RB Harju II ehituslõik (Rae vald, Harjumaa) Soodevahe-Kangru lõigu RW0500 veeloa nõusoleku väljastamise tarbeks täiendavate andmete küsimine

1 2 3 4 5 6 7 8 A A DO NOT SCALE FROM THIS DRAWING RAUDTEE km 6+60 RW0400 RW0500 RW0400 ME050001 RW0400 RW0400 LAGEDI KRAAV RW0500 ME050001 PROJEKTEERITUD PROJEKTEERITUD TRUUP 2 x d1,0m TRUUP d1,5m B ME050001 KALMARI TEE B MNT 11 KM 6,5 CU007013 TRUUP d2,28m GI VA RDT TRUUP JÕ SK A AL J CU0390 R IT P I A RA RAJATUD KRAAV -ÜLEM EK RA I ST AV TRUUP d1,25m koos voolurahustusosaga EK 11112 LAGEDI-JÜRI TEE RAJATUD DÜÜKER AN AL Rae kraavist jagunemine ja Lisanduva valgala vooluhulk RDT TRUUP lisa kraavi ühendus Pirita jõega Rae kraavi K2 K2 CU0400 K2 K2 K2 TRUUP d0,8m K2 K2 K2 11113 ASSAKU-JÜRI K2 EE-DS2-DPS1-817 MW C 11330 JÄRVEKÜLA-JÜRI OR0280 ATLEEDI TEE C OR0290 RAJATUD KRAAV koos voolurahustusosaga TRUUP d1,2m 02 PE/PP i=0.0 D 5006.8m; N TRUUP d1,3m L=10 2 TALLINN-TARTU-VÕRU-LUHAMAA JUURDEPÄÄS OR0300 11112 LAGEDI-JÜRI TEE RDT TRUUP PÕLLULE CU0410 TEE TRUUP d1,2m R PK ING PÕDRA TEE RAUDTEE KERGLIIKLUSTEE JA AR OR0320 km 9+50 HM INN LE KU RDT TRUUP RAUDTEE DS2-DPS1 RAIL BALTIC ALL RN CU0500 RAUDTEE TELG km 11+50 A 11 T OJ D D A RUKKI TEE LEHMJA PKR OR0310 SÜVENDIST JUHITAVA 2+50 32+00 33+00 2+00 32+50 33+50 1+50 34+00 VEE SUUND 34+50 1+00 35+00 0+50 35+50 36+00 LEHMJA PKR 36+19 0+00 RAUDTEE Raudteega ristumisel km 15+50 ei paigaldata truupi KURNA OJA E E EHITUSAEGNE VETELIIKUMISTE SKEEM/ WATER MANAGEMENT SCHEME DURING F CONSTRUCTION F M 1:30 000 1 2 3 4 5 6 7 8 Saatja: "Laur Kõiv" <[email protected]> Saaja: "MNT Teed" <[email protected]> Teema: FW: RB RW0500 Soodevahe-Kangru | TRAM tagasiside veeloa taotlusele + T2 aeglustus- ja kiirendusrada Kuupäev: 2025-04-11 06:46 Tere Palun registreerida minule täitmiseks Delta viit 7.1-2/25/21694-2 Parimate soovidega Laur Kõiv Peaspetsialist Tehnovõrkude üksus Planeerimise osakond 55901417 Teelise 4 / 10916 Tallinn / <https://www.transpordiamet.ee/> Transpordiamet From: Andreas Lill <[email protected]> Sent: Thursday, April 10, 2025 3:51 PM To: Tauri Väli <[email protected]>; Andro Aavik <[email protected]> Cc: Sven Tigane <[email protected]>; Kaarel Ilustrumm <[email protected]>; Laur Kõiv <[email protected]>; Merike Joonsaar <[email protected]>; Verston Harju2 <[email protected]>; Harju2 <[email protected]>; [email protected]; Agnes Saks <[email protected]>; Kuldar Sirelbu <[email protected]>; Taavi Agasild <[email protected]>; Kairi Juurik <[email protected]>; Margus Viiklepp <[email protected]> Subject: RE: RB RW0500 Soodevahe-Kangru | TRAM tagasiside veeloa taotlusele + T2 aeglustus- ja kiirendusrada Tere Vastan kommentaaridele. 1. Veeloa muutmise asemel lasin VK eksperdil teha arvutus ka 600m3/h pumbatava veehulga puhul ja tulemus jääb samaks. Lisasin uue arvutuse koos kinnitusega kirjale. 2. See punkt ei ole minu arvates veeloa osa vaid peaks olema TRAMi poolse kooskõlastuse üks tingimustest. Sõnastusega nõustun, lisage sinna ka konkreetne kontakt keda me peaksime teavitama. 3. See punkt ei ole samuti minu arvates veeloa osa vaid peaks olema TRAMi poolse kooskõlastuse üks tingimustest. Tegelikult on see ju isegi projektdokumentatsioonis kirjeldatud. Lisain kirjale uuesti ka graafiku. Palun andke oma tingimuslik kooskõlastus nende kahe punktiga, et saaksime veeloaga edasi liikuda. Parimat Andreas Lill Kvaliteedijuht +372 5362 7672 From: Tauri Väli <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: kolmapäev, 9. aprill 2025 08:53 To: Andro Aavik <[email protected] <mailto:[email protected]> > Cc: Sven Tigane <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Kaarel Ilustrumm <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Laur Kõiv <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Merike Joonsaar <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Verston Harju2 <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Harju2 <[email protected] <mailto:[email protected]> >; [email protected] <mailto:[email protected]> ; Agnes Saks <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Kuldar Sirelbu <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Taavi Agasild <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Kairi Juurik <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Margus Viiklepp <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: RE: RB RW0500 Soodevahe-Kangru | TRAM tagasiside veeloa taotlusele + T2 aeglustus- ja kiirendusrada Tere! Edastan kommentaarid. 1.Pumba võimsus. Hetkel esitatud veereziimi kirjelduses ja nn eksperthinnangus on kajastatud veepumbad maksimum võimsusega 300m³/h ning selle põhjal on arvestatud ka maksimaalne lisanduv vooluhulk Rae kraavi 83l/s. Veeloa taotluses on hetkel kajastatud „Veepump võimsusega 300 m3/h - 600 m3/h“. Tuleks ka veeloa taotlust vastavalt korrigeerida ning kajastada ka seal maksimum võimsus 300m³/h. 2.Ei leidnud informatsiooni olukorrast kui tekib siiski probleeme riigiteealuste truupidega siis keda teavitada olukorrast? Lisatingimusena ka asjaolu, et tuleks ära sõnastada nn olukord, kui on tekkinud oht riigitee maaüksusel paiknevatele kraavidele ja truupidele. Ohu korral riigitee rajatistele (sh kraavid, truubid, tee konstruktsioon) tuleb keskkonnakaitseloa omanikul (Verston Eesti OÜ) reageerida koheselt ning peatada pumpamine ja lisanduvate vooluhulkade juhtimine kraavidesse/truupidesse ning likvideerida tekkinud kahjustused. 3.Veeloa taotlusesse tuleb siis ka kajastada vastav ajagraafik Kalmari tee truubi vahetuse ning eesvoolude puhastamise kohta ja vastavad esitatud materjalid (asendiplaan ning veereziimi kirjeldus). Väljavõte hetkel veeloa taotlusest, kus pumba võimsus süvendis on 300-600m3/h. Lugupidamisega Tauri Väli Ehituse projektijuht Teehoiuteenistus Põhja osakond Ehituse üksus +372 5851 5790 <http://www.transpordiamet.ee/> www.transpordiamet.ee From: Andro Aavik <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Friday, April 4, 2025 11:00 AM To: Tauri Väli <[email protected] <mailto:[email protected]> > Cc: Sven Tigane <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Kaarel Ilustrumm <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Laur Kõiv <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Merike Joonsaar <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Verston Harju2 <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Harju2 <[email protected] <mailto:[email protected]> >; [email protected] <mailto:[email protected]> ; Agnes Saks <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Kuldar Sirelbu <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Taavi Agasild <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Kairi Juurik <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: RE: RB RW0500 Soodevahe-Kangru | TRAM tagasiside veeloa taotlusele + T2 aeglustus- ja kiirendusrada Importance: High Tere Edastan täiendavad dokumendid veeloa taotluse osas. Ootame kiiret tagasisidet! Lugupidamisega Andro Aavik Projektijuht +372 5332 5071 www.verston.ee <http://www.verston.ee/> From: Andro Aavik Sent: kolmapäev, 26. märts 2025 10:40 To: Tauri Väli <[email protected] <mailto:[email protected]> > Cc: Sven Tigane <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Kaarel Ilustrumm <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Laur Kõiv <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Merike Joonsaar <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Verston Harju2 <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Harju2 <[email protected] <mailto:[email protected]> >; [email protected] <mailto:[email protected]> ; Agnes Saks <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Kuldar Sirelbu <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: RE: RB RW0500 Soodevahe-Kangru | TRAM tagasiside veeloa taotlusele + T2 aeglustus- ja kiirendusrada Importance: High Tere Vee-erikasutusluba „Transpordiametile kuuluvatel kinnistutel ei teostata midagi“- miks siis üldse on vaja TRAM kooskõlastust? Maaomaniku nõusolekut on vaja loa taotluse esitamise ajal ning taotleja peab maaomanikule nõusoleku saamiseks ka kavandatavad tegevused välja tooma. Palun need tegevused koos tööde järjekorra, eesvoolude puhastamise ja vooluhulkadega välja tuua, kuna nõusoleku saame anda siis kui oleme kindlad, et nii truupide, kraavide läbilaskevõime ning muldkeha niiskusrežiim on tagatud. Täpsemad tingimused ka TRAM poolt esitatud ka kirjas ettevõttele Verston Eesti OÜ 14.01.2025 nr 7.1-2/25/21694-2 Kalmari tee truubi vahetuse ning eesvoolude puhastamise ajagraafik lisatud manusesse. Transpordiamet on andnud ehitusloa eelnõu kooskõlastamise TTJA’le 30.04.2024 nr 7.1-2/24/26014-4, kus juhin tähelepanu kooskõlastuse kõrvaltingimustena täidetakse 8. punkti. Nendest meie osa ja vee-erikasutusloa taotlusega puutub kokku punkt nr 3: „Enne maaparandusehitiste ja kraavide ehitustööde algust tuleb korrastada eesvoolud alates riigitee nr 11 km 6,50 asuvast truubist kuni Pirita jõeni (Rae kraav oma kõikide lisaharudega) sh ehitada uus truup d=1,5 m Kalmari teele.“ Täna peame aitama läbi pumpamise suunata vett Rae peakraavi. Tegemist on veega, mis peaks sinna jõudma Rae peakraavi vastavalt kooskõlastatud põhiprojekti lahendusele ning mille lõplik suunamine on kavandatud tööprojekti järgse lahendusena sarnaselt nagu põhiprojekt, mis on TRAM’i poolt kooskõlastatud! Meie hinnangul ei ole käesolevas etapis asjakohane survestada töövõtjat esitama täiendavaid hüdrogeoloogilisi arvutusi, arvestades, et olemasolev lahendus on eelnevalt kooskõlastatud TRAM’i poolt põhiprojekti tasemel. Lisaks me ei nõustu TRAM’i poolt Keskkonnaametile kirja 17.03.2025 nr 7.1-7/25/3475-2 esitatud mitmete punktidega. Probleemi lahendamise kiirendamiseks teeksin ettepaneku teostada ASAP koosolek antud teema lahendamiseks! Manusesse lisatud dokumendid: * TTJA’le kooskõlastatud Ehitusluba * Kalmari tee ajagraafik * TRAM’i kiri KeA’le vee-erikasutusloa seisma panekuks Lugupidamisega Andro Aavik Projektijuht +372 5332 5071 www.verston.ee <http://www.verston.ee/> From: Tauri Väli <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: esmaspäev, 3. märts 2025 15:25 To: Andro Aavik <[email protected] <mailto:[email protected]> > Cc: Sven Tigane <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Kaarel Ilustrumm <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Laur Kõiv <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Merike Joonsaar <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Andreas Lill <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Ken Rakki <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: FW: RB RW0500 Soodevahe-Kangru | TRAM tagasiside veeloa taotlusele + T2 aeglustus- ja kiirendusrada Tere! Käesolevas e-kirjas kajastan Harju II lõigu kahe erineva teema Transpordiameti poolseid vastuseid: võimalik mahasõidu rajamine T2 pealt ja vee erikasutusluba. Kõigepealt soovin aga täpsustada üle suhtluse RBE, TV ja TRAM vahel. Seda seoses RBE 05.02.2025 e-kirjaga, kus RBE on Töövõtjale andnud edasi suunised suhelda edasi ise TRAMga. Käesolevas põhitrassi lepingus on Tellija esindajaks siiski RBE, olenemata selles, et mitmed teemad võivad puudutada ka Transpordiametit. Ehk ka sellest tulenevalt kirjavahetused ning kõik muud sorti suhtlused peavad käima ka läbi RBE poolse projektijuhi. Tema on esimene, kes annab Teile vastuseid Teie lepingu raames esitatud küsimustele. Kui vastused puudutavad TRAMi, siis läbi RBE esitada info Transpordiametile (k.a mind alati koopiasse). See on oluline, sest vastasel juhul on RBE esindaja kohati infosulus ja kui ainult TRAM ja Töövõtja koostöös tekib mis iganes põhjusel lisatöö tegemise vajadus vms, siis see info peab RBE-le kui Tellijale ja Finantseerijale jõudma koheselt. Transpordiameti poolt vastatakse Teile sel juhul juba vastavalt korrale, olenevalt sellest mis teemaga on tegemist. Kas mina, kui selle lõigu TRAM poolne kontaktisik või juba TRAM erinevate alade spetsialistid. T2 Tallinn-Tartu pealt aeglustus- ja kiirendusraja rajamine Töövõtja on kirjutanud e-maili teel 05.02.2025 sooviga saada luba mahasõidu osas Tartu maanteelt ning täiendanud varasemat infot 18.02.2025. Info kohaselt peate antud lõigus ainuüksi väljakaevatavat materjali ära vedama miljon m3 ning juurde tooma karjäärist sadu tuhandeid m3 täitematerjali. Transpordiamet on oma 26.02.2025 vastuskirjas andnud teada, et soovituslikum lahendus on siiski kaaluda võimalust korraldada materjalivedu riigitee 11332 ja kohaliku tee 6530521 Rukki tee pikendamise kaudu. Selle ettepaneku juurde me ka jääme. Seda seetõttu, et mistahes ajutine lahendus peab vastama vastasel juhul ka tee projekteerimise normidele ja teistele õigusaktidele. Samuti oleksid niivõrd suure materjali koguste veo juures märgatavalt vähem häiringuid ka kohalikele elanikele ja elamumaadele. Palume Töövõtjal esitada informatsioon koos joonistega, kuhu ja mis koguses liigub ära veetav materjal ning milliseid teid pidi ja mis koguses kavatsetakse materjal objektile vedada. Samuti palume tuua välja eeldatav vedude toimumise aeg ja informatsioon millega tagatakse vajadusel riigitee 2 üleliigne määrdumine, puhastamine jne (eelnev rataste pesu, harjamine jne). Palun täpsustada ka kõiki võimalusi mida on varasemalt kaalutud erinevate ligipääsude osas ja miks just T2 peale/mahasõidu rajamine on Töövõtja seisukohast kõige mõistlikum mitte Rukki tee kasutamine ja pikenduse ehitus. Mida täpsemalt Töövõtja poolt informatsioon saabub, seda kiiremini saab ka Transpordiamet oma otsuse teha. Palume nii eespool esitatud kui ka Merike Joonsaar 26.02.2025 kirjas esitatud küsimustele vastuseid. Täiendava lisainfo saamisel saab TRAM juba otsustada kas koheselt konkreetse otsuse tegemise üle või otsuse täiendava koosoleku kokkukutsumise üle. Vee-erikasutusluba „Transpordiametile kuuluvatel kinnistutel ei teostata midagi“- miks siis üldse on vaja TRAM kooskõlastust? Maaomaniku nõusolekut on vaja loa taotluse esitamise ajal ning taotleja peab maaomanikule nõusoleku saamiseks ka kavandatavad tegevused välja tooma. Palun need tegevused koos tööde järjekorra, eesvoolude puhastamise ja vooluhulkadega välja tuua, kuna nõusoleku saame anda siis kui oleme kindlad, et nii truupide, kraavide läbilaskevõime ning muldkeha niiskusrežiim on tagatud. Täpsemad tingimused ka TRAM poolt esitatud ka kirjas ettevõttele Verston Eesti OÜ 14.01.2025 nr 7.1-2/25/21694-2 Täiendavalt tuletan meelde, et ootame eksperthinnangut olemasolevate rajatiste ja teede läheduses paekivi kaevandamise tehnoloogia valiku osas. Arvestada, et selle esitamisel võtab teatud aja ka TRAM poolne ülevaatus ja sellega tutvumine. Lugupidamisega Tauri Väli Ehituse projektijuht Teehoiuteenistus Põhja osakond Ehituse üksus +372 5851 5790 <http://www.transpordiamet.ee/> www.transpordiamet.ee From: Andro Aavik <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Tuesday, February 25, 2025 11:35 AM To: Tauri Väli <[email protected] <mailto:[email protected]> > Cc: Andreas Lill <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Ken Rakki <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: RB RW0500 Soodevahe-Kangru | TRAM tagasiside veeloa taotlusele + T2 aeglustus- ja kiirendusrada Tere, Tauri! Meil oleks vaja teha Sinuga eraldi koosolek Harju II Soodevahe-Kangru teemadel: * Veeerikasutusluba ja sellega seonduv * T2 Tallinn-Tartu pealt aeglustus- ja kiirendusraja rajamine Kuidas Sul järgmisel nädalal aega on? Pakuksin välja 03.03 vaba alates kella 13:00st ning võiksime teha kohtumise Põrguväljal Harju II kontoris. Lugupidamisega Andro Aavik Projektijuht +372 5332 5071 <http://www.verston.ee/> www.verston.ee Kas oleks võimalik püstitada TRAM’i teisipäevasel 18.02 koosolekul puudutada Harju II põhitrassi vee-erikasutusloa TRAM’iga seotud kokkupuutute punkte. Tehniliselt on meil täna TRAM’i kooskõlastus veeerikasutusloale puudu ja saamata on ka PTA (tänase Maa- ja Ruumiamet) arvamus. Parandasime tabelit, kus on kokkupuute punktid TRAM’iga, enamus kohtades liigub PP järgselt MPS kraavide kaudu vesi TRAM’i kinnistute truupide kaudu RW0500 põhitrassilt minema. Agnes edastas meie poolt Maa- ja Ruumiametile hüdrogeoloogilise uuringu – ootame sealt tagasisidet, koos täpsustavate küsimustega. Mis puudutab nüüd TRAM’i, siis: TRAM on esitanud ehitusloale 2311271/14359 nõude (mis veeloaga seotud): * Enne maaparandusehitiste ja kraavide ehitustööde algust tuleb korrastada eesvoolud alates riigitee nr 11 km 6,50 asuvast truubist kuni Pirita jõeni (Rae kraav oma kõikide lisaharudega) sh ehitada uus truup d=1,5 m Kalmari teele. * Rae kraav oma kõikide lisaharudega – korrastame eesvoolud kopratammidest jms, et tagada vete äravool * Kalmari truubi TP tegeleme, tööd saavad teostatud ASAP märts/aprill ’25 – ei näe põhjust, miks see peaks takistama TRAM’i jaoks KK andmist? Manuses ja eelmises kirjas toodud failis vajavad vastust aga veel need küsimused: * Palume esitada täiendavad andmed ning materjalid, kuidas toimub vee pumpamine ning kuhu ja kuidas juhitakse väljapumbatav vesi. Sealhulgas palume üheselt kajastada, mida Transpordiametile kuuluvatel kinnistutel teostatakse. Millises koguses vett pumbatakse ning millises koguses vett juhitakse edasi kraavidesse. Kas ja kuidas toimub vee immutamine või puhverdamine. Palume juurde seletuskirja ning vastavaid plaanimaterjale (asendiplaanid, profiilid), kus on kajastatud voolusuunad, kraavide ning truupide põhja kõrgused ning truupide läbimõõdud. – Transpordiametile kuuluvatel kinnistutel ei teostata midagi, juhime vett läbi MPS kraavide Transpordiametile kuuluvate kinnistutel paiknevate truupide kaudu. Vee immutamine ja puhverdamine teostatakse vastavalt väljastatud RW0500 Soodevahe-Kangru PP MPS ehitusloale, kas TRAM ei ole tutvunud kooskõlastatud MPS ehituslubadega? Jääb segaseks TRAM’i soov – kas soovivad, et edastaksime neile kui kolmandale osapoolele RW0500 põhitrassi MPS tööprojektid? * Vee juhtimisest on mõjutatud ilmselt mitmed riigiteede truubid ja teeäärsed kraavid, seega tuleb tegevusega tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja riigitee muldkeha niiskusrežiim. Selleks palume juurde lisada ka pädeva spetsialisti hinnang, kus on hinnatud lisanduvaid vooluhulki koos olemasolevate vooluhulkadega, riigiteede kraavide ja truupide läbilaskevõimet, sh truupide seisukorda ja teostada läbilaskearvutused. Samuti hinnang, kuidas mõjutab väljapumbatav vesi piirkonna riigitee maaüksustel paiknevate kraavide ning truupide toimimist. Hinnangu tulemuste alusel on võimalik määrata, kas ja kui palju vett on võimalik riigiteede truupide ja kraavide kaudu juhtida. – see ei ole meie kui töövõtja kohustus ja lisaks on see meie kontrolli alt väljas. Sisuliselt me teostame PP lahendust, kus peame tööde tehnoloogiast tulenevalt toetama kaeviku kuivana hoidmisena veepumpamist läbi MPS kraavide, kuhu vesi on mõeldud PP järgselt ka paiknema. Lugupidamisega Andro Aavik Projektijuht +372 5332 5071 <http://www.verston.ee/> www.verston.ee From: Andro Aavik Sent: esmaspäev, 20. jaanuar 2025 14:48 To: Harju2 < <mailto:[email protected]> [email protected]> Cc: Verston Harju2 < <mailto:[email protected]> [email protected]>; Agnes Saks < <mailto:[email protected]> [email protected]>; Kuldar Sirelbu < <mailto:[email protected]> [email protected]> Subject: RB RW0500 Soodevahe-Kangru | TRAM tagasiside veeloa taotlusele Tere Edastan informatsiooni Transpordiameti vee erikasutusloa taotluse vastuskirja kohta, mida on plaanis käsitleda kolmapäeval, 22.01 toimuval töökoosolekul. Transpordiameti tagasiside toob esile olulisi murekohti, mis suurendavad ajalist kulu vee erikasutusloa kooskõlastuste saamiseks ja võivad ohustada lõhkamistööde ajagraafikus püsimist. Taaskord seisame olukorra ees, kus see toiming oleks pidanud olema teostatud TTJA poolt KMH protsessi raames. Lugupidamisega Andro Aavik Projektijuht +372 5332 5071 <http://www.verston.ee/> www.verston.ee --- Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel. --- Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel. --- Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel. Rail Balticu Harju II põhitrassi ehitustööde käigus põhjavee taseme alandamise mõju eksperthinnang Rail Balticu raudteetrassi Ülemiste-Kangru lõigust osa rajatakse süvendisse, rööpa sügavusega maapinnast kuni 10,65 m. Süvendi rajamiseks on vajalik alandada põhjavee taset. Võimalik veetaseme alandus on kuni 10,15 m (KMH1). Vee väljapumpamiseks ehitustööde ajal planeeritakse kasutada veepumpasid võimsusega kuni 300 m3/h (Keskkonnaloa taotlus2). Hiljem toimub raudteekonstruktsiooni dreenimine kraavide, dreenide ja truupide abil. Süvendist ära suunatav vesi juhitakse raudtee põhitrassi külgkraavidesse, mis on maaparandussüsteemide osad, suublateks on Lehmja peakraav, mis suubub Kurna ojja ja Rae peakraav, mis suubub Pirita jõkke. Kavandatava tegevusega kaasnevat mõju on hinnatud Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Ülemiste-Kangru“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande raames. Kavandatavaks tegevuseks on Verston Eesti OÜ (registrikood: 11947047; aadress: Pärnu tn 128, Paide linn, Järva maakond 72720) esitanud 20.05.2024. a-l Keskkonnaametile keskkonnaloa taotluse sademevee ja põhjavee välja pumpamiseks ja suublasse juhtimiseks seoses Rail Baltic Harju II põhitrassi ehitustöödega (registreeritud KOTKAS infosüsteemis 06.11.2024 nr DM-130128-1). Keskkonnaamet edastas 18.11.2024. a-l kirja nr DM-130128-2 keskkonnaloa taotluse puuduste kõrvaldamiseks. Muuhulgas tuleb täpsustada järgnevat: - tuua välja põhjavee seirekaevud ja kavandatavad seirenäitajad ning sagedus; - täpsustada ärajuhitava vee reaalseid koguseid; - hinnata, kas põhjavee ümberjuhtimine võib mõjutada Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogumit. Sellest tulenevalt tellis Verston Eesti OÜ OÜ-lt Inseneribüroo STEIGER (registrikood: 11206437; aadress: Männiku tee 104/1 Nõmme linnaosa, Tallinn Harju maakond 11216) eksperthinnangu eeltoodud punktide täpsustamiseks. Eksperthinnangu koostamiseks viidi läbi järgmised tegevused: - tutvuti olemasolevate materjalidega; - teostati pumpamiskatse lubjakivi purunemiskindluse ja külmakindluse hindamise eesmärgil rajatud uuringupuuraugus aluspõhja kivimite filtratsiooniomaduste välja selgitamiseks; - koostati hüdrogeoloogiline mudel põhjavee taseme alandamise mõju ja süvendist ärajuhitava veekoguse hindamiseks. 1. Hüdrogeoloogiline mudel Raudteetrassi süvendist ärajuhitava veekoguse hindamiseks on täpseim meetod numbrilise hüdrogeoloogilise mudeli koostamine. Ühtlasi kasutati koostatud mudelit ka põhjavee taseme alandamisel kujuneva veetaseme alanduslehtri ulatuse täpsustamiseks. Siinsega võrreldes lihtsamate arvutuslike meetodite puhul tuleb arvestada, et need võtavad arvesse lihtsustatud tingimusi, sh silindrikujuliseks taandatud süvendit, ühtlaseid pinnase filtratsiooniomadusi ning looduslikku põhjavee taset, arvestamata geoloogiliste ja hüdro(geo)loogiliste tingimuste muutlikkusega ja topograafiaga. 1 Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Ülemiste-Kangru“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine (KMH). Aruanne. 2 Verston Eesti OÜ. Keskkonnaloa taotlus nr T-KL/1026397. Rail Balticu Harju II põhitrassi ehitustööde käigus põhjavee taseme alandamise mõju eksperthinnang 1.1. Hüdrogeoloogilise mudeli üles ehitus Hüdrogeoloogiline mudel loodi USA Geoloogiateenistuse poolt arendatava MODFLOW modelleerimistarkvara (versioon 6.5.0) ja ModelMuse kasutajaliidese abil (versioon 5.3.1.0). Mudel on tsentreeritud rajatavale Ülemiste-Kangru trassilõigule ning selle mõõtmed on 11 × 7,5 km. Ruumilise diskreteerimise võrgustiku (siinkohal discretization by vertices, DISV) rakusuurus on vaikimisi 100 × 100 m. Võrgustikku on trassilõigu ümbruses tihendatud kaks korda (minimaalne rakusuurus 25 × 25 m). Mudel on loodud ühekihilisena, käsitledes eelkõige Ordoviitsiumi veekompleksi. Veekiht on mudelis vabapinnaline. Kvaternaarisetteid ei defineeritud Ordoviitsiumi veekompleksist eraldi, kuna puudub piisav andmestik nende filtratsiooniomaduste kirjeldamiseks ning kuna Kvaternaari setete veekiht on mudelialal Ordoviitsiumi veekihiga valdavalt hüdrauliliselt seotud. Sügavamal paiknev Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleks on graptoliitargilliidi kihi poolt efektiivselt isoleeritud ning planeeritav ehitustegevus seda ei mõjuta. Mudeli ülemine pind määrati ühtima Maa- ja Ruumiameti 10 m resolutsiooniga lidar- andmestikuga. Alumine pind tähistab Ordoviitsiumi ladestu Türisalu kihistu graptoliitargilliidi pealispinda, mis interpoleeriti kriging algoritmi abil Eesti Looduse Infosüsteemi kantud puurkaevude geoloogiliste läbilõigete baasil. Kuna toodud läbilõigete kirjelduse kvaliteet varieerub, eemaldati andmestikust olulisemad erindid. Mudeli kihi paksus varieerub ~58 meetrist mudeli loodenurgas kuni ~20 meetrini mudeli kirdenurgas. Mudelile lisati mitmed piirtingimused: - Raudteetrassi süvend dreeni piirtingimustena (DRN lisamoodul). Dreeni sügavus defineeriti vastavalt projektis toodud süvendi põhja sügavusele. Läbilaskvus valiti selliselt, et modelleeritud veetase põhjaveekihis vastaks dreeni sügavusele (ehk dreeni piirpinna takistav mõju puudub), milleks piisas väärtusest 20 m/d pindalaühiku kohta. Simuleerimaks lõhkamistööde kulgu, lülitati süvendi dreenivad omadused sisse 500 m lõikude kaupa alates piketist 10+500…11+000. Iga kahe kuu järel lülitati sisse järgmised külgnevad piketilõigud, nii et viimased lõigud (piketid 13+000 kuni 14+000) lülitati sisse täpselt aasta pärast esimest lõiku. - Kraavid, ojad ja kanalid dreeni piirtingimusena. Kraavide ja teiste allpool toodud veekogude ruumikujud pärinevad Maa- ja Ruumiameti andmestikust. Suuremate kraavide, ojade ja kanalite puhul määrati dreenimissügavuseks 1 m allapoole kõrgusmudeli pinda ning väiksemate kraavide ja ojade puhul 0,5 m allapoole. Läbilaskvus valiti kõigil juhtudel 1 m/d pikkusühiku kohta. - Pirita jõgi ja Leivajõgi jõe piirtingimusena (RIV lisamoodul). Jõgede sügavus defineeriti 1 m allpool mudelipinda ning põhja läbilaskvuseks valiti 2 m/d pikkusühiku kohta. - Ülemiste ja Raku järv konstantse rõhu piirtingimusena (CHD lisamoodul). Ülemiste järve puhul valiti veetasemeks abs kõrgus 37 m ning Raku järves 43 m. - Lõuna suunast mudelialale sisenev põhjaveevool konstantse rõhu piirtingimusena (GHB lisamooduliga). Veetasemeks määrati mudeli lõunakülje läheduses Eesti Looduse Infosüsteemi kantud Ordoviitsiumi veekompleksi kaevude staatilise veetasemete alusel abs kõrgus 41 m. Põhjavee toitumine (RCH lisamoodul) ja kivimite filtratsiooniomadused (filtratsiooni- koefitsient K) omistati kogu mudelipiirkonnas ühtlaste väärtustena. Väärtuste valimisel lähtuti 2 Rail Balticu Harju II põhitrassi ehitustööde käigus põhjavee taseme alandamise mõju eksperthinnang kirjanduse ning katsepumpamise andmetest, kuid reaalselt kasutatud numbrid kujunesid mudeli kalibreerimisel vastavalt trassilõigu ehitusgeoloogilises uuringus lubjakivikihti rajatud puuraukudest mõõdetud veetasemetele. L. Vallneri3 poolt loodud Eesti ülevaatliku hüdrogeoloogilise mudeli seletuskirja kohaselt on Tallinna piirkonnas keskmine põhjavee toitumine 60…90 mm/a. Mõõdetud põhjavee tasemete taasloomiseks tuli aga antud näitajat suurendada. Kalibreerimisel taasloodi kaks erinevat stsenaariumit: 1) uuringuaegne, sisuliselt maapinnale ulatuv põhjavee tase, mis vastas suurvee väärtusele ning 2) aastakeskmine põhjavee tase, oletatavasti ligi kaks meetrit allpool maapinda. Vastavalt valitud põhjavee toitumise väärtused olid 146 mm/a (0,0004 m/d) ning 110 mm/a (0,0003 m/d). Kivimite filtratsiooniomaduste määramisel lähtuti trassi piketil 10+900 lubjakividesse rajatud puuraugus läbi viidud pumpamiskatsest. Pumpamiskatse tulemuste analüüsil leiti, et kivimite filtratsioonikoefitsient (K) on tõenäoliselt vahemikus 2 - 3,5 m/d. Parima vastavuse mõõdetud andmetega andis mudel, milles karbonaatse kompleksi filtratsioonikoefitsiendi üleüldiseks väärtuseks määrati 2 m/d. Antud väärtus on lõhestunud ja potentsiaalselt karstunud karbonaat- kivimite kohta pigem väike, kuid K suurendamine oleks nõudnud põhjavee toitumise tõstmist ebarealistlikult kõrgetele väärtusele, et mõõdetud veetasemeid taasluua. Kuna piirkonnas puuduvad usaldusväärsed veeanni (Sy) mõõtmised, määrati selle näitaja suuruseks 20%, mis on karbonaatkivimitele tüüpiline4,5. Väljajuhitava vee kogused määrati stsenaariumis 1 ehk olukorras, kus süvendi piirkonnas on põhjavee tase maapinna lähedal. See vastab üldjoontes suurvee olukorrale ning annab konservatiivse hinnangu välja juhitava vee kogusele. Alanduslehtri ulatus määrati seevastu stsenaariumis 2 ehk olukorras, kus süvendi piirkonnas on põhjavee tase ligikaudu kahe meetri sügavusel maapinnast. Viimane stsenaarium vastab paremini aasta keskmisele olukorrale, mis on alanduslehtri kujunemise seisukohast olulisem. 1.2. Raudteetrassi süvendist ärajuhitava vee kogus Mudelarvutusega saadud veekogused on toodud tabelis 1. Ärajuhitava vee kogused on ajas muutuvad, sõltudes eelkõige sellest, kui suures ulatuses ja sügavuses on süvis lahti kaevatud. Veehulgad stabiliseeruvad siis, kui kogu süvis on rajatud. Stabiliseerunud süsteemis on ärajuhitava vee kogus järgnev: - I kvartal – 337 625 m3 - II kvartal – 337 625 m3 - III kvartal – 337 625 m3 - IV kvartal – 337 625 m3 - Aastas – 1 350 500 m3 - Ööpäevas – 3700 m3 3 Vallner, L., 2002. Eesti hüdrogeoloogline mudel. Eesti Geoloogiakeskus. EGF: 7477. 4 Morris, D.A., Johnson, A.I., 1967. Summary of hydrologic and physical properties of rock and soil materials as analyzed by the Hydrologic Laboratory of the U.S. Geological Survey, U.S. Geological Survey Water-Supply Paper 1839-D, 42p. 5 Heath, R.C., 1983. Basic ground-water hydrology, U.S. Geological Survey Water-Supply Paper 2220, 86p. 3 Rail Balticu Harju II põhitrassi ehitustööde käigus põhjavee taseme alandamise mõju eksperthinnang 1.3. Veetaseme alandamise mõju veevarustusele ja seire Ühisveevarustuses kasutatakse Rae vallas joogiveeallikana Ordoviitsiumi-Kambriumi ja Kambriumi-Vendi veekomplekside põhjavett, mis on maapinnalt tuleneva reostuse eest kaitstud lasuvate vettpidavate kihtidega. Nimetatud veekompleksidele Ülemiste-Kangru raudteetrassi süvendi rajamine mõju ei avalda. Vastavalt Rae valla ühisveevärgi ja -kanali- satsiooni arendamise kavale6 aastateks 2017-2028 on raudteetrassi süvendi mõjuraadiuses ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud ala, kus liitumine ühisveevärgiga on võimalik. Eramajapidamistes ammutatakse puurkaevudega Ordoviitsiumi veekompleksi vett ning salvkaevudega ka Kvaternaari setete vett. Rajatava Ülemiste-Kangru raudteetrassi süvendi sügavus on kuni 10,65 m ning see lõikub Kvaternaari setetesse ja Ordoviitsiumi ladestu aluspõhjalistesse kivimitesse. Kuna raudteetrassi süvendi dreenimiseks tuleb sellest vett välja pumbata või hiljem vabavoolselt kraavidega ära juhtida, siis põhjavee taseme alandamisel on oodata veetaseme alanemist ka süvendit ümbritseval alal ehk ümber süvendi kujuneb välja põhjavee taseme alanduslehter. Veetaseme alandus on suurim süvendi vahetus läheduses, vähenedes järk-järgult süvendist kaugemal. Koostatud hüdrogeoloogilise mudeli tulemusena ulatub süvendis veetaseme alandamise oluline mõju (veetase alaneb rohkem kui 1 m) kuni 2,7 km süvendist loode suunas, mujal on alanduslehtri ulatus mõnevõrra väiksem (joonis 1). Soodevahe ja Maardu tunnelite alanduslehtrid ei kattu Ülemiste-Kangru raudteetressi süvendi alanduslehtriga, mistõttu koosmõju põhjaveetasemele ei kujune. Raudteetrassi süvendile lähim Eesti Looduse Infosüsteemi kantud puurkaev 16688 paikneb sellest ligikaudu 120 m kaugusel. Puurkaevu sügavus on 12 m. Modelleeritud veetaseme alandus puurkaevus on ~4,5 m. Nimetatud puurkaev ei ole kasutuses, see on raskesti ligipääsetav ning puurkaevu seisukord ei ole teada, mistõttu seire teostamine ei ole asjakohane. Puurkaev 18835 paikneb raudteetrassi süvendist ligikaudu 330 m kaugusel. Puurkaevu sügavus on 22 m. Modelleeritud veetaseme alandus puurkaevus on 3 - 3,5 m. Ülejäänud Eesti Looduse Infosüsteemi kantud Ordoviitsiumi veekompleksi puurkaevud on sügavamad või asuvad süvendist sellisel kaugusel, kus veetaseme alanemine kaevus ei mõjuta veevarustuse toimimist. Lisaks eeltoodule asuvad KMH aruande kohaselt Loometsa tee 1 kinnistul (tunnus 65301:001:6111) Eesti Looduse Infosüsteemi mittekantud puurkaev ja salvkaev ning Raja kinnistul (tunnus 65301:001:6175) salvkaev. Kaevude sügavused on teadmata. Nimetatud kaevudes on modelleeritud põhjavee taseme alandus 3,5 - 4,5 m. Süvendile lähimates ja enam mõjutatud olme-joogivee tarbeks kasutatavates kaevudes tuleb teostada seiret (tabel 2). Põhjavee taseme seireks soovitame võimalusel kasutada kaevu paigaldatavaid automaatseid veetaseme mõõtjaid. Kui negatiivne mõju kaevude vee kvaliteedile on pikaajaline ning põhjustatud Rail Balticu trassi ehitustegevusest, tuleb arendajal tagada mõjutatud kinnistul veevarustus, nt sügavamasse veekompleksi rajatud puurkaevude abil või tagada liitumine ühisveevärgiga. Tabel 2. Põhjavee seire Seirepunkt Seiratav näitaja Seire sagedus Puurkaev 18835 Veetase, pH, - Enne ehitustööde algust 1 × Loometsa tee 1 kinnistu elektrijuhtivus, - Ehitustööde aegne seire 4 × aastas, puurkaev või salvkaev hägusus, heljum, raud, 1 × kvartalis Raja kinnistu salvkaev sulfaadid 6 https://www.rae.ee/arengukavad 4 Rail Balticu Harju II põhitrassi ehitustööde käigus põhjavee taseme alandamise mõju eksperthinnang Tabel 1. Rail Balticu Ülemiste-Kangru raudteetrassi süvendist ärajuhitav veekogus Vee kogus (m3/d) Kuu süvendi Pikett Pikett Pikett Pikett Pikett Pikett Pikett Pikett Pikett Pikett Pikett rajamise algusest 9000- 9500- 10000- 10500- 11000- 11500- 12000- 12500- 13000- 13500- 14000- Kokku 9500 10000 10500 11000 11500 12000 12500 13000 13500 14000 14500 1 2079 2100 2 1804 1800 3 368 520 672 1600 4 368 520 672 1600 5 419 359 520 651 1261 3200 6 372 351 520 636 1109 3000 7 150 344 345 519 623 991 1424 4400 8 138 325 341 518 612 913 1216 4100 9 131 311 336 517 602 856 1078 1497 5300 10 125 300 333 515 593 813 984 1272 4900 11 121 291 330 514 584 777 913 1120 1462 6100 12 117 284 327 512 577 748 857 1018 1273 5700 13 114 278 325 510 570 723 811 941 1134 851 998 7300 14 111 273 323 508 563 701 772 880 1048 734 886 6800 15 109 269 320 506 557 682 739 830 984 665 823 6500 16 107 265 318 503 552 667 710 789 933 617 780 6200 17 105 262 317 501 546 653 685 754 890 579 748 6000 18 103 259 315 499 541 640 662 723 854 548 723 5900 19 102 256 313 497 536 629 643 697 824 524 702 5700 20 101 254 312 495 531 618 625 673 797 502 685 5600 21 100 252 310 493 527 608 608 652 774 484 669 5500 5 Rail Balticu Harju II põhitrassi ehitustööde käigus põhjavee taseme alandamise mõju eksperthinnang Vee kogus (m3/d) Kuu süvendi Pikett Pikett Pikett Pikett Pikett Pikett Pikett Pikett Pikett Pikett Pikett rajamise algusest 9000- 9500- 10000- 10500- 11000- 11500- 12000- 12500- 13000- 13500- 14000- Kokku 9500 10000 10500 11000 11500 12000 12500 13000 13500 14000 14500 22 99 250 309 490 523 599 593 634 753 467 656 5400 23 98 248 307 488 518 590 580 617 735 452 644 5300 24 97 246 306 486 514 582 567 601 718 440 634 5200 25 96 245 305 484 511 574 555 587 703 428 626 5100 26 95 243 303 482 507 567 544 574 689 417 618 5000 27 95 242 302 480 503 560 534 562 676 408 610 5000 28 94 240 301 478 500 554 524 551 664 399 604 4900 29 93 239 300 476 497 548 515 541 653 391 598 4900 30 93 238 299 474 494 542 507 531 643 383 592 4800 31 92 237 297 472 491 537 499 522 634 376 587 4700 32 92 236 296 470 488 531 491 514 626 370 582 4700 33 91 235 295 468 485 527 484 506 618 364 577 4600 34 91 234 294 466 482 522 478 499 610 358 573 4600 35 90 233 293 464 479 517 472 492 603 353 569 4600 36 90 232 292 462 477 513 466 486 597 348 565 4500 Stabiilne 76 198 247 394 398 407 344 360 470 265 493 3700 olukord 6 Rail Balticu Harju II põhitrassi ehitustööde käigus põhjavee taseme alandamise mõju eksperthinnang Joonis 1. Rail Balticu Ülemiste-Kangru raudteetrassi süvendi rajamisega kaasneva veetaseme alanduslehtri ulatus 7 Rail Balticu Harju II põhitrassi ehitustööde käigus põhjavee taseme alandamise mõju eksperthinnang 2. Mõju põhjaveekogumile 2.1. Koguseline seisund Põhjaveekogumi koguseline seisund määratakse vastavalt Keskkonnaministri määrusele7 ja põhjaveekogumite seisundi hindamise metoodikale8. Nende kohaselt määratakse koguseline seisund nelja testi tulemusel (testid 6 - 9), kusjuures seisundiks määratakse kõigi testide hulgast kõige madalam tulemus. Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogum on heas koguselises seisundis, st kõigi nelja testi tulemused olid head9. Test 6 lähtub põhjaveeressursi bilansist ning võrdleb põhjaveekogumi looduslikku ressurssi üldise põhjaveevõtuga. Põhjaveekogumi looduslik ressurss on 756 654 m3/d ning 2022. ja 2023. a olid veevõtud põhjaveekogumist vastavalt 3679 ning 3796 m3/d10, ehk loodusliku kasutatava vaba vee hulk on 2023. a seisuga 752 858 m3/d. Ülemiste-Kangru raudteetrassi süvendi rajamisel hinnati statsionaarsel režiimil ärajuhitava põhjavee vooluhulgaks ~3700 m3/d, mis moodustab alla 0,5% loodusliku kasutatava vaba vee hulgast. Seega süvendi rajamine ei mõjuta testi 6 tulemust. Samuti puudub põhjaveekogumi koguselisele seisundile oluline koosmõju Maardu ja Soodevahe tunnelitega, kuna ärajuhitav vooluhulk kokku on kuni 1% loodusliku kasutatava vaba vee hulgast. Test 7 lähtub põhjaveekogumiga seotud pinnaveekogumite koguselisest seisundist. Testis kasutati vaid vooluveekogumite hüdromorfoloogilise seisundi analüüsi, kuna vaid seal oli hinnatud pinnaveekogumite seisundit veevõtust lähtuvalt. Analüüsi alusel moodustas veevõtt 50 - 100% jõe vooluhulgast vaid Jägala_3 pinnaveekogumi puhul ning teiste puhul kuni 20%11. Testi alusel oli põhjaveekogum heas seisundis8. Rajatav süvend jääb Vaskjala-Ülemiste kanali ja Kurna oja vahelisele alale. Mõlema vooluveekogumi koondseisund on 2023. aastal hinnatud heaks. Kumbki vooluveekogu ei jää Ülemiste-Kangru raudteetrassi süvendi modelleeritud alanduslehtri piiresse. Seega ei ole oodata vooluhulga vähenemist nendes veekogudes. Süvendist ära suunatav vesi juhitakse läbi Lehmja peakraavi ja Rae peakraavi Kurna ojja ning Pirita jõkke. Nimetatud vooluveekogudes vooluhulk mõnevõrra suureneb. Kuna Kurna oja suubub Ülemiste järve, siis ka Ülemiste järves veekogus suureneb. Arvestades Ülemiste järve mahtu, siis moodustab aastane süvendist ärajuhitav veehulk sellest alla 0,1%. Seega ei mõjuta süvendi rajamine testi 7 tulemust. 7 Põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise kord, seisundiklassid ja nende määramise kord, seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning taustataseme määramise põhimõtted. Keskkonnaministri määrus 01.10.2019 nr 48. RT I, 02.10.2019, 5, jõustunud 05.10.2019. 8 AS Infragate Eesti, 2013. Põhjaveekogumite seisundiklasside määramise kriteeriumite ja metoodika väljatöötamine. Tallinn. 9 Marandi, A., Osjamets, M., Polikarpus, M., Pärn, J., Raidla, V., Tarros, S., Vallner, L., 2019. Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine, koormusallikate hindamine ja hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine. Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere. EGF:9110. 10 Hass, M., 2024. Põhjaveevaru bilansi aastaaruanne 2023. Keskkonnaagentuur, Keskkonna-kasutuse osakond. Tallinn. 11 Auväärt, K., 2019. Vooluveekogude hüdromorfoloogilise seisundi analüüs. Seletuskiri. Keskkonnaagentuur. Tallinn. 8 Rail Balticu Harju II põhitrassi ehitustööde käigus põhjavee taseme alandamise mõju eksperthinnang Test 8 lähtub põhjaveekogumiga seotud maismaaökosüsteemide seisundist. 2015. a hinnangu alusel olid Rätla-Kiviloo-Paasiku madalsood ainsad Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjavee- kogumi veest sõltuvad maismaaökosüsteemid, mille seisund ei olnud hea12. Kuna halva seisundi põhjus ei olnud tõenäoliselt põhjavee tarbimine, siis hinnati selle testi alusel põhjaveekogumi koguseline seisund heaks9. Kuna trassilõik ei kulge ühegi antud põhjaveekogumist sõltuvaks märgitud maismaaökosüsteemi lähedal, siis süvendi rajamine ei mõjuta testi tulemusi. Testi 9, mis hindab soolase või muu vee sissetungi ohtu, antud põhjaveekogumile ei rakendatud, kuna puudub oht merevee sissetungiks – põhjaveekompleks asub suuresti meretasemest kõrgemal ning ei ole mereveega kontaktis. Süvendi rajamine seda asjaolu ei mõjuta. Kokkuvõttes saab järeldada, et trassilõigu rajamine ei mõjuta Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogumi koguselist seisundit. 2.2. Keemiline seisund Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogumi keemiline seisund hinnati 2019. a heaks12. Süvendi rajamisel ei kasutata keskkonnaohtlikke ja mürgiseid aineid. Lubjakivi väljamisest tulenev peamine saasteaine on tekkiv peenosis (lubjakivitolm ja väikesed tükid), mis heljumina veekeskkonda sattudes suurendavad vee hägusust. Põhjaveekihis endas levib heljum tüüpiliselt väga vähesel määral, kuna vee voolukiirus kivimis on liiga väike, et suuremaid osakesi suspensioonis hoida. Väiksemad (savi)osakesed aga kleepuvad kivimiosakestele. Võimalus heljumi laialdasemaks levikuks põhjaveekihis on vaid suuremate kivimilõhede olemasolul, kui neis on põhjavee voolukiirus piisavalt suur, et tekib turbulentne voolurežiim. Selleks, et takistada heljumi sattumist eesvoolu koos süvendist väljajuhitava veega, tuleb selle välja- setitamiseks rajada settebasseinid või kasutada muid meetmeid. Süvendi lähiümbruses võib põhjavee hägusus suureneda selle rajamise tulemusena, kuna maapinna vibratsioon võib lubjakivilasundist pudedamaid setteid lahti raputada. Selline põhjavee häguseks muutumine on lühiajaline ning võib esineda Ordoviitsiumi lubjakivisid avavates kaevudes. Sügavamates veekihtides taolist mõju ei esine. Põhjavee taseme alandamine võib süvendi alanduslehtri piires kaasa tuua Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavee keemilise koostise muutumise peamiselt sulfaatide, kaltsiumi, magneesiumi ja üldise mineraalsuse tõusu arvel. Põhjavee taseme alanemisel suureneb vaba hapniku juurdepääs seni vee all olnud kivimikihtidele ning aeratsiooni tõttu intensiivistub lubjakivides sisalduva püriidi oksüdatsioon. Selle tulemusena muutub vesi sulfaatide- ja rauarikkamaks. Intensiivistunud karbonaatkivimite leostumise tulemusel tõuseb ka kaltsiumi ja magneesiumi sisaldus vees ning suureneb vee karedus. Nimetatud komponentide kontsentratsiooni tõus ei mõjuta põhjavee sobivust joogiveeks. Rasketehnika avarii korral võib esineda oht põhja- ja pinnavee reostumiseks, kui kütus ja/või õli satub reostunud süvendivee väljajuhtimisel eesvoolu või levib läbi karbonaatkivimites olevate lõhede põhjavette. Sellisel juhul tuleb reostus karjääri põhja lekkides sealt koheselt eemaldada. Rasketehnika avariide ennetamiseks tuleb neid perioodiliselt kontrollida ja 12 Terasmaa, J., Vainu, M., Lode, E., Pajula, R., Raukas, A., 2015. Põhjaveekogumi veest sõltuvad ökosüsteemid, nende seisundi hindamise kriteeriumid ja seirevõrk. Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituut. Tallinn 9 Rail Balticu Harju II põhitrassi ehitustööde käigus põhjavee taseme alandamise mõju eksperthinnang hooldada selleks ette nähtud hooldusplatsil, kus peavad olema õli kogumise ja tõrje vahendid. Juhul kui ehituse käigus peaks siiski avarii tekkima, tuleb vajalike vahenditega (absorbent) maapinnal reostuse levik kiirelt ja ohutult lokaliseerida. Absorbent ei ole mürgine, keskkonnale kahjulik ega sisalda toksilisi aineid. Reostunud pinnas tuleb üle anda vastavat keskkonna- kaitseluba omavale ettevõttele. Reostunud vesi tuleb enne loodusesse juhtimist puhastada. Eeltoodud meetmete õigeaegsel rakendamisel on võimalik vältida negatiivse mõju tekkimist pinna- ja põhjaveele ning otsene oht reostuse tekkeks puudub. Ülaltoodud mõjud levivad vaid süvendi veetaseme alanduslehtri piires, kus mõjutatakse põhjavee taset, voolukiirust ja -suunda. Alanduslehtri piires on põhjavee liikumissuund süvendi suunas ning seega voolab keemiliselt mõjutatud vesi süvenditesse, kust see juhitakse edasi eesvooludesse. Põhjaveekompleksi vee kvaliteet väljaspool alanduslehtrit suure tõenäosusega mõjutatud ei saa. Põhjaveekogumite keemilise seisundi hindamiseks kasutatavad viis testi kontrollivad põhjavee kvaliteedinäitajate vastavust piir- või läviväärtustele, soolase või muu vee sissetungi ohtu kloriidide ja sulfaatide sisalduse alusel, põhjaveekogumiga seotud pinnaveekogumite kvaliteeti ja maismaaökosüsteemide seisundit ning joogiveehaaretes esinenud probleeme7,8. Kui ennetatavad avariilised reostused välja arvata, ei põhjusta antud peatükis välja toodud mõjud vee kvaliteedile ühegi testi tulemuste halvenemist. Seega ei ohusta Rail Balticu Ülemiste-Kangru raudteetrassi süvendi ja rajamine põhjaveekogumi keemilist seisundit. Eksperthinnangu koostasid: Kaarel Mänd, hüdrogeoloog, OÜ Inseneribüroo STEIGER Marge Pree, hüdrogeoloog OÜ Puurkaevumeistrid 10 Riigiteede veereziimi kirjeldus - Ehitustööde aegne 2025.04.02 RW0500 Raudtee süvendi rajamisel on vajalik vahemikus Pk 9+000 – 11+500 ehitusajal pumbata kaevikust vett olemasolevasse Rae kraavi. Kuna raudtee erinevate ehitustega ei ole veel lisa vooluhulkasid suunatud olemasolevatesse kraavidesse (nt ära on ehitatud Rae viadukt koos Vaskjala-Ülemiste kanali all paikneva düükriga), siis tegemist on olemasolevale olukorrale lisanduva veega. Riigimaanteed, mis vete lahendustega muudetavasse alasse jäävad on 11113 Assaku-Jüri ja 11 Tallinna ringtee. Vahemikus raudtee km 6+60 kuni 10+00 on piirkonna kraavide suublaks maaparandussüsteemi eesvool Rae 1-2 (Rae kraav). Rae kraavil on mnt 11 Tallinn ringtee km 6,5 olemasolev ovaalne terastoru truup d2,25m. Enne maantee 11 truupi paikneb olemasolev betoontruup d1,0m, mis on käesoleva tööprojekti raames ette nähtud välja vahetada binokkeltruubi vastu 2 x 1,0m. Rae kraavi olemasolev valgala 573 ha ja vooluhulk mnt 11 paiknevale truubile on 2,29m³/s. Arvutuse aluseks on kevadine maksimaalne äravoolumoodul ja vooluhulk arvutatud 1% ületustõenäosusega. Valgala ja vooluhulga arvutuse sisse on arvestatud ka Lagedi kraav, mis suubub Rae kraavi enne mnt 11 truupi. Ehitusaegse süvendist pumbatava vooluhulga tulemustele on koostatud Steiger Inseneribüroo poolt aruanne Lisa 2, mille koosseisus tablis nr 1 on toodud lisanduv vooluhulk m³/d. Arvestada tuleb vahemikuga Pk 9+000-11+500. Süvendist vee juhtimine tuleb astmeliselt, Lisa 2 aruande tabel 1 on ära toodud süvendist ärajuhitava veekogus kuude kaupa vastavalt ehituse ajagraafikule. Järgnevalt on välja toodud lisanduva vee hulk Rae kraavi ja maantee truupidele kui süvend on tervenisti rajatud kuni km 11+500. Aluseks on võetud Lisa 2 aruandes Tabel 1 toodud stabiilse olukorra tulem (Q=1,31m³/d). Teisendades tulemit saame süvendist lisanduva vee koguseks 0,015m³/s. Lisas 2 on välja toodud punkt: Vee väljapumpamiseks ehitustööde ajal planeeritakse kasutada veepumpasid võimsusega kuni 300 m3/h (Keskkonnaloa taotlus2). Kui arvestada juba esitatud vee-erikasutusloa taotlust, siis ehitustööde ajal kasutatakse veepumpasid võimsusega 300m³/h – 600m³/h. Sellest tulenevalt on maksimum vooluhulk, mis lisatakse Rae kraavi on 83-167 l/s (0,083..0,167m³/s). Süvendist pumbatakse vesi kohe süvendi ülaserva rajatud kraavi, kust edasi vesi suubub Rae kraavini. Vahe lõigule jääb kaks kraavi, mis on laiendatud põhjaga tagamaks vooluhulga ühtlustamise ja voolukiiruse aeglustumist. Peale objekti valmimist: Lisanduv valgala Rae kraavile ja mnt 11 Tallinn ringteel paiknevale truubile on 128ha (projekteeritud kraavide DI050 ja DI052 alad) ja vastavalt düükri lahendusele on lisanduv vooluhulk 0,48m³/s. Rae kraavi arvutuslik koondvooluhulk mnt 11 Tallinn ringteega ristumisel on 2,77m³/s. Truubi DN1,0 läbilaskvus 75% täituvuse korral 1,75m³/s. Binokkeltruubi korral on läbilaskvus 3,5m³/s. Enne Pirita jõega ühendamist jääb Rae kraavile mnt 11112 Lagedi-Jüri alla jääv truup d1,25m, mille läbilaskevõime on 75% täituvuse korral on 2,82m³/s. Kokkuvõte: Ehitusaegsest süvendst juhitav veekogus on väiksem kui peale ehituse valmimist suubuv vooluhulk. Olemasoleva ja süvendist tuleva vee vooluhulga summa on 2,29+0,167 = 2,457 m³/s. Peale raudtee valmimist suubub süvendisse jääva raudtee kraavidest vesi Kurna ojja. Rae kraavi seisukord ja läbilaskvus lõigus mnt 11 Tallinn ringtee kuni Pirita jõeni on ehitaja poolt üle kontrollitud. Allavoolu kraavil eemaldatakse olemasolevad ummistused (nt koprapaisud) enne vee suunamist Rae kraavi. Välja vahetatakse Kalmari teega ristuv truup. Mnt truubi ees paiknev olemasolev betoontruup d1,0m asendatakse binokkeltruubiga. Eksperdi hinnangul ei teki probleemi ehitusperioodil süvendist lisanduva vee ja olemasoleva vee vooluhulga juhtimisel Rae peakraavi. Riigimaanteede all paiknevad truubid lasevad vajaliku vooluhulga läbi, kontrollitud truupide 75% läbilaskvuse korral. Raudtee süvend km 11+500 -15+500: RW0500 raudtee kilomeetrist 11+500 kuni 12+500 suunatakse raudtee süvendist pinnasevesi km 12+100 paiknevasse Lehmja kraavi, mis omakorda suubub Kurna ojja. Vahemikus RW0500 raudtee kilomeetrist 11+500 kuni 15+50 suunatakse raudtee süvendist pinnasevesi km 15+50 paiknevasse Kurna ojja. Kurna oja ei ristu peale raudteega ristumist ühegi riigimaanteega. Eelnevalt nimetatud vahemikus ei mõjuta uue raudtee rajamine ühegi riigimaantee vetereziimi. Peale raudtee valmimist Lehmja peakraav, millesse on varasemalt suunatud pinnaveed mnt 2 Tallinn-Tartu piirkonnast ei rajata raudteega ristumisele truupi. Lehmja peakraav suunatakse raudtee põhja küljel rajatavate kraavide/torudega Kurna ojja, mis oli ka eelnevalt peakraavi suublaks. Kraavi ümber suunamisel on arvestatud olemasoleva valgalaga ja raudteest ülesvoolu Lehjma peakraavi valgala ei muutu. Veejuhtmete/kraavide ehitusaegsed voolusuunad on kajastatud joonises Lisa 1: RW0500_WaterManagement. Halliga kajastatud voolusuunad on peale ehituse valmimist tekkiv lahendus. Punasega kajastatud info on ehitusaegne. Sinisega kajastatud olemasolevate kraavide/suublate paiknemine. Lisa 1: L1_RW0500_WaterManagement Lisa 2: L2_RB_Ülemiste-Kangru_ekspertiis_2025.02.10 Koostaja: Kairi Juurik Kutsetunnistus 163851: Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 Reaalprojekt OÜ