Niitvälja soo veerežiimi taastamise ehitusprojekti kooskõlastamine

Saatja: "Tauri Põldema" <[email protected]> Saaja: [email protected] Teema: Niitvälja soo veerežiimi taastamise ehitusprojekti kooskõlastamine Kuupäev: 2026-09-07 10:35 Tere Edastame kooskõlastamiseks Keila-Niitvälja veerežiimi taastamise projekti. Projekti eesmärk on taastada Niitvälja soo looduslähedane veerežiim ning parandada alal paiknevate märgalakoosluste ja kaitsealuste liikide kasvutingimusi. Projektlahenduse koostamisel on arvestatud projektiala ja selle lähiümbruse maakasutuse, taristu, kaitstavate loodusväärtuste ning naaberkinnistutega. Projektiga seotud eramaade omanikele on kooskõlastustaotlused edastatud ning kooskõlastamise protsess on käimas. Projektlahenduses on eramaadega seotud tegevused kavandatud tingimuslikult ning nende elluviimine eeldab vastava maaomaniku nõusolekut. Juhul kui vajalikku kooskõlastust ei saada, jäetakse vastava eramaaga seotud või seda mõjutavad kavandatud tegevused projektlahendusest välja ning neid töid ei teostata. Palume projektile Transpordiameti kooskõlastust. Kui projekti osas esineb märkusi või täiendavaid tingimusi, palume need kooskõlastuse käigus välja tuua. Tööde edasise ajakava ja menetlustoimingutega jätkamiseks palume võimalusel edastada kooskõlastus hiljemalt 30. septembriks 2026. Projektilink on lisatud alla. ​ <https://steigeree-my.sharepoint.com/:f:/g/personal/tauri_steiger_ee/IgAu32e3bQEJQqgRcPIImWtiAUtncbRp3KxP3o8iT_SidkQ?e=rn1oEl> ProjektLugupidamisega Tauri Põldema OÜ Inseneribüroo STEIGER Männiku tee 104, 11216 Tallinn Mobiil: +372 53 36 43 57 <http://www.steiger.ee/> www.steiger.ee OÜ Inseneribüroo STEIGER Mater reg nr MP0141-00 Töö nr 26/5470 Maaparandusehitise omanik: Riigimetsa Majandamise Keskus Maaparandusehitise asukoht: Harju maakond, Keila linn, Lääne-Harju vald Niitvälja soo veerežiimi taastamise ehitusprojekt Juhatuse liige: Erki Vaguri Koostas: Tauri Põldema Tallinn 2026 OÜ Inseneribüroo STEIGER Niitvälja soo veerežiimi taastamise ehitusprojekt 2 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ..................................................................... 4 1.1 Lähteülesanne ........................................................................................................ 4 1.2 Uurimistööde lähteandmed .................................................................................... 4 1.3 Objekti ja selle lähiümbruse kirjeldus ................................................................... 4 1.4 Taastamistööde eesmärk ........................................................................................ 5 1.5 Kuivenduse eelne taastamisala valgala.................................................................. 5 1.6 Taastamisala valgala ja kuivendamise mõju ......................................................... 6 2. TEHTUD UURIMISTÖÖD ................................................... 9 2.1 Maaparandussüsteemi tehniline seisukord ............................................................ 9 3. KAVANDATUD TEGEVUSED .......................................... 12 3.1 Kavandatud tööd, töökorraldus ja koondmahud .................................................. 12 3.2 Ettevalmistustööd kraavide sulgemiseks ............................................................. 13 3.2.1 Raiete teostamine ............................................................................................. 13 3.2.2 Truubid ............................................................................................................ 15 3.3 Kraavivallide likvideerimine ja kraavide täitmine .............................................. 16 3.4 Paisude rajamine .................................................................................................. 17 4. LIGIPÄÄSUD........................................................................ 19 5. TAASTAMISTÖÖDE HINNANGULINE MAKSUMUS 21 6. TAASTAMISTÖÖDE MÕJU ANALÜÜS ......................... 22 6.1 Mõju taristule, eramaadele ja tulundusmetsadele ................................................ 22 6.2 Mõju kaitsealustele väärtustele ............................................................................ 23 OÜ Inseneribüroo STEIGER Niitvälja soo veerežiimi taastamise ehitusprojekt 3 TEKSTILISAD 1. Keila-Niitvälja soo veerežiimi taastamistööde lähteülesanne 2. Kooskõlastused GRAAFILISED LISAD 1. Uurimistööde plaan, M 1 : 5 000 2. Valgalade plaan, M 1 : 5 000 3. Ligipääsude skeem, M 1 : 10 000 4. Niitvälja soo taastamisala kavandatavate tegevuste plaan, M 1 : 5 000 5. Niitvälja soo taastamisala kõrguste ja paisude plaan, M 1 : 5 000 6. Niitvälja soo taastamisala valgalade plaan peale taastamist, M 1 : 5 000 7. Raiete ja ligipääsude plaan, M 1 : 10 000 8. Paisu ehitusjoonis DIGITAALSED LISAD 1. Arvutustabelid 2. Kavandatud tööde elementide shapefailid OÜ Inseneribüroo STEIGER Niitvälja soo veerežiimi taastamise ehitusprojekt 4 1. SISSEJUHATUS 1.1 Lähteülesanne Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK; aadress Mõisa/3, Sagadi küla, Haljala vald, Lääne- Viru maakond 45403) tellis OÜ-lt Inseneribüroo STEIGER (aadress Männiku tee 104/1, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond 11216) Harju maakonnas Keila linnas ja Lääne- harju vallas asuva Niitvälja soo veerežiimi taastamistööde uurimistöö ja ehitusprojekti. Käsitletavat objekti on töös läbivalt nimetatud ka projekt- või taastamisalana. Taastamistööde lähteülesande (vt tekstilisa 1) kohaselt on Harju maakonnas asuva Keila- Niitvälja projektala pindala 206,2 ha ning sellele jääva kraavivõrgu pikkus ~ 9,6 km. 1.2 Uurimistööde lähteandmed Uurimistööd on tehtud vastavalt Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt koostatud juhendile „Märgalade taastamisprojekti näidiskoosseis“, mis on kinnitatud RMK juhatuse esimehe 31.01.2017. a käskkirjaga nr 1-5/37. Uurimistööd on tehtud näidiskoosseisu peatükis 3.3 „Taastamisala kraavid“ ja lähteülesande punktis 3 „Uurida“ esitatud nõuete kohaselt. Taastamisalal tehti välitööd 2025. aasta oktoobris. Väli- ja kameraaltööd tegi Tauri Põldema,. Välitöödel tehti situatsiooni täpsustamiseks topogeodeetiline mõõdistustöö. Mõõdistati GPS vastuvõtjaga Trimble R12i GNSS, kasutades ESTPOS püsijaamade võrgu parandeid reaalajas. Kraavisängide ja -vallide parameetrid mõõdeti vajadusel ka mõõtelatiga. Mõõtmistööd tehti kuni 300 m pikkuse intervalliga. Ehitustehnikale võimalikke ligipääse objektile hinnati visuaalselt – läbitavuse, kandevõime ja trassiraie vajalikkuse osas. Käsisondiga (1 m) võeti kogu alal läbilõiked pinnasest. 1.3 Objekti ja selle lähiümbruse kirjeldus Keila-Niitvälja taastamisala asub Harju maakonnas Keila linnas ja Lääne-Harju vallas Niitvälja ja Valkse külas. Objekt paikneb kokku 14 maaüksusel, millest üheksa on eramaad ja neli Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) ning üks Maa- ja Ruumiameti (MaRu) halduses olevad riigimaad (vt tabel 1.1). Tabel 1.1 Keila-Niitvälja projektalaga hõlmatud katastriüksused Tunnus Lähiaadress Omandivorm 29501:007:1761 Keila metskond 386 29601:001:0239 Keila metskond 373 Riigiomand 29601:001:0240 Keila metskond 376 (RMK) 29601:001:0242 Keila metskond 374 Riigiomand 29601:001:0350 Tammiku tee 3a (Maa- ja Ruumiamet) 29501:007:0774 Tüüri 29601:001:0068 Tüüri 29601:001:0030 Surnumäe 29501:007:1797 Tuhkru Eramaad 29601:001:0069 Kopli 29601:001:0071 Koplimetsa 29601:001:0072 Altpere OÜ Inseneribüroo STEIGER Niitvälja soo veerežiimi taastamise ehitusprojekt 5 Tunnus Lähiaadress Omandivorm 29601:001:0075 Põdrakanepi 29601:001:0076 Vainu Taastamisala kattub Natura 2000 loodusalaga Niitvälja loodusala (KKR kood RAH0000466). Taastamisalale jääb seega hulk III kategooria kaitsealuste liikide leiukohti. 1.4 Taastamistööde eesmärk Niitvälja soo veerežiimi taastamise eesmärkideks on luua eeldused liigirikaste madalsoode (7230) struktuuri ja iseloomuliku taimestiku ning I ja II kaitsekategooriasse kuuluvate taimeliikide elutingimuste säilimiseks ja taastumiseks. 1.5 Kuivenduse eelne taastamisala valgala Kraavivõrgu ajaloo ja kuivendamise eelsete looduslike valgalade kirjeldamisel on aluseks võetud Maa- ja Ruumiameti kaardiserveri ajaloolised kaardid ning uurimistööde raames modelleeritud tänased voolukanalite ja valgalade süsteemid (vt graafiline lisa 2). Arvestades projektalal ja selle ümbruses asuvate looduslike veekogude ning maapinna üldise reljeefiga, on ka enne kuivendamisega mõjutamist olnud pinnasevee eeldatav liikumise suund lääne-lõunasuunaline. Piirkonna looduslikuks eesvooluks on lõunas Lehola oja (KKR kood VEE1100300) ja lääne osas Uto oja (KKR kood VEE1099000). Esimesed kuivenduskraavid rajati taastamisala lõunaosasse ilmselt juba 19. sajandi teises pooles koos raudteega. Tõenäoliselt alustati sel ajal ka madalsoo kuivendamist, et võtta see heina- ja karjamaana kasutusele. Ajaloolisel kaardimaterjalil on esimest korda kraavivõrk esitatud Eesti Vabariigi 1930.a topoplaanil. Antud kaardil on kraavivõrk suures enamuses esitatud. Tänases mahus on taastamisala kuivendusvõrk väljaehitatud 1930-1970.a vahemikus. Idapoolsel lahustükil olevat kraavivõrgu osa (K-41 – 45) ei ole esitatud kaardimaterjalidel va. 1990. aasta fotoplaanil, kus on näha K-43 – 45 kraave. Ajalooliste aerofotode põhjal on ala keskosas olevad kraavid rajatud talumajade ümber põllu- ja metsamajandamise ehk maaparanduslikel eesmärkidel. OÜ Inseneribüroo STEIGER Niitvälja soo veerežiimi taastamise ehitusprojekt 6 Joonis 1.1 Taastamisala paiknemine 1930. a Eesti vabariigi topograafilisel kaardil (Maa- ja Ruumiamet X-GIS2) Joonis 1.2 Taastamisala paiknemine 1972. a topokaardil (Maa- ja Ruumiamet X-GIS2) 1.6 Taastamisala valgala ja kuivendamise mõju Keila-Niitvälja taastamisalale rajatud kuivenduskraavidega on vesi juhitud ala looduslikeks eesvooludeks olevatesse Otu ja Lehola ojja. Otu oja suubub Treppoja ojja, mis omakorda suubub Lahepere lahte. Lehola oja suubub Maeru ojja, mis omakorda suubub Vasalemma jõkke. OÜ Inseneribüroo STEIGER Niitvälja soo veerežiimi taastamise ehitusprojekt 7 Kuivenduse tulemusena on projektialal ja selle lähiümbruses muudetud mulla veerežiimi ning sellega seotud mullatekkeprotsesse, mis on mõjutanud taimkatte struktuuri ja koosluste kujunemist. Taastamisala eesmärk on luua eeldused liigirikaste madalsoode (elupaigatüüp 7230) ning nendega seotud niiskuslembeste liikide soodsa seisundi säilimiseks ja taastumiseks . Ajalooliste kaartide ja aerofotode võrdlus näitab, et kuivenduskraavide rajamine on soodustanud puittaimestiku levikut varasemalt avatumates madalsoo kooslustes ning muutnud osaliselt kasvukohatingimusi kuivemaks. Puistu tihenemine ja laienemine on toimunud eelkõige avatud madalsoode arvelt, mida on lisaks kuivendamisele mõjutanud ka niitmise ja karjatamise lakkamine. Kuivenduse mõjul on muutunud märgade kasvukohatüüpide osakaal ning kohati on suurenenud puittaimestiku katvus aladel, kus looduslikult domineerivad madalsoole iseloomulikud avatumad kooslused. Kuivendatud turvasmuldadega aladel võib veerežiimi muutmine aeglustada turbakihi lagunemist ning vähendada kuivendamisest tulenevat kasvuhoonegaaside emissiooni. Taastamisalal on 1966. a satelliidifotol ja 2024. a ortofoto võrdlusel selgelt näha, et soo pinnale ja selle äärealadele rajatud kuivenduskraavid on põhjustanud ulatusliku metsastumise. Muutused on eriti selgelt väljendunud taastamisala põhja-kirde küljel ning lääne- ja edelaosas, kus kuivenduse mõjud on olnud kõige intensiivsemad. Tänasel päeval levivad taastamisalal peamiselt soostunud metsad. Kuivendatud soo aladel toimub kuivendamisest tingitud turbalasundi lagunemine, millega kaasneb suurenenud kasvuhoonegaaside paiskumine atmosfääri. Tänaseks on suurema osa soo pinnale rajatud kuivenduskraavide kuivendamise mõju väljaspool suurveeperioodi nende kehva (kinnikasvanud, amortiseerunud) seisukorra tõttu vähene. Joonis 1.5 Taastamisala paiknemine 1966. a satelliidifotol (Maa- ja Ruumiamet X-GIS2) OÜ Inseneribüroo STEIGER Niitvälja soo veerežiimi taastamise ehitusprojekt 8 Joonis 1.6 Taastamisala paiknemine 2022. a metsanduslikul ortofotol (Maa- ja Ruumiamet X-GIS2) OÜ Inseneribüroo STEIGER Niitvälja soo veerežiimi taastamise ehitusprojekt 9 2. TEHTUD UURIMISTÖÖD 2.1 Maaparandussüsteemi tehniline seisukord Uurimistööde käigus teostatud välitöödel mõõdistati Niitvälja soos asuva projektala (pindalaga 206,2 ha) kraavivõrk pikkusega ~11 km. Kraavivõrk on rajatud korrapäratult vastavalt maapinna reljeefile. Kraavivõrk on näidatud graafilisel lisal 1 – 3. Taastamisala kuivenduskraavid keskmised parameetrid on toodud tabelis 2.1. Taastamisalal asuvad kuivenduskraavid on tänaseks valdavas osas kinnikasvanud (tüüp C), leidub üksikuid amortiseerunud (tüüp B) kraave. Funktsioneerivaid kraave alal pole. Taastamisalal olid üksikud kraavid ala suurema lahustüki põhjaosas, ala keskel ja idaosas (K-1, 6 – 7, 9b – 9c, 14, 24, 25a – 25b, 36 – 44) välitöödel kuivad, ülejäänud kraavides fikseeriti vähemalt 0,1 m sügavune veekiht. Kõik alal asuvad amortiseerunud ning sammaldunud ja kinnikasvanud kraavid võivad suurvee-perioodidel endiselt voolukanalitena funktsioneerida. Mullastiku kaardi, hinnangulise turbakihi, välitöö sondeerimise ja kraavide sügavuse alusel on Keila-Niitvälja taastamisalal osad kraavid kogu ulatuses turvastunud mullas (K-1 – 8, K- 10 – 35, K-41 – 43). Sondeerimispunktide alusel on alal turbakihi paksus alal keskmisel 0,2 m paksune. Kraavide mõõdistamisel märgati ka mitmeid kohti, kus kraavipõhjas paistis liivane pinnas (K-8 lääneosas, K-4 ja K-5 lõpus). Tabel 2.1 Keila-Niitvälja taastamisala kraavide keskmised parameetrid, kus tüüp A – funktsioneeriv, tüüp B – amortiseerunud ja tüüp C – kinnikasvanud kraav Jrk nr Tähis Pikkus, m Laius pealt, m Sügavus, m Tüüp Märkus 1 K-1 296 2,2 0,4 C 2 K-2 228 1,3 0,3 C 3 K-3 418 1,6 0,3 C 4 K-4 283 1,5 0,2 C 5 K-4a 15 1 0,2 C 6 K-5 313 1,5 0,2 C 7 K-6 82 1,3 0,2 C 8 K-7 35 1 0,2 C 9 K-8 433 1,5 0,2 B/C 10 K-9 461 2,2 0,5 B/C 11 K-9a 75 1 0,2 C 12 K-9b 46 1 0,2 C 13 K-9c 47 1 0,2 C 14 K-10 264 2,2 0,5 B/C 15 K-11 100 1,3 0,2 C 16 K-12 782 1,5 0,2 B/C 17 K-13 175 1,5 0,4 B 18 K-14 115 2,2 0,3 C 19 K-15 448 2 0,3 B/C 20 K-16 184 1,8 0,2 C OÜ Inseneribüroo STEIGER Niitvälja soo veerežiimi taastamise ehitusprojekt 10 Jrk nr Tähis Pikkus, m Laius pealt, m Sügavus, m Tüüp Märkus 21 K-17 162 1,8 0,2 C 22 K-18 171 1,8 0,2 C 23 K-19 897 2 0,2 C 24 K-20 385 1,8 0,2 C 25 K-21 106 1 0,15 C 26 K-22 108 1 0,15 C 27 K-23 82 1 0,15 C 28 K-24 362 1,5 0,15 C 29 K-24a 37 2 0,3 C 30 K-25 58 1,2 0,2 C 31 K-25a 15 1,2 0,3 C 32 K-25b 15 1,2 0,3 C 33 K-26 38 1,6 0,1 C 34 K-27 670 1,8 0,2 C 35 K-28 62 1,5 0,2 C 36 K-29 87 1,5 0,2 C 37 K-30 82 1,5 0,2 C 38 K-31 146 1,5 0,2 C 39 K-32 100 1,5 0,1 C 40 K-33 132 1,5 0,2 C 41 K-34 123 2 0,2 C 42 K-35 136 1,5 0,2 C 43 K-36 780 2 0,2 C Osaliselt olematu 44 K-37 343 1,5 0,2 C 45 K-38 390 1,5 0,2 C 46 K-39 87 1 0,3 C 47 K-40 40 1 0,2 C Olematu 48 K-41 163 1,8 0,1 C 49 K-42 48 2 0,1 C 50 K-43 322 2 0,4 B 51 K-43a 26 2,5 0,3 B 52 K-44 49 2,5 0,3 B 53 K-45 21 2,5 0,2 B Kokku 11 309 Välitöödel fikseeriti kuivenduskraavide rajamisel kuhjatud kraavivallide asukohad ja mõõtmed, vallide keskmised parameetrid on näidatud tabelis 2.2. Kraavivallid on ajapikku erodeerunud ja nendel kasvab puistu. Taastamisalal säilinud kraavivalle saab kasutada kraavisihtidel liikumiseks ning kuivenduskraavide sulgemisel. Tabel 2.2 Taastamisala kraavide kallastel asuvate vallide keskmised parameetrid, vallidel tüüp A – alla 0,5 m kõrgune vall ja tüüp B – üle 0,5 m kõrgune vall OÜ Inseneribüroo STEIGER Niitvälja soo veerežiimi taastamise ehitusprojekt 11 Kraav Pikkus, m Laius, m Kõrgus, m Parem Vasak Parem Vasak Parem Vasak K-9 295 110 1,5 1,5 0,3 (A) 0,3(A) K-10 62 1,5 0,3(A) K-19 220 1,5 0,3 (A) K-27 260 2 0,2(A) K-35 93 2 0,2(A) K-36 127 2 0,3(A) K-38 63 2 0,2(A) K-44 42 1,5 0,3(A) Välitöödel tuvastati Keila-Niitvälja taastamisala piiril üks truup, mis suunab taastamisala keskosa kraavide vee raudtee alt lõunapoole ning teine truup, mis ühendab Tammiku teest põhjapoole jäävaid kraave K-38 kraaviga. Truupide andmed on toodud tabelis 2.3 ja asukohad graafilisel lisal(vt graafiline lisa 1). Tabel 2.3 Taastamisala truupide loetelu Rajatis Kraav Märkus 700*1000mm (ristkülik) betoontruup T-1 K-19 ja K-36 raudteealune 200mm terastruup T-2 K-38 Ei ole töökorras OÜ Inseneribüroo STEIGER Niitvälja soo veerežiimi taastamise ehitusprojekt 12 3. KAVANDATUD TEGEVUSED 3.1 Kavandatud tööd, töökorraldus ja koondmahud Niitvälja soo loodusliku veerežiimi taastamiseks tuleb teha vajalikus, kuid seejuures minimaalses võimalikus mahus raieid kraavi- ja ligipääsutrassidel, sulgeda kraavid täitmise teel ja/või pinnaspaisudega ning rajada taastamistööde teostamiseks ja tööde ehitusaegse mõju minimeerimiseks vajalikud ajutised rajatised (ülepääsud, setteekraanid). Kuivenduskraavide sulgemiseks on eelistatud meetod nende täitmine vallist saadava materjaliga, mis annab taastamise eesmärkide saavutamise vaatest parima võimaliku tulemuse. Paisud on ette nähtud eelkõige sellistel kraavidel, millel ei ole valli (vähemalt täitmiseks piisavas mahus) säilinud. Tööd on kogu mahus võimalik teha mehhaniseeritult, kasutades selleks oludesse sobivat rasketehnikat. Vajadusel tuleb tööd teostada käsitsi. Loodusliku veerežiimi taastamis- tööd tuleb teha selliselt, et kahjustused looduslikule pinnasele oleksid minimaalsed. Taastamisalal asuvad mitmed kuivenduskraavid, mille sulgemist ei ole käesoleva ehitusprojektiga ette nähtud. Need säilitatakse tänasel kujul ning juhul, kui neid tulevikus ei hooldata, jäävad kraavid looduslikule taastumisele. Uurimistööde käigus on juba nendel valitud kraavidel tuvastatud ulatuslik looduslik taastumine. Osaliselt või täielikult looduslikule taastumisele jäetakse eelkõige soo pinnal asuvad vähese kuivendusmõjuga kraavid (K-6, 7, 22, 25a, 25b, 41, 42). Kraavid K-37 – K-39 jäetakse sulgemata, kuna need kattuvad kauni kuldkinga kasvualaga ning nende sulgemisega kaasnev veerežiimi muutus võib mõjutada liigi kasvutingimusi. Kraav K-40 – K-42 jäetakse samuti sulgemata ja looduslikule taastumisele, kuna kraavid on juba ulatuslikult kinni kasvanud ning selle kuivendav mõju on vähene. Kraavi sulgemiseks vajaliku ligipääsu rajamine eeldaks täiendavaid raietöid, mis ei ole kraavi vähest kuivendusmõju arvestades põhjendatud. Kavandatud tööde ja ehitusmaterjalide koondmahud on esitatud tabelites 3.1 – 3.2. Tööde üldkirjeldused on esitatud alljärgnevates peatükkides 3.2 – 3.6 (vt graafilised lisad 4…7). Tabel 3.1 Kavandatud tööde mahud Jrk nr Töö nimetus Ühik Maht kokku jm 7 661 1 Raied kuivenduskraavide trassidel ha 5,05 jm 1 154 2 Raied ligipääsudel ha 0,69 3 Raied paisude asukohas ha 0,91 Kraavivallide likvideerimine jm 1 332 4 (sh kraavide täitmine) tuh m3 0,35 5 Paisude mahamärkimine tk 74 6 Paisude rajamine tk 74 7 Setteekraanide rajamine tk 6 8 Ajutiste ülepääsude rajamine tk 7 Tabel 3.2 Kavandatud tööde ehitusmaterjalide mahud OÜ Inseneribüroo STEIGER Niitvälja soo veerežiimi taastamise ehitusprojekt 13 Töö nimetus Materjal Ühik Maht kokku Paisude rajamine* Turvas/pinnas m3 370 *mahud võivad erineda sõltuvalt kraavi parameetritele paisu rajamise kohas 3.2 Ettevalmistustööd kraavide sulgemiseks Kraavide täitmiseks vallide likvideerimisel ja/või sulgemiseks pinnaspaisudega tuleb eelnevalt tagada ligipääs taastamisalale ja suletavatele kraavidele ehk ettevalmistustööde käigus tuleb ligipääsude loomiseks välja märkida vajalikud raietrassid ning seejärel teostada raie. Puidu kokkuveo vajaduse määrab tellija. Enne kraavide sulgemist tuleb alalt väljavoolavatele kraavidele rajada setteekraanid (vt graafiline lisa 4), et vältida setete juhtimist või edasikandumist looduslikesse vooluveekogudesse ning külgnevatesse kraavivõrkudesse ja maaparandussüsteemidesse. Setteekraanidena võib kasutada näiteks põhust väikepakke, võrkkottidesse pakendatud põhku, pilliroo kahlusid või kimpudesse seotud peenikesi pajuoksi, millest lähtuvalt ei ole konkreetseid setteekraanide rajamiseks vajalike materjalide mahtusid käesoleva projektiga määratud. Setteekraanid peavad olema rajatud selliselt, et kogu kraavis voolav vesi läbiks ekraani materjali ning need peavad tõhusalt kinni pidama nii mineraalse kui ka orgaanilise päritoluga setteid ja heljumit. Kraavis olev vesi ei tohi voolata üle setteekraani. Töödejärgselt tuleb setteekraanid eemaldada, tehismaterjalid utiliseerida või taaskasutada ja orgaaniline materjal matta suletava kuivenduskraavi sängi. Setteekraane ei pea rajama juhul, kui kraav on tööde ajal kuiv ning selle sulgemist on võimalik alustada suudme poolt. Taastamisalale pääsemiseks tuleb vastavalt kasutatavale tehnikale ja vajadusele rajada kuni 7 ajutist ülepääsu (vt graafilised lisad 4). Ajutised ülepääsud tuleb rajada vastavalt taastamistööde ajagraafikule ja korralduslikule järjestusele. Ülepääsude rajamisel on soovitatav kasutada trassidelt eemaldatud puitmaterjali. Arvestades taastamisalal paiknevate kraavide seisukorda võib ajutiste ülepääsude rajamise vajadus mitmetel kraavidel puududa. Suur osa kraavidest on madalad, kitsad ning osaliselt või täielikult kinni kasvanud, mistõttu on need sobiva tehnikaga ületatavad ilma eraldi ülepääsu rajamata. Ajutised ülepääsud tuleb rajada üksnes nendesse kohtadesse, kus kraavi mõõtmed, veesisaldus või pinnase kandevõime ei võimalda tehnikaga ohutut ületamist. Ülepääsude tegelik vajadus täpsustatakse tööde käigus vastavalt kohapealsetele oludele. 3.2.1 Raiete teostamine Märgaladele ja soometsadele omane struktuur taastub valdavalt loodusliku arengu käigus, mistõttu ei kavandata Niitvälja soo loodusliku veerežiimi taastamistööde käigus peale tööde teostamiseks vajalike liikumis- ja kraavitrasside raiete täiendavaid kujundusraieid. Raietööde käigus tuleb eemaldada ainult see puittaimestik, mis jääb ette tööde teostamiseks. Puittaimestik on kavandatud likvideerida ligipääsudelt ning suletavate kraavide tööde teostamise poolselt kaldalt, maksimaalselt kuni 6 meetri laiuselt, täidetavate kraavide nõlvadelt ning paisude asukohtadest. Trassi laius valli peal peab minimaalselt vastama kraavivalli laiusele, et võimaldada kogu valli likvideerimine. Vastaskaldalt puittaimestikku mitte eemaldada, kui see ei takista otseselt tööde teostamist, ning materjali ammutada kraavi pervelt puude vahelt. Raietööde käigus tuleb vältida lausalist puittaimestiku eemaldamist, st OÜ Inseneribüroo STEIGER Niitvälja soo veerežiimi taastamise ehitusprojekt 14 masinate liikumine tuleb kavandada puude vahele nii, et raie vajadus oleks minimaalne. Trassid on projektiga ette nähtud kuivenduskraavi servast 15 m nihutamisruumiga, mille sees tuleb valida optimaalseim, kuni 6 m laiune, trass. Säilitada tuleb võimalikult palju puid ja puude gruppe, mis ei takista tööde teostamist, vältida metsaelupaigatüüpide killustamist ja pikkade sirgete koridoride teket. Säilitada tuleb üksikud vanad ja suured õõnsustega puud, lamapuit, puutüükad ning seisvad surnud puud. Raie käigus tekkivat puitmaterjali kasutada vajadusel pinnase kandevõime tugevdamiseks ning jätta taastamisalale, kasutades seda kraavide (sh paisudevahelised alad) täitmiseks. Taastamistööde teostamiseks vajalike raiete teostamisel tuleb järgida järgmisi põhimõtteid: • Masinate ligipääsuks ja kraavivallide likvideerimiseks tuleb raie teha kraavi sellel kaldal, kus asub vall. Kui likvideeritav vall on mõlemal kaldal, siis tuleb raie teha samuti ühel kaldal. Teisel kaldal asuvast vallist ammutada materjali puude vahelt. • Raie laius peab olema minimaalne, võimaldades siiski teostada kõik vajalikud tööd (trassi maksimaalne laius võib sõltuvalt kasutatavast tehnikast olla kuni 6 m). • Paisude asukohas tuleb raie teha vastavalt nende konstruktsioonile ja kraavisängi laiusele. Arvestama peab, et raie tuleb teha paisu konstruktsiooni suhtes kõikides suundades vähemalt 3+3 m varuga, et tagada masinatele piisav manööverdamisala ulatus ja paisude rajamiseks vajaliku materjali väljakaevevõimalus rajatava paisu asukohast piisavalt kaugelt. • Trassidel tuleb säilitada puudegruppe ja üksikuid puid, et katkestada raie koridori- efekti. Puudegrupid ja üksikud puud tuleb jätta paisude vahelisele alale nii, et masinatele oleks tagatud möödapääs. Eelistada tuleb puuliike, mis suudavad liigniisketes oludes paremini vastu pidada ja nendega kohaneda (männid, kased, lepad, pajud, remmelgad) või kõrgematel kohtadel (liivaseljandikud, põndakud jms) kasvavaid puid ja puudegruppe. Vältida vanemate/jämedamate/elujõulisemate puude raiet. • Raiel säilitada kraavisängis kasvavad puud, mis ei takista mulde likvideerimist ja paisude ehitamist. Raiel püsitakse nende joonobjektide piires, raiudes nendelt samadelt inimtekkeliselt joonobjektidelt tööde võimaldamiseks minimaalses vajalikus mahus noort puistut ja võsa, kus jäetakse võimalusel kasvama puutukkasid ja suuremaid puid, et kraavituse rajamise aegset koridoriefekti algses mahus enam mitte taastada. Raiete mõju on ajutine ja puistu kasvab paarikümne aastaga uuesti hõrendatud sihtidele tagasi. Raie mulletel ja metsasihtidel ei mõjuta negatiivselt ega killusta metsaelupaikasid seal ümber. Raiete asukohad on koos mahtudega näidatud tabelis 3.3 ning graafilistel lisadel 4 ja 7. Tabel 3.3 Raietööde maksimaalsed mahud Trassi pikkus, m Trassi laius, m Raie Raie Kraavi Raie paisude trassil, kokku, tähis Parem Vasak Parem Vasak asukohas, m² ha ha K-1 226 6 240 0,14 0,16 K-3 411 6 600 0,25 0,31 K-4 278 6 480 0,17 0,21 K-4a 0,00 0,00 K-5 218 6 480 0,13 0,18 OÜ Inseneribüroo STEIGER Niitvälja soo veerežiimi taastamise ehitusprojekt 15 Trassi pikkus, m Trassi laius, m Raie Raie Kraavi Raie paisude trassil, kokku, tähis Parem Vasak Parem Vasak asukohas, m² ha ha K-8 428 6 480 0,26 0,30 K-9 426 6 0,26 0,26 K-9a 71 6 120 0,04 0,05 K-10 282 6 120 0,17 0,18 K-11 391 6 360 0,23 0,27 K-12 638 6 960 0,38 0,48 K-13 74 6 120 0,04 0,06 K-15 446 6 720 0,27 0,34 K-16 178 6 120 0,11 0,12 K-17 152 6 240 0,09 0,12 K-18 160 6 120 0,10 0,11 K-19 328 570 6 6 720 0,54 0,61 K-20 265 6 480 0,16 0,21 K-23 42 6 120 0,03 0,04 K-24 360 6 0,22 0,22 K-26 43 6 120 0,03 0,04 K-27 525 6 720 0,32 0,39 K-28 120 0,00 0,01 K-31 149 6 240 0,09 0,11 K-32 10 6 120 0,01 0,02 K-34 27 6 0,02 0,02 K-35 130 6 0,08 0,08 K-36 344 6 480 0,21 0,25 K-43 430 6 840 0,26 0,34 K-44 44 6 0,03 0,03 K-45 15 6 0,01 0,01 Ligipääsud 1 154 6 0,45 0,45 3 487 4 174 Kokku 9 120 5,29 6,20 8 815 3.2.2 Truubid Taastamisalal paikneb kokku kaks truupi, millest kumbagi taastamistööde käigus ei likvideerita. Truup T-1 asub taastamisala lõunapiiril ning tegemist on raudteealuse truubiga. Truup säilitatakse olemasoleval kujul, kuna see on raudteetaristu toimimise ja piirkonna vee äravoolu tagamiseks vajalik rajatis. Truup T-2 asub taastamisala keskosa põhjapiiril ning läbib Tammiku teed. Välitööde käigus tuvastati, et truup on mattunud orgaanilise materjali alla ning selle täpne asukoht ja seisukord on raskesti tuvastatavad. Arvestades, et truubi praegune seisund ei mõjuta Tammiku tee kasutatavust ega toimimist, puudub taastamistööde raames vajadus truubi likvideerimiseks. OÜ Inseneribüroo STEIGER Niitvälja soo veerežiimi taastamise ehitusprojekt 16 3.3 Kraavivallide likvideerimine ja kraavide täitmine Kraavivallide likvideerimine on ette nähtud kõikidel suletavatel kuivenduskraavidel (vt graafiline lisa 4), millel vallid on säilinud. Taastamisalal säilinud kraavivalle tuleb kasutada tehnikaga kraavitrassidel liikumiseks ning kraavide sulgemiseks, sh kraavisängi täitmiseks ja/või pinnaspaisude rajamiseks. Kraavide täitmine on ette nähtud eelkõige sellistel kraavidel, mille parameetrid seda võimaldavad (vt tabel 3.5 ja graafiline lisa 4). Kraavid, millel vall puudub või mille vallis säilinud materjali maht ei ole täitmiseks piisav, suletakse pinnaspaisudega. Kui kuivenduskraavi kaldal liikumistrassil esineb ümbritsevast looduslikust maapinnast kõrgem künnis, näiteks ebaselge või katkendlik mulle, mis ei ole kavandatud tegevuste plaanil kraavivallina kirjeldatud, tuleb see materjal koos taimekamaraga kraavi koorida. Kraavivallide likvideerimisel kasutatakse vallis olevat materjali kraavisängi sulgemiseks. Valli esinemisel mõlemal kraavikaldal tuleb avatud trassi vastaskaldal olev vall likvideerida võimalusel suuremate puude vahelt puid raiumata. Juhul kui säilinud kraavivalli materjali maht ei ole piisav kraavi täitmiseks kogu kavandatud lõigu ulatuses, suletakse kraav lõiguti. Selleks koondatakse ekskavaatori tööraadiuses olev materjal ligikaudu 4 m pikkusele kraavilõigule ning täidetakse ja tihendatakse kraavisäng selles ulatuses täielikult. Täidetud kraavilõik jäetakse ümbritseva maapinnaga ligikaudu samale tasemele, et tõkestada vee liikumist mööda kraavisängi ning säilitada võimaluse korral lõigu ületatavus hooldustehnikaga. Vajadusel võib kraavi täitmiseks täiendavat materjali ammutada ekskavaatoriga kraavipervedelt ja reljeefi poolest kõrgematelt aladelt, sh trassilt ja puude vahelt ligikaudu 20–30 cm paksuse kihina (vt joonis 3.1). Materjali ammutamisel tuleb vältida süvendite, aukude ja uute voolunõvade teket ning jälgida, et masinatega liikumisel ei kujuneks ümbritsevas pinnases uusi vee eelistatud liikumisteid. Voolunõvade tekke vältimiseks võib iga ca 100 m järel jätta kraavivalli meetri-paari pikkusel lõigul koorimata. Sellised lõigud toimivad lokaalse tõkkena ning takistavad vee liikumist mööda kooritud trassi. Kraavide täitmisel võib kasutada ka puukände, -juuri ja lamapuitu. Puitmaterjal tuleb segada muu täitepinnasega ning see ei tohi moodustada eraldiseisvat kihti, mille tühimikes võib säilida vee kiire liikumine. Kraavisängi paigutatud pinnast tuleb tihendada ekskavaatori kopaga kuni iga 0,5 m paksuse kihi järel. Täidetud kraavisängi pealmises osas tuleb eelistada huumusrikast materjali, et soodustada kiiremat taimestumist ja suurendada pinnase erosioonikindlust. Turbaga täitmisel tuleb taimestikukamar paigutada pealmise kihina suunaga ülespoole; sügavamates kihtides võib kasutada ilma taimestikukamarata turvast. Projektiala kattub osaliselt rendile antud puisniidu alaga, mille taastamine on lähiajal kavandatud. Projektlahenduse koostamisel ja taastamistööde teostamisel arvestatakse, et veerežiimi muutus ei põhjustaks puisniidu alal sellist püsivat märjemaks muutumist, mis takistaks ala edasist taastamist, hooldamist või tavapärast kasutamist. Kraav K-24 suletakse kraavivalli kraavi lükkamise teel ning pinnaspaisude rajamist sellele kraavile ette ei nähta. Kraavi järsemate nõlvadega lõikudel kasutatakse täiendavalt ümbritsevat pinnast, et täita kraavisängi ja kujundada kraavi nõlvad laugemaks. Täitmisel tuleb vältida süvendite ja uute vooluteede teket ning kujundada täidetud kraavilõik võimalikult sujuvalt ümbritseva maapinnaga. Tabel 3.5 Likvideeritavad vallid (sh täidetavad kraavid) OÜ Inseneribüroo STEIGER Niitvälja soo veerežiimi taastamise ehitusprojekt 17 Pikkus, m Laius, m Kõrgus, m Maht*, m3 Kraav Parem Vasak Parem Vasak Parem Vasak Parem Vasak K-9 295 110 1,5 1,5 0,3 0,3 79 29 K-10 62 - 1,5 - 0,3 - 16 K-19 220 1,5 0 0,3 0 59 - K-24 123 1,5 0,3 33 K-27 260 2 0 0,2 0 59 - K-35 93 2 0 0,2 0 21 - K-36 127 0 2 0 0,3 - 43 K-44 42 1,5 0 0,3 0 11 - 1033 299 262 88 Kokku 1332 350 Kuivenduskraavide täitmise tulemusena kaob suletud kraavi kuivendav mõju, millest lähtuvalt pikeneb vee viibeaeg taastamisalal ning kujunevad kohati uued lokaalsed valgalad, kus vesi järgib rohkem maapinna looduslikku reljeefi. Suured valgalad oluliselt ei muutu. Joonis 3.1 Kraavivallist ammutatava materjaliga kraavi täitmise tehnoloogiline skeem 3.4 Paisude rajamine Kraavidele, millel ei ole kraavivalle säilinud või vallidesse ladustatud materjali maht ei ole täitmiseks piisav, tuleb rajada pinnaspaisud. Paisud tuleb rajada vastavalt situatsioonile konstruktsiooniga, mis on välja toodud graafilisel lisal 8. Antud paisud on kavandatud tavapärasest pinnaspaisust erineva lahendusega. Paisu asukohas täidetakse kraavisäng pinnasega kuni ümbritseva maapinna tasemeni ning paigaldatud täitematerjal tihendatakse. Pais rajatakse piki kraavi tavapärasest pikema ja laiema täidetud lõiguna ning ilma külgtiibadeta. Paisu keskosa võib jääda ümbritsevast maapinnast vähesel määral kõrgemaks, et kompenseerida täitematerjali võimalikku hilisemat vajumist. Lahenduse eesmärk on takistada vee liikumist mööda kraavisängi, säilitades samal ajal võimaluse korral täidetud kraavilõigu ületatavuse hooldustehnikaga. Kuivenduskraavidele rajatavad paisud on projekteeritud maapinna ca 0,2 m langu järgi. Enne paisu rajamist tuleb paisu asukohas säng puhastada, koorida pinnas ja eemaldada sete. Paisu asukohast kooritud taimestikukamar tuleb tõsta kõrvale ja kasutada hiljem rajatud paisukehandi katmiseks. Paisude ehitamisel tuleb selle konstruktsioonis kasutatavat pinnast tihendada kuni iga 0,5 m paksuse kihi järel. Paisu täidetava lõigu pikkus tuleb valida vastavalt konkreetse kraavi mõõtmetele, seisundile ja sulgemiseks vajalikule mahule. OÜ Inseneribüroo STEIGER Niitvälja soo veerežiimi taastamise ehitusprojekt 18 Väiksemate, madalate ja tugevalt kinnikasvanud kraavide puhul võib piisava sulgemise tagamiseks kasutada lühemat, ligikaudu 2 m pikkust täidetavat lõiku. Suuremate või paremini säilinud kraavide puhul tuleb täidetava lõigu pikkust vastavalt suurendada. Paisu harja lõplik pikkus valitakse kohapeal tööde käigus vastavalt tegelikele kraavi parameetritele ja pinnaseoludele, lähtudes põhimõttest, et tagatud oleks kraavisängi täielik sulgemine ning välditud põhjendamatult suur pinnase ammutamise ja tööde maht. Paisukehand tuleb paisudel rajada külje kaldega 1:1,5. Paisud tuleb rajada vallidesse ladustatud materjalist või kohapealsest pinnasest kraavi ristlõikele raske- või väiketehnikaga. Paisude rajamiseks vajalik pinnas tuleb võimalusel võtta kraavivallist ühe-kahe suurema kaevena. Juhul kui paisu asukohas ei ole valli säilinud või vallis ei ole piisavalt materjali, tuleb vajalik pinnas ammutada kraavipervedelt hajutatult, kasutades niinimetatud maleruudustiku meetodit. Materjalivõtu kohad peavad jääma rajatava paisu asukohast vähemalt 3 m kaugusele (vt joonis 3.2). Pinnase ammutamisel tuleb vältida lokaalsete süvendite, aukude ja voolunõvade teket ning säilitada paisu ümbruse maapinna üldine reljeef võimalikult looduslähedasena. Materjalivõtu kohtadest ei tohi kujuneda uusi vee koondumise ega eelistatud liikumise alasid. Paisude konstruktsioonis ei tohi kasutada puukände, -juuri ega lamapuitu. Vähendamaks vee koormust turbast pinnaspaisudele on soovitatav paisudevahelised lõigud maksimaalses võimalikus ulatuses täita trassidelt raiutud puitmaterjaliga. Joonis 3.2 Paisude rajamise tehnoloogiline skeem Tabel 3.6 Paisude rajamise koondmahud Konstruktsioon Materjal Ühik Maht kokku tk 74 Pais Turvas/pinnas m3 370 OÜ Inseneribüroo STEIGER Niitvälja soo veerežiimi taastamise ehitusprojekt 19 4. LIGIPÄÄSUD Niitvälja soo taastamisala põhiliseks ligipääsuks on Tammiku tee nr 2960053, millelt on võimalik korraldada ligipääs kõikidele projektiala osadele. Tammiku teele sisenetakse põhjapoolsest teeotsast, mis on ühenduses Tallinna-Paldiski põhimaanteega läbi Kullerkupu tee 2960024, Aru tee 4310031 ja Arutammiku tee nr 4310029. Tammiku teelt suunatakse tehnika edasi mööda olemasolevaid kruus- ja pinnaseteid, metsasihte ning projektiga ette nähtud ligipääsutrasse. Projektiala sisesel liikumisel kasutatakse võimalikult suures ulatuses olemasolevaid kraavitrasse ja kraavivalle, et vähendada täiendavate raiete ning uute liikumiskoridoride rajamise vajadust. Tammiku teele on võimalik läheneda Keila linna poolt ning Tallinna–Paldiski põhimaantee nr 8 suunalt. Erateede ja eramaadel paiknevate ligipääsude kasutamine tuleb enne tööde alustamist maaomanikega kooskõlastada. Taastamistööde käigus kasutatakse üksnes olemasolevaid riigitee ristumiskohti. Ehitustehnikaga manööverdamisel ei tohi kahjustada riigitee ega olemasolevate ristumiskohtade katendit, muldkeha, teepeenraid, kraave või muid tee rajatisi. Ajutisi mahasõite riigiteelt ei rajata ega kasutata. Taastamistöid, ehitustehnika liikumistrasse ega muid projektiga kavandatud tegevusi ei ole riigitee kaitsevööndisse ega riigitee mõjualasse ette nähtud. Taastamistöödel tuleb vältida teede ja pinnase põhjendamatut kahjustamist. Vajadusel tugevdatakse väiksema kandevõimega liikumistrasse raietöödel tekkiva puitmaterjaliga. Tööde lõpetamisel tuleb masinate liikumisega kahjustatud teelõigud ja ligipääsutrassid taastada vähemalt tööde-eelsesse seisukorda. OÜ Inseneribüroo STEIGER Niitvälja soo veerežiimi taastamise ehitusprojekt 20 Tabel 4.1 Ligipääsude tabel Raie (mahud Koos- Ligipääs Pikkus, m tabelis kõlastamine 3.3) 17 Keila-Haapsalu tugimaanteelt 2960053 Tammiku teele ning sealt 852 Jah - kinnistule 29601:001:0242 18 Niitvälja-Kulna tee L1 teelt üle eramaade 29501:007:1709, 43101:001:0014, 1 773 Jah vt tekstilisa 2 29501:007:1869, 43101:001:0038, 29501:007:1797, 29501:007:0774 ja 43101:001:0015 8 Tallinna–Paldiski põhimaanteelt 2960024 Kullerkupu teele, sealt edasi 4310031 Aru teele, sealt edasi 43100259 Arutammiku teele, sealt 2 068 Jah vt tekstilisa 2 edasi 2960053 Tammiku teele ning sealt kinnistule 29601:001:0346 ja 29601:001:0239 18 Tallinna–Paldiski põhimaanteelt 2960024 Kullerkupu teele, sealt edasi 4310031 Aru teele, sealt edasi 43100259 Arutammiku teele, sealt 2 895 Jah vt tekstilisa 2 edasi 2960053 Tammiku teele ning sealt kinnistule 29601:001:0198, 29601:001:0344, 29501:007:1761 ja 29601:001:0239 OÜ Inseneribüroo STEIGER Niitvälja soo veerežiimi taastamise ehitusprojekt 21 5. TAASTAMISTÖÖDE HINNANGULINE MAKSUMUS Taastamistöödena käsitletakse raieid, truupide ja kraavivallide likvideerimist, kraavide täitmist, paisude mahamärkimist ning paisude, setteekraanide ja ajutiste ülepääsude rajamist ning likvideerimist. Mahtudes ja maksumustes ei ole arvestatud tööde käigus tekkiva prügi jooksva likvideerimisega ega ka puidu kokkuveoga (vajadusel). Niitvälja soo loodusliku veerežiimi taastamistööde hinnanguline maksumus on esitatud tabelis 5.1. Tabel 5.1 Taastamistööde hinnanguline maksumus Jrk Tööde kirjeldus või kulude Ühiku Ühik Kokku Maksumus, € nr kirjeldus maksumus, € 1 Raie giljotiini või mootorsaega ha 6,89 1 650 11 374 Kraavivallide likvideerimine (sh 2 tuh m3 0,35 2 500 875 kraavide täitmine) 3 Paisude rajamine tk 74 150 11 100 Setteekraanide rajamine ja 4 tk 6 275 1 650 likvideerimine 5 Ajutiste ülepääsude rajamine tk 7 750 5 250 Taastamistööd kokku, € 30 249 Taastamistööd kokku 25% varuteguriga, € 37 811 OÜ Inseneribüroo STEIGER Niitvälja soo veerežiimi taastamise ehitusprojekt 22 6. TAASTAMISTÖÖDE MÕJU ANALÜÜS 6.1 Mõju taristule, eramaadele ja tulundusmetsadele Keila-Niitvälja taastamisala paikneb Harju maakonnas Keila linnas ja Lääne-Harju vallas ning hõlmab nii riigi- kui ka eramaid. Taastamistööde eesmärk on pidurdada vee kiiret äravoolu Niitvälja soost ja taastada võimalikult looduslähedane veerežiim, mitte muuta piirkonna põhilisi valgalasid ega juhtida vett uutesse eesvooludesse. Uurimistööde järgi on enamik ala kraave tänaseks kinnikasvanud või amortiseerunud ning toimivaid kuivenduskraave alal ei ole. Seetõttu avaldub kavandatud kraavide sulgemise mõju eeskätt lokaalselt kraavide vahetus ümbruses ja suurveeperioodidel. Taastamisalal ja selle lähiümbruses paiknevate eramaade veerežiimi seisukohast on kõige olulisem säilitada nende kraavide funktsioon, mille kaudu juhitakse vett väljaspool taastamise eesmärgiks olevat sooala. Uurimistöödes on eramaade veerežiimi võimaliku mõjutajana esile toodud eelkõige kraavid K-9, K-12, K-15, K-19, K-21, K-23, K-27, K-33 ja K-36-K-38. Erakinnistute veerežiimi mõjutavad lahendused on maaomanikega kooskõlastatud. Taastamisala kirdeosas paikneva Tammiku tee ning teiste ala teenindavate teede seisundile ei ole ette näha olulist ebasoodsat mõju. Taastamistöödega ei ole ette näha olulist mõju ka Niitvälja–Kulna tee seisundile ega selle toimimisele. Kraavide K-1, K-8, K-9 ja K-12–K-13 sulgemisega kaasnev veerežiimi muutus jääb lokaalseks ning teega otseselt seotud kuivenduskraavid ja truubid paiknevad väljaspool taastamisala ja säilitatakse toimivana. Arvestades ala reljeefi ja olemasoleva kuivendussüsteemi säilimist, ei ole ette näha vee kogunemist tee muldkehasse ega selle vahetusse lähedusse. Seetõttu hinnatakse taastamistööde mõju Niitvälja–Kulna teele väheoluliseks ning täiendavaid leevendusmeetmeid ei ole ette nähtud. Taastamisala lõunaserv piirneb Keila-Paldiski raudteega. Kraavide K-43-K-45 sulgemisel võib lokaalselt muutuda vee liikumine raudtee muldkeha läheduses. Olulise ebasoodsa mõju vältimiseks peavad raudteeäärsed kuivenduskraavid ja truubid jääma toimima ning vajaduse korral tuleb enne taastamistööde lõpetamist tagada nende piisav läbilaskevõime. Taastamisprojekti eesmärk ei ole paisutada vett raudtee muldkeha suunas ega muuta raudtee kuivendussüsteemi toimimist. Taastamisalale ja selle servaaladele jäävates tulundusmetsades võib kraavide sulgemise tõttu lokaalselt suureneda mulla niiskus. Taastamise eesmärgiks olevas püsielupaigas on see soovitud mõju eelkõige kuivendusest mõjutatud madalsoo- ja soostunud koosluste piirkonnas. Seetõttu säilitatakse piiri- ja taristukraavide toimimine seal, kus see on vajalik külgnevate maade kuivendamiseks. Raiet tehakse üksnes tööde teostamiseks vältimatult vajalikus mahus kraavi- ja ligipääsutrassidel ning töökoridorid paigutatakse võimalusel juba olemasolevatele joonobjektidele. Niitvälja soo looduslikeks eesvooludeks on Uto ja Lehola oja. Kraavide sulgemisel ei ole vajadust eesvoolusid ümber juhtida. Taastamise tulemusena pikeneb vee viibeaeg soos ning suurveeperioodil võib väheneda kraavide kaudu kiiresti eesvooludesse juhitava vee hulk, samal ajal kui madalveeperioodil võib äravool kujuneda ühtlasemaks. Suuri valgalasid projektiga ei muudeta. Ehitusaegse heljumi ja sette kandumise vältimiseks tuleb väljavoolukraavidel kasutada projektis ette nähtud setteekraane ning vältida pinnase ulatuslikku segamist voolava veega. OÜ Inseneribüroo STEIGER Niitvälja soo veerežiimi taastamise ehitusprojekt 23 Eeltoodud tingimuste järgimisel on taastamistööde mõju teedele, raudteele, külgnevatele eramaadele ja väljaspool taastamise eesmärgiks olevat ala paiknevatele tulundusmetsadele lokaalne ning väheoluline. Lahenduse rakendamisel tuleb siiski jälgida tegelikku veetaseme kujunemist tööde käigus ja vahetult pärast kraavide sulgemist; kui ilmneb vee kandumine väljapoole kavandatud mõjuala, tuleb vastava kraavilõigu sulgemislahendust korrigeerida. 6.2 Mõju kaitsealustele väärtustele Keila-Niitvälja taastamisala kattub Keila-Niitvälja kaitsealuste taimeliikide püsielupaigaga (KLO3002374) ning osaliselt Natura 2000 võrgustikku kuuluva Niitvälja loodusalaga (RAH0000466). Püsielupaiga kaitse-eesmärgiks on harilik kobarpea, kaunis kuldking, sile tondipea, lõhnav käoraamat, kuninga-kuuskjalg, eesti soojumikas, püst-linalehik ja kõrge kannike. Niitvälja loodusala kaitse-eesmärkide hulka kuuluvad liigirikkad madalsood (7230) ning kaitsealustest taimeliikidest kaunis kuldking, harilik kobarpea, eesti soojumikas ja püst- linalehik. Analüüsi koostamisel on arvestatud Keskkonnaameti 13.07.2026 seisukohaga nr 1- 21/26/43-2 ning Keila-Niitvälja kaitsealuste taimeliikide püsielupaiga kaitse-eeskirja ja selle seletuskirjaga. Keskkonnaamet on rõhutanud, et kuigi veerežiimi taastamine on suunatud püsielupaiga ja Niitvälja loodusala kaitse-eesmärkide saavutamisele, võib ühe kaitseväärtuse seisundi parandamiseks kavandatav tegevus mõjutada teisi kaitseväärtusi. Eriti tuleb projektlahenduses hinnata kauni kuldkinga, sileda tondipea ja kõrge kannikese kasvukohtade tundlikkust veerežiimi muutusele. Niitvälja sookompleksi ajalooliselt avatud madalsoo- ja sooniidukooslusi on mõjutanud kuivendamine ning niitmise ja karjatamise lakkamine. Kuivenduse tulemusena on vähenenud liigirikaste madalsoode avatus ja suurenenud puittaimestiku osakaal. Veerežiimi taastamine on seetõttu elupaigatüübi 7230 ning niiskuslembeste madalsooliikide seisukohast üldjuhul soodne. Samas ei ole kõik püsielupaiga kaitse-eesmärgiks olevad liigid märgalaliigid: sile tondipea ja püst-linalehik eelistavad kuivemaid või parasniiskeid, valgusrikkaid kasvukohti ning kaunis kuldking on tundlik kasvukoha niiskustingimuste muutuse suhtes. Seetõttu ei tohi kraavide sulgemise tulemusena käsitleda kogu püsielupaika ühetaolise hüdroloogilise taastamisalana. Uurimistööde andmetel on suurem osa kraavidest juba looduslikult taastumas ning nende kuivendav mõju on väljaspool suurveeperioodi vähene. Samuti ei muudeta kavandatud töödega olulisel määral suuri valgalasid. Sellest tulenevalt ei ole eeldatav kogu püsielupaika hõlmav järsk veetaseme tõus ega ulatusliku püsiva üleujutusala kujunemine. Lokaalne veetaseme tõus paisude ja täidetavate kraavilõikude läheduses on siiski taastamistööde otsene eesmärk ning selle mõju tuleb tundlike taimeliikide kasvukohtades eraldi vältida. Tabel 6.1 Taastamistööde eeldatav mõju Keila-Niitvälja püsielupaiga ja Niitvälja loodusala peamistele kaitseväärtustele OÜ Inseneribüroo STEIGER Niitvälja soo veerežiimi taastamise ehitusprojekt 24 Kasvukohanõudlus Mõju suund ja Hinnang Kaitseväärtus ja peamine suurus* projektlahendusele tundlikkus Kraavide sulgemine pikendab vee viibeaega ja loob Looduslikult kõrge eeldused ja stabiilne veetase; madalsoole omase kuivendus ja sellega Liigirikkad veerežiimi ning kaasnev positiivne, B2 madalsood (7230) taimestiku kinnikasvamine taastumiseks. halvendavad Vältida tuleb tööde seisundit. käigus ulatuslikku pinnase kahjustamist. Eelistab niiskeid Veerežiimi soostunud niite, taastamine on liigile madalsoid ja liikuva üldjuhul soodne, kui Harilik kobarpea põhjaveega positiivne, B2 isendeid ja (Ligularia sibirica) kasvukohti; kasvukohta ei kuivendamine ja kahjustata otseselt võsastumine on töödega. olulised ohutegurid. Kasvukohtades tuleb välistada püsiv Kasvab eeskätt pinnavee metsades ja kogunemine ja Kaunis kuldking puisniitudel; ei talu tingimuslik; oluline lokaalne (Cypripedium hästi kasvukoha lokaalselt veetaseme tõus. calceolus) valgustingimuste negatiivne B1 Kasvukohta ei tohi ega niiskusrežiimi kasutada järske muutusi. töökoridorina ega pinnase ammutamiseks. Liigi kasvukoht peab jääma paisutuse ja püsiva veetaseme tõusu Kuivade ja mõjualast välja. Kui parasniiskete Sile tondipea kavandatud niitude, nõlvade tingimuslik; (Dracocephalum kraavisulgemine ning valgusrikaste negatiivne B1 ruyschiana) võib kasvukohta hõredate metsade ja märjemaks muuta, metsaservade liik. tuleb pais või täitelõik ümber paigutada või ära jätta. OÜ Inseneribüroo STEIGER Niitvälja soo veerežiimi taastamise ehitusprojekt 25 Kasvukohanõudlus Mõju suund ja Hinnang Kaitseväärtus ja peamine suurus* projektlahendusele tundlikkus Looduslähedasema Kasvab allika- ja veerežiimi madalsoodes; taastamine toetab Lõhnav käoraamat kuivendamine ning liigi kasvutingimusi, (Gymnadenia sellest tulenev positiivne, B2 tingimusel et odoratissima) võsastumine on töödega ei peamised kahjustata ohutegurid. kasvukohta otseselt. Kraavide Liigirikkad kuivendava mõju madalsood ja avatud vähendamine toetab Kuninga-kuuskjalg niisked rohumaad; sobiva (Pedicularis ohustavad positiivne, B2 niiskusrežiimi sceptrum- veerežiimi säilimist. Oluline on carolinum) muutusest tingitud vältida kasvukoha võsastumine ja tallamist ja pinnase roostumine. segamist. Lubjarikkad Veerežiimi soostunud niidud, taastamine on liigile madalsood ning eeldatavalt soodne, Eesti soojumikas soised hõredad kui säilitatakse (Saussurea alpina metsad; peamine positiivne, B2 kasvukoha avatus ja subsp. Esthonica) ohutegur on välditakse otsest kuivendamine ja mehhaanilist järgnev kahjustamist. kinnikasvamine. Kasvukohtades Kuivad ja tuleb vältida püsivat parasniisked veetaseme tõusu ja Püst-linalehik lubjarikkad madala liigniiskuse teket. tingimuslik; (Thesium rohustuga niidud, Samuti ei tohi negatiivne B1 ebracteatum) valgusrikkad kasvukohti kasutada metsaservad ja tehnika liikumiseks puisniidud. ega pinnase võtmiseks. Mõõdukas niiskus Lubjarikka mullaga on liigile sobiv, niisked puisniidud kuid vältida tuleb ja segametsad, kestvat üleujutust, Kõrge kannike eeskätt pinnase roopaid ja tingimuslik; A1-B1 (Viola elatior) metsaservad; kasvukoha tundlik kasvukoha struktuuri muutmist. struktuuri ja pinnase Kasvukoht tuleb kahjustamise suhtes. töökoridoridest välja jätta. OÜ Inseneribüroo STEIGER Niitvälja soo veerežiimi taastamise ehitusprojekt 26 *A1 - mõju on nõrk, tõenäosus väike; A2 - mõju on nõrk, tõenäosus suur; B1 - mõju võib olla tugev, kuid esinemise tõenäosus on projektis rakendatavate vältimis- ja leevendusmeetmete tõttu väike; B2 - mõju on tugev ja esinemise tõenäosus suur. Kaunis kuldking. Keila-Niitvälja püsielupaiga kuldkinga kasvukohad paiknevad valdavalt soo kaguosast kirdesse jäävates puistutes. Liik ei ole tüüpiline avatud madalsoo liik ning on tundlik niiskustingimuste muutuse suhtes. Seetõttu ei saa liigile avalduvat mõju hinnata automaatselt positiivseks üksnes seetõttu, et projekti üldeesmärk on soo veerežiimi taastamine. Oluline ebasoodne mõju on välditav juhul, kui kuldkinga kasvukohtades ei teki kraavide sulgemise tagajärjel püsivat pinnavee kogunemist ega senise kasvukoha olulist liigniiskemaks muutumist. Kasvukohta läbiva või seda vahetult hüdroloogiliselt mõjutava kraavi sulgemisel tuleb enne töö tegemist kontrollida kohaliku reljeefi, voolusuuna ja paisutuskõrguse põhjal, kuhu paisutatud vesi levib. Kui veetaseme tõusu kasvukohas ei ole võimalik välistada, tuleb vastav pais või täitelõik ümber paigutada, madaldada või jätta rajamata. Sile tondipea. Sile tondipea on valgus- ja kuivuselembesem liik, mis kasvab kuivadel niitudel, nõlvadel ning hõredates metsades ja metsaservades. Tema kasvukohas oleks pikaajaline veetaseme tõus või liigniiskuse kujunemine selgelt ebasoodne. Seetõttu tuleb sileda tondipea registreeritud kasvukohad käsitleda hüdroloogiliselt säilitatavate aladena: nende suunas ei tohi kavandatud paisud põhjustada püsivat vee tagasipaisutust. Kui kraavi sulgemise lokaalne mõjuala ulatub kasvukohani, tuleb sulgemislahendust muuta. Töömasinate liikumine, pinnase koorimine ja materjali ladustamine kasvukohal tuleb välistada. Kõrge kannike. Kõrge kannike kasvab niisketel lubjarikastel puisniitudel ja segametsades, eeskätt metsaservades. Liik talub niiskemaid tingimusi kui sile tondipea, kuid kasvukoha säilimiseks ei ole sobiv kestev üleujutus ega pinnase struktuuri mehhaaniline kahjustamine. Seetõttu tuleb kõrge kannikese kasvukohtades säilitada senine lokaalne pinnavee äravool sellises ulatuses, et ei tekiks pikaajalist seisvat vett. Raietrassid ja tehnika liikumiskoridorid tuleb kasvukohtadest mööda juhtida ning tööde ajal vältida pinnase roopasse sõitmist. Püst-linalehik. Kuigi Keskkonnaameti 13.07.2026 seisukohas on eraldi esile toodud kaunis kuldking, sile tondipea ja kõrge kannike, on Niitvälja loodusala kaitse-eesmärgiks ka püst- linalehik. Tegemist on kuivade ja parasniiskete lubjarikaste ning valgusrikaste kasvukohtade liigiga. Seetõttu tuleb ka püst-linalehiku kasvukohtades rakendada sama põhimõtet nagu sileda tondipea puhul: kraavide sulgemine ei tohi põhjustada püsivat liigniiskust ning kasvukohta tuleb kaitsta otsese ehitusaegse kahjustamise eest. Kaitsealuste taimeliikide puhul võib taastamistööde kõige vahetum negatiivne mõju tekkida mitte veerežiimi muutusest, vaid ehitustehnika liikumisest, kraavivallide koorimisest, pinnase ammutamisest ja ajutisest materjali ladustamisest. Need mõjud on ruumiliselt hästi välditavad. Töökoridor tuleb valida nii, et kaitsealuste taimede kasvukohti ei läbita. Keskkonnaameti seisukohast tulenevalt tuleb projektlahenduse rakendamisel järgida alljärgnevaid tingimusi: 1. kaitsealuste taimeliikide isendeid ja kasvukohti ei tohi kraavide täitmise, paisude rajamise, pinnase ammutamise, raiete ega tehnika liikumisega otseselt kahjustada; OÜ Inseneribüroo STEIGER Niitvälja soo veerežiimi taastamise ehitusprojekt 27 2. enne tööde algust tuleb kasutada EELIS-e viimast kehtivat andmestikku ning vajaduse korral täpsustada töötrass looduses, et vältida kaitsealuste taimede kasvukohti; 3. kauni kuldkinga, sileda tondipea, püst-linalehiku ja kõrge kannikese kasvukohtade suunas ei tohi tekitada püsivat paisutust ega senise kasvukoha veerežiimi olulist liigniiskemaks muutumist; kui seda ei saa kohaliku reljeefi ja veevoolu põhjal välistada, tuleb vastav pais või kraavi täitelõik ümber paigutada, madaldada või jätta rajamata; 4. kraavide sulgemisega ei tohi kujundada ulatuslikke püsivaid üleujutusalasid väljaspool liigirikaste madalsoode taastamiseks sobivaid alasid; vee väljumine paisude tagant peab toimuma hajusalt ja järgima võimalikult looduslikku maapinna reljeefi; 5. tööde ajal tuleb minimeerida pinnase rööbastumist ja setete liikumist. Voolava veega kraavidel tuleb kasutada setteekraane ning võimalusel teha rasketehnikaga tööd ajal, mil pinnase kandevõime on parem; 6. kui tööde käigus või vahetult pärast tööde teostamist ilmneb kaitsealuse taimeliigi kasvukohas oodatust suurem püsiv veetaseme tõus, tuleb lähimat paisu või kraavisulgemise lahendust kohandada, et taastada kasvukohale sobiv veerežiim. Taastamistööde pikaajaline mõju liigirikastele madalsoodele ning kuivenduse suhtes tundlikele niiskuslembestele taimeliikidele on eeldatavalt positiivne, sest kraavide kuivendava mõju vähendamine loob eeldused looduslähedasema veerežiimi ja avatud madalsookoosluste säilimiseks. Samal ajal ei ole veetaseme tõstmine eesmärk kuivemates metsa-, metsaserva- ja niidukasvukohtades. Eeltoodud ruumiliste ja hüdroloogiliste vältimismeetmete rakendamisel on võimalik vältida olulist ebasoodsat mõju kauni kuldkinga, sileda tondipea, püst-linalehiku ja kõrge kannikese kasvukohtadele ning säilitada püsielupaiga eri kaitseväärtuste vahel vajalik tasakaal.  35 35 32 33 31 32 32 32 4 3 31 29 33 32 29 29 35 34 31 32 31 32 33 34 29501:007:1366 31 34 29 3 32 0 34 31 31 Lutlandi 33 31 31 3 4 34 31 29501:007:0510 32 31 30 29501:007:1369 36 3 31 5 31 L3 33 30 32 31 34 ee 37 31 31 31 it 30 31 38 34 sk 3 30 3 di 8 34 6 31 l 37 a 06 K-1 36 35 39 34 -P 1: 31 4 n 0 3 39 n 3 i 0 39 8 l l : Ta 01 31 30 32 33 8 295 8 39 3 31 30 31 518500 34 36 520000 31 31 31 31 39 31 31 Virvallika 37 39 31 Pihlaka 38 31 33 29501:007:0174 31 Kodu tee 8 34 35 -1 40 31 29501:007:1328 31 31 29501:007:1364 K 33 39 46 3 Valkse-Peetri mets 3 3 29501:007:1379 31 36 32 43 42 41 39 33 37 Paavli 6576500 6576500 31 29501:007:1327 K- 38 39 45 39 39 39 44 34 4 K- 35 2 46 31 31 32 46 36 42 43 40 44 5 4 37 Arno 29501:007:1608 39 33 30 31 0 41 3 -1 K- 39 30 3 34 38 39 44 42 45 30 K 44 47 30 44 30 64 L1 30 0 3 30 30 35 31 31 4 30 3 32 ee 30 N 37 36 K- 40 30 42 4 06 t 44 36 30 31 a 39 44 44 47 44 45 39 44 33 a Valkse-Arnoldi 41 47 un 3 6 00 l 39 38 34 29501:007:0094 1: 44 36 37 3 44 46 0 50 a-K 35 47 36 44 32 44 j 1: 42 29 äl 30 43 44 33 39 40 K- 31 45 8 v 44 36 t i 39 35 i 34 47 Raudsepa 41 44 30 K- 30 N 37 38 44 43 K-8 4 2 46 18 43 41 5 45 32 42 45 31 44 30 42 43 33 Kaardileht nr 633 (Tallinn) 31 44 37 4 Valkse-Mihkli 2 34 31 41 41 43 40 40 36 30 41 35 29601:001:0006 42 46 30 43 3 2 39 46 41 Loigu 40 45 38 32 30 3 1 Aasametsa 41 42 32 29501:007:0686 520500 41 44 45 40 29601:001:0344 42 41 33 40 Keila metskond 386 41 34 40 43 37 Pähklimäe 31 3 36 0 0 4 46 32 Arutammiku tee 1 40 29501:007:1761 43101:001:2137 32 3 1 35 41 29501:007:2220 31 Aru tee 6 43101:001:2136 46 39 40 45 30 0 4 9a 41 K- 31 38 32 32 K- 3 39 39 K- 0 6 7 44 40 39 46 39 45 42 1 39 4 37 31 36 40 6576000 6576000 33 1 34 1 K- 43101:001:2156 32 K 46 31 40 43 3 0 4 1 3 0 3 -9 1 3 Taastamisala piir 1 35 41 45 b 39 39 45 32 Arutammiku tee 6 31 43101:001:2145 Keila metskond 376 38 41 32 41 38 45 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 39 39 37 39 K 36 32 Niidu 29601:001:0240 K- 32 40 33 30 39 Loigu 44 39 -1 32 42 31 Tammiku tee 21 32 9c 44 39 Arutammiku tee 7 34 43101:001:2143 2 Arutammiku tee 8 32 43101:001:0173 43101:001:2146 35 33 33 29601:001:0067 38 36 29601:001:0024 43 32 Nirgi 39 38 41 44 K-8 38 Amortiseerunud kuivenduskraav, selle nimi ja 3 32 35 2 43101:001:0013 Kobrase 33 Tammiku tee 21a 38 38 32 32 42 Tammelehe Arutammiku tee 10 tee 1 43101:001:2144 44 43101:001:2147 41 29501:007:1869 33 29601:001:0381 voolusuund 37 31 32 44 Raudsepa 33 43 9 39 - 38 K-16 Kinnikasvanud kuivenduskraav, selle nimi ja 40 K 29601:001:0020 Tammelehe tee 3 43101:001:2683 32 35 38 2 38 4 Tammiku tee 19 3 42 3 36 34 Arutammiku tee 1243101:001:2158 43101:001:2148 38 Tammelehe tee voolusuund 32 42 33 3 Naaritsa 3 3 Tammelehe tee 2 33 41 43 45 43101:001:2150 1 29601:001:0066 32 44 37 32 45 40 43101:001:0015 38 38 41 Nugise 44 2 3 4 5 33 Kuusekäbi Arutammiku tee 9 43101:001:2149 Tammelehe tee 4 43101:001:2151 45 Kraav, mille olemasolu ja funktsioneerimine on küsitav 10 39 39 35 43101:001:0014 33 39 40 42 43 Tammelehe Tammelehe tee 8 tee 6 43101:001:2153 43101:001:2152 38 2 34 29601:001:0376 3 K- 32 36 44 Kivimetsa 42 2 45 43 -1 45 3 Väljaspool taastamisala asuv kuivenduskraav 37 -1 K 29601:001:0345 41 32 39 43 K 32 38 38 32 42 38 44 4 32 4 Maapinna samakõrgusjoon, m 35 36 44 33 40 38 43 45 34 33 38 38 Ligipääs taastamisalale K- 31 31 43 31 37 35 38 41 32 12 42 39 43 33 38 31 44 42 36 40 42 45 Kraavivall (tüüp A - kõrgus < 0,5 m) 38 45 31 34 38 45 0 35 38 3 2 Aru 38 43101:001:0035 1 K- 33 38 29601:001:0040 521000 36 42 33 39 Kärbi 32 39 37 3 3 0 44 0 40 38 39 41 43101:001:0038 43 0 44 45 Eraomandis asuv katastriüksus 31 34 -2 Tammiku tee 17a 39 3 9 9 3 42 39 K K 29601:001:0083 14 6 8 41 - 3 38 41 43 40 31 17 -1 - 40 35 36 39 45 42 32 K 32 33 43 44 45 38 39 39 K 32 2 3 Tammiku tee T3 40 41 45 37 35 38 34 42 Tüüri 30 6575500 Tammiku tee T6 29601:001:0198 38 42 6575500 32 Taastamisalal olev truup ja selle number 38 39 T-1 38 37 41 32 32 29601:001:0068 K 3 9 29601:001:0372 40 43 8 3 41 -2 3 1 Tüüri 33 K Tammetõru 42 32 38 4 38 45 - 39 44 40 30 35 18 38 37 36 29601:001:0437 32 0 29501:007:0774 Keila metskond 373 37 37 38 -2 42 38 39 37 41 32 a 29601:001:0239 Tammiku tee 16 31 Tammiku tee T7 40 K 3 38 7 4 34 37 43 -2 32 37 35 K 29601:001:0436 29601:001:0348 38 K 33 44 41 42 - 37 19 Tammiku tee 17 37 39 40 38 44 34 38 32 32 36 29601:001:0060 32 43 40 Tuhkru K- 35 15 37 37 44 36 44 42 33 37 37 37 44 29501:007:1797 T-2 32 37 32 38 39 37 41 K Tammiku tee 15 39 40 Tillutalu 38 6 K -25 3 T 39 44 - a 2 6 34 3 36 29601:001:0070 mmi 3 3 37 38 8 39 21 36 32 a 2 kut e 29601:001:0374 43 33 9 eT 3 6 8 K Tammiku tee 15a 01 2 Keila metskond 375 4 32 4 42 : 44 K 0 39 - 0 39 36 1 39 25 35 38 - : 0 37 19 3 22 29601:001:0346 44 Tammiku tee 13 7 36 b 29601:001:0241 -2 38 32 39 44 38 39 5 29601:001:0347 39 41 32 32 K K- -2 38 38 39 40 32 39 33 37 39 39 K 32 37 K 34 35 35 38 38 -19 39 43 44 4 4 36 42 3 36 2 K 39 35 37 38 35 43 38 32 36 39 - 44 39 43 27 36 Metsatuka 32 K- 34 32 43 2 38 K- 7 41 43 Põdrakanepi 33 29601:001:0349 40 32 15 8 34 2 35 35 4 29601:001:0075 K 42 -2 - 37 38 36 32 K 36 K-26 38 43 - 36 42 K Koplimetsa 30 33 K- Altpere 39 K 27 43 41 38 1 - 35 4 2 3 35 29601:001:0071 29 42 K- 29601:001:0072 Tammiku tee T5 41 33 32 35 K 35 2 34 3 41 40 - 39 29601:001:0360 32 38 9 42 31 33 37 35 -1 42 38 33 3 K- K- 6 41 32 35 39 2 38 4 K 32 37 32 Tammiku tee 9 39 41 32 35 32 32 34 K- 29601:001:0220 36 35 42 38 32 32 32 35 39 35 K- 42 35 41 6575000 K- 33 32 32 7 34 2 K- 42 33 32 32 Vainu Tammiku tee 7 42 35 518500 35 35 33 K- 38 40 38 42 Vana-Mõisa tee 14 29601:001:0076 32 32 38 5 3 29601:001:0170 35 32 19 42 41 Keila metskond 376 33 35 38 39 32 33 35 K- 34 9 40 38 3 Kopli 33 Karikakra 39 32 29601:001:0240 37 Jaama 3 6 41 38 29501:010:0486 Putka 29601:001:0069 39 40 29501:010:0564 33 33 35 3 31 38 8 6 38 32 3 33 K- 38 33 Surnumäe 35 Vahtrasiku 29501:010:0475 38 39 38 32 34 35 42 34 38 42 39 T-1 K- 38 29501:010:0805 33 29601:001:0030 38 31 34 34 41 33 32 38 38 32 38 33 33 40 31 42 37 31 36 36 33 33 38 33 38 36 33 Angervaksa 35 33 33 Keila metskond 374 38 32 31 33 33 33 34 3 37 3 39 31 38 33 33 38 29501:010:0477 33 29601:001:0242 7 3 38 41 40 33 33 33 Altpere 33 33 37 37 41 3 2 7 3 29501:010:0225 33 32 37 33 33 32 33 37 35 2 Tõnsu 34 37 3 36 41 38 41 38 33 41 29501:010:0209 33 37 41 38 33 37 32 32 33 39 40 33 33 32 33 33 40 32 33 38 33 3 3 33 7 K- 3 37 33 3 35 3 Ke 33 41 34 33 i la- 33 Suure-Tõnsu Pa 37 36 38 l disk 40 41 32 Kukemarja 2960 i1, 5 33 38 33 43101:001:1005 1: 00 -4, 9k 33 Tammiku tee 5a 29501:010:0482 1:00 m 34 40 37 40 5 38 39 9 33 34 29601:001:0390 33 34 38 40 32 37 35 36 39 33 Tammiku tee 5 37 K- 33 33 34 40 34 40 32 3 7 38 34 43 K 35 29601:002:0190 32 39 35 34 40 33 -4 42 33 38 33 35 36 35 39 1 36 34 Pikastepõllu K- 36 37 33 38 Tammiku tee 3a 37 33 33 35 29501:010:0845 37 29601:001:0350 K- 36 37 34 3 3 38 37 33 37 45 K 38 -4 37 37 33 37 37 3 35