94
5a
20
23,7
m2
17 Ülevoolu truup, kus tänavaäärsest kraavist
01,
2500
9m
17000
voolab vesi maanteeäärsesse kraavi
321
2
945
,8 m
a
2
40500
6500
2000
7500
5000
429
27
95,4
,0 m
m2
200
21
2
66,
,0 m
4m
2
Projekteeritud kraavide mahutavus ca 680m3
2
Arvutuslik vooluhulk 570l/s, 5minuti jooksul koguneb
sajuvett 340m3
6500
21000
18649
5000
7500
5000
6500
2000
26000
32
50,0
m2
14702
650
,0 m
26
00,
2
0m
TINGMÄRGID
2
100000
Katastriüksuse piir
Projekteeritud tee servajooned
Projekteeritud tee telgjoon
26000
Maapealne hoonestusala (vastavalt detailplaneeringule)
17180
Projekteeritud sõidutee
0
Projekteeritud kõnnitee
Projekteeritud hoonestus
Projekteeritud kraav
Projekteeritud truup
Projekteeritud sademevee kanalisatsioon
Projekti nimetus
Road Expert Projekti number
Lagedi tee 20-24 Eskiis
Projekti staadium Joonise number Joonise mõõtkava Kuupäev
Reg kood 14449962
[email protected]
Tel +372 5665 0034 www.roadexpert.ee 24052 ES TL-4-01 1:1000 11.12.2024
Saatja: "Meelis Kreevan | Road-Expert OÜ" <
[email protected]>
Saaja: "Transpordiamet" <
[email protected]>
Teema: Lagedi tee 20, 22 ja 24 sademevesi
Kuupäev: 2024-12-11 15:19
Tere
Oleme koostamas riigitee nr 11 ja Pendi tn vahelisel alal kinnistute
Lagedi tee 20, 22 ja 24 arendusala projekti. Kuna igast servast on
arendusala piiritletud riigiteedega ja kinnistutelt on tarvis sademevesi
suunata eemale, siis oleme koostanud põhimõttelise eskiisi, et kirjeldada
oma nägemust, kuidas sademevesi kinnistutelt ära saada.
Manuses on eskiisi asendiplaan ja lisaks Maa ja Vesi hinnang tänase
olukorra osas. Üldine loogika oleks järgnev:
1.
Ümber iga hoone kulgeb sademeveetorustik, kuhu jookseb kokku
katusevesi ja platsidelt läbi restkaevude sademevesi. Lahendus on
skemaatiline ja täpsustub projekteerimise käigus.
2.
Meil on hetkel jämedalt teada, et kõikide kinnistute peale kokku
on vooluhulk 570 l/s, mis kõik jookseb projekteeritud tänava kraavi.
3.
Kraav on paigutatud selliselt, et see ei jääks ühegi olol
tehnovõrgu peale ning ristuvate kaablite puhul on truubid pandud. Truupide
asukoht annab võimaluse ka käia maantee kraavi hooldamas.
4.
Hetkel jämedal hinnangul tänavaäärne kraavimahutavus on 680 m³ ja
arvutuslikult peab kraav mahutama 340 m³. Oleme võtnud 5 minutit, mis
annab suurema tulemuse, kui 10 minuti arvutus. Seega arenduse
sademeveemahutiks on tänava äärne lahtine kraav.
5.
Tõenäoliselt hakkab vaikselt vesi imbuma tänava kraavist maantee
kraavi ja seeläbi me ei tohiks kuidagi survestada tänast maantee äärset
kuivendussüsteemi.
6.
Siiski mingile kõrgusele paneksime ka ülevoolu toru tänavaäärse ja
maantee äärse kraavide vahele. See juba selgub täpsemal projekteerimisel,
mis kõrgusele ja millise läbimõõduga.
Seega maantee äärsed kraavid peaksid jääma samamoodi toimima, nagu nad
täna toimetavad ning viitega ja vaikse tempoga suunaksime ka arendusala
sademeveed maantee kraavi. Minu hinnangul ei avalda me seeläbi täiendavat
koormust ka olemasoleva tunneli pumplale, sest arendusala sademevesi jõuab
selle pumplani tilgahaaval ja väga pika viite ajaga.
Jään ootama teie tagasisidet, et mõista, kuidas saavutada mõlemaid
osapooli rahuldav tulemus.
Parimate soovidega / Best wishes
Meelis Kreevan
Diplomeeritud teedeinsener, tase 7
+372 5665 0034
[email protected] <mailto:
[email protected]>
www.roadexpert.ee <http://www.roadexpert.ee/>
Road-Expert meeskond puhkab 23-27.12.2024
---
Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa
tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu
turvalisuses kindel.
Sademevee arvutuslik vooluhulk Tallinna Lasnamäe linnaosa Lagedi tee 20-24, Lagedi tee T19 ja Lagedi tee T1 kinnistutelt Käesoleva arvutuse eesmärgiks on leida pealkirjas toodud kinnistutelt (edaspidi „planeeringuala“) lähtuv sademevee arvutuslik vooluhulk praeguse maakasutuse tingimustes. Ala e esvoolu deks on nii Tallinna ringtee (Lagedi tee) äärne kraav kui ka Pendi tänava kraav. Planeeringualalt on suures osas kasvukiht ära kooritud ja kuhjatud Lagedi tee poolsesse serva, mis takistab praegu pinnavee valgu mist Lagedi tee äärsesse kraavi , kust see pumbatakse Väo ojasse. Põhiline osa sademeveest vaadeldavalt alalt jõuab praegu läänepool es se Pendi tänava kraavi ja sealt Väo karjääri Pendi tn 2 kinnistu songermaa süvikutesse. Kui võtta aluseks olukord kui Pendi teed ei olnud , siis üldine maapinna lang on ida suunas (Pirita jõe) ja planeeringuala pinnavesi jõudis Lagedi tee äärde ja voolas sealt ära vastavalt maapinna langule. . Kui arvestame Pendi teega ja ajutiselt kuhjatud pinnasehunnikuid ei arvesta, siis planeeringualalt jõuab Lagedi tee kraavi hinnanguliselt 80% vooluhulgast ja ülejäänud 20% jõuab Pendi tänava kraavi ja sealt karjääri suunas. . Joonis 1 Väljavõte Maa-ameti avalikust kaardirakendusest Arvutustes on leitud planeeringualalt lähtuv summaarne vooluhulk, olenemata sellest kuhu see praegu jõuab. Valgala pindala on võetud võrdseks planeeringuala pinnaga so 2,6 ha . EVS848:2021 standardi Väliskanalisatsioon kohaselt vooluhulk planeeringualalt praeguse maakasutuse ( enne tegevuse alustamist ) kohaselt on alljärgnev: V ooluhulka valgaladelt, mille pindala on kuni 100 ha arvutatakse valemiga: Q=q* k ψ * A kus Q –ärajuhitava sademevee arvutusäravool, l/s q –arvutusvihma keskmine intensiivsus, l/s ha k ψ - keskmine äravoolutegur A – valgala suurus, ha Äravoolutegur (pinn katte tegur ) rohumaal on 0,20 ja katteta maal 0,1 aga arvestades sellega, varem oli kogu pind rohumaa siis on arvutuses võetud äravooluteguriks 0,2. Arvutusvihma intensiivsus sõltub vihma kestusest. q=2,778x aP b t c k us q – arvutusvihma intensiivsus, l/s ha a, b, c – tegurid, mis sõltuvad geograafilisest asukohast t –arvutusvihma kestus minutites P – arvutusvihma kordus aastates. Tallinna piirkonnas on tegurid: a=325,7 b=0,342 c=0,770 Arvutusvihma kestus t võetakse võrdseks sademevee kokkuvoolu ajaga valgala kaugemast punktist arvutuspunktini. Praegusel juhul on teekond valgala kaugemast punktist , kas piirneva ringtee kraavi lõppu või Pendi tn al l oleva truubini , sisuliselt sama so 20 min. Vooluhulka mõjutab ka vihma kordussagedus, mis näitab kui tihti on lubatud vast ava maakasutuse korral üleujutusi . Arvestades olukorraga enne tegevuste alustamist planeeringualal, siis oli tegemist tühermaaga, seega on kasutatud käesolevas arvutuses kõige madalamat kordussagedust 1 aasta. A rvutusvihma intensiivsus ühe aastase kordussageduse korral on q= 90,1 l/s ha ja sellest vooluhulk: Q=q* k ψ * A= 90,1 *0,2*2, 6 = 46,9 l/s Seega arvutuslik vooluhulk planeeringualalt enne seal tegevuste alustamist oli 47 l/s , millest 38 l/s jõudis Ladedi tee kraav i ja 9 l/s Pendi tänava kraavi . Koostas: /allkirjastatud digitaalselt/ Kalev Raadla Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS v olitatud hüdrotehnikainsener tase 8, kutsetunnistus 154804 31 .10 .202 4