Haridus- ja Teadusministeeriumi 2024-2027 programmide kinnitamine ning 2024. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad

MINISTRI KÄSKKIRI 27.12.2023 nr 1.1-2/23/364 Haridus- ja Teadusministeeriumi 2024-2027 programmide kinnitamine ning 2024. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4, Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punktide 8 ja 9 alusel ja kooskõlas 2024. aasta riigieelarve seaduse § 1 lõikega 2: 1. Kinnitan: 1) Haridus- ja noorteprogrammi 2024-2027 (lisa 1); 2) Teadussüsteemi programmi 2024-2027 (lisa 2); 3) Teadmussiirde programmi 2024-2027 üldosa ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vastutusalas oleva meetme 2 (lisa 3); 4) Keeleprogrammi 2024-2027 (lisa 4); 5) Arhiivindusprogrammi 2024-2027 (lisa 5). 2. Kinnitan Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala eelarve jaotused tegevuste lõikes vastavalt programmide 2024. aasta rahastamiskavale: 1) Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve jaotused vastavalt lisale 6; 2) Kutseõppeasutuste eelarvete jaotused vastavalt lisale 7; 3) Rakenduskõrgkoolide eelarvete jaotused vastavalt lisale 8; 4) Riigi üldhariduskoolide eelarvete jaotused vastavalt lisale 9; 5) Riigi teadus- ja arendusasutuste eelarvete jaotused vastavalt lisale 10; 6) Haridus- ja Noorteameti eelarve jaotus vastavalt lisale 11; 7) Rahvusarhiivi eelarve jaotus vastavalt lisale 12; 8) Keeleameti eelarve jaotus vastavalt lisale 13; 9) Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse eelarve jaotus vastavalt lisale 14; 10) Finantseerimistehingute eelarve jaotus vastavalt lisale 15; 11) Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala määratud toetuste ülekandmine vastavalt lisale 16. 3. Käesoleva käskkirja muutmiseks kulude kogumahtu muutmata esitab valitsemisala asutus Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve- ja finantsjuhtimise osakonnale taotluse kulude otstarbe muutmiseks koos seletuskirjaga. 4. Valitsemisala asutustel esitada detailne tekkepõhine eelarve hiljemalt 1. märtsiks 2024. a Riigi Tugiteenuste Keskusele. 5. Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve- ja finantsjuhtimise osakonnal kanda lisas 15 toodud summad üle vastavalt nimetatud lisas määratud kontodele ja tähtaegadele. 6. Volitan käesoleva käskkirjaga kinnitatud „Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve jaotused“ (lisa 6) märgitud struktuuriüksuse osakonna juhatajat kinnitama raamatupidamise algdokumente või selle alusel koostatud koonddokumente struktuurüksusele kinnitatud eelarve piires. 7. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse haldusmenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister  Lisa 7 Kutseõppeasutuste eelarvete jaotused KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga " Haridus- ja Teadusministeeriumi 2024- 2027 programmide kinnitamine ning 2024. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad " (eur) Asutuse nimetus Tegevus Eelarve liik ja Eelarve konto Tegevuse kirjeldus 2024 eelarve objekti kood Eesti Merekool Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 1 388 285,00 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 1 000,00 loomine Eesti Merekool Kokku 1 389 285,00 Haapsalu Kutsehariduskeskus Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused sh RKAS 1 330 828,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 3 288 183,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 214 000,00 44 K Tuludest sõltuvad õppetoetused 1 000,00 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 30 000,00 loomine Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine 40 K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 230 000,00 40 K Välistoetusest sõltuvad õppetoetused 220 000,00 Haapsalu Kutsehariduskeskus Kokku 5 314 011,00 Heino Elleri Muusikakool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused sh RKAS 62 154,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 2 483 989,00 20 K Riiklike õppelaenude kustutamine 600,00 43 K Muudest tuludest sõltuvad tegevuskulud 10 000,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 13 000,00 20IN005000 I Muud investeeringud 160 000,00 20IN020064 I Heino Elleri Muusikakooli õppekorpus 140 000,00 Heino Elleri Muusikakool Kokku 2 869 743,00 Hiiumaa Ametikool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused sh RKAS 52 715,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 768 915,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 39 000,00 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 22 000,00 loomine Hiiumaa Ametikool Kokku 882 630,00 Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused sh RKAS 295 193,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 8 648 623,00 43 K Muudest tuludest sõltuvad tegevuskulud 3 400,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 430 000,00 44 K Tuludest sõltuvad õppetoetused 3 000,00 44IN005000 I Muud investeeringud 20 000,00 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 140 000,00 loomine Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine 40 K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 404 600,00 Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste prognoosisüsteem 43 K Muudest tuludest sõltuvad tegevuskulud 5 000,00 OSKA 44 K Kutseeksamid 2 000,00 Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Kokku 9 951 816,00 Järvamaa Kutsehariduskeskus Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused sh RKAS 339 686,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 4 901 472,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 765 000,00 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 100 000,00 loomine Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine 40 K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 70 000,00 40 K Välistoetusest sõltuvad õppetoetused 30 000,00 Järvamaa Kutsehariduskeskus Kokku 6 206 158,00 Kehtna Kutsehariduskeskus Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused sh RKAS 95 733,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 2 029 394,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 151 800,00 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 40 000,00 loomine Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine 40 K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 49 000,00 Kehtna Kutsehariduskeskus Kokku 2 365 927,00 Kuressaare Ametikool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused sh RKAS 129 109,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 3 600 572,00 43 K Muudest tuludest sõltuvad tegevuskulud 1 700,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 320 000,00 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 40 000,00 loomine Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine 40 K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 55 700,00 Kuressaare Ametikool Kokku 4 147 081,00 Luua Metsanduskool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused sh RKAS 107 058,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 1 918 730,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 1 150 000,00 44IN005000 I Muud investeeringud 450 000,00 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 35 000,00 loomine Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste prognoosisüsteem 44 K Kutseeksamid 32 000,00 OSKA Luua Metsanduskool Kokku 3 692 788,00 Olustvere Teenindus- ja Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused sh RKAS 209 047,00 Maamajanduskool Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 2 392 797,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 1 030 000,00 44IN005000 I Muud investeeringud 400 000,00 20IN004000 I Masinad ja seadmed 55 000,00 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 60 000,00 loomine Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine 40 K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 220 000,00 Olustvere Teenindus- ja 4 366 844,00 Maamajanduskool Kokku Pärnumaa Kutsehariduskeskus Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused sh RKAS 151 940,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 4 085 092,00 43 K Muudest tuludest sõltuvad tegevuskulud 3 000,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 252 000,00 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 345 000,00 loomine Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine 40 K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 360 000,00  Asutuse nimetus Tegevus Eelarve liik ja Eelarve konto Tegevuse kirjeldus 2024 eelarve objekti kood Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kokku 5 197 032,00 Rakvere Ametikool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused sh RKAS 89 434,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 3 568 100,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 285 000,00 44IN005000 I Muud investeeringud 15 000,00 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 100 000,00 loomine Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine 40 K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 150 000,00 Rakvere Ametikool Kokku 4 207 534,00 Räpina Aianduskool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused sh RKAS 88 862,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 2 648 332,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 147 000,00 44IN005000 I Muud investeeringud 50 000,00 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 33 000,00 loomine Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine 40 K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 111 300,00 40 K Välistoetusest sõltuvad õppetoetused 35 000,00 Räpina Aianduskool Kokku 3 113 494,00 Tallinna Ehituskool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused sh RKAS 114 378,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 2 632 779,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 145 000,00 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 40 000,00 loomine Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine 40 K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 110 000,00 40 K Välistoetusest sõltuvad õppetoetused 90 000,00 Tallinna Ehituskool Kokku 3 132 157,00 Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused sh RKAS 122 940,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 4 130 664,00 44 K Tuludest sõltuvad õppetoetused 3 000,00 44IN005000 I Muud investeeringud 30 000,00 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 147 000,00 loomine Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool Kokku 4 433 604,00 Tallinna Majanduskool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused sh RKAS 80 005,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 3 468 241,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 25 000,00 20IN005000 I Muud investeeringud 15 000,00 Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine 40 K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 68 000,00 40 K Välistoetusest sõltuvad õppetoetused 157 000,00 Tallinna Majanduskool Kokku 3 813 246,00 Tallinna Muusika- ja Balletikool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused sh RKAS 1 079 058,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 7 752 178,00 43 K Muudest tuludest sõltuvad tegevuskulud 60 000,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 70 000,00 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 7 000,00 loomine Tallinna Muusika- ja Balletikool Kokku 8 968 236,00 Tallinna Polütehnikum Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused sh RKAS 239 043,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 4 865 380,00 20IN004000 I Masinad ja seadmed 40 000,00 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 100 000,00 loomine Tallinna Polütehnikum Kokku 5 244 423,00 Tallinna Teeninduskool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused sh RKAS 100 998,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 3 194 771,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 293 000,00 44 K Tuludest sõltuvad õppetoetused 2 000,00 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 110 000,00 loomine Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine 40 K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 120 000,00 40 K Välistoetusest sõltuvad õppetoetused 180 000,00 Tallinna Teeninduskool Kokku 4 000 769,00 Tallinna Tööstushariduskeskus Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused sh RKAS 159 732,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 7 171 768,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 70 000,00 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 10 000,00 loomine Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine 40 K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 5 600,00 Tallinna Tööstushariduskeskus Kokku 7 417 100,00 Tartu Kunstikool Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused sh RKAS 29 137,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 1 903 020,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 15 000,00 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 5 000,00 loomine Tartu Kunstikool Kokku 1 952 157,00 Valgamaa Kutseõppekeskus Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused sh RKAS 91 711,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 3 610 487,00 43 K Muudest tuludest sõltuvad tegevuskulud 700,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 88 000,00 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 72 000,00 loomine Valgamaa Kutseõppekeskus Kokku 3 862 898,00 Vana-Vigala Tehnika- ja Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused sh RKAS 87 040,00 Teeninduskool Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 1 558 996,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 193 000,00 Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool 1 839 036,00 Kokku Viljandi Kutseõppekeskus Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused sh RKAS 139 715,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 2 870 935,00 43 K Muudest tuludest sõltuvad tegevuskulud 6 000,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 220 000,00 44 K Tuludest sõltuvad õppetoetused 3 000,00 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 77 000,00 loomine  Asutuse nimetus Tegevus Eelarve liik ja Eelarve konto Tegevuse kirjeldus 2024 eelarve objekti kood Viljandi Kutseõppekeskus Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine 40 K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 25 000,00 40 K Välistoetusest sõltuvad õppetoetused 25 000,00 Viljandi Kutseõppekeskus Kokku 3 366 650,00 Võrumaa Haridus- ja Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused sh RKAS 158 080,00 Tehnoloogiakeskus Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 2 295 727,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 60 000,00 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 20 000,00 loomine Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskus Kokku 2 533 807,00 Üldkokkuvõte 104 268 426,00 Eelarve liik: 20 - kindlaksmääratud vahendid, 40,41,32 - välistoetusest sõltuvad vahendid, sh riigieelarveline kaasfinantseering, 43 - muudest tuludest sõltuvad vahendid, 44- majandustegevus. K- kulud; I - investeeringud; KM - käibemaks Kristi Vinter-Nemvalts Marika Tuusis kantsler eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna juhataja  Lisa 8 Rakenduskõrgkoolide eelarvete jaotused KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga " Haridus- ja Teadusministeeriumi 2024-2027 programmide kinnitamine ning 2024. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad " (eur) Asutuse nimetus Tegevus Eelarve liik ja Eelarve konto Tegevuse kirjeldus 2024 eelarve objekti kood Eesti Lennuakadeemia Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 88 704,00 kutseharidusele Juurdepääsu tagamine 20 K Kõrghariduse tegevustoetus 5 015 006,00 kõrgharidusele 20 K Kõrgkoolide stipendiumid 15 000,00 20 K Kõrgkoolide vajaduspõhised eritoetused 4 455,00 44 K Tuludest sõltuvad tegevuskulud 230 000,00 20IN020270 I Eesti Lennuakadeemia kinnisvarainvesteeringud 85 000,00 Täiskasvanuhariduse arendamine ja 44 K Tuludest sõltuvad tegevuskulud 150 000,00 õppimisvõimaluste loomine Hariduse rahvusvahelise 40 K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 21 000,00 konkurentsivõime edendamine 40 K Välistoetusest sõltuvad sotsiaaltoetused 30 000,00 Eesti Lennuakadeemia Kokku 5 639 165,00 Kõrgem Kunstikool Pallas Juurdepääsu tagamine 20 K Kõrghariduse tegevustoetus 2 887 549,00 kõrgharidusele 20 K Kõrgkoolide stipendiumid 20 000,00 20 K Kõrgkoolide vajaduspõhised eritoetused 5 940,00 43 K Muudest tuludest sõltuvad tegevuskulud 15 000,00 44 K Kõrghariduse õppetoetused ja stipendiumid 1 000,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 39 000,00 Hariduse rahvusvahelise 40 K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 15 000,00 konkurentsivõime edendamine 40 K Välistoetusest sõltuvad õppetoetused 65 000,00 Kõrgem Kunstikool Pallas Kokku 3 048 489,00 Tallinna Tehnikakõrgkool Juurdepääsu tagamine 20 K Kõrghariduse tegevustoetus 10 985 873,00 kõrgharidusele 20 K Kõrgkoolide stipendiumid 177 500,00 20 K Kõrgkoolide vajaduspõhised eritoetused 51 975,00 20 K Kõrghariduse sihtotstarbelised toetused (regionaalsed 211 000,00 kolledžid) 43 K Muudest tuludest sõltuvad tegevuskulud 70 000,00 44 K Kõrghariduse õppetoetused ja stipendiumid 6 000,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 390 000,00 20IN001000 I Tallinna Tehnikakõrgkooli inventar 85 000,00 20IN002000 I IT investeeringud 15 000,00 20IN020020 I Tallinna Tehnikakõrgkooli kinnisvarainvesteeringud 1 000 000,00 20IN004000 I Masinad ja seadmed 120 000,00 44IN001000 I Tuludest sõltuvad muud investeeringud 220 000,00 Täiskasvanuhariduse arendamine ja 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 330 000,00 õppimisvõimaluste loomine Hariduse rahvusvahelise 40 K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 350 000,00 konkurentsivõime edendamine 40 K Välistoetusest sõltuvad õppetoetused 150 000,00 Tallinna Tehnikakõrgkool Kokku 14 162 348,00 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 832 154,00 kutseharidusele 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 5 000,00 Juurdepääsu tagamine 20 K Kõrghariduse tegevustoetus 6 784 822,00 kõrgharidusele 20 K Kõrgkoolide stipendiumid 122 500,00 20 K Kõrgkoolide vajaduspõhised eritoetused 32 670,00 20 K Sihtotstarbeline toetus konsensusleppe täitmiseks 1 686 000,00 20 K Kõrghariduse sihtotstarbelised toetused (regionaalsed 177 000,00 kolledžid) 44 K Kõrghariduse õppetoetused ja stipendiumid 20 000,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 90 000,00 Täiskasvanuhariduse arendamine ja 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 160 000,00 õppimisvõimaluste loomine Hariduse rahvusvahelise 40 K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 230 000,00 konkurentsivõime edendamine 40 K Välistoetusest sõltuvad õppetoetused 60 000,00 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Kokku 10 200 146,00 Tartu Tervishoiu Kõrgkool Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused 343 272,00 kutseharidusele 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 45 000,00 Juurdepääsu tagamine 20 K Kõrghariduse tegevustoetus 5 100 737,00 kõrgharidusele 20 K Kõrgkoolide stipendiumid 85 000,00 20 K Kõrgkoolide vajaduspõhised eritoetused 25 245,00 20 K Sihtotstarbeline toetus konsensusleppe täitmiseks 627 000,00 20 K Kõrghariduse sihtotstarbelised toetused (regionaalsed 12 000,00 kolledžid) 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 144 000,00 44IN001000 I Tuludest sõltuvad muud investeeringud 20 000,00 Täiskasvanuhariduse arendamine ja 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 70 000,00 õppimisvõimaluste loomine  Asutuse nimetus Tegevus Eelarve liik ja Eelarve konto Tegevuse kirjeldus 2024 eelarve objekti kood Tartu Tervishoiu Kõrgkool Hariduse rahvusvahelise 40 K Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud 350 400,00 konkurentsivõime edendamine Tartu Tervishoiu Kõrgkool Kokku 6 822 654,00 Üldkokkuvõte 39 872 802,00  Lisa 9 Riigi üldhariduskoolide eelarvete jaotused KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga " Haridus- ja Teadusministeeriumi 2024-2027 programmide kinnitamine ning 2024. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad " (eur) Eelarve liik ja Asutuse nimetus Tegevus Eelarve konto Tegevuse kirjeldus 2024 eelarve objekti kood Ahtme Kool Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 630 580,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 769 050,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 1 200,00 Ahtme Kool Kokku 1 400 830,00 Haapsalu Viigi Kool Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 925 293,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 833 724,00 Haapsalu Viigi Kool Kokku 1 759 017,00 Hiiumaa Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 642 173,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 594 225,00 Hiiumaa Gümnaasium Kokku 1 236 398,00 Jõgevamaa Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 499 625,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 975 562,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 2 000,00 Jõgevamaa Gümnaasium Kokku 1 477 187,00 Jõhvi Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 678 736,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 1 499 887,00 Jõhvi Gümnaasium Kokku 2 178 623,00 Kammeri Kool Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 609 177,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 531 991,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 15 000,00 Kammeri Kool Kokku 1 156 168,00 Kiigemetsa Kool Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 582 674,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 514 618,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 30 000,00 Kiigemetsa Kool Kokku 1 127 292,00 Kohtla-Järve Järve Kool Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 1 029 842,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 1 221 669,00 Kohtla-Järve Järve Kool Kokku 2 251 511,00 Läänemaa Ühisgümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 525 546,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 865 547,00 Läänemaa Ühisgümnaasium Kokku 1 391 093,00 Maarjamaa Hariduskolleegium Haridusvõrgu korrastamine ja 20SE000028 K 187 263 eur suunatakse Maarjamaa Hariduskolleegiumile üüri 187 263,00 arendamine ettemakseks. Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 5 315 151,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 1 637 878,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 5 000,00 Maarjamaa Hariduskolleegium Kokku 7 145 292,00 Narva Eesti Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 429 481,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 726 566,00 Narva Eesti Gümnaasium Kokku 1 156 047,00 Narva Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 639 290,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 1 673 613,00 Narva Gümnaasium Kokku 2 312 903,00 Noarootsi Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 460 517,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 488 881,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 10 000,00 Noarootsi Gümnaasium Kokku 959 398,00 Nurme Kool Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 447 791,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 413 755,00 Nurme Kool Kokku 861 546,00 Nõo Reaalgümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 807 656,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 882 920,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 5 000,00 Nõo Reaalgümnaasium Kokku 1 695 576,00 Paide Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 424 374,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 691 821,00 Paide Gümnaasium Kokku 1 116 195,00 Porkuni Kool Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 1 307 362,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 871 359,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 25 000,00 Porkuni Kool Kokku 2 203 721,00 Põlva Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 416 470,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 830 802,00  Eelarve liik ja Asutuse nimetus Tegevus Eelarve konto Tegevuse kirjeldus 2024 eelarve objekti kood Põlva Gümnaasium Kokku 1 247 272,00 Pärnu Koidula Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 730 208,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 1 589 994,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 5 000,00 Pärnu Koidula Gümnaasium Kokku 2 325 202,00 Pärnu Täiskasvanute Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 426 114,00 Gümnaasium kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 981 792,00 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Kokku 1 407 906,00 Rae Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 442 643,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 567 825,00 Rae Gümnaasium Kokku 1 010 468,00 Raikküla Kool Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 603 303,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 483 245,00 Raikküla Kool Kokku 1 086 548,00 Rakvere Riigigümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 658 639,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 1 265 706,00 Rakvere Riigigümnaasium Kokku 1 924 345,00 Rapla Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 456 963,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 761 312,00 Rapla Gümnaasium Kokku 1 218 275,00 Saaremaa Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 707 008,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 1 358 359,00 Saaremaa Gümnaasium Kokku 2 065 367,00 Saue Riigigümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 572 293,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 1 284 351,00 Saue Riigigümnaasium Kokku 1 856 644,00 Tabasalu Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 528 820,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 1 082 688,00 Tabasalu Gümnaasium Kokku 1 611 508,00 Tallinna K.Pätsi Vabaõhukool Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 1 069 286,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 1 320 124,00 Tallinna K.Pätsi Vabaõhukool Kokku 2 389 410,00 Tallinna Mustamäe Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 878 637,00 Riigigümnaasium kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 1 592 033,00 Tallinna Mustamäe Riigigümnaasium Kokku 2 470 670,00 Tallinna Pelgulinna Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 891 495,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 1 754 177,00 Tallinna Pelgulinna Gümnaasium Kokku 2 645 672,00 Tallinna Tõnismäe Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 1 543 589,00 Riigigümnaasium kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 2 909 473,00 Tallinna Tõnismäe Riigigümnaasium Kokku 4 453 062,00 Tartu Emajõe Kool Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 579 593,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 607 744,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 20 000,00 Õppekava ja koolikorralduse 40 SF 2021+ meede 21.4.4.1 Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja - 16 393,00 arendustegevused K keskkonnad (õppekavad ja- varad) 40 KM SF 2021+ meede 21.4.4.1 Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja - 3 607,00 keskkonnad (õppekavad ja- varad) Tartu Emajõe Kool Kokku 1 227 337,00 Tartu Hiie Kool Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 1 448 516,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 1 501 622,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 59 100,00 Tartu Hiie Kool Kokku 3 009 238,00 Tartu Tamme Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 730 155,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 1 485 758,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 5 000,00 Tartu Tamme Gümnaasium Kokku 2 220 913,00 Urvaste Kool Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 518 531,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 289 296,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 4 000,00 Urvaste Kool Kokku 811 827,00 Valga Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 381 564,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 726 566,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 1 000,00  Eelarve liik ja Asutuse nimetus Tegevus Eelarve konto Tegevuse kirjeldus 2024 eelarve objekti kood Valga Gümnaasium Kokku 1 109 130,00 Valga Jaanikese Kool Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 483 227,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 619 986,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud 1 000,00 Valga Jaanikese Kool Kokku 1 104 213,00 Viimsi Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 779 805,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 1 600 591,00 Viimsi Gümnaasium Kokku 2 380 396,00 Viljandi Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 737 442,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 1 485 758,00 Viljandi Gümnaasium Kokku 2 223 200,00 Võru Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 464 919,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 796 057,00 Võru Gümnaasium Kokku 1 260 976,00 Ämmuste Kool Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 505 949,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 377 444,00 Ämmuste Kool Kokku 883 393,00 Narva Eesti Põhikool Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 322 763,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 622 331,00 Narva Eesti Põhikool Kokku 945 094,00 Kiviõli I Keskkool Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 953 233,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 1 501 899,00 Kiviõli I Keskkool Kokku 2 455 132,00 Kiviõli Vene Kool Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 648 380,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 816 352,00 Kiviõli Vene Kool Kokku 1 464 732,00 Kohtla-Järve Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 471 820,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 851 054,00 Kohtla-Järve Gümnaasium Kokku 1 322 874,00 Lüganuse Kool Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 278 733,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 366 896,00 Lüganuse Kool Kokku 645 629,00 Narva Vanalinna Põhikool Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 705 853,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 1 490 960,00 Narva Vanalinna Põhikool Kokku 2 196 813,00 Sillamäe Gümnaasium Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 505 188,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 897 401,00 Sillamäe Gümnaasium Kokku 1 402 589,00 Sillamäe Eesti Põhikool Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud 669 318,00 kutseharidusele 20 K Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu 886 978,00 Sillamäe Eesti Põhikool Kokku 1 556 296,00 Üldkokkuvõte 87 360 928,00 Eelarve liik: 20 - kindlaksmääratud vahendid, 40,41,32 - välistoetusest sõltuvad vahendid, sh riigieelarveline kaasfinantseering, 43 - muudest tuludest sõltuvad vahendid, 44- majandustegevus. K- kulud; I - investeeringud; KM - käibemaks Kristi Vinter-Nemvalts Marika Tuusis kantsler eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna juhataja  Lisa 10 Riigi teadus- ja arendusasutuste eelarvete jaotused KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga " Haridus- ja Teadusministeeriumi 2024-2027 programmide kinnitamine ning 2024. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad " (eur) Programm Tegevus Eelarve liik ja Eelarve Tegevuse kirjeldus 2024 eelarve Asutuse nimetus objekti kood konto Eesti Keele Instituut Keeleprogramm Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine 20 K Eesti keele mainetegevused 170 500,00 Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine 20 K Eesti Keele Instituudi tegevuskulud 1 991 883,00 20 K Hõimurahvaste programmi rakendamine 199 454,00 20 K Programm "Eestikeelsete kõrgkooliõpikute loomise toetamise põhimõtted 2018-2027" 218 950,00 44 K Majandustegevusest laekuvate tulude arvelt tehtavad kulud 50 000,00 Eesti keele õppe toetamine ja oskuse 20 K Täiskasvanute täiendõppe toetamine 30 839,00 hindamine ning mitmekeelsus 20 K Eesti keele ja kultuuri õpe väliseesti kogukondades, välisõppekohtade toetused 206 000,00 40 K SF 2021+ meede 21.4.7.3 Eesti keele õpe ja keeleõppe arendamine 990 791,00 40 I SF 2021+ meede 21.4.7.3 Eesti keele õpe ja keeleõppe arendamine 935 037,00 40 KM SF 2021+ meede 21.4.7.3 Eesti keele õpe ja keeleõppe arendamine 195 924,00 Haridus- ja noorteprogramm Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused sh RKAS 63 521,00 Võrdsete võimaluste tagamine hariduses 20 K Eestikeelsele õppele ülemineku tegevus. Ida-Virumaa koolijuhtide arenguprogramm 160 000,00 40 K SF 2021+ meede 21.4.7.1 Eesti keele õpe rändetaustaga ja muu emakeelega inimestele 2 981 620,00 40 KM SF 2021+ meede 21.4.7.1 Eesti keele õpe rändetaustaga ja muu emakeelega inimestele 451 896,00 Teadussüsteemi programm Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu 20 K Riiklike programmide toetamine 1 716 800,00 toetamine 20 K Teadlaste järel- ja juurdekasvu toetamine 68 488,00 20 K Teadus- ja arendusasutuste baasfinantseerimine 194 000,00 Eesti Keele Instituut Kokku 10 625 703,00 Eesti Kirjandusmuuseum Keeleprogramm Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine 20 K Eesti keele alane koolitusseminar lasteaiaõpetajatele 9 000,00 Haridus- ja noorteprogramm Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused sh RKAS 82 971,00 Teadussüsteemi programm Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu 20 K Riiklike programmide toetamine 170 000,00 toetamine 20 K Teadlaste järel- ja juurdekasvu toetamine 68 488,00 20 K Teadus- ja arendusasutuste baasfinantseerimine 126 000,00 20 K Tegevustoetus 1 348 149,00 40 K Projekt: Filter consorttium of the Academy of Finalnd 13 000,00 43 K Siseriiklikud toetused 50 000,00 43 K Uurimistoetused 250 000,00 44 K Majandustegevuse tuludest sõltuvad majanduskulud 40 000,00 Eesti Kirjandusmuuseum Kokku 2 157 608,00 Üldkokkuvõte 12 783 311,00 Eelarve liik: 20 - kindlaksmääratud vahendid, 40,41,32 - välistoetusest sõltuvad vahendid, sh riigieelarveline kaasfinantseering, 43 - muudest tuludest sõltuvad vahendid, 44- majandustegevus. K- kulud; I - investeeringud; KM - käibemaks Kristi Vinter-Nemvalts Marika Tuusis kantsler eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna juhataja  Lisa 11 KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga " Haridus- ja Teadusministeeriumi 2024-2027 programmide Haridus- ja Noorteameti eelarve jaotus kinnitamine ning 2024. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad " (eur) Eelarve liik ja Eelarve Programm Tegevus Tegevuse kirjeldus 2024 eelarve objekti kood konto Haridus- ja Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine 20SE000028 K Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused sh RKAS 111 755,00 noorteprogramm Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine Kokku 111 755,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 20 K Tegevustoetus 180 000,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 180 000,00 Kokku Juurdepääsu tagamine kõrgharidusele 20 K Kõrghariduse õppetoetused ja stipendiumid 322 000,00 Juurdepääsu tagamine kõrgharidusele Kokku 322 000,00 Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime 20 K Kõrghariduse rahvusvahelistumise toetamine 1 403 425,00 edendamine 20 K Üld- ja juhtimiskulu 271 686,00 40 K Erasmus+ kõrgkoolide õpirändetoetuste kaasfinantseering 1 055 797,00 40 K Erasmus+ välisabi (kõik valdkonnad) 33 500 000,00 40 K Nordplus projekti välisabi 34 000,00 40 K Erasmus+ kaasfinantseering, Eurogidance 48 100,00 40 K Erasmus+ välisabi, Euroguidance 48 100,00 Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime 36 361 108,00 edendamine Kokku Õppekava ja koolikorralduse arendustegevused 20 K Kõrghariduse kvaliteedi arendamine ja hindamine 474 000,00 20 K Tegevuskulud 2 859 650,00 20 K Tegevustoetus 40 000,00 40 K SF 2021+ meede 21.4.8.2 Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja -keskkonnad 615 987,00 (kvaliteedijuhtimine) 40 K SF 2021+ meede 21.4.4.1 Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja -keskkonnad 1 343 711,00 (õppekavad ja- varad) 40 KM SF 2021+ meede 21.4.8.2 Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja -keskkonnad 49 197,00 (kvaliteedijuhtimine) 44 K Kvaliteedihindamine teistele riikidele, rahvusvaheline kvaliteedikultuuri edendamine 60 000,00 Õppekava ja koolikorralduse arendustegevused 5 442 545,00 Kokku Võrdsete võimaluste tagamine hariduses 20 K Tegevuskulud 601 000,00 20 K Üldhariduskooli eesti keel teise keelena e-eksamite korraldusprotsessi väljatöötamine 243 700,00 20 K Eesti keel teise keelena tasemetööde hindamine 66 300,00 40 K SF 2021+ meede 21.4.5.2 Hariduse tugiteenused 4 428 476,00 40 KM SF 2021+ meede 21.4.5.2 Hariduse tugiteenused 195 810,00 Võrdsete võimaluste tagamine hariduses Kokku 5 535 286,00 Õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu 20 K Õpetajakoolituse stipendiumid 160 000,00 toetamine 40 K SF 2021+ meede 21.4.4.1 Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja -keskkonnad (õpetajad 393 198,00 ja juhid) 40 KM SF 2021+ meede 21.4.4.1 Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja -keskkonnad (õpetajad 32 802,00 ja juhid) 10SE020003 K Tegevuskulud 3 700 000,00 Õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu 4 286 000,00 toetamine Kokku Õppe seostamine tööturu vajadustega 20 K Üld- ja juhtimiskulu 341 500,00 20 K Rahvusvahelised kutsemeistrivõistlused 400 000,00 40 K RRF 2020 Digipööret toetavate oskuste arendamine 3 643 000,00 40 K RRF 2020 Rohepööret toetavate oskuste arendamine 4 156 000,00 40 K SF 2021+ meede 21.4.4.2 PRÕM+ 3 577 943,00 40 K SF 2021+ meede 21.6.1.7 ÕÜF Ida-Viru täiendkoolitus ja tasemeõppe õppekavad 3 386 667,00 40 K SF 2021+ meede 21.4.4.2 IT Akadeemia ja Inseneriakadeemia arendamine kutse-, üld- ja 2 476 360,00 huvihariduses 40 K SF 2021+ meede 21.4.4.2 Kõrghariduse kvaliteet ja rahvusvahelistumine 1 401 430,00 40 K SF 2021+ meede 21.4.4.2 Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia kõrghariduses 3 813 514,00 40 KM SF 2021+ meede 21.4.4.2 PRÕM+ 88 932,00 Õppe seostamine tööturu vajadustega Kokku 23 285 346,00 Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste 40 K Noortevaldkonna digihüpe 294 130,00 toetamine (HOOG) 40 K Euroopa Solidaarsuskorpuse välistoetus ja kaasfinantseering 1 928 000,00 Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste toetamine 2 222 130,00 (HOOG) Kokku Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi 20 K Taotlusvoor "Noorte heaks 2024" 400 000,00 arendamine (ISE) 20 K Noortelaagrite tegevustoetus ja arendustegevus 1 329 600,00 20 K Noortevaldkonna tunnustuskonkursi ja tunnustussündmuse korraldamine 40 000,00 20 K Riikliku noorteinfo teenuse haldamine ja arendamine 216 000,00 20 K Noorteosakonna üld- ja juhtimiskulu 351 220,00 44 K Kloogaranna noortelaagri tegevuskulu majandustegevusest laekuvate tulude arvelt 177 000,00 20SE020005 K Noorte huvihariduse ja -tegevuse riikliku toetuse rakenamine 220 000,00 Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi 2 733 820,00 arendamine (ISE) Kokku Noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste 20 K Taotlusvoor "Noortemalev 2024" 440 000,00 tagamine (KINDLUS) 40 K SF 2021+ meede 21.4.5.1 Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja 3 170 662,00 NEET-staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks Noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste 3 610 662,00 tagamine (KINDLUS) Kokku Haridus- ja 84 090 652,00 noorteprogramm Kokku Keeleprogramm Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine 20 K Euroopa keeleõppe tunnuskirja väljaandmine 4 500,00 Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine Kokku 4 500,00 Eesti keele õppe toetamine ja oskuse 20 K Eesti keele ja kultuuri õpe välismaal asuvates kõrgkoolides 457 331,00 hindamine ning mitmekeelsus 20 K Eesti keele tasemeeksamite ettevalmistus, korraldamine ja arendamine 920 000,00 20 K Eesti keele õppe arendamine välismaal, stipendiumid 107 133,00 20 K Kodakonduseksamite läbiviimine 54 979,00 40 K SF 2021+ meede 21.4.7.3 Eesti keele õpe ja keeleõppe arendamine 616 313,00 40 KM SF 2021+ meede 21.4.7.3 Eesti keele õpe ja keeleõppe arendamine 36 939,00 10SE020007 K Eesti keele õppe kulude hüvitamine 60 000,00 Eesti keele õppe toetamine ja oskuse hindamine 2 252 695,00 ning mitmekeelsus Kokku Keeleprogramm Kokku 2 257 195,00 Teadmussiirde Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine 40 K SF 2021+ meede 21.6.1.3 ÕÜF Ida-Viru ettevõtluse teadusmahukuse suurendamine 4 817 876,00 programm  Eelarve liik ja Eelarve Programm Tegevus Tegevuse kirjeldus 2024 eelarve objekti kood konto Teadmussiirde Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine 40 KM SF 2021+ meede 21.6.1.3 ÕÜF Ida-Viru ettevõtluse teadusmahukuse suurendamine 3 376,00 Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine Kokku 4 821 252,00 Teadmussiirde programm 4 821 252,00 Kokku Teadussüsteemi Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu 40 K Norra välistoetused: TÜ eeldefineeritud projektid 187 750,00 programm toetamine 40 K Norra kaasfinantseering: TÜ eeldefineeritud projektid 32 250,00 Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine 220 000,00 Kokku Teadussüsteemi 220 000,00 programm Kokku Üldkokkuvõte 91 389 099,00 Eelarve liik: 20 - kindlaksmääratud vahendid, 40,41,32 - välistoetusest sõltuvad vahendid, sh riigieelarveline kaasfinantseering, 43 - muudest tuludest sõltuvad vahendid, 44- majandustegevus. K- kulud; I - investeeringud; KM - käibemaks Kristi Vinter-Nemvalts Marika Tuusis kantsler eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna juhataja  Lisa 12 KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga " Haridus- ja Teadusministeeriumi 2024-2027 programmide Rahvusarhiivi eelarve jaotus kinnitamine ning 2024. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad " (eur) Programm Tegevus Eelarve liik ja Eelarve Tegevuse kirjeldus 2024 eelarve objekti kood konto Arhiivindusprogramm Arhivaalide kogumine ja säilitamine ja 20 K Tegevuskulud sh liikmemaksud, ajaloo aastapreemiad, EELK toetus, arhiivipedagoogika 6 312 857,00 nendele juurdepääsu tagamine 44 K Majandustegevusest laekuvad tulude kulud 150 000,00 20IN005000 I Muud investeeringud 50 000,00 20SE000028 K RKAS kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused 3 080 886,00 Arhiivindusprogramm 9 593 743,00 Kokku Haridus- ja Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 K Filmipärandiplatvormi Arkaader tegevused 45 000,00 noorteprogramm kutseharidusele Haridus- ja 45 000,00 noorteprogramm Kokku Keeleprogramm Eesti keele õppe toetamine ja oskuse 20 K Väliseesti arhiiviprojektide konkurss 10 000,00 Keeleprogramm Kokku 10 000,00 Üldkokkuvõte 9 648 743,00 Eelarve liik: 20 - kindlaksmääratud vahendid, 44- majandustegevus. K- kulud; I - investeeringud; KM - käibemaks Kristi Vinter-Nemvalts Marika Tuusis kantsler eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna juhataja  Lisa 13 KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga " Haridus- ja Teadusministeeriumi Keeleameti eelarve jaotus 2024-2027 programmide kinnitamine ning 2024. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad " (eur) Eelarve liik ja Eelarve Programm Tegevus Tegevuse kirjeldus 2024 eelarve objekti kood konto Keeleprogramm Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine 20 K Keeleameti tegevuskulud 736 810,00 20SE000028 K Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused sh RKAS 4 227,00 Eesti keele õppe toetamine ja oskuse 20 K Avaliku sektori töötajate eesti keele õppe toetamine 81 440,00 hindamine ning mitmekeelsus Keeleprogramm Kokku 822 477,00 Üldkokkuvõte 822 477,00 Eelarve liik: 20 - kindlaksmääratud vahendid, 40,41,32 - välistoetusest sõltuvad vahendid, sh riigieelarveline kaasfinantseering, 43 - muudest tuludest sõltuvad vahendid, 44- majandustegevus. K- kulud; I - investeeringud; KM - käibemaks Kristi Vinter-Nemvalts Marika Tuusis kantsler eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna juhataja  Lisa 14 KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga " Haridus- ja Teadusministeeriumi 2024-2027 programmide Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse eelarve jaotus kinnitamine ning 2024. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad " (eur) Eelarve liik ja Eelarve Programm Tegevus Tegevuse kirjeldus 2024 eelarve objekti kood konto Haridus- ja Juurdepääsu tagamine üld- ja 10 KM Käibemaks 7 000,00 noorteprogramm kutseharidusele 20 K Tegevuskulud, sh liikmemaks 2 285 373,00 40 K Erasmus + otsetoetus asutusele 2 182,00 44 K Kulud majandustegevusest laekuvatest tuludest 373 000,00 44 KM Käibemaks 25 000,00 20SE000028 K RKAS-i vahendid 1 099 563,00 Võrdsete võimaluste tagamine 20 K Eestikeelsele õppele ülemineku tegevus. Lõimitud aine- ja keeleõppe kohanemiskursus 300 081,00 hariduses Haridus- ja noorteprogramm Kokku 4 092 199,00 Üldkokkuvõte 4 092 199,00 Eelarve liik: 20 - kindlaksmääratud vahendid, 40,41,32 - välistoetusest sõltuvad vahendid, sh riigieelarveline kaasfinantseering, 43 - muudest tuludest sõltuvad vahendid, 44- majandustegevus. K- kulud; I - investeeringud; KM - käibemaks Kristi Vinter-Nemvalts Marika Tuusis kantsler eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna juhataja  Lisa 15 Finantseerimistehingute eelarvete jaotus KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga " Haridus- ja Teadusministeeriumi 2024-2027 programmide kinnitamine ning 2024. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad " (eur) Eelarve liik ja Asutuse nimetus Programm Tegevus* Eelarve konto Tegevuse kirjeldus objekti kood 2024 eelarve HTM Haridus- ja noorteprogramm Juurdepääsu tagamine 10 F Õppelaenuvõlglaste eest põhiosa maksed pankadele -147 000,00 kõrgharidusele 10 F Õppelaenuvõlglaste tagasimaksed HTMile 400 000,00 HTM Kokku 253 000,00 Viljandi Kutseõppekeskus Haridus- ja noorteprogramm Juurdepääsu tagamine üld- ja 20 F Kapitalirendi tehingud -7 000,00 kutseharidusele Viljandi Kutseõppekeskus Kokku -7 000,00 Üldkokkuvõte 246 000,00 Eelarve liik: 10 - arvestuslikud vahendid, 20 - kindlaksmääratud vahendid F- finantseerimistehingud Kristi Vinter-Nemvalts Marika Tuusis kantsler eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna juhataja  Lisa 16 KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga " Haridus- ja Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala määratud toetuste ülekandmine Teadusministeeriumi 2024-2027 programmide kinnitamine ning 2024. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad " Ülekantav Eelarve Asutuse nimetus Kulu selgitus Kulukoha kirjeldus summa Arvelduskonto Ülekandmise kuupäev liik (euro) eelarveüksus EG10, konto 452, osakond KG105030, Tartu Ülikool 20 Õppelaenude tagasimaksmisega seotud kulud tegevusala kood 09400, ATG10-H31304 20 156,00 EE281010102000234007 12.01.2024 eelarveüksus EG10, konto 452, osakond KG105030, Tallinna Tehnikaülikool 20 Õppelaenude tagasimaksmisega seotud kulud tegevusala kood 09400, ATG10-H31304 1 715,00 EE201010052037382001 12.01.2024 eelarveüksus EG10, konto 452, osakond KG105030, Tallinna Ülikool 20 Õppelaenude tagasimaksmisega seotud kulud tegevusala kood 09400, ATG10-H31304 2 680,00 EE071010002006943007 12.01.2024 eelarveüksus EG10, konto 452, osakond KG105030, Eesti Kunstiakadeemia 20 Õppelaenude tagasimaksmisega seotud kulud tegevusala kood 09400, ATG10-H31304 286,00 EE931010002006966000 12.01.2024 Üldkokkuvõte 24 837,00 Eelarve liik: 20 - kindlaksmääratud vahendid. Kristi Vinter-Nemvalts Marika Tuusis kantsler eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna juhataja  Teadussüsteemi programm 2024-2027 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus Tulemusvaldkonna Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad eesmärk koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele Valdkonna arengukava Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 (TAIE arengukava) Programmi nimi Teadussüsteemi programm Programmi eesmärk Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine. Programmi periood 2024–2027 Peavastutaja Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) (ministeerium) Kaasvastutajad (oma Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAg) valitsemisala asutused) Programm panustab Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035 (TAIE arengukava) järgmiste mõõdikute täitmisse1: Üldeesmärk Mõõdik* Viimane tegelik Sihttase tase 2035 Eesti teadus, arendustegevus, Riigieelarves kavandatud TA rahastamine 1 ≥1 innovatsioon ja ettevõtlus osakaaluna SKP-st (%) (2022) suurendavad koostoimes Allikas: Riigieelarve ja RE seletuskiri Eesti ühiskonna heaolu ja Erasektori TA kulutuste tase SKP-st (%) 0,98 2 majanduse tootlikkust, Allikas: Statistikaamet (2021) pakkudes Nominaalne tööjõutootlikkus EL-27 82,8 110 konkurentsivõimelisi ja keskmisest (%) (2022) kestlikke lahendusi Eesti ja Allikas: Eurostat maailma arenguvajadustele. Koht Euroopa innovatsiooni tulemustabelis Mõõdukas Innovatsioo- (koht tulemusrühmas) innovaator niliider Allikas: Euroopa Komisjon 12. koht (2023) *Mõõdikute metoodikat on kirjeldatud TAIE arengukavas. 1 TAIE arengukava eesmärgi ja mõõdikute täitmisse panustavad kolm programmi, millest üks on teadussüsteemi programm. Lisaks teadussüsteemi programmile rakendatakse ka teadmussiirde programmi (HTM ja MKM ühisprogramm) ja ettevõtluskeskkonna programmi (MKM). Arengukava üldeesmärgi saavutamise ja mõõdikute seire toimub tulemusvaldkonna aruandluse raames ega hakka kajastuma programmide tasandil. 1 Programmi eesmärk: Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine Teadussüsteemi programmi ülesanne on tagada Eesti teaduse üldine toimevõime, sh kõigi eluvaldkondade vajadusi arvestava teadussüsteemi toimimist tagava keskkonna kindlustamine ja teadusvaldkonna üldise võimekuse kasvatamine. Programm kannab hoolt selle eest, et Eestis oleks ühiskonna teadmuspõhise arengu ja majanduskasvu vältimatu eeltingimusena tagatud Eestile oluliste eluvaldkondade vajadusi arvestav kõrgetasemeline, arenev ja valdkondlikult mitmekesine teadussüsteem. Selleks tuleb tagada teadusasutuste strateegiline areng, sh jätkata uute teadmiste, tehnoloogiate ja ideede loomiseks vajalike alusuuringute rahastamist, parandada teadlaste enesetäiendusvõimalusi ja töötingimuste konkurentsivõimet, seista hea teadlaskonna järel- ja juurdekasvu eest, võimaldada kasutada heal tasemel teadustaristut nii Eestis kui ka välismaal ja osaleda rahvusvahelises teadmusringluses ning kindlustada uute teadmiste ja ideede jõudmine kõrgharidusõppesse ja selle kaudu tööturule. Programmi kogueelarve Teadussüsteemi programm RES 2024-2027 Programmi meetmed 2024 2025 2026 2027 Meede 1. Teadussüsteemi järjepideva toimimise kindlustamine (programmi 216 094 216 938 224 679 233 552 kogukulud tuhandetes eurodes) Programmi tegevused Tegevus 1. Teadusasutuste ja 200 448 202 984 207 025 215 898 teadlaskonna arengu toetamine Tegevus 2. Teadustaristu kvaliteedi ja 15 647 13 954 17 654 17 654 kättesaadavuse kindlustamine Olukorra lühianalüüs Eestis on aastatega välja kujundatud kvaliteedikonkurentsil põhinev toimiv ja arenev teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (edaspidi TAI) süsteem. Kasvanud on teadlaste rahvusvahelise koostöö aktiivsus, teaduse kõrget taset näitav publitseerimisaktiivsus ja publikatsioonide kvaliteet ning edukus EL teadus- ja arendustegevuse raamprogrammis. Eesti paistab silma EL raamprogrammis võidetud lepingute mahu poolest2. Eestis rajatud nüüdisaegsed ülikoolide ning teadusasutuste hooned ja laborid loovad teadustööks rahvusvaheliselt atraktiivseid tingimusi. Tartu Ülikool Eesti rahvusülikoolina on jõudnud maailma 300 parima ülikooli hulka ning on Kesk- ja Ida-Euroopa ülikoolide vaieldamatu number üks. Mitmed Eesti teadlased on jõudnud maailma enimtsiteeritud teadlaste hulka. Teadussüsteemi suurimad väljakutsed on järgmised: • Eesti eripära on teadusrahastuse kõrge projektipõhisus ja välisallikate suur osakaal teaduse rahastamises − eriti avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse (TA) puhul. Teadussüsteemi kõrge taseme ja kestliku kvaliteedi kindlustamine vajab sihipärast ja järjekindlat riigipoolset tuge, sh teadusasutuste kõrge kvaliteediga tegevuste järjepidevat toetamist, teadlaste algatustel põhinevate uurimisprojektide, eesliini teadus- ja arendustegevusega kursis olevate teadusrühmade (sh tipptasemel teadusrühmade koostöö) rahastamist, heal tasemel teadustaristu 2 Raamprogrammist Horisont 2020 saadud toetus SKP kohta võrreldes EL keskmisega (=100%) 2022. a andmete põhjal Eestis 273%. Allikad: eCORDA, Eurostat, ETAg-i arvutused. 2  kindlustamist ja selle jätkusuutlikku majandamist, tuge nii rahvusvahelises teaduskoostöös (sh Eesti teadlaste suurem aktiivsus konsortsiumide moodustajate ja projektide koordineerijatena) kui ka riigisisese koostöö edendamist. Teadussüsteemi baasvõimekuse tagamine on vältimatu eeldus, et jõuda teadussaavutuste ühiskondlike ja majanduslike rakendusteni ja aidata kaasa ühiskonna väljakutsete lahendamisele. Seejuures on vaja tagada tõukefondide toel saavutatud tulemuste nagu kõrgetasemeline teadustaristu või tippkeskustes toimuva tipptasemel teadusrühmade koostöö jätkusuutlikkus ning kindlustada sellistele tegevustele jätkuv tugi riiklikes rahastusskeemides. • TAIE arengukavas seatud eesmärkide saavutamiseks vajab Eesti mitu korda rohkem teadlasi ja insenere kui meil täna on, eriti väljaspool akadeemiat, nii era kui avalikus sektoris. Eesti jääb teadlaste arvult 1000 töötaja kohta OECD riikide võrdluses maha juhtivatest innovatsiooniriikidest, eriti suur on lõhe erasektoris3. Eestis napib väljaspool akadeemiat inimesi, kes oskaksid ja tahaksid tegeleda teadus-ja arendustegevusega. Samal ajal on doktoriõppe atraktiivsus, eriti eestikeelse elanikkonna hulgas madal. Pikka aega sihiks seatud 300 doktorikraadi kaitsmist aastas ei ole seni saavutatud4. Seetõttu tuleb rohkem tähelepanu pöörata nii teadlaste ja inseneride järelkasvule kui akadeemilise karjääri atraktiivsuse suurendamisele. • Kvaliteetseks teadus- ja arendustegevuseks nii akadeemilises sektoris kui väljaspool seda on vaja heal tasemel teadustaristut. Riigi huvides on kindlustada riikliku tähtsusega teadus- ja arendustaristu optimaalne kasutus ja jätkusuutlik majandamine ning seetõttu on oluline tagada ligipääs taristuteenustele nii teadusasutustele, kõrgkoolidele kui ettevõtetele ja avalikule sektorile. Teadustaristute kõrgeid investeeringuid ja ülalpidamiskulusid silmas pidades on Eestil mõistlik osaleda taristute arendamise ja kasutamise rahvusvahelises koostöös sealhulgas EL tasandi teadustaristus. Nii saab Eesti teadlastele ja arendajatele kindlustada juurdepääsu uurimis- ja arendustööks vajalikule tipptasemel taristule. • Teadus- ja arendustegevuse kõrge kvaliteedi ja konkurentsivõime tagamiseks on Eestile kui väikesele riigile oluline võimendada Eestis loodud teadmust ning teadus- ja arendustegevusi rahvusvahelises teadmusloomes ja -võrgustikes osalemise kaudu. Nii tagatakse maailma eesliiniteadmiste ja tehnoloogiaarenduste jõudmine Eestisse ja panustatakse Eestis loodud teadmusega maailma tippteadusesse. Tugevdamist vajab Eesti teadlaste võimekus võtta juhtroll rahvusvahelistes tegevustes, sh tuleb kasvatada Eesti teadlaste aktiivsust konsortsiumide moodustajate ja projektide koordineerijatena ning kaasata uusi sihtrühmi. Olulisemad programmi (arendus)tegevused 2024-2027 aastal: • Kasvatatakse teadus- ja arendustegevuse baasfinantseerimist ning uurimistoetuste mahtu hoides kokkulepitud uurimistoetuste ja baasfinantseerimise suhet 50:50. Uurimistoetuste rahastamises on vähendatud taotlusvoorude eelarvete aastate vahelist kõikumist, võimaldades nii hoida alustavate grantide mahtu igal aastal sarnasel tasemel.5 Uurimistoetuste hindamisel on üle mindud paneelhindamisele, mis suurendab hindamise objektiivsust ja õiglust. Piisav baasfinantseerimise maht on eelduseks TA-asutuste jätkusuutlikuks toimimiseks, paindliku ja akadeemilise töö mitmekesisust arvestava, mitmekülgset arengut ja suuremat stabiilsust pakkuva akadeemilise karjäärimudeli kujundamiseks ja elluviimiseks, asutuse teadustööks vajaliku taristu tagamiseks ning tihedamaks koostööks ettevõtete ja teadusasutuste vahel. Kiirenenud palga- ja hindade kasv toob kaasa täiendava koormuse ka teadusasutuste püsikulude vaatest ning vähendab teadussüsteemi konkurentsivõimet, mistõttu on hädavajalik kasvatada teadussüsteemi põhiinstrumentide mahtu. Teaduspõhise kvaliteetse kõrgharidusõppe arendamiseks toetatakse rakenduskõrgkoolides teadus- ja arendustegevuse võimekuse väljaarendamist. 3 Eesti jääb Eurostati andmetel teadlaste ja inseneride arvult EL keskmisele selgelt alla: Eestis 2022. a teadlaste osakaal hõivatutest on 0,87% ja EL27 1,04%, sh erasektoris Eestis 0,38% ja EL27 0,58% hõivatutest. 4 2022. a EHISe andmete põhjal oli kaitstud doktorikraadide arv 250. 5 2021. ja 2022. a taotlusvooru mahud on jäänud selle tulemusel 10 mln euro juurde. 3 • Noorteadlaste järelkasvu kindlustamiseks jätkub doktoriõppe reformi elluviimine, mille käigus muutub doktorantide staatus õppijast teadus- ja arendustöötajaks. Doktorikraadiga inimeste arvu kasv, eriti väljaspool ülikoole, on vältimatu eeltingimus Eesti majanduskasvu hoogustamiseks ning kõrgema lisandväärtuse suunas liikumiseks. Doktoriõppe reformi tulemusena määratletakse doktorandi selgem positsioon teadlaskarjääris, sh võimaldatakse ülikoolides ja TA-asutustes doktorantidele nooremteaduri lepingulisi ametikohti. Tõukefondide toel alustati 2023. a koostöödoktorantuuri (teadmussiirde doktorantuuri) toetamist, mille käigus doktorant- nooremteadurid töötavad asutustes või ettevõtetes tööandjatele huvipakkuvate teemadega. Muudatuste tulemustena kasvab doktoriõppe atraktiivsus ja tulemuslikkus, õpe on paremini seotud ühiskonna vajadustega ning doktorikraadiga töötajate karjääriväljavaated mitteakadeemilistel ametikohtadel laienevad. • Jätkatakse eesti keele ja kultuuri alaste ning haridusuuringute toetamist kooskõlas TAIE fookusvaldkonna „Elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum“ teekaardi sihtidega, et tagada eesti hariduse, keele ja kultuuriruumi kestlikkus. Need uuringud on olulised Eesti riigi, ühiskonna, rahvuse ja keele püsimajäämiseks ja arenguks, sh Eesti kultuuriruumi ja ühiskonna toimimismudelite uurimiseks, ühiskonna arenguvajaduste lahendamiseks ning globaalsete arengusuundumustega kohanemise toetamiseks. Masinõppe ja tehisintellekti kiire arengu kontekstis jätkatakse eesti keeletehnoloogiliste lahenduste väljatöötamist ja nende kasutusele võtmise soodustamist. Jätkatakse haridusuuringute programmi rakendamist, et tagada Eesti hariduse edutegurite süsteemne uurimine (sh tehisintellekti rakendamise võimaluste ja riskide mõistmine hariduses) ja selle põhjal tõenduspõhine poliitikakujundamine. • Tipptasemel uurimisrühmade interdistsiplinaarse koostöö ja kõrge riski, kuid suure mõjuga teadusuuringute toetamiseks jätkatakse teaduse tippkeskuste tegevuse toetamist. Alates 2024. a toimub see riikliku toetusskeemi kaudu. Teaduse tippkeskused on Eesti teaduse lipulaevad, mis keskenduvad mitme teadusasutuse tipptasemel uurimisrühmade koostöös Eesti vajadustest lähtuvate kõrge riski ja suure kasupotentsiaaliga teadusküsimuste lahendamisele, arendades nii Eesti konkurentsvõimet maailmas. • Jätkatakse riikliku tähtsusega teadustaristu arendamist ja taristu teenuste kättesaadavuse tagamist nii ettevõtetele kui avaliku sektori asutustele, sh rakenduskõrgkoolidele. Alates 2023. a toimub see riikliku toetusskeemi kaudu ja uuendatud taristu toetamise tingimuste kohaselt. Alustatud on riikliku teadustaristu teekaardi uuendamisega, mille tulemusena valmib 2024.a. lõpuks uuendatud riiklikult olulise teadustaristu teekaart. • Jätkatakse teaduse rahvusvahelistumise tegevuste toetamist. Rahvusvahelises teaduskoostöös osalemise mõju suurendamiseks ja potentsiaali realiseerimiseks toetatakse teadlaste suurema initsiatiivi võtmist rahvusvahelistes koostööprojektides ja laiendatakse raamprogrammis osalejate ringi. Eesti osaleb aktiivselt EL partnerlustes, missioonides ja rahvusvahelistes teadustaristutes ning teaduskoostöö organisatsioonides. Täies mahus käivitub EL struktuuritoetuste skeem teadlasmobiilsuse ja rahvusvahelise teaduskoostöö toetamiseks TAIE fookusvaldkondades, sh Teaming tippkeskuste rahastamiseks6. Lisaks eraldatakse Eesti Teaduagentuurile vahendid bilateraalsete teaduskoostöö algatuste laiendamiseks nt Jaapaniga, Põhjamaadega, aga ka maailma tippülikoolidega nagu Oxfordi ülikool või Stanfordi ülikool. • Koostöös Eesti Teadusagentuuri, teadusasutuste ja teadlasorganisatsioonidega jätkatakse teaduseetika korralduse ja järelevalve süsteemi ülesehitamist. 6 Eesti on olnud silmapaistvalt edukas Euroopa Horisondi Teaming for Excellence tippkeskuste taotlusvoorudes, mis on toonud 2022. a seisuga Eestisse lausa kolm tippkeskust: FinEst Twins (FinEst Centre for Smart Cities), DIGIBIO („Centre for Digitalisation of Biology Towards the Nexet-Generation of Biosustainable Products“) ja TeamPerMed („Centre For Data Enriched Medicine“). 4 • Jätkuvalt peetakse oluliseks teadusliku maailmavaate kujundamist hariduse kõigil tasemetel ja vormides. Ühiskonda mõjutavate otsuste langetamisel tuginetakse teaduslikult põhjendatud faktidele ning teaduskommunikatsiooni peetakse teadustöö lahutamatuks osaks. Senisest rohkem tähelepanu pööratakse Eesti teadustulemuste jõudmisele laiema avalikkuseni. Programmi mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase* Viimane 2024 2025 2026 2027 2035 tegelik tase 10% maailmas enamtsiteeritud teadusartikli hulka kuuluvate Eesti 8,8 8,9 9,2 9,4 9,7 12,5 artiklite osakaal (%)* (2023) Positiivselt evalveeritud TA- asutuste lepingulise teadus- ja 39 340 arendustegevuse maht 38 077 39 278 40 712 42 417 50 000 (2021) akadeemilise töötaja kohta (maht eurodes)* *Mõõdikute metoodikat on kirjeldatud TAIE arengukavas. Meede 1. Teadussüsteemi järjepideva toimimise kindlustamine Programmis on üks meede. Meetme eesmärk on programmi eesmärk – Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine. Meetme mõõdikud on programmi mõõdikud ja meetme kulud on programmi kogukulud, vt eespool. Tegevus 1.1. Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine Tegevuse eesmärk on toetada positiivselt evalveeritud teadusasutustes ja kõrgkoolides tehtavat teadus- ja arendustegevust ning teadussüsteemi toimimist toetavaid tegevusi, sh tagada võimalused osalemiseks rahvusvahelises teaduskoostöös. Programmi tegevused keskenduvad teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamisele ja selleks vajaliku arengukeskkonna tagamisele. Programmi tegevusse on koondatud tegevused teadussüsteemi üldise toimevõime ja teadusasutuste strateegilise arengu tagamiseks, sh uute teadmiste, tehnoloogiate ja ideede loomiseks vajalike (alus)uuringute toetamiseks, teadlaste töötingimuste ning teadlaskonna juurde- ja järelkasvu tagamiseks. Toetatakse tipptasemel uurimisrühmade interdistsiplinaarset Eesti-sisest ja rahvusvahelist koostööd teaduse tippkeskustes (sh EL toetatud Teaming meetme tippkeskustes), soodustades noorte teadlaste järelkasvu doktorandi palgatoetuste näol, tippteaduse sidusust ühiskonna ees seisvate väljakutsetega ning teadustulemuste populariseerimist. Teaduse populariseerimise ja teadushariduse tegevused on suunatud Eesti elanike, sh noorte teaduse ja tehnoloogia juurde toomisele, valdkonna vastu huvi tekitamisele ja hoidmisele selleks, et toetada teadusliku mõtteviisi levikut ühiskonnas, et teadusel ja teadlaskonnal oleks innustunud järelkasv ning teadustegevus ja selle väljundid oleks nähtavad ühiskonnas laiemalt, soodustades nii teadmistepõhise ühiskonna arengut. Toetatakse eesti keele, kultuuri- ja haridusalaseid uuringuid, et tagada eesti hariduse, keele ja kultuuriruumi kestlikkus. Samuti toetatakse osalemist rahvusvahelises teadmusringluses, sh teadlasmobiilsust, osalemist rahvusvahelistes võrgustikes ja EL ühisalgatustes, programmides, partnerlustes, koostöös kolmandate 5 riikidega, Eesti teaduse rahvusvahelist tutvustamist ning turundustegevusi. Osalemine rahvusvahelises teadmusloomes on vältimatu osa teadus- ja arendustegevuse kõrge kvaliteedi ja konkurentsivõime tagamisest. Tegevuse mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane 2024 2025 2026 2027 2035 tegelik tase Kõrgetasemeliste publikatsioonide arv teadlaste ja inseneride arvu kohta 1,5 1,4 1,4 1,4 1,4 1,5 Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem (ETIS), (2022) Statistikaamet Teaduse mitmekesisuse mõõdik Metoodika, alg- ja sihttase fikseeritakse hiljemalt 2024. a lõpus. Eesti edukus EL teadus- ja 3. koht arendustegevuse raamprogrammis riikide Euroopa Horisont: koht riikide võrdluses võrdluses Top Top Top 5 Top 5 Top 5 võidetud lepingute mahu alusel SKP 5 5 (273) kohta, % EL keskmisest, kusjuures EL = 100 Allikas: eCorda, Eurostat (2022) EL teadus- ja arendustegevuse 350 raamprogrammis Euroopa Horisont (kumu- projektides osalevate Eesti 97 118 143 174 212 latiivselt organisatsioonide arv (2022) 2021- Allikas: eCorda 2027/29)7 Programmi tegevuse rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus 2024 2025 2026 2027 Tegevus 1.1. Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine KOKKU KULUD 198 854 201 690 205 731 214 603 AMORTISATSIOON 1 250 1 250 1 250 1 250 KOKKU INVESTEERINGUD 344 44 44 44 Tegevuse kirjeldus Teenus 1.1.1. Teadus- ja arendustegevuse põhiinstrumentide rakendamine Eesmärgiks on TA-tegevuse põhiliste rahastusinstrumentide rakendamine ja nende mahu kasvatamine kooskõlaliselt ajutise iseloomuga tõukefondide investeeringutega, et saavutada TAI süsteemi kestlikkus ja loodud võimekuse realiseerumine. Teadusasutuste teadus- ja arendustegevuse toetamine, sh: • Teadusasutuste baasfinantseerimine. Baasfinantseerimine on teadus- ja arendustegevuse finantseerimine teadus- ja arendusasutuste strateegiliste arengueesmärkide realiseerimiseks, sh riigisiseste ja -väliste projektide kaasfinantseerimiseks, uute uurimissuundade avamiseks ning taristusse investeerimiseks. • Nooremteadurite palgatoetus (doktoriõppe reformi elluviimise jätkamine) teadlaste järelkasvu kindlustamiseks. Doktorantidele tagatakse nooremteadurite positsioon, mis kindlustaks neile töölepinguga seotud sissetuleku ja sotsiaalsed tagatised. • Rakenduskõrgkoolide teadus- ja arendustegevuse toetus rakenduskõrgkoolide teaduspõhise kvaliteetse kõrgharidusõppe arendamiseks ja rakenduskõrgkoolide teadus- ja arendusvõimekuse kasvatamiseks. Toetuse maht moodustab 5% rakenduskõrgkoolide kõrghariduse tegevustoetusest. 7 Arvestada tuleb Horisondi perioodilisust (Horisont 2020 perioodil 2014-2020, Euroopa Horisont 2021-2027). 6 Konkurentsipõhiste uurimistoetuste tagamine, sh: • Uurimistoetused positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuses töötava isiku või uurimisrühma kõrgetasemelise teadus- ja arendustegevuse projekti elluviimiseks sh järeldoktori teadustöö toetamiseks eraldatav toetus. • Kõrgetasemeliste uurimisrühmade interdistsiplinaarse koostöö toetamine teaduse tippkeskuste kaudu. Toetatakse tippkeskuste alusuuringuid, rakendusuuringuid ja arendustegevust, teadus- ja arendustegevuse jaoks vajalike vahendite ja aparatuuri soetamist, teadlaste koolitamise ja järelkasvuga seotud tegevusi, tippkeskuste riigisisest ja rahvusvahelist koostööd, teadustegevuse tulemuste levitamist. 2023. a mindi tippkeskuste rahastamiseks EL struktuurivahenditelt üle riiklikule toetusskeemile. Teenus 1.1.2. Teadussüsteemi tugiteenuste pakkumine Viiakse ellu tegevusi teadussüsteemi üldise toimimise kindlustamiseks (teadus- ja arendustegevust toetavad tegevused), sh kaetakse TAI süsteemi tegevuskulud. Teadussüsteemi koostööpartnerite toetamine, sh: • Riigi TA-asutuste tegevuskulud • Eesti Teaduste Akadeemia (ETA) tegevustoetus (sh uurija-professorite rahastamine) • Muud tegevused ja kulud (sh riigi TA-asutuste muude tulude arvel tehtavad kulud, õppelaenud, kaudsed kulud) • Kavandamisel on loodus-, tehnika ja täppisteaduste (LTT) valdkonna teadlaste ja inseneride järel- ja juurdekasvu toetavad tegevused Teadussüsteemi haldamise tegevuste toetamine, sh • Eesti Teadusagentuuri (ETAg) tegevustoetus Teaduskommunikatsiooni ja teaduse populariseerimise toetamine, sh • Teaduskeskus AHHAA tegevustoetus • Riigi teaduspreemiad • Teaduse populariseerimise projektikonkurss ja teadustööde riiklike konkursside preemiad • EL struktuurivahendite toel jätkatakse teaduskommunikatsiooni ja teaduse populariseerimise tegevuste toetamisega (TeaMe 3.0), mille raames valmivad telesaated sh Rakett 69, õppematerjalid, hoitakse töös miks.ee portaali, levitatakse teadusuudiseid ja teadusprojektide tulemusi, edendatakse teadlaste ja poliitikute dialoogi, luuakse võimalusi kodanikuteaduse arenguks, korraldataks Õpilaste teadusfestivali ja noorte leiutajate konkurssi. Teenus 1.1.3. Ministeeriumi vastutusvaldkondadele vajaliku teadus- ja arendustegevuse toetamine Ministeeriumi vastutusvaldkondadele vajaliku teadus- ja arendustegevuse toetamine, sh rakendatakse HTM valdkondlikke teadus- ja arendustegevuse programme humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkonnas, mis toetavad TAIE fookusvaldkonna „Elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum“ sihtide täitmist ja 2023. a kinnitatud teekaardil toodud prioriteetsete teadus- ja arendussuundade edenemist. Programmid toetavad poliitikavajadustest tulenevate eesti keele, ajaloo, hariduse ja kultuuri kõrge teadusliku tasemega uuringuid, keeletehnoloogiliste lahenduste arendamist ja soodustatakse nende võimalikult laialdast rakendamist. • Programm "Eesti keel ja kultuur digiajastul" • Programm "Eesti keeletehnoloogia" • Haridusvaldkonna teadus- ja arendustegevuse programm Teenus 1.1.4. Teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumise toetamine Eesmärk on tagada teadlastele ja teadusasutustele võimalused osalemiseks rahvusvahelises teaduskoostöös. Osalemine rahvusvahelises teadmusloomes on vältimatu osa teadus- ja arendustegevuse kõrge kvaliteedi ja konkurentsivõime tagamisest, andes Eesti teadlastele võimaluse olla kursis teaduse arengutega maailmas ja jagada oma teadustulemusi, leida koostööpartnerid ja otsida koos nendega lahendusi Eesti ja maailma ees seisvatele väljakutsetele. Meetmesse on koondatud tegevused, mis toetavad osalemist rahvusvahelises teadmusringluses, sh teadlasmobiilsust, osalemist rahvusvahelistes võrgustikes ja EL ühisalgatustes, programmides, partnerlustes, koostöös kolmandate riikidega, Eesti teaduse rahvusvahelist tutvustamist ning turundustegevusi. Teadustöötajate rahvusvahelises teadmusloomes osalemise toetamine, sh • 2023. a käivitunud meetme „Mobilitas 3.0“ raames toetatakse teaduse rahvusvahelistumist: rahastatakse Eestisse tulevaid järeldoktoreid, ERC granditaotluste ettevalmistamist, Euroopa Teadusruumi, Innovaatilise Liidu ja Euroopa Horisondi algatustes osalemist. Jätkatakse Eesti teaduse rahvusvahelist tutvustamist sh "Research in Estonia" tegevusi. • Tagatakse Eesti riigi kaasrahastus EL raamprogrammi „Teaming for Excellence“ rahastuse pälvinud projektidele, mille eesmärk on luua koos Euroopa juhtivate teadusasutustega arendada välja silmapaistava tasemega uusi tippkeskusi madalama innovatsioonivõimekusega riikides. Teaming-keskus võimaldab laiendada Teamingu tegevusvaldkonnas Eesti pädevust ja võimekust, tõsta teaduse tipptaset Eesti ülikoolides ning suurendada nende valdkondade panust majanduse ja ühiskonna arengusse. Eesti on olnud silmapaistvalt edukas Euroopa Horisondi Teaming for Excellence tippkeskuste taotlusvoorudes, mis on toonud 2022. a seisuga Eestisse kolm tippkeskust: FinEst Twins (FinEst Centre for Smart Cities), DIGIBIO („Centre for Digitalisation of Biology Towards the Nexet-Generation of Biosustainable Products“) ja TeamPerMed („Centre For Data Enriched Medicine“). Rahvusvahelise teaduskoostöö algatuste toetamine, sh 7 • ETAg-i välisteaduskoostöö tegevustoetus. Ministeeriumideüleses ja partneritevahelises koostöös tagatakse Eesti osalemine Euroopa teadusruumi algatustes (sh teadustegevuse ühiskavandamises, Euroopa innovatsioonipartnerluses, Balti ja Põhjala ühisruumi algatustes, ning Eesti TA-programmide avatus rahvusvaheliseks koostööks vastastikku kasulikel alustel, arendatakse kahepoolseid koostöövõimalusi ja ühiseid algatusi kolmandate riikide teadlaste ja teadusasutustega. • Jätkatakse Euroopa Majanduspiirkonna välisabist rahastatava „EE teadus – Balti teaduskoostööprogrammi“ elluviimist teaduskoostöö soodustamiseks Balti ja Põhjala suunal. • Rahvusvaheliste koostöölepingute toetamine ja rahvusvaheliste teadusorganisatsioonide liikmemaksud. Tegevuste kaudu tagatakse Eesti liikmelisusest tulenevate kohustuste täitmine rahvusvahelises teadmuskoostöös, sh Euroopa Neutronkiirgusallika European Spallation Source (ESS) rajamisel ning ülalpidamiskulude katmisel ning Euroopa Kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõttes (EuroHPC) ning võimaldatakse Eesti teadlaste osalemist Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni, Euroopa Kosmoseagentuuri, Euroopa Molekulaaruuringute Labori ja teiste samalaadsete organisatsioonide tegevuses. Tegevus 1.2. Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamine Tegevuse eesmärk on kindlustada kõrgel tasemel teadustöö tegemiseks vajalik ligipääs kvaliteetsele teadustaristule ja taristu teenuste arendamine ja pakkumine. Toetatakse riikliku tähtsusega teadustaristu investeeringud ja juurdepääsu riiklikult olulistele rahvusvahelistele teadustaristutele, teadustaristu haldajate jätkusuutliku majandamismudeli väljatöötamist ja juurutamist, sh toetades taristu teenuste väljaarendamist ja rakendamist ning laborite akrediteerimist, et avada teadustaristu ühiskasutuseks nii ettevõtjatele kui avalikule sektorile. Kindlustatakse teadustöö tegemiseks vajalik juurdepääs andmetele ja teadustulemustele, sh andmearhiivide ja -kogude ning teadusraamatukogude tegevuse jätkumine ning juurdepääs olulistele teadusandmebaasidele. Tegevuse mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik 2024 2025 2026 2027 2035 tase (2022) Täiustatud uuringutealase taristuga 1101,27 Alates 2024. a võetakse kasutusele asutustes töötavate teadurite arv (kumulatiivselt teadustaristu kasutamist näitav mõõdik, (mõõdik vähemalt kuni 2023. a)* 2014-2022) mille metoodika, baas- ja sihttasemed seatakse hiljemalt 2024. a lõpuks * EL tõukefondide meetme aruannete alusel Programmi tegevuse rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus 2024 2025 2026 2027 Tegevus 1.2. Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamine KOKKU KULUD 15 391 13 699 17 399 17 399 KOKKU INVESTEERINGUD 255 255 255 255 Tegevuse kirjeldus Teenus 1.2.1. Riikliku tähtsusega teadustaristu toetamine teekaardi alusel Riikliku tähtsusega teadustaristu toetamine, sh • Toetatakse riikliku tähtsusega teadustaristuobjektide arendamist, käigushoidmist ning rahvusvahelist taristute alast koostööd sh Eesti osalemist ESFRI teekaardi jt rahvusvahelistes teadustaristutes. Lisaks taristuobjektide rajamise (sh ehitamine, kaasajastamine, laboriseadmed ja aparatuur) toetamisele toetatakse teadustaristu abil pakutavate teenuste väljaarendamist, taristuga seotud kollektsioonide, andmearhiivide, andmebaasidega seotud tegevusi, koostöötegevusi 8  jms. Tagatakse EENET-i tegevustoetus, sh liikmemaksud. Alates 2024. a toimub teadustaristu toetamine riikliku toetusskeemi kaudu ja uuendatud taristu toetamise tingimuste alusel, mille kohaselt taristu toetused moodustavad ühtse terviku ning taristut haldaval konsortsiumil on õigus otsustada, millises osas kasutatakse vahendeid investeeringuteks, tegevustoetuseks või rahvusvaheliseks koostööks. Selline lähenemine annab taristu omanikele suurema paindlikkuse taristu eesmärgipäraseks arendamiseks 2024. a alustatakse riikliku teadustaristu teekaardi uuendamisega, mille käigus antakse ka hinnang taristute senisele tegevusele. Teenus 1.2.2. Teadustööks vajaliku taristu ja selle kasutamise toetamine Teadustööks vajaliku taristu kasutamise toetamine, sh • Tagatakse Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) toimimine ja arendamine • Toetatakse järjepidevalt teaduse ja kultuuri jaoks oluliste andmearhiivide ning teaduskollektsioonide säilitamist, täiendamist, digiteerimist ning kättesaadavaks tegemist. • Toetatakse teadusraamatukogude teavikute hankimist, elektrooniliste teadusandmebaaside ühishankeid, litsentside hankimist, teaduslikul otstarbel rahvusteaviku järelkomplekteerimist, raamatukogude koondkataloog ESTER arendamist ja käigus hoidmist. Juhtimiskorraldus Teadussüsteemi programmi on koostanud ja selle eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium (HTM). Programmi elluviimisse panustab peale HTM-i SA Eesti Teadusagentuur (ETAg) ning avalik õiguslikud ja riigi evalveeritud TA-asutused. Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab HTM. Programmi täitmise kohta antakse igal aastal aru tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus“ tulemusaruande raames. Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra, st kooskõlas riigi eelarvestrateegia ning riigi rahaliste võimalustega. Programmi tegevuste elluviimiseks vajalikud olulisemad arendusülesanded lisatakse HTM-i (arendus)tööplaanidesse, mille raames nende täitmist ka seiratakse. Programmi juhtimistasandid on programm, meede ja tegevus. Teenuste juhtimine on asutuse planeerimistasand. • Programmi eesmärgi saavutamise eest vastutab kantsler. • Programmi meetme eesmärgi saavutamise eest vastutab asekantsler. • Programmi tegevuste elluviimise ja eesmärgi saavutamise eest vastutab osakonnajuhataja. 9  Teadmussiirde programm 2024-2027 1. Programmi üldinfo Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus Tulemusvaldkonna Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad eesmärk koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele Valdkonna arengukava Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 (TAIE arengukava) Programmi nimi Teadmussiirde programm Programmi eesmärk Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele Programmi periood 2024–2027 Peavastutaja Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) ja (ministeerium) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) Kaasvastutajad (oma Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAg) valitsemisala asutused) Haridus- ja Noorteamet (Harno) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) Sihtasutus Tallinna Teaduspark Tehnopol (Tehnopol) Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) AS Metrosert  2. Sissejuhatus Programm panustab Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021- 2035 (TAIE arengukava) kõigi üldeesmärgi mõõdikute sihttasemete saavutamisse1. Tabel 1. TAIE arengukava üldeesmärk ja selle saavutamise mõõdikud, mis on ühtlasi ka teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna eesmärk ja mõõdikud. Üldeesmärk Mõõdik* Viimane tegelik Sihttase tase (2022)* 2035 Eesti teadus, Riigieelarves kavandatud TA rahastamine arendustegevus, osakaaluna SKP-st (%) 1 ≥1 innovatsioon ja Allikas: Riigieelarve ja RE seletuskiri ettevõtlus suurendavad Erasektori TA kulutuste tase SKP-st (%) 0,98 2** koostoimes Eesti Allikas: Statistikaamet (2021) ühiskonna heaolu ja Nominaalne tööjõutootlikkus EL-27 keskmisest majanduse tootlikkust, (%) 82,8 110** pakkudes Allikas: Eurostat konkurentsivõimelisi ja Koht Euroopa innovatsiooni tulemustabelis Mõõdukas kestlikke lahendusi Eesti (koht tulemusrühmas) Innovatsioo- Allikas: Euroopa Komisjon innovaator ja maailma niliider (12. koht) arenguvajadustele. *Mõõdikute metoodikat on kirjeldatud TAIE arengukava ning mõõdikud on ühtlasi ka kogu tulemusvaldkonna mõõdikuteks. **Tegemist on ühtlasi ka strateegia „Eesti 2035“ mõõdikute ja sihttasemetega. Programmi eesmärk: Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele Teadmussiirde programmi ülesanne on tagada teadussüsteemi, ettevõtluskeskkonna ning ühiskonna teiste valdkondade (nt tervishoid, haridus, kultuur, sotsiaalsüsteem, keskkonnahoid jm) koostoime selliselt, et eri valdkondades loodud uued teadmised, tehnoloogiad ja ideed leiaksid oskuslikult ja loovalt rakendust kestliku ühiskonna ja majanduse hüvanguks. Riigil tuleb suurendada stiimuleid ja toetada koostööoskuste arengut teadlaste, ettevõtjate ja avaliku sektori osaliste seas, et leida lahendusi nii ettevõtete arenguvajadustele kui laiemalt kogu ühiskonna ees seisvatele väljakutsetele. Programmis mõistetakse teadmussiirdena süsteemset, pikaajalist ja järjepidevat tootlikkuse ja heaolu kasvu soodustavat teadmusringlust, mitte lineaarset (tehnoloogiakeskset) protsessi teadustegevustest ettevõtlusse. Selles kontekstis toetab teadmussiire mitte ainult teadustulemuste rakendamist ettevõtluses ja majanduse hüvanguks, vaid ka teaduse mõjususe kasvu ja ühiskonna arenguvajadustele vastavate strateegiliste uurimissuundade kujundamist. Haridus- ja Teaduministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ühisprogramm loob sünergiat teadus- ja arendustegevuse ja ettevõtluse vahel ning seob teadussüsteemi ühiskonna ja majanduse arengutega, võimendades nii TAI ühiskondlikku kasu ja kasvatab ühiskonna teadusmahukust, sh panustades Eesti majanduse lisandväärtuse kasvu. Teadmussiirde programm tegeleb otseselt järgmiste probleemidega Eesti TAIE valdkonnas: • teadustöö tulemused ei leia ühiskonnas piisavalt rakendust, TAI poliitika ei ole piisavalt mõjus, et toetada ühiskondlike ja majanduslike eesmärkide saavutamist; • Eesti ettevõtete TAI-mahukus ning võimekus teadustulemusi kohandada ja kasutusele võtta on väike, ettevõtete innovatsioonivõimekuse kasvu toetav süsteem vajab arendamist; 1 TAIE arengukava eesmärgi ja mõõdikute täitmisse panustavad kolm programmi, millest üks on teadmusiirde programm. Lisaks teadmusiirde programmile rakendatakse ka teadussüsteemi programmi (HTM) ja ettevõtluskeskkonna programmi (MKM). Arengukava üldeesmärgi saavutamise ja mõõdikute seire toimub tulemusvaldkonna aruandluse raames. 2 • Eestil tuleb TAIE poliitikat tulemuslikumalt suunata ja koondada ressursse, et kasvatada võimalusi läbimurdelisteks arenguteks; • TAIE süsteemi osaliste (ministeeriumid, ettevõtete esindusorganisatsioonid, teadusasutused jt) koostöö ja koordinatsioon on nõrk. Teadmussiirde tegevuste raames eelisarendatakse TAIE fookusvaldkondi, et ettevõtete, teadusasutuste ja riigi koostöös sünniksid Eestit edasiviivad innovaatilised lahendused Eesti arenguvajadustele või -võimalustele. Fookusvaldkondade arendamine lähtub era- avaliku ja akadeemilise sektori koostöös sündinud fookusvaldkondade teekaartidest2. TAIE fookusvaldkonnad on järgmised: • digilahendused igas eluvaldkonnas; • tervisetehnoloogiad ja -teenused; • kohalike ressursside väärindamine; • nutikad ja kestlikud energialahendused; • elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum. Neli esimest fookusvaldkonda on ühtlasi ettevõtluse ja majandusliku, sh ekspordi arengupotentsiaaliga TAIE fookusvaldkonnad ehk nutika spetsialiseerumise valdkonnad. Seos „Eesti 2035“3 strateegiliste sihtide ja tegevuskavaga Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihi tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik majandus raames seatud eesmärgid kajastuvad TAIE arengukavas. Mitu TAIE arengukava, tulemusvaldkonna ja programmi mõõdikut on ühtlasi „Eesti 2035“ mõõdikud: teadustegevust ja innovatsiooni puudutavad TA kulud erasektoris, tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest ja teadlaste ja inseneride arv erasektoris 1000 elaniku kohta. Teadmussiirde programm tagab teadussüsteemi, ettevõtluse ja riigi koostoime ühiskonna ja majanduse hüvanguks, arvestades „Eesti 2035“ arengustrateegias esitatud arenguvajadusi kõigi viie strateegilise eesmärgi osas, sh arendades nutikaks ettevõtluseks vajalikke oskusi ja teadmisi, võttes kasutusele uusi lahendusi ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni soodustamiseks (kiirendid, iduettevõtluse arendamine, toetused jm), soodustades teadmuse jõudmist ülikoolidest ja teadusasutustest praktiliste rakendusteni ettevõtluses või avalikus sektoris; kasvatades TAIE teekaartide rakendamisega Eesti majandusele ja ühiskonnale oluliste valdkondade teadus- ja arendusvõimekust; kujundades uute tehnoloogiate ja ärimudelite kasutuselevõtuks ja teadus-arendustegevuseks sobivat õigusraamistikku; soodustades ressursitõhusust ja innovatsiooni tööstusettevõtetes ja avalikus sektoris. Välisvahendid 2 https://www.taie.ee/taie-fookusvaldkonnad 3 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid 3 Programmis kavandatud eesmärkide saavutamine on seotud järgmiste välisvahenditest rahastatavate tegevustega: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium • Ettevõtete TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmine (sh arendusnõunikud ja kestlikkuse nõunikud erialaliitude juures). • Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programm • Ettevõtte arenguprogramm (sh Ettevõtte arenguprogramm, Ettevõtja tootearendusprogramm, Arenduskeskuste toetus) • Innovatsiooni- ja arendusosak • Innovaatilised riigihanked • Ida-Viru ettevõtjate ja Ida-Virusse investeerivate ettevõtjate teadmusmahukate tegevuste toetus Haridus- ja Teadusministeerium • Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (ASTRA+) • Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades (TemTA) • TAI-võimekuse tugevdamine ühiskonnas ning seda soodustava poliitikakeskkonna loomine (RITA+) • Teadmusvõrgustike ning ettevõtlus- ja teadusringkondade sidemete loomine töötajate liikumise kaudu akadeemilise, era- ja avaliku sektori vahel (SekMo). • Majanduse ja ühiskonna vajadustele vastavate tipptasemel teadmuse ja teadustaristu teenuste kättesaadavaks tegemine TAIE fookusvaldkondades • Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida-Virumaal TA-võrgustiku loomiseks 3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava Tabel 2. Teadmussiirde programmi eesmärk ja mõõdikud Programmi eesmärk: Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele. Programmi mõõdikud* 2022 2024 2025 2026 2027 2035 (tegelik) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Teadlaste ja inseneride arv ettevõtlussektoris ja kasumitaotluseta 1,82 2,1 2,3 2,5 2,7 4,53 erasektoris, arv 1000 (2021) elaniku kohta Allikas: Statistikaamet Ettevõtete investeeringud mittemateriaalsesse 7,3** põhivarasse osakaaluna 3,2 3,5 3,7 4 6 ( 2,3 mld) SKP-st (%, mln/mld (1,1 mld) (1,3 mld) (1,5 mld) (1,8 mld) (3,2 mld) (2021) eurodes) Allikas: Statistikaamet 4 *Mõõdikute metoodikat on kirjeldatud TAIE arengukavas. **Indikaator sisaldab ühekordseid Volkswagen grupi tehinguid. Kontsern on juba teatanud oma plaanide muutmisest ning järgnevatel aastatel peaks selle ettevõtte mõju välja taanduma näitajast. Programmi erinevate planeerimistasandite mõõdikud peegeldavad laiemalt ühiskonna teadusmahukuse kasvu ja loodavate teadmiste ja tehnoloogiate siiret ja rakendamist ühiskonnas: kuivõrd erasektor (ettevõtted) peab oluliseks investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, kuivõrd kasvab teadus- ja arendustegevusega tegelevate inimeste arv, kuivõrd teevad omavahel tõhusat teadus- ja arendusalast koostööd akadeemiline, era- ja avalik sektor, mil määral otsitakse teadus- ja arendustegevuse ning teadmus- ja tehnoloogiasiirde kaudu lahendusi ühiskonna ja majanduse väljakutsetele. Programmi rahastamiskava Tabel 3. Teadmussiirde programmi rahastamiskava tuhandetes eurodes Vastutav 2023 2024 eelarve Programmi kulud ministeerium eelarve* eelarve 2025 2026 2027 MKM Meede 1: Ettevõtete TAI- mahukuse ja teadmussiirde 146 614 113 779 120 181 130 040 125 586 võimekuse suurendamine MKM Programmi tegevus 1.1. Ettevõtete innovatsiooni-, digi- 145 223 110 882 117 723 126 886 122 587 ja rohepöörde soodustamine MKM Programmi tegevus 1.2. Teadus- ja tehnoloogiamahuka 1 392 2897 2458 3154 2999 iduettevõtluse arendamine HTM Meede 2: Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse 38 833 17 183 31 543 47 607 45 606 võimekuse kasvatamine HTM Programmi tegevus 2.1. Sektoritevahelise 38 833 17 183 31 543 47 607 45 606 teadmussiirde toetamine HTM Programmi kogukulud KOKKU 185 447 130 962 151 724 177 647 171 192 MKM (tuhandetes eurodes) *Eelarve 2023.a kohta on esitatud koos lisaeelarvega. 4. Hetkeolukorra analüüs Programmi tasandi trendid. Eesti jääb teadlaste ja inseneride arvult EL keskmisele selgelt alla (Eestis 2022. a teadlaste osakaal hõivatutest 0,87% ja EL27 1,04%, sh erasektoris Eestis 0,38% ja EL27 0,58% hõivatutest). TAIE arengukavas seatud eesmärkide saavutamiseks vajab Eesti mitu korda rohkem teadlasi ja insenere kui meil täna on, eriti väljaspool akadeemiat, nii era kui avalikus sektoris. Eesti jääb teadlaste arvult 1000 töötaja kohta OECD riikide võrdluses kaugelt maha juhtivatest innovatsiooniriikidest, eriti suur on lõhe erasektoris. Samal ajal on ka doktoriõppe atraktiivsus madal ja varem sihiks seatud 300 doktorikraadi kaitsmist aastas ei ole seni saavutatud. Uurimis- ja arendustegevustega hõivatud töötajate arv ettevõtlussektoris on siiski jõudsalt kasvanud ja ületas 5 2020. aastal esmakordselt 4000 piiri. 2021. a kasvas hõivatute arv veelgi, kokku oli teadus- ja arendustegevustega hõivatud töötajaid kokku 4332, kellest 3202 moodustasid teadlased ja insenerid. Töötajate täistööaja ekvivalent oli kõigil kokku 3113 ning teadlaste ja inseneride täistööaja ekvivalent 2319. TA-ga tegelevate ettevõtete arv on kasvanud. Erasektori teadlaste töökohtade hulk on Eestis küll kasvanud, ent madala stardipositsiooni tõttu jääme endiselt EL keskmisest oluliselt maha. Seetõttu on oluline suurendada teadlaste ja inseneride arvu ennekõike erasektoris ning avalikus sektoris pöörata erilist tähelepanu just teadlaste ja inseneri järelkasvule. Ettevõtete investeeringud mittemateriaalsesse põhivarasse tegid Eestis kiire hüppe, kuid on nüüd jälle languses. Selle põhjusseks oli Volkswageni kontserni raamatupidamistehingud. 2022. aastal otsustas kontsern oma immateriaalsed varad jälle Eestist välja liigutada, mistõttu näitaja väärtus kukub oluliselt. Seetõttu on ka prognoositud järgnevateks aastateks väiksemat sihtväärtust kui näiteks 2021. aastal saavutati. Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamise meetme trendid. Innovatsiooniga tegelevate ettevõtete arv on viimasel 7 aastal kasvanud ja püsib kõrgel tasemel, kuigi ei ole jõudnud soovitud sihttasemeni. 2020. aastal oli innovaatiliste ettevõtete osakaal Eestis 64%, mis on sarnane Soomele ja Rootsile, kuid oluliselt kõrgem Euroopa Liidu keskmisest, mis oli vaid 52%. 75%-lise eesmärgi on viimaste uuringute järgi saavutanud vaid üksikud riigid. Samas on mitmed uued toetusmeetmed avanenud 2023. aastal ning nende tulemused avalduvad lähiaastatele. Samuti ei ole eesmärgini jõutud ettevõtete digitaliseerituses, kus Eesti on küll paranenud, kui jäänud Euroopa Liidu riikide seas 2022. aastal 13. kohale. Sarnaselt innovatsiooni- ja arendustoetustele, avanesid Euroopa Taastekava raames ettevõtjatele suunatud digitaliseerimise toetused, mille tulemused avalduvad viitajaga. Oodatust oluliselt kiiremini on kasvanud riskikapitaliinvesteeringute maht. Eelnenud aastatel olid intressid madalad ning kapital otsis kogu aeg paremaid teenimise võimalusi. Seetõttu ületati nii 2021. a kui ka 2022. a seatud eesmärgid ca kahekordselt. Sarnaselt on tõusutrendis kiirendites osalevate ettevõtete arv. Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamise meetme trendid. Erasektori poolt rahastatud avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste osakaalu puhul on sihiks liikuda euroala keskmise suunas. Teadusasutuste ja ettevõtluse koostööd ja ettevõtete teadusmahukust kajastava mõõdiku näitaja on varasemaga võrreldes langenud. See peegeldab tõenäoliselt koroonakriisi pärssivaid mõjusid ettevõtete arendustegevustele. Eeldatavasti tõuseb kulutuste osakaal siiski jõudsalt tulevikus, kuna arengukava ja selle meetmed seavad just teadusasutuste ja ettevõtete koostöö toetamise senisest selgemalt fookusse. Doktorikraadiga teadlaste ja inseneride arv 1000 tööealise elaniku kohta on siiski ootuspäraselt kasvanud (2021. aastal oli 3,5). Doktorikraadide kaitsmiste trendi muutust näeme ilmselt alles mõne aasta pärast. Era- ja avaliku sektori ühispublikatsioonide arv miljoni elaniku kohta on aastate lõikes kõikuv, kuid märgata on selget kasvutrendi. TAIE arengukava võtab selgelt sihiks tugevdada teadussüsteemi ja ettevõtluse koostööd, seega eeldatavasti kasvab ka ühispublikatsioonide arv. Sotsiaalmajanduslikele rakendustele suunatud kulutuste osakaal riigieelarves planeeritud TA eraldistest peegeldab teadmussiirde ja laiemalt ühiskonna arenguvajaduste täitmise võimekust. Näitaja tase võib kõikuda, kuna on sõltuv arvestuse aluseks olevatest rahastusallikatest, sh valdkondlike ministeeriumide tegevusest ja EL struktuuritoetuste eelmise perioodi lõppemisest ja uue perioodi 6 käivitamisest. Eelduste kohaselt tõuseb näitaja tase lähiaastatel seoses kokkuleppega, et kui TAI rahastus püsib 1% SKP-st, eraldatakse lisanduvatest vahenditest 20% ministeeriumidele valdkondlike poliitikate teaduspõhise kujundamise ja elluviimise toetamiseks. Suuremad arengud • Eesti on seadnud strateegiliseks eesmärgiks tõsta riigieelarveline teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastus 1% SKP-st; 2023. aastal rahastati valdkonda 386 miljoni euroga. • 2022. aastal kinnitati ulatusliku kaasamisprotsessi tulemusena teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse fookusvaldkonnale teekaardid – digilahendused igas eluvaldkonnas, tervisetehnoloogiad ja -teenused, kohalike ressursside väärindamine, nutikad ja kestlikud energialahendused, mis on sisendiks riigi teadmussiirde toetusmeetmete väljatöötamisele. 2023. a lisandus Elujõulise Eesti ühiskonna, keele ja kultuuri fookusvaldkonna teekaart, mille fookuses on eesti keele, kultuuri, hariduse ja ühiskonna valdkonna arendustegevused. • 2023. a laiendati teadlaste sektoritevahelise liikumise toetamise meedet, mis võimaldab nüüd lisaks teadlaste liikumisele ettevõtlusesse, tuua ettevõtluskogemusega inimesi kõrgkoolidesse ja teadus- ja arendusasutustesse juhendama ja teadusprojektides osalema. Skeemi tulemusena paranevad ettevõtete oskused teadustulemusi rakendada ja kohandada. Teadusasutustes kasvab ettevõtluskogemustega teadlaste arv, mis aitab paremini ühiskonna nõudlusele vastavat teadustööd planeerida. • Sektoritevahelise liikumise toetamise meetme raames rahastatakse ka teadmussiirde doktorantuuri. See toetusskeem võimaldab doktoriõpinguid läbida koostöös ettevõtte või muu ülikoolivälise asutusega, aidates nii ette valmistada tippspetsialiste ja teadus- ning arendustöötajaid era- ja avalikule sektorile ning edendada ülikoolide, ettevõtete, avaliku sektori ja teiste asutuste koostööd. • Eesti ettevõtete tehnoloogia- ja teadmusmahukuse kasvatamiseks jätkati rakendusuuringute programmi elluviimist ning töötati välja ettevõtjate vajadustest lähtuva rakendusuuringute keskuse institutsionaalne mudel, mille tegevused käivitusid 2023. aastal. • Käivitus õiglase ülemineku fondi investeeringute toetusmeede, mille raames toetati 2022. aastal Neo Performance Materialsi Narvasse rajatavat magnetite tootmistehast koos teadus- ja arenduskeskusega. Samal ajal on alustatud Ida-Virumaal Õiglase Ülemineku Fondi teadusmeetme toel ettevõtete vajadustele vastavate uurimisrühmade väljaarendamisega, et oleks tagatud kohapealne teadus- ja arendusvõimekus ning ettevõtetele vajalik tööjõud. • Eesti taastekava raames käivitusid toetusmeetmed Eesti ettevõtete digi- ja rohepöörde elluviimiseks. • Eesti otsustas ühineda loodava NATO DIANA4 kiirendi ja NATO Innovatsioonifondiga, et arendada tsiviil- ja kaitseotstarbel kasutatavaid süvatehnoloogiad. • Jätkatakse riigi rolli ja pädevuse suurendamist innovatsiooni eestvedaja ja turuloojana, teadus- ja arendustegevuse tulemuste kasutuselevõtul ühiskondlike probleemide lahendamisel ning uudsete lahenduste hankimisel. Toetatakse riigiasutuste TAI-alase võimekuse kasvatamist, et teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemusi rakendataks avalikus sektoris senisest enam ja tõhusamalt ning selleks oleks kujundatud soodne poliitikakeskkond. Teadus- ja arendusnõunike võrgustik aitab TA-tegevusi paremini kavandada, sh seada selgemaid fookusi, 4 NATO’s Defence Innovation Accelerator for the North Atlantic 7  kavandada mõjusamaid sekkumisi ja osaleda aktiivsemalt rahvusvaheliste teadusvõrgustike töös. Omavaheline info- ja kogemuste vahetus aitab kaasa TA-tegevuste tõhusamale ja mõjusamale kavandamisele ja elluviimisele, tõstab poliitikakujundamise kvaliteeti ning toetab erasektorile olulise TA-tegevuse elluviimist. • Alustati Ida-Virumaa õiglase ülemineku tegevuste raames Ida-Virumaa ettevõtlusele vajalike teadusvõimekuste ja teadus- ja arendusteenuste arendamist Ida-Virumaal tegutsevate teadus- ja arendusasutuste ja ülikoolide teadmusvõrgustiku konsortsiumi kaudu. Suurendatakse Ida- Virumaal tegutsevate teadus- ja arendustöötajate hulka ja kompetentsi, arendatakse välja Ida- Virumaa ettevõtlusele vajalikke uurimissuundi ning tõstetakse Ida-Virumaa teadus- ja arendustaristu mahtu ja kvaliteeti. Suurimad väljakutsed • TAIE arengukavas seatud eesmärkide saavutamiseks vajab Eesti praegusest mitu korda rohkem teadlasi ja insenere, eriti väljaspool akadeemiat nii era- kui avalikus sektoris. Eestis napib väljaspool akadeemilist sektorit inimesi, kes oskaksid ja tahaksid tegeleda teadus-ja arendustegevusega. Teisalt vajab järelkasvu ka eestikeelne akadeemiline töötajaskond. Juba mitmeid aastaid sihiks seatud 300 doktorikraadi kaitsmist aastas ei ole seni saavutatud. Seetõttu tuleb erilist tähelepanu pöörata nii teadlaste ja inseneride järelkasvule, ettevõtete ja teadusasutuste koostööle töötajate pädevuse kasvatamisel ning teadus- ja arendustegevuse võimekuse suurendamisel. • Teadusasutustel ja ettevõtetel napib motivatsiooni ja võimekust teha koostööd. Eesti ettevõtete investeeringud teadus- ja aredustegevusse on jätkuvalt madalad ning ettevõtetes töötab liiga vähe TA-töötajaid/insenere, kes tegeleks järjepidevalt ettevõttesisese arendustegevusega. Eesti teadus on heal tasemel, aga vaid vähesed teadustulemused jõuavad uute toodete või teenusteni ettevõtetes või avalikus sektoris. Tuleb soodustada teadusasutuste ja ettevõtete koostööd nii uurimisülesannete püstitamisel kui teadustöö tulemustele rakenduste leidmisel ning seetõttu senisest oluliselt enam panustada ettevõtete rakendusuuringutesse. • Riigihangete turg on innovaatilistele ettevõtetele ja innovaatilistele toodetele-teenustele ebapiisavalt avatud. Seeläbi kannatavad nii avaliku sektori teenused (neid ei uuendata piisavalt) kui ka ettevõtete konkurentsivõime, sest riigihanked moodustavad koguturust olulise osa – olenevalt aastast 10-12% SKPst ehk ligikaudu 3 miljardit eurot aastas. Põhjalikuma olukorra analüüsiga on võimalik tutvuda teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse 2022. aasta tulemusaruandes5. 5. Olulised tegevused perioodil 2024-2027 5.1. Olulisemad programmi (arendus)tegevused MKM haldusalas • Viiakse ellu ettevõtete sisemist arendus- ja innovatsioonivõimekust tõstvaid erinevaid sekkumismeetmeid. Jätkatakse innovatsiooni- ja arendusosakute toetusmeetmega, et võimaldada ettevõtetel koostöös innovatsiooniteenuse pakkujatega läbi viia esmaseid koostööprojekte. Jätkatakse ettevõtjate arenguprogrammiga, mis pakub teenuseid lähtuvalt iga ettevõtte spetsiifilistest arengutakistustest. Jätkatakse ka tootearenduse toetusmeetmega. Kõik eelpool 5 vt https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve ja https://www.hm.ee/haridus-ja-teadusministeeriumi-2022-aasta-tulemusaruanded 8  nimetatud meetmed on rahastatavad struktuurivahenditest ning meetmed jõustusid 2023. a jooksul. • Jätkatakse rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programmi rakendamisega. Toimunud on kolm RUPi rahastusvooru ning programmi meeskonda on värvatud valdkondlikud eksperdid. RUPi ülesanne on tehnoloogilise ja ärinõustamise ning projektide rahastamise kaudu suurendada Eesti ettevõtete rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse mahtu. 2023. a. käivitati ka rakendusuuringute keskuse loomine AS Metrosert juurde ning 2024. a alustatakse keskuse teenuste osutamisega ettevõtjatele. • Ettevõtete arendusvõimekuse ja -valmiduse tõstmine eeldab terviklikult innovatsioonile keskenduvat tugistruktuuri, mistõttu jätkatakse innovatsiooniteadlikkuse ja -võimekuse kasvatamisele suunatud teenuste väljatöötamist. • Ettevõtete arendustegevust võimendatakse läbi EL-üleste võrgustike, partnerluste ja rahvusvaheliste organisatsioonide. Jätkatakse ja tugevdatakse Eesti ettevõtete osalust Euroopa Kosmoseagentuuri pakutavates tegevustes, muu hulgas viies küberturbe missioonide kaudu läbi küberturvalisuse harjutusi kosmosesektorile. • Jätkatakse avaliku sektori kui uuenduste eestvedaja rolli võimestamist innovaatiliste lahenduste tellija ning turuloojana. Accelerate Estonia kaudu kutsutakse startupiliku lähenemisega ellu lahendusi, mida on võimalik disainida Eesti uuteks konkurentsieelisteks. Innovatsiooni toetavate riigihangete kaudu suurendatakse riigi võimekust ja valmisolekut olla uudsete lahenduste referentskliendiks. • Jätkatakse iduettevõtete ökosüsteemi arendamist Startup Estonia programmi kaudu, sh võimestatakse süvatehnoloogia valdkonna iduettevõtluse ökosüsteemi ja viiakse ellu teaduskiirendeid. Viiakse ellu pilootprogramme (grandid, koolitused, koostöömehhanismid) süvatehnoloogia iduettevõtete väljakutsete lahendamiseks ning nende toetamiseks • Toetatakse ettevõtetes digipöörde tegemise võimekuse kasvatamist. Digitaliseerimise teekaardi tegemisega aidatakse ettevõtetel tuvastada oma protsessides valupunktid, mida on võimalik lahendada digitaalsete tehnoloogiate kasutuselevõtu kaudu. Lisaks toetatakse ettevõtete digitaliseerimise strateegia väljatöötamist ning sellest lähtuvalt ligipääsu investeeringutele, et seatud sihte saavutada. • Riik jätkab Smartcapi kaudu kohaliku riski- ja erakapitalituru arendamise tegevustega ning kujundatakse pikaajaline tegevusplaan (2030) turu arendamiseks. Samuti jätkatakse rohefondi elluviimisega, mille eesmärk on koos erakapitaliga rahastada rohetehnoloogiate arendamisele ja ökosüsteemi potentsiaali realiseerimisele suunatud omakapitaliinvesteeringuid (aastatel 2022– 2026 kokku 100 mln euro ulatuses, millele lisandub erakapitali panus). Fond on oluline toetamaks süvatehnoloogia elementidega ettevõtete pikaajalist arendustegevust, mis aitab muu hulgas muuta rohepööret Eesti majanduse konkurentsivõimaluseks. • Toetamaks kahese kasutusega süvatehnoloogia ettevõtete arengut osaleb Eesti NATO 1-miljardi suuruses innovatsioonifondis ning selle investeeringutele eelnevas innovatsioonikiirendis. Fond ja kiirendi luuakse vastukaaluks Euroopas esinevale probleemile, kus süvatehnoloogiamahukad ja kahese kasutusega tehnoloogiad on alarahastatud. Seetõttu on NATO asunud looma võimalusi, mis aitaksid tekitada ja rahastada uusi kahese kasutusega süvatehnoloogiaid arendavaid iduettevõtteid ning suurendaks koostööd läänes, vähendaks protektsionismi ja pakuks turvalist rahastamist just strateegiliselt olulisi valdkondi silmas pidades. • Jätkuvad Riigi Infosüsteemide Ameti juurde loodud Eesti küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute koordineerimisüksuse tegevused. Üksuse eesmärk on kasvatada 9  küberturbe sektori konkurentsivõimet, edendada üldist kübererksust, suurendada valdkonna järelkasvu ja spetsialistide hulka ning toetada küberturvalisuse valdkonna ettevõtete loomist ja arendamist. Tegevusi viiakse ellu koostöös MKMi, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja Kredexi ühendorganisatsiooniga. • Jätkub Eesti e-DIHi AIRE (AI&Robotics Estonia) toetamine. Keskuse eesmärk on toetada tööstusettevõtetes tehisintellektipõhiste ja robootikalahenduste kasutuselevõttu ja vastava valdkonna üldist teadlikkuse kasvu. • Jätkub Tehnopoli juhtimisel tehisintellekti programmi rakendamine, mille eesmärk on toetada tehisintellektipõhiste lahenduste arendamist ja kasutuselevõttu eri ettevõtete ja teadusasutuste koostöös. • Aastail 2022–2026 kaasrahastakse Tartu Ülikoolis rahvusvahelist ärikiirendi Creative Destruction Lab eesmärgiga pakkuda teadus- ja tehnoloogiapõhistele iduettevõtetele ligipääsu kapitalile ja rahvusvahelisele mentorite võrgustikule. Jätkatakse innovatsioonitrepi arendamise ja rakendamisega, mille kontseptsioon valmis 2022. aastal koostöös Tööandjate keskliidu, EAS/Kredex ühendasutuse ning kaasatud ekspertidega. Innovatsioonitrepi eesmärk on panustada ettevõtete TAI-mahukamaks kasvamisse. 5.2. Olulisemad programmi (arendus)tegevused HTM haldusalas • 2024.a. käivituvate temaatiliste teadus- ja arendusprogrammide kaudu toetatakse majanduse ja ühiskonna vajadustest lähtuvaid alus- ja rakendusuuringuid, uute uurimissuundade väljaarendamist ja vajaliku kompetents kasvatamist TA-asutustes, sh tippspetsialistide juurde- ja järelkasvu, siseriiklikku ja rahvusvahelist koostööd, uurimistulemuste levitamist ning muid TAIE fookusvaldkondade arendamiseks vajalikke tegevusi. Jätkuvad programmid IT ja ressursside väärindamise valdkonnas ning alustatakse uute programmidega teistes TAIE fookusvaldkondades. Ettevõtlik avastusprotsess ja ühisloome (teadlased, ettevõtjad, avalik sektor jt) on nende programmide tugev alus. • Teadmussiirde võimekuse suurendamiseks teadusasutustes ja kõrgkoolides alustatakse 2024. a rahastusskeemiga ASTRA+, mis toetab teadusasutusi ja kõrgkoole teadmussiirde teenuste arendamisel, sellealaste teadmiste ja oskuste täiendamisel, hargettevõtluse ja teadmuse jätkusuutliku turupõhise kommertsialiseerimise arendamisel ning intellektuaalomandi kaitse võimaluste ja võimekuse parandamisel. Toetatakse kvaliteetsete teadushalduse teenuste arendamist, sh soodustatakse asutustevahelist koostööd teadmussiirde teenuste vahendamisel ja pakkumisel ning koostööd ettevõtetega ja arendatakse akadeemilise sektori töötajate juhtimis- ja kommertsialiseerimisoskusi. • Ühiskonna ja ettevõtete vajadustele vastavate tipptasemel teadmus- ja teadustaristu teenuste arendamise ja kättesaadavaks tegemiseks pakutakse teadusasutustele võimalusi arendada olemasoleva taristu ja tippkeskuste baasilt uusi, turunõudlusele vastavaid teadus- ja arendusteenuseid. Eesmärk on suurendada tippkeskuste majanduslikku ja ühiskondlikku mõju, lõimides tipptasemel teadusuuringuid ettevõtlussektori ja ühiskonna vajadustega, ning parandada teadustaristu kättesaadavust teadus- ja arendustegevuseks väljaspool akadeemilist sektorit. • Jätkatakse teadusasutuste ja ettevõtlussektori vaheliste töötajate liikumist soodustavate meetmete rakendamist (nn sektoritevaheline liikuvus), mille tulemusena liigub senisest enam teadlasi ettevõtlusesse ning paranevad ettevõtete oskused teadustulemusi rakendada ja 10  kohandada. Samuti kasvab teadusasutustes ettevõtluskogemustega teadlaste arv, mis aitab paremini ühiskonna nõudlusele vastavat teadustööd planeerida. Laiendatakse sektoritevahelist liikuvust toetavaid tegevusi ning toetatakse ettevõtluskogemusega inimeste kaasamist õppe- ja teadustegevustesse kõrgkoolides ja teadusasutustes, et rikastada õppe sisu ning suurendada teadustöö potentsiaalset rakendatavust ning kasvatada ettevõtjate teadlikkust teadus- ja arendustöö protsessidest. • Viiakse ellu teadmussiirde doktorantuuri toetusskeemi, mille puhul doktoritöö valmib koostöös ülikoolivälise tööandjaga tema huvidest lähtuvalt. Teadmussiirdedoktorantuuri peamine eesmärk on valmistada ette tippspetsialiste ja teadus- ning arendustöötajaid väljaspoole akadeemilist maailma ning edendada ülikoolide, ettevõtete, avaliku sektori jt asutuste tihedamat ja pikemaajalist koostööd. • Jätkatakse riigi rolli ja pädevuse suurendamist innovatsiooni eestvedaja ja turuloojana, teadus- ja arendustegevuse tulemuste kasutuselevõtul ühiskondlike probleemide lahendamisel ning uudsete lahenduste hankimisel. Toetatakse riigiasutuste TAI-alase võimekuse kasvatamist, et teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemusi rakendataks avalikus sektoris senisest enam ja tõhusamalt ning selleks oleks kujundatud soodne poliitikakeskkond. Teadus- ja arendusnõunike võrgustik aitab TA-tegevusi paremini kavandada, sh seada selgemaid fookusi, kavandada mõjusamaid sekkumisi ja osaleda aktiivsemalt rahvusvaheliste teadusvõrgustike töös. Omavaheline info- ja kogemuste vahetus aitab kaasa TA-tegevuste tõhusamale ja mõjusamale kavandamisele ja elluviimisele, tõstab poliitikakujundamise kvaliteeti ning toetab erasektorile olulise TA-tegevuse elluviimist. • Jätkatakse Ida-Virumaa õiglase ülemineku tegevuste raames Ida-Virumaa ettevõtlusele vajalike teadusvõimekuste ja teadus- ja arendusteenuste arendamist. Suurendatakse Ida- Virumaal tegutsevate teadus- ja arendustöötajate hulka ja kompetentsi, arendatakse välja Ida-Virumaa ettevõtlusele vajalikke uurimissuundi ning tõstetakse Ida-Virumaa teadus- ja arendustaristu mahtu ja kvaliteeti. 6. Meetmed, programmi tegevused ja teenused Teadmussiirde programm on jaotatud vastavalt kahe valitsemisala vastutusvaldkondadele kaheks meetmeks. Tabel 4. Programmi, meetmete ja programmi tegevuste nimetused, eesmärgid ja mõõdikud koos viimase teadaoleva ja planeeritava sihttasemega. 2022* 2024 2025 2026 2027 2035 Programmi mõõdikud (tegelik) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Teadlaste ja inseneride arv ettevõtlussektoris ja 1,82 kasumitaotluseta erasektoris, 2,1 2,3 2,5 2,7 4,53 (2021) arv 1000 elaniku kohta Allikas: Statistikaamet Ettevõtete investeeringud mittemateriaalsesse 7,3** 3,2 3,5 3,7 4 6 põhivarasse osakaaluna SKP-st ( 2,3 mld) (1,1 mld) (1,3 mld) (1,5 mld) (1,8 mld) (3,2 mld) (%, mld eurodes) (2021) Allikas: Statistikaamet 11  Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine (MKM vastutusalas) Eesmärk: Meetme raames parendatakse nii ettevõtete võimekust ja Meede 1 valmisolekut TAI-mahukamateks tegevusteks kui ka võimestatakse innovatsioonisüsteemi tervikuna, et töötada välja üha efektiivsemaid teenuseid, mis lähtuvad ettevõtja vajadustest. Innovaatiliste ettevõttete osakaal, % 64 >75 >75 >75 >75 >75 Allikas: The Community (2020) Innovation Survey (CIS) Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine Programmi tegevus 1.1. Eesmärk: luuakse vajalik toetav keskkond ettevõtetes innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde läbiviimiseks. Müügitulu uutest või oluliselt muudetud toodetest või 13 teenustest (suhe kogu >16 >16 >18 >18 >20 (2020) müügitulusse), % Allikas: Statistikaamet Ettevõtete digitaliseeritus (robotid jms) 13. Top 10 Top 10 Top 6 Top6 Top 5 Allikas: DESI Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine Programmi tegevus 1.2. Eesmärk: Toetada teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arengut Riskikapitali maht, mln eurot 1333 >500 >500 >500 >500 >1000 Allikas: Startup Estonia Kiirendites osalevate ettevõtete arv 53*** 40 40 40 40 40 Allikas: Startup Estonia Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse Meede 2: (mõõdikud võimekuse kasvatamine (HTM vastutusalas) ühilduvad tegevuse omadega) Eesmärk: Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine Programmi tegevus 2.1. Eesmärk: Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine Erasektori poolt rahastatud avaliku sektori teadus- ja 5,3 Euroala arendustegevuse kulutuste 9,0 10,5 11,5 12,5 (2021) keskmine osakaal, % Allikas: Statistikaamet Doktorikraadiga teadlaste ja inseneride arv 1000 tööealise 3,5 3,45 3,5 ≥3,5 ≥3,5 ≥3,5 elaniku kohta (2021) Allikas: Statistikaamet Era- ja avaliku sektori ühispublikatsioonide arv miljoni elaniku kohta, tase EL 183 keskmisest (EL keskmine = 189 195 201 207 250 (2023) 100) % Allikas: European Innovation Scoreboard Sotsiaalmajanduslikele rakendustele suunatud 17 kulutuste osakaal riigieelarves 28 28 28 28 - (2021) planeeritud TA eraldistest, % Allikas: Statistikaamet, HTM *Juhul, kui viimane teadaolev tase erineb päises toodud aastast, on see sulgudes märgitud väärtuse all. 12 ** Ettevõtete immateriaalsete varade indikaator sisaldab ühekordseid Volkswagen grupi tehinguid. Kontsern on juba teatanud oma plaanide muutmisest ning järgnevatel aastatel peaks selle ettevõtte mõju välja taanduma näitajast. ***2022. aasta kohta on veel andmed ametlikult kinnitamata, seega võib arv täpsustuda. **** EISil põhineva mõõdiku metoodika on muutunud, mille osas tehtavad muudatused, sh sihttasemetes hakkavad kajastuma kinnitatavas teadmussiirde programmis 2024-2027 ja edaspidi tulemusvaldkonna aruandes. Korrigeeritud aegrida vastavalt EISi andmetele, sihttasemed korrigeeritakse teadmussiirde programmi kinnitamisel. 6.1. Meede 1: Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine (MKM vastutusalas) Meetme eesmärk: Meetme raames parendatakse nii ettevõtete võimekust ja valmisolekut TAI- mahukamateks tegevusteks kui ka võimestatakse innovatsioonisüsteemi tervikuna, et töötada välja üha efektiivsemaid teenuseid, mis lähtuvad ettevõtja vajadustest. 6.1.1. Programmi tegevus 1.1. Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine (MKM vastutusalas) Programmi tegevuse eesmärk on luua vajalik toetav keskkond ettevõtetes innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde läbiviimiseks. Tegevuse eesmärki saavutatakse läbi üheksa teenuse osutamise, millest suurimate eelarveliste mahtudega teenused on ettevõtete TAI teadlikkuse ja arendustegevuse toetamise soodustamine ning TA-mahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arendamine ja investeerimislahenduste rakendamine. Tegevuse raames on koondatud sekkumised, mis suurendavad ettevõtjate teadlikkust TAI vajalikkusest ja võimalustest, sh nt korraldatakse infoüritusi, kaasatakse valdkondlikke eksperte, soodustatakse kvalifitseeritud tööjõu palkamist ning toetatakse ettevõtjatele vajalike koostöövõrgustike arendamist. Tegevused käivitati 2023. aastal uue EL rahastusperioodi (2021-2027) vahenditest perioodi kogumahus 19,8 miljonit eurot. Tegevuste kirjeldus • Tegevuse toel arendatakse innovatsiooni soodustavaid teenuseid ja kujundatakse ettevõtetele vajalik tugisüsteem. Lisaks luuakse ettevõtete vajadustest lähtuv rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programm, mille kaudu selgitakse välja ettevõtete TA-tegevustega seotud ärivõimalused (äriliselt rakendatavad TA-tegevuste projektid) ja leitakse ettevõttele sobivad TA-partnerid Eestist või välismaalt. • Ettevõtete ja TA-asutuste koostöö ning ettevõtete innovatsioonivõimekuse suurendamiseks pakutakse innovatsiooni- ja arendusosakuid, rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamiseks toetatakse ettevõtete osalemist rahvusvahelistes ja EL-ülestes partnerlustes ja võrgustikes (nt ESA, Eurostars jt). • Tagamaks Eesti ettevõtete juurdepääs tehnoloogiatele ja toetamaks ettevõtteid tehnoloogiate ülevõtmisel, käivitatakse digitaalse innovatsiooni keskused (e-DIH). Seeläbi toetatakse Eesti osalemist digitaalse innovatsiooni keskuste (e-DIH) võrgustikes fookusega tehisintellektil ja robootikal. E-DIH-id on konsortsiumid, mida Eestis veab TalTech nimetusega AIRE (AI and Robotics Estonia). Konsortsium osutab VKE-dele arendusteenuseid. • Eesti ettevõtete tehisintellekti (AI) kasutuselevõtu võimekuse parendamiseks, valdkondliku tootearendus- ja teadusarendustegevuse võimendamiseks ning sellega seonduva 13  uusettevõtluse tekitamiseks käivitati Tehnopolis uus raamprogramm, mille tulemusi hinnati 2022. a lõpus, 2024. a programm jätkub. • Toetatakse ettevõtete digitaliseerimist ja automatiseerimist ning üleminekut lineaarselt majandusmudelilt ringmajandusele, tegevusi rahastatakse Eesti taastekava raames perioodi kogumahus 58 miljoni euroga. Samuti suurendatakse riigi rolli ja pädevust innovatsiooni eestvedajana ja turuloojana, ning uudsete lahenduste hankijana, mille kaudu omakorda suureneb ka ühiskonna teadmusmahukust tervikuna (kogumahus 2,5 miljonit eurot EL 2021- 2027 rahastusperioodi vahenditest).. • Pakutakse ettevõtetele terviklikult innovatsioonivõimekuse ja -valmisoleku kasvatamise teenuseid. Sellest lähtuvalt töötatakse välja ka vastav tugisüsteem, mille kaudu ettevõtted saavad osaleda eri infoüritustel, saavad ligipääsu eri analüüsidele ja turuseirele, palgata kvalifitseeritud tööjõudu, kaasata valdkondlikke eksperte, arendada ja osaleda eri koostöövõrgustikes, teha ekspertiise, diagnostikaid, analüüsida intellektuaalset kapitali jne. • Jätkatakse ettevõtete vajadustest lähtuva rakendusuuringute ja eksperimentaalse arenduse tervikliku programmiga (RUP), mis virtuaalse RTO-na (research and technology organization) toimib vahelülina ettevõtete ja (sh rahvusvaheliste) teadusasutuste vahel. Ettevõtetele võimaldatakse nii rahastust kui ka toetavaid tegevusi partnerite otsingurahvusvahelise võrgustumise jms näol. Lisaks teeb RUP ettepanekuid TA pakkumispoole kohandamiseks ettevõtjate vajadustele. Käivitatakse rakendusuuringute keskuse tegevus AS Metroserti kaudu. • Jätkatakse osakute, tootearenduse toetuse ning arenguprogrammi sekkumisloogikatega, mille eesmärk on pakkuda ettevõtetele erinevaid innovatsiooni (sh toote-, turu-, protsessi-, organisatsiooni-, personaliinnovatsiooni) soodustavaid teenuseid nii rahastamise kui ka toetavate teenuste näol. Arenguprogramm pakub ettevõtetele kompleksset, ettevõtte vajadustes lähtuvat lähenemist (nii toetust kui ka nõustamise, võrgustumise jms selliseid teenuseid). • Jätkatakse ettevõtete osaluse toetamist rahvusvahelistes organisatsioonides (ESA ja CERN) ning parandatakse ettevõtete ligipääsu EL-ülestes partnerlustes ja võrgustikes. Nimetatud tegevustes saavad ettevõtted ja teadusasutused osaleda organisatsioonide hangetel ning töötajate mobiilsusmeetmetes (ESA ja CERN). Partnerlustes (nt Eurostars, Horizon Europe) saavad ettevõtted ja teadusasutused osaleda partnerluse spetsiifilistes tegevustes (taotleda toetusi, võrgustumine jms). • Toetatakse ettevõtja digipöörde strateegia koostamist ja investeeringuid digipöördeks vajalikesse tegevustesse, arendustesse ja rakendustesse nii ettevõtetes kui tarneahelas. Mh toetatakse ettevõtete digitaalse teekaardi koostamist ja selle alusel strateegia valmimist ning kaasrahastatakse vastavaid investeeringuid. • Kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks toetatakse vajalikku teadmussiiret ettevõtetes (märksõnad: ringmajandus, madalsüsinikutehnoloogiad, energiaintensiivne tööstus). Toetatakse tegevusi ettevõtetes, mis aitavad ettevõtetel kohandada ärimudeleid madalsüsiniku- ja ringmajanduse põhimõtetele vastavaks ning arendada säästvaid tehnoloogiaid. Tegevusi rahastatakse Eesti taastekava raames perioodi kogumahus 9 miljoni euroga. • Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisel saadavate vahendite raames toetatakse mahus 13,4 miljonit eurot integreeritud Euroopa Liidu üleste vesiniku väärtusahela teadus- ja arendustegevuse projektide elluviimiseks. 14  • Õiglase ülemineku fondi raames soodustatakse Ida-Viru piirkonna majanduse mitmekesistamist, sh kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamise kaudu. Selleks suurendatakse ettevõtjate teadusmahukust ja koostööd teadus- ja arendusasutustega mahus 25 miljonit eurot. • Jätkatakse innovatsiooni edendavate riigihangete ettevalmistamise ja läbiviimise toetamist. • Jätkatakse suure ühiskondliku mõjuga interdistsiplinaarsete kitsaskohtade lahendamiseks tööriista pakkumisega (Accelerate Estonia). • Kaasrahastatakse küberturvalisuse arendamisele suunatud Eesti koordinatsiooniüksuse loomist. 6.1.2. Programmi tegevus 1.2. Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine (MKM vastutusalas) Tegevuse eesmärk on toetada teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arengut. Tegevuse raames luuakse teadus- ja tehnoloogiamahukate ettevõtete arenguks vajalik keskkond, mis toetaks teadus- ja tehnoloogiapõhiste iduettevõtteid ettevõtte kõigis arengufaasides, iduettevõtete loomist ja arendamist ning olulise kasvu saavutamist rahvusvahelistel turgudel. Sealjuures aktiveeritakse eelseemne- ja seemnefaasi investeeringutega turgu teadus- ja tehnoloogiamahukates sektorites, sh aidatakse suurendada kapitali pakkumist teadusmahukatele kõrgtehnoloogiat arendavatele ettevõtetele, mille puhul turul ei pakuta piisavalt erakapitali ettevõtete arengu tagamiseks. Lisaks toetatakse iduettevõtete innovatsiooni ning intellektuaalomandi loomist ja rakendamist kõigis majandusharudes. Nimetatud tegevsute tulemuslikkus hindamiseks töötatakse välja ja rakendatakse tõhus ja vajaduspõhine iduettevõtluse seiresüsteem. Tegevuste kirjeldus • Jätkatakse iduettevõtluse ökosüsteemi tervikliku toetamise ja arendamisega Startup Estonia programmi kaudu kogumahus 8 miljonit eurot EL 2021-2027 rahastusperioodi vahenditest. • Samuti jätkatakse teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arendamise tegevuskava elluviimist. Kuna kõrgtehnoloogiliste iduettevõtete toote või teenuse arendus ja ärimudel põhinevad suuresti teadus- ja arendustööl ja sellega seotud intellektuaalsel omandil ja nende ettevõtete arendustöö on aja- ja ressursimahukam, vajab see segment eraldi lahendusi, mistõttu Startup Estonia kaudu kutsutakse ellu seda segmenti sihtiv(ad) kiirendi(d). • Lisaks üldise ökosüsteemi arendamisele ja kiirendite ellu kutsumisele jätkatakse riigi osalusega fondide rahastamist (rohetehnoloogiate fond, teadus- ja tehnoloogiamahukate iduettevõtete fond jt) ehk pakutakse iduettevõtetele kaasrahastust, sh nihkub fookus süvatehnoloogia terviklikule sekkumisloogikale. • Jätkatakse rahvusvahelise ärikiirendi Creative Destruction Lab’i Eesti haru toetamist. • Toetamaks kahese kasutusega süvatehnoloogia ettevõtete arengut, osaleb Eesti NATO 1 mld euro suuruses innovatsioonifondis (Eesti kogupanus on 30 miljonit eurot) ning selle investeeringutele eelnevas innovatsioonikiirendis (kogumahus 2,85 miljonit eurot). 15 6.2. Meede 2. Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine (HTM vastutusalas) Meetme eesmärk on ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine. Meetme toel edendatakse tehnoloogiasiiret, teadustulemuste rakendamist ettevõtluses ja ühiskonnas laiemalt ning luuakse eeldused teaduse ühiskondlikku ja majanduslikku mõju kasvuks. 6.2.1. Programmi tegevus 2.1. Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine (HTM vastutusalas) Tegevuse eesmärk ja mõõdikud on samad, mis meetmel. Tegevusega luuakse eeldused uute teadmiste ja tehnoloogia liikumiseks akadeemilise sektori ettevõtluse ja avaliku sektori vahel ja toetatakse teadmussiirde protsesside toimumist. TA- spetsialistide arvu suurendamine era- ja avalikus sektoris nõuab TA asutuste ja kõrgkoolide muutumist ettevõtlikumaks, ja suuremat suhtlust partneritega väljaspool akadeemilisi ringkondi, rakendusuuringute kavandamise ja juhtimise oskuse tõstmist ning aktiivse rolli võtmist ettevõtlikus avastusprotsessis. Selle jaoks toetatakse teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalset teadmussiirde võimekust ja koostöötegevusi teadusasutuste endi vahel ning ettevõtetega. Toetatakse majanduse ja ühiskonna vajadustele vastavate tipptasemel teadmuse ja teadustaristu teenuste arendamist ja kättesaadavaks tegemist. Samuti võimendatakse teadusasutuste, kõrgkoolide ja ettevõtete koostööd suure lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamisel arendusgrantide kaudu. Soodustatakse teadlaste jt akadeemiliste töötajate liikumist akadeemilise, avaliku ja erasektori vahel, mille tulemusena tekib tõhus teadmusringlus, senisest enam teadlasi liigub ettevõtete ja teadusasutuste vahel, paranevad ettevõtete oskused teadustulemusi rakendada ja kohandada ning kasvab ettevõtluskogemustega teadlaste arv teadusasutustes, mis aitab paremini ühiskonna nõudlusele vastavat teadustööd planeerida. Toetatakse ülikoolide ja ülikooliväliste tööandjate koostöös pakutava doktorantuuri (teadmussiirde doktorantuuri) elluviimist, mille puhul doktoritöö valmib tööandja vajadusi arvestades. Majanduse ja ühiskonna vajadusest lähtuva piisava ja kõrge kvaliteediga teadmuse pakkumiseks TAIE fookusvaldkondades viiakse ellu temaatilised teadus- ja arendustegevuse programmid akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ning koostöö edendamiseks. Temaatilistes programmides keskendutakse TAIE fookusvaldkondade teekaartide koostamise käigus välja selgitatud konkreetsetele uurimissuundadele ja -teemadele, kus on nõudluse põhjal vajalik kasvatada uurimistööde mahtu, algatada uusi uurimisteemasid, kasvatada teadus-ja arendustöötajate järelkasvu (sh ettevõtetele) ja värvata tippteadlasi. Toetatakse riigiasutuste TAI-alase võimekuse kasvatamist, et teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemusi rakendataks avalikus sektoris senisest enam ja tõhusamalt ning selleks oleks kujundatud soodne poliitikakeskkond. Eesmärk on suurendada riigi rolli teaduse strateegilisel suunamisel, sh tõsta teadus- ja arendusasutuste võimekust viia läbi rakendusuuringuid ühiskonna väljakutsete lahendamiseks ning tugevdada ministeeriumide ja erialaliitude teadus- ja arendusalast kompetentsi ja võimekust. Meetme tegevused aitavad luua nõudlust TAI järele ning soodustavad koostööd ja TAI-tegevuste koordineerimist avalikus sektoris, sh teadus- ja 16 arendusnõunike võrgustikutegevuste, interdistsiplinaarsete haldusalade üleste rakendusuuringute jms kaudu. Tabel 5. Programmi tegevuse kirjeldus teenuste kaupa Teenus 2.1.1. Teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde võimekuse arendamise toetamine Teadusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde teenuste arendamine, sh: • Käivitatakse toetusskeem TA-asutuste ning kõrgkoolide teadmussiirde ja ettevõtluskoostöö võimekuste arendamiseks (ASTRA+). Toetatakse ettevõtliku kõrgkooli ja teadusasutuse arendamiseks vajalikke tegevusi, sh pädevuse suurendamist teadmussiirdeprotsesside valdkonnas, tõhusa teadus- ja teadmussiirde juhtimissüsteemi ja - teenuste väljatöötamist, teadmussiirde alaste pädevuste arendamist, sh teadmussiirdeüksuste personali koolitust, stažeerimist, õppevisiite, võrgustike loomist jms. Muu hulgas toetatakse spin-off-ettevõtluse ja teadmuse jätkusuutliku turupõhise kommertsialiseerimise mudeli arendamist ning intellektuaalomandi kaitse võimaluste ja võimekuse parandamist, soodustatakse asutustevahelist koostööd teadmussiirde teenuste vahendamisel ja pakkumisel (nt Adapter-tüüpi tegevustes, ühislaborite, testkeskkondade, demoalade jm arendamisel jms). Tegevuste raames on kavandatud nii programmilisi ühistegevusi kui asutusekeskseid toetusi. • Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamiseks jätkatakse 2023. a käivitatud Õiglase Ülemineku Fondi meetme elluviimist teadusvõimekuse pakkumise arendamiseks ja teadus- ja arendustegevuse võrgustiku loomiseks Ida-Virumaal. Muu hulgas hõlmavad tegevused teadus- ja arendustegevuse toetamist piirkonna ettevõtete ja asutuste vajadustele vastavates uurimissuundades, tehnoloogiate tutvustust, ühislaborite arendamist, välistippspetsialistide kaasamist, teavitus- ja populariseerimistegevusi valitud uurimissuundades, piirkonna siirdeprotsesside seiret ja hindamist, kohalike kogukondade kaasamist TA-tegevustesse jms. Teadustulemuste rakendamise ja tehnoloogiasiirde toetamine, sh: • Arendusgrandid. Toetamaks läbimurdeliste teadustulemuste jõudmist praktiliste rakendusteni, jätkatakse arendusgrantide väljaandmist teadustulemuste äripotentsiaali testimiseks ja arenduseks. Teenus 2.1.2. Teadus- ja arendustegevuse toetamine TAIE fookusvaldkondades Ettevõtete ja ühiskonna vajadustest lähtuva teadus- ja arendustegevuse toetamine, sh: • Viiakse ellu temaatilisi teadus- ja arendustegevuse programme TAIE fookusvaldkondade teekaartide alusel. Tegevuse raames tugevdatakse temaatilist uurimistegevust nii alus- kui rakendusuuringute osas, toetatakse välistippspetsialistide kaasamist, uute uurimissuundade väljaarendamist, teadlaste järelkasvu, koostöötegevusi, uurimistulemuste turustamist ja kommunikeerimist ning muid vajalikke tegevusi vastavalt fookusvaldkondade teekaartidele. Seejuures jätkatakse IKT programmi ja ressursside väärindamise programmi (ResTA) tegevusi, ning lisanduvad programmid tervisetehnoloogiate ja -teenuste arendamiseks, nutikate ja kestlike energialahenduste loomiseks ning teisese toorme ja jäätmete väärindamiseks. • Ühiskonna ja ettevõtete vajadustele vastavate tipptasemel teadmus- ja teadustaristu teenuste kättesaadavaks tegemine. Tegevuse käigus arendatakse tippkeskuste ja riiklikult olulise teadustaristu tulemuste põhjal teenuseid ettevõtetele ja avalikule sektorile, jõustatakse teadustulemuste kasutusele võttu avaliku- ja erasektori poolt jne. Teadustaristuga seotud tegevused hõlmavad tuge turu jaoks asjakohaste TA-teenuste arendamiseks era- ja avaliku sektori jaoks, tuginedes olemasolevale taristule, sh laborite sertifitseerimist, teenusepakettide arendamist jms. Teenus 2.1.3. Teadustöötajate sektoritevahelise liikuvuse ja teadmiste ringluse toetamine • Toetatakse teadlaste jt akadeemiliste töötajate liikumist akadeemilise, avaliku ja erasektori vahel. Jätkatakse teadlaste toetamist liikumisel teistesse sektoritesse ning ettevõtluskogemusega inimeste kaasamist õppe- ja teadustegevustesse kõrgkoolides ja teadusasutustes. Toetatakse ülikoolide ja ülikooliväliste tööandjate koostöös pakutava teadmussiirde doktorantuuri elluviimist. Teenus 2.1.4. Riigiasutuste teadus- ja arendusalase võimekuse suurendamine Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise programmi (RITA+) kaudu rahastatakse Eesti riigi vajadustest lähtuvate sotsiaal-majanduslike eesmärkidega interdistsiplinaarseid rakendusuuringuid, teadus- ja arendusnõunike võrgustikuga seotud tegevusi, TAI poliitika seiret. 17 7. Programmi juhtimiskorraldus Teadmussiirde programm on kahe ministeeriumi ühisprogramm: programmi koostajad ja vastutajad on Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM). • MKM vastutab programmi meetme 1 elluviimise eest. • HTM vastutab programmi meetme 2 elluviimise eest. Programmi elluviimisse panustavad peale HTM-i ja MKM-i Eesti Teadusagentuur (ETAg), Haridus- ja Noorteamet (Harno), Riigi Infosüsteemi Amet (RIA), Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS), Sihtasutus Tallinna Teaduspark Tehnopol (Tehnopol) ja AS Metrosert. Programmi kinnitavad haridus- ja teadusminister ning majandus- ja infotehnoloogiaminister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist vastavalt pädevusjaotusele ning see avalikustatakse HTM-i ja MKM- i kodulehtedel67. Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra, st kooskõlas riigi eelarvestrateegia ning riigi rahaliste võimalustega. Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutavad HTM ja MKM vastavalt ülal toodud jaotusele meetmete ja tegevuste lõikes. Programmi aluseks olevate strateegiliste dokumentide koostamisel on konsulteeritud partneritega nii teistest avaliku sektori organisatsioonidest kui ka era- ja mittetulundussektorist ning programmi täitmisest antakse aru tulemusvaldkonna iga-aastases tulemusaruandes. 2022. aasta teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusaruanne saadeti arvamuse avaldamiseks ka teaduspoliitika ja innovatsioonipoliitika komisjonidele8. Tulemusaruanded on avalikustatud HTM-i ja MKM-i kodulehtedel910. Programmi tegevuste elluviimiseks vajalikud olulisemad arendusülesanded lisatakse HTM-i ja MKM-i (arendus)tööplaanidesse, mille raames nende täitmist ka seiratakse. 6 Haridus- ja Teadusministeeriumi koduleht, strateegilised alusdokumendid ja programmid: https://www.hm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/ministeerium/strateegilised-alusdokumendid-ja-programmid 7 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koduleht, tegevuspõhine riigieelarve: https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve 8 Vabariigi Valitsuse 19.05.2005 määrus nr 108 „Teaduspoliitika komisjoni ja innovatsioonipoliitika komisjoni moodustamise kord ja töökord“ https://www.riigiteataja.ee/akt/902696?leiaKehtiv 9 Haridus- ja Teadusministeeriumi koduleht, strateegilised alusdokumendid ja programmid: https://www.hm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/ministeerium/strateegilised-alusdokumendid-ja-programmid 10 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koduleht, tegevuspõhine riigieelarve: https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve 18  Keeleprogramm 2024–2027 Tulemusvaldkond Eesti keel ja eestlus Tagada eesti keele elujõud ja toimimine Eesti Vabariigis esmase keelena igas eluvaldkonnas, tagada igaühele õigus ja võimalus Tulemusvaldkonna kasutada Eestis eesti keelt, säilitada ja tugevdada eesti keele staatust, eesmärk mainet ja eestikeelset kultuuri- ja inforuumi ning väärtustada teiste keelte valdamist. Valdkonna „Eesti keele arengukava 2021–2035“ arengukava Programmi eesmärk: eesti keel on arenenud kultuur- ja suhtluskeel ning Eestis väärtustatakse mitmekeelsust kogueelarve 2024 2025 2026 2027 RE RES 2024-2027 Programmi kogukulud 12 326 12 351 12 422 12 430 (tuhandetes eurodes) Olukorra lühianalüüs Eesti keelel on riigikeele ja Euroopa Liidu ametliku keelena kindel positsioon. On valdkondi (nt teenindussektor, IT sektor, teadus), kus eesti keele ning inglise keele kui rahvusvahelise asjaajamis- ja suhtluskeele kasutamise vahel otsitakse tasakaalu. Samuti on tööturule lisandunud ametikohti, mille eesti keele oskuse nõudeid tuleks reguleerida. Eesti keele positsiooni hoidmiseks ja kindlustamiseks populariseeritakse ja soodustatakse eesti keele kui riigikeele kasutamist, eesti keele õppimist ja uurimist, tähtsustatakse eesti keelt identiteedi kandjana ning jälgitakse keelevaldkonna õigusruumi vastavust ühiskonnas toimuvatele arengutele. Eesti keeleteadus ja keeletehnoloogia on rahvusvaheliselt kõrgel tasemel ning keeleressursid (nt sõnastikud, andmebaasid, korpused) ja keeletehnoloogilised rakendused (nt kõnesüntees, kõnetuvastus ja masintõlge) kättesaadavad. Keele uurimise ja teadusliku kirjeldamise puhul on probleemiks variatiivsete keeleandmestike ja korpuste vähesus. Keeletehnoloogia ja keeleressursside arendamisel valmistab probleeme korpuste ebaühtlane kvaliteet, vähesus või puudumine. Ajakohase, kättesaadava ja mitmekesise keeletaristu edasiarendamiseks jätkatakse keeleteaduse ja keeletehnoloogia toetamist. Eesti keele oskus on vajalik Eesti ühiskonnas edukaks toimimiseks, kuid on elanikke, kelle eesti keele oskus ei ole piisav, et nad saaksid takistusteta omandada haridust, osaleda tööturul ja ühiskonnaelus. Elanike keeleoskuse arendamiseks tuleb teha järjepidevat tööd. Täiskasvanute eesti keele õppe valdkonna koordineeritus vajab süsteemset arendamist. Eesti keele õppes tervikuna on puudu kaasaegseid ja terviklikke e-õppematerjale, piisavalt ei ole pakutud täienduskoolitusi, et nii keele- kui ka aineõpetajad oleksid suutelised toetama õpilaste keeleoskuse igakülgset arengut. Välismaal pakutakse eesti keele õpet nii rahvuskaaslastele emakeelena kui ka teistele huvilistele võõrkeelena, kuid see tegevus vajab laiendamist. Eesti 1 keele oskuse kõrval on oluline ka teiste keelte oskus, kuid võõrkeelte õppes domineerib inglise keel, mis jätab varju teised Eestile samuti olulised võõrkeeled. Teiste oluliste võõrkeelte õpe nõuab eritähelepanu, et jaguks ka nende piisavalt heal tasemel oskajaid. Olulisemad programmi (arendus)tegevused 2024.–2027. aastal • Toetatakse eestikeelesele õppele üleminekut alus-, üld- ja kutsehariduses. • Tõhustatakse täiskasvanute eesti keele kui teise keele õpet ja parandatakse õppevõimalusi. Koostöös teiste eesti keele õpet pakkuvate ministeeriumide ja asutustega korrastatakse täiskasvanute eesti keele õppe korraldust, sh arendatakse täiskasvanute eesti keele õppe tegevusi koondavat e-keskkonda. Täiskasvanute eesti keele kui teise keele oskuse hindamises võetakse suund elektrooniliste hindamisvahendite arendamisele. Jätkatakse eesti keele e-õppe võimaluste arendamist, mh iseseisva õppe võimalusi laiendades (arendatakse B2-taseme e-õppe kursus täiskasvanud õppijatele). Toetatakse eesti keele kui teise keele ja aineõpetajate täienduskoolitust. • Viiakse läbi keelevaldkonna õigusruumi analüüs ning alustatakse keeleseaduse VTK koostamisega, mis tagab, et keeleõigus vastab tänastele vajadustele. Parandatakse eesti keele nähtavust avalikus ruumis ning kujundatakse positiivset suhtumist eesti keelde nii eestlaste kui ka mitte-eestlaste hulgas. Seejuures teostatakse regulaarset järelevalvet kehtestatud nõuete täitmise üle kõikides olulistes keeleseadusega hõlmatud keelekasutusvaldkondades, sh pööratakse eritähelepanu eestikeelsele õppele üleminekule. • Võetakse kasutusse riigi keskne masintõlkekeskkond Tõlkevärav, mis pakub avalikule sektorile ja laiemale avalikkusele kvaliteetset valdkondlikku tõlget, võimaldab tõlkekulude kokkuhoidu, pakub ühtlustatud terminoloogilist tuge ning kiirendab oluliselt tõlke tellimise protsesse. • Luuakse mitmekülgseid võimalusi keeletaristu arendamiseks, et tagada selle innovaatilisus ja kättesaadavus. Tõhustatakse keeleressursside koondamist ühtsetesse süsteemidesse, mis võimaldavad sõnakogusid, andmebaase ja keelekorpusi masinloetavalt töödelda. Seejuures arendatakse sõnastiku- ja terminibaasisüsteemi Ekilex ja keeleportaali Sõnaveeb. Eesti terminitöö tegevuskava järgides arendatakse eesti terminivara ja teaduskeelt, et tagada ajakohane erialakeel igas ühiskonnaelu valdkonnas. • Mitmekeelsuse ja võõrkeeleõppe toetamiseks levitatakse Eestis Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsarväljaande põhimõtteid ja tasemekirjeldusi. Väljaande rakendamiseks koolitatakse keeleõpetajaid, õppematerjalide koostajaid, testide koostajaid ja hindajaid. • Toetatakse keeleõpet eestlaste kogukondade mitmetes riikides asuvates üldharidus- ja pühapäevakoolides, seltsides, lasteaedades, mudilasringides ja keelekursustel ning toetatakse Üleilmakooli tegevusi. Toetatakse eesti keele ja kultuuri õpetamist rohkem kui 30 erineva riigi kõrgkoolis ning avatakse uus eesti keele õpetuskoht Toronto Ülikoolis. 2  1. Programmi meede ja tegevused Meede 1. Keelevaldkonna arendamine Meetmesse on koondatud eesti keele mainet ja staatust tugevdavad tegevused, mis loovad soodsad hoiakud eesti keele arendamiseks ja kaitsmiseks. Samuti tagatakse meetmega ajakohane keeletaristu ja keeletehnoloogia, mis on vajalikud selleks, et eesti keelt saaks kasutada igas elu- ja teadusvaldkonnas. Meetmega arendatakse eesti keele kui emakeele ja teise või riigikeele õpet ning laiendatakse eesti keele õppimisvõimalusi, toetatakse mitmekeelsuse arengut. Keeleprogrammis on üks meede ning programmil ja meetmel on ühine eesmärk: eesti keel on arenenud kultuur- ja suhtluskeel ning Eestis väärtustatakse mitmekeelsust. Meetme mõõdikud on programmi mõõdikud. 2024 2025 2026 2027 2035 Mõõdik 2021 2022 Sihttase 16–65-aastaste Eesti elanike funktsionaalne Uus mõõdik: täpsustatakse 2024. a PIAAC lugemisoskus eesti keeles uuringu tulemuste põhjal Eesti keelt kasutavate inimeste osakaal rahvastikust (%) 91 91,2 91 91 91 91 >91 Allikas: Statistikaamet Eesti elanike enesehinnanguline Mõõdetakse Eesti tööjõu-uuringuga; võõrkeeleoskus sihttasemed täpsustatakse 2024. aastal 3 Tegevus 1.1. Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine Toetatakse eesti keele mainet ja staatust tugevdavaid tegevusi, millega kujundatakse keelekasutajate hoiakuid ning juhitakse eesti keele õiguslikku staatust ja ühiskondlikku levikut. Toetatakse eesti keele, eesti keele piirkondlike keelekujude õppimist, õpetamist ja uurimist populariseerivaid ning väärtustavaid tegevusi ja keelepoliitika-alast rahvusvahelist koostööd. 2024 2025 2026 2027 Mõõdik 2021 2022 Sihttase Eesmärk: Eesti keele staatus on kindel ja maine on hea Keelevaldkonna teavitus-, populariseerimis- ja tunnustusüritused 50 50 50 50 50 50 Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium Eesti keele maine ühiskonnas - eesti emakeelega inimeste hulgas Uus indikaator, sihttasemed täpsustatakse 2024.aastal - eesti keelest erineva emakeelega inimeste hulgas Allikas: Eesti keele maine uuring Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus/ Tulemus 2024 2025 2026 2027 Tegevuse 1.1 rahastamiskava Tegevuse raames toimub: - Eesti keele, sh eesti keele piirkondlike erikujude ning mitmekeelsuse väärtustamine tunnustuste jagamise kaudu Tulemus: keelevaldkonna auhindade ja tunnustustega on kogu ühiskonnale saadetud eesti keelt ja mitmekeelsust väärtustav sõnum. - Eesti keele kasutamise, õpetamise, uurimise populariseerimine Tulemus: selge ja kõnekas sõnum eesti keele kasutamise, õpetamise ja uurimise kohta on avalikus ruumis nähtav; keele mainekujundusse panustavad üritused on korraldatud. - Rahvusvaheline keelepoliitikaalane koostöö Tulemus: rahvusvaheline keelepoliitika ja -õppe alane koostöö on hästi toetatud, Eesti on esindatud rahvusvahelistes keeleinstitutsioonide võrgustikes. - Järelevalve keeleseaduse ja teiste keelekasutust reguleerivate õigusaktide täitmise üle Tulemus: on laiendatud ja tõhustatud asutuste ja isikute nõustamist, on parandatud inimeste teadlikkust keeleõigustest ning tagatud nende õiguste rakendamine. Tagatud on regulaarne järelevalve prioriteetsetes järelevalvevaldkondades (töötajate eesti keele oskus, avalik teave ja reklaam, eesti keele täienduskoolitusasutuste tegevus). Eestikeelsele haridusele ülemineku tegevuskava raames on laiendatud Keeleameti järelevalvet koolieelsete lasteasutuste, üldhariduskoolide ning kutseõppeasutuste eesti keele ja eestikeelse õppe kontrollimises. - Keelehoolde arendamine ja keelenõu kättesaadavus Tulemus: keelekorralduse põhimõtted on vastavusse viidud eesti keele arenguga; tagatud on info kättesaadavus eesti kirjakeele kohta ning kirjakeele normi ja kokkulepete fikseerimine, et aidata kaasa avaliku keelekasutuse ühtsusele ja selgusele; on tagatud keeletoimetaja kutse kõrge tase; on tõhustatud selge keele põhimõtete järgmist nii avalikus ruumis ja ametiasutustes kui meedias. KOKKU KULUD 1022 1022 1022 1022 4 Tegevus 1.2. Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine Toetatakse keeleressursside loomist ning keeletehnoloogia arendamist. Tegevus hõlmab keeleteaduse arendamist, sõnastike, oskussõnastike, terminibaaside, kõne- ja tekstikorpuste koostamist. Soodustatakse keeletehnoloogia vahendite ja keeleressursside kasutuselevõttu lõppkasutajale mõeldud (digi)teenustes ning toetatakse eesti teadus- ja kõrghariduskeele arendamist. Luuakse võimalused, et töötada välja keeletehnoloogilise toega rakendusi erivajadustega inimeste jaoks. 2024 2025 2026 2027 Mõõdik 2021 2022 Sihttase Eesmärk: Eesti keele uurimine on rahvusvaheliselt kõrgel tasemel ning keeletaristu on innovaatiline, avatud ja mitmekesine, eestikeelset oskussõnavara arendatakse koordineeritult Keeleressursside variatiivsus - Korpused 115 120 130 135 140 145 - Sõnavararessursid 85 88 100 105 110 115 Allikas: Eesti Keele Instituut Rahvusvahelise levikuga Eesti keeleteaduse publikatsioonide 150 157 167 172 177 182 hulk ja viidatavus 70 Mitmekeelsete terminibaaside hulk 100 100 100 100 100 (2020) Eesti keele keeletehnoloogiline tugi - osaline - - - osaline Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus/ Tulemus 2024 2025 2026 2027 Tegevuse 1.2 rahastamiskava Tegevuse raames toimub: - Eesti keeleteaduse arendamine ning sõnastike, andmebaaside ja keelekorpuste loomine Tulemus: on soodustatud Eesti keeleteaduse kui keelevaldkonna teadus- ja arendussuuna arendamist; on avaldatud uurimistulemusi eesti keele, sh selle piirkondlike erijoonte kohta; on loodud ja arendatud nüüdisajastatud, avatud ja mugavalt kasutatavaid sõnastikke, sh oskussõnastikke, andmebaase ja keelekorpusi; on koostatud eesti keele sõnaraamatud ÕS 2025, keelenõuallikad on ühendatud EKI teatmikku; on edasi arendatud Sõnaveebi, mis pakub sõnavaralist keeleinfot ühest kohast ja kasutaja jaoks võimalikult mugavalt; on soodustatud eesti viipekeele uurimist ja õpetamist; on arendatud eesti viipekeelt, sh erialaviipeid. - Terminitöö korraldamine ja eesti teaduskeele arendamine Tulemus: On korraldatud „Eesti oskuskeelekorralduse ja terminitöö toetamise põhimõtete“ tegevused, on tagatud kasutajamugav terminitöö Ekilexis, on loodud terminitöö ekspertide võrgustik, mis võimaldab varasemast kiiremat termininõuannet. Eesti terminitööd tehakse kokkulepitud tegevuskava alusel, terminitööd on tõhustatud, võttes kasutusele uuemad meetodid, nagu koosloome ja erialakeelekorpuste analüüs. Eestikeelsete kõrgkooliõpikute koostamise toetusmeetme kaudu on soodustatud eestikeelsete teadustekstide loomist ja avaldamist ning eesti teaduskeele arendamist. - Hõimurahvaste keelte ja kultuuride arengu toetamine Tulemus: on korraldatud hõimurahvaste programmi tegevused, millega toetatakse omariikluseta hõimurahvaste keelte ja kultuuride uurimist ja keeletaristu arendamist. - Keeletehnoloogiliste ressursside arendamine ja kasutuselevõtt1 Tulemus: Loodud on keeletehnoloogilised ressursid ning toetatakse nende kasutuselevõttu lõppkasutajale mõeldud digitaalsetes teenustes. Tagatud on riigi keskse masintõlkeplatvormi ehk Tõlkevärava toimepidevus, et teenindada avaliku sektori tõlketöid ja tõlkeprotsesse. Keeletehnoloogia kompetentsikeskuse kaudu toetatakse keeletehnoloogia valdkonna TA-tegevust. KOKKU KULUD 5 016 5 025 5 062 5 055 AMORTISATSIOON 771 771 771 771 KOKKU INVESTEERINGUD 157 157 157 157 1 Keeletehnoloogia investeeringud tulevad ka teadusprogrammist – arendatakse keele- ja kõnetehnoloogiat, sh loomuliku keele liidesed, automaatne keelekorrektuur, automatiseeritud keeletöötlus, kõnetöötlus, kõnetõlge jmt. Keeletehnoloogia arendamist toetatakse suures osas HTM-i TA-programmist „Eesti keeletehnoloogia 2018–2027“. 5 Tegevus 1.3. Eesti keele õppe toetamine ja oskuse hindamine ning mitmekeelsus Tegevus hõlmab eesti keele kui emakeele ja eesti keele kui teise või võõrkeele ning võõrkeelte õpet toetavaid tegevusi, sh täiskasvanute eesti keele õpe ja eesti keele õpe välismaal. Toetatakse keeleõpetajate professionaalset arengut ja koostööd, arendatakse keeleõppematerjale ja keeleoskuse hindamise vahendeid, kujundatakse mitmekeelsust toetavaid hoiakuid. Tegevus toetab ka eestikeelsele õppele üleminekut, sh eriti haridustöötajate eesti keele õppe ja keeleõppe alase koolitamise kaudu. 2024 2025 2026 2027 Mõõdik 2021 2022 Sihttase Eesmärk: Kõik Eesti elanikud valdavad eesti keelt ja väärtustavad teiste keelte oskust Gümnaasiumihariduse omandanud noorte eesti keele riigieksami keskmine tulemus punktides (maksimaalne 100) 61,6 62,4 ≥64 ≥64 ≥65 ≥65 Allikas: EHIS, EIS Eesti keele tasemeeksami sooritanute osakaal eksamil käinutest (%) 57,6 56,1 ≥60 ≥60 ≥61 ≥61 Allikas: Haridus- ja Noorteamet Väliseestlaste osalus eesti keele õppes (inimeste arv aastas) 5000 5300 5350 5400 5450 5500 Allikas: Eesti Instituut Võõrkeele riigieksamil vähemalt B2-keeleoskustaseme saavutanute osakaal (%)* - 74,8 ≥70 ≥71 ≥71 ≥73 Allikas: HTM, Haridus- ja Noorteamet Eesti keele kui teise keele õppekorralduse keskkond täiskasvanud - puudub - - - - õppijale *K.a rahvusvaheliste keeleeksamite tulemused, arvestatud on statsionaarse õppe lõpetanute tulemusi. Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus/ Tulemus 2024 2025 2026 2027 Tegevuse 1.3 rahastamiskava Tegevuse raames toimub: - Eesti keele õppe edendamine, sh õppevahendite ja meetodite arendamine Tulemus: arendatud on (e-)õppevahendeid ja -keskkondi (sh eesti keele õppe kursuseid jätkukursustena senistele 0–A2 ja B1-taseme kursustele) ning õppemeetodeid, tagatud on eesti kirjakeele ja erialakeele tugi õpikute ja õppematerjalide koostamiseks, loodud keeleõppematerjalid kasutavad keeletehnoloogia komponente. Arendatud on elektroonilist keskkonda, mis koondab riigi poolt täiskasvanud eesti keele õppijatele pakutavad keeleõppeteenused. Koolitatud on õppematerjalide koostajaid. Soodustatakse andme- ja teaduspõhist lähenemist keelevaldkonna arendamisele. - Eesti keele ja eesti keeles õpetavate õpetajate ja võõrkeeleõpetajate professionaalse arengu toetamine Tulemus: Täiendatud on keele- ja aineõpetajate oskusi toetada eri vanuses, eri kultuuri- ja haridustaustaga õpilaste keeleoskuse arengut, samuti on täiendatud täiskasvanutele eesti keelt õpetavate õpetajate oskusi. Edendatakse keeleõpetajate koostööd. Korraldatud on haridustöötajate (sh eesti keele kui teise keele õpetajate ja aineõpetajate) keeleõppealast koolitust, parandatud on haridustöötajate eesti keele oskust . - Eesti keele oskuse hindamine Tulemus: eesti keele tasemeeksamid on korraldatud ja arendatud. Arendatud on eesti keele oskuse e-hindamisvahendeid (sh on digitaliseeritud tasemeeksamid, arendatud on sõeltest), sh on kasutatud keeletehnoloogia võimalusi. Koolitatud on testikoostajaid ja hindajaid, tõstetud on testimisalast pädevust. - Eesti keele õpetamise ja säilitamise toetamine väliseesti kogukondades Tulemus: eesti keele õppimisvõimalused välismaal paranevad ning eesti lastel on võimalik õppida eesti keelt ja kultuurilugu erinevates õpetuskohtades ning e-õppe võimaluste toel saavad eesti keele õppes osaleda ka hajaeestlased; välismaal eesti keelt ja kultuuri õpetavad õpetajad pääsevad Eestis toimuvatele koolitustele, on toetatud Eesti päritolu noorte õpingute jätkamist Eesti kõrg- ja kutsehariduses. - Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe korraldamine 6 Tulemus: välismaa õpetuskeskustes jätkavad tööd kümme Eestist lähetatud eesti keele ja kultuuri lektorit, suureneb Eestist lähetatud lektoriga õpetuskeskuste arv. - Võõrkeelte õppe ja mitmekeelsuse toetamine Tulemus: soodustatud on eri võõrkeelte õppimist (sh varajase võõrkeeleõppe, CertiLingua programmiga) ja mitmekeelsust. Keeleõppes lähtutakse Euroopa keeleõppe raamdokumendi ja selle sõsarväljaande põhimõtetest ja keeleoskustasemetest. Edendatud on rahvusvaheliste võõrkeeleeksamite sooritamist. Toetatud on (võõr)keeleõpetajate omavahelise koostöö edendamist. KOKKU KULUD 4 427 4 441 4 476 4 491 INVESTEERINGUD 935 935 935 935 Juhtimiskorraldus Keeleprogrammi on koostanud ja selle eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium (HTM). Programmi elluviimisse panustavad peale HTM-i Keeleamet ja Eesti Keele Instituut. Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab HTM. Programmi täitmise kohta antakse igal aastal aru tulemusvaldkonna „Eesti keel ja eestlus“ tulemusaruande raames. Programmi juhtimistasandid on meede ja tegevus. Teenuste juhtimine on asutuse planeerimistasand. • Programmi eesmärgi saavutamise eest vastutab kantsler. • Programmi meetme eesmärgi saavutamise eest vastutab kantsler. • Programmi tegevuste elluviimise ja eesmärgi saavutamise eest vastutab osakonnajuhataja. 7  Arhiivindusprogramm 2024-2027 Tulemusvaldkond Tõhus riik Programmi eesmärk: on ühiskonna dokumentaalse mälu kestlik säilitamine, kasutamine ning kodanike õiguste tõendamine. Olulisemad programmi (arendus)tegevused 2024-2027 aastal: • Rahvusarhiiv osaleb Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimise projekti koostamises ja elluviimises. Hoonesse kolivad rekonstrueerimise järgselt Rahvusarhiivi Tallinna üksused, mis loob tingimused tõhusamaks teenuste osutamiseks ja tugifunktsioonide täitmiseks. • Rahvusarhiiv on tugi e-valitsemisele ning keskendub digisündinud teabe, sh andmekogude arhiveerimisele. Arendatakse asutuse ja arhiivi koostöökeskkonna ASTRA vastuvõtuvõimekust erinevas kvaliteedis digisündinud ainese vastuvõtuks, sh vananenud elektroonilistes dokumendihaldussüsteemides ja kõvaketastel oleva teabe vastuvõtt, uute süsteemidega liidestamine, „märkamatu arhiveerimise“ arendamine, tugi andmekogude, fotode ja videote arhiveerimisel. • Rahvusarhiiv on avatud asutus ja partner kogukondadele, keskendudes filmipärandi voogedastusplatvormi ARKAADRI arendamisele ning selle haridusliidese (õpikeskkond edu.Arkaader) ehitamisele koostöös Eesti Filmi Instituudiga. Digiteabe avamisel ja kasutusse andmisel kasutatakse tehisintellekti (sh tekstituvastuse (Transkribus projekt), näo- ja objektituvastus (Ilme, Fotis) arendamine) ning analüüsitakse selle võimalusi kõigis arhiivinduse valdkondades. Programmi mõõdikud ja sihttasemed 2024 2025 2026 2027 Mõõdik 2020 2021 2022 Sihttase Arhiivimoodustajate (asutuste) arv, kes on 20 40 44 55 60 70 80 Rahvusarhiivile üle andnud digitaalarhivaale Nõuetekohastes hoidlates säilitatavate arhivaalide osakaal Rahvusarhiivis, % 88 88 88 88 88 88 88 Koguhulk 2022.a lõpu seisuga 10 320 410 arhivaali Arhivaalide kättesaadavus veebis, miljonit 22,5 25,8 33,6 34,5 35,5 37 38 kujutist Meede 1. Ühiskonna dokumentaalse mälu kestlik säilitamine, kasutamine ning kodanike õiguste tõendamine Eesmärk: Arhiiviväärtusega (püsiva väärtusega) teabe väljaselgitamine, selle riiklikule säilitamisele vastuvõtmine, nõuetekohane säilitamine ning dokumentaalse kultuuripärandi kasutamise võimaldamine Arhiivipedagoogilistes tegevustes osalenute 4500 4330 5442 5000 5000 5000 5000 arv (inimest aastas) Rahvusarhiivi virtuaalse uurimissaali 1,68 1,7 1,5 1,5* 1,5 1,5 1,5 külastuste arv (mln korda) Rahvusarhiivi teadus-publikatsioonide arv 7 7 8 7 7 7 7 (tk. aastas) 1 *2023. aastal vahetab Rahvusarhiiv oma digitaalsete juurdepääsukohtade statistika arvestuse tööriistu, mistõttu võib sihttaseme osa vajada hilisemat korrektiivi Programmi meetmed, tegevused ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Meede/ Tegevus/ Tulemus 2024 2025 2026 2027 Meede 1. Ühiskonna dokumentaalse mälu kestlik säilitamine, kasutamine ning kodanike õiguste tõendamine Tegevus 1.1 Arhivaalide kogumine, säilitamine ja juurdepääsu tagamine Tegevusega kaetakse arhiiviseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud arhiivinduse valdkond. Lähiaastateks on kokku lepitud kaks fookusvaldkonda: (1) Rahvusarhiiv kui osa e-riigist ja infoühiskonnast ning (2) Rahvusarhiiv kui avatud asutus ja partner kogukondadele. Rahvusarhiiv kui osa e-riigist ja infoühiskonnast: Kesksete arhiivihalduse süsteemide uuendamine ja nende omavaheline lõimimine nii kliendi kui töötaja vaates. Sisemiste töövoogude disainimine ja hõlbustamine, et tõsta töö tulemuslikkust. Jätkatakse koostööd partneritega ning suunatakse protsesse, milles sünnivad vastastikku kasulikud tehnilised arendused. Rahvusarhiiv kui avatud asutus ja partner kogukondadele: Arhiivipedagoogika raames pakutavate teenuste mahu suurendamine. Lisaks üldharidust ja kõrgharidust toetavatele tegevustele tegeletakse enam ka täiskasvanuõppe toetamisega, samuti laiendatakse erivajadustega inimestele suunatud programme. Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 raames panustatakse paindlike ja isikupõhiste õpiteede arendamisse. Tegevusi suunatakse üha rohkem erinevatele kogukondadele, sh jätkatakse ühisloomeprojektidega. KOKKU KULUD 9 544 9 554 9 559 9 559 AMORTISATSIOON 330 330 330 330 KOKKU INVESTEERINGUD 50 50 50 50 Juhtimiskorraldus Arhiivindusprogrammi on koostanud Rahvusarhiiv ja selle kinnitab haridus- ja teadusminister. Programmis seatud eesmärkide saavutamist ja mõõdikuid seiravad Haridus- ja Teadusministeerium ja Rahvusarhiiv tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ tulemusaruande raames. 2  Haridus- ja noorteprogramm 2024-2027 Tulemusvaldkond Tark ja tegus rahvas Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu Tulemusvaldkonna edendamist ja üleilmset säästvat arengut. eesmärk Noore avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida noor tahab edasi viia. Valdkonna Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035, Noortevaldkonna arengukava arengukava 2021-2035. Programmi eesmärk: Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut. Noore avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida noor tahab edasi viia. Programmi kogueelarve (tuhandetes eurodes) 2024 2025 2026 2027 RE RES 2024-2027 Programmi kulud 831 003 885 659 943 027 957 109 Olukorra lühianalüüs 2020-ndate aastate algus on olnud haridus- ja noortevaldkonnas turbulentne ja muutuste rohke periood, kus lisaks koroonapandeemiast tingitud komplekssetele probleemidele ning energia- ja majanduskriisile tekkis vajadus toetada Ukraina sõjapõgenikke, sh õppijate võimalikult sujuvat kohanemist ja haridustee jätkamist. Kriisidest tingitud täiendavad tegevused on olnud sedavõrd aja- ja ressursimahukad, võimendades ka varasemaid probleemkohti, et osade valdkondlike strateegiliste tegevustega ei ole jõutud edasi liikuda soovitud tempos. Õpetajaskonna järelkasvu probleem muutub iga aastaga üha teravamaks nii formaal- kui mitteformaalõppes. Õpetajate keskmine vanus tõuseb ja kvalifikatsioonile vastavaid õpetajaid lisandub koolidesse ning lasteaedadesse järjest vähem. Aine- ja klassiõpetajate vastuvõtt ei ole vastupidiselt ootustele suurenenud ning lõpetamiseni jõuab vaid 62% õpetajakoolitusse sisseastunutest. Kõige teravam on puudujääk loodus- ja reaalainetes. Toetamaks rohkemate õpetajaks õppijate õpinguid ning kvalifikatsiooni omandamist, on riigieelarvest kavandatud 2024. a kokku 4,6 mln ning 2025. a 6,8 mln eurot stipendiumite maksmiseks. Õpetajate puuduse juurpõhjused peituvad siiski töötingimustes, -koormuses ja -tasus. 2024. aastal tõuseb formaalõppe õpetajate palga alammäär 3,1% ja diferentseerimise fond 20%-ni − see tähendab, et õpetajate arvestuslik keskmine palk suureneb 2164 euroni ning alampalk 1803 euroni. Õpetajate keskmise palga sihti − 120% Eesti keskmisest palgast, pole lisaressurssideta ja haridusvõrku korrastamata võimalik saavutada. Töökeskkonna ja -tingimuste üheks peamiseks kujundajaks on haridus- ja noortevaldkonna asutuse juht, mistõttu on oluline hinnata ja tõsta juhtimise kvaliteeti ning toetada haridusasutuse pidajaid ja noorsootöö korraldajaid värbamisel, juhtide hindamisel ja koolijuhtimise arendamise eestvedamisel. Üleminek eestikeelsele õppele algab lasteaedades ning 1. ja 4. klassis 2024. aastal ning alates 2029/2030. õppeaastast on kogu põhiharidus eestikeelne. Endiselt on murekohaks eesti keele kui teise keele põhikooli lõpueksamil B1-taseme saavutamine - 2022. a saavutasid nõutud keeletaseme vaid 55,6% eksami sooritanutest. Terviklikult eestikeelne haridusruum tagab ühtsed võimalused hariduse 1 edasiseks omandamiseks, toimetulekuks tööturul ning toetab seda, et Eestis elavad inimesed oleksid ühises info- ja väärtusruumis, suurendab ühiskonna sidusust ning vähendab nii hariduslikku kui ka sotsiaalmajanduslikku segregatsiooni. Eestikeelsele õppele üleminek võimendab aga õpetajate järelkasvu probleeme, sest õpetajatest ligi kümnendiku keeleoskus ei vasta nõuetele. Samaaegne üleminek eestikeelsele õppele komplitseerib ka Ukraina sõjapõgenike toetamist Eesti haridussüsteemis. Endiselt tekitab probleeme, et kõik Ukraina sõjapõgenikud ei jõua haridussüsteemi ja/või jäävad tööturult kõrvale. Murekoht on halvenevad väljalangevuse näitajad, mis vahepealsetel koroona-aastatel kas paranesid või püsisid samal tasemel. Kasvanud on nii põhikoolist (kasv eelkõige poiste arvelt) kui ka gümnaasiumi esimesel õppeaastal õppetööst väljalangejate määr, mis mõjutavad negatiivselt ka edasisel haridusteel osalemise näitajaid. Õpilaste rahulolunäitajad on halvenenud ning muret tekitab koolikiusamise levik II ja III kooliastmes. Madala haridustasemega, st põhihariduse või sellest madalama haridusega, mitteõppivate 18–24aastaste inimeste osakaal tekitab muret mitmes aspektis. COVID-pandeemia eelsel perioodil paranes näitaja paaril aastal jõudsalt, aga pandeemia järgsel ajal on olukord taas halvenenud. Kui pandeemia ajal 2021. aastal suurenes eelkõige mitteõppivate noorte naiste osakaal, siis 2022. a kasv tuleb eelkõige meeste arvelt. Noorte meeste loobumine edasiõppimisest süvendab veelgi soolist ebavõrdsust hariduses. Kutsehariduses on taas kasvanud katkestajate ja väljalangejate osakaal (2022. a oli katkestajate osakaal kutsehariduses tervikuna 21%). Samuti on tõusnud katkestajate osakaal kutsekeskhariduse tasemel (20,6%). Nt langes 2022. a kutsekeskharidusest 1. aastal välja 10,7% õppijatest. Lõpetajate hõive on kasvanud ning jõudis 2022. a koroonaeelsete aastate tasemele. 2022. a oli üks aasta pärast lõpetamist hõivatud 78,9% 20‒34aastastest kutse- ja erialase hariduse omandanud lõpetajatest ja viis aastat pärast lõpetamist 75,1%. Kui vahetult pärast lõpetamist on naised enam hõivatud kui mehed (81% vs 76%), siis viis aastat pärast lõpetamist on meeste seas hõivatuid enam kui naiste seas. Eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute (25–64a) osakaal on kasvanud: 2022. aastal oli see 74,8%, millega on ka seatud siht saavutatud. Näitajat tasub siiski hoida tähelepanu all, sest kui ei õnnestu pidurdada väljalangevust gümnaasiumist ja kutseharidusest ning mitteõppivate 18‒ 24aastaste inimeste osakaalu kasvu, mõjutab see negatiivselt järgnevatel aastatel ka eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute osakaalu suurenemist. Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr formaal- ja mitteformaalõppes kasvas 2022. jõudsalt. 25-64aastastest osales viimase 12 kuu jooksul elukestvas õppes 48,1% ning viimase nelja nädala jooksul 21,1%. Elukestvas õppes osalemisel vajavad tähelepanu regionaalsed erisused, samuti on meeste osalus elukestvas õppes endiselt naiste omast märksa väiksem ning lõhe süveneb. Ka vanemaealiste inimeste ja mitte-eestlaste osalus elukestvas õppes on endiselt madalam. Kuigi jätkuvalt tegelevad enesetäiendamisega kõige enam kõrgharidusega inimesed, on siiski positiivne, et põhihariduse või madalama haridusega inimeste osalus on jõudsalt kasvanud. Kõrghariduses valmistab endiselt muret väljalangejate määr kõrghariduse I astmel ja sooline lõhe kõrghariduse omandamisel. Kõrgharidusõppele ligipääs on ebaühtlane, sest kehtiv toetus- ja laenusüsteem ei võimalda majanduslikult vähemkindlustatud peredest ja maapiirkondadest pärit õppuritele võrdset ligipääsu. Seetõttu on oluline suurendada kõrghariduse rahastamist järgneval kolmel aastal 15% võrra aastas, korrastada kõrghariduse rahastamist ning kahekordistada üliõpilaste vajaduspõhist õppetoetust. Noorte, sh vähemate võimalustega ja tõrjutusriskis noorte toetamine on järgnevatel aastatel endiselt oluline. Kuigi töötute, mitteõppivate ja koolitusel mitteosalevate ehk NEET-noorte osakaal on pärast pandeemiat langenud, on neid noori ligikaudu 21 300, mida on Eesti kontekstis liiga palju. Noortevaldkonna piiratud rahastus mõjutab töötajate värbamisel erialase kvalifikatsiooni nõudmist ning töötajaskonna madal palk on valdkonnas kriitiliseks probleemiks. Huvihariduse õpetajate ning noorsootöötajate osas puudub üleriigiline kokkulepe palga alammäära ja kvalifikatsiooninõuete osas. Seetõttu on noortevaldkonna töötajate palgad piirkonniti erinevad ning tööks ettevalmistus varieerub. 2 85% noortevaldkonna töötajatest saab alla 1500 eurost brutopalka, seejuures 55% täiskoormusel töötajatest jääb palk alla 1300 euro ning 30% alla 1000 euro. Töötajate sage vahetumine ja vananemine muudab noorsootöötajate ning huvihariduse õpetajate tööalase enesearengu, selle toetamise ja tagasisidestamise ning hästi sihistatud kvaliteetsete koolituste süsteemse pakkumise sedavõrd olulisemaks, et tasandada kvalifikatsiooni puudumist või tekkinud lünkasid. Madal palgatase, piirkondlikud erinevused ning varieeruv ettevalmistus noortega tulemuslikult formaalõppe väliselt tegutseda mõjutavad noorte võrdseid võimalusi saada osa kvaliteetsest mitteformaalõppest, mis omakorda tingib ebavõrdsust töö- ja isiklikus elus. Olulisemad programmi (arendus)tegevused 2024-2027 aastal: Kvaliteetne eestikeelne haridus • Uuendatakse ja viiakse ellu eestikeelse hariduse tegevuskava. Eestikeelsele haridusele üleminekul tehakse koostööd lastevanemate ja ekspertidega, lähtutakse regionaalsetest eripäradest ning säilitatakse haridusasutustes muu kodukeelega lastel oma kultuuri ja emakeele õppimise võimalus. o Soodustamaks üleminekut eestikeelsele haridusele töötatakse välja lasteaedade ja koolide ning kohalike omavalitsuste nõustamis- ja arendustoekorraldus ning laiendatakse järelevalve tegevusi. Kvalifikatsiooninõuetele mittevastava eesti keele oskusega haridustöötajate keeleõppe toetamiseks käivitatakse tasuta eesti keele õppe süsteem. o Rakendatakse uut keeleõppetoetuse mudelit, et soodustada eestikeelsele õppele üleminekut eesti keelest erineva õppekeelega lasteaias ja põhikoolis. Toetatakse eesti keelest erineva emakeelega lapsi ja õpilasi eesti keele omandamisel, keelekümblusõpet, kooliealiste uussisserändajate keeleõpet ja nende kohanemist põhikoolis ning luuakse eeldused õpilaste aineteadmiste paranemiseks. Haridus- ja noortevaldkonna professionaalide järelkasv ja jätkusuutlikkus • Pööratakse tähelepanu haridus- ja noortevaldkonna töötajate professionaalsele arengule, paindlikule täiendusõppele, järelkasvu tagamisele ning atraktiivse karjäärimudeli kujundamisele. Selleks luuakse valdkondadele ühine professionaalide väärtustamise ja atraktiivsuse kasvu kontseptsioon, kutsutakse ellu Õpetajate Akadeemia, luuakse abiõpetaja kutsestandard ning kohandatakse õpetaja kutsestandard mitteformaalse õppe keskkondades õpetamist arvestavaks ning luuakse õpetajate kutsetasemetel põhinev karjäärimudel ja kasutuselevõtu toetamise plaan. Fookuses on ka haridus- ja noortevaldkonna töötajate vaimset tervist toetavad tegevused. • Väärtustamaks õpetaja ametit tõstetakse 2024. a õpetajate palga alammäära 3,1% ja diferentseerimise fond kasvab 20%-ni. Jätkub toetus kohalikele omavalitsustele, et motiveerida neid hoidma lasteaiaõpetajate palka 90% ning magistrikraadiga õpetajatel 100% üldhariduse õpetaja palga alammäära tasemel. • Jätkatakse tegevustega haridus- ja noortevaldkonna asutuste juhtimiskvaliteedi tõstmiseks. Uuenenud kompetentsi- ja karjäärimudeli kasutuselevõtuga töötatakse välja süsteemne lahendus, mis toetab juhtimiskvaliteedi arengut alates järelkasvu ettevalmistamisest ja värbamisest ning juhtide professionaalsuse toetamist ja töö tagasisidestamist kogu karjääri vältel. • Eestikeelse kõrgharidusõppe jätkusuutlikkuse tagamiseks ning selleks, et kindlustada õppejõududele konkurentsivõimelised töötasud ning arendada kõrghariduse kvaliteeti, suurendatakse kõrghariduse tegevustoetust järgneval kolmel aastal 15% võrra aastas. Kõrghariduse rahastamise korrastamiseks ning kasvatamiseks 1,5%-ni SKP-st analüüsitakse 3  võimalusi rohkema eraraha kaasamiseks ning paindlike tasuliste õppimisvõimaluste laiendamiseks. Üliõpilaste õpingute toetamiseks kahekordistati 2023. aasta sügisest üliõpilaste vajaduspõhiste õppetoetuste määrad ning töötatakse välja ettepanekud õppelaenu süsteemi uuendamiseks, suurendades laenu mahtu ja pikendades tagasimakse perioodi. Teaduspõhine haridussüsteemi väljakutsete lahendamine ja paindlik haridussüsteem • Tõstetakse kohustuslik kooliiga 18. eluaastani, põhikoolijärgse hariduse või kutse omandamiseni, eesmärgiga toetada õpingute jätkamist pärast põhiharidust ja vähendada väljalangevust keskhariduse esimesel aastal. Luuakse eeldused ühtse sisseastumise korraldamiseks keskhariduse tasemele, kirjeldatakse karjääriteenuste sisu ja kättesaadavuse tagamine õppija vaates, laiendatakse õpivalikuid kutsekeskhariduse tasemel ning luuakse võimalusi kutse- ja üldkeskhariduse õpingute integreerimiseks. • Jätkatakse ühtse keskhariduse ja uue põhihariduse kontseptsiooni loomist lõimides sinna üld- ja kutsekeskhariduse, formaalse ja mitteformaalse hariduse, noorsootöö, HEV õpilaste ja andekate arendamise teemad. Jätkatakse ajakohastatud riiklike õppekavade rakendamise toega koolidele, sh tagatakse õppeprotsesside kirjeldused ning korraldatakse infopäevi ja seminare. Samuti alustatakse uute põhihariduse- ja keskhariduse õppekavade loomise protsessi. Formaalse ja mitteformaalse õppe lõimingu üle-eestiliseks rakendamiseks töötatakse välja juhendmaterjal, väljundipõhised huvialade õppekavad ning käivitatakse mentorsüsteem ja meetmed kohalike omavalitsuste koostöögruppidele. • Arendatakse välja ja juurutatakse järk-järgult õpilasekeskset haridusmudelit, õppe personaliseerimist ning lõimitakse eri haridustasemete ja -liikide õpitegevusi kasutades selleks õpiraja taristu teenuseid. Selleks luuakse õpilaskeskse õppe alused, kontseptsioon ja õiguslik raamistik. • Viiakse ellu õppijate annete märkamise ja toetamise tegevuskava. Õpetajatele ja noorsootöötajatele luuakse koolitusvõimalusi ja toetavaid materjale ning haridusasutustele annete tuvastamist ja toetamist edendav mõõdikute süsteem. Jälgitakse, et annete arengut soodustavate lisategevuste valik oleks piisav kõikide sihtrühmade jaoks. • Ajakohastatakse noorsootöö seadus, millega kehtestatakse kvalifikatsiooninõuded noorsootöötajana töötamiseks, täiendatakse noorsootöö korraldamisega seonduvaid riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesandeid ning noorsootöö tegevustele kohalduvaid nõudeid. Töötatakse välja ja rakendatakse huvihariduse seadus, millega reguleeritakse huvihariduse andmise korraldust. • Kohalikele omavalitsustele käivitatakse 2024. aastal täiendav rahastusmeede väikekoolide pidamise toetamiseks, et soodustada kodulähedaste lasteaed-algkoolide kuni teise kooliastmega koolide pidamist. Üldhariduskoolide võrgu korrastamise põhieesmärgiks on saavutada rahvastiku vähenemisega arvestav, muutunud õpikäsitust rakendav ja kaasava hariduse põhimõtetest lähtuv koolivõrk, mis tagab võrdse ligipääsu kvaliteetsele haridusele üle Eesti. Kohalikke omavalitsusi toetatakse koolivõrgu korrastamisel nii sisuliselt (oskusteave, nõustamine, andmed) kui ka rahaliselt kestliku kahanemise, energiatõhususe suurendamise põhimõtetel ja ligipääsetavuse tagamisel. • Töötatakse välja ning rakendatakse alushariduse ja lapsehoiu seadus ning alushariduse riiklik õppekava. 4  • Alustatakse uue kutsehariduse seaduse väljatöötamist, mis on kooskõlas kavandatava ühtse keskhariduse kontseptsiooni ja kutsete süsteemi reformiga ning asendaks kehtiva kutseõppeasutuse seaduse. Kutseõppurid omandavad õpingute käigus lisaks kutsele ka konkurentsivõimelise keskhariduse. • Koostöös Sotsiaalministeeriumiga valmistatakse ette erivajadustega laste tugisüsteemi reform, et lihtsustada ja kiirendada abi kättesaadavust ning tõhustada abivajaduse varajast märkamist. Kaasavat hariduskorraldust edendavate meetmete kavandamiseks viiakse läbi kaasava hariduskorralduse tõhususe uuring. Eesmärgiga toetada erivajadustega noorte kaasamist kutseharidusse ning tõsta Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse rolli haridusvaldkonna kompetentsikeskusena, toodi Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus HTM-i haldusalasse. • Laste ja noorte vaimse ja füüsilise tervise probleemide ennetamiseks toetatakse tegevusi nii haridus- kui noorsootööasutustes kui nende väliselt. Noorte riskikäitumise vähendamiseks ja tõrjutusriski ennetamiseks parandatakse noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuse piirkondliku kättesaadavust, mobiilset noorsootööd ja noorte kaasamist. Töötatakse välja teenused riskinoortele nende kodanikuühiskonda kaasamiseks. 2024. aastal juhib Haridus-ja Teadusministeerium koostöös Kultuuriministeeriumiga ennetusnõukogu tegevust, mille fookuses on eelkõige laste ja noorte arengu, toimetuleku ja heaolu toetamine. Hariduse ja teadussüsteemi kooskõla suurendamine ühiskonna vajadustega • Viiakse läbi kutsesüsteemi reform (sh oskuste kirjeldamise, oskustega seotud teenuste (oskusprofiilide koostamiseks, oskuste hindamiseks ning oskuste isikustamiseks) ja andmete analüüsikeskkondade digitaristu loomine, uuendatud kompetentsiprofiilid, kutsestandardid ja õigusraamistik), uuendatakse OSKA metoodikat eesmärgiga välja selgitada ühiskonna ootused õppijate ja töötajate oskustele ning toetada nende kompetentsuse hindamist ja ametlikku tunnustamist. • Ajakohastatakse kutseseadus, et luua uuenenud kutsesüsteemile õiguslik alus, uuendada kvalifikatsiooniraamistik ning rakendada mikrokvalifikatsioone kutsesüsteemis. Jätkatakse tegevusi mikrokvalifikatsioonide väljatöötamiseks ja rakendamiseks, mis toetab õppe paindlikumat korraldamist kõrg- ja kutsehariduses, kutsesüsteemis ning täiendkoolituses ning arendatakse täiskasvanud õppija mitteformaalse õppe e-tunnistuste süsteemi. • Pakutakse vastavalt Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA soovitustele täiendus- ja ümberõppe kursuseid täiskasvanutele, suunates tegevusi prioriteetse sihtgrupina ilma piisava kvalifikatsioonita ning aegunud oskustega täiskasvanutele. Laiendatakse töökohapõhise õppe pakkumist, toetatakse täiskasvanute naasmist tasemeõppesse ning noorte sisenemist tööturule. • Pööratakse tähelepanu tootmise, tehnika, tehnoloogia ning IT-valdkonna arenguks vajalike teadmiste ja oskuste arendamisele. Toetatakse digi- ja rohepöördeks vajalike oskuste arendamist ning tööealise elanikkonna digipöördeks vajalike oskuste arendamist, et toetada ettevõtete digipööret. Keskkonna- ja kliimateadlikkuse suurendamiseks arendatakse roheoskusi ja -teadmisi kõikidel haridustasemetel ning elukestvas õppes. Ida-Virumaa vajadustest lähtuvalt toetatakse piirkonna tööealise elanikkonna oskuste arendamist, et toetada kliimaneutraalsele majandusele üleminekut ning Ida-Virumaa majanduskeskkonna mitmekesistamist. 5 Programmi mõõdikud1 Mõõdik/Sihttase Viimane 2024 2025 2026 2027 2035 tegelik tase (2022) Madala haridustasemega mitteõppivate 18‒24-aastaste osakaal (%) mehed 14,3 11,5 11,1 10,8 10,4 9 naised 7,5 6,7 6,6 6,5 6,4 6 kokku 10,8 9,3 9,1 8,9 8,8 7,5 Allikas: Eurostat Eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute (25–64- aastaste) osakaal (%) 74,7 75,2 75,7 76,1 76,6 80 Allikas: Statistikaamet Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr (%) Formaal- ja mitteformaalõppes 21,1 21,4 21,7 22,1 22,4 25 Informaalõppes Uus mõõdik, metoodika välja töötatud. Mõõtmist alustatakse 2023. a Allikas: Eesti tööjõu uuring (Statistikaamet) (nelja nädala metoodika) Aasta pärast lõpetamist nutika spetsialiseerumise (2022) kasvualadel rakendunute osakaal kõigist hõivatutest (%) 26,7 29 30 30 30,5 33 Allikas: Uuring Edukus tööturul Ennastjuhtiv õppija Uus mõõdik, metoodika väljatöötamisel Tipptasemel oskustega (PISA uuringus 5. ja 6. taseme (2018) saavutanud) õpilaste osakaal (%), sh funktsionaalne lugemisoskus 13,9 - 16,3 - - 20 matemaatiline kirjaoskus 15,5 - 18,6 - - 25 loodusteaduslik kirjaoskus 12,2 - 14,9 - - 20 Allikas: PISA Õpetajate keskmine töötasu võrreldes Eesti keskmise töötasuga (%) koolieelse lasteasutuse õpetaja 81 92 92 92 92 100 üldhariduskooli õpetaja 105 120 120 120 120 120 kutseõppeasutuse õpetaja 102 120 120 120 120 120 Allikas: Saldoandmik/EHIS/Statistikaamet Noorte usaldus riigi vastu (%) (2016) 56 - - - - 70 Allikas: ICCS 1 Indikaatorite sihttasemeid aastateks 2024-2027 6 Meede 1. Õpivõimalused ja hariduse korraldus Eesmärk: Õpivõimalused on valikurohked ja kättesaadavad ning haridussüsteem võimaldab sujuvat liikumist haridustasemete ja -liikide vahel. Meetmesse on koondatud tegevused õppeasutuste võrgu arendamiseks ja taristu tagamiseks, et haridus oleks kättesaadav eri sihtrühmadele ja õppekeskkond toetaks nüüdisaegset õpikäsitust. Samuti tagatakse meetme raames paindlikud õpivõimalused erinevatel haridusastmetel, kvaliteetse hariduse kättesaadavus ja toetatud õpe, et vähendada õppest väljalangemist ning rakendada maksimaalselt iga inimese potentsiaali. Õpivõimaluste mitmekesistamiseks, hariduse kvaliteedi tõstmiseks ning eesti keele ja kultuuri laiemaks tutvustamiseks edendatakse rahvusvahelistumist ja õpirännet. Meetme mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane 2024 2025 2026 2027 2035 tegelik tase (2022) 3-aastaste kuni kooliealiste laste osakaal, kes on 90,8 92,5 92,5 93 93 95 käinud koolieelses lasteasutuses (%) (2023) Allikas: EHIS Vähemalt keskharidusega 20–24 a osakaal (%) 83,2 85,6 85,8 86 87 90 Allikas: Eurostat Kolmanda taseme haridusega 25‒34 a osakaal (%) 43,9 43,6 43,7 43,9 44 45 Allikas: Eesti tööjõu-uuring Eestist väljaminevas lühiajalises õpirändes osalenud Uus mõõdik, esimesed andmed selguvad 2023. a, mil seatakse ka kutseõppe lõpetanute osakaal (%) sihttasemed. Allikas: EHIS Eestist väljaminevas lühiajalises õpirändes osalenud bakalaureuse- ja magistriõppe lõpetanute osakaal 8,0 9,3 9,5 10 10,5 15 (%) (2021) Allikas: EHIS 7 Tegevus 1.1. Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine Tegevus toetab põhikooli ja gümnaasiumi lahutamist, riigile keskhariduse andmisel suurema vastutuse andmist, sh riigigümnaasiumide loomist, haridustaristu optimeerimist ning energiatõhususe suurendamist, õppekeskkonna nüüdisajastamist, kaasava hariduse põhimõtete rakendamist, hariduse kättesaadavuse parandamist ja haridusasutuste vahelise koostöö suurendamist. Korrastatakse tuge vajavate õpilaste koolide võrk. Kohalikud omavalitsused saavad kaasava hariduse põhimõtete rakendamisel toetust, mis on suunatud mistahes erivajadusega inimese tavapärases õppe- ja noorsootöös osalemise toetamisele ning osalemise suurendamisele läbi õppekeskkonna parendamise ning õppe- ja töövahendite tagamise. 2024 2025 2026 2027 Mõõdik 2020 2021 2022 2023 Sihttase Eesmärk: Demograafiliste muutustega arvestav ja kaasava hariduse põhimõtetest lähtuv koolivõrk, mis tagab võrdse ligipääsu kvaliteetsele haridusele kõigis Eesti piirkondades Gümnaasiumiastmega koolide arv (tk) 158 158 158 156 155 153 152 150 Allikas: EHIS Riigigümnaasiumide arv (tk) 16 18 20 26 27 27 27 27 Allikas: EHIS Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus/ Tulemus 2024 2025 2026 2027 Tegevuse 1.1. rahastamiskava Tegevuse raames toimub: - Koolivõrgu korrastamine (sh riigigümnaasiumid, põhikoolid, HEV koolid) Tulemus: Aastaks 2026 tegutseb 27 riigigümnaasiumi, sh igas maakonnas vähemalt üks riigigümnaasium ca 12 000 õppekohaga. Alustatakse Tõnismäele ja Lasnamäele riigigümnaasiumite õppehoonete ehitamise ettevalmistustöödega, õppetööd alustatakse neis eeldatavalt 2029. - Investeeringud Ida-Virumaa põhikoolivõrgu korrastamisse Tulemus: Investeeringud võimaldavad ümber korraldada ja optimeerida kogu maakonna põhihariduse pakkumist ning leevendada ennetavalt demograafiliste muutuste mõju enim väheneva ja vananeva elanikkonnaga piirkonnana Ida-Virumaal, keskendudes hariduse kvaliteedile ja kättesaadavusele. - Kaasava hariduse edendamiseks koolide ja noorsootööasutuste õppekeskkonna parendamine Tulemus: Õppeasutused on toetatud tuge vajavate õppijate kaasamiseks. Üldhariduskoolides, kutseõppe- ja noorsootööasutustes on tehtud vajalikud hoonete kohendused ning hangitud on vajalikud õppe- ja töövahendid. - Kutseõppeasutuste taristu nüüdisajastamine Tulemus: Tehtavad investeeringud on kooskõlas üldise kutseõppeasutuste võrgu kava arengutega. - Hariduskeskuste piloodid ja rakendamine Tulemus: Investeeringud toetavad haridusasutuste, sh kutseõppeasutuste, üldhariduskoolide, mitteformaalse õppe pakkujate ja ka kõrgharidusasutuste (nt ülikoolide piirkondlikud kolledžid) ning noorsootööasutuste tihedamat koostööd, tagades regiooni vajadustele vastava õppe läbiviimiseks ühise taristu, mis võimaldab: 1) ühtselt korraldatud vastuvõttu keskharidustaseme õppesse; 2) üldkeskhariduse ja kutsehariduse lõimitud õppekaval õppimist (õppijatele paindlikult ligipääsetav taristu); 3) hübriidõppe integreerimise võimekust. KOKKU KULUD 26 814 33 541 46 105 48 212 KOKKU INVESTEERINGUD 10 814 13 949 16 869 29 186 8 Tegevus 1.2. Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele Tegevus hõlmab üldhariduses kolme haridustaset: alus-, põhi- ja üldkeskharidust ning kutseharidust. Ligipääsu tagamiseks kvaliteetsele üldharidusele antakse haridustoetust munitsipaal- ja erakoolide pidajatele, tagatakse vajalikud õppekohad riigi koolides ning toetatakse IBO õppekavade rakendamist ja Euroopa Kooli arengut. Eelpool nimetatud haridustoetuse all peetakse silmas ka läbi kohalike omavalitsuste (KOV) toetusfondi eraldatavat toetust (380 mln eurot), mis panustab otseselt tegevuse eesmärkidesse, kuid mida kajastatakse riigieelarves Vabariigi Valitsuse all ja mis seetõttu käesoleva programmi eelarves ei sisaldu. Koguulatuses katavad KOV-id oma üldharidusega seotud kulusid riigist saadava toetuse, maksutulude ja muude tulude arvelt. Kutsehariduses kavandatakse õppes osalemise kasvu ning lõpetajate oskuste tööturu vajadustele vastavuse tagamiseks kutseõppe koolitusmahud ja õppekavarühmade üleriigiline optimaalne jaotus, tagatakse vajalikud õppekohad ja õppijate toimetulekut toetavad meetmed, kaasajastatakse õppevahendeid. 2024 2025 2026 2027 Mõõdik 2020 2021 2022 Sihttase Eesmärk: Luua tingimused koolikohustuse täitmiseks, tagada ligipääs üldharidusele ja vähendada väljalangevust. Luua Eesti elanikkonnale nende vajadustele ja võimetele vastavad kvaliteetsed, paindlikud ja mitmekesiste valikutega kutseõppevõimalused, mis vastavad tööturu arenguvajadustele. Põhikoolist väljalangejate määr statsionaarse õppe kolmandas 0,2/ 0,25/ 0,3/ 0,3/ 0,25/ 0,25/ 0,3/ kooliastmes (%): 0,3/ 0,3/ 0,4/ 0,4/ 0,3/ 0,3/ 0,3/ kokku/ poisid/ tüdrukud 0,1 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2 Allikas: EHIS Gümnaasiumist väljalangejate määr 1. õppeaastal (%) 0,7 0,9 1,2 1,2 1,1 1,0 1,0 Allikas: EHIS Kutseõppest väljalangejate määr kutsekeskhariduse 1. õppeaastal (%) 9,4 8,9 10,7 9 8,5 8,0 7,8 Allikas: EHIS Keskhariduse omandanute osakaal 4 aastat pärast põhikooli lõpetamist 82,1 81,9 81,2 82 83 83 83 Allikas: EHIS Kutsehariduse* omandanute osakaal 5 aastat pärast põhikooli 22,4 22,3 21,6 22,9 23 24 24 lõpetamist (%) Allikas: EHIS *Kutsehariduse all mõistetakse ainult tasemeõppes saadud kutseharidust. Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus/ Tulemus 2024 2025 2026 2027 Tegevuse 1.2. rahastamiskava Tegevuse raames toimub Üldhariduses: - Haridustoetuste tagamine munitsipaal- ja erakoolidele ning õppekohad riigi koolides Tulemus: Igale õpilasele on tagatud juurdepääs kvaliteetsele kodulähedasele põhiharidusele ning mitmeid valikuvõimalusi pakkuvale kodumaakonnas asuvale gümnaasiumiharidusele. Õppest väljalangemine üldhariduses on vähenenud. Õpetajate töötasu on vastavuses töö keerukuse ja vastutuse ulatusega, mis tagab koolis töötamise muutumise arvestatavaks valikuks parimatele. - IBO õppekavade rakendamise ja Tallinna Euroopa Kooli arengu toetamine 9  Tulemus: Rahvusvaheliselt tunnustatud õppekavade rakendamine toetab riigi erinevate valdkondade rahvusvahelistumisega ja rahvusvahelise koostööga seotud tegevusi. Kutsehariduses: - Kutseõppe koolitusmahtude kavandamine, õppekohtade tagamine ja õpilaste toimetulekut toetavad meetmed Tulemus: Tasuta õppekohad tagavad kutseharidusele ligipääsu, sh on võetud arvesse koolikohustuse tõstmine 18. eluaastani. Koolitusmaht on optimaalne ja kooskõlas OSKA raportite soovitustega. Rahastamismudel toetab kutsehariduse eesmärkide saavutamist, sh kaasava hariduse põhimõtete arvestamist õppetöö korraldamisel koolides 2. Kutseõppeasutused arvestavad võrdse kohtlemise põhimõtet ja erinevate sihtrühmade vajadusi, sh eesti keelest erineva kodukeelega õpilased, uusimmigrandid ja tagasipöördujad, haridusliku erivajadusega õpilased. Väheneb kutseõppe katkestamine, sealhulgas majanduslikel põhjustel. - Kutseõppeasutuste õppekavarühmade üleriigilise jaotuse optimeerimine ja õppekeskkonna kaasajastamine Tulemus: Kutseõppeasutuste ja õppekavarühmade jaotus on optimaalne ning õppebaaside ristkasutus tagab erinevate piirkondade tööandjatele vajaliku tööjõu koolitamise. Pindade ja tehnoloogiliste seadmete kasutus on optimaalne, kutseõppeasutustes on ajakohane sisseseade ja võimekus toetada õppevaldkondade ja piirkonna arenguid. KOKKU KULUD 283 860 277 386 274 556 274 024 AMORTISATSIOON 14 265 14 265 14 265 14 265 FINANTSEERIMISTEHINGUD -7 0 0 0 KOKKU INVESTEERINGUD 1 502 1 365 913 973 2Kaasava hariduse ja võrdse kohtlemise põhimõtete arvestamine koolide igapäevatöös on kutsehariduse rahastamismudeli üheks komponendiks ja seetõttu kajastub õpilaste toetamine koolides käesolevas tegevuses. Süsteemsed arendused riigi tasandil nii kaasava hariduse paremaks rakendumiseks kui ka muude sihtrühmade toetamiseks kajastatakse tegevuses 2.2. (sh haridustasemete-ülene lähenemine). 10 Tegevus 1.3. Juurdepääsu tagamine kõrgharidusele Tegevuse raames toetatakse kõrgharidusõppe läbiviimist ülikoolides ja rakenduskõrgkoolides (tegevustoetus), tagatakse õppija toimetulekut ja õppe tulemuslikkust toetavad teenused ja toetused, juurutatakse õppijakeskset õpikäsitust, toetatakse kõrgharidusõppe kvaliteeti, tagatakse õppejõudude järelkasv, toetades nende arengut ja suurendades enesetäiendamise võimalusi. 2024 2025 2026 2027 Mõõdik 2020 2021 2022 Sihttase Eesmärk: tagada igale motiveeritud ja võimekale üliõpilaskandidaadile ligipääs kvaliteetsele, paindlikule ja mitmekesiste valikutega ning tööturu arenguvajadusi arvestavale kõrgharidusõppele. Kõrgharidusõppest väljalangejate määr (kõrghariduse 1. astme õpingute esimesel aastal) (%) 15,2 14,5 15,1 16,0 16,0 15,9 15 Allikas: EHIS Doktorikraadi kaitsmiste arv õppeaastas 221 222 250 300 300 300 300 Allikas: EHIS Nominaalajaga lõpetanute osakaal kõrghariduses (%)* 52,3 55 56,1 54,0 54,5 55 56 Allikas: EHIS Osakaal vilistlastest, kes on rahul õppejõudude ning andmed 79,6 õpetamise ja juhendamisega (%) ** - 2023 III - 83 - 83 (2019) kv Allikas: vilistlaste uuring *Nominaalaeg +1 on arvestatud nende õppekavade puhul, mille nominaalkestus on väiksem kui 4 aastat, nominaalaeg+2 on arvestatud nende õppekavade puhul, mille nominaalkestus on vähemalt 4 aastat. Arvesse on võetud 1. ja 2. astme õppekavad. **Allikas: Vilistlaste uuring (rahulolevate vilistlaste osakaal väljendub vastusevariantides "pigem nõustun" ja "nõustun täiesti") Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus/ Tulemus 2024 2025 2026 2027 Tegevuse 1.3. rahastamiskava Tegevuse raames toimub: - Kõrgharidusõppe läbiviimise rahastamine ning rahastamis- ja juhtimissüsteemi arendamine Tulemus: Tegevustoetuse eraldamisega on tagatud kõrgharidusõpe ülikoolides ja rakenduskõrgkoolides. Rahastamise maht ja mudel toetab kõrghariduse kvaliteedieesmärkide saavutamist ning võimaldab pakkuda piisavas ulatuses kõrgharidusõpet, sh pöörates tähelepanu õppekohtade arvu suurendamisele suurema tööjõuvajadusega valdkondades nagu haridus (õpetajakoolitus, eripedagoogid, logopeedid, koolipsühholoogid) IKT, tehnika, tootmine ja ehitus, tervishoid. Kõrgkoolide vastutusvaldkonnad on selged, paraneb koostöö ning kõrghariduse kvaliteet. Kõrgkoolide juhtimis- ja töökorraldus on tõhus. - Õppija toimetulekut ja õppe tulemuslikkust toetavate teenuste ja toetuste tagamine Tulemus: Tagatud on toetuse saamise võimalus üliõpilaste majandusliku toimetuleku parandamiseks, erivajadustest tulenevate vajaduste rahuldamiseks ja heade õpitulemuste väärtustamiseks, suureneb kõrghariduse ligipääsetavus eemalejäämise riskis olevate noorte hulgas. Eesti keelest erineva emakeelega üliõpilastele on loodud parem ligipääs eestikeelsele kõrgharidusele3. Paranevad võimalused osaleda elukestvas õppes, sh kõrgharidusõppes. VÕTA süsteem toetab kõrgharidusõppes osalemist. - Nüüdisaegse õpikäsituse juurutamine, sh hindamispõhimõtete arendamine 4 Tulemus: Õppijate tagasiside on süsteemne osa õppe kvaliteedi arendamisel. Väheneb katkestamise määr. - Õppejõudude arengu väärtustamine ja doktoriõppe tulemuslikkuse toetamine akadeemilise järelkasvu tagamiseks, sh doktoranditoetus Tulemus: Pädevad õppejõud tagavad õppe kõrge kvaliteedi. Eestikeelse akadeemilise järelkasvu tagamiseks ja doktoriõppe lõpetajate arvu suurendamiseks toetatakse doktoriõppe efektiivsuse kasvu. Väheneb majanduslik surve doktoriõppe kõrvalt täiskoormusega töötamiseks ja paraneb lõpetamise määr. Toetatakse doktorikoolide tegevust sh valdkondade ülest ja ülikoolidevahelist tegevust. KOKKU KULUD 271 576 307 151 347 242 347 250 AMORTISATSIOON 2 378 2 378 2 378 2 378 FINANTSEERIMISTEHINGUD 253 253 253 253 KOKKU INVESTEERINGUD 1545 795 795 795 3 Rahastamine tegevustoetuse raames 4 Rahastamine tegevustoetuse raames 11 Tegevus 1.4. Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine Kvalifikatsiooni tõstmiseks ja võtmepädevuste arendamiseks pakutakse täiendus- ja ümberõppevõimalusi (koolituste rahastamise otsused lähtuvad OSKA soovitustest) ning arendatakse mitteformaalõppe kvaliteeti. Toimuvad tegevused haridustee katkestanud täiskasvanute tagasitoomiseks formaalharidusse ning arendatakse VÕTA süsteemi. Toetatakse täiskasvanuhariduse osapoolte võrgustikutööd ja täiskasvanute teadlikkuse tõstmist elukestvast õppest ning õppimisvõimalustest. 2024 2025 2026 2027 Mõõdik 2020 2021 2022 Sihttase Eesmärk: Paranenud on täiskasvanute ligipääs õppija huvidest ja võimetest lähtuvale, tema arengut toetavale ja tööturu vajadustega arvestavale kvaliteetsele mitteformaalsele õppele. Koostöövormid on parandanud täiskasvanute teadlikkust elukestvast õppest ja õppimisvõimalustest 25−64-aastaste madala haridustasemega täiskasvanute elukestvas õppes osaluse määr (%)* 6,5 8,6 10,7 11,5 12,3 13,1 13,8 Allikas: Statistikaamet Mittestatsionaarses üldharidusõppes või kutsekeskhariduses õppijate osakaal keskhariduseta 19- 4,6 4,8 4,5 4,7 4,8 4,8 4,9 64aastaste hulgas (%) Allikas: EHIS Õppetööst väljalangevuse määr mittestatsionaarses üldharidusõppes (%)** 28 30 32 29,4 28,9 28,4 27,9 Allikas: EHIS Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr viimase (2016) 12 kuu jooksul (%) Formaal- ja mitteformaalõppes *** 33,9 - 48,1 49,2 49,9 50,6 51,2 Informaalõppes**** - 59,6 62,6 täpsust. täpsust. täpsust. täpsust. Allikas: Eesti Tööjõu Uuring (Statistikaamet) *Eesti Statistikaameti andmed. Mõõdiku arvutamisel lähtutakse Eesti tööjõu-uuringust ning see kajastab küsitlusele eelnenud nelja viimase nädala jooksul tasemehariduses või koolitusel osalenute osatähtsust 25–64-aastaste hulgas. Madala haridustaseme all mõistetakse põhiharidusega või sellest madalama haridusega inimesi (ISCED 0-2). **Arvesse on võetud kõik mittestatsionaarse õppe õppevormid gümnaasiumiastmes *** Euroopa Komisjoni metoodika, indikaator hõlmab endas formaal- ja mitteformaalõpet, va juhendatud töökohapõhine õpe ****Arvesse on võetud õppimist pereliikmelt, sõbralt või kolleegilt, trükimaterjalide abil, elektroonilise seadme vahendusel, giidiga ekskursioonidel, õppekeskustes. Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus/ Tulemus 2024 2025 2026 2027 Tegevuse 1.4 rahastamiskava Tegevuse raames toimub: - Täienduskoolituse paindlikkuse arendamine ning õppimisvõimaluste loomine Tulemus: Töötavatele täiskasvanutele on pakutud täiendus- ja ümberõpet, mis arvestavad OSKA prognoose, regionaalseid vajadusi ning eripärasid. 2029. aastaks on vähemalt 64 000 täiskasvanut on parandanud oma tööalaste kompetentside ja/või võtmepädevuste taset. Parandatud on koolitusasutuste võimekust nii üldpädevuste, rohe- ja digioskuste ning erialaoskuste koolitamisel ja integreerimisel. Lisaks on arendatud täiskasvanutele pakutavaid e-õppe võimalusi. Töötajate IT-oskuste parandamiseks ning kaasaegsete IT-oskusega töötajate puuduse leevendamiseks on kutsutud ellu tulevikuperspektiive arvestava sisu ja kaasaegse õppekorraldusega täiskasvanute täiendus-, ümber- ja tasemeõppe programmid, kus osaleb kokku vähemalt 2000 inimest. Rohetehnoloogiate kasutuselevõtu soodustamiseks on kõrg- ja kutsehariduses ajakohastatud tasemeõppe programmide sisu ning pakutud täiendus- ja ümberõpet vähemalt 2830 inimesele. - Täienduskoolituse ja täienduskoolitusasutuste kvaliteedi arendamine Tulemus: Täienduskoolitusasutused järgivad täiskasvanute koolituse seaduse ning täienduskoolituse standardi nõudeid. Esimese etapina on käivitunud täienduskoolitusasutuste õppekavarühmapõhine kvaliteedihindamise süsteem mikrokvalifikatsioonide pakkumiseks. Arendatud on täienduskoolituse kvaliteedi juhtimise raamistikku ja kvaliteedisüsteemi. Välja on töötatud tingimused ja protseduurid kvaliteedi hindamiseks ja tunnustamiseks ning läbi on viidud õppekavarühma kvaliteedihindamisi. Nii hindajate kui ka täienduskoolitusasutuste võimekus hindamist ette valmistada ning läbi viia on paranenud ning kvaliteedi hindamine mikrokvalifikatsioonide pakkumiseks on käivitunud. Täiskasvanute koolitajate professionaalsuse arendamine on aidanud kaasa täienduskoolituste kvaliteedi paranemisele. Valminud on PIAAC uuringu temaatilised aruanded. 12 -Mikrokvalifikatsioonide rakendamise toetamine Tulemus: Loodud on põhimõtted ja kriteeriumid mikrokvalifikatsioonide väljatöötamiseks, tunnustamiseks ning rakendamiseks, et paremini siduda täiendus- ja ümberõpe tuleviku oskuste vajadustega ning luua õppijatele võimalused tema vajadustele ja võimetele vastava, väiksematest osadest koosneva hariduse omandamiseks. Täiskasvanute täienduskoolituse e-tunnistuste süsteemi arenduste esimesed etapid on ellu viidud, mis on sisendiks täiskasvanud õppija oskuste digiloo loomiseks. Paindlike õpiteede toetamiseks on tõhustatud VÕTA kasutamise võimalusi haridus- ja kutsesüsteemis. - Teadlikkuse tõstmine elukestvast õppest ja õppimisvõimalustest, täiskasvanuhariduse osapoolte koostöö arendamine Tulemus: Täiskasvanuhariduse populariseerimistegevused ja organisatsioonide vaheline koostöö toetavad elukestvas õppes osaluse kasvu. Toetatud on piirkondlikku võrgustikutööd, suurendatud kolmanda sektori, sotsiaalsete partnerite, KOV- ide ning tööandjate rolli õppimise ja enesetäiendamise populariseerimisel. Paranenud on info kättesaadavust täiskasvanute õppimisvõimalustest, eriti mitteformaalse õppe osas, ning inimeste teadlikkus elukestva õppe vajalikkusest ja võimalustest. - Madalama haridustasemega täiskasvanute tagasitoomine tasemeõppesse Tulemus: Pidurdub õppijate langus üldhariduse mittestatsionaarses õppes, suureneb täiskasvanud õppijate osakaal kutseõppeasutustes ja kõrgkoolides. Täiskasvanutele (sh HEV õppijatele) on loodud võimalusi ligipääsuks tasemeõppele. Täiskasvanutele põhi- ja keskharidust pakkuvaid õppeasutusi on toetatud arendustegevuste elluviimisel ning õppe paindlikumaks muutmisel. Haridusasutusi on toetatud kvaliteetse ja kaasaegse õppe pakkumisel, arendatud on e-õppe võimalusi, integreeritud üldharidusõpet ja kutseoskuseid. Madalate ja aegunud oskustega täiskasvanuid on toetatud õpitee jätkamisel mittestatsionaarses tasemeõppes. KOKKU KULUD 16 129 18 746 20 188 19 958 13 Tegevus 1.5. Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine Tegevuse raames panustatakse hariduse rahvusvahelistumisse, sh tegeletakse rahvusvahelise haridusturundusega, arendatakse kutsehariduses ja kõrghariduses rahvusvahelist koostööd, toetatakse kõrghariduse rahvusvahelise atraktiivsuse suurendamist, pakutakse õpirände soodustamiseks stipendiumiprogramme ning korraldatakse välisriigi hariduskvalifikatsioonide hindamine, haridusalase teabe andmine ja välisriikide kutsekvalifikatsioonide tunnustamise tugiteenus (ENIC/NARIC keskus). 2024 2025 2026 2027 Mõõdik 2020 2021 2022 Sihttase Eesmärk: Eestis antav haridus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline Eestis õppivate immatrikuleeritud välisüliõpilaste osakaal (%) 11,6 11,4 11,0 11,0 11,0 11,0 11,0 Allikas: EHIS Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus/ Tulemus 2024 2025 2026 2027 Tegevuse 1.5. rahastamiskava Tegevuse raames toimub: - Rahvusvaheline haridusturundus (Education Estonia, Study in Estonia) Tulemus: Kasvab Eesti hariduse maine ja tuntus sh välismaal elavate Eesti noorte ning Eestis elavate välismaalaste seas. Tagame hea tasemega ja rahvusvaheliselt tasakaalustatud välisüliõpilaskonna. - Kutsehariduse rahvusvahelise koostöö arendamine Tulemus: Kasvab õpilaste ja õpetajate õpiränne ning koolide osalus rahvusvahelises koostöös. Kutsehariduspoliitika kujundamisel tuginetakse rahvusvahelistele kogemustele. - Euroopa Liidu mobiilsusprogrammi Erasmus+ elluviimine (katab üld-, kutse-, kõrg-, ja täiskasvanuharidust) Tulemus: Paraneb institutsioonide vaheline koostöö ja suureneb õpiränne. - Õpirände soodustamiseks pakutakse stipendiumiprogramme: Kristjan Jaagu stipendium, Noore Õpetlase stipendium, Euroopa Ülikooli Instituudi stipendium jt. Tulemus: Eesti üliõpilaste ning õppejõudude õpiränne suureneb. - Välisriigi hariduskvalifikatsioonide hindamine, haridusalase teabe andmine ja välisriikide kutsekvalifikatsioonide tunnustamise tugiteenuse pakkumine ENIC/NARIC keskuses. Tulemus: Tagatud on välisriigi kõrgharidust tõendavate ja kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate kvalifikatsioonide (akadeemilised kraadid, diplomid, tunnistused jt) hindamine, kvalifikatsioonidele vastavuse määramine Eesti haridussüsteemis ning tunnustamiseks ettepanekute tegemine kõrgkoolidele ja tööandjatele. KOKKU KULUD 40 480 41 494 43 571 48 564 INVESTEERINGUD KOKKU 0 22 0 0 14 Meede 2. Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja -keskkonnad Eesmärk: Eestis on pädevad ja motiveeritud õpetajad ja koolijuhid, mitmekesine õpikeskkond ning õppijast lähtuv õpe. Meetmesse on koondatud tegevused nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtete rakendamiseks kõigil haridustasemetel5 ja -liikides, et õppeprotsess ja õppe sisu toetaksid ennastjuhtiva õppija arengut, õpe võimestaks nii õppijat kui ka õpetajat ja kutseõpetajat. Õppe tulemuslikkuse suurendamiseks ja õppija arengu pidevaks toetamiseks lähtutakse õppekavade arendamisel, rakendamisel ja õppijate hindamisel nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtetest ning arendatakse nutikat õppevara ja metoodikat. Toetatakse ühise kultuuri- ja väärtusruumi kujunemist, tagatakse kvaliteetne eestikeelne ja eesti keele õpe ning soodustatakse võõrkeelte õppimist. Tagatakse kvalifitseeritud õpetajate ja tugispetsialistide järelkasv6, paindlikud võimalused ametisse asumiseks, tugi algajatele ning professionaalse arengu võimalused kogu karjääri vältel. Tagatakse õppeasutuste juhtide järelkasv, toetatakse nende professionaalset arengut, töötatakse välja ja rakendatakse juhtide hindamise süsteem. Meetme mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik 2024 2025 2026 2027 2035 tase (2022) PISA uuringus alla kolmanda taseme* saavutanud õpilaste (2018) osakaal (%), sh funktsionaalne lugemisoskus 32,0 - 31,0 - 30,0 27 matemaatiline kirjaoskus 31,0 - 30,0 - 29,0 26 loodusteaduslik kirjaoskus 30,2 - 29,0 - 28,0 25 Allikas: PISA Baastasemest kõrgema taseme digioskustega 16‒24- (2021) täpsus- täpsus- aastaste osakaal (DESI) (%)** 47,5 - - tamisel tamisel Õppeprotsessis osalejate subjektiivne rahulolu kooliga pigem rahul või täiesti rahul olevate õpilaste osakaal 8. klass 23 25 26 26 26 kasvab 11. klass 33,4 40 41 41 41 kasvab kutsekeskharidus 52,7 55 56 56 56 kasvab tööga pigem rahul või täiesti rahul olevate õpetajate (2021) osakaal*** 84,2 85 85 85 86 kasvab Allikas: Rahulolu-uuring Eesti keele kui teise keele põhikooli lõpueksamil vähemalt B1-taseme saavutanute osakaal (%) 55,6 68 70 72 72 95 vähemalt B2-taseme saavutanute osakaal (%) Uus mõõdik, metoodika töötatakse välja Allikas: EHIS, EIS Õpetaja kutsekindlus**** õpetajakoolituse lõpetanute osakaal, kes on pärast 55 56 57 57 57 60 lõpetamist õpetajana töötanud viiel järjestikusel aastal (%) esmakordselt õpetajana alustanute osakaal, kes on pärast ametisse asumist õpetajana töötanud viiel 51 52 52 52 52 55 järjestikusel aastal (%) Allikas: EHIS *Mõõdetakse skaalal 1‒6, kus 1 tähistab madalamaid ja 6 tipposkuseid. **Allikas The Digital Economy and Society Index (DESI) [link] ***Arvesse on võetud alus-, üld- ja kutsehariduse õpetajad, sh täiskasvanute gümnaasiumi õpetajad. ****Arvesse on võetud koolieelse lasteasutuse, üldhariduskooli, kutseõppeasutuse ja rakenduskõrgkooli õpetajad, kes on pärast õpetajakoolituse lõpetamist või esmakordselt tööle asumist töötanud viiel järjestikkusel aastal. 5 Nüüdisaegse õpikäsituse rakendamine kõrghariduses vt tegevus 1.3. 6 Õppejõudude järelkasvu teema vt tegevus 1.3. 15 Tegevus 2.1 Õppekava ja koolikorralduse arendustegevused Tegevuse raames arendatakse üld- ja kutsekeskhariduse riiklikke õppekavasid, kutsehariduse õppekavu, õpitulemuste välishindamise elektroonseid vahendeid ja õppevara (sh digiõppevara, hindamisvahendid). Samuti kaardistatakse õppevara loomise ja kohandamise vajadus, tehakse õppevara laialdaselt kättesaadavaks ja toetatakse keskselt tellitud õppevara kasutuselevõttu. Õppekavade rakendamisel ja arendustöös toetatakse koole vajaduspõhise nõustamisega, korraldatakse võrgustikutööd parimate praktikate vahetamiseks ning soodustatakse huvipoolte (näiteks ülikoolid, aineliidud, tööandjad jt) kaasamist õppe kaasajastamisel. Õppe kvaliteedi tagamiseks arendatakse õppeasutuste sisehindamist, viiakse läbi õpitulemuste välishindamist ja rahulolu-uuringuid. Luuakse ja edendatakse nüüdisaegse õpikäsituse rakendamist toetavaid koostöövorme ning toetatakse andekate õpilaste arengut. Viiakse läbi Eesti kutse- ja kõrghariduse kvaliteedi hindamist. Viiakse ellu haridus- ja noortevaldkonna koostöövõimeliste infosüsteemide arendus- ja juurutustöid ning toetatakse koolide digitaristut. 2024 2025 2026 2027 2020 2021 2022 2023 Mõõdik Sihttase Eesmärk: Õppekavade arendamisel ja rakendamisel lähtutakse nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtetest ning toetatakse nutika õppevara ja metoodika kasutamist õppes. Üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste digitaristu toetab õppimist ja õpetamist, hariduse valdkonna infosüsteemid on koosvõimelised ja vastavad kasutajate vajadustele. Liikuma Kutsuva Kooli võrgustikku kuuluvate koolide arv 148 148 184 205 204 214 224 235 Allikas: Liikuma Kutsuva Kooli programm Õpilaste osakaal, kes on liikumisvõimalustega koolis pigem rahul või väga rahul (%)* 4. klass 31,6 31,8 30,7 31,7 32 33 33 34 8. klass 14,7 16,3 16,1 15,5 17 17 18 19 11. klass 16,3 15,8 15,5 16,5 16 17 17 18 Allikas: Rahulolu-uuring Õpilaste osakaal, keda ei ole viimase kahe nädala jooksul korduvalt kiusatud (%) 4. klass 67,8 66,0 63,5 60,9 66 67 68 68 8. klass 74,2 79,3 76,7 69,8 80 81 81 81 11. klass 89,1 92,4 90 88,1 92 93 93 93 Kutseõppeasutuste õppijad - 92,4 87,8 - 92 93 93 93 Allikas: Rahulolu-uuring Üldhariduskoolide õpetajate osakaal, keda ei ole viimase kahe nädala jooksul korduvalt kiusatud (sh 85 87,5 - - 89 - - 91 õpilaste, lapsevanemate, kolleegide poolt) (%) (2018) Allikas: Rahulolu-uuring Andeka õppija toetamine Uus mõõdik, metoodika töötatakse välja *Allikas: Rahulolu-uuring. Õpilaste osakaal, kes on liikumisvõimalustega koolis üle keskmise rahul, s.t õpilased, kes on vastanud kõigile kolmele liikumisvõimalustele hinnangu andmise küsimusele (1. Saan iga päev vähemalt mõnes vahetunnis õue minna. 2.Tundides ei pea ma kogu aeg istuma, vaid saan vahepeal liikuda, nt rühmatööd tehes või ülesandeid lahendades. 3. Õpetajad julgustavad meid vahetunnis aktiivselt liikuma.) ning nende vastanute osakaal, kelle kolme küsimuse vastuse keskmine on 4-5 (vastuste skaalal 4 tähistab vastust "pigem olen nõus" ning 5 "olen täiesti nõus"). 16 Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus/ Tulemus 2024 2025 2026 2027 Tegevuse 2.1. rahastamiskava Tegevuse raames toimub: - Üldhariduse riiklike õppekavade arendamine ja rakendamise toetamine (sh õppevara) Tulemused: Kõikide õpilaste arendamine õppeprotsessi käigus toimub samadel väärtusalustel ja ühtse nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtete kohaselt, et toetada üld- ja tulevikuoskuste, sh meediapädevuse kujunemist. Üldhariduse riiklikud õppekavad (üldosa ja ainekavad) aitavad kaasa õpilase terviklikku arengut toetava õppe korraldamisele ning tagasisidestamisele põhikoolis ja gümnaasiumis ning võimaldavad paindlikke õpiteid. Õpiteede valimist toetab tõhusam karjääriteenuste kättesaadavus. Loodud on õppekorralduse ja õpiteede personaliseerimise toetamise meetmed. Õppeprotsessi läbiviimist toetab mitmekesine ja kvaliteetne õppevara, sh hindamisvahendid. Toetatakse mitteformaalsete ja informaalsete õpikeskkondade (sh e-õppe keskkondade) kasutamist formaalhariduses, et tagada paremad võimalused iga õppija arengu toetamiseks ning nende tulevase karjääri ja elukestva õppega seotud valikute kujundamiseks. - Luuakse tõenduspõhine raamistik noorsootöö, huvihariduse ja huvitegevuse tihedamaks lõimimiseks formaalharidusse Tulemus: Kõigile noortele on loodud võimalused mitteformaalses õppes omandatu arvestamiseks riikliku või individuaalse õppekava täitmisel. Toetatakse valmisolekut nõustada noori mitteformaalse õppe võimaluse leidmisel, õpitu kirjeldamisel ning õpitu arvestamisel õppekava täitmisel. - Tõenduspõhise ja õppija arengut toetava kvaliteedijuhtimise edendamine üldhariduses Tulemus: Õppija arengut toetavate õpitulemuste välishindamise vahendite (e-eksamid, e-tasemetööd ja küsitlused), sh tagasiside (kirjeldab mh koolide panust õpilaste edasijõudmises) ja metoodika on arendatud ning rakendatud ning kooskõlas kasutajagruppide (õpilane, õpetaja, lapsevanem, koolijuht, riik) ootuste ja valmisolekutega ning hariduspoliitiliste otsustega. Välja on töötatud üldharidussüsteemi kvaliteedihindamise mudel, sh hindamiskriteeriumid ja mudelit on piloteeritud, samuti on välja töötatud tuge vajavate koolide jaoks arendusprogrammid koos selle rakendamiseks vajaliku nõustamisega; arendusprogramme, sh nõustamist on piloteeritud. - Kutseõppe riiklike õppekavade ja kutseõppe õppekavade arendamine ning rakendamise toetamine (sh õppevara) Tulemus: Kutsehariduspoliitikat kavandatakse tihedas koostöös huvipooltega ja teiste haridustasemetega, kaasatute võrgustik on laienenud ja koostöö regulaarne. Selle tulemusena on kutseõppe õppekavasüsteem terviklik, õppekavad on ajakohased ja ühendavad tööandjate ootused õpilaste vajadustega. Õppeprotsessi läbiviimist toetab mitmekesine ja kvaliteetne õppevara sh simulaatorid. - Õppeasutuste ja õppe kvaliteedi hindamine kutse- ja kõrghariduses a) kutsehariduse kvaliteedi hindamine Tulemus: Kutsehariduse osapooled, sh koolid on saanud tagasisidet oma õppekasvatustöö kvaliteedi, tugevuste ja parendusvaldkondade kohta. Koolide hindamisaruanded on avalikud ning on aluseks analüüsile, edasistele juhtimisotsustele ja arendustele. (Tegevusi viiakse ellu programmi tegevuse 3.2 raames) b) kõrghariduse kvaliteedi hindamine (institutsionaalne akrediteerimine ja temaatiline hindamine). Tulemus: Eesti kõrgkoolide toimimist ja kvaliteeti seiratakse ja hinnatakse süsteemselt ning hindamissüsteem tagab õppe kõrge kvaliteedi. c) Õppe õiguse ekspertiis kutse- ja kõrghariduses (õppekavagruppide/-rühmade esma- ja kordushindamine). Tulemus: Kõik avatavad õppekavad vastavad kehtivatele kvaliteedistandarditele ja tööturuvajadusele. - Turvalise ja väärtuspõhise koolikultuuri edendamine Tulemus: Kiusamisjuhtude arv haridusasutustes on vähenenud, on suurenenud haridusasutuste arv, kus teadvustatakse väärtuspõhise õpikeskkonna rolli õpilaste arengus. Koolide õppekeskkond ja koolikultuur on rohkemates koolides turvaline, kaasav ja demokraatlik. - Andekate õpilaste arengu toetamine Tulemus: andekate õpilaste arengu toetamise põhimõtted on kajastatud koolide õppekavades. Kasvab koolide arv, kus tehakse sihipärast tööd annete arendamisel. Õpilaste osalus riiklike olümpiaadide piirkonnavoorudes ja üleriigilistel konkurssidel on kasvav. - Hariduse valdkonna e-teenuste arendamine ning haldusala IKT tegevuste koordineerimine Tulemus: Hariduse valdkonna infosüsteemid on koosvõimelised ja vastavad kasutajate vajadustele. Üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste digitaristu toetab õppimist, õpetamist ja õppeasutuse tõenduspõhist juhtimist, sh pidaja poolt. KOKKU KULUD 25 916 27 434 27 801 28 179 AMORTISATSIOON 2 830 2 830 2 830 2 830 KOKKU INVESTEERINGUD 1 913 1 871 1 838 1 875 17 Tegevus 2.2. Võrdsete võimaluste tagamine hariduses Võrdsete võimaluste tagamiseks alus- ja põhihariduses jätkatakse kaasava hariduse põhimõtete rakendamist, sh tagatakse õppenõustamise teenuste kättesaadavus; toetatakse muukeelseid õpilasi eesti keele omandamisel ja nõrgema sotsiaalmajandusliku taustaga piirkondade koole, toetatakse hariduslikku lõimumist. 2024 2025 2026 2027 Mõõdik 2020 2021 2022 Sihttase Eesmärk: õppekorralduses arvestatakse õpilaste individuaalseid arenguvajadusi. Koolivälise nõustamismeeskonna soovitatud tugispetsialisti teenuste 72 74 76 77 78 80 80 rakendamise osakaal põhihariduses (%) Allikas: EHIS Tavaklassi kaasatud tõhustatud ja erituge saavate õpilaste osakaal kõigist tõhustatud 32,1 34,4 36,2 36 36 36 36 ja erituge saavatest õpilastest Allikas: EHIS Tavakooli kaasatud tõhustatud ja erituge saavate õpilaste osakaal kõigist tõhustatud 64,9 68,4 70,8 71 72 75 75 ja erituge saavatest õpilastest (%) Eesti keele kui teise keele põhikooli lõpueksami ja gümnaasiumi riigieksami keskmine tulemus (Pk/G) -*/74 65**/73 60/67 75/75 75/75 75/75 75/75 Allikas: EHIS/Harno Eesti keel teise keelena eksamil vähemalt B2 taseme saavutanute osakaal 83,1**** 77,3 75,5 77 78 80 80 gümnaasiumi statsionaarses õppes (%)*** Allikas: EHIS Tipptasemel oskustega (PISA 5. ja 6. taseme saavutanud) õpilaste osakaal eesti keelest erineva õppekeelega koolis võrreldes eestikeelse kooliga: Allikas: PISA andmed Loodusteadused: eesti keelest erineva 5,3/14,6 - 2023 - 10,8/19 - - õppekeelega kool/ eesti õppekeelega kool lõpus andmed Lugemisoskus: eesti keelest erineva 5,7/16,7 - 2023 - 12/20,5 - - õppekeelega kool/ eesti õppekeelega kool lõpus andmed Matemaatika: eesti keelest erineva 9,8/17,5 - 2023 - 13,5/23,7 - - õppekeelega kool/ eesti õppekeelega kool (2018) lõpus Õpetajate osakaal, kes on enda hinnangul saanud vajaliku õppe erivajadustega laste õpetamiseks ja/või toetamiseks Alusharidus 45,5 46,3 - 47 - - 49 43,7 43 - 44 - - 46 Üldharidus (2018) Allikas: Rahulolu-uuring Alushariduse õpetajate osakaal, kes nõustuvad, et lasteaed ja erinevad lasteaiavälised spetsialistid, sh arstid, tugi- 56,2 59,2 - 60 - - 62 ja lastekaitsespetsialistid ning politsei jt, (2018) teevad erivajadustega laste toetamisel head koostööd Allikas: Rahulolu-uuring Üldhariduskoolide õpetajate osakaal, kes leiavad, et kool ja erinevad koolivälised spetsialistid sh politseinikud, nõustajad, 60,8 arstid, psühholoogid, noorsootöötajad jt 65,3 - 67 - - 68 (2018) teevad hariduslike erivajadustega laste toetamisel head koostööd Allikas: Rahulolu-uuring 18  Õpetajate osakaal, kes tunnevad, et nad on hästi või väga hästi ette valmistatud 15,7 - - 20 - - - õpetamiseks mitmekultuurilises või - (2018) keelses keskkonnas Allikas: TALIS * Eriolukorrast tulenevalt ei ole võimalik arvutada. ** 2021. a tulemust täpsustatud tulenevalt metoodikast ***C1-taset hakatakse seirama pärast vastava vahendi välja töötamist. ****410 õppijat ehk 6% statsionaarse õppe lõpetajatest ei sooritanud eesti keele või EKTK eksamit. Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus/ Tulemus 2024 2025 2026 2027 Tegevuse 2.2. rahastamiskava Tegevuse raames toimub: - Alushariduse õigusruumi muudatused* Tulemus: On vastu võetud uus alushariduse ja lapsehoiu seadus, millega määratletakse koostoimes Eesti Vabariigi haridusseadusega lastehoidusid edaspidi haridusasutustena, kus alushariduse õppekava raamistikus toetatakse lapse üldoskuste arengut ning seeläbi tagatakse senisest tulemuslikum lapse arengu toetamine ja ühtlasem alushariduse tase. Koolieelses lasteasutuses töötava õpetaja töötasu on vastavuses töö keerukuse ja vastutuse ulatusega ning aitab kaasa motiveeritud personali tagamisele. - Kaasava hariduse ja vajaduspõhiste õppenõustamise teenuste elluviimine ja seire Tulemus: Õppenõustamise teenused vastavad kvaliteedinõuetele ja on võrdsetel alustel kättesaadavad kõigis maakondades. Hariduspoliitilised otsused ning kooli pidajate ja koolide tegevus kaasava hariduse rakendamisel toetavad igakülgselt iga õpilase arengut ning on kooskõlas laste põhiõigustega. Kirjeldatud on ühtsed haridustasemete-ülesed kaasava hariduse rakendamine ning seire. Riik on toetanud kohalikke omavalitsusi haridustugiteenuste korraldamiseks ja üle on vaadatud Rajaleidjate võrgustiku funktsioonid. - Laste ja noorte vaimne ja füüsiline tervis Tulemus: Ennetatud on laste ja noorte vaimse tervise probleeme ning õppest ja/või tööturult väljalangemist. - Eesti keele õpe rändetaustaga ja eesti keelest erineva emakeelega inimestele Tulemus: Eesti keelest erineva emakeelega ning rändetaustaga inimestele on tagatud võimalused Eesti ühiskonnas aktiivseks toimimiseks ja õpingute jätkamiseks. Paraneb eesti keelest erineva emakeelega inimeste eesti keele valdamise tase lõpetajate seas. Alushariduses on läbi viidud esma- ja täienduskoolitused (varajane keeleõpe) ning + pilootprojekt Professionaalne eestikeelne õpetaja“. Põhihariduses on läbi viidud uussisserändajate eesti keele kui teise keele õppe arendustegevused ja piloteerimine, eestikeelse aineõppe arendamine ning pilootprojekt „Professionaalne eestikeelne õpetaja“. Luuakse süsteem, metoodika, koolitused, õppevara jm emakeeleõpe edendamiseks muu kodukeelega õppijatele. Paraneb õpetajate ja noortevaldkonna töötajate ettevalmistus mitmekeelses klassis õppetöö läbiviimiseks. Kõik haridusasutused, kuhu saabuvad õpilased teistest riikidest ja kultuurikeskkondadest, on saanud vajalikku tuge õpilaste õpetamiseks. Tagatakse õpetajatele, noortevaldkonna töötajatele ja kooliperele keeleõppekoolitused ning koolitused rände, mitmekultuurilisuse, mitmekeelsuse ja põhiõiguste teemadel ning muud vajalikud tugiteenused õppijate toetamiseks. Üldkeskhariduses, kutseõppes ja täiskasvanuhariduses luuakse kompensatsiooni meetmed, sh nii teenused, täiendav keeleõpe, keelekeskkonna kohandused jms. KOKKU KULUD* 71 820 77 723 77 983 77 993 *Tegevustesse panustab ka omavalitsustele lasteaiaõpetaja palgatoetuseks eraldatav 16 mln eurot, mida on võimalik kasutada ka tugiteenuste kättesaadavuse tagamiseks ja tugispetsialistide töötasuks lasteaedades. Kuna riigi toetus KOV-idele kavandatakse riigieelarves Vabariigi Valitsuse all, ei sisaldu see summa seetõttu käesoleva programmi eelarves. 19 Tegevus 2.3 Õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu toetamine Tegevuse raames arendatakse õpetajate taseme- ja täiendusõppe süsteemi ja meetmeid haridusasutuste juhtide hindamiseks ning professionaalse arendamise toetamiseks. Toetatakse tegevusi õpetaja, haridusasutuse juhi ja tugispetsialisti ameti atraktiivsuse suurendamiseks ja väärtustamiseks. Tegevused toetavad noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendõpet ja järelkasvu. 2024 2025 2026 2027 Mõõdik 2020 2021 2022 Sihttase Eesmärk: Tagatakse kvalifitseeritud õpetajate, haridusasutuste juhtide ja tugispetsialistide järelkasv ning paindlikud võimalused ametisse asumisel. Koolijuhtide osakaal, kes võtsid meetmeid, toetamaks õpetajate koostööd 45 - - 55 - - - uute õpetamispraktikate väljaarendamisel (2018) (TALIS) (%) Allikas: TALIS Kuni 39-aastaste õpetajate osakaal üldhariduskoolides (%) 27 26,5 26,4 28 28 28,5 28,5 Allikas: EHIS Konkurss õpetajakoolituse õppekohtadele* 1 1,2 1,1 1,3 1,4 1,4 1,4 Allikas: SAIS+EHIS Õpetajate osakaal (%), kes leiavad, et õpetajaamet on ühiskonnas väärtustatud 26,4 - - 35 - - - Allikas: TALIS (2018) Õpetajate osakaal, kes on vähemalt kord 21,5 - - 25 - - - kuus õpetanud koos teise õpetajaga (%) (2018) Allikas: TALIS *Näitab õpetajakoolituse õppekavade konkursi suhet ülikoolide kõigi bakalaureuse- ja magistriõppe õppekavade keskmisesse konkurssi. Tegevus/ Tulemus 2024 2025 2026 2027 Tegevuse 2.3. rahastamiskava Tegevuse raames: - Toetatakse haridus- ja noortevaldkonna töötajate professionaalset arengut ja järelkasvu Tulemus: Arendatud on haridustöötajatele terviklik taseme- ja täiendusõppesüsteem, välja on töötatud professionaalset arengut toetavad meetmed (sh vajalikud infosüsteemid ja tööriistad) ning tõstetud haridustöötajate koostöövõrgustike võimekust. Õpetajaametisse sisenemiseks ning selles püsimiseks on loodud paindlikke õpiteid ja on toetatud haridusvaldkonna sisest mobiilsust. Tähelepanu on pööratud õpetajaameti ning noortevaldkonna töötajate ametite populariseerimisele. Loodud on võimestamise meetmed, mis aitavad haridus- ning noortevaldkonna asutuste juhtidel luua õppimist ja õpetamist toetavat kultuuri ja KOV haridusametnikel täita koolipidaja rolli. Välja on töötatud haridustöötajate eetikanormistik ning selle rakendamismehhanism. Toetatud on haridustöötajate metoodika ja (aineülese) didaktika alase pädevuse arendamist ning innovaatiliste õppemeetodite kasutuselevõttu (sh IKT kasutamine personaalhariduses). Toetatud ja arendatud on noortevaldkonna töötajaskonna täienduskoolitusi, koolituskvaliteedi arendamist ja meetmeid enesehindamise protsesside juurutamiseks. - Suurendatakse haridus- ja noortevaldkonna töötajate ameti atraktiivsust Tulemus: Haridus- ja noortevaldkonna töötajate amet on väärtustatud nii avalikkuse kui nende endi seas. Õpetaja ja haridusasutuse juhi amet on atraktiivne elukutse valik, sh toetatakse sisenemist teistest valdkondadest. - Kutsutakse ellu õpetajate akadeemia Tulemus: Õpetajaks ja tugispetsialistiks õppimine on paindlik, tagatud on hariduse valdkonna õppejõudude (sh ainedidaktikute) järelkasv ning kasvanud on kõrgetasemelise teadustöö võimekus. KOKKU KULUD 9 275 8 465 8 404 7 921 INVESTEERINGUD KOKKU 83 83 83 83 20 Meede 3. Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed Eesmärk: Õpivõimalused vastavad ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele Kiiresti muutuv ühiskond ja uuenev tööturg, sh uued valdkonnad ja erialad ning uued töövormid nõuavad seniste oskuste ümberkujundamist. Inimeselt eeldab see valmisolekut karjääripööreteks ja pidevat õppimist – ümberõpet ja enesetäiendamist – kogu elukaare jooksul, haridussüsteemilt suutlikkust kiiresti reageerida muutuvale oskuste vajadusele ning luua õppimisvõimalusi erinevatele vanusegruppidele. Meetme raames rakendatakse jätkusuutlikku süsteemi tööjõu ja oskuste vajaduse prognoosimiseks ja seireks ning tegevuse koordineerimiseks eri osaliste vahel, et toetada tööturu vajadustest lähtuvate oskuste omandamist ning sidustada paremini haridus- ja töömaailm. Soodustatakse suuremat lisandväärtust loovate oskuste arendamist ning laiendatakse täiendus- ja ümberõppevõimalusi, sh töökohapõhist õpet, et reageerida kiiresti töömaailma arenguvajadustele ning tagada kõigile Eesti inimestele tööturul vajalikud oskused ja teadmised. Meetme mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane 2024 2025 2026 2027 2035 tegelik tase (2022) Hõivatute osakaal eri- ja kutsealase haridusega 20–34-aastaste inimeste hulgas (%) üks aasta pärast lõpetamist 79 77 78 78 79 85 viis aastat pärast lõpetamist 75 75 76 76 77 80 Allikas: „Edukus Tööturul“ Baastasemest kõrgema taseme digioskustega 16–74-aastaste osakaal (%) 28 - 30 - 35 50 Allikas: The Digital Economy and Society Index (2021) (DESI) [link] Lõpetajate ettevõtlikkus Uus mõõdik, metoodika töötatakse välja 21 Tegevus 3.1. Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste prognoosisüsteem OSKA Tegevuse raames tagatakse kutsesüsteemi toimimine ning arendatakse ja rakendatakse tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi (OSKA). 2024 2025 2026 2027 Mõõdik 2020 2021 2022 Sihttase Eesmärk: Kutsesüsteemi kaudu on haridussüsteem ja tööturg paremini seostatud. Mõõdik(ud) väljatöötamisel. Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus/ Tulemus 2024 2025 2026 2027 Tegevuse 3.1 rahastamiskava Tegevuse raames toimub: - Kvalifikatsiooniraamistiku rakendamine ja teavitamine Tulemus: Eesti kvalifikatsiooniraamistik on rakendunud ja kooskõlas Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga (EQF). - Kutsesüsteemi uuendamine ja kutseeksamite arendamine Tulemus: Kutsesüsteem on kooskõlas haridussüsteemi ja tööturu ootustega, inimestel on loodud võimalus tõestada oma kvalifikatsiooni. Välja on töötatud oskuste klassifikaator, mis on sidustatud Euroopa oskuste klassifikaatoriga (ESCO) ning loodud on oskuste kataloog, mis võimaldab kiirelt ja paindlikult luua oskuste profiile kvalifikatsioonide, mikrokvalifikatsioonide aluseks ja õppekavadele sisendiks. Arendatud on sihtgruppide oskuste hindamise võimekust ning digikeskkonna arenduste kaudu on loodud võimalused inimeste personaalsete oskuste kirjeldamiseks ja hindamiseks isiklikus digiloos. Toetatakse kutse andmise kvaliteeti, oskuste hindajate ning nõustajate koolitused on läbi viidud. Õpingud kutseõppeasutustes lõpevad töömaailmaga koostöös välja töötatud asjakohaste, töömaailma poolt hinnatud kutseeksamitega. - Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi loomine ja rakendamine Tulemus: Välja on töötatud ja rakendatud OSKA uuendatud tööturu üldanalüüsi ja valdkondlike uuringute metoodika ning laiendatakse võimekust kasutada lisaandmeid, suurandmeid ning andmekaevet. Toimib regulaarne tööjõuvajaduse seire-, prognoosi- ja tagasisidestamise süsteem (OSKA), mille eesmärk on sidustada tööturu osapoolte ekspertteadmine haridus- ja koolitusteenuste struktuuri, mahu ja sisu planeerimist toetavaks süsteemiks, toetada tööandjate, erialaliitude, õppeasutuste ja valitsusasutuste koostööd ning kindlustada ajakohase tööturu info jõudmine vajalike osapoolteni. OSKA tulemused on sisendiks kvalifikatsiooni- ja karjäärinõustamise süsteemile, õppekavaarendusele, taseme- ja täiendusõppe pakkumisele ning õppe rahastamisele. KOKKU KULUD 4 327 5 327 5 327 5 327 22 Tegevus 3.2. Õppe seostamine tööturu vajadustega Tegevuse abil arendatakse praktikasüsteemi nii kutse- kui ka kõrghariduses ja laiendatakse töökohapõhise õppe võimalusi. Samuti viiakse ellu IT Akadeemia ja Inseneriakadeemia tegevusi kutse- ja kõrghariduses. Lisaks viiakse läbi uuringuid kutse- ja kõrghariduse lõpetajate edukusest tööelus. 2024 2025 2026 2027 Mõõdik 2020 2021 2022 Sihttase Eesmärk: viia õppimisvõimalused suuremasse vastavusse tööturu arenguvajadustega. 1−3 aastat tagasi kutsehariduse lõpetanud 20−34-aastaste inimeste tööhõive määr (%) 80,3** 70,6 75,1 81 81,5 81,5 82 Allikas: Eurostat 1–3 aastat tagasi kolmanda taseme õpingud lõpetanud 20−34-aastaste tööhõive määr 85,7** 92,4 87,3 88 88,5 88,5 89 Allikas: Eurostat LTT (loodus- ja täppisteadused, tehnika, tootmine ja ehitus) erialade lõpetajate 27,4 28,1 27,5 30 30 30 30 osakaal kõrghariduses (%) Allikas: EHIS IT õppesuuna lõpetajate arv aastas kõrghariduses 766 975 847 975 975 990 990 kutsehariduses 486 499 424 520 520 540 540 Allikas: EHIS Vilistlaste rahulolu praktikavõimalustega (%)* andmed bakalaureuseõpe 58,0 63 63 - 2023 - - magistriõpe 61,3 68 68 lõpus Allikas: Vilistlaste uuring (2019) Töökohapõhises õppevormis lõpetajate osakaal kõigist kutseõppe lõpetajatest (%) 15,2 17,2 13,2 21,0 23,0 25 25 Allikas: EHIS *Allikas: Vilistlasuuring (Rahulolevate vilistlaste osakaal väljendub vastusevariantides "pigem nõustun" ja "nõustun täiesti") ** korrigeeritud Eurostati andmete põhjal Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus/ Tulemus 2024 2025 2026 2027 Tegevuse 3.2. rahastamiskava Tegevuse raames toimub: - Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine (PRÕM+) Tulemus: Loodud on täiendavaid koolituskohti töökohapõhises õppes. Laiendamaks sihtrühmi riigile prioriteetsetes valdkondades, on välja töötatud ja piloteeritud töökohapõhise õppe korraldusmudeleid. Ellu on viidud õppeasutuste ja tööandjate praktika ja töökohapõhise õppega seotud koostööprojekte ning pakutud koolitust kooli ja ettevõtte poolsetele juhendajatele. (Kutsehariduse kvaliteedi edendamise ja hindamise tulemused on kajastatud programmi tegevuse 2.1 all) - Kutsemeistrivõistlustel osalemine Tulemus: siseriiklikud kutsemeistrivõistlused viiakse läbi vastavalt kinnitatud kavale. Eesti kutseõppurid osalevad siseriiklikel ja on ettevalmistatud rahvusvahelisteks kutsemeistrivõistlusteks. - Keeleõppe tegevused edukamaks toimetulekuks tööturul Tulemus: Üliõpilaste ning kutseõppurite erialane keelteoskus on paranenud ning nõustatud koolides on tagatud nii õpilaste (sh uussaabujad) kui koolimeeskondade parem toimetulek mitmekeelsuse ja –kultuurilisuse võimaluste teadvustamise kaudu. - Kõrgharidusõppe seoste suurendamine tööturuga ja IKT õpetamise arengu tagamine ja lõpetajate IT-alaste oskuste arendamine (IT Akadeemia kõrghariduses) Tulemus: Süsteemne kokkupuude tööturuga suurendab kõrgharidusõppe vastavust tööturu vajadustele mh majanduse kasvuvaldkondades. IT Akadeemia eesmärgid on tagatud jätkusuutliku tegevuskavaga, suureneb lõpetajate arv IT õppesuunal. - Kutseharidusõppe seoste suurendamine tööturuga ja IKT õpetamise arengu tagamine ja lõpetajate IT-alaste oskuste arendamine (IT Akadeemia kutsehariduses) 23  Tulemus: IT tasemeõppes õppima asumine kutsekoolides on atraktiivne, õppekavad ja õppetöö läbiviimine kvaliteetne ning kasvab IT erialadel kutsekeskhariduse õppekavade lõpetajate osakaal, kes jätkavad õpinguid kõrghariduse tasemel. - Õppijate õppevalikute suunamine kõrg- ja kutsehariduses (nn inseneriakadeemia) Tulemus: Suureneb kutse- ja kõrgharidusõppe lõpetajate oskuste vastavus tööturu vajadustele tehnika, tootmise, tehnoloogia ja ehituse valdkonnas, paraneb inseneeria populaarsus ja kandepind, et kiirendada tööstuse digitaliseerimist ning rohepööret. Väheneb eelnimetatud valdkondades õpingute katkestamine ning suureneb lõpetajate arv. Suureneb üliõpilaste ja tööandjate rahulolu õpingute sisu ja lõpetajate erialaste teadmistega. Loodud on tingimused inseneeria erialadel kutsekeskhariduse õppekavade lõpetajatele kõrghariduse tasemel õpingute jätkamiseks. - Täienduskoolituse paindlikkuse arendamine ning õppimisvõimaluste loomine Ida-Virumaal Tulemus: Ida-Viru regiooni, peamise energeetikasektori põlevkivitöötleja, kliimaneutraalsusele üleminekuga kaasnevate muutustega kohanemise toetamiseks on piirkonna tasemeõppevõimalused muutunud mitmekesisemaks ning läbi on viidud täiendus- ja ümberõpet põlevkivisektorist vabanevale tööjõule. Piirkonna tööealisele elanikkonnale on õpetatud uusi oskusi vastavalt piirkonna ettevõtluse investeeringutele ning muutunud tööjõuvajadusele. KOKKKU KULUD 32 902 39 338 39 584 35 150 KOKKU INVESTEERINGUD 0 0 0 0 24 Meede 4. Noortevaldkonna arendamine Eesmärk: aastal 2035 elavad noored kõigis Eesti piirkondades tervislikku ja täisväärtuslikku elu ning on võimestatud muutma kogukonda ja riiki selliselt, et Eestis on maailma parim keskkond kasvamiseks, elamiseks ja eneseteostuseks. Meetmesse on koondatud noorsootöö, noorte huvihariduse, -tegevuse ja noortepoliitika arendamise tegevused. Toetatakse noorte omaalgatust ning nende ettevõtlikkuse, annete ja tugevuste arendamist. Noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuse teenuste arendamiseks, kättesaadavuse parandamiseks ja tõrjutusriskis noorte kaasamiseks toetatakse noorsootöö- ja huviharidusasutuste arengut ja teenuste mitmekesistamist, noorteinfo teenuse kvaliteedi arendamist ning kohalikul tasandil piirkondlikku koostööd noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuse teenuste osutamisel. Noortele kvaliteetse ja mitmekesise huvihariduse ning -tegevuse kättesaadavuse parandamiseks jätkatakse huvihariduse ja - tegevuse toetusskeemi rakendamist. Jätkatakse selliste tegevuste toetamist, mis aitavad noortel siseneda tööturule, saada töökogemust ning suurendada teadlikkust töömaailmast. Toetatakse noorteühingute ja noortevolikogude tegevust ja uute osalusvõimaluste välja töötamist. Arendatakse noortevaldkonna töötajaskonna pädevusi läbi koolituste korraldamise ja koolitussüsteemi arendamise. Toetatakse noortevaldkonna uuringute ja analüüside läbiviimist ning arendatakse terviklikku noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi. Samuti toetatakse noorsootöö pakkujate rahvusvahelist koostööd ning noortevaldkonna arendamiseks töötajaskonna osalemist rahvusvahelistes võrgustikes ja projektides. 2024 2025 2026 2027 Mõõdik 2020 2021 2022 Sihttase Noorsootöö kvaliteedi hindamise läbinud kohalike omavalitsuste osakaal (%) 15 20 24 45 50 55 60 Allikas: Harno, Eesti Noorsootöötajate Kogu Tegevus 4.1. Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste toetamine (HOOG) Tegevuse raames toetatakse noorte siseriiklikke ja rahvusvahelisi omaalgatusprojekte. 2024 2025 2026 2027 Mõõdik 2020 2021 2022 Sihttase Eesmärk: Noored on loov ja ühiskonda hoogsalt edasiviiv jõud – hariduse, kultuuri, majanduse, keskkonna ja teiste valdkondade nügijad ning eestvedajad 18–26-aastaste noorte juhitud mittetulundusühingute osakaal aktiivsetest 2 1,8 2,3 3 3,4 3,8 4,2 mittetulundusühingutest (%) Allikas: Statistikaamet Huvikoolis õppivate noorte osakaal 7–26aastastest noortest (%) 30,3 32,3 32,9 33,2 33,5 33,8 34,1 Allikas: EHIS, Statistikaamet Noorte omaalgatusprojektide arv (sh toetatud 179 32 168 > 168 > 168 > 168 > 168 projektide osakaal (%)) (73,7) (50) (42) (vähemalt (vähemalt (vähemalt (vähemalt Allikas: Harno 50) 50) 50) 50) Noorte ettevõtjate osakaal 18‒26 aastastest noortest (%) 4 4,3 4 5,0 5,3 5,8 6,3 Allikas: Statistikaamet 25 Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus/ Tulemus 2024 2025 2026 2027 Tegevuse 4.1. rahastamiskava Tegevuse raames toimub: - Noorte omaalgatuste ja ühistegevuste toetamine. Toetatakse noorte omaalgatusi ja Euroopa Liidu noorteprogrammide Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpus elluviimist Tulemus: Noortel on rohkem teadmisi, motivatsiooni ja võimalusi, et tegutseda enda ja kogu ühiskonna elu edasiviimise nimel. KOKKU KULUD 2 570 2 177 2 235 2 285 Tegevus 4.2. Noorte kodanikuosaluse toetamine ja õiguste kaitsmine (OSA) Tegevuse raames võimestatakse noori olema aktiivsed kodanikud. Toetatakse noorteühinguid ja noorte osaluskogusid noorte kaasamisel ning tagatakse parimate kaasamispraktikate koondamine ja levik, arendades seeläbi kohalike omavalitsuste kaasamisvõimekust. 2024 2025 2026 2027 Mõõdik 2020 2021 2022 Sihttase Eesmärk: Noorte õiguste kaitsmine riigis on järjepidev ning noorte aktiivne kodanikuosalus toetatud. Osalusvormide arv Allikas: Harno (Eesti Noorteühenduste Liidu 82 91 92 ≥79 ≥79 ≥ 79 ≥ 79 kaudu) Toimiva osaluskoguga kohalike omavalitsuste osakaal kõigist omavalitsustest (%) vähemalt vähemalt vähemalt vähemalt 94 92 68 Allikas: Harno (Eesti Noorteühenduste Liidu 90% 90% 90% 90% kaudu) 18–26-aastaste kandidaatide osakaal kõigist kohalikest omavalitsuste volikogu valimiste 6,5* 5,4 - - 7,9 - - kandidaatidest (%) (2017) Allikas: Statistikaamet 15‒26-aastaste noorte osakaal, kes on osalenud organiseeritud vabatahtlikus tegevuses (%) - 22 26,5 >23 24 >24 25 Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu uuring *Näitaja 2017. aasta kohalike omavalitsuste valimiste põhjal Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus/ Tulemus 2024 2025 2026 2027 Tegevuse 4.2. rahastamiskava Tegevuse raames toimub: - Noorte osalusprogrammi elluviimine: noorte otsustes osalemise toetamine ning nende arendamine, noorte osaluskogude toetamine Tulemus: Noortel on rohkem organiseeritud osalusvõimalusi. Noorte ja kohalike omavalitsuste spetsialistide teadlikkus osalusvõimalustest ja osaluse mõjudest on suurenenud. Noored osalevad aktiivselt ühiskonnaelu korraldamises ja on selleks motiveeritud. - Noorte organiseeritud ühistegevuse, sh noorteühingute toetamine Tulemus: Noorte huvikaitse ja nende huvidest lähtuv ühistegevus noorteorganisatsioonides on tagatud. KOKKU KULUD 853 853 853 853 26 Tegevus 4.3. Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamine (ISE) Tegevuse all toetatakse noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuse korraldajaid tegevuste arendamises, samuti korraldajate võrgustumist ja koostööd. Toetatakse noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuse kättesaadavuse parendamist, korraldatakse ja arendatakse riiklikku noorteinfo teenust ning jätkatakse tervikliku noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi arendamisega. Tegevuse all toetatakse noorte huvihariduse ja –tegevuse mitmekesistamist ja kättesaadavuse parandamist, milleks on ette nähtud 11 mln eurot. Sellest riiklikust toetusest moodustab 10,3 mln eurot kohalikele omavalitsustele eraldatav toetus, mis on kavandatud riigieelarves Vabariigi Valitsuse kulude all ja ei sisaldu programmi eelarves. 2024 2025 2026 2027 Mõõdik 2020 2021 2022 Sihttase Eesmärk: Kvaliteetne noorsootöö (sh noorte huviharidus) on kättesaadav üle Eesti ning loob kõigile noortele võimalused mitmekülgseks arenguks, eduelamusteks, kogemuste pagasi rikastamiseks ja iseseisvumiseks. Kohalike omavalitsuste osakaal, kus noorsootööteenused on vähemalt edasijõudnu tasemel (%) Allikas: RaM Minuomavalitsus.ee 69,6 34,2 39,2 40 >45 50 53 Noorsootöö teenustega rahul olevate noorte osakaal (%) Allikas: Uuring „Noorsootöös ja huvihariduses osalevate 90 - - - - vähemalt - noorte rahulolu noorsootööga“ 90 Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus/ Tulemus 2024 2025 2026 2027 Tegevuse 4.3. rahastamiskava Tegevuse raames toimub: - Noorsootöötaja kutse andmine ja arendamine Tulemus: Noortevaldkond on arenenud töötajaskonna professionaalsuse toel. Õpetaja kutsestandard on kohandatud mitteformaalse õppe keskkondades õpetamist arvestavaks. - Noortevaldkonna võrgustiku (sh KOV-id, partnerid) toetamine Tulemus: Noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuse korraldajad arendavad riigi toel tegevuste kvaliteeti. - Noortevaldkonna rahvusvahelistumise toetamine Tulemus: Rahvusvaheline koostöö toetab noortevaldkonna arengut Eestis parimate praktikate jagamise ja töötajaskonna pädevuste tõstmise alusel. - Riiklikud toetusmeetmed noorsootöö, huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamiseks Tulemus: Noorsootöö, huviharidus ja -tegevus on Eestis regionaalselt ühtlaselt kättesaadav ja kvaliteetne. - Noorteinfo teenuse arendamine ja noorteinfo vahendamine noortele Tulemus: Noored on teadlikud oma võimalustest ja valikutest oma elu paremaks korraldamiseks. -Arendatakse noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi Tulemus: Loodud on eeldused Eesti noortele, sh tõrjutusriskis noortele, kättesaadavate ja kvaliteetsete teenuste osutamiseks ning arendamiseks nii kohalikul kui üleriigilisel tasandil. On olemas tugev noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteem, mille alustalad on süsteemne andmehaldus ning noortevaldkonna töötajate andmeteadlikkus; teenuste kvaliteedi ja mõju järjepidevat seiramist võimaldavad instrumendid ning sihipärane uuringute tellimine ja teaduspõhine innovatsioon. KOKKU KULUD 4642 4642 4642 4642 27 Tegevus 4.4. Noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste tagamine (KINDLUS) Tegevuse eesmärgiks on noortele võrdsete võimaluste pakkumine, mis tagab noorele võimalused huvihariduses, -tegevuses ja noorsootöös ning selle tulemusel ka ühiskonnas osalemiseks, olenemata pere ja noore majanduslikust sissetulekust, elukohast, erivajadustest, usaldusest või muudest sotsiaalsetest ja demograafilistest tingimustest. Nende tingimuste kehv olukord suurendab tõenäosust noore riskikäitumiseks. Tegevuse raames tagatakse kõikidele noortele võrdsed võimalused oma elukvaliteedi parandamiseks ja soodustatakse riskirühmade sotsiaalset kaasatust ning vähendatakse noorte eemale- ja üksijäämise riski. Toetatakse noorte üleminekuid tööellu ja iseseisvumisel, arendatakse tugisüsteeme noorte eemalejäämise ennetamiseks ning õpingutest ja tööturult eemale jäänud noorte toetamiseks. 2024 2025 2026 2027 Mõõdik 2020 2021 2022 Sihttase Eesmärk: Noorte üksijäämist ja eemaldumist märgatakse ning ennetatakse kindlustunnet suurendava turvavõrgustiku abil. 15–26-aastaste noorte osakaal, kes hindavad, et tugi on kättesaadav (%)* Mõõdiku metoodika on väljatöötamisel Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu uuring 15‒29-aastaste osakaal, kes ei tööta, ei õpi ega osale koolitusel (NEET-staatuses noored) 11,7 11,2 10,6 10,8 10,5 10,2 9,9 (%) Allikas: Statistikaamet *Näitaja sihttasemed ja metoodika on väljatöötamisel Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus/ Tulemus 2024 2025 2026 2027 Tegevuse 4.4. rahastamiskava Tegevuse raames toimub: - Noorte riskikäitumise vähendamine ja tõrjutusriski ennetamine Tulemus: Toetatakse noorsootöö piirkondliku kättesaadavuse parandamist (sh pakutakse tuge KOV-idele noorsootöö planeerimisel ja teenuste pakkumisel). Noorte noorsootöösse kaasamiseks ja NEET olukorras noorteni jõudmiseks toetakse mobiilse noorsootöö pakkumise laiendamist. Riskioludes noortel on väiksem tõenäosus jääda ühiskonna, haridus- ja tööelust eemale. - Noorte konkurentsivõime tõstmine noore tööalaste oskuste ja teadmiste arendamise kaudu. Tulemus: Noortel on piisavad teadmised ja oskused tööellu astumiseks. KOKKU KULUD 4 263 3 573 4 312 4 114 28 Juhtimiskorraldus Haridus- ja noorteprogrammi on koostanud ja selle eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium (HTM). Programmi elluviimisse panustavad peale HTM-i Haridus- ja Noorteamet (Harno), SA Kutsekoda, Eesti Keele Instituut. Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab HTM. Programmi täitmise kohta antakse igal aastal aru tulemusvaldkonna „Tark ja tegus rahvas“ tulemusaruande raames. Programmi juhtimistasandid on meede ja tegevus. Teenuste juhtimine on asutuse planeerimistasand. • Programmi eesmärgi saavutamise eest vastutab kantsler. • Programmi meetme eesmärgi saavutamise eest vastutab asekantsler. • Programmi tegevuste elluviimise ja eesmärgi saavutamise eest vastutab osakonnajuhataja. Haridus- ja noorteprogrammi lisad: Lisa 1. Üleriigilise ja piirkondliku tähtsusega investeeringuprojektid – investeeringud Ida-Virumaa põhikoolivõrgu ümberkorraldamiseks, mis võimaldavad uuendada haridustaristut, et korraldada ümber ja optimeerida põhihariduse pakkumist ning ennetavalt leevendada demograafiliste muutuste mõju (tegevus: haridusvõrgu korrastamine ja arendamine) 29  Lisa 1 Üleriigilise ja piirkondliku tähtsusega investeeringuprojektid – investeeringud Ida-Virumaa põhikoolivõrgu ümberkorraldamiseks, mis võimaldavad uuendada haridustaristut, et korraldada ümber ja optimeerida põhihariduse pakkumist ning ennetavalt leevendada demograafiliste muutuste mõju (tegevus: haridusvõrgu korrastamine ja arendamine) Projektiga Toetust saav hõlmatud kohalik eeldatav Projekti lühikirjeldus omavalitsus õppekohtade või riigiasutus arv1 1 Alutaguse 135 Iisaku Gümnaasiumi Ettepanek: 9.1-4.3/23/2767 vald ümberkujundamine Investeerimisettepaneku põhikooliks ning 135 esitamisest (hm.ee) õppekohaga koolihoone Vastus: 9.1-4.3/23/2767-2 ehitamine Alutaguse Vallavolikogu seisukoha võtmine HTMi investeeringuettepaneku osas (hm.ee) 2 Haridus- ja 432 Kohtla-Järve Järve Ettepanek: 9.1-4.3/23/2770 Teadusminist linnaosas kahe Investeerimisettepaneku eerium omavalitsuse pidamisel esitamisest (hm.ee) oleva põhikooli Vastus: 9.1-4.3/23/2770-3 ühendamine üheks Otsuse edastamine (hm.ee) põhikooliks ning koolihoone ehitamine Kohtla-Järve Järve Koolile 3 Kohtla-Järve 648 Kohtla-Järve Ahtme linn linnaosas kolme põhikooli ühendamine üheks põhikooliks ning kuni kolme paralleeliga koolihoone ehitamine 4 Narva linn 748 Narva linnas vähemalt Ettepanek: 9.1-4.3/23/2771 kahe põhikooli Investeerimisettepaneku ühendamine üheks esitamisest (hm.ee) põhikooliks ning kuni Vastus: 9.1-4.3/23/2771-4 kolme paralleeliga ja Investeerimisettepaneku väikeklassidega vastus (hm.ee) koolihoone ehitamine 1 Õppekohtade arv võib läbirääkimiste käigus täpsustuda, eelkõige õpilaste arvu prognooside ning kaasava hariduse põhimõtete rakendamisel.  5 Narva-Jõesuu 135 Narva-Jõesuu Koolile 135 Ettepanek: 9.1-4.3/23/2769 linn õppekohaga koolihoone Investeerimisettepaneku ehitamine esitamisest (hm.ee) Vastus: 9.1-4.3/23/2769-2 Seisukoha võtmine Haridus- ja Teadusministeeriumi tehtud investeerimisettepaneku osas (hm.ee) 6 Toila vald 135-180 Toila Gümnaasiumi Ettepanek: 9.1-4.3/23/2779 ümberkujundamine Investeerimisettepaneku põhikooliks ning 135-1802 esitamisest (hm.ee) õppekohaga koolihoone Vastus: ehitamine https://pinal.hm.ee/dhs/Acti ve/_layouts/RM/ViewDocum ent.aspx?ID=2147823 2 Täpne õppekohtade arv selgub läbirääkimistel