
4.2.5.1 Killustikaluse ehitus........................................................................... 12
4.2.5.2 Asfaltbetoonkatte ehitus .................................................................... 12
4.2.6 Haljastustööd ........................................................................................... 12
29.04.2025 1/13
Võru maakond, Antsla vald, Maratinurga (Kobeda II) tööstusala taristu ehitusprojekt.
Osa 1. Teedeehitus ja liikluskorraldus
Palmpro OÜ, Teede Kavand OÜ. Eelprojekt, Töö nr 362
__________________________________________________________________________________________
4.2.7 Tööd tehnovõrkudega .............................................................................. 12
4.2.7.1 Elektriliinid ......................................................................................... 12
5 JÄÄTMEKÄITLUSKAVA ................................................................................ 12
6 HOOLDUSJUHENDID .................................................................................... 12
7 JUHISED OMANIKUJÄRELEVALVE KORRALDAMISEKS ....................... 13
9 JOONISED
Joonis TL-4-01 Asendiplaan, liikluskorraldus, vertikaalplaneerimine M 1:500
Joonis TL-6-01 Konstruktiivsed ristprofiilid M 1:50
Joonis TL-6-02 Pikiprofiil M 1:1000; 1:100
Joonis TL-6-03 Kergliiklustee 1 pikiprofiil M 1:1000; 1:100
Joonis TL-6-04 Kergliiklustee 2 pikiprofiil M 1:1000; 1:100
Joonis TL-7-01 Truubi tüüpjoonis M 1:50
29.04.2025 2/13
Võru maakond, Antsla vald, Maratinurga (Kobeda II) tööstusala taristu ehitusprojekt.
Osa 1. Teedeehitus ja liikluskorraldus
Palmpro OÜ, Teede Kavand OÜ. Eelprojekt, Töö nr 362
__________________________________________________________________________________________
SELETUSKIRI
1 ÜLDOSA
1.1 OBJEKTI ASUKOHT
1.2 OBJEKT JA PROJEKTI KOOSTAMISE EESMÄRK
Käesolev projekt on koostatud Antsla Vallavalitsuse tellimusel.
Projekti eesmärk on Maratinurga tööstusala taristu ehitus.
1.3 KASUTATUD ÕIGUSAKTIDE, STANDARDITE JA JUHENDITE LOETELU
1) Ehitusseadustik ja sellest tulenevalt kehtestatud nõuded;
2) Tee projekteerimise normid (KM määrus 17.11.2023.a. nr 71);
3) EVS 843:2016 Linnatänavad;
29.04.2025 3/13
Võru maakond, Antsla vald, Maratinurga (Kobeda II) tööstusala taristu ehitusprojekt.
Osa 1. Teedeehitus ja liikluskorraldus
Palmpro OÜ, Teede Kavand OÜ. Eelprojekt, Töö nr 362
__________________________________________________________________________________________
4) Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded (MTM 09.01.2020.a. määrus nr.2);
5) Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (MTM 03.08.2015.a. määrus nr 101, muudetud MTM
06.04.2016.a. määrusega nr 31);
6) Teetööde tehnilised kirjeldused, MA peadirektori 18.02.2019. käskkiri nr 1-2/19/096;
7) EVS-EN 13285:2018 Sidumata segud. Spetsifikatsioonid;
8) EVS-EN 13242:2006 + A1:2008 Ehitustöödel ja tee-ehituses kasutatavad sidumata ja
hüdrauliliselt seotud täitematerjalid;
9) EVS-EN ISO 14688-1:2018 Geotehniline uurimine ja katsetamine. Pinnase
identifitseerimine ja liigitamine Osa 1 Identifitseerimine ja kirjeldamine;
10) EVS-EN 1697-2:2018. Mullatööd Osa 2: Materjalide klassifitseerimine;
11) Elastsete teekatendite projekteerimise juhend (2023);
12) Eesti Vabariigi Standard EVS 901-1:2020 Tee-ehitus Osa 1: Asfaltsegude ja
pindamiskihtide täitematerjalid;
13) Eesti Vabariigi Standard EVS 901-2:2016 Tee-ehitus Osa 2: Bituumensideained;
14) Eesti Vabariigi Standard EVS 901-3:2021 Tee-ehitus Osa 3: Asfaltsegud;
15) Eesti Vabariigi Standard EVS-EN 1340:2003+AC:2006 Betoonist äärekivid. Nõuded ja
katsemeetodid;
16) „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis” (kinnitatud Transpordiameti
maanteehoiuteenistuse direktori korraldusega 16.04.2021 nr. 1.1-3/21/162);
17) „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“
(kinnitatud Maanteeameti peadirektori 13. mai 2008 käskkirjaga nr 102);
18) „Muldkeha remondi projekteerimise juhis 2006-27“ (kinnitatud Maanteeameti
peadirektori 29. detsembri 2006 käskkirjaga nr 264);
19) „Muldkeha pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli juhised 2006-41“ (kinnitatud
Maanteeameti peadirektori 29. detsembri 2006 käskkirjaga nr 264);
20) EVS 613: Liiklusmärgid ja nende kasutamine;
21) EVS 614 Teemärgised ja nende kasutamine.
1.4 KASUTATUD LÄHTEMATERJALID
Lähtematerjaliseks on:
- Maratinurga (Kobela II) tööstusala taristu projekteerimine. Tehniline kirjeldus;
- Maratinurga (Kobeda II) maa-ala ja lähiümbrudr drtailplanrrting. Koostanud Kobras OÜ
juulis 2023.a. Töö nr 2022-300.
1.5 TELLIJA JA PROJEKTEERIMISETTEVÕTTE KONTAKTANDMED
1. Tellija:
Antsla Vallvalitsus
F.R.Kreutzwaldi tn 1, Antsla linn, 66403 Võru maakond
Reg. kood 75010418
tel +372 785 5164
e-post:
[email protected]
2. Peaprojekteerija:
Palmpro OÜ
Nõmmiku 21, Saue linn, Harjumaa 76506
Olev Saago, tel +372509 7516, e-post:
[email protected]
3. Teede projekteerija:
Teede Kavand OÜ
Vibu 2-22, Tallinn 10415
Tiit Korn, tel +372 522 8003
e-post:
[email protected]
29.04.2025 4/13
Võru maakond, Antsla vald, Maratinurga (Kobeda II) tööstusala taristu ehitusprojekt.
Osa 1. Teedeehitus ja liikluskorraldus
Palmpro OÜ, Teede Kavand OÜ. Eelprojekt, Töö nr 362
__________________________________________________________________________________________
2 OLEMASOELVA OLUKORRA KIRJELDUS
2.1 OLEMASOLEV OLUKORD
Projekteeritava tee asukohas on põllumaa. Lääne poolt piirneb ala riigiteega nr 25102 Vana-
Antsla – Lüllemäe ja lõuna poolt riigiteega nr 23129 Laatre-Antsla.
Tee nr 25102 on tuhkstabiliseeritud kattega, katte laius 6,2 m. Liiklussagedus on 282 autot
ööpäevas. Teel nr 23129 on 8 m laiune asfaltbetoonkate, kergliiklusteel 2,5 m laiune
asfaltbetoonkate. Liiklussagedus on 1760 autot ööpäevas.
Reljeefilt on maastik kergelt lainjas, kõrgeima ja madalaima punkti vahe ca 5,5 m.
Tehnovõrkudest on paralleelselt riigiteega nr 25102 4 keskpinge õhuliini.
2.2 OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD
• Elektrilevi OÜ elektriühuliinid;
2.3 ANDMED MAA OMANDI KOHTA
Projekteeritava alaga haaratud krundid:
• 25102 Vana-Antsla - Lüllemäe tee, 14301:002:1291;
• Antsla-Kobela kergliiklustee L11, 14301:001:0168;
• Maratinurga, 14201:001:0137;
2.4 UURINGUTE TULEMUSTE KOKKUVÕTE
2.4.1 Ehitusgeodeetilised uuringud
Ehitusgeodeetilised uurimistööd teostas Kobras OÜ aprillis 2025.a. Töö nr 2025-119.
Koordinaadid on L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Katastriüksuste piirid on
saadud Maa- ja Ruumiametist seisuga 09.04.2025. Geoalus on kooskõlastatud tehnovõrkude
valdajatega.
2.4.2 Ehitusgeoloogilised uuringud
Ehitusgeodeetilised uurimistööd teostas OÜ Rakendusgeoloogia veebruaris 2023.a. Töö nr 23-
018. Väljavõtted uuringu aruandest:
Uuritav piirkond jääb Valga nõo idaossa. Maapinna abs. kõrgused olid uuringupunktide suudmetel
70,75...79,00 meetrit, üldise langusega Lambahanna oja suunas.
Pindmiseks kihiks oli uuringualal looduslik mulla / mullase moreeni kiht. Geoloogiline ehitus oli
uuringualal väga mitmekesine ja muutlik. Looduslikest mineraalpinnastest kirjeldati uuringualal
alluviaalset orgaanikaga möllikast keskliiva, jääjõelist möllikast keskliiva kuni keskliiva, möllikat
peenliiva ja kruusaga möllist peenliiva, jääjärvelist möllist peenliiva, möllsavi kuni savi ja liivaga
savimölli ning mitmesuguseid liustikutekkelisi moreenpinnaseid. Kohati ulatusid
uuringusügavusse ka aluspõhjaline savi, keskliiv ja peenliiv.
Uuringusügavuses kuni 6,00 meetrit eraldati välja 13 kihti – geoloogilist elementi.
Kiht 1. Muld / mullane moreen (qIV). Looduslik muld / mullane moreen levis kõikide
puuraukude alal pindmise kihina ning oli 0,30...0,45 meetri paksune. Muld on pruunikashalli,
hallikaspruuni või tumehalli värvi ja moreenisegune, mölline, savimölli-segune või savine.
Puuraugu PA-3 alal koosneb kiht pruuni värvi mullasest moreenist.
Kiht 2. Möllikas keskliiv: orgaanilise ainega (aIV). Alluviaalne möllikas keskliiv levis
puuraugu PA-2 alal 0,65 meetri paksuse kihina, mis lamas möllsavi (kiht 6) all, maapinnast 0,70
meetri sügavusel, abs. kõrgusel 70,05 meetrit. Alluviaalne möllikas keskliiv on pruuni ja helehalli
kihiline, kohev ja veeküllastunud. Kiht sisaldab möllise peenliiva vahekihte ja üksikuid orgaanilise
aine sisaldusega vahekihte.
Kiht 3. Möllikas keskliiv / keskliiv (fglIII). Jääjõelisest möllikast keskliivast / keskliivast
koosnev kiht esines puuraukude PA-2 ja PA-5 alal. Kihi paksus oli 0,35 meetrit ning see lamas
29.04.2025 5/13
Võru maakond, Antsla vald, Maratinurga (Kobeda II) tööstusala taristu ehitusprojekt.
Osa 1. Teedeehitus ja liikluskorraldus
Palmpro OÜ, Teede Kavand OÜ. Eelprojekt, Töö nr 362
__________________________________________________________________________________________
alluviaalse möllika keskliiva (kiht 2) või jääjärvelise möllise peenliiva (kiht 5) all, maapinnast
1,35...3,35 meetri sügavusel, abs. kõrgustel 69,40...73,75 meetrit. Jääjõeline möllikas keskliiv /
keskliiv on kollakasbeeži või punakaspruuni värvi, kohev kuni kesktihe ja veeküllastunud.
Kiht 4. Möllikas peenliiv (fglIII). Jääjõeline möllikas peenliiv levis puuraukude PA-3 ja PA-4
alal 0,95...1,05 meetri paksuse kihina, mis lamas jääjärvelise möllise peenliiva (kiht 5) all,
maapinnast 0,95...1,95 meetri sügavusel, abs. kõrgustel 70,90...71,75 meetrit. Jääjõeline möllikas
peenliiv on kollakas- või punakaspruuni värvi, kohev kuni kesktihe ja veeküllastunud. Kiht
sisaldab möllise peenliiva, keskliiva, kruusaga keskliiva ja moreeni vahekihte.
Kiht 5. Mölline peenliiv / kruusaga mölline peenliiv (lglIII/fglIII). Möllise peenliiva / kruusaga
möllise peenliiva kiht eraldati välja puuraukude PA-1 ja PA-3...7 alal. Puuraukude PA-1, PA-4...5
ja PA-7 alal esines mölline peenliiv 0,15...0,50 meetri paksuse kihina, mis lamas mullakihi (kiht
1) all, maapinnast 0,35...0,45 meetri sügavusel, abs. kõrgustel 71,10...76,75 meetrit. Puuraukude
PA-3, PA-5 ja PA-6 alal lamas 0,55...1,00 meetri paksune jääjõelise kruusaga möllise peenliiva /
jääjärvelise möllise peenliiva kiht jääjärvelise liivaga savimölli (kiht 7), savise peenliiv-moreeni
(kiht 8) või rohke liivaga savimöll-moreeni (kiht 9) all, maapinnast 0,95...4,65 meetri sügavusel,
abs. kõrgustel 72,75...74,60 meetrit. Mölline peenliiv / kruusaga mölline peenliiv on kollakasbeeži,
beeži või punakaspruuni värvi, kohev kuni kesktihe ja niiske kuni veeküllastunud. Kohati esineb
savimölli ja peen- kuni keskliiva vahekihte või 10-15% jämepurdu.
Kiht 6. Möllsavi kuni savi (aIV/lglIII). Möllsavi kuni savi kiht levis puuraukude PA-2 ja PA-
5...6 alal 0,35...0,65 meetri paksuse kihina, mis lamas mulla (kiht 1), jääjärvelise möllise peenliiva
(kiht 5) või savise peenliiv-moreeni (kiht 8) all, maapinnast 0,35...0,90 meetri sügavusel, abs.
kõrgustel 70,40...78,10 meetrit. Möllsavi kuni savi on pruuni või punakaspruuni värvi, keskplastne
ja sitke. Puuraugu PA-2 alal sisaldab kiht ca. 5% jämepurdu ja puuraugu PA-6 alal arvukalt mölli
vahekihte ja viirge.
Kiht 7. Liivaga savimöll (lglIII). Jääjärveline liivaga savimöll esines puuraukude PA-5 ja PA-6
alal. Puuraugu PA-5 alal oli kihi paksus 2,15 meetrit ning see lamas jääjõelise keskliiva (kiht 3)
all, maapinnast 3,70 meetri sügavusel, abs. kõrgusel 73,40 meetrit. Puuraugu PA-6 alal esines kaks
liivaga savimölli kihti – ülemine neist oli 2,05 meetri paksune ning lamas rohke liivaga savimöll-
moreeni (kiht 9) all, maapinnast 2,60 meetri sügavusel, abs. kõrgusel 76,40 meetrit; sügavamal
paiknev liivaga savimölli kiht läbiti 0,80 meetri ulatuses ning see lamas jääjärvelise möllise
peenliiva (kiht 5) all, maapinnast 5,20 meetri sügavusel, abs. kõrgusel 73,80 meetrit. Jääjärveline
liivaga savimöll on kollakasbeeži värvi, väheplastne, sitke ning sisaldab kohati üksikuid möllsavi
ja möllise peenliiva vahekihte.
Kiht 8. Savine peenliiv (moreen, glIII). Savisest peenliivast koosnev moreenpinnas levis
puuraukude PA-1 ja PA-3...7 alal 0,35...2,55 meetri paksuse kihina, mis lamas mulla (kiht 1),
jääjõelise möllika peenliiva (kiht 4), jääjärvelise möllise peenliiva (kiht 5) või jääjärvelise möllsavi
kuni savi (kiht 6) all, maapinnast 0,30...3,00 meetri sügavusel, abs. kõrgustel 69,95...78,70 meetrit.
Savisest peenliivast koosnev moreenpinnas on punakaspruuni värvi, väheplastne ja pehme kuni
poolkõva konsistentsiga. Kiht sisaldab jämepurdu 5...10% ja kohati liiva, mölli või kruusaga ja
liivaga möllsavi-moreeni vahekihte.
Kiht 9. Rohke liivaga savimöll (moreen, glIII). Rohke liivaga savimöll-moreen esines
puuraukude PA-1...3 ja PA-6...7 alal. Kihi paksus oli 0,55...3,75 meetrit ning see lamas mulla (kiht
1), jääjõelise möllika keskliiva (kiht 3), jääjärvelise möllsavi (kiht 6), savise peenliiv-moreeni (kiht
8) või kruusaga ja liivaga möllsavi-moreeni (kiht 10) all, maapinnast 0,40...1,70 meetri sügavusel,
abs. kõrgustel 68,90...77,45 meetrit. Rohke liivaga savimöllist koosnev moreenpinnas on
punakaspruuni või punakasbeeži värvi, väheplastne, pehme kuni poolkõva ning sisaldab 5...10%
jämepurdu, kohati kuni 20%. Kohati esineb kihis kruusaga kuni rohke kruusaga keskliiva, möllika
peenliiva ja mölli vahekihte.
Kiht 10. Kruusaga ja liivaga möllsavi / rohke liivaga möllsavi (moreen, glIII). Kruusaga ja
liivaga möllsavist / rohke liivaga möllsavist koosnev moreenpinnas levis puuraukude PA-1 ja PA-
5 alal. Puuraugu PA-1 alal oli kihi paksus 1,40 meetrit, PA-5 alal läbiti kiht 0,15 meetri ulatuses.
Kiht lamas jääjärvelise liivaga savimölli (kiht 7) või savise peenliiv-moreeni (kiht 8) all,
maapinnast 1,15...5,85 meetri sügavusel, abs. kõrgustel 70,30...71,25 meetrit. Kruusaga ja liivaga
29.04.2025 6/13
Võru maakond, Antsla vald, Maratinurga (Kobeda II) tööstusala taristu ehitusprojekt.
Osa 1. Teedeehitus ja liikluskorraldus
Palmpro OÜ, Teede Kavand OÜ. Eelprojekt, Töö nr 362
__________________________________________________________________________________________
möllsavist / rohke liivaga möllsavist koosnev moreenpinnas on halli või beeži värvi, väheplastne,
pehme kuni poolpehme ning sisaldab kuni 15% jämepurdu. Kohati esineb möllika peen- kuni
keskliiva vahekihte.
Kiht 11. Aluspõhjaline keskliiv (D2br). Aluspõhjaline keskliiv ulatus uuringusügavusse
puuraukude PA-3...4 alal. Puuraugu PA-4 alal oli kihi paksus 0,75 meetrit, puuraugu PA-3 alal
läbiti kiht 0,45 meetri ulatuses. Kiht lamas savise peenliiv-moreeni (kiht 8) all, maapinnast
3,80...5,55 meetri sügavusel, abs. kõrgustel 68,05...68,15 meetrit. Aluspõhjaline keskliiv on
beežikaskollast või beeži värvi, kesktihe ja veeküllastunud.
Kiht 12. Aluspõhjaline (mölline) peenliiv (D2br). Aluspõhjaline peenliiv levis
uuringusügavuses puuraukude PA-1...2, PA-4 ja PA-7 alal. Puuraugu PA-1 alal oli kihi paksus
1,95 meetrit, ülejäänud uuringupunktide alal läbiti kiht 0,95...2,70 meetri ulatuses. Kiht lamas
rohke liivaga savimöll-moreeni (kiht 9) või aluspõhjalise savi (kiht 13) all, maapinnast 3,30...5,05
meetri sügavusel, abs. kõrgustel 66,80...69,05 meetrit. Aluspõhjaline peenliiv on helehalli või
kollakasbeeži värvi, kohati beeži, punakaspruuni ja helehalli kihiline, kesktihe kuni tihe ja
veeküllastunud. Puuraugu PA-4 alal on kiht mölline ning sisaldab aluspõhjalise savi vahekihte.
Kiht 13. Aluspõhjaline savi (D2br). Aluspõhjalist savi kirjeldati uuringusügavuses puuraukude
PA-1 ja PA-4 alal. Puuraugu PA-4 alal oli kihi paksus 0,50 meetrit, puuraugu PA-1 alal läbiti kiht
0,65 meetri ulatuses. Kiht lamas aluspõhjalise keskliiva (kiht 11) või aluspõhjalise peenliiva (kiht
12) all, maapinnast 4,55...5,35 meetri sügavusel, abs. kõrgustel 66,10...67,30 meetrit.
Aluspõhjaline savi on punast värvi, keskplastne, sitke kuni kõva ning sisaldab aluspõhjalise
möllise peenliiva ja liiva vahekihte.
Välitööde ajal (31.01.2023) esines uuringualal pinnasevesi kõikide puuraukude alal. Pinnasevee
tase oli maapinnast 0,00...5,50 meetri sügavusel, abs. kõrgustel 70,75...75,95 meetrit. Välitööde
ajal oli tõenäoliselt tegemist maksimaalse, või maksimumilähedase veetasemega. Suuremate
sadude ja lume sulamise järgsel perioodil võib pinnasevee tase uuringuala kirdepoolses osas
ulatuda üle maapinna. Kuivematel perioodidel võib pinnasevee tase langeda 1,5 meetri võrra
madalamale tasemele. Väliuuringute ajal esines puuraukude PA-3 ja PA-6 alal maapinnast
1,05...2,70 meetri sügavusel ajutine ülavesi.
Ehitusgeoloogilised tingimused detailpaneeringualal on keerulised. Raskendavateks teguriteks on
enamasti kõrge pinnasevee tase ja muutlik geoloogiline lõige.
Piirkonna külmumissügavus on ca. 1,35 meetrit, lumest lahti hoitavatel teedel ja platsidel võib
talvel pinnas külmuda kuni kahe meetri sügavuseni. Kõik välja eraldatud kihid, v.a. jääjõeline
möllikas keskliiv / keskliiv (kiht 3), jääjõeline möllikas peenliiv (kiht 4) ja aluspõhjaline keskliiv
(kiht 11) on külmatundlikud. Muld (kiht 1) on lisaks külmatundlikkusele ka tugevalt kokkusurutav
pinnas.
Looduslikud liivpinnased (kihid 2...5 ja 11...12) on tundlikud struktuuri rikkumise suhtes ning
kaotavad ümbertõstmisel kordades oma kandevõimes.
Looduslikud savipinnased (kihid 6....10 ja 13) on tundlikud leondumise suhtes. Leondumise
vältimiseks ei tohi märjal savipinnasel - ka vihmaga - sõtkuda (sõita) ehitusmasinatega ega lasta
lahtisel kaevikul seista vee all. Vahetult vundamendi alla jäävat savipinnast ei tohi lasta läbi
külmuda. Savipinnasesse rajatava vundamendi tagusesse tagasitäitesse hakkab kogunema
sadevesi, mis tuleb savipinnase leondumise vältimiseks eemale juhtida.
Planeeritavate teede-tänavate ehitusalalt tuleb kogu mahus eemaldada loodusliku mulla kiht (kiht
1) ja tõsta maapinda soovitud kõrguseni kiht-kihilt tihendatud ühtlase mineraalse tagasitäitega
(liivad, kruusad).
Hoonetele vundamentide projekteerimiseks tuleb iga planeeritava hoone alal teostada detailsemad
ehitusgeoloogilised uuringud, mis sisaldavad ka pinnaste tugevusparameetrite määramist.
3 PROJEKTLAHENDUS
3.1 ÜLDANDMED
Tänav ja parkla on projekteeritud lähtuvalt p. 1.4. nimetatud tehnilisest kirjeldusest.
• Sõidutee kate: asfaltbetoon;
29.04.2025 7/13
Võru maakond, Antsla vald, Maratinurga (Kobeda II) tööstusala taristu ehitusprojekt.
Osa 1. Teedeehitus ja liikluskorraldus
Palmpro OÜ, Teede Kavand OÜ. Eelprojekt, Töö nr 362
__________________________________________________________________________________________
• Jalgratta- ja jalgtee kate: asfaltbetoon;
• Projekteeritud tänava pikkus 593 m;
• Sõidutee katte laius 6,5…9,3 m;
• Jalgratta- ja jalgtee laius 2,5 m.
3.2 PLAANILAHENDUS
Tee sõidutee laius on 7,5 m, kurvides kuni 11,8 m. Kergliiklustee laius on 2,5 m. Kergliiklustee
on eraldatud haljasribaga, mille laius on 5,5 m. Mahasõitude laiused on 9,0 m.
Pöörderaadiused ristmikel on 10 m, mahasõitudel 7 m.
3.3 PIKIPROFIIL JA VERTIKAALPLANEERING
Pikikalded on vahemikus 0,5…5,4 %. Madalaima ja kõrgeima punkti kõrguste vahe on 5,0 m.
Sõiduteel on kahepoolne põikkalle 2,5% , kergliiklusteel 2%. Mulde nõlvus on 1:2.
Äärekivi kõrgus 10 cm katte pinnast. Madaldatud äärekivi ülekäigukohtades 0 cm. Äärekivi lõpp
viia 2 meetriga 0 kõrgusele.
3.4 MULLE
Olemasolev kasvukiht eemaldada kogu paksuses. Samuti ka mittekõlblik materjal. Mulle ehitada
jämedast kergest saviliivast või liivast. Mulde nõlvad kindlustada kasvumulla ja murukülviga.
3.5 SADEMEVETE ÄRAJUHTIMINE
Sademeveed juhitakse projekteeritud sadevete kanalisatsiooni.
3.6 TRUUBID
Ristmikele on projekteeritud 2 plasttruupi läbimõõduga 0,5 m.
Truubid ehitada vastavalt tüüpjoonisele TL-7-01. Truupidel kasutada plastikust PE või PP toru ja
terastoru rõngasjäikusega min SN8.
3.7 KATEND
3.7.1 Katendi konstruktsioon
Projekteeritud on järgmised katendid:
Sõidutee katend, 2-kihiline kate:
- tihe asfaltbetoon AC 16 Surf 5 cm
- poorne asfaltbetoon AC 20 Base 6 cm
- killustikalus 25 cm
- liivalus 30 cm
- mulde pinnas min 20 cm
- aluspinnas
Jalgratta- ja jalgtee katend:
- tihe asfaltbetoon AC 8 Surf 6 cm
- killustikalus 20 cm
- liivalus 20 cm
- mulde pinnas
- aluspinnas
29.04.2025 8/13
Võru maakond, Antsla vald, Maratinurga (Kobeda II) tööstusala taristu ehitusprojekt.
Osa 1. Teedeehitus ja liikluskorraldus
Palmpro OÜ, Teede Kavand OÜ. Eelprojekt, Töö nr 362
__________________________________________________________________________________________
3.7.2 Nõuded katendi materjalidele
Killustikalus ehitada jämetäitematerjalist kiilumismeetodil või ridakillustikust vastavalt
„Killustikust katendikihtide ehitamise juhend“ nõuetele.
Asfaltsegude koostamisel juhinduda EVS 901-1:2020, EVS 901-2:2016, EVS 901-3:2021 ja
„Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“ esitatud nõuetest.
Asfaldisegude jämetäitematerjalidele esitatavad miinimumnõuded vastavalt EVS 901-3:2021
tabelite 7 ja 9 veergudele AKÖL 900 - 1499 sõiduteel ja AKÖL < 900 jalgteel.
Killustikaluste jämetäitematerjalide miinimumnõuded vastavalt „Killustikust katendikihtide
ehitamise juhend“ tabeli 1 veerule nr.6 AKÖL 500 – 3000 sõiduteel ja veerule nr 7 AKÖL 20 <
500 kõnniteel.
Liivaluses kasutatakse kruusliiva, keskliiva või peenliiva. Peenliival peab peenosiste (alla
0,063mm) sisaldus olema alla 7%; või alla 10% ning alla 0,006 osiste sisaldus alla 2 %.
Mulde pinnasena kasutada jämedat kerget saviliiva või paremat/tugevamat materjali (liivad,
kruusliiv).
Tugipeenrad kindlustada pae- või dolokivikillustikust seguga fr 0/32 (segu nr 6), milles üle 4mm
teri >50% ja peenisosiste sisaldus 8-15%. Killustik peab vastama nõuetele LA 35 ning C90/3.
3.8 LIIKLUSKORRALDUS- JA OHUTUSVAHENDID
Liikluskorraldusvahendite paigaldamine ja teekattemärgistus teha vastavalt joonisele TL-4-01 ja
standarditele EVS 613 ja EVS 614.
Kasutada 1 suurusrühma märke sõiduteel ja 0 suurusrühma märke kergliiklusteel. Kasutada II
klassi valgustpeegeldavat kilet.
Kõik liiklusmärgid, liiklusmärkide postid ja kinnitustarvikud peavad vastu pidama EVS-EN
12899-1 kirjeldatud koormustele. Tuulerõhu klassiks võtta vähemalt WL4 ja dünaamilise
lumekoormus klassiks võtta vähemalt DSL3. Vundamentide ehitamisel peab kasutama EVS-EN
206-1 nõuetele vastavat betooni C35/45XF4KK4. Kasutatava liiklusmärgikile kohta tuleb esitada
vastavussertifikaadid.
Liiklusmärkide postid ja tarvikud peavad olema terasprofiilist ja kuumtsingitud. Torude mõõtmed
peavad tagama liikluskorraldusvahendi püsimise EN 12899 kirjeldatud koormuste korral. Kõik
avatud ülemise otsaga postid tuleb varustada vastupidavast materjalist kattega, mis takistab vee
sissepääsu posti.
Ajutise liikluskorralduse ehitusobjektil (sh ajutise liikluskorralduse projekti) korraldab töövõtja
vastavalt tema poolt valitud teostavate tööde etappidele. Ehitusaegse liikluskorralduse projekti
koostab või tellib ehitaja enne tööde alustamist. Selle koostajal tuleb ajutise liikluskorralduse
projekti koostamisel arvestada tegelike liiklustingimustega, teede mõõtmetega, olemasoleva
liikluskorraldusega, liikluskoosluse ja liiklussageduse ning nähtavusega. Projekt peab olema
üheselt arusaadav nii kontrollijale kui ka märkide paigaldajale.
Liikluskorralduse projekt tuleb esitada kooskõlastamiseks Transpordiametile ja Tellijale.
Liikluskorraldus peab vastama Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele „Nõuded
ajutisele liikluskorraldusele ”.
3.9 HALJASTUS
Tee nõlvad ja haljasribad tuleb haljastada piirini, kus ehitustööde käigus on haljastust
kahjustatud.
3.10 KESKKONNAKAITSE
Töövõtja peab järgima keskkonnaalaseid seadusi, standardeid, norme ja juhiseid, mis on seotud
töövõtja tegevusega.
Kui taaskasutatakse või kõrvaldatakse jäätmeid nende tekkekohas, peab töövõtja end registreerima
jäätmekäitlejaks vastavalt Jäätmeseaduse § 74 -le. Käideldavate jäätmete liigid ja koodid
29.04.2025 9/13
Võru maakond, Antsla vald, Maratinurga (Kobeda II) tööstusala taristu ehitusprojekt.
Osa 1. Teedeehitus ja liikluskorraldus
Palmpro OÜ, Teede Kavand OÜ. Eelprojekt, Töö nr 362
__________________________________________________________________________________________
sisalduvad Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004.a määruses nr. 102 „Jäätmete, sealhulgas ohtlike
jäätmete nimistu". (RT I 2004,23, 155).
Ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb viia jäätmekäitlusettevõttesse. Jäätmete ajutised
kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete sattumine pinnasesse.
Ehitusperioodil vastutab töövõtja ka keskkonnakaitse (oma ehitustegevuse ja muu sellest
tuleneva piires) eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis
kehtivatele seadustele ja nõuetele ning Tellija poolsetele juhistele.
Vähendamaks ehituse sotsiaalseid mõjusid peavad kasutatavate mehhanismide summutid olema
korras. Kuivaperioodil peab ette nägema tolmutõrjeks veega kastmise. Kogu tööde perioodil
peavad olema garanteeritud juurdepääsud hoonetele. Ehitustööde käigus ei tohi kahjustada
ümbritsevat keskkonda. Kõik ehitustööd tuleb teostada järgides kehtestatud keskkonnakaitse
nõudeid.
Ehitustööde lõpetamisel tuleb likvideerida (lammutada või üles kaevata) kõik ajutised rajatised,
lammutustöödel tekkivad jäätmed tuleb objektilt teisaldada. Kogu ehituspraht tuleb kokku korjata
ja utiliseerida vastavalt kehtivale korrale. Täitematerjalide, mulla ja pinnase ladustamiskohad
kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega või tööde tellijaga.
Projekteeritud tee lahend ja valitud rajatised ei halvenda paikkonna keskkonnakaitselist
olukorda.
4 TÖÖDE TEOSTAMINE
4.1 ÜLDOSA. JUHISED TÖÖDE TEOSTAMISEKS
Tööde teostusel lähtuda ehitusmäärusest, kaevetööde eeskirjadest ja teetööde tehnilistest
kirjeldustest.
Kõik tööd peab töövõtja teostama vastavuses heade ehitustavadega ning tegema seda viisil, mis ei
kahjusta ümbritsevat sotsiaal- ja looduskeskkonda. Kasutada võib ainult materjale ja tooteid
milliste vastavus on tõestatud Tehnilistes Töökirjeldustes kirjeldatud protseduuridega.
Ehitustööde tegemise ajaks on vajalik objekt nõuetekohaselt märkide ja viitadega tähistada.
Enne ehitustööde algust on töövõtja kohustatud teavitama ja vajadusel kohale kutsuma kõikide
kommunikatsioonide valdajad. Olemasolevate kommunikatsioonide kõrgused ja asukohad
täpsustada valdajatega nende poolt määratud meetodil. Kommunikatsioonide kaitsetsoonis
kaevetööd teostada valdajaga kokkulepitud meetodil.
Töövõtja on kohustatud enne tööde algust teavitama kõiki teisi asjast huvitatud osapooli, keda
käesolev projekt puudutab (nt. maaomanikud -tööde teostamisel nendele kuuluval maal. Ehituse
käigus säilitada olemasolevad piirimärgid. Kui seda ei ole võimalik teha, siis tuleb need
ehitustööde lõppedes taastada.
Ajutise liikluskorralduse joonised tuleb kooskõlastada Tellijaga. Jooniste koostamisel juhinduda
Majandus- ja Kommunikatsiooniministri määrusest “ Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ”.
Töövõtja kohustus on paigaldada objekti algusesse ja lõppu infotahvel, kus on andmed tellija,
tööde teostaja, järelevelve, tööde alguse ja lõpu kohta.
Kaevamistöid võib alustada vastavate lubade olemasolul ning tööde teostamine peab olema
kooskõlas tööde tellijaga. Load peab hankima töövõtja. Tööde teostamisel tehnovõrkude
kaitsetsoonis tuleb kinni pidada kehtestatud ohutustehnilistest nõuetest. Kommunikatsioonide
kaitsetsoonis tuleb kaevetööd teostada käsitsi.
Enne töödega alustamist kutsuda kohale järelevalvespetsialist olemasolevate kaablitrasside
asukohtade ja sügavuste täpsustamiseks ning trasside maha märkimiseks looduses.
Kaablikaitsega seotud kulutused katab töö tellija.
Töövõtja peab enne tööde alustamist võtma täiendavalt kõik vajalikud kooskõlastused
• Kõik tehtavad tööd kinnistuste naabruses ja erakinnistutel tuleb töövõtjal täiendavalt
kooskõlastada kinnistute omanikega enne ehitustööde algust.
• töövõtja vormistab vajadusel uuesti kõik vajalikud kooskõlastused kõigi kommunikatsioonide
valdajatega.
• Vajadusel vormistab Töövõtja uuesti kõik vajalikud kooskõlastused omavalitsustega.
29.04.2025 10/13
Võru maakond, Antsla vald, Maratinurga (Kobeda II) tööstusala taristu ehitusprojekt.
Osa 1. Teedeehitus ja liikluskorraldus
Palmpro OÜ, Teede Kavand OÜ. Eelprojekt, Töö nr 362
__________________________________________________________________________________________
Tellija, ehitaja, projekteerija ja omanikujärelvalve teatavad omal algatusel viivitamatult avastatud
vigadest, puudustest ja riskiteguritest projektdokumentatsioonis ning nendest abinõudest, millega
saab tööd edendada ja paremate tulemuste saavutamist soodustada. Ehitaja peab teavitama kõigist
projektis leitud ebaselgusest ning võimalikest vasturääkivustest projekteerijat enne, kui ta võtab
vastu konkreetse teostamise otsuse.
Ehitustööde käigus maha võetavate puude raie tingimused kooskõlastatakse maaomanikuga ja
raiutud metsamaterjal ladustatakse maaomanikuga kokku lepitud asukohta. Töövõtja peab
vastavate kuludega arvestama.
4.2 TÖÖDE TEOSTAMINE
4.2.1 Ettevalmistustööd
4.2.1.1 Väljamärkimistööd
Märkida välja piketaaz, mis peab säilima garantiiperioodi lõpuni. Projekteeritud teed ja
piirinaabrite piirid märgitakse välja digitaalselt litsenseeritud geodeesiafirma poolt.
4.2.2 Kaevetööd
Võimalusel tuleb kasvupinnas kohe peale selle eemaldamist kas ära kasutada või ladustada kas
kuni 3-4 m kõrgustesse või siis inseneri poolt ette nähtud kõrgusega vaaludesse.
Et töid saaks teostada kuivades oludes, peab töövõtja kõik kaevekohad ja kaevikud veevabad
hoidma.
Töövõtja peab tagama süvendite ja täidendite stabiilsuse oma valitud sobivate meetodite abil, seda
nii materjalide ladustamisel, masinate kasutamisel, kui ka ajutiste ehitiste ja konstruktsioonide
püstitamisel.
Tagasitäidet vajavad kaevikud võivad avatuks jääda vaid võimalikult lühikeseks ajaks. Kaevikud
tuleb tähistada, tõkestada, ohutuse tagamiseks kaitsta vastavalt määrusele "Liikluskorralduse
nõuded teetöödel" ning juhendile „Riigiteede ajutine liikluskorraldus“.
4.2.3 Mulde ehitus.
Mulde ehituseks vajaminev liivpinnas tuuakse karjäärist.
Sobiv pinnas, mis tekib olemasoleva muldkeha ja aluste kaevamise käigus, ladustatakse tee
maa-alale reservi või veetakse kohe mahapanekukohta. Saadavat pinnast võib kasutada mulde
töökihi alaosas (juurdeveetava liivakihi all). Paigaldatud materjal planeeritakse projektis ette antud
kalleteni ja tihendatakse vähemalt tihendustegurini 0,98. Täidendi (sh. dreenkihi) ja selle nõlvade
planeerimine nõutava kaldeni ning tihendaminenõutava tihendustegurini kuuluvad täidendi tööde
koosseisu.
4.2.4 Liivaluse ehitus
Liivalus planeeritakse proj. põikkaldega ja tihendatakse tihendustegurini 98%.
4.2.5 Katendi ehitus
Teostada kooskõlas „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis" toodud nõuetega. Eelnevalt
peab olema mulle ja aluspind ning enne iga järgmise kihi ehitust eelmine kiht
Omanikujärelevalve ja Tellija poolt vastu võetud.
Kasutatavad materjalid peavad olema nõuetekohaselt sertifitseeritud. Materjalide vastavust
nõuetele peab tõendama materjalide tootja või tema volitatud esindaja vastavusdeklaratsiooniga.
Materjalide esmane katsetamine viiakse läbi enne tööde algust tellija poolt aktsepteeritud laboris.
Materjale võib ehitusel kasutada alles pärast tellijapoolset heakskiitu.
Asfaltsegude retseptid peavad enne tööde algust olema kinnitatud tellija poolt.
Katendi konstruktsioonide mahtude (katted, alused) arvutusel on lähtutud kihtide (katted, alused)
pealtlaiustest.
Katendikihtide ehitamisel juhinduda:
• KILLUSTIKUST KATENDIKIHTIDE EHITAMISE JUHIS (2022)
• ASFALDIST KATENDIKIHTIDE EHITAMISE JUHIS (2021)
• TEKN–Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (2015)
29.04.2025 11/13
Võru maakond, Antsla vald, Maratinurga (Kobeda II) tööstusala taristu ehitusprojekt.
Osa 1. Teedeehitus ja liikluskorraldus
Palmpro OÜ, Teede Kavand OÜ. Eelprojekt, Töö nr 362
__________________________________________________________________________________________
4.2.5.1 Killustikaluse ehitus
Ehitada alused lubjakivikillustikust.
Kiht planeeritakse projektse kaldeni ja tihendatakse. INSPECTOR või LOADMAN seadmega
mõõdetud elastsusmoodulid ei tohi olla seejuures väiksemad kui 170 Mpa sõiduteel ja 140 MPa
kõnniteel.
4.2.5.2 Asfaltbetoonkatte ehitus
Laotatava kihi ühendamiseks oleva kattega, tuleb olevast kattest freesimisega eemaldada laotatava
kihi paksune piisavalt pikk lõik, et tagada ühenduskoha sujuvus, mis oleks vastavuses esitatud
tasasusnõuetele.
Asfaltkatte kihid paigaldada sooja vuugiga või ühtse paanina kogu laiuses. Kui mingil põhjusel
see ei ole võimalik, siis külmad piki- ja põikvuugid krunditakse vuugiliimiga enne järgneva paani
paigaldust. Liimi kulunormiks võtta 20g/jm paigaldatud kihi paksuse 1cm kohta. Vana ja uue
katte vuugid ei tohi langeda kokku, vuugid kruntida, eelnevalt puhastades tolmust jne.
Enne kattekihi AC Surf segust paigaldamist krunditakse alumine kiht bituumenemulsiooniga
BE50R kulunormiga 0,2 kg/m2.
4.2.6 Haljastustööd
Korrastatakse lõplikult tee maa-alad (planeeritakse, haljastatakse, jne).
Enne kasvumulla paigaldamist tuleb aluspinnas profileerida tasaseks, vajadusel lisada või
eemaldada täitepinnast.
Kasvumullana kasutada mineraalmulda. Muld ei tohi sisaldada taimedele kahjulikke jäätmeid ning
Kõnniteest väljapoole jäävad haljasribad tuleb haljastada piirini, kus ehitustööde käigus on
haljastust kahjustatud. Enne kasvumulla paigaldamist tuleb aluspinnas profileerida tasaseks,
vajadusel lisada või eemaldada täitepinnast.
Täitepinnas tuleb tihendada, et ei tekiks vajumeid ja veelohke. Ei tohi kasutada külmunud pinnast
ja kive sisaldavat mulda. Olemasoleva ja taastatava haljasala piir ühtlustada ja teha niidetavaks.
Haljastuse mullakihi paksus peab olema vähemalt 10 cm, millele külvata muruseemne
spetsiaalsegu.
Muru külviks tuleb kasutada koduaia muru koos valge ristikuga.
4.2.7 Tööd tehnovõrkudega
4.2.7.1 Elektriliinid
Elektriliinide läheduses töötades pidada kinni elektrivõrgu standardiga ja kooskõlastuste
tingimustega nõutud vahekaugustest. Liinide kaitsetsoonis töötades jälgida, et ei kahjustataks
maste ja liinijuhtmeid. Kaevetöödeks ning töödeks liinide kaitsevööndis enam kui 4,5m kõrguste
mehhanismidega peab töö teostaja enne tööde algust objektil taotlema kaitsevööndis tegutsemise
loa.
5 JÄÄTMEKÄITLUSKAVA
Jäätmekäitlus peab olema korraldatud vastavalt Lüganuse valla jäätmehoolduseeskirjale.
Projekteerimisega ette nähtud tööde käigus tekib ehitusjäätmeid.
Tekkivaid jäätmeid ei ladustata ehitusplatsil, kõik tekkinud jäätmed tuleb koheselt vedada
käitlusettevõttesse.
Ehitusjäätmeid tohib anda käitlemiseks, sh. ka vedamiseks, vaid isikule, kellel on jäätmeluba.
Tööde lõpetamisel vormistada jäätmeõiend.
6 HOOLDUSJUHENDID
Tee kasutamis- ja hooldamisjuhend sõltub tee valdaja ja hooldetegija omavahelise kokkuleppe
tingimustest.
Hoolde aluseks on „Tee seisundinõuded“ Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 45,
17.12.2002 (RTL 2003, 1 ,2), muudetud ministri määrusega nr 85 (RT I 11.08.2011, 1).
29.04.2025 12/13
Võru maakond, Antsla vald, Maratinurga (Kobeda II) tööstusala taristu ehitusprojekt.
Osa 1. Teedeehitus ja liikluskorraldus
Palmpro OÜ, Teede Kavand OÜ. Eelprojekt, Töö nr 362
__________________________________________________________________________________________
Hooldustööd peavad kindlustama aastaringselt hooldatava tee seisundi vastavuse kehtestatud
seisunditasemele (lume- ja libedusetõrje, lumevedu, kevadine puistematerjalide koristus, suvine
märgpuhastus, sügisene lehtede koristus, prügi ja prahi koristus, jne.
7 JUHISED OMANIKUJÄRELEVALVE KORRALDAMISEKS
Omanikujärelevalvet võib teostada vastavat litsentsi omav juriidiline- või kutsetunnistust omav
füüsiline isik.
Omanikujärelevalve teostada vastavalt määrusele „Omanikujärelevalve tegemise kord“
(Majandus- ja taristuministri käskkiri 02.07.2015 nr. 80).
Koostas: Tiit Korn
/allkirjastatud digitaalselt/
29.04.2025 13/13
72
.0
0 71.50
kr
71
.5
71.44 71.16
.5
83
23
TP
50
71
.
.
3x
71
72
25
-
TT
.
-
72
L 71.24
AX
A
PA-1
31
71.43
72
.
41
72
.0
.
72
Kääriku
71,45
.34
TP
72
70.91 14301:002:1180
24
52
.
.
72
58
71
.
71
71.49 71.15
71.35
71.28
70.82
.0
71
70.91
14
71.38
.
57
72
.
72
.63
71
72
.
72
.68
70.95
72
64
71.45
.
71.43
72
49
70.78
.
50
71
.
71
A
70.77
71.34
72
.5
70.67
71.
5
71.54 70.59
.5
38
71
.
96
X= 6413700
72
.
70.47
72
71.51
00
.
08
73
648850
71.58 71.08 70.69
.
73
.5
05
70
.
73
.96
70.52
72
95
71.55
70.69
95
.
Y=
71
.
71
70.63
70.63
70.55
93 73
71.61
.0
70.86
5+
71.59
70.72
PK
70.61
75
70.76
89
71.86
.
44
72
PK
70.71
.
73
52
5+
71.43
.
56
73 5+
1
.
71.77 70.74
22
73
92
PROJ. TRUUP L= 22 m PK 5+89 70.87
56
PK
7
.
55
4
73
54
.9
54
54
73.85
.
0
73
70.71
7
72.
3
4
plast
23
71.69
55
D 500 54
23
60
72 .
50
72
.
73.
72.85- 72.30
30
PA-2
.
72
5+
70
7
PK
70.90
3.
70.80
73.
5
43 71.76
PK
20
5
3+0
70.71
25102 Vana-Antsla - Lüllemäe tee
70,75
73 30
3.
10 54
80
0
R1
71.26
3
3
73. 97
. 70.94
00
R 4.7
73
73 40
5
73.
71.89 71.51
97
14301:002:1291 . 70.75
0kt
5
4
.
2.
73 90
43
50
5
.
72
25
.
80
1
72.10 .
60
72
.
70
73
72.
d
5+
71.00
90
13
6
70
70.90
5
73.
5
5.
.
5
PK
4
02
.
18
73.
74
80
R 10
0.
72
9
.
.
00
=
74
i
PK
73 72.
60
3+2
71.67
15
3
74.
09
74 .
54
72.
74
70
10
.
60
73.
74.
55
5kt
70.85
60
73.
73 07
00
7
11
1
5
54
.
40
7.
73
.
5
.
72.03
73.
7
85
73
50
9
73.
4
A
.
5+
70.
74
70.41
72
60
30
4
7
.0
9
70.61 70.77
.
P
72.34
5
71.56
73
07
40
73.
5
K
.
,0
5 9
70
=0
PK
20
3+5
0
i
3
73.
72. 70.92
.
4 72.78 50 71.46
73
30
73.
10
7
72.
50
0kt
4
.
.5 73
73
40
.
75
60 20
73.
.
1
5 70.74
73
. 7
4
22
71 55
97
PK 71.24
.
71.85
5
40
72
74
97
10
73. 9
.
.
4+
2+ 4
72
74
6
81
d 4
90
50
P
70
73. 54
.
70.82
.
90
74
kt
K
72
00
73.
.
1
PK
74
3+7
40
84
80
80
.
73.
74
74 .
.
72
74
.
72
90 71.56
97
72.
5kt
90
9
5
73.
74
R7
50
70
72.
30 70.84
43
50
96
5
.
.
1
.
.
80
72
72.
00
72
80
73
74. 73.05
73
5
.
R7 54
73
60
72.39 70.92
3
4+
.
10
5
74.
72
70
72.
43
75
P
20 50 70.83
.0
74.
K
.
72 72.
20
PK
4+0
30 73.42 60
72.
74. 70.89
72.11
0kt
40
74.
R7
25
72.50 71.44
1
40 71.01
75 15
50 50
. 72.
10
74. 72. 72
.
47
75
.0
.
4+
R
74
60
74.
PK
52
7
71.76
P
.
70.97
61
2+ 72.
75
70 40
K
.
75 74.
75
25
PK
71.
40
4+2
.5
75 58
72.
0
30 72.
00 71.35
kt
.
53
.
80
74. 73.51 72
75
71.00
1
.
5kt
90
74. 9
01
92
00
.
1
.
75
5
30 9
.
00
74
75. .
74
74.19 72
72. 71.
90
30
4+
10 72.87 3
75. 54 72.
30 71.11
PK
20
75.
4
30
20
PK
80
97
4+5
. 71.31 71.06
.
71.13
5
72.61 72 .
71
75
97
30
96
75. 9
0
4
.
.
6
76 7
75
0kt
d
75
6
03
.
40
75.
75
.
72.
20 20
08
1
.0 .
5
.
72.21 4 72 72
P
76
50 4 72.
20 90
16
75. 71.44 .
K
71
.
R- 3.9
97
76 15
10
43
76
76
3+
.
.
97
13
5
R7
72
.0
5
76
75.23
PK
60 5
.
75.
1
5
7
4
73.83
2
71.70 70
9
PK 00 71.
4
.
2+
78
72
+75
83
70
75.
.
10
5
00 R7
75
75.
.
.
75.09 72
75
kt 72.
10 P 71.18
1
kt
K3
75.80 72.
10 71. 71.27
1
60 71.23 +
A
73.26 71.51
87
P .45
00
. 71 I
R7 72 .
75.
90
60
31
71.22
.
.5
02 76
73.27 72
Söödi 71.13 71.18
72.
14
00
R7
00 Reoveepumpla
.
.
.
14201:001:0634
76
72
76
76
. 72.
00
50
00
8
.
.
71.
71.
90 18
76
75.72
62
71.44
.
R
70
71.76
76
76 58
72.87 72.37
55
.
74.72
05
76
.
,0
76.
9
=0
10
.00i
99
76
76.58
.
71
PK
75
0
72.
.
.
75.81 73 3
80
76.96
1+
Aj.rp.2(nael asfaldis) 73.63 54 71.22
00
76.72 75 76.90 71.77 .5
kt 12 71
Tuletõrjevee tiik
1 76. R 71
.
71.34
20 76.10 90 (veemaht 1600m3) 71.25
71.86 71.61 71.21
72 72 PK5+00k1
t
75.93
.
10 .
20 R-2
1
73.81
544 PA-4 72 71.30
36
0
. 86
.
76. 73.66
00 PK3+7
.
.5 71.39 71.34
76
75.89 71.97
73
82
76. 71.87 55
.
7
92
76
30 72. 72
.
71,85
30 71.28
71.93
PK3
76
.
10
+7
82
72.29 72.09
0
72. 5
.
76
71.58
76
.5
86
71.94
72. 71.69
.
20
76
71.93
38
Maratinurga 40 72.20 71.70
.
75.84 73.27 72. .
H-1 71.39
76
0 72.15
48
72 72.
69.70
.
76. 74.58 14201:001:0137 72.19 72.40
30
76
0
72.
40 71.57
.0
72.22 71.87 50
.
74
PROJ. TRUUP L= 24 m PK 0+03 PK 71.91
72 72.40 71.56
1+ 60 Ülevoolukraav
5
71.
50
PA-3
. 72. 71.90
76.95 72.29 72 50
64
72.27 71.63 71.57
kt
plast
22.
.5 72.29 71.46
D 500 1 71.79
5
43
6 70 72.
7
76 7
40
. 60 71.58
72.37 72.51 72
.
5 74.40
75.90 - 75.66 73.98
76.
76. 76.45
33
50 72. 72.
.
5 80 70 71.73
73,70
76
.
50
72 2.
5
58
72.
76 6.
90 80
.
. 71.66
76
7.
5 71.80
7
72.55
60
9 2
7 7 5.
5 72.
98
4
.
90
.
0 .0 72.22
R1
76
70
0
1
71.65
08
9 72.90 73. 71.92
7 76.64 73 00 71.78
22
.
.
5
77
80
1
t
76
76. 10 PK5+25k 71.67 71.55
90 1
. 73.
6.
60 73 10
0
4
.
7 75.72
77
67
5
54
5 73.
54
3
74.25 20 20 71.52
6.
72.81 7 . 71.68
.
3
3 71.88
d
72.88
52
7 .0
7
76
73.
3
0. 7
.
30
6
55
01
72.74 30
76
4 . 73.36
4
54 73 73. 71.85 71.52
=
73.5
90 i
40
9
72.29
00
71.63
A
40 71.
R 10
5
73.20 .
PK3+
.
.
74.38 73.37 72.78 73.07 73
73.72
73. 72.53
50
76
71.87
77
50
3
76. 74.67
54
5 50
PK 80 73.70 71.31
76. 70
. 73.
76.
3
544
7 60
76.53 73.78
1+
55
72.24
557
60 72.15
04
25 76 70
76. . 73. 71.66
7
73
.
.
70 70 70
kt
54
76.
77
VN 54 71.82 71.88
1 3 70
62
A- 72.25
76.
.
5
SP
4
CSN 73.18
(
c)
.
20
25
Tr
an
sof
t So
l
uti
on
5 73 73.
7.
s, I
nc.
Al
lr
i
gh
tsr
eser
v ed.
.
70
198
73.90
6
8(
70 74 80
CZ)
9
9
.
.
76
70
05
76 80
75
. 72.10
70
.
.
55
73.25 73.50 73
77
.
kr
73.89 73 .0
P
76
76 72
Z)
90 .
77 2 N 19 - S
90 73.83
543
76.41 . 72.87
(C
.6
01
70
97
76. 73
04
.
ed
rv
.
se
re
6
ts
h
g
ri
88
l
Al
.
72.35
c.
76 71.88
n
I
76 70
A
73.06
s,
n
o
ti
1
lu
o
97
S
V 9
ft
so
76
n
.
a
Tr
73.26
77
5
2
5
5
0
2
)
(c
kt
N
76.
.0
1
.
7
77
71
.
76.26 .
9
76. 60 40 00
4
70
77
CS
5
60 . . 72.03
1
76.
5.
76. 70 76 74.51 74
,0
+95
00
60
4
1
74
08
=0
R
74
.
7
9 76.74 73.38
i
77
.
.
.0 00
7
74.99 10
0+
. 974
PK8
5 60 60 75.69 74
26
43 76
. VN 76
. 7
.
A- R 73.33
1
76
PK
0
7
33
CSN SP
kt
(
c)
20
25
75.
5
Tr
an
sof
t So
76
19
.
l
uti
on
s,I
nc
.A
llr
igh
ts
r
es
er
v ed
.
50 97
2.
88
6 0 R 5 74
76.
. 20 73.60
.
(CZ) 76
PK
76
. 1 .10
+75
74 PK5+50kt
50
73.64 74.11
72.99
76.56 50 71.98
50
PK8
76. . 74.11 30 71.86
0+0
76 74.25 73.89 . 72.70
PK 74 20
10
40 74. 73.22
76.
50 73.83
94 6d
.
1+
.
76
1
7
76.03 5 40
76
R7
1
5 73.38
00 .
kt
76.
75.18 74 72.42
9
kt PK3
PK
0
5
75.
+2
+50
1 74.10
5
40
40
R
. 44 73.78
76 5 50
.74.22
7
73
435
76. 74
4
76.31 40 30 72.78
PK8
76.
97
9
.
40 .
0+2
5
4 76
76
6
97
d
Ü
60
76.01 75.92
O
20
R
.
40
76.
i
.
74
31
ev
Ü
7
77
76.
1
O
l
.
0 0
muru all ligikaudsetes piirides 72.14
76.
kt
i
975
30
tr
4
77
i
.
76 .
ev
74
ek
76
PK
30
vana asfaltplats
97
22
5
. 73.99
l
+25
El
70
40
i
76.
30
tr
20
.
97
73.71
5
.
76.10 76.
30 . 5
77
ek
74
76 4
9
74
0
10
76.
N
3
4
I
El
:L
.
Ü
5
PK8
77
.
KE
73.84 72
O
0+5
76.
87
72.12
N
9 73.97
I
50
i
:L
KO
.
87
80
73.55
ev
543
75
20 73.48
TE
.
l
76.
.
i
.
75
n)
tr
74
76
P
AS
74.19
CZ)
1
i
ek
-S
i
76.
kt
20
el
RV
10 74.93
20
8(
74
El
76.
20 . 74.13
d.
76 72.63
rve
ng
ese
s r
PK
U
ght
i
lr
198
.
Al
nc.
75.75 9
I
ons,
A
75.32
0
80
uti
ol
73.79
t S
i
+00
sof
73.31
Tran
Ü
25
N
20
(c)
I
kp
VN
O
60
n)
:L
CSN
76. 74.34
es
I
80
i
ii
ev
.
el
76.20
90
75 74.48
(K
LA
l
76.28 10
i
PK8
ng
PK
tr
60
.
.
0+7
TS
76. 76
i
kV
74
72.42
R
ek
kp
AN
74
0+ 76.
El
10
557
76.03
es
76.62 76.
7
10 74.49
20
544
60 72.44
.
R7
1
CSN 1988 (CZ)
73.21
75
VNA- SP
n)
76. 5kt
90
+7
(K
PK5
N
1
76
I
00
i
1-
i
kt
1
:L
el
kt 76
.
I
.5
kV
I
.
ghts reserved.
76
1
ng
10
PK
l ri
nc. Al
60
n
ons, I
i
5
uti
76.
Sol
(c) 2025 Transoft
i
+75
i
LA
ul
20
kp
74.06
TS
õh
62
es
72.09
1-
i
AN
60
.
tr
00
75
(K
75.68 76. 76. 90
76
.
PK7
00
ek
76 . 72.67
n
1+0
n)
75
i
.
24
El
i
50
kV
ul
00
i
73.80
i
.
el
. 73.68
36
õh
74.19
PK3
77
76
20
+
ng
0
i
.
0 73.19
tr
74.14 72.78
77
i
1
40
1-
75.42
kp
kt
ek
22
R7
90
435
.
El
.
es
.
76 77.18 76 75
PK
n
77
0
i
+50
i
73.83
(K
10
5 75.
ul
.
10
75
.
30 90 75.
90
80
. 10
.
.
õh
75
77
kV
76.16 . VN 75
R
75 71
i
76.34 76 A -S 74.32 74.37 74.21
tr
CSN
(
c)
20
25
00 P
.
Tr
ans
of
tS
PK7
ol
uti
ons
,I
nc.
Al
lr
i
ght
sr
eser
v ed.
20
52
ek
7
198
76.
1+2
75
3 8(
CZ)
4
El
4
.
5
1-
97
76.93 9 73.68 72.40
435
5
4 80 72.53
74
75.856
97
10 d
.
75.72 75 70
n
.
i
75.37 .
i
1
.
50
77.0 76
ul
75.
80 75 74.25
kt
76.04 75.
80
õh
PK
77
i
R
5
72.18
SP
+25
tr
(CZ)
73.93
.0
20
ek
A
12
75
. R-2
1
El
97
-
76 70
1988
76.
.
ved
eser
76
s r
ght
ri
.
l
.
Al
nc.
PK
74
,I
20
VN A
ons
74.04
20
97
uti
ol
75
t S
sof
.
ran
5
5 T
PK7
202
20 9