Läänemaa Lääne-Nigula vald tugimaantee nr 17 Keila - Haapsalu km 62,10 – km 63,32 jalg- ja jalgrattatee põhiprojekt

Saatja: Merike Joonsaar <[email protected]> Saadetud: 19.12.2018 10:25 Adressaat: Liis Ninn <[email protected]> Teema: Lääne-Nigula vald 17 km 62,10-63,30 kergliiklustee projekt Manused: image001.jpg; image002.jpg; image003.jpg; Uku.Audova.JPG; P18024_PP_TL- E_seletuskiri.docx Tere. Palun pane mulle t�itmiseks (korduv). tervitades Merike From: Kalle Muru <[email protected]> Sent: Wednesday, December 19, 2018 10:21 AM To: Merike Joonsaar <[email protected]> Cc: Uku <[email protected]> Subject: Re: 17 km 62,10-63,30 kergliiklustee projekt Tere. Saadan O� Reaalprojekt projektijuhi vastused m�rkustele (punase tekstiga m�rkuse taga). Lisan ka korrigeeritud projekti materjalid. Kuna materjale on palju, siis saadan Dropboxi lingi. Kirjale lisatud ka seletuskiri docx versioonis. https://www.dropbox.com/s/nokly9ug00hpu34/KK_Maanteeametile.zip?dl=0 Lugupidamisega Kalle Muru O� Reaalprojekt 505 5976 -------- Forwarded Message -------- Subject:Re: Fwd: 17 km 62,10-63,30 kergliiklustee projekt Date:Wed, 19 Dec 2018 08:35:59 +0200 From:Uku Audova <[email protected]> To:Kalle Muru <[email protected]> -------- Forwarded Message -------- Subject:17 km 62,10-63,30 kergliiklustee projekt  Date:Mon, 10 Dec 2018 11:16:59 +0000 From:Merike Joonsaar <[email protected]> To:[email protected] <[email protected]> Tere. T�nan projekti eest. Maanteeamet on projektiga tutvunud ja esitame t�helepanekud projekti t�iendamiseks: 1. M�nniku kinnistu mahas�idu kohal ( PK 1+56) on kergliiklusteel liiga suur p�ikkalle ( ca 9%), see tuleb �ra muuta normide kohaseks. V�hendame p�ikkalde 2%-ni. 2. Lisada t�ringukivi tingm�rk. Lisame leppem�rgi. 3. Plaanijoonistele palun lisada m�ned riigitee ja kergliiklustee vahelise vaheriba laiuse m��dud ( n�iteks n� kriitilistesse kohtadesse, kus kergliiklustee paikneb riigiteele k�ige ligemal). Lisame m��dud. 4. �hendusl�lile (16102 vastas) palun lisada m�ned k�rgusarvud kergliiklustee poolsesse otsa, et �hendusl�li kalle oleks ehitajale arusaadavam. Lisame k�rgused. 5. Kui esitate projekti uuesti �levaatamiseks, siis palun lisage kogu projekti materjal. Praegu puuduvad isikliku kasutus�iguse seadmise joonised (�hendusl�lid riigitee alusel maal), konstruktiivsed l�iked, pikiprofiilid. Ja  lisaks dwg joonisele esitada k�ik joonised ka pdf-formaadis. Lisame t�ismahus materjali. 6. IK� plaani koostamiseks ja joonise vormistamiseks ( sh kirjanurk jms) on juhis MA kodulehel https://www.mnt.ee/sites/default/files/content- editors/Failid/blanketid/juhis_isikliku_kasutusoiguse_iko_seadmiseks_jalgratta- _ja_jalgtee_ehituse_projektides.pdf Lisame IK� plaanid 7. Ehitusspetsialisti m�rkused: - 7. Pk 6+80 ristumine riigiteega 16134. V�iks korrektselt peale kanda riigitee projektist (Riigitee nr 17 Keila-Haapsalu km 54,89-62,82 Keedika-Linnam�e l�igu rekonstrueerimise p�hiprojekt (Selektor Projekt O�, t�� P17009)) tuleneva uue katte. Hetkel uue kattena kujutatud ainult mingid ribad, tehku koost��d meie projekteerijaga ja t�psustagu vajadusel. Lisada ka teepeenra jooned. Ehk siis v�iks lisada m�rkused joonistele, mis t��d on seotud maantee projektiga. See puudutab projekti �ldiselt. Olemegi teinud Selektor projekt O�ga koost��d - nende t�� nr P17009 on k�esolevale projektile alla laetud referentsina. Projekteeritud maantee kate on t�pselt varem projekteeritud kujul joonisele kantud. Lisame peenra jooned plaanile. Joonistele on ju lisatud m�rkus: "5. L�bipaistvalt kuvatud projektsed elemendid kuuluvad Selektor O� projekti P17009 koosseisu, projekti k�rgused on antud Balti 1977 s�steemis. P18024 projektis on k�rgused kokku viidud topo k�rgusmudelite �lemineku abil, k�rgusmuutusega +0,226". Lisaks on plaanile kantud ka jalgtee projekti t��mahtude piirid. - Sama m�rkus eelmisega, samal ristmikul kaabli kaitsetoru tingm�rk, mis tuleneb maantee remondiprojektist. Kergliiklustee projekti vaadates v�ib j��da arusaam, nagu peaks selle projekti raames mingi kaitsetoru paigaldama. Nagu eelmises punktis vastasime, on plaanile kantud jalgtee projekti t��mahtude piirid. Viimane peaks olema piisav eristamaks k�esoleva ja varasema projekti t��mahtusid. Suurendame maanteeprojektiga projekteeritud objektide l�bipaistvust joonisel. - Pk 1+54 mahas�idul tehakse uus kate aga kindlustamata teepeenart ei rajatagi? Kanda peale ka teepeenra jooned, hetkel kujutatud ainult kate. Kindlustatud peenar rajatakse, kanname joonisele. - Truup Pk 3+37 truup kergliiklustee all. Hetkel minu arusaama j�rgi on p�llu pool maapind k�rgem kui tee pool, ehk siis truup ei hakkaks t��le, ilmselt tuleb rajada jalgtee taha v�ike n�va, et vesi �ra juhtida. Kontrollitud andmetel on antud asukohas maapinna lohk, kuhu vesi saab valguda. K�rgused olemas kihis "MOOTKORG". Seega ei pea t�iendava n�va rajamist vajalikuks.  - Pole minu asi norida, aga truup Pk 9+25. Esiteks, mis m�te on truup paigaldada �hku, ehk sissevoolu k�rgusm�rgiga 11,37 kui maapind on seal ca 11.21? Kui truup s�gavamale lasta j��ks truubile ka n�utud 30 cm kaitsekiht, hetkel kohati vist isegi v�hem. Kontrollisime �le, paigutasime truubi Pk 9+21 ja vahetult olemasoleva maapinna k�rgusele. T�ite paksus truubi peal (truubi l�bim��t 30cm + 10cm) on tagatud. - Seletuskiri p 2.1 v�idab, et �Trassi alguses asuva Linnam�e Peekoni juurde viiva tee l��nepoolsel k�ljel olev hekk piirab n�htavust mnt 17 Keila - Haapsalu teele s�idul. Mnt 17 tee rekonstrueerimise projektiga (P17009) on ette n�htud 1 kuuse likvideerimine�. V�iks lisada, et eelnimetatud projektiga on ette n�htud kogu teemaa puhastamine puudest ja v�sast. Lisame seletuskirja. - Seletuskiri p 3.3.1 Mahas�idu katendiks on n�idatud AC12surf. Mahas�idu katend peab olema segust AC16surf. Asendame segu AC16surfiga. - Seletuskiri p 3.3.1 lause �Materjalide n�uded vastavalt AK�L <500 EVS-901 osadele 1 kuni 3�. Jalgtee katte osas m�rkusi ei ole, see on selle t�� tellija asi, aga mahas�itude osas peab asfaltsegus kasutama j�met�itematerjale, mis vastavad asfaldijuhise tabel 1 veeru 2 ( 900<AK�L20<1500) n�uetele, ehk siis peab kasutama tardkivi segu. Korrigeerime AK�Lid seletuskirjas. - Seletuskiri p 3.3.1 Sama m�rkus mahas�itude killustikaluste osas, kasutama peab materjali, mis oma omadustelt vastab MA juhise �Killustikust katendikihtide ehitamise juhise� tabeli 1 veerule 6 (AK�L 20 500-3000 �hekihilised alused). Korrigeerime AK�Lid seletuskirjas. - Seletuskiri p 3.3.1 T�psustada lauset �Sidumata segude s�elk�verad �Tee ja teet��de kvaliteedin�uete� lisa 10 tabelist� Millist konkreetset segu projekteerija silmas peab, seal tabelis on neid 6 t�kki? Lisame konkreetse segu positsiooni. - Seletuskiri p 3.4.1 lause �Liikluskorralduse projekt tuleb esitada koosk�lastamiseks tee valdaja (Maanteeameti L��ne regiooni) liikluskorralduse osakonnale.� Paluks t�psustada lauset. T��de teostamise ajal ei tohi h�irida liiklust riigiteel. Kui t�id on vaja teostada riigimaanteel  (mahas�itude rajamine) siis tuleb koosk�lastada ajutise liikluskorralduse projekt. T�iendame seletuskirja. - Seletuskiri p 3.4.2 laused �Likvideeritakse olemasolevad liiklusm�rgid 435 1tk, 445 2tk ja 811 �40m� 1tk ning 1 k�rge liiklusm�rgi post. �ks olemasolev k�rge liiklusm�rgi post asendatakse madalaga ning selle k�lge paigaldatakse olemasolev liiklusm�rk 686b ja vigastatud olemasolev liiklusm�rk 687 asendatakse uuega.� T�psustada MA liikluskorralduse osakonnaga ( [email protected] )olemasolevate riigitee liiklusm�rkide asendamine v�i eemaldamine (sh kas j�tta alles 686b ja 687 v�i mitte). Oleme juba t�psustanud ja hr Jaak Saardiga lahenduses kokku leppinud. - Seletuskiri p 4.1 lause �Teet��del juhinduda Majandus- ja taristuministri m��ruse �Liikluskorralduse n�uded teet��del� asjakohase versiooni n�uetest� . Antud m��rus on alates 1.01.209 kehtetu ja asendatud majandus- ja taristuministri 13.07.2018 nr 43 m��rusega �N�uded ajutisele liikluskorraldusele�. Samuti on muudetud MA vastavat juhist ja hetkel kehtib Maanteeameti peadirektori k�skkirjaga 29.12.2017.a nr 0334 kinnitatud juhend �Riigiteede ajutine liikluskorraldus 2017-019�. Korrigeerime seletuskirja. J��me ootama t�iendatud projekti. K�simuste korral v�tke kindlasti �hendust. Lugupidamisega Merike Joonsaar planeeringute menetlemise talituse peaspetsialist Teelise 4, 10916 Tallinn tel: 611 9375 [email protected] -----Original Message----- From: Kalle Muru <[email protected]> Sent: Wednesday, November 14, 2018 11:43 AM To: [email protected] Subject: P18024 projekti koosk6lastus Maanteeamet  Tere, O� Reaalprojekt koostab L��ne-Nigula vallavalitsuse tellimusel "Mnt 17 Keila - Haapsalu km 62,10-63,32 jalgratta- ja jalgtee p�hiprojekti". T�� P18024. Projekti k�igus rajatakse jalgratta- ja jalgtee km 62,098 mahas�idust kuni olemasoleva jalgratta- ja jalgteeni s�iduteest paremale. K�esolevaga edastame tutvumiseks ja sobivusel koosk�lastamiseks projekti materjalid. O� Reaalprojekt poolne projektijuht on Uku Audova ([email protected]; tel 433 6144, 511 3773) Lugupidamisega Kalle Muru O� Reaalprojekt 505 5976 -- Töö nr P18024 Tugi maantee nr 17 Keila - Haapsalu km 62,10 – km 63,32 jalg- ja jalgrattatee põhi projekt Oru ja Linnamäe küla des Lääne-Nigula val las Lääne maa l Seletuskiri Tellija: Lääne - Nigula Vallavalitsus Haapsalu mnt 6, Taebla alevik, Lääne-Nigula vald, 90801, Lääne maakond Kontaktisik Olev Peetris tel 4720304; 5049561 e-post: [email protected] Projekteerija: Reaalprojekt OÜ Tallinna 45 71008 Viljandi p rojektijuht: Uku Audova kontaktisik: Uku Audova, tel 43 3 6144 e-post: [email protected] Viljandi 20 1 8 SISUKORD TOC \o "1-3" \ h \z \u 1 ÜLDOSA PAGEREF _Toc529453694 \h 3 1.1 Projekti koostamise eesmärk PAGEREF _Toc529453695 \h 3 1.2 Projekti koostamise alused PAGEREF _Toc529453696 \h 3 1.3 Projekti koostamise lähtedokumendid PAGEREF _Toc529453697 \h 4 1.4 Tehnilised tingimused PAGEREF _Toc529453698 \h 4 1.5 Muud dokumendid PAGEREF _Toc529453699 \h 4 2 OLEVA OLUKORRA KIRJELDUS PAGEREF _Toc529453701 \h 5 2.1 Olev situatsioon PAGEREF _Toc529453702 \h 5 2.2 Geodeetilised uuringud PAGEREF _Toc529453703 \h 6 2.3 Ehitusgeoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused PAGEREF _Toc529453704 \h 6 2.4 Muinsuskaitselised objektid PAGEREF _Toc529453705 \h 7 2.5 Keskkonnakaitselised objektid PAGEREF _Toc529453706 \h 7 3 PROJEKTLAHENDUS PAGEREF _Toc529453707 \h 8 3.1 Projekti üldandmed PAGEREF _Toc529453708 \h 8 3.2 Plaani- ning vertikaallahendus PAGEREF _Toc529453709 \h 8 3.3 Katend PAGEREF _Toc529453710 \h 9 3.3.1 Katendi konstruktsioon PAGEREF _Toc529453711 \h 9 3.4 Liikluskorraldus PAGEREF _Toc529453714 \h 11 3.4.1 Üldosa PAGEREF _Toc529453715 \h 11 3.4.2 Liiklusmärgid PAGEREF _Toc529453716 \h 11 3.4.3 Teemärgised PAGEREF _Toc529453717 \h 12 3.4.4 Tähispostid PAGEREF _Toc529453718 \h 12 3.4.5 Põrkpiire ja kergliiklustee piire PAGEREF _Toc529453719 \h 12 3.5 Vee ärajuhtimine PAGEREF _Toc529453720 \h 12 3.5.1 Kraavid PAGEREF _Toc529453721 \h 12 3.5.2 Truubid PAGEREF _Toc529453722 \h 13 3.5.3 Drenaaž PAGEREF _Toc529453723 \h 13 3.6 Tehnovõrgud PAGEREF _Toc529453724 \h 13 3.6.1 Üldist PAGEREF _Toc529453725 \h 13 3.6.2 Siderajatised ELA SA ja Telia Eesti AS PAGEREF _Toc529453726 \h 14 3.6.3 Elektrivarustus PAGEREF _Toc529453727 \h 14 4 TÖÖDE TEOSTAMINE PAGEREF _Toc529453728 \h 15 4.1 Üldosa PAGEREF _Toc529453729 \h 15 4.2 Tehnoloogia PAGEREF _Toc529453730 \h 16 4.2.1 Üldist PAGEREF _Toc529453731 \h 16 4.2.2 Ettevalmistustööd PAGEREF _Toc529453732 \h 16 4.2.3 Ehitustööd PAGEREF _Toc529453733 \h 17 4.3 Keskkonnakaitse PAGEREF _Toc529453734 \h 18 4.4 Kasutamis- ja hooldamisjuhend PAGEREF _Toc529453735 \h 18 1 ÜLDOSA Projekti koostamise eesmärk Riigimaantee nr 17 Keila - Haapsalu ääres km 62,10 - km 63,32 Oru ja Linnamäe küla territooriumi le kavandatava jalg- ja jalgrattatee ehituse põhi projekt on koostatud vastavalt Lääne-Nigula Vallavalitsuse tellimusele. Käesoleva projekti eesmärgiks on kergliiklejate liiklusohutuse ja -mugavuse taseme tõstmine, jalg- ja jalgrattatee asukoha väljaselgitamine ning tee optimaalse p rojektlahenduse koostamine vastavalt kohaliku omavalitsuse poolt väljastatud projekteerimistingimustele ja projekteerimise alusdokumentidele . Käesoleva koondprojekti koosseisu kuuluvad kaustad ja lisad, mis on koostatud antud projekti käigus, kuid antakse välja eraldi toimikute na . Köide 1 – Jalgratta- ja jalgtee tööprojekt Lisa 1 - geo loogilis te tööde aruanne (Tellijale) Lisa 2 - geodeetiliste tööde aruanne (Tellijale) Lisa 3 – krundijaotusplaanid (Tellijale) Lisa 4 – Projekti eelarve (Tellijale) Projekti koostamise alused Töö teostamisel on aluseks võetud: Lääne-Nigula Vallavalitsuse tellimus ja projekteerimistingimused (01.03.2019 nr 2-3/18-103) (täpsusta tud töökoosoleku protokollides); OÜ Reaalprojekt poolt 201 8 . a. mai s koostatud m aa-ala topo-geodeetili ne alusplaan M 1: 5 00 , töö G1 8044 ; OÜ Reaalprojekt poolt 201 8 . a. mais teostatud geoloogilised uurimistööd , töö GL1 8 0 25 ; Olevate katastriüksuste ja kinnistute piirid seisuga aprill 201 8 .a. ; Lääne-Nigula vallavalitsuse kontrollitud andmetel on käesoleva projektiga piirneval maa-alal järgmised projektid: Riigitee nr 17 Keila-Haapsalu km 54,89-62,82 Keedika-Linnamäe lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt ( Selektor Projekt OÜ , töö P17009 ) . Lääne-Nigula valla Oru ü ldplaneering . Projekti koostamise lähtedokumendid Projekteerimisel on lähtutud järgmistest normdokumentidest ja juhenditest: Ehitusseadustik ; Tee projekteerimise normid (MTM 05.08.2015 .a. määrus nr 106) ; Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded (MTM 02.07.2015.a. määrus nr 82); Teetööde tehnilised kirjeldused, ( 2016-016, MA peadirektori 06.12.2016.a. käskkiri nr 0234); EVS 901-1:2009 Tee-ehitus. Osa 1: Asfaltsegude täitematerjalid.; EVS 901-2 :2016 Tee-ehitus. Osa 2: Bituumensideained; EVS 901-3:2009 Tee-ehitus. Osa 3: Asfaltsegud . ; EVS-EN 13285:2010 Sidumata segud. Spetsifikatsioon; EVS-EN 13242:2006 + A1:2008 Ehitustöödel ja tee-ehituses kasutatavad sidumata ja hüdrauliliselt seotud täitematerjalid.; EVS-EN 206:2014 Betoon. Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus; EVS-EN 1340:2003 + AC:2006 (parandus EVS-EN 1340:2003 + AC:2006/AC2014) Betoonist äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid.; EVS-EN 1338: 2003+AC:2006 Betoonist sillutuskivid. Nõuded ja katsemeetodid; EVS-EN 1342:2012 Looduskivist sillutuskivid välissillutiseks; EVS 613:2001/A1:2008/ A2:2016 Liiklusmärgid ja nende kasutamine; EVS 614:2008/ A1:2016 Teemärgised ja nende kasutamine; EVS 843:2016 Linnatänavad; Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele (MKM 22.02.2011 määrus nr 12); Projekti koosseisus antud töömahtude koondtabeli ( kululoend ) koostamise aluseks on Maanteeameti poolt väljatöötatud “Teetööde tehniline kirjeldus”. Teetööde tehniliste kirjelduste infosüsteem asub Maanteeameti koduleheküljel . Tehnilised tingimused - Maanteeameti poolt v ä ljastatud projekteerimisn õ uded 12.12 .2017 nr 15-2/17- 00017/ 325 Muud dokumendid Riigitee nr 17 Keila-Haapsalu km 54,89-62,82 Keedika - Linnamäe lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt . Koostatud Selektor Projekt OÜ poolt , töö nr P17009 . NB! Maantee projektis on kasutatud kõrguste osas 1977.a Balti süsteemi, käesolevas projektis aga EH2000 süsteemi. Projektlahenduste kokkuviimisel on arvestatud süsteemide kõrguste erinevusega +23cm. OLEVA OLUKORRA KIRJELD US Olev situatsioon Projekteeritav objekt asub Oru ja Linnamäe külas enamasti haja asustusalal ja k äesoleval hetkel puudub sellel lõigul maantee ääres olemasolev jalg- ja jalgrattatee . Eesmärgiks on pikendada Linnamäel lõppevat jalgratta - ja jalgteed Linnamäe P eekoni juurde viiva teeni, et tagada elanikele ohutu liikumine tööle, kooli, lasteaeda. Maanteega piirnevad era maad . Kergliikleja d liiguvad sõidutee servas või peenral. Pinnaveed valguvad tee kõrval pinnasesse. Antud lõigul igasugune kraavitus puudub. Puudub ka valgustus. Trassi alguses asuva Linnamäe Peekoni juurde viiva tee läänepoolsel küljel olev hekk piirab nähtavust mnt 17 Keila - Haapsalu teele sõidul. Mnt 17 tee rekonstrueerimise projektiga (P17009) on ette nähtud kogu teemaa puhastamine puudest ja võsast, mis antud heki puhul tähendab 1 kuuse likvideerimine likvideerimist . Nähtavust piirab ka mnt 17 ja 16134 Oru – Soolu - Jalukse tee ristumisel mnt 16134 tee läänepoolsel küljel olev võsa. Mnt 17-lt mahasõi dul Reinu teele vajab kate uuendamist. Samuti oleks vajalik parandada ka Valmari ja Kuivari kinnistule viivat mahasõitu mida kasutavad suured põllutöö masinad . Projekteeritud lõigul on teadaolevalt järgmised lõikumised kommunikatsioonidega: kõrgepinge õhuliiniga, h=22.13 Pk 0+23 ; kõrgepinge õhuliiniga, h=21.94 PK 0+33 ; ELASA sidetrassiga Pk 1+58 (lõikub projekteeritava mahasõiduga ) ; sidetrassiga Pk 1+58 (lõikub projekteeritava mahasõiduga ) ; ELASA sidetrassiga Pk 2+08 (lõikub JJT ühendusteega) ; ELASA sidetrassiga Pk 5+93 ; sidetrassiga Pk 6+ 3 5 ; sidetrassiga Pk 6+90; sidetrassiga Pk 7+0 0 ; kõrgepinge õhuliiniga, h=23.86 Pk 8+ 18 ; kõrgepinge õhuliiniga, h=23.86 Pk 8+ 21 ; sidetrassiga Pk 9+ 00 ; kõrgepinge õhuliiniga, h=21.32 Pk 10+ 26 ; sidetrassiga Pk 10+75 (lõikub rekonstrueeriava mahasõiduga) ; ELASA sidetrassiga Pk 10+75 (lõikub rekonstrueeriava mahasõiduga) ; kõrgepinge õhuliiniga, h=21.44 Pk 11+ 02 ; kõrgepinge õhuliiniga, h=20.13 Pk 11+24 ; ELASA sidetrassiga Pk 11+30 (lõikub JJT ühendusteega) ; sidetrassiga Pk 11+30 (lõikub JJT ühendusteega) ; õhuliini kaabel , h=16.62 Pk 11+ 94 ; ELASA sidetrassiga Pk 12+11 (lõikub rekonstrueeri t ava mahasõiduga) ; kõrgepinge õhuliiniga, h=20.11 Pk 12 +20 ; õhuliini kaabel , h=18.49 Pk 12+ 22 . Projekteeritud lõigul on järgmised paralleelkulgemised kommunikatsioonidega: side trassiga Pk 0+0 0 – 3+63 paremal ; ELASA side trassiga Pk 0+ 00 – 12+28 vasakul; side trassiga Pk 5+93 – 6+26 paremal; side trassiga Pk 6+41 – 6+99 vasakul; side trassiga Pk 7+14 – 7+34 paremal; side trassiga Pk 8+34 – 8+80 paremal ; side trassiga Pk 9+25 – 11+99 vasakul ; sideõhuliiniga Pk 11+27 – 12+28 vasaku l . Geodeetilised uuringud G eodeetilised uuringud on esitatud põhiprojekti lisas 2 eraldi aruandena (OÜ Reaalprojekt, töö G1 8044 ) . Geodeetilised mõõdistustööd on teostatud kooskõlas M ajandus- ja taristuministri määruse ga „ Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded “ ning Maanteeameti juhendiga „Täiendavad nõuded topogeodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“. Ehitusgeoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused Geoloogilised uuringud on esitatud põhiprojekti lisas 1 eraldi aruandena (OÜ Reaalprojekt töö GL1 8025 ) . Geoloogilised uuringud on teostatud kooskõlas Maanteeameti juhendiga „Geotehniliste pinnaseuuringute juhend. “ Muinsuskaitse lised objektid Projekteeritava j alg- ja jalgratta tee maa-alal muinsuskaitselised objektid puuduvad. Keskkonnakaitse lised objektid Projekteeritava j alg- ja jalgratta tee maa-alal keskkonnakaitselised objektid puuduvad. P ROJEKTLAHENDUS Projekti üldandmed Projekteeritava lõigu pikkus on 122 8 m . Projekteeritava lõigu algus: Pk 0+00 Projekteeritava lõigu lõpp: Pk 1 2 + 28 Projekteeritava jalgratta- ja jalgtee ehitusmahud esitatakse ühes etapis . Jalg- ja jalg ratta tee põhiparameetrid: katte laius 2, 5 m mulde laius 3,0 m katte põikkalle 2,0% (ühepoolne) tugipeenra põikkalle 4,0% mulde nõlvus 1:2 3.2 Plaani- ning vertikaallahendus Projekteeritav jalgratta- ja jalgtee (edaspidi JJT ) kulgeb mnt nr 17 paremal küljel, algab Linnamäe Peekoni juurde viivalt teelt ja lõpeb Linnamäel olemasoleva jalgratta ja jalg teel. Projekteeritav JJT asukoht on määratud nii, et JJT ja mnt 17 katete vaheline kaugus vastaks kehtivatele nõuetele . Selektor Projekt OÜ poolt koostatud rekonstrueerimisprojektis ( töö P17009 ) on ette nähtud ka Linnamäe Peekoni juurde viiva tee katte uuendus. JJT projekteerimise käigus viidi JJT algus kõrguslikult kokku mnt 17 projektiga. Juhime tähelepanu, et Selektor Projekt OÜ poolt koostatud rekonstrueerimisprojektis on kõrgused antud Balti süsteemis. Kõrgused on kokku viidud kehtivas EH2000 süsteemis Trassi alguses 0+02 on nähtavuse tagamiseks ette nähtud Linnamäe Peekoni juurde viiva teeäärse heki likvideerimine 10m u latuses. JJT paremale poole äärde on ette nähtud kaks parkettkivi kattega puhkekohta (pk 2+19 - 2+23 ja pk 6+94 – 6+98 ). Puhkekoh tade kõrvale on ette nähtud istutada pihlakas. Männiku k innistule (pk 1+56 ) on tagatud juurdepääs 5m laiuse mahasõidu näol. Selektor Projekt OÜ poolt koostatud rekonstrueerimisprojektis ( töö P17009 ) on sinna projekteeritud mahasõit. JJT projekteerimise käigus muudeti mahasõidu kallet vastavalt olemasolevale maastikule. Kõrguslikult on mahasõidu maastik kokku viidud mnt 17 projektse kõrgusjoonega . Vahemikus pk 1+63 – 6+57 on ette nähtud võsa eemaldamine , samuti on selles vahemikus vaja teisaldada kivid . Selektor Projekt OÜ poolt koostatud rekonstrueerimisprojektis ( töö P17009 ) on näidatud katte uuendus ka mnt 16134 ristumisel ( pk 6+78-6+85). JJT projekteerimise käigus viisime JJT kõrguslikult kokku mnt 17 projektiga. P k 6+85 juures JJT ristumisel mnt 1 6 134 on JJT parempoolsest katte servast 10m ulatuses ette nähtud mnt 16134 teeääre puhastamine võsast nähtavuse tagamiseks. P k 6+99 - 8+21 ja pk 9+88 - 10+71 vahemikud võsast puhastada, suuremad puud , mis rajatavale JJTle otseselt ette ei jää , kasvama jätta. P k 7+17 – 7+44 ja 9+90 – 10+11 kivide eemaldamine . P k 10+6 6 suurte kivide teisaldamine . P k 10+70 töös mitte oleva valgustusposti likvideerimine . P k 10+73 – 10+77 oleva Reinu tee ristumisel mnt 17-ga on ette nähtud katte rekonstrueerimine. Katte uuendamine ja raadiuste parandamine ka pk 12+08 – 12+15 mahasõidul . Projektis on ette nähtud ühenduslülid. P k 2+08 mnt 16102 kerg liik le jatele pääsuks JJT-le ja pk 11+30 JJT-lt pääsuks vallamaja ja kooli juurde ning vastupidi. Kurvide raadiused on viidud vastavusse projekteerimistingimuste ja kehtivate projekteerimisnormidega. Jalgratta- ja jalgteede geomeetrilised parameetrid on järgmised: Plaanikõverike raadiused on vahemikus 1 0 m ja 502,5 m Vertikaalkõverate raadiused on 600 -5000 m Pikikalded on vahemikus 0 , 25 % - 2, 24 % Kogu projekteeritava teelõigu ulatuses on kõikidel JJT ühenduslülide ristumistel riigimaanteega ja JJT ristumisel mahasõitude ning teede ja tänavatega tagatud vajalik nähtavus. Katend Katendi konstruktsioon JJT ja mahasõi dud on projekteeritud asfaltbetoonkattega , puhkekohad betoonkivi kattega . Projekteeritud on järgmised katenditüübid: Jalgratta- ja jalgtee ja ühenduslülide katend: Tihe asfaltbetoon AC 8 surf h = 5cm Rida killustikust alus fr 4/32 mm h =20cm Dreenkiht kf≥1,0m/ööp h min =20cm Ehitatav mulle kf≥0,2m/ööp või olemasolev aluspinnas Jalgratta- ja jalgtee betoonkivi katend: Parkettkivikate (hall) h = 6 cm Liivast sängituskiht h = ~3 cm Ridakillustikust alus fr 4/32mm h = 20 cm Dreenkiht kf≥1,0m/ööp h min =20cm Ehitatav mulle kf≥0,2m/ööp või olemasolev aluspinnas Mahasõidu katend: Tihe asfaltbetoon AC 12 16 surf h = 6 cm Ridakillustikust alus fr 4/ 64mm , h = 25cm Olev mulle või aluspinnas Mahasõidu pöörderaadiuse laienduse katend: Tärgingkivi (graniit) 14x14x14cm h = 14 cm Vuugisegu ( Flowpoint , Planol , Rompox või sarnane) ** Betoonalus kuivsegu (C15/20) h=10cm Ridakillustikust alus fr 4/64 h = 20 cm Eraldav geotekstiil NGS2 ** Mastiks peab vastama standardile EVS-EN 14188-1. Kasutatav tüüp on N1 ning lisaks muudele omadustele peavad olema deklareeritud standardi tabelis 2 toodud väärtused positsioonil 7 ning kohesiooni määramisel tuleb lähtuda tabeli positsioonist 11.2 . Kõik killustikalused ehitatakse rida killustikust! Betoonist parkettkivikatte kivid peavad olema valmistatud graniitkillustiku baasil. Teetöödel kasutatavate pinnaste filtratsioonimoodulid tuleb määrata standardi EVS 901-20 kohaselt. Dreenkihi filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 1,0m/ööpäevas ja muldkehal vähemalt 0,2 m/ööpäevas. Asfaltsegude sõelkõverad vastavalt EVS-901. Muude nõuete aluseks „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“ (2014-15, MA peadirektori 23.12.2015.a käskkiri nr 0314) Sidumata segude ( mahasõitude peenrad) sõelkõverad „Tee ja teetööde kvaliteedinõuete“ lisa 10 tabelist pos . n r 6 . Materjalide nõuded vastavalt AKÖL &lt;500 EVS-901 osadele 1 kuni 3 . . Materjalide valiku aluseks on AKÖL 20 asfaltsegude puhul mahasõitudel 900-1500 ja JJT- l &lt;900; killustike puhul mahasõitudel 500-3000 ja jalgteedel &lt;500. Katendi konstruktsioonide mahtude (katted, alused) arvutusel on lähtutud kihtide (katted, alused) pealtlaiustest. Puhkekohtades on erinevate katete eraldamiseks ja betoonkivi katte välisperimeetri kindlustamiseks kasutatud betoonist äärekive mõõtudega 8 x 20 cm, kõrgus kattelt 0 cm. Mahasõidu pöörderaadiuse laienduse graniitkivi katte välisperimeetri kindlustamiseks kasutatud betoonist äärekive mõõtudega 15 x 29 cm, kõrgus kattelt 0 cm. Kõik erinevat tüüpi äärekivid on plaanijoonisel tähistatud eraldi tingmärkidega. Kasutatavad äärekivid ja betoonist sillutiskivid peavad olema valmistatud graniitkillustiku baasil ning paigaldusviis peab tagama nende püsivuse, selleks tuleb äärekivid rajada kogu pikkuses täisbetoonalusele (C16/20), nn. pätsikeste kasutamine pole lubatud. Äärekivid peavad vastama standardile „Betoonist äärekivid“ EVS-EN 1340, külmakindluse klass 3. Liikluskorraldus Üldosa Tööde teostamise ajal ei tohi häirida liiklust riigiteel. Kui töid on vaja teostada riigimaanteel (mahasõitude rajamine) siis tuleb kooskõlastada ajutise liikluskorralduse projekt. Ajutise liikluskorralduse ehitusobjektil (sh ajutise liikluskorralduse projekti) korraldab töövõtja vastavalt tema poolt valitud teostavate tööde etappidele. Ehitusaegse liikluskorralduse projekti koostab või tellib ehitaja enne tööde alustamist. Selle koostajal tuleb ajutise liikluskorralduse projekti koostamisel arvestada tegelike liiklustingimustega, teede mõõtmetega, olemasoleva liikluskorraldusega, liikluskoosluse ja liiklussageduse ning nähtavusega. Projekt peab olema üheselt arusaadav nii kontrollijale kui ka märkide paigaldajale. Liikluskorralduse projekt tuleb esitada kooskõlastamiseks tee valdaja (Maanteeameti Lääne regiooni) liikluskorralduse osakonnale. Liikluskorraldus peab vastama kehtivatele õigusaktidele. Liiklusmärgid Lõigule paigaldatakse liiklusmärgid vastavalt kehtivatele standarditele ning Maanteeameti juhenditele. Liiklusmärgid paigaldatakse vastavalt plaanijoonistele. Kogu lõigule projekteeritud JJT liiklust korraldavate uute liiklusmärkide suurusgrupp on 0. Liiklusmärkidel kasutada jalgratta- ja jalgteel I klassi valgustpeegeldavat kilet. Liiklusmärgid peavad olema valmistatud vähemalt 1,85 mm paksusest alumiiniumplekist. Paigaldatavad märgikomplektid peavad olema CE-märgistatud vastavalt EVS-EN 12899-1. Liiklusmärkide üldine paigalduskõrgus on 1,8 m. Jalgtee kohal on paigalduskõrgus 3,0 m, muudel juhtudel vastavalt standardile. Liiklusmärkide koondmahud on toodud alljärgnevas tabelis: Likvideeritakse olemasolevad liiklusmärgid 435 1tk, 445 2tk ja 811 „40m“ 1tk ning 1 kõrge liiklusmärgi post . Üks olemasolev kõrge liiklusmärgi post asendatakse madalaga ning selle külge paigaldatakse olemasolev liiklusmärk 686b ja vigastatud olemasolev liiklusmärk 687 asendatakse uuega. Uusi kõrgeid liiklusmärgi poste paigaldatakse 11tk. Teemärgised Teekate märgistatakse vastavalt standardile EVS 614 “Teemärgised ja nende kasutamine” ja Maanteeameti juhendile Riigiteede liikluskorralduse juhis. „Nõuded liikluse korraldamisele, liikluskorraldusvahenditele ja nende kasutamisele. (2018-002).“ Märgistamisel tuleb lisada värvile ja plastikule klaaskuule, vastavalt Maanteeameti poolt kehtestatud märgistusnõuetele. Teekattemärgised tehakse JJT-l värviga , mahasõitudel termovalu plastikuga . Märgiste pinnal peab kasutama klaaskuule vähemalt 300g/m². Teemärgiste koondmahud on toodud alljärgnevas tabelis: Tähispostid Ei paigaldata. Põrkpiir e ja kergliiklustee piire Ei paigaldata. Vee ärajuhtimine Kraavid Lõigul pk 11+15 – 11+42 on mnt 17 ja JJT vahele , JJT lüli alt läbi mineva truubi läbivoolu tagamiseks ette nähtud 27m kraav i . Ülejäänud osas juhitakse kogunev vesi JJT alla paigaldatud truupide abil tee kõrval olevale maa-alale . Truubid Projekteeritava JJT ja mnt 17 vahel on madalam ala kuhu kogunevad veed juhitakse ära JJT alla paigaldatud truupidega. Pk 1+25 , pk 1+ 7 5, pk 3+37, pk 6+00, pk 9+25, pk 11+30, pk 11+95 paigaldatakse JJT alt läbi truubid, neist 2tk 0,4 ja 5tk 0,3 m läbimõõduga truubid. Truupide sisse- ja väljavoolu juures tuleb kindlustada mulde nõlvad (vajadusel täiendavalt ka suudmikel kraavide põhjad) munakivisillutisega (geotekstiilil) – antud tööd kuuluvad lahutamatutena truubi ehituse juurde ning ei leia kajastamist eraldi mahtudes. Truupide ehitamisel jälgida, et tagasitäite tihendusaste peab olema vähemalt 98%. Truubid on soovitav ehitada suvisel ajal, kui vooluhulgad kraavis on minimaalsed. Aluse ehitamise, truubi paigaldamise ja tagasitäite rajamise ajaks tuleb sulgeda vee voolamine kraavis, vajadusel teha veetõrjet kaeviku kuivana hoidmiseks. Kui projektis pole teisiti määratletud, tuleb truupide paigaldamisel juhinduda tootja poolt antud tehnilistest tingimustest. Eriti jälgida pinnase tihendamist truubi aluse ehitamisel ja kaeviku tagasitäitmisel. Drenaaž Uusi drenaažisüsteeme ei ole projekteeritud. Tehnovõrgud Üldist Kaevetööde teostamiseks tehnovõrkude kaitsevööndis tuleb sellest eelnevalt teavitada tehnotrassi valdajat ning vajadusel võtta temalt selleks täiendav töödeluba. Vajadusel tuleb koostöös kommunikatsioonivaldajaga täiendavalt märkida välja kõik töötsooni jäävad maa-alused kommunikatsioonid. Töid kaablikaitsetsoonis tuleb teha käsitsi või väike-mehhanismidega. Mehhanismide kasutamisel (nt. tihendamisel) kaablite või torutrasside (kanalite) kohal tuleb arvestada, et trass oleks eelnevalt kaetud vähemalt 25cm paksuse pinnase kihiga, kui pole teisiti määratud trassi valdaja poolt. Vajadusel on kommunikatsioonidega ristumistel oleva trassi kõrvale või uude kohta (vastavalt kooskõlastusele) ette nähtud paigaldada kaitse/reservtoru(d). Kaablitorude paigaldamisel tuleb arvestada, et paigaldatav toru peab jääma minimaalselt 1,0m sügavusele maapinnast. Kõik reservtorude otsad tuleb kinni katta (sulgeda korkidega), et takistada nendesse pinnase sisse valgumist. Üldiselt kasutatakse kõikjal sõidutee all A-tugevusklassi kaitsetorusid, ristumisel jalgteega võib kasutada ka B-tugevusklassi kaitsetorusid. Sidekaablite kaitse- ja reservtorude otstesse tuleb paigaldada resonantsmarkerid EMS 101,4 kHz. Ehitajal tuleb arvestada, et kui ehituse käigus ilmneb, et kaevamissügavus ületab kaabli (nt sidekaabel) paiknemissügavuse, siis üldjuhul tuleb kaabel töö käigus langetada uue süvendi põhja rajatud künasse. Selleks tuleb süvendi põhja tõmmata ~30-40cm sügavune küna (vagu), süvendi põhja kaabli alla rajada ~10cm paksune liivapadi, millele kaabel langetatakse. Küna(vagu) täidetakse peale kaabli langetamist samuti pealt liivaga. Siderajatised ELA SA ja Telia Eesti AS Kohtades, kus olemasolevad sidetrassid jäävad rajatava JJT alla või lõikuvad kaevatava/puhastatava kraaviga, tuleb tagada trassi tervena säilimine! Selleks tuleb jälgida, et sidetrass jääks vähemalt 0,3m tee ja 0,5m kraavi kaevesügavusest allapoole. Vajadusel tuleb olemasolevaid sidetrasse süvistada või paigaldada nende ümber lõhestatud kaitsetorud. Elektrivarustus Olemasolevaid elektriliine, nii õhuliine, kui ka maakaableid ei ole vaja seoses JJT rajamisega ümber ehitada. Ehitaja peab tagama kõikide tehnovõrkude tervena säilimise tee-ehitustööde käigus! TÖÖDE TEOSTAMINE Üldosa Teetöödel juhinduda Majandus- ja taristuministri määruse „ Nõuded ajutisele liikluskorraldusele Liikluskorralduse nõuded teetöödel “ ning Maanteeameti peadirektori käskkirjaga kinnitatud juhend i „Riigiteede ajutine liikluskorraldus“ asjakohase versiooni nõuetest. Ehitustöödel peab ehitaja jälgima ja täitma kõiki nõudeid, mis on esitatud Vabariigi Valitsuse määruses nr. 377 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses”. Ehitustööde teostaja peab tagama ehitustööde teostamise, ehitusplatsi kontrolli ja töötervishoiu ning tööohutuse nõuded vastavalt eelmainitud määrusele nr. 377. Ehitustööde teostajal peavad olemas olema määruses nõutud dokumendid. Ehitaja peab ehitustööde alustamisest teatama Tööinspektsiooni kohalikule asutusele vähemalt 3 päeva enne töödega alustamist. Ehitustööde ajal ei tohi ehitusel viibida kõrvalisi isikuid ja ehitustööd ei tohi ohustada ehituse mõjupiirkonnas viibijaid. Ehitaja peab tagama, et ehitusfirma ja ehitusega seotud töötajad oleksid kindlustatud. Töötajad peavad olema instrueeritud tööohutusalaselt ja olema varustatud töötamiseks vajalike kaitsevahenditega. Tehnovõrkude ümbertõstmisel tuleb edastada tehnovõrkude valdajatele teostusjoonised, sealhulgas reserv- ja kaitsetorude teostusjoonised. Enne ehitustööde algust on töövõtja kohustatud teavitama ja vajadusel kohale kutsuma tehnovõrkude valdaja esindaja. Samuti on töövõtja kohustatud enne tööde algust teavitama kõiki teisi asjast huvitatud osapooli, keda käesolev projekt puudutab (nt. maaomanikud, tööde teostamisel nendele kuuluval maaüksusel või sellega vahetult piirneval alal). Enne ehitustööde algust tuleb looduses kindlustada kõik olemasolevad piirimärgid. Üldiselt tuleb ehitustööde käigus tagada kõikide olemasolevate piirimärkide säilimine. Juhul kui see osutub võimatuks tuleb sellest teavitada piirinaabritest maaomanikke ja pärast tööde lõpetamist taastada kõik tööde käigus hävinud piirimärgid. Piirinaabreid tuleb teavitada ka kõikidest töödest, mis viiakse läbi nende maal või kui ehitustegevus puudutab otseselt piirinaabri huve (nt. mahasõitude ehitus, piirirajatistega seotud tööd jne). Omanikke tuleb teavitada ka likvideerimistöödest (nt. võsa, puud , kivid jmt.) ning nendepoolse soovi korral võimaldada neil need endal teostada. Ehitaja peab tagama kõigi kooskõlastustes esitatud nõuete ja tingimuste täitmise vastavalt projektlahendusele. Maaomanike teavitamise ja nendepoolsete tingimuste menetlemise teostab Tellija. Tellija, ehitaja, projekteerija ja omanikujärelvalve teatavad omal algatusel viivitamatult avastatud vigadest, puudustest ja riskiteguritest projektdokumentatsioonis ning nendest abinõudest, millega saab tööd edendada ja paremate tulemuste saavutamist soodustada. Ehitaja peab teavitama projekteerijat kõigist projektis leitud ebaselgustest ning võimalikest vasturääkivustest enne, kui ta võtab vastu konkreetse teostamise otsuse. Kõik kooskõlastamata omaalgatuslikud projekti muudatused või projektlahenduste eiramised on keelatud . Eelpooltoodu eiramisel on töövõtja (ehitaja) kohustatud kõik hilisemad projektlahenduste eiramistest tulenevad parandused, vajalikud lisa- või taastustööd teostama oma kuludega. Tehnoloogia Üldist Tööde teostamisel tuleb juhinduda kehtivatest normidest. Projektiga määratud ehituseks vajalike tööde mahud on esitatud kululoendis, mille koostamise aluseks on Maanteeameti poolt välja töötatud “Teetööde tehnilised kirjeldused”. Ajutise liikluskorralduse ehitusobjektil (sh ajutise liikluskorralduse projekti) korraldab töövõtja vastavalt tema poolt valitud teostavate tööde etappidele. Peale ehitustööde lõppemist objektil esitab Töövõtja Tellijale teostusmõõdistamise, mis peab vastama „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ (Majandus- ja taristuministri määrus 14.04.2016 nr 34). Teostusmõõdistamise täpsus peab olema 1:500-le ning jooniste väljatrüki mõõtkava 1:1000. Töö kuulub maksustamisele artikkel 10211 Tööde mõõdistamine ja märkimistööd alt. Ettevalmistustööd Enne põhiliste ehitustööde algust tuleb digitaalselt maha märkida tee telg. Piketaaž tuleb säilitada garantiiaja lõpuni või tellija korralduseni. Lisaks teljele tuleb digitaalselt välja märkida kõik iseloomulikud projektsed tee-elemendid (nt. äärekivid jne). Väljamärgitud punktid tuleb looduses kindlustada ning vastavalt vajadusele ka taastada või uuesti välja märkida. Kavandatavatest töödest informeerida piirinaabreid, märkides nende juuresolekul välja ehitusaegseks säilitamiseks piiritähised. Vajadusel, kaevetööde teostamiseks tehnovõrkude kaitsevööndis, teavitada sellest eelnevalt trassi valdajaid ning vajadusel võtta temalt selleks täiendav töödeluba ja märkida välja töötsooni jäävad maa-alused kommunikatsioonid. Paigaldada vajalikud kaitse- / reservtorud või teostada muud vajalikud ettenähtud kaitsemeetmed. Kokkuleppel maaomanikega eemaldatakse olemasolevad kivid tee asukohast. V õimal usel tõstetakse ehitusalalt ümber suured kivid (vastavalt asendiplaani joonisele). Tee trassi planeerimisel peab tasandama mulde alla jäävad lohud, kännuaugud ja vanad kraavid, täitma need pinnasega ning tihendama. Metsa, üksikute puude ja võsa eemaldamine koos maa-ala planeerimisega on ette nähtud teha vastavalt projektlahendusele. Teemaa peab olema planeeritud tasemeni, mis võimaldab selle hilisemat niitmist mehhanismidega. Kändude ja kõlbmatu pinnase veokohad täpsustada kohaliku omavalitsusega enne ehitustööde algust. Kooskõlas „Teetööde tehniline kirjeldus” tooduga tuleb raadamisel ja juurimisel tekkivad tühimikud (augud) ka täita, kasutades selleks vähemalt augu kõrval olevale samaväärset pinnast. Ehituselt kaevandatav sobimatu pinnas, mis veetakse objektilt ära, on käsitletav maapõuseaduse kohaselt võõrandatava kaevisena. Töövõtja peab hankima selle käitlemisega seotud load ja kooskõlastused ning tasuma ka vastavad tasud. Kõik tööde korrektseks teostamiseks vajalikud ajutised laoplatsid kuuluvad lahutamatu osana iga konkreetse tööetapi juurde. Ajutiste laoplatside asukohad on töövõtja kohustatud ise enne tööde algust leidma ning vajadusel sõlmima nende kasutamiseks vajalikud kokkulepped. Kasutuskõlblikud lammutussaadused anda üle tee valdajale, ülejääk utiliseerida vastavalt jäätmekäitlusseadusele. Ehitustööd Kõikide ehitatavate jalgratta- ja jalgteede ning mahasõitude alt eemaldatakse kasvupinnas ja ladustatakse kas ajutistel laoplatsidel või vaaludes. Ladustamisel tee ääres vaaludes tuleb ladustamiskohad eelnevalt kokku leppida maaomanikega. Ladustamisel tuleb jälgida, et säiliks mulla kvaliteet. Väljakaevatud ehituseks sobimatu materjal on ette nähtud ära vedada. Ehitatakse truubid. Väljakaevatud aluse- ja muldealused pinnad planeeritakse ja tihendatakse. Vastavalt vertikaalplaneeringule ehitatakse välja muldkeha. Muldkeha ehitamiseks vajalik pinnas veetakse karjäärist. Juurdeveetav materjal ei tohi olla halvema filtratsioonimooduliga kui vähemalt 0,2m ööpäevas. Mulle tihendatakse maksimaalselt 0,5m paksuste kihtide kaupa, profileeritakse ja planeeritakse. Muldepinnase tihendamist kontrollida dünaamilise seadmega “Loadman” või “Inspector”. Mulle tuleb tihendada tihedusastmeni 0,98. Rajatakse dreenkiht filtratsioonimooduliga vähemalt 1,0m/ööpäevas. Ehitatava dreenkihi paksus peab olema vähemalt 20cm, vajadusel kaevata selle alt rohkem välja olevat aluspinnast. Planeeritakse mulde nõlvad. Puhastatakse kraavid projektis ettenähtud ulatuses. Kraavid tuleb üldiselt puhastada enne muldkeha ehitustööde algust, vastasel juhul võib ebapiisav veterežiimi lahendus takistada v. muuta võimatuks muldkeha ehitustööd (seda eriti savikate ja tolmsete pinnaste puhul v. kõrge veetaseme juures). Enne killustikaluse ehitamist tuleb ettenähtud kohtades paigaldada äärekivi. Mulde peale ehitatakse settekivikillustikust alus kogu jalgratta- ja jalgtee laiuses. Killustikalusele ehitatakse jalgratta- ja jalgteedel tihedast asfaltbetoonist ja puhkekohtades betoonkivist ning mahasõidu raadiuse laiendusel graniitkivist kate . Jalgratta- ja jalgtee peenrad kindlustatakse murukülviga kasvupinnasel, mahasõitudel kindlustatakse peenrad purustatud kruusaga. Kivipuistematerjali terakoostis peab vastama kehtestatud nõuetele „Ehitustöödel ja tee-ehituses kasutatavad sidumata ja hüdrauliliselt seotud täitematerjalid EVS - EN13242. Truupide juures kindlustatakse nõlvad tardkivist munakivisillutisega (geotekstiilil). Mulde nõlvad kaetakse kasvumullaga, kihi paksus 10cm, külvatakse muru. Paigaldatakse liikluskorraldusvahendid. Töödega haaratud maa-ala heakorrastatakse kogu laiuses. Keskkonnakaitse Ehitusperioodil vastutab töövõtja ka keskkonnakaitse (oma ehitustegevuse ja muu sellest tuleneva piires) eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele ning Tellija poolsetele juhistele. Vähendamaks ehituse sotsiaalseid mõjusid peavad kasutatavate mehhanismide summutid olema korras. Kuivaperioodil peab ette nägema tolmutõrjeks veega kastmise. Kogu tööde perioodil peavad olema garanteeritud juurdepääsud hoonetele. Ehitustööde käigus ei tohi kahjustada ümbritsevat keskkonda. Kõik ehitustööd tuleb teostada järgides kehtestatud keskkonnakaitse nõudeid. Ehitustööde lõpetamisel tuleb likvideerida (lammutada või üles kaevata) kõik ajutised rajatised, lammutustöödel tekkivad jäätmed tuleb objektilt teisaldada. Kogu ehituspraht tuleb kokku korjata ja utiliseerida vastavalt kehtivale korrale. Täitematerjalide, mulla ja pinnase ladustamiskohad kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega. Projekteeritud tee lahend ja valitud rajatised ei halvenda paikkonna keskkonnakaitselist olukorda. Kasutamis- ja hooldamisjuhend Tee kasutamis- ja hooldamisjuhend sõltub tee valdaja ja hooldetegija omavahelise kokkuleppe tingimustest. Hoolde aluseks on „Tee seisundinõuded“- Majandus- ja taristuministri määruse ajakohane versioon. Tee ohutusrajatiste, liiklusmärkide, piirete, tähispostide ja teemärgistuse kohta ning riigimaantee, kohaliku tee ja talitee seisundi kohta esitatavad nõuded kehtestab Majandus- ja taristuminister. Avalikult kasutatava tee omanik või teehoiu eest vastutavaks määratud isik on kohustatud hoidma tee Ehitusseadustikus ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõuetele vastavas seisundis. Erinõuded puuduvad. Hooldustööde käigus ei tohi kahjustada rajatud katendit, rajatisi, kindlustatud teepeenraid, liikluskorraldusvahendeid jne. Tööde tegemisel lähtutakse heast tavast ning eriolukordades mõistlikest lahendustest. Probleemide korral, mis ohustavad teed ning rajatisi kasutavaid liiklejaid, on tee haldaja poolt vajalik võtta koheselt kasutusele meetmed avariiohu vältimiseks ning kahjustuste arenemise tõkestamiseks. Kui tegemist on garantiiperioodil esineva ning garantiijuhtumiks liigituva olukorraga tuleb sellest koheselt teavitada ka Töövõtjat, teistel juhtudel lahendab tee haldaja situatsiooni vastavalt kasutusjuhendile, heale tavale ning ettenähtud tehnilistele lahendustele. Kõik läbi viidavad hooldustööd, kahjustuste avastamine ja nende parandamise viisid peavad olema hoolduskohustuse täitja poolt kuupäevaliselt dokumenteeritud. Aastaringne hooldus seisneb peamiselt tee puhastamises tolmust ja prahist ning teemaa hooldamisest. Üldised seisundinõuded on: 1) tee ja tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks määratud maa (edaspidi teemaa ) peab olema puhastatud, puhkekohad peavad olema koristatud; 2) teelt ja tee kaitsevööndist peavad olema kõrvaldatud loata paigaldatud liiklusmärgid ja liiklusvälised teabevahendid, samuti liiklusele ohtlikuks osutuda võivad langemisohtlikud puud; 3) nähtavust piiravad rajatised, puud või põõsad või nende võrad peavad olema tee muldkeha nõlvalt ja külgkraavidest kõrvaldatud. Kui see ei ole võimalik, tagatakse liiklusohutus vastavate liikluskorraldusvahendite paigaldamisega; 4) tee nõlvadel ei või olla erosiooni ega uhtumisi, mis ohustavad nõlva stabiilsust; 5) veeviimarid ei tohi takistada vee voolu ega võimaldada vee sattumist tee muldesse; 6) JJT-lt peab olema tagatud vee äravool; 7) liiklusmärgid peavad olema puhtad, loetavad ja reflekteeruvad 30 m kauguselt, 95% märgi pinnast peab olema vigastusteta; 8) klaashelmestega kattemärgistus peab lume- ja jäävabal sõiduteel reflekteeruma 30 m kauguselt ja olema puhas ning 90% märgistuse pindalast peab olema vigastusteta; Talihoolduse nõuded kehtivad talviste teeolude (lumi, jäide, tuisk jne) korral ning seisnevad lume ja libeduse tõrjes. Talihooldusel juhindutakse majandus- ja taristuministri määruse „Tee seisundinõuded“ ajakohasest versioonist. Talihoolduse seisunditaseme määrab ära tee omanik. JJT-d on suuremas osas puhastatavad mehhanismidega, käsitsi tuleb hooldada puhkekohtade ümbruses, seejuures tuleb arvestada, et JJT-de hooldamine seab hooldetehnika valikul gabariitide ja pöörderaadiuste osas piiranguid. JJT-del võib lumetõrjet teostada nii kummiteraga kui metallist kuluvteraga sahkadega. Kummitera kasutamine on soovituslik lörtsi ja sulalumesegu eemaldamise korral. Alla -5°C temperatuuridel on soovituslik metallist kuluvtera kasutamine. Metallist kuluvterade kasutamisel peab vältima kattemärgistuse jm teepinnast kõrgemale ulatuvate osade (äärekivi) kahjustamist. Lume paigaldamine teepeenardele ja nõlvadele on lubatud, kuid tuleb tagada vete äravool. Soovituslik on lume äravedu teeületuskohtade piirkonnast nähtavuse tagamiseks. Lume äraveol täpsustada tee omanikuga lume paigutamise kohad. Kevadised hooldustööd : liikluskorraldusvahendite korrastus, rajatiste puhastamine jm, samuti talihoolduse käigus libedusetõrjeks kasutatud puistematerjali jääkide äravedu teelt ja mujalt teemaalt. Haljastuse hooldus. Haljastustööde teostaja peab andma töödele 2- aastase garantii. Garantiiperioodil jälgib tööde teostaja pidevalt taimede seisundit, kasvuperioodil tuleb vajadusel taimi kasta! Muru niita 5…10 cm kõrguselt. Põuaperioodil kasta 1 kord nädalas normiga 20...25 l/m². Pärast kastmist peab muld olema 10 cm sügavuselt niiske. Koostasid: Katrin Priks – insener Uku Audova – projektijuht TIME \@ "d. MMMM yyyy'. a.'" 18. detsember 2018. a.