Haridus- ja Teadusministeeriumi riigivara valitsemise kord

MINISTRI KÄSKKIRI 16.11.2021 nr 1.1-2/21/338 Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisel oleva riigivara valitsemise korra kinnitamine Riigivaraseaduse § 4 lõigete 1 ja 5, § 8 lõike 6, § 10 lõike 6, § 19 lõike 4, § 37 lõike 6, § 55 lõike 2 ja § 57 lõike 1, Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punktide 1 ja 3 ning lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2021. a määruse nr 80 „Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimäärus” § 6 lõike 2 punkti 11 alusel: 1. Kinnitan Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisel oleva riigivara valitsemise korra (lisatud). 2. Tunnistan kehtetuks haridus- ja teadusministri 20. jaanuari 2021. a käskkirja nr 27 „Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisel oleva riigivara valitsemise kord“. 3. Tunnistan kehtetuks haridus- ja teadusministri 3. novembri 2015. a käskkirja nr 402 „Volituse andmine“ punkti nr 2. 4. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Liina Kersna minister  Lisa KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisel oleva riigivara valitsemise korra kinnitamine“ Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisel oleva riigivara valitsemise kord 1. Üldsätted 1.1. Käesolev kord reguleerib Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi ka ministeerium) riigivaratoiminguid ehk ministeeriumi valitsemisel oleva riigivara üleandmist, kasutamiseks andmist (sh piiratud asjaõigusega koormamist), võõrandamist, mahakandmist, maakorraldustoimingute tegemist, vara riigile omandamist ja kasutamiseks võtmist, ehitustööde tegemist ning investeeringute taotlemist ja tegemist. 1.2. Ministeeriumi valitsemisalas on riigivara kasutamise eesmärgiks riigivõimu teostamine, kui konkreetse kinnisvara jaoks ei ole minister või kantsler või vallasvara jaoks ei ole asutuse juht määranud muud eesmärki. 1.3. Käesolevas korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1.3.1. riigivara üleandmine - riigivara üleandmine ühelt volitatud asutuselt teisele või ministeeriumilt volitatud asutusele või vastupidi. Riigivara üleandmisega võib kaasneda vara omandamise kulude kompenseerimine üleandjale; 1.3.2. riigivara kasutamiseks andmine või võtmine - vara võlaõigusliku või asjaõigusliku lepingu alusel kasutamiseks andmine või võtmine, sh kinnisasja koormamine hoonestusõiguse, kasutusvalduse, reaalservituudi, tehnovõrgu või - rajatisega ja avalikult kasutatava teega seotud isikliku kasutusõigusega. Riigivara kasutamiseks andmisena ei käsitleta käesolevas korras riigivaraga teenuste (nt majutusteenus, toitlustusteenus, konverentsiteenus) osutamist, kui sellega ei kaasne valduse üleandmist; 1.3.3. maakorraldustoiming - kinnisasja ümberkruntimine, kinnisasja osade vahetamine, kinnisasja jagamine, kinnisasja piiri muutmine, katastriüksuse piiri kindlaks tegemine muutmine, kinnisasja liitmine, kinnisomandi kitsenduste selgitamine. 1.4. Käesolevat korda ei kohaldata: 1.4.1. riigivaraseaduse § 18 lõike 2 punkti 2 alusel kinnisvara turupõhisest kasutustasust madalama tasu eest koormamisel hoonestusõigusega ettevõtluskeskkonna arendamise eesmärgil; 1.4.2. riigivaraseaduse § 33 lõike 1 punkti 12 alusel kinnisvara võõrandamisel tasuta või alla hariliku väärtuse ettevõtluskeskkonna arendamise eesmärgil; 1.4.3. riigivaraseaduse § 37 lõike 2 punkti 2 alusel kinnisvara mitterahalise sissemaksena üleandmisel eraõiguslikule juriidilisele isikule; 1.4.4. riigivara suhtes, mille kohta on riigivaraseaduses või teistes seadustes kehtestatud eriregulatsioon; 1.4.5. eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemisele. 1 1.5. Volitatud asutus on kohustatud täitma tema valdusesse antud riigivara suhtes nõudeid, mis riigivaraseaduses on esitatud riigivara valitsejale. Volitatud asutus täidab riigivara valitseja ülesandeid riigivara valitseja nimel ja teostab riigivara valitseja õigusi käesolevas korras määratud ulatuses. 1.6. Volitatud asutuse kohustus on tagada, et tema valdusesse antud põhitegevuseks oluliseks hinnatud hooned on kindlustud nende taastamisväärtuse summas kindlustusriskide tuli, vesi, vandalism ja loodusõnnetused vastu. 1.7. Ministeeriumi või volitatud asutuse valduses oleva vallasvara asutusesiseseks kasutamiseks andmise korra kehtestab vastava asutuse juht. 2. Asutusesiseselt isikute määramine, kes täidavad riigivara valitseja ülesandeid riigivara valitseja nimel 2.1. Riigivaratoiminguid puudutavad otsused teeb: 2.1.1. minister – kui vastavalt seadusele on sellise otsuse tegemine haridus- ja teadusministri ainupädevuses või eeldab Vabariigi Valitsuse eelnevat nõusolekut; 2.1.2. kantsler või tema volitatud isik: 2.1.2.1. kinnisvaratoimingutes, v.a. punktis 2.1.1, 2.1.3, 2.2 nimetatud juhtudel; 2.1.2.2. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga lepingute sõlmimisel ning nende muutmisel; 2.1.2.3. tehingute ja toimingute tegemisel vallasvaraga hariliku väärtusega üle 30 000 euro; 2.1.2.4. riigivara omandamisel kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse alusel; 2.1.2.5. maakorraldustoimingute tegemisel; 2.1.2.6. maa riigi omandisse jätmiseks taotluste esitamine. 2.1.3. volitatud asutuse juht või volitatud isik: 2.1.3.1. vallasvara üleandmisel, kasutamiseks andmisel, võõrandamisel, mahakandmisel, omandamisel ja kasutamiseks võtmisel hariliku väärtusega alla 30 000 euro; 2.1.3.2. vallasvara omandamisel ja kasutamiseks võtmisel piiramatu maksumusega, kui see vara sisaldub volitatud asutuse hankeplaanis ning selle vara eest tasumiseks on täies ulatuses vahendid asutuse eelarves või kinnitatud rahastamisotsuses; 2.1.3.3. ehitustööde tegemisel, kui need tööd sisalduvad volitatud asutuse hankeplaanis ning nende eest tasumiseks on täies ulatuses vahendid asutuse eelarves või kinnitatud rahastamisotsuses; 2.1.3.4. kui tegemist on kinnisvara kasutamiseks andmisega või võtmisega suurusega kuni 100 m2, juhul kui kasutamiseks antakse või võetakse kuni 100 kalendripäevaks või kasutustasuga kuni 1000 eurot kalendriaastas; 2.1.3.5. kui tegemist on tööandja eluruumi kasutamiseks andmisega või võtmisega; 2.1.3.6. ministeeriumi volitatud asutuste vahel riigivara kasutamiseks andmisel ja võtmisel. Kokkuleppes kajastatakse kulude jaotamise kord ning kokkulepe vormistatakse kirjalikult; 2.1.3.7. kui tegemist on hoonestamata riigimaa osal ajaliselt piiritletud tegevuse lubamisega või ürituse korraldamisega sh spordiüritused, metsateede ja laoplatside kasutamine, otsinguloa taotlused ja jahiseltside lepingud, mille tulemusena ei kahjustata riigivara seisukorda ning millega ei kaasne rahalisi kohustusi. Volitatud asutusel on kohustus määrata tingimused riigivara kasutamiseks ning järgida tingimuste täitmist, et tagatud oleks vara säilimine. 2  2.2. Volitatud asutuse juht on kohustatud enne tööde algust, sh väljaspool ministeeriumi eelarvet taotletava investeeringu osas, kooskõlastama tegevused ministeeriumi haldusküsimuste asekantsleriga, kui tööde tulemusena: 2.2.1 ehitatakse uus hoone; 2.2.2 suureneb üle 5% volitatud asutuse kasutuses oleva hoone pind (kasulik pind või köetav pind); 2.2.3 muudetakse olulisel määral hoone kasutusfunktsiooni. 2.3. Punktis 2.2 nõutavat kooskõlastamise kohustust ei ole, kui vastavate tööde eest tasub keskselt ministeerium või need tehakse üürileandja poolt remondikomponendi ulatuses. Volitatud asutuse juht võib uue hoone ehitamiseks või parendustöö tegemiseks olemasolevasse hoonesse väljapool ministeeriumi eelarvet esitada taotluse üksnes pärast nimetatud kooskõlastuse saamist. 2.4. Volitatud isiku volituste ulatus ning nende kestus tulenevad volitusest. Volituseks võib olla ka muu asutusesisene õigusakt (muu kord või juhend), kui selle on kinnitanud volituse andmiseks õigustatud isik. Käesolev kord ei välista, et kantsler või volitatud asutuse juht volitab tema pädevusse antud toimingu tegemise edasi, kui see on kooskõlas muude õigusaktidega. 2.5 Ministeeriumi valitsemisel olevate maaüksuste osas allkirjastab katastrile ja omavalitsusele esitatavad maakorraldust puudutavad dokumendid (s.h lähteülesande taotlused, piiriprotokollid, maakorralduskavad, katastriõiendid, maakorraldustoimingute tegemise avaldused jne), naaberkinnisasjadega seotud kooskõlastused (s.h detailplaneeringud ning ehitusprojektid) ning ministeeriumi valitsemisel olevate maade, hoonete või rajatiste osas projekteerimistingimuste, ehitus- või kasutusloa taotlused, kirjalike nõusolekute taotlused, liitumislepingute taotlused, detailplaneeringute algatamise taotlused, ehitusprojektid ning kõik loetletud dokumentidega kaasnevad dokumendid ministeeriumi haldusosakonna riigivara valitsemise valdkonna juht. 2.6 Ministeeriumi sõlmitavates kinnisvara kasutusele võtmise lepingutes ning kinnisvara korrashoiuteenuste osutamise lepingutes Riigi Kinnisvara AS-iga on lepingulistes küsimustes esindajaks ministeeriumi haldusosakonna riigivara valitsemise valdkonna teenistuja ning kontaktisikuks volitatud asutuse töötaja, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti. Kontaktisiku ülesandeks on volitatud asutuse toimimiseks vajaliku keskkonna tagamisel anda teisele osapoolele infot teenuse osutamise ning vajaduste kohta, esitada pretensioone teenuse ning teenuse osutamisel teostatud tööde kvaliteedi kohta, teavitada avariidest objektil ning vastu võtta teenuse osutamise raames teostatud töid. Riigi Kinnisvara AS-iga sõlmitud kinnisvara kasutusele võtmise lepingutes või kinnisvara korrashoiuteenuste osutamise lepingutes remondifondi või -komponendi kasutamise kokkulepped allkirjastab ministeeriumi haldusosakonna riigivara valitsemise valdkonna juht. 2.7 Riigi Kinnisvara AS-iga sõlmitud kinnisvara korrashoiuteenuste osutamise lepingu remondifondi kasutamise kokkulepete alusel tehtavate remonditööde kapitaliseerimise või kajastamise kuluna viib läbi volitatud asutuse kontaktisik, v.a. riigi üldhariduskoolid, kelle osas viib vastava hindamise läbi ministeeriumi haldusosakonna riigivara valitsemise valdkonna teenistuja lähtudes rahandusministri 11.12.2003 määrusest 105 „Avaliku sektori ja finantsarvestuse- ja aruandluse juhend“ ja RTJ 5 kehtestatud nõuetest sh hinnates, kas vastav töö on investeering või kulu, määrates põhivara kasuliku eluea ning vajadusel arvates maha vara soetusmaksumusest mahakantava vara hinnangulise maksumuse. 3 2.8 Ministeeriumi „Lõpetamata ehitised ja muud etapiviisilised soetused“ kontol olevaid investeeringud annab üle volitatud asutuse bilanssi ning allkirjastab kõik sellega seotud dokumendid ministeeriumi haldusosakonna riigivara valitsemise valdkonna juht. Üle antud „Lõpetamata ehitused ja muud etapiviisilised soetused“ klassifitseerib ümber ja määrab amortisatsiooninormi volitatud asutus. 2.9 Gümnaasiumivõrgu korrastamise investeeringute kava alusel elluviidavate projektide liitumislepingute ning nendega kaasnevate finantseerimiskokkulepete sõlmimisel, hoonete kasutamisega seotud teenuslepingute sõlmimisel, projektide kooskõlastamisel, ehituslubade ja kirjalike kooskõlastuste ja kasutuslubade taotlemisel esindab ministeeriumit haldusosakonna riigivara valitsemise valdkonna juht. 3. Riigivaratoimingute algatamine 3.1. Riigivaratoiming algatatakse ministeeriumi, volitatud asutuse või huvitatud isiku taotlusel. Vara osas, mille käsutamise otsustab minister või kantsler, esitatakse taotlus kantslerile. 3.2. Volitatud asutus selgitab enne punktis 3.1 nimetatud taotluse esitamist eelnevalt välja, kas vara on vajalik ministeeriumile või teistele volitatud asutustele, v.a vara kasutamiseks andmisel või üleandmisel teisele volitatud asutusele või ministeeriumile. Väheväärtusliku vara käsutamisele eelneval vara vajalikkuse väljaselgitamisel lähtutakse otstarbekuse ja mõistlikkuse põhimõttest. 3.3. Punktis 3.1 nimetatud riigivaratoimingu alustamiseks peab koondama alljärgneva info, mis sisaldab: 3.3.1. vara kirjeldust (sh kinnisvara puhul kinnistusraamatu ja riigi kinnisvararegistri andmeid); 3.3.2. riigivaratoimingu vajalikkuse põhjendust; 3.3.3. vara kasutamiseks andmise või kasutamiseks võtmise korral vara kasutamiseks andmise või võtmise tähtaega või märget, et vara antakse või võetakse kasutamiseks tähtajatult; 3.3.4. tasu määramise tingimusi ja põhjendust ning tasu muutmise reegleid; 3.3.5. vara võõrandamise korral vara alghinna määramise ettepanekut, juhul kui see määratakse; 3.3.6. vara omandamise korral ettepanekut vara omandamise hinna kohta; 3.3.7. ettepanekut võõrandamise või kasutamiseks andmise viisi kohta; 3.3.8. vara otsustuskorras kasutamiseks andmise või võõrandamise korral andmeid õigustatud isiku kohta; 3.3.9. lisatingimusi valikpakkumisel; 3.3.10. ehitiste (sh hoonete või rajatiste) mahakandmisel mahakandmise põhjendusi, ehitiste lammutuskulude ja tähtaegade prognoosi, vajadusel alternatiivse kasutuse analüüsi koos investeerimisvajaduse hinnanguga; 3.3.11. muid andmeid, mis on vajalikud riigivaratoimingu tegemise otsustamiseks, ning andmeid vajalike muudatuste kohta ministeeriumi või asutuse eelarves. 4 3.4. Kinnisvara kasutamiseks võtmise taotlusele tuleb lisada kinnisvara kasutamiseks võtmiseks võetud pakkumused koos pakkumuste hindamistulemustega või selgitus, miks ei ole võimalik vajalikku kinnisvara kasutamiseks võtta konkursi teel. 3.5. Hoonestusõiguse riigi kasuks seadmise taotlusele tuleb lisada väljavõte detailplaneeringust või detailplaneeringu kohustuse puudumise korral üldplaneeringust ning ehitise püstitamise aluseks olev ehitusprojekt või projekteerimistingimused. Kinnisasja reaalservituudi või isikliku kasutusõigusega koormamise taotlemisel tuleb taotlusele lisada kinnisasja asendiplaan, millel on märgitud kasutatava maa-ala piirid ja pindala ning vajaduse korral juurdepääs kasutusalale. Tehnorajatise või -võrgu püstitamise ja avalikult kasutatava tee rajamise taotlemisel lisatakse taotlusele väljavõte detailplaneeringust või tehnorajatise või tee ehitusprojektist. Kõik käesolevas punktis nimetatud dokumendid peavad olema kooskõlastatud riigivara volitatud asutusega ja ministeeriumi haldusosakonna riigivara valdkonna juhiga. 3.6. Maakorraldustoimingu tegemiseks tuleb volitatud asutusel esitada ministeeriumile vastavasisuline taotlus koos põhjendusega vajadusel lisades asendiplaani. 3.7. Riigile kuuluva elamumaa sihtotstarbega hoonestamata kinnisasja võõrandamisel asukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele tuleb taotlusele lisada kohaliku omavalitsuse arengukava ja muud taotluse põhjendusi tõendavad dokumendid. 4. Riigivaratoimingu ettevalmistamine 4.1. Riigivaratoimingu ettevalmistamise käigus teeb korraldaja järgmised toimingud: 4.1.1. selgitab välja, kas esineb riigivaratoimingu tegemist välistavaid asjaolusid, arvestades riigivaraseaduses, riigieelarve seaduses või teistes õigusaktides sätestatut; 4.1.2. kontrollib esitatud taotluse sisu vastavust kehtestatud nõuetele ja vajadusel nõuab taotluse esitajalt ning muudelt asjaomastelt isikutelt täiendavaid dokumente ja selgitusi; 4.1.3. selgitab välja, millisel viisil (avalikul enampakkumisel, valikpakkumisel või otsustuskorras) on põhjendatud riigivara kasutamiseks andmine või võõrandamine; 4.1.4. selgitab välja riigivara võõrandamise või kasutamiseks andmise tingimused, sh riigivaraseaduse § 43 lõigetes 4 ja 5 sätestatud tingimused või §-s 73 sätestatud valikpakkumise korraldamisel rakendatavad lisatingimused; 4.1.5. valikpakkumise algatamise korral määrab kindlaks parima pakkumise väljaselgitamise alused; 4.1.6. selgitab välja harilikule väärtusele vastava kasutustasu või piiratud asjaõigusega koormamise tasu pindalaühiku kohta või riigivara hariliku väärtuse; 4.1.7. koostab riigivaraseaduse § 19 lõigetes 2 ja 3 ning § 37 lõigetes 2 ja 3 sätestatud alustel Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu koos seletuskirjaga; 4.1.8. koostab riigivara kasutamiseks andmise, võõrandamise või vara riigile omandamise või kasutamiseks võtmise otsuse eelnõu ja vajadusel seletuskirja. 5 4.2. Riigivara omandamine või kasutamiseks võtmine viiakse läbi kooskõlas riigivaraseaduse, kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse, riigihangete seaduse ja ministeeriumi ning tema valitsemisala hankekorraga ning hallatava asutuse hankekorraga. 4.3. Riigivara antakse kasutamiseks vähemalt turupõhise kasutustasu eest ning võõrandatakse eelkõige müügi teel avaliku enampakkumise (kinnisvara reeglina kirjaliku ning vallasvara elektroonilise enampakkumise) korras vähemalt selle harilikule väärtusele vastava tasu eest rahas, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vallasvara enampakkumisel võõrandamine või kasutamiseks andmine võib olla läbi viidud hankemenetluse raames, kui antud vara kasutatakse sissemaksena uue vara soetamisel või kasutamiseks võtmisel. Vara tagasiostumaksumus maksumus peab vastama vähemalt vara harilikule väärtusele. Kui kasutustasu kujuneb alla 10 euro, siis lähtutakse Vabariigi Valitsuse 14.07.2016 määruse nr 79 „Kinnisasja kasutustasu ja hariliku väärtuse hindamise kord, nõuded hindamisaruannetele ja nende tellimisele” § 8 lõikes 3 servituudi kohta sätestatust. 4.4. Vallasvara hariliku väärtusega alla 300 euro on lubatud otsustuskorras võõrandada harilikule väärtusele vastava tasu eest rahas. Oma asutuse töötajale vallasvara (sh rahaliselt hinnatava õiguse) võõrandamisel tuleb kõiki asutuse töötajaid eelnevalt mõistliku aja jooksul teavitada võõrandamise tingimustest ja korrast, sh valiku tegemise tingimustest. 4.5. Riigivara võib tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandada riigivaraseaduse § 33 lõikes 1 nimetatud juhtudel. 4.6. Riigivara võib kasutamiseks anda turupõhisest kasutustasust madalama tasu eest või tasuta riigivaraseaduse § 18 lõikes 2 nimetatud juhtudel tingimusel, et kasutustasu katab vähemalt vara majandusliku säilimise kulud (ehk kulud vara haldamisele, tehnohooldusele, välisele heakorrale, remondile ja omanikukohustuste täitmisele) või kasutaja võtab endale kasutuslepinguga vastutuse vara majandusliku säilimise eest. 4.7. Riigivara kasutamiseks andmisel või võõrandamisel avaliku enampakkumise korras määratakse alghind lähtudes riigivaraseaduse §-s 60 sätestatust. Vallasvara puhul võib alghinna määrata ka turupõhise hinnavaatluse alusel. 4.8. Riigivara kasutamiseks võtmisel või omandamisel määratakse hind vastavalt riigihankele, konkursi tulemustele ja võetud pakkumustele, hindamisaruandele või turupõhise hinnavaatluse tulemustele. Samuti võib riigivara kasutamiseks võtta või omandada tasuta. 4.9. Riigivara otsustuskorras kasutamiseks andmise, võõrandamise või kinnisasja piiratud asjaõigusega, v.a tehnovõrgu või -rajatisega ja avalikult kasutatava teega seotud isikliku kasutusõigusega, koormamise korral saadetakse hindamisaruanne taotluse esitajale tutvumiseks ja tehakse ettepanek riigivara kasutamiseks andmise või võõrandamise tasu kohta. Kinnisasja koormamise harilikku aastatasu ei määrata juhtudel, kui seadusest tuleneb tasuta koormamise kohustus. 5. Riigivaratoimingu otsus 5.1 Riigivara kasutamiseks andmise või võõrandamise otsus peab sisaldama vastavalt riigivaraseaduse §-s 21, §-s 26, §-s 38 või § 71 lõikes 1 nimetatud andmeid ning vajadusel volituse andmist toimingu läbiviimiseks ja/või lepingu sõlmimiseks. Vallasasja võõrandamisel või kasutamiseks andmisel, mille harilik väärtus on alla 30 000 euro, ja riigivaraseaduse § 19 lõikes 4 nimetatud juhtudel riigivara otsustuskorras kasutamiseks 6  andmise korral, ei ole otsusele kehtestatud vormi nõudeid ning nõutav ei ole riigivaraseaduses sätestatud andmete kajastamine. Riigivara kasutamiseks andmise või võõrandamise menetluse läbiviimise üksikasjalik kord lisatakse kinnisvara avaliku enampakkumise või valikpakkumise otsusele. Ülejäänud otsustele lisatakse see vastavalt vajadusele. 5.2 Riigivara üleandmisel või vastuvõtmise otsus või kokkulepe tuleb vormistada juhul, kui üleandmise-vastuvõtmise akti ei allkirjasta punkti 2.1 järgne otsustusõiguslik isik ise ning sel juhul peab otsus sisaldama riigivaraseaduse § 13 lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmeid ja volitust akti allkirjastamiseks. 5.3 Riigile kinnisvara kasutamiseks võtmisel vormistatakse otsus juhul, kui kasutamiseks võtmise lepingut ei allkirjasta lepingu allkirjastamiseks õigustatud isik. Kasutamiseks võtmise otsus peab sisaldama järgmisi andmeid: 5.3.1 kasutamiseks võetava vara kirjeldust; 5.3.2 vara kasutamiseks võtva volitatud asutuse nimetust; 5.3.3 kasutamiseks võtmise tähtaega või märget, et vara võetakse kasutamiseks tähtajatult; 5.3.4 tasu määramise tingimusi ja põhjendust; 5.3.5 tasu muutmise reegleid; 5.3.6 kasutamiseks võtmise lisatingimusi; 5.3.7 volituse andmist lepingu sõlmimiseks. 5.4 Maakorraldustoimingu otsuses märgitakse: 5.4.1 toimingute eesmärk ning sisu; 5.4.2 toimingute loetelu; 5.4.3 toimingut puudutavad plaanid või projektid; 5.4.4 toimingute tegemiseks volitatud isik. 6. Riigivaratoimingute vormistamine ja lepingu sõlmimine 6.1. Enne lepingu sõlmimist on volitatud isik kohustatud kontrollima: 6.1.1. lepingu täitmise tagatiste nõuetekohast esitatust; 6.1.2. kõigi riigivaraseadusest, käesolevast korrast ja riigivaratoimingu otsusest tulenevate lepingutingimuste sisaldumist lepingus. 6.2. Riigivaraga seotud lepingu või kokkuleppe vormistamisel tuleb lähtuda riigivaraseaduses sätestatud kohustuslikest vorminõuetest. Kui riigivaraseaduses kohustuslikku vorminõuet sätestatud ei ole eeldatakse, et riigivara leping või kokkulepe on sõlmitud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Vallasvara omandamise ja võõrandamise lepingut ei pea sõlmima juhul, kui võõrandatava vallasvara harilik väärtus jääb alla asutuse määratud maksumuse, mille puhul asjade ostmisel kehtib kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lepingu sõlmimise kohustus. 7. Riigivara kõlbmatuks tunnistamine, mahakandmine ja hävitamine 7 7.1. Riigivara tunnistatakse kõlbmatuks ja kantakse maha riigivaraseaduse § 55 lõikes 1 sätestatud juhtudel arvestades riigivaraseaduse §-des 55 ja 56 ning käesolevas korras sätestatut. 7.2. Riigivara kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise eeltingimus (kulumine, vargus, hävimine vmt) peab olema tõestatud (nt inventuurikomisjoni otsus). Sõltumatu ekspertiisiakt vara kõlbmatuks tunnistamiseks tellitakse vara puhul, mille vigastuse põhjust, suurust ja selle parandamise võimalikkust ning kasumlikkust ei osata ise määrata. Ekspertiisiakti ei pea tellima vara puhul, mille soetusmaksumus on alla 5000 euro või mis on vanem kui viis aastat. 7.3. Kõlbmatuks tunnistatud asi hävitatakse võimalikult odavalt ja keskkonnasäästlikult. 8. Riigivaratoimingu taotluse, otsuse, lepingu ja muude dokumentide säilitamine 8.1. Riigivaratoimingu menetluses kogutud andmed ja dokumendid säilitatakse vastavalt asutusesisesele korraldusele. 9. Riigivara ja toimingute ning tehingute andmete kajastamine 9.1. Riigi kinnisvararegistrisse kantakse andmed ministeeriumi valitsemisel oleva kinnisvara ja sellega seotud menetluste kohta. Registrisse ei pea kandma andmeid lepingute kohta, mille tähtaeg on lühem kui kolm kuud. 9.2. Volitatud asutus tagab tema valdusse antud kinnisvara puudutavate andmete ning tehingute ja toimingute korrektse kajastamise riigi kinnisvararegistris. 9.3. Kasutajaõigused registriandmete ning registrikannete tegemise aluseks olevate andmete sisestamiseks annab ministeeriumi haldusosakonna riigivara valitsemise valdkonna teenistuja volitatud asutuse juhi taotlusel. Kasutajaõigusi omava isiku töölt lahkumisest tuleb teavitada ministeeriumi haldusosakonna riigivara valitsemise valdkonna juhti hiljemalt andmete sisestaja töölt lahkumise päeval. 9.4. Lepingu sõlmimiseks volitatud isik on kohustatud sõlmitud lepingu esitama hiljemalt järgmisel tööpäeval volitatud asutusele, kes registreerib lepingu vastavalt asutusesisesele korraldusele. Volitatud asutus edastab lepingu ja muud majandustehinguid puudutavad dokumendid Riigi Tugiteenuste Keskusele finantsarvestuse toimemudelis kehtestatud tähtaegadel ja vormis. Kui leping sõlmiti kinnisvara suhtes, tuleb leping edastada ministeeriumi haldusosakonna riigivara valitsemise valdkonna teenistujale. 9.5. Kõigis vajalikes registrites on tehtud hiljemalt dokumentide vormistamisele järgneval kuul. 10. Mälestised ja muud kunstiväärtusega vallasvara, sh kunsti-, ajaloo- ja teadusväärtusega vallasasjad, mille väärtus aja jooksul ei vähene 10.1. Mälestised ja muud kunstiväärtusega vallasvara, sh kunsti-, ajaloo- ning teadusväärtusega vallasasjad, mille väärtus aja jooksul ei vähene, võetakse arvele olenemata soetusmaksumusest. 10.2. Volitatud asutused tagavad olulise kunsti- või ajalooväärtusega vallasvara turvalisuse ja säilitamistingimused. 8 10.3. Vallasvara kunsti- või ajalooväärtuse ja selle olulisuse ning turvalisuse ja säilitamistingimuste väljaselgitamiseks teevad volitatud asutused vajadusel koostööd riigimuuseumide või riigile kuuluvat muuseumikogu halduslepingu alusel kasutavate muuseumitega. 10.4. Kui kunsti- või ajalooväärtusega vallasvara nõuetekohane hoidmine, hooldamine või säilitamine on valdajale koormav, on vara valdava asutuse juhil õigus selle valdamisest loobuda, tehes vastava ettepaneku kantslerile lisades ettepanekule kokkuleppe eelnõu riigimuuseumi või riigile kuuluvat muuseumikogu halduslepingu alusel kasutava muuseumiga, kelle valdusesse vara üle antakse. Vara valdaja ei saa loobuda hoone või ruumiga püsivalt ühendatud vara valdamisest. 9 JUHEND TEENUSE OSUTAMISE KULUDE KALKULEERIMISEKS 1. Üldpõhimõtted 1.1 Teenuse osutamise kulude kalkulatsioon tuleb teha ja vastav hinnakiri kehtestada juhul, kui kool osutab teenuseid kolmandatele isikutele. Kool saab pakkuda ja kehtestada hinnakirja teenustele, mis on kooli põhimääruses loetletud. Teenuste hinnakirja ei rakendata, kui tegemist on teise riigikooliga tehtava koostööga või koolidevahelise ruumide kasutamise kokkuleppega. 1.2 Teenuse kulude arvutamisel tuleb lähtuda kulude põhjusliku seose analüüsist, mille alusel kulud omistatakse sellistele teenustele, mis on põhjustanud nende kulude tekkimise. Teenuse otsekulu seotakse vahetult teenusega. Teenuse kaudne kulu seotakse teenusega, tuginedes põhjuslikele seostele. 1.3 Kehtestatav ruumide kasutamiseks andmise teenuse hind peab katma vähemalt teenuse osutamisega kaasnevad kulud (kinnisvarakulu ja tööjõukulud) ja ei tohi olla madalam piirkonna turuhinnast analoogsetele objektidel. Ruumide kasutamiseks andmise teenuse hinna määramisel võetakse aluseks piirkonna harilik kasutustasu (turuhind1). Üksnes põhjendatud juhul, kui piirkonnas analoogset teenust ei pakuta, võib hinna määramisel võtta aluseks kinnisvaraga seotud kulud ning kaasnevad kulud. Kinnisvarakulude kalkulatsioonile lisaks (punktid 2 ja 3) tuleb lisada võrdlusandmed, mis kinnitavad, et hinna kalkuleerimisel on analüüsitud piirkonna turuhinda (punkt 5). 1.4 Koolijuhil on õigus põhjendatud juhtudel sõlmida kokkuleppeid hinnakirjast erinevale summale, nt kui teenuse osutamine on seotud õppetööga, arvestades põhimõttega, et kehtestatav teenuse hind peab katma vähemalt teenuse osutamisega kaasnevad kulud. 1.5 Õpilaskodu teenust osutatakse vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele ja kooli põhimäärusele üksnes kooli enda õpilastele. Kui majutatakse teisi isikuid, siis on tegemist ühiselamu teenusega (majutusteenusega). Ühiselamu hinnakirja ja kalkulatsiooni ei pea esitatama kooskõlastamiseks kooli pidajale, kuna selleks on eraldi haridus- ja teadusministri määrus, millega on kehtestatud hinnastamise põhimõtted ja millest koolil tuleb hinna kehtestamisel lähtuda. 1.6 Juhtudel, kui ei ole tegemist teenuse osutamisega, vaid riigivara rendile andmisega (otsene valdus läheb üle kasutajale), siis tuleb lähtuda riigivaraseadusest ja Haridus- ja Teadusministeeriumi riigivara valitsemise korras sätestatust. 1.7 Kool võib kehtestada erinevaid hindu kasutajagruppide või aja lõikes (suvine, talvine, koolivaheaeg, pühad, nädalavahetus jne), näiteks võib sellistel puhkudel hind olla kõrgem, kuna vajalik on rakendada lisatööjõudu. Hinnakirjas võib sellisel juhul märkida, et erijuhtudel on hind kokkuleppel kõrgem. Sellisel juhul peab see olema märgitud ka kooskõlastamiseks esitatavas 1 Olenemata sellest, et lähtuda tuleb turuhinnast, tuleb siiski alati teha kulude kalkulatsioon, et olla kindel, et teenuse hind katab ära kõik kulud.  hinnakirjas ning kinnisvarakulude arvutamisel võib sel juhul lähtuda konkreetse ajaperioodi kuludest (nt suvelaagrite puhul). 1.8 Hinnakirjad tuleb üle vaadata enne iga õppeaasta algust veendumaks, et hinnakirjas kehtestatud teenuse hind katab jätkuvalt kõik teenuse osutamisega kaasnevad kulud ja ei ole madalam turuhinnast. Hinnakirju tuleb uuendada vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul. 2. Kinnisvarakulude soovituslik kalkulatsioon (kui on tegemist ruumide kasutamiseks andmise teenusega ning ruume soovitakse teenusena kasutamiseks anda aastaringselt). 2.1 Aasta keskmine kommunaalteenuste (vesi, kanalisatsioon, elekter, soojus jm) tarbimine kooli kinnistutel (või konkreetses hoones, kui on eristatav) ning maksumus praeguste hindade alusel. 2.2 Aasta keskmine Riigi Kinnisvara AS-le (vmt asutuse) tasutud muud maksed ja muud kinnisvara kulud. 2.3 Üldkulu (nt 10-30% lisaks), katab amortisatsiooni, remondikulud jm. Kinnisvarakulude arvutusel võtta aluseks järgmised andmed: 2.3.1 ehitise köetav pind ….. m² (leitav EHR-st „Ehitise mõõtmed“ või korteri pind); 2.3.2 kogu aasta päevade arv, millele on arvutatud kinnisvara kulud (365); 2.3.3 astronoomiliste tundide arv, mil ruume päevas eesmärgipäraselt kasutatakse (8). Konkreetse ruumi kasutamiseks andmise kinnisvarakulude arvutuskäik: - Kinnisvara kulud (p 2.1–2.2) jagatakse 2920 (365*8) tunniga, mil hoone on aasta jooksul eesmärgipärases kasutuses, et leida „hoone kulud ühes tunnis“. - Leida kulu 1 m2 kohta jagades läbi „hoone kulud ühes tunnis“ pindalaga (p 2.3.1). - „Hoone kulud ühes tunnis 1 m2“ kohta korrutatakse läbi kasutamiseks antava konkreetse ruumi pindalaga. - Lisada üldkulu vastav %. 3. Tööjõukulu 3.1 Teenusega kaasnev hinnanguline tööjõukulu (töötajad, kes tegelevad teenuse osutamise või vara kasutamiseks andmisega), nende töötajate tööajast prognoositav ajakulu ja sellele vastav keskmine töötasu. 4. Muu kulu  4.1 Kasutatavate seadmete (IKT jm), pesemisvõimaluse, transpordi, toitlustuse teenuse eest - lähtuda üldpõhimõtte punktis 1.2 toodust ehk kõik kulud, mis on teenuse osutamisega seotud, arvestada kuluna. 5. Piirkonna turuhind analoogse teenuse osutamisel võrrelduna kooli poolt osutatava tee- nus(t)e hinna kalkulatsiooniga. Võrdluse tulemusena kujunevad hinnakirjaga kehtestatavad hinnad. Kui mingil põhjusel ei ole võimalik turuhinnast lähtuda ja võrdlust turuhinnaga teha, siis tuleb tuua põhjendus, miks ei saa turuhinnast lähtuda.