Maanteeamet Meie 20.12.2018 nr 2080-1.17/510
[email protected]
TAOTLUS TEEMAALE TEHNOVÕRGU- JA RAJATISE
EHITAMISEKS JA TALUMISEKS
VAJALIKU KOKKULEPPE SÕLMIMISEKS
TAOTLEJA Nimi: AS Telia Eesti
ANDMED: Registrikood: 10234957
Aadress: Mustamäe tee 3 Tallinn Harjumaa
Taotleja kontaktid: tel 5020543
E-posti aadress:
[email protected]
Volitatud esindaja nimi: Jelena Mets
KOORMATAVA Nr: 149
MAANTEE ANDMED: Nimi: Imavere-Karksi-Nuia tee
1. Tee nimetus: 49 Imavere-Karksi-Nuia maantee
KATASTRIÜKSUSE Tunnus: 57001:001:1990
ANDMED:
TEHNORAJATISE Riigi kinnisvara registri objekti kood: KV9376M1
TEHNILISED ANDMED:
TEHNORAJATISE Kinnistusraamatu registriosa nr: 10282550
AADRESS
(km-tes): Sidekaabelliin
JOONIS:
Viljandi maakond, Viljandi vald, Sultsi küla, 49 Imavere-Karksi-Nuia maantee
Vt plaanil
VT1356_pln_57001_001_1990.pdf
TEHNORAJATISE Arendamise eesmärgil (teede rekonstrueerimise käigus ümbertõstetud trass)
PAIGALDAMISE
EESMÄRK
PROJEKTI ANDMED: Maanteeameti tellimusel Tinter Projekt töö nr 36-16-TP
Mõõdistusprojekt Geopartner OÜ töö nr GEO 18-1203_2
KOOSKÕLASTUSED:
TAOTLUSE LISAD/ 1. Tehnovõrgu asendiplaan kinnistute piiride, tehnorajatise andmete ja
JOONISED: paiknemisega ning viirutatud kasutusalaga ja selle suurusega m² (PDF-fail)
2. Koopia kooskõlastusest
3. Koopia volikirjast
Allkiri / Kuupäev allkirjastatud digitaalselt 20.12.18
Jelena Mets
AS Connecto Eesti
jurist
Isikliku kasutusıigusega koormatava ala asendiplaan
Katastritunnus:57001:001:1990
Viljandi maakond, Viljandi vald,
49 Imavere-Karksi-Nuia tee, km 59,01 - 59,09; 62,93 - 62,94; 63,00 - 63,04
n
Sio
ia
j Vesi
k
570010
:010
:014 2
0011
:18
A
57001:
KM 59,01
ıi
etav l k
i mbertı st
KM 59,09
vare
vare
vare
dekaabl
si
Kr
Kr
mavee
r-Kak
rs-
iNuat
i ee Kr
A 49I
A
A
570010
:011
:990
Kr
Kr
Kr
Betr
.enn
Betr
.enn Bet.renn
Bet.
renn
H
eam u
l
a
oj
lku
i
al
ni
Si
ee
0010
sit
A
t
Raua
Sul
002:
57001:003:0390
u-
Vahtriku
57001:
TP
st
57001:003:0410
24166 Pai
*isu metskond 72 Raua 1 KM 63,04
k
i
vl
ı
eta
57001:001:1390 57001:003:0063
ı st
Kr
KM 63,00
ert
TP
i mb
H
KM 62,94
l
aab
H
KM 62,93
TP
dek
si
d
sti
tka
Pos
H
TP
85
H
7
M1.
5.
Kr
de
Kr
70
Si
Kr
05
5.
A
reKa
- rki
s-Nuat
i ee
6.
4 ma
9I ve
de
A
de
Si
k
i
A
Si
11
:990
05
70010
:0
vl
5
ı
7.
eta
20
ı st
de
Kr
6.
Si
Kr
ert
Kr
9
de
M1.
bet
i mb
Si
8
M1.
trepp
5
6
p
M1.
rep
M1.
bett
l
aab
10
M1.
dek
si
49Imavere 49I
mav
H -
Karksi
-NuA
i
atee er
e-Ka
1
rks
P10
89801:
001:043 i-Nuiat
e
0 8980 e
PST
1:
00 1:
0432
A
Kr
Kullam*e
57001:003:0015
H
M 1:1000 Isikliku kasutusıiguse ala pindalaga 319m2
Projekteeritud liinirajatis (sidekaabelliin) pikkusega 156m
Lepingu objektiks oleva kinnistu piir
Kinnistupiirid
SISUKORD
I PROJEKTLAHENDUSE KOOSKÕLASTUSED
1. Viljandi Vallavalitsus;
2. Põllumajandusamet;
3. Muinsuskaitseamet;
4. Keskkonnaamet
5. Elektrilevi OÜ;
6. Eltel Networks AS
7. Telia Eesti AS;
II LÄHTEANDMED PROJEKTEERIMISEKS
1. Riigitee 49 Imavere-Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885-64,715 Loodi-Sultsi lõigu
rekonstrueerimise põhiprojekti koostamise nõuded
2. Eesti Telekom AS – TELEKOMMUNIKATSIOONIALASED TEHNILISED
TINGIMUSED NR 27641840, koostatud 16.11.2016
3. Elektrilevi OÜ Tartu regioon - TEHNILISED TINGIMUSED MADALPINGE
LIITUMISEKS Nr. 246376, väljastatud 18.11.2016
4. Keskkonnaameti kiri 12.05.2016 nr 6-2/16/5317-2. Loodi-Sultsi teelõigu projekti
koostamine.
5. Põllumajandusamet. Projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamine. 08.05.2017 nr
14.5-1/790-1
6. KOOSOLEKUTE PROTOKOLLID
III SELETUSKIRI
1 ÜLDOSA ............................................................................................................................................................ 1
2 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ............................................................................................................ 3
2.1 OBJEKTI ISELOOMUSTUS ...................................................................................................3
2.2 KEHTIVAD PLANEERINGUD...............................................................................................3
2.3 LIIKLUSUURINGUD ..............................................................................................................4
2.4 GEOLOOGILISED UURINGUD .............................................................................................4
2.4.1 Ala geoloogiline iseloomustus ..............................................................................................................................5
2.4.2 Geoloogiliste uuringutega saadud pinnased ja kihi paksused ..............................................................................5
2.4.3 Ehitusgeoloogilised tingimused ............................................................................................................................6
3 PROJEKTLAHENDUS.......................................................................................................................................... 7
3.1 ÜLDANDMED .........................................................................................................................7
3.2 PLAANILAHENDUS ...............................................................................................................7
3.2.1 Plaan ja ristlõige ...................................................................................................................................................7
3.2.2 Ristmikud ja mahasõidud .....................................................................................................................................8
3.2.3 Liiklussaared ja kindlustused ................................................................................................................................8
3.2.4 Bussipeatused ......................................................................................................................................................9
3.2.5 Vertikaalplaneering ..............................................................................................................................................9
3.3 KRAAVID JA MULDE NÕLVAD ........................................................................................10
3.4 KATENDID ............................................................................................................................11
3.4.1 Projekteeritud katendikonstruktsioonid ............................................................................................................11
3.4.2 Teetööde lühikirjeldus ........................................................................................................................................13
3.4.3 Nõuded materjalidele.........................................................................................................................................14
3.5 VEEVIIMARID JA DRENAAŽ .............................................................................................14
3.6 TRUUBID ...............................................................................................................................15
3.7 LOODIVESKI TRUUP ...........................................................................................................16
3.7.1 Olemasolev olukord ...........................................................................................................................................16
3.7.2 Projekteeritud lahendus .....................................................................................................................................16
Seletuskiri 36-16-TP OÜ Tinter-Projekt
3.7.3 Projekteeritud terastruup VM4: .........................................................................................................................17
3.7.4 Truubi ehitus ......................................................................................................................................................17
3.7.5 Kindlustustööd ...................................................................................................................................................18
3.8 LIIKLUSKORRALDUS .........................................................................................................19
3.8.1 Liiklusmärgid ......................................................................................................................................................19
3.8.2 Teekattemärgistus ..............................................................................................................................................20
3.8.3 Piirded ................................................................................................................................................................20
3.8.4 Tähispostid .........................................................................................................................................................20
3.8.5 Liiklusohutus.......................................................................................................................................................21
3.9 TEHNOVÕRGUD ..................................................................................................................21
3.9.1 Elektrivõrgud ......................................................................................................................................................21
3.9.2 Sidevõrk ..............................................................................................................................................................22
3.10 HALJASTUS...........................................................................................................................22
3.11 MUINSUSKAITSE .................................................................................................................23
3.12 KESKKONNAKAITSE ..........................................................................................................24
4 JUHISED TÖÖDE TEOSTAMISEKS .................................................................................................................... 24
5 TEE KASUTUS JA HOOLDUSJUHEND ............................................................................................................... 25
IV ARUANDED
1. Piketilised mahud: Ettevalmistustööd; Mullatööd; Katendi ehitus
2. Ristmike ja mahasõitude aruanne
3. Kraavide ja nõlvade kindlustamine
4. Põhiteetruupide aruanne
5. Mahasõidutruupide aruanne
6. Liiklusmärkide aruanne
7. Teemärgistuse, piirete- ja tähispostide aruanne
8. Liiklussaared ja jalgteed
9. Siderajatiste aruanne
10. Elektrivõrkude aruanne
11. Bussipeatuste aruanne
12. Põikkallete tabel
13. Horisontaalelementide tabel
V JOONISED
0 Asukohaskeem
1. Objekti situatsiooni plaan M 1:10000 1
2. Asendiplaan, liikluskorraldus ja vertikaalplaneering M 1:500 2.1 - 2.12
3. Põhitee pikiprofiil M 1:2000/200 3.1 - 3.3
4. Tüüpristlõiked M 1:100 4.1 - 4.3
5. Ristmike pikiprofiilid M 1:1000/100 5.1 - 5.2
6. Tüüpjoonised 6.1 - 6.6
7. Teeviitade tööjoonis 7
8. Terasplaatidest truup 8.1 - 8.4
9. Tööristlõiked – lisatud digitaalselt
Seletuskiri 36-16-TP OÜ Tinter-Projekt
1
III SELETUSKIRI
1 ÜLDOSA
Käesolev dokumentatsioon „Tugimaantee 49 Imavere-Viljandi Karksi-Nuia km 58,885-64,715
Loodi-Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt on koostatud Maanteeameti lääne regiooni
tellimusel. Projekti koostamisel on aluseks võetud tellija poolt väljastatud projekteerimisnõuded
„Riigitee 49 Imavere-Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885-64,715 Loodi-Sultsi lõigu
rekonstrueerimise põhiprojekti koostamise nõuded“, aprill 2016.
Projekti eesmärgiks on nimetatud Loodi-Sultsi maanteelõigu sõidumugavuse ja liiklusohutuse
taseme tõstmine ning tasuvate lahenduste leidmine. Projekteeritav 5,8 km pikkune maanteelõik
rekonstrueeritakse IV-klassi maantee ristlõike alusel.
Antud tehniline projekt käsitleb teemaa puhastamist, kraavide kaevamist, mulde nõlvade
planeerimist ja haljastustöid, aluste ja katendi ehitust ning liikluskorraldusvahendite paigaldust.
Projekteerimise käigus on teostatud lõigule geodeetilised ja geoloogilised uuringud ning
liiklusuuringud. Samuti on läbi viidud keskkonnamõjude eelhindamine.
Geodeetiline alusplaan on koostatud OÜ Tinter-Projekt poolt 2016 aasta juunis (töö nr 19-16-
GEO). Koordinaadid on antud L-Est 97 aasta süsteemis ning kõrgused Balti-77 aasta süsteemis.
Ehitusgeoloogilise uuringu on teostanud OÜ Rakendusgeoloogia jaanuaris 2017. Töö number
16-070.
Käesolev teeprojekt on vormistatud 2-s köites:
KÖIDE 1 : I – PROJEKTI KOOSKÕLASTUSED
II – LÄHTEANDMED
III – SELETUSKIRI
IV - ARUANDED
KÖIDE 2 : V – JOONISED
Projektlahendusega planeeritud maaeraldused on antud käesolevas projekti koosseisus
krundijaotuskava kaustas. Kooskõlastamise ja vajalike mõõdistustööde tellimisega tegelevad
Maanteeameti lääne regioon ja Viljandi vallavalitsus.
Käesoleva projekti koosseisu kuulub ka EST Networks OÜ poolt koostatud maantee valgustuse
projekt töö nr 02-17, mis käsitleb Sultsi alevikus maanteelõigu ja ülekäigukohtade valgustamist.
Seletuskiri 36-16-TP OÜ Tinter-Projekt
2
Projekteerimisel on arvestatud alljärgnevaid standardeid ja normdokumente:
Ehitusseadustik (RT I, 05.03.2015, 1);
Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (RT , 03.08.2015, 101);
Tee projekteerimise normid (RTL 05,08,2015 nr 106, „Maanteede
projekteerimisnormid“);
Tee seisundinõuded (RT, 14.07.2015 nr 92);
Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded (RT, 02.07.2015 nr 82);
Liikluskorraldusnõuded teetöödel (RT, 13.07.2015 nr 90);
Maanteeameti peadirektori 06.12.2016.a. käskkirjaga nr 0234 kinnitatud Teetööde
tehnilised kirjeldused;
Maanteeameti koguleheküljel www.mnt.ee rubriigi Juhendid ja juhised alarubriikides
Projekteerimisjuhendid; Ehitus, remont, hoole; Liikluskorraldus toodud juhised, juhendid,
nõuded, määrused;
Maanteeameti peadirektori 05.01.2016.a käskkiri nr 0001 „Muldkeha ja dreenkihi
projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis“;
Maanteeameti peadirektori 23.12.2015.a käskkiri nr 0314 "Asfaldist katendikihtide
ehitamise juhis;
Maanteeameti peadirektori 22.11.16.a. käskkiri nr 0215 „Stabiliseeritud katendikihtide
ehitamise juhis“
Maanteeameti peadirektori 22.11.16 käskkirjaga nr 0215 kinnitatud „Killustikust
katendikihtide ehitamise juhend“;
Maanteeameti peadirektori 22.04.2016.a käskkiri nr 0093 „Juhis passiivse ohutuse
tagamiseks teedel sõidukipiirdesüsteemide abil (juhend nr 2016-1)“;
Maanteeamet. MA 2017-001 „Riigiteedel terasprofiilist truupide ja sildade
projekteerimise ja ehitamise juhis“
Maanteeameti peadirektori 21.12.16 käskkirjaga nr 0262 kinnitatud „Riigiteede ajutine
liikluskorraldus. Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel“;
EVS-EN 1317 “Teepiirdesüsteemid“ nõuded
„Liiklusmärgid ja nende kasutamine“ EVS 613;
„Teemärgised ja nende kasutamine“ EVS 614;
„Betoonist äärekivid.“ EVS-EN 1340;
Tellija:
Maanteeamet
Pärnu mnt 463a, 10916 Tallinn
tel 6119300
e-post:
[email protected]
Kontaktisik: Mario Kirt, tel. 539 15387,
[email protected]
Seletuskiri 36-16-TP OÜ Tinter-Projekt
3
Projekteerija:
Tinter-Projekt OÜ
Turu 34, Tartu 51014
tel 7475333
e-post:
[email protected]
Kontaktisik: Vello Sova, tel. 5043994,
[email protected]
2 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS
2.1 OBJEKTI ISELOOMUSTUS
Tugimaantee 49 km 58,885-64,715 maanteelõik paikneb Viljandi maakonna ja Viljandi valla
territooriumil. Lõik algab 100m kaugusel Loodi-Helme tee ristmikust ja lõpeb 1 km kaugusel
Sultsi- Abja-Paluoja tee ristmikust. Lõik kulgeb läbi Loodi, Sultsi ja Aidu küla.
Projekteeritaval lõigul on alguses km 58,885-61,796 olemasolevaks katteks 1977.a ehitatud
mustkate. Lõigul km 61,796-64,715 on olemasolevaks katteks 1967.a ehitatud mustkate, mida on
hilisemalt lühikeste lõikudena parandatud kergasfaltbetooniga 1995. aastal.
Oleva maantee geomeetria on rahuldava tasemega. Lõigul esineb piiratud nähtavusega kohti, mis
on tingitud nii horisontaal kui ka vertikaalgeomeetriast.
Teele pole tehtud ülekatteid ega teostatud suuremaid remonttöid. Viimane pindamine on tehtud
lõiguti 2007 ja 2009 aastatel. Maantee katend on üldjuhul normidele vastav, kuid kohati esinevad
ebaühtlased põikkalded ning praod häirivad sõidumugavust ja ohutust. Liiklusohutuse poolest on
konfliktseimad kohad lõigul paiknevad bussipeatused, teeületuskohad ja ristmike nähtavused.
2.2 KEHTIVAD PLANEERINGUD
Enne Viljandi valla moodustamist (2013. a 5. nov) kuulus Loodi – Sultsi maanteelõik Paistu
valla territooriumile. Viljandi valla üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad ühinenud
omavalitsuste üldplaneeringud nendel territooriumidel, kus nad enne ühinemist kehtisid. Paistu
vallaüldplaneeringu (mis on kättesaadav Viljandi valla kodulehel, aga tegemist on kehtestamata
planeeringuga) alusel jääb rekonstrueeritava maanteelõigu ala piirkonda elamumaid, väärtuslikke
põllumaid, ühiskondlike ehitiste maid, mõned ärimaad ning ärimaa reservmaa. Vastavalt
üldplaneeringule kulgeb rekonstrueeritav maanteelõik Sultsi piirkonnas läbi miljööväärtusliku
hoonestusala.
Üldplaneeringus on näidatud olemasolevad era- ja vallateed. Projekteeritava teelõigu piiresse ei
jää ühtegi detailplaneeringukohustusega ala.
Seletuskiri 36-16-TP OÜ Tinter-Projekt
4
2.3 LIIKLUSUURINGUD
Käesoleva töö kooseisus on toodud eraldi aruandena liiklusprognoos ja koormussageduste
arvutus. Aruande on koostanud T-Konsult OÜ, 2016a. Oktoober „Riigitee 49 Imavere - Viljandi
- Karksi-Nuia km 58,885-64,71 Loodi-Sultsi lõigu remondi põhiprojekti liiklusuuring“
Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 2015 aastal oli vaadeldaval lõigul 2343 a/ööpäevas.
Aastal 2005 oli AKÖL nimetatud lõigus 1980 a/ööp, mis teeb viimase 10 aasta liiklussageduse
kasvuks 15%. Sarnane on olnud liiklussageduse tõus ka peale langust viimase nelja aasta jooksul
vahemikus 2012-2015.
Aruande kohaselt on teelõigul viimase 15 aastaga toimunud 14 liiklusõnnetust millega on
vigastatud 21 inimest, hukkunuid ei ole.
Liikluse struktuuri muutused on analoogsed kogu vabariigi tasemel – veoautode ja autobusside
liiklus kahaneb kuid samavõrd kasvab autorongide liiklus. Sõidu- ja pakiautode liiklus on samuti
kasvutrendis, kuid suhteliselt on suurim tõus ikkagi autorongidel.
Maanteelõigu alguses on ristumine kõrvalmaanteega 157 Raudna-Loodi tee (km 59,305)
paremale (AKÖL 276 = 244-10-22) Järgneb ristumine kõrvalmaanteega 169 Päidre tee (km
60,055) paremale (AKÖL 146 = 143-2-1) Sultsis on esmalt ristumine kõrvalmaanteega 166
Paistu-Sultsi tee (km 63,081) vasakule (AKÖL 247 = 215-7-25) ja seejärel ristumine
kõrvalmaanteega 172 Sultsi tee (km 63,715) paremale (AKÖL 985 = 885-63-37).
Projekteerimisnormide kohane prognoosi (+20 = -10) aastaks 2038 tulemuseks on leitud lõigule
AKÖL 2807 a/ööp. Baasprognoosi alusel, kasutades Viljandimaa tugimaanteede keskmist
kasvutempot on prognoositud aasta 2038 liiklussageduseks 2994 a/ööp. See on lähedane
projekteerimisnormi järgi leitud väärtusele (erisus 6,2%). Korrigeeritud prognoosi korral on
leitud prognoos aastaks 2038 – AKÖL – 2901, sh: SAPA 2677, VAAB 59; AR 165.
Aruande kohaselt on teelõigul viimase 15 aastaga toimunud 14 liiklusõnnetust millega on
vigastatud 21 inimest, hukkunuid ei ole.
2.4 GEOLOOGILISED UURINGUD
Ehitusgeoloogilise uuringu aruande on koostanud OÜ Rakendusgeoloogia detsembris 2016, töö
nr 16-070. Välitöö käigus Puuriti Tellijaga kooskõlastatud kohtadesse katendisse ja tee muldesse
ning põhiteega ristuvatele tee otstele kokku 158 puurauku (PA). Puuraugud puuriti sügavusega
3,0…9,5 meetrit.
Seletuskiri 36-16-TP OÜ Tinter-Projekt
5
2.4.1 Ala geoloogiline iseloomustus
Geoloogiast ja olemasolevast situatsioonist võib järeldada, et tee on vana koridori peal lõigu
esimeses osas kuni PK610+00. Edasi on trass hilisemal ajal õgvendatud. Täpsemad andmed
varasema ehituse kohta teeregistris puuduvad. Teeregistri andmetel on viimane suurem
teeremont toimunud lõiguti aastatel 1967 ja 1977. Lõigul km 58,885-61,796 on olemasolevaks
katteks 1977.a ehitatud mustkate. Lõigul km 61,796-64,715 on olemasolevaks katteks 1967.a
ehitatud mustkate, mida on hilisemalt lühikeste lõikudena parandatud kergasfaltbetooniga 1995.
aastal.
Mustkatte paksus varieerub suures ulatuses ja on keskmiselt vähemalt 18 cm paksusega.
Suurimad paksused ulatuvad ca 0,30m. Täpsem info alumiste kihtide kohta registris puudub.
Teeregistri andmetel puudub täpsem info katendimaterjalide kohta. Teele pole tehtud ülekatteid
ega teostatud suuremaid remonttöid. Viimane pindamine on tehtud lõiguti 2007 ja 2009 aastatel.
Uuringupiirkond jääb maastikulise liigituse järgi Sakala kõrgustikule, künklikule
moreenmaastikule ning Sultsi küla vahelt algavale mõhnastikule. Uuritud lõigu algust läbib aga
aluspõhjalistesse kivimitesse lõikunud, sügav, osaliselt mattunud Sinialliku oja orug.
Uuritud lõigul jäävad teepinna abs kõrgused puuraukude suudmetel vahemikku 53,65…102,9
meetrit.
2.4.2 Geoloogiliste uuringutega saadud pinnased ja kihi paksused
KIHT A. Asfalt (pindamiskihid ja lagunev asfaldikiht ) paksus 0,09...0,33 meetrit. Keskmine
kihipaksus 0,18 meetrit
KIHT A1. Vana asfaldi kiht. Kihi paksus teel oli 0,03...0,4 meetrit.
KIHT T. Tuhk- stabiliseerimiskiht. PK vahemikus 588+85…597+00. Kihi paksus teel oli
0,04...0,16 meetrit
KIHT 1. Kruusliiv (mulle). Põhiteel mulde paksus on tee alal 0,06...2,61 meetrit. Kihi keskmine
paksus 0,95 m.
KIHT 2. Keskliiv (mulle). Kihi paksus stabiliseerimiskihi all on 0,15…2,25 m
KIHT 3. Tolmliiv (mulle). Kiht lamab tavaliselt kruusliiva all. Kihi paksus 0,25…1,45.
KIHT 4. Täitepinnas. Mulde alumise osana. Kiht on külmakerkeline
KIHT 4A. Mulla ja asfaltipuruga kruusliiv (mulle). Asetseb tee peenardes pindmise 0,05…0,35
meetri paksuse kihina
KIHT 5. Muld. Mullakihi paksus puuraukudes varieerub 0,05....0,7 meetrini.
KIHT 6. Orgaanilise ainega tolmliiv
Seletuskiri 36-16-TP OÜ Tinter-Projekt
6
KIHT 7. Turvas. Esines PA 81 ja 82 . Kihi paksus teetammi all on 0,5…0,6 meetrit.
KIHT 8. Tolm- kuni tolmne saviliiv Kihi paksus on vahemikus 0,5…1,6 meetrti.
KIHT 9. Tolmliiv. Kihi paksus läbitud 0,15…2,0 meetrit.
KIHT 10. Jämeliiv. Kihi paksus üksikutes puuraukudes 0,15…2,45 meetrit.
KIHT 11. Kruus ja kruusliiv.
KIHT 12. Kerge liivsavi moreen
KIHT 13. Tolmne saviliiv moreen. Moreenikihi paksus uuringualal on 0,25…2,6 meetrit
KIHT 14. Peenliiv (aluspõhjaline liiv)
2.4.3 Ehitusgeoloogilised tingimused
Riigitee nr 49 uuritav Loodi – Sultsi lõik, km 58,885-64,715 jääb maastikulise rajoneerimise
järgi Sakala kõrgustikule, moreensele künklikule alale. Reljeefi liigendavad, Sinialliku oja org
ning orundid ja väikesed soostunud lohud ja nõod, Sultsi poolses osas väike kruusast- liivast
fluvioglatsiaalne mõhnastik. Geoloogiline lõige kogu uuringualal on väga mitmekesine ja kiiresti
muutuv.
Olemasolev, uuritud teelõik on rajatud orgude nõgude kohale kõrge, üle 2,0 m muldena,
küngastesse on teetrass sisse õgvendatud. Mulde alla on jäätud looduslik mullakiht, mis on
kohati tihenenud. Samuti on mulde all tiheneud turbalasund.
Uuritud lõigul on katendiks asfaltikiht, mis puurimisel lagunes valdavalt kihtideks, kohati
lagunes asfaltikihi alumine osa tükkideks või puruks. Uuritav tee katend on lõigu alguses,
Sinialliku orus rajatud tuhaga stabiliseeritud kihile (Puuraugud 1…23). Tuhakiht on tugev
(tsementeerunud), valdavalt monoliitne. Tuhaga on stabiliseeritud kruus- ja jämeliiva.
Põhilise osa muldest moodustab kruusliiv (kiht 1), osaliselt, keskmisest suurtemate (kõrgemate)
mullete puhul esineb mulde alumises osas keskliiva (kiht 2), tolmliiva (kiht 3) ning täitepinnast
(kiht 4- ümberpööratud kohalikud pinnased).
Tee peenrad koosnevad samuti kruusliivast, mis on aga asfaltipuru ja mullasegune (kiht 4A).
Uuritud maantee muldkeha paksus (kihid A...4), oli puuraukudes 0,4…3,23 meetrit, keskmine
paksus on 1,36 meetrti. Keskmisest oluliselt väiksemad mulde paksused olid õgvenduste alal ja
jäid alla 1,0 meetri.
Seletuskiri 36-16-TP OÜ Tinter-Projekt
7
Looduslikest pinnastest esineb teetammi all uuringusügavuses mulda (kiht 5), orgaanilise ainega
tolmliiva (kiht 6), turvast (kiht 7), tolm- saviliiva (kiht 8), tolm ja jämeliiva (kihid 9 ja 10),
kruus- kruusliiva (kiht 11), liivsavimoreeni (kihid 12 ja 12A) ja saviliiv moreeni (kiht 13).
Looduslikest pinnakatte pinnastest on SN 449-72 järgi dreenivad pinnased jäme- kruusliiv ning
kruus (kihid 10 ja 11), ülejäänud pinnased on dreenimatud, nende filtratsioonimoodulid jäävad
alla 0,5 m ööpäevas.
Piirkonna normatiivne külmumissügavus on 1,35 m, kord 50 aasta jooksul kuni 2,0 meetrit.
Talvel võib tee läbikülmuda üle 2,0 meetri, seega jäävad geoloogilises lõikes väljaeraldatud
kihid kõik külmumistsooni.
Mulde renoveerimisel –ehitamisel peab säilima väljakujunenud veereziim ja tuleb
projekteerimisel tagada pinnasevee äravool, et ei tekiks mulde taha liigniiskeid alasi.
Niiskuspaikkonna tüübilt jääb vaadeldav teelõik peamiselt niiskesse paikkonda, 2
3 PROJEKTLAHENDUS
3.1 ÜLDANDMED
Projekteerimise lähtetase „rahuldav”
Maantee klass IV
Projektkiirus 80 km/h
Katte laius 8,0 m
Tugipeenra laius 0,5 m
Sõiduradade arv 1+1
Sõiduraja laius 3,0 ja 3,25 m
Kindlustatud peenar 1,0 ja 0,75 m
3.2 PLAANILAHENDUS
3.2.1 Plaan ja ristlõige
Käesoleva põhiprojekti plaanilahendus järgib peamiselt olemasoleva maantee mulde pinda ja
geomeetriat. Projektlahendusega on mulde laiendamist ette nähtud bussitaskute rajamiseks ja
sultsi alevikus kiirusmuutvate liiklussaarte ehitamiseks. Maanteele rajatakse vastavalt normidele
8m laiune asfaltkatend, millele lisanduvad 0,5m laiused tugipeenrad. Sõidutee katte laiendusi
plaanikõverikel vastavalt normidele ette ei ole nähtud. Minimaane horisontaalraadius põhiteel on
lõigu alguses 550m.
Seletuskiri 36-16-TP OÜ Tinter-Projekt
8
Olulisi põhitee muutusi plaanilahendustes võrreldes olemasoleva situatsiooniga ei ole antud
rekonstrueerimisprojektiga loodud. Projektiga on tagatud IV-klassi maanteele rahuldava
tasemega horisontaalgeomeetria.
Projekteeritud plaanilahendused on toodud joonistel 2 „Asendiplaan, liikluskorraldus ja
vertikaalplaneering“
3.2.2 Ristmikud ja mahasõidud
Projekteeritaval lõigul asuvad riigimaanteede ristmikud rekonstrueeritakse sealhulgas rajatakse
sarnaselt põhiteega kahekihiline asfaltkatendkatend ning paigaldatakse vajadusel uus plasttruup.
Sarnaselt erilahendusena rekonstrueeritakse käesoleva projektiga ka kohaliku tee ristmikud ja
parklasse sissesõidud. Erilahendustena näidatud ristmike asfaltkatte laiused on projekteeritud 4,5
ja 7m laiused ning pöörderaadiused vastavalt situatsioonile minimaalselt 8m.
Eraldi käsitletav on riigimaantee 24172 Sultsi-Abja-Paluoja tee ristmik PK 637+12 paremal.
Ristmik ehitatakse ümber T-kujuliseks ristmikuks ning likvideeritakse põhiteelt parempöörde-
ramp. Põhiteele luuakse liiklussaared ja vasakpöörderada ning kõrvaltee ristmiku osas
sõidusuunad kanaliseeritakse.
Tugipeenarde laius on vastavalt ristmiku katte laiusele või olemasolevale peenrale 0,5 või 1m.
Ristmikele katte laiusega üle 5 meetrit rajatakse 0,5m laiused tugipeenrad, väiksematele 3,5-4,5
laiustele mahasõitudele on ette nähtud 1,0m laiused tugipeenrad.
Mahasõidud kruntidele on projekteerimise käigus kooskõlastatud maaomanikega ning protsessi
tulemusena on lõigul likvideeritud kokku 1 mahasõit ja juurde planeeritud 4 uut tüüp-1
mahasõitu. Mahasõitude katend viiakse, vastavalt asendiplaanile sujuvalt kokku olemasoleva
kattega või pinnasega. Vajadusel on tüüp-1 mahasõitude kokkuviimisel kasutatud muldel ja
kruusakattel erandlikku pikikallet üle 10%.
Kruuskattega kokkuviimisel kasutada purustatud kruusast segu (fr 0-32 mm). Ristmike ja
mahasõitude tugipeenrad ehitada optimaalse terakoostisega killustiku segust (fr 0-32 mm).
Täpsemad andmed ristmike ja mahasõitude mahtude kohta on antud aruandes nr 2.
3.2.3 Liiklussaared ja kindlustused
Projektiga on ette nähtud sõidutee liiklussaarele liimitav äärekivi (12x13cm), mille kõrgus
katendist jäetakse 8cm. Liiklussaarte otsad madaldatakse 2cm kõrgusele ja ülekäigukohad 0cm
peale. Selleks on ette nähtud vastavad ülemineku kivid ja madalamad kivid, mis liimitakse
samuti AC base kihi peale. Liiklussaarele ehitatakse hallist ja ületuskohad punasest
tänavakividest katend (h=6cm).
Seletuskiri 36-16-TP OÜ Tinter-Projekt
9
Kiirustmuutvate liiklussaarte kohale ja Raudna-Loodi tee ristmiku parempöörde serva on ette
nähtud graniitkividest kindlustusriba pikkusega 25m ning keskmise laiusega 0,9m. Kaugus
sõiduraja servast on ette nähtud 0,25m.
Bussipeatuste platvormidele ning Kullamäe krundi ette PK629+90 paremal paigaldatakse
betoonäärekivi (15x30cm). Äärekivi kõrgus katte pinnast on 12cm. Äärekivid peavad olema
valmistatud tardkivimi baasil - vastavalt EVS-EN 1340:2003+AC:2006 „Betoonist äärekivid“
standardile.
Projekteeritud äärekivid paigaldada 10 cm paksusele betoonkihile. Betoonkihi alla ehitada
kruusast või killustikust tihendatud alus. Äärekivid toestada mõlemalt poolt kivi betooniga.
Äärekivi paigaldusbetooni tugevusklass vähemalt C16/20.
3.2.4 Bussipeatused
Põhitee rekonstrueeritaval lõigul on 3 rekonstrueeritavat bussipeatust Loodi, Kahu ja Sultsi.
Bussipeatuste asukohad on võimalusel viidud üksteise suhtes nihkesse. Bussitasku mõõtmed on
sõidusuunas 30+20+25m ning täisosa laiuseks on projekteeritud 3m. Loodi parempoolse
bussipeatus on projekteeritud tüüplahendusest erinev. Peatust on nihutatud paralleelselt teest
2,5m eemale, et tagada Päidre ristmiku nähtavus vasakule.
Peatustessse ehitatakse uued 11m pikkused ja 2m laiused tüüpsed bussiplatvormid. Otste
allatoomine teostatakse otstes 1,5m ulatuses (1,5+8+1,5m). Peatusesse paigaldatakse ka
prügikast ja istepink.
Olemasolevad ootekojad Loodi ja Sultsi peatustes vasakul säilitatakse. Uue ootekoja
paigaldamine Kahu vasakpoolsesse peatusse ei ole vähese kasutuse tõttu vajalik. Bussipeatused
ehitada vastavalt asendiplaani joonistele 2 ning tüüpjoonisele 6.1.
3.2.5 Vertikaalplaneering
Põhimaantee sõiduteele on projekteeritud kahepoolne põikikalle 2,5%. Killustikkattega
tugipeenardele on projekteeritud põikkalle 4,0%. Põhiteele on projekteeritud üks 4%-ne
viraazikalle alla 550m plaaniraadiustele ja 2,5%-ne viraažikalded 600-1000m raadiustele.
Üleminekud ühepoolsele kaldele toimuvad 60-100m ulatuses projekteeritud eelkõveral.
Põhitee pikiprofiilil on projekteeritud pikikalded vahemikus 0,2-5,1%-se kaldega. Mahasõitudel
on projekteeritud asfaltkatendi osa kuni 4%-se pikikaldega ja purustatud kruusast katte
kokkuviimine olemasoleva maapinnaga teostatakse keskmiselt 6-10%-se pikikaldega. Üksikutel
juhtudel, olenevalt mahasõidu otstarbest, on pikikallet suurendatud. Asfalt ülekatte osas järgivad
põikkalded olemasolevat olukorda.
Seletuskiri 36-16-TP OÜ Tinter-Projekt
10
Maantee pikikalded ja kõverad vt joonised 3 „Põhitee pikiprofiil“, mahasõitude profiilid on
toodud joonistel 5. Projekteeritud vertikaalplaneerimine on välja toodud projekti asendiplaani
joonistel 2 „Asendiplaan, liikluskorraldus ja vertikaalplaneerimine“.
3.3 KRAAVID JA MULDE NÕLVAD
Käesoleva projektiga on määratud objektil kraavide kaevamist, kindlustamist ja mulde nõlvade
planeerimist. Peale katendi ehitamist antakse muldele vastavalt projektile peamiselt 1:2-le
nõlvakalle, planeerides ja kaevates ühtlaselt projekteeritud peenra servast kuni projekteeritud
kraavi põhjani või nõlva alumise servani.
Põhitee nõlvade kalded võivad kraavi puudumisel muutuda vahemikus 1:2 – 1:3-le.
Projekteeritud põrkepiirde tagune nõlv on arvestatud kaldega 1:2-le või 1:1,5-le. Projekteeritud
mulde laienduste rajamisel ja astmete kaevamisel tuleb lähtuda „Muldkeha ja dreenkihi
projekteerimise, ehitamise ja remondi juhisest“ 05.01.2016.a.
Projektis näidatud lõikudes kindlustatakse järsem nõlv erosioonitõkkemattidega.
Erosioonitõkkematid paigaldada vahetult peale muruseemne külvi. Kindlustamiseks kasutada
erosioonitõkkematti, mis koosneb 100% kookoskiududest ja on PP monokiuga õmmeldud
alumise ja ülemise UV-kindla PP-võrgu külge. Erosioonitõkkematt ankurdada vastavalt
tootjapoolsetele juhistele.
Lõikudes, kus kraavi ei ole, planeeritakse mulde nõlvad 1:2-le kaldega vähemalt konstruktsiooni
paksuselt ning seejärel viiakse olemasoleva mulde pinnaga kokku. Täpsema ülevaate nõlvade ja
kraavide kaevamise kohta saab digitaalselt esitatud tööristlõigetelt.
Maantee külgkraavide kaevamine teostatakse objektil kohtades kus mulde kõrgus on madalam
kui 1m. Kraavi põhi kaevatakse vähemalt 0,4m laiuselt ja vastasnõlv planeeritakse kaldega 1:1,5-
le. Asendiplaanil näidatud kohtades kus kraavi pikikalded rohkem kui 2% kindlustatakse kraavi
lõikudel nende põhjad 15cm paksuse paekivist jämekillustikuga fr 4-63. Külgkraavi pikikallete
vahemikus 3-5% paigaldatakse killustikust kindlustusele alla geotekstiil. Lühematel
kraavilõikudel kaldega üle 5% teostatakse kindlustus munakivipuistega geotekstiilil sealhulgas
10m vahedega moodustatakse kraavi põhjas munakividest astangud.
Kraavide asukohad ja kindlustamine on toodud ära asendiplaanil ning kõrguste info on toodud
põhitee pikiprofiili joonistel ja tööristlõigetel.
Seletuskiri 36-16-TP OÜ Tinter-Projekt
11
3.4 KATENDID
Käesoleva projekti kooseisus on teostatud katendi tugevusarvutuse aruanne (LISA 2).
Geoloogilistest uuringutest lähtudes võib järeldada, et enamusel remondilõigul on olemas ca 0,55
m paksusega kruusliivast muldkeha ülemine kiht, mis on truubi kohtades ja orgudes kohati
paksem ja madalama muldega lõikudes õhem. Kruusliivast kiht ei oma dreenivust vastavalt
labori andmetele, kuid on külmakindel. Enamasti on omaaegne mulle ehitatud põllumaadele otse
mullakihile ja mujal täiendavale täitekihile või otse tasandatud aluspinnasele. Kuna tegu on
olemasoleva muldkeha ja katendi rekonstrueerimisega, siis ei ole otstarbekas piisavalt tihenenud
alumisi mulla ja täite kihte eemaldada.Muldkeha uuendamist tervikuna käesoleva projektiga ette
ei nähta. Olemasolev muldkeha on piisava laiusega. Muldkeha kõrgus on ca 0,5 - 1,4 m.
Katendiarvutuse üldised lähteandmed tugimaanteel nr 36:
Tee klass: maantee nr 49 - IV kl
Töökindluse tegur Ktk : 0,85 (T6.1)
Tugevustegur Ktt : 0,90 (T6.1)
Valitud aluspinnase materjalid: B-tolmliiv; C-kerge liivsavi, raske liivsavi, savid; D-tolmne saviliiv
Paikkonnatüüp: II ja III
Pinnasetegur: B= 4,3 cm2/24h (T15.1)
Katendi arvutusega on käesolevaga välja valitud põhitee konstruktsioon, kus kogu lõigu ulatuses
ehitatakse välja uus 16cm paksune KS-32 alus ning lisaks kahekihiline asfaltkate. KS32 kihi alla
on projekteeritud 12 cm paksusega killustikust alus. Piisava kruusliivast või liivast mulde
paksuse korral uut dreenkihti ei ehitata. Kehvemates lõikudes on ette nähtud muldematerjal
eemaldada keskmiselt 0,55 m sügavuselt olemasoleva tee pinna suhtes ja uue dreenkihi rajamine
uuel liivast täitekihil.
Katendi kokkuviimine põhiteel olemasoleva katendiga toimub lõigu alguses ja lõpus 20m
ulatuses (10+10m mõlemas suunas). Ülemineku lõikudes on ette nähtud pikiprofiili järgi
kokkuviimine katendi tüüp I –lt asfaltülekattele.
3.4.1 Projekteeritud katendikonstruktsioonid
Lähtudes tehtud katendi arvutustest on käesolevas projektis arvestatud järgnevate
katendikonstruktsioonidega:
Valitud põhitee katendikonstruktsioonid:
TÜÜP I põhiteel
PK 588+85 - 589+75: 591+00 - 594+10; 594+75 - 596+70; 597+35 - 600+35; 601+25 -
605+75; 606+75 - 609+30; 610+90 - 618+20; 618+80 - 629+75
AC 16 surf 4 cm
AC 20 base 5 cm
Kompleksstabiliseerimine KS 32 16 cm
Seletuskiri 36-16-TP OÜ Tinter-Projekt
12
Paekivikillustikust tasanduskiht 12 cm
Aluspinnas (olev mulle); ol.olev kruusliiv, liiv keskm 12-17 cm
TÜÜP II põhiteel
PK 589+75 - 591+00; 594+10 - 594+75; 596+70 - 597+35; 600+35 - 601+25; 605+75 -
606+75; 609+30 - 610+90; 618+20 - 618+80; 639+00 - 640+90; 645+00 - 645+75)
AC 16 surf 4 cm
AC 20 base 5 cm
Kompleksstabiliseerimine KS 32 16 cm
Paekivikillustikust tasanduskiht 12 cm
Dreenkiht k≥1m/ööp Min 20 cm
Täitepinnas liivast k≥0,5 m/ööp keskm 35cm
Aluspinnas (olev mulle); B-tolmliiv /
C-kerge raske liivsavi, savid / D-tolmne saviliiv
Mahasõitudele ja muudele aladele valitud katendikonstruktsioonid on järgmised:
TÜÜP III mahasõidu tüüp-1 asfaltkatend (erilahendid)
AC 16 surf 6 cm
Paekivikillustikust alus fr 4/32 20 cm
Dreenkiht k≥1m/ööp 20 cm
Olemasolev pinnas ja/või täitepinnas
liivast k≥0,5 m/ööp (vajadusel)
TÜÜP IV ristmikud ja kohalike teede mahasõidud
AC 16 surf 4 cm
AC 20 base 5 cm
Paekivikillustikust alus fr 32/63 kiilutud 25 cm
Dreenkiht k≥1m/ööp 20cm
Olemasolev pinnas ja/või täitepinnas
liivast k≥0,5 m/ööp (vajadusel)
TÜÜP V jalgteed , bussiplatvormid
AC 8 surf 5 cm
Paekivikillustikust alus fr 4/32 15 cm
Dreenkiht k≥1m/ööp 20 cm
Olemasolev pinnas ja/või täitepinnas
liivast k≥0,5 m/ööp (vajadusel)
Asfaltülekate põhiteel
AC 16 surf 4 cm
Tasanduskiht AC 8 surf (vajadusel) 2-5cm
Tasandusfreesimine keskm 3 cm
Sõidutee peenar
Purustatud kruus segu nr 6, fr 0/32 6-9 cm
Peenra täide killustikust
Seletuskiri 36-16-TP OÜ Tinter-Projekt
13
Betoonkividest kate liiklussaarel
Betoonist tänavakivi 6 cm
Paigaldusliiv 3 cm
Paekivikillustikust alus fr 4/32 10cm
Projekteeritud aluskihid
Haljastus
Muru (klass III) seemneid 2-2,5 kg/100 m²
Kasvupinnas 5-7 cm
Täitepinnas, vajadusel
3.4.2 Teetööde lühikirjeldus
1. Märgitakse digitaalselt välja tee telg ja vajalikud tee elemendid ning tähistatakse
piketaaž.
2. Eemaldatakse olevad liikluskorraldusvahendid ja korraldatakse ehitusaegne liiklusskeem.
3. Ettevalmistustöödena tehakse raadamis- ja juurimistööd nähtavuskolmnurkade ja
külgnähtavuse ulatuses ning kindlustatakse või tõstetakse ümber sidekaablid. Eelnevalt
tehakse kommunikatsioonide valdajatega kindlaks kommunikatsioonide täpsed asukohad.
4. Teostatakse põhiteetruupide paigaldamine.
5. Kooritakse kasvupinnas nõlvadelt, mulde laiendustelt ja kraavide kohalt. Materjal
planeeritakse teemaale või viiakse ära kokkuleppel tellijaga.
6. Kaevatakse välja peenrad kogu laiuses oleva asfalt- ja mustkatte paksuses.
7. Freesitakse olev asfalt- ning mustkate kogu paksuses ja laiuses. Freespuru ladustatakse
objekti reservi edasiseks kasutamiseks KS32 ehitusel. Ülejääv freespuru kasutatakse
Tellija juhiste kohaselt.
8. Ehitatakse välja mulde laiendused, põhiteel mulde alused täited ja mahasõitude mulded
koos truupidega. Mulde laiendustel lõigata muldesse astmed ja täita need olemasoleva
mulde materjali või liivaga projekteeritud mulde pealispinnani.
9. Freesitud katte ning eemaldatud peenra materjali alune pind planeeritakse või kaevatakse
välja kattekonstruktsioonide väljaehituseks vajaliku kõrgusmärgini.
10. Veetakse välja lubjakivikillustik KS 32 retseptiga määratud koguses ning planeeritakse
vastavalt projektis antud laiusele.
11. Ehitatakse KS kiht vastavalt projektile teetööde kvaliteedinõuetele. Arvestuslikult jääb
killustiku materjali tasanduskihina 12cm ning kompleksstabiliseeritud kihina 16cm.
12. Täidetakse peenrad killustikuga ja ehitatakse välja ristmike ja mahasõitude
aluskonstruktsioonid.
Seletuskiri 36-16-TP OÜ Tinter-Projekt
14
13. Rajatakse äärekivid sõiduteel ja liiklussaared, autobussi ooteplatvormid ning graniidist
kindlustusribad.
14. Paigaldatakse asfaltist katendikihid AC base ja surf põhiteel ning samaaegselt ka
mahasõitudel.
15. Kindlustatakse peenrad killustikseguga 0-32mm ning rajatakse mahasõitude
kokkuviimise katend purustatud kruusaga 0-32mm.
16. Kaevatakse külgkraavid ning planeeritakse ja kindlustatakse mulde nõlvad.
Kindlustatakse kraavi põhjad killustikuga ja truupide päised ning ehitatakse veeviimarid
17. Paigaldatakse metallist põrkepiirded ja tähispostid ning liikluskorraldusvahendid.
3.4.3 Nõuded materjalidele
Vastavalt kehtivale asfaldist katendikihtide ehitamise juhendile (23.12.2015, tabel 1) on valitud
asfaldisegud järgmiselt:
Segu tüüp põhiteel nr 49 ja ristmikel on 1500<AKÖL 20<3000 (segu 3)
Mahasõitudel ja jalgteel AKÖL 900<AKÖL 20<1500 (segu 2)
Vastavalt kehtivale killustikust katendikihtide ehitamise juhendile (22.11.2016) on valitud
killustiku omadused järgmised:
Segu tüüp põhiteel nr 49 ja ristmikel on AKÖL 15 2500-8000 (segu 4)
Mahasõitudel, jalgteel AKÖL 15 500-2500 (segu 6).
KS 32 killustiku sisaldus 50 % ja freesitud materjali sisaldus 50 %. AC surf kihtide täitematerjal
tuleb valida selliselt, et peale sideainekile mahakulumist on tagatud objekti ulatuses katte ühtlane
värvitoon, kui Tellija ei ole määranud teisiti.
Peenardel kasutada optimaalse terakoostisega killustiku segust fr 0-32 mm. Killustiku segu
terastikuline koostis peab vastama Tee ehitamise kvaliteedi nõuete (03.08.2015 nr 101) lisa 10
(sidumata segude terastikuline koostis) segu nr 6 nõuetele.
Mahasõitude kokkuviimisel, h=20cm purustatud kruusa või killustiksegu katend fr 0-32 mm kiht,
peab vastama samuti segu nr 6 nõuetele.
3.5 VEEVIIMARID JA DRENAAŽ
Põhiteetruupidele teostatakse sisse- ja väljavoolu kraavilõikude puhastamine asendiplaanil
näidatud ulatuses. Mahasõidutruupide ehitus käib vastavalt tüüpjoonisele 6.2 ja
mahasõidutruupide aruandele.
Seletuskiri 36-16-TP OÜ Tinter-Projekt
15
Veeviimarid on projekteeritud sõidutee kattelt koguneva sajuvee nõlvalt allalaskmiseks. Sajuvee
kogumiseks on nõgusatel lõikudel põrkepiirde ette projekteeritud jalgtee äärekivi kõrgusega 6
cm. Nõlvale 1:1,5 ehitatav veeviimar on projekteeritud geokärg, mis paigaldatakse geotekstiilile
ning täidetakse paekillustikuga fr.16/32. Veeviimar viiakse kokku rekonstrueeritava truubi otsa
või kraavi põhja munakivikindlustusega.
Põhitee piketil 607+58 paremal pool maanteed asuv drenaažikaev tuleb puhastada ja
väljavooluosa kindlustada munakividega. Drenaaži äravoolu võimaldamiseks on
rekonstrueeritavat truupi PK 607+70 projekteeritud ca 30cm olemasolevast allapoole.
Tööde teostamisel arvestada maaparandusrajatiste asukohaga ning
tagada drenaažisüsteemi ja kuivenduskraavide toimimine. Drenaaži vahetus läheduses
teostada kaevetööd käsitsi ja lahtise kaevikuga. Dreenide juhusliku vigastamise korral
asendada vigastatud torud sama läbimõõduga plasttorudega ning paigaldamisel järgida
13.03.2009.a. põllumajandusministri määruses nr 35 „Maaparandussüsteemi ehitamise
tehnilised nõuded“ § 16 toodud drenaažitorustike paigaldamise nõudeid.
3.6 TRUUBID
Maanteele paigaldatavatel truubitorudel peab olema rõngasjäikus SN8. Plastikust truupidel
kasutada PE või PP toru. Kasutatavad truubid peavad omama valmistajatehase sertifikaati, mis
lubab neid kasutada sõidutee aluste truupidena.
Käesoleva projektiga on ette nähtud rekonstrueerida betoonist maanteetruubid ning vahetada
need plastist truupide vastu. Loodiveski betoonist truup rekonstrueeritakse terasplaatidest
torusillaks ristlõike mõõtmetega 2,54x1,88m.
Olemasolev betoontruup PK612+23 rekonstrueeritakse DN800 plasttruubiga olemasolevasse
truupi sissetõmbamise meetodiga. Ülejäänud põhiteetruubid vahetatakse välja DN500 – DN1000
plasttruupide vastu. Põhiteetruubid tuleb välja ehitada vastavalt tüüpjoonistele 6.3a ja 6.3b ja
põhiteetruupide aruandele.
Truubitoru paigaldamiseks vajalik kaeviku põhi peab olema vähemalt 0,6 m laiem projekteeritud
truubitorust. Kaeviku nõlvad kaevata kaldega 1:1,25. Täitematerjal tihendada 15-30 cm paksuste
kihtidena kuni projekteeritud katendi konstruktsiooni alumise kõrguseni.
Truubitorude sissevoolude ja väljavoolude ümber paigaldada 2. klassi geotekstiil, millele ehitada
vastavalt tüüpjoonisele munakividest või analoogsest materjalist nõlvakindlustus. Truupide otste
kindlustustööd on arvatud truubi ehitustööde koosseisu.
Kõrgete mullete puhul on ette nähtud mulde ülemise serva ja munakividest nõlvakindlustuse vahe
kindlustada erosioonitõkkemattidega.
Seletuskiri 36-16-TP OÜ Tinter-Projekt
16
Põhiteetruupidele teostatakse sisse- ja väljavoolu kraavilõikude puhastamine asendiplaanil
näidatud ulatuses. Mahasõidutruupide ehitus käib vastavalt tüüpjoonisele 6.2 ja
mahasõidutruupide aruandele.
Likvideeritavad ja projekteeritud truubid on välja toodud joonistel 2 „Asendiplaan
liikluskorraldus ja katted“.
3.7 LOODIVESKI TRUUP
Loodiveski betoonist truup rekonstrueeritakse terasplaatidest torusillaks ristlõike mõõtmetega
2,54x1,88m. Loodiveski truubi ja paisu ümberehitamisel lähtutakse Keskkonnaameti
tingimustest nr PV 6-6/15/22440-2, mis on välja antud 15.10.2015 ning Piiber Projekt OÜ
eskiisprojektist töö nr 2014-11/Loodiveski.
3.7.1 Olemasolev olukord
Loodiveski truup on ülaveepoolsest otsast neljakandilise profiiliga laiusega 1570 mm. Varjade
juures on truubi kõrgus 2640 mm. Truubi lae kõrgus väheneb kuni kauguseni 4,2 m varjade
juurest ning sealt alates on truubi kõrguseks 1880 mm. Truup suundub läbi Imavere – Karksi-
Nuia maantee muldkeha ning läheb umbes 15 m kaugusel otsakust üle ümaraks truubiks
läbimõõduga 2,0 m. Truubi kogupikkus on ligikaudu 22,9 m ning keskmiseks põhjalanguks ca
1%.
3.7.2 Projekteeritud lahendus
Tulenevalt maanteede projekteerimisnormidest tuleb väikese suurusega sildade ja truupide
dimentsioneerimiseks IV-VI klassi teedel kasutada 3%-sele tõenäosusele vastavat arvutuslikku
maksimumvooluhulka, mis antud juhul Sinialliku ojas on Q.3%=3,418 m3/s.
Antud oludele sobivaks truubi profiiliks on valitud MultiPlate MP200 VM4.
Terastruup on projekteeritud Imavere-Karksi-Nuia maanteega 90 kraadise nurga all ja pealtlaius
on 21,32 m. Alumise serva laius on 25,88 ja sisemine läbimõõt on 2,49 m (vt joonised J 8.1 ja J
8.2). Terastruubi sisemine kõrgus konstruktsiooni teljel 1,83 m. Terastruup ümbritseda
geotekstiiliga (Profiil 2). Terastruubi otste äralõike kalle on 1:1,5 kuni kõrguseni 60 cm truubi
põhjast, kus lõige on vertikaalne. Terastruup rajatakse liivast sängituskihile minimaalse
kihipaksusega 10 cm, mida ei tihendata. Arvestatud on, et terastruup paigaldatakse laine kõrguse
võrra (55 mm) sängituskihi sisse. Liivalus rajatakse paeekivikillustikust (LA30) alusele fr. 4-64
h=30 cm, mis ümbritsetakse geotekstiiliga (Profiil 4). Killustikalus paigaldatakse tihendatud
maapinnale, mille peale on paigaldatud geovõrk 40/40 kN.
Seletuskiri 36-16-TP OÜ Tinter-Projekt
17
3.7.3 Projekteeritud terastruup VM4:
Sisemine vahekaugus B=2,49 m
Maksimaalne tõus H=1,83 m
Terase paksus 3,0 mm
Tsingikihi paksus min 85 µm
Epoksiidvärvi paksus seest C4 min 300 µm
Epoksiidvärvi paksus väljast C4 min 150 µm
Terastruubi ülaosa pikkus L= 21,32 m
Terastruubi alaosa pikkus L= 25,88 m
Terastruubi otste äralõike kaldenurk 1:1,5 Hx=0,6 m
Pöördenurk alguses ja lõpus 90°
Truubi pikikalle 1,0 %
Antud parameetritega terastruup on arvutatud terasele voolupiiriga 235 MPa.
Epoksiidvärviga katta terastruup seestpoolt ja väljaspoolt terves ulatuses. Epoksiidikiht vastavalt
keskkonnaklassile C4. Epoksiidvärv kanda konstruktsioonile tehases. Kui
korrosioonikaitsevärvimine tehakse objektil tuleb teostada epoksiidikihi nakketest vastavalt
standardile EVS-EN ISO 4624. Minimaalne nake epoksiidvärvi ja terase vahel peab olema
>4MPa.
Korrosioonikaitse peab vastama standardile EVS-EN ISO 12944-5. Paigaldamise käigus vältida
terasplaatide epoksiidikihi kahjustamist, vajadusel teha värviparandusi sama epoksiidvärviga
peale montaaži lõppu.
3.7.4 Truubi ehitus
Terastruup paigaldada vastavalt Tootja poolsetele juhistele ja montaažiskeemile.
Truubi kaeviku ja olemasoleva silla lammutamiseks kaevatud kaeviku tagasitäitematerjalina
kasutada pinnast mille sisehõõrdenurk on vähemalt 30°. Peale algtäite h=300 mm paigaldamist
laotada terastruubi kohale bentoniitmatt, millises soodiumbentoniidi sisaldus ei tohi olla vähem
kui 4500 gr/m2, soodiumbentoniitmati tõmbetugevus peab olema vähemalt 10 kN/m (EN ISO
10319) piki- ja ristisuunas. Bentoniitmatt paigaldada pikisuunas 3% kaldega ja põiksuuna 10%
kaldega. Terastruubi ümber paigaldatava täitepinnase k>1,0 m/ööp, lõimistegur Cu=>5,0 ja
pinnase tihendustegur 0,98. Pinnasekihi kogupaksus terastruubi peal 2,7 m.
Tagasitäite teostamisel lähtuda rangelt terastruubi Tootja poolsetest juhistest ja ette antud
piirnormidest. Tagasitäide tihendada 0,3 m paksuste kihtidena. Peale montaaži ei tohiks
konstruktsiooni kuju erineda:
a. Kõrgus ±2 %
b. Laius +2%
Seletuskiri 36-16-TP OÜ Tinter-Projekt
18
Peale tagasitäite teostamist on suurim lubatud deformatsioon konstruktsiooni ristlõikes (laius ja
kõrgus) ± 2% konstruktsiooni montaažijärgsest laiusest.
Tihendamisel kasutatavat rasketehnikat ei tohi kasutada konstruktsioonile lähemal kui 1 m
kaugusel. Tagasitäide tuleb teostada mõlemal pool ja keskel üheaegselt, vältimaks rajatise
ülemääraseid deformatsioone.
Truubi alla, sissevoolu poolsesse otsa, on ette nähtud savilukk takistamaks võimalikku vee voolu
truubi alt. Savilukk on 0,3 meetrit lai ja truubi all sama kõrge kui killustikalus ja sängituskiht
kokku (0,4 meetrit). Savilukk moodustatakse kruusliiva segamisega bentoniitpulbriga (suhe 4:1)
ning see ümbritsetakse geotekstiiliga (profiil 2). Saviluku ülemine ots peab ulatuma vähemalt
arvutusliku kõrgveetasemeni (abs. +49.80 m), järgides terastruubi profiili kuju. Saviluku
ehitamisel jälgida hoolega, et ei tekiks olukorda, kus saviluku piirkonnas jääb truup osaliselt alt
toetamata.
3.7.5 Kindlustustööd
Terastruubi päised kindlustatakse (asendiplaanil näidatud ulatuses) kahes osas. Kogu terastruubi
ulatuses ning 50 cm sellest kõrgemal kindlustatakse truubi päised sõelmetele sängitatud
munakivipuistega (kivide mõõtmed 15–20cm). Truubist kõrgemal kui 50 cm kindlustatakse
päised kasvumulla, murukülvi ja erosioonitõkkematiga (100% kookoskiud, seotud PP-võrguga).
Erosioonitõkkematt kinnitada puitvaiadega (puitvaiade kogus 2-3 tk/m2). Kivide ja kasvumulla
alla paigaldada geotekstiil (profiil 2). Geotekstiili ülemine serv kinnitada ülekattega sõidutee
killustikaluse alla (vt joonis J 8.3). Nõlva kindlustus teha terastruubi teljest mõlemale poole
vähemalt 6 m ulatuses.
Sinialliku oja kindlustatakse truubi sisse- ja väljavoolul munakivipuistega, kivide mõõtmed 5–
15 cm geotekstiilil (profiil 4) h=30 cm. Kindlustusele paigutada ka voolurahustuskivid d=40-60
mm. Geotekstiil ja kivikindlustuse alla ei ole täiendavat sängituskihti ette nähtud välja arvatud
vahetult silla sisse- ja väljavoolul kuhu on ette nähtud kohalikust pinnasest sängituskiht
tagamaks kõrguslikult sujuv üleminek truubi kaevikust. Projekti kohaselt kindlustatakse
seestpoolt ka truubi põhi kivipuistega d=5-15 cm h=15 cm geotekstiilil (profiil 2).
Kivikindlustuse ulatus on näidatud asendiplaanil (J 8.4).
Sissevoolul tuleb jõesängi kindlustada 50 m ulatuses. Jäesängi olemasolevaid nõlvasid tuleb
profileerida laugemaks kaldega 1:2 ning kindlustada maksimaalsest kõrgveetasemest 10 cm
kõrgemalt. Endise oja sängi taastamiseks lammutada truubist ca. 60 m ülesvoolu paiknev
betoonskonstruktsioon.
Seletuskiri 36-16-TP OÜ Tinter-Projekt
19
Jõesäng tuleb kindlustada ka väljavoolul 36 m ulatuses ning lisaks rajada ka kiviülevoolud 2 tk.
Esimene ca. 7 m truubist normaalveetasemega abs. +49.00 m ja teine ca. 16 m kaugusel
normaalveetasemega abs. +48.87 m. Jõesängi kujundamiseks on vajalik ka parempoolse
kaldaala täitmine väljavoolul.
Kaevetööde ja pinnase paigaldamisel tuleb rangelt jälgida, et kaeve piirkonnast ega kallaste
planeeritud piirkonnast ei uhtuks allavoolu setteid. Kaevetöid tuleb teostada suvisel madalvee
perioodil ning olemasoleva raudbetoonist truubi lammutamise ja uue terastruubi paigaldamise
ajaks ajaks tuleb jõevesi ümber suunata.
Ehitustööde teostamiseks tuleb taotleda Keskkonnaametilt vee-erikasutusluba, mille taotlemisel
arvestada, et selle väljastamise menetlemise aeg on kolm kuud alates menetlusse võtmise
kuupäevast.
3.8 LIIKLUSKORRALDUS
3.8.1 Liiklusmärgid
Projekteeritud liiklusmärgid sõiduteel kuuluvad suurusgruppi II. Liiklusmärkide alused sõiduteel
valmistada alumiiniumist, paksusega vähemalt 1,85 mm. Tekstiliste märkide tähekõrgus 200
mm. Sõiduteele paigaldatavatel liiklusmärkidel kasutada II- klassi valgustpeegeldavat kilet.
Jalgteele ettenähtud märgid 435 ja 445 kuuluvad suurusgruppi 0.
Säilitatavad märgid, mis on projektis tähistatud tuleb demonteerida ja ümber paigaldada projektis
näidatud kohta. Mittevajalikud demonteeritavad märgid utiliseeritakse töövõtja poolt.
Kõik liiklusmärgid, liiklusmärkide postid ja kinnitustarvikud peavad vastu pidama EVS-EN
12899-1 kirjeldatud koormustele. Postiks kasutada kuum- tsingitud terastoru, mille minimaalne
väline läbimõõt on minimaalselt 76 mm ja seinapaksus vähemalt 2mm. Kõik postid peavad
olema kuum- galvaniseeritud terastorud, mille mõõtmed tagavad liikluskorraldusvahendi
püsimise EN 12899 kirjeldatud koormuste korral. Üldjuhul kasutada 900 mm kõrgusi
betoonvundamente.
Liiklusmärgid tuleb paigaldada vastavalt projektile. Liiklusmärgi serv ei tohi jääda teepeenrale
lähemale kui 0,5 m. Töövõtja peab valima sellise postipikkuse, et oleks tagatud liiklusmärkide
üldine alumise serva kõrgus teekattest 1,8 m ja liiklusmärkide omavaheline vertikaalne vahe.
Liiklusmärgi posti paigaldamisel lubatud kõrvalekalded tee pikisuunas projektsest märgi
paiknemisest on ±2,0 m. Tellijaga kooskõlastatult võib vajadusel olla ka suurem erinevus
projektist.
Seletuskiri 36-16-TP OÜ Tinter-Projekt
20
Tekstiliste märkide suurused on antud liiklusmärkide tööjoonisel joonis nr.7. Projekteeritud
liiklusmärkide asukohad on näidatud joonistel 2 „Asendiplaan, liikluskorraldus ja
vertikaalplaneering“.
3.8.2 Teekattemärgistus
Tugimaantee telgjoon ja sõiduradade teekattemärgistus teostatakse termoplastikuga.
Ristmikualal märgitakse sõiduraja äärejooned (911) struktuurse plastikuga. Teekattemärgistus
993 märkida äärekividele värviga. Termoplastikuga tehtud märgistuse pinnale peab lisatama
klaaskuule vähemalt 300gr/m2.
Märgistustööde teostamisel ja kvaliteedi kontrollimisel tuleb juhinduda „Riigiteede
teekattemärgistuse valiku, paigaldamise, kontrollimise ja eemaldamise juhendist“ MA
peadirektori 13.05.2016.a. käskkiri 20103“. Projekteeritud teekattemärgistus on välja toodud
joonistel 2 „Asendiplaan, liikluskorraldus ja vertikaalplaneering“.
3.8.3 Piirded
Projektlahenduse näidatud ulatuses on mulde serva ette nähtud sõidutee põrkepiire. Põrkepiirde
tugevusklassiks põhiteel on N2 W5 ning postide sammuks on ette nähtud 4m. Sultsi alevikus on
projekteeritud jalgtee ja sõidutee eraldamiseks N2 W3 tüüpi karpterasest ühendusega piire
Sõidutee serva projekteeritud põrkepiirde kõrgus asfaltbetoonkatte pinnast on 0,75 m. Põrkepiire
on projekteeritud 0,5 m kaugusele sõidutee asfaltkatte servast ja piirde tagune tugipeenar
ehitatakse 0,75 m laiusena. Kui kindlustatud peenar on 0,75m (sõidurada 3,25m) siis tuleb
paigaldada piire 0,75m kaugusele asfaldi servast tagades kauguse 1,5m sõiduraja servast.
Põrkepiirde algusesse ja lõppu põhiteel on projekteeritud 12 m pikkused terminalid. Sultsi
alevikus on terminalid vastavalt projektile 4m pikkused. Põrkepiirded peavad vastama EVS-EN
1317 osadele 1 ja 2. Terminalid ja üleminekud peavad vastama EVS-EN 1317 osadele 1 ja 4.
Piirde paigaldamisel vasakpoolsele teepeenrale tuleb kogu objekti vältel jälgida ja välja surfida
sidekaablite täpsed asukohad. Sõidutee serva projekteeritud põrkepiirded välja toodud
plaanijoonistel 2 ja terminalide konstruktiivne lahendus joonisel 6.4 „Põrkepiirde terminali (L =
12 m) tüüpjoonis”.
3.8.4 Tähispostid
Tähispostid paigaldada projekteeritud mulde servale asendiplaanil näidatud kohtadesse.
Põrkepiirde korral paigaldada tähispostid põrkepiirde külge. Tähispostide vahe pikisuunas ja
sirgel lõigul on 50m. Tähispostid paigaldatakse mõlemale pool sõiduteed kohakuti.
Seletuskiri 36-16-TP OÜ Tinter-Projekt
21
Tähispostide reflektori värv on näidatud asendiplaani joonistel ja koondmahud aruannetes.
Tähispostile paigaldatud helkuri keskpunkti kõrgus sõidutee välisserva pinnast peab olema 0,9m.
Kollase helkuriga tähispostid paigaldada piirde algusesse ja lõppu ning ristmike pöörderaadiuste
algusesse ja lõppu.
Tähispostide paigaldamisel vasakpoolsele teepeenrale tuleb kogu objekti vältel jälgida ja välja
surfida sidekaablite täpsed asukohad.
Tähispostid peavad vastama standardile EVS-EN 12899-3:2007. Projekteeritud tähispostid on
välja toodud joonistel 1 „Asendiplaan, liikluskorraldus ja vertikaalplaneering“.
3.8.5 Liiklusohutus
Käesoleva projektlahendusega paraneb maanteelõigu liiklusohutus läbi muudetud
liikluskorralduse kuid ka füüsiliste elementidega nagu liiklussaared ja põrkepiirded.
Projekteeritava lõigu ulatuses käesoleva lahendusega täiendavaid kiiruspiiranguid ette ei ole
nähtud.
Peamised liiklusohutust parandavad muudatused projektis on:
Ristmike nähtavusala parandamine läbi liikluskorralduse muudatuste ja teeprofiili
paranduste
Kiirustvähendava mõjuga liiklussaarte projekteerimine enne ja peale Sultsi alevikku
Sultsi- Abja-Paluoja ristmiku projektlahendusega ohtliku parempöörde rambi
likvideerimine.
Jalgteelõikude ja vastavate ühenduste loomine ülekäigukohtade vahel Sultsi alevikus
Puuduva valgustuse projekteerimine Sultsi aleviku jalgteeületuskohtade ja ristmike
piirkonda
Puuduvate teemärgiste, tähispostide ja liiklusmärkide täiendamine põhiteel ja
mahasõitudel.
Põrkepiirete lisamine ohutuse tagamiseks vastavalt normidele.
3.9 TEHNOVÕRGUD
3.9.1 Elektrivõrgud
Maantee projekteerimisel on aluseks võetud Elektrilevi OÜ Tartu regiooni „Tehnilised
tingimused mitteelektriprojektidele Nr. 246376 18.11.2016.
Rekonstrueeritavale lõigu piirkonnas asuvad Elektrilevi OÜ-le kuuluvad 10kV ja 0,4 kV
õhuliinid. Ehitustööde käigus tuleb täpsustada jõukaablite tegelikud asukohad trassil.
Elektrikaablite paiknemise vähim sügavus projekteeritud katendi pinnast peab arvestama
Seletuskiri 36-16-TP OÜ Tinter-Projekt
22
mõjuvat dünaamilist koormust ja pinnase külmumissügavust kuid mitte vähem kui 1,0 meetrit.
Ehitustöödeks liinide kaitsetsoonis enam kui 4.5 m kõrguste mehhanismidega peab tööde
teostajal olema võrgu valdaja luba. 10 kV ja 0,4 kV õhuliinide kaitsevöönd on vastavalt 10 ja 2
m, maakaabelliinidel 1m mõlemale poole liini telge.
Maantee katendi pinda tõstetakse rekonstrueerimisel vahemikus 10-30cm. Kõik ristuvad
õhuliinide gabariidid jäävad projektlahendusega normi piiridesse.
Elektrivõrgu asetus ja lahendused on toodud projekti joonistel nr 2 ning elektrivõrkude aruandes.
3.9.2 Sidevõrk
Projekteerimise on aluseks võetud Telia Eesti AS poolt väljastatud tehnilised tingimused nr.
27641840, koostatud 16.11.2016
Käesolevas projektis on lahendatud Telia Eesti AS kaablitrassi väljakandmine.
Olemasoleva kaabli sügavused ja asukohad on objektil kontrollitud geodeetiliste uurimistööde
käigus Telia teenusena. Telia järelvalve teenus ning kaablite väljamärkimine on tasuline teenus.
Liinirajatiste rikkumiste eest kannab vastutust ehitaja.
Käsitletaval ca 6km pikkusel lõigul paiknevad teemaal Telia Eesti AS kuuluvad sideliinirajatised
peamiselt maantee mulde vasakpoolses servas.
Katendi laienemise ja maantee külgkraavi rajamise tõttu on projektis kohati ette nähtud maantee
peenra all paiknev valguskaabel ümber tõsta. Samuti on ette nähtud kindlustada sidekaablite
ritumised mahasõitudega lõhestatud A-klassi kaablikaitsetoruga De110. Kaabli paigaldussügavus
katte pinnast toruga kindlustamisel peab olema vähemalt 0,8m. Paigaldatud kaitsetorude otstesse
ette näha markerpallid (1401-XR EMS " oranž pallmarker side).
Sideliinide kaitsetsoonis teostada ehitustöid järelvalvetöötaja juuresolekul ning kaevetööd teha
käsitsi. Projekteeritud tähispostide või põrkepiirde postide süvistamisel tuleb eelnevalt
kaitsetsoonis paiknev valguskaabel objekti välja surfida. Ehitaja kohustus on peale tööde lõppu
esitada Teliale teostusjoonis sidekaablite ümberpaigutamise ja kaitsmise kohta.
Siderajatised ja kaablid on näidatud projekti plaanijoonistel ning tööristlõikel. Mahud on antud
siderajatiste aruandes ja töömahtude loetelus.
3.10 HALJASTUS
Projektiga on ette nähtud haljastada maantee planeeritud mulde ja kraavi nõlvad muruga.
Muruseeme peab olema varustatud sertifikaadiga. II –klassi muru seemnekulu on 15-25 g/100 m²
kohta.
Seletuskiri 36-16-TP OÜ Tinter-Projekt
23
Haljasalad rajada nõuetele vastavalt ettevalmistatud kasvupinnasele. Kasvupinnase
projekteeritud paksus on keskmiselt 10 cm.
Ehitustööde ajal vastutab säilitatava ja rajatava haljastuse eest töövõtja. Rajatavat haljastust kasta
korrapäraselt. Vajadusel teostada umbrohutõrjet. Muru ja istutuste esmased hooldustööd teha
parima praktika kohaselt. Ehitustööde käigus rikutud või kahjustatud haljasalad tuleb taastada.
Projektiga on ette nähtud likvideerida olemasolevaid puid ja võsa. Likvideerimine on näidatud
ära asendiplaani joonistel ja mahtudes.
Likvideeritavate puude ja võsa kännud juurida ja utiliseerida. Jäätmete utiliseerimise kohutus
lasub ehitajal. Puitmaterjali likvideerimise kohustus on Töövõtjal juhul kui maaomanikuga ei ole
teisiti kooskõlastatud.
3.11 MUINSUSKAITSE
Projekteeritava lõigu teeehitustööd toimuvad ajaloomälestise Loodi mõisa pargi, 19. saj. reg nr
14604 ja Loodi mõisa tall, 1874. a. reg nr 14610 kaitsevööndis ja vahetult krundi piiri ääres.
Kaitsealune maa Loodi mõis kompleks paikneb Loodi külas projekti pikettide vahemikus PK
599+65 – 602+70 vasakul pool maanteed.
Projektlahendusega on ette nähtud antud kaitsealuse lõigu ulatuses 0,5 - 0,8 m sügavuse nõva
rajamine mulde nõlva. Nõva planeeritakse katendi mullatööde käigus kus mulde nõlvale antakse
ristlõikes 1:3-le kalle ja vastasnõlvale keskmiselt 1:2 kalle. Mulde nõlvad kindlustatakse
vastavalt asendiplaanile kasvumulla ja murukülviga. Maanteemulde kaevetööd mõisatalli ees on
suuremad kuna põhitee pikiprofiil (punane joon) viiakse selles lõigus kuni 0,4m alla poole.
Olemasolev Loodimõisa tee mahasõit rekonstrueeritakse ja paigaldatakse asfaltkatend 10m
ulatuses maantee servast ning 4,5m laiuselt. Kokkuviimine olemasolevaga teostatakse purustatud
kruusaga.
Tööde teostamisel jälgida, et säiliksid oma algses asukohas kivist väravapostid ja teeäärses
pargis kasvavaid puid ei vigastataks.
Mälestisel ja selle kaitsevööndis tuleb ehitus- ja kaevetööde teostajal eelnevalt
Muinsuskaitseametist taotleda väikesemahuliste tööde luba (MuKS § 24;
http://muinas.ee/sinule/vormid) Pinnasetöödel tuleb arvestada kultuuriväärtusega leidude ja
arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega alal, mis pole riikliku kaitse alla võetud.
Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§§ 30-32, 44-3) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma
leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.
Seletuskiri 36-16-TP OÜ Tinter-Projekt
24
3.12 KESKKONNAKAITSE
Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult
piirnevail aladel vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt
esitatud juhistele. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ohtlikud
jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise
litsentsi omavatele ettevõtetele. Ehitusjäätmete kogumine ja utiliseerimine on ehitaja kohustus.
Käesoleva projekti käigus on koostatud keskkonnamõju eelhinnang projektiga kavandatud
tegevuste kohta. Eelhinnangu aruande on koostanud Tinter-Projekt märtsis 2016 ning see on
käesoleva projekti lisamaterjal.
Eelhindamise koostamise tulemusena jõuti järeldusele, et kavandatava tegevusega ei kaasne
olulist negatiivset mõju projekti ala ja lähiümbruse keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule sh
Natura 2000 aladele, kui järgitakse kõiki keskkonnakaitse nõudeid, ohutusnõudeid,
leevendusmeetmeid ja soovitusi. Tehnilise infrastruktuuri kaasajastamine loob aluse kohalikule
arengule ja elanike heaolule.
4 JUHISED TÖÖDE TEOSTAMISEKS
Ehitustööde tegemise ajaks on vajalik objekt nõuetekohaselt märkide ja viitadega tähistada.
Tööde alustamisel tuleb informeerida tehnovõrkude valdajaid ja vajadusel täpsustada
tehnovõrkude täpne asukoht surfimise teel.
Kaevamistöid võib alustada vastavate lubade olemasolul ning tööde teostamine peab olema
kooskõlas tööde tellijaga. Tööde teostamisel tehnovõrkude kaitsetsoonis tuleb kinni pidada
kehtestatud ohutustehnilistest nõuetest.
Töövõtja peab hoolitsema, et ehitustööd sooritataks kõik seaduste ja määrustega määratud
ametiisikute poolt teostatavad ülevaatused ja kontrollid. Kontrollidest tuleb eelnevalt teatada
Tellijale piisavalt varakult, kuid mitte vähem kui 1 tööpäev ette, et tema esindaja võiks
ülevaatustest osa võtta.
Ehitusaegse liikluskorralduse eest vastutab ehitaja. Enne ehitustööde alustamist kohustub
koostama ehitaja ehitusaegse liikluskorralduse skeemi, mille kohustub kooskõlastama
Maanteeametiga. Skeemi koostamisel lähtuda määrusest nr 90 „Liikluskorralduse nõuded
teetöödel“ (MTM 13.07.2015.a). Ehitusaegne liikluskorraldus ehitusobjektil peab vastama
Maanteeameti lõuna regioonis kooskõlastatud skeemile.
Ehitaja peab tagama ehitusperioodil kodanikele ligipääsu oma kinnistutele, mis piirnevad
ehitusobjektiga. Töövõtja peab teetööde alustamisest teavitama teega külgnevaid maaomanike.
Seletuskiri 36-16-TP OÜ Tinter-Projekt
25
Projekteeritud tee telg, ristmikud ja piirinaabrite piiripunktid märkida välja vastavaid litsentse
omava geodeesia firma poolt.
5 TEE KASUTUS JA HOOLDUSJUHEND
Maantee hooldus, sh bussitaskute hooldus teostatakse vastavalt hooldelepingule ning kehtivale
juhendile.
Hooldustööde käigus ei tohi kahjustada rajatud katendit, rajatisi, kindlustatud teepeenraid, tee
kaitsepiirdeid, liikluskorraldusvahendeid jne. Probleemide korral, mis ohustavad teed ning
rajatisi kasutavaid liiklejaid on tee haldaja poolt vajalik võtta koheselt kasutusele meetmed
avariiohu vältimiseks ning kahjustuste arenemise tõkestamiseks. Kui tegemist on
garantiiperioodil esineva ning garantiijuhtumiks liigituva olukorraga tuleb sellest koheselt
teavitada ka Töövõtjat, teistel juhtudel lahendab tee haldaja situatsiooni vastavalt
kasutusjuhendile, heale tavale ning ettenähtud tehnilistele lahendustele.
Projektlahendusest tulenevalt on täiendavaks hoolduskuludeks rajatavad kindlustatud kraavid ja
veeviimarid mulde nõlval (2070m2), bussitaskud (ca 280m2), peatustega seotud prügikastid (4
tk) ning Sultsi piirkonna liiklussaared (ca 406m2) ja jalgteelõigud (ca 380m2).
Seletuskirja koostaja: Vello Sova
Seletuskiri 36-16-TP OÜ Tinter-Projekt
Turu 34, Tartu 51014, tel 7 475 333, registrikood 10149499.
Tegevuslitsentsid: Nr 0853/11019, 738 MA, 544 MA-k.
TELLIJA: MAANTEEAMET
TÖÖ: 36-16-TP
Tugimaantee 49 Imavere-Viljandi Karksi-Nuia
km 58,885-64,715 Loodi-Sultsi lõigu
rekonstrueerimise põhiprojekt
Tööd ehitismälestiste Loodi mõisa park, 19. saj. reg nr 14604 ja Loodi mõisa tall,
1874. a. reg nr 14610 kaitsevööndis.
KÖIDE 1 : I – PROJEKTI KOOSKÕLASTUSED
II – LÄHTEANDMED
III – SELETUSKIRI
IV - ARUANDED
PROJEKTIJUHT: Vello Sova
PROJEKTEERIJA: Meelis Kleinson
KONTROLLIJA: Indrek Lensment
Tartu, oktoober 2017
Väljavõtte tegija: Jelena Mets
Asutus: AS Connecto Eesti
Kuupäev: 18.12.2018 13:50:22
Kinnistusosakond Tartu Maakohtu kinnistusosakond
Uus registriosa number 10282550
Kinnistu nimi
Korteri nr
Õigsuse märge Elektrooniline registriosa omab õiguslikku tähendust: 01.12.2017
Digitoimik Kinnistustoimiku kõik dokumendid on digitaalsed alates 1.12.2017
I jagu KINNISTU KOOSSEIS
Kande Avamine, koosseisu muudatused, ühendamise ja Kande
Katastritunnus Sihtotstarve ja asukoht Pindala
number jagamise kanded kehtivus
Transpordimaa 100%, Viljandi
maakond, Viljandi vald, Sultsi küla, 49
Registriosa avamisel 27.10.2017 kinnistamisavalduse alusel
1 57001:001:1990 ImavereKarksiNuia tee. Katastriüksus 22,98 ha kustutatud
sisse kantud 1.12.2017. Kohtunikuabi Edith Oja
on moodustatud plaani ja
kaardimaterjali alusel.
Transpordimaa 100%, Viljandi
maakond, Viljandi vald, Sultsi küla, 49
1 57001:001:1990 ImavereKarksiNuia tee. Katastriüksus 22,98 ha Maakatastri andmed üle võetud 16.12.2017. kustutatud
on moodustatud plaani ja
kaardimaterjali alusel.
Transpordimaa 100%, Viljandi
maakond, Viljandi vald, Sultsi küla, 49
1 57001:001:1990 ImavereKarksiNuia tee. Katastriüksus 22,98 ha Maakatastri andmed üle võetud 12.01.2018. kustutatud
on moodustatud plaani ja
kaardimaterjali alusel.
Transpordimaa 100%, Viljandi
maakond, Viljandi vald, Sultsi küla, 49
1 57001:001:1990 ImavereKarksiNuia tee. Katastriüksus 22,98 ha Maakatastri andmed üle võetud 24.01.2018. kehtiv
on moodustatud plaani ja
kaardimaterjali alusel.
II jagu OMANIK
Kande Kande
Omanik Kande alus
number kehtivus
27.10.2017 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 1.12.2017. Kohtunikuabi Edith
1 Eesti Vabariik kehtiv
Oja
III jagu KOORMATISED JA KITSENDUSED
Kande Kinnistut koormavad piiratud asjaõigused ﴾v.a. Märked piiratud asjaõiguste kohta, kannete muudatused ja Kande
number hüpoteegid﴿ ja märked; käsutusõiguse kitsendused kustutamised kehtivus
IV jagu HÜPOTEEGID
Kande Hüpoteegi Märked hüpoteekide kohta, kannete muudatused ja Kande
Hüpoteegid
number summa kustutamised kehtivus