Eesti Energia AS korralise üldkoosoleku protokoll

EESTI ENERGIA AASTAARUANNE 2017 Contents Sisukord Juhatuse esimehe pöördumine 3 Eesti Energia konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanded 106 Lühidalt Eesti Energiast 7 Konsolideeritud kasumiaruanne 108 Kontserni tegevus- ja finantsnäitajad 11 Konsolideeritud koondkasumiaruanne 109 Tähtsamad sündmused 2017. aastal 12 Konsolideeritud finantsseisundi aruanne 110 Tegevuskeskkond 13 Konsolideeritud rahavoogude aruanne 111 Strateegia 22 Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne 112 Hoolime oma klientidest 33 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad 113 Hoiame keskkonda 39 Anname ühiskonnale tagasi 48 Audiitori aruanne 186 Meie inimesed 53 Kasumi jaotamise ettepanek 193 Maksujalajälg 61 Sõnastik 195 Ühingujuhtimine 65 Investori informatsioon 196 Riskijuhtimine 78 Majandustulemused 83 Elektrienergia 85 Võrguteenus 88 Vedelkütused 90 Muud tooted ja teenused 92 Rahavood 94 Investeeringud 97 Finantseerimine 101 2018. aasta väljavaade 104 Juhatuse esimehe Eesti Energia aastaaruanne 2017 3 pöördumine Hea lugeja! Tegevuskeskkond meie ümber on suurtes muutustes. Ollakse arusaamisel, et energiatootmine peab puhtamaks muutuma. Samal ajal tiheneb konkurents kõigis valdkondades, kus Eesti Energia tegutseb: ka meie viimane reguleeritud tegevusala – võrguteenus – on aina enam muutumas konkurentsiäriks. Et suudaksime tegevuskeskkonnas toimuvate muutustega toime Hando Sutter I Juhatuse esimees tulla ja konkurentsis püsida, vaatame igal aastal üle Eesti Energia strateegilise tegevuskava. 2017. aastal uuendasime kasvule ja puhtamale energiale suunatud strateegia elluviimiseks ka orga- Efektiivsema ja puhtama energiatootmise poole oleme suur­ nisatsiooni struktuuri ja jaotasime ettevõtte viieks valdkonnaks, energeetikas liikunud juba aastaid, investeerides uutesse mis kõik panustavad eesmärkide saavutamisse. Need valdkonnad tehnoloogiatesse ja täiendades vanemaid tootmisseadmeid on suurenergeetika, taastuvenergia, võrguteenused, kliendi­ nüüdisaegsete puhastusseadmetega. Meie pingutusi kinnitavad teenused ja arendus. uuringud, mille andmetel on Eestis ja Ida-Virumaal õhk üks Konkurentsivõimeline suurenergeetika kõige puhtamaid kogu Euroopas. Samuti nimetas Keskkonna- ministeerium hiljuti Eesti Energia kõige keskkonnasõbralikuma Eesti Energia suurenergeetika valdkonna peamine väljakutse on tootmisprotsessiga ettevõtteks. olemasolevate tootmisvarade konkurentsivõime säilitamine. Mida efektiivsemalt ja puhtamalt suudame energiat toota, seda kindlam 2017. aastal tegime algust ühe olulise keskkonnaprobleemi lahen- on, et rakendame olemasolevaid suurenergeetika tootmis­ damisega. Eestis tekib aastas üle 10 000 tonni ja Euroopas koguni varasid nende kavandatud elukaare lõpuni. See on ühiskonna üle 3 mln tonni vanarehve. 2017. aastast alustasime vanade reh- jaoks soodsaim viis üleminekuks uutele, väiksema keskkonna­- vide energiaks töötlemist Iru jäätmepõletusjaamas. Aasta jooksul jala­jäljega tehnoloogiatele. viisime vanarehvidega läbi mitmed katsed ka meie õlitehastes,  Eesti Energia aastaaruanne 2017 4 mis näitasid, et vanarehvide ja põlevkivi kooskasutamisel jäävad kontserni tütarettevõte Enefit Green. Kasvuplaan sisaldab toot- õhuemissioonid lubatud piiridesse ning ei halvene ka toodetud õli mise laiendamist nii Eestis kui ka neil välisturgudel, kus Eesti kvaliteet. Järgmise sammuna valmistame koostöös Keskkonna­ Energia juba tegutseb. Eesti Energia juhatus on saanud taastuv­ ministeeriumiga ette dokumentatsiooni selle kohta, mis tingimustel energia kasvuplaani elluviimiseks mandaadi kaasata kapitali ei ole vanad rehvid enam jäätmed, vaid tooraine. Seejärel saame börsi kaudu. alustada rehvide kasutamisega õlitootmises. Laienesime energiamüügiga Poola, Soome ja Rootsi Möödunud aastal suutsime parandada ka põlevkivi kaevandamise Oleme otsustanud panna kiiresti areneva tehnoloogia ja suur­ efektiivsust. Estonia kaevanduses võtsime täisvõimsusel kasutusele efektiivse kamberlaava kaevandamismeetodi, mis aitab põlevkivi andmed klientide heaks tööle. Meie strateegiline eesmärk on omahinda konkurentsivõimelisena hoida. Kasvas ka kaevandatud pakkuda klientidele uudseid energialahendusi ning teha seda põlevkivi kogus – aastaga väljasime Estonia kaevandusest ja märkimisväärselt suuremal koduturul kui seni. 2017. aastal lii- Narva karjäärist 16 mln tonni põlevkivi ehk 19% enam kui aasta kusime ka siin jõudsalt edasi. varem. 45. sünnipäeva tähistanud Estonia kaevandus tegi see­ Eesti Energia kasvas 2017. aastal Baltikumi elektrimüüjast Lääne- juures uue tootmisrekordi, suutes aastaga maa alt välja tuua ligi mere piirkonna energiamüüjaks ja teenusepakkujaks. Alustasime 10 mln tonni põlevkivi. See on suurepärane tulemus arves- elektri ja maagaasi müügiga Poolas. Suvel avati konkurentsile tades, et kaevanduse kunagine projekteeritud võimsus on ligi Läti gaasiturg, kus tõusime riigi teiseks gaasimüüjaks. Möödunud poole väiksem. Paralleelselt tegelesime ka ohutuse suurendami- aasta viimastel kuudel alustasime gaasimüüki ka Leedus ning sega – möödunud aastal ehitasime Estonia allmaakaevanduses seega on Eesti Energia nüüd nii Lätis kui ka Leedus mitte ainult välja mobiilside. Lisaks paremale ohutusele aitab mobiilside elektrimüüja vaid energiamüüja. kaevandamis­protsesse ka nutikamaks muuta. Aasta lõpus asutasime jaemüügi tütarettevõtted Soomes ja Kasvav taastuvenergia toodang Rootsis, kus käivitame elektri müügi klientidele 2018. aasta esi- Juba praegu on Eesti Energia tootmisportfell kõige mitme­ meses pooles. Lätis, Leedus, Poolas, Rootsis ja Soomes pakume kesisem kogu Läänemere piirkonnas: põlevkivi kõrval toodame klientidele energialahendusi Enefiti brändi all ning meie pakku- elektrit nii tuulest, veest, segaolmejäätmetest kui ka biomassist. mine põhineb nutikatel e-lahendustel. On märgiline, et 2017. aastal lisandus meie tootmisportfelli ka Võrguteenuse olemus on muutumas päikese­energia. Eesti Energia strateegia näeb ette, et aastaks 2021 kasvatame taastuvatest ja alternatiivsetest allikatest toode- Milline on tänapäeval kvaliteetne võrguteenus? Kui varem valitses tud elektri osakaalu 40%-ni kogu tootmisest. Selle ambitsioonika veendumus, et tsentraalne tootmine on kahtlemata konkurentsi- strateegia elluviimisesse panustab enim 2016. aastal asutatud võimelisem kui mikro- või hajatootmine, siis praegu seda enam  Eesti Energia aastaaruanne 2017 5 paljude piirkondade kohta öelda ei saa. Uute ja konkurentsi- taguse ajaga on rikete arv vähenenud kaks korda. Elektrivõrgu võimeliste tehnoloogiate abil on avanenud tarbijatele võimalus uuendamine jätkub ka edaspidi, et tagada meie klientidele kindel olla ka ise elektritootja ja müüa oma tarbeks toodetud elektri ja kvaliteetne võrguteenus. ülejääke jaotusvõrgu kaudu edasi. See seab elektrivõrgule uued Suurenergeetika üks olulisemaid investeeringuid oli Eesti elektri­ nõuded – kui varem liikus elekter piltlikult öeldes vaid ühes suu- jaama 8. energiaploki ümberehitus. Teisel poolaastal toimunud nas, tootjalt tarbijale, siis nüüd võtab võrk elektrit ka tarbijatelt vastu. Selle arengu toetamiseks oleme mikrotootjatele võrguga rekonstrueerimise tulemusel suudab energiaplokk põlevkivi- liitumise lihtsamaks muutnud ning alustasime klientidele mikro- gaasi kasutada varasema 13% asemel kuni 50% ulatuses. See tootmise täislahenduse pakkumist. See tähendab, et klient saab aitab vähendada põlevkivist elektritootmise keskkonnamõju, sest keskenduda oma põhitegevusele ja energiaga seonduva Eesti kasutame elektri tootmiseks vähem põlevkivi ja rohkem vedel- Energia hooleks jätta. kütuste tootmise kõrvalsaadust – põlevkivigaasi. 2018. aasta esimeses pooles teeb ümberehituse teostanud Foster Wheeler Elektrilevi, Eesti Energia kontserni kuuluv võrguettevõte, tegi 2017. seadistustöid ja vajalikke katsetusi. Projekti üleandmine Eesti aastal olulisi samme ka vabaturuteenuste välja­arendamises. Selles Energiale on kavandatud 2018. aasta suvesse. Möödunud aastal vallas on 2017. aasta suurim saavutus Tartu tänavavalgustus­võrgu investeerisime sellesse projekti 10 mln eurot, kogu eelarve on haldamise hankekonkursi võit. 2015. aastast haldab Elektrilevi 15 mln eurot. ka Tallinna tänavavalgustust. Tänu oma tugevale kompetentsile on Elektrilevil potentsiaal areneda Läänemere piirkonna efek- Kuigi Auvere elektrijaam on elektrit tootnud alates 2015. aasta tiivseimaks taristuhaldajaks, kes suudab pakkuda ühiskonnale maikuust, ei ole General Electric seda Eesti Energiale veel üle efektiivset ja nutikat tänavavalgustus-, side- ja elektrivõrkude andnud. Nimelt selgus 2016. aastal, et suurtel võimustel tööta- haldusteenust. Eelkõige efektiivsuse kasv lubas meil 2017. aastal des ületab elektrijaam tolmunormi. Probleemi lahendamiseks kahel korral võrgutariife langetada: juulist keskmiselt 6,7% ja ehitas General Electric Auvere elektrijaamale 2017. aastal uued novembrist 2,3% võrra. kottfiltrid. Pärast kottfiltrite paigaldamist jäävad tolmuemissioonid allapoole piirnorme ka siis, kui elektrijaam töötab maksimaalsel Investeeringud võrguteenuse kvaliteedi tõstmisse võimsusel. Elektrijaama üleandmine Eesti Energiale on planee- ja puhtamasse energiatootmisse ritud 2018. aasta II kvartalisse. Kokku olid kontserni investeeringud 2017. aastal 144 mln eurot, Jordaania elektriprojekt sai 2,1 mld USA dollari mida on 2% rohkem kui 2016. aastal. Üle poole investeeringu- suuruse rahastuse test ehk 75 mln eurot suunasime elektrivõrku. Järjepidevate ja suuremahuliste elektrivõrgu investeeringute abil on praeguseks Eesti Energial on maailmas unikaalne põlevkivi töötlemise kom- 64% kogu Elektrilevi võrgust ilmastikukindel. Võrreldes viie aasta petents. 2017. aastal toimus Eesti Energiale ja ka tervele Eesti  Eesti Energia aastaaruanne 2017 6 riigile märgilise tähtsusega sündmus – viisime lõpule Jordaania tasemeid, mida kogeti maailmas viimati 2014. aastal. See on põlevkivielektrijaama ja -kaevanduse projekti rahastamis­ julgustanud meid sahtlist välja võtma uue Enefit-tehnoloogial tegevused. See 2,1 mld USA dollari suurune projekt on maailma põhineva õli, elektri ja gaasi koostootmistehase rajamise plaanid. suurim ühekordne investeering põlevkivienergeetikasse ja Investeerimisotsust ei ole me veel teinud. Samas on selge, et ühtlasi suurim välisinvesteering, mis on suunatud Jordaania põlevkivienergeetika tulevik põhineb just puhtal ja efektiivsel kuningriiki. Sellise mastaabiga projekti edukas rahastamis­ tehnoloogial. Väga olulisel kohal on ka taastuvenergia portfelli tegevuste lõpuleviimine näitab, et meil on piisavalt kompetentsi laiendamine ja uutel energiamüügiturgudel klientide usalduse sarnaste tehnoloogiasiirdeprojektide arendajana kogu maailmas võitmine. ning et Eestis leidub oskusteavet, mida mujal maailmas vajatakse. Kõik oma planeeritud tegevused suudame ellu viia profes­ Eesti Energia toodang ja müügitulud kasvasid sionaalsete ja pühendunud kolleegide abiga, kes Eesti Energias töötavad. Seda on märgatud ka väljastpoolt, sest juba mitmendat Eesti Energia tootis 2017. aastal 9736 gigavatt-tundi elektrit, aastat on Eesti Energia valitud Eesti parimaks tööandjaks. mida on 7% rohkem kui 2016. aastal. Taastuvenergiat tootsime 404 gigavatt-tundi ehk 6% enam kui aasta varem. Põlevkiviõli Tänan Eesti Energia meeskonda pühendunud töö eest! tootsime 395 000 tonni, mida on aasta võrdluses 24% rohkem. See oli Eesti Energia jaoks läbi aegade suurim aastane vedel- kütuste tootmismaht. Kontserni 2017. aasta äritulud olid 811 mln eurot, müügi­tuluks kujunes 754 mln eurot ehk 2% rohkem kui aasta varem. Kulumi­ eelne ärikasum (EBITDA) oli 264 mln eurot, mida on 19% vähem kui 2016. aastal. 2016. aasta EBITDA-t kasvatas oluliselt General Electricu poolt tasutav leppetrahv summas 69 mln eurot. Puhas- kasumit teenisime 2017. aastal 101 mln eurot. 2018. aasta tõotab tulla huvitav ja tegus. Energiaturgude lühiajaline väljavaade on pisut parem kui 2017. aasta III kvar- Hando Sutter talis prognoosisime. Näeme naftatoodete hinna puhul praegu Eesti Energia juhatuse esimees  Eesti Energia aastaaruanne 2017 7 Lühidalt Eesti Energiast Oleme Läänemere elektri- ja gaasiturul ning rahvusvahelisel kütuseturul tegutsev ettevõte, mis kuulub Eesti riigile. Meie tootmisportfell on Lääne­ mere mitmekülgseim: toodame energiat nii põlevkivist, bio- massist, rehvihakkest, olme- jäätmetest, tuulest, päikesest kui ka veest. Põlevkivist tooda- me vedelkütuseid – põlevkiviõli ja põlevkivibensiini –, aga ka elektrit ja soojust.  Eesti Energia aastaaruanne 2017 8 Arendame pidevalt kontserni tooteid KULUMIEELNE 753,9 264,2 ja teenuseid ning töötame välja uusi MÜÜGITULUD ÄRIKASUM (EBITDA) lahendusi, et muuta tootmisprotsesse +11,8 mln eurot -63,1 mln eurot, mln eurot mln eurot efektiivsemaks. +1,6% -19,3% Müüme elektrit Baltimaade ja Poola jae- turul ning Nord Pooli hulgiturul; maagaasi Eesti, Läti, Leedu ja Poola jaeturul ning vedelkütuseid rahvusvahelisel hulgiturul. PUHASKASUM INVESTEERINGUD 100,8 144,0 Oleme alustamas elektrimüüki Soomes ja Rootsis. Pakume nutikaid energia­ -70,2 mln eurot, +3,3 mln eurot, mln eurot mln eurot lahendusi ja energiaga seotud teenuseid -41,1% +2,4% nii koduklientidele kui ka ettevõtetele. Meie kontserni tütarettevõte Elektrilevi on suurim võrguteenuse pakkuja Eestis. Eesti Energia kontsern jaotub viide BBB/ VÕRGUTEENUSTE tegevusvaldkonda: suurenergeetika, KREDIIDI- (S&P) müügimaht 6,8 taastuvenergia, võrguteenused, kliendi­ teenused ja arendused. Anname tööd REITINGUD Baa3 (Moody’s) +0,1 TWh, +2,1% TWh 5807 inimesele. ELEKTRIENERGIA VEDELKÜTUSTE müügimaht müügimaht +0,4 TWh, 9,4 TWh +68,4 tuhat t, 370,2 tuh t +4,6% +22,6%  9 8 5 6 7 2 3 9 1 4 EESTI ENERGIA 1. Põlevkivikaevandused 3. Õlitehased 5. Koostootmisjaamad 7. Päikeseelektrijaamad 9. Energiakaubandus TEGEVUSVALDKONNAD 2. Soojuselektrijaamad 4. Hüdroelektrijaam 6. Tuulepargid 8. Elektri jaotusvõrk ja energiamüük  Eesti Energia aastaaruanne 2017 10 Eesti Energia tootmisüksused ENERGIAMÜÜGI KODUTURUD KEILA-JOA IRU SOOJUS- NARVA HÜDROELEKTRIJAAM KOOSTOOTMISJAAM ELEKTRIJAAMAD KARJÄÄR SOOME PALDISKI TUULEPARK ESTONIA NARVA KAEVANDUS TUULEPARK ROOTSI EESTI AULEPA TUULEPARK LÄTI ÕLITEHASED LEEDU PAIDE POOLA KOOSTOOTMISJAAM ESTONIA PIIMAFARMI PÄIKESEELEKTRIJAAM EESTI ENERGIA ARENDUSED VIRTSU TUULEPARK UTAH VALKA JORDAANIA KOOSTOOTMISJAAM  Eesti Energia aastaaruanne 2017 11 Kontserni tegevus- ja finantsnäitajad 2013 2014 2015 2016 2017 Elektrienergia müük*, sh GWh 11 368 9 137 7 698 8 956 9 364 hulgimüük* GWh 4 271 3 125 1 823 2 760 3 161 jaemüük GWh 7 097 6 012 5 875 6 196 6 203 Võrguteenuse müügimaht GWh 6 280 6 294 6 337 6 616 6 757 Vedelkütuste müük tuh t 208 231 315 302 370 Soojusenergia müük GWh 1 021 1 063 1 018 1 148 986 Töötajate keskmine arv in. 7 314 6 792 6 289 5 696 5 708 Müügitulud mln € 966,4 880,0 776,7 742,1 753,9 Kulumieelne ärikasum (EBITDA) mln € 310,5 312,3 265,8 327,3 264,2 Ärikasum mln € 175,5 186,1 57,2 183,9 128,4 Puhaskasum mln € 159,5 159,3 40,5 171,0 100,8 Investeeringud mln € 418,9 275,9 245,6 140,7 144,0 Äritegevuse rahavood mln € 244,6 228,2 307,7 200,3 268,8 FFO mln € 263,4 203,2 239,6 278,1 227,3 Põhivara mln € 2 368,3 2 509,7 2 552,5 2 550,6 2 550,3 Omakapital mln € 1 574,7 1 619,5 1 571,9 1 698,0 1 763,9 Netovõlg mln € 744,3 834,7 792,0 716,6 582,4 Netovõlg / EBITDA korda 2,4 2,7 3,0 2,2 2,2 FFO / netovõlg korda 0,35 0,24 0,30 0,39 0,39 FFO / intressikulud võlakohustustelt korda 7,9 5,5 6,4 7,7 6,6 EBITDA / intressikulud võlakohustustelt korda 9,3 8,5 7,1 9,0 7,7 Finantsvõimendus % 32,5 34,0 33,5 29,7 24,8 Investeeritud kapitali tootlus (ROIC) % 8,6 8,1 2,4 7,8 5,5 EBITDA marginaal % 32,1 35,5 34,2 44,1 35,0 Ärikasumi marginaal % 18,2 21,1 7,4 24,8 17,0 * Seoses müügimahu aruandluspõhimõtte muudatusega on alates 2015. aastast müügimahus arvestatud Auvere elektrijaama kogu müügikogus (kontserni müügituludes ei kajastu Auvere elektrijaama elektri tootmise muutuv- kulu ja elektri müügitulu selles ulatuses, mille osas on neid ehitusmaksumuses kapitaliseeritud)  Eesti Energia aastaaruanne 2017 12 Tähtsamad sündmused 2017. aastal Viisime lõpule Kasvasime aastaga 2,1 mld dollari Töötasime välja Baltikumi elektri- suuruse Jordaania kontserni taastuv­ Käivitasime Vähendasime müüjast Läänemere põlevkiviprojekti energia strateegia bensiini puhasta- klientidele piirkonna energia­ rahastamise ja mehitasime stra- mise seadme, mis võrgutasu müüjaks – müüme teegiat ellu viiva tõstab meie toodetud aastas kokku 9% nüüdsest elektrit ja gaasi tütarettevõtte põlevkivibensiini nii Eestis, Lätis, Leedus Enefit Green kvaliteeti kui ka Poolas Kliendi- Suur- Taastuv- Võrgu- Arendused teenused energeetika energia teenused Asutasime Sõlmisime kontserni Lisaks Tallinna energia- tehnoloogiaparkides tänavavalgustusele müügi ettevõtted esimesed elektri­ alustasime Tartu Soomes ja Rootsis müügilepingud tänavavalgustuse energiamahukate haldamist, teeninda- ettevõtetega Tegime Estonia Rajasime esimese des nüüd kokku 40% kaevanduses uue päikeseelektri- Eesti tänavavalgustus- tootmisrekordi: jaama Järvamaal punktidest kaevandasime asuvale Estonia aastaga 10 mln piimafarmile tonni põlevkivi  Eesti Energia aastaaruanne 2017 13 Tegevus- Eesti Energia tegevust ja tule- keskkond musi mõjutavad globaalsed ja regionaalsed tegurid, sh nafta, elektri ja heitmekvootide hinnad, konkurents kliendi­ teenuste turul, euro vahetus- kurss ning regulatsioonid. 2017. aastal toimusid turgudel järgmised meie jaoks olulised sündmused: • ülekandekaablite ühendused Baltikumi riikide ja Põhjamaade vahel alandasid ja ühtlustasid Baltikumi elektrihindu; • naftatoodete maailmaturu hinnad tõusid viimase kahe aasta kõrgeimale tase- mele, mis parandas meie vedelkütuste müügimarginaale; • heitmekvootide hinnad kasvasid teisel poolaastal märkimisväärselt, mis tõstis energiatootmise kulusid. Rahvusvahelise Valuutafondi hinnangul kasvas maailmamajandus 2017. aastal 3,7%. Eesti Panga andmetel kasvas Eesti majandus 2017. aastal 4,5%.  Eesti Energia aastaaruanne 2017 14 Põhjamaade ja Baltikumi elektriturg SOOME Tarbimine 83,4 TWh Toodang 63,3 TWh Hind* 33,2 €/MWh Eesti on osaline elektribörsil Nord Pool, kus kauplevad elektri tootjad, kes müüvad NORRA Tarbimine 132,9 TWh oma toodetud elektrit ja elektri müüjad, Toodang 148,2 TWh kes ostavad börsilt elektrit, et see oma Hind* 28,6 €/MWh klientidele edasi müüa. EESTI Tarbimine 8,3 TWh Eesti ja naaberriikide elektriturud on ROOTSI Toodang 11,1 TWh ülekandekaablitega tihedalt ühendatud. Tarbimine 138,1 TWh Hind* 33,2 €/MWh Seetõttu mõjutavad Eesti elektritootmist Toodang 158,5 TWh ja -hindu näiteks nii veetase Norra hüdro­ Hind* 31,3 €/MWh LÄTI elektrijaamades kui ka Taani tuuleolud. Tarbimine 7,2 TWh Toodang 7,3 TWh Hind* 34,7 €/MWh TAANI 2017. aastal oli Tarbimine 32,4 TWh LEEDU Põhja­maade ja Baltikumi Toodang 28,0 TWh Tarbimine 10,4 TWh Hind* 31,0 €/MWh Toodang 2,5 TWh elektritoodangu maht Hind* 35,2 €/MWh 418,9 TWh ning tarbimismaht 412,7 TWh tarbimismaht 412,7 TWh. Rootsi, Norra, Eesti ja Läti tootsid rohkem elektri­ energiat, kui ise tarbisid, samal ajal kui POOLA Nord Pool KOKKU Tarbimine 168,4 TWh Soome, Taani, Poola ja Leedu ei suutnud Toodang 152,1 TWh Tarbimine 412,7 TWh 2017. aastal oli Põhjamaade ja Baltikumi oma elektrivajadust riigisisese toodan- Hind* 37,3 €/MWh Toodang 418,9 TWh elektritoodangu maht 418,9 TWh ning guga katta ning pidid elektrit importima. * aasta keskmine Allikas: Nord Pool  Eesti Energia aastaaruanne 2017 15 Eesti on Eesti elektritoodang ja tarbimine elektrit eksportiv riik TWh 14 Eesti on Euroopa Liidu kõige energiasõltumatum riik. Eesti elektri­ 12 toodang oli 2017. aastal 11,1 TWh, mis on 2,8 TWh suurem 10 kui tarbimine. Eesti eksportis Nord Pooli elektrituru kaudu ligi veerandi oma elektritoodangust. Eesti Energia panus kogu Eesti 8 elektritoodangusse oli 2017. aastal 88% ehk 9,7 TWh, mis ületas 6 2013 2014 2015 2016 2017 Eesti tarbimist 1,4 TWh võrra. Elektritoodang Eestis Eesti Energia elektritoodang Elektri tarbimine Eestis Allikas: Nord Pool Eesti on Euroopa Liidu kõige energia- sõltumatum riik  Eesti Energia aastaaruanne 2017 16 Baltikumi hindu kujundab üha enam Põhjamaade elektri import Eesti ja lähiriikide elektri hindu mõjutas 2017. aastal varasemate ajal asendati Euroopas tavapäraselt tuumajaamades toodetav aastatega võrreldes suurem riikidevaheline elektrikaubandus. elekter kivisöest toodetava elektriga. Kivisöest elektri tootmine Rootsi ja Leedu vaheline ülekandeliin NordBalt, mis alustas tööd tõstis nõudlust heitmekvootide järele, mis omakorda tõstis elektri 2016. aastal, oli 2017. aastal kasutusel kogu aasta. hinda. Ülekandekaablite kaudu jõuab Baltimaadesse Põhjamaade Eesti hinnapiirkonna 2017. aasta keskmine elektrihind oli hüdroenergia toodang, mis on teistel viisidel toodetud elektrist 33,2 €/MWh. Kuu keskmine hind oli kõrgeim septembris, odavam. 2017. aastal oli keskmine hüdroressursside tase väheste mil MWh maksis 37,7 eurot, aasta madalaim aga märtsis – sademete tõttu 61,8% reservuaaride maksimumtasemest ehk 30,3 €/MWh. 2017. aastal vähenes ajalooline hinnaerinevus 2,8% madalam kui 2016. aastal ning mõjus aasta­võrdluses hindu Soome ja Eesti hinnapiirkonna vahel. Elektri hind oli Eestis kõi- kergitavalt. Suvekuudel mõjutas elektri hinda olulisel määral ka gest 0,03 €/MWh kõrgem kui Soomes. CO2 heitmekvootide hind, sest tuumaelektrijaamade hoolduste Põhjamaade hüdroressursside tase nädalate lõikes % maksimumist 100 80 60 Ülekandekaablite kaudu jõuab Balti­maadesse 40 Põhjamaade hüdroenergia 20 toodang, mis on võrreldes teiste elektritootmise 0 1 6 11 16 21 26 31 36 41 46 51 viisidega odavam 2017. aasta 2016. aasta ajalooline mediaan (1997–2016) Allikas: Thomson Reuters  Eesti Energia aastaaruanne 2017 17 turule. Seega liigub odavam elektrienergia Rootsist vähesema Kuu keskmised elektrienergia hinnad elektritarbimisega tundidel Baltikumi piirkonda. See põhimõte €/MWh vähendab Eesti Energia võimalusi elektrit turule müüa. Põhi- 60 mõtte vastavus Euroopa elektrituru reeglitele on hetkel Euroopa 48 Komisjonis hindamisel. 36 Nord Pooli Eesti piirkonna hind mõjutab ka Eesti Energia põlevkivi 24 ja CO2 kulu vaba marginaali (ingl k Clean Dark Spread, CDS) kujune- mist. Eesti Energia Clean Dark Spread oli 2017. aastal 9,0 €/MWh 12 (+0,3 €/MWh, +3,8% võrreldes 2016. aastaga). Elektri hind 0 kasvas aasta võrdluses 0,2 €/MWh. CO2 ja põlevkivi kulu hinna­ 2015 2016 2017 2018 komponendi muutuse kombineeritud mõju oli +0,2 €/MWh. NP Eesti NP Läti NP Soome NP süsteemihind Allikas: Thomson Reuters Clean Dark Spread peegeldab elektritootja arvestuslikku kasumi­ marginaali, mis jääb alles pärast keskmisest elektri turuhinnast kütuse- ja CO2 heitmekulude mahaarvamist. Elektrienergia import Põhjamaadest kajastub ka Läti ja Leedu kahanenud elektrihindades. 2017. aastal oli keskmine elektrihind Eesti Energia Clean Dark Spread (CDS) Läti hinnapiirkonnas 34,7 €/MWh ehk 1,4 €/MWh madalam kui NP Eesti elektrihinnas 2016. aasta keskmine hind. Leedu hinnapiirkonna keskmine elektrihind oli 2017. aastal 35,2 €/MWh. Võrreldes 2016. aasta €/MWh keskmise elektrihinnaga oli hind 1,4 €/MWh madalam. 75 60 Elektrihindade kujunemist Balti turgudel mõjutab ka Poola 43 süsteemi­halduri (TSO) tegevus piiriüleste ülekandepiirangute 45 38 31 33 33 seadmisel. Viimasest tulenevalt on Poola, Rootsi ja Leedu 30 süsteemi­haldurid leppinud kokku virtuaalse pakkumispiirkonna 15 loomises Poola elektriturul. Suure elektritarbimisega tundidel 19 11 3 9 9 0 piiratakse Rootsist tuleva odavama elektrienergia ülekandeid 2013 2014 2015 2016 2017 Leetu ja mujale Baltikumi. Vähesema elektritarbimisega tundidel piiratakse aga Rootsist ülekantava elektrienergia jõudmist Poola NP Eesti Clean Dark Spread Allikas: Thomson Reuters, Eesti Energia  Eesti Energia aastaaruanne 2017 18 Vedelkütuste hinnad tõusid viimase kahe aasta kõrgeimale tasemele 2017. aasta esimesel poolaastal Brenti toornafta hind langes. Brenti toornafta Aasta madalaim kuu keskmine hind oli juunis 45,9 USD/bbl. Hinnalangus oli peamiselt põhjustatud USA naftapuurtornide arvu suurenemisest. Jaanuaris oli aktiivses kasutuses 683 puurtorni, juunis juba 931. Teisel poolaastal Brenti toornafta hind tõusis. Detsembris oli keskmine hind 64,8 USD/bbl. See oli kõrgeim kuu keskmine 2017 hind alates 2015. aasta maist. Hinnatõusu põhjus oli nafta­ 2016 toodangu vähenemine. Nimelt leppisid naftat eksportivate riikide ühenduse OPEC liikmesriigid ja 10 ühendusevälist tootjat 2016. 43,3 25% 54,1 aasta lõpus kokku, et alates 2017. aasta jaanuarist piiratakse USD/bbl USD/bbl naftatoodangut 1,8 mln barreli võrra päevas. Kokkulepe kehtib 2018. aasta lõpuni. Allikas: Thomson Reuters Brenti toornafta keskmine hind oli 2017. aastal 54,1 USD/bbl ehk oluliselt kõrgem kui 2016. aastal (+25,0%, +10,8 USD/bbl). Eesti Energia jaoks on toornafta ja Vedelkütuste hinnad kütteõli hinnatõus positiivse mõjuga, sest see kergitab meie põlevkiviõli hinda Keskmine hind 2017 2016 Muutus Brenti toornafta USD/bbl 54,1 43,3 +25,0% ja kasvatab müügitulu Kütteõli 1% €/t 270,8 195,0 +38,9% Euro vahetuskurss EUR/ USD 1,1300 1,1070 +2,1% hind sõltub peamiselt Brenti toornafta hinnast. Eesti Energia Meie toodetavale põlevkiviõlile kõige lähedasem õliturul laialda- jaoks on toornafta ja kütteõli hinnatõus positiivse mõjuga, sest selt kaubeldav toode on 1% väävlisisaldusega kütteõli. Kütteõli see kergitab meie põlevkiviõli hinda ja kasvatab müügitulu.  Eesti Energia aastaaruanne 2017 19 2017. aasta esimesel pool­aastal oli Euroopas kütteõlile suur 1% väävlisisaldusega kütteõli keskmine hind oli 2017. aas- kohalik nõudlus ja head ekspordi­võimalused Aasiasse. See hoi- tal 270,8 €/t ehk 38,9% (75,9 €/t) kõrgem kui 2016. aastal. dis kütteõli hinna nafta hinna suhtes kõrgemal tasemel. Teisel Sarnaselt nafta hinnaga oli ka kütteõli hind madalaim juunikuus, pool­aastal kohalik nõudlus Euroopas vähenes ja ka ekspordi- 247,5 €/t. Novembriks tõusis kütteõli hind aasta kõrgeima tase- võimalusi Aasiasse oli tavapärasest vähem. Kütteõli hinna tõus meni 298,4 €/t. jäi seetõttu madalamaks kui Brenti toornafta hinna tõus samal perioodil. Aasia on põhiline sihtkoht Euroopas toodetud 1% väävlisisaldusega kütteõlile. Kui ekspordivõimalused Aasiasse on piiratud, siis suurenevad Euroopas kütteõli laovarud ning toote hind kohalikul turul langeb. Vedelkütuste hinnad USD/bbl €/t 100 635 80 508 60 381 Kui ekspordivõimalused 40 254 Aasiasse on piiratud, 20 127 siis suurenevad Euroopas 0 0 kütteõli laovarud ning toote 2015 2016 2017 2018 hind kohalikul turul langeb Brenti toornafta (USD/bbl) Kütteõli 1% (€/t) Allikas: Thomson Reuters  Eesti Energia aastaaruanne 2017 20 Euroopa Liidu heitmekaubanduse reformi ootus kasvatas heitmekvootide hindu Mida kõrgem on heitmekvootide hind, seda kallim on Eesti CO2 heitmekvootide tulevikutehingute hinnad Energial põlevkivist elektrit toota. See omakorda avaldab nega- Keskmine hind (€/t) 2017 2016 Muutus tiivset mõju meie majandustulemustele. CO2 2017 detsember 5,7 5,4 +5,2% CO2 2018 detsember 5,9 5,5 +7,7% 2017. aasta detsembris arveldatavate CO2 heitmekvootide kesk- mine hind oli 2017. aastal 5,7 €/t. 2016. aastaga võrreldes oli see hind 5,2% (0,3 €/t) kõrgem. Seejuures kasvasid teisel poolaastal CO2 tulevikutehingute hinnad Euroopa Liidu heitmekaubanduse turu reformi ootuses oluliselt. Kõrgeimad hinnad olid novembris, ulatudes keskmiselt 7,6 €/t. CO2 heitmekvootide hinnad €/t 10 8 6 Mida kõrgem on 4 heitmekvootide hind, 2 seda kallim on 0 Eesti Energial 2015 2016 2017 2018 elektrit toota 2017. aasta detsembri tuletistehingu hind 2018. aasta detsembri tuletistehingu hind Allikas: Thomson Reuters  Eesti Energia aastaaruanne 2017 21 Eesti Energia panustab nii Euroopa Liidu kui ka Pariisi kliimakokkulepete täitmisse 2015. aastal lepiti Pariisis ÜRO kliimakonverentsil (COP 21) kokku rahvusvahelise kliimaleppe sõlmimises, et pidurdada kliima soo- Pariisi kliimaleppe neli põhilist eesmärki: jenemist. See lepe mõjutab olulisel määral energeetikasektorit. • peatada CO2 emissiooni kasv nii kiiresti kui võimalik Leppe täitmisse nõustusid panustama üle maailma 197 riiki, ja saavutada 21. sajandi teises pooles tasakaal kasvu- nende hulgas ka Eesti. hoonegaaside allikate ja sidujate vahel Euroopa Liidu riigijuhid leppisid pikaajalistes kliimaeesmärkides kokku 2014. aasta oktoobris ehk enne Pariisi kliimakon- • hoida globaalne soojenemine alla 2 kraadi ja pingutada, verentsi. Need eesmärgid on Pariisis kokku lepitust paljuski et see ei ületaks 1,5 kraadi ambitsioonikamad. • hinnata saavutatut iga viie aasta järel ja koostada iga Oleme Eesti Energia strateegias Euroopa Liidu kliima- järgneva viie aasta plaan ambitsioonikam kui eelmine e­esmärkidega arvestanud juba enne Pariisi lepet. Meie toot- mine on muutunud aasta-aastalt puhtamaks. Siin mängivad • finantseerida arenguriikide võitlust kliimamuutustega olulist rolli nii uued tehno­loogiad kui ka sadadesse miljoni- tesse eurodesse küündivad investeeringud nüüdisaegsetesse puhastusseadmetesse.  Eesti Energia aastaaruanne 2017 22 Strateegia Eesti Energia pakub läbimõel- dud energialahendusi, mis põhinevad nüüdisaegsel tehno- loogial ja Läänemere piirkonna mitmekülgseimal energia­ tootmisel, millest üha suurenev osa on taastuva iseloomuga. Vaatame Eesti Energia stratee- gilised fookused üle igal aastal, et hinnata tegevus­keskkonnast tulenevate muudatuste mõju meie eesmärkidele.  Eesti Energia aastaaruanne 2017 23 Peamised energeetikasektori arengut mõjutavad tegurid on seotud regulatiivses kesk- konnas toimuvate muutustega, tehnoloogilise arenguga ning konkurentsiga energia- ja kliendi­turul. Nendega arvestame ka ettevõtte strateegia kujundamisel. Põlevkivi- energeetika Olemasolevate tuleviku tootmisvarade tootluse kindlustamine tagamine ja konkurentsivõime kasv „Keskkond, kus tegutseme, muutub pidevalt ja üha tõusvas tempos. Kontsernil Meie eesmärk on energiaettevõtete on viis strateegilist Uute hulgas kindlalt konkurentsis püsida. Elektrilevi fookust: taastuvenergia- IT-võimaluste järjekindel vabaturu teenuste võimsuste rajamine realiseerimine on üks olulistest müük tööriistadest nii tööstuses, võrgu- teenustes, klienditeeninduses kui ka inimeste juhtimises, et oma eesmärke Kasv Läänemere saavutada." energiaturgudel Agnes Roos Äri ja infotehnoloogia teenistuse juht IT-juhtimise aastakonverentsil valiti Agnes Roos aasta mõjukaimaks IT-juhiks  Eesti Energia aastaaruanne 2017 24 Strateegia elluviimist toetav organisatsioon Meie tegevused jagunevad viide valdkonda: Strateegilise tegevuskava edukaks elluviimiseks oleme muutnud Eesti Energia organisat- suurenergeetika siooni struktuuri ja jaotanud tegevused viide valdkonda: suurenergeetika, taastuvenergia, taastuvenergia võrguteenused, arendusvaldkond ja klienditeenused. Uuendatud organisatsioon toetab ambitsioonikate strateegiliste eesmärkide poole liikumist. võrguteenused arendusvaldkond klienditeenused Suurenergeetika Suurenergeetika valdkonda kuuluvad meie juhitavad energia­ tootmis­v arad, mis on seotud kaevandamise, elektri ja õli Suurenergeetika valdkonna moodustavad tootmisega ning nende äridega seotud varahaldusega. Lisaks Enefit Enefit Enefit põlevkivile oleme suurenergeetika valdkonnas võimelised ener- Kaevandused Energiatootmine Solutions giaks töötlema ka alternatiivkütuseid nagu biomass, turvas, põlevkivigaas ja rehvihake.  Eesti Energia aastaaruanne 2017 25 Taastuvenergia Võrguteenused Taastuvenergia tootmisega Läänemere kõige mitmekesisema tegeleb kontsernis portfelliga taastuvenergia ettevõte Enefit Green Enefit Greenis Toodame energiat puiduhakkest päikesest Arenevad hajaenergeetika tehno- loogiad on toonud konkurentsi ka peamiselt reguleeritud äris tegutseva Elektrilevi tegevus­v aldkonda. Peale olmejäätmetest tuulest elektri jaotus­v õrgu teenuse suudab kontserni jaotusvõrgu ettevõte Elektri- levi konkurentsi­võimeliselt pakkuda ka teisi teenuseid, mis vajavad sama taristut, nagu näiteks tänavavalgustus, sidevõrk või elektriautode teenindusvõrk. Tugev vanarehvid veest kompetents ja sünergia eri taristute vahel võimaldavad meil pakkuda klientidele ja ühiskonnale taristuteenuseid efektiivselt ja kulutõhusalt.  Eesti Energia aastaaruanne 2017 26 Klienditeenused Arendusvaldkond Arendusvaldkonnas arendame suurprojekte, millel on Eesti Energia grupi viie aasta tulemusele kõige olulisem mõju Sellisteks projektideks on näiteks Enefit- Arendusvaldkonnas teeme tihedat koos- tehnoloogia ja vedel­kütuste kvaliteedi tööd nii kontserni sees, Eesti ülikoolide, tõstmise tehnoloogiate arendamine. teadusasutuste kui ka teiste väliste part- Samuti viime läbi uuringuid põlevkivile neritega. Innovaatiliste ärivõimaluste uute kasutusvaldkondade leidmiseks. süsteemseks kogumiseks ja tuvastami- Tegeleme ka alternatiivkütuste kasutus- seks oleme loonud ideepanga, kuhu oli võimaluste uurimisega, näiteks vanadest 2017. aasta lõpu seisuga kogutud enam rehvidest õli tootmisega. Ekspordime oma kui 600 potentsiaalset ärivõimalust. Oma tehnoloogia arendamise kompetentsi ka ettepanekuid ja ideid saab meile esitada Eestis, Lätis, teistesse riikidesse, kus soovitakse põlev- nii organisatsiooni seest kui ka väljast- Tegutseme Leedus, Poolas, kivist efektiivselt ja keskkonnahoidlikult poolt e-aadressile [email protected]. kuuel Soomes ja energiat toota. koduturul Rootsis Tänapäevased energiateenused on tugevalt seotud IT-lahendustega. Meie eesmärk on olla oma klientidele energia­ partner, kes loob kliendile väärtust, pakkudes neile nüüdisaegseid tervik­ lahendusi kõigil turgudel, kus tegutseme. Keskendume tootearendusele ja kliendi- teeninduse taseme tõstmisele.  Eesti Energia aastaaruanne 2017 27 Eesti Energia strateegilised projektid 2017. aastal FookusED: Olemasolevad tootmisvarad Põlevkivienergeetika tuleviku kindlustamine Uute taastuvenergia võimsuste rajamine Kasv uutel elektri- ja gaasimüügi turgudel Läänemere piirkonnas Elektrilevi vabaturu teenuste müük „Strateegia annab suuna, kuhu Fookus täpsemalt räägitud investeeringute pea- püüelda. Meil Eesti Energias on ini- tükis (vt lk 97). Olemasolevad tootmisvarad mesed, kelle igapäevane sihipärane Rajame õlitehaste juurde põlevkivigaasist tegevus ja nö õige suhtumine on just bensiini eraldava seadme, mis suurendab Põlevkivigaasi kasutamise kasv vedelkütuste tootmismahtu 10% võrra, need, mis aitavad püstitatud ees­ Ehitame Eesti elektrijaama 8. ploki 2018. kahekordistab kõige väärtuslikuma põlev- märgid ära tuua ja saada hakkama aastaks ümber nii, et kütusena kasutata- kiviõli toote – põlevkivibensiini toodangut ka väliskeskkonnast tulenevate muu- vale põlevkivile saab kuni 50% ulatuses ja suurendab õli tootmise kasumlikkust. tustega, sest suudame olla paindlikud." lisada õli tootmisel tekkivat põlevkivigaasi. 2017. aastal jätkasime „võtmed kätte“ Projekt võimaldab vähendada elektri lepingu sõlmimiseks hanketoimingutega tootmise keskkonnamõjusid, suuren- ja III kvartalis laekusid hanke pakkumised. Lauri Ulm Arendusteenistuse uue energia projektijuht dada elektritootmise kasumlikkust ning Investeerimisotsuseni plaanime jõuda edukamalt konkureerida Põhjamaade 2018. aasta esimeses pooles. Positiivse Hõbemärk kategoorias „Minust sõltub“ elektritootjatega. Sellesse projekti otsuse korral valmib seade 2020. aasta 2017. aastal tehtud investeeringutest on lõpuks.  Eesti Energia aastaaruanne 2017 28 Tarbimise toomine tootmise juurde hinnaga oma kõige uuema- Eesti on tänaseks tes keevkihtplokkides (Auvere Eesti Energia tootmisvõimsuste suuremaks ja stabiilseks koor- elektri­jaam ja Balti elektri­jaama mamiseks pakume suurtarbijatele võimalust tarnida endale oma taastuvenergia 11. plokk) biomassist toodetavat elektrit otseliini kaudu, mille puhul on võimalik minimeerida kasutamise üld- elektri- ja soojusenergiat sta- ülekandetasusid ning seeläbi säästa pea kolmandiku elektri- eesmärgi juba täitnud tistikakaubanduse eesmärkidel. energiale tehtavatest kulutustest. Otseliini lahendus sobib näiteks Need seadmed võimaldavad andmekeskustele, kus teenuse hinnast üle poole moodustavad energiatootmisel kasutada kütusena kuni 50% ulatuses biomassi. kulutused elektrienergiale. Plaani realiseerimist toetab Euroopa Komisjoni 2017. aasta lõpus 2017. aastal lansseerisime uue tootena Enefiti tehnoloogia- väljastatud riigiabi luba, mis kinnitab Eesti Energia seadmete pargid. Enefiti tehnoloogiaparkide kontseptsioon võimaldab õiguspärast osalemist statistikakaubanduses. kulu­efektiivse lahendusena pakkuda suurtarbijatele elektri­ Andmepõhise juhtimise juurutamine tootmisettevõtetes energiat Eesti Energia tootmisüksuste lähiümbruses. Andmepõhist juhtimist juurutame tootmisettevõtetes tööstuse 2017. aasta lõpus algatasime tehnoloogiaparkide arendused digitaliseerimise programmi Industry 3.5 raames. Harjumaal Iru elektrijaama ning Ida-Virumaal Balti elektrijaama lähedal Narva tehnoloogiapargis. Narva tehnoloogipargis sõlmi- 2017. aastal viisime ellu projekti Balance & Efficiency, mis tun- sime aasta teises pooles esimesed kliendilepingud. nistati ka Eesti Energia aasta digilahenduseks. Selle projekti tulemusel sündinud lahendus võimaldab arvutada reaalajas Statistikakaubanduses osalemine elektrijaama kasutegureid ja tööparameetrite kõrvalekaldeid. Soovime müüa taastuvenergia statistilisi ühikuid Euroopa Liidu Nii saame täpsemini analüüsida jaama efektiivsust ning teha statistikakaubanduse turul, kus riigid, kes on juba saavutanud täpsemaid pakkumisi elektrienergia börsile. Ühtlasi alustasime 2020. aastaks seatud taastuvenergia kasutamise eesmärgi, saa- kaevanduste varahalduse protsessi digitaliseerimisega. vad müüa taastuvenergia statistilisi ühikuid riikidele, kes ise seda Eelmisel aastal algatasime ka logistika juhtimissüsteemi projekti, eesmärki täita ei suuda. mille eesmärk on tulevikus muuta meie kütuse tarneahel reaalajas Eesti on tänaseks oma taastuv­energia kasutamise üldeesmärgi jälgitavaks ja mõõdetavaks, ning varahalduse digitaliseerimise juba täitnud. Seetõttu saab Eesti Energia pakkuda teistele Euroopa projekti, mille eesmärk on optimeerida hooldustöödele kuluvat Liidu liikmesriikidele kiiresti, paindlikult ja konkurentsi­võimelise aega ja raha.  Eesti Energia aastaaruanne 2017 29 Efektiivne juhtimisstruktuur Fookus 2017. aasta lõpus kinnitasime uue juhtimisstruktuuri, mis aitab eri Põlevkivienergeetika tuleviku kindlustamine eesmärke omavahel paremini integreerida ning rolle ja vastutus- Õli, elektri ja gaasi koostootmise laiendamine alasid täpsemini jagada. Eesti Energia uuendatud organisatsioon on jagatud viieks valdkonnaks: suurenergeetika, taastuvenergia, Eesti põlevkivi aktiivvaru ulatub üle miljardi tonni. Omaniku võrguteenused, arendused ja klienditeenused. ootuste kohaselt peab Eesti Energia tagama põlevkivi­energeetika jätkusuutlikkuse järgmisel 30 aastal, keskendudes seejuures Lähtuvalt funktsioonidest ja eesmärkidest jagasime üksused kõrgemat väärtust loovatele toodetele nagu põlevkiviõli. tulemus-, sisu- ja tugiüksusteks. Tulemusüksused on strateegiliste eesmärkide peamised elluviijad. Selleks valmistame ette õli, elektri ja gaasi koostootmise laien- Sisuüksused panustavad oma damist. Oleme valmis Enefit282 investeerimisotsuseks 2019. Lähtuvalt funktsiooni- valdkonna sisulise kompetent- aasta esimeses pooles, mil tuleb hinnata ka vedelkütuste hindade dest ja eesmärkidest siga strateegiliste eesmärkide pikaajalist väljavaadet. jagasime üksused ellu­viimisse. Tugiüksused taga- tulemus-, sisu- vad tööpõhimõtted ja keskkonna, ja tugiüksusteks mis aitab organisatsioonis võe- tud eesmärke võimalikult sujuvalt täita. Tootmisettevõtetes asusime muutma efektiivsemaks ka vara­ halduse korraldust ja juhtimist. Koondasime valdava osa varahalduse kompetentsist kontserni ettevõttesse Enefit Solutions. Varahaldusel on oluline roll tootmisettevõtete töö- kindluse tõhustamises, energiatoodangu omahinna kujunemises ja konkurentsi­võime tagamises suurenergeetika valdkonnas. Omaniku ootuste kohaselt peab Eesti Varahalduse ühtne juhtimine võimaldab seda kompetentsi efek- Energia tagama põlevkivi­energeetika tiivsemalt rakendada. jätkusuutlikkuse järgmisel 30 aastal  Eesti Energia aastaaruanne 2017 30 Narva allmaakaevanduse rajamine Fookus Narva karjääris oleme jõudmas paksema katendiga alani. Sõltuvalt Uute taastuvenergia võimsuste rajamine katendi paksusest on allmaakaevandamise kulu väiksem ava- Tootsi tuulepark kaevandamise kulust. Et säilitada kaevandamiskulud optimaalsel tasemel, tuleb Narva allmaakaevanduse avada hiljemalt aastaks Taastuvenergia osakaalu kasvatamiseks alustas Eesti Energia 2023. Rajatavas kaevanduses kavatseme kasutada laava­kombaini 2011. aastal Tootsi Suursoo ammendunud turbamaardlale meetodit, mille puhul on põlevkivikaod ja keskkonnamõjud või- Baltikumi suurima tuulepargi arendamist. malikult väikesed. 2016. aastal otsustas valitsus oma korraldusega anda Tootsi Arendusteenuste müük kinnistu Eesti Energiale suurendades aktsiakapitali mitterahalise sissemaksega. Seejärel alustas Eesti Energia Tootsis ehitustöid. Pakume oma oskusteavet Valitsuse otsus aga vaidlustati. Seejärel otsustas riik maa enam- Eesti Energial on arendusprojektides väljas- pakkumise kasuks, kuid ka see otsus vaidlustati kohtus. maailmas unikaalne pool Eestit. Eesti Energial on põlevkivi töötlemise maailmas unikaalne põlev- Juhul kui Eesti Energial õnnestub pärast kinnistu enampakkumise kompetents kivi töötlemise kompetents. toimumist kinnistu omandada, oleme valmis jätkama Tootsi 2017. aastal toimus Eesti tuulepargi väljaehitamisega. Energiale ja tervele Eesti riigile märgilise tähtsusega sündmus – Tuuleparki on võimalik püstitada kuni 52 nüüdisaegset tuulikut. viisime lõpule Jordaania põlevkivielektrijaama ja -kaevanduse Tootsi tuulepark suudaks katta Pärnumaa-suuruse piirkonna projekti rahastamistegevused. See 2,1 mld USA dollari suurune elektrienergia vajaduse, suurendaks oluliselt taastuvenergia toot- projekt on maailma suurim ühekordne investeering põlevkivi­ mist Eestis ja annaks ammendunud turbamaardlale uue väärtuse. energeetikasse ja ühtlasi suurim välisinvesteering, mis on suunatud Jordaania kuningriiki. Sellise mastaabiga projekti rahas- Kontserni strateegilise tegevuskava kohaselt kasvatab Enefit tamise edukas lõpule viimine näitab, et Eesti Energial on piisavalt Green lähiaastatel kontserni taastuvenergia toodangut ka teistes kompetentsi sarnaste tehnoloogiasiirde projektide arendajana Läänemere äärsetes riikides, kogu maailmas ning Eestis leidub oskusteavet, mida mujal maa- kus asuvad Eesti Energia ilmas vajatakse. Suurimaid võimalusi praegused energia­m üügi laienemiseks näeme nii Samuti on Eesti Energial tõestatud kompetents olmeprügist turud. Suurimaid võima- tuule- kui päikese­ lusi laienemiseks näeme nii energia tootmisel, mastaapsetes taastuvenergiaprojektides ning hajaenergeetika lahendustes, mille järgi on mitmel pool maa- energia vallas tuule- kui ka päikeseenergia ilmas kasvav nõudlus.  Eesti Energia aastaaruanne 2017 31 vallas, kuid kaalume investeerimist ka koostootmise valdkonda. hooldajaks Enefit Green ning toodetavat päikeseelektrit kasutab Juba praegu toodame Valkas taastuvenergiat biomassist. Valitsus põllu­majandusettevõte fikseeritud tariifiga oma tarbeks. Eesti on koalitsioonileppes kokku leppinud Enefit Greeni vähemus­ Energia eesmärk on 2021. aastaks ehitada päikeseelektrijaamu osalus börsile viia. Lõplikku otsust tehtud ei ole. koguvõimsusega vähemalt 50 MW. Tootmise toomine tarbimise juurde Fookus Tõime turule päikeseenergial põhineva täisteenuse lahenduse, Kasv uutel elektri- ja gaasimüügi turgudel mis võimaldab tarbijal elektrihinna fikseerida aastakümneteks. Läänemere piirkonnas Klient säästab võrgutasude arvelt ega pea tegelema sead- mete hooldamisega. 2017. aastal sõlmis Eesti Energia esimese Eesti Energia eesmärk on äri­kliendilepingu päikeseelektri tootmiseks Järvamaal asuva kasvada 2021. aastaks Eesti Energia eesmärk OÜ Estonia piima­farmiga. Farmi katusele rajati päikese­elektri- Balti riikide elektri­ on kasvada 2021. aastaks jaam võimsusega 174 kW, mis katab ca 15% kogu Estonia piima­ müüjast Läänemere Balti riikide elektrimüüjast farmi aastasest elektritarbimisest ning suurema osa suvisest piirkonna energiamüü- tarbimisest. Uudse lahendusena jääb elektrijaama omanikuks ja Läänemere piirkonna jaks ja energiateenuste energiamüüjaks ja pakkujaks. 2017. aasta energiateenuste lõpuks olime sisenenud pakkujaks energiapakkujana Poola ning loonud energia­ müügiettevõtted Soomes ja Rootsis, kus plaanime jaemüüki alustada 2018. aastal. Näeme suurt potentsiaali gaasimüügil. Fookus 2017. aastal sõlmis Eesti Energia Elektrilevi vabaturu teenuste müük esimese ärikliendilepingu päikese­ Elektrivõrk kätkeb endas oluliselt suuremat potentsiaali kui üksnes elektri tootmiseks Järvamaal asuva elektri kohale toomine. Nii on Elektrilevi laienemas tegevus­ OÜ Estonia piimafarmiga valdkondadesse, kus elektrivõrguga sarnaste taristute haldamisel tekib meie kompetentsi kasutamisega tarbijatele ja ühiskon- nale laiemalt kulusääst. Mitme taristu koostoimimisel saadakse  Eesti Energia aastaaruanne 2017 32 tõhusamad lahendused kui iga taristut Elektri­levi uue võrguvaba haja­energeetika eraldi rajades ja hooldades. lahenduse väljatöötamine. Unikaalse päikese­paneelidest, akust ja gene­raatorist Taristute ühishaldamise näide on koosneva tootega saame pakkuda lii- tänava­valgustus, mida oleme juba mitu nist kaugel asuvatele tarbimis­kohtadele aastat hallanud Tallinnas ja alates 2017. soodsamat, kiiremat ja praktilisemat aastast ka Tartus. Kokku juhib ja hool- lahendust, kui seda on tavalise võrgu- dab Elektrilevi ligikaudu 40% Eesti ühenduse rajamine. Näeme, et peale Eesti tänavavalgustusvõrgust. on meie unikaalsel hajajaama-lahendusel Olulise verstapostina uute teenuste potentsiaali ka piiri taga. arendamisel jäi 2017. aastasse ka Kokkuvõttes on meie strateegilised eesmärgid 2021. aastaks: „Elektrilevi eesmärk on realiseerida võrgu potentsiaali. Tänu aastakümnete • kasvatada võimekust toota energiat erinevatest energiaallikatest pikkusele kogemusele saame pak- • tõsta taastuv- ja alternatiiv­energia osakaalu meie tootmisportfellis kuni kuda ühiskonnas kasu ja efektiivsust 40%-ni ka taristulahendustega, mis ulatu- vad elektrivõrgust kaugemale. Need • olla Läänemere piirkonna riikides edukas energiamüüja ja klienditeenuste pakkuja on terve Euroopa mõistes märgilise tähendusega suunad, millega tahame • tõsta vedelkütuste tootmismahtu olla innovatsiooni teenäitajateks.” • võtta kasutusele efektiivsust ja juhtimiskvaliteeti kasvatavad ning paindlikke kliendi­lahendusi toetavad digitaalsed lahendused Taavo Randna • rakendada strateegia ellu­viimisel Ida-Virumaa tööjõuressurssi Elektrilevi juhatuse liige Kuldmärk kategoorias „Väärtust kasvatav“  Eesti Energia aastaaruanne 2017 33 Hoolime oma klientidest Alates 2017. aastast oleme elektri ja maagaasi jaemüü- ja neljas riigis: Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas. Eestis teenin- dame nii era- kui ka ärikliente, teistes riikides keskendume praegu äriklientidele. 2018. aasta esimeses pooles plaanime alustada elektri jaemüüki era­ klientidele Soomes ja Rootsis. Rootsis hakkame teenuseid pakkuma ka äriklientidele.  Eesti Energia aastaaruanne 2017 34 Igapäevane kokkupuude meie toodete peaksime klientide hoidmiseks ja nende ja teenuste lõpptarbijatega seab meie rahulolu säilitamiseks oma pakkumise klienditeenindusele kõrged eesmärgid. ja teenindusprotsessi juures muutma. Lisaks kaardistame selle uuringuga ka Kliendid saavad meiega suhelda nii tele- konkurentsiolukorda. foni kui ka e-kirja teel. Eestis kasutusel oleva mugava, erinevates nutiseadme- tes toimiva iseteeninduse plaanime võtta 2017. aasta uuringu tulemu- kasutusele ka meie teistel kodu­turgudel. sed näitasid, et kliendisuhte­ Esimesena jõuavad tänapäevased e-teenused meie klientideni Soomes, tugevuse TRI*M indeks on Rootsis ja Lätis, seejärel Leedus ja Poolas. aasta jooksul Eesti kodu­ klientide puhul tõusnud „Energiamüük on väljakutseid esitav Klientide rahulolu töö, sest kõigil on vaja energiat, kuid seda ei saa osta poest nagu leiba. püsib kõrgel 2017. aasta uuringu tulemused näitasid, Energiaturgudel toimuv on kliendile et kliendisuhtetugevuse TRI*M indeks on Koostöös rahvusvahelise uuringufirmaga paras peavalu, kuid nad teavad, et aasta jooksul Eesti koduklientide puhul Kantar Emor viime regulaarselt läbi kliendi tõusnud (62-lt 68-le), äriklientide hulgas Enefit on energiaäri ekspert. 2017. rahulolu-uuringuid: Eestis korraldame jäänud samale tasemele (67) ning suur­ aastal alustasime gaasimüüki Lätis ja neid igal aastal, Lätis ja Leedus igal tei- äriklientide puhul punkti võrra tõusnud kasvasime turu nr 2 tegijaks. See on sel aastal. Kliendiuuring hõlmab Eestis nii kodu- kui ka ärikliente, Lätis ja Leedus (73-lt 74-le). 60% meie Eesti kodu- parim näide sellest, et meie kliendid ja äriklientidest on valmis positiivset vaid ärikliente. Poolas, Soomes ja Rootsis hindavad meid kõrgelt. Mulle meeldib kogemust jagama. Võrreldes 2015. aasta plaanime klientide rahulolu esmakordselt mu töö, sest tean, et minust sõltub uuringu tulemustega on Lätis meie klien- uurida 2019. aasta alguses. tide rahulolu märgatavalt kasvanud: TRI*M paljude Läti ettevõtete edukus!” Rahulolu-uuringu eesmärk on kaardistada indeks tõusis 66-lt 78-le, mis paigutab meie klientide rahulolu ehk kliendi­ meid energiavaldkonna tippu kuuluvate Edgars Cvetkovs Läti energiamüügi ettevõtte Enefit SIA suhete tugevust, saada tagasisidet aasta ettevõtete hulka. 72% meie klientidest kliendihaldur jooksul tehtule ja selgitada välja, mida Lätis on valmis meid soovitama oma Kuldmärk kategoorias „Minust sõltub“  Eesti Energia aastaaruanne 2017 35 tuttavatele. Ka Leedus on kliendirahulolu kahe aasta jooksul teinud tuntava hüppe paremuse suunas: 2015. aastal oli meie TRI*M indeks Leedus 50, 2017. aastal 77. Seega kuulume ka Leedus energiamüügi ettevõtete paremikku. Nii Eestis, Lätis kui ka Leedus hindavad kliendid tugevustena meie kui suur­ ettevõtte poolt pakutavat kindlustunnet, teeninduse asjatundlikkust, sõbralikkust ja energia­säästualast nõustamist. Mugavad e-teenused Eesti on maailma esimene laialdaselt toimingud teha e-teenuseid kasutades. ettevõtte Elektrilevi võrgulepingu saab liht- e-teenuseid kasutav riik. Eesti kodani- Ka Eesti Energia pakub oma Eesti klien- salt Elektrilevi e-teeninduses vormistada. kud saavad peaaegu kõik riigiga seotud tidele sujuvat, mugavat ja suures osas Eesti kogemuse baasil on meie eesmärk digitaliseeritud kliendi­teenindust. Kodunt võtta kliendi­teeninduse e-lahendused väljumata ja paberit kulutamata saavad Eesti Energia pakub oma Eesti lähiaastatel kasutusele meie igal turul, kliendid meie e-teeninduses mugavalt klientidele sujuvat, mugavat ja kus energiat juba müüme või peatselt elektri- ja gaasilepingut sõlmida, vahetada müüma asume, s.o Eesti kõrval ka Lätis, suures osas digitaliseeri- paketti, vaadata elektri- ja gaasi­hinda, Leedus, Poolas ning 2018. aastast ka tud kliendi­teenindust tasuda arveid, vormistada volitusi ja oma Soomes ja Rootsis. tarbimist analüüsida. Ka jaotus­v õrgu  Eesti Energia aastaaruanne 2017 36 Rahvusvaheliselt tunnustatud mobiiliäpp aitab säästa energiat ja raha Mobiiliäpis on elektri Alates 2017. aastast saavad Igakuiste tarbimis­info, elektrileping, mobiiliäppi meie Eesti kodu­ aktiivsete arved ja ettevõtte kontaktid klientide ja Elektrilevi üldteenuse kasutajate arv meie kliendile kõikjal muga- klientide kõrval kasutada ka Eesti lähenemas valt ja kiiresti kättesaadavad Energia ärikliendid 24 000-le Lisainfo: www.energia.ee/app Eesti Energia poolt välja töötatud mobiiliäpis on elektri tarbimis­ kui elektri hind on kõige soodsam. Fikseeritud hinnaga elektrit info, elektrileping, arved ja ettevõtte kontaktid meie kliendile ostev klient saab äpist jälgida, milline on tema tarbimine, ja seda kõikjal mugavalt ja kiiresti kättesaadavad. Alates 2017. aastast analüüsides leida võimalike kokkuhoiukohti. Iga kilovatt-tund, saavad mobiiliäppi meie Eesti koduklientide ja Elektrilevi üld- mis tarbides säästetakse, kajastub otseselt elektriarvel. Elektri teenuse klientide kõrval kasutada ka Eesti Energia ärikliendid. tarbimise vähendamise mõju arvele võib olla kuni 20%. Igakuiste aktiivsete kasutajate arv on lähenemas 24 000-le. Meie mobiiliäpp on saanud ka rahvusvahelise tunnustuse osaliseks. Lähiajal saavad mobiiliäppi kasutama hakata ka meie kliendid 2017. aastal toimus Dubais juba viiendat korda tippkohtumine teistes riikides. World Government Summit, kus Eesti Energia mobiiliäpp valiti Alates 2016. aasta lõpust on kõik Elektrilevi kliendid üle parimaks m-teenuseks keskkonna kategoorias. Suurbritannia viidud kaugloetavatele tunnipõhistele elektriarves­titele, ajakiri Capital Finance International tunnustas möödunud aasta mistõttu saavad elektri­tarbijad oma tarbimist planeerida vastavalt lõpus Eesti Energia mobiiliäppi auhinnaga 2017 Best Energy- elektri turuhinnale. Eesti Energia mobiiliäpp kuvab järgmise päeva Saving App Baltics Award. Auhind anti IT-valdkonnas ees­rindlike elektri börsihinda ning börsihinnaga elektrit ostev klient saab ning kliendi mugavust väärtustavate teenuste ja lahenduste loo- oma tarbimist planeerida, ajatades näiteks seadmed tööle siis, mise eest.  Eesti Energia aastaaruanne 2017 37 Rohelise energia tarbimine Meie klientidel on võimalik valida, millist elektrit nad kasutada valik. Leedus tarbisid meie 355 äriklienti 2017. aastal kokku soovivad. Näiteks on võimalik tarbida vaid taastuvatest allikatest 33,61 GWh Rohelist Energiat. toodetud Rohelist Energiat. 2017. aastal meie Eesti klientide Kokku tarbisid meie kliendid seas Rohelise Energia lepin- Kokku tarbisid meie 2017. aastal Eestis, Lätis ja Leedus gute arv kolmekordistus. kliendid 2017. aastal 190 GWh taastuvat elektrit. 2017. aastal meie Eesti Aasta lõpu seisuga tarbib klientide seas Rohelise 100% taastuvatest energia­ Eestis, Lätis ja Leedus Taastuvenergiat tootsime Energia lepingute arv kolmekordistus allikatest toodetud elektrit 10 045 Eesti majapidamist 190 GWh kont­sernis 2017. aastal kokku 403,7 GWh, sellest 214,9 GWh ja ligi 500 Eesti Energia taastuvat elektrit tuulest, 184,4 GWh biomassist äriklienti. ja jäätmetest ning 4,4 GWh veest. Lätis on Rohelise Energia valinud 11 ettevõtet ja nende aastane Rohelise Energiaga saavad kliendid liituda, kui sõlmivad või muu- taastuva elektri tarbimine kokku on 15,78 GWh. Leedus kehtib davad oma elektrilepingut. Rohelist Energiat tarbivad ettevõtted Rohelist Energiat tarbivatele ettevõtetele aktsiisivabastus ning saavad kasutada Rohelise Energia kaubamärki ka oma ettevõtte seetõttu on taastuvenergia seal meie äriklientide seas populaarne turundamisel. tuulest biomassist VEEST ja jäätmetest Taastuvenergiat tootsime kontsernis 2017. aastal kokku 403,7GWh 214,9 GWh 184,4 GWh 4,4 GWh  Eesti Energia aastaaruanne 2017 38 Kvaliteetne võrguteenus Kontserni võrguettevõtte Elektrilevi tähtsaim eesmärk on kva- 2017. aastast said elektri ja võrguteenuse ühist arvet oma klien- liteetse võrguteenuse tagamine – sellest sõltub ka klientide tidele esitama hakata kõik Eestis tegutsevad elektrimüüjad, kes rahulolu. Elektrilevi toob elektri kohale 93%-le eestimaalastest. seda soovivad. Elektrilevi eestvedamisel valminud arendusega sai Elektrikatkestuste võimalikult jõudsaks vähendamiseks muudab Eestist üks esimesi riike Euroopas, kus elektriarved on suurele Elektrilevi oma võrku järjest ilmastikukindlamaks. 2017. aastal osale klientidest ühtselt ja mugavalt korraldatud. Aasta lõpuks ehitas võrgu­ettevõte 1572 km liini ning uuendas 221 alajaama. oli ühine arve kasutusele võetud ligi 73%-l Elektrilevi kõikidest 2016. aastal olid vastavad näitajad 2699 km liini ja 253 alajaama. mõõtepunktidest. 2017. aastal paigaldasime ka olulises mahus ehk ligikaudu Elektrilevi ehitas 2017. aastal 1565 km õhukaablit maapiirkondades. Kaetud juhtmega õhuliin aitab tavalisest paljasjuhtmelisest liinist märgatavalt tõhusamalt rikkeid ära hoida. Kokku jõudis ilmastikukindlate liinide osa- 1572 km ilmastikukindlat võrku ning 221 kaal tavalise õhuliiniga võrreldes juba 62%-ni, 2025. aastaks on plaanis muuta ilmastikukindlaks 75% võrgust. Rikkeid oli uuendas alajaama Elektri­levi võrgus 2017. aastal kokku 12 131 ehk 28% vähem Paigaldasime ka olulises mahus ehk ligikaudu kui aasta varem. Viimase viie aastaga on rikete arv jaotusvõrgus 1565 km õhukaablit kahanenud ligikaudu kaks korda. maapiirkondades 2017. aastaks oli lõppenud ulatuslik kaugloetavate arvestite paigaldamise projekt. See mõjutas oluliselt kliendipöördumiste vähenemist. 2016. aastaga võrreldes oli 2017. aastal kliendipöör- dumisi 6000 võrra vähem. Viimase viie aastaga on pöördumiste arv aga viis korda vähenenud.  Eesti Energia aastaaruanne 2017 39 Hoiame Looduse Aasta Foto 2017. aasta konkursil andis Eesti Energia eripreemia Remo Savisaare fotole „Laskumine puu otsast“ keskkonda Energiatootjad pingutavad aina enam, et muuta oma tootmist keskkonnahoidlikumaks ning kasutada rohkem taastuvaid allikaid. Sama suunda järgib oma strateegilistes eesmärki- des ka Eesti Energia.  Eesti Energia aastaaruanne 2017 40 Eesti Energia tootmine vastab kõikidele Euroopa Liidu keskkonnanõuetele, sest oleme mitme aastakümne jooksul oma Eesti Energia tootmisüksuste keskkonna­hoidlikkuse keskkonnapõhimõtteD suurendamisse märkimisväärselt inves- Eesti Energia süstemaatilise keskkonnategevuse aluseks on põhimõtted, teerinud. Selle tulemusel on meie mis on koondatud kontserni ühtseks keskkonnapoliitikaks: tootmise keskkonnamõjud oluliselt vähenenud. • Kasutame rahvusvahelistele • Vähendame toodetava energia standarditele ISO 14001 ja CO2-mahukust. Selleks mitme- 2017. aastal auhinnati Eesti EMAS (Euroopa Ühenduse kesistame oma tootmisportfelli Energia tootmisprotsessid Eesti keskkonnajuhtimis- ja audi­ ja rakendame taastuvenergia tee­rimissüsteem) vastavat allikaid parimat võimalikku teh- kõige keskkonnasõbralikumaks kesk­konna juhtimissüsteemi nikat kasutades tehnoloogiliselt ja majanduslikult otstarbekas • Järgime kõiki kohalduvaid Eesti, mahus Euroopa Liidu ja rahvusvahelisi 2017. aasta Keskkonnateo konkursi raa- keskkonnaõigusakte, konvent- • Oleme avatud uutele mes nimetas Keskkonnaministeerium sioone ja lepinguid lahendustele, teeme oma Eesti Energia tootmisprotsessid Eesti keskkonnaeesmärkide saa- • Analüüsime eelnevalt oma vutamiseks koostööd nii Eesti kõige keskkonnasõbralikumaks. Tun- tegevuse keskkonnamõju ning kui ka rahvusvaheliste teadus- nustuse pälvisime Estonia kaevanduse vähendame seda nii tehnoloogi- ja uurimisasutuste ning maa-aluse settebasseini rajamise ning liste lahenduste ja innovatsiooni konsultatsioonifirmadega suurenergeetika tootmise kõrvalsaaduse abil kui ka efektiivsuse tõstmise ja materjalide taaskasutamise • Eelistame hankekonkurssidel – põlevkivituha – kasutusvõimaluste eest teel muude võrdsete tingimuste põllumajanduses ja tee-ehituses. puhul sertifitseeritud keskkonna­ juhtimissüsteemiga tarnijaid, kes kasutavad keskkonda sääst- vaid tehnoloogiad ja materjale  Eesti Energia aastaaruanne 2017 41 Rajasime välisõhu seirejaama Koostöös Keskkonna­ juhtimiseks ning selle mõjutajate hindamiseks. Mõõtmisperioodi investeeringute algusest alates ei ole seirejaam saastenormide olulisi ületamisi Keskusega rajasime fikseerinud, mis näitab, et suudame tagada seadusega ette näh- Vaivara valda (2018. tud normide täitmist. aastast Narva-Jõesuu Võimalikud lõhnahäiringud tekivad ka piirnormidest allapoole jää- vald) välisõhu kva- vate kontsentratsioonide puhul. Seetõttu jätkame süstemaatilist liteedi seiramiseks tööd võimalike lõhnahäiringute vähendamiseks ümbruskonnas. Sinimäe püsiseire- jaama, mis ühendati Seda eesmärki silmas pidades moderniseerisime 2017. aastal Eesti üleriigilisse Enefit140 õlitehase seadmete leektorud ning põlevkivikuivati seirejaamade sidus- jahutussüsteemi. Samuti rajasime uue nüüdisaegsetele nõuetele võrgustikku 2017. aasta alguses. Auvere-Vaivara vahelisele vastava valmistoodangu mahuti. Need meetmed vähendavad alale paigaldatud püsiseirejaamaga saame piirkonnas jälgida ja oluliselt võimalikke lõhnahäiringuid tekitavate ainete välisõhku analüüsida meie elektrijaamade ning õlitööstuse mõju välisõhu sattumist. kvaliteedile. Üleriigilise seirejaamade võrgustiku andmetega saab tutvuda Samuti saame hinnata teiste selles piirkonnas keskkonda mõju- kodulehel www.ohuseire.ee. tavate ettevõtete mõju õhukvaliteedile. Projekti eelarve oli 221 304 eurot, millest 50% ehk 110 652 eurot katsime Keskkonna ­­ investeeringute Keskuse toetuse abil. Püsiseirejaam Püsiseirejaam mõõdab peamiste õhukvaliteeti mõõdab peamiste mõjutavate komponentide sisaldust välisõhus, oluliste õhukvaliteeti sh vääveldioksiidi, benseeni ja vesiniksulfiidi. mõjutavate kompo­nentide Lisaks mõõdab seirejaam tuule suunda, kii- sisaldust välisõhus rust, õhuniiskust ja temperatuuri, mis on meile samuti väärtuslik informatsioon õhukvaliteedi  Eesti Energia aastaaruanne 2017 42 Ehitasime põlevkivivaldades 50 km veetrasse Enefit Kaevandused rajavad kooskõlas 2017. aastal rajasime väljastatud maavarade kaevandamise Koostöös kohalike oma­ Illuka ja Iisaku vallas ligi lubadega kaevanduse mõjupiirkonda valitsustega oleme leidnud jäävatele majapidamistele alterna- 50 lahendused, mis tagavad tiivse veevarustuse. Tehnilistel põhjustel kaevanduspiirkonna elanikele km veetrasse mõjutab kaevandamistegevus loodus- kvaliteetse joogi- ja tarbevee 9 likku veerežiimi, millele võib järgneda varustuse veetaseme langus madalamates joo- ja puurkaevu giveekaevudes. Koostöös kohalike omavalitsustega oleme leidnud lahen- 2017. aastal rajasime Illuka ja Iisaku Puhta joogivee sai üle 150 dused, mis tagavad kaevanduspiirkonna vallas ligi 50 km veetrasse ja 9 puur­ elanikele kvaliteetse joogi- ja tarbevee kaevu. Puhta joogivee sai üle 150 varustuse. tarbija, sealhulgas ka Illuka lasteaed- tarbija põhikool ja vallamaja. Puurkaevude süga- vus on kuni 130 meetrit. Rajatud pumplad on varustatud veetöötlussüsteemiga, mis koos sügavate kaevudega tagavad vee kvaliteedi vastavuse tervisekaitse nõue- tele. Veetrassi ehituse kogumaksumus põlevkivivaldades moodustas ligi 1,7 mln eurot.  Eesti Energia aastaaruanne 2017 43 Rajasime Estonia kaevandusse maa-aluse settebasseini Vähendasime möödunud aastal allmaa kaevandamise kesk- konnamõjusid. Rajasime Estonia kaevanduse ammendunud kambriplokkidesse unikaalse settebasseini ja nüüdisaegse pumpla. Settebasseinid on vajalikud iga kaevanduse juures, sest kaevan- dusest väljapumbatud vesi – mis oma olemuselt on põhjavesi – tuleb puhastada liigsest heljumist. Maa alla rajatud sette­bassein on viis korda suurem kui senised maapealsed basseinid. Maa- aluse settebasseini pindala on 2 km2 ja maksimaalne maht 1,1 mln m3. Tänu settebasseini suuremale mahule on kaevandus­ vee settimisaeg pikem ning seeläbi ka maa peale pumbatavas vees heljumi sisaldus väiksem. Ka varem oli heljumi­sisaldus kõi- kide maapealsete settebasseinide vees lubatud normist allpool, kuid nüüd on vesi nii puhas, et labori seadmed suudavad vaevalt vees heljumit tuvastada. Keemilise koostise poolest on Estonia kaevandusvesi väga sarnane maailmakuulsatele mineraalvetele. Looduskeskkonda säästeti ka seeläbi, et ära jäi tarvidus rajada settebassein maapinnale ehk metsaalale. Tänu sellele, et basseini pumpla asub samuti maa all, saab selle olemasolust maapinnal aimu ainult kaevandusvee äravoolukanali kohal olevatest toru- otstest. Tegemist on müravaba lahendusega, kus müra asemel kostab maa peal ainult veevulin. Settebasseinid on vajalikud iga kaevanduse Lisaks kulutab nüüdisaegne pumpla vähem elektrienergiat ja on juures, sest kaevandusest väljapumbatud töös ajal, mil elekter on odavam – valdavalt öösiti. Tulemuseks on vesi – mis oma olemuselt on põhjavesi – märkimisväärne keskkonnasääst ning lõpuks ka odavam tooraine tuleb puhastada liigsest heljumist elektri tootmiseks.  Eesti Energia aastaaruanne 2017 44 Uus energia vanarehvidest Loodusesse sattuvad vanad rehvid purustatud vanarehve Iru elektrijaamas. lagunevad väga aeglaselt, seepärast Tegemist on spetsiaalselt jäätmete on metsa alla või ka mujale viidud põletuseks projekteeritud ja ehitatud kasutus­kõlbmatud rehvid oluline kesk- põletussüsteemiga. Tavapärasest tõhu- konnaprobleem. Samas on vanarehvid samad heitgaaside puhastusseadmed potentsiaalselt väärtuslik tooraine meie võimaldavad välisõhu kvaliteeti säilitavat vedelkütuste tootmise tehnoloogias. puhastusefekti. Iru elektrijaamas saame seega käidelda ka neid rehve, mis oma 2016. ja 2017. aastal tehtud tööstus- koostise tõttu vedelkütuste tootmiseks katsete käigus kontrollisime erinevate ei sobi. põlevkivi ja vanade purustatud reh- vide segudega tootmistingimusi, mis ei 2017. aastal viisime kolmes etapis läbi mõjutaks saadavate toodete kvaliteeti ja katsed Enefit seadmetel. Katsed olid edu- „Eestis tekib à 10 000 tonni kad ja nende tulemusel saime kinnituse, keskkonnanäitajaid. Katsed andsid väär- kasutatud rehve aastas ning see on et põlevkivi ja rehvihakke kooskasutus tuslikku informatsiooni vanarehvide kui Enefit-seadme pürolüüsprotsessis toi- otsene keskkonnaprobleem. 2017. kütuse ettevalmistamise nõuetele. mib rehvihakke kasutusega kuni 10% aastal tegime oma õlitootmises rehvi­ Eesti Energial on juba praegu olemas kütusesegust. Katsete käigus jälgiti toote hakkega edukad katsed ja need võimekus kasutada energia tootmi- omadusi ja heitmeid. Kooskasutusel heit- näitasid, et meil on võimekus senised seks aastas kuni 5000 tonni eelnevalt mete piirnorme ei ületatud. jäätmed – vanad rehvid – toorainena kasutusele võtta." Eesti Energial on juba praegu olemas võimekus kasutada Anton Toikka Arendusteenistuse primaarenergia energia tootmiseks aastas kuni 5000 tonni eelnevalt projektijuht purustatud vanarehve Iru jäätme­energia plokis Hõbemärk kategoorias „Ohutus eelkõige“  Eesti Energia aastaaruanne 2017 45 Katsete lõppraporti alusel on Keskkonnaministeeriumil või- põlevkiviõli tootmisel, siis võimaldab see teha vanarehvidest malik koostada rehvide kui jäätme lakkamise eelnõu. Pärast puhtaks ka kõik Eesti metsaalused, sest rehvidest saaks jäätmete kooskõlastamist Euroopa Komisjoniga on võimalik see Eestis asemel väärtuslik tooraine. kehtestada, mis on omakorda eelduseks tootmise alustamisele. Projekti lõpptähtaeg on hetkel planeeritud 2019. aastasse. Lisaks tuleb Euroopa Liidu REACH süsteemis (ingl k Registration, Evaluation, Authorisation and Restriction of Chemicals) regist- Meie jaoks on tegemist tähelepanuväärse projektiga, mille tule- reerida vanarehvide ja põlevkivi segust toodetud vedelkütused musena lahendame olulise keskkonnaprobleemi nii Eestis kui kui uued tooted, et tagada nende edasine piiranguteta kasutus. ka lähiriikides, suurendades samal ajal tootmises kasutatavate Kui luuakse õiguslikud eeldused Eestis rehvihakke kasutamiseks kütuste valikuid. CO2 heitmete vähendamine tänu madala kvaliteediga puidu kasutamisele energiatootmises Meie üks olulisemaid eesmärke on vähendada elektrienergia tootmisega kaasnevaid CO2 heitmeid. Uute CO2-vabade taastuv­ energia tootmisvõimsuste rajamise kõrval on selle eesmärgi saavutamisel märkimisväärse mõjuga lahendus põlevkivi osaline asendamine tahke biomassiga. Kasutatavast tahkest biomassist moodustab täna suurema osa väheväärtuslik puit ja ohtlikke ained mittesisaldavad puidujäätmed (nt ehituslammutusjäätmed), mis ei sobi kasutamiseks teistes tootmisharudes. Kasutatavast tahkest bio­ massist moodustab täna Biomassi kasutamist loodame suurendada Balti ja Auvere suurema osa väheväär- elektrijaamas. Nii Balti kui ka Auvere elektrijaam on mõlemad projekteeritud kasutama biomassi kuni 50% ulatuses kütuse- tuslik puit ja ohtlikke segust. Praeguste turuhindade juures ei ole biomassi suurem ained mittesisaldavad kasutamine majanduslikult põhjendatud. Seetõttu on statistika- puidujäätmed kaubanduses osalemine üks lahendus biomassi suuremal kuid jätkusuutlikul kasutamisel.  Eesti Energia aastaaruanne 2017 46 Jagame huvigruppidele keskkonnateavet Suure energiaettevõttena peame eriti teema oli efektiivsuse mõju ökoloogilise oluliseks loodusressursside vastutustund- jalajälje vähendamisele. Päeva jooksul likku ja efektiivset kasutamist. Keskkonna tutvustasime osalejatele Eesti Energia kvaliteeti parandavate tegevuste kõrval erinevaid efektiivsuse tõusule suunatud on väga oluline ka huvigruppidega suht- arendusprojekte, kuulasime Keskkonna- lemine ning oma keskkonnategevustest ministeeriumi seisukohti põlevkivitööstuse informeerimine. efektiivsuse suurendamise võimaluste kohta ning arutlesime põlevkivituha uute taaskasutusvõimaluste üle. Alates 2013. aastast oleme Kogukonnaga suhtleme aktiivselt ka jätkanud Eesti Energia iga- teistel teemadel, näiteks on tänu ava- „Eesti Energias on tänu kindlatele aastaste keskkonna- tud dialoogile kohalik kogukond Tootsi keskkonnaalastele põhimõtetele kesk- päevade traditsiooni tuule­pargi arenduse suhtes toetav. Tootsi konnaalased tegevused läbipaistvad on endine tööstusasula, kus varasem ja süstemaatilised. Pean tähtsaks, et suuremahuline turbakaevandamine on keskkonnaspetsialistid teevad tihedat Alates 2013. aastast oleme jätkanud lõppenud, sest varud on ammendunud. Ammendunud turbamaardla seisab tüh- koostööd erinevate üksustega ja saa- Eesti Energia iga-aastaste keskkonna- päevade traditsiooni. Üritusele kutsume jana ning Pärnu maavanema algatusel vad tuge nii üksuste juhtidelt kui ka huvigruppe alates loaandjatest ja kesk- oleme koostöös koostanud planeeringu ja keskkonnatiimi teistelt liikmetelt. Meie konnaorganisatsioonidest kuni ülikoolide teinud uuringud, et anda alale uus kasutus. keskkonnateenistuses töötavad oma Tuulepargi rajamise käigus saab kaasata ja teiste energeetikasektori ettevõteteni. valdkonna tõelised professionaalid ja kohalikku elanikkonda ning luua kaudselt Viimastel aastatel oleme käsitlenud töökohti. Samuti on tuule­pargi hilisemal Eesti tipp-spetsialistid." selliseid teemasid nagu põlevkivituhk, kae- hooldamisel kohalikel ette­võtetel ja ela- vandusvesi, õhuheitmed ja taastuvenergia. nikel võimalik hangete kaudu tööd leida. Sirje Siim 42 aastat Eesti Energias töötanud 2017. aastal toimunud keskkonnapäeva keskkonnaspetsialist Hõbemärk kategoorias „Elutöö Eesti Energias“  EestiEesti Energia Energia aastaaruanne aastaaruanne 20172017 4747 Tähtsamad keskkonnanäitajad 2013 2014 2015 2016 2017 2013 2014 2015 2016 2017 Toodangud Õhuheitmed Elektrienergia GWh 10 560 9 687 7 689 9 071 9 736 SO2 tuh t 20,9 24,2 17,5 20,7 22,6 sh taastuvatest allikatest GWh 263 297 361 380 404 NOx tuh t 8,8 8,5 5,9 6,4 6,7 Soojusenergia GWh 1 242 1 309 1 288 1 358 1 186 Lendtuhk tuh t 9,1 8,5 3,5 2,3 2,5 sh toodetud biomassist CO2 mln t 13,4 12,8 10,0 11,5 12,3 GWh 223 337 357 412 424 ja jäätmetest Tahked jäätmed Vedelkütused tuh t 214 265 337 318 395 Põlevkivituhk mln t 8,1 7,9 6,3 7,0 7,2 Põlevkivigaas mln m3 61 72 95 91 112 sh taaskasutatud mln t 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 Kasutatud ressursid Aheraine mln t 6,3 6,4 6,6 5,0 4,2 Põlevkivi mln t 17,2 17,0 13,7 15,2 16,6 sh taaskasutatud mln t 4,4 1,8 2,0 1,5 1,4 Maagaas mln m3 47,3 43,8 47,1 60,7 37,2 Heitmed vette Biomass mln t 0,1 0,1 0,1 0,2 0,2 Heljum tuh t 0,8 0,8 0,6 1,0 0,9 Segaolmejäätmed tuhat t 183,6 221,4 244,6 247,9 235,7 Sulfaadid tuh t 64,8 51,7 60,1 71,1 86,2 Jahutusvesi mln m3 1 475,0 1 454,5 1 365,1 1 481,9 1 486,7 Keskkonnatasud Pumbatud kaevandusvesi mln m3 138,2 117,3 103,6 139,5 155,6 Ressursitasud* mln € 28,3 28,5 28,1 1,3 15,3 sh vesi karjääridest mln m3 61,6 57,0 49,0 71,2 76,3 Saastetasud mln € 24,5 31,8 30,4 30,3 28,7 sh vesi mln m3 76,5 60,3 54,7 68,3 79,2 allmaa-kaevandustest * 2016. aasta kohta arvestatud ressursitasusid mõjutab tagasiulatuv ressursitasude vähendamine. Ilma tagasiulatuva ressursitasude vähendamiseta oleks 2016. aastal arvestatud ressursitasudeks 17,3 mln eurot.  Eesti Energia aastaaruanne 2017 48 Anname ühiskonnale tagasi Mõistame, et meie tegevusel on oluline mõju elukeskkon- nale tervikuna. Seetõttu järgime oma igapäevatöös vas- tutustundliku ettevõtluse põhimõtteid. Panustame ühiskonda, jälgime, et meie tootmisprotsessid oleksid võimalikult keskkonnasäästlikud ning pühendume oma töötajate ja järelkasvu arendamisele. Usume, et parimad tulemused sünnivad koostöös, mistõttu suhtume hoolivalt oma töötajatesse, klientidesse, partneritesse ja teistesse ühiskonnagruppidesse. Keskendume energeetikavaldkonna hari- dusele ja innovatsioonile, et ka tulevikus jaguks motiveeritud tegijaid ja tublisid valdkonna edendajaid.  Eesti Energia aastaaruanne 2017 49 Edendame sportlikku ja tervislikku eluviisi Eesti terviserajad Narva Energiajooks Meile on oluline inimeste tervis ja heaolu. Narva Energiajooks, mis toimus sel aastal Seetõttu oleme juba viimased 12 aastat Eesti Energia ja MTÜ Spordi­ürituste Korral- koos Swedbanki ja Merkoga panustanud damise Klubi eestvedamisel seitsmendat Eesti terviseradade korda, on kasvanud üheks olulisemaks arengusse. Täna- sündmuseks jooksu­sõprade võistlus- Tänaseks seks on üle Eesti kalendris. Sel aastal tehti osalus­rekord on üle Eesti rohkem kui 100 – võistluste eri distantsidele registreerus rohkem kui terviserada, mille kokku 4696 inimest. Järgmisel aastal loo- 100 külastusi aasta jooksul saab lugeda dame Narva Energiajooksu stardis näha juba enam kui 5000 spordientusiasti. „Eesti Energia Spordiklubi kaudu terviserada miljonites. Ühiste investeeringute saame soodustingimustel osaleda tulemusel on loodud uusi ja korrastatud treeningutes ning panna end proovile vanu terviseradu, parandatud lumetootmis­ erinevatel võistlustel. Spordiklubi võimekust ning arendatud valgustatud läheneb töötajate harrastustele radade võrgustikku. „Teeme ära!“ talgu- individuaalselt ja alade valik on lai. päeva raames aitasime oma töötajatega korrastada Narva Pähklimäe terviserada. Tunnen uhkust, et Eesti Energia on 12 aasta jooksul toetanud ka Eesti Kolme ettevõtte ühistöös sündinud terviseradasid." sotsiaal­meedias läbiviidud #raja­vallutaja kampaaniaga kutsusime maikuus tervise­ Eve Kitvel radadele tuhandeid spordisõpru. Maikuust Äri- ja infotehnoloogia teenistuse on kujunenud Eesti Energia jaoks tervise­ teenustehaldur kuu, mille jooksul treenitakse ühiselt Eesti Energia kiireim naine 2017. aasta aktiivselt Narva Energiajooksuks. Narva Energiajooksu 21 km distantsil  Eesti Energia aastaaruanne 2017 50 Toetame andekaid noori kui Eesti Energia potentsiaalset järelkasvu Andekate Noorte Energiafond Pöörame suurt tähelepanu Ida-Virumaale, kuna seal paiknevad kontserni suurenergeetika tootmisvarad. Seetõttu lõime 2013. aastal koostöös Ida-Virumaa Omavalitsuste Liiduga Andekate Noorte Energiafondi. Kaks korda aastas jagatakse väljapaistvaid tulemusi saavutanud Ida-Virumaa noortele stipendiume hari- dustee toetamiseks ja huvitegevusega tegelemiseks. Toetuse saajate otsustamisel arvestatakse seniseid saavutusi, noore enda Alates 2013. aastast on arengusoovi, soovitaja hinnangut, noore mitmekülgsust ja toetuse Andekate Noorte Energia­- mõju seatud eesmärkidele saavutamisele. ­fondi stipendiumi pälvinud 192 Ida-Virumaa tuleviku­ 2017. aastal toetasime 51 noore idavirumaalase huvitege- vust. Stipendiaatide hulgas oli ka teaduse, robootika, muusika tegijat ja kunstiga tegelevaid noori. Alates 2013. aastast on Andekate Noorte Energiafondi stipendiumi pälvinud 192 Ida-Virumaa tulevikutegijat. 2017. aasta sügissemestril korraldasime Tallinna Tehnikaülikoolis juba mitmendat aastat energeetikalase loengukursuse, mis kes- Koostöö koolidega kendus sel korral energiasüsteemi strateegilisele arendamisele. Kursuse raames tutvustasid Eesti, Soome, Läti ja Leedu tippeks- Eesti Energia töötajad on juba aastaid kaasa löönud „Tagasi kooli“ perdid energeetikavaldkonna väljakutseid. „Energiasüsteemi programmis, mille raames tutvustatakse õpilastele oma tööd ja strateegiline arendamine“ oli üks sügissemestri populaarsemaid energeetikavaldkonda laiemalt. Programmi raames anti kokku õppeaineid, mis tõi kohale keskmiselt 100 kuulajat loengu kohta. rohkem kui 200 külalistundi. Kuna kursus keskendus eelkõige strateegilistele juhtimisküsi- Lisaks sellele korraldasime 2017. aastal õpilastele kokku mustele, mis ei eeldanud spetsiifilisi energeetikaalaseid teadmisi, 49 õppekäiku ja ekskursiooni, mille raames külastas meie leidus kuulajaskonnas tudengeid kõikidest TTÜ teaduskondadest tootmis­territooriumi kokku 1133 õpilast. ning ka hulganisti vabakuulajaid.  Eesti Energia aastaaruanne 2017 51 Insenergia Energia Avastuskeskus 2015. aastal lõime Insenergia fondi, mille eesmärk on toetada Lastele energeetikamaailma tutvustamiseks oleme aastaid koos- inseneriõppe edendamist energeetikast infotehnoloogiani. Fondi tööd teinud Tallinnas asuva Energia Avastuskeskusega. 2017. toetatav algatus peab olema seotud fondi eesmärgiga, laia mõju­ aastal toetasime avastuskeskuse haridusprogrammide arendamist ulatusega ja Eesti Energiat sisuliselt kaasav. Taotlusi saavad esitada ning uute õpitubade ja teadusteatrite väljatöötamist, mis oleks koolid, ülikoolid, tudengiühendused ja mittetulundusühingud. tihedalt seotud koolide õppekavadega. Algtõdesid elektrist on võimalik õppida näiteks särtsutunnis, süvendatult saab tutvuda 2017. aastal toetasime Insenergia fondist nelja projekti, sh tule- ka rohelise energia põneva maailmaga. vastele inseneridele suunatud joonestamisvõistlust CADrina, mis toimus sel aastal juba kaheksandat korda. Tänu fondi toetusele Energia Avastuskeskus oli meile partner ka jõuluaegses hea­ sai sisustatud Tartu Ülikooli Narva Kolledži progeklubi ruum, tegevuses. Traditsiooniks saanud jõuluannetuse suunasime 2017. aastal suurperedele, kellele korraldasime avastuskeskuses meele­ koostatud erinevaid õppematerjale ning arendatud õppe­platvormi olukaid perepäevi. Muu hulgas avastati teadusteatris elektrit, pere robootikateadmiste tõstmiseks. noorimad meisterdasid tuulikuid ja tuulelippe ning vanemad tutvusid ajaloolise elektrijaamaga. Ühtekokku sai perepäevadest osa 247 suurperet üle Eesti. 2017. aastal toetasime avastus­- keskuse haridusprogrammide arendamist ning uute õpitubade ja teadusteatrite väljatöötamist  Eesti Energia aastaaruanne 2017 52 Eesti Energia on tunnustatud kui vastutustundlik ettevõte Vastutustundliku ettevõtte kuldmärgis Rohelise Kontori sertifikaat Keskkonnasäästlikust ja rohelisest mõtteviisist lähtuvad kõik meie töötajad – selle tunnustuseks pälvisime 2017. aasta alguses Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioonilt Eesti Energia kontserni peakontorile Rohelise Kontori sertifikaadi. Aasta lõpus tunnustati peakontorit ka tiitliga Aasta Roheline kontor 2017. Rohelise 2017. aastal pälvisime teist aastat järjest vastutustundliku Kontori süsteemi tunnistus antakse organisatsioonidele, kes on ettevõtte kuldmärgise. Varem on meid kolmel korral pärjatud oma töökeskkonnas silma paistnud keskkonnateadlike lahen- hõbemärgisega. Märgisega tunnustatakse organisatsioone, kes dustega, mille eesmärk on hoida töötajate tervist ja vähendada on silma paistnud jätkusuutliku arengu, keskkonnasõbraliku kontorite keskkonnamõju. Rohelise Kontori sertifikaadi poole toimimise ning töötajate, klientide ja kogukonna kaasamisega. püüdlevad ka teised meie büroohooned. Kuldtaseme vääriliseks hinnati sel aastal 15 ettevõtet, nendest üheksa olid suurettevõtted.  Eesti Energia aastaaruanne 2017 53 Meie inimesed Peame oluliseks, et meie ini- mestel oleks turvaline, eri­ alaselt huvitav ja meeldiv Eesti Energia kontsernis töötada.  Eesti Energia aastaaruanne 2017 54 Suurt tähelepanu pöörame oma juhtide arendamisele, kellega Ettevõtte põhiväärtused on omavahel kokku lepitud põhimõtted, koostöös viime Eesti Energia ambitsioonikad strateegilised ees- millele oma tööalastes valikutes toetume. Sellisena on need märgid ellu (loe lähemalt strateegia peatükist lk 22). meile praktilised töövahendid ja üheselt mõistetav vundament. Need aitavad meil teha valikuid nii investeerimisotsustes kui ka Meie juhid on eeskujuks eetikanõuete täitmisel. Oma töös lähtu- igapäevatöös. vad nad juhtimisotsuste langetamisel ettevõtte põhiväärtustest, hea ühingujuhtimise põhimõtetest ja õigusaktidest. Eesti Energia väärtused Kliendile Väärtust Keeruline Minust Ohutus kasulik kasvatav lihtsaks sõltub eelkõige Saame olla Keskendume Muudame Minu energia, tahe Meie tegevus on alati edukad ainult siis, ennekõike tegevustele, keerulise lihtsaks ja vastutustunne seotud riskidega kesk- kui loome kliendile mis loovad suuremat ja arusaadavaks tagavad ühiste konnale ja inimeste tervi- väärtust väärtust eesmärkide sele. Seetõttu arvestame saavutamise alati tööohutuse, tervise ja keskkonnaga Eesti Energias • on kõrge töökultuur ja ohutu töökeskkond • toetatakse töötajate arengut ning hoolitsetakse nende • on konkurentsivõimeline tasusüsteem tervise ja heaolu eest • on hea koostöö ja vastutustundlik juhtimine • teavad töötajad, et nad teevad olulist ja vajalikku tööd  Eesti Energia aastaaruanne 2017 55 Meie töötajaskond Eesti Energia on mitmekülgne organisatsioon – meie 5800 töötaja hulgas on nii eestlasi, venelasi, ukrainlasi, lätlasi, leedukaid, poolakaid, soomlasi, rootslasi ja ka teiste rahvuste esindajaid. Mitmekülgse meeskonnaga arvestamiseks jagame organisatsioonisiseselt suurt osa infost kolmes keeles – eesti, vene ja inglise keeles. 2017. aasta 31. detsembri seisuga oli Eesti Energias „Meil töötavad oma valdkonna tipud. 5807 töötajat 4631 meest 1176 naist Meil on ja meile tulevad tööle need, kes tahavad oma töös midagi suurt Eri astemete juhte oli aasta lõpu seisuga 779. Eesti Energia on ka aktiivne praktikapakkuja – 2017. aastal oli meil kokku 205 praktikanti. ära teha. Meie juures väljakutseid jagub, sest tahame olla energeetika valdkonna liider ja vähemaga me Tulemusjuhtimine ei lepi.” 2017. aasta kevadel kinnitasime kontserniülese tulemusjuhtimise põhimõtted. Tiina Drui Tulemusjuhtimine on eesmärkide täitmise juhtimine strateegia elluviimiseks. See hõl­ personalidirektor, mab eesmärkide seadmist, tulemuste hindamist, tagasiside andmist ja tunnustamist. eripreemia saanud meeskonna liige Kontserni juhid kannavad hoolt selle eest, et nende töötajad: „Aasta tegu“ eripreemia juhtide arendamis­ tegevuste eest • teavad, millised on ettevõtte püüdlused, ja usuvad ettevõtte eesmärkide täitumisse; • teavad, mida neilt oodatakse, ja annavad endast parima, tehes tööd, milles nad on kompetentsed.  Eesti Energia aastaaruanne 2017 56 Me hoiame oma töötajate motivatsiooni, tunnustades ja arenda- des nende tugevusi ning võimaldades neil töötada vastutusrikkas valdkonnas, kus koos nendega tegutsevad oma ala parimad spet- sialistid. Eesti Energias on iga töötaja rolli ja võimeid väärtustav ning paremaid töötulemusi soodustav tasusüsteem ja seda toetav motivatsioonipakett – tööandja pakkumine oma töötajatele. Tööandja pakkumine Soovime pakkuda oma töötajatele erialaselt põnevat tööd, tur- valist töökeskkonda ja konkurentsivõimelist töötasu. Oleme loonud tööandja pakkumise, mis sisaldab töötasude, hüvede ja tunnustamise põhimõtteid. Tagame töötaja panusele vastava, õiglase ja konkurentsi­võimelise töötasu. Selleks jälgime pidevalt tööjõu- ja palgaturgu ning seal toi- muvaid muutusi ning arvestame ettevõtte majandus­tulemustega. Täname tööjuubilare, tunnustame parimaid töötajaid, valides Tagame töötaja panusele vastava, nende seast aasta tegijaid, võimaldame lisapuhkusepäevi, korral- õiglase ja konkurentsivõimelise töötasu dame igal aastal oma töötajate lastele jõulupidusid ning peame töötajaid meeles isiklike tähtpäevade puhul. Samuti märkame abivajajaid, toetame töötajaid töö­võimetuse ja Meie spordiklubil on üle 1500 liikme. 2017. aastal said spordi- kutsehaiguste korral. Väärtustame puhkust ja vaba aega ning ühi- klubi liikmed osaleda eri spordialade treeningutel enam kui 120 selt veedetud aega, korraldades mitmesuguseid meeskonnaüritusi. partneri juures. Lisaks korraldas spordiklubi 2017. aastal oma Pakume oma töötajaile võimalust osaleda ka Eesti Energia spordi- liikmetele võistlusi nii jalgpallis, võrkpallis kui ka saalijalgpallis klubis, mis on Eesti suurim tööandja poolt korraldatav spordiklubi. ning ühiselt võeti osa ka mitmetest rahvaspordiüritustest.  Eesti Energia aastaaruanne 2017 57 Märkame head tööd ja tunnustame häid tegijaid Meie töötajaid ühendab soov ja võimalus teha oma tööd tead- misega, et nende töö aitab kaasa Eesti Energia edukusele. Iga majandusaasta lõpus tunnustame oma Iga majandusaasta lõpus parimaid töötajaid, tunnustame oma lähtudes tulemustest ja väärtustest, ning parimaid töötajaid, lähtudes valime ühiselt aasta tulemustest ja väärtustest tegijad, aasta teo ja aasta insenerlahen- duse. Alates 2017. aastast valime ka aasta digilahenduse, sest digitaalsed tehnoloogiad tõstavad meie konkurentsivõimet. 2017. aasta teoks valisime Estonia kaevanduse efektiivse töö- 2017. aasta teoks valisime Estonia kaevanduse korralduse põlevkivi tarbimismahtude muutumise tingimustes. efektiivse töökorralduse põlevkivi tarbimismahtude Aasta insenerlahendusena pälvis tunnustuse põlevkivibensiini muutumise tingimustes merkaptaanidest puhastamise komplekslahendus. Aasta digi- lahendus oli 2017. aastal projekt Balance & Efficiency, mille Aasta insenerlahendusena pälvis tunnustuse tulemusel parandasime elektrijaamade kasutegureid. põlevkivibensiini merkaptaanidest puhastamise komplekslahendus Igal aastal valime ja tunnustame oma ettevõtte parimaid sise- koolitajaid ning tunnustame ja täname tööjuubilare. 2017. aastal Aasta digilahendus oli 2017. aastal projekt tähistas 55 aasta tööjuubelit üks töötaja, 50 aasta tööjuubelit „Balance & Efficiency“, mille tulemusel parandasime kolm, 45 aasta tööjuubelit üheksa, 40 aasta tööjuubelit 35, elektrijaamade kasutegureid 35 aasta tööjuubelit 81 ja 30 aasta tööjuubelit 59 töötajat. Kokku ERIPREEMIA juhtide arendamistegevuste eest tähistas 2017. aastal oma tööjuubelit 1167 töötajat.  Eesti Energia aastaaruanne 2017 58 Turvaline töökeskkond Loome töötajate arenguks soodsad tingimused. Väärtustame sisekoolituste kaudu teadmiste ja oskuste jagamist ning käitumise kujundamist. Oleme selleks loonud tervikliku sisekoolitamise Pingutame, et kõikidel meie töötajatel oleks turvaline ja tervislik arendamise süsteemi. Suurt rolli meie kvalifitseeritud töötajas- töökeskkond, tööks vajalik väljaõpe, kvaliteetsed töövahendid ja konna kujunemises mängib tootmisväljaõppe süsteem, mida ametirõivad, et töötajal oleks iga päev hea oma tööd teha. loeme oma sisekoolitussüsteemi kõige olulisemaks osaks. Lähtume iga päev Eesti Energia eetikanormidest ja oleme oma Peame oluliseks uute kolleegide edukat sisseelamist organisat- töötajate jaoks loonud ohutuse kuldreeglid. Hoolitseme oma siooni. Suuname palju energiat õige inimese leidmisele, mistõttu inimeste töövõime säilimise, tervise ja heaolu eest nii füüsilises on oluline toetada ka tema kiiret kohanemist organisatsiooniga. kui ka vaimses mõttes. Oleme ennetavalt valmistunud olukor- Kiire sisseelamise toetuseks on meil loodud sisseelamis­ dadeks, kus meie töötajad võiksid vajada psühholoogist tuge, programm, mis hõlmab näiteks uue töötaja päeva ja koolitust näiteks võimalike tööõnnetuste puhul. Peame lugu tervislikest „Energeetika ABC“. eluviisidest ning kutsume töötajaid üles osalema Eesti Energia spordiklubi tegevustes (vt rohkem infot lk 56). 2017. aastal koostasime personali Organisatsiooni arendamine arengustrateegia, mille eesmärgid on: Inimeste arendamine ja koolitamine on Eesti Energias eesmärgi­ • luua organisatsiooni ja üksuste strateegiline kolmeaastane pärane ja süsteemne. Usume, et see on konkurentsi­eelise personali arengukava, mis hõlmab personali planeerimist, tagamisel hädavajalik ja seetõttu ettevõttele strateegilise mehitamist ja arendamist lähtuvalt kontserni strateegiast tähtsusega. • kaardistada kriitilised edu tagavad kompetentsid ja arengu­ Personali arengustrateegia ettevalmistamise käigus intervjueeriti vajadused pikas perspektiivis, et nende põhjal töötada 166 juhti. Selle tulemusel kaardistati juhtide järelkasv ja suure välja arenguprogrammid ja kompetentsimudelid potentsiaaliga töötajad ning moodustati neist n-ö talentide salv. • kaardistada talendid, sh juhtide järelkasv ja sellest tule- Leiame, et kõige efektiivsem on õppida tegevustest ja kogemus- nevad arenguvajadused test. Iga töötaja vastutab enda pideva erialase arendamise ning saadud teadmiste ja oskuste töösse rakendamise eest.  Eesti Energia aastaaruanne 2017 59 Juhtide arendamine Tänapäevane tehnoloogiliselt pidevalt arenev tööstus vajab oskus- likku inimeste juhtimist. Eesti Energia pöörab suurt tähelepanu juhtide ja nende järelkasvu arendamisele. 2017. aastal algas kolm aastat 2017. aastal algas kestev liidrite arenguprog- kolm aastat kestev liid- ramm eestvedamisoskuste rite arenguprogramm arendamiseks. Arenguprog- eestvedamisoskuste rammi läbis 2017. aasta arendamiseks kevadel 117 juhti. Sügisel Augustis toimus juhtide suveakadeemia alustasime uute gruppidega, teemal „Meie teeme asjad ära“ milles osaleb ligi 100 Eesti Energia juhti. Märtsis toimus Eesti Energia juhtide konverents, mis keskendus teemale „Liidriks olemine“. Peame oluliseks oma tublisid juhte märgata ja tunnustada. 2017. aastal alustasime juhtide kogemusklubide sarjaga, mis Esimest korda valisime 2017. aastal ka aasta juhi, kelleks sai keskendub praktiliste juhtimiskogemuste vahetamisele ja üks- pikaaegse kogemusega kaevandusjuht Valeri Abramov, kes vas- teiselt õppimisele. tutab nii Narva karjääri kui ka Estonia kaevanduse juhtimise eest. Augustis toimus juhtide suveakadeemia teemal „Meie teeme Meile on suur tunnustus, et Eesti Energia juhte märgatakse ka asjad ära“. Kahepäevase ürituse keskmes oli kontserniülese väljaspool organisatsiooni. 2017. aasta kevadel valiti Eesti aasta koostöö arendamine. Kokku osales akadeemias 208 juhti. mõjukaimaks IT-juhiks meie äri- ja infotehnoloogia juht Agnes Roos.  Eesti Energia aastaaruanne 2017 60 Atraktiivseim tööandja Meil on heameel, et juba mitu aastat oleme saanud Eestis eri- nevates atraktiivseima tööandja uuringutes kõrgeid kohti. 2017. mais sai Eesti Energia tööandjate maine uuringus Eesti eelis- Instar EBC tehtud atraktiivsete tatuimaks tööandjaks juba töö­andjate uuringus tudengite seas 2017. mais sai neljandat aastat järjest. Nii saavutas Eesti Energia tehnikaeriala Eesti Energia tööand- palgatöötajad kui ka tuden- tudengite silmis esimese koha jate maine uuringus gid tõid parima tööandja nimetamisel spontaanselt Eesti eelistatuimaks välja Eesti Energia. Uuringu tööandjaks juba nel- järgi kaaluks meie ette­ jandat aastat järjest võtet tööandjana iga teine palgatöötaja ja üle kolme neljandiku tudengitest. Eesti Energia tugevusteks lugesid uurin- gus osalejad konkurentsivõimelist töötasu, stabiilset töökohta, ettevõtte suurust, traditsioone ja seeläbi suurt usaldusväärsust. Lisaks tõid tudengid välja ka võimaluse isiklikuks arenguks. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektori tööandjate maine uuringus tunnustasid palgatöötajad Eesti Energiat 2017. aastal viienda kohaga. Instar EBC tehtud atraktiivsete tööandjate uurin- gus tudengite seas saavutas Eesti Energia tehnikaeriala tudengite silmis esimese koha. Asjaolu, et oleme atraktiivne tööandja ka infotehnoloogia valdkonnas, on meile suur tunnustus. Digitali- seerimine tõstab oluliselt meie konkurentsivõimet.  Eesti Energia aastaaruanne 2017 61 Maksujalajälg Peame oma kohustuseks olla vastutustundlik maksumaksja, teadvustades, et kontserni ta- sutud maksud mängivad olu- list rolli kõigi riikide ja kohalike omavalitsuste arengus, kus me tegutseme.  Eesti Energia aastaaruanne 2017 62 Oleme vastutustundlik Meie maksujalajälg maksumaksja Maksujalajälje koostamisel lähtume heast tavast, mille kohaselt rahvusvaheliselt tegutsevad kontsernid annavad ülevaate tasutud Kontsern lähtub oma tegevuses juhatuse poolt kinnitatud maksudest maksuliikide ja riikide lõikes. maksuriskide juhtimise põhimõtetest, mille kohaselt, muu hulgas: 1. täidame õigesti ja õigeaegselt kõiki maksuõigusaktidest tule- nevaid nõudeid riikides, kus me tegutseme; Maksujalajälje arvutamisel eristame 2. tehingud seotud isikutega teeme turuhinnas, mida dokumen- tasutud ja kogutud makse: teerime vastavalt nõuetele. Esmakordselt esitasime 2017. aastal maksuametile riikidepõhise maksuaruande CbCR (ingl k • tasutud maksud on maksud, mille koormuse kandja Country-by-Country Report). on Eesti Energia 3. maksumõjude hindamine on projektijuhtimise oluline osa. • kogutud maksud on maksud, mille puhul Eesti Energia Kontsern ei tee tehinguid üksnes või peamiselt maksude täidab vahendaja rolli, st kogub maksud kokku tarbijatelt planeerimise eesmärgil. Äriliste eesmärkide olulisus ei kaalu ja töötajatelt ning kannab need üle maksuhaldurile ühelgi juhul üles kohustust täita õigusaktidest tulenevaid nõudeid; 4. loome maksuhalduritega avatud ja vastastikusel usaldusel Eesti Energia kajastab maksujalajäljes oma kolmes peamises põhinevaid suhteid, et proaktiivselt ennetada võimalikke tegevusriigis – Eesti, Läti ja Leedu – tasutud ja kogutud makse. maksuvaidlusi ning maksuseaduste ebakorrektsest täitmisest tulenevat ohtu kontserni usaldusväärsusele; 2017. aastal olid Eesti Energia tasutud maksud 87,7 mln eurot ja kogutud maksud 111,4 mln eurot, mis tegi kontserni maksu­ 5. maksumõjude hindamisega kontsernis tegelevad pädevad jalajäljeks Eestis 199,1 mln eurot. isikud. Projektide puhul, kus meil majasisene maksutehniline kompetents puudub, kaasame välisnõustajaid. 62,9 miljoni euroga on Eesti Energia kontsern suurim tööjõu­ maksude maksja Eestis. Eelneva aastaga võrreldes mõjutas makstud maksude suurust peamiselt 2017. aasta detsembris Eestis välja makstud dividendid, millelt arvestatud tulumaks kuulub tasumisele 2018. aasta jaanuaris.  Eesti Energia aastaaruanne 2017 63 Maksujalajälg: Eesti Energia kontserni Baltikumis makstud maksud* (mln eurot) Tasutud maksud Eestis 2017 Eestis 2016 Lätis 2017 Lätis 2016 Leedus 2017 Leedus 2016 Kokku 2017 Kokku 2016 Tööjõumaksud (sotsiaalmaks, tööandja töötuskindlustus) 39,2 36,1 0,1 0,1 0,1 0,0 39,4 36,2 Keskkonnatasud: ressursitasud 14,9 15,1 0,0 0,0 0,0 0,0 14,9 15,1 Keskkonnatasud: saastetasud 32,5 31,6 0,0 0,0 0,0 0,0 32,6 31,6 Äriühingu tulumaks 0,3 15,3 0,0 0,0 0,0 0,0 0,3 15,3 Tollikäibemaks 0,3 0,4 0,0 0,0 0,0 0,0 0,3 0,4 Maamaks 0,2 0,3 0,0 0,0 0,0 0,0 0,2 0,3 Tasutud maksud kokku 87,5 98,8 0,1 0,1 0,1 0,1 87,7 99,0 Kogutud maksud Aktsiisid 33,4 33,3 1,5 0,2 0,1 0,1 35,0 33,6 Tööjõumaksud (kinnipeetud tulumaks, töötaja töötuskindlustus, kogumispension) 23,7 21,7 0,2 0,1 0,0 0,0 24,0 21,9 Käibemaks (saldo) 37,6 41,5 10,0 10,6 4,8 4,8 52,5 56,9 Kogutud maksud kokku 94,7 96,5 11,7 10,9 5,0 4,9 111,4 112,4 Maksud kokku 182,2 195,3 11,8 11,0 5,1 5,0 199,1 211,4 * kassapõhine arvestus  Eesti Energia aastaaruanne 2017 64 Eesti energia poolt ühiskonnale loodud väärtus ja selle jaotamine 811,0 mln eurot 218,4 mln eurot Kontserni 2017. aastal Ettevõttesse jäetud väärtus loodud väärtus ehk teenitud äritulud (enne põhivara kulumi ja muude finantstulude/ kulude arvestamist) 330,1 123,8 104,3 34,3 mln eurot mln eurot mln eurot mln eurot Muud Riigile arvestatud Töötajatele Arvestatud ärikulud maksud arvestatud tasud intressikulud (opereerimiskulud, (aktsiis, töötasude maksud, (põhitasud, tulemustasud, (finantskuludes, seadmete kulud, keskkonnamaksud, tulumaks) puhkusetasud) v.a kapitaliseerimised) muud kulud tarnijatele) *tegemist on tekkepõhise vaatega  Eesti Energia aastaaruanne 2017 65 Ühingu- juhtimine Eesti Energia ainuomanik on Eesti riik. Omaniku ootused Eesti Ener- giale koosnevad põhimõtetest, millest kontsern peab lähtu- ma oma strateegia ja tegevus­ kava kujundamisel, ning stra- teegilistest ja finantsilistest eesmärkidest.  Eesti Energia aastaaruanne 2017 66 Omaniku seatud strateegilised eesmärgid finantseesmärgid • hoida olulist turuosa regionaalsel elektriturul • tagada kontserni tegevuse kujundamisel piisav • vähendada CO2 heitmeid elektri tootmisel omakapitali tootlus • arendada õli tootmist ja teisi põlevkivi väärindamise viise • suurendada äritegevuse efektiivsust • tugevdada Eesti põlevkivienergeetika rahvusvahelist • tagada stabiilne ja ajas kasvav dividenditulu • kompetentsipositsiooni • tagada äritegevuse kujundamisel optimaalne • tõsta võrguteenuse kvaliteeti kapitalistruktuur ja sektori keskmine riskitase • minimeerida äritegevuse keskkonnamõju • rahastada investeeringuid valdavalt äritegevuse • rahavoogude ja võõrkapitali abil Täpsemalt tutvustame strateegilisi eesmärke ja projekte strateegia peatükis (vt lk 27). • tagada tegevusvaldkondade iseseisev ja mõõdetav tasuvus Juhtimispõhimõtted Eesti Energia ambitsioonikate eesmärkide täitmiseks vajame pühendud inimesi. Hindame kõrgelt kutsumusega töötajaid – kui töö ja inimene kokku sobivad, võimendub töötajate loomupärane Eesti Energia nõukogu ja juhatuse eesmärk on arendada ja juh- talent, mis on kasulik nii inimesele endale kui ka ettevõttele. tida Eesti Energiat nii, et see oleks strateegilise selguse, heade Pühendumuse eest hoolitsevad meie juhid, kes lähtuvad ühis- juhtimistavade, tegevuse efektiivsuse, majandustulemuste ja test inimeste juhtimise põhimõtetest. Hoiame oma töötajaid koostöö poolest teistele Eesti ettevõtetele heaks eeskujuks. Eesti pidevalt kursis organisatsiooni eesmärkide ja nende täitmisega, Energia nõukogu kinnitab kontserni strateegia. hoolitseme ohutu töökeskkonna ja kõrge töökultuuri eest, mak- Juhatus ja nõukogu lähtuvad Eesti Energia juhtimisel omaniku same oma töötajatele konkurentsivõimelist tasu ning märkame ootustest, kontserni visioonist, väärtustest ning kontserni tegevust ja tunnustame oma inimesi. Eesti Energia inimeste juhtimise reguleerivatest õigusaktidest. Juhtimiskvaliteedi tõstmiseks peame põhimõtetega saavad kõik meie töötajad tutvuda sisekommu- Eesti Energias eriti oluliseks juhtide arendamist. Lähemalt on juh- nikatsiooni kanalite kaudu. tide arendamisest kirjutatud „Meie inimesed“ peatükis (vt lk 59)  Eesti Energia aastaaruanne 2017 67 Organisatsiooni struktuur Meile on oluline, et Eesti Energia struktuur oleks lihtne, lähtuks suurenergeetika, taastuvenergia, arendused, võrguteenused ja organisatsiooni eesmärkidest ja vajadustest. Lähtuvalt äri- klienditeenused. Lähemalt selgitame valdkondade eesmärke keskkonna arengust oleme valmis muutma ka oma struktuuri. strateegia peatükis (vt lk 22) 2017. aasta detsembrist jagasime Eesti Energia viide valdkonda: Suur- Taastuv- energeetika energia partnerid TUGI kliendid Kliendi- Võrgu- teenused teenused Arendus  Eesti Energia aastaaruanne 2017 68 Eesti Energia juhtimisorganid äriühingute nõukogude liikmete nimetamiskomitee ettepanekuid. Nõukogu tööd juhib esimees. Eesti Energia nõukogu liikme- tele seatud nõuded ja ootused on sätestatud äriseadustikus ja Kontserni emaettevõtte Eesti Energia AS-i juhtimisorganid on riigivaraseaduses. Lisaks juhindub nõukogu Eesti Energia AS-i üldkoosolek, nõukogu ja juhatus. põhikirjast ja nõukogu töökorrast. Üldkoosolek Nõukogu peamised ülesanded on: Aktsionäride üldkoosolek on Eesti Energia kõrgeim juhtimis- • järelevalve kontserni strateegia elluviimise üle organ, kes muu hulgas otsustab uute ettevõtete asutamise ja omandamise, olemasolevate ettevõtete likvideerimise, nõu- • kontserni tegevuse planeerimine ja olulisemate stratee- kogu liikmete ametisse määramise ja tagasikutsumise, oluliste giliste otsuste vastuvõtmine, juhtimise korraldamine ja investeeringute tegemise, audiitori määramise ja majandusaasta järelevalve juhatuse tegevuse üle tulemuste kinnitamise. Eesti Energia nõukogu oli üks esimesi, mille ametisse määramisel andis oma soovitused 23. veebruarist 2017 tegutsev riigi osalusega äriühingute nõukogude liikmete 2017. aastal oli nõukogu õigusnõustaja advokaadibüroo Raidla nimetamiskomitee. Ellex vandeadvokaat Sven Papp. Eesti Energia ainuomanik on Eesti Vabariik, keda üldkoosolekul 2017. aasta lõpu seisuga kuulusid Eesti Energia nõukogusse selle esindab rahandusminister. Korraline üldkoosolek toimub kord esimees Väino Kaldoja ning liikmed Kaie Karniol, Danel Tuusis, aastas kuue kuu jooksul pärast kontserni majandusaasta lõppu Ants Pauls, Andres Liinat, Ivo Palu ja Einari Kisel. juhatuse poolt määratud ajal ja kohas. Vastavalt 2017. aasta jaanuaris tehtud omaniku otsusele kutsuti Nõukogu Eesti Energia nõukogust tagasi Erkki Raasuke ja Märt Vooglaid ning nimetati uueks nõukogu liikmeks Kaie Karniol. Täiendavalt kutsuti veebruaris ainuaktsionäri otsusega nõukogust tagasi Nõukogu on juhtimisorgan, mis planeerib kontserni tegevust, Meelis Virkebau seoses tema nimetamisega riikliku lepitaja korraldab juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse ametikohale. üle. Nõukogu annab järelevalve kohta aru omanikule. Eesti Energia nõukogul on 6-8 liiget, kes määratakse ametisse rahandus­ministri Riigi osalusega äriühingute nõukogude liikmete nimetamiskomi- kui omaniku esindaja otsusega, võttes arvesse riigi osalusega tee tegi 10. mail 2017 ettepaneku Eesti Energia üldkoosolekule  Eesti Energia aastaaruanne 2017 69 nõukogu liikmete volituste perioodi ühtlustamiseks. Üldkoosolek 2017. aastal osalesid nõukogu liikmed peaministri ja rahandus- kutsus nõukogust tagasi Veiko Tali, Danel Tuusise, Väino Kaldoja, ministri visiitidel Eesti Energiasse. Samuti käisid nad lähemalt Rannar Vassiljevi, Ants Paulsi ja Kaie Karnioli ning nimetas riigi tutvumas Enefit Solutionsi, Elektrilevi, õlitehaste ja Balti elektri­ osalusega äriühingute nõukogude liikmete nimetamiskomitee jaama tegevusega. Nõukogu osales kohtumisel VKG juhatuse ettepanekul nõukogu liikmeteks Väino Kaldoja, Kaie Karnioli, ja nõukoguga ning TTÜ Virumaa kolledži juhtkonnaga. Koos Danel Tuusise, Ants Paulsi, Andres Liinati, Ivo Palu ja Einari Kiseli. juhatusega tutvuti Repo Vabrikud AS-iga. Nõukogu esimees koos juhatuse esimehega külastasid meie esimest päikeseenergia Eesti Energia nõukogu liikmete tasustamist reguleerib riigiva- projekti Estonia piimafarmis ja Cleveroni tehast. raseadus, mille kohaselt otsustab tasu suuruse ja maksmise korra omanik. Arvestades riigi osalusega äriühingute nõukogude Nõukogu liikmete koosolekutel osalemine liikmete nimetamiskomitee ettepanekut, määrati nõukogu esi- ja neile makstud tasud mehe tasuks 2000 eurot kuus ja nõukogu liikme tasuks 1000 eurot kuus. Muid täiendavaid tasusid ja lahkumishüvitisi nõukogu Koosolekutel Tasu kokku Tasu kokku osalemine 2017 2016 liikmetele ei maksta. Nõukogu koosolekud toimuvad üldjuhul 2017 (eurot) (eurot) kord kuus, v.a suvekuudel. 2017. aastal toimus 11 nõukogu VÄINO KALDOJA 11 16 639 4 257 koosolekut. Kolm otsust võeti vastu koosolekut kokku kutsumata. ANTS PAULS 11 9 184 4 257 VEIKO TALI 4 2 064 3 902 Lisaks nõukogu koosolekutele osalemisele panustavad nõukogu DANEL TUUSIS 10 8 184 3 547 liikmed aktiivselt Eesti Energia tegevuse toetamisse. Käiakse RANNAR VASSILJEV 4 1 548 4 257 lähemalt tutvumas Eesti Energia ettevõtete ja äriüksustega, osa- MEELIS VIRKEBAU 2 708 4 257 letakse Eesti Energiale olulistel kohtumistel omaniku esindajate, KAIE KARNIOL 10 8 894 0 koostööpartnerite ja huvigruppidega. ANDRES LIINAT 6 6 636 0 IVO PALU 7 7 636 0 EINARI KISEL 6 7 636 0  Eesti Energia aastaaruanne 2017 70 Nõukogu (koosseis seisuga 31.12.2017) VÄINO KALDOJA / 61 danel tuusis / 47 ANTS PAULS / 77 kaie karniol / 47 nõukogu esimees nõukogu liige nõukogu liige nõukogu liige Ametisse määramise aeg: 18.05.2017 Ametisse määramise aeg: 12.06.2014 Ametisse määramise aeg: 06.10.2015 Ametisse määramise aeg: 12.05.2017 Volituste kehtivuse tähtaeg: 11.05.2020 Volituste kehtivuse tähtaeg: 11.05.2020 Volituste kehtivuse tähtaeg: 11.05.2020 Volituste kehtivuse tähtaeg: 11.05.2020 IVO PALU / 38 Einari Kisel / 45 aNDRES LIINAT / 55 nõukogu liige nõukogu liige nõukogu liige Ametisse määramise aeg: 12.05.2017 Ametisse määramise aeg: 12.05.2017 Ametisse määramise aeg: 12.05.2017 Volituste kehtivuse tähtaeg: 11.05.2020 Volituste kehtivuse tähtaeg: 11.05.2020 Volituste kehtivuse tähtaeg: 11.05.2020  Eesti Energia aastaaruanne 2017 71 Tütar- ja sidusettevõtjate Eesti Energia juhatuse tasustamist reguleerib riigivaraseadus. Tasu suuruse otsustab nõukogu. Juhatuse liikme tasu makstakse nõukogud juhatuse liikme kohustuste täitmise eest. Tasu on fikseeritud juhatuse liikmega sõlmitud lepingus ja seda saab muuta poolte Eesti Energia tütar- ja sidusettevõtete nõukogude volitused ja kokkuleppel. Juhatuse liikmele võib maksta ka täiendavat tasu. vastutus on sätestatud nende põhikirjas. Nõukogud koosnevad Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku valdavalt Eesti Energia juhatuse liikmetest. Tütar- ja sidusette- ei tohi ületada juhatuse liikme neljakordset keskmist kuutasu võtete nõukogude koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele ja eelmisel majandusaastal. Täiendava tasu määramine peab olema seaduses toodud tingimustele. Eesti Energia tütar- ja sidusette­ põhjendatud ja arvestama kontserni eesmärkide täitmist, loodud võtete nõukogu liikmete volituste kehtivus kattub liikmete volituste lisandväärtust ja turupositsiooni. Lahkumishüvitist võib maksta kehtivusega Eesti Energia juhatuses. Nende kokkukutsumisel üksnes juhul, kui nõukogu kutsub juhatuse liikme tagasi oma juhindutakse kontserni reeglitest, tütar- või sidusettevõtte põhi- algatusel enne tema volituste lõppemist, ja selle suurus ei või kirjast, õigusaktidest ja kaasomanikega sõlmitud kokkulepetest. ületada juhatuse liikme kolme kuu tasu. Juhatuse koosolekud toimuvad üldjuhul kord nädalas. Vajadusel Juhatus korraldatakse koosolekuid elektrooniliselt. 2017. majandusaastal toimus 53 koosolekut, neist 2 elektrooniliselt. Kontserni tegevjuhtimise eest vastutab Eesti Energia juhatus, kes juhindub ettevõtte juhtimisel nõukogu seaduslikest korraldustest. Juhatuse liikmete koosolekutel osalemine Juhatuse esimehe määrab nõukogu. Juhatuse liikmed kinnitab ja neile makstud tasud nõukogu vastavalt juhatuse esimehe ettepanekutele. Koosolekutel Tasu kokku Tasu kokku 2017. aasta 1. detsembril muutus Eesti Energia juhatuse koos- osalemine 2017 2017 (eurot) 2016 (eurot) seis. Andres Vainola juhatuse liikme leping lõppes. Nõukogu HANDO SUTTER 47 202 150 163 850 ANDRI AVILA 49 130 150 105 850 poolt nimetatud uueks juhatuse liikmeks sai Andres Sutt. Aasta RAINE PAJO 49 130 150 105 850 lõpu seisuga kuulusid Eesti Energia juhatusse selle esimees ANDRES VAINOLA 44 131 406 134 850 Hando Sutter ning liikmed Andri Avila, Raine Pajo, Margus Vals MARGUS VALS 47 130 150 105 850 ja Andres Sutt. Juhatuse liikmete vastutusvaldkonnad on esitatud ANDRES SUTT 2 9 000 0 ülevaates lk 72.  Eesti Energia aastaaruanne 2017 72 Juhatus (koosseis seisuga 31.12.2017) HANDO SUTTER / 47 ANDRI AVILA / 41 MARGUS VALS / 38 RAINE PAJO / 41 ANDRES SUTT / 50 juhatuse esimees juhatuse liige, juhatuse liige, juhatuse liige, juhatuse liige, Ametisse määramise aeg: finantsdirektor vastutusvaldkond: arendus vastutusvaldkond: suurenergeetika vastutusvaldkond: klienditeenused 1.12.2014 Ametisse määramise aeg: Ametisse määramise aeg: Ametisse määramise aeg: Ametisse määramise aeg: Volituste kehtivuse tähtaeg: 1.03.2015 1.12.2014 1.12.2006 1.12. 2017 30.11.2019 Volituste kehtivuse tähtaeg: Volituste kehtivuse tähtaeg: Volituste kehtivuse tähtaeg: Volituste kehtivuse tähtaeg: 30.11.2019 30.11.2019 30.11.2019 30.11.2019 VARASEMAD AMETIKOHAD VARASEMAD AMETIKOHAD VARASEMAD AMETIKOHAD VARASEMAD AMETIKOHAD VARASEMAD AMETIKOHAD • Nord Pool Spot AS: Eesti, Läti, • Premia Foods AS: juhatuse liige/ • Eesti Energia AS: • Eesti Energia juhatuse liige, • Eesti Energia regulaatorsuhete Leedu ja Venemaa regiooni juht finantsdirektor strateegiadirektor tehnika­direktor, keskkond, elektri direktor • US Invest AS: arengu nõunik • Olympic Entertainment Group AS: • Eesti Energia AS: ja soojuse tootmine, energiakau- • Euroopa Stabiilsusmehhanism • Olympic Entertainment Group AS: juhatuse esimees energiakaubanduse direktor bandus, tehnoloogia tööstus, õli (ESM): pangandusdivisjoni juht operatsioonide direktor • Olympic Entertainment Group AS: tootmine • Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi juhatuse liige/ finantsdirektor/ HARIDUS • OÜ Põhivõrk (praeguse nimega (EFSF): tegevjuhi vanemnõunik HARIDUS operatsioonide direktor • London Business School, Elering): nõukogu esimees, • Rahvusvaheline Valuutafond (IMF): • Estonian Business School, teadusmagister juhatuse liige, arendusosakonna Põhja-Balti valijaskonna tegev­ MBA kursus HARIDUS • Tallinna Tehnikaülikool, juhataja, elektrivõrgu direktori vanemnõunik ja direktorite • Tallinna Tehnikaülikool, • Concordia Rahvusvaheline Ülikool majandusteaduse bakalaureus planeerimise sektori juht, nõukogu liige mehaanikainsener Eestis, rahvusvaheline ärijuhti- kliendihaldur • Eesti Pank: asepresident, kesk- mine cum laude • Soome põhivõrgu ettevõte pangapoliitika osakonna juhataja Fingrid Oy: elektrivõrgu planeerija asetäitja, pangainspektsiooni juha- • AS Ecomatic: tootejuht taja asetäitja HARIDUS HARIDUS • Tallinna Tehnikaülikool, • Tartu Ülikool, rahandus ja krediit ärijuhtimise magister • INSEAD, Prantsusmaa, tippjuhtide • Tallinna Tehnikaülikool, tehnika- programm teaduste magister ja doktor • Harvard Law School PON, läbi­ • Tallinna Tehnikaülikool, elektro­ rääkimised ja juhtimine energeetika insener  Eesti Energia aastaaruanne 2017 73 Jaotusvõrgu ettevõtja 2017. aastal viisime kontserni igakuise aruandluse Tableau raporteerimis- ja aruandlustarkvarasse. Tänapäevased juhtimis­info Elektrilevi OÜ juhtimist töölauad võimaldavad saada kiiremat, mugavamat ja interaktiiv- puudutavad erisused semat tagasisidet meie tulemuste kohta ning loovad eeldused kvaliteetsemate ja operatiivsemate juhtimisotsuste langetamiseks. 2018. aastal plaanime Tableausse viia ka kontserni iganädalase Elektrituruseadusest lähtuvalt on Elektrilevil võrguettevõtjana aruandluse ning kõigi suuremate üksuste regulaarsed aruanded. muu hulgas kohustus tagada turuosaliste võrdne kohtlemine ja võrguettevõtja informatsiooni kaitsmine. Kooskõlas õigusaktide Kolm korda aastas avalikustame mahuka kvartaliaruande ning ja parimate tavadega on Eesti Energia kehtestanud juhtimisalased kord aastas aastaaruande. Aasta- ja kvartalitulemuste tutvusta- erinõuded, mis tagavad Elektrilevi sõltumatuse investeerimisotsuste miseks korraldame pressikonverentsi ja investorkõne. Samuti vastuvõtmisel, hangete teostamisel ning turuosalisi ja kliendi­ teeme tulemustest põhjaliku ülevaate Eesti Energia töötajatele. lepinguid puudutava informatsiooni konfidentsiaalsuse hoidmisel. Ettevõtte tegevust puudutavat ja eurovõlakirja hinda potent- siaalselt mõjutavat informatsiooni jagame Londoni börsi reeglite Aruandluspõhimõtted kohaselt ja esmalt Londoni börsi infosüsteemi kaudu. Muud teavet, mis eeldatavalt eurovõlakirja hinda ei mõjuta, avaldame Õiged andmed õigel ajal loovad olulised eeldused kvaliteetsete riiklike meediakanalite vahendusel. Mõlemal juhul järgime kont- juhtimisotsuste tegemiseks. Selleks oleme juurutanud aruandlus- sernis kehtivaid siseteabe käitlemise reegleid, mille eesmärk protsessid peamiste võtmemõõdikute ja teiste oluliste näitajate on kaitsta võlakirjainvestorite huve ning tagada aus ja õiglane jälgimiseks nii nädala, kuu-, kvartali- kui ka aastapõhiselt. Kord võlakirjadega kauplemine. Oluline informatsioon Eesti Energia ja kuus võrdleme tulemusi eelarve ja viimase prognoosiga. Kord tema tütarettevõtete kohta peab olema kõigile võlakirjaomani- kvartalis vaatame üle ülejäänud aasta tegevusplaani ja vajaduse kele ja potentsiaalsetele investoritele õigeaegselt, järjepidevalt korral kohandame oma äritegevust nii, et see vastaks muutu- ja võrdsetel tingimustel (samas mahus ning samal ajal ja viisil) nud turuolukorrale. Kord aastas uuendame kontserni viie aasta kättesaadav. strateegilist tegevuskava. 2017. aastal kinnitasime kontserni võtmemõõdikute põhi­mõtted, et tagada kontserni oluliste eesmärkide joondatus läbi kõigi juhtimistasandite. Teeme järjepidevat teavitustööd efektiivseimate mõõdikute juurutamiseks.  Eesti Energia aastaaruanne 2017 74 Juriidiline struktuur seisuga 31.12.2017 EESTI ENERGIA AS Enefit SIA Enefit Outotec Elektrilevi OÜ (Läti) Technology OÜ Enefit UAB Jordan Oil Shale Orica Eesti OÜ Enefit Kaevandused AS Enefit Jordan BV (Leedu) Energy Company Enefit Enefit Sp. z o.o Narva Soojusvõrk AS Energiatootmine AS (Poola) EAO Real Estate Corp EAO Federal Lease LLC 100% Eesti Energia ASi omanduses EAO State Leases LLC EAO Technology LLC Enefit American Oil Co. Enefit US LLC Enefit OY Eesti Energia enamusosalusega ettevõte EAO Orion LLC (Soome) Strateegiline vähemusosalusega ettevõte Enefit AB Enefit Solutions AS (Rootsi) Enefit Power and Attarat Holding OÜ Enefit Green AS Heat Valka SIA Attarat Operation Attarat Power Attarat Mining and Maintenance Holding Company BV Company BV Company BV  Eesti Energia aastaaruanne 2017 75 Kontserni järelevalve ning õigeaegselt ja igakülgselt olulistest riskidest ja tehingutest vastavalt kehtestatud korrale. Kontsernis on juurutatud mitmetasandiline protsess eesmärgiga Kontserni tegevust reguleerivad dokumendid on üldjuhul järgi- tagada tõhus järelevalve sisekontrollisüsteemi toimimise üle. miseks ka tütarettevõtjatele ning vajaduse korral kehtestatakse Järelevalveprotsessis osalevad kontserni nõukogu ja juhatus, need tütarettevõtjasiseselt. Ühtlasi järgivad tütarettevõtjad kont- auditikomitee, kontserni ettevõtete nõukogud ja juhatused, riski­ serni tegevust puudutavate dokumentidega seotud muudatusi. juhtimise ja siseauditi teenistus ning muud selleks määratud Tütarettevõtja juhatuse liige kohustub osalema kontserni tegevust üksused nagu hanketeenistus ja keskkonnateenistus. reguleerivate dokumentide väljatöötamisel eesmärgiga tagada Lõppvastutus kontserni riskijuhtimise põhimõtete ja sisekontrolli­ tütarettevõtja huvidega arvestamine kontserni tegevust regu- süsteemi rakendamise ja toimimise eest lasub juhatusel. Selle leerivates dokumentides. Tütarettevõtja juhatus on kohustatud kohustuse täitmiseks juhatus muu hulgas: viivitamata teavitama kontserni tegevust reguleerivate dokumen- tide järgimata jätmisest ja selle põhjustest tütarettevõtja nõukogu. • kinnitab riskide juhtimise põhimõtted ja üksikute riskivald- kondade poliitika; • töötab välja strateegia ja korraldab eelarve koostamise; Auditikomitee ja finantsaudiitor • juhib kontserni tööd viisil, mis tagab kinnitatud strateegia ja Auditikomitee on kontserni nõukogu moodustatud organ, mille eelarve täitmise; ülesanne on nõukogu nõustamine raamatupidamise, audiitor- kontrolli, riskijuhtimise, sisekontrolli ja -auditeerimise, järelevalve • korraldab juhtimiseks vajalike töökorralduslike kokkulepete teostamise ja eelarve koostamise valdkonnas ning tegevuse ja nõuete väljatöötamise ning kinnitamise; seaduslikkuse osas. • arendab juhtimistegevuste abil riske teadvustavat juhtimiskultuuri; Auditikomiteel on neli liiget. Komitee koosseisu ja esimehe mää- rab kontserni nõukogu. Auditikomitee koosolekud toimuvad • jälgib, et kontserni hetke ja oodatav riskide tase vastaks kont- vastavalt kokkulepitud ajakavale, kuid mitte harvem kui kord serni riskivalmidusele ning riskitaluvusele. kvartalis. 2017. majandusaastal toimus 11 korralist koosolekut. Tütarettevõtja juhatuse üle teostab järelevalvet tütarettevõtja Auditikomitee tegevusaruanne esitatakse nõukogule kord aastas. nõukogu, mille moodustavad kontserni juhatuse liikmed. Tütar­ Auditikomitee esitab oma tegevusaruande enne, kui nõukogu ettevõtja juhatuse esimees ja juhatuse liikmed informeerivad majandusaasta aruande heaks kiidab. Auditikomitee kinnitus on nõukogu regulaarselt tütarettevõtja käekäigust, väljavaadetest esitatud lk 77.  Eesti Energia aastaaruanne 2017 76 Finantsauditi teostamisel lähtutakse rahvusvahelistest auditee- Auditikomitee hindab finantsauditi teostaja sõltumatust ja teeb rimise standarditest. Eesti Energia põhikirja kohaselt määrab järelevalvet huvide konflikti tekkimise vältimiseks. Selleks on finantsaudiitori üldkoosolek. Üldkoosolek on kinnitanud 2017. auditikomitee kehtestanud põhimõtted, mida järgitakse, kui majandusaasta finantsaudiitoriks audiitorühingu Pricewater- finantsauditi teostaja soovib pakkuda kontserni ettevõtetele houseCoopers (PwC). Allkirjaõiguslik audiitor sõltub ettevõtte täiendavaid teenuseid. PwC osutas 2017. aasta jooksul kontser- asukohamaast. Konsolideeritud raamatupidamise aruande auditi nile maksu­nõustamisteenust ja mõningaid teisi Eesti Vabariigi eest vastutab vandeaudiitor Tiit Raimla. Finantsauditi teostamise audiitortegevuse seaduse kohaselt lubatud nõustamisteenuseid. tasu Eesti Energia ei avalikusta, kuna kontserni hinnangul võib see kahjustada tulevaste perioodide hangete tulemusi. Auditikomitee liikmete koosolekutel osalemine ja neile makstud tasud Majandusaastaga seotud töö tulemusi tutvustas PwC kahes etapis: Koosolekutel Tasu kokku Tasu kokku 1) vaheauditi tulemused esitati 2017. aasta detsembris toimunud osalemine 2017 2017 (eurot) 2016 (eurot) auditikomitee koosolekul ja KAIE KARNIOL 11 3 224 2 400 2) lõppauditi tulemused esitati 2018. aasta veebruaris toimunud DANEL TUUSIS 10 1 855 710 auditikomitee koosolekul. MEELIS VIRKEBAU 2 177 1 065 ANTS PAULS 9 1 927 0 Vandeaudiitori aruanne on esitatud lk 186. MAIT PALTS 5 2 500 0 Auditikomitee (koosseis seisuga 31.12.2017) kaie karniol / 47 ants pauls / 77 Danel Tuusis / 47 mait palts / 38 auditikomitee esinaine auditikomitee liige auditikomitee liige auditikomitee liige Ametisse määramise aeg: 16.06.2016 Ametisse määramise aeg: 23.02.2017 Ametisse määramise aeg: 01.11.2015 Ametisse määramise aeg: 15.06.2017 Volituste kehtivuse tähtaeg: 16.06.2019 Volituste kehtivuse tähtaeg: 23.02.2020 Volituste kehtivuse tähtaeg: 15.10.2018 Volituste kehtivuse tähtaeg: 15.06.2020  Eesti Energia aastaaruanne 2017 77 Siseaudit Kontsern on juurutanud majanduslike huvide aruandluse süsteemi, mille kohaselt esitavad töötajad, kes võivad oma tööülesandeid täites sattuda huvide konflikti, oma majandushuvide deklaratsiooni Siseauditi töö korraldamisel on lähtutud audiitortegevuse sea- ja kinnitavad korrapäraste enesehindamistega oma sõltumatust. dusest ja sellega seotud määrustest ning rahvusvahelistest Teadaolevalt ei olnud kontserni juhatusel ega tütarettevõtete siseauditeerimise kutsetegevuse standarditest. Siseauditi üle­ juhtidel 2017. aastal huvide konflikte ja nad ei teinud seotud sanne on kaasa aidata sisekontrollikeskkonna, riskide juhtimise osapooltega tehinguid, mille tingimused oleksid erinenud turu- ja ärijuhtimise kultuuri parandamisele. Siseauditi töö hõlmab tingimustest. Ülevaade 2017. aastal seotud osapooltega tehtud kogu kontserni tegevust. Siseauditi toimimise eest vastutab sise- tehingutest on esitatud raamatupidamise aruandes. auditi osakond. Osakonnal on aruandluskohustus auditikomitee ja nõukogu ees. Siseauditi tegevusplaani kinnitab ja tegevust hindab auditikomitee. Siseauditi 2017. aasta tegevusaruanne esitati auditikomiteele 2018. aasta veebruaris. Auditikomitee kinnitus • välisauditi piisavuse ja tõhususe korraldamine ning sõltuma- tuse tagamine; • sisekontrollisüsteemi arendamine ja toimimine; 2017. majandusaasta kestel tegutses auditikomitee kehtiva töö- • ettevõtte tegevuse seaduslikkuse jälgimine; korra ning selle alusel fikseeritud tegevusplaanist lähtudes. Meie • siseauditi funktsiooni korraldamine. tegevusele ei ole seatud mingeid piiranguid ja kontserni esindajad on meile teinud kättesaadavaks vajaliku hulga informatsiooni. Auditikomitee leiab, et Eesti Energia kontserni tegevuses ei esine Juurutatud on kindlad aruandlusliinid, mis toetavad vajaliku infor- selliseid puudusi, millest juhtkond ei oleks teadlik ja/või mis matsiooni korrapärast jõudmist meieni. Töö tulemusena kujunenud võiksid avaldada materiaalset mõju kontserni 2017. majandus­ seisukohtadest ja nendega seotud ettepanekutest oleme jooksvalt aasta aruandele. andnud teada kontserni nõukogule ja juhatuse esindajatele. Tegevusaruande ja hinnangud koos käesoleva kinnitusega on 2017. majandusaasta kohta oleme kujundanud oma hinnangud auditikomitee esitanud nõukogule 2018. aasta veebruaris. järgmiste kontserni tegevuste suhtes: • juhindumine raamatupidamise põhimõtetest; • finantseelarve ja -aruannete koostamine ja kinnitamise prot- Kaie Karniol sesside toimimine; Auditikomitee esinaine  Eesti Energia aastaaruanne 2017 78 Riskijuhtimine Eesti Energia riskijuhtimise eesmärk toetada Eesti Energia strateegia elluviimist aidata saavutada kontserni finants- ja tegevuseesmärke tunda ära potentsiaalseid võimalusi hoida ära mitte- soovitavaid sündmusi Kontserni riskijuhtimise eest vastutab kontserni juhatus. Riski­juhtimise tegevuste ja protsessi ootuspärase toimi- mise üle teostavad järele­valvet kontserni nõukogu, auditi­ komitee ja siseauditi osakond.  Eesti Energia aastaaruanne 2017 79 Riskiprofiil riskide realiseeru- mise ennetamisele Riskijuhtimise põhimõtete suunatud koolitus- ja rakendamisel pöörame suurt Oleme tuvastanud ja kirjeldanud meie tegevust mõjutavad riskid. teavitustegevusele. Peamisteks riskiallikateks on energiaturud, tegevuskeskkond ja tähelepanu riskide realisee- kasutatav tehnoloogia. Kontserni riskival- rumise ennetamisele suu- midus on kajastatud natud koolitus- ja teavitus­ Meie riskiprofiilis kirjeldatud riskide hulka kuuluvad näiteks finants-­ strateegias ja väl- tegevusele risk (sh turu-, krediidi- ja likviidsusrisk), õigusrisk, vastavusrisk, jendatud eelarves. tehnoloogiline ja tehniline risk, keskkonnarisk, töökeskkonnarisk, Riskitaluvus on keh- IT-risk, pettuserisk ning personalirisk. Riskiprofiili hindamine ja testatud kontserniüleste põhimõtete, piirmäärade ja limiitidega uuendamine on osa igapäevasest juhtimistegevustest. Riske ning väliste regulatiivsete nõuete ja tingimustega. hindame nii olemas­olevate kui ka arendatavate tegevuste juures. Riskijuhtimise raamistik Olulisemad riskid ja nende Riskijuhtimise raamistiku moodustavad riskijuhtimise põhi­mõtted, maandamine kus on kirjeldatud riskijuhtimisprotsess, osapoolte rollid ja vas- tutusalad ning üksikriskide juhtimise poliitikad, mis kirjeldavad Meie eesmärkide saavutamist oluliselt vastava riski juhtimise põhimõtted. Põhimõtete väljatöötamisel mõjutavateks riskideks on: ja uuendamisel oleme lähtunud õigusaktidest, rahvusvahelistest standarditest ja parimast praktikast. Tegevuspõhimõtete koha- • finantsriskide hulka kuuluv tururisk selt oleme finants-, IT-, õigus-, turva- ja tuleohuriski juhtimise • õiguskeskkonnarisk tsentraliseerinud. • keskkonnarisk Üksiku riskivaldkonna riskijuhtimise põhimõtete ja meetodite • tegevusriskid väljatöötamine ning rakendamine on iga riskijuhtimisega tegeleva üksuse juhi ülesanne. Riskidega seotud infovahetus, raporteerimine, Suurt tähelepanu pöörame elutähtsate ja ärikriitiliste tegevuste otsuste langetamine ja muud asjakohased tegevused toimuvad toimepidevusele, andmekaitsele ja töökeskkonna ohutusele. selleks volitatud juhtimistasemetel või juhtimisüksustes (nt finants- ­riskikomitee). Riskide juhtimisel pöörame suurt tähelepanu  Eesti Energia aastaaruanne 2017 80 Tururisk mõjutab meie toodangu ja teenuste müüki ning välistest sündmustest. Tegevusriske juhime poliitikate, standar- tootmis­tegevuses kasutatavate ressursside ostu. Kõige olulise- dite, juhtimispõhimõtete ja tulemusmõõdikute rakendamise abil. mad tururiskid on elektrienergia, vedelkütuste ja heitmekvootide Osade tegevusriskide mõju vähendamiseks, näiteks varakahjude hinnarisk. Kasutame finantsriskide maandamiseks ka tuletis- katmiseks, kasutame ka kindlustust. instrumente, mille kohta leiab informatsiooni raamatupidamise Arvestades kontserni tegevuse ulatust ja mahtu, pöörame olulist aruandest. tähelepanu pettuseriski juhtimisele. Sellele keskendub sise- Õigusrisk tuleneb regulaatorite tegevusest ja poliitilistest kontrolli osakond, mis on osa kontserni sisekontrollisüsteemist. otsustest ning mõjutab meie igapäevast äritegevust ja stratee- Pettuseriski juhtimisel keskendume eelkõige ennetavate gilisi eesmärke. Õigusriski juhtimiseks jälgime õiguskeskkonna meetmete osakaalu ja tõhususe suurendamisele, eesmärgiga suundumusi ja planeeritavaid muudatusi, osaleme uute õigus- vähendada pettuseriski realiseerumise ohtu ning seeläbi tek- aktide väljatöötamises ning tagame oma tegevuse õigusaktidele kida võivat kahju. Selleks oleme kehtestanud eetikakoodeksi, vastavuse. rahvusvahelistele standarditele vastavad pettuseriski juhtimise Keskkonnarisk on risk, et kontserni tegevus või tege- vusetus tekitab keskkonnale kahju ulatuses või mahus, mis ei ole kooskõlas kokkulepitud eesmärkidega. Samuti on keskkonnarisk olukord, kus meile kehtestatud piirangute mitte­järgimine seab ohtu kontserni eesmärkide saavutamise ja seeläbi strateegia elluviimise. Meie strateegiline eesmärk on vähendada negatiivseid keskkonna­mõjusid. Keskkonna- mõjude ohjamiseks ja vähendamiseks rakendame standardit ISO 14001 ja EMAS (ingl k Eco-Management and Audit Scheme) standardile vastavat keskkonnajuhtimise süsteemi. Samuti ennetame kahjulikku keskkonnamõju tekkimist tehnoloogiliste Kõrgendatud tähelepanu lahenduste, efektiivsuse tõstmise ja materjalide taaskasutamise pöörame töö­ohutuse teel. Lisaks mitmekesistame tootmisportfelli, võttes üha enam kasutusele taastuvenergiaallikaid. ja töökeskkonna riskidele Tegevusriskid tulenevad ebapiisavatest või mittetoimiva- test protsessidest, inimestest, seadmetest, süsteemidest või  Eesti Energia aastaaruanne 2017 81 põhimõtted, korraldame info- ja koolitusprogramme ning teeme spetsialistid. Nõukoja tegevust juhib suurenergeetika valdkonna koostööd õiguskaitseorganitega. eest vastutav Eesti Energia juhatuse liige. Nõukoja eesmärk on arendada koostööd kontserni ettevõtete vahel töökeskkonna Teostame regulaarselt pettuseriski hindamist, mille eesmärk on ja tööohutuse valdkonnas ning aidata kaasa ohutuseesmärkide tuvastada kontserni protsessides ja struktuuriüksustes avatus saavutamisele ettevõtetes ja kontsernis tervikuna. 2017. aastal pettuseriskile, hinnata riski realiseerumise tõenäosust ja mõju toimus kolm tööohutuse nõukoja kohtumist ja kontserni toot- kontserni varale ja/või mainele ning rakendada riskide maanda- misettevõtete juhtidele suunatud Tööohutusfoorum. Korraldame miseks sobivad meetmed. Riigikontroll oma 2017. aasta auditis oma tootmisettevõtetes regulaarseid ohutuspäevi ja -nädalaid, „Ülevaade korruptsiooni ennetamisest riigile kuuluvates äri­ et kontrollida töökohtade vastavust töökeskkonna ja -ohutus- ühingutes“ leidis, et Eesti Energia kontsernis on korruptsiooni nõuetele. 2017. aasta jooksul toimus kontsernis 40 ohutuspäeva kui ühe pettuse liigi ennetamiseks kehtestatud sisekorrad ja ja 12 ohutusnädalat. kontroll nende täitmise üle piisav. Oluliseks peame töötajate kaasatust töökeskkonna riskide Suurt tähelepanu pöörame tööohutuse ja töökeskkonna riskidele. tuvastamisel ja maandamismeetmete elluviimisel. Teavitame Kõigis kontserni tootmisettevõtetes on juurutatud töötervishoiu ka partnereid meie eetika-, töötervishoiu-, tööohutuse ja ja tööohutuse juhtimissüsteem OHSAS 18001. Meie eesmärk tuleohutuse nõuetest, mida nad peavad järgima Eesti Energia on töötada ilma tööõnnetuste ja kutsehaigestumisteta. ettevõtetes, territooriumil ja projektides töötades. Oleme moodustanud Tootmisettevõttena pöörame suurt tähelepanu varade käidu- ja Oluliseks peame töötajate tööohutuse nõukoja, hooldustingimustele. Varade efektiivse ja ohutu ning keskkon- kaasatust töökeskkonna nõuandva organi, mille nanõudeid järgiva käitamise tagamiseks oleme loonud eraldi riskide tuvastamisel ja töös osalevad kontserni varahalduse üksused Enefit Energiatootmises ja Enefit Kaevan- maandamismeetmete tootmisettevõtete juhid, dustes. Üks eesmärke on võtta kasutusele standardile ISO 55000 elluviimisel töökeskkonna spetsialis- vastavad varade juhtimissüsteemid. tid ja ohutuse valdkonna  Eesti Energia aastaaruanne 2017 82 Kontserni riskianalüüsi Riskiaruandlus metoodika Kontserni aruandlus ja info edastamise protsess tagavad riski- dega seotud info jõudmise kõigi vajalike osapoolteni. Lisaks on Riskide analüüsimiseks kasutame nii analüüsimudeleid kui ka riskiinfo osa üldisest tegevusnäitajate ja tulemuste edastamise kvalitatiivseid hinnanguid ja simulatsioonimeetodeid. ja analüüsimise protsessist. Protsesside ja tegevuste edukust Analüüsime eri tegurite mõju, näiteks: ning eesmärkide saavutamist mõõdame muu hulgas tulemus- • eesmärkide saavutamisele; mõõdikute (KPI ehk Key Performance Indicator) abil. • investeeringute tegemiseks kavandatud rahavoogudele; • laenulepingutes finantssuhtarvudele kehtestatud nõuete Kontserni eesmärkide saavutamist oluliselt mõjutavatest riskidest täitmisele; antakse regulaarset aru kontserni juhatusele ja auditikomiteele. • finantssuhtarvude optimaalse taseme säilitamisele. Juhtkonda ja kõiki teisi asjaomaseid isikuid teavitatakse viivita- mata kõigist olulistest üksiksündmustest ja muutustest kontserni riskiprofiilis.  Eesti Energia aastaaruanne 2017 83 Majandus- tulemused Eesti Energia 2017. aasta müügi­tulud kasvasid 2%, kuid EBITDA ja puhaskasum langesid. Kontserni 2017. aasta müügi- tulu ulatus 753,9 mln euroni. Müügitulu kasvas 2016. aas- taga võrreldes 1,6% (+11,8 mln eurot). Müügitulu suu- renemine tulenes peamiselt vedelkütuste müügikoguse ning müügihinna olulisest kas- vust. Müügi­kogused kasvasid kõikide põhitoodete lõikes. Kulumieelne ärikasum EBITDA kahanes 19,3% ja langes 264,2 mln euroni (-63,1 mln eurot).  Eesti Energia aastaaruanne 2017 84 EBITDA langust aastate võrdluses mõjutasid enim 2016. aastas Põhitoodetest mõjutas kontserni tulemust positiivselt enim vedel- kajastatud ühekordsete sündmuste positiivsed mõjud, millest kütuste EBITDA, +14,3 mln eurot. suurema osa moodustasid Auvere elektrijaamaga seotud trahvide Elektri EBITDA vähenes -19,8 mln eurot, peamiselt madalama tulud. Ühekordsed mõjud kajastuvad muude toodete EBITDA-s. müügihinna ning tuletistehingutega seotud mõjude tõttu. Sellised ühekordsed positiivseid mõjud olid 2017. aastal oluliselt Võrguteenuse EBITDA vähenes -5,6 mln eurot tulenevalt võrgu- väiksemad, põhjustades aasta võrdluses EBITDA languse. tariifide langusest. Puhaskasum kahanes 41,1% võrra 100,8 mln euroni (-70,2 mln eurot). Kontserni müügitulude jagunemine ja muutus Kontserni EBITDA jagunemine ja muutus +11,8 -63,1 (+1,6%) (-19,3%) mln € mln € 800 742 +2,0 -5,3 +19,1 -3,9 754 350 327 -19,8 -5,6 +14,3 -52,0 74 70 640 67 86 280 87 264 10 35 480 210 24 253 247 113 320 140 107 160 349 351 70 118 98 0 0 Müügitulud Elekter Võrguteenus Vedelkütused Muu Müügitulud EBITDA Elekter Võrguteenus Vedelkütused Muu EBITDA 2016 2017 2016 2017  Eesti Energia aastaaruanne 2017 85 Elektrienergia Elekter on läbi aastate olnud Eesti Energia üks peamine tulu Elektrienergia osa kontserni ja kasumi allikas. Ka 2017. aastal teenisime suurima osa oma müügituludest ja EBITDA-st müügi­tulust elektri müügist. Elektrienergia müügitulu Vaatamata enam kui 3% madalamatele müügihindadele suutsime 47% 37% müügitulu võrreldes 2016. aastaga kasvatada. Elektri müügist müügituludest EBITDA-st teenitud tulu moodustas 350,8 mln eurot, kasvades 0,6% võrra (+2,0 mln eurot). Elektri keskmine müügihind Elektri müügitulu Elektri müügimaht** €/MWh mln € TWh -1,4 +0,2 +2,0 +0,4 (-3,4%) (+0,5%) (+0,6%) (+4,6%) 40,3 39,0 349 351 9,0 9,4 33,1 33,2 2,8 3,2 331 332 6,2 6,2 Elektri keskmine NP Eesti 2016 2017 2016 2017 müügihind* keskmine hind 2016 2017 Toetused ja jäätmete vastuvõtu tulud Jaemüük Hulgimüük * Elektri toote keskmine müügihind kokku (sisaldab jaemüüki, Müügitulu (v.a toetused ja jäätmete vastuvõtu tulud) ** Müügimahus sisaldub Auvere elektrijaama kogu müügikogus hulgimüüki ja tuletistehingute tulu). Keskmine müügihind ei sisalda taastuvenergia toetusi ja jäätmete vastuvõtu tulusid  Eesti Energia aastaaruanne 2017 86 Keskmine elektri müügihind Klientide tarbitud elektrienergia mahu JAEMÜÜK JAGUNES TURGUDE VAHEL: järgi oli Eesti Energia turuosa 2017. aastal Keskmine elektri müügihind oli Eestis 60% (+0,7 protsendipunkti võrrel- EESTI des 2016. aastaga). Turuosa kasvatasime 4539 GWh 39,0 €/MWh ehk 3,4% madalam (-1,4 €/MWh) kui 2016. aastal. Keskmine just suurärikliendi segmendis. müügihind sisaldab muu hulgas tuletis- (+47 GWh) tehingute mõju. Ilma tuletistehinguteta oleks keskmine müügihind 2017. aastal Klientide tarbitud elektrienergia olnud 37,9 €/MWh ehk 4,8% madalam LÄTI mahu järgi oli Eesti Energia (-1,9 €/MWh) kui aasta varem. turuosa 2017. aastal Eestis 60% 1025 GWh (-127 GWh) Tuletistehingutest teenitud tulu ulatus 9,5 mln euroni (+98,4%, +4,7 mln eurot). Elektri üldteenust kasutati 2017. aasta LEEDU lõpu seisuga 19% tarbimiskohtadest. Elektri müügimaht ja Eesti Energia turuosa Kliendid usaldavad Eesti Energiat: aasta lõpus, mil enamasti lepinguid uuen- 639 GWh (+86 GWh) datakse, otsustas 98,4% meie Eesti Müüsime 2017. aastal 4,6% enam elektrit klientidest oma elektrilepingut pikendada. kui 2016. aastal. Jaemüük kasvas +0,1% Suurem osa kliente eelistab osaliselt või Elektri tootmismaht ja hulgimüük +14,5%. Kokku müüsime täielikult fikseeritud hinnaga pakette. 9364 GWh elektrit (+408 GWh), sealjuu- 2017. aastal tootsime 9736 GWh elektri- res 6203 GWh sellest jaeturule (+7 GWh) Eesti Energia tegutseb Lätis, Leedus ja energiat ehk 7,3% enam kui 2016. aastal ja 3161 GWh hulgiturule (+401 GWh). Poolas Enefiti kaubamärgi all. Müügilepin- (+665 GWh). Suuremat tootmiskogust gute täitmiseks ostetakse elektrit börsilt. Jaemüük jagunes turgude vahel: Eesti võimaldas saavutada madalam kütuse- 4539 GWh (+47 GWh), Läti 1025 GWh Eesti Energia turuosa Lätis ja Leedus oli kulu ja madalam CO2 heitmekvootide (-127 GWh) ja Leedu 639 GWh 2017. aastal vastavalt 13,9% ja 6,1%. Balti maailmaturu hind aasta esimeses pooles. (+86 GWh). riikides kokku oli Eesti Energia turuosa Suurenenud tootmismahule aitas kaasa elektri jaeturul 26%, jäädes aastataguse ka Auvere elektrijaama stabiilsem ja suu- ajaga võrreldes samale tasemele. rem elektritoodang (+305 GWh).  Eesti Energia aastaaruanne 2017 87 Elektri peamised tootenäitajad 2017 2016 Põhivarade tootlus* % 7,7 9,7 Elektri EBITDA €/MWh 11,5 14,4 * V.a tootmisvarade allahindlused 2013. aasta detsembris ja 2015. aasta detsembris Elektrienergia EBITDA muutus Taastuvenergia toodang kasvas 6,2%. Tootsime 403,7 GWh mln € -19,8 taastuv­energiat, sellest suurima osa ehk 214,9 GWh tuule­ (-16,8%) parkides. Tuulepargid olid ka peamiseks taastuvenergia kasvu allikaks, tootes tänu parematele tuuleoludele ning suuremale 117,8 -10,4 +7,8 -6,7 +4,7 -15,3 98,0 töökindlusele rohkem elektrienergiat kui eelmisel aastal (+15,8%, +29,4 GWh). Taastuvenergia ja tõhusa koostootmise toetust saime 16,3 mln EBITDA Marginaali Koguse Püsikulude Tuletis- Muu EBITDA eurot (+1,3 mln eurot). 2016 muutuse muutuse muutus tehingud 2017 mõju mõju Elektrienergia EBITDA Püsikulude muutuse mõju EBITDA-le oli -6,7 mln eurot. Seal­ Elektri EBITDA kahanes 16,8% võrra 98,0 mln euroni juures suuremate remondikulude mõju oli -6,8 mln eurot (-19,8 mln eurot). tulenevalt suurematest plaanilistest remontidest. Suuremate tööjõukulude mõju oli -4,1 mln eurot ja laovarudega seotud Marginaali muutuse mõju kokku oli -10,4 mln eurot. Sealjuures püsikulude komponendi mõju +4,6 mln eurot. keskmine elektri müügitulu megavatt-tunni kohta (ilma tuletis­ tehinguteta) vähenes 1,9 eurot (mõju -16,3 mln eurot). Keskmise Tuletistehingute tulu suurenemine suurendas EBITDA-t 4,7 mln muutuvkulu vähenemise mõju oli +5,9 mln eurot. Muutuv­kulud euro võrra. alanesid enim väiksemate elektrienergia ostukulude ning kesk- Muud mõjud summas -15,3 mln eurot tulenesid peamiselt konnakaitseliste maksude kulude tõttu, kasvuhoonegaaside tuletis­instrumentide väärtuse muutusest (mõju -12,6 mln eurot), emissioonikulud samas kasvasid. keskkonnakaitseliste reservide moodustamisest (mõju -2,2 mln Elektri müügimahu kasv suurendas EBITDA-t 7,8 mln euro võrra. eurot) ja varude ümberhindlusest (mõju -0,5 mln eurot).  Eesti Energia aastaaruanne 2017 88 Võrguteenus Võrguteenuse müügitulu, müügimaht ja hind Võrguteenuse osa kontserni müügituludest ja EBITDA-st 2017. aastal vähenes võrguteenuse müügitulu 2,1%, kuigi müügi­ maht kasvas 2,1% võrra. Võrguteenuse müügituluks kujunes 247,4 mln eurot (-5,3 mln eurot) ja müügimahuks 6757 GWh (+141,5 GWh). Müügimahu suurenemist mõjutasid soodne majanduskeskkond ja head ilmastikutingimused. 33% 40% müügituludest EBITDA-st Keskmine võrguteenuse hind oli 36,6 €/MWh (-1,6 €/MWh, -4,2%). Aasta jooksul langetasime võrguteenuse tariife kahel korral: juulist alates 6,7% ja novembrist veel 2,3%. Võrguteenuse Võrguteenuse Võrguteenuse keskmine müügihind müügitulu müügimaht €/MWh mln € TWh -1,6 -5,3 +0,1 (-4,2%) (-2,1%) (+2,1%) 38,2 252,7 247,4 6,8 36,6 6,6 2016 2017 2016 2017 2016 2017  Eesti Energia aastaaruanne 2017 89 Võrgukaod Võrguteenuse peamised tootenäitajad 2017 2016 Võrgukaod olid 343,4 GWh ehk 4,7% võrku sisenenud elektrist Põhivarade tootlus % 6,7 6,8 (2016. aastal 293,4 GWh ehk 4,1%). Kaoenergia maht on jäänud Võrgukaod GWh 343,5 293,4 stabiilselt madalale tasemele tulenevalt kaugloetavate arvestite SAIFI indeks 1,9 1,6 kasutuselevõtuga saavutatud täpsemast elektrikoguse arvestusest. SAIDI (plaaniväline) indeks 105,3 163,0 SAIDI (plaaniline) indeks 79,6 78,3 Võrreldes 2016. aastaga kaoenergia kogus suurenes, kuna 2017. Korrigeeritud RAB mln € 777,7 757,0 aasta novembri tulemustes kajastati Laagri alajaamas aastatel 2015–2017 mõõtmata jäänud energia 34 GWh ulatuses. Elektri­ levi avastas Eleringi mõõteandmetes vea 2017. aasta sügisel. võrguteenuse EBITDA muutus mln € -5,6 Elektrikatkestused (-5,0%) Riketest tingitud elektrikatkestuste keskmine kestus oli 2017. 112,6 -8,7 +3,4 -0,3 107,0 aastal 105 minutit (163 minutit 2016. aastal). Plaaniliste katkes- tuste keskmine kestus oli 80 minutit (78 minutit 2016. aastal). Plaaniliste katkestuste kestus sõltub võrgu korraliste hoolduste ja uuendamise mahust. EBITDA Marginaali Koguse Püsikulude EBITDA 2016 muutuse mõju muutuse mõju muutus 2017 Rikete arvu mõjutab eeskätt ilmastik, mis oli 2017. aastal soodsam kui aasta tagasi. Elektrikatkestusi aitab vähendada paljasjuhtmete asendamine ilmastikukindlate kaablitega. 2017. aasta lõpus oli Võrguteenuse EBITDA langus tuleneb peamiselt keskmise ilmastikukindla võrgu osakaal Elektrilevi madalpingevõrgus 84% võrgu­teenuse müügihinna langusest. Marginaali muutuse mõju ja keskpingevõrgus 37%. EBITDA-le oli kokku -8,7 mln eurot, sh madalama müügi- hinna mõju -10,7 mln eurot ning madalama muutuvkulu mõju Võrguteenuse EBITDA +2,0 mln eurot. Võrguteenuse müügimaht kasvas 2,1%, mõju EBITDA-le oli Võrguteenuse EBITDA kahanes 2017. aastal 5,0% võrra 107,0 +3,4 mln eurot. mln euroni (-5,6 mln eurot). Võrguteenuse püsikulud olid eelmise aasta tasemel, mõju EBITDA-le -0,3 mln eurot.  Eesti Energia aastaaruanne 2017 90 Vedelkütused Vedelkütuste tootmine on tugeva potentsiaaliga tegevusvaldkond, Vedelkütuste osa kontserni mida mõjutab oluliselt turuhindade kõikumine. müügituludest ja EBITDA-st Võrreldes 2016. aastaga kasvasid turuhinnad 2017. aastal mär- gatavalt, ca 39%. Vedelkütuste müügitulu ja müügimaht 11% 9% müügituludest EBITDA-st 2017. aastal müüsime 370,2 tuhat tonni vedelkütuseid ja saime selle eest müügitulu 86,1 mln eurot. Vedelkütuste müügitulu suurenes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 28,5% (+19,1 mln eurot) ja müügimaht 22,6% (+68,4 tuhat tonni). Vedelkütuste müügimaht ja müügitulu kasvasid seoses suu- renenud toodangu ja vedelkütuste kõrgemate turuhindadega. Vedelkütuste Vedelkütuste Vedelkütuste keskmine müügihind müügitulu müügimaht €/t mln € Tuhat tonni +19,1 +68,4 +10,6 +75,9 (+28,5%) (+22,6%) (+4,8%) (+38,9%) 86,1 370 67,0 302 271 222 233 195 Vedelkütuste keskmine Raske kütteõli (1%) müügihind maailmaturuhind 2016 2017 2016 2017  Eesti Energia aastaaruanne 2017 91 Vedelkütuste hind Vedelkütuste peamised tootenäitajad 2017 2016 Vedelkütuste keskmine müügihind (koos tuletistehingutega) Põhivarade tootlus* % 1,3 -3,6 kasvas 2017. aastal eelmise aastaga võrreldes 4,8% tasemele Vedelkütuste EBITDA €/tonn 64,6 31,7 232,5 €/t (+10,6 €/t). Müügihinna kasv tulenes eelkõige hindade * välja arvatud varade allahindlus 2015. aasta detsembris seoses Utah projektiga taastumisest maailmaturul. Tuletistehingutest teenisime 2017. aastal kahjumit 28,4 €/t. Vedelkütuste EBITDA muutus 2016. aastal teenisime tuletistehingutest tulu 12,7 €/t. Tuletis­ mln € tehingute mõju arvestamata oli vedelkütuste keskmine müügihind +14,3 (+149,6%) 2017. aastal 260,9 €/t (+24,7%, +51,7 €/t). Võrdlustoote, 1% väävlisisaldusega kütteõli, maailmaturuhind kasvas aastataguse perioodiga võrreldes 39%. +7,1 -1,7 -14,4 +23,6 -0,3 23,9 Vedelkütuste tootmismaht 9,6 2017. aastal tootsime 394,8 tuhat tonni vedelkütuseid. Võrreldes EBITDA Marginaali Koguse Püsikulude Tuletis- Muu EBITDA 2016 muutuse muutuse muutus tehingud 2017 eelmise aasta sama perioodiga suurenes tootmismaht 24,2% mõju mõju (+77,1 tuhat tonni). Tootmismahu kasv oli peamiselt tingitud asjaolust, et 2016. aasta I poolaastal kehvade turuolude tõttu tegime tehastes ulatuslikke kapitaalremonte. Samuti paranes eurot ning madalama keskmise muutuvkulu mõju +4,5 mln eurot. Enefit280 tehase efektiivsus. Tuletistehingute tulu vähenemine kahandas vedelkütuste Uue Enefit280 õlitehase toodang kasvas 186,4 tuhande tonnini EBITDA-t 14,4 mln euro võrra. Tuletistehingutest saime 2016. aastal (+45,7%, +58,4 tuhat tonni) ja Enefit140 õlitehaste toodang kasumit 3,8 mln eurot ning 2017. aastal kahjumit 10,5 mln eurot. kasvas eelmise aastaga võrreldes 9,8% (+18,6 tuhat tonni). Vedelkütuste müügimahu suurenemise mõju oli +7,1 mln eurot. Vedelkütuste EBITDA Püsikulude muutuse mõju oli -1,7 mln eurot. Olulisim tegur sealjuures oli tööjõukulude suurenemine (mõju -1,8 mln eurot). Vedelkütuste EBITDA tõusis 2017. aastal 149,6% võrra 23,9 Muude tegurite mõju vedelkütuste EBITDA-le oli -0,3 mln eurot mln euroni (+14,3 mln eurot). ja oli tingitud peamiselt tuletisinstrumentide väärtuse muutusest Marginaali suurenemise mõju oli +23,6 mln eurot (+63,9 €/t). (mõju -0,2 mln eurot). Kõrgema keskmise müügihinna mõju EBITDA-le oli +19,1 mln  Eesti Energia aastaaruanne 2017 92 Muud tooted ja teenused Muude toodete ja teenuste segmendi alla kuulub soojuse, maa- Muude toodete ja teenuste osa gaasi ja tööstusseadmete müük. Samuti kajastame selle segmendi kontserni müügituludest ja EBITDA-st all ühekordsete tehingute mõju. Alates 2016. aasta oktoobrist müüb Eesti Energia maagaasi lisaks äriklientidele ka koduklientidele. Gaasi jaemüük Eestis oli 2017. aastal 524,5 GWh. Meie klientide tarbitud gaasienergia mahtude järgi oli Eesti Energia turuosa samal perioodil 16%. 9% 13% müügituludest EBITDA-st Alates 2017. aasta aprillist müüb Eesti Energia maagaasi ka Läti äriklientidele. Gaasi jaemüük Lätis oli 2017. aastal 288,6 GWh. Tarbitud gaasienergia mahtude järgi oli meie turuosa Lätis samal perioodil 7%. III kvartalis alustasime maagaasi müüki ka Poolas, kuid tarned Muude toodete ja teenuste toimuvad alates IV kvartalist. müügitulude jagunemine Muude toodete ja teenuste müügitulu mln € -3,9 (-5,3%) 74 2017. aastal teenisime muude teenuste ja toodete müügist 11 70 tulusid 69,6 mln eurot. Müügitulu kahanes eelmise aastaga 8 8 8 võrreldes 5,3% (-3,9 mln eurot). Muude toodete müügitulud 13 16 kahanesid eeskätt soojusenergia väiksema müügitulu tõttu Muud tulud Enefit Solutions (-4,1 mln eurot). Klientidele müüdud soojusenergia kogus vähe- 42 toodete müügitulu 38 nes 161 GWh võrra (-14,1%). Peamiselt oli see seotud Väo-2 Maagaasi müük Soojuse müük soojuselektrijaama valmimisega, millega seoses vähenes tellimus 2016 2017 Eesti Energiale Tallinna soojusenergiaga varustamiseks. Gaasienergia müügitulu kasvas samal ajal 2,9 mln euro võrra.  Eesti Energia aastaaruanne 2017 93 Muude toodete ja teenuste EBITDA Muude toodete ja teenuste EBITDA muutus Muude toodete ja teenuste EBITDA vähenes 2017. aastal mln € -52,0 52,0 mln euro võrra 35,3 mln euroni. Auvere elektrijaama üle- (-59,6%) andmise hilinemisega seotud leppetrahvi mõju EBITDA-le oli 87,3 -0,3 -14,2 aastate võrdluses kokku -37,6 mln eurot. 2016. aasta EBITDA-s -37,6 kajastati leppetrahve kokku 68,6 mln euro ulatuses, sh ühekordne +9,2 -9,1 35,3 66 mln euro suurune makse. Kokkulepitud igakuine täiendav leppetrahvi arvestamine kuni elektrijaama vastuvõtmiseni andis 2017. aasta EBITDA-sse 30,9 mln eurot. EBITDA Soojus Ressursi- Auvere Jordaania Muu EBITDA 2016 tasude trahvid tehing 2017 alandamine Ressursitasu määrade tagasiulatuva alandamise mõju oli 2016. aasta EBITDA-s +14,2 mln eurot, aasta võrdluses on see näidatud EBITDA langusena. Jordaania põlevkivielektri projektis osaluse vähendamisega seo- tud mõjud 2017. aasta EBITDA-le olid summas +9,2 mln eurot. Soojuse EBITDA vähenes 0,3 mln euro võrra tingituna väiksemast müügikogusest. Muud mõjud vähendasid EBITDA-d summaarselt 9,1 mln eurot.  Eesti Energia aastaaruanne 2017 94 Rahavood 2017. aasta äritegevuse raha­v ood olid 268,8 mln eurot. EBITDA-ga võrreldes (264,2 mln eurot) kujunesid äritegevuse rahavood 2017. aastal 1,8% ehk 4,7 mln euro võrra suuremaks.  Eesti Energia aastaaruanne 2017 95 Võrreldes kontserni EBITDAga (264,2 mln eurot), kujunesid Äritegevuse rahavoo kujunemine äritegevuse rahavood EBITDA-st suuremaks peamiselt seo- alates ärikasumist enne kulumit ses muutustega käibekapitalis. Auvere elektrijaama leppetrahvi laekumistest tingitud mõju käibekapitalile oli kokku summas mln € +4,7 57,8 mln eurot. (+1,8%) CO2 heitmekvootide arvelduste mõju EBITDA ja rahavoo võrd- +60,1 -38,0 +29,8 -26,8 -9,2 264,2 -11,3 268,8 luses oli -38,0 mln eurot. Tuletisinstrumentide tehingute mõju (v.a CO2 instrumendid) oli +29,8 mln eurot, sh elektriga seotud instrumentide mõju +24,2 mln eurot ja õliga seotud instrumentide mõju +5,6 mln eurot. EBITDA Käibe- CO2 Tuletis- Makstud Jordaania Muu Äritegevuse 2017 kapitali mõjud instru- intressid tehing rahavood Tuletisinstrumentide mõjud kujunevad nii mitterahalistest kui ka muutused mendid 2017 rahalistest mõjudest EBITDA-le ja äritegevuse rahavoogudele. Makstud laenuintresside mõjul vähenesid äritegevuse rahavood Jordaania tehing suurendas kontserni EBITDA-t võrreldes äri­ 26,8 mln eurot. tegevuse rahavooga 9,2 mln eurot. Jordaania tehing suurendas kontserni EBITDA-t võrreldes äritegevuse rahavooga 9,2 mln eurot  Eesti Energia aastaaruanne 2017 96 Muud mõjud olid -11,3 mln eurot, millest varasemates perioodi- Tuletisinstrumentide mõju (v.a CO2 instrumendid) oli +44,3 mln des laekunud Elektri­levi liitumistasude kandmine kasumiaruandes eurot, sh elektri tuletisinstrumentide mõju +52,9 mln eurot ja tuludesse oli 7,6 mln eurot. õli tuletisinstrumentide mõju -8,7 mln eurot. Võrreldes eelmise aastaga suurenesid äritegevuse rahavood 34,2% 2016. aasta I kvartalis tasusime dividendide tulumaksu. 2017. (+68,5 mln eurot). aastal sellist tehingut ei toimunud, mille positiivne mõju raha- voogudele oli +14,9 mln eurot. Käibekapitali muutuste mõju võrreldes 2016. aastaga oli +124,2 mln eurot. See oli tingitud peamiselt nõuete muutusest. Täiendavalt mõjutas 2017. aasta rahavoogude EBITDA kompo- 2016. aastal suurenesid nõuded 70,0 mln euro väärtuses, 2017. nenti Jordaania tehing +9,2 mln eurot. Muud mõjud olid kokku aastal vähenesid 54,1 mln euro väärtuses. +0,7 mln eurot. CO2 heitmekvootide arvelduste mõju kokku oli -43,2 mln eurot. Peamiselt oli see tingitud suuremast heitmekvootide kogusest ja kallimast turuhinnast. Äritegevuse rahavoo muutus mln € +68,5 (+34,2%) +124,2 -43,2 +44,3 -63,1 +14,9 -9,2 +0,7 268,8 200,3 Äritegevuse Käibe- CO2 Tuletis- EBITDA Tulumaks Jordaania Muu Äritegevuse rahavood kapitali mõjud instru- muutus tehing rahavood 2016 muutused mendid 2017  Eesti Energia aastaaruanne 2017 97 Investeeringud Investeerisime 2017. aastal kokku 144,0 mln eurot (+2%, 3,3 mln eurot). Elektri- võrguga seotud investeeringud moodustasid 74,6 mln eurot (-16%, -13,9 mln eurot) ja baasinvesteeringud (v.a elektri­ võrk) 28,5 mln eurot (+32%, +6,8 mln eurot).  Eesti Energia aastaaruanne 2017 98 2017. aasta suuremad arendusprojektid olid järgmised. Investeeringute jagunemine projektide lõikes Eesti elektrijaama 8. plokis põlevkivigaasi mln € +3,3 põletamise osakaalu suurendamine (+2,4%) 141 144 10 Ploki ümberehituse hanget alustati 2015. aastal. 2016. aastal 22 kirjutas Enefit Energiatootmine AS alla „võtmed kätte“ (EPC ehk 28 22 Engineering, Procurement and Uttegaasi põletmine 22 Construction) lepingu hanke Auvere 300 MW elektrijaam Projekti eesmärk võitja Sumitomo SHI FW-ga. Muud arendusprojektid 89 on suurendada 8. ploki 2017. aasta kevadel valmis 75 Baasinvesteeringud 1. katlas põlevkivigaasi tehniline lahendus ja augustist Kapitaliseeritud intressid Elektrivõrk kasutusvõimekust novembrini toimusid ehitus- 2016 2017 olemasolevalt tööd. 2017. aasta detsembris 13%-lt 50%-ni ja 2018. aasta esimesel pool­ aastal teeb Sumitomo SHI FW vajalikud seadistustööd ja testid. Investeeringute jagunemine toodete lõikes Projekti tööde üleandmine Eesti Energiale on planeeritud 2018. aasta suvesse. mln € +3,3 (+2,4%) Projekti eelarve on 15 mln eurot, millest 2017. aastal investee- 140 144 riti 10,3 mln eurot. 2018. aastasse planeeritud investeeringute maht on ca 2,7 mln eurot. 107 89 Muu Auvere elektrijaam Vedelkütused Võrguteenus Auvere elektrijaama ehitus algas 2011. aastal. Jaam alustas elektri 39 24 Elekter tootmist juba 2015. aastal, aga tootmiskatsetuste käigus selgus, 2016 2017 et suuremate tootmisvõimsuste korral ületavad tolmuheitmed  Eesti Energia aastaaruanne 2017 99 lubatud piirnorme. Tolmuheitmete vähendamiseks ehitas Auvere elektrijaama peatöövõtja General Electric 2017. aastal jaamale täiendavad kottfiltrid koos abiseadmetega. Ehitustööde ajal töö- tas elektrijaam osalisel koormusel, et vältida heitmepiirnormide ületamist. Alates 2017. aasta augustist toimusid elektrijaama ja kottfiltrite seadistustööd ning mitmed katsed, mille tulemused kinnitasid, et paigaldatud lisaseadmetega vastasid heitmed piirnormidele. Seoses vastuvõtukatsete ajalise nihkumisega toimub elektrijaama lõplik vastuvõtmine eeldatavalt 2018. aasta II kvartalis. General Electric ja Eesti Energia sõlmisid 2016. aastal kokku- leppe, mille kohaselt tasub General Electric Eesti Energiale Auvere elektrijaama üleandmise hilinemise eest leppetrahvi kuni elekt- rijaama lõpliku üleandmiseni. 2017. aasta eest on Gene- Nüüdisaegsel keev- ral Electricul kohustus tasuda kihttehnoloogial töö- leppe­trahvi 30,9 mln eurot, tavas Auvere 300 MW millest 2017. aasta lõpuks oli elektrijaamas on või- laekunud 21,9 mln eurot. malik kasutada lisaks Nüüdisaegsel keevkihtteh- põlevkivile kuni 50% Tolmuheitmete vähendamiseks noloogial töötavas Auvere ulatuses hakkepuitu, 300 MW elektrijaamas on või- ehitas Auvere elektrijaama kuni 30% ulatuses peatöövõtja General Electric malik kasutada lisaks põlevkivile 2017. aastal jaamale täiendavad turvast ja kuni 10% kuni 50% ulatuses hakkepuitu, kottfiltrid koos abiseadmetega ulatuses põlevkivi- kuni 30% ulatuses turvast ja kuni 10% ulatuses põlevkivi- gaasi gaasi. See võimaldab alandada  Eesti Energia aastaaruanne 2017 100 elektrijaama heitmed tänapäevase gaasi­ jaama tasemele. Jaama maksimaalne Võrguteenuse kvaliteedi aastane netotoodang on ligikaudu säilitamiseks ja järjepidevaks 2,2 TWh ehk jaam suudab katta ligi- tõstmiseks investeeriti 2017. kaudu neljandiku Eesti aastasest aastal 74,6 mln eurot elektritarbimisest. Auvere elektrijaama ehituse finantseeri- 2017. aasta lõpu seisuga oli Elektri- miseks andis Euroopa Komisjon Eestile levi madalpinge võrgust ilmastikukindel loa eraldada Eesti Energiale 17,7 mln 84% (2016. aasta lõpus 79%). Kokku tonni tasuta CO2 heitmekvoote aastateks suurenes aastaga ilmastikukindel võrk 2013–2020. Sellest 5 mln tonni saime 1483 km ning paljasjuhtmetega võrk kätte 2014. aasta aprillis, 4,3 mln tonni vähenes 1706 km võrra. 2015. aasta aprillis, 3,6 mln tonni 2016. „Tootmise efektiivisuse tõstmine ja aasta aprillis ja 2,8 mln tonni 2017. aasta 2017. aasta lõpu seisuga oli kogu madal- mõjude minimeerimine on Enefit aprillis. pinge ja keskpinge võrgust ilmastiku­kindel 64% (2016. aasta lõpus 61%). Ilmastiku­ Energiatootmise üks prioriteete. Tänu Projekti eelarve on 638 mln eurot, mil- kindla võrgu maht suurenes aastaga 2017. aastal realiseeritud investee- lest 2017. aasta lõpuks oli investeeritud 568 mln eurot (89%). 1572 km. ringutele sai teostatud rida olulisi projekte. Osa neist võtsime 2018. Võrguteenuse kvaliteedi aastasse kaasa. Investeeringutega parandamine kaasneb ka ettevõtte insener-tehnilise kompetentsi tõhustamine.” Võrguteenuse kvaliteedi säilitamiseks ja järjepidevaks tõstmiseks investeeriti 2017. aastal 74,6 mln eurot (2016. aas- Aleksei Zaidentsal Enefit Energiatootmise tehnoloogia tal 88,5 mln eurot). 2017. aastal ehitati ja investeeringute projektijuhtimise 221 uut alajaama ja 1572 km liini (253 osakonna juhataja alajaama ja 2699 km liini 2016. aastal). Hõbemärk kategoorias „Väärtust kasvatav“  Eesti Energia aastaaruanne 2017 101 Finantseerimine Eesti Energia on võõrkapitali kaa- sanud peamiselt rahvus­vaheliselt võlakirjaturult ja laenude kujul Euroopa Investeerimispangalt (EIB). Neid täiendavad likviidsus- laenu- ja garantiilimiidid regio- naalsetelt pankadelt.  Eesti Energia aastaaruanne 2017 102 Kontserni võlakohustuste maht ulatus 2017. aasta lõpus nomi- Likviidsete varade muutus 2017. aastal naalväärtuses 932,9 mln euroni (999,2 mln eurot 2016. aasta lõpus). Korrigeeritud soetusmaksumuses oli võlakohustuste maht mln € +75,4 881,1 mln eurot (939,9 mln eurot 2016. aasta lõpus). 2017. (+33,8%) aasta lõpu seisuga kuulusid pikaajaliste võlakohustuste hulka +268,8 -78,7 Londoni börsil noteeritud eurovõlakirjad nominaalväärtuses -114,7 758,3 mln eurot ning EIB-lt saadud laenud nominaalväärtuses 298,7 223,3 174,6 mln eurot. 2017. aasta jooksul maksti EIB-le tagasi laene summas 66,3 mln Likviidsed varad Äritegevuse Investeerimise Finantseerimise Likviidsed varad eurot. Sellest 47,7 mln eurot moodustas kahe lähema tähtajaga 31.12.16 rahavood rahavood rahavood 31.12.17 ja ujuva intressimääraga laenude ennetähtaegne tagasimaks- mine. III kvartalis teostatud ennetähtaegse tagasimakse kasuks otsustati tulenevalt ajutiselt kõrgest likviidsuse tasemest. Ülejää- nud laenude tagasimaksete summa (18,6 mln eurot) on seotud Kontserni raha ja raha ekvi­ laenude graafikujärgsete tagasimaksetega. valentide saldo oli 2017. aasta Kontserni rahavoog lõpus 298,7 mln eurot. Kontserni oli aasta jooksul rahavoog oli aasta jooksul prog- Võlakohustuste tagasimaksegraafik prognoositust noositust positiivsem ning raha mln € ja raha ekvivalentide maht kas- positiivsem 600 518 vas võrreldes 2016. aastaga 75,4 450 mln eurot. Oodatust parema rahavoo põhjustasid 2017. aastasse planeeritud Auvere elektrijaama vastuvõtmisega seotud maksete 300 edasilükkumine, General Electricult igakuiste leppetrahvisummade 170 150 124 laekumine ja kontserni mõjutavate turuhindade paranemine 18 48 võrreldes 2016. aastaga. Tulenevalt heast likviidsuse tasemest 18 12 12 12 0 on kontsernil plaanis 2018.aasta oktoobri tähtajaga võlakiri 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 summas 152 mln eurot lunastada olemasolevate likviidsete vahendite arvelt. Euroopa investeerimispank Eurovõlakiri  Eesti Energia aastaaruanne 2017 103 Lisaks likviidsetele varadele oli kontsernil 2017. aasta lõpus Kontserni netovõlg oli 2017. aasta lõpus 582,4 mln eurot (-134,2 kahelt regionaalselt pangalt (SEB ja OP Corporate Bank) mln eurot võrreldes 2016. aasta lõpuga). Netovõla ja EBITDA 150 mln euro ulatuses väljavõtmata likviidsuslaenusid tähtajaga suhtarv oli 2017. aasta lõpus tasemel 2,2 (2016. aasta lõpus 2020. aasta juulis. tasemel 2,2). Eesti Energia finantspoliitika eesmärk on hoida netovõla ja EBITDA suhtarv allpool taset 3,5. Laenulepingutega 2017. aasta aprillis kinnitas Moody’s Eesti Energia krediidi­reitingu on Eesti Energia võtnud kohustuse mitte ületada teatud finants- olemasoleval Baa3 tasemel ja juulis kinnitas Standard & Poor’s suhtarvude piirmäärasid ja 2017. aasta lõpus olid kõik kontserni selle tasemel BBB. Kontserni krediidireitingud olid 2017. aasta finants­näitajad piirmääradega kooskõlas. lõpu seisuga tasemel BBB (Standard & Poor’s, väljavaade nega- tiivne) ja Baa3 (Moody’s, väljavaade stabiilne). Eesti Energia võlakohustuste kaalutud keskmine intressimäär oli Netovõlg/EBITDA suhtarv ja finantsvõimendus 2017. aasta lõpu seisuga 2,76%, (2,65% 2016. aasta lõpus). Netovõlg/EBITDA, korda Finantsvõimendus Pärast EIB ujuva intressimääraga laenude tagasimakset 2017. 5 40% 34% 34% aasta juulis on 100% kontserni võlakohustustest fikseeritud 32% 30% 4 32% baasintressimääraga kuni võlakohustuste tähtajani. Kontserni 25% 3,0 kõik võlakohustused on nomineeritud eurodes. 3 2,4 2,7 24% 2,2 2,2 2 16% Kontserni omakapitali maht oli 2017. Eesti Energia aasta lõpus 1763,9 mln eurot. Eesti 1 8% Energia aktsiate 100% omanik on Eesti aktsiate 100% 0 0% Vabariik. 2017. aasta detsembris mak- 2013 2014 2015 2016 2017 omanik on sis kontsern aktsionärile netodividende Eesti Vabariik Netovõlg/EBITDA Finantsvõimendus summas 47,0 mln eurot. 2018. aastal oodatakse Eesti Energialt dividende summas 15,8 mln eurot.  Eesti Energia aastaaruanne 2017 104 2018. aasta väljavaade Võrreldes 2017. aastaga, 2018. aasta müügitulud ja investeeringud prognoosi kohaselt kasvavad ja EBITDA langeb. Arvestamata Auvere elektrijaamaga seotud trahvi (30,9 mln eurot) ja Jordaania tehingu kajastatud kasumi (9,2 mln eurot) positiivset mõju 2017. aastal, jääb 2018. aasta EBITDA samale tasemele.  Eesti Energia aastaaruanne 2017 105 Elektri müügitulusid mõjutab positiivselt prognoositav elektri edasilükkumisega 2018. aastasse ja arendusprojektide mahtude keskmise müügihinna tõus, mis avaldab mõju ka elektri müügist suurenemisega. Suurim planeeritud investeering 2018. aastal teenitavale EBITDA-le. Vedelkütuste müügimaht ja kasumlikkus on Auvere elektrijaama viimane makse. tõenäoliselt suurenevad, tulenevalt kõrgemast vedelkütuste 2017. aasta eest plaanime maksta omanikule dividende sum- turuhinnast ja toodangust. mas 15,8 mln eurot, millele lisandub tulumaks 4,0 mln eurot. Võrreldes 2017. aastaga, 2018. aasta investeeringud kasva- Dividendimakse kinnitab lõplikult omanik. vad, peamiselt seoses osa 2017. aasta baasinvesteeringute Müügitulu EBITDA Investeeringud mln € mln € mln € kasv* langus* kasv* 1 250 500 700 966 1 000 880 400 560 777 310 312 327 742 754 419 750 300 266 264 420 276 246 500 200 280 141 144 250 100 140 0 0 0 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2013 2014 2015 2016 2017 2018 * Väike kasv/väike langus kuni 5%, kasv/langus >5% * Väike kasv/väike langus kuni 5%, kasv/langus >5% * Väike kasv/väike langus kuni 5%, kasv/langus >5%  Eesti Energia aastaaruanne 2017 106 Eesti Energia konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanded  Eesti Energia aastaaruanne 2017 107 Konsolideeritud kasumiaruanne 108 Konsolideeritud koondkasumiaruanne 109 Konsolideeritud finantsseisundi aruanne 110 Konsolideeritud rahavoogude aruanne 111 Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne 112 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad 113 1. Üldine informatsioon 113 20. Muud reservid 170 2. Kokkuvõte olulisematest arvestuspõhimõtetest 113 21. Võlakohustused 171 3. Finantsriskide juhtimine 137 22. Võlad hankijatele ja muud võlad 173 4. Olulised raamatupidamishinnangud 146 23. Tulevaste perioodide tulud 173 5. Segmendiaruandlus 148 24. Eraldised 174 6. Materiaalne põhivara 153 25. Müügitulu 176 7. Kasutusrent 157 26. Muud äritulud 176 8. Immateriaalne vara 158 27. Kaubad, toore, materjal ja teenused 176 9. Investeeringud sidusettevõtjatesse 160 28. Tööjõukulud 177 10. Tütarettevõtjad 161 29. Muud tegevuskulud 177 11. Varud 162 30. Neto finantstulud (-kulud) 177 12. Finantsinstrumentide jaotus kategooriate järgi 163 31. Tulumaksukulu 178 13. Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 164 32. Äritegevusest saadud raha 178 14. Tuletisinstrumendid 166 33. Bilansivälised varad ning tingimuslikud ja siduvad tulevikukohustused 179 15. Finantsvarade krediidikvaliteet 167 34. Tava- ja lahustunud puhaskasum aktsia kohta 180 16. Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikud ja päritolusertifikaadid 168 35. Sidusettevõtja osaluse müük 180 17. Raha ja raha ekvivalendid 169 36. Tehingud seotud osapooltega 181 18. Aktsiakapital, kohustuslik reservkapital ja jaotamata kasum 169 37. Finantsinformatsioon emaettevõtja kohta 182 19. Dividend aktsia kohta 170  Eesti Energia aastaaruanne 2017 108 Konsolideeritud kasumiaruanne miljonites eurodes 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER Lisa 2017 2016 Müügitulu 753,9 742,1 5, 25 Muud äritulud 57,2 89,6 26 Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus 1,5 -14,5 11 Kaubad, toore, materjal ja teenused -325,9 -290,0 27 Tööjõukulud -141,6 -130,2 28 Põhivara kulum ja amortisatsioon -135,8 -143,4 5, 6, 8, 32 Muud tegevuskulud -80,9 -69,7 29 ÄRIKASUM 128,4 183,9 Finantstulud 0,8 0,3 30 Finantskulud -19,7 -14,1 30 Neto finantstulud (-kulud) -18,9 -13,8 5, 30 Kasum (kahjum) kapitaliosaluse meetodil investeeringutelt sidusettevõtjatesse 2,7 1,0 5, 9, 32 KASUM ENNE TULUMAKSUSTAMIST 112,2 171,1 5 Tulumaksukulu -11,4 -0,1 31 ARUANDEAASTA KASUM 100,8 171,0 sh emaettevõtja omaniku osa kasumist 100,7 170,9 mittekontrolliva osaluse osa kasumist/kahjumist 0,1 0,1 sh emaettevõtja omaniku osa kasumist 0,16 0,27 34 sh mittekontrolliva osaluse osa kasumist/kahjumist 0,16 0,27 34 Lehekülgedel 113–182 esitatud lisad on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa.  Eesti Energia aastaaruanne 2017 109 Konsolideeritud koondkasumiaruanne miljonites eurodes 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER Lisa 2017 2016 ARUANDEAASTA KASUM 100,8 171,0 Muu koondkasum Kirjed, mida võib edaspidi ümber klassifitseerida kasumiaruandesse: Riskimaandamisinstrumentide ümberhindlus 16,3 -45,3 20 Välismaiste tütarettevõtjate ümberarvestusel tekkinud valuutakursivahed -3,3 0,9 20 Aruandeaasta muu koondkasum 13,0 -44,4 ARUANDEAASTA KOONDKASUM KOKKU 113,8 126,6 sh emaettevõtja omaniku osa kasumist 113,7 126,5 sh mittekontrolliva osaluse osa kasumist/kahjumist 0,1 0,1 Lehekülgedel 113–182 esitatud lisad on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa.  Eesti Energia aastaaruanne 2017 110 Konsolideeritud finantsseisundi aruanne miljonites eurodes 31. DETSEMBER Lisa miljonites eurodes 31. DETSEMBER Lisa 2017 2016 2017 2016 VARAD OMAKAPITAL Põhivara Emaettevõtja omanikule kuuluv kapital Materiaalne põhivara 2 474,5 2 469,3 6 ja reservid Immateriaalne põhivara 38,7 40,2 8 Aktsiakapital 621,6 621,6 18 Tuletisinstrumendid 0,2 - 12, 14, 15 Ülekurss 259,8 259,8 Investeeringud sidusettevõtjatesse 35,6 2,0 5,9 Kohustuslik reservkapital 62,1 62,1 18 Pikaajalised nõuded 1,3 39,1 13 Riskimaandamise reserv -12,2 -28,5 20 Kokku põhivara 2 550,3 2 550,6 Realiseerimata kursivahed 8,6 11,9 20 Jaotamata kasum 823,6 770,2 18 Käibevara Kokku emaettevõtja omanikule Varud 67,9 65,2 11 kuuluv kapital ja reservid 1 763,5 1 697,1 Immateriaalne käibevara 97,1 47,3 16 Mittekontrolliv osalus 0,4 0,9 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 125,2 199,4 13 Tuletisinstrumendid 3,3 1,4 12, 14, 15 Kokku omakapital 1 763,9 1 698,0 Raha ja raha ekvivalendid 298,7 223,3 12, 15, 17 KOHUSTUSED Kokku käibevara 592,2 536,6 Kokku varad 3 142,5 3 087,2 5 Pikaajalised kohustused Võlakohustused 711,2 920,6 12, 21 Muud võlad 1,5 1,8 22 Tuletisinstrumendid - 6,1 12, 14 Tulevaste perioodide tulud 195,8 181,0 23 Eraldised 32,5 30,7 24 Kokku pikaajalised kohustused 941,0 1 140,2 Lühiajalised kohustused Võlakohustused 169,9 19,3 12, 21 Võlad hankijatele ja muud võlad 177,6 155,4 22 Tuletisinstrumendid 18,2 16,5 12, 14 Tulevaste perioodide tulud 0,3 - 23 Eraldised 71,6 57,8 24 Kokku lühiajalised kohustused 437,6 249,0 Kokku kohustused 1 378,6 1 389,2 Kokku kohustused ja omakapital 3 142,5 3 087,2 Lehekülgedel 113–182 esitatud lisad on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa.  Eesti Energia aastaaruanne 2017 111 Konsolideeritud rahavoogude aruanne miljonites eurodes 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER Lisa 2017 2016 Rahavood äritegevusest Äritegevusest saadud raha 295,4 245,3 32 Makstud intressid ja laenukulud -26,9 -30,3 Saadud intressid 0,3 0,2 Makstud tulumaks - -14,9 Kokku rahavood äritegevusest 268,8 200,3 Rahavood investeerimisest Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel -113,0 -126,7 Laekunud liitumis- ja muud tasud 19,0 15,2 23 Laekunud materiaalse põhivara sihtfinantseerimisest 0,3 - 23, 26 Laekunud materiaalse põhivara müügist 2,2 4,9 6,26 Sidusettevõtetelt laekunud dividendid 1,6 2,0 Sisse makstud sidusettevõtjate aktsiakapitali -34,9 - 35 Piiratud kasutusega raha netomuutus - -6,9 13 Antud muud laenud -0,8 -4,3 35 Antud laenude tagasimaksed 28,4 - 35 Laekunud sidusettevõtja osaluse müügist 18,5 - 35 Kokku rahavood investeerimistegevusest -78,7 -115,8 Rahavood finantseerimisest Saadud laenud 0,2 - 21 Tagasi makstud pangalaenud -66,3 -19,3 21 Tagasi makstud muud laenud -0,6 -0,7 Makstud dividendid -47,0 -0,1 19, 31 Tasutud tütarettevõtja vähemusosaluse soetamisel -1,0 -0,9 10 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -114,7 -21,0 Puhas rahavoog 75,4 63,5 Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi algul 223,3 159,8 12, 15, 17 Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi lõpul 298,7 223,3 12, 15, 17 Kokku raha ja raha ekvivalentide muutus 75,4 63,5 Lehekülgedel 113–182 esitatud lisad on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa.  Eesti Energia aastaaruanne 2017 112 Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne miljonites eurodes EMAETTEVÕTJA OMANIKULE KUULUV OMAKAPITAL Mitte- Kokku Lisa Aktsiakapital Ülekurss Kohustuslik Muud Jaotamata Kokku kontrolliv omakapital reservkapital reservid kasum osalus Omakapital seisuga 31. detsember 2015 621,6 259,8 62,1 27,8 599,5 1 570,8 1,1 1 571,9 Aruandeaasta kasum - - - - 170,9 170,9 0,1 171,0 Aruandeaasta muu koondkasum - - - -44,4 - -44,4 - -44,4 Aruandeaasta koondkasum kokku - - - -44,4 170,9 126,5 0,1 126,6 Vähemusosa suurenemine seoses tütarettevõtja laenu konverteerimisega omakapitaliks - - - - - - 0,6 0,6 Tütarettevõtja vähemusosaluse omandamine - - - - -0,2 -0,2 -0,9 -1,1 10 Kokku omanike poolt tehtud ning omanikele tehtud väljamaksed, mis on kajastatud otse omakapitalis - - - - -0,2 -0,2 -0,3 -0,5 Omakapital seisuga 31. detsember 2016 621,6 259,8 62,1 -16,6 770,2 1 697,1 0,9 1 698,0 Aruandeaasta kasum - - - - 100,7 100,7 0,1 100,8 Aruandeaasta muu koondkasum - - - 13,0 - 13,0 - 13,0 Aruandeaasta koondkasum kokku - - - 13,0 100,7 113,7 0,1 113,8 Makstud dividendid -47,0 -47,0 - -47,0 19, 31 Tütarettevõtja vähemusosaluse omandamine - - - - -0,3 -0,3 -0,6 -0,9 10 Kokku omanike poolt tehtud ning omanikele tehtud väljamaksed, mis on kajastatud otse omakapitalis - - - - -47,3 -47,3 -0,6 -47,9 Omakapital seisuga 31. detsember 2017 621,6 259,8 62,1 -3,6 823,6 1 763,5 0,4 1 763,9 Aktsiakapitali kohta on täiendav informatsioon toodud lisas 18. Lehekülgedel 113–182 esitatud lisad on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa.  Eesti Energia aastaaruanne 2017 113 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad 1. Üldine informatsioon Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande on juhatus kinnitanud 21. veebruaril 2018. Vastavalt Eesti Vaba- Eesti Energia kontserni 31. detsembril 2017 lõppenud majan- riigi äriseadustikule peab majandusaasta aruande täiendavalt dus aasta konsolideeritud raamatupidamise aasta aruanne heaks kiitma emaettevõtja nõukogu ja kinnitama aktsionäride hõlmab Eesti Energia ASi (emaettevõtja, õiguslikult vormilt üldkoosolek. aktsiaselts) ja tema tütarettevõtjaid (edaspidi „kontsern”) ning kontserni osalemist sidusettevõtjates. Eesti Energia on 2. Kokkuvõte olulisematest rahvusvaheline energiaettevõte, kes tegutseb Läänemere piir- arvestuspõhimõtetest konna energiaturul ja globaalsel õliturul. Eesti Energia tegeleb nii põlevkivi kaevandamise, elektri, soojuse ja õli tootmise, Alljärgnevalt on esitatud kokkuvõte konsolideeritud raamatu- põlevkivitöötlemise oskusteabe ja tehnoloogiate arendamise pidamise aastaaruande koostamisel rakendatud olulisematest kui ka klientidele teenuste ja toodete pakkumisega. Ette- arvestuspõhimõtetest. Nimetatud arvestuspõhimõtteid on võtte eesmärk on väärindada Eesti peamist maavara põlevkivi kasu tatud järjepidevalt kõikidel aruandeperioodidel, v.a efektiivseimal moel ning vähendada põlevkivi energeetika juhtudel, mille kohta on eraldi avaldatud info. keskkonna jalajälge. Lisaks põlevkivile toodetakse elektrit tuulest, veest, segaolmejäätmetest ja biomassist. Väljaspool 2.1 Arvestuse alused Eestit tegutseb Eesti Energia kaubamärgi Enefit nime all. Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne Kontsernil on finantsinvesteeringud sidusettevõtjatesse, mis on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse tegutsevad Jordaanias. standarditega (IFRS) ja Rahvusvaheliste Finantsaruandlusstan- dardite Tõlgendamise Komitee (IFRIC) tõlgendustega, nagu Emaettevõtja registreeritud aadress on Euroopa Liit on need vastu võtnud. Lelle 22, Tallinn 11318, Eesti Vabariik. Eesti Energia ASi ainuaktsionär on Eesti Vabariik. Raamatupidamise aastaaruandes esitatud finantsnäitajad tugi- Eesti Energia ASi võlakirjad on noteeritud Londoni Börsil. nevad põhiliselt ajaloolisele soetusmaksumusele, välja arvatud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajasta- tavad finantsvarad ja -kohustused (sh tuletisinstrumendid).  Eesti Energia aastaaruanne 2017 114 Finantsaruannete koostamine kooskõlas rahvusvaheliste - IFRS 9 „Finantsinstrumendid”: klassifitseerimine ja mõõtmine . finantsaruandluse standarditega nõuab teatud raamatupidamis- Standard muutub kontsernile kohustuslikuks alates hinnangute kasutamist. Samuti nõuab see juhtkonnalt mit- 1. jaanuarist 2018. Uue standardi peamised reeglid on mete otsuste tegemist arvestuspõhimõtete rakendamise osas. järgmised: Need valdkonnad, mis eeldavad keerulisemaid hinnanguid 1. Finantsvarad tuleb klassifitseerida ühte kolmest mõõt- ning kus raamatupidamishinnangutel ja arvestatud eeldustel miskategooriast – varad, mida kajastatakse korrigeeritud on oluline mõju raamatupidamise aastaaruandes kajastatud soetusmaksumuses, varad, mida kajastatakse õiglases informatsioonile, on avalikustatud eraldi lisas 4. väärtuses muutustega läbi muu koondkasumiaruande, ja varad, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutus- 2.2 Arvestus- ja avalikustamispõhimõtete muutused tega läbi kasumiaruande. (a) Uute või muudetud standardite ja tõlgenduste rakendmine 2. Võlainstrumendi klassifitseerimine sõltub ettevõtte Järgmised uued või muudetud standardid ja tõlgendused ärimudelist finantsvarade haldamisel ning sellest, kas muutusid Kontsernile kohustuslikuks alates 1. jaanuaril 2017: vara lepingulised rahavood sisaldavad ainult põhiosa- ja intressimakseid („APIM“). Kui võlainstrumenti hoitakse - Avalikustamise projekt” – IAS 7 muudatused. Standard on sissenõudmise eesmärgil ja APIM nõue on täidetud, muutunud Kontsernile kohustuslikuks alates 1. jaanuarist võib instrumenti kajastada korrigeeritud soetusmaksu- 2018. Vastavalt standardi nõuetele on aastaaruandes ava- muses. Võlainstrumendid, mis vastavad APIM nõudele likustatud informatsioon võlakohustuste alg- ja lõppsaldo ja mida hoitakse portfellis, kus ettevõte hoiab vara- vahel toimunud liikumiste kohta. sid nii sissenõudmise kui ka müümise eesmärgil, võib Ülejäänud uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, kajastada õiglases väärtuses läbi koondkasumiaruande. mis hakkasid esmakordselt kehtima 01.01.2017 algaval aru- Finantsvarad, mis ei sisalda APIM rahavoogusid, tuleb andeaastal, ei ole eeldatavasti olulist mõju Kontsernile. mõõta õiglases väärtuses läbi kasumiaruande (näiteks derivatiivid). Varjatud („embedded“) derivatiive ei eraldata (b) Uued standardid, tõlgendused ja nende muudatused enam finantsvaradest, vaid kaasatakse APIM tingimuse Välja on antud uusi või muudetud standardeid või tõlgendusi, hindamisel. mis muutuvad kontsernile kohustuslikuks alates 1. jaanuarist 2017 või hilisematel perioodidel ja mida kontsern ei ole 3. Omakapitaliinstrumendid tuleb alati kajastada õiglases rakendanud ennetähtaegselt: väärtuses. Samas võib juhtkond teha tagasivõtmatu valiku kajastada õiglase väärtuse muutused läbi muu  Eesti Energia aastaaruanne 2017 115 koondkasumiaruande, eeldusel, et instrumenti ei hoita 6. Riskimaandamisarvestuse nõudeid muudeti, et siduda kauplemiseesmärgil. Kui omakapitaliinstrumenti hoi- raamatupidamisarvestus paremini riskijuhtimisega. takse kauplemiseesmärgil, tuleb selle õiglase väärtuse Standard pakub ettevõtetele arvestuspõhimõtte valikut muutused kajastada kasumiaruandes. rakendada kas IFRS 9 riskimaandamisarvestuse nõudeid või jätkata IAS 39 rakendamist kõikidele riskimaan- 4. Enamus IAS 39 nõudeid finantskohustuste klassifitsee- damisinstrumentidele, kuna standard ei käsitle hetkel rimiseks ja mõõtmiseks kanti muutmata kujul üle IFRS makro-riskimaandamisarvestust. 9-sse. Peamiseks muudatuseks on see, et finantsko- hustuste puhul, mis on määratud kajastamiseks õiglases Kontsern hindab, et IFRS 9 ei avalda olulist mõju finants- väärtuses läbi kasumiaruande, peab ettevõte enda aruandlusele 1.01.2018 seisuga, kuna nõuete allahindlused krediidiriski muutusest tulenevad õiglase väärtuse muu- on olnud ajalooliselt ebaolulised ning raha ja hoiuseid tused kajastama muus koondkasumiaruandes. hoitakse kõrge reitinguga krediidiasutustes; seetõttu ooda- tava krediidikahju mudel, sealhulgas tulevikku suunatud teabe 5. IFRS 9 kehtestab uue mudeli väärtuse languse kahju- hindamine, ei tekita olulist väärtuse langusest tulenevat kah- mite kajastamiseks – oodatava krediidikahjumi mudeli. jumit. Kõik finantsvarad (välja arvatud tuletisinstrumendid) See on „kolmetasandiline“ lähenemine, mille aluseks on vastavad APIM nõudele ja neid hoitakse sissenõudmise finantsvarade krediidikvaliteedi muutumine pärast esi- eesmärgil, seega jätkatakse nende kajastamist korrigeeritud algset arvelevõtmist. Praktikas tähendavad uued reeglid soetusmaksumuses. Tuletisinstrumendid kajastatakse nii käes- seda, et ettevõtetel tuleb finantsvarade, mille osas ei ole oleva kui ka kehtima hakkava standardi alusel õiglases väärtuses väärtuse languse tunnuseid, arvelevõtmisel kajastada muutusega läbi kasumiaruande (kauplemisinstrumendid) või koheselt kahjum, mis on võrdne 12-kuulise oodatava koondkasumiaruande (riskimaandamisinstrumendid). krediidikahjumiga (nõuded ostjatele puhul kogu nende eluea jooksul oodatava krediidikahjumiga). Kui on toi- Kontsern hindab, et IFRS 9 ei avalda olulist mõju riski- munud oluline krediidiriski suurenemine, tuleb väärtuse maandamisinstrumentide kajastamisele, kuna kõik 01.01.2018 langust mõõta, kasutades kogu eluea jooksul oodatavat seisuga riskimaandamisinstrumentidena kajastastatud deriva- krediidikahjumit, mitte 12 kuu jooksul oodatavat kredii- tiivid vastavad ka IFRS 9 riskimaandamiskriteeriumitele. dikahjumit. Mudel sisaldab lihtsustusi rendi- ja ostjatele -- “Investori ja tema sidus- või ühisettevõtte vahel toimuv nõuete osas. varade müük või üleandmine” – IFRS 10 ja IAS 28 muu- datused. Rakendamise kuupäev määratakse IASB poolt,  Eesti Energia aastaaruanne 2017 116 muudatused ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt. ning kajastab neid rendiliike erinevalt. Standard avaldab Muudatused eemaldavad vasturääkivuse IFRS 10 ja IAS 28 mõju kasutusrendilepingutest tulenevate kulude, varade ja nõuetes, mis reguleerivad investori ja tema sidus- või ühis- kohustuste kajastamisele finantsaruannetes. ettevõtte vahelisi varade müüke või üleandmisi. Muudatuse peamine mõju seisneb selles, et kasum või kahjum kajas- Kontsern hindab muudatuste mõju ebaoluliseks kuna ren- tatakse täies ulatuses, kui tehing hõlmab äritegevust. dimaksed ei ole olulised (vt lisa 7). Kontsern hindab, kas Kui tehing hõlmab varasid, mis ei moodusta äritegevust, teatud lepingud, mida praegu rendilepingute kohaselt ei kajastatakse kasum või kahjum osaliselt, isegi kui need arvestata, kuuluvad uue standardi kohaldamisalasse ja kui varad on tütarettevõtte omad ja tehingu käigus antakse üle on, siis kas kohaldada üleminekuvabadust selliste lepingute tütarettevõtte aktsiad. Muudatused võivad avaldada mõju ümberhindamise suhtes. kontserni tehingute kajastamisele sidusettevõtjatega. -- IFRS 15 „Müügitulu lepingutelt klientidega“, muudatus -- IFRS 16 „Rendilepingud“. Standard muutub kontsernile standardi IFRS 15 jõustamise osas. Standard muutub kohustuslikuks alates 1. jaanuarist 2019, ei ole veel vastu kontsernile kohustuslikuks 1. jaanuaril 2018 või hiljem võetud Euroopa Liidu poolt. Uus standard sätestab rendile- algavatele aruandeperioodidele. Uue standardi põhi print- pingute arvelevõtmise, mõõtmise, esituse ja avalikustamise siibi kohaselt kajastatakse müügitulu siis, kui kaup või põhimõtted. Kõikide rendilepingute tulemusena saab ren- teenus antakse kliendile üle, ning müügitulu kajastatakse dilevõtja õiguse kasutada vara alates rendilepingu algusest tehinguhinnas. Koos müüdud kaubad ja teenused, mis ning – juhul kui rendimakseid tehakse üle perioodi – ka on eristatavad, tuleb kajastada eraldi ning lepinguhinnast finantseeringu. Sellest tulenevalt elimineerib IFRS 16 ren- antavad hinnaalandused tuleb reeglina allokeerida eraldi dilepingute klassifitseerimise kasutus- ja kapitalirentideks elementidele. Kui saadav tasu võib teatud põhjustel nagu seda tegi IAS 17 ning selle asemel kehtestab ühe muutuda, kajastatakse müügituluna miinimumsumma, kui arvestusmudeli rendilevõtjate jaoks. Rendilevõtjad peavad sellega ei kaasne olulist tühistamise/tagasimaksmise riski. (a) arvele võtma varad ja kohustused kõikide üle 12-kuuliste Klientidega lepingute saamise tagamiseks tehtud kulutu- rendilepingute osas, v.a juhul kui renditav vara on väikese sed tuleb kapitaliseerida ja amortiseerida selle perioodi jooksul, mil leping tekitab tulusid. väärtusega; ning (b) kajastama kasumiaruandes kulumit renditavadelt varadelt ja intressikulu rendikohustustelt. IFRS 16 põhimõtted rendileandjate jaoks jäävad sisuliselt samaks IAS 17 põhimõtetega, ehk et rendileandja jagab jätkuvalt oma rendilepingud kasutus- ja kapitalirentideks  Eesti Energia aastaaruanne 2017 117 Kontsern hindab muudatuste mõju müügitulu eri liikidele tütarettevõtjas mõõdetakse iga omandamise järel kas õigla- ebaoluliseks. Juhatus on jõudnud järeldusele, et liitumis- ses väärtuses või mittekontrolliva osaluse proportsionaalses tasud ei kujuta endast võrguteenuse osutamiseks eraldi osas omandatava üksuse eristatavast netovarast. teostamiskohustusi; seetõttu jätkab Kontsern liitumistasude tulude edasilükkamist. Omandamisega seotud väljaminekud kajastatakse nende tek- kimise hetkel kuludena Ülejäänud uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis veel ei kehti, ei ole eeldatavasti olulist mõju kontsernile. Etappidena toimuva äriühenduse puhul hindab kontsern talle eelnevalt omandatavas kuulunud omakapitali osaluse omanda- 2.3 Konsolideerimine mise kuupäeva bilansilise maksumuse ümber selle omandamise kuupäeva õiglasesse väärtusesse; ümberhindamise tulemusena (a) Tütarettevõtjad tekkivad kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes. Tütarettevõtjad on kõik majandusüksused, mille üle kontsernil on kontroll. Kontsern kontrollib majandusüksust, kui ta saab Kontserni poolt ülekandmisele kuuluvat tingimuslikku tasu või tal on õigused majandusüksuses osalemisest tulenevale mõõdetakse omandamise kuupäeval õiglases väärtuses. Hili- muutuvale kasumile ja ta saab mõjutada seda kasumi suurust semaid muutusi tingimusliku tasu õiglases väärtuses, mis on asutades oma mõjuvõimu majandusüksuse üle. liigitatavad varaks või kohustuseks, kajastatakse vastavalt IAS 39-le kas kasumiaruandes või muus koondkasumis. Oma- Tütarettevõtjad konsolideeritakse raamatupidamise aasta- kapitaliks liigitatud tingimuslikku tasu ei mõõdeta ümber ja aruandes alates kontrolli tekkimisest kuni selle lõppemiseni. selle järgnevat arveldamist arvestatakse omakapitalis. Äriühenduste arvestamisel rakendatakse omandamismeeto- Firmaväärtusena kajastatakse algselt summat, mille võrra dit. Tütarettevõtja omandamisel üleantud tasu mõõdetakse üleantud tasu ja mittekontrollivate osaluste väärtus ületab õiglases väärtuses, mis arvutatakse omandaja poolt üleantud omandatud eristatavate varade ja ülevõetud kohustuste õiglast varade, omandaja kohustiste omandatava endiste omanike ees väärtust. Kui see tasu on väiksem kui omandatud tütarettevõtja ja omandaja poolt emiteeritud omakapitali osaluste õiglaste netovara õiglane väärtus, kajastatakse vahe kasumiaruandes. väärtuste summana. Üleantud tasu hõlmab tingimusliku tasu kokkuleppest tulenevate varade ja kohustuste õiglast väärtust. Ema- ja tütarettevõtjate finantsnäitajad on kontserni raa- Äriühenduses omandatud eristatavad varad, kohustused ja tin- matu pidamise aastaaruandes konsolideeritud rida-realt. gimuslikud kohustused kajastatakse omandamise kuupäeval Konsolideeritud aruannete koostamisel on kontsernisisesed nende õiglases väärtuses. Mittekontrolliv osalus omandatavas tehingud, saldod ja realiseerimata kasumid, mis on tekkinud  Eesti Energia aastaaruanne 2017 118 tehingutest kontserni ettevõtete vahel, elimineeritud. Samuti otse võõrandanud. See võib tähendada, et summad, mis olid on elimineeritud realiseerimata kahjumid. Vajadusel on tütar- eelnevalt kajastatud muus koondkasumis, tuleb ümber liigi- ettevõtjate finantsaruannete kajastatud summasid muudetud, tada kasumiaruandesse. et viia need kooskõlla kontserni arvestuspõhimõtetega. (d) Sidusettevõtjad Emaettevõtja konsolideerimata aruannetes kajastatakse inves- Sidusettevõtjad on kõik ettevõtjad, mille üle kontsern omab teeringuid tütarettevõtjatesse soetusmaksumuses, millest on olulist mõjuvõimu, kuid mitte kontrolli, ja millega kaasneb maha arvatud võimalikud vara väärtuse langusest tulenevad reeglina 20–50% hääleõigustest. Investeeringuid sidusette- akumuleeritud allahindlused. võtjatesse kajastatakse kapitaliosaluse meetodil ja võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses. Bilansilist maksu- (b) Muutused tütarettevõtjate osaluses, mille tulemusena must suurendatakse või vähendatakse, et kajastada investori kontroll ei kao osa investeeringuobjekti omandamisjärgses kasumis (-kah- Tehinguid mittekontrolliva osalusega, mille tulemusena jumis). Kontserni investeering sidusettevõtjatesse sisaldab kontroll tütarettevõtja üle ei kao, arvestatakse omakapitali omandamisel identifitseeritud firmaväärtust. tehingutena – see tähendab, kui tehinguid oma omanikeõigusi rakendavate omanikega. Erinevus mittekontrollivate osaluste Kui investori osalust sidusettevõtjas vähendatakse, kuid olu- korrigeeriva summa ja saadud või saadaoleva tasu õiglase line mõju säilib, liigitatakse kasumiaruandesse ümber ainult väärtuse vahel kajastatakse otse omakapitalis. Mittekont- eelnevalt muus koondkasumis kajastatud kasumi või kahjumi rollivale osalusele müükidelt tekkinud kasumid ja kahjumid proportsionaalne summa. kajastatakse samuti omakapitalis. Kontserni osa sidusettevõtjate omandamisjärgsetes kasumi- (c) Tütarettevõtjate müük tes ja kahjumites kajastatakse kasumiaruandes ja kontserni Kui kontsern kaotab kontrolli tütarettevõtja üle, hinnatakse osa omandamisjärgsetes muutustes sidusettevõtjate muus järelejäänud osalus kontrolli kaotamise hetkel selle õiglasesse koondkasumis kajastatakse muus koondkasumis koos vastava väärtusesse ning bilansilise maksumuse muutusest tulenev investeeringu bilansilise maksumuse korrigeerimisega. Kui vahe kajastatakse kasumiaruandes. See õiglane väärtus on kontserni osa sidusettevõtja kahjumites on võrdne või ületab algseks bilansiliseks maksumuseks järelejäänud osaluse tema osalust sidusettevõtjas, kaasa arvatud muud tagatiseta edaspidisel sidusettevõtjana, ühisettevõtjana või finantsvarana nõuded, ei kajasta kontsern edasisi kahjumeid, välja arvatud kajastamisel. Lisaks arvestatakse kõiki muus koondkasumis juhul, kui kontsernil on seaduslik või faktiline kohustus täita kajastatud summasid selle tütarettevõtja suhtes samal alusel, sidusettevõtja kohustusi või ta on sooritanud makseid sidus- nagu siis, kui kontsern oleks seotud varad või kohustused ettevõtja nimel.  Eesti Energia aastaaruanne 2017 119 Kontsern hindab igal bilansipäeval, kas esineb objektiivseid raamatupidamise aastaruanne on koostatud eurodes, mis on tõendeid selle kohta, et sidusettevõtjasse tehtud investeeringu emaettevõtja arvestusvaluuta ja kontserni esitusvaluuta. Aru- väärtus on langenud. Kui selline juhus esineb, arvestab kont- anded on ümardatud lähima miljonini, v.a juhul, kui sellele on sern väärtuse languse summa kaetava väärtuse ja bilansilise viidatud teisiti. jääkmaksumuse vahena ning kajastab selle kasumiaruande real „Muud kasumid/kahjumid sidusettevõtjatelt”. (b) Tehingud ja saldod Välisvaluutas toimunud tehingud on ümber arvestatud arvestus- Kasumeid ja kahjumeid, mis on tekkinud „ülespoole” või valuutasse kasutades tehingupäeval või väärtuse hindamise „allapoole” suunatud tehingutest investori ja sidusettevõtjate päeval (kui toimub ümberhindamine) kehtinud Euroopa Kesk- vahel kajastatakse investori finantsaruannetes ainult selles panga vastava valuuta ametlikku noteeringut. Kui Euroopa ulatuses, mis vastab mitteseotud investorite osalustele sidus- Keskpank vastavat valuutat ei noteeri, võetakse aluseks valuu- ettevõtjates. Realiseerimata kahjumid elimineeritakse, välja tat emiteeriva riigi keskpanga ametlik noteering euro suhtes. arvatud juhul, kui kahjumi põhjuseks on vara väärtuse langus. Raha ülekandmise ja tehingupäeva kursside erinevuse korral Vajadusel on sidusettevõtjate arvestuspõhimõtteid muudetud, tekkivad kursivahed kajastatakse kasumiaruandes. Välisvaluu- et viia need kooskõlla kontserni arvestuspõhimõtetega. tas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustused on ümber hinnatud aruandeperioodi lõpu seisuga kehtinud Euroopa 2.4 Segmendiaruandlus Keskpanga ametliku noteeringu või, kui Euroopa Keskpank Informatsioon ärisegmentide kohta on avaldatud nii, nagu vastavat valuutat ei noteeri, valuutat emiteeriva riigi keskpanga aruandeid koostatakse kontsernisiseselt kõrgeimale äri­ ametliku noteeringu alusel euro suhtes. Ümberhindamisest tegevust puudutavate otsuste langetajale. Kõrgeim äritegevust tekkinud kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes, puudutavate otsuste langetaja, kes vastutab ärisegmentidele välja arvatud efektiivse riskimaandajana kajastatavate rahavoo vahendite eraldamise ning nende tegevuse tulemuste hinda- riskimaandamisinstrumentide ümberhindamisest tulenevad mise eest, on emaettevõtja juhatus. kasumid ja kahjumid, mida kajastatakse muus koondkasumis. Võlakohustuste ning raha ja raha ekvivalentide ümberhin- 2.5 Välisvaluuta konverteerimine damisest tulenevad kasumid ja kahjumid on kajastatud kasumiaruandes finantstulude- ja kuludena; muud valuuta- (a) Arvestus- ja esitusvaluuta kursside muutustest tulenevad kasumid ja kahjumid aga Iga kontserni ettevõtja finantsaruannetes kajastatavad kirjed muude äritulude või tegevuskuludena. arvestatakse tema põhilise majanduskeskkonna valuutas, milles ettevõtja tegutseb (nn arvestusvaluuta). Konsolideeritud  Eesti Energia aastaaruanne 2017 120 (c) Kontserni kuuluvad ettevõtjad 2.7 Materiaalne põhivara Tütarettevõtjate, kelle arvestusvaluuta ei lange kokku esitus- Materiaalse põhivarana käsitatakse materiaalset vara, mida valuutaga, finantstulemus ja –seisund arvestatakse ümber kasutatakse äritegevuses ning mille eeldatav kasulik tööiga esitusvaluutasse, kasutades järgmisi protseduure: on üle ühe aasta. Materiaalset põhivara kajastatakse finants- - vara ja kohustuste kirjed hinnatakse ümber aruande seisundi aruandes jääkväärtuses, mis on saadud vara ajaloo- perioodi lõpu Euroopa Keskpanga kursi alusel; lise soetusmaksumuse vähendamisel akumuleeritud kulumi - tulud ja kulud hinnatakse ümber perioodi keskmiste kurs- ja väärtuse languse võrra. Vara ajalooline soetusmaksumus sidega (v.a juhul, kui seda keskmist ei saa lugeda tulude ja sisaldab kulutusi, mis on otseselt seotud vara omandamisega. kulude tekkimise päeva kursside kumulatiivse mõju mõist- Ostetud põhivara soetusmaksumus sisaldab lisaks ostuhinnale likuks ümardamiseks; sel juhul tulud ja kulud hinnatakse ka kulutusi transpordile ja paigaldamisele ning muid soetuse ümber nende tekkimise päeva kursiga); ja ja kasutuselevõtuga otseselt seotud väljaminekuid. Omaval- - kõik selle tulemusena tekkivad ümberhindluse vahed mistatud põhivara soetusmaksumus koosneb valmistamisel ja kajastatakse muus koondkasumis. kasutuselevõtul tehtud kulutustest materjalidele, teenustele ja tööjõule. Välismaise tütarettevõtja omandamisel tekkinud firmaväärtust ning õiglase väärtuse korrigeerimisi käsitatakse välismaise Kui materiaalne põhivara koosneb oluliselt erineva kasuliku tütarettevõtja varade ja kohustustena ning hinnatakse ümber tööeaga koostisosadest, võetakse osad arvele iseseisvate aruandeperioodi lõpu kursi alusel. Ümberhindluse vahed põhivaraobjektidena. kajastatakse muus koondkasumis. Kui materiaalse põhivara objekti valmistamine vältab pikema Ükski kontserni kuuluvatest tütarettevõtjatest ei tegutse hüper- perioodi ning seda finantseeritakse laenu või mõne muu võla- inflatiivses majanduskeskkonnas. instrumendiga, kapitaliseeritakse sellega seotud laenukasutuse kulutused (intressid) valmistatava objekti soetusmaksumusse. 2.6 Varade ja kohustuste jaotus lühi- ja pikaajalisteks Laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimist alustatakse hetkest, Varad ja kohustused on finantsseisundi aruandes jaotatud kui on tekkinud laenukasutuse kulutusi ja varaga seotud lühi- ja pikaajalisteks. Lühiajalisteks loetakse varad, mis kulutusi ning vara valmistamist on alustatud. Laenukasutuse eeldatavasti realiseeritakse järgmisel majandusaastal või kulutuste kapitaliseerimine lõpetatakse hetkest, mil vara on kontserni tavapärase äritsükli käigus. Lühiajaliste kohustustena valmis või selle kasutamine on pikemaks ajaks peatatud. on näidatud kohustused, mille maksetähtaeg saabub järgmise majandusaasta jooksul või mis tõenäoliselt tasutakse järgmisel majandusaastal või kontserni tavapärase äritsükli käigus. Kõik ülejäänud varad ja kohustused on näidatud pikaajalistena.  Eesti Energia aastaaruanne 2017 121 Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad kulutused Vara bilansiline maksumus hinnatakse alla tema kaetavale lisatakse vara soetusmaksumusele või võetakse arvele eraldi väärtusele juhul, kui vara bilansiline maksumus on kõrgem varana ainult juhul, kui on tõenäoline, et kontsern saab tema hinnangulisest kaetavast väärtusest (lisa 2.9). tulevikus varaobjektist majanduslikku kasu ja varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Asendatud Põhivara müügist saadud kasumite ja kahjumite leidmiseks komponent või proportsionaalne osa asendatud põhivarast lahutatakse müügitulust müüdud varade jääkväärtus. Vasta- kantakse finantsseisundi aruandest maha. Jooksva hoolduse vad kasumid ja kahjumid on kajastatud kasumiaruandes kirjel ja remondiga seotud kulud kajastatakse kasumiaruandes „Muud äritulud” või „Muud tegevuskulud”. kuludena. 2.8 Immateriaalne vara Maad ei amortiseerita. Muu põhivara kulumit arvestatakse Immateriaalset põhivara kajastatakse finantsseisundi aruandes lineaarsel meetodil jaotades soetusmaksumuse kuni lõpp- ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused: väärtuseni vara hinnangulisele kasulikule elueale järgmiselt: - varaobjekt on kontserni poolt kontrollitav; - on tõenäoline, et kontsern saab objekti kasutamisest Hooned 30–40 aastat tulevikus tulu; Rajatised, sh elektriliinid 12,5–50 aastat - objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav. muud rajatised 10–60 aastat Masinad ja seadmed, sh Immateriaalset põhivara (v.a firmaväärtus) amortiseeritakse elektriülekandeseadmed 5–45 aastat kuludesse lineaarsel meetodil hinnangulise kasuliku eluea elektrijaamade seadmed 7–32 aastat jooksul. muud masinad ja seadmed 3–30 aastat Muu põhivara 3–10 aastat Immateriaalse põhivara väärtuse langust hinnatakse juhul, kui eksisteerib sellele viitavaid asjaolusid, samamoodi materiaalse Põhivara eeldatavat kasulikku eluiga inventeeritakse aasta- põhivara väärtuse languse hindamisega (v.a firmaväärtus). inventuuri käigus, hilisemate kulutuste arvelevõtmisel ja olu- Määramata tähtajaga immateriaalse põhivara ning kasutusele liste muutuste korral arenguplaanides. Kui vara hinnanguline võtmata immateriaalse põhivara kaetavat väärtust kontrolli- kasulik eluiga erineb oluliselt eelnevalt kehtestatust, kajasta- takse kord aastas, võrreldes nende kaetavat väärtust bilansilise takse see raamatupidamisliku hinnangu muutusena, muutes jääkväärtusega. vara järelejäänud kasulikku eluiga, mille tulemusena muutub järgmistel perioodidel varale arvestatav kulum.  Eesti Energia aastaaruanne 2017 122 (a) Firmaväärtus (c) Lepingulised õigused Äriühenduses omandatud firmaväärtust ei amortiseerita, selle Äriühenduste käigus omandatud lepingulised õigused kajas- asemel jagatakse firmaväärtus väärtuse languse kontrollimiseks tatakse soetamise hetkel õiglases väärtuses ning pärast algset raha teenivatele üksustele ning viiakse iga aruandeperioodi arvelevõtmist soetusmaksumuses, millest on maha arvatud lõpul (või tihemini, kui mõni sündmus või asjaolude muutus akumuleeritud kulum. Lepingulised õigused amortiseeritakse sellele viitab) läbi raha teeniva üksuse väärtuse test. Firma- kuludesse lineaarsel meetodil eeldatava lepingulise õiguse väärtus jagatakse raha teenivatele üksustele, mis eeldatavasti kehtivuse perioodi jooksul. saavad firmaväärtuse tekitanud äriühenduse sünergiast kasu. (d) Tarkvara Firmaväärtus jagatakse raha teenivale üksusele või üksuste Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse grupile, mis ei või olla suurem kui ärisegment. Firmaväär- kuludena nende tekkimise hetkel. Immateriaalse varana kajas- tus hinnatakse alla tema kaetavale väärtusele juhul, kui see tatakse ostetud arvutitarkvara, mis ei ole seonduva riistvara on väiksem bilansilisest jääkmaksumusest. Firmaväärtuse lahutamatu osa. Arenduskulud, mis on otseselt seotud selliste allahindlust edaspidi ei tühistata. Finantsseisundi aruandes eristatavate tarkvaraobjektide arendamise ja testimisega, mis kajastatakse firmaväärtust jääkmaksumuses (soetusmaksu- on kontserni poolt kontrollitavad, kajastatakse immateriaalse mus miinus väärtuse langus) (lisa 2.9). Tütarettevõtja müügist varana, kui on täidetud järgmised tingimused: saadud kasumi või kahjumi arvestamisel arvestatakse fir- -- tarkvara kasutuskõlblikuks muutmine on tehniliselt võimalik; maväärtuse jääkmaksumus müüdud tütarettevõtja vara -- juhatus kavatseb tarkvara valmis saada ja seda kasutada; jääkmaksumuse hulka. -- tarkvara on võimalik kasutada; (b) Arendusväljaminekud -- on võimalik näidata, kuidas tarkvara loob tõenäolist tulevast Arendustegevusega seotud kulutused on tekkinud uurimis- majanduslikku kasu; tulemuste rakendamisel uute toodete ja protsesside väl- -- tarkvara arendamise lõpetamiseks ja kasutamiseks on ole- jatöötamiseks. Arendustegevusega seotud kulutused mas piisavad tehnilised, rahalised ja muud vahendid; -- tarkvara arendustegevusega seotud kulutusi saab usaldus- kapitaliseeritakse juhul, kui on täidetud kõik IAS 38 kriteeriu- väärselt mõõta. mid. Kapitaliseeritud arendustegevusega seotud kulutused amortiseeritakse perioodi jooksul, mil eeldatavasti uued too- Kapitaliseeritavad arvutitarkvara arenduskulud hõlmavad töö- ted on kasutusel. Uue majandusüksuse asutamisega seotud jõukulusid ning muid arendamisega otseselt seotud kulutusi. välja minekuid, uue teadusliku või tehnilise informatsiooni Arenduskulud, mis ei vasta eeltoodud tingimustele, kajas- kogumise eesmärgil läbiviidud uuringutega seotud kulutusi tatakse kuludena. Arenduskulusid, mis on algselt kajastatud ning koolituskulusid ei kapitaliseerita.  Eesti Energia aastaaruanne 2017 123 kuludena, ei kajastata hilisemal perioodil varana. Arvutitark- geofüüsiliste uuringutega, uurimusliku puurimisega, proovide vara kulud amortiseeritakse kuludesse lineaarsel meetodil võtmise ja maavarade kaevandamise tehnilise teostatavuse hinnangulise kasuliku eluea jooksul, mille pikkus on kuni 15 ja majandusliku tasuvuse hindamisega. Maavarade uuringu ja aastat. hindamise varad võetakse algselt arvele soetusmaksumuses. Sõltuvalt varade olemusest liigitatakse maavarade uuringu ja (e) Maakasutusõigused hindamise varad kas immateriaalseteks või materiaalseteks Immateriaalse varana kajastatakse kontserni kasuks seatud varadeks. Infrastruktuuri rajatiste ehitamise, paigaldamise ja hoonestusõiguste ja servituutide eest tasutud väljamaksed, komplekteerimise kulud võetakse arvele materiaalse põhivara mis vastavad immateriaalse põhivarana kajastamise kriteeriu- objektidena, ülejäänud uurimise ja hindamise varad kajasta- midele. Maakasutusõiguste kulud amortiseeritakse kuludesse takse immateriaalsete varadena. Pärast algset arvelevõtmist lineaarsel meetodil lepinguperioodil jooksul, mille pikkus võib kajastatakse maavarade uuringu ja hindamise varasid soetus- olla kuni 99 aastat. maksumuse mudeli alusel. Maavarade uuringu ja hindamise varade väärtuse langust hinnatakse (lisa 2.9), kui on ilmnenud (f) Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikud üks või mitu alljärgnevat asjaolu: Kontserni poolt kontrollitavaid kasvuhoonegaaside lubatud -- periood, mil kontsernil on õigus teha uuringuid teatud heitkoguse ühikuid kajastatakse immateriaalse käibevarana. piirkonnas, on lõppenud või lõpeb lähitulevikus ja selle Riigilt tasuta saadud kasvuhoonegaaside lubatud heitko- pikendamist ei eeldata; guse ühikuid kajastatakse nullmaksumuses. Juurde ostetud -- olulisi väljaminekuid maavarade edaspidiseks uuringuks ja kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikuid kajastatakse hindamiseks teatud piirkonnas ei ole eelarvestatud ega ostuhinnas või ümberhindluse meetodil, kui kontsern on planeeritud; soetanud kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikud -- maavarade uuringu ja hindamise tulemusena teatud piir- eeldatavast vajadusest rohkem ja need kavatsetakse müüa. konnas ei ole avastatud maavarade majanduslikult tasuvaid Kasvuhoonegaaside emissioonikulu eraldis moodustatakse koguseid ja kontsern on otsustanud lõpetada sellise tege- kontsernile kuuluvate või kontsernile tasuta eraldatavate vuse antud piirkonnas; kasvu hoonegaaside ühikute keskmises hinnas (lisa 2.24). -- on olemas piisavaid andmeid, mis viitavad sellele, et kuigi arendustegevus teatud piirkonnas tõenäoliselt jätkub, on (g) Maavarade uuringu ja hindamise varad vähetõenäoline, et uuringu ja hindamise varade bilansiline Maavarade uuringu ja hindamise varadena kajastatakse maksumus kaetakse täielikult eduka arendustegevuse või väljaminekuid, mis on seotud uuringuks õiguse oman- müügi teel. damisega, topograafiliste, geoloogiliste, geokeemiliste ja  Eesti Energia aastaaruanne 2017 124 (h) Kaevandamisõigused Varade väärtuse langust hinnatakse juhul, kui sellele viitavad Kaevandamisõigusi kajastatakse finantsseisundi aruandes võimalikud järgmised asjaolud: immateriaalse käibevarana või põhivarana sõltuvalt eeldatavast -- sarnaste varade turuväärtus on langenud; realiseerimise perioodist. Riigilt tasuta saadud kaevandamis- -- üldine majanduskeskkond ja turusituatsioon on halvene- õigusi kajastatakse nullmaksumuses. Kaevandamisõiguste nud, mistõttu on tõenäoline, et varadest genereeritav tulu tasu, mida makstakse kaevandatud maavara koguse alusel, väheneb; kajastatakse kuludena nende tekkimise hetkel (lisa 2.22). -- turu intressimäärad on tõusnud; -- varade füüsiline seisund on järsult halvenenud; 2.9 Mittefinantsvarade väärtuse langus -- varadest saadavad tulud on väiksemad planeeritust; Määramata kasuliku elueaga varasid (näiteks firmaväärtust ja -- mõningate tegevusvaldkondade tulemused on oodatust immateriaalseid varasid, mis ei ole veel kasutamiseks valmis) halvemad; ei amortiseerita, vaid kontrollitakse kord aastas nende väärtuse -- teatava raha teeniva üksuse tegevus kavatsetakse lõpetada. langust. Amortiseeritavate varade ja maa puhul hinnatakse vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esine- Samuti kontrollitakse väärtuse langust, kui kontsern tuvastab mist, kui teatud sündmused või asjaolude muutused viitavad teisi vara väärtuse langusele viitavaid asjaolusid. sellele, et bilansiline maksumus ei ole kaetav. Vara väärtuse languse kahjumit kajastatakse summas, mille võrra vara bilan- Varade väärtuse langust võidakse hinnata kas üksiku vara siline maksumus ületab tema kaetavat väärtust. Vara kaetav või varade grupi (raha teeniva üksuse) kohta. Raha teeni- väärtus on kõrgem kahest järgnevast näitajast: vaks üksuseks loetakse väikseim eraldi identifitseeritav -- vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügi- varade grupp, millest genereeritavad rahavood on olulises kulutused; osas prognoositavad sõltumatult ülejäänud varade poolt -- vara kasutusväärtus. genereeritavatest rahavoogudest. Kahjum väärtuse langusest kajastatakse koheselt kasumiaruandes kuluna. Kui vara õiglast väärtust, millest on maha lahutatud müügi- kulutused, pole võimalik määrata, loetakse vara kaetavaks Iga aruandeperioodi lõpu seisuga hinnatakse, kas esineb väärtuseks selle kasutusväärtus. Varade kasutusväärtus lei- asjaolusid, mis viitavad sellele, et eelmistel aastatel vara, v.a takse varade abil tulevikus genereeritavate hinnanguliste raha firmaväärtuse, kohta kajastatud kahjumit väärtuse langusest voogude nüüdisväärtusena. enam ei eksisteeri või see on vähenenud. Iga sellise asjaolu esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust uuesti.  Eesti Energia aastaaruanne 2017 125 Vastavalt testi tulemustele võidakse allahindlus kas osaliselt ja efektiivsed riskimaandamisinstrumendid. Finantsseisundi või täielikult tühistada. Firmaväärtuse väärtuse langusest aruandes kajastatakse kõiki sellesse kategooriasse kuuluvaid kajastatud kahjumit järgmisel perioodil ei tühistata. varasid käibevaradena. 2.10 Põhivarade (või müügigruppide) liigitamine (b) Laenud ja nõuded müügiks hoitavaks Laenud ja nõuded on fikseeritud või kindlaksmääratavate Põhivara või müügigrupp liigitatakse müügiks hoitavaks, kui maksetega tuletisinstrumentideks mitteolevad finantsvarad, selle bilansiline jääkmaksumus kaetakse peamiselt müügi- mis ei ole noteeritud aktiivsel turul. Laenusid ja nõudeid tehinguga, mitte jätkuva kasutusega, ja müük on väga tõe- kajastatakse käibevaradena, välja arvatud juhul, kui laenu näoline. Varasid hinnatakse bilansilises jääkmaksumuses või või nõude tähtaeg on aruandeperioodi lõpu seisuga üle õiglases väärtuses, millest on maha arvatud müügikulutused, 12 kuu. Selliseid laenusid ja nõudeid kajastatakse põhivara- sõltuvalt sellest, kumb on madalam. dena. Laenude ja nõuete kategoorias on kajastatud järgmised finantsvarad: „Raha ja raha ekvivalendid”, „Üle 3-kuulise täht- 2.11 Finantsvarad ajaga deposiidid pankades”, „Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded”. 2.11.1 Klassifitseerimine Kontsernile kuuluvad finantsvarad on klassifitseeritud järg- 2.11.2 Kajastamine ja mõõtmine mistesse kategooriatesse: õiglases väärtuses muutustega läbi Tavapärastel turutingimustel toimuvaid finantsvarade oste kasumiaruande kajastatavad finantsvarad ning laenud ja nõu- ja müüke kajastatakse või nende kajastamine lõpetatakse, ded. Finantsvarade klassifitseerimise aluseks on finantsvarade kasutades väärtuspäevapõhist arvestust. Finantsvarad, mida ei soetamise eesmärk. Finantsvara kategooria määrab juhatus kajastata õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, finantsvara esmasel kajastamisel. võetakse algselt arvele õiglases väärtuses, millele liidetakse tehingukulud. Finantsvarad, mida kajastatakse õiglases väär- (a) Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande tuses muutustega läbi kasumiaruande, võetakse algselt arvele kajastatavad finantsvarad õiglases väärtuses ja omandamisega seotud tehingukulud Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajas- kajastatakse kasumiaruandes kuludena. Kontsern lõpetab tatavad finantsvarad on kauplemise eesmärgil hoitavad finantsvara kajastamise, kui lepingujärgsed õigused finants- finantsvarad, mis on soetatud edasimüügiks lähitulevikus. varast tulenevatele rahavoogudele lõpevad või on üle antud Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajasta- ja üle on läinud ka oluline osa finantsvara omandiga seotud takse ka tuletisinstrumente, v.a juhul, kui need on määratletud riskidest ja hüvedest. Õiglases väärtuses muutustega läbi  Eesti Energia aastaaruanne 2017 126 kasumiaruande kajastatavaid finantsvarasid kajastatakse peale ja tasuda kohustuse samaaegselt. Juriidiliselt rakendatav õigus esmast arvelevõtmist õiglases väärtuses. Laenusid ja nõudeid ei tohi olla sõltuv tulevastest sündmustest ning peab olema kajastatakse peale esmast arvelevõtmist korrigeeritud soetus- rakendatav tavalise äritegevuse käigus ning ettevõtte või maksumuses, kasutades sisemise intressimäära meetodit. tehingupartneri poolsete lepingurikkumiste, maksejõuetuse ning pankroti korral. Kasumeid ja kahjumeid õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavate finantsvarade ümberhindlusest 2.13 Finantsvarade väärtuse langus kajastatakse kasumiaruande real „Finantstulud või -kulud” Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavad finantsvarad. nende tekkimise perioodil (lisa 30). Intressitulu müügiootel Iga aruandeperioodi lõpu seisuga hinnatakse, kas esineb finantsvaradelt ning laenudelt ja nõuetelt kajastatakse kasu- finantsvara või finantsvarade grupi võimaliku väärtuse langusele miaruande finantstulude real (lisa 30). Kontsern ei ole saanud viitavaid objektiivseid tõendeid. Finantsvara või finantsvarade aruandeperioodil ega võrreldaval perioodil intressitulu ega rühma väärtus on langenud ja kahjumid väärtuse langusest dividenditulu õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaru- tekivad siis ja ainult siis, kui väärtuse languse kohta esineb ande kajastatavatelt finantsvaradelt. objektiivseid tõendeid, mis on tekkinud ühe või mitme sünd- muse (kahjumit põhjustav sündmus) tagajärjel pärast vara Börsil noteeritud finantsvarade õiglase väärtuse aluseks võe- esmast kajastamist ja see kahjumit põhjustav sündmus (või takse aruandeperioodi lõpul kehtinud pakkumishind. Börsil sündmused) mõjutab (mõjutavad) finantsvara või finants- noteerimata finantsvarade õiglase väärtuse leidmiseks kasuta- varade rühma hinnangulisi tulevasi rahavoogusid, mida saab takse erinevaid hindamistehnikaid. Sõltuvalt finantsvara liigist usaldusväärselt prognoosida. võetakse aluseks sarnaste finantsvarade noteeritud turuhinnad, vahendajate noteeringud või hinnangulised diskonteeritud Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule väärtuse langusele, rahavood. Kontsern kasutab mitmeid erinevaid meetodeid ja võivad olla võlgniku või võlgnike grupi olulised finants rasku- teeb oletusi, mis põhinevad iga aruandeperioodi lõpu turu- sed, kohustuste mittetäitmine või maksejõuetus intressi või tingimustel. Tuletisinstrumentide õiglase väärtuse leidmisel põhimaksete osas, pankrotistumise tõenäosus või finantsiline tuginetakse nii palju kui võimalik börsi noteeringutele. ümberorganiseerimine, ning kättesaadavatest andmetest järeldatav tulevaste rahavoogude oluline vähenemine, nagu 2.12 Finantsinstrumentide saldeerimine muutused võlgnevustes või majanduslike tingimuste muutu- Finantsvara ja finantskohustusi saldeeritakse ja esitatakse sed, mis on seostatavad kohustuste rikkumisega. bilansis netosummana ainult siis, kui kontsernil on juriidiliselt rakendatav õigus kajastatud summasid saldeerida ja kontsern Laenude ja nõuete kategooria puhul on väärtuse languse kah- kavatseb neid kas saldeerida netoalusel või realiseerida vara jumiks vahe varade bilansilise maksumuse ning hinnanguliste  Eesti Energia aastaaruanne 2017 127 tulevaste rahavoogude (v.a tulevased krediidikahjumid, mis ei riskimaandamise eesmärgid ja erinevate riskimaandamis- ole veel tekkinud) nüüdisväärtuse vahel, mida on diskontee- tehingute sooritamise strateegia. Samuti dokumenteeritakse ritud finantsvara algse sisemise intressimääraga. Finantsvara ja testitakse nii tehingu sõlmimisel kui ka jooksvalt seda, kas bilansilist maksumust vähendatakse ning arvestatud kahjum riskimaandamistehingutes kasutatavad tuletisinstrumendid on kajastatakse kasumiaruandes. Kui laenul või müügiootel efektiivsed maandatavate objektide rahavoogude muutuste finantsvaral on muutuv intressimäär, kasutatakse väärtuse tasaarveldamisel. languse arvestamisel diskontomäärana lepinguga määratud sisemist intressimäära. Praktilistel kaalutlustel võib kontsern Riskimaandamise eesmärgil kasutatavate tuletisinstrumentide kasutada väärtuse languse määramisel ka õiglast väärtust, mis õiglased väärtused on esitatud lisas 14. Muus koondkasu- on arvutatud turul jälgitavate hindade alusel. mis kajastatud riskimaandamisreservi liikumised on esitatud lisas 20. Riskimaandamise tuletisinstrumentide kogu õiglast Kui järgneval perioodil väärtuse languse summa väheneb ja väärtust liigitatakse kas pikaajalise vara või kohustusena, kui vähenemine on seostatav sündmusega, mis leidis aset peale maandatava objekti järelejäänud realiseerumise periood on väärtuse languse kajastamist (näiteks võlgniku krediidi rei- pikem kui 12 kuud, ja lühiajalise vara või kohustusena, kui tingu paranemine), kajastatakse väärtuse languse tühistamine maandatava objekti järelejäänud realiseerumise periood on kasumiaruandes. lühem kui 12 kuud. Kauplemise eesmärgil soetatud tuletisinst- rumendid klassifitseeritakse lühiajalise vara või kohustusena. 2.14 Tuletisinstrumendid ja riskimaandamine Tuletisinstrumente kajastatakse esmasel arvelevõtmisel õigla- (a) Rahavoo riskimaandamine ses väärtuses tuletisinstrumendi lepingu sõlmimise kuupäeval Rahavoo riskimaandamisena määratletud ja selleks kvalifit- ja hinnatakse edaspidi ümber nende õiglasele väärtusele. seeruvate tuletisinstrumentide õiglase väärtuse (optsioonide Väärtuse muutusest tekkinud kasumi või kahjumi kajastamise puhul ainult sisemise väärtuse) muutuse efektiivset osa meetod sõltub sellest, kas tuletisinstrument on määratletud kajastatakse muus koondkasumis. Ebaefektiivse osaga seotud riskimaandamisinstrumendina ja kui on, siis maandatava kasumit või kahjumit kajastatakse koheselt kasumiaruandes objekti olemusest. Kontsern kasutab rahavoo riskimaandamis- saldeeritult muude äritulude või muude tegevuskuludena. instrumente, mille eesmärgiks on maandada vedelkütuste ja Omakapitalis kajastatud summad klassifitseeritakse ümber elektrihinna muutumise riski. kasumisse või kahjumisse nendel perioodidel, mil maandatav Tehingu sõlmimisel dokumenteerib kontsern riskimaanda- objekt mõjutab kasumit või kahjumit (näiteks, kui leiab aset misinstrumentide ja maandatavate objektide vahelise suhte, maandatav müük).  Eesti Energia aastaaruanne 2017 128 Kui riskimaandamisinstrument aegub või müüakse või kui kajastatakse futuurlepingute realiseerumise hetkel, kui oste- maandamine ei vasta enam riskimaandamisarvestuse kritee- tud kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikud kantakse riumidele, jääb omakapitalis sisalduv kumulatiivne kasum kontsernile üle, immateriaalsete varadena. Enne realiseeru- või kahjum omakapitali ja kajastatakse kasumiaruandes mise tähtaega tehingupartnerile tehtud maksed kajastatakse eeldatava tulevikusündmuse lõplikul kajastamisel. Kui prognoo- ettemaksetena immateriaalse põhivara eest. sitava tehingu toimumist enam ei eeldata, kajastatakse omakapitalis sisalduv riskimaandamisinstrumendi kasum või Kui lepingute tingimused lubavad ühel osapoolel seda tasa- kahjum kasumiaruandes kohe saldeeritult muu äritulu või arveldada rahas või muu finantsinstrumendiga või lepingute muu tegevuskuluna. sisuks olev alusvara on kergesti rahaks vahetatav, hinnatakse lepinguid, et teha kindlaks, kas nende suhtes saab rakendada Riskimaandamisinstrumendid, mis on kombineeritud eri- arvestuspõhimõtteid, mida rakendatakse oma tarbeks kasu- nevatest tuletisinstrumentidest kajastatakse kuni kõigi tatavatele kaupadele. Lepinguid, mis ei vasta oma tarbeks komponentide omandamiseni õiglases väärtuses muutustega kasutatavate kaupade arvestuspõhimõtete rakendamise tingi- läbi kasumiaruande. mustele, kajastatakse tuletisinstrumentidena nagu eespool kirjeldatud. (b) Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavad tuletisinstrumendid 2.15 Varud Tuletisinstrumente, mida ei ole määratletud riskimaandamis- Varud kajastatakse soetusmaksumuses või neto realisee- instrumendina, kajastatakse õiglases väärtuses läbi kasumi rimisväärtuses, kui see on varude soetusmaksumusest aruande. Selliste tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutu- madalam. Varude kulusse kandmisel kasutatakse kaalutud sest tulenevad kasum ja kahjum kajastatakse kasumiaruandes keskmise soetusmaksumuse meetodit. Lõpetamata ja valmis- muu äritulu või muu tegevuskuluna. toodangu soetusmaksumusse lülitatakse tooraine kulud, otsesed tööjõukulud ning muud otsesed ja kaudsed kulud (c) Tuletisinstrumendid oma tarbeks kaupade ostuks (lähtudes tootmisseadmete normaalvõimsusest). Varude soe- Tuletisinstrumentide lepinguid, mis on sõlmitud ja mida tusmaksumusse ei lülitata laenukasutuse kulutusi. Tooraine edaspidi kasutatakse alusvaraks olevate kaupade saamiseks ja materjali varude soetusmaksumus koosneb ostuhinnast, kooskõlas kontserni eeldatavate ostuvajadustega, kajastatakse transpordikuludest ning muudest soetamisega otseselt analoogselt tavapäraste kaupade ostuga. Näiteks futuur- seotud väljaminekutest. lepinguid kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute ostuks, mis on vajalikud kontserni elektritootmise eesmärgil, Neto realiseerimisväärtuseks loetakse eeldatavat müügihinda, ei kajastata finantsseisundi aruandes tuletisinstrumentidena, mida on vähendatud nende varude müügiga seotud kulutuste vaid ostetud kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikud võrra.  Eesti Energia aastaaruanne 2017 129 2.16 Nõuded ostjate vastu Nõuded, mille laekumine on ette nähtud kuni ühe aasta Nõuded ostjate vastu on ostjatelt laekumata arved tavapärase jooksul, loetakse lühiajalisteks nõueteks. Ülejäänud nõuded äritegevuse käigus müüdud kaupade või osutatud teenuste ostjate vastu kajastatakse pikaajaliste nõuetena. Pikaajalised eest. nõuded ostjate vastu kajastatakse tõenäoliselt laekuva nõude nüüdisväärtuses. Tõenäoliselt laekuva nõude nominaalväärtuse Nõuded ostjate vastu võetakse algselt arvele nende õiglases ja nüüdisväärtuse vahet kajastatakse nõude laekumistähtajani väärtuses ja kajastatakse seejärel korrigeeritud soetusmak- jäänud perioodi jooksul intressituluna, kasutades sisemise sumuses, kasutades sisemise intressimäära meetodit ning intressimäära meetodit. arvestades maha allahindluse reservi. Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et 2.17 Raha ja raha ekvivalendid kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele Raha ning raha ekvivalentidena kajastatakse arvelduskontosid lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule pankades ja raha teel pankadesse ning lühiajalisi kõrge nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised likviidsusega investeeringuid pankades. finantsraskused ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine (makse hilinemine üle 90 päeva maksetähtajast). Olulisi nõu- 2.18 Aktsiakapital ja kohustuslik reservkapital deid hinnatakse individuaalselt. Ülejäänud nõudeid hinnatakse Lihtaktsiad kajastatakse omakapitali koosseisus. Eelisaktsiaid kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata ei ole emiteeritud. Uute aktsiate emiteerimisega otseselt jäänud nõuete osas, mida korrigeeritakse lähtudes olemasole- kaasnevad vältimatud lisakulud kajastatakse omakapitalist vatest tingimustest. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa mahaarvamisena. Üldkoosoleku poolt otsustatud, kuid äri- on vahe nõuete bilansilise väärtuse ja tulevaste rahavoogude registris veel registreerimata aktsiad kajastatakse omakapitali nüüdisväärtuse vahel ning selle arvutamiseks kasutatakse real „Registreerimata aktsiakapital”. sisemise intressimäära meetodit. Nõuete bilansilist väärtust Äriseadustiku nõuete kohaselt peab emaettevõtja moo- vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa võrra dustama puhaskasumist kohustusliku reservkapitali, mille ning kahjum allahindlusest kajastatakse kasumiaruandes miinimumsuurus on 1/10 aktsiakapitalist. Iga-aastase kohus- muude tegevuskuludena. Kui nõue loetakse lootusetuks, tusliku eraldise suurus on 1/20 aruandeaasta puhaskasumist kantakse nõue ja tema allahindlus finantsseisundi aruandest kuni reservkapitali määra täitumiseni. Reservkapitali võib välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumisel kasutada kahjumite katmiseks, kui seda ei ole võimalik katta vähendatakse kasumiaruande rida „Muud tegevuskulud”. vabast omakapitalist, samuti aktsiakapitali suurendamiseks.  Eesti Energia aastaaruanne 2017 130 2.19 Võlad hankijatele 2.21 Laenukasutuse kulutused Võlad hankijatele on tavapärase äritegevuse käigus tekkinud Üldotstarbelised ja kindla otstarbega laenukasutuse kulutu- kohustused tasuda hankijatele ostetud kaupade või teenuste sed, mis on otseselt seotud tingimustele vastavate varade eest. Võlad, mille tasumine on ette nähtud kuni ühe aasta soetamise, ehitamise ja tootmisega, milleks on vara, mille jooksul, loetakse lühiajalisteks kohustusteks. Ülejäänud võlad otstarbekohasesse kasutus- või müügivalmidusse viimine hankijatele kajastatakse pikaajaliste kohustustena. Võlad võtab olulisel määral aega, lisatakse varaobjektide soetus hankijatele võetakse algselt arvele õiglases väärtuses ning maksumusse kuni hetkeni, mil varad on valmis nende ette- kajastatakse peale esmast arvelevõtmist korrigeeritud soe- nähtud kasutuseks või müügiks. tusmaksumuses, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Kapitaliseeritavate laenukasutuste summat vähendatakse lae- 2.20 Võlakohustused natud summade ajutisest investeerimisest teenitud tulu võrra. Võlakohustused võetakse algselt arvele õiglases väärtuses Kõik muud laenukasutuse kulutused kajastatakse kasumiaru- vähendatuna tehingukulude võrra ning kajastatakse pärast andes kuludena nende tekkimise perioodil. esmast arvelevõtmist korrigeeritud soetusmaksumuses. Soetusmaksumuse (millest on maha arvatud tehingukulud) Rahavoogude aruandes on kapitaliseeritud laenukasutuse ja lunastusmaksumuse vahe kajastatakse kasumiaruandes kulutused kajastatud rea „Makstud intressid ja laenukulud“ võlakohustuse kehtivuse perioodi jooksul, kasutades sisemise koosseisus. intressimäära meetodit. 2.22 Maksustamine Laenulepingute sõlmimisel makstavaid teenustasusid kajasta- takse laenukasutuse kuludena selles ulatuses, mille osas on (a) Dividendi tulumaks Eestis tõenäoline, et kontsern laenu välja võtab. Sellised teenustasud Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata. kajastatakse finantsseisundi aruandes tulevaste perioodide Eestis ettevõtja aruandeaasta kasumit. Tulumaksu maks- kuludena ja kajastatakse laenukasutuse kuluna, kui laenu takse dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, väljavõtmine aset leiab. vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt. Alates 1. jaanuarist 2015 Võlakohustusi kajastatakse lühiajaliste kohustustena, välja on jaotatud kasumi maksumääraks 20/80 väljamakstavalt arvatud juhul, kui kontsernil on tingimusteta õigus lükata netosummalt. Teatud tingimustel on võimalik saadud dividende kohustuse täitmist edasi vähemalt 12 kuu võrra pärast aru- jaotada edasi ilma täiendava tulumaksukuluta. Dividendide andeperioodi lõppu. väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse  Eesti Energia aastaaruanne 2017 131 kohustusena ja kasumiaruandes tulumaksukuluna samal Maksimaalne tulumaksukohustus, mis kaasneks jaotamata perioodil, kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, kasumi dividendidena väljamaksmisel, on esitatud aastaaru- millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need ande lisades. tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustus tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäeval. Alates 2019. aastast on võimalik dividendide väljamaksetele rakendada maksumäära 14/86. Seda soodsamat maksumäära Maksustamissüsteemi omapärast lähtuvalt ei teki Eestis saab kasutada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme registreeritud ettevõtetel erinevusi vara maksuarvestuslike eelneva majandusaasta keskmise dividendide väljamakseni, ja bilansiliste jääkväärtuste vahel ning sellest tulenevalt ka mis on maksustatud 20/80 maksumääraga. Kolme eelneva edasilükkunud tulumaksunõudeid ega -kohustusi. Finantssei- majandusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel on sundi aruandes ei kajastata tingimuslikku tulumaksukohustust, 2018.a. esimene arvesse võetav aasta. mis tekiks jaotamata kasumist dividendide väljamaksmisel. (b) Muud maksuliigid Eestis Kontserni kulusid mõjutavad järgmised maksuliigid: Maksuliik Maksumäär Sotsiaalmaks 33% töötajatele tehtud väljamaksetelt ja erisoodustustelt Töötuskindlustusmakse 0,8% töötajatele tehtud väljamaksetelt Erisoodustuste tulumaks 20/80 töötajatele tehtud erisoodustustelt Saastetasud Saasteainete tonnimäärade alusel saasteainete viimise eest atmosfääri, veekogudesse, põhjavette ja pinnasesse ning jäätmete keskkonda paigutamise eest Põlevkivi kaevandamisõiguse tasu 0,275 eurot kaevandatud põlevkivi tonni kohta (2016. aastal 0,275 eurot kaevandatud põlevkivi tonni kohta) Vee erikasutusõiguse tasu 1,62–171,78 eurot/1000 m3 veekogust või põhjaveekihist võetud vee kohta (2016. aastal 1,61–170,08 eurot/1000 m3 veekogust või põhjaveekihist võetud vee kohta) Maamaks 0,1–2,5% maa maksustamishinnast aastas Raskeveokimaks 3,50–232,60 eurot/kvartalis veoauto kohta Elektrienergia aktsiisimaks 4,47 eurot/MWh elektrienergia kohta Maagaasi aktsiisimaks 40,52 eurot/1000 m3 maagaasi kohta (2016. aastal 33,77 eurot/1000 m3 maagaasi kohta) Põlevkivikütteõli aktsiisimaks 57 eurot/1000 kg põlevkivikütteõli kohta (2016. aastal 57 eurot/1000 kg põlevkivikütteõli kohta) Põlevkivi aktsiisimaks 0,93 eurot gigadžauli kohta (2016. aastal 0,93 eurot gigadžauli kohta) Ettevõtja tulumaks ettevõtlusega mitteseotud kuludelt 20/80 ettevõtlusega mitteseotuks loetavatelt kuludelt  Eesti Energia aastaaruanne 2017 132 (c) Tulumaksumäärad välisriikides, kus toimub kontserni tegevus Läti Residendist juriidiliste isikute tulu maksustatakse maksumääraga 15% Leedu Residendist juriidiliste isikute tulu maksustatakse maksumääraga 15% Saksamaa Residendist juriidiliste isikute tulu maksustatakse maksumääraga 28,425% (kombineeritud äriühingu tulumaks ja ettevõtlustulumaks) USA Residendist juriidiliste isikute tulu maksustatakse maksumääraga 35% Jordaania Residendist juriidiliste isikute tulu maksustatakse maksumääraga 24%. Vastavalt Jordaania Kuningriigiga sõlmitud lepingutele on Jordan Oil Shale Energy täielikult ning Attarat Power Company 75%-i ulatuses vabastatud tulumaksust. Holland Residendist juriidiliste isikute tulu maksustatakse maksumääraga 25% Poola Residendist juriidiliste isikute tulu maksustatakse maksumääraga 19% Soome Residendist juriidiliste isikute tulu maksustatakse maksumääraga 20% Rootsi Residendist juriidiliste isikute tulu maksustatakse maksumääraga 22% (d) Edasilükkunud tulumaks sätestatud bilansipäeva seisuga ja mida eeldatavasti rakenda- Välismaal asuvates tütarettevõtjates kajastatakse edasilük- takse arvestuse aluseks oleva edasilükkunud tulumaksu vara kunud tulumaksu ajutistelt erinevustelt varade ja kohustuste realiseerimisel või tulumaksukohustuse tasumisel. maksustamisbaasi ja nende bilansiliste maksumuste vahel konsolideeritud aruannetes. Edasilükkunud tulumaksuvara ja Edasilükkunud tulumaksu varasid kajastatakse kõigilt tütar- ja -kohustuse kajastamisel kasutatakse bilansilise kohustuse sidusettevõtjatesse tehtud investeeringutega seotud maha- meetodit. Edasilükkunud tulumaksukohustusi ei kajastata arvatavatelt ajutistelt erinevustelt ainult sellises ulatuses, mille juhul, kui need tekivad firmaväärtuse esmasel arvelevõtmisel; osas on tõenäoline, et ajutine erinevus tühistub tulevikus ja samuti ei kajastata edasilükkunud tulumaksu, kui see tekib on küllaldaselt maksustatavat kasumit, mille vastu ajutist eri- vara ja kohustuse esmasel arvelevõtmisel sellise tehingu puhul, nevust on võimalik kasutada. mis ei ole äriühendus ja mis ei mõjuta tehingu toimumise ajal Seisuga 31. detsember 2017 ja 31. detsember 2016 ei olnud ei raamatupidamislikku kasumit ega ka maksustatavat kasu- kontsernil edasilükkunud tulumaksuvara ega -kohustusi. mit. Edasilükkunud tulumaksusumma leidmisel kasutatakse maksumäärasid, mis on jõustunud või reaalselt seadusega  Eesti Energia aastaaruanne 2017 133 2.23 Hüvitised töötajatele arvule. Hüvitised, mis makstakse välja hiljem kui 12 kuud pärast aruandeperioodi lõppu, diskonteeritakse nüüdisväär- Töötajate lühiajalised hüvitised tusesse. Restruktureerimiste käigus toimuvate koondamiste Töötajate lühiajalised hüvitised hõlmavad palka ja sot- puhul moodustatakse koondamiseraldised (lisa 2.24). siaalmakse, töölepingu ajutise peatumisega seotud hüvitisi (puhkusetasud või muud seesugused tasud), kui eeldatakse, Muud hüvitised töötajatele et töölepingu ajutine peatumine leiab aset 12 kuu jooksul Kollektiivlepingutest ja muudest lepingutest tulenevate endiste pärast selle perioodi lõppu, mil töötaja tööd tegi, ning muid töötajate hüvitiste ning tervisekahjustuste hüvitiste katteks on hüvitisi, mis tuleb välja maksta 12 kuu jooksul pärast selle moodustatud eraldised (lisa 2.24). perioodi lõppu, mil töötaja tööd tegi. 2.24 Eraldised Kui aruandeperioodi jooksul on töötaja osutanud teenuseid, Eraldisi kajastatakse juhul, kui kontsernil on minevikus aset mille vastutasuks on põhjust eeldada hüvitise maksmist, leidnud sündmustest tulenev seaduslik või faktiline kohustus, moodustab kontsern prognoositava hüvitise summa ulatuses kohustuse realiseerumine nõuab ressurssidest loobumist ja kohustuse (viitvõla), millest arvatakse maha kõik juba tasutud summa suurust on võimalik usaldusväärselt mõõta. Eraldisi summad. kajastatakse kohustuse täitmiseks vajalike kulutuste nüüdis väärtuses, kasutades intressimäära, mis kajastab turu hin- Töösuhte lõpetamise hüvitised nanguid raha hetkeväärtusele ja kohustusele iseloomulikele Töösuhte lõpetamise hüvitised on hüvitised, mida maks- riskidele. Eraldiste suurenemist seoses realiseerumistähtaja takse, kui kontsern otsustab lõpetada töösuhte töötajaga lähenemisega kajastatakse kasumiaruandes intressikuluna. enne tavapärast pensionilejäämise kuupäeva või kui töötaja otsustab töölt lahkuda vabatahtlikult, saades vastutasuks Eraldiste kajastamisel lähtutakse juhtkonna hinnangust, nimetatud hüvitised. Kontsern kajastab töösuhte lõpetamise kasutades vajadusel ekspertide abi. Eraldisi ei moodustata hüvitisi varaseimal järgmisel kuupäeval: (a) kui kontsern ei tulevikus aset leidvate tegevuskahjumite katteks. saa enam tagasi võtta nende hüvitiste pakkumist ja (b) kui kontsern kajastab restruktureerimise kulusid, mis on IAS 37 Mitmete sarnaste kohustuste olemasolu korral määratakse reguleerimisalas ja mis hõlmab töösuhte lõpetamise hüvitiste kohustuste täitmiseks vajalike väljaminekute tõenäosus kind- maksmist. Kui töötajatele on tehtud pakkumine, et soodustada laks, vaadeldes kohustuste klassi kui üht tervikut. Kuigi iga vabatahtlikku töölt lahkumist, kajastatakse töösuhte lõpeta- üksiku objekti puhul võib ressursside vähenemise tõenäosus mise hüvitised vastavalt pakkumise vastu võtnud töötajate olla väike, võib kohustuste klassi osas tervikuna ressursside  Eesti Energia aastaaruanne 2017 134 teatav vähenemine osutuda tõenäoliseks. Sellisel juhul eraldis Tervisekahjustuste hüvitamise eraldised moodustatakse koh- kajastatakse (kui teised kajastamiskriteeriumid on täidetud). tuotsuste alusel väljamõistetud hüvitiste maksmiseks, võttes aluseks eeldatava väljamakse perioodi. Eraldised vaadatakse üle iga aruandeperioodi lõpul ja korri- geeritakse lähtudes selle hetke parimast hinnangust. Eraldiste (b) Keskkonnakaitselised eraldised moodustamisega seotud kulu kajastatakse kasumiaruandes Keskkonnakaitselised eraldised moodustatakse enne aru- äri kuludes või põhivara soetusmaksumuses, kui eraldise andeperioodi lõppu toimunud keskkonnakahjustuste suhtes moodustamine on seotud demonteerimise, ümberpaiguta- juhul, kui nende kahjustuste likvideerimise nõue tuleneb mise või taastamis- või muu kohustusega, mis on tekkinud seadusest või kui kontserni senine keskkonnaalane tege- varaobjekti soetamise või varaobjekti teatud perioodi jooksul vuspraktika on näidanud, et kontsernil on faktiline kohustus kasutamise tagajärjel. kahjustused vabatahtlikult likvideerida. Eraldiste määramiseks on kasutatud ekspertide hinnanguid ning keskkonnakaitseliste Eraldisi kasutatakse ainult nende kulutuste katmiseks, mille tööde teostamisel saadud kogemusi. jaoks need olid moodustatud. (c) Mäetööde lõpetamise eraldised Kui eeldatakse, et teine osapool hüvitab mõned või kõik eral- Mäetööde lõpetamise eraldised moodustatakse kaevanduste dise täitmiseks vajalikud kulutused, kajastatakse hüvitis juhul ja karjääride sulgemisega seotud kulutuste katmiseks, kui ja ainult juhul, kui hüvitise saamine pärast kohustuse täitmist kulutuste tegemise nõue tuleneb seadusest. Eraldiste mää- kontserni poolt on praktiliselt kindel. Hüvitist käsitatakse eraldi ramiseks on kasutatud ekspertide hinnanguid ning mäetööde varana. Hüvitisena kajastatud summa ei tohi ületada eraldise lõpetamisega seotud tööde teostamisel saadud kogemusi. summat. (d) Koondamiseraldised (a) Kollektiivlepingust tulenevate kohustuste Koondamiseraldised on moodustatud töötajate koondami- ja tervisekahjustuste hüvitamise eraldised sega seotud kulutuste katteks, kui kontsern on avalikustanud Kui kontsernil on tekkinud kohustus maksta oma endistele restruktureerimiskava, milles on kirjeldatud kavaga kaasnevaid töötajatele töösuhtejärgseid hüvitisi, moodustatakse nimeta- kulutusi, mõjutatud äritegevust või äritegevuse osa, peamisi tud kulutuste katmiseks vastav eraldis. Eraldiste hindamisel ümberstruktureerimisest mõjutatud asukohti, oma töö- võetakse arvesse võetud kohustustes seatud tingimused ning lepingu lõpetamise eest hüvitist saavate töötajate asukohti, eeldatav väljamakseid saavate isikute arv. funktsioone ja hinnangulist arvu, plaani rakendamise ajakava, ning on tekitanud asjaomastes isikutes õigustatud ootuse, et kontsern teostab ümberstruktureerimise, olles kas alustanud  Eesti Energia aastaaruanne 2017 135 kõnealuse kava elluviimist või teavitanud asjaomaseid isikuid (h) Lepingust tulenevate kohustuste eraldis kava põhipunktidest. Lepingust tulenevate kohustuste eraldis moodustatakse selliste lepingust tulenevate kohustuste katmiseks, mille rea- (e) Varade demonteerimise kulude eraldised liseerumise aeg või suurus ei ole kindlad. Varade demontaažikulude eraldised moodustatakse varade tulevase demonteerimisega seotud hinnanguliste kulutuste 2.25 Tingimuslikud kohustused katteks, kui varade demonteerimise kohustus tuleneb seadu- Võimalikud kohustused, mille realiseerumine on vähetõenäoline sest või kui kontserni senine tegevuspraktika on näidanud, või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava et kontsernil on faktiline kohustus kulutused teha. Varade usaldusväärsusega hinnata, kuid mis teatud tingimustel võivad demontaažikulude nüüdisväärtus kajastatakse põhivara tulevikus muutuda kohustusteks, on avalikustatud raamatu- soetusmaksumuses. pidamise aastaaruande lisades tingimuslike kohustustena. (f) Kasvuhoonegaaside emissiooni eraldised 2.26 Tulude arvestus Kasvuhoonegaaside emissiooni eraldis moodustatakse kasvu- Tulu mõõdetakse tavapärase äritegevuse käigus kaupade hoonegaaside emissiooniga seotud seadusest tulenevate müügi ja teenuste osutamise eest saadud või saadava tasu kohustuste katmiseks kontsernile kuuluvate või kontsernile õiglases väärtuses. Tulu arvestatakse ilma käibemaksuta tasuta eraldatavate kasvuhoonegaaside ühikute keskmises ning vähendatuna allahindluste võrra pärast kontsernisiseste hinnas. Kui kontsern loovutab kasvuhoonegaaside lubatud tehingute elimineerimist. Tulu kajastatakse ainult siis, kui tulu heitkoguse ühikud riigile emiteeritud kasvuhoonegaaside suurust on võimalik usaldusväärselt mõõta, on tõenäoline, et katteks, vähendatakse võrdses koguses ja summas eraldist ja kontsern saab tehingust tulenevat majanduslikku kasu, olu- immateriaalset käibevara (lisa 2.8). lised omandiga seotud riskid ja hüved on läinud üle müüjalt ostjale ning on täidetud alltoodud täiendavad kriteeriumid. (g) Eraldis kahjulike lepingute suhtes Tulu suurust loetakse usaldusväärselt mõõdetavaks ainult siis, Eraldis kahjulike lepingute suhtes moodustatakse, kui kontsern kui kõik tehinguga seotud asjaolud on selged. on sõlminud lepingu, mille täitmisega kaasnevad kulutused ületavad lepingust saadavat majanduslikku kasu. Eraldis (a) Elektrienergia ja võrguteenuste müügi arvestus moodustatakse summas, mis on väiksem kahest järgnevast: Müügitulu kajastamise aluseks on klientide arvestite näidud. lepingu täitmisega kaasnev kahjum (lepingust tulenevad tulud Kliendid teatavad näidud tegeliku tarbimise alusel või need miinus lepingu täitmisega kaasnevad kulud) või lepingu kat- võetakse kauglugemise teel või prognoositakse tarbimisgraa- kestamisega kaasnev leppetrahv. fikute alusel. Lisaks võetakse arvesse ka aruandeperioodi lõpu seisuga teatamata, hilinemisega teatatud ning hinnanguliselt  Eesti Energia aastaaruanne 2017 136 valesti teatatud näidud, mille tulemusena kajastab müügitulu (e) Dividenditulu täpsemalt tegelikku elektrienergia tarbimist. Dividenditulu kajastatakse, kui kontsernil on tekkinud dividen- dide saamise õigus. (b) Liitumistasude arvestus Elektrivõrguga liitumisel tasuvad kliendid liitumistasu, mille 2.27 Sihtfinantseerimine määramise aluseks on võrguga liitumiseks tehtavad kulutu- Tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse selle õiglases väärtuses, sed. Liitumistasud kajastatakse tuluna liitumise tarvis soetatud kui eksisteerib piisav kindlus, et kontsern vastab sihtfinantsee- varade keskmise eluea jooksul. Liitumistasude keskmine rimisega seotud tingimustele ning sihtfinantseerimine leiab amortisatsiooniperiood on 32 aastat. Tuludesse kandmata aset. Kulude kompenseerimiseks ette nähtud sihtfinantseeri- liitumistasu kajastatakse finantsseisundi aruandes pikaajaliste mise tulu kajastatakse vastavate kulude kajastamise perioodil. tulevaste perioodide tuludena. Varade sihtfinantseerimisi kajastatakse brutomeetodil, mille (c) Teenustasu kajastamine valmidusastme meetodil kohaselt võetakse sihtfinantseerimise arvel soetatud vara Lõpetamata ja lõpetatud, kuid tellijatele veel üle andmata finantsseisundi aruandes arvele tema soetusmaksumuses. teenustelt saadud tulu kajastamisel rakendatakse valmidu- Varade soetamise toetuseks saadud sihtfinantseerimise sastme meetodit. Nimetatud meetodi kohaselt kajastatakse summa kajastatakse finantsseisundi aruandes kohustusena teenuse osutamisest saadav tulu proportsionaalselt ja sama- kui tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest. Soetatud des perioodides teenuse osutamisega kaasnevate kuludega. vara amortiseeritakse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustus Valmidusastme meetodil arvestatud tulu, mille kohta ei ole tulusse soetatud vara kasuliku eluea jooksul. tellijale arvet väljastatud, kajastatakse finantsseisundi aru- andes viitlaekumisena. Kui aruandeperioodi lõpu seisuga 2.28 Rendid ületab tellijale esitatud vahearvete summa projektile tehtud Rendi all mõistetakse kokkulepet, mille kohaselt rendileandja kulutused ja sellele vastava tuluosa, kajastatakse tellijatelt annab rentnikule makse või rea maksete eest kokkulepitud enamlaekunud summa viitvõlana. ajavahemikuks üle varaobjekti kasutusõiguse. Kapitalirendina klassifitseeritakse rent, mille puhul kõik olulised vara omandi- (d) Intressitulu õigusega seotud riskid ja hüved on läinud üle rentnikule. Intressitulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline Muud rendid kajastatakse kasutusrendina. ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Intressi- tulu kajastatakse, kasutades vara sisemist intressimäära, välja arvatud juhtudel, kui intressi laekumine on ebakindel. Sellistel juhtudel arvestatakse intressitulu kassapõhiselt.  Eesti Energia aastaaruanne 2017 137 (a) Kontserni ettevõtja on rentnik 3. Finantsriskide juhtimine Kasutusrendi maksed (vähendatuna rendileandjalt saadud stiimulite võrra) kajastatakse võrdsetes osades kuluna kasu- 3.1 Finantsriskid miaruandes rendiperioodi jooksul. Kontserni tegevusega kaasnevad mitmed finantsriskid: turu- risk (mis hõlmab valuutariski, rahavoogude ja õiglase väärtuse (b) Kontserni ettevõtja on rendileandja intressimäära riski ja hinnariski), krediidirisk ja likviidsusrisk. Kasutusrendi tingimustel välja renditud varade suhtes Kontserni üldine riskijuhtimise programm keskendub finants- kohaldatakse materiaalsele põhivarale kehtestatud arvestus- turu prognoosimatusele ja üritab minimeerida võimalikke printsiipe. Rendiperioodi jooksul saadavad maksed kajasta- ebasoodsaid mõjusid kontserni finantstegevusele. Kontsern takse kasumiaruandes tuluna rendiperioodi jooksul. kasutab teatud riskipositsioonide maandamiseks tuletisinst- rumente. 2.29 Dividendide maksmine Dividende kajastatakse nende väljakuulutamisel jaotamata Finantsriskide juhtimise eesmärk on finantsriskide maandamine kasumi vähendamisena ning kohustusena aktsionäri ees. ja finantstulemuste volatiilsuse vähendamine. Riskijuhtimise valdkonda kontsernis juhib juhatuse esimehele ja auditikomi- 2.30 Tehingud seotud osapooltega teele alluv riskijuhtimise- ja siseauditi teenistus, kes vastutab Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel kontserni riskijuhtimissüsteemi väljaarendamise, rakendumise on loetud seotud osapoolteks sidusettevõtjad, Eesti Energia ja töökorras hoidmise eest. Kontserni finantsriske juhitakse ASi nõukogu ja juhatuse liikmed ning teised isikud ja ette- vastavalt juhatuse poolt heaks kiidetud põhimõtetele kont- võtjad, kes saavad kontrollida või oluliselt mõjutada kontserni serni tasandil. Kontserni likviidsus-, intressi- ja valuutariske finants- ja äriotsuseid. Kuna Eesti Energia ASi aktsiad kuuluvad juhitakse emaettevõtja finantsosakonnas. 100% Eesti Vabariigile, loetakse kontserni seotud osapoolteks ka riigi kontrolli või olulise mõju all olevaid üksusi. 3.1.1 Tururiskid 3.1.1.1. Valuutarisk Valuutarisk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tulevikus vahetuskursi muutuste tõttu. Valuutariskivabadeks finantsvaradeks ja -kohustusteks loetakse euros nomineeritud finantsvarasid ja -kohustusi. Valuutariskide vältimiseks sõlmitakse pikaajalised võla- kohustused ning elektri ekspordi lepingud eurodes. Kontserni  Eesti Energia aastaaruanne 2017 138 peamine valuutarisk on seotud sidusettevõtjale USA dollarites 3.1.1.2.1 Kaupade ja teenuste hinnarisk antud laenuga (lisa 13), lisaks on mõned üksikud hanke- ja Olulisemad kaupade ja teenuste hinnariskid on elektriener- muud lepingud sõlmitud kontserni ettevõtjate arvestusvaluu- gia ja vedelkütuste müügi ning kasvuhoonegaaside lubatud tast erinevas valuutas. Valdava osa sellistest tehingutest heitkoguse ühikute ostu ning müügi hinnarisk. Kaupade ja moodustavad USA dollarites sõlmitud tehingud. teenuste müügi ning kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute ostu hinnariski maandamiseks kasutab kontsern Aruandeperioodi lõpu seisuga olid kontsernil järgmised USA erinevaid tuletisinstrumente. Elektrienergia hinna muutumise dollarites fikseeritud finantsvarad ja -kohustused. riski maandamiseks kasutatakse forward-lepinguid, mis on sõlmitud kindla koguse elektrienergia müügiks igal kauplemis- miljonites eurodes 31. DETSEMBER 2017 2016 tunnil. Elektribörsi Nord Pooli kaudu müüdava elektrienergia Raha ja raha ekvivalendid (lisa 17) 2,7 0,3 tulevikutehingute maht sõltub elektrienergia turuhinna ja Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded (lisa 35) 7,1 48,5 kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute hinna vahest Võlad hankijatele ja muud võlad 3,5 0,3 ning planeeritud elektrienergia tootmismahust. Kui USA dollari vahetuskurss euro suhtes oleks seisuga Vedelkütuste hinna muutumise riski maandamiseks kasuta- 31. detsember 2017 olnud 14 % (31. detsember 2016: takse swap- ja optsioonitehinguid. Nende tehingutega kohustub 10%) võrra kõrgem või madalam (kõigi muude näitajate kontsern või tehingupartner maksma fikseeritud hinna ja samaks jäädes) oleks kontserni aruandeperioodi kasum olnud turuhinna vahe arvestusperioodil. Kontserni riskimaandamise 0,4 mln euro võrra suurem/väiksem (2016: 4,6 mln euro põhimõtete kohaselt on riskimaandamistehingute teostamise võrra suurem/väiksem) tulenevalt raha ja raha ekvivalentide, eesmärgiks kindlustada etteantud kasum pärast muutuvkulu- ostjate nõuete ja muude nõuete ning hankijatele võlgnevuse sid. Alusvara kogus, mille riske maandatakse, määratakse iga ja muude võlgade saldode ümberhindlusest.. perioodi kohta eraldi. Hinnariski maandamise tehingutele on seatud hinna alampiir, millest alates tehinguid võib sooritada. 3.1.1.2 Hinnarisk Tehingute sooritamise maht sõltub alusperioodi ajahorisondist Hinnarisk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus ja pakutavast lepinguhinnast. või rahavood kõiguvad tulevikus muude kui intressimäära- riskist või valuutariskist tulenevate turuhindade muutumise Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute ostmise tõttu. Hinnariskist on mõjutatud kontserni poolt toodetavate vajadus tekib, kui CO2 emissioon ületab riigi poolt tasuta kaupade ja osutatavate teenuste müük vabaturutingimustes, eraldatud kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute tootmiseks vajalike ressursside ost ning õiglases väärtuses hulka. Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute hinna muutustega läbi kasumiaruande kajastatavad finantsvarad.  Eesti Energia aastaaruanne 2017 139 muutuse riski maandamiseks kasutab kontsern optsiooni- deposiidid on sõlmitud fikseeritud intressimääraga ning ei ja futuur-lepinguid (lisa 14). Vastavalt kasvuhoonegaaside tekita kontsernile rahavoogude intressimäära riski. Võima- lubatud heitkoguse ühikute riskijuhtimise strateegiale oste- likud muudatused muude intressi kandvate finantsvarade takse puudujääv kogus hajutatult kogu aasta jooksul, lähtudes intressimäärades ei oleks avaldanud olulist mõju kontserni eeldatavast kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute aruandeaasta kasumile. hinnast ja puudujäägist. 3.1.2 Krediidirisk 3.1.1.3 Rahavoogude ja õiglase väärtuse intressimäära risk Krediidirisk on risk, et kontsernile tekib rahaline kaotus, Intressimäära risk on risk, et finantsinstrumentide õiglane mille on põhjustanud finantsinstrumendi teine osapool, kes väärtus või rahavood kõiguvad tulevikus turu intressimäära ei suuda oma kohustusi täita. Krediidiriskile on avatud raha muutuste tõttu. pangadeposiitidel, positiivse väärtusega tuletisinstrumendid, nõuded ostjate vastu ja muud nõuded. Rahavoogude intressimäära risk tekib kontserni ujuva intres- simääraga võlakohustustest ning seisneb ohus, et finantskulud Kontserni vabade vahendite paigutamise põhimõtete kohaselt suurenevad, kui intressimäärad tõusevad. juhindutakse lühiajaliselt vabade rahaliste vahendite paiguta- misel järgmistest printsiipidest: Intressimäära riski hindamisel kasutatakse tundlikkuse -- kapitali säilimine; analüüsi. Kontserni intressimäära riskide maandamisel järgi- -- likviidsuse tagamine õigel ajahetkel äritegevuse vajadusteks; takse põhimõtet, et fikseeritud intressimääraga võlakohustuste -- eelnevat kahte eesmärki arvestades optimaalne tootlus. osatähtsus portfellis peab olema üle 50%. Kontsern on suures osas lukustanud riski, mis tuleneb intressi baasmäära muu- Lühiajaliselt vabu rahalisi vahendeid on lubatud paigutada tustest. Majandusaasta lõpu seisuga oli 100% võlakohustuste järgmistesse kodu- ja välismaistesse finantsinstrumentidesse: puhul baasintressimäär lukustatud võlakohustuse tähtajani (31. detsember 2016: 95% võlakohustuste puhul baas- -- rahaturu- ja intressifondid, mille osakuid või aktsiaid on intressimäär lukustatud võlakohustuse tähtajani ning 5% võimalik regulaarselt lunastada või müüa; puhul ujuva baasmääraga). -- krediidiasutuste hoiused; -- vabalt kaubeldavad võlakirjad ja muud vabalt kaubeldavad Sellest tulenevalt ei avalda turuintressimäära muutused olulist võlakohustused. mõju kontserni võlakohustustele, küll aga võivad mõjutada võlakohustuste õiglast väärtust. Üleöödeposiidid ja tähtajalised  Eesti Energia aastaaruanne 2017 140 Nõuded finantsinstrumendi (sh riskimaandamistehingute) Nõuetest ostjate vastu on maha arvatud nõuete allahindlused. emitentidele/tehingu vastaspoolte krediidiriski tasemele Ehkki nõuete laekumist võivad mõjutada majanduslikud tegurid, ning iga vastaspoole maksimaalsed positsioonid kehtestab on juhtkond seisukohal, et puudub oluline kahjumi risk, mis kontserni finantsriskide komitee. ületaks juba kajastatud allahindluse summat. Ülejäänud nõuete liigid allahinnatud varasid ei sisalda. Vabu rahalisi vahendeid on lubatud paigutada üksnes eurodes nomineeritud finantsinstrumentidesse. Lisaks on kehtestatud Täiendav info krediidiriski kohta on avalikustatud lisades 13 ja 15. nõuded finantsinstrumentide tähtajale ning hajutamisele. 3.1.3 Likviidsusrisk Klientide tähtajaks tasumata võlaga tegeldakse selleks moodustatud osakondades. Ostjatele esitatud arvete laeku- Likviidsusrisk on risk, et kontsern ei suuda oma finantskohus- mise tähtaja ületamise korral kasutatakse automatiseeritud tusi täita rahavoo puudujäägi tõttu. Likviidsusriski maandatakse meeldetuletuste ja hoiatuste saatmist, millele võib järgneda erinevate finantsinstrumentidega nagu laenud, võlakirjad ja väljalülitamine elektrivõrgust. On kehtestatud tingimused, kommertspaberid. mille korral alustatakse võla sissenõudmist kohtu kaudu või Kontsern jaotab likviidsusriski lühiajaliseks ja pikaajaliseks antakse võla sissenõudmine üle inkassofirmale. Erikokku- likviidsusriskiks. Lühiajaline likviidsusrisk on risk, et kontserni lepete sõlmimine on selleks moodustatud võlakomisjonide pangakontodel ei ole piisavalt raha jooksvate maksekohus- pädevuses. tuste täitmiseks. Pikaajaline likviidsusrisk on risk, et kontsernil Maksimaalne krediidiriskile avatud summa aruandeperioodi ei ole piisavalt vaba raha või muid likviidsuse allikaid, et katta lõpu seisuga oli järgmine: tuleviku likviidsusvajadust oma äriplaani elluviimiseks ja kohus- tuste täitmiseks või et kontsern peab seetõttu vabu vahendeid miljonites eurodes 31. DETSEMBER kaasama kiirustades ja mitteoptimaalsetel tingimustel. Lühi- 2017 2016 ajalist likviidsusriski maandatakse sellega, et kontsern hoiab Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded (lisad 12 ja 13)* 123,9 232,8 teatavat vaba raha puhvrit pangakontodel tagamaks piisavate Arvelduskontod ja raha ekvivalentidena kajastatavad vahendite olemasolu ka juhul, kui rahavoo prognoosist esineb deposiidid pankades (lisa 12, 15 ja 17) 298,7 223,3 Positiivse väärtusega tuletisinstrumendid kõrvalekaldeid. Pikaajalist likviidsusriski maandatakse sel- (lisad 3.3, 12, 14 ja 15) 3,5 1,4 lega, et kontsern prognoosib regulaarselt vähemalt järgneva Kokku krediidiriskile avatud summa 426,1 457,6 12 kuu likviidsusvajadust (sh võetakse arvesse rahavajadus * Kokku nõuded ostjate vastu ja muud nõuded miinus ettemaksud investeeringuteks, laenu tagasimakseteks ja dividendideks ning positiivsena äritegevusest teenitav rahavoog) ja hoiab piisavat  Eesti Energia aastaaruanne 2017 141 likviidsuspuhvrit likviidsusvajaduse teenindamiseks vabade pangaga on sõlmitud muutuva intressimääraga kahepoolsed rahaliste vahendite, väljavõtmata investeerimislaenude ja likviidsuslaenulepingud tähtajaga viis aastat (2020. aasta juuli). likviidsuslaenu limiitide näol. Likviidsusriski juhitakse kontserni tasandil emaettevõtja finantsosakonnas. Alljärgnevas likviidsusanalüüsis on esitatud kontserni lühi- ja pikaajaliste kohustuste (sh netomaksega tuletisinstrumentide) Seisuga 31. detsember 2017 oli kontsernil vabu rahalisi jaotus kohustuste realiseerumistähtaegade lõikes. Kõik tabelis vahendeid mahus 298,7 mln eurot (31. detsember 2016: esitatud summad on lepingute alusel tasumisele kuuluvad 223,3 mln eurot). Lisaks oli majandusaasta lõpu seisuga välja- diskonteerimata rahavood. Aruandeperioodi lõpust 12 kuu võtmata laenusid 150,0 mln euro ulatuses (31. detsember jooksul tasumisele kuuluvate kohustuste summa, v.a võla- 2016: 220,0 mln eurot) (lisa 21). SEB ja OP Corporate kohustused, on võrdne nende bilansilise väärtusega. Kohustuste jaotus maksetähtaegade järgi seisuga 31. detsember 2017 (miljonites eurodes): miljonites eurodes Kuni 1 aasta 1–5 aastat Üle 5 aasta Diskonteerimata Bilansiline väärtus rahavood kokku Võlakohustused (lisad 3.2, 12 ja 21)* 195,6 272,3 568,4 1 036,3 881,1 Tuletisinstrumendid (lisad 3.3, 12 ja 14) 18,2 - - 18,2 18,2 Võlad hankijatele ja muud võlad (lisad 12 ja 22) 114,0 1,5 - 115,5 115,5 Maksuvõlad ja võlad töövõtjatele (lisa 22) 62,5 - - 62,5 62,5 Kokku 390,3 273,8 568,4 1 232,5 1 077,3 * Intressikulud on prognoositud seisuga 31. detsember 2017 kehtinud intressimäärade alusel Kohustuste jaotus maksetähtaegade järgi seisuga 31. detsember 2016 (miljonites eurodes): miljonites eurodes Kuni 1 aasta 1–5 aastat Üle 5 aasta Diskonteerimata Bilansiline väärtus rahavood kokku Võlakohustused (lisad 3.2, 12 ja 21)* 39,5 485,0 599,3 1 123,8 939,9 Tuletisinstrumendid (lisad 3.3, 12 ja 14) 16,5 6,1 - 22,6 22,6 Võlad hankijatele ja muud võlad (lisad 12 ja 22) 95,7 1,8 - 97,5 97,5 Maksuvõlad ja võlad töövõtjatele (lisa 22) 53,1 - - 53,1 53,1 Kokku 204,8 492,9 599,3 1 297,0 1 113,1 * Intressikulud on prognoositud seisuga 31. detsember 2016 kehtinud intressimäärade alusel Informatsioon väljamakstavate dividendide kohta, mis kuulutatakse välja ja kuuluvad maksmisele pärast aruandeperioodi lõppu, on avalikustatud lisas 19.  Eesti Energia aastaaruanne 2017 142 3.2 Kapitali juhtimine 3.3 Õiglane väärtus Eesti Energia ASi kõik aktsiad kuuluvad riigile. Otsused dividen- Kontserni hinnangul ei erine finantsseisundi aruandes kor- dide jaotamise, aktsiakapitali suurendamise või vähendamise rigeeritud soetusmaksumuses kajastatavate finantsvarade ja kohta teeb Eesti Vabariik (Rahandusministeeriumi kaudu). kohustuste õiglased väärtused oluliselt seisuga 31. detsem- Igal majandusaastal määratakse Eesti Vabariigi Valitsuse ber 2017 ja 31. detsember 2016 kontserni konsolideeritud korraldusega Eesti Energia ASi poolt riigieelarvesse makstav finantsseisundi aruandes kajastatavatest jääkväärtustest, v.a dividendisumma (lisad 18 ja 19). võlakirjad (õiglane väärtus arvestatud õiglase väärtuse hierarhia tasemele 1 liigitatavate sisenditega, lisa 21). Ostjate Kontsern järgib strateegiat, mille kohaselt ei tohi netovõlg vastu suunatud lühiajaliste nõuete ja tasumata arvete ning ületada EBITDA-d rohkem kui 3,5 korda ning omakapitali laenunõuete jääkväärtus, millest on maha arvatud alla- suhe varadesse peab olema üle 50%. Seisuga 31. detsember hindlused, võrdub hinnanguliselt nende õiglase väärtusega. 2017 ja 31. detsember 2016 oli kontserni netovõla suhe Avalikustamise eesmärgil leitakse finantskohustuste õiglane EBITDA-sse ning omakapitali suhe varadesse järgmine väärtus tulevaste lepinguliste rahavoogude diskonteerimisel (miljonites eurodes): turu intressimääraga, mis on kättesaadav kontserni sarnastele finantsinstrumentidele. miljonites eurodes 31. DETSEMBER 2017 2016 Võlakohustused (lisad 3.1, 12 ja 21) 881,1 939,9 Alljärgnevates tabelites on toodud õiglases väärtuses kajas- Miinus: raha ja raha ekvivalendid (lisad 3.1, 12, ja 17) -298,7 -223,3 tatavate finantsinstrumentide analüüs väärtuse hindamise Netovõlg 582,4 716,6 meetodi järgi. Erinevaid tasemeid defineeritakse järgmiselt: Omakapital kokku 1 763,9 1 698,0 -- identsete varade või kohustiste (korrigeerimata) noteeritud EBITDA* 264,2 327,3 Varad 3 142,5 3 087,2 hinnad aktiivsetel turgudel (tase 1); Netovõlg/EBITDA 2,2 2,2 -- muud sisendid kui 1. tasemele liigitatavad noteeritud Omakapital/varad 56% 55% hinnad, mis on vara või kohustise puhul kas otseselt või Kapital kokku (netovõlg + omakapital kokku) 2 346,3 2 414,6 kaudselt jälgitavad (tase 2); Võla- ja omakapitali suhe 25% 30% -- vara või kohustise puhul mittejälgitavad sisendid (tase 3). * EBITDA kasum enne finants-, maksu-, ning põhivara kulumi- ja väärtuse languse kulusid  Eesti Energia aastaaruanne 2017 143 Alljärgnevas tabelis on toodud kontserni varad ja kohustu- (a) Finantsinstrumendid tasemel 1 sed, mida kajastatakse õiglases väärtuses vastavalt õiglase Aktiivsetel turgudel kaubeldavate finantsinstrumentide õiglase väärtuse hierarhia tasemetele seisuga 31. detsember 2017 ja väärtuse aluseks on noteeritud turuhinnad aruandeperioodi 31. detsember 2016: lõpu seisuga. Turgu peetakse aktiivseks, kui noteeritud hinnad on lihtsalt ja regulaarselt kättesaadavad börsilt, vahendajalt, miljonites eurodes 31. DETSEMBER 2017 Tase 1 Tase 2 Tase 3 Kokku maaklerilt, tööstusharu grupilt, hindamisteenistuselt või regu- Varad latiivselt organilt ja need kujutavad tegelike ja regulaarselt Kauplemisderivatiivid aset leidvate turutingimustel toimuvate tehingute hindasid. (lisad 12, 14 ja 15) 0,6 2,1 - 2,7 Rahavoogude riskimaandamis- Kontserni finantsvarade noteeritud turuhinnaks on nende instrumendid (lisad 12, 14 ja 15) 0,8 - - 0,8 hetke pakkumishind. Kokku finantsvarad (lisad 3.1, 12, 14 ja 15) 1,4 2,1 - 3,5 Kohustused Tasemele 1 on klassifitseeritud kontserni Nasdaq OMX-is Kauplemisderivatiivid kliiritud elektri tuletistehingud. (lisad 12, 14 ja 15) - 1,3 - 1,3 Rahavoogude riskimaandamis- instrumendid (lisad 12, 14 ja 15) - 16,9 - 16,9 (b) Finantsinstrumendid tasemel 2 Kokku finantskohustused Aktiivsel turul mittekaubeldavate finantsinstrumentide õiglane (lisad 3.1, 12 ja 14 ) - 18,2 - 18,2 väärtus määratakse hindamistehnikate abil. Hindamistehnika- miljonites eurodes 31. DETSEMBER 2016 tes kasutatakse nii palju kui võimalik jälgitavaid turuandmeid, Tase 1 Tase 2 Tase 3 Kokku kui need on kättesaadavad, ja toetutakse nii vähe kui võimalik Varad kontserni enda hinnangutele. Instrument liigitatakse tasemel Kauplemisderivatiivid (lisad 12, 14 ja 15) 0,4 0,4 - 0,8 2, kui kõik olulised sisendandmed, mis on vajalikud õiglase Rahavoogude riskimaandamis- instrumendid (lisad 12, 14 ja 15) - -0,1 0,7 0,6 väärtuse määramiseks, on jälgitavad. Kui üks või mitu olulist Kokku finantsvarad sisendit ei baseeru jälgitavatel turuandmetel, liigitatakse inst- (lisad 3.1, 12, 14 ja 15) 0,4 0,3 0,7 1,4 rument tasemele 3. Kauplemisderivatiivide ja rahavoogude Kohustused Kauplemisderivatiivid riskimaandamisinstrumentide väärtuse leidmisel kasutatakse (lisad 12, 14 ja 15) - 2,0 - 2,0 Nasdaq OMX, ICE, Platt’s European Marcetscani ning Nymexi Rahavoogude riskimaandamis- instrumendid (lisad 12, 14 ja 15) 1,3 19,3 - 20,6 noteeringuid. Kokku finantskohustused (lisad 3.1, 12 ja 14) 1,3 21,3 - 22,6 -- Forward-, swap- ja futuurlepingute õiglane väärtus on leitud bilansipäeva forwardhindade alusel, mille alusel arvutatud väärtus on diskonteeritud tagasi nüüdisväärtusesse.  Eesti Energia aastaaruanne 2017 144 (c) Finantsinstrumendid tasemel 3 määra, riskivaba intressimäära, kehtivuse lõpuni jäänud aja- Kõik 3. taseme finantsinstrumendid on optsioonid. Optsioo- perioodi, keskmise arvutamise alguseni jäänud ajaperioodi ja nide õiglane väärtus on leitud Turnbull-Wakemani aasia tüüpi eelnevalt realiseerunud keskmist futuuride hinda keskmise optsioonide hindamise analüütilise lahendiga, mille sisenditena arvestamise perioodil. kasutatakse futuuride hinda, täitmishinda, alusvara volatiilsuse Alljärgnevas tabelis on esitatud muutused tasemele 3 klassifitseeritud finantsinstrumentide osas 31. detsembril 2017 lõppenud majandusaastal: miljonites eurodes Rahavoogude Kokku riskimaandamisinstrumendid Algsaldo 0,7 0,7 Laekumised (-) / tasumised (+) realiseerunud tehingutest -0,7 -0,7 Lõppsaldo - - Kokku perioodi kohta arvestatud kasumid(+)/kahjumid(-) aruandeperioodi lõpu seisuga olemasolevatelt varadelt, mis on kajastatud kasumiaruandes muude ärituludena või muude tegevuskuludena - - Kasumiaruandes kajastatud realiseerumata kasumi (+) / kahjumi (-) muutus aruandeperioodi lõpu seisuga olemasolevatelt varadelt aruandeperioodil - - Alljärgnevas tabelis on esitatud muutused tasemele 3 klassifitseeritud finantsinstrumentide osas 31. detsembril 2016 lõppenud majandusaastal: miljonites eurodes Rahavoogude Kokku riskimaandamisinstrumendid Algsaldo 23,6 23,6 Kasumiaruandes kajastatud kasumid (+ ) / kahjumid (-) 4,8 4,8 Riskimaandamise reservis kajastatud kasumid (+) / kahjumid (-) -7,3 -7,3 Laekumised (-) / tasumised (+) realiseerunud tehingutest -20,4 -20,4 Lõppsaldo 0,7 0,7 Kokku perioodi kohta arvestatud kasumid(+)/kahjumid(-) aruandeperioodi lõpu seisuga olemasolevatelt varadelt, mis on kajastatud kasumiaruandes muude ärituludena või muude tegevuskuludena 0,6 0,6 Kasumiaruandes kajastatud realiseerumata kasumi (+) / kahjumi (-) muutus aruandeperioodi lõpu seisuga olemasolevatelt varadelt aruandeperioodil -0,1 -0,1  Eesti Energia aastaaruanne 2017 145 3.4 Finantsvarade ja -kohustuste tasaarveldus (a) Finantsvarad Alljärgnevate finantsvarade osas on rakendatud tasaarveldust: miljonites eurodes 31. DETSEMBER 2017 Finantsvarade brutosumma Finantsseisundi aruandes tasaarveldatud Finantsseisundi aruandes kajastatud Bilansis Netosumma finantskohustuste brutosumma finantsvarade netosumma saldeerimata summad (lisa 3.1, 3.3, 12, 14 ja 15) Tuletisinstrumendid 5,0 -1,5 3,5 -1,0 2,5 miljonites eurodes 31. DETSEMBER 2016 Finantsvarade brutosumma Finantsseisundi aruandes tasaarveldatud Finantsseisundi aruandes kajastatud Bilansis Netosumma finantskohustuste brutosumma finantsvarade netosumma saldeerimata summad (lisa 3.1, 3.3, 12, 14 ja 15) Tuletisinstrumendid 22,1 -20,7 1,4 -1,3 0,1 (b) Finantskohustused Alljärgnevate finantskohustuste osas on rakendatud tasaarveldust: miljonites eurodes 31. DETSEMBER 2017 Finantskohustuste Finantsseisundi aruandes tasaarveldatud Finantsseisundi aruandes kajastatud Bilansis Netosumma brutosumma finantsvarade brutosumma finantskohustuste netosumma (lisa saldeerimata summad 3.1, 3.3, 12, 14 ja 15) Tuletisinstrumendid 19,7 -1,5 18,2 -1,0 17,2 miljonites eurodes 31. DETSEMBER 2016 Finantskohustuste Finantsseisundi aruandes tasaarveldatud Finantsseisundi aruandes kajastatud Bilansis Netosumma brutosumma finantsvarade brutosumma finantskohustuste netosumma saldeerimata summad (lisa 3.1, 3.3, 12, 14 ja 15) Tuletisinstrumendid 43,3 -20,7 22,6 -1,3 21,3 Lepingud kontserni ja tehingupartnerite vahel lubavad reeglina nõuded on samas valuutas. Mõningates lepingutes on lubatud tasaarvestust konkreetse üksiktehingu lõikes kui vastastikud tasaarveldust teha kahe või enama tehingu lõikes.  Eesti Energia aastaaruanne 2017 146 4. Olulised raamatupidamishinnangud (b) Materiaalse ja immateriaalse põhivara kaetava väärtuse hindamine Raamatupidamishinnangud ja rakendatud eeldused Kontsernis on vastavalt vajadusele läbi viidud materiaalse Aruannete koostamisel on kasutatud mitmeid raamatupida- ja immateriaalse põhivara kaetava väärtuse teste. Põhivara mishinnanguid ja eeldusi, mis mõjutavad aruandes kajastatud kaetava väärtuse testimisel rakendatakse mitmeid juhtkonna varasid ja kohustusi ning lisades avalikustatud bilansiväliseid hinnanguid varade kasutamisest ning müügist tulenevate ning varasid ja tingimuslikke kohustusi. Kuigi nimetatud hinnangud varade hoolduseks ja remondiks vajalike rahavoogude, inflat- on tehtud juhtkonna parima teadmise kohaselt, ei pruugi siooni- ja kasvumäärade ning toetuste saamise tõenäosuse need kokku langeda hilisema tegeliku tulemusega. Muudatusi kohta. Hinnangute andmisel võetakse aluseks prognoosid juhtkonna hinnangutes kajastatakse muudatuse toimumise üldise majanduskeskkonna, elektrienergia tarbimise ja müügi- perioodi kasumiaruandes. hinna kohta, varade õiglase väärtuse määramisel kasutatakse ka eksperthinnanguid. Kui olukord tulevikus muutub, võib see Alljärgnevad hinnangud omavad suurimat mõju käesolevas põhjustada täiendavate allahindluste tegemist või varem teh- raamatupidamise aastaaruandes kajastatud finantsinformat- tud allahindluste osalist või täielikku tühistamist. Võrguteenuse sioonile. osutamiseks kasutatava põhivara kaetavat väärtust mõjutab Konkurentsiamet, kes määrab nendelt varadelt teenitava tulu (a) Materiaalse põhivara kasuliku eluea hindamine põhjendatud tootluse määra. Kui võrguteenuse osutamisega Materiaalse põhivara kasuliku eluea määramisel lähtutakse seotud tulud, kulud ja investeeringud jäävad ettenähtud piiri- juhtkonna hinnangust vara tegeliku kasutamise perioodi kohta. desse, tagab müügist saadav tulu nende varade põhjendatud Senine kogemus on näidanud, et varade tegelik kasutusaeg tootlikkuse. Informatsioon aruandeperioodil arvestatud varade on mõnikord osutunud mõnevõrra pikemaks kui varade hin- väärtuse languste kohta on avalikustatud lisades 6 ja 8. nanguline eluiga. Seisuga 31. detsember 2017 oli kontsernil materiaalset põhivara jääkmaksumuses 2 474,5 mln eurot (c) Eraldiste moodustamine ja ümberhindamine (31. detsember 2016: 2 469,3 mln eurot), aruandeperioodi Seisuga 31. detsember 2017 oli kontsernis moodustatud amortisatsioonikulu oli 132,4 mln eurot (2016: 138,5 mln keskkonnakaitselisi, mäetööde lõpetamise, varade demon- eurot) (lisa 6). Kui amortisatsioonimäärad muutuksid 10% teerimise, töötajate ja lepingutega seotud eraldisi kokku võrra, muutuks aastane amortisatsioonikulu 13,2 mln euro 39,0 mln euro eest (31. detsember 2016: 41,5 mln euro võrra (2016: 13,9 mln euro võrra). eest) (lisa 24). Nimetatud kohustuste realiseerumise aeg ja/või  Eesti Energia aastaaruanne 2017 147 summa ei ole kindlad. Eraldiste nüüdisväärtuse määramisel on 31. detsember 2017 oli riskimaandamise reservi summa kasutatud mitmeid juhtkonna hinnanguid ja eeldusi kulutuste -12,2 mln eurot (31. detsember 2016: -28,5 mln eurot) suuruse, inflatsioonimäära, väljamaksete perioodi ning aja (lisa 20). kohta. Tegelikud kohustused võivad osutuda siiski suurema- teks või väiksemateks sõltuvalt muudatustest õigusnormides, (f) Saadud leppetrahvi raamatupidamislik kajastamine arengust keskkonnareostuse likvideerimiseks vajalikus tehno- 2017. aasta kasumiaruandes real “Muud äritulud” kajastati loogias ning kolmandate osapoolte finantseerimisest. leppetrahvi kokku 30,9 mln eurot (2016: 68,6 mln eurot). General Electric (GE) (sh Alstom Estonia AS, GE Power Sp.z (d) Tingimuslikud varad ja kohustused o.o ja Alstom Power Systems) ja Enefit Energiatootmine AS Tingimuslike varade ja kohustuste hindamisel kasutab juht- (Eesti Energia AS 100% tütarettevõtja) sõlmisid 2016. aas- kond eelnevat kogemust, üldist informatsiooni majandus- ja tal kokkuleppe, mille kohaselt kohustus GE kompenseerima sotsiaalkeskkonna kohta ning tuleviku sündmuste eeldusi Enefit Energiatootmise AS-le Auvere elektrijaama üleandmise ja tingimusi, mis põhinevad parimatel teadmistel olukorrast. hilinemise eest leppetrahvi kuni elektrijaama lõpliku üleand- Täiendav info on avaldatud lisas 33. miseni. Varasemate kokkulepete alusel oli GE kohustatud lõpetama Auvere elektrijaama ehituse ning elektrijaama (e) Riskimaandamisinstrumentide efektiivsuse hindamine Eesti Energiale üle andma 2015.aasta novembris. Jaama Kontsernil on olulises mahus tehtud tulevikutehinguid elektri- üleandmine on lükkunud edasi, kuna elektrijaam ei vasta energia ja vedelkütuste hinna muutumise riski maandamiseks, täielikult heitmete piirnormidele. Kompensatsioon katab Eesti mille suhtes rakendatakse riskimaandamisarvestust, mis Energia poolt saamata jäänud tulu perioodil jaanuar 2017 tähendab, et efektiivsete riskimaandamisinstrumentide õiglase kuni detsember 2017 (2016. aastal kuni detsember 2016) väärtuse muutusest tulenevat kasumit ja kahjumit kajastatakse muus koondkasumis. Riskimaandamise efektiivsuse hinda- mine tugineb juhtkonna hinnangutele eeldatavate tulevikus aset leidvate elektrienergia ja vedelkütuste müügitehingute ning muude tingimuste osas. Kui riskimaandamisinstrumendid peaksid osutuma ebaefektiivseteks, tuleks kogu kasum/kahjum õiglase väärtuse muutusest kajastada kasumiaruandes. Seisuga  Eesti Energia aastaaruanne 2017 148 5. Segmendiaruandlus Segmendi tulud hõlmavad ainult tulusid välistelt klientidelt, mis on saadud vastavate toodete ja teenuste müügist. Juhatus kasutab kontserni majandustulemuste hindamiseks ja Kõik kontserni ärikulud on jagatud toodetele ja teenustele, juhtimisotsuste tegemiseks tootepõhist raporteerimist. Kont- mille tootmise või osutamisega need on seotud. Kui toode sern on määranud põhitooted ja -teenused ehk väärtustloovad (näiteks elektrienergia) on toodetud mitme kontserni äri- üksused, mis toodavad kontserniväliseid tulusid ja kasumit, üksuse poolt vertikaalselt integreeritud väärtusahelas, siis ning on üles ehitanud metoodika, mille alusel jaotatakse tulud sellega seotud kulud hõlmavad kõigi üksuste tootmiskulusid, ja kulud ning varad toodetele. mis on selle toote valmistamises osalenud (näiteks elektri- Kontsernis on eristatud kolm peamist toodet ja teenust, mida energia kulu hõlmab selle tootmiseks kasutatud põlevkivi esitatakse eraldi avalikustatavate segmentidena, ja mitmed kulu). Kontserni üldkulud on jaotatud toodetele ja teenustele väiksemad tooted ja teenused, mis on esitatud koos kui proportsionaalselt vastavalt osutatud teenustele. “Muud segmendid”: Juhatus hindab segmentide tulemusi peamiselt EBITDA alusel, 1. elektrienergia (nii taastuvatest kui ka mittetaastuvatest aga jälgib lisaks ka ärikasumit. Finantstulusid ja -kulusid ning allikatest elektrienergia tootmine ja müük ning energia- tulumaksukulu ei jaotata segmentide vahel. kaubandus); Kontserni varad on jaotatud segmentidele samas proport- 2. võrguteenused (võrguteenuste müük reguleeritud turul ja sioonis kuludega. Kohustusi segmentidele ei jaotata, kuna Elektrilevi lisateenuste müük); neid juhitakse tsentraalselt kontserni finantsosakonna poolt. 3. vedelkütused (vedelkütuste tootmine ja müük); 4. muud segmendid (sh soojuse tootmine ja müük, energeeti- Kuna segmendid põhinevad kontsernist välja müüdavatel kaseadmete ehitus ja sellega seotud teenused, vanametalli toodetel ja teenustel (ja mitte juriidilistel isikutel), puuduvad müük, kaevandustoodete müük, gaasienergia müük, muud segmentidevahelised tehingud, mida oleks vaja elimineerida. tooted ja teenused). Võrgutasude hinnad kuuluvad elektrituruseaduse kohaselt Muud segmendid sisaldavad kõrvaltooteid, mille osakaal kooskõlastamisele Konkurentsiameti poolt. Konkurentsiamet üksikult nii kontserni müügitulust kui ka EBITDA-st on eba- on koostatud hindade kooskõlastamise metoodika, mis võtab oluline. Ükski nendest kõrvaltoodetest ei ületa kvantitatiivseid arvesse kulusid, mis on vajalikud õiguslike kohustuste täitmi- kriteeriume, mille puhul oleks nõutav nende kohta eraldi seks ning tagab põhjendatud tulukuse investeeritud kapitalilt. informatsiooni avalikustamine. Reeglina loeb Konkurentsiamet investeeritud kapitaliks aasta  Eesti Energia aastaaruanne 2017 149 5. Segmendiaruandlus, järg keskmist põhivarade jääkväärtust, millele on lisatud 5% välis- EBITDA tuludest. Põhjendatud tulukuse määraks on ettevõtte kaalutud miljonites eurodes 31. DETSEMBER keskmine kapitali hind (WACC). Ülejäänud segmentide müü- 2017 2016* gihinnad ei ole reguleeritud õigusaktidega. EBITDA Elektrienergia 98,0 117,8 Samuti peavad vastavalt kaugkütteseadusele Konkurentsi- Võrguteenused 107,0 112,6 Vedelkütused 23,9 9,6 ametiga kooskõlastama müüdava soojuse piirhinna soojus- Muud 35,3 87,3 ettevõtjad, kes müüvad soojust tarbijatele või võrguettevõjale Kokku 264,2 327,3 edasimüügiks tarbijatele või toodavad soojust elektri ja soo- Põhivara kulum ja amortisatsioon (lisad 6 ja 8) -135,8 -143,4 juse koostootmise protsessis. Neto finantstulud (-kulud) -18,9 -13,8 Investeeringutelt sidusettevõtjatesse (lisa 9) 2,7 1,0 Müügitulu Kasum enne tulumaksustamist 112,2 171,1 Emaettevõtja juhatusele esitatavates aruannetes on kontserni- * Võrdlusandmeid on muudetud seoses kulude jaotusmetoodika muutusega, mille tulemusena õlitöös- tuse kasum/kahjum valuutakursi muutusest kajastatakse vedelkütuste segmendis. Varasemalt kajas- väliste klientide müügitulu arvestamisel kasutatud samu tati õlitööstuste kasum valuutakursi muutusest segmendis Muud ning kahjum valuutakursi muutusest oli kajastatud kui tootmiskulu komponent ehk kajastus segmentides vastavalt vedelkütuste müügile. arvestuspõhimõtteid nagu konsolideeritud kasumiaruande Samuti on täpsustatud Kaevanduste põlevkivikontsentraadi tootmiskulude jaotust, mille tulemusena suunatakse kulud kontserni aruandluses igas perioodis tootesegmentidele vastavalt põlevkivi müügi- koostamisel. ja tarbimiskogustele MWh ühikus. miljonites eurodes muudetud esialgne* vahe miljonites eurodes 31. DETSEMBER EBITDA 2017 2016 Elektrienergia 117,8 118,0 -0,2 Kontserniväliste klientide müügitulu Võrguteenused 112,6 112,6 Vedelkütused 9,6 7,8 1,8 Elektrienergia 350,8 348,8 Muud 87,3 88,9 -1,6 Võrguteenused 247,4 252,7 Kokku 327,3 327,3 -0,0 Vedelkütused 86,1 67,0 Muud 69,6 73,5 Segmendi „Muud” EBITDA sisaldab Jordaania põlevkivielektri- Kokku 753,9 742,1 jaama projekti, 55%-lise APCO osaluse, võõrandamise eest teenitud kasumit summas 9,2 mln eurot ning sidusette- võtjatele antud laenude ümberhindlust summas 0,2 mln eurot (2016: 0,9 mln eurot) (lisa 13, 26, 32, 35).  Eesti Energia aastaaruanne 2017 150 5. Segmendiaruandlus, järg Auvere elektrijaama ehitamisega seotud leppetrahv summas 30,9 mln eurot (2016. aastal 68,6 mln eurot) on kajastatud segmendis „Muud”, kuna tegemist on erakorralise tuluga, mis ei ole seotud teiste segmentide tavapärase äritegevusega (lisa 4, 26). Muud kasumi ja kahjumi avalikustatavad näitajad miljonites eurodes 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER 2017 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER 2016 Põhivara kulum ja Eraldiste moodustamine (-) Põhivara kulum Eraldiste moodustamine (-) amortisatsioon ja ümberhindamine (+) ja amortisatsioon ja ümberhindamine (+) Elektrienergia -55,3 60,9 -61,7 42,8 Võrguteenused -45,2 0,1 -51,2 0,9 Vedelkütused -20,8 5,7 -18,9 3,5 Muud -14,5 1,7 -11,6 1,2 Kokku -135,8 68,2 -143,4 48,4 Intressitulusid ja -kulusid, tulumaksukulu ja kasumit (kahjumit) kapitaliosaluse meetodil investeeringutelt sidusettevõtjatesse segmentide vahel ei jaotata ning seda informatsiooni ema- ettevõtja juhatusele ei esitata. Lisainformatsioon arvestatud põhivara väärtuse languse, põhivara kulumi ja amortisatsiooni kohta on avalikustatud lisas 6 ja 8 ning eraldiste moodustamise ja ümberhindamise kohta lisas 24.  Eesti Energia aastaaruanne 2017 151 5. Segmendiaruandlus, järg Varad Emaettevõtja juhatusele esitatavates aruannetes on varade summade arvestamisel kasutades samu arvestuspõhimõtteid nagu konsolideeritud finantsaruannete koostamisel. miljonites eurodes 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER 2017 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER 2016 Kokku varad Investeeringud Investeeringud Kokku varad Investeeringud Investeeringud sidusettevõtjatesse põhivarasse sidusettevõtjatesse põhivarasse (lisa 9) (lisad 6 ja 8) (lisa 9) (lisad 6 ja 8) Elektrienergia 1 300,2 3,7 39,0 1 271,2 1,5 24,4 Võrguteenused 1 069,4 - 89,3 1 048,1 - 107,4 Vedelkütused 280,6 0,7 8,8 305,0 0,4 6,0 Muud 492,3 31,2 6,9 462,9 0,1 2,8 Kokku 3 142,5 35,6 144,0 3 087,2 2,0 140,7 Kontserni äritegevus toimub valdavalt Eestis, kuid elektriener- giat, põlevkiviõli ning mõningaid muid kaupu ja teenuseid müüakse ka väljapoole Eestit. „Muud” segmendis ei ole ühtegi segmenti, mille osakaal oleks rohkem kui 10% kontserni tulemustest.  Eesti Energia aastaaruanne 2017 152 5. Segmendiaruandlus, järg Kogu kontserni kohta esitatav informatsioon Kontserniväline müügitulu klientide asukoha järgi Põhivarade jaotus varade asukoha järgi* miljonites eurodes 31. DETSEMBER miljonites eurodes 31. DETSEMBER 2017 2016 2017 2016 Eesti 657,5 633,0 Eesti 2 477,3 2 469,6 Läti 46,8 54,9 USA 24,6 27,7 Leedu 29,5 23,4 Läti 8,1 8,4 Põhjamaad 15,2 11,3 Muud riigid 3,2 3,8 Šveits 4,1 0,1 Kokku põhivarad (lisad 6 ja 8) 2 513,2 2 509,5 Suurbritannia - 18,6 * välja arvatud finantsvarad ja investeeringud sidusettevõtjatesse Muud riigid 0,8 0,8 Kokku kontserniväline müügitulu (lisa 26) 753,9 742,1 Kontsernil ei olnud aruandeperioodil ega võrreldaval perioodil kliente, kellega sõlmitud tehingutelt teenitav tulu oleks moodus- tanud 10% või rohkem kontserni tuludest.  Eesti Energia aastaaruanne 2017 153 6. Materiaalne põhivara miljonites eurodes Maa Hooned Rajatised Masinad ja Muud Lõpetamata Kokku seadmed ehitus ja ettemaksed Materiaalne põhivara seisuga 31.12.2015 Soetusmaksumus 43,6 256,6 953,5 2 024,9 5,9 610,0 3 894,5 Akumuleeritud kulum - -103,6 -385,0 -927,8 -4,2 - -1 420,6 Jääkmaksumus seisuga 31.12.2015 (lisa 4) 43,6 153,0 568,5 1 097,1 1,7 610,0 2 473,9 2016. aastal toimunud liikumised Investeeringud põhivara soetusse kokku (lisa 5) 0,2 0,1 - 8,3 0,3 129,2 138,1 Arvestatud kulum ja allahindlus (lisad 4, 5 ja 32) - -6,0 -26,6 -105,2 -0,5 -0,2 -138,5 Müüdud põhivara jääkväärtuses -1,1 -1,4 -0,1 -0,3 - -0,8 -3,7 Valuuta ümberarvestuse kursivahed 0,1 - - - - - 0,1 Ümberklassifitseeritud 0,2 1,2 39,4 92,5 0,1 -134,0 -0,6 Kokku 2016. aastal toimunud liikumised -0,6 -6,1 12,7 -4,7 -0,1 -5,8 -4,6 Materiaalne põhivara seisuga 31.12.2016 Soetusmaksumus 43,0 249,3 989,7 2 061,7 6,2 604,2 3 954,1 Akumuleeritud kulum - -102,4 -408,5 -969,3 -4,6 - -1 484,8 Jääkmaksumus seisuga 31.12.2016 (lisa 4) 43,0 146,9 581,2 1 092,4 1,6 604,2 2 469,3 2017. aastal toimunud liikumised Investeeringud põhivara soetusse kokku (lisa 5) 0,2 0,1 0,1 5,4 0,1 133,4 139,3 Arvestatud kulum ja allahindlus (lisad 4, 5 ja 32) - -5,5 -27,1 -99,1 -0,5 -0,2 -132,4 Müüdud põhivara jääkväärtuses - -0,4 -0,3 -0,6 - - -1,3 Valuuta ümberarvestuse kursivahed -0,4 - - - - - -0,4 Ümberklassifitseeritud 0,1 2,1 55,3 74,6 0,1 -132,2 - Kokku 2017. aastal toimunud liikumised -0,1 -3,7 28,0 -19,7 -0,3 1,0 5,2 Materiaalne põhivara seisuga 31.12.2017 Soetusmaksumus 42,9 248,4 1 041,5 2 116,9 6,2 605,2 4 061,1 Akumuleeritud kulum - -105,2 -432,3 -1 044,2 -4,9 - -1 586,6 Jääkmaksumus seisuga 31.12.2017 (lisa 4) 42,9 143,2 609,2 1 072,7 1,3 605,2 2 474,5  Eesti Energia aastaaruanne 2017 154 6. Materiaalne põhivara, järg 2017. aastal viidi läbi vara väärtuse testid Auvere elektri- ühtlustumist ümberkaudsete turgudega. Juhul, kui antud eeldus jaamale ning Narva elektrijaamadele. Antud kahte tootmis- ei rakendu, on selle mõju varade kaetavale väärtusele kuni üksust käsitletakse eraldi raha genereerivate üksustena, kuna 248 mln eurot (2016. aastal kuni 85 mln eurot). Tulenevalt Auvere elektrijaam on teistest energiaplokkidest oluliselt efek- ettevõtte müügistrateegiast, millest lähtuvalt on soov müüa tiivsem ning erineva kulubaasiga. Auvere energiaplokk ei ole enam elektrit tiputundidel, on võrreldes Nord Pool Eesti ettevõtte müügistrateegias asendatav teiste tootmisüksustega. hinnaga saavutatud 2017. aastal kvartalite lõikes keskmiselt Seetõttu langetatakse Auvere juhtimisotsused ning remondi- 3-5% turuhinnast kõrgem müügihind (2016. aastal 4-15%). ja investeerimisplaane puudutavad otsused eelkõige lähtuvalt Seda strateegiat plaanitakse järgmistel aastatel jätkata. Varade turuprognoosidest ning sõltumatult teistest tootmisüksustest. väärtuse testi koostamisel on võetud arvesse ka järgmiste aastate riskimaandamistehinguid. Auvere elektrijaama varade bilansiline jääkväärtus on seisuga 31. detsember 2017: 528,8 mln eurot (31. detsember 2016: Taastuvenergia tulude määra prognoosides on lähtutud võima- 527,6 mln eurot). Auvere elektrijaama vara väärtuse testi lusest eksportida taastuvenergiat alates 2018. aastast teistesse põhjal ei tuvastatud vajadust varade allahindluseks ega vara- Euroopa riikidesse täiendava tulu teenimise eesmärgil (üle- sema allahindluse tühistamiseks, kuna leitud kasutusväärtus euroopaline taastuvenergia ühikute oksjon riikide vahel, kelle oli võrreldav varade bilansilise jääkväärtusega. Varade kaetava seadusandlus seda toetab, lähtudes direktiivist 2009/28/EC, väärtuse leidmisel kasutati kasutusväärtust. Prognoositavad edaspidi “paindlik koostöömehhanism”). Sellest tulenevalt on rahavood diskonteeriti diskontomääraga 9,0% (2016. aasta võimalik kuni 50% (kuni 1 TWh) Auvere elektrijaamas toodeta- võrreldav näitaja 9,0%). Diskontomäära 1% kasvu mõju varade vast elektrist toota biomassist ning teenida täiendavaid tulusid väärtusele on 86 mln eurot (2016. aastal 82 mln eurot). paindlike koostöömehhanismide abil. Biomassist toodetava elektri täiendavaks tulumääraks on eeldatud vahemikku 11-16 Auvere elektrijaama varade väärtus on tundlik elektri, kütuse eur/MWh. (2016. aastal 20-30 eur/MWh). Juhul kui antud (põlevkivi) ja CO2 kvootide hinna muutuse ning paindlike koos- eeldus ei rakendu, oleks selle mõju varade väärtusele kuni töömehhanismide rakendumise, aja, hinna ning mahu suhtes. 40 mln eurot (2016. aastal kuni 64 mln eurot). Vara väärtuse testis on elektri lähiaastate turuhinna prognoo- CO2 turuhinna prognoosis on lähtutud lähiaastatel forward- simisel kasutatud nii kolmanda osapoole ekspert-hinnangut hindadest ning alates 2023. aastast on eeldatud 2,0% kui ka forward-hindadele tuginevat prognoosi. Alates 2020. kasvu (põhineb Rahandusministeeriumi tarbijahinnaindeksi aastast on eeldatud järkjärgulist Eesti elektrituru hinnatasemete prognoosil seisuga 2. oktoober 2017), (2016. aastal 2,7%  Eesti Energia aastaaruanne 2017 155 6. Materiaalne põhivara, järg kasvumäära alusel). Põlevkivi hinna puhul on lähtutud eeldusest, 2017. majandusaastal viidi läbi Enefit280 õlitehase vara väär- et läbi tootmisprotsessi efektiivsuse kasvu on võimalik kütuse tuse test, millega hinnati Enefit280 õlitehase varade, seisuga hinda hoida tulevikus stabiilsena. Juhul kui eeldus põlevkivi 31.detsember 2017 bilansilises jääkväärtuses 235,1 mln eurot hinna osas ei rakendu, on selle mõju varade väärtusele 27 mln (31. detsember 2016: 245,1 mln eurot) kaetavat väärtust. eurot (2016. aastal kuni 50 mln eurot). Vara testi tulemusena ei tuvastatud vajadust allahindluseks (2016. aastal ei tuvastatud vajadust allahindluseks). Varade Narva Elektrijaamade varade bilansiline jääkväärtus on sei- kaetava väärtuse leidmisel lähtuti õiglasest väärtusest, millest suga 31. detsember 2017 jääkväärtuses 210,3 mln eurot olid maha arvatud müügikulutused (2016. aastal lähtuti (31. detsember 2016: 222,1 mln eurot). Narva Elektrijaamade õiglasest väärtusest, millest oli maha arvatud müügikulutused). vara väärtuse testi tulemusena ei tuvastatud vajadust allahind- Õiglase väärtuse aluseks on varade prognoositavad rahavood, luseks (2016. aastal ei tuvastatud vajadust allahindluseks). mis võtavad arvesse ka põlevkivi gaasist bensiini eraldamise Varade kaetava väärtuse leidmiseks kasutati kasutusväärtust. seadmega seotud rahavoogusid. Arvestus põhineb 3. tasandi Prognoositavad rahavood diskonteeriti diskontomääraga 9,0% sisenditel õiglase väärtuse hierarhias. Prognoositavad rahavood (2016 võrreldav näitaja 9,0%). Diskontomäära 1% kasvu mõju diskonteeriti diskontomääraga 9,0% (2016. aastal võrreldav varadede kaetavale väärtusele on 56 mln eurot (2016. aastal näitaja 9,0%). Diskontomäära 1% kasvu mõju varade kaetavale 53 mln eurot). 1% kõrgema diskontomäära puhul puhul ei väärtusele on 27 mln eurot (2016. aastal 52 mln eurot). 1% ületaks varade bilansiline jääkväärtus nende kaetavat väärtust. kõrgema diskontomäära puhul ei ületaks varade bilansiline jääkväärtus nende kaetavat väärtust. Narva elektrijaama varade väärtus on tundlik elektri ja CO2 turuhinna muutuse, kütuse hinna muutuse ning paindlike Õlitehase varade väärtus on tundlik põlevkivi hinna muutuse koostöömehhanismide rakendumise määra suhtes. Narva ning 1% väävlisisaldusega raske kütteõli maailmaturuhinna elektrijaama varade väärtuse testis kasutatud turueeldused on muutuse suhtes. kooskõlas Auvere testis kasutatud eeldustega. Narva elektrijaa- made vara väärtusele on hinnaeeldustest suurim mõju elektri Õlitehase toodangu turuhinnad on prognoositud lähtudes hinnal. Juhul kui ümberkaudsete turgudega hinnataseme üht- referentstoote 1% väävlisisaldusega raske kütteõli forward- lustumise eeldus ei rakendu, on selle mõju varade väärtusele hindadest ja suletud riskimaandamisinstrumentide positsioo- 265 mln eurot. Antud eelduse mitterakendumise ületaks nidest (2016. aastal rakendati sama eeldust) ning alates 2021. varade bilansiline jääkväärtus nende kaetavat väärtust kuni aastast on eeldatud 2,0% kasvu aastas (põhineb Rahandus- 108 mln eurot. ministeeriumi tarbijahinnaindekis prognoosil seisuga  Eesti Energia aastaaruanne 2017 156 6. Materiaalne põhivara, järg 2. oktoober 2017). Muus osas kasutati vara väärtuse testi 2017. majandusaastal viidi läbi Eesti Energia tuuleparkide koostades Auvere elektrijaama väärtuse testi juures kirjeldatud väärtuse testid (Aulepa, Paldiski, Narva), millega hinnati tuuli- turuhinna prognoose. Õlitehase toodangute prognoosimisel on kute varade kaetavat väärtust. Vara väärtuse testi tulemusena eeldatud, et 2019. aastal alustab tööd põlevkivi gaasist ben- ei tuvastatud vajadust allahindluseks (2016. aasta ei tuvastatud siini eraldamise seade, mis suurendab õlitehase vedelkütuste vajadust allahindluseks). Varade kaetava väärtuse leidmisel tootmismahtu 10% võrra. Juhul kui antud eeldus ei rakendu, kasutati kasutusväärtust. Prognoositavad rahavood diskontee- on selle mõju varade kaetavale väärtusele kuni 42 mln eurot riti diskontomääraga 6-7,0% (2016 võrreldav näitaja 6,0%). (2016. aastal kuni 67 mln eurot). Antud eelduse mitteraken- Vara väärtuse testi koostades on kasutatud eeltoodud elektri dumise puhul ei ületa varade bilansiline jääkväärtus nende turuhinnaprognoose. Tuuleparkide varad on eelkõige tundlikud kaetavat väärtust. elektri turuhinna muudatuste suhtes. Juhul, kui eeldus Eesti ja ümberkaudsete elektriturgude hinnataseme ühtlustumise osas Õlitehase kaetava väärtuse arvestusel on eeldatud, et alates 2020. aasatal ei rakendu, siis ulatuks Aulepa ja Narva tuule- 2018. aastast on Eesti Energial võimalik taotleda tasuta CO2 parkide allahindlus vastavalt kuni 4,1 mln ja 5,2 mln euroni kvoote ning täiendavaid kvoote ei ole vajalik turult soetada. (2016. aastal Aulepa tuuleparkide puhul 1,1 mln euroni ja (2016. aastal on CO2 kvootide kulu arvestatud forward- Narva tuulepargi puhul 1,3 mln euroni). Vara testi tulemusena hindade baasil) Juhul kui antud eeldus ei rakendu, on selle ei tuvastatud vajadust Paldiski tuulepargi allahindluseks (2016. mõju varade kaetavale väärtusele kuni 42 mln eurot. Antud aastal ei tuvastatud vajadust allahindluseks). eelduse mitterakendumise puhul ei ületa varade bilansiline jääkväärtus nende kaetavat väärtust. 2017. majandusaastal viidi läbi Enefit American Oili varade väärtuse test, mille tulemusel ei tuvastatud vajadust allahindlu- Põlevkivi hinna puhul on lähtutud eeldusest, et läbi tootmis- seks või varasema allahindluse tühistamiseks. Enefit American protsessi efektiivsuse kasvu on võimalik kütuse hinda hoida Oili varade kaetava väärtuse hindamiseks kasutati sama metoo- tulevikus stabiilsena. Juhul, kui põlevkivi hind kasvab pika- dikat, mis 2016 aastal, kus varad hinnati maa väärtusesse. ajaliselt tarbijahinnaindeksi kasvumääraga, ulatub selle mõju Selleks leiti Utah osariigi Vernal piirkonna lähiümbruse (20 varade kaetavale väärtusele kuni 27 mln eurot (2016. aastal miili) kümne võrdväärse müügil oleva maatüki keskmine hind kuni 28 mln eurot). Antud eelduse mitterakendumise puhul ei (3. tasandi sisend). Hindamise aluseks kasutati Hard Rock ületaks varade bilansiline jääkväärtus nende kaetavat väärtust Consulting LLC poolt 2015. aastal tehtud Enefit American Oil (2016. aastal ei ületanud antud eelduse muutmine bilansiline ettevõtte väärtuse analüüsi. jääkväärtus kaetavat väätust).  Eesti Energia aastaaruanne 2017 157 6. Materiaalne põhivara, järg Aruandeaastal kapitaliseeriti varadele laenukasutuse kulusid 7. Kasutusrent summas 22,3 mln eurot (2016: 21,7 mln eurot). Laenukasu- tuse kulutuste kapitaliseerimismääraks oli aruandeaastal 3,8% miljonites eurodes 31. DETSEMBER (2016: 3,8%) (lisa 30). 2017 2016 Vara rendi ja hoolduse tulu Hooned 1,0 1,3 Kasutusrendi tingimustel rendile antud varad sh tingimuslik rent 0,5 0,5 Kokku vara rendi ja hoolduse tulu (lisa 25) 1,0 1,3 miljonites eurodes 31. DETSEMBER Rendikulu 2017 2016 Hooned 2,1 2,3 Soetusmaksumus 7,0 7,1 Transpordivahendid 0,6 0,6 Akumuleeritud kulum aruandeaasta alguses -3,9 -3,8 Muud masinad ja seadmed 2,3 2,2 Aruandeaasta kulum -0,2 -0,2 Kokku rendikulu (lisa 29) 5,0 5,1 Jääkväärtus 2,9 3,1 Rendile antud varasid kasutatakse osaliselt oma äritegevuses Mittekatkestatavate kasutusrentide tuleviku ning osaliselt renditulu saamise eesmärgil. Soetusmaksumus ja rendimaksete summa lepingutähtaegade alusel kulum on arvestatud vastavalt rendile antud vara osale. Rendile miljonites eurodes 31. DETSEMBER antud varadelt saadud tulud on avalikustatud lisas 7. 2017 2016 Renditulu < 1 aasta 0,5 0,5 1–5 aastat 1,9 2,0 > 5 aasta 5,0 5,6 Kokku renditulu 7,4 8,1 Mittekatkestatava rendilepingu alusel on rendile antud masuudi majand. Kasutusrendilepingud, kus kontsern on rentnik, on valdavalt lühiajalise etteteatamistähtajaga katkestatavad.  Eesti Energia aastaaruanne 2017 158 8. Immateriaalne vara miljonites eurodes Firma- Tarkvara Maa- Maavarade Lepingulised Arendus- Kokku väärtus kasutus- uuringu ja õigused väljaminekud õigused hindamise varad Immateriaalne põhivara seisuga 31.12.2015 Soetusmaksumus 3,5 36,1 2,6 1,6 21,6 0,4 65,8 Akumuleeritud kulum - -24,5 -0,7 - - - -25,2 Jääkmaksumus seisuga 31.12.2015 3,5 11,6 1,9 1,6 21,6 0,4 40,6 Kasutusele võtmata immateriaalne põhivara - 0,5 - - - - 0,5 Kokku immmateriaalne põhivara seisuga 31.12.2015 3,5 12,1 1,9 1,6 21,6 0,4 41,1 2016. aastal toimunud liikumised Investeeringud põhivara soetusse kokku (lisa 5) - 1,9 - 0,3 - 0,4 2,6 Arvestatud amortisatsioon ja allahindlus (lisad 5 ja 32) - -4,7 -0,1 - -0,1 - -4,9 Valuuta ümberarvestuse kursivahed - - - - 0,8 - 0,8 Ümberklassifisteerimine - 0,5 - - 0,1 - 0,6 Kokku 2016. aastal toimunud liikumised - -2,3 -0,1 0,3 0,8 0,4 -0,9 Immateriaalne põhivara seisuga 31.12.2016 Soetusmaksumus 3,5 37,8 2,6 1,9 22,5 0,8 69,1 Akumuleeritud kulum - -29,1 -0,8 - -0,1 - -30,0 Jääkmaksumus seisuga 31.12.2016 3,5 8,7 1,8 1,9 22,4 0,8 39,1 Kasutusele võtmata immateriaalne põhivara - 1,1 - - - - 1,1 Kokku immmateriaalne põhivara seisuga 31.12.2016 3,5 9,8 1,8 1,9 22,4 0,8 40,2 2017. aastal toimunud liikumised Investeeringud põhivara soetusse kokku (lisa 5) - 4,2 - 0,2 - 0,3 4,7 Arvestatud amortisatsioon ja allahindlus (lisad 5 ja 32) - -3,2 -0,1 - -0,1 - -3,4 Valuuta ümberarvestuse kursivahed - - - -0,1 -2,7 - -2,8 Ümberklassifisteerimine - - - - 1,0 -1,0 - Kokku 2017. aastal toimunud liikumised - 1,0 -0,1 0,1 -1,8 -0,7 -1,5 Immateriaalne põhivara seisuga 31.12.2017 Soetusmaksumus 3,5 39,9 2,6 2,0 20,8 0,1 68,9 Akumuleeritud kulum - -32,2 -0,9 - -0,2 - -33,3 Jääkmaksumus seisuga 31.12.2017 3,5 7,7 1,7 2,0 20,6 0,1 35,6 Kasutusele võtmata immateriaalne põhivara - 3,1 - - - - 3,1 Kokku immmateriaalne põhivara seisuga 31.12.2017 3,5 10,8 1,7 2,0 20,6 0,1 38,7  Eesti Energia aastaaruanne 2017 159 8. Immateriaalne vara, järg Firmaväärtus Kasutusväärtuse leidmisel kasutatud põhieeldused Firmaväärtuse jagunemine raha teenivate üksuste lõikes miljonites eurodes 31. DETSEMBER 2017 2016 Diskontomäär miljonites eurodes Kaevandused Valka koos- Paide koos- tootmisjaam tootmisjaam Kaevandused 9,0% 9,0% Bilansiline jääkmaksumus Valka koostootmisjaam 7,0% 6,0% 31. detsember 2017 2,5 0,6 0,4 Paide koostootmisjaam 7,0% 6,0% Bilansiline jääkmaksumus 31. detsember 2016 2,5 0,6 0,4 Maavarade uuringu ja hindamise varad Maavarade uuringu ja hindamise varadena on kajastatud Varade kaetav väärtus leitakse kasutusväärtuse alusel läh- kulutused USAs Utah’ osariigis omandatud põlevkivivarude tudes järgmiseks kuni 20 aastaks koostatud rahavoogude uurimiseks. prognoosist. Perioodide valikul on lähtutud elektriäris tavapä- raselt kasutatavatest investeerimishorisontidest. Rahavoogude Lepingulised õigused prognoosimisel kasutatakse ajaloolisi andmeid ja Eesti ener- Lepinguliste õigustena on kajastatud USAs Utah’ osariigis giabilansi prognoosi. Diskontomäärana kasutatakse kapitali omandatud kaevandamisõiguste väärtus, mille eeldatavaks kaalutud keskmist hinda (WACC), mis on määratud lähtudes elueaks loetakse 20 aastat. ettevõtte tegevusalast ja riskiastmest. Testide tulemusena väärtuse langust ei ole tuvastatud.  Eesti Energia aastaaruanne 2017 160 9. Investeeringud sidusettevõtjatesse Märkus 3: 16. märtsil 2017 viis Attarat Power Company („APCO“) lõpule Jordaania põlevkivielektrijaama rahastamise, Sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute kirjeldus mille käigus vähendas Eesti Energia oma varasemat 65% 2017. ja 2016. aastal: osalust APCO’s 10%-le. Eesti Energia säilitas olulise mõju Ettevõtja nimi Asukoht Osalus Osalus Seotuse Kajastamise peale 55% enamusosaluse müügitehingut (lisa 26, 35). seisuga seisuga kirjeldus meetod 31.12.2017 31.12.2016 Sidusettevõtjate summeeritud finantsinformatsiooni võrdlus Orica Eesti OÜ* Eesti, Märkus 1 Kapitaliosa- Holland 35,0% 35,0% luse meetod bilansilise maksumusega Enefit Jordan B.V. Jordaania, Märkus 2 Kapitaliosa- kontsern Eesti 65,0% 65,0% luse meetod miljonites eurodes 31. DETSEMBER 2017 2016 Attarat Mining Co BV Holland Märkus 3 Kapitaliosa- 10,0% 50,0% luse meetod Sidusettevõtjate summeeritud netovara perioodi algul -19,6 -32,4 Attarat Power Holding Holland Märkus 3 Kapitaliosa- Co BV kontsern 10,0% 65,0% luse meetod Aruandeperioodi kasum/kahjum 11,4 23,4 Muu koondkasum -2,1 -0,4 Attarat Operation & Holland Märkus 3 Kapitaliosa- Maintenance Co BV 10,0% 25,0% luse meetod Sissemaksed kapitali 39,4 - Firmaväärtuse kajastamine muudes reservides -4,3 - * Orica Eesti OÜ majandusaasta on 1. oktoobrist kuni 30. septembrini. Väljakuulutatud dividendid - -10,2 Sidusettevõtjate summeeritud netovara Märkus 1: Orica Eesti OÜ tegeleb lõhkeainete tootmise ja perioodi lõpul 24,8 -19,6 müügiga ning on strateegiliseks partneriks Eesti Energia Kontserni osalus 19,9 -14,5 Kaevandused AS-le. Arvestuslik firmaväärtus 12,3 12,3 Kontserni osalus negatiivses netovaras, mida kontsern ei kajasta 3.4 4,2 Märkus 2: Enefit Jordan B.V. kontsern tegeleb põlevkivi Bilansiline maksumus perioodi lõpul (lisa 5) 35,6 2,0 arendusprojektiga Jordaanias. Enefit Jordan B.V. kontserni Kontserni osalus sidusettevõtjate aruandeperioodi kasumist/kahjumist (lisad 5 ja 32) 2,7 1,1 kajastatakse sidusettevõtjana, kuna vastavalt aktsionäride lepingule ei ole kontsernil võimalik ilma teise või mõnel juhul ka mõlema ülejäänud 35% osade omaniku nõusolekuta vastu võtta olulisi Enefit Jordan B.V. kontserni puudutavaid otsuseid. Lähtudes hääletuskvoorumi nõuetest ühist kontrolli ei ole kehtestatud.  Eesti Energia aastaaruanne 2017 161 10. Tütarettevõtjad Tütarettevõtja nimi Riik ja Äritegevuse sisu Kontsernile kuuluvad Mitte-kontrollivale osale tegevuskoht lihtaktsiad (%) kuuluvad lihtaktsiad (%) 31. DETSEMBER 31. DETSEMBER 2017 2016 2017 2016 Elektrilevi OÜ Eesti Võrguettevõtja 100,0 100,0 - - Enefit Kaevandused AS Eesti Põlevkivi kaevandamine 100,0 100,0 - - Enefit Energiatootmine AS Eesti Elektrienergia tootmine 100,0 100,0 - - AS Narva Soojusvõrk Eesti Soojusenergia jaotamine ja müük 100,0 100,0 - - Metallkonstruktsioonide, energeetika- ja töös- Enefit Solutions AS Eesti tusseadmete valmistamine 100,0 100,0 - - Enefit Green AS (kuni 6.12.2017 Enefit Taastuvenergia AS) Eesti Tuuleparkide rajamine ja käitamine 100,0 100,0 - - Pogi OÜ Eesti Soojus- ja elektrienergia tootmine ning müük - 83,3 - 16,7 Attarat Holding OÜ Eesti Varahaldus 100,0 100,0 - - Eesti ja Uue põlvkonna põlevkiviõli tootmise tehno- Enefit Outotec Technology OÜ Saksamaa loogia Enefit arendamine ja litsentseerimine 60,0 60,0 40,0 40,0 Enefit SIA Läti Elektri müümine lõpptarbijatele 100,0 100,0 - - Enefit Power & Heat Valka SIA Läti Soojus- ja elektrienergia tootmine ning müük 100,0 100,0 - - Enefit UAB Leedu Elektri müümine lõpptarbijatele 100,0 100,0 - - Enefit U.S., LLC USA Varahaldus 100,0 100,0 - - Enefit American Oil Co. USA Vedelkütuste tootmise arendamine 100,0 100,0 - - Enefit Sp. z o.o. Poola Elektri müümine lõpptarbijatele 100,0 100,0 - - Enefit AB Rootsi Elektri müümine lõpptarbijatele 100,0 - - - Enefit OY Soome Elektri müümine lõpptarbijatele 100,0 - - -  Eesti Energia aastaaruanne 2017 162 10. Tütarettevõtjad, järg Eesti Energia omandas 23. mail 2017 osaühingult Tootus 11. Varud OÜ 16,75% vähemusosaluse Paide koostootmisjaama haldavas ettevõttes Pogi OÜ, mille järel kuulus Pogi OÜ 100% miljonites eurodes 31. DETSEMBER osalus emaettevõttele. Juunis 2017 müüs Eesti Energa AS 2017 2016 Tooraine ja materjal ladudes 34,8 33,7 osaluse ettevõttes Pogi OÜ Enefit Green AS-le (endine Enefit Lõpetamata toodang Taastuvenergia AS). Augustis 2017 ühendati Pogi OÜ Enefit Ladustatud põlevkivi 27,2 26,8 Green AS-ga. Paljandustööd karjäärides 1,4 1,8 Muu lõpetamata toodang 0,1 0,1 Kõik tütarettevõtjad kuuluvad konsolideerimisele. Hääle- Kokku lõpetamata toodang 28,7 28,7 Valmistoodang õiguste osakaal emaettevõtjale kuuluvates tütarettevõtjates Põlevkiviõli 4,2 2,4 ei erine lihtaktsiate osakaalust. Emaettevõtja ei oma eelis- Muu valmistoodang 0,2 0,4 aktsiaid üheski tütarettevõttes. Ühegi mittekontrolliva osaluse Kokku valmistoodang 4,4 2,8 bilansiline maksumus seisuga 31. detsember 2017 ja 31. Kokku varud (lisa 32) 67,9 65,2 detsember 2016 ei olnud oluline. Olulised piirangud Aruandeperioodil hinnati ladudes riknenud ja vähekasuta- Kuni võrguettevõtja (Elektrilevi OÜ) investeeringud ei ületa tavaid tooraine- ja materjalivarusid alla 0,7 mln euro eest heakskiidetud rahastamiskava, ei tohi Elektrituruseaduse (2016: 0,2 mln euro eest). kohaselt emaettevõtja sekkuda võrguettevõtja igapäevasesse majandustegevusse ega võrgu ehitamise või uuendamisega seotud otsustesse.  Eesti Energia aastaaruanne 2017 163 12. Finantsinstrumentide jaotus kategooriate järgi miljonites eurodes Laenud Finantsvarad õiglases väärtuses Tuletisinstrumendid, mille suhtes Kokku ja nõuded muutusega läbi kasumiaruande rakendatakse riskimaandamisarvestust Seisuga 31. detsember 2017 Finantsvarade kirjed finantsseisundi aruandes Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded välja arvatud ettemaksed(lisad 3.1 ja 13) 123,9 - - 123,9 Tuletisinstrumendid (lisad 3.1, 3.3, 14 ja 15) - 2,7 0,8 3,5 Raha ja raha ekvivalendid (lisad 3.1, 3.2, 15 ja 17) 298,7 - - 298,7 Kokku finantsvarade kirjed finantsseisundi aruandes 422,6 2,7 0,8 426,1 Seisuga 31. detsember 2016 Finantsvarade kirjed finantsseisundi aruandes Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded välja arvatud ettemaksed (lisad 3.1 ja 13) 232,8 - - 232,8 Tuletisinstrumendid (lisad 3.1, 3.3, 14 ja 15) - 0,8 0,6 1,4 Raha ja raha ekvivalendid (lisad 3.1, 3.2, 15 ja 17) 223,3 - - 223,3 Kokku finantsvarade kirjed finantsseisundi aruandes 456,1 0,8 0,6 457,5 miljonites eurodes Muud Finantskohustused õiglases väärtuses Tuletisinstrumendid, mille suhtes Kokku finantskohustused muutusega läbi kasumiaruande rakendatakse riskimaandamisarvestust Seisuga 31. detsember 2017 Finantskohustuste kirjed finantsseisundi aruandes Võlakohustused (lisad 3.1, 3.2 ja 21) 881,1 - - 881,1 Võlad hankijatele ja muud võlad (lisad 3.1 ja 22) 115,5 - - 115,5 Tuletisinstrumendid (lisad 3.1, 3.3 ja 14) - 1,4 16,8 18,2 Kokku finantskohustuste kirjed finantsseisundi aruandes 996,6 1,4 16,8 1 014,8 Seisuga 31. detsember 2016 Finantskohustuste kirjed finantsseisundi aruandes Võlakohustused (lisad 3.1, 3.2 ja 21) 939,9 - - 939,9 Võlad hankijatele ja muud võlad (lisad 3.1 ja 22) 97,5 - - 97,5 Tuletisinstrumendid (lisad 3.1, 3.3 ja 14) - 2,0 20,6 22,6 Kokku finantskohustuste kirjed finantsseisundi aruandes 1 037,4 2,0 20,6 1 060,0  Eesti Energia aastaaruanne 2017 164 13. Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded miljonites eurodes 31. DETSEMBER Nõuded sidusettevõtjatele sisaldavad sidusettevõtjale Enefit 2017 2016 Jordan B.V antud tähtajatut laenu intressimääraga 15% Lühiajalised nõuded ostjate vastu ja muud nõuded (2016: 15%). Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata arved (lisa 32) 106,1 160,6 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (lisa 4) -1,7 -2,1 2017. aastal hinnati ümber sidusettevõtjale Enefit Jordan B.V Kokku nõuded ostjate vastu 104,4 158,5 antud laenu summas 0,2 mln eurot (2016. aastal summas Viitlaekumised 0,9 mln eurot) (lisad 5, 29, 32 ja 36). Arvestuslik nõue valmidusastme meetodil 1,7 0,8 Muud viitlaekumised 0,3 0,3 Aruandeaastal realiseerusid enamusosaluse müügitehingu Kokku viitlaekumised 2,0 1,1 Ettemaksed hankijatele - - käigus sidusettevõtte Attarat Power Holding Co BV kontsernile Ettemaksed 2,6 5,8 antud laenud (lisad 9 ja 35). Nõuded sidusettevõtjatele (lisa 36) - 1,6 Piiratud kasutusega raha 15,7 12,4 Piiratud kasutusega rahana kajastatakse rahalisi vahendeid, Muud nõuded 0,5 20,0 mida hoitakse tehingute tagatisena erinevate finantspartnerite Kokku lühiajalised nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 125,2 199,4 kontodel. Nõuete ja ettemaksete õiglased väärtused ei erine oluliselt nende bilansilisest maksumusest. Nõuete laekumine Pikaajalised nõuded ja ettemaksete eest saadavate teenuste ja kaupade laekumine Laenunõuded sidusettevõtjatele (lisa 36) 10,9 50,1 Ebatõenäoliselt laekuvad laenunõuded ei ole tagatistega kaetud. Valdav osa kontserni nõuetest ja -10,9 -12,2 sidusettevõtjatelt (lisad 29 ja 32) ettemaksetest on eurodes. USA dollarites fikseeritud nõuete Muud pikaajalised nõuded 1,3 1,3 Kokku pikaajalised nõuded 1,3 39,2 summa on avalikustatud lisas 3.1. Info nõuete krediidikvali- Kokku nõuded ostjate vastu ja muud nõuded teedi kohta on avalikustatud lisas 15. (lisad 3.1 ja 12) 126,5 238,6 2017. aastal on nõuded ostjate vastu kajastatud Auvere elektri- jaama ehitamisega seotud leppetrahvi nõude jääk summas 9,9 mln eurot (2016 aastal 57,8 mln eurot). Muud nõuded all on 2016. aastal kajastatud Nasdaqile antud kauplemistagatisi tulenevalt elektri riskimaandustehingutest summas 19,5 mln eurot.  Eesti Energia aastaaruanne 2017 165 13. Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded, järg Ostjatelt laekumata arvete analüüs Muutused ebatõenäoliselt laekuvates nõuetes ostjate vastu miljonites eurodes 31. DETSEMBER miljonites eurodes 31. DETSEMBER 2017 2016 2017 2016 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded ostjate vastu perioodi algul -2,1 -2,1 Ostjatelt laekumata arved, mille maksetähtaeg ei ole saabunud (lisad 4 ja 15) 92,5 151,1 Aruandeperioodil ebatõenäoliselt laekuvateks loe- tud ja laekunud ebatõenäolised arved -0,4 -0,6 Ostjatelt laekumata arved, mille maksetähtaeg on saabunud, aga mida ei ole hinnatud Lootusetuks tunnistatud arved 0,8 0,6 ebatõenäoliselt laekuvateks Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded ostjate vastu maksetähtajast möödunud 1–30 päeva 7,0 6,4 perioodi lõpul (lisa 4) -1,7 -2,1 maksetähtajast möödunud 31–60 päeva 1,7 0,7 maksetähtajast möödunud 61–90 päeva 1,1 0,1 Ülejäänud nõuete liigid allahinnatud varasid ei sisalda. Kokku ostjatelt laekumata arved, mille maksetähtaeg on saabunud, aga mida ei ole hinnatud ebatõenäoliselt laekuvateks 9,8 7,2 Tulu valmidusastme meetodil Ostjatelt laekumata arved, mis on alla hinnatud miljonites eurodes 31. DETSEMBER maksetähtajast möödunud 3–6 kuud 0,6 0,2 2017 2016 maksetähtajast möödunud üle 6 kuu 3,2 2,1 Lõpetamata projektid aruandeaasta lõpul Kokku ostjatelt laekumata arved, mille maksetähtajast on möödunud üle 3 kuu 3,8 2,3 Lõpetamata projektide müügitulu kokku alates projektide algusest 19,7 15,6 Kokku ostjatelt laekumata arved 106,1 160,6 Esitatud vahearved kokku alates projektide algusest -18,9 -15,8 Lõpetamata projektid, mille eest on arved esitamata 1,7 0,8 Kontserni arvestuspõhimõtete kohaselt hinnatakse reeglina Lõpetamata projektid, mille eest on ette makstud -0,9 -1,0 nõuded, mille maksetähtajast on möödunud üle 90 päeva, Lõpetamata projektide kulud kokku -19,5 -15,3 alla täies ulatuses. Üle 90 päeva maksetähtaega ületavate Lõpetamata projektidelt arvestatud kasum/kahjum 0,2 0,3 nõuete allahindluse kogusummat korrigeeritakse tuginedes Kokku ehitusprojektidelt arvestatud tulu varasemale kogemusele selle kohta, kui palju ebatõenäoliselt aruandeaastal 8,1 8,2 Kokku ehitusprojektide kulud aruandeaastal -11,5 -10,7 laekuvaks hinnatud nõuetest hilisemal perioodil laekub ning Kokku ehitusprojektidelt arvestatud kasum -3,4 -2,5 kui palju nõuetest, mille maksetähtajast polnud aruande- perioodi lõpu seisuga möödunud üle 90 päeva, jääb hilise- Pikaajalised ehitusprojektid on põhiliselt seotud energeetika- mal perioodil laekumata. Samutivõetakse nõuete hindamisel seadmete tootmise ning võrguseadmete projekteerimise ja arvesse muid individuaalseid ja erakorralisi mõjusid nagu ehitamisega. globaalne majandusolukorra halvenemine.  Eesti Energia aastaaruanne 2017 166 14. Tuletisinstrumendid miljonites eurodes 31. DETSEMBER 2017 31. DETSEMBER 2016 Varad Kohustused Varad Kohustused Elektrienergia ostu ja müügi futuur-lepingud – rahavoogude riskimaandamisinstrumendid 0,8 - -0,1 1,3 Elektrienergia ostu ja müügi forward- ja futuur-lepingud – kauplemisderivatiivid 1 1,6 0,6 1,4 Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute ostu ja müügi futuur-lepingud – kauplemisderivatiivid 0,1 0,2 - 0,6 Gaasi ostu ja müügi swap- ja futuurlepingud - kauplemisderivatiivid 0,1 0,2 - - Vedelkütuste müügi swap-, forward- ja optsioonilepingud – rahavoogude riskimaandamisinstrumendid - 16,8 0,7 19,3 Vedelkütuste müügi swap- ja optsioonilepingud – kauplemisderivatiivid 1,5 -0,6 0,2 - Kokku tuletisinstrumendid (lisad 3.1, 3.3, 12, 15 ja 20) 3,5 18,2 1,4 22,6 sealhulgas pikaajaline osa Vedelkütuste müügi swap-, forward- ja optsioonilepingud – rahavoogude riskimaandamisinstrumendid 0,2 - - 6,1 Kokku pikaajaline osa 0,2 - - 6,1 Kokku lühiajaline osa 3,3 18,2 1,4 16,5 Elektrienergia ostu ja müügi forward-lepingud ning arvestatakse kasumiaruandes müügituluna või müügitulu Elektrienergia ostu ja müügi forward-lepingud on sõlmi- vähendamisena elektrienergia müügitehingute toimumise tud eesmärgiga maandada elektrienergia hinnamuutumise hetkel või muu äritulu/-kuluna juhul, kui on selgunud, et riski või teenida tulu elektrienergia hinna muutustelt. Kõik müügitehingute toimumine mingil perioodil ei ole tõenäoline. forward-lepingud on sõlmitud kindla koguse elektrienergia müügiks või ostuks igal kauplemistunnil ning nende hind on Riskimaandamise eesmärgil sõlmitud elektrienergia ostu nomineeritud eurodes. Tehingud, mille eesmärgiks on elektri- ja müügi forward-lepingud realiseeruvad aastal 2018 (31. energia hinna muutumise riski maandamine, on määratletud detsember 2016: 2017). Seisuga 31. detsember 2017 oli rahavoo riskimaandamise instrumentidena, kus maandatavaks sõlmitud riskimaandamistehinguid 2018. aastaks 1,86 TWh alusinstrumendiks on kõrge tõenäosusega prognoositavad ulatuses (31. detsember 2016: 2017. aastaks 1,7 TWh ulatu- elektrienergia müügitehingud elektribörsil Nord Pool. Riski- ses). Tehingute õiglase väärtuse määramise aluseks on Nasdaq maandamise eesmärgil tehtud tehingute õiglase väärtuse OMX noteeringud. muutuseefektiivset osa kajastatakse läbi muu koondkasumi  Eesti Energia aastaaruanne 2017 167 14. Tuletisinstrumendid, järg Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute ostu ja müügi hinnad on noteeritud eurodes ja USA dollarites. Seisuga futuur-lepingud ning lepingud fondidega 31. detsember 2017 oli sõlmitud riskimaandamistehinguid Kauplemisderivatiividena on klassifitseeritud kasvuhoonegaa- 2018. aastaks 296 967 tonni, 2019. aastaks 142 779 tonni side lubatud heitkoguse ühikute ostu ja müügi futuur-lepingud ulatuses (31. detsember 2016 oli sõlmitud riskimaanda- (v.a oma tarbeks sõlmitud tehingud) ning lepingud fondidega mistehinguid 2017. aastaks 286 843 tonni, 2018. aastaks CERide (certified emission reductions) ostuks. Tehingute õig- 179 561 tonni ja 2019. aastaks 23 856 tonni ulatuses). lase väärtuse muutusi kajastatakse kasumiaruandes kasumi või kahjumina. Õiglase väärtusemääramise aluseks on ICE 15. Finantsvarade krediidikvaliteet EUA noteeringud ja rahavoogude prognoosid. Tehingute hinnad on nomineeritud eurodes. Finantsvarade, mille maksetähtaega pole ületatud ja mida pole alla hinnatud, krediidikvaliteedi hinnangu aluseks on reitingu- Vedelkütuste müügi riskimaandamislepingud agentuuride poolt antud krediidireitingud või nende puu- Riskimaandamisinstrumentideks klassifitseeritud vedelkütuste dumisel klientide ja muude lepingupartnerite varasem müügi swap-de eesmärgiks on vedelkütuste hinna muutu- krediidikäitumine. mise riski maandamine. Tehingud on sõlmitud kindla koguse miljonites eurodes 31. DETSEMBER vedelkütuste müügiks tulevastel perioodidel ning need on 2017 2016 määratletud rahavoogude riskimaandamisinstrumentidena, Nõuded ostjate vastu kus maandatavaks alusinstrumendiks on kõrge tõenäosusega Nõuded uute klientide vastu (arveldatud alla 6 kuu) 2,1 0,5 prognoositavad vedelkütuste müügitehingud. Tehingute õig- Nõuded olemasolevate klientide vastu lase väärtuse määramise aluseks on ICE ja Platt´s European (arveldatud 6 kuud või rohkem), kes viimase 6 kuu jooksul ei ole maksetähtaega ületanud 49,0 113,0 Marcetscani noteeringud. Riskimaandamisinstrumente, mis on Nõuded olemasolevate klientide vastu (arveldatud 6 kuud või rohkem), kes on viimase kombineeritud erinevatest tuletisinstrumentidest, kajastatakse 6 kuu jooksul maksetähtaega ületanud 41,2 37,6 kuni kõigi komponentide omandamiseni õiglases väärtuses Nõuded klientide vastu, kellega on arveldatud rohkem kui 6 kuud, kuid kellega ei ole viimase muutustega läbi kasumiaruande. kuue kuu jooksul arveldatud 0,2 - Kokku nõuded ostjate vastu (lisa 13) 92,5 151,1 Kauplemisderivatiivideks on klassifitseeritud likviidsus swapi Real „Nõuded olemasolevate klientide vastu“ seisuga tehingud, mille eesmärgiks on varasemalt tehtud tehingute 31. detsember 2017 saldo sisaldab leppetrahvi nõude väärtuse muutuste üleviimine partnerite juurde, kellega kaup- jääki GE vastu summas 9,9 mln eurot (31.12.2016 seisuga lemine ei nõua turuväärtuste igapäevast katmist. Tehingute 57,8 mln eurot).  Eesti Energia aastaaruanne 2017 168 15. Finantsvarade krediidikvaliteet, järg miljonites eurodes 31. DETSEMBER see, et clearing house liikmetelt nõutakse tagatisi nende 2017 2016 kohustuste katteks. Samuti kehtivad clearing house’idele Arvelduskontod ja lühiajalised hoiused pankades nõuded minimaalse omakapitali osas, mistõttu võib nende Pankades, mis omavad Moody´s krediidireitingut Aa3 273,6 172,6 Pankades, mis omavad Moody´s krediidireitingut Aa2 - 50,0 krediidiriski hinnata väga madalaks. Pankades, mis omavad Moody´s krediidireitingut A1 25,0 0,2 Pankades, mis omavad Moody´s krediidireitingut A2 0,1 0,3 Juhatuse hinnangul ei esine muude nõuete ja viitlaekumiste Pankades, mis omavad Moody´s krediidireitingut A3 - 0,2 puhul, mille osas puudub sõltumatu osapoole krediidireiting, Kokku arvelduskontod ja lühiajalised hoiused pankades (lisad 3.1, 3.2, 12 ja 17) 298,7 223,3 olulist krediidiriski, kuna ei ole ilmnenud asjaolusid, mis viitaks nõuete väärtuse langusele. Muud nõuded ja viitlaekumised Muud nõuded, mis omavad Moody' s krediidireitingut Aa3 7,1 12,4 16. Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse Muud nõuded, mis omavad Moody' s krediidireitingut Ba3 1,7 - ühikud ja päritolusertifikaadid Muud nõuded läbi Nasdaq OMX kliiringsüsteemi 6,9 - Nõuded ilma sõltumatu osapoole krediidireitinguta 3,8 61,9 miljonites eurodes 31. DETSEMBER Kokku muud nõuded (lisa 13) 19,5 74,3 2017 2016 Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikud Tuletisinstrumendid aruandeperioodi algul 47,3 33,5 Positiivse väärtusega tuletisinstrumendid, mis omavad Soetatud 96,3 42,0 Moody´s krediidireitingut Aa3 - 0,1 Tagastatud riigile kasvuhoonegaaside emissiooni Positiivse väärtusega tuletisinstrumendid, mis omavad katteks (lisa 24) -46,8 -28,2 Moody´s krediidireitingut A1 0,1 0,6 Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikud Positiivse väärtusega tuletisinstrumendid, mis omavad aruandeperioodi lõpul 96,8 47,3 Moody´s krediidireitingut A2 - 0,2 Positiivse väärtusega tuletisinstrumendid, mis omavad Päritolusertifikaadid aruandeperioodi algul - - Moody´s krediidireitingut Baa2 0,1 - Soetatud 0,3 - Positiivse väärtusega tuletisinstrumendid läbi Nasdaq OMX kliiringsüsteemi 1,9 0,3 Päritolusertifikaadid aruandeperioodi lõpul 0,3 - Positiivse väärtusega tuletisinstrumendid ilma sõltu- Kokku kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikud matu osapoole krediidireitinguta 1,4 0,2 ja päritolusertifikaadid aruandeperioodi lõpul 97,1 47,3 Kokku tuletisinstrumendid (lisad 3.1, 3.3, 12 ja 14) 3,5 1,4 Ostetud kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute Nasdaq OMXi näol on tegemist riiklikule finantsregulatsioonile väärtus on kajastatud immateriaalse käibevarana. 2017. allutatud clearing house’iga, kelle puhul rakendatakse mitme- majandusaastal soetati 15 798 000 tonni (2016: 6 267 000 külgseid riskijuhtimise meetmeid, millest kõige olulisem on tonni) kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikuid ning  Eesti Energia aastaaruanne 2017 169 16. Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikud, järg müüdi 10 000 tonni (2016: 10 000 tonni) kasvuhoone- 18. Aktsiakapital, kohustuslik gaaside lubatud hetkoguse ühikuid. 2017. majandusaastal reservkapital ja jaotamata kasum tagastati riigile 11 356 171 tonni (2016: 9 867 612 tonni) kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikuid. Seisuga 31. detsember 2017 oli Eesti Energia ASil regist- reeritud 621 645 750 aktsiat (31. detsember 2016: Aruandeperioodil sõlmiti kolmepoolne CO2 kvootide laenu- 621 645 750 aktsiat). Aktsia nimiväärtus on 1 euro. Kõik tehing 3,3 miljonile tonnile koguväärtuses 19,9 miljonit eurot seltsi aktsiad kuuluvad Eesti Vabariigile. Nende valitsejaks ja tagastamistähtajaga 23. märts 2018. aktsionäri õiguste teostajaks on Rahandusministeerium, mida . esindab seltsi aktsionäride üldkoosolekul rahandusminister. Eesti Energia ASi põhikirjas fikseeritud miinimumaktsiakapital 17. Raha ja raha ekvivalendid on 250,0 mln eurot ja maksimumkapital 1000,0 mln eurot. Seisuga 31. detsember 2017 moodustas kontserni kohus- miljonites eurodes 31. DETSEMBER tuslik reservkapital 62,1 mln eurot (31. detsember 2016: 2017 2016 62,1 mln eurot). Arvelduskontod pankades 201,6 113,3 Lühiajalised hoiused 97,1 110,0 Seisuga 31. detsember 2017 oli kontserni vaba omakapital Kokku raha ja raha ekvivalendid (lisad 3.1, 3.2, 12 ja 15) 298,7 223,3 823,6 mln eurot (31. detsember 2016: 770,2 mln eurot). Kasumi jaotamisel aktsionäridele tuleb maksta tulumaksu Raha ja raha ekvivalentide jaotus valuutade järgi 20/80 netosummast. miljonites eurodes 31. DETSEMBER Kogu jaotamata kasumi jaotamisel dividendideks tuleks 2017 2016 maksta 164,7 mln eurot (31. detsember 2016: 154,0 mln Euro 295,9 222,9 USA dollar 2,7 0,2 eurot) tulumaksu. Netodividendidena oleks võimalik välja Poola zlott 0,1 0,2 maksta 658,9 mln eurot (31. detsember 2016: 616,2 mln Kokku raha ja raha ekvivalendid eurot). (lisad 3.1, 3.2, 12 ja 15) 298,7 223,3 Juhatus teeb ettepaneku maksta peale 2017. aastaaruande Lühiajaliste tähtajaliste hoiuste efektiivsed intressimäärad olid kinnitamist aktsionäride üldkoosoleku poolt dividendidena aruandeaastal vahemikus 0,01–0,8% (2016: 0,1–0,5%). 15,8 mln eurot. Sellega kaasnev dividendide tulumaks on 4,0 mln eurot (lisa 19).  Eesti Energia aastaaruanne 2017 170 18. Aktsiakapital, kohustuslik reservkapital ja jaotamata kasum, järg Järgnevas tabelis on esitatud vaba omakapitali, võimaliku 20. Muud reservid dividendisumma ja sellega kaasneva dividendi tulumaksu arvutuse alus: miljonites eurodes 31. DETSEMBER 2017 2016 miljonites eurodes 31. DETSEMBER Muud reservid perioodi algul -16,6 27,8 2017 2016 Rahavoogude riskimaandamisinstrumentide Jaotamata kasum (lisa 37) 823,6 770,2 õiglase väärtuse muutus 15,3 -36,7 Vaba omakapital 823,6 770,2 Kajastatud müügitulu suurendamisena 1,0 -8,6 Tulumaks kogu vaba omakapitali väljamaksmisel 164,7 154,0 sh kajastatud elektrienergia müügitulu suurendamisena -9,5 -4,8 Võimalikud netodividendid 658,9 616,2 sh kajastatud põlevkiviõli müügitulu suurendamisena 10,5 -3,8 19. Dividend aktsia kohta Välismaiste tütarettevõtjate ümberarvestusel tekkinud valuutakursivahed -3,3 0,9 Muud reservid perioodi lõpul -3,6 -16,6 2017. aastal maksis Eesti Energia Eesti Vabariigile dividende 47,0 mln eurot, dividend aktsia kohta oli 0,08 eurot (2016 aastal dividende ei makstud) (lisa 36). Juhatus teeb üldkoosolekule ettepaneku 31. detsembril 2017 lõppenud majandusaasta eest välja maksta dividende 0,03 eurot aktsia kohta kogusummas 15,8 mln eurot (lisa 18). Käesolevas aastaaruandes ei ole seda dividendisummat kohustusena kajastatud, sest seisuga 31. detsember 2017 ei olnud dividend välja kuulutatud.  Eesti Energia aastaaruanne 2017 171 21. Võlakohustused Võlakohustused korrigeeritud soetusmaksumuses miljonites eurodes Lühiajalised Pikaajalised Kokku võlakohustused võlakohustused Pangalaenud Emiteeritud võlakirjad Pangalaenud Emiteeritud võlakirjad Võlakohustused seisuga 31.12.2016 Võlakohustused korrigeeritud soetusmaksumuses seisuga 31.12.2016 (lisad 3.1, 3.2 ja 12) 19,3 - 221,4 699,2 939,9 2017. aastal toimunud liikumised Laenukulude amortisatsioon - - - 7,5 7,5 Laenu tagasimaksmine -1,4 - -64,9 - -66,3 Ümberklassifitseeritud - 152,0 - -152,0 - Kokku 2017. aastal toimunud liikumised -1,4 152,0 -64,9 -144,5 -58,8 Võlakohustused seisuga 31.12.2017 Võlakohustused korrigeeritud soetusmaksumuses seisuga 31.12.2017 (lisad 3.1, 3.2 ja 12) 17,9 152,0 156,5 554,7 881,1 Võlakirjade ja pangalaenude õiglane väärtus: miljonites eurodes 31. DETSEMBER 2017 2016 Võlakirjade nominaalväärtus (lisa 3.1) 758,3 758,3 Võlakirjade turuväärtus noteeritud müügihinna alusel (lisa 3.3) 817,8 816,0 Fikseeritud intressimääraga pangalaenude nominaalväärtus (lisa 3.1) 174,6 192,5 Fikseeritud intressimääraga pangalaenude õiglane väärtus (lisa 3.3) 177,4 197,1 Ujuva intressimääraga pangalaenude nominaalväärtus (lisa 3.1) - 48,4 Ujuva intressimääraga pangalaenude õiglane väärtus (lisa 3.3) - 48,4 Võlakirjad on nomineeritud eurodes ning noteeritud Londoni börsil. Võlakirjade turuväärtuse leidmisel on kasutatud õiglase  Eesti Energia aastaaruanne 2017 172 21. Võlakohustused, järg väärtuse hierarhia tasemele 1 vastavaid sisendeid. Seisuga 31. detsember 2017 oli kontsernil väljavõtmata laenusid 150,0 mln euro eest (31. detsember 2016: 220,0 mln Juhtkonna hinnangul ei erine ujuva intressimääraga laenude eurot), mis koosnes SEB ja OP Corporate pangaga sõlmitud õiglane väärtus võrreldava perioodi lõpu seisuga nende bilansi- muutuva intressimääraga kahepoolsetest likviidsuslaenu- lisest väärtusest, kuna riskimarginaalid ei ole muutunud. lepingutest tähtajaga viis aastat (2020. aasta juuli). Fikseeritud intressimääraga pangalaenude õiglased väär- tused leiti kasutades diskonteeritud rahavoogude meetodit Võlakohustused intressimäärade fikseerimise perioodi järgi diskontomääradega vahemikus 0,649%–1,116% (2016: miljonites eurodes 31. DETSEMBER 0,557%–1,010%), mis on tasemele 3 vastavad sisendid 2017 2016 õiglase väärtuse hierarhias. < 1 aasta 170,2 66,3 1–5 aastat 176,7 329,2 Pikaajalised pangalaenud nominaalväärtuses > 5 aasta 534,2 544,4 Kokku (lisad 3.1, 3.2 ja 12) 881,1 939,9 tagasimaksetähtaja järgi miljonites eurodes 31. DETSEMBER Varasem periood kuni järgmise intressimäära ümber- 2017 2016 < 1 aasta 17,9 19,3 hindamiseni või tagasimaksetähtajani. 1–5 aastat 101,7 148,7 > 5 aasta 55,0 72,9 Võlakohustuste kaalutud keskmised efektiivsed intressimäärad Kokku 174,6 240,9 miljonites eurodes 31. DETSEMBER 2017 2016 Kõik laenud on nomineeritud eurodes. Seisuga 31. detsember Pikaajalised pangalaenud 1,5% 1,4% 2017 olid laenude intressimäärad vahemikus 1,1–3,1% Võlakirjad 4,3% 4,3% (31. detsember 2016: 0,3–3,1%). Laenude kaalutud keskmine intressimäär oli seisuga 31. detsember 2017 1,5% (31. detsember 2016: 1,4%). Eesti Energia ASi poolt sõlmitud laenulepingutes on kehtesta- tud piirmäärad kontserni konsolideeritud finantsnäitajatele. Kontsern ei ole piirmäärasid ületanud (lisa 33).  Eesti Energia aastaaruanne 2017 173 22. Võlad hankijatele ja muud võlad 23. Tulevaste perioodide tulud miljonites eurodes 31. DETSEMBER Liitumis- ja muud teenustasud 2017 2016 Finantskohustused võlgades hankijatele miljonites eurodes 31. DETSEMBER ja muudes võlgades 2017 2016 Võlad hankijatele 98,5 84,2 Tulevaste perioodide tulud liitumis- ja muudelt Viitvõlad 8,1 7,8 teenustasudelt perioodi algul 174,9 164,9 Võlad sidusettevõtjatele (lisa 36) 3,2 3,3 Laekunud liitumis- ja muud teenustasud 19,0 15,2 Muud võlad 5,7 2,2 Liitumistasu katteks üle antud varade maksumus 3,6 1,8 Kokku finantskohustused võlgades hankijatele Tuludena kajastatud liitumis- ja muud ja muudes võlgades (lisa 3.1 ja 12) 115,5 97,5 teenustasud (lisad 25 ja 32) -7,6 -7,0 Võlad töötajatele (lisa 3.1) 18,9 19,2 Tulevaste perioodide tulud liitumis- ja muudelt Maksuvõlad (lisa 3.1) 43,6 33,9 teenustasudelt perioodi lõpul 189,9 174,9 Ettemaksud 1,1 6,6 Kokku võlad hankijatele ja muud võlad 179,1 157,2 sh lühiajalised võlad hankijatele ja muud võlad 177,6 155,4 sh pikaajalised võlad hankijatele ja muud võlad 1,5 1,8 Võlad hankijatele saldo sisaldab seisuga 31. detsember 2017 võlgnevust põhivara eest summas 29,2 mln eurot (2016: 24,1 mln eurot).  Eesti Energia aastaaruanne 2017 174 24. Eraldised miljonites eurodes Algjääk Moodustamine ja Arvestatud Kasutamine Lõppjääk 31. detsember 2016 ümberhindamine intressikulu 31. detsember 2017 (lisa 5) (lisa 30) Lühiajaline eraldis Pikaajaline eraldis Keskkonnakaitselised eraldised (lisa 29) 27,6 2,3 0,8 -2,0 5,1 23,6 Mäetööde lõpetamise eraldised (lisad 28 ja 29) 0,8 - - - - 0,8 Töötajatega seotud eraldised (lisa 28) 5,3 0,5 0,1 -0,6 0,9 4,4 Varade demonteerimise kulude eraldis 3,5 - 0,2 - - 3,7 Kasvuhoonegaaside emissiooni eraldis (lisad 8, 16 ja 27) 47,0 64,9 - -46,8 65,1 - Eraldis kahjulike lepingute suhtes - 0,5 - - 0,5 - Lepingutest tulenevate kohustuste eraldis 4,3 -4,3 - - Kokku eraldised (lisa 4) 88,5 68,2 1,1 -53,7 71,6 32,5 miljonites eurodes Algjääk Moodustamine ja Arvestatud Kasutamine Lõppjääk 31. detsember 2015 ümberhindamine intressikulu 31. detsember 2016 (lisa 5) (lisa 30) Lühiajaline eraldis Pikaajaline eraldis Keskkonnakaitselised eraldised (lisa 29) 28,3 0,3 0,8 -1,8 5,6 22,0 Mäetööde lõpetamise eraldised (lisad 28 ja 29) 0,7 0,1 - - 0,1 0,7 Töötajatega seotud eraldised (lisa 28) 6,6 0,3 0,1 -1,7 0,8 4,5 Varade demonteerimise kulude eraldis 3,3 - 0,2 - - 3,5 Kasvuhoonegaaside emissiooni eraldis (lisad 8,16 ja 27) 28,3 46,9 - -28,2 47,0 - Lepingutest tulenevate kohustuste eraldis 3,5 0,8 - - 4,3 - Kokku eraldised (lisa 4) 70,7 48,4 1,1 -31,7 57,8 30,7 Eraldiste moodustamise ja ümberhindamise kuludest 2017. -- lõhketöödega ehitistele tekitatud kahjude väljaselgitami- majandusaastal tulenes 2,6 mln eurot (2016: 0,4 mln eurot) seks ja kompenseerimiseks; diskonto-määrade muutusest. -- jäätmeväljade sulgemiseks ja üleliigse vee neutraliseeri- miseks; Keskkonnakaitselised ja mäetööde lõpetamise eraldised on -- suletud tuhaväljade järelhooldustööde tegemiseks; moodustatud: -- tööstusjäätmete prügila sulgemiseks; -- kaevandatud maa-alade rekultiveerimiseks; -- asbesti likvideerimiseks elektrijaamades; -- pinnase puhastamiseks; -- kaevandamisõiguse tasu maksmiseks; -- kaevandamise tegevuse tagajärjel rikutud veevarustuse -- seadmete ja rajatiste demonteerimiseks ja kokku taastamiseks; kogumiseks.  Eesti Energia aastaaruanne 2017 175 24. Eraldised, järg Pikaajalised keskkonnakaitselised kohustused realiseeru- Aruandeperioodil ja võrreldaval perioodil on kontsernile tasuta vad Eesti Energia Kaevandustes aastatel 2017–2038 ning eraldatud järgmised kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse Narva Elektrijaamades 2017–2058. Mäetööde lõpetamisega ühikute kogused: kaasnevad kohustused realiseeruvad aastatel 2017–2038. a) elektritootmise moderniseerimiseks tehtud investeeringute eest 2017. aastal tehtud investeeringute eest 1 997 203 Töötajatega seotud eraldised on moodustatud: tonni, mis laekub 2018. aastal; 2016. aastal tehtud inves- -- kollektiivlepingutes ning muudes kokkulepetes sätestatud teeringute eest eraldati 2 856 499 tonni kvooti, mis laekus toetuste maksmiseks; 2017. aastal. -- tervisekahjustuste hüvitamiseks; b) soojuse tootmise eest 2017. aastal soojuse tootmise -- koondamishüvitiste maksmiseks; eest 212 310 tonni, 2016. aaastal soojuse tootmise eest -- stipendiumite maksmiseks. 242 660 tonni. Tasuta saadud kasvuhoonegaaside lubatud Pikaajalised töötajatega seotud eraldised realiseeruvad heitkoguse ühikud võetakse arvesse eraldise arvutamisel lepingutes sätestatud tähtaegade jooksul või töötajate järele- perioodil, mille eest ühikudon eraldatud, sõltumata nende jäänud eluea jooksul, mille määramise aluseks on võetud tegelikust ülekandmise ajast (lisa 33). Statistikaameti andmed prognoositavate eluigade kohta vas- Lepingust tulenevate kohustuste eraldis oli moodustatud tavalt vanusele. Kaevanduste ja karjääride koondamishüvitiste kaugloetavate arvestite paigaldustööde lepingu alusel peale eraldised moodustatakse siis, kui on välja kuulutatud kaevan- süsteemi töölerakendamist tasumisele kuuluva tööde maksu- duste ja karjääride lõppsulgemisplaanid. muse katteks. Eraldis realiseerus 2017. aastal. Varade demonteerimise kulude eraldis on moodustatud Narva Eraldised on diskonteeritud diskontomääraga 0,19%–4,11% Elektrijaamades renoveeritud 8. ja 11. ploki ning tööstus- (2016: 0,28%–4,60%). Eraldiste diskonteerimisel kasutatakse jäätmeteprügila tulevase demonteerimisega seotud kulutuste diskontomäärade kõverat, mis võimaldab anda täpsema katteks. Varade demonteerimise kulude nüüdisväärtus on hinnangu erinevates ajahorisontides paiknevatele eraldistele. arvestatud põhivara soetusmaksumusse. Varade demontee- rimise kulude eraldised realiseeruvad aastatel 2034–2035. Kasvuhoonegaaside emissioonikulu eraldis on moodustatud kontsernile kuuluvate või soojusenergia tootmise eest või elektritootmise moderniseerimiseks tasuta eraldatavate kasvuhoonegaaside ühikute keskmises hinnas.  Eesti Energia aastaaruanne 2017 176 25. Müügitulu Saadud viivised, trahvid, hüvitised all on kajastatud Auvere elektrijaama ehitamisega seotud leppetrahv summas 30,9 mln miljonites eurodes 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER eurot, (2016. aastal 68,6 mln eurot) mille kohaselt nõus- 2017 2016 tus GE kompenseerima Eesti Energiale saamata jäänud tulu Tegevusvaldkondade lõikes (lisa 4). Kaupade müük Elektrienergia müük 348,4 345,8 Põlevkiviõli müük 86,1 67,0 27. Kaubad, toore, materjal ja teenused Soojusenergia müük 32,4 37,1 Energeetikaseadmete müük 7,2 6,9 miljonites eurodes 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER Muu kaupade müük 20,0 17,8 2017 2016 Kokku kaupade müük 494,1 474,6 Ülekandeteenused 80,6 81,3 Teenuste müük Kasvuhoonegaaside emissioonikulu (lisa 24) 64,9 47,0 Võrguga seotud teenuste müük 235,6 242,9 Hooldus- ja remonditööd 38,2 32,7 Liitumise teenustasud (lisad 23 ja 32) 7,6 7,0 Materjalid ja varuosad toodangu valmistamiseks 27,5 26,6 Remondi- ja ehitusteenuste ning elektritööde müük 5,5 6,2 Elektrienergia 20,8 26,4 Vara rent ja hooldus (lisa 7) 1,1 1,4 Tehnoloogiline kütus 20,5 26,2 Muude teenuste müük 10,0 10,0 Ostetud gaas edasimüügiks 15,1 12,1 Kokku teenuste müük 259,8 267,5 Loodusvarade ressursimaks 15,3 1,3 Kokku müügitulu (lisa 5) 753,9 742,1 Muud kaubad, toore, materjal ja teenused 43,0 36,3 Kokku kaubad, toore, materjal ja teenused 325,9 289,9 26. Muud äritulud miljonites eurodes 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER 2017 2016 Saadud viivised, trahvid, hüvitised 34,0 71,2 Kasum sidusettevõtja osaluse müügist 9,2 - Kasum valuutakursi muutusest 11,1 2,0 Kasum tuletisinstrumentide ümberhindlusest 1,4 14,4 Kasum materiaalse põhivara müügist (lisa 32) 0,9 1,2 Sihtfinantseerimine (lisa 23) 0,3 0,3 Muud äritulud 0,3 0,5 Kokku muud äritulud 57,2 89,6  Eesti Energia aastaaruanne 2017 177 28. Tööjõukulud 29. Muud tegevuskulud 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER miljonites eurodes 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER 2017 2016 2017 2016 Töötajate arv Keskkonnakaitselised saastemaksud 28,7 30,3 Töötajate arv perioodi algul 5 840 6 015 Kahjum valuutakursi muutustest 11,1 2,1 Töötajate arv perioodi lõpul 5 807 5 840 Mitmesugused bürookulud 7,2 6,2 Keskmine töötajate arv 5 708 5 696 Rendikulud (lisa 7) 5,0 5,1 Mäetööde lõpetamise ja keskkonnakaitseliste eraldiste moodustamine (lisa 24) 2,3 0,1 miljonites eurodes 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER Uurimis- ja arengukulud 1,9 2,4 2017 2016 Kahjum ebatõenäoliselt laekuvatest laenunõuetest Tööjõukulud (lisad 5, 13 ja 32) 0,2 0,9 Põhitasud, lisatasud, preemiad, puhkusetasud 116,5 105,3 Muud tegevuskulud 24,5 22,6 Keskmine töötasu kuus (eurodes) 1 700,8 1 540,6 Muud tegevuskulud 80,9 69,7 Muud tasud ja toetused töötajatele 3,1 3,4 Tööjõukuludelt arvestatud maksud 40,2 36,6 Töötajatega seotud eraldiste moodustamine ja ümberhindamine (lisa 24) 0,5 0,3 30. Neto finantstulud (-kulud) Kokku arvestatud tööjõukulud 160,3 145,6 sh arvestatud nõukogudele ja juhatustele (lisa 35) miljonites eurodes 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER Palgakulu, preemiad, lisatasud 2,7 2,1 2017 2016 Erisoodustused 0,2 0,1 Finantstulud Kokku arvestatud nõukogudele ja juhatustele 2,9 2,2 Intressitulud 0,2 0,3 Kapitaliseeritud oma jõududega ehitatud Kasum valuutakursi muutusest 0,6 - materiaalse põhivara maksumusse -18,7 -15,2 Kokku finantstulud (lisa 32) 0,8 0,3 Kaetud mäetööde peatamise ja keskkonna- Finantskulud kaitselistest eraldistest (lisa 24) - -0,2 Intressikulud võlakohustustelt Kokku tööjõukulud 141,6 130,2 Intressikulud võlakohustustustelt -34,3 -36,2 Kapitaliseeritud laenukasutuse kulutused (lisa 6) 22,3 21,7 Emaettevõtja juhatuse liikmed valib emaettevõtja nõukogu. Kokku intressikulud võlakohustustelt (lisa 32) -12,0 -14,5 Intressikulud eraldistelt (lisa 24) -1,1 -1,1 Juhatuse liikmed valitakse tähtajaliselt kuni 5 aastaks. Kokku intressikulud -13,1 -15,6 Kahjum valuutakursi muutustest -6,5 1,6 Muud finantskulud -0,1 -0,1 Kokku finantskulud -19,7 -14,1 Neto finantstulud (-kulud) -18,9 -13,8  Eesti Energia aastaaruanne 2017 178 31. Tulumaksukulu 32. Äritegevusest saadud raha Vastavalt kehtivale tulumaksuseadusele maksustatakse Eestis miljonites eurodes 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER 2017 2016 äriühinguid dividendide jaotamisel. Alates 1. jaanuarist 2015 Kasum enne maksustamist 112,2 171,1 kehtib tulumaksumäär 20/80 dividendide netosummast. Mak- Korrigeerimised sustamisele ei kuulu jaotatavad dividendid, mida makstakse Materiaalse põhivara kulum ja väärtuse langus (lisad 5 ja 6) 132,4 138,5 teistelt äriühingutelt saadavate dividendide arvel, tingimusel, Immateriaalse põhivara amortisatsioon ja väärtuse et dividendide saajale kuulus dividendide maksmise ajal langus (lisad 5 ja 8) 3,4 4,9 Tuludena kajastatud liitumis- ja muud teenustasud vähemalt 10% suurune osalus. (lisad 4, 23 ja 25) -7,6 -7,0 Kasum materiaalse põhivara müügist -0,8 -1,1 Keskmine tegelik tulumaksumäär Kasum sidusettevõtja osaluse müügist -9,2 - Põhivara soetamiseks saadud sihtfinantseerimise miljonites eurodes 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER amortisatsioon (lisa 23) -0,3 -0,3 2017 2016 Kasum (kahjum) kapitaliosaluse meetodil Eesti investeeringutelt sidusettevõtjatesse (lisa 9) -2,7 -1,1 Dividendide netosumma 47,0 0,1 Tasumata/laekumata kasum/kahjum tuletisinstrumentidelt 9,8 4,3 Dividendidele rakendatav tulumaksumäär 20/80 20/80 Kahjum ebatõenäoliselt laekuvatest laenunõuetest Teoreetiline tulumaks antud tulumaksumääraga 11,8 0,0 (lisad 5, 13, 29 ja 35) 0,2 0,9 Sidusettevõtjatelt saadud dividendide Kasum/kahjum valuutakursi muutustelt välisvaluutas ja likvideerimisjaotise mõju -0,4 - antud laenudelt 4,7 -1,3 Tegelik tulumaks dividendidelt 11,4 0,0 Intressikulu võlakohustustelt (lisa 30) 12,0 14,5 Keskmine efektiivne tulumaksumäär 19% 20% Intressi- ja muud finantstulud (lisa 30) -0,3 -0,3 Tütarettevõtjate tulumaksukulu - 0,1 Korrigeeritud kasum enne maksustamist 253,8 323,1 Kokku tulumaksukulu 11,4 0,1 Äritegevusega seotud käibevarade netomuutus Äritegevusega seotud nõuete muutus (lisa 13) 54,1 -70,0 2016. aasta dividendide netosumma koosneb tütarettevõtte Varude muutus (lisa 11) -2,6 6,7 Muu äritegevusega seotud käibevarade netomuutus -31,3 -36,5 makstud dividendidest mittekontrollivale osalusele. Seisuga Kokku äritegevusega seotud käibevarade netomuutus 20,2 -99,8 31. detsember 2017 ja 31. detsember 2016 ei olnud Äritegevusega seotud kohustuste netomuutus kontsernil edasilükkunud tulumaksuvara ja -kohustusi. Eraldiste muutus (lisa 24) 15,7 17,0 Võlgnevuse muutus hankijatele (lisa 22) 9,3 5,4 Muu äritegevusega seotud kohustuste netomuutus -3,6 -0,4 Kokku äritegevusega seotud kohustuste netomuutus 21,4 22,0 Äritegevusest saadud raha 295,4 245,3  Eesti Energia aastaaruanne 2017 179 33. Bilansivälised varad ning tingimuslikud * Varu on osa uuritud geoloogilisest varust, mille määramisel on arvesse võetud teada- olevad tehnilised, keskkonna-kaitselised ja sotsiaalmajanduslikud piirangud. ja siduvad tulevikukohustused ** Varu on geoloogilise uuringu tulemusel määratud kõrge majandusliku potensiaaliga põlevkivi kogus maapõues, mille puhul pole arvesse võetud võimalikke kasutamist limiteerivaid piiranguid. (a) Bilansivälised varad APCO*** Eesti Energiale kuulub ettevõttes 10%-ne osalus. Põlevkivivarud Kontserni ja tema sidusettevõtjate valduses olevate põlevkivi- Eesti põlevkivivarude vähenemine on tingitud Uus-Kiviõli kae- varude ülevaade on esitatud alltoodud tabelis. Eesti Vabariigi vandamisloa kehtetuks kuulutamisest 2017 aasta veebruaris põlevkivivarud kajastavad riikliku maavaradebilansi kohaseid riigikohtu poolt. põlevkivivarusid. Rahvusvaheliste arendusprojektide põlev- Emissiooniõigused kivivarude kajastamisel on lähtutud rahvusvaheliste stan- EU Emissions Trading System’i artikkel 10c rakendamisel dardite nõuetest avalikustatud varudele ja varadele. Varude võib kontsern oma elektritootmise moderniseerimiseks saada klassifitseerimine ja usaldusväärsuse määramine on teostatud ajavahemikul 2013-2017 kokku kuni 17,7 mln tonni tasuta volitatud ekspertide pooltnii uurituse taseme kui majandusliku kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikut. Lisaks on väljavaate osas. Sõltuvalt projekti arendusetapist on varude kontsernil võimalik vastavalt artiklile 10a saada ajavahemikul kajastamisel kohandatud ja arvesse võetud teadaolevaid teh- 2013-2020 tasuta kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse nilisi, keskkonnakaitselisi ja sotsiaalmajanduslikke piiranguid. ühikuid soojuse tootmiseks kokku kuni 2,1 mln tonni (lisad miljonites tonnides 31. DETSEMBER 16 ja 24). 2017 2016 Eesti (b) Tingimuslikud kohustused kõrge usaldusväärsus* 286 508 Potentsiaalsed maksurevisjonist tulenevad kohustused Jordaania APCO*** Eesti kõrge usaldusväärsus* 924 924 Maksuhaldur ei ole algatanud ega läbi viinud maksurevisjoni prognoos** 295 295 JOSE ega üksikjuhtumi kontrolli üheski kontserni ettevõttes. Maksu- kõrge usaldusväärsus* - - halduril on õigus kontrollida ettevõtte maksuarvestust kuni prognoos** 2 309 2 309 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning Ameerika Ühendriigid** vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid kõrge usaldusväärsus** 3 500 3 500 usaldusväärne** 2 300 2 300 ja trahv. Juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille prognoos** 230 230 tulemusena võiks maksuhaldur määrata kontsernile olulise täiendava maksusumma.  Eesti Energia aastaaruanne 2017 180 33. Bilansivälised varad ning tingimuslikud ja siduvad tulevikukohustused, järg Välisriigid Aktsionärid on võtnud kohustuse panustada elektriprojekti Juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena omakapitali 528 mln USD, millest Eesti Energia finantseerimise võiks maksuhaldur määrata kontsernile olulise täiendava suurus moodustab 53 miljonit USD. Eesti Energia on tänaseks maksusumma. finantseerinud projekti 37,1 mln USD ulatuses (34,9 mln euro ulatuses), ülejäänud osa 15,9 mln USD (13,3 mln eurot) (c) Laenukovenandid finantseeritakse vastavalt projektiplaanile (lisa 35). Kontserni poolt sõlmitud laenulepingutes on kehtestatud piirmäärad kontserni konsolideeritud finantsnäitajatele. Piir- 34. Tava- ja lahustunud puhaskasum määrasid ei ole ületatud (lisa 21). aktsia kohta (d) Siduvad tulevikukohustused Tava puhaskasumi arvutamiseks aktsia kohta on puhaskasum Ehituslepingutest tulenevad siduvad tulevikukohustused jagatud kaalutud keskmise emiteeritud aktsiate arvuga. Kuna Seisuga 31. detsember 2017 oli kontsernil põhivara soeta- potentsiaalseid lihtaktsiaid ei ole, on lahustunud puhaskasum miseks sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi 102,7 mln kõigil perioodidel võrdne tava puhaskasumiga. 2016. ja 2017. euro (31. detsember 2016: 86,2 mln euro) eest. aastal aktsiakapitalis muutusi ei olnud. Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute ostulepingud 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER Seisuga 31. detsember 2017 oli kontsernil sõlmitud lepin- 2017 2016 guid kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute ostuks Emaettevõtja omaniku osa kasumist (mln eurot) 100,7 170,9 Kaalutud keskmine aktsiate arv (mln) 621,6 621,6 2018. aastaks summas 96,2 mln eurot (31. detsember 2016: Tavapuhaskasum aktsia kohta (eurot) 0,16 0,27 51,3 mln eurot). Lahustunud puhaskasum aktsia kohta (eurot) 0,16 0,27 Jordaania põlevkivielektrijaamaomakapitali finantseerimis- kohustus Peale Attarat Power Company („APCO“) Jordaania põlevki- vielektrijaama rahastamise lõpule viimist on APCO omanikud 45% ulatuses YTL Power International (Malaisia), 45% Guan- gdong Yudean Group Co. Limited (Hiina) ja 10% Eesti Energia.  Eesti Energia aastaaruanne 2017 181 35. Sidusettevõtja osaluse müük Tehingud sidusettevõtjatega miljonites eurodes 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER 2017 2016 16. märtsil 2017 viis Attarat Power Company („APCO“) lõpule Kaupade ost 18,0 17,2 Jordaania põlevkivielektrijaama rahastamise. Seoses Jordaania Teenuste ost 0,4 - põlevkivielektrijaama projekti rahastamise lõpule viimisega Tulu teenuse müügist 0,2 0,3 jõustus ka aktsiate müügileping, millega Eesti Energia vähen- Tulu kaupade müügist - 0,1 Antud laenud 0,2 4,3 das oma varasemat 65% osalust APCO’s 10%-le. Eesti Energia sai aktsiate müügist ja projekti arenduskulude tagastusena 2017. aastal realiseerusid enamusosaluse müügitehingu kokku 50,4 mln USD (46,9 mln eurot), millest 30,6 mln USD käigus sidusettevõtte Attarat Power Holding Co BV kontsernile (28,4 mln eurot) moodustasid antud laenude tagasimaksed. antud laenud. Lisaks finantseeriti Jordaania elektriprojekti Kogu tehingu kasumiks kujunes 9,7 mln USD (9,2 mln eurot). omakapitali summas 34,9 miljoni eurot (lisad 9, 32 ja 35). Eesti Energia AS säilitas olulise mõju peale 55% osaluse 2017. aastal hinnati ümber Enefit Jordan B.V antud laenu müügitehingut, mis annab õiguse omandiväärtusega seotud summas 0,2 mln eurot (2016. aastal 0,9 mln eurot) (lisad 5, tuludele, mistõttu kajastatakse allesjäänud 10% osalust 13, 29 ja 32). jätkuvalt investeeringuna sidusettevõttesse. APCO aktsionärid on võtnud kohustuse panustada elektriprojekti omakapitali Tehingud üksustega, milles nõukogu ja juhatuse liikmed 528 mln USD, millest Eesti Energia finantseerimise suurus omavad olulist mõjuvõimu moodustab 53 mln USD (lisad 9 ja 26). miljonites eurodes 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER 2017 2016 36. Tehingud seotud osapooltega Kaupade ja teenuste ost 0,4 1,5 Eesti Energia ASi aktsiad kuuluvad 100% Eesti Vabariigile. Kontsern müüb teistele riigi kontrolli või olulise mõju all olevatele Kontserni aruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks üksustele elektrit, võrguteenust ja soojusenergiat tavapärase sidusettevõtjad, emaettevõtja juhatuse ja nõukogu liikmed äritegevuse käigus. Kontsern on teinud aruandeperioodil ja ning muud ettevõtjad, kelle üle nimetatud isikutel on kont- võrreldaval perioodil olulises summas ostu- ja müügitehinguid rollvõi oluline mõju. Samuti on loetud seotud osapoolteks Elering AS-ga, mis on 100%-liselt riigile kuuluv äriühing. kõik üksused, kus riigil on kontroll või valitsev mõju.  Eesti Energia aastaaruanne 2017 182 36. Tehingud seotud osapooltega, järg Tehingud Elering AS-iga 37. Finantsinformatsioon miljonites eurodes 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER emaettevõtja kohta 2017 2016 Teenuste ost 81,3 82,2 Kaupade ost 13,1 9,2 Emaettevõtja kohta esitatava finantsinformatsioonina on Põhivara ost ja ettemaksed põhivara eest 3,0 1,3 toodud emaettevõtja eraldiseisvad põhiaruanded, mille Kaupade ja teenuste müük (sh taastuvenergia toetus) 19,8 20,7 avalikustamine on nõutud Eesti raamatupidamise seadusega. Emaettevõtja põhiaruanded on koostatud kasutades samu Nõuded Elering AS-i vastu ning kohustused Elering AS-i ees arvestuspõhimõtteid, mida on kasutatud konsolideeritud miljonites eurodes 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER aruannete koostamisel. Emaettevõtja konsolideerimata aru- 2017 2016 Nõuded (lisa 13) 2,6 2,8 annetes kajastatakse investeeringud tütar- ja sidusettevõtja- Kohustused (lisa 22) 20,6 19,9 tesse soetusmaksumuses. Kasumiaruanne Juhatuse ja nõukogu liikmetele makstud tasud on avalikus- 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER tatud lisas 28. Nõuded sidusettevõtjatele on avalikustatud miljonites eurodes 2017 2016 lisas 13 ning võlad sidusettevõtjatele lisas 22. Võrreldaval Müügitulu 257,2 288,0 perioodil ei ole hinnatud alla nõudeid seotud osapoolte vastu. Muud äritulud 20,7 62,2 Kaubad, toore, materjal ja teenused -214,1 -218,1 Juhatuse liikmetega teenistuslepingu ennetähtaegse lõpeta- Mitmesugused tegevuskulud -38,1 -17,7 mise korral on teenistuslepingutes ette nähtud kolme kuu Tööjõukulud -32,8 -29,9 hüvitise maksmine. Põhivara kulum, amortisatsioon ja väärtuse langus -2,7 -10,2 Muud ärikulud -15,3 -4,4 Võrguteenuse ostul-müügil kasutatakse Konkurentsiameti ÄRIKASUM -25,1 69,9 poolt kinnitatud hindu. Finantstulud 68,2 17,6 Finantskulud -44,6 -32,7 Kokku finantstulud ja -kulud 23,6 -15,1 KASUM ENNE TULUMAKSUSTAMIST -1,5 54,8 ARUANDEAASTA KASUM -1,5 54,8  Eesti Energia aastaaruanne 2017 183 37. Finantsinformatsioon emaettevõtja kohta, järg Koondkasumiaruanne miljonites eurodes 31. DETSEMBER 2017 2016 miljonites eurodes 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER OMAKAPITAL 2017 2016 ARUANDEAASTA KASUM -1,5 54,8 Aktsiakapital 621,6 621,6 Ülekurss 259,8 259,8 Muu koondkasum Kohustuslik reservkapital 62,1 62,1 Riskimaandamisinstrumentide ümberhindlus 2,2 -7,4 Riskimaandamise reserv 2,2 - Aruandeaasta muu koondkasum 2,2 -7,4 Jaotamata kasum 297,7 346,5 ARUANDEAASTA KOONDKASUM KOKKU 0,7 47,4 Kokku omakapital 1 243,4 1 290,0 KOHUSTUSED Finantsseisundi aruanne miljonites eurodes 31. DETSEMBER Pikaajalised kohustused 2017 2016 Võlakohustused 711,2 920,6 VARAD Eraldised 0,5 0,5 Kokku pikaajalised kohustused 711,7 921,1 Põhivara Materiaalne põhivara 25,8 25,5 Lühiajalised kohustused Immateriaalne põhivara 5,6 4,4 Võlakohustused 169,9 19,3 Tuletisinstrumendid 0,2 - Võlad hankijatele ja muud võlad 63,7 92,7 Investeeringud tütarettevõtjatesse 524,7 524,2 Tuletisinstrumendid 9,2 7,1 Investeeringud sidusettevõtjatesse - 13,2 Eraldised 0,3 0,1 Nõuded tütarettevõtjatele ja muud nõuded 210,7 253,1 Kokku lühiajalised kohustused 243,1 119,2 Kokku põhivara 767,0 820,4 Kokku kohustused 954,8 1 040,3 Käibevara Kokku kohustused ja omakapital 2 198,2 2 330,3 Varud 1,2 1,6 Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikud 96,8 42,1 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 1 075,2 1 250,6 Tuletisinstrumendid 3,6 4,1 Raha ja raha ekvivalendid 254,4 211,5 Kokku käibevara 1 431,2 1 509,9 Kokku varad 2 198,2 2 330,3  Eesti Energia aastaaruanne 2017 184 37. Finantsinformatsioon emaettevõtja kohta, järg Rahavoogude aruanne miljonites eurodes 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER miljonites eurodes 1. JAANUAR – 31. DETSEMBER 2017 2016 2017 2016 Rahavood äritegevusest Rahavood investeerimisest Kasum enne maksustamist -1,5 54,8 Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara Korrigeerimised soetamisel -4,8 -2,5 Materiaalse põhivara kulum 1,4 8,4 Laekunud materiaalse põhivara müügist 1,0 2,6 Immateriaalse põhivara amortisatsioon 1,3 1,8 Piiratud kasutusega raha netomuutus - -6,9 Kasum/kahjum materiaalse põhivara müügist -0,1 -0,2 Tasutud finantsinvesteeringute soetamisel -34,9 - Kasum tütarettevõtja müügist -1,4 -37,7 Finantsinvesteeringutelt laekunud dividendid 47,0 0,2 Kahjum ebatõenäoliselt laekuvatest Sisse makstud tütarettevõtjate aktsiakapitali -2,6 -3,7 laenunõuetest 17,0 0,9 Laekunud tütarettevõtjate müügist 4,2 208,8 Muud kasumid/kahjumid investeeringutelt -47,0 -0,2 Tütarettevõtjatele antud nõuete Tasumata/laekumata kasum/kahjum ümberklassifisteerimine - -1,7 tuletisinstrumentidelt 4,5 0,1 Tütarettevõtjatele antud laenud -0,8 - Kasum/kahjum valuutakursi muutustelt Tütarettevõtjatele antud laenude tagasimaksed 31,8 0,3 välisvaluutas antud laenudelt 8,2 -1,3 Tütarettevõtjatele antud laenu kandmine Intressikulu võlakohustustelt 34,3 36,1 ebatõenäoliseks 5,7 - Intressitulu -20,7 -17,4 Tütarettevõtjatele antud arvelduskrediidi muutus 149,0 -63,7 Korrigeeritud puhaskasum -4,0 45,3 Antud muud laenud -0,9 -4,4 Äritegevusega seotud käibevarade netomuutus Laekunud finantsinvetseeringute müügist Kahjum ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest 0,3 0,6 ja lunastamisest 34,9 - Äritegevusega seotud nõuete muutus 3,4 0,9 Kokku rahavood investeerimistegevusest 229,6 129,0 Varude muutus 0,4 -1,6 Muu äritegevusega seotud käibevarade Rahavood finantseerimisest netomuutus -33,0 -75,3 Tagasi makstud pangalaenud -66,3 -19,3 Kokku äritegevusega seotud käibevarade Tagasi makstud muud laenud - -0,6 netomuutus -28,9 -75,4 Tasutud tütarettevõtja vähemusosaluse soetamisel -1,0 -0,9 Äritegevusega seotud kohustuste netomuutus Makstud dividendid -47,0 - Eraldiste muutus 0,2 -0,1 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -114,3 -20,8 Võlgnevuse muutus hankijatele 0,9 -1,3 Muu äritegevusega seotud kohustuste netomuutus -29,9 1,8 Puhas rahavoog 42,9 61,9 Kokku äritegevusega seotud kohustuste Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi algul 211,5 149,6 netomuutus -28,8 0,4 Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi lõpul 254,4 211,5 Makstud intressid ja laenukulud -26,9 -30,3 Kokku raha ja raha ekvivalentide muutus 42,9 61,9 Saadud intressid 16,2 13,7 Kokku rahavood äritegevusest -72,4 -46,3  Eesti Energia aastaaruanne 2017 185 37. Finantsinformatsioon emaettevõtja kohta, järg Omakapitali muutuste aruanne miljonites eurodes Aktsia- Ülekurss Kohustuslik Riskimaandamise Realiseerimata Jaotamata Kokku kapital reservkapital reserv kursivahed kasum Omakapital seisuga 31. detsember 2015 621,6 259,8 62,1 7,4 - 291,7 1 242,6 Kontrolli ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline maksumus -533,0 -533,0 Kontrolli ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus kapitaliosaluse meetodil 9,4 11,0 840,8 861,2 Korrigeeritud konsolideerimata omakapital seisuga 31. detsember 2015 (lisa 19) 16,8 11,0 599,5 1 570,8 Aruandeaasta kasum - - - - - 54,8 54,8 Aruandeaasta muu koondkasum - - - -7,4 - - -7,4 Aruandeaasta koondkasum kokku - - - -7,4 54,8 47,4 Omakapital seisuga 31. detsember 2016 621,6 259,8 62,1 - - 346,5 1 290,0 Kontrolli ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline maksumus -537,4 -537,4 Kontrolli ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus kapitaliosaluse meetodil -28,5 11,9 961,1 944,5 Korrigeeritud konsolideerimata omakapital seisuga 31. detsember 2016 (lisa 19) - - -28,5 11,9 770,2 1 697,1 Aruandeaasta kasum - - - - - -1,5 -1,5 Aruandeaasta muu koondkasum - - - 2,2 - - 2,2 Aruandeaasta koondkasum kokku - - - 2,2 -1.5 0,7 Makstud dividendid -47,0 -47,0 Tütarettevõtja vähemusosaluse omandamine - - - - - -0,3 -0,3 Kokku omanike poolt tehtud ning omanikele tehtud väljamaksed, mis on kajastatud otse omakapitalis - - - - - -47,3 -47,3 Omakapital seisuga 31. detsember 2017 621,6 259,8 62,1 2,2 - 297,7 1 243,4 Kontrolli ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline maksumus -524,7 -524,7 Kontrolli ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus kapitaliosaluse meetodil -14,4 8,6 1 050,6 1 044,8 Korrigeeritud konsolideerimata omakapital seisuga 31. detsember 2017 (lisa 19) -12,2 8,6 823,6 1 763,5 Korrigeeritud konsolideerimata jaotamata kasum on vastavalt Eesti raamatupidamise seadusele summa, millest aktsiaselts võib teha aktsionäridele väljamakseid.  Eesti Energia aastaaruanne 2017 186 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne AS-i Eesti Energia aktsionärile Aruanne konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi kohta Meie arvamus Meie arvates kajastab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt AS-i Eesti Energia ja selle tütarettevõtete (koos Kontsern) konsolideeritud finantsseisundit seisuga 31. detsember 2017 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. Meie auditi arvamus on kooskõlas auditikomiteele esitatud täiendava aruandega. Mida me auditeerisime Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne sisaldab: • konsolideeritud finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2017; • konsolideeritud koondkasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • konsolideeritud rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • konsolideeritud omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja • konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ja muud selgitavat infot. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga“. AS PricewaterhouseCoopers, Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn; tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876 T: 614 1800, F: 614 1900, www.pwc.ee  Eesti Energia aastaaruanne 2017 187 Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks. Sõltumatus Oleme Kontsernist sõltumatud kooskõlas Rahvusvaheliste Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (IESBA koodeks) ja Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduses sätestatud eetikanõuetega. Oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile ja Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduse eetikanõuetele. Oma parima teadmise ja veendumuse kohaselt kinnitame, et meie poolt Kontsernile osutatud auditivälised teenused on olnud kooskõlas Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja regulatsioonidega ning et me ei ole osutanud auditiväliseid teenuseid, mis on keelatud Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduse §-i 591 poolt. Ülevaade meie auditist Kokkuvõte Olulisus Auditi olulisus Kontserni tasandil on 6,6 miljonit eurot, mis moodustab ligikaudu 2,5% kasumist enne intresse, makse ja kulumit Olulisus (EBITDA). Auditi ulatus Kohandasime auditi ulatust lähtudes Kontserni kuuluvate ettevõtete riski tasemest ja suurusest ning viisime läbi kas täismahus Auditi ulatus auditi või eraldiseisvad auditiprotseduurid oluliste kasumiaruande või bilansiridade osas. Kontserni tasemel kontrollisime konsolideerimist ning teostasime täiendavad analüütilised protseduurid nende Kontserni ettevõtete osas, mida eespool nimetatud protseduurid ei hõlmanud, et veenduda konsolideeritud finantsaruandlust mõjutavate väärkajastamiste puudumises. Peamised auditi teemad Peamised auditi teemad • Materiaalse põhivara väärtuse languse hindamine Oma auditi kujundamisel määrasime me olulisuse ja hindasime olulise väärkajastamise riske konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes. Erilist tähelepanu pöörasime valdkondadele, kus juhatus on kasutanud subjektiivseid hinnanguid, näiteks oluliste raamatupidamislike hinnangute puhul, mis tuginesid eeldustele ja tulevikusündmustele, mis on oma olemuselt ebakindlad. Nagu kõikides oma auditites, tegelesime riskiga, et juhtkond eirab sisekontrollisüsteemi, hinnates muu hulgas seda, kas on asjaolusid, mis viitavad pettusest tuleneda võivale olulise väärkajastamise riskile. 2 (7)  Eesti Energia aastaaruanne 2017 188 Olulisus Meie auditi ulatust mõjutas meie poolt määratud olulisus. Auditi eesmärgiks on omandada põhjendatud kindlustunne selle kohta, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast. Neid loetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid. Tuginedes oma professionaalsele hinnangule määrasime olulisusele, sealhulgas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku olulisusele, teatud numbrilised piirmäärad, mis on toodud alljärgnevas tabelis. Need numbrilised piirmäärad koos kvalitatiivsete kaalutlustega aitasid meil määrata meie auditi ulatust ja meie auditiprotseduuride olemust, ajastust ja mahtu ning hinnata väärkajastamiste mõju raamatupidamise aastaaruandele kui tervikule nii eraldiseisvalt kui summeerituna. Kontserni olulisus 6,6 miljonit eurot Kuidas me selle määrasime Ligikaudu 2,5% kasumist enne intresse, makse ja kulumit (EBITDA), mida on korrigeeritud ühekordsete tehingute mõjuga. Rakendatud olulisuse Olulisuse arvestuse aluseks on valitud EBITDA, kuna meie hinnangul on see võtmemõõdikuks Kontserni kriteeriumi põhjendus tulemuslikkuse hindamisel nii juhatuse kui ka väliste huvigruppide poolt. Peamised auditi teemad Peamised auditi teemad on valdkonnad, mis olid meie professionaalse hinnangu kohaselt käesoleva perioodi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditis kõige olulisemad. Neid valdkondi käsitleti konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku auditeerimise ja sellele arvamuse avaldamise kontekstis ning me ei avalda nende valdkondade kohta eraldi arvamust. Peamine auditi teema Kuidas me tegelesime peamise auditi teemaga oma auditis Materiaalse põhivara väärtuse languse hindamine Esmalt hindasime, kas on varasid, mille puhul esinevad väärtuse languse indikatsioonid, mida juhtkond ei ole tuvastanud. Hindamisel lähtusime meie Juhatuse poolt tehtud olulised eeldused ning nende mõju materiaalse teadmistest Kontserni ja selle äritegevuse kohta ning tööstusharude kohta, kus põhivara kaetavale väärtusele on kirjeldatud aastaaruande Kontsern tegutseb. Lisaks viisime läbi intervjuud Kontserni juhatuse liikmete ja lehekülgedel 146 ning 154-156. võtmetöötajatega ning vaatasime läbi Kontserni sisemise aruandlusega seotud dokumendid. Leidsime, et juhatuse järeldused varade osas, mille puhul esinevad Seisuga 31. detsember 2017 moodustavad Kontserni materiaalsed väärtuse languse indikatsioonid, on kooskõlas meie poolt omandatud põhivarad kokku 2 475 miljonit eurot, millest põhiline osa asub tõendusmaterjaliga. 3 (7)  Eesti Energia aastaaruanne 2017 189 Eestis ja on seotud põlevkivi kaevandamise ning põlevkiviõli ja Hindasime põhilisi juhatuse poolt varade kaetava väärtuse arvestamisel kasutatud elektri tootmisega. Keeruline ülemaailmne majanduskeskkond ning eeldusi ja hinnanguid, sealhulgas majandustegevusega seotud eeldusi, nagu nafta ja elektri madalad turuhinnad on osutanud jätkuvat negatiivset prognoositavad tegevuskulud, elektri ja põlevkiviõli tootmismahud ja mõju Kontsernile ning on indikatsiooniks, et varade kaetav väärtus tootmisseadmete töökindlus. Kontrollisime juhatuse eelduseid, võrreldes neid võib olla madalam nende bilansilisest jääkväärtusest. äritasandi juhtidelt saadud informatsiooniga, Kontserni tegelike tulemuste ja sisemiste dokumentidega, nagu näiteks eelarveprognoosid ja juhtorganite Kontserni materiaalse põhivara kaetava väärtuse aluseks on kas koosolekuprotokollid. Valdkondades, kus juhatus oli lähtunud turusisenditest, kasutusväärtus või õiglane väärtus, millest on maha arvatud müügiga nagu näiteks nafta, elektri ja CO2 heitmekvootide hinnad, võrdlesime neid väliste seotud kulutused. Mõlemad arvestused põhinevad tulevaste infoallikatega, nagu näiteks toormehindade prognoosid. Kaasasime PwC perioodide diskonteeritud rahavoogudel. hindamisspetsialiste, kes aitasid meil hinnata juhatuse poolt rakendatud diskontomäärade asjakohasust. Võrdlesime neid määrasid välise infoga ja Kuna tulevaste perioodide rahavoogude prognoosimine ja kontrollisime nende aluseks olevaid eelduseid lähtudes meie teadmistest diskonteerimine on paratamatult seotud ebakindlusega, siis on Kontsernist ja selle tööstusharudest. Tuginedes eespool kirjeldatud protseduuride varade väärtuse hindamine subjektiivne ning tugineb oluliste alusel kogutud tõendusmaterjalile, ei tuvastanud me olulisi vigu, vastuolusid või eelduste kasutamisel. Mitmeid vara väärtuse testi aluseks olevaid arvesse võtmata informatsiooni kaetava väärtuse arvutamisel kasutatud põhilistes olulisi eelduseid mõjutavad globaalsed ja siseriiklikud eeldustes ja hinnangutes. majanduspoliitilised tegurid. Hinnanguliste eelduste kasutamise tõttu eksisteerib oluline risk, et potentsiaalne varade väärtuse langus Teostatud auditiprotseduuride põhjal järeldasime, et juhatuse hinnangud on võib jääda tuvastamata või olla ebakorrektselt arvestatud. Sellest kooskõlas kättesaadava informatsiooniga ja aastaaruandes avalikustatud info tulenevalt on antud valdkond üheks peamiseks auditi teemaks. peegeldab asjakohaselt hindamismudeli sensitiivsust ja võimalikku mõju vara kaetavale väärtusele lähtudes IAS 36 ja IAS 1 nõuetest. Kuidas me kujundasime oma auditi ulatuse Kujundasime oma auditi ulatuse eesmärgiga teha piisavalt tööd, võimaldamaks meil avaldada arvamust konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku kohta, võttes arvesse Kontserni struktuuri, raamatupidamisprotsesse ja kontrollprotseduure, ning tööstusharu, milles Kontsern tegutseb. Antud eesmärgi saavutamiseks teostasime täismahus auditi Kontserni järgmiste üksuste finantsaruannete osas, tingituna nende suurusest ja riski tasemest: Enefit Energiatootmine AS (elektrienergia ja põlevkiviõli tootmine), Enefit Kaevandused AS (põlevkivi kaevandamine), Elektrilevi OÜ (ülekandevõrgud), Eesti Energia AS (emaettevõte), Enefit Green AS (taastuvelektrienergia tootmine). Lisaks teostasime ka eraldiseisvad auditiprotseduurid Enefit SIA (elektri müük Lätis) müügitulu ning Enefit American Oil (põlevkivi arendusõigused USAs), Enefit Solutions AS (metallkonstruktsioonide valmistamine) ja Enefit Outotec Technology OÜ (Enefit tehnoloogia testtehas) varade võimaliku väärtuse languse osas. Kontserni tasemel kontrollisime konsolideerimist ning teostasime täiendavad analüütilised protseduurid nende Kontserni ettevõtete osas, mida eespool nimetatud protseduurid ei hõlmanud, et veenduda konsolideeritud finantsaruandlust mõjutavate väärtkajastamiste puudumises. Kirjeldav informatsioon Kontserni struktuuri osas on esitatud aastaaruande lisas 10. 4 (7)  Eesti Energia aastaaruanne 2017 190 Muu informatsioon Juhatus vastutab muu informatsiooni eest, mis sisaldub aastaaruandes lisaks konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandele ja meie audiitori aruandele. Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei avalda muu informatsiooni kohta kindlustandvat arvamust. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi konsolideeritud raamatupidamise aruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud selle info oma aruandes välja tooma. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua. Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega Juhatus vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Kontserni jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Kontserni likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Kontserni finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA-dega kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid. 5 (7)  Eesti Energia aastaaruanne 2017 191 Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me: • tuvastame ja hindame riske, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist; • omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Kontserni sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta; • hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust; • otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Kontserni jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Kontserni tegevuse jätkumise lõppemist; • hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis; • hangime piisava asjakohase tõendusmaterjali Kontserni kuuluvate majandusüksuste või äritegevuste finantsinformatsiooni kohta, avaldamaks arvamust konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku kohta. Me vastutame Kontserni auditi juhtimise, järelevalve ja läbiviimise eest ja oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest. Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta. Samuti kinnitame neile, kelle ülesandeks on valitsemine, et oleme järginud sõltumatust puudutavaid eetikanõudeid ning edastame neile info kõikide suhete ja muude asjaolude kohta, mis võivad tekitada põhjendatud kahtlust meie sõltumatuse riivamise kohta, ja vajadusel vastavate kaitsemehhanismide kohta. Neile, kelle ülesandeks on valitsemine, edastatud auditiga seotud teemade seast valime välja need teemad, mis olid käesoleva perioodi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi kontekstis kõige olulisemad ja on seega peamised auditi teemad. Me kirjeldame neid teemasid audiitori aruandes, välja arvatud juhul, kui seaduse või regulatsiooni kohaselt on keelatud antud teema kohta infot avalikustada või kui me äärmiselt erandlikel juhtudel otsustame, et antud teema kohta ei peaks meie aruandes infot esitama, kuna võib põhjendatult eeldada, et antud info esitamisega kaasnevad kahjulikud tagajärjed ületavad avaliku huvi rahuldamisest saadava kasu. 6 (7)  Eesti Energia aastaaruanne 2017 192 Aruanne muude seadustest ja regulatsioonidest tulenevate nõuete kohta Audiitoriks määramine ja audiitorteenuse osutamise periood Meid määrati esmakordselt AS-i Eesti Energia kui avaliku huvi üksuse audiitoriks 31. detsembril 2005 lõppenud majandusaasta suhtes. Meid on uuesti audiitoriks määratud vastavalt vahepealsetel aastatel toimunud konkurssidele ja aktsionäride otsustele ning meie audiitorteenuse katkematu osutamise periood AS-ile Eesti Energia kui avaliku huvi üksusele on kokku 13 aastat. AS PricewaterhouseCoopers Tiit Raimla Jüri Koltsov Vastutav vandeaudiitor, litsents nr 287 Vandeaudiitor, litsents nr 623 21. veebruar 2018 7 (7)  Eesti Energia aastaaruanne 2017 193 Kasumi jaotamise ettepanek Juhatus teeb äriseadustiku § 332 alusel ettepaneku jaotada Eesti Energia kontserni jaotamata kasum seisuga 31. detsember 2017 järgmiselt: 1. maksta aktsionärile dividendidena 15 800 000 eurot; 2. s eoses Eesti Energia kontserni jätkuva finantseerimisvajadusega jätta ülejäänud jaotamata kasum summas 807 719 039,29 eurot jaotamata.  Eesti Energia aastaaruanne 2017 194 Juhatuse liikmete allkirjad 2017. majandusaasta aruandele Eesti Energia juhatus on 2017. majandusaastal täitnud Eesti Energia kontserni 31. detsembril 2017 lõppenud majan- nõuetekohaselt juhatuse liikmete kohustusi ning juhtinud dusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest, konsolideeritud Eesti Energia kontserni seatud eesmärkide suunas. Juhatus raamatupidamise aastaaruandest, audiitori järeldusotsusest on regulaarselt andnud aru nõukogule, on lähtunud oma ja kasumi jaotamise ettepanekust. Aktsiaseltsi juhatus on volitustest ja esitanud kõik vajaliku nõukogule otsustamiseks. koostanud tegevusaruande, konsolideeritud raamatupidamise Juhatus teadvustab ja kinnitab käesolevaga oma kohustust aastaaruande ja kasumi jaotamise ettepaneku. majandusaasta aruande ettevalmistuse ning selles sisaldu- vate andmete eest. 21. veebruar 2018 Juhatuse esimees Juhatuse liikmed Hando Sutter Andri Avila Raine Pajo Andres Sutt Margus Vals  Eesti Energia aastaaruanne 2017 195 Sõnastik Baasinvesteeringud – investeeringud, mis on vajalikud olemasolevate tootmisvõim- Netovõlg – võlakohustused (amortiseeritult) miinus raha ja raha ekvivalendid, raha- suste hoidmiseks turu fondiosakud ja intressivõlakirjad MWh – megavatt-tund. 1 MWh on energiahulk, mille toodab (või tarbib) ühe tunni NP süsteemihind – Nord Pooli elektribörsi hind, mille arvutamise aluseks on kõik jooksul ühtlase 1 MW (megavatt) võimsusega töötav seade tehtud ostu ja müügi pakkumised, arvestamata sealjuures ülekandevõimsuste pii- ranguid 1 000 000 MWh = 1 000 GWh = 1 TWh OHSAS, ISO 14001, HAZOP – rahvusvahelised standardid, mis käsitlevad riskide Clean Dark Spread (CDS) – Eesti Energia põlevkivi ja CO2 kulu vaba marginaal. juhtimist töötervishoiu ja ohutuse, keskkonnajuhtimissüsteemi ja õnnetuste enne- Elektri börsihinnast (NP Eesti) on maha arvatud põlevkivi täiskulud ja CO2 kulud tamise valdkondades (arvestades CO2 detsembri futuuri hinda ning elektrienergia MWh tootmisel tekki- vat CO2 kogust) Põhivarade tootlus – ingl k Return On Fixed Assets – ROFA. Jooksva 12 kuu äri- kasum jagatud keskmise põhivarade mahuga, v.a lõpetamata ehitused (jaotatud CO2 heitmekvoot – tulenevalt Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemist tootele) (ETS) annab üks heitmekvoot omanikule õiguse ühe tonni süsinikdioksiidi (CO2) emiteerimiseks. Kvootide hulk on piiratud, mistõttu kujuneb kvootidele rahaline Põlevkivi ressursitasu – tasu, mis tuleb maksta riigile maardlas asuva ühe tonni väärtus põlevkivi kasutamise eest EBITDA (ingl k Earnings Before Interest, Taxes, Depreciation, and Amortization) – RAB – ingl k Regulated Asset Base ehk reguleeritud varade maht äriksum enne intressikulusid, makse, põhivara väärtuse langust ja amortisatsiooni (immateriaalse põhivara kulum). ROIC – ingl k Return On Invested Capital ehk ärikasum jagatud keskmise inves- teeritud kapitaliga EBITDA marginaal – ärikasum enne kulumit (EBITDA) jagatud müügituluga SAIDI – ingl k System Average Interruption Duration Index ehk süsteemi katkes- FFO – ingl k Funds From Operations. Äritegevuse rahavoog, v.a käibekapitali muu- tuskestuse indeks. Kliendikatkestuste kogukestus minutites jagatud teenindatud tused klientide arvuga Finantsvõimendus – netovõlg jagatud netovõla ja omakapitali summaga SAIFI – ingl k System Average Interruption Frequency Index ehk süsteemi kat- kestussageduse indeks. Kliendikatkestuste koguarv jagatud teenindavate klientide Futuur – osapoolte vahel sõlmitud leping, mis kohustab kokkulepitud alusvara arvuga (näiteks toorainet) ostma või müüma varem kokkulepitud hinnaga Tulevikutehing - osapoolte vahel sõlmitud leping, mis kohustab kokkulepitud alus- Hüdroressursside tase – hüdroelektrijaamade reservuaaride täituvuse tase prot- vara (näiteks toorainet) ostma või müüma varem kokkulepitud hinnaga sendina maksimaalsest võimalikust tasemest. Suurim osa Põhjamaade elektriener- gia toodangust põhineb hüdroenergial, mille tootmismaht sõltub hüdroreservuaa- Tulevikutehingutega kaetud positsioon – tulevaste perioodide müüdava elektri- ride veetasemest energia ja vedelkütuste ning ostetavate heitmekvootide kogus, mille ulatuses hind on eelnevalt fikseeritud Juhitavad energiatootmisvarad – tootmisvarad, mis töötavad energiaallikatel nagu põlevkivi, põlevkivigaas, hakkepuit, turvas, rehvihake Tööstuspoliitika roheline raamat – koostöös riigi ja tööandjate organisatsioonidega koostatud dokument, milles on kaardistatud tööstuse kitsaskohad ning pakutud Keevkihttehnoloogia (CFB) – keevkihtpõletuse tehnoloogia (ingl k circulating fluidi- lahendusettepanekud nende likvideerimiseks ja tööstuse arenguks sed bed), kus toimub suuremate (põlemata) osakeste tagasitoide koldesse Võrgukaod – tarbijateni jõudev elektrienergia kogus on mõnevõrra väiksem elekt- Likviidsus – likviidsete varade maht. Raha ja ekvivalentide, lühiajaliste finantsinves- rijaamadest võrku antud kogusest, kuna ülekandmisel muundub osa elektriener- teeringute ja üle 3-kuulise tähtajaga deposiitide summa giast elektriliinides ja trafodes soojuseks. Väiksemal määral põhjustavad kadu ka Maksujalajälg – näitaja, mis väljendab maksude maksmise kaudu loodud ettevõtte elektrivargused ja ebatäpne mõõtmine. Võrguettevõte peab kaoenergia kompen- panust ühiskonda seerima ning selleks on vaja osta igal tunnil vastav kogus elektrienergiat Muutuvkasum – kasum pärast müügituludest muutuvkulude lahutamist  Eesti Energia aastaaruanne 2017 196 Investori informatsioon Kontserni 2018. majandusaasta tulemused avalikustatakse järgnevalt: • I kvartali vahearuanne – 27. aprill 2018 • II kvartali vahearuanne – 27. juuli 2018 • III kvartali vahearuanne – 30. oktoober 2018 • Kontserni 2018. majandusaasta auditeeritud tulemused – 28. veebruar 2019 Eesti Energia majandustulemused ning investorsuhete kontaktid on leitavad kontserni veebilehel: https://www.energia.ee/et/ettevottest/investorile Eesti Energia AS Lelle 22, 11318 Tallinn tel: 715 2222 [email protected] www.energia.ee  EESTI ENERGIA AKTSIASELTS Registrikood 10421629 Asukoht ja aadress Lelle tänav 22, Tallinn 11318 KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU PROTOKOLL ÜLDKOOSOLEKU TOIMUMISE AEG JA KOHT 17. aprill 2018. a, algus kell 15:30, lõpp 17:00 Rahandusministeerium, Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn AINUAKTSIONÄR Eesti Energia Aktsiaseltsi („Selts“) ainuaktsionär (häälte arv: 621 645 750, mis moodustab 100% kõigist aktsiatega määratud häältest) on Eesti Vabariik („Ainuaktsionär“), kelle nimel teostab vastavalt Vabariigi Valitsuse 21.03.2013. a korraldusele nr 129 „Eesti Energia Aktsiaseltsi aktsiate valitseja määramine ja aktsiate üleandmine Rahandusministeeriumi valitsemisele“ aktsiate valitsemist Rahandusministeerium ning keda riigivaraseaduse (RVS) § 5 lg 5 ja peaministri 24. novembri 2016. a korralduse nr 130 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad” p 9 alusel esindab rahandusminister Toomas Tõniste. Aktsiate/häälte arv: 621 645 750 KOOSOLEKUST OSAVÕTJAD Ainuaktsionäri esindaja Toomas Tõniste, rahandusminister Kutsutud: Väino Kaldoja, Seltsi nõukogu esimees Hando Sutter, Seltsi juhatuse esimees Andri Avila, Seltsi juhatuse liige, finantsdirektor Kaie Karniol, Seltsi nõukogu liige ja auditikomitee esinaine PÄEVAKORD 1. Juhatuse esimehe ülevaade 2017. a majandusaasta ja 2018. a esimese kvartali kohta 2. Nõukogu aruanne 2017. aasta majandusaasta kohta 3. 2017. aasta majandusaasta aruande kinnitamine 4. 2017. aasta kasumi jaotamise ettepanek 5. Juhatuse esimehe ülevaade Seltsi kontserni tuleviku väljavaadete kohta 6. Juhatuse esimehe ülevaade Enefit Green AS-i aktsiate börsil noteerimise protsessist Koosolekut juhatas Toomas Tõniste ja protokollis Kaie Karniol. Päevakorrapunkt 1. Juhatuse esimehe ülevaade 2017. a majandusaasta ja 2018. a esimese kvartali kohta Hando Sutter esitas juhatuse esimehe ülevaate Seltsi 2017. a. majandusaasta ja 2018. a. esimese kvartali kohta. Otsus nr 1: Ainuaktsionär võttis teadmiseks juhatuse esimehe poolt esitatud ülevaate 2017. aasta majandusaasta ja 2018. aasta esimese kvartali kohta. Päevakorrapunkt 2. Nõukogu aruanne 2017. aasta majandusaasta kohta Kaie Karniol esitas nõukogu aruande 2017. a majandusaasta kohta. Otsus nr 2: Ainuaktsionär võttis teadmiseks nõukogu ülevaate 2017. aasta majandusaasta kohta. Päevakorrapunkt 3. 2017. aasta majandusaasta aruande kinnitamine Andri Avila andis ülevaate Seltsi 2017. a majandusaastast ja -tulemustest ning tutvustas audiitori järeldusotsust. Otsus nr 3: Kinnitada Seltsi 2017. aasta majandusaasta aruanne (lisatud). Päevakorrapunkt 4. 2017. aasta kasumi jaotamise ettepanek Andri Avila andis ülevaate kasumi jaotamise ettepanekust. Otsus nr 4: Seltsi kontserni jaotamata kasum seisuga 31. detsember 2017 on 823,6 miljonit eurot, millest 2017. aasta puhaskasum on 100,8 miljonit eurot. Jaotada Seltsi kontserni jaotamata kasum seisuga 31. detsember 2017 järgmiselt: - maksta Ainuaktsionärile dividendidena 15 800 000 (viisteist miljonit kaheksasada tuhat) eurot. Dividendid maksta Rahandusministeeriumi kontole ajavahemikul 1. kuni 5. detsembrini 2018.a; - mitte teha eraldisi reservkapitali ega teistesse seaduse või põhikirjaga ettenähtud reservidesse; - jätta seoses Seltsi kontserni jätkuva finantseerimisvajadusega ülejäänud jaotamata kasum summas 807 719 039,29 (kaheksasada seitse miljonit seitsesada üheksateist tuhat kolmkümmend üheksa koma kakskümmend üheksa) eurot jaotamata. Päevakorrapunkt 5. Juhatuse esimehe ülevaade Seltsi kontserni tuleviku väljavaadete kohta Hando Sutter andis ülevaate Seltsi kontserni tuleviku väljavaadete kohta. Otsus nr 5: Ainuaktsionär võttis teadmiseks Seltsi juhatuse esimehe poolt esitatud ülevaate Seltsi kontserni tuleviku väljavaadete kohta. Päevakorrapunkt 6. Juhatuse esimehe ülevaade Enefit Green AS-i aktsiate börsil noteerimise protsessist Seltsi juhatus esines ettekandega ning andis ülevaate Enefit Green AS-i aktsiate börsil noteerimise protsessi arengutest ning tulevasi otsuseid ja tegevusi mõjutavatest tagamaadest. Otsus nr 6: Ainuaktsionär võttis teadmiseks Seltsi juhatuse poolt esitatud ülevaate Enefit Green AS-i aktsiate börsil noteerimise protsessist. Muid küsimusi päevakorras ei olnud.  Kõik otsused on vastu võetud 621 645 750 poolhäälega (100% koosolekul esindatud häältest). Koosoleku juhataja lõpetas koosoleku kell 17:00. Protokolli lisad: Seltsi 2017. aasta majandusaasta aruanne; Käesolev protokoll kajastab õigesti selles sisalduvaid asjaolusid ning on allkirjastatud koosoleku juhataja ja protokollija poolt. Koosoleku juhataja Protokollija /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Tõniste Kaie Karniol