Tartumaa Kambja vald Lemmatsi küla Söödi maaüksuse detailplaneering

Saatja: "Melika Alliksoo" <[email protected]> Saaja: "MNT Teed" <[email protected]> Teema: FW: Palun minu nimele Deltas ja JIRAs Kuupäev: 2025-06-11 05:57 From: Tuuli Tsahkna <[email protected]> Sent: Tuesday, June 10, 2025 11:47 PM To: Melika Alliksoo <[email protected]> Subject: Palun minu nimele Deltas ja JIRAs Tere! Palun registreeri minu nimele, Deltas võid panna järjena 7.2-2/24/20406-5 (või siis mis iganes numbriga on selle seeria viimane kiri) Tartumaa Kambja vald Lemmatsi küla Söödi maaüksuse detailplaneering, huvitatud isiku ettepanek kohtumiseks Transpordiametiga Riigitee nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 139,58-139,78 Taotleja andmed allpool. Tänud! Terv Tuuli From: Liisi Ventsel <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Friday, June 6, 2025 12:03 PM To: Tuuli Tsahkna <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: Vs: Söödi DP - kinnistu juurdepääsu projektist Tere! Edastan kirjale lisatud manusena käesolevas asjas puudutatud isiku Lausmaa OÜ põhjendatud ettepaneku kohtumiseks, leidmaks lahendust Söödi kinnistu juurdepääsu küsimuses. Ettepaneku raames on puudutatud isiku poolt Transpordiameti seniseid eitavaid vastuseid sisaldanud kirjade analüüsina välja toodud konkreetsed põhjused, mis kõnealuseks kohtumiseks ja aruteludeks aluse annavad. Kohtumisel osalekid huvitatud isiku esindaja ja planeerija. Lugupidamisega Liisi Ventsel Ruumilise keskkonna planeerija Kutsetunnistus nr 176298 Eesti Planeerijate Ühingu juhatuse liige +372 507 0562 | [email protected] <mailto:[email protected]> OÜ Hendrikson & Ko | Raekoja plats 9 | Tartu 51004 Registrikood 10269950 | KMKR EE100039285 Saatja: Tuuli Tsahkna <[email protected] <mailto:[email protected]> > Saatmisaeg: kolmapäev, 14. mai 2025 10:25 Adressaat: Liisi Ventsel <[email protected] <mailto:[email protected]> > Teema: RE: Söödi DP - kinnistu juurdepääsu projektist Tere! Fundamentaalne vastuolu on Kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 <https://www.riigiteataja.ee/akt/122112023009> „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) § 23 lg 1, mis viitab normide lisa 1 tabelile 17, mis sätestab ristmike vahelised lubatud kaugused. See on sama oluline, kui mis tahes muud normides sätestatud nõuded ning antud juhul on see ka määrava tähtsusega. Mis tahes muud tehnilised detailid (ristmiku tüüp, lubatud/keelatud pöörded, põimumisala pikkus, ristmiku läbilaskvus jne) ei muuda olematuks fakti, et ristumiskohtade vaheline kaugus ei vasta normidele. Arendus peab muuhulgas vastama ka kohaliku omavalitsuse üldplaneeringule, mis näeb ette arendusalale juurdepääsu tagamise kogujatee kaudu. Väljastasime seisukohad planeeringu koostamiseks ning planeeringualale juurdepääsu tagamiseks 17.01.2024 kirjaga nr 7.2-2/24/20406-5, mille punktis 1 on toodud kõik nõuded ja tingimused planeeringualale juurdepääsu tagamiseks. Oma seisukohti oleme järgenvalt ka korduvalt selgitanud. Teie kirjadest ei ole ilmnenud uusi asjaolusid, millest tulenevalt oleks võimalik tagada kehtivatele haldusaktidele vastav juurdepääs Söödi kinnistule riigiteelt nr 3. Paraku ei oleks meil koosolekul midagi varasemale infole lisada ning sellest tulenevalt ei näe me vajadust ka selle koosoleku kokku kutsumiseks. Kui arendaja soovib, võime väljastada riigiteelt nr 3 Söödi kinnistule juurdepääsu rajamise keelduva resolutsiooni, mida on võimalik kohtus vaidlustada. Selleks peab huvitatud isik (Söödi kinnistu omanik või tema volitatud esindaja) esitama meile digitaalselt allkirjastatud avalduse riigiteelt Söödi kinnistule juurdepääsu rajamiseks. Volituse alusel tegutsedes tuleb avaldusele lisada ka volitus. Avaldus esitada aadressile [email protected] <mailto:[email protected]> Lugupidamisega Tuuli Tsahkna peaspetsialist planeerimise osakond kooskõlastuste üksus Tel: +372 5807 3001 Transpordiamet <http://www.transpordiamet.ee/> Valge 4 / 11413 Tallinn Transpordiamet 05.06.2025 Põhjendatud ettepanek kohtumiseks Edastame käesolevaga teile korduva palve leida võimalus kohtumiseks seoses Söödi kinnistu juurdepääsu lahendamisega. Peame kohtumist tähtsaks, et koos asjaolusid arutada, hoida kokku aega, vältida vääriti mõistmisi ning oluliste asjaolude tähelepanuta jäämist või eksliku tõlgendamist. Rõhutame, et Transpordiameti kirjades toodu ning tegeliku olukorra lahknevusele viitamine pole mõeldud etteheidetena. Eesmärgiks on nähtavale tuua asjaolud, mis vajavad ühist analüüsi, et leida osapoolte ning liiklusohutuse seisukohalt parim ning võimalikult turvaline lahendus. Palun, istume laua taha ja arutame teema produktiivselt läbi nii, et sellest kõigile kasu tõuseb, nii arendajale, Transpordiametile, kohalikule omavalitsusele, autojuhtidele kui jalakäijatele! Leiame koos lahenduse, millega: • loome parema liikluskeskkonna; • paneme aluse uutele töökohtadele (mis on praeguses keerulises majandusolukorras samuti tähtis); • hoiame ära liiklusõnnetusi ning võimalik, et säästame ka mõne inimelu. Juhin tähelepanu alljärgnevatele asjaoludele, mille puhul Transpordiameti poolt meile saadetud kirjades esitatu ei ühti tegelikkuses eksisteeriva reaalse olukorraga. Muuhulgas peaks ka need punktid olema aluseks, et leida võimalus ühiseks aruteluks: 1. Transpordiameti kirjas 20.01.2025 on toodud: „Projektiga tehakse ettepanek lähtuda antud asukohas Linnatänavate standardist, kuigi selleks puudub alus.” 1.1. Riigiteede liikluskorralduse juhendi osas VII on toodud märgi 571 „Asula“ ja 572 „Asula lõpp“ kasutamine. Muuhulgas on seal määratletud, et märkide kasutamiseks eeldatav hoonestatud ja inimasustatud ala pikkus on vähemalt 400 meetrit. 1.2. Söödi kinnistu juurdepääsu lahendamine on seotud Jõhvi-Tartu-Valga tee nime kandva tänavaga (vahel nimetatud ka Riia Maanteena) Räni alevikus, mis piirneb Tartu linnaga. Seejuures on tänava äärne Räni aleviku hoonestus pidev ning ulatub katkematus jadas välja Tartu linnani, kus jätkub linnakeskonnana. Seega tegelikkuses ulatub Tartu linna keskkond läbi Räni aleviku katkematult välja kuni Leilovi teeni, muuhulgas kõnealuse tänava ning seda ümbritseva asustuse raames. Eeltoodu on piisavaks aluseks, et arutleda antud asukohas Linnatänavate standardist lähtumist. 1.3. Nagu näha ka käesoleva kirja Lisas 1 toodud Teeregistri väljavõttest, asub 1290 m pikkune, Jõhvi-Tartu-Valga tee nimeline, tänava lõik (algusega 138,509  kilomeetrist ja lõpuga 139,799 kilomeetril) Räni alevikus ning selle tee tüüp on määratletud Teeregistris määratlusega tänav. 1.4. Punktides 1.1., 1.2. ja 1.3. toodud asjaolud on piisavad andmaks alust väita, et punktis 1 toodud väljavõttes Transpordiameti kirjast ei ole kajastatud olukorda korrektselt ning punktid 1.1., 1.2. ja 1.3. on piisavaks aluseks, et arutleda antud asukohas Linnatänavate standardist lähtumist. 2. Transpordiamet on kirjas 20.01.2025 selgitanud olemasolevate ristmike ja projekteeritava ristmiku erinevust TPN’i mõistes muuhulgas alljärgnevaga: „Juhime tähelepanu, et hetkel olemasolevas olukorras on nendes kohtades tegemist TPN § 2 lg 1 p 11 kohaselt kinnistule juurdepääsuteedega (vana normi mõistes mahasõitudega), mille asemele soovitakse rajada ristmik” 2.1. TPN §2 lg 1 p 11tekst on: „kinnistule juurdepääsutee on ristmikuga liituv tee, mis on ette nähtud teega külgnevate kinnisasjade teenindamiseks ja millel liiklussagedus on kuni 20 sõidukit ööpäevas” 2.1.1. Punktis 2.1. toodud määruses otseselt öeldud: „juurdepääsutee on ristmikuga liituv tee“. 2.1.2. Kuna punktis 2.1.1. toodud lõik määrusest näitab üheselt, et määruse mõistes ei saa juurdepääsuteed eksisteerida ilma ristmikuta, siis järelikult on juurdepääsutee ja Jõhvi-Tartu-Valga tee nime kandva tänava kokkupuutepunktis TPN §2 lg 1 p 11 mõistes ka täna ristmik. 2.2. Punktides 2.1, 2.1.1. ja 2.1.2. toodud asjaolud on piisavad andmaks alust väita: 2.2.1. Punktis 2 toodud Transpordiameti kirja osas ei kajastata tegelikku olukorda korrektselt; 2.2.2. Antud olukorras ei soovita TPN §2 lg 1 p 11 mõistes juurdepääsu tee asemele rajada ristmikku. 2.2.3. Antud olukorras soovitakse TPN mõistes kahe ristmiku asemele rajada üks ristmik. 3. Punktis 3 ja selle alapunktides analüüsitakse hüpoteetilist olukorda, kui Jõhvi- Tartu-Valga tee / Riia Maantee nime kandva tänava asemel Räni alevikus oleks tegu maanteega – toomaks välja, et osapoolte vahelise dialoogi vajadus eksisteeriks ka sellises situatsioonis. 3.1. Transpordiamet on kirjas 20.01.2025 olemasolevate ristmike ja projekteeritava ristmiku selgituste juures toonud välja alljärgneva: „Juurdepääsuteedele ning ristmikele kehtivad TPNis erinevad nõuded.” 3.2. Jättes käesolevaga kõrvale Transpordiameti kirja täpse sõnastuse, siis jääb Transpordiamet’i kirjast mulje, et Transpordiameti poolt on tahetud viidata nagu olemasolevad 2 ristmiku ning nende asemele planeeritav ristmik ei ole TPN’i mõistes samaväärsed (neile ei kehti samad nõuded). Seejuures jääb mulje nagu Transpordiamet viitaks, et olemasolevatele ristmikutele kehtivad TPN’i mõistes leebemad nõuded kui planeeritavale ristmikule. 3.3. Olemasolevate ja planeeritava ristmiku erinevus TPN’i mõistes sõltuks ristmikuga liituva tee liiklussagedusest. Selleks erinevuse piiriks on seatud 20 sõidukit ööpäevas. 3.4. Täna olemasoleva kahe ristmiku vaheline kaugus on alla 200 meetri, kuigi Transpordiameti poolt viidatud TPN’i järgi peaks see olema minimaalselt 500  meetrit alla 20 sõiduki ning 800 meetrit üle 20 sõiduki korral ööpäevas. Seega ei vastaks ka täna olemasolevad ristmikud määrusele, olgu seal liiklustihedus alla või üle 20 sõiduki. 3.5. Meile jääb arusaamatuks, kust on Transpordiamet võtnud hinnangu, et olemasolevate ristmikutega liituvate teede liiklussagedus jääb alla 20 auto ööpäevas. Meie selle hinnanguga ei nõustu. 3.5.1. Kahest kõnealusest ristmikust Tartu poolsem tee teenindab täna lisaks Söödi kinnistule vähemalt nelja 100% elamumaa sihtotstarbega kinnistut, kogupindalaga 2,6 ha ja vähemalt kolme maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistut (kogupidnala 1,5 ha) millele on hooned ehitatud või ehitamisel projekteerimistingimuste alusel. Selle ristmikuga liituva tee liiklussagedus alla 20 sõiduki ööpäevas, ei tundu meile tõenäolisena. 3.5.2. Kahest kõnealusest ristmikust Tartust kaugem tee teenindab vähemalt kahte 100% elamumaa sihtotstarbega kinnistut, kogupindalaga 1,95 ha. Nende kinnistute liiklussageduse hindamisel võiks arvesse võtta hoonete arvu, suurust ning parkimisruumi. Seejuures vähemalt ühe puhul kinnistute kuuest hoonest on aerofoto alusel tegu oletatavasti mitmepere elamuga. See juures on meile teadaolevalt selles hoones tegutsetud ka palju tööjõudu vajava tootmisega. Hoonete juures on 2023 aasta 23 aprill tehtud Maa- ja Ruumiameti fotolaos paikneval aerofotol (toodud Lisas 2) näha parkimas vähemalt 9 sõiduautot. Selle ristmikuga liituva tee liiklussagedus alla 20 sõiduki ööpäevas, ei tundu meile tõenäolisena. 3.6. Transpordiamet on kirjas 20.01.2025 olemasolevate ristmike ja projekteeritava ristmiku selgituste juures toonud välja alljärgneva: „Projektiga kavandatud lahendus ei muuda riigitee liikluskeskkonda ohutumaks” 3.6.1. Meie pakutav lahendus vähendab ristmike arvu. 3.6.2. Meie pakutav lahendus muudab ristmiku turvalisemaks vasakpöörde keelamisega ja sellele seatava füüsilise tõkkega. 3.6.3. Meie ettepanekuga on lahendatud ära ka kergliiklejate teeületuskoht. Täna on sunnitud tänava kaguküljel elavad inimesed ületama nelja sõidurada kergliiklusteele jõudmiseks. Uue lahendusega lisatakse ohutussaared nii, et kergliikleja ületab korraga ainult ühte sõidurada. 3.7. Ainuüksi asjaolu, et kahe määrusele mittevastava ristmiku asemele rajataks üks määrusele mittevastav ristmik oleks meie hinnangul piisavaks aluseks, et arutleda antud asukohas selle teostamist (hoolimata sellest, kas ristmikutele kehtiksid samad nõuded või mitte). 3.8. Lähtudes punktides 3.5.1. ja 3.5.2. toodud infost, kehtiksid kahel olemasoleval ristmikul määruse järgi samad nõuded mis rajataval ristmikul. Seega isegi olukorras, kus planeeritav ristmik jääks tehniliselt samasuguseks nagu senised ristmikud oleks see meie hinnangul piisavaks aluseks, et arutleda antud asukohas sellise lahenduse teostamist, kuna vähendataks poole võrra määrusega vastuolus olevate ristmikute arvu, ilma, et ristmiku jaoks muutuks rangemaks TPN’i järgsed ristmiku nõuded (nii olemasolevate kui planeeritava ristmiku puhul oleks tegu ristmikutega, mille liiklussagedus on üle 20 sõiduki ööpäevas). 3.9. Punktides 3.6.1., 3.6.2. ja 3.6.3. toodud info lükkab ümber Transpordiameti väite: „Projektiga kavandatud lahendus ei muuda riigitee liikluskeskkonda  ohutumaks” ning toob seega lausa tungivana esile vajaduse osapoolte vaheliseks aruteluks, kuidas jõuda ohutuma lahenduseni. 4. Juhime tähelepanu ka sellele, et meie poolt valmiva detailplaneeringuga lahendatakse täielikult meie kinnistu kaudu kõigi eelmainitud kinnistute pääs tulevikus valmivale kogujateele. Seega meie arenduse puhul tekib olukord, kus niipea kui Transpordiameti poolt on kogujatee valmis, on meie poolt loodud olukord, kus koheselt saab Jõhvi-Tartu-Valga tee / Riia Maantee nime kandva tänavaga oleva ristmiku sulgeda ning hakata kasutama kogujateed. See ongi ju planeeringute eesmärk: • arvestada juba ette paremate lahendustega, mis on planeeritud tulevikus toimima; • luua eelmainitu tarbeks valmidus tulevasteks liitumisteks/ühildumisteks; • SEEJUURES TAGADA, paremate lahenduste rajamiseni, TÄNASES OLUKORRAS võimalikult turvalised ja efektiivsed lahendused kõigile osapooltele. Oleme nõus, et on olukordi, kus tuleviku lahendused on niivõrd kiiresti ellu rakendumas, et on kaalutletult otstarbekas koheselt nendest lähtuda. Meie arusaamist mööda aga on tänases päevas arvestatav tõenäosus, et kõnealuse kogujatee valmimiseni kuluvat aega mõõdetakse mitte aastates vaid aastakümnetes, seega pole kogujatee kasutamine praeguses ajahetkes töötav lahendus. Palume väga teiepoolset head tahet selle olukorra lahendamisele ning ootame tõesti võimalust teiega kohtuda ning konstruktiivselt ja operatiivselt tekkinud olukorda lahendada eesmärgiga leida võimalikult paljusid osapooli arvestav parim lahendus. Lugupidamisega Tõnis Raide Lausmaa OÜ Juhatuse liige Lisa 1 – Väljavõte Teeregistrist Lisa 2 – Kuvatõmmis www.fotoladu.maaamet.ee