Arvamus Eesti Vabariigi haridusseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (õppimiskohustuse kehtestamine) eelnõule

Haridus- ja Teadusministeerium Meie 14.03.2024 nr 3.1-3/69-1 [email protected] Munga 18 50088, Tartu Arvamus Eesti Vabariigi haridusseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (õppimiskohustuse kehtestamine) eelnõule Austatud minister Kallas Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (edaspidi ka Astangu Keskus või keskus) tutvus eelnõude infosüsteemi arvamuse avaldamiseks lisatud Eesti Vabariigi haridusseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (õppimiskohustuse kehtestamine) eelnõuga ja seletuskirjaga (edaspidi eelnõu). Astangu Keskus toetab õppimiskohustusliku ea tõstmise printsiipi. Leiame, et tegemist on olulise muudatusega, mille puhul on oluline arvestada eelkõige kõige suurema toevajadusega õppijate teekonnaga haridussüsteemis. Eeltoodust tulenevalt toome välja alljärgnevad aspektid, mille osas peame oluliseks täiendavalt läbi mõelda muudatuse sisu ja sõnastus: 1. Õppimiskohustuse täitmine Astangu Keskus on HTMi hallatav riigiasutus, kes pakub erivajadustega inimestele alates 16. eluaastast erinevaid õppimisvõimalusi. Haapsalu Kutsehariduskeskusega koostöölepingu alusel pakume kutseõpet (sh kutsevaliku õpet) ning täienduskoolituskursustena pakume erinevaid kursuseid, mis toimuvad statsionaarses õppes ning mille eesmärk on tagada osalejate igapäeva-, sotsiaal- emotsionaalsete, keeleliste oskuste arendamine ning ametialade tutvustamise läbi erinevate eriala moodulite ja tööharjutuste. Täienduskoolituskursustena toimuvad kursused järgmistele sihtrühmadele: a. Kohanemiskursus KT – kutsevalikuõppega sisult samaväärne 1-aastane kursus suurema toevajadusega õppijatele (peamiselt toimetulekuõppekava  lõpetanutele). Tegemist on täienduskoolituskursusega ja mitte kutsevaliku õppega, kuna kursuse sihtrühmale ei ole praegune kutsevaliku õpe jõukohane toimetulekuõppekava lõpetanud õppijatele, kuna nende toevajadus on suurem ning nad vajavad õpet, kus keskendutakse peamiselt igapäevaoskuste, koostööoskuse ja õpioskuste omandamisele ning samuti mina-pildi loomisele. Antud sihtrühma puhul on oluline pikem aeg, mille jooksul neil on võimalik endale võimetekohases tempos omandada uusi oskusi ja kompetentse. Samas on neil võimalik jõuda edukalt ka kutse omandamiseni ja liikuda seejärel tööturule. b. Lõimitud aine- ja keeleõppe kohanemiskursus – 1-aastane kursus, mis on mõeldud eesti keelest muu emakeelega erivajadustega inimestele alates 16. eluaastast ning mille raames toimub lisaks eesti keele oskuse parandamisele ja arendamisele eesti keeles igapäeva-, sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamine ning ametialade tutvustamise läbi erinevate eriala moodulite ja tööharjutuste. LAK-õppe mudelit on piloteeritud kahel järjestikusel õppeaastal ning jätkuprojektidena on plaanis mudeli edasiarendus ja selle skaleerimine kogu kutseõppele. c. Kaubanduse abitöötaja kursus – 1-aastane tööõppekursus, mis vastab tase 2 kutseõppekavadele. Kursus on loodud koostöös MAXIMA Eesti OÜ-ga. Astangu Keskus näeb hetkel suurt ohtu, et kui õppimiskohustust on võimalik täita ainult tasemeõppes õppides, tekib olukord, kus kõige suurema toevajadusega inimesed jäävad ilma võimalustest võimetekohaseks edasiõppeks. Leiame, et peab olema võimalik teatud juhtudel laiendada õppimiskohustuse täitmist ka täienduskoolituskursustele, kui need täidavad konkreetsed kriteeriumid (nt vastavus tasemeõppele mahu, õpiväljundite vms osas). Lisaks sellele juhime tähelepanu, et jätkuvalt tekib olukord, kus noor võib omandada kutse enne 18-aastaseks saamist (nt noor suundub pärast põhihariduse omandamist 1-aastasesse ettevalmistavasse õppesse ja seejärel lõpetab 1-aastase abikoka eriala, millega on õppimiskohustus täidetud). Keskus näeb juba praegu oma praktikast, et tööandjad ei soovi või ei ole valmis võtma tööle alaealisi, kellega seoses kaasnevad erinevad piirangud ja täiendavad nõuded. Keskus leiab, et siinkohal on oluline roll karjääriteenustel ja nende arendamisel, aga ka töökohapõhisel õppel, mis toimuks just kooliga koostöös ja jätkaks koolis omandatud teadmiste ja oskuste lihvimist ja kooskõlla viimist tööturu vajadustega. Pidev trialoog õppija, kooli ja praktikabaasi/tööandja vahel annab ka hea sisendi osapooltele, mis osas on vajakajäämised, mis vajavad parendamist (nt õppekava raames õpetatavad oskused vms). 2. Ettevalmistav õpe ja kohtade jaotus Eelnõus on toodud ja seletuskirjas selgitatakse, kuidas toimub ettevalmistava õppe korraldus. Hetkel aga puudub info selle kohta: a. milline saab olema ettevalmistava õppe sisu, sh kooliti – seletuskirja kohaselt koosneb ettevalmistav õpe eneseteadlikkuse kasvu toetamises, vajaduspõhises võtmepädevuste(üldpädevuste) omandamises kui ka praktilises erinevate erialadega tutvumises oma valikute ja võimaluste mõistmiseks, kuid kuna ettevalmistav õpe põhineb õppija individuaalsetel vajadustel, siis kas kõikide 2  koolide õppekavad näevad ette kõigi eeltoodud pädevuste arendamist ja siis selle alusel koostatakse individuaalne õppekava? Samuti, kas teatud elemendid on kohustuslikud, nt erialadega tutvumine? Lisaks nt, kas samas ettevalmistava õppe rühmas võivad olla kaks õppijat, kellest üks on eesti keelest muu emakeelega toevajadusega noorega, kes osaleb ühe aasta jooksul ettevalmistavas õppes kõigi kolme eesmärgiga – keeleoskuse parandamine, õpilünkade tasandamine ja erialade tutvumine, ning teine õppija, kellel on vaja ainult õpilünkade tasandamine? Või on võimalik ka olukord, kus suurema toevajadusega noor liigub ühelt ettevalmistava õppe kursuselt järgmisele? Nii nt kas on võimalik olukord, kus eesti keelest muu emakeelega toevajadusega noor lõpetab kõigepealt ettevalmistava õppe kursuse keeleoskuse parandamiseks, seejärel liigub õpilünkade tasandamise ettevalmistava õppe kursusele ning seejärel alles erialadega tutvumise ettevalmistava õppe kursusele? On võimalik, et suure toevajadusega noore jaoks ei ole võimalik samaaegselt tegeleda kõigi kolme eesmärgiga korraga ühe aasta jooksul, vaid areng peab toimuma järk-järguliselt. Selline olukord annab ka kõige suurema toevajadusega õppijatele võimaluse nö küpseda õppimiskohustuse raames ning arendada erinevaid oskusi ja kompetentse enda võimetele vastavalt. b. milline saab olema ettevalmistava õppe raames õppijatele pakutav tugi, sh nt nõuded ja ka kohustuslik tugi vms – tugispetsialistide puudus on juba hetkel kutseharidussüsteemis üsna kriitiline, puuduvad oskused ja võimalused õppija toetamiseks õigeaegselt ja õppija vajadustest lähtuvalt. Astangu Keskus on partnerite, sh kutsekoolide abiga disaininud kutserehabilitatsiooni teenuse kutseõppele ning toetab kutsekoole erinevates teenuse etappides. Vaatamata sellele ei täida see tugispetsialistide puudumisest tekkinud tühimikku. c. kuidas jaotuvad õppekohad praktikas – hetkel on eelnõus ja seletuskirjas sisalduva info kohaselt loodav süsteem väga jäik, tekitades olukorra, kus noor muutub nö sunnismaiseks, kuna koht on eraldatud tema elukohajärgsesse piirkonda ning tal puudub võimalus minna õppima mujale Eestis ettevalmistavasse õppesse. Keskusel on näiteid oma praktikast, kus eestkostel ja asendushooldusteenusel viibiv noor on registreeritud ühte KOVi, kuid eestkostja on teine KOV. 3. Ettevalmistava õppe sihtrühm Eelnõu kohaselt on ettevalmistava õppe sihtrühmaks põhihariduse omandanud alla 26-aastased noored. Keskus leiab, et antud regulatsioon tekitab olukorra, kus üle 18- aastane, kuid alla 26-aastane põhihariduseta noor, kes vastupidi vajaks ettevalmistava õppe eesmärke täitvat õppekava, jääb hetkel ilma võimaluseta jätkata oma haridusteed. Seega ei ole plaanitav regulatsioon piisavalt paindlik, et võimaldada ka põhihariduseta alla 26-aastastel noortel (kes tõenäoliselt on nt mitmeid aastaid kodus istunud ja mitte midagi teinud) jätkata haridusteed. 4. Tasuline õpe 3  Keskuse kogemus erivajadustega inimestele õppimisvõimaluste pakkumisel ja läbiviimisel on näidanud, et pole võimalik üheselt öelda, millal üks või teine inimene peab tulenevalt oma terviseseisundist (kas siis trauma vms tõttu) hakkama tegelema ümberõppega, kuna varasemalt sobilikul erialal ei ole võimalik enam jätkata. Astangu Keskus on nõus tasulise õppega printsiibis, kuid ei tahaks tekitada olukorda, kus tasuta õppe võimalus võetakse ära inimestelt, kelle vajadus ümberõppeks on tekkinud seoses terviseseisundiga ja sellest tuleneva suurenenud toevajadusega. 5. Vastutus Seletuskirja kohaselt on kooli eesmärk tugiteenuste ja -meetmete pakkumisel see, et õpilasele oleksid tagatud võimalused õpingute läbimiseks parimal võimalikul viisil, arvestades tema individuaalsust ja võimeid, et ennetada väljalangevust. Õpilase arengu ja toe vajaduse märkamise ja tema õpingutes osalemise toetamine on tulemuslik vaid siis, kui kogu kooli pedagoogiline kollektiiv teeb omavahel koostööd. Astangu Keskus, tuginedes oma 29-aastasele praktikale, leiab, et oluline on suunata ka koolid (nii üldhariduskoolid kui kutsekoolid) tegema koostööd erinevate osapooltega (KOV, teenuseosutajad, Töötukassa, SKA jne), et luua isikust ja tema vajadustest lähtuv võrgustik. Samuti peab selgemini defineerima tugispetsialistide rolli ka antud võrgustiku loomisel, mis võibolla on eesmärk rakendusakti tasandil. Sellisel viisil on võimalik vältida inimese nö kadumist süsteemist kui liigse koormuse asetamist niigi koormatud pedagoogide õlule. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kert Valdaru direktor Veronika Kaska [email protected] 4