Haljala-Kukruse vahelise maanteelõigu riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja KSH I etapi aruande eelnõud

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 08.07.2026 nr 13-3/2396-1 [email protected] Meie 21.08.2026 nr 6-5/26/12844-2 Haljala-Kukruse vahelise maanteelõigu riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja KSH I etapi aruande eelnõud Esitasite1 planeerimisseaduse (PlanS) § 37 lg 1 alusel Keskkonnaametile kooskõlastamiseks Haljala–Kukruse vahelise maanteelõigu riigi eriplaneeringu (REP) asukoha eelvaliku ja selle mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) esimese etapi aruande (edaspidi nimetatud KSH I etapi aruanne) eelnõud. Planeeringu koostamise eesmärk on koostöös kohalike omavalitsuste, ametkondade, maaomanike ja kogukondadega leida erinevaid huve tasakaalustav ning võimalikult väikeste negatiivsete mõjudega asukoht Haljala–Kukruse vahelisele maanteelõigule. Planeeringuga kavandatakse kiirusele 120 km/h vastava 2+2 ristlõikega põhimaantee, mis vastab Euroopa transpordivõrgu TEN-T nõuetele ning muudab Tallinna ja Virumaa vahelise ühenduse ohutumaks, sujuvamaks ja ajaliselt lühemaks. Samuti seatakse planeeringuga tingimused tee rajamise ja kasutamisega kaasnevate mõjude leevendamiseks. Planeeritava teelõigu kogupikkus on ligikaudu 67 kilomeetrit. Olete palunud esitada kooskõlastus hiljemalt 21.08.2026. Kirjas märgite, et PlanS § 37 lg 2 kohaselt, kui kooskõlastaja ei ole ettenähtud aja jooksul eelnõu saamisest kooskõlastamisest keeldunud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse dokumendid kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks. Keskkonnaamet jätab Haljala–Kukruse vahelise maanteelõigu REP asukoha eelvaliku ja selle mõjude hindamise, sh KSH I etapi aruande eelnõud kooskõlastamata, kuna REP-i ja KSH aruande materjalides on osade kaitstavate loodusobjektide ja Natura 2000 võrgustiku alade puhul mõju käsitlemata ning esitatud mõjuhinnanguid ja kavandatud meetmeid tuleb teatud juhtudel üle vaadata, täiendada ja parandada. Samuti palume arvestada muude käesolevas kirjas toodud märkustega. 1. Kavandatava maantee trassikoridor jääb osaliselt Sämi maastikukaitseala 2 Sämi piiranguvööndisse3 . Sämi maastikukaitseala kuulub Sämi loodusala4 koosseisus üleeuroopalisse Natura 2000 kaitsealade võrgustikku. 1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 08.07.2026 kiri nr 13 -3/2396-1, registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 08.07.2026 nr 6-5/26/12844 all. 2 EELIS kood KLO1000274 3 EELIS kood KLO1100952 4 EELIS kood RAH0000363 Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658  Nii Sämi maastikukaitseala kui ka Sämi loodusala kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüübile siirde- ja õõtsiksood (7140)5 ei ole laiendatava trassi mõju välistatud (asub <200 m kaugusel praegusest maanteest). REP-i asukoha eelvaliku seletuskirjas ja KSH I etapi aruandes nähakse meetmena ette kuivendavate tegevuste mittekavandamist elupaigatüübist. Märgime, et teadaolevad teadusuuringud (A. Kull jt6 ) viitavad, et eeskätt kuivendus (sh tee)kraavide kuivendav mõju ulatub mitmesaja meetri kaugusele soodest. Seega tuleb selgitada, kuidas kuivendav mõju välistatakse. Palume materjale täiendada. 2. Kavandatava maantee trassikoridor jääb osaliselt Padaoru maastikukaitseala 7 Padaoru piiranguvööndisse8 ning kaitsealusesse Pada parki9 . Padaoru maastikukaitseala kuulub Padaoru loodusala10 koosseisus üleeuroopalisse Natura 2000 kaitsealase võrgustikku. Vastavalt KSH I etapi aruandes kirjeldatule ehitustegevust Padaoru maastikukaitsealal ega loodusalal ei kavandata. Saab nõustuda KSH I etapi aruande järeldusega, et kavandatav ehitustegevus on võimalik, kui järgitakse kaitseala kaitse-eesmärki ja KSH I etapi aruandes toodud mõjude leevendusmeetmeid. KSH I etapi aruandes ei ole aga käsitletud kavandatava tegevuse mõju kaitsealusele Pada pargile. Palume täiendada. 3. Kavandatava maantee trassikoridor jääb osaliselt Aseri maastikukaitseala 11 Kestla sihtkaitsevööndisse ja Ridaküla piiranguvööndisse12 . Ala kuulub Aseri loodusala13 koosseisus üleeuroopalisse Natura 2000 kaitsealade võrgustikku. KSH I etapi aruandes on meetmena välja toodud, et trassikoridori planeerimisel kavandada 2+2 maantee ja kaasnev taristu selliselt, et kogu kavandatav tegevus asuks väljaspool Aseri loodusala piire ning raadamist ei kavandataks 60 m ulatuses loodusalal registreeritud metsaelupaikadest. Sama tingimus on toodud REP-i asukoha eelvaliku seletuskirjas. Keskkonnaamet märgib, et kaitsekorrast tulenevalt ei ole Kestla sihtkaitsevööndis raadamine lubatud. Materjalid tuleb üle vaadata. 4. KSH I etapi aruande alaptk-s 3.4.6. on toodud, et: „Põhjaveekihi loodusliku kaitstuse järgi jaotatakse Eesti territooriumi alad kaitsmata, keskmiselt kaitstud, suhteliselt kaitstud ja kaitstud põhjaveega aladeks.“ Märgime, et arvestades, et veeseaduse (VeeS) § 68 lg 3 järgi jaotatakse Eesti territooriumi alad viieks kategooriaks (kaitsmata, nõrgalt, keskmiselt, suhteliselt kaitstud ja kaitstud põhjavesi), siis palume teksti korrigeerida vastavalt VeeS-s toodud põhjaveekihi loodusliku kaitstuse järgi ning sellele vastavalt muuta ka hinnanguid. 5 EELIS ID:-1 218 145 083 6 Kättesaadav: Aruanne | sood 7 EELIS kood KLO1000182 8 EELIS kood KLO1100481 9 EELIS kood KLO1200191 10 EELIS kood RAH0000564 11 EELIS kood KLO1000592 12 EELIS kood KLO1101315 13 EELIS kood RAH0000171 2 (7) 5. Trassikoridori lõik 1-J ületab Selja14 , Sõmeru15 , Kunda16 , Purtse17 ja Pada jõe18 kalda piirangu- ehituskeelu- ja veekaitsevööndit. Kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud19 . Ehituskeeld ei laiene kehtestatud REP-i alusel ehitatavale ehitisele20 . Veekaitsevööndis on keelatud ehitamine, välja arvatud juhul, kui see on kooskõlas VeeS § 118 lg-s 1 nimetatud eesmärgiga ning LKS-s sätestatud ranna- ja kaldakaitse eesmärkidega21 . Samuti on veekaitsevööndis keelatud pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet22 . Veekogude veekaitsevööndi ulatus on toodud VeeS § 118 lg-s 2. KSH peab andma vastuse, kas ja kuidas on kavandatav tegevus kooskõlas VeeS-s nimetatud eesmärgiga ning LKS-s sätestatud ranna- ja kaldakaitse eesmärkidega ning vajadusel pakkuma leevendusmeetmed. Seda teemat ei ole käsitletud, mistõttu palume materjale täiendada. 6. REP-i asukoha eelvaliku seletuskirja p-s 40 (lk 35) on toodud: „Võrkla-Purtse lõigus trassikoridori planeerimisel, väljaehitamisel ning Pada jõele sildade rajamisel tuleb arvestada Mahu-Rannametsa loodusala (ühtlasi Pada jõe hoiuala) kaitsekorraga, Mahu- Rannametsa loodusala kaitse-eesmärgiks seatud elupaigatüüpi jõed ja ojad (3260) ei hävitata, kahjustata ning ei tehta tegevusi, mis seavad ohtu elupaigatüübi soodsa seisundi. Selleks on vajalik sildade lahenduse väljatöötamisel arvestada, et rajatistel ei oleks otsest puutumust jõe veekeskkonnaga. Selliselt välditakse jõe vee seisundi halvendamist ja jõe elupaiga kahjustamist (vt “Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku Natura hindamise aruanne” joonis 4-2).“ Palume täpsustada, mida mõeldakse „otsese puutumuse puudumine jõe veekeskkonnaga” all. Kas see tähendab, et jõesängi ja veekeskkonda ei rajata ega paigutata nii ehitus- kui kasutusetapis silla sambaid, tugikonstruktsioone, erosioonikindlustusi, ajutisi tööplatvorme, ehitusaegseid tugilahendusi, mis võivad mõjutada jõge? Palume täpsustada. 7. REP-i asukoha eelvaliku seletuskirja p-s 64 (lk 40) on toodud: „Analüüsida, kas trassikoridorile jääb EELIS-esse kantud puurkaevude asukohti, sanitaarkaitse- ja hooldusalade ulatust. Kaardiandmete ja/või välitööde põhjal selgitada välja, millised kaevud vajavad lammutamist ja milliste asemel tuleb rajada asenduskaevud (arvestada, et EELIS-es võib olla registreeritud valede koordinaatidega kaevude asukohti). Anda tingimused asenduskaevude kavandamiseks.“ Sama meede on toodud KSH I etapi aruandes. Juhime tähelepanu, et veehaarde sanitaarkaitsealal on majandustegevus keelatud 23 , välja arvatud: 1) veehaarde ehitamine, teenindamine ja kasutamine; 2) sanitaarkaitseala hooldamine; 3) metsa hooldamine; 4) rohttaimede niitmine ja niite koristamine või äravedu; 5) õiguspäraselt ehitatud ehitise kasutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus kavandatud viisil, kui ehitis ei põhjusta vee kvaliteedi halvenemist; 6) teadustöö tegemine. 14 EELIS kood VEE1074600. 15 EELIS kood VEE1075600. 16 EELIS kood VEE1072900. 17 EELIS kood VEE1068200. 18 EELIS kood VEE1071900. 19 Looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lg 3. 20 LKS § 38 lg 5 1 . 21 VeeS § 119 p 5. 22 VeeS § 119 p 6. 23 VeeS § 151 lg 2. 3 (7)  Majandustegevusena sanitaarkaitsealal käsitletakse majandustegevust laiemalt, sealhulgas igasugust majandustegevust, millel on negatiivne mõju põhjaveele. VeeS § 151 lg 2 p 5 säte kohaldub sanitaarkaitsealas paiknevatele õiguspäraselt ehitatud olemasolevatele ehitistele, mitte uutele ehitistele. Puurkaevude hooldusalal on põhjavee saastumise vältimiseks keelatud sellise ehitise ehitamine, millega kaasneb keskkonnaoht24 . Palume täiendada, et lisaks lammutatavate ja asenduskaevude määramisele hinnatakse ka trassikoridori lähedusse jäävate säilivate salv- ja puurkaevude võimalikku mõjutatavust. Enne ehitustööde alustamist tööde võimaliku mõju väljaselgitamiseks tuleks kaardistada lähteolukord, sh olemasolevad ja trassikoridorile jäävad puurkaevud ja salvkaevud, veetase ja vee kvaliteedinäitajad, ning ette näha projektis meetmed võimalike negatiivsete mõjude leevendamiseks/vältimiseks. Eeltoodud asjaolusid tuleb hinnata hüdrogeoloogilise modelleerimise käigus. See on eriti oluline, kui tee rajamiseks on vaja teha sügavaid sisselõikeid künkasse(kaevand), mis ulatuvad põhjavee tasemeni ning võivad muuta põhjavee liikumist ja selles tulenevalt muuta ümbritsevate salv- ja puurkaevude veetaset. 8. REP-i asukoha eelvaliku seletuskirja p-s 65 (lk 40) on kirjas: „Selgitada välja, kas eelkõige ehitustööde perioodil on mõnel trassilõigul vajalik põhjaveetaseme alandamine. Selleks täpsustada geotehnilise uuringu käigus hüdrogeoloogilisi näitajaid (pinnasevee tase, pinnaste filtratsioonimoodulid jms). Kui põhjaveetaseme alandamine on vajalik, viia läbi modelleerimine ning töötada välja meetmed oluliste negatiivsete mõjude vältimiseks.“ Põhjaveetaseme alandamise vajaduse hindamisel palume arvestada, et mõju põhjaveerežiimile võib tekkida ka ilma otsese põhjavee alandamiseta (nt kaeviste tõttu). Seetõttu tuleb ka hinnata kavandatava tegevuse võimalikku mõju põhjavee liikumisele ja tasemele ning vajadusel kirjeldada leevendusmeetmeid võimaliku mõju vähendamiseks või vältimiseks. 9. REP-i asukoha eelvaliku seletuskirja lisa 14 lk 5 on kirjas, et: „Looduskaitseliste piirangutega peab arvestama jõgedega ristumistel ja looduskaitse alade läheduses. Selja jõest kuni Kunda jõeni paikneb olev tee Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal.“ Märgime, et projekteerimise käigus tuleb hinnata kavandatava 2+2 maanteelõigu mõju Pandivere ja Adavere–Põltsamaa nitraaditundlikule alale, sh mõju põhjaveele. Hinnata tuleb ehitus- ja kasutusaegset reostusriski (nt sadevee ärajuhtimine, avariiolukorrad, ohtlike ainete sattumine keskkonda) ning vajadusel tuleb kavandada põhjavee kaitseks täiendavad meetmed. Palume sellega arvestada. 10. REP-i asukoha eelvaliku seletuskirja lisa 14 lk 12 on kirjas: „km 97,11 – Selja jõe sild (sild 01) ja Selja jõe läbipääs (ID51-52) Projektiga ette nähtud rajada sild üle Selja jõe. Rajatise ava laius 50m. Kallasradade minimaalne laius 10m (mõlemal kaldal).“ Lk 13 on kirjas: „km 109,22 – Kunda jõe sild (sild 02) ja kallasrajad ULUK (ID45_46) Projektiga ette nähtud rajada sild üle Kunda jõe. Vastavalt ulukiuuringu tulemustele on Kunda jõe silla all kavandatud ka kallasrajad minimaalse kõrgusgabariidiga 4,0m, minimaalne laius 10 (mõlemal kaldal).“ Lk 13 on kirjas, et: „km 119,33 – Pada jõe sild (sild 03) ja kallasrajad ULUK (ID43_44) Projektiga ette nähtud rajada sild üle Pada jõe. Vastavalt ulukiuuringu tulemustele on Pada 24 VeeS § 154 lg 5 p 5. 4 (7)  jõe silla all kavandatud ka suurulukite altläbipääs minimaalse kõrgusgabariidiga 4,0m. Kallasradade minimaalne laius 10m (mõlemal kaldal).“ Lk 14 on kirjas: „km 138,33 – Purtse jõe sild (sild 04) ja kallasrajad ULUK (ID34_35) Projektiga ette nähtud rajada sild üle Purtse jõe. Vastavalt ulukiuuringu tulemustele on Purtse jõe silla all kavandatud ka suurulukite altläbipääs minimaalse kõrgusgabariidiga 4,0m. Kallasradade minimaalne laius 15m (mõlemal kaldal).“ Palume projekteerimise käigus hinnata, kas kavandatavad sillalahendused võivad muuta kaldajoont ja kui muutub, siis millises ulatuses25 . Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et kui silla ehitamise käigus on vajalik muuta püsivalt veekogu kaldajoont, võib selleks tegevuseks vajalik olla keskkonnaluba26 . 11. REP-i asukoha eelvaliku seletuskirja ja KSH I etapi aruandesse on vee-elustikule kantud tingimus, millega tuleb arvestada detailse lahenduse etapis: „Arvestades, et Toolse, Kunda, Pada ja Selja jõgi kuuluvad lõheliste kudemis- ja elupaikade nimistusse, on keelatud selliste veekogude loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine.“ Samas, REP-i asukoha eelvaliku seletuskirjas ja KSH I etapi aruandes aga ei ole esitatud meedet/tingimust seoses Purtse jõega. Purtse jõe sild on kavandatud läbima Sillaoru paisu ja kalatee lähiümbrust. Sild tuleb kavandada selliselt, et ei tekiks kaladele uut rändetakistust. Palume materjale täiendada. 12. Maapõueseadus (MaaPS) § 15 sätestab maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse lubamine ning planeeringute koostamist. MaaPS § 15 lg 7 kohaselt, kui planeeritaval maa- alal asub maardla või selle osa, kooskõlastatakse maakonnaplaneering, üldplaneering, detailplaneering ja riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneering planeerimisseaduses sätestatud korras Kliimaministeeriumi või kliimaministri volitusel riigiasutusega, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogiaalane pädevus (Eesti Geoloogiateenistus). Valitud trassikoridor kattub Suurkõrtsi lubjakivimaardla kehtivate lubjakivikarjääri keskkonnalubadega. KSH I etapi aruandes on viidatud Suurkõrtsi lubjakivikarjääride osas vanadele andmetele. Suurkõrtsi III lubjakivikarjääri keskkonnaluba nr KL-522386 anti ettevõttele AKTSIASELTS KIVILUKS 10.04.2026 korraldusega nr DM-129027-41 kehtivusajaga kuni 10.04.2056. KSH I etapi aruandes on viidatud, Suurkõrtsi III lubjakivikarjääri puhul loale, kui taotletavale loale. Samuti ei ole selge, kas arvestati ettevõttele AKTSIASELTS KIVILUKS antud Suurkõrtsi II lubjakivikarjääri keskkonnaloa nr KL-508031 kehtivate maardla plokkide ja mäeeraldise piiridega – neid muudeti 31.10.2025 korraldusega nr DM- 126602-24. Suurkõrtsi lubjakivimaardla Suurkõrtsi lubjakivikarjäär on töötav lubjakivikarjäär, kus keskkonnaluba kehtib 03.10.2009 – 02.10.2034. Suurkõrtsi II lubjakivikarjääris alustati lubjakivi kaevandamistegevusega aastast 2022 ja keskkonnaluba kehtib 11.02.2020 – 10.02.2050. Juhul, kui planeeritakse tee ehitust Suurkõrtsi lubjakivikarjääride mäeeraldisele, kus kaevandamine on lõpetatud ja varu ammendatud, tuleb arvestada ka asjaoluga, et Suurkõrtsi keskkonnalubade kohaselt mäeeraldised korrastatakse veekoguks. Veekogude sügavus saab olema umbes 7-8 meetrit. Praegu on Suurkõrtsi karjäärides veetase alandatud, aga veetase 25 Kui silla ehitamise käigus on vajalik muuta püsivalt veekogu kaldajoont, võib selleks tegevuseks vajalik olla keskkonnaluba (VeeS § 187 lg 17) 26 VeeS § 187 lg 17. 5 (7)  tõuseb tagasi looduslikule tasemele peale karjääride tegevuse lõppemist. Juhime tähelepanu, et kaevandamislubade omanikele on antud õigus oma load vastavalt nendes praegu sätestatule realiseerida ja ammendada kuni lamamini. Palume REP-i koostamisel eeltooduga ning kehtivate kaevandamiseks antud keskkonnalubadega arvestada. Samuti palume REP-i detailse lahenduse leidmiseks koostööd teha lubade omanikega. Ühtlasi märgime, et REP-i asukoha eelvaliku seletuskirja ja KSH I etapi aruande kohaselt on suurulukiläbipääsud kavandatud sisuliselt keset Suurkõrtsi karjäärialasid. Ulukiläbipääsude kavandamisel tuleb arvestada kaevandamistegevusega, mis võib kehtivate keskkonnalubade alusel seal jätkuda kuni aastani 2056, ning selle mõjuga läbipääsude toimivusele. Palume REP-i koostamisel sellega arvestada. 13. REP-i materjalides ei ole käsitletud võõrliikide teemat. Maantee praeguse ja kavandatava trassikoridori alternatiivide piirkonda jääb suhteliselt palju võõrliikide kolooniaid, mis on nii hävinud kui ka aktiivses tõrjes. Võõrliigi levitamine on keelatud LKS § 57 lg 1 ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 1143/2014 looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta art 7 kohaselt. Märgime, et planeeritavate trassikoridoride alal leidub aktiivses tõrjes olevaid karuputke kolooniaid. Kuna karuputke puhul moodustab mullas ajapikku püsiv seemnepank, mis püsib mullas vähemalt 10 aastat, siis ehitustööde (k.a raietööd) käigus ei tohi sealset pinnast laiali vedada. Karuputke levila laiendamise vältimiseks peame vajalikuks vältida karuputke leiukohtade pinnase teisaldamist väljapoole nimetatud levialasid. Rasketehnikaga tuleb vältida koloonias sõitmist, kui see pole võimalik, siis tuleb koloonia eelnevalt katta, et rasketehnika rataste külge ei jääks pinnast. Kui võõrliigi kasvukohas on ehitustööde tegemine vajalik, siis võimalik on enne ehitustööde algust karuputke koloonia pinnas 0,3 m sügavuselt koorida ja matta kinnistu piires sügavamale (2 m) selliselt, et selles asukohas hiljem enam kaevetöid ei tehta. Keskkonnaametiga kokkuleppel on üheks võimaluseks ka pinnase teisaldamine, mis ei ole eelistatud variant – koloonia pinnas tuleb 0,3 m sügavuselt koorida enne muude tööde algust ja viia lähimasse riigimaal asuvasse tõrjes olevasse karuputke kolooniasse (Keskkonnaametiga kokkuleppel), seal siluda ja tehnika puhastada. Selleks on vajalik enne ehitustöid Keskkonnaametiga see kokku leppida, et võõrliigi koloonia teisaldamine toimuks korrektselt. Karuputke kolooniaid saab vaadata Maa- ja Ruumiameti karuputke kaardirakendusest. Palume REP-i koostamisel selle teemaga arvestada. 14. Failis „Detailse lahenduse koostamiseks vajalik ekspertmeeskonna koosseis“27 on esitatud REP-i detailse lahenduse ja selle mõju hindamise etapiks kaasatavad eksperdid ja nende pädevus. Dokumendi kohaselt peavad kaasatavad eksperdid omama kas magistrikraadi või sellega võrdsustatud kvalifikatsiooni taset vastaval erialal (hinnatavas valdkonnas) ning eelnevat töökogemust, mis on seotud hinnatava valdkonnaga, või on viimase viie aasta jooksul osalenud hinnatava valdkonna eksperdina keskkonnamõju hindamise (KMH) või KSH eksperdirühma töös. Dokumendis on kirjas, et kaasatavatel ekspertidel peab olema varasem kogemus eksperdirühma töös osalemisel KMH või KSH koostamisel, kuid ei ole täpsustatud, kas see kogemus peab pärinema lõpetatud menetlustest või piisab ka pooleliolevates menetlustes 27 Detailse lahenduse koostamiseks vajalik ekspertmeeskonna koosseis.pdf 6 (7)  osalemisest. Leiame, et eksperdirühma töö kogemuse tõendamiseks peavad varasemad KMH-d või KSH-d olema lõpetatud (kui mitte kõik, siis vähemalt osad menetlused). Samuti ei ole dokumendis määratletud, kui pikaajalist töökogemust eeldatakse. Dokumendis on ka öeldud: „Natura 2000 alad (Natura hindamise läbiviimine) – ekspert peab omama magistrikraadi loodusteadustes ja on viimase viie aasta jooksul osalenud vähemalt neljal korral sisulise Natura eksperdina KMH/KSH eksperdirühma töös;“. Märgime, et „sisulise Natura eksperdina KMH/KSH eksperdirühma töös“ all võib olla tehtud vaid Natura eelhindamine. Natura hindamise eksperdil on vajalik ka Natura asjakohase hindamise kogemus. 15. REP-i asukoha eelvaliku seletuskirja p-s 3.5.2.1. on analüüsitud piirkonnas koostatavaid või kehtestatud tuuleenergeetikat puudutavaid planeeringuid. KSH I etapi aruande ptk-s 2 on analüüsitud REP-i kooskõla erinevate strateegiliste planeerimisdokumentidega, sh üldplaneeringutega. Trassikoridor läbib osaliselt ka Viru-Nigula valla üldplaneeringuga (menetluses) kavandatud tuuleenergeetika alasid. Palume see lisada REP-i ja KSH aruande teksti. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Helen Manguse juhataja keskkonnakorralduse büroo Irma Pakkonen 5683 1311 (keskkonnakorraldus), [email protected] Lauri Saapar 527 3872 (looduskasutus), [email protected] Triin Amos 5629 6403 (looduskaitse planeerimine), [email protected] Reelika Lumi 5646 3909 (loodushoid), [email protected] Märt Kesküla 523 4410 (vee-elustik), [email protected] Leana Lõhmus 5193 6648 (vesi), [email protected] Ljudmila Bogdanova 525 0480 (vesi), [email protected] Kersti Ritsberg 5302 5823 (maapõu), [email protected] 7 (7)