Avalike arutelude teade ja vastused laekunud tagasisidele Liivi lahe elektriühenduse REPis

Saatja: "info" <[email protected]> Saaja: "info - MKM" <[email protected]>, [email protected] Teema: [DKIM katki]Re: Vastus pöördumisele Kuupäev: 2026-08-19 18:05 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. HOIATUS! See e-kiri võib olla liba-, õngitsus- või pahaloomuline, kuna on saadetud asutusest, kus meiliserver on vigaselt seadistatud. Rohkem infot: KKK | teenusveeb <https://teenused.rit.ee/et/kkk> -> E-post ja kalender. Austatud planeeringute asekantsler Ivan Sergejev, austatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium! Viitan oma kirja LL planeering 19.08.2026.pdf sisule, milles vastan Teie tänasele kirjale. Te väidate, et vastasite minu küsimustele. Pealkiri: Vastus pöördumisele Registreerimise kuupäev: 18.08.2026 Registreerimise number: 13-3/2767-3. Seetõttu edastan küsimused ka teistele isikutele, kes on nüüd Teie kirja aadresside seas. Te ei vastanud ühelegi 107-st küsimusest, mida ma Teile esitasin. Eeldan, et sama kehtib ka kõigi teiste suhtes? Eeldan, et kõnelen kõigi nimetatud aadresside esindajate nimel. Palun pakkuge neile võimalust vastata ja kinnitada, kas esitatud küsimustele on üldse vastatud, ning edastage sellest koopia ka minule. Lugupidamisega, Jaan Tamm, Merike Sepp, Rein Klein //// Subject: Re: Avalike arutelude teade ja vastused laekunud tagasisidele Liivi lahe elektriühenduse REPisDate: Wed, 19 Aug 2026 17:35:10 +0200From: info <mailto:[email protected]> <[email protected]>To: [email protected] <mailto:[email protected]> , SA Pärnumaa Arenduskeskus <mailto:[email protected]> <[email protected]>, Eesti Keskkonnaühenduste Koda <mailto:[email protected]> <[email protected]>, Kaitseliit Pärnumaa Malev <mailto:[email protected]> <[email protected]>, Kaitseliit <mailto:[email protected]> <[email protected]>, Eesti Planeerijate Ühing <mailto:[email protected]> <[email protected]>, Eesti keskkonnamõju hindajate ühing <mailto:[email protected]> <[email protected]>, Elering AS <mailto:[email protected]> <[email protected]>, Elektrilevi OÜ <mailto:[email protected]> <[email protected]>, AS Eesti Gaas <mailto:[email protected]> <[email protected]>, Telia Eesti AS <mailto:[email protected]> <[email protected]>, Tele2 Eesti AS <mailto:[email protected]> <[email protected]>, Elisa Eesti AS <mailto:[email protected]> <[email protected]>, ELA SA <mailto:[email protected]> <[email protected]>, Rail Baltic Estonia OÜ <mailto:[email protected]> <[email protected]>, MTÜ Eesti Erametsaliit <mailto:[email protected]> <[email protected]>, Ühinenud Metsaomanikud MTÜ <mailto:[email protected]> <[email protected]>, Riigimetsa Majandamise Keskus <mailto:[email protected]> <[email protected]>, Eesti Kalurite Liit <mailto:[email protected]> <[email protected]>, MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu <mailto:[email protected]> <[email protected]>, Pro Mare MTÜ <mailto:[email protected]> <[email protected]>, OÜ Utilitas Wind <mailto:[email protected]> <[email protected]>, Jaagupi Sadama Arendus OÜ <mailto:[email protected]> <[email protected]>, Silver Hage <mailto:[email protected]> <[email protected]>, Saare Rannarahva Selts MTÜ <mailto:[email protected]> <[email protected]>, MTÜ Kabli Külaselts <mailto:[email protected]> <[email protected]>, MTÜ Nepste <mailto:[email protected]> <[email protected]>, MTÜ Häädemeeste Suurküla <mailto:[email protected]> <[email protected]>, Rannamajaka OÜ <mailto:[email protected]> <[email protected]>, Valge Hotell OÜ <mailto:[email protected]> <[email protected]>, Rentaki OÜ <mailto:[email protected]> <[email protected]>, Häädemeeste vallavolikogu fraktsioon Koduvald <mailto:[email protected]> <[email protected]>, info <mailto:[email protected]> <[email protected]>, [email protected] <mailto:[email protected]> , [email protected] <mailto:[email protected]> Austatud planeeringute asekantsler Ivan Sergejev, austatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium! Viitan oma kirja LL planeering 19.08.2026.pdf sisule, milles vastan Teie tänasele kirjale. Te väidate, et vastasite minu küsimustele. Pealkiri: Vastus pöördumisele Registreerimise kuupäev: 18.08.2026 Registreerimise number: 13-3/2767-3. Seetõttu edastan küsimused ka teistele isikutele, kes on nüüd Teie kirja aadresside seas. Te ei vastanud ühelegi 107-st küsimusest, mida ma Teile esitasin. Eeldan, et sama kehtib ka kõigi teiste suhtes? Eeldan, et kõnelen kõigi nimetatud aadresside esindajate nimel. Palun pakkuge neile võimalust vastata ja kinnitada, kas esitatud küsimustele on üldse vastatud, ning edastage sellest koopia ka minule. Lugupidamisega, Jaan Tamm, Merike Sepp, Rein Klein Jaagupi Sadam MTÜ On 10/08/2026 11:50, <mailto:[email protected]> [email protected] wrote: Tere! Teile on saadetud dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Pealkiri: Avalike arutelude teade ja vastused laekunud tagasisidele Liivi lahe elektriühenduse REPis Registreerimise kuupäev: 10.08.2026 Registreerimise number: 13-3/2767-1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn 625 6342 [email protected] <mailto:[email protected]> <http://www.mkm.ee> http://www.mkm.ee On 19/08/2026 09:13, <mailto:[email protected]> [email protected] wrote: Tere! Teile on saadetud dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Pealkiri: Vastus pöördumisele Registreerimise kuupäev: 18.08.2026 Registreerimise number: 13-3/2767-3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn 625 6342 [email protected] <mailto:[email protected]> <http://www.mkm.ee> http://www.mkm.ee _____ TEABENÕUE, VAIDLUSTAMISTEADE JA SISULINE VASTUVÄIDE Kiri ministeeriumile — 19. august 2026 Saatja: Jaan Tamm MTÜ Jaagupi Sadam Registrikood: 80595898 Jaagupi küla, Häädemeeste vald, 86504 Pärnumaa Saaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Planeeringute osakond Asekantsler Ivan Sergejev [email protected], [email protected] Koopiad: Kliimaministeerium — [email protected] Keskkonnaamet — [email protected] Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) — [email protected] Õiguskantsler — [email protected] Andmekaitse Inspektsioon (AvTS järelevalveasutus) — [email protected] Riigikontroll — [email protected] Euroopa Komisjoni Esindus Eestis — [email protected] Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) — [email protected] Euroopa Parlamendi Petitsioonikomisjon — [email protected] Häädemeeste Vallavalitsus — [email protected], [email protected] Saarde Vallavalitsus — [email protected] Pärnu Linnavalitsus — [email protected] Teema: Ametlik vaidlustamisteade (HMS §43 lg 1; AvTS §19) — 7. augusti 2026. a koostöötabel ei kujuta endast 107 küsimuse sisulist kaalumist — KeTS-i vastuolu iseseisva õigusliku puudusena (PS §12; HMS §4 lg2) — AvTS-i vaie (XIII osa) — Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduse riigi eriplaneering (REP) ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) — toimikud 15- 4/4843-1, 15-1/8753-2, 15-1/9030-2, 15-4/9183-3, TTJA 16-7/21-05645-011, OEN nr 65, 2022-08-04-203, MKM 13-3/2004-17, MKM 13-3/2767-1 — kui 24.– 31. augusti 2026. a arutelud viiakse läbi ilma sertifitseeritud dokumentideta, esitatakse Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotlus. Lisa A: Kaebus Tallinna Halduskohtule (dokument 2), kätte toimetatud koos käesoleva kirjaga. Lisa B: Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduse riigi eriplaneeringu koostöö ja kooskõlastuste tabel, 7. august 2026, https://riigiplaneering.ee/sites/default/files/documents/2026-08/Liivi_lahe_REP_koost%C3%B6%C3%B6tab el_7.08.2026_0.pdf (kirje 23, MTÜ Jaagupi Sadam, 13-3/2004-17). Austatud pooled! 26. juulil 2026. a esitas MTÜ Jaagupi Sadam planeeringutoimikusse põhjendatud arvamuse koos 107 ametliku küsimusega. Need küsimused tuginesid rannakogukonna aastatepikkustele avalikele tõenditele: kalurite ja külade pöördumistele, merekaartidele, millelt olid välja jäetud Liivi lahe kalad ja hülged, 14. juuni 2021. a suletud uste taga peetud hüvitiste koosolekule, avaliku rahastusega rajatud maaleminekukohale, mida ei süvendatud, ning teaduslikele alusuuringutele, mille suhtes teie konsultandid ei ole teinud kalibreerimist. 7. augustil 2026. a avaldati veebilehel riigiplaneering.ee 139-leheküljeline koostöötabel. LIIVI LAHE RIIGI ERIPLANEERINGU GEOPOLIITILINE, RIIGIKAITSELINE, PÕHISEADUSLIK (PS §5) JA RIIGIABI (ELTL ART 107) ÕIGUSVASTASUS Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduse riigi eriplaneeringut (REP) ja selle keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH) ei saa käsitleda halduslikus isolatsioonis. Vaadelduna selle tegelikus geopoliitilises, makromajanduslikus ja riigikaitselises kontekstis paljastub õigusvastane ja jätkusuutmatu skeem, mis seab otsesesse ohtu Eesti Vabariigi julgeoleku, rikub Eesti Vabariigi põhiseaduse §5 imperatiivset nõuet kasutada loodusvarasid säästlikult ja heaperemehelikult, eirab Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 107 riigiabi reegleid ning kahjustab pöördumatult kohalike omavalitsuste ja rannakogukondade elutähtsaid huve.  1. Geopoliitiline manipulatsioon, Kingissepa–Kaliningradi merekaabel ja rohepesu skeem Meretuuleparkide ruumiline kavandamine Läänemeres on põimunud Vene Föderatsiooni strateegilise sõjalise taristuga. Nagu ajakirjanik Meinhard Pulk avalikustas 23. aprillil 2026 ajalehes Postimees ilmunud uurivas artiklis "Ootamatu üllatus: meretuulepark plaaniti kogemata Venemaa sidekaabli kohale", sattus Saaremaa meretuulepargi planeering (Saare 1 arendusala, 60 km Saaremaast läänes; arendajad Oxan Energy, Snow Nikk, Vidjajev ja Ocean Connect Energy) sügavasse kriisi seoses tõsiasjaga, et otse läbi Eesti majandusvööndi (EEZ) kulgeb merepõhjas Venemaa strateegiline kõrgepinge- ja sidekaabel, mis ühendab Leningradi oblastis asuvat Kingisseppa Kaliningradi enklaaviga. See avastus sundis planeeringuala vähendama üle 50%, kuid sellest hoolimata jätkavad ministeeriumid ja arendajad Liivi lahe tuulealade forseerimist. Kingissepa–Kaliningradi kaabli füüsikaline ja raamatupidamislik reaalsus paljastab ulatusliku piiriülese rohepesu mehhanismi. Arvestades enam kui 1000 kilomeetri pikkust vahemaad Peterburi ja Kaliningradi vahel, ulatuvad elektri ülekandekaod sellel liinil üle 50 protsendi. Paigutades hiiglaslikud avamere tuulepargid otse selle strateegilise kaablikoridori kohale või selle vahetusse lähedusse, luuakse arvestuslik skeem, kus Vene transiitkaabli ülekandekadusid kaetakse paberil kohaliku tuuleenergia toodanguga. See võimaldab vahendada Vene elektrit Lääne-Euroopa turgudele ja sertifitseerida seda "Eesti roheenergiana". Selline "elektriline Nord Stream" toimib manipulatiivse toetuste hankimise skeemina, mis teenib välismaiste suurkontsernide huve ja ohustab Eesti energiajulgeolekut. See skeem on otseselt seotud Norra ettevõtte Northern Europe Energy Group AS (peakontor Oslos) ja Vindr Balticsi (juhatuse esimees Marko Viiding) tegevusega. 8. mail 2026 allkirjastasid kõnealused äriühingud energeetika- ja keskkonnaminister Andres Suti ning Norra suursaadiku Marius Dirdali osalusel koostöömemorandumi, mille eesmärk on rajada Häädemeeste valda Urissaarde ligi miljardi euro suurune rohevesiniku tehas ja andmekeskus (valmimisajaga 2031 ning lubadusega luua 100 töökohta) paralleelselt Liepāja erimajandustsooni kavandatava 1000 MW võimsusega vesinikuprojektiga („CIS Liepāja“). Northern Europe Energy Group ei tooda ise tuuleenergiat, vaid toimib Power-to-X vahendajana, kes ostab kokku meretuuleparkide elektritoodangut. Urissaare tehas vajab tohutut elektrienergiat, mida kavatsetakse ammutada Vindr-i ja Liivi lahe tuuleparkidest läbi Eesti põhivõrgu. Merekaabli maaletulek Jaagupi sadamas on kavandatud teenima just selle hiiglasliku vesinikukoridori huve, hävitades samal ajal kohaliku rannakalanduse ja sadama sajanditepikkuse funktsiooni. 2. Riigikaitselised ohud, Kaitsepolitseiameti hoiatused ja NATO logistikakoridori sulgemine Meretuuleparkide rajamine Kingissepa–Kaliningradi strateegilise kaabli vahetusse lähedusse tekitab vahetu ja kriitilise ohu Eesti riigikaitsele ja NATO kollektiivsele kaitsevõimele. Kaliningrad kujutab endast Venemaa Lääne sõjaväeringkonna ja Balti laevastiku tugevalt militariseeritud tugipunkti, kus paiknevad tuumavõimekusega raketikompleksid Iskander ja ulatuslikud elektroonilise võitluse üksused. ÜRO mereõiguse konventsiooni (UNCLOS) artiklite 19, 58 ja 79 alusel annab tuuleparkide rajamine Vene sõjalise kaabli lähedusse Vene Föderatsioonile juriidilise ja operatiivse ettekäände saata oma sõjalaevu, hüdrograafia- ja "uurimisaluseid" ning relvastatud hooldusmeeskondi alaliselt Eesti majandusvööndisse ettekäändel, et kaitstakse oma veealust taristut. Lisaks loovad tuulikute vundamentide ehitustööd ja kaablite süvistamine merepõhja katte vaenulike hüdrograafiliste ja akustiliste sensorite, sonarivõrkude ja elektroonilise luure (ESM) seadmete paigaldamiseks, mis võimaldavad jälgida NATO allveelaevade ja pealveelaevade liikumist. Kaitsepolitseiamet (KAPO) on korduvalt väljendanud ametlikke ohuhinnanguid, hoiatades meretuuleparkide kumulatiivsete julgeolekuriskide eest Läänemere strateegilistes koridorides. Neid hoiatusi kinnitab raadioinsener Rene Liiveri 7. juulil 2026 avaldatud riigikaitseline analüüs ("Tuulikud loovad ründekoridore. Lagunes maailma parim õhutõrje – mis saaks veel Balti riikidest?"). Hiiglaslikud tuulikud tipukõrgusega 200 kuni 300 meetrit ja labade pöörlemiskiirusega kuni 300 km/h tekitavad massiivset Doppleri radarimüra (Doppler clutter) ja radaripeegelduste ebamäärasust. See müra tekitab püsivaid radaripimedaid tsoone ja maskeerib madalalt lendavaid ründedroone ja tiibrakette, lõhkudes NATO varajase hoiatuse ja õhutõrje ahela (kill chain) idatiival. Täpselt samadel riigikaitselistel kaalutlustel võttis Rootsi Kuningriigi valitsus ja Rootsi relvajõud (Försvarsmakten) 2024. aasta novembris vastu ajaloolise otsuse keelata ja tühistada 13 meretuulepargi arendust (koguvõimsusega 32 gigavatti) kogu Läänemere ulatuses (sh Blekinge, Aurora ja Tritoni projektid). Rootsi kaitseväe juhtkond tõendas, et avamere hiidtuulikud vähendavad raketirünnaku eelhoiatusaega kahest minutist vähem kui 60 sekundini, luues vastuvõetamatu julgeolekuaugu. Riigikaitselist kriisi süvendab meregeograafia. Üle 80 protsendi Läänemere idaosa kaubandustransiidist läbib Liivi lahega piirnevaid rahvusvahelisi laevateid. Pärnu laht on ainus kaitstud ja süvaveeline merevärav liitlasvägede kiireks ja massiivseks vastuvõtmiseks Edela-Eestis. NATO operatiivplaneering näeb ette Saksa– Hollandi ühendkorpuse staabielemendi paigutamist Pärnumaale, mille logistiliseks aluseks on Pärnu sadama, Pärnu lennuvälja, Via Baltica maantee ja Rail Baltica raudteekoridori koostoime, mida regulaarselt turvab NATO 1. alaline miinitõrjegrupp (SNMCMG1). Jaagupi sadamal on ajalooline looduslik ja tehniline potentsiaal olla välja arendatud 12-meetrise süvisega süvasadamaks, mis tagaks NATO logistikaalustele ja Eesti merepiirivalvele elutähtsa hajutatud vastuvõtuvõimekuse. REP-i kava sulgeda Jaagupi sadama akvatoorium kõrgepingekaablite maaletulekuga likvideerib selle strateegilise kaitsevõime ja allutab riikliku julgeoleku spekulatiivsele ärihuvile. 3. Korruptiivsed huvide konfliktid, nomenklatuursed võrgustikud ja Jaagupi sadama üleandmine Liivi lahe eriplaneeringu menetluses viitavad asjaolud süsteemsele huvide konfliktile. Dokumendihaldussüsteemis Delta registreeritud materjalid (menetlus nr 13-3/2767-1) kajastavad omavahel seotud isikute koordineeritud ettepanekuid, milles nõutakse merekaabli maabumiskoha kavandamist üksnes Jaagupi sadamasse. Ettepanekute esitajatel, Tallinna äri- ja poliitringkondades tuntud isikutel, on tuvastatavad majandushuvid ja ärisidemed Lepanina hotelli operaatoriga; hotelli kinnistu ning sellega seotud maade tegelikeks omanikeks on Venemaa Föderatsiooni kodanikud. Selline varjatud lobitöö seisab teravas vastuolus kohalike kogukondlike energiaühistute kohtlemisega. Reaalsed kohalikud algatused, nagu Energiaühistu TÜH, on jäetud planeeringust täielikult kõrvale, tõendades, et REP ei teeni mitte Eesti kohalikku energiaturvalisust, vaid piiriüleste spekulantide huve. Selle protsessi kõige räigemaks ilminguks on Jaagupi sadama kümneaastane teadlik kinnimudastamine. Euroopa Liidu Kalandusfondi (EMFF/EMFAF) ja regionaalarengu toetused, mis olid eraldatud Jaagupi sadama süvendamiseks ja rekonstrueerimiseks, võeti kohaliku omavalitsuse poolt küll vastu, kuid endise vallavanema Karel Tölpi juhtimisel peatati süvendustööd teadlikult. Eesmärk oli lämmatada Jaagupi rannakalurite tegevus ja turism, et arendajad saaksid planeeringukaartidel väita, nagu puuduks piirkonnas aktiivne majandus- ja kalandustegevus, ning saada merekaabli maaletulekuks tasuta servituudid. Jaagupi sadama (asub Häädemeeste vallas Penu külas) haldamise ja arendamisega on seotud Jaagupi Sadama Arendus OÜ (registrikood 16383532). Ettevõte omandas Häädemeeste valla korraldatud avaliku enampakkumise teel Jaagupi sadama kinnistule (katastritunnus 21303:001:0209) pikaajalise hoonestusõiguse. Riiklikus Sadamaregistris on Jaagupi sadama ametlikuks pidajaks ja teenuseosutajaks märgitud samuti Jaagupi Sadama Arendus OÜ (juhatuse liige ja sadamakapten Silver Nõmm). Tänaseks peaks senine Jaagupi sadama erakäitaja leping seaduse alusel olema lõppenud ja kehtivuse kaotanud, aga ometi see seda ei ole (!). Operaator-arendaja käitus hoidis sadamat aastaid suletuna ja takistas kalanduse arengut. Nüüd äkki tekkis paanika ning sadamaoperaator-arendaja leidis aja ja võimaluse (hiljuti so. paar päeva tagasi) sadam enne hooaja lõppu lahti kaevata. See hilinenud tulekustutamine räägib enda eest. MTÜ Jaagupi Sadam on moodustamas uut, tegevkaluritest ja kohalikest maaomanikest koosnevat juhatust ning see siin ei ole käesolevas asjas taandatav lihtsalt eraõiguslikuks ärivaidluseks, vaid tegemist on avaliku keskkonna- ja kalandustaristuga. Arvestades sadama pikaajalist tõendatud tõkestamist ja Euroopa Liidu toetuste mittesihipärast kasutamist, nõuab MTÜ Jaagupi Sadam rikutud avalike ja kogukondlike õiguste taastamist ning sadama funktsiooni ja valitsemise üleandmist rannakalureid ja kohalikke elanikke koondavale esindusorganisatsioonile. See on hädavajalik, et alustada viivitamatult sadama süvendustöid, taastada laevaliiklus ning luua seaduslik ja läbipaistev esindusorgan, mis kaitseb kalurite õigusi ja jaotab Århusi konventsiooni alusel nõutavaid kompensatsioone. MTÜ Jaagupi Sadam esindusõigus, liikmeskonna volitus ja seisukohad seoses MKM-i kirjaga Käesolevaga vastab ja esitab MTÜ Jaagupi Sadam oma selgitused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 18.08.2026 dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu edastatud kirjale nr 13- 3/2767-3 (pealkiri: „Vastus pöördumisele“). Ametlik kontakt ja domeen: kinnitame, et MTÜ Jaagupi Sadam ametlikuks ja kehtivaks sidekanaliks on ametlik e-posti aadress domeeniga jaagupi.eu. Ametlik teabevahetus ja dokumentide vastuvõtmine toimub selle kanali kaudu tõrgeteta. Uue juhatuse moodustamine ja kollektiivne allkirjastamine: MTÜ-s on käimas uue juhatuse moodustamise ja volituste uuendamise protsess. Kuna tegemist on vältimatult vajaliku ja ajakriitilise dokumendiga planeeringu menetluses oma õiguste tagamiseks, on käesolevale pöördumisele lisatud mitmete MTÜ liikmete ja asjaosaliste digitaalallkirjad. Liikmete ja toetajate laiendatud allkirjastajate ring kinnitab ühingu ühtset tahet, legitiimsust ja otsest mandaati antud seisukohtade esitamiseks kuni registrikannete lõpliku vormistamiseni. MTÜ eesmärgid ja kalapüügiõiguse kaitse: MTÜ Jaagupi Sadam koondab ja esindab kõiki isikuid, kes soovivad aktiivselt seista sadama arengu, kohaliku kogukonna huvide ning kalurite ajaloolise kalapüügiõiguse ja merekasutuse säilimise eest. Ühing tegutseb sihikindlalt oma liikmete kalapüügihuvi kaitsel mis tahes piirangute või ruumiliste kitsenduste vastu. Kahjude hüvitamise nõue: Teatame ühemõtteliselt, et kui planeeringu või sellest tulenevate tegevustega takistatakse, piiratakse või tehakse võimatuks MTÜ liikmete ja kohalike kalurite kalapüügi- ja sadamakasutuse õigused, nõuab MTÜ Jaagupi Sadam kõigilt takistajatelt ja vastutavatelt osapooltelt tekitatud majanduslike kahjude ning saamata jäänud tulu täielikku kompenseerimist ja rahalist hüvitamist. Käesolevaga loeb MTÜ Jaagupi Sadam ministeeriumi 18.08.2026 kirjas nr 13-3/2767-3 toodud esindusõiguse ja teabevahetuse märkused ammendavalt vastatuks ning nõuab esitatud sisuliste vastuväidetega arvestamist planeerimismenetluses. Tuletame meelde, et Enefiti jt. (Pärnu maakonnaga piirnevate merealade ja kaablite) enda planeerimisprotsessi on (olnud) kaasatud palju „tühjasid” OÜ-sid ja algatusi, et teie poolne seisukoht MTÜ suhtes jääb arusaamatuks. 4. Majanduslik test põhiseaduse §5 alusel ja riigiabi keeld (ELTL art 107) Eesti Vabariigi põhiseaduse §5 sätestab vääramatult: „Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult." See norm keelab riigil teha ideoloogilisi, majanduslikult põhjendamata ja ressursse raiskavaid otsuseid. Tuginedes Friedrich Hayeki majandusteaduslikule tõdemusele, et plaanimajanduslikud konstruktsioonid viivad vältimatult ressursside hävitamiseni, nõuab PS §5 riigilt igas planeeringus tõendatud turupõhist tasuvust ja majanduslikku heaperemehelikkust. Riigi enda ametlikud seisukohad kinnitavad, et meretuuleenergia arendamine praegusel kujul on majanduslikult läbikukkunud. Nagu rahvusringhääling ERR teatas 24. oktoobril 2025 („Eesti 200 hoiab maismaatuuleparkide vähempakkumist kinni“ ), peatas valitsuskoalitsioon tuuletoetuste skeemi seetõttu, et riigil puudub igasugune energiasalvestus. Haridusminister Kristina Kallas kinnitas avalikult, et ilma suuremahulise salvestuseta puudub igasugune mõte meretuuleparke turule tuua, sest elektrisüsteemis on juba praegu liiga palju nullhinnaga töötunde, kus elektril puudub igasugune nõudlus ja väärtus. Valitsuse 2,6 miljardi euro suurune toetuspakett tühistati ja salvestuse analüüs valmib alles 2026. aasta lõpus. Meretuuleparkide ehitamine ilma salvestuse ja turuta tekitab riigile väärtusetuid varasid („stranded assets”), sotsialiseerib Eleringi kaudu sadade miljonite eurode ulatuses liitumiskulusid maksumaksjate kaela ja rikub otseselt PS §5 säästlikkuse nõuet. Seda turutõrget tõendavad ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) korraldatud hoonestusloa enampakkumised: • Saare 1 ala (52,8 km²) alghind oli 1,32 miljonit eurot; • Saare 3 ala alghind oli 310 500 eurot; • Saare 7 ala enampakkumine kukkus täielikult läbi, sest arendajad (sh. Utilitas Wind) keeldusid ilma riiklike subsiidiumideta tagatisi esitamast. Liivi lahe mereökosüsteemi ja rannakalanduse majanduslik võrdlus meretuulepargi litsentsitasudega paljastab hiiglasliku majandusliku kahju: • Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) alarajoonide 27-3d ja 27-3e teadusandmetel, võrrelduna teiste analoogsete Läänemere piirkondadega nagu Kattegat/Skagerrak (66–176 miljonit €/aastas 22 000 km² kohta), Bornholmi bassein (45–120 miljonit €/aastas 15 000 km² kohta) ja Öland/Midsjöbankarna (36–96 miljonit €/aastas 12 000 km² kohta), toodab Liivi lahe (18 000 km²) puutumatu kalanduskeskkond 3000 kuni 8000 eurot väärtust iga ruutkilomeetri kohta aastas läbi töönduspüügi, töötlemise, rannaturismi ja kalavarude taastootmise. • Liivi lahe kalanduse reaalne majanduslik väärtus on 54 kuni 144 miljonit eurot aastas. • Seevastu 500 km² suuruse tuulepargi riiklik hoonestustasu (määras 25 000 €/km²/aastas) toob riigile vaid 12,5 miljonit eurot aastas. • Liivi lahe kalandus on 4 kuni 12 korda väärtuslikum kui kavandatav tuulepark. Kalanduse hävitamine tekitab Eesti riigile igal aastal 40 kuni 130 miljonit eurot puhast majanduslikku kahju, mis on PS §5 otsene rikkumine. Lisaks rikub võrguühenduste riiklik kinnimaksmine Elering AS-i kaudu ELTL artikli 107 lõiget 1, kujutades endast ebaseaduslikku ja konkurentsi moonutavat riigiabi. Euroopa Kohtu suurkoja lahendi C-24/19 (Aalter & Nevele) kohaselt toob eriplaneeringu või selle KSH tühistamine kaasa kõigi sellest tulenevate ehituslubade, võrguliitumiste ja toetuslepingute tuletatud tühisuse, mis tekitab investoritele ja pankadele vahetu finantsriski. Euroopa Investeerimispank (EIB) ja rahvusvahelised pangad ei tohi finantseerida projekte, mis rikuvad Århusi konventsiooni ja mille keskkonnamõjud on alla 16Hz sagedustel mõõtmata. 5. Õiguspärase ootuse täielik välistamine Arendajad ja finantseerijad ei saa tulevikus nõuda Eesti riigilt tehtud kulutuste hüvitamist õiguspärase ootuse põhimõttele tuginedes, sest planeeringu õigusvastasus on olnud ametlikult fikseeritud ja vaidlustatud juba aastaid: • 27.06.2021: MTÜ Puhas Silmapiir esitas Häädemeeste Vallavalitsusele ametliku hoiatuse PS §5 rikkumise kohta; • 28.06.2021: Rahandusministeeriumi kiri nr 1.1-13/4724-2 kinnitas kaebeõigust (PS §15), kuid jättis PS §5 sisuliselt analüüsimata; • 04.08.2022: Vabariigi Valitsuse korralduse nr. 203 seletuskiri kinnitas, et Utilitas Wind keeldus REP kulusid kandmast, kuid riik jätkas menetlust ilma PS §5 majandusanalüüsita; • 26.07.2026: MTÜ Jaagupi Sadam esitas MKM-ile 107 ametlikku küsimust ja vastuväidet, fikseerides planeeringu õigusvastasuse;  • 10.08.2026: MKM kiri nr 13-3/2767-1 keeldus küsimustele vastamast, kinnitades ametiasutuse õigusvastast tegevusetust; • 10.08.2026: MTÜ Jaagupi Sadam edastas MKM-ile ametliku meeldetuletuse ja viimase kohtueelse hoiatuse. Kõik arendajad (sh CIP, Ignitis, Utilitas Wind ja Enefit Green) teevad oma investeeringuid täielikus teadmises protsessi õiguslikust tühisusest ning heausksuse kaitse on neile kohtus välistatud. 6. Tähtaja seadmine ja sunniraha nõue (§250 HKMS) Riik ei tohi hoida rannarahvast ja kalureid lõputus õiguslikus ebakindluses, mis rikub Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat ja omandikaitset (EIÕK 1. lisaprotokolli art 1 ja konventsiooni art 8; EIK 03.03.2026 otsus Saarivuoma Sami Village v. Norway). Vastustajale antakse tähtaeg kaksteist (12) kuud käesoleva nõude esitamisest kõigi nõutud empiiriliste uuringute, alla 16Hz kalibreeritud müramõõtmiste ja teabenõudes loetletud materjalide esitamiseks. Kui uuringuid selle tähtaja jooksul ei esitata, taotleb MTÜ Jaagupi Sadam kohtult Liivi lahe elektriühenduse riigi eriplaneeringu õigusvastaseks ja tühiseks tunnistamist. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustikule ja asendustäitmise ja sunniraha seadusele (ATSS) taotleb MTÜ Jaagupi Sadam kohtult kohustamisotsuse tegemisel ministeeriumile sunniraha hoiatuse määramist, tagamaks kohalikule kogukonnale ja rannakaluritele tekitatud õigusliku ja majandusliku kahju lõpetamist. 7. MKM-i TAKTIKALINE KAITSE JA MENETLUSLIK KÕRVALEPÕIKLEMINE 18. augustil 2026 väljastas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) ametliku kirja nr 13- 3/2767-3 (digitaalselt allkirjastanud maa- ja ruumipoliitika osakonna juhataja Ivari Rannama), millega vastati MTÜ Jaagupi Sadam menetluslikele hoiatustele ning lisati 139-leheküljeline koostöö ja kooskõlastuste tabel (seisuga 07.08.2026). Mõlema dokumendi koostoimel ilmneb, et ministeerium rakendab läbimõeldud taktikat: menetluslikku venitamist, probleemide pisendamist ning tehnilistest sisuküsimustest kõrvalehoidmist: • Püüe taotlejat diskvalifitseerida: Selle asemel et käsitleda esile toodud põhiseaduslikke ja keskkonnaprobleeme, takerdub MKM vorminõuetesse, väites, et ametlikus registris olev e-posti aadress [email protected] ei toimi, ning seades digiallkirjade puudumise tõttu kahtluse alla pöördumise esindusõiguse. • Projekti tükeldamise („salaami-taktika“) ametlik fikseerimine: Koostöötabeli 23. real (lk 71–107) kordab ministeerium seisukohta, et kaitseväe radarite häired, alla 16 Hz infraheli, tuulikute rootori vibratsioon, likvideerimistagatis ja Hiina tarneahela riskid „puudutavad meretuulikuid, mitte elektriühenduse riigi eriplaneeringut“ ning neid ei pea selles menetluses lahendama. See kujutab endast projekti õigusvastase tükeldamise omaksvõttu Euroopa Kohtu (CJEU) lahendi C-24/19 (Aalter & Nevele) tähenduses. • Elering AS-i põhjendamatu välistamine: Kirja 13-3/2767-3 punktis 10 väidab MKM, et „Elering ei ole selles planeeringus puudutatud isik“. Väide, et riiklik põhivõrguettevõtja (TSO) — kes peab 330 kV maapealsed liinid ja konverteralajaamad välja ehitama, rahastama ning neid käitama — ei ole elektriühenduse planeeringus asjassepuutuv osapool, näitab ministeeriumi positsiooni irdumist tegelikkusest. VASTUVÄITED MENETLUSLIKELE ETTEHEIDETELE: E-POSTI KEHTIVUS JA ESINDUSÕIGUS A. E-posti aadressi [email protected] toimivus MKM-i väide, et äriregistrisse kantud ametlik e-posti aadress ([email protected]) ei toimi, ei vasta tõele. E- posti server ja domeen töötavad korrektselt ning võtavad kirju vastu. Menetlustakistuste vältimiseks kinnitab MTÜ Jaagupi Sadam aadressi toimivust ning lisab kõigile ametlikele pöördumistele koopia saajatena aadressid [email protected] ja [email protected]. B. Digiallkirja puudumine ei muuda avaliku väljapaneku arvamusi kehtetuks MKM-i nõue esitada ametlikud volikirjad ja individuaalsed digiallkirjad läheb vastuollu Eesti planeerimisõiguse aluspõhimõtetega: • Populaarhagi põhimõte (actio popularis) planeerimises (PlanS §37, §38): Planeerimisseaduse §37 lg1 ja §38 lg4 kohaselt on igal isikul õigus esitada avaliku väljapaneku kestel arvamusi, ettepanekuid ja vastuväiteid. Seadus ei piira osalemist üksnes registreeritud kinnistuomanikega ega nõua notariaalset volikirja. • Liigse formalismi keeld (HMS §4, §5): Haldusmenetluse seaduse §4 ja §5 kohaselt peab haldusmenetlus olema eesmärgipärane, tõhus ja vaba üleliigsest formalismist. Ametiasutus, kellele esitatakse keskkonnaorganisatsiooni poolt põhjalikud sisulised vastuväited, ei saa neid tehnilistel ettekäänetel kõrvale jätta. • Juhatuse ümberkujundamine ja esinduskomisjoni moodustamine: MTÜ Jaagupi Sadam laiendab praegu oma juhtimisstruktuuri, luues laiapõhjalise esinduskomisjoni, mis koondab tegevusrannakalureid, väikelaevajuhte ja rannikuala kinnistuomanikke. Kuna tegemist on üleminekuprotsessiga — kus soovitakse vältida üksikisikute sattumist surve alla —, toimib mittetulundusühing rannakogukonna institutsionaalse katusorganisatsioonina. SURVE, MÕJUTAMISE JA HIRMUTAMISE ÕHKKOND Põhjus, miks kohalikud elanikud ja kalurid ei esita vastuväiteid personaalselt oma allkirjaga, tuleneb Häädemeeste vallas pikalt kestnud administratiivsest survest ja majanduslikest mõjutusvahenditest: A. Hirmutunne rannakogukondades Alla 5000 elanikuga vallas toob mitme miljardi euro suurusele riiklikule energiaprojektile avalik vastuseismine kaasa otsesed isiklikud riskid: ehituslubade viibimise, valla järelevalve surve ja tõrjutuse. Kohalikud kalurid, kelle elatusallikas sõltub valla sadama ligipääsust ja riiklikest kalapüügikvootidest, on seatud olukorda, kus oma nime all esinemist välditakse. B. Agressiivne suhtlus: Siim Suursilla käitumine Jaagupi sadama aruteludel Poliitilist survet iseloomustab endiste vallajuhtide tegevus arendajate huvide kaitsmisel ja kohalike kriitika summutamisel. Jaagupi sadamat ja meretuulepargi planeeringut puudutanud aruteludel esines endine kohaliku omavalitsuse juht Siim Suursild (kellest on saanud Pärnu linnapea) teravalt ja häält tõstes Jaagupi Sadama esindajate ja kohalike elanike suunal, kui viimased nõudsid sõltumatuid keskkonnauuringuid ja läbipaistvaid hüvitiste põhimõtteid. See pingeline taust selgitab, miks elanikud toetuvad ühise esindajana MTÜ-le Jaagupi Sadam, et vältida üksikisikute sattumist vastasseisu kohalike otsustajatega. MKM-i KOOSTÖÖTABELI ANALÜÜS (RIDA 23, LK 71–107) Koostöötabeli rea 23 (MKM reg nr 13-3/2004-17, lk 71–107) analüüs näitab, et ministeerium ei ole pakkunud sisulisi lahendusi, vaid piirdub pädevuse puudumisele viitamisega: 1. Radarite häired ja riigikaitse (Doppleri müra, sihtmärkide tuvastamine, NATO Gotlandi radarisüsteem):  • MKM-i seisukoht tabelis: „Puudutab tuulikuid, mitte elektriühenduse REP-i. Kaitseministeerium on elektriühenduse kooskõlastanud.“ (lk 73–74) • Õiguslik ja sisuline puudus: Vastuolu Euroopa Kohtu lahendiga C-24/19; elektri tootmine ja ülekandmine moodustavad lahutamatu terviku. 2. Vene merekaabel (Kingissepa–Kaliningradi koridori kattuvus): • MKM-i seisukoht tabelis: „Edastatud materjalid ei kinnita paiknemist Vene kaablil.“ (lk 73) • Õiguslik ja sisuline puudus: Ei arvestata meedias esile toodud asjaolusid ega ÜRO mereõiguse konventsiooni (UNCLOS) art 19, 58 ja 79 turvariske. 3. Projektifirmade (SPV) pankrotirisk (Katseta likvideerimiskulud, labade kulumine, emaettevõtte tagatised): • MKM-i seisukoht tabelis: „Likvideerimise ja finantstagatiste nõuded lahendatakse ehitusloa etapis.“ (lk 75) • Õiguslik ja sisuline puudus: Jätab koristuskulud maksumaksja kanda; rikub KeÜS §24 sätestatud ettevaatuspõhimõtet. 4. Infraheli ja tervis (<16Hz) (Unevaegus, mikrovereringe häired): • MKM-i seisukoht tabelis: „REP ei planeeri tuulikuid; müra jääb normi piiridesse; vt TTJA 16-7/19-3404-138.“ (lk 87) • Õiguslik ja sisuline puudus: Läheb vastuollu Tallinna Halduskohtu (12.08.2026) otsusega taatlemata mürameetodite osas. 5. Jaagupi sadama 10-aastane seisak ja OLAF (EL-i süvendustoetuste mittesihipärane kasutamine rannapüügi kahjuks): • MKM-i seisukoht tabelis: „Planeeringu meeskonnal puudub info Jaagupi sadama rahastuse või valla otsuste kohta.“ (lk 90) • Õiguslik ja sisuline puudus: Keeldutakse kontrollimast EL-i kalandusfondi toetuste võimalikku kõrvalekallet. 6. Kalurite kompensatsioonid (Rannakalurite täielik väljajätmine maakasutuse kokkulepetest): • MKM-i seisukoht tabelis: „Hüvitisi makstakse seaduse alusel, kui saagikus väheneb; määrus pole veel vastu võetud.“ (lk 96–97) • Õiguslik ja sisuline puudus: rannakaluritel puudub tagatud kompensatsioon; rikub PS §12 ja EIÕK 1. protokolli. A. Projekti tükeldamise õiguslikud tagajärjed: MKM-i korduv argument, et tuulikute mõjud kuuluvad TTJA hoonestusloa menetlusse ja võrgumõjud MKM-i eriplaneeringusse, on vastuolus Euroopa Kohtu lahendiga C-24/19 (Aalter & Nevele) ning Riigikohtu otsusega 3-18-529/137. Elektriliinidel puudub otstarve ilma tuulikuteta ja tuulikud ei saa töötada ilma elektriühenduseta. Nende lahutamine eri menetlustesse kumulatiivse keskkonnamõju vältimiseks võib muuta kogu riigi eriplaneeringu õigusvastaseks (void ab initio). B. 12. augusti 2026 mürataatluse pretsedent: Tabeli leheküljel 87 viitab MKM infraheli teema vaigistamiseks TTJA toimikule 16-7/19-3404-138. See tugineb arendaja rahastatud ja taatlemata mõõtemetoodikale, mille Tallinna Halduskohus Saarde tuulepargi vaidluses 12. augustil 2026 tühistas. Riikliku planeeringu rajamine alla 16Hz sagedustel kalibreerimata seadmetele on vastuolus riigi kohustusega kaitsta inimeste tervist (PS §28). 8. ÕIGUSLIK SEISUKOHT JA NÕUDED: PROJEKTI TÜKELDAMISE KEELD, ETTEVÕTTE LÄBISTAV VASTUTUS JA DEKOMISJONEERIMISE FINANTSTAGATISED Projekti kunstlik tükeldamine erinevate tütar- ja varifirmade vahel ning vastutuse hajutamine rikub otseselt Eesti ja Euroopa Liidu õigust. Nõuame arendajatelt ja menetlejatelt täielikku läbipaistvust arenduse tegelike kavatsuste, omandistruktuuride, kumulatiivse keskkonnamõju ja siduvate dekomisjoneerimistagatiste osas. 1. Tükeldamise keeld ja kumulatiivse mõju hindamine (Euroopa Liidu ja Eesti keskkonnaõigus) • Euroopa Liidu KSH direktiiv 2001/42/EÜ ja KMH direktiiv 2011/92/EL (muudetud 2014/52/EL): Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika (sh lahendid C-227/01, C-142/07 ning suurkoja lahend C-24/19 Aalter & Nevele) keelab ühtse suurprojekti kunstliku osadeks jaotamise (salami-slicing), et vältida rangemaid keskkonnanõudeid või hajutada tajutavat keskkonnamõju. • KeHJS §3, § 6, §9 ja §20: Riigi eriplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine peavad käsitlema meretuuleparki, alalisvoolu (HVDC) merekaableid, Jaagupi maaletulekut, Arumetsa ja Kärsuveski alajaamu ning 330 kV õhuliine ühe tervikliku, funktsionaalselt seotud infrastruktuurina koostoimes kõigi teiste Liivi lahe arendustega. • Riigikohtu pretsedendid 3-18-529/137 (Hiiumaa meretuulepargi tühistamine) ja 3-16-1472: Keskkonnamõjusid ei tohi lükata edasi ehitusloa menetlusse; ruumiline lahendus ja selle leevendusmeetmed peavad põhinema tegelikel, kindlaksmääratud tehnilistel parameetritel juba planeeringu etapis. 2. „Tühjade kehade“ välistamine ja emaettevõtte läbistav vastutus • TsÜS §89 (näilik tehing) ja §138 (hea usu põhimõte) koostoimes HMS §4 ja §10-ga: Minimaalse osakapitaliga tütarettevõtete (SPV-de) asutamine eesmärgiga maandada emaettevõtte riske ja veeretada potentsiaalsed kahjud kolmandatele isikutele on õigusvastane. • Läbistav vastutus (piercing the corporate veil): arendust vedav emaettevõte (sh riigi enamusosalusega kontsern Eesti Energia AS / Enefit Green) vastutab solidaarselt kõigi oma tütarettevõtete lepinguliste, keskkonna- ja deliktiõiguslike kohustuste eest. • Konkurentsiseaduse §16 (ELTL art 102) ja Riigihangete seaduse §23: Merealade ja võrguühenduste broneerimine või enampakkumiste manipuleerimine seotud variühingute kaudu kujutab endast turgu valitseva seisundi kuritarvitamist ja hankelepingu õigusvastast tükeldamist. 3. Dekomisjoneerimine, utiliseerimine ja siduvad finantstagatised • KeÜS §24 (ettevaatus- ja saastaja-maksab-põhimõte), Ehitusseadustik ja Veeseadus: Nõuame, et planeeringu ja hoonestusloa lahutamatuks osaks seatakse 100% ulatuses siduvad, tagasivõtmatud emaettevõtte pangatagatised või riiklikule deposiitkontole (escrow) tehtavad ettemaksed. • Lammutuskulude katmine: Tagatis peab katma tuulikute 15–30-aastase elukaare lõppemisel labade (taaskasutamatute komposiitmaterjalide) utiliseerimise, vundamentide ja merekaablite täieliku demonteerimise ning merepõhja biotoopide taastamise. • Maksumaksja kaitse: Välistatud peab olema olukord, kus arendajaks loodud tütarfirma läheb tegevuse lõppedes või avariiolukorras pankrotti ning mitmesaja miljoni euro suurune koristus- ja dekomisjoneerimiskoormus langeb riigi ja kohalike omavalitsuste õlgadele. 4. Põhiseaduslik majanduslik vastutus ja õiguskindlus • Eesti Vabariigi põhiseaduse §5 ja §111 ning Riigivaraseaduse §31 ja §80: Riigi loodusvarasid ja mereala tuleb kasutada säästlikult ja heaperemehelikult. Aastakümneid kestev ja arenduste ümbernimetamisega tekitatud õiguslik ebakindlus halvab rannakalurite ja kohalike ettevõtjate investeeringud ning rikub nende põhiseaduslikku omandikaitset (PS § 32) ja õiguspärast ootust. Nõuame menetlejalt ametlikku, kirjalikku ja allkirjastatud kinnitust, et kõigi Liivi lahega seotud tütarettevõtete arendused liidetakse ühtsesse kumulatiivsesse menetlusse, avalikustatakse nende tegelikud omandisuhted ning esitatakse siduvad finantstagatised dekomisjoneerimise ja keskkonnakahjude täielikuks katmiseks. Liigume tagasi kirja pandud vastuste juurde: kirje 23 all on meie kiri, registrinumbriga 13-3/2004-17. Te trükkisite küsimused ära ja kirjutasite igaühe kõrvale lahtri. See tabel ei ole vastus(!). See on tabeli kujule taandatud keeldumine. 10. augustil 2026. a kinnitas teie kiri 13-3/2767-1 avalike arutelude toimumise 24.– 31. augustil 2026. a ja suunas avalikkuse veebilehele https://liivielekter.ee. Pidevalt muutuv veebileht ei ole avaliku teabe seaduse kohane digitaalselt allkirjastatud dokument. See ei kujuta endast põhjendatud vastust planeerimisseaduse (PlanS) §37 lg3 ja 4, haldusmenetluse seaduse (HMS) §40 ega Århusi konventsiooni artikli 6 lõike 6 tähenduses. See kiri siin on ametlik vaidlustamisteade (teade õigusliku vaidluse tekkimise kohta) ega ole omavoliline kuuepäevane ultimaatum. Haldusmenetluse seaduse §43 lg1 ja avaliku teabe seaduse §19 sätestavad juba imperatiivselt, kuidas haldusorgan peab taotlust menetlema ning kuidas kulgevad tähtajad. Teatame teile ametlikult: kui 24.–31. augusti 2026. a avalikud arutelud viiakse läbi ilma XIII osas loetletud sertifitseeritud toimikute eelneva avaldamiseta, pöördume viivitamatult Tallinna Halduskohtu poole esialgse õiguskaitse taotlusega HKMS §249 alusel. Lisa A on nimetatud kohtukaebus, mis toimetatakse teile kätte koos käesoleva kirjaga, välistamaks väiteid ärakuulamisõiguse puudumise kohta. See kiri täidab lisaks kolme eesmärki: 1. Esiteks fikseerib see, mida teie koostöötabel tegelikult sisaldab. 2. Teiseks vastab see rannarahva nimel 107 küsimusele, viidates nimelistele teadusuuringutele, kohtulahenditele ja ministeeriumi enda toimikunumbritele, et ministeeriumi tulevased dokumendid ei saaks alata puhtalt lehelt. 3. Kolmandaks teeb see selgeks, et need vastused, tabeli ümberlükkamine ja IV-A osas esile toodud KeTS-i vastuolu moodustavad õigusliku ja faktilise raamistiku, millele te peate sisuliselt vastama. Kui te vastate, peate käsitlema IV kuni XII osa. Te ei või korrata fraasi „ei kuulu sellesse REP-i“, otsekui oleks tegemist sisulise kaalutlemisega. I. Kes kirjutab ja kelle nimel? MTÜ Jaagupi Sadam (registrikood 80595898) on keskkonnaorganisatsioon. 28. aprilli 2021. a. põhikirja kohaselt on ühingu eesmärk selle ranniku, selle elupaikade, kalade kudealade ning neist sõltuva rannakalurite kollektiivse huvi kaitse. See annab ühingule kaebe- ja osalemisõiguse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) §30 ja Århusi konventsiooni artikli 9 lõike 2 alusel. Äriregistrisse kantud juhatuse volituste tehniline uuendamine on registris pooleli. Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) §37 lg1 ja §38 lg4 populaarhagi põhimõttele, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) §-le 30 ning haldusmenetluse seaduse (HMS) §4 ja §5 liigse formalismi keelule on ühingul ja selle liikmetel seaduslik õigus esitada planeeringule sisulisi arvamusi ja vastuväiteid. Käesolev märgukiri ja ranniku kaitsmine kohtus on hädavajalikud toimingud. Jaan Tamm kirjutab alla ka isikuna, kellel on teabenõude esitamise õigus AvTS §20 lg1 alusel. Jaagupi sadam ei ole käesolevas kirjas käsitletav eraviisilise ärikontsessioonina ning ühing ei taotle eraettevõtja äritegevuse üleandmist. Sadam on avalik keskkonnataristu: traditsiooniline kalurite maaleminekukoht, toimiv rannikuseire baas ning kavandatava merekaabli haavatav maaletulekukoht. Selle tõkestamine — avaliku rahastusega rajatud kai jätmine setete kätte ja kaluritele sulgemine terveks kümnendiks — on faktiline asjaolu, mida riigi eriplaneeringu korraldaja peab haldusmenetluse uurimispõhimõtte kohaselt välja selgitama (HMS §6). Teie tabel märgib sadamaküsimuse juures, et planeeringumeeskonnal „puudub info“ Jaagupi rahastamise, selle tingimuste või valla otsuste kohta ning et küsimus „ei puuduta riigi eriplaneeringu koostamist“. Kaabli maaletulekukoht asub Jaagupis. Maaleminekukoht asub Jaagupis. Ministeerium, mis kavandab kaablit läbi rahastatud, mudastunud ja suletud kalasadama ning kirjutab seejärel, et tal puudub teave, on rikkunud uurimiskohustust. Te ei ole meid ära kuulanud (HMS §40) ega otsust põhjendanud (HMS §56). Tegemist on Århusi konventsiooni rikkumisega, mitte sadamaäri puudutava eravaidlusega. II. Tõendamiskoormis lasub ministeeriumil Eesti haldusõigus ei pane rannakogukonnale kohustust riigi eriplaneeringu lahendust ümber lükata. Kohustus eriplaneeringut õigustada ja selle mõjusid tõendada lasub planeeringu koostamist korraldaval haldusorganil. HMS §4 nõuab head haldustava. HMS §4 lg2 nõuab võrdset kohtlemist. HMS §56 nõuab haldusakti ja -toimingu põhjendamist. PlanS §37 lg3 ja 4 kohustavad teid põhjendatud arvamust sisuliselt kaaluma. Lahter, mis teatab, et arvamus käib teise asja kohta, ei ole sisuline kaalumine. HMS §40 tagab menetlusosalisele õiguse olla ära kuulatud; arutelu, mis tugineb teadusuuringute edasilükkamise tabelile, ei ole ärakuulamine. Århusi konventsiooni artikkel 6 lg6 nõuab avalikkuse märkustele põhjendatud vastamist enne menetluse järgmisse etappi liikumist. KeÜS §11 (ettevaatuspõhimõte) sätestab, et keskkonnariski tuleb võimaluse piires vähendada asjakohaste ettevaatusabinõude rakendamisega. Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikkel 191 lg2 sätestab sama põhimõtte liidu tasandil. Müra ja vibratsiooni ehituseelne baastaseme kalibreerimine ei ole akadeemiline soovitus, vaid seadusest tulenev kohustuslik künnis. Kohtus ei vabasta halduskohtumenetluse seadustiku uurimispõhimõte planeeringu korraldajat sellest kohustusest. Te peate esitama täieliku toimiku. Te peate tõendama, et keskkonnamõju strateegiline hindamine ei kujuta endast isoleeritud fragmendi mudelit. Põhjendamata keeldumine asjaolude uurimisest on haldusakti ja -menetluse oluline puudus. Alates käesoleva kirja kättesaamisest lasub teil kohustus: • vastata 107 küsimusele, ilma et kasutaksite ammendava vastusena tüüpväljendeid „ei kuulu sellesse REP-i“, „hilisemas etapis“, „Kaitseministeerium kooskõlastas koridori“, „vt. KSH peatükk 7“, „meil puudub teave“ või „liiga üldine“; • võtta arvesse ja mittenõustumisel põhjendatult ümber lükata IV kuni XII osas esitatud vastuväited, sealhulgas nimetatud teadusuuringud ning IV-A osas esile toodud KeTS-i vastuolu; • lahendada XIII osas esitatud AvTS-i vaie ning väljastada seal loetletud dokumendid. Hilisem ministeeriumi dokument, mis eirab käesolevat kirja, on ise menetluslikult ja sisuliselt defektne. Õiguskindlus on põhiseaduslik väärtus (PS §§10, 13 ja 14). Võrdne kohtlemine on tagatud PS §-ga 12. Loodusvarad on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult (PS §5). Ettevõtlusvabadus, sealhulgas kutseline kalapüük, on kaitstud (PS §31). Omand ja sellega võrdsustatud varalised õigused on kaitstud (PS §32). Igaüks, sealhulgas riik, on kohustatud säästma elukeskkonda (PS §53). Ühe ja sama lahe lõputu ümberhankimine ja eri nimede all planeerimine ei ole õiguskindlus. Liivi lahe kalavarudel on tohutu väärtus. Eesti vajab seda püüki ja neid töökohti. Menetluslikul survel ja ebamäärasusel peab olema piir. III. Käesolev menetlus on varasemate menetluste jätk — PlanS §§27 ja 34, kohtuasi C-24/19 Viimasel Häädemeeste avalikul koosolekul kinnitas vallavolikogu liige Külliki Kiiver avalikult protokolli, et käesolev elektriühenduse REP on varasemate menetluste otsene jätk. Riik ja vahetuvad konsortsiumid — Eesti Energia AS ja Enefit Green, seejärel Utilitas Wind, seejärel Ignitis Renewables ja Copenhagen Infrastructure Partners — ei saa käsitleda 2026. aastat puhta lehena. Toimik, mida tuleb vaadelda ühtse tervikuna, hõlmab vähemalt järgmisi materjale: Eesti Energia hoonestusloa taotlused 27. veebruarist 2010 ja 28. jaanuarist 2021; toimik 15-4/4843-1(25. juuni 2021); Rahandusministeeriumi toimikud 15-1/8753-2, 15-1/9030-2, 15-4/9183-3 (jaanuar 2022); TTJA toimik 16- 7/21-05645-011(Ohaka Energia OÜ, 26. juuli 2021); Skepast & Puhkumi KSH programm 2018-0056(19. mai / 13. august 2020), mis kirjeldas juba 50–160 tuulikut kõrgusega 200–300 meetrit ning kaableid Kablisse ja Jaagupisse; Häädemeeste vallavalitsuste ühispöördumine peaministrile 27. aprillist ja 13. juulist 2021; Vabariigi Valitsuse korraldus nr 203 (4. august 2022) ja seletuskiri 2022-08-04-203; Häädemeeste valla otsus OEN nr 65(15. detsember 2022); Tallinna Halduskohtu määrus asjas 146 (12. mai 2022, Undrest); Riigikohtu lahendid 3-18-529/137 (19. mai 2020, Hiiumaa teemaplaneering) ja 3-16-1472; alternatiivide memorandum 18. septembrist 2024; TalTechi elektromagnetväljade uuring LEEEE25074(25. november 2025); 2026. aasta talumistasude dokument; meie 26. juuli 2026. a arvamus; teie 7. augusti 2026. a tabel, kirje 23, 13-3/2004- 17; ning teie kiri 13-3/2767-1 10. augustist 2026. PlanS §27 näeb ette riigi eriplaneeringu koostamise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamiseks, mille vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Kaabel eksisteerib üksnes tuuleparkide teenindamiseks. Koridori hindamine nii, nagu tootmisvõimsusi ei eksisteerikski, moonutab strateegilist lähtetaset, mille seadmiseks §27 on ette nähtud. PlanS §34 nõuab planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude, sealhulgas kumulatiivsete mõjude hindamist. Tabel, mis kordab „ei kuulu sellesse REP-i“, on PlanS §34 otsene eiramine. Seda kinnitab Euroopa Kohtu lahend kohtuasjas C-24/19 (A ja teised, Aalter ja Nevele, 25. juuni 2020, ECLI:EU:C:2020:503). Lahendi kohaselt peab kavale või programmile, mis seab raamistiku tuuleparkide rajamiseks, eelnema strateegiline keskkonnamõju hindamine. Kui seda ei ole tehtud, on akt tühine. Tühise akti tagajärgede ajutine säilitamine on lubatud üksnes juhul, kui esineb vahetu oht kogu liikmesriigi elektrivarustuskindlusele. Liivi lahe projekt ei kujuta endast sellist erandlikku ohtu. Kohtuotsus keelab hinnata kaablit lahus tootmisaladest, mida see kaabel teenindab. Teie tabel teeb aga just seda. ERR teatas 16. augustil 2022, et Liivi ühenduste planeerimine võib kesta kuni kuus aastat. Seda aega kasutati ministeeriumide ja arendajate ümbernimetamiseks, mitte lahe tegelike mõjude mõõtmiseks. IV. Mida teie 7. augusti 2026. a koostöötabel tegelikult sisaldab Oleme kirje 23 läbi töötanud. Me ei väida, et lahtrid on tühjad. Te kordate kuut tüüpvastust: 1. „Ei kuulu sellesse REP-i.“ Radarid, Peterburi–Kaliningradi merekaabel, Hiina ekspordikontroll (Reuters, 24. juuli 2026), tühjad projektifirmad, dekomisjoneerimine, NATO, toetused, kalurite fond ja tuulikute infraheli kuuluvad teie sõnul tuulepargi, mitte koridori juurde. Kuid kaabel rajatakse üksnes tuulepargi jaoks. CIP ja Ignitis on teatanud Liivi 1 ja Liivi 2 ühendamisest. Utilitas arendab Saare-Liivi 5 ala ja ühendust. Elering hakkab liini haldama. Kohtuasi C-24/19 ning PlanS §§27 ja 34 ei luba määratleda hindamisobjekti mugava ja kitsa fragmendina. 2. „Hilisemas etapis.“ Emaettevõtjate garantiid, riigihanked, Eleringi tehnilised tingimused, operaatorlepingud ja Kaitseministeeriumi nõutud kumulatiivsed elektromagnetilised näitajad lükatakse edasi lubade ja ehituse faasi. Riigikohus lahendis 3-18-529/137 keelas tegeliku keskkonnamõju hindamise edasilükkamise ehitusloa etappi. 3. „Kaitseministeerium kooskõlastas.“ Te märgite, et Kaitseministeerium kooskõlastas koridori lahenduse ega tuvastanud otsest negatiivset mõju riigikaitseliste ehitiste töövõimele. Samas lauses möönate, et hilisemates etappides tuleb hinnata tuulepargi ja ühenduse kumulatiivseid elektromagnetilisi näitajaid. Koridori kooskõlastus ei asenda kogu kompleksi mõjude hindamist. Teie enda lause tunnistab hinnangu puudumist. 4. „Vt KSH 7. peatükki.“ Peatüki pealkiri ei asenda kalibreeritud uuringuid ega vasta uuringutele Nguyen et al. (2021), Garthe et al. (2023), Arula (2012) või Saarde 12. augusti 2026. a kohtulahendi standarditele. 5. „Meil puudub teave.“ Jaagupi maaleminekukoha, Euroopa kalandusfondide, OLAF-i ja 2021.–2022. a kirjade kohta kirjutate, et meeskonnal puudub teave. HMS §6 kohustas teid selle teabe välja selgitama.  6. „Liiga üldine / te ei pakkunud teist terviklikku trassi.“ Esitatud 107 küsimust olid piisavalt detailsed, et neid tabelis ära trükkida. Kohustus kudeala tööstuslikku hõivamist põhjendada lasub riigil, mitte rannarahval. IV-A. KeTS-i vastuolu kui iseseisev õiguslik puudus Rannakalurite osas lisas teie tabel selgituse, mille kirjaliku fikseerimise eest avaldame tänu: hüvitis makstakse keskkonnatasude seaduse (KeTS) alusel üksnes juhul, kui 20km tuulikute tsoonis on toimunud püügimahu langus; vastav Vabariigi Valitsuse määrus ei olnud hindamise ajal veel jõustunud. Tegemist on iseseisva õigusliku puudusega: Te suunate lahe kutselised kasutajad tuulikute hüvitisskeemi juurde, väites samal ajal, et tuulikud on käesoleva kaabli REP-i menetlusest väljaspool. Te viitate maaomanikele kehtivale 2026. aasta talumistasude dokumendile, kuid kaluritele määrusele, mida hindamise ajal ei eksisteerinudki. See on meelevaldne ja rikub võrdse kohtlemise põhimõtet (PS §12; HMS §4 lg2). Ühtlasi on see otsene ülestunnistus, et elatusallikate mõju, mida te keeldute käesolevas REP-is hindamast, on seesama mõju, millele teie hüvitisskeem tugineb. Hilisem ministeeriumi akt, mis kordab seda vasturääkivust, on õigusvastane. V. Meie vastused küsimustele 1 kuni 10 — pärast teie tabelit Küsimus 1. Avalik kaasamine on olnud formaalne. Väide, et tuulepark on teine toimik, ei vasta Århusi konventsiooni artiklile 6. Küsimus 2. 2021. ja 2022. aasta kirjadele ei vastatud sisuliselt. Toimikute numbrid on 15-1/8753-2, 15-1/9030-2 ja 15-4/9183-3. Küsimus 3. Avalikelt kaartidelt jäeti välja kalad, maimud ja HELCOM-i kaitsealad. Nõuame vastava kaardikihi avalikustamist. Direktiiv 2008/56/EÜ ja HELCOM-i soovitus 42/3 nõuavad ökosüsteemipõhist lähenemist. Küsimus 4. 18. septembri 2024. a alternatiivide analüüs eelistab õhuliini. Maksumus ei vabasta direktiivi 2001/42/EÜ täitmisest. Veronika Verš on samaaegselt KSH juhtekspert ja planeeringu koostaja. Küsimus 5. Avaliku väljapaneku lühendamine 60 päevalt 30 päevale ei tühista Århusi konventsiooni ega KSH direktiivi nõudeid. Küsimus 6. Häädemeeste, Saarde, Kihnu ja Tori vallad esitasid sisulisi vastuväiteid. Pealiskaudsed vastused ei taga varajast ja tõhusat kaasamist. Küsimus 7. Århusi konventsiooni artikkel 9 tagab kaebeõiguse. Seetõttu on koostatud Lisa A. Küsimus 8. Menetluse järjepidevus ei ole teine objekt — see on sama laht ja sama ökosüsteem. Küsimus 9. Kaabli REP-i lahutamine pargi KMH-st on kohtuasja C-24/19 põhimõtete rikkumine ning vastuolus PlanS §§-dega 27 ja 34. Küsimus 10. Nimetame väljastamata dokumendid: Mati Kose lepingute redigeerimata failid, 14. juuni 2021. a protokoll, Kihnu koridori linnuradari andmed, Eleringi koormusuuring. XIII osa esitab nende kohta ametliku AvTS-i vaide. VI. Küsimused 11 kuni 20 — välitööd, C-24/19, KeÜS §11 Loodusdirektiivi artikli 6 lõiked 3 ja 4 ning kohtuotsuse C-24/19 pressiteade 77/20 nõuavad parimate teaduslike teadmiste kasutamist. Teie tabel väidab, et KSH kasutab olemasolevat seiret, pargi KMH välitöid ja mudeleid ning geoloogia tehakse hiljem. See on fragmendi mudel pluss tulevikulubadus. KeÜS § 11 ja ELTL artikkel 191 lg 2 muudavad müra ja vibratsiooni ehituseelse baastaseme kalibreerimise kohustuslikuks õiguslikuks künniseks. Uuringud Nguyen et al., Applied Acoustics 183 (2021) 108286 ja Measurement 182 (2021) 109678, näitavad, et amplituudmodulatsioon on mõõdetav ja unehäirete seisukohalt oluline. Bellut- Staeck, Journal of Biosciences and Medicines 11(6) (2023), esitab hüpoteesi endoteeli ja mikrotsirkulatsiooni mõjutuste kohta; viitame sellele ettevaatusprintsiibi vajaduse tõttu. Tallinna Halduskohtu 12. augusti 2026. a lahend Saarde tuulepargi asjas tühistas arendaja tellitud mõõtmised, mida ei olnud kalibreeritud sagedustel alla 16 Hz. Need allikad koostoimes KeÜS §-ga 11 nõuavad alla 20Hz töötavate mõõteseadmetega baasuuringute tegemist enne järgmisi menetlustoiminguid, mitte pärast vaiade rammimist kudealale. Natura 2000, rikkumismenetlused INFR(2022)2002 ja INFR(2022)2175, Espoo menetlus Lätiga ning hoiuala EE0040346 ei ole lahendatavad märkega „hilisemas etapis“. Tuulepark asub Lätiga ühises lahes. Nimetage Läti Espoo toimiku number või kinnitage ametlikult selle puudumist. VII. Küsimused 21 kuni 30 — põhiseadus, oksjonid, elektrivõrk PS §§5, 10, 12, 13, 14, 31 ja 32. Planeeringu algatamise otsus ei asenda proportsionaalsuse kontrolli. Saare 1 (veebruar 2024) ja Saare 3 (juuli 2024) enampakkumised lõppesid ühegi pakkumiseta. Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi teatas 23. märtsil 2023. a, et kümnetes gigavattides tuuleenergiat ei mahu Eesti elektrivõrku. Minister Riina Sikkut kinnitas samal päeval, et kõiki kavandatud meretuuleparke ei ole võimalik võrku ühendada. Teie tabel viitab vaid eskiisidele ja Eleringi tingimustele „tulevikus“. Tulevik ei ole praegu. Kui riik ei suuda määratleda elektri vastuvõtuvõimet, ei saa ta põhjendada lahe tööstuslikku koormamist. VIII. Küsimused 31 kuni 40 — kalamari, hülged, lõhe, müra, linnud Vibratsioon, elektromagnetväljad ja töömüra veesambas puudutavad otseselt kalamarja, räime, tinti ja lõhelisi. Teie tabel viitab KSH peatükkidele 7.10–7.12. Seal puuduvad Liivi lahe tegelikud mõõtmised sagedustel alla 20Hz. Pärnu jõe valgala moodustab viiendiku Eestist; jõestik on ajalooline lõheliste elupaik ligikaudu 3300 km ulatuses. Rannikulähedased märgalad ei ole eraldiseisev toimik — vesi ja kalamaimud seovad märgalad lahega ühtseks tervikuks. Hallhüljes ja viigerhüljes kuuluvad loodusdirektiivi II ja V lisasse ning Bonni (II lisa) ja Berni (III lisa) konventsioonide kaitse alla. Hüljeste tekitatud kahju kalasaakidele jääb erapooletute uuringute kohaselt madalasse ühekohalisse protsendivahemikku. 1988. aasta Waddenzee hülgelepingu toome esile võrdleva tõsiduse standardina. Asukohavaliku kohustus tuleneb loodusdirektiivi artiklist 6. Garthe et al., Scientific Reports 13:4779 (2023): kauride arvukus langeb avameretuulepargi 1 km tsoonis 94% ja 10 km tsoonis 52%. Gaultier' ja kolleegide uuring Läänemere nahkhiirte kohta on teadustöö, millele Kihnu radariuuring peab vastama. Teie tabeli väide, et elektriühendus ei tekita tuuliku infraheli, eirab fakti, et ühendus rajatakse vaid tuulikute jaoks. IX. Küsimused 41 kuni 51 — sadamataristu, vrakid, julgeolek, huvide konfliktid Küsimus 41 käsitleb maaleminekukohta avaliku taristuna, mitte ärivaidlusena. Avalik rahastus, tegemata süvendustööd ja kümneaastane kalurite tõkestamine nõuavad uurimist (HMS §6). OLAF teostab järelevalvet liidu vahendite sihipärase kasutamise üle (määrus 883/2013). Küsimused 42–43. Juhuleiu reegel kaablitrassil on aktsepteeritav, kuid kaabli uuring ei asenda tuulikute vundamendialade uuringut. Meyersledge'i vrakk (kultuurimälestiste register nr 30965) ja teised anomaaliad peavad olema avalikustatud. Küsimused 44–45. Reuters, 24. juuli 2026: Hiina kehtestas ekspordikontrolli EL-i üksustele. Rene Liiver, 7. juuli 2026: radarihäired ja õhutõrje juhtimisahela katkemine. Kaitsepolitseiamet on hoiatanud riskide eest Saare Wind kontekstis. Ming Yang nimetati Luxcara eelistatud tarnijaks Saare 1 alal. Teie tabel: pargi seadmed, Kaitseministeerium kooskõlastas, elektromagnetväljad hiljem. Küsimused 46–51. Topeltrollid (Skepast & Puhkim kui projekteerija ja KSH koostaja; Hendrikson & Ko ja Kuido Kartau osalused Saare Wind projektis; Triin Leplandi liikumine ministeeriumist erasektorisse). Enefit Green kaasas Sumitomo ja tühistas seejärel gigavati arenduse augustis 2025. Huvitatud isiku poolt KSH kulude kandmine PlanS alusel ei tee sama büroo tegevust sõltumatuks. Teie viimane lahter väidab, et menetluse peatamiseks puudub alus. Sellele väitele vastab Lisa A kohtukaebus. X. Küsimused 52 kuni 107 — garantiide nimekiri Teie tabel vastas peaaegu igale reale kuue tüüpvastuse variatsiooniga. Kuni te ei tõenda vastupidist dokumendi, kuupäeva ja nimega, kehtib järgmine: riik ei ole taganud vastavust nõuetele. Maaomanikel on kompensatsioonidokument; kaluritele pakutakse jõustumata KeTS-i määrust tuulikute tsoonis, mida te nimetate REP-i väliseks (IV-A osa). Mereelustik puudus avalikelt kaartidelt. Läti Espoo toimiku numbrit ei ole esitatud. Linnuradari andmed on salastatud. Koormusuuring puudub. Mõõtmised sagedustel alla 16 Hz puuduvad. Demonteerimise finantstagatised puuduvad. NATO riskid on jäetud kõrvale. Põlisrahvaste lahtri osas me ei vaidle sõna üle, vaid kaitseme rannapüügi kasutusõigusi ja tõendatavat varalist kahju (Saarivuoma, EIK 3. märts 2026, kaebus nr 2381/22: rikkumist ei tuvastatud, kuna kahju ei olnud siseriiklikult tõendatud; meie tõendame selle rahaliselt). Kui te väidate, et riik on nendel ridadel nõuded taganud, esitage ametlikud dokumendid, mitte kuus tüüpvastust. XI. Teaduslikud alusuuringud — KeÜS § 11, ELTL artikkel 191 lg2 Sõltumatud uuringud, millega planeeringu lahendus peab kooskõlas olema: • Nguyen et al. (2021), Applied Acoustics 183:108286 ja Measurement 182:109678 — amplituudmodulatsioon ja unehäired; • Bellut-Staeck (2023) — teaduslik hüpotees; ettevaatusprintsiip; • Tallinna Halduskohus, 12. august 2026, Saarde lahend — sõltumatus ja kalibreerimine sagedustel alla 16 Hz; • WHO mürasuunised (2018) — soovituslikud müratasemed; • Wind Energ. Sci. 8, 639–659 (2023), DOI 10.5194/wes-8-639-2023 — mõõtmised vs. levimudelid; • Arula 2012; Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut 2015–2019 — räime ja tindi kudealad Kihnu madalatel; • Garthe et al. (2023) — kauride arvukuse langus (−94% / −52%); • HELCOM-i kalade elupaikade kaardistus; • Loodusdirektiivi II ja V lisa, Bonni II ja Berni III lisa — hülged; • JRC99722 — avaliku rahaga kogutud andmete kättesaadavus; • Herrera Anchustegui, SSRN-id 3721147 — kohaliku kogukonna osalus kuni 20%, mitte 1–3% suletud uste taga; • Rene Liiver, 7. juuli 2026; • TalTechi uuring LEEEE25074; • Kohtuasi C-24/19; • Riigikohtu lahend 3-18-529/137; • Fosen HR-2021-1975-S; • Saarivuoma 2381/22; • Väävelheksafluoriid (SF6) jaotusseadmetes, GWP ca 23 500 — KSH-s käsitlemise nõue; • Euroopa Parlamendi resolutsioon 7. juulist 2021, 2019/2158(INI), TA-9-2021-0338; • Looduse taastamise määrus (EL 2024/1991, 17. juuni 2024) — taastamiskohustused merel ja maismaal. Kogu empiiriline hindamisobjekt on ühtne: mari ja vastsed, räim ja tint, lõhelised, hüljeste toiduahel ja lesilad, Kihnu rändekoridori linnud ja nahkhiired, ranniku ja luidete hüdroloogia ning müra ja vibratsioon alla 20Hz. Utilitas, CIP, Ignitis, merekaabel ja 330kV õhuliinid moodustavad ühe terviku. KeÜS §11 ei luba baasuuringuid vahele jätta viitega „hilisemale etapile“. XII. Terviklik tootmis- ja ülekandekompleks, arendajate tahe ja projektifirmad CIP ja Ignitis on teatanud Liivi 1 ja Liivi 2 ühendamisest. Utilitas Wind arendab Saare-Liivi 5 ala ja ühendust. Elering hakkab võrku haldama. Enefit Green tõi sisse Sumitomo ning tühistas seejärel gigavati arenduse. Ohaka Energia OÜ figureerib TTJA toimikus 16-7/21-05645-011. Äriühinguõigus lubab projektifirmasid. Kuid Natura alade, NATO radari ja strateegilise merekaabli kontekstis ei ole lubatav struktuur, kus vastutus hääbub varatu tütarühingu tasandil. Nõuame: kogu kompleksi allkirjastatud kirjeldust; Eesti Energia AS-i, Enefit OÜ, Enefit Green AS-i, Utilitas Wind OÜ, CIP, Ignitise ja Elering AS-i üheleheküljelisi tahteavaldusi; tegelike kasusaajate ja omakapitali andmeid; Kaitsepolitseiameti ja Kaitseministeeriumi hinnanguid tuulepargi ja kaabli koosmõju kohta; ning emaettevõtjate garantiide või finantstagatiste kavandeid dekomisjoneerimiseks, keskkonnataastamiseks ja kalurite hüvitisfondiks. XIII. Ametlik AvTS-i vaie (kohustuslik kohtueelne menetlus) Käesolev osa ei ole PlanS §37 kohane planeeringu tagasiside - see on ametlik vaie avaliku teabe seaduse (AvTS) alusel ning kohtumenetluse eeltingimus tõendite väljanõudmiseks HKMS §94 alusel. 7., 11., 14. ja 15. augustil 2026. a nõudsime vähemalt järgmiste dokumentide väljastamist: toimikud 15- 4/4843-1, 15-1/8753-2, 15-1/9030-2, 15-4/9183-3 ja 16-7/21-05645-011; Külliki Kiiveri avaliku esinemise helisalvestis; 14. juuni 2021. a koosoleku protokoll; Skepast & Puhkumi lepingud; Mati Kose lepingute redigeerimata toimikud; Jaagupi maaleminekukoha EL-i toetuste dokumendid; Kaitseministeeriumi ja KAPO hinnangud kompleksi kohta; Eleringi koormusuuring. Esimese teabenõuete paketi tähtaeg möödus 18. augustil 2026 kell 16:00. Sertifitseeritud dokumente ei väljastatud. 7. augusti tabel neid ei sisalda. Kiri 13-3/2767-1 sisaldas vaid veebilinki. See kujutab endast teabe väljastamisest keeldumist AvTS §§23–25 ja §19 tähenduses. Palume Andmekaitse Inspektsioonil teostada järelevalvet. Nõuame teabenõude vaide lahendamist ja digitaalselt allkirjastatud otsuse tegemist seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Vastasel juhul taotletakse dokumentide väljanõudmist Tallinna Halduskohtult (dokument 2, tõendite väljanõudmise taotlus). XIV. PÕHISEADUSLIKUD RIKKUMISED JA NÕUE PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE ALUSTAMISEKS RIIGIKOHTUS Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduse riigi eriplaneeringu (REP) ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) menetluses on toime pandud Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) normide ja aluspõhimõtete süsteemsed rikkumised. Käesolevaga fikseeritakse menetluslikult ja materiaalõiguslikult põhiseaduslikud vaidlusküsimused, tagamaks halduskohtule ja Riigikohtule vahetu alus algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus vastavalt PS § 15 lg-le 2, §-le 152, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 228 ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) §4 lg-le 1. 1. MATERIAALÕIGUSLIKE PÕHISEADUSLIKE NORMIDE JA VÄÄRTUSTE RIKKUMINE • Loodusvarade säästlik kasutamine (PS §5) ja keskkonnahoiu kohustus (PS §53): ◦ Põhiseaduslik norm: PS §5 sätestab imperatiivselt, et Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. PS §53 paneb kõigile kohustuse säästa elukeskkonda ja hüvitada keskkonnale tekitatud kahju. ◦ Rikkumise sisu: Riik on loovutanud tuhandeid ruutkilomeetreid Liivi lahe merepõhjast ja veealast dotatsioonisõltuvatele arendajatele olukorras, kus puuduvad empiirilised uuringud kalastiku koelmualade (Clupea harengus, Osmerus eperlanus), hüljeste asurkondade (Phoca hispida, Halichoerus grypus) ja merepõhja vibratsiooni mõjude kohta. Aastatuhandeid  toiminud ja aastas 54–144 miljonit eurot tootva rannakalanduse ja mereökosüsteemi ohverdamine kõigest 12,5 miljoni euro suuruse aastase hoonestustasu nimel turul, kus puudub salvestus ja valitsevad nullhinnad, kujutab endast rahvusliku rikkuse põhiseadusvastast hävitamist. ◦ Riigikohtu praktika: Riigikohtu üldkogu lahend asjas nr 3-4-1-1-03 kinnitab, et PS §5 on vahetult kohaldatav ja siduv riigiõiguslik norm, mis seab riigi kaalutlusõigusele loodusvarade kasutusse andmisel ranged piirid. • Õigus tervise kaitsele ja kehalisele puutumatusele (PS §28): ◦ Põhiseaduslik norm: PS §28 tagab igaühele õiguse tervise kaitsele. Riigil lasub positiivne kaitsekohustus (riigi kaitsekohustus) hoida ära tehnoloogilistest ja keskkonnateguritest tulenevad tervisekahjustused. ◦ Rikkumise sisu: 200–300 meetri kõrguste meretuulikute ja ranniku konverteralajaamade kavandamine alla 16Hz/20Hz sagedustel taatlemata ja kalibreerimata müramõõtmiste pinnalt rikub riigi kaitsekohustust. Rahvusvahelised teadusuuringud (Nguyen et al., 2021; Bellut- Staeck, 2023) kinnitavad, et infraheli ja amplituudmodulatsioon tekitavad kroonilisi mikrovereringe häireid, unehäireid ja vibroakustilisi patoloogiaid. Arendaja tellitud kalibreerimata mudelite heakskiitmine rikub PS §28. • Omandi puutumatus ja varaliste õiguste kaitse (PS §32): ◦ Põhiseaduslik norm: PS §32 lg1 tagab omandi puutumatuse ja võrdse kaitse. Omandi kitsendamine või võõrandamine on lubatud üksnes avalikes huvides, seaduses sätestatud juhtudel ja korras ning õiglase ja kohese hüvitise eest. ◦ Rikkumise sisu: ◦ Kinnisvara väärtuse langus: 330kV õhuliinide, alajaamade ja kaablitrasside rajamine tekitab Häädemeeste ja Saarde valla elanikele 30%–50% kinnisvara väärtuse languse ilma igasuguse seadusjärgse kompenseerimismehhanismita. ◦ Ajalooliste kasutusõiguste võõrandamine: Rannakalurite ja merekasutajate väljatõrjumine ajaloolistelt püügialadelt ja sadamatest rikub omandiga võrdsustatud varalisi õigusi (possessions), mida kaitsevad Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendid (Saarivuoma Sami Village v. Norway, 03.03.2026; Fosen, 2021). • Ettevõtlusvabadus (PS §31) ja majanduslik stabiilsus (PS §111): ◦ Põhiseaduslik norm: PS §31 tagab õiguse tegeleda ettevõtlusega. PS §111 seab eesmärgiks riigi finants- ja majandusliku stabiilsuse tagamise. ◦ Rikkumise sisu: Üle kümne aasta kestnud planeeringuline ja administratiivne ebamäärasus halvab rannakalanduse ja kohaliku turismi investeeringud ning laevastiku uuendamise. Salvestuseta ja juhitamatute taastuvenergia tootmisvõimsuste forsseerimine tekitab turumoonutusi ja väärtusetuid varasid (stranded assets), koormates maksumaksjat läbi Elering AS-i põhivõrgutasude. 2. MENETLUSÕIGUSLIKE JA ÕIGUSRIIGI PÕHIMÕTETE RIKKUMINE • Võrdse kohtlemise põhimõte ja diskrimineerimise keeld (PS §12): ◦ Põhiseaduslik norm: PS §12 sätestab, et kõik on seaduse ees võrdsed ning kedagi ei tohi diskrimineerida.  ◦ Rikkumise sisu: Riigi eriplaneeringus kohaldatakse ebavõrdset ja meelevaldset praktikat: maapealsetele maaomanikele nähakse ette talumistasud ja läbirääkimised, samas kui rannakalurid ja kohalikud merekasutajad – kelle elatusallikas ja tegevuskeskkond sama taristu tõttu hävitatakse – jäetakse igasuguse hüvitise ja kaasamiseta kõrvale, viidates jõustumata määrustele. • Õigusriigi, õigusselguse ja õiguspärase ootuse põhimõtted (PS §10): ◦ Põhiseaduslik norm: PS §10 sätestab, et loetletud õigused ja vabadused ei välista muid õigusi, mis tulenevad põhiseaduse mõttest või on kooskõlas inimväärikuse ning sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetega. ◦ Rikkumise sisu: Suurprojekti kunstlik tükeldamine (salami-slicing) eri menetluste ja ministeeriumide vahel eesmärgiga vältida terviklikku keskkonnamõju hindamist ja kurnata kohalikku kogukonda rikub õigusselguse ja hea usu põhimõtteid ning Euroopa Kohtu lahendit C-24/19 (Aalter & Nevele). • Hea halduse tava ja ärakuulamisõigus (PS §14): ◦ Põhiseaduslik norm: PS §14 sätestab, et õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. ◦ Rikkumise sisu: MKM-i keeldumine anda 107 sisulisele vastuväitele ametlikke digitaalselt allkirjastatud vastuseid, piirdumine lahtriga „ei kuulu sellesse REP-i“ ning avalikkuse suunamine mitteallkirjastatud veebilehele rikub hea halduse tava (HMS §4, §5) ja ärakuulamisõigust (HMS §40). • Õigus vabale teabele ja keskkonnainfole (PS §44): ◦ Põhiseaduslik norm: PS §44 tagab õiguse vabalt saada avalikku teavet. Århusi konventsiooni art 4 kohaselt ei saa heitmeid ja keskkonnaseisundit puudutavat infot käsitleda ärisaladusena. ◦ Rikkumise sisu: Teadusuuringute (sh Mati Kose vibratsiooniuuringud kalade kudealadele ja Kihnu linnuradari andmed) salastamine ning lepinguliste piirangute taha peitmine rikub kodanike ja kohtu õigust teabele. 3. KOHALIKU OMAVALITSUSE ENESEKORRALDUSÕIGUSE JÕHKER RIIVE (PS § 154) • Põhiseaduslik norm: PS §154 sätestab, et kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. • Rikkumise sisu: Riik kasutab eriplaneeringut (REP) survemehhanismina, et suruda maha Häädemeeste ja Saarde valla üldplaneeringud, tühistada kohalikud volikogu otsused (sh Häädemeeste OEN nr 65 ja 2021. a omavalitsuste ühisveto) ning sõita üle ranna ja kalda ehituskeeluvöönditest ilma kohaliku kogukonna demokraatliku nõusolekuta. 4. PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KONTROLLIMAATRIKS JA PETITSIOON Põhiseaduse Riigikohtu / kohtupraktika Menetluslik / sisuline rikkumine REP-is säte pretsedent Merepõhja kudealade hävitamine ilma Riigikohtu üldkogu 3-4-1-1-03 PS §5 ja §53 baasmõõtmisteta; turutõrge ja salvestuseta (loodusvara säästlikkuse nõue) elektri tootmise forseerimine. Alla 16Hz taatlemata müramõõtmised; riigi Tallinna Halduskohus 12.08.2026 PS §28 kaitsekohustuse eiramine infraheli ja (Saarde lahend: kalibreerimata mõõde  Põhiseaduse Riigikohtu / kohtupraktika Menetluslik / sisuline rikkumine REP-is säte pretsedent tervisekahjude ees. on tühine) Kalurite elatusallika hävitamine, Riigikohtu lahend 3-3-1-41-06; EIK PS §31 ja investeeringute külmutamine, kinnisvara Saarivuoma (2026); Norra Fosen §32 kompenseerimata väärtuse langus. (2021) Maaomanikele talumistasud, kaluritele ja Riigikohtu lahend 3-4-1-2-02 (võrdse PS §12 sadamatele nullhüvitis ja tõrjutus. kohtlemise imperatiiv) PS §10 ja Salaami-taktika, 107 küsimuse eiramine, Riigikohtu üldkogu 3-4-1-20-04; §14 mitteallkirjastatud veebiviited. Euroopa Kohtu C-24/19 Valla üldplaneeringu ja ehituskeeluvööndi Riigikohtu lahend 3-4-1-1-14 PS §154 sunniviisiline allutamine riigi REP-ile. (omavalitsuse autonoomia kaitse) Kohtulik ja põhiseaduslik taotlus (kohtueelse hoiatuse sisu): Kui ministeerium ei peata planeeringumenetlust ega kõrvalda esile toodud puudusi, esitab MTÜ Jaagupi Sadam halduskohtule kaebuse, milles taotletakse: 1. Kohaldada esialgset õiguskaitset HKMS §249 alusel ning peatada 24.–31. augusti 2026. a avalikud arutelud ja planeeringu vastuvõtmine; 2. Tunnistada planeerimisseaduse ja keskkonnatasude seaduse rakendussätted põhiseaduse vastaseks osas, mis lubavad rannakalurite püügiõiguste kompenseerimata kitsendamist ja keskkonnamõjude tükeldatud hindamist ilma kalibreeritud baasuuringuteta; 3. Algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus ning edastada asi Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumile vastavalt PS §15 lg-le 2, §-le 152 ja PSJKS §4 lg-le 1 XV. Vaidlustamisteade — augustikuu avalikud arutelud Me ei kehtesta omavolilist kuuepäevast tähtaega, vaid esitame järgmise ametliku teate: 24.–31. augustiks 2026. a välja kuulutatud avalikud arutelud on menetlustoiming. Kui need viiakse läbi 7. augusti koostöötabeli pinnalt ilma XIII osas nõutud sertifitseeritud dokumentideta, tekitab see eksliku ametliku kuvandi, nagu oleks avalikkuse kaasamine nõuetekohaselt toimunud. See riive kandub igasse järgnevasse planeerimisetappi. Tegemist on pöördumatu menetlusliku kahjuga, mille ärahoidmiseks on ette nähtud Århusi konventsiooni artikkel 6 lg6 ja PlanS §37. Kui aruteludega jätkatakse enne nimetatud dokumentide väljastamist, esitame Lisa A kaebuse Tallinna Halduskohtule ning taotleme esialgset õiguskaitset. Kui ministeerium soovib käesolevas kirjas toodud avalikes huvides kokkuleppele jõuda, peetakse läbirääkimisi MTÜ-ga Jaagupi Sadam avalikult, mitte suletud uste taga. Palume kinnitada käesoleva kirja kättesaamist 24 tunni jooksul. Lugupidamisega, Jaan Tamm MTÜ Jaagupi Sadam Registrikood: 80595898 Edastatud elektrooniliselt PlanS §37 lg1, HMS §27 ja KeÜS §30 alusel. LISA A — DOKUMENT 2 Kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus Tallinna Halduskohtule (dokument 2, 19. august 2026). Kätte toimetatud koos käesoleva kirjaga. LISA B — KOOSTÖÖTABEL Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduse riigi eriplaneeringu koostöö ja kooskõlastuste tabel, 7. august 2026, kirje 23, MKM 13-3/2004-17. DOKUMENT 2 - mustand KAEBUS TALLINNA HALDUSKOHTULE Halduskaebus, tõendite väljanõudmise taotlus ja esialgse õiguskaitse taotlus 19. august 2026 Kohus Tallinna Halduskohus (esimese vastustaja asukoht; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi planeerimistoimingud) Kaebaja MTÜ Jaagupi Sadam Registrikood 80595898 Asukoht: Jaagupi küla, Häädemeeste vald, 86504 Pärnumaa Keskkonnaorganisatsioon KeÜS §30 tähenduses Esindaja MTÜS §25 lg2 alusel hädavajaliku toiminguna: juhatuse liige Jaan Tamm ja niivõrd, kuivõrd kohus nõuab füüsilisest isikust kaebajat, Jaan Tamm, samal aadressil ja e-posti aadressil Vastustajad: 1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 2. Kliimaministeerium Kolmandad isikud: Keskkonnaamet Häädemeeste Vallavalitsus Elering AS Utilitas Wind OÜ Eesti Energia AS / Enefit Green AS; Copenhagen Infrastructure Partnersi ja Ignitis Renewablesi poolt Liivi 1 ja Liivi 2 alade jaoks asutatud Eesti tütarühingud Kaebuse ese A. Esialgne õiguskaitse (HKMS § 249) 24.–31. augusti 2026. a avalike arutelude läbiviimise ning edasiste loamenetluste ja enampakkumiste peatamiseks, kuna arutelud kujutavad endast menetlustoimingut, mis fikseeriks õigusvastaselt puuduliku kaasamise tulemuse. B. Põhinõue — tuvastamiskaebus ja kohustamiskaebus: tuvastada 26. juuli 2026. a arvamuse ja 19. augusti 2026. a märgukirja puudulik kaalutlemine ning kohustada vastustajaid kaaluma tootmis- ja võrgukompleksi tervikuna vastavalt PlanS §§-dele 27 ja 34, Euroopa Kohtu lahendile C-24/19, HMS §§-dele 4, 6, 40 ja 56, KeÜS §-le 11 ja Århusi konventsiooni artikli 6 lõikele 6. C. Tõendite väljanõudmine (HKMS §94) seoses AvTS-i alusel nõutud dokumentidega pärast 19. augusti 2026. a märgukirja XIII osas esitatud vaiet. Riigilõiv Esialgse õiguskaitse taotlus: 20 eurot, tasutakse esitamisel. Põhimenetluse riigilõiv: vastavalt riigilõivuseadusele. Kaebaja taotleb vajadusel riigilõivust vabastamist keskkonnaasjades kohtule juurdepääsu tagamise põhimõttel (Århusi konventsiooni artikkel 9; KeÜS §30). Keel 19. augusti 2026. a kiri toimetatakse ministeeriumile kätte eesti keeles. Käesolev eestikeelne kaebus esitatakse Tallinna Halduskohtule. Vastustajate teavitamise tähtaeg kulgeb eestikeelse märgukirja kättetoimetamisest. Käesolevas menetluses ei taotleta Jaagupi sadama ärilist üleandmist, eriplaneeringu 12- kuulist automaatset kehtetuks tunnistamist ega fikseeritud päevamääraga sunniraha. 1. Kohtualluvus ja kaebuse liik Tallinna Halduskohtul on kohtualluvus, kuna esimese vastustaja asukoht on Tallinnas ning vaidlustatud toimingud on ministeeriumi tehtud. Kaebaja esitab nõuded kolmes osas:  • Esialgne õiguskaitse (HKMS § 249). 24.–31. augusti 2026. a avalikud arutelud on planeerimisseaduse kohane menetlustoiming. Nende läbiviimine 7. augusti 2026. a koostöötabeli (kirje 23, MKM 13-3/2004-17) alusel looks eksliku ametliku fiktsiooni, nagu oleks Århusi konventsiooni artikli 6 lg 6 ja PlanS §37 kohane kaasamine ja ärakuulamine nõuetekohaselt toimunud. See puudus kanduks igasse järgmisse planeeringu etappi. Kaasamisõiguse rikkumine on pöördumatu kahju, mida ei saa rahaliselt heastada pärast kudeala arutelude lõppenuks kuulutamist. Kohus võib peatada menetlustoimingu, mis tekitab menetlusosalisele korvamatut kahju. Enneaegsuse väide ei ole asjakohane, kui menetlustoiming ise tekitabki rikkumise. • Põhinõue. Tuvastamiskaebus: tuvastada, et 7. augusti 2026. a tabel ei kujuta endast arvamuse sisulist ja seaduspärast kaalumist. Kohustamiskaebus: kohustada vastustajaid kaaluma tootmis- ja võrgukompleksi ühtse tervikuna (PlanS §§27 ja 34; kohtuasi C-24/19) ning põhjendama otsuseid sisuliselt, sealhulgas lahendama KeTS-i vastuolu (PS §12; HMS §4 lg2). 3. Tõendite väljanõudmine (HKMS §94). Väljastada 19. augusti 2026. a vaides (XIII osa) nimetatud avaliku teabe dokumendid. Kohus ei hinda teabenõuet eraldiseisva vaidlusaluse planeeringuküsimusena, vaid nõuab välja asjas tähtsust omavad haldusdokumendid. Kaebaja ei nõua kohtult energiapoliitika kujundamist, sadamaäri ümberjagamist ega välitööde ajakava kehtestamist. 2. Kaebeõigus — KeÜS §30 KeÜS §30 tagab keskkonnaorganisatsioonile kaebeõiguse keskkonnaasjades. Seda nõuab Århusi konventsiooni artikli 2 lg5 ja artikli 9 lg2. Kaebaja 28. aprilli 2021. a põhikiri sätestab ühingu eesmärgina rannikukeskkonna, kudealade, mereelustiku ning neist sõltuva rannapüügi kaitse. Tegemist on kvalifitseeritud keskkonnaorganisatsiooni kaebeõigusega. Juhatuse volitused registris lõppesid aprillis 2026. Kuni uue juhatuse registrisse kandmiseni teeb ametisolev juhatus hädavajalikke toiminguid MTÜS §25 lg2 alusel. Käesolev kohtusse pöördumine on hädavajalik toiming. Rannapüügiõigus ja avaliku maaleminekukoha tõkestamine riivavad omandit ja eraelu (Euroopa inimõiguste konventsiooni 1. lisaprotokolli artikkel 1 ja artikkel 8). Lahendis Saarivuoma saami küla vs. Norra (EIK, 3. märts 2026, kaebus nr 2381/22) käsitleti kasutusõigusi omandina; rikkumist ei tuvastatud üksnes seetõttu, et varalist kahju ei olnud siseriiklikult tõendatud. Kaebaja tõendab varalise kahju. Norra Ülemkohtu lahend Fosen (HR-2021-1975-S) on aluseks tuulepargi mõjude ebapiisava hindamise korral. Jaan Tammel on iseseisev teabenõude kaebeõigus (AvTS §20 lg1). 3. Faktilised asjaolud Valdav osa järgnevast sisaldus ministeeriumi toimikus juba enne 7. augustit 2026. Ülejäänu esitati 19. augusti 2026. a märgukirjas. Vastustajatel on olnud piisavalt aega, mida nad kasutasid sisulisest kaalutlemisest keeldumiseks. 3.1. Üks projekt, mitu nime Eesti Energia esitas hoonestusloa taotlused 27. veebruaril 2010 ja 28. jaanuaril 2021. Toimik 15-4/4843-1 (25. juuni 2021) algatas käesoleva REP-i. Rahandusministeeriumi toimikud 15-1/8753-2, 15-1/9030-2, 15- 4/9183-3 (jaanuar 2022). TTJA toimik 16-7/21-05645-011 (Ohaka Energia OÜ). KSH programm 2018-0056 kirjeldas juba tuulikuid ja merekaableid Jaagupisse ja Kablisse. 27. aprillil ja 13. juulil 2021 tagastasid omavalitsused KSH materjalid peaministrile. 14. juunil 2021 peeti suletud kompensatsioonikoosolek, kus arutati 1–3% suurust hüvitist Euroopa 20% taseme vastu. Vabariigi Valitsuse korraldus nr 203 ja seletuskiri 2022-08-04-203. Häädemeeste valla otsus OEN nr 65. Tallinna Halduskohtu määrus asjas 146 (Undrest). Riigikohtu lahendid 3-18-529/137 ja 3-16-1472. TalTechi uuring LEEEE25074. CIP ja Ignitis ühendavad Liivi 1 ja 2 alad. Utilitas arendab Saare-Liivi 5 ala ja ühendust. Elering hakkab liini haldama. Saare 1 ja Saare 3 oksjonitel ei tehtud ühtegi pakkumist. Eleringi juht Veskimägi ja minister Sikkut (23. märts 2023) väljendasid kahtlust võrgu mahutavuse osas. PlanS §27 reguleerib olulise ruumilise mõjuga ehitist, mille vastu on suur riiklik huvi. Kaabel on selline ehitis üksnes tuuleparkide tõttu. PlanS §34 nõuab kõigi mõjude, sealhulgas kumulatiivsete mõjude strateegilist hindamist. Kaabli eraldiseisev hindamine moonutab strateegilist lähtetaset. 3.2. 107 küsimust ja koostöötabel 26. juulil 2026 esitas kaebaja 107 küsimust. 7. augustil 2026 avaldas ministeerium 139-leheküljelise tabeli. 1. Tükeldamise keeld ja kumulatiivse mõju hindamine (Euroopa Liidu ja Eesti keskkonnaõigus) • Euroopa Liidu KSH direktiiv 2001/42/EÜ ja KMH direktiiv 2011/92/EL (muudetud 2014/52/EL): Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika (sh lahendid C-227/01, C-142/07 ning suurkoja lahend C-24/19 Aalter & Nevele) keelab ühtse suurprojekti kunstliku osadeks jaotamise (salami-slicing), et vältida rangemaid keskkonnanõudeid või hajutada tajutavat keskkonnamõju. • KeHJS §3, §6, §9 ja §20: Riigi eriplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine peavad käsitlema meretuuleparki, alalisvoolu (HVDC) merekaableid, Jaagupi maaletulekut, Arumetsa ja Kärsuveski alajaamu ning 330 kV õhuliine ühe tervikliku, funktsionaalselt seotud infrastruktuurina koostoimes kõigi teiste Liivi lahe arendustega. • Riigikohtu pretsedendid 3-18-529/137 (Hiiumaa meretuulepargi tühistamine) ja 3-16- 1472: Keskkonnamõjusid ei tohi lükata edasi ehitusloa menetlusse; ruumiline lahendus ja selle leevendusmeetmed peavad põhinema tegelikel, kindlaksmääratud tehnilistel parameetritel juba planeeringu etapis. 2. „Tühjade kehade“ välistamine ja emaettevõtte läbistav vastutus • TsÜS §89 (näilik tehing) ja §138 (hea usu põhimõte) koostoimes HMS §4 ja §10- ga: Minimaalse osakapitaliga tütarettevõtete (SPV-de) asutamine eesmärgiga maandada emaettevõtte riske ja veeretada potentsiaalsed kahjud kolmandatele isikutele on õigusvastane. • Läbistav vastutus (piercing the corporate veil): Arendust vedav emaettevõte (sh riigi enamusosalusega kontsern Eesti Energia AS / Enefit Green) vastutab solidaarselt kõigi oma tütarettevõtete lepinguliste, keskkonna- ja deliktiõiguslike kohustuste eest. • Konkurentsiseaduse §16 (ELTL art 102) ja Riigihangete seaduse §23: Merealade ja võrguühenduste broneerimine või enampakkumiste manipuleerimine seotud variühingute kaudu kujutab endast turgu valitseva seisundi kuritarvitamist ja hankelepingu õigusvastast tükeldamist. 3. Dekomisjoneerimine, utiliseerimine ja siduvad finantstagatised • KeÜS §24 (ettevaatus- ja saastaja-maksab-põhimõte), Ehitusseadustik ja Veeseadus: Nõuame, et planeeringu ja hoonestusloa lahutamatuks osaks seatakse 100% ulatuses siduvad, tagasivõtmatud emaettevõtte pangatagatised või riiklikule deposiitkontole (escrow) tehtavad ettemaksed. • Lammutuskulude katmine: Tagatis peab katma tuulikute 15–30-aastase elukaare lõppemisel labade (taaskasutamatute komposiitmaterjalide) utiliseerimise, vundamentide ja merekaablite täieliku demonteerimise ning merepõhja biotoopide taastamise. • Maksumaksja kaitse: Välistatud peab olema olukord, kus arendajaks loodud tütarfirma läheb tegevuse lõppedes või avariiolukorras pankrotti ning mitmesaja miljoni euro suurune koristus- ja dekomisjoneerimiskoormus langeb riigi ja kohalike omavalitsuste õlgadele. 4. Põhiseaduslik majanduslik vastutus ja õiguskindlus • Eesti Vabariigi põhiseaduse §5 ja §111 ning Riigivaraseaduse §31 ja §80: Riigi loodusvarasid ja mereala tuleb kasutada säästlikult ja heaperemehelikult. Aastakümneid kestev ja arenduste  ümbernimetamisega tekitatud õiguslik ebakindlus halvab rannakalurite ja kohalike ettevõtjate investeeringud ning rikub nende põhiseaduslikku omandikaitset (PS §32) ja õiguspärast ootust. Nõuame menetlejalt ametlikku, kirjalikku ja allkirjastatud kinnitust, et kõigi Liivi lahega seotud tütarettevõtete arendused liidetakse ühtsesse kumulatiivsesse menetlusse, avalikustatakse nende tegelikud omandisuhted ning esitatakse siduvad finantstagatised dekomisjoneerimise ja keskkonnakahjude täielikuks katmiseks. Kirje 23, 13-3/2004-17, lk 71–107. Vastused taanduvad kuuele tüüpvastusele: ei kuulu sellesse REP-i; hilisemas etapis; Kaitseministeerium kooskõlastas koridori (kumulatiivne EMF hiljem); vt 7. peatükki; info puudub; liiga üldine. Kalurite osas märgib tabel, et KeTS-i hüvitis sõltub püügilangusest 20 km tuulikute tsoonis ja et valitsuse määrus ei olnud hindamise ajal veel jõustunud. See kujutab endast iseseisvat võrdse kohtlemise rikkumist (PS § 12; HMS § 4 lg 2). 10. augustil 2026 kinnitas kiri 13-3/2767-1 arutelud 24.–31. augustiks ja viitas veebisaidile. 7., 11., 14. ja 15. augusti teabenõuete tähtaeg saabus 18. augustil kell 16:00 ilma sertifitseeritud dokumentideta. 19. augustil 2026 toimetas kaebaja ministeeriumile kätte märgukirja, mis lükkab tabeli ümber, vastab 107 küsimusele, formuleerib KeTS-i vastuolu ja esitab AvTS-i vaide. 3.3. Miks augustikuu menetlustoimingut saab ja tuleb peatada? Avalikud arutelud on haldusmenetlustoiming. Nende läbiviimisel 7. augusti tabeli pinnalt fikseeritakse ametlikult, et 107 küsimust on „vastatud“ ja avalikkus „ära kuulatud“. Sellest ekslikust alusest lähtuvad kõik edasised planeerimisetapid. Århusi konventsiooni artikkel 6 lg6 ja PlanS §37 on loodud just sellise näilise kaasamise ärahoidmiseks. Kahju seisneb menetlusliku osalemisõiguse pöördumatus ärakasutamises tabeli abil, mis eirab arvamuse objekti. See õigustab esialgse õiguskaitse kohaldamist HKMS §249 alusel. Asi on kiireloomuline arutelude peatsuse tõttu. Menetlus ei ole vastustajatele üllatuseks, kuna nad on teadnud ranniku vastuväiteid alates 2010. ja 2021. aastast, 107 küsimust alates 26. juulist, omaenda tabelit alates 7. augustist ning said 19. augusti märgukirja. Vastustajad kasutasid aega sisulisest kaalutlemisest keeldumiseks. 4. Õiguslik põhjendus 4.1. Puudulik kaalutlemine PlanS §37 lg3–4; HMS §§4, 6, 40 ja 56; Århusi konventsiooni artikkel 6 lg6. Arvamuse taandamine teiseks toimikuks ei ole kaalutlemine. Märge „info puudub“ kaabli maaletulekukohas asuva avaliku taristu kohta on uurimispõhimõtte rikkumine (HMS §6). Asjaolude lükkamine „hilisematesse etappidesse“ on õigusvastane (Riigikohus 3-18-529/137). 4.2. Kumulatiivne hindamisobjekt — PlanS §§27 ja 34; kohtuasi C- 24/19 PlanS §27 sätestab riigi eriplaneeringu kohaldamise olulise ruumilise mõjuga ehitisele. PlanS §34 nõuab asjakohaste ja kumulatiivsete mõjude strateegilist hindamist. Euroopa Kohtu otsus asjas C-24/19 keelab tuulepargi raamistikku loova planeeringu vastuvõtmise ilma eelneva strateegilise keskkonnamõju hindamiseta. Kaabli hindamine lahus tuuleparkidest on vastuolus PlanS §§27 ja 34 ning kohtuasja C-24/19 nõuetega. KeÜS § 11 ja ELTL artikkel 191 lg2 sätestavad ettevaatuspõhimõtte. Teadusuuringud Nguyen (2021), Bellut- Staeck (2023) ning Saarde 12. augusti 2026. a kohtulahend muudavad sagedustel alla 16Hz kalibreerimata müra ja vibratsiooni hindamata jätmise seadusevastaseks lüngaks. Rikkumismenetlused INFR(2022)2002 ja INFR(2022)2175 kinnitavad keskkonnanõuete täitmise järelevalve rangust. 4.3. KeTS-i vastuolu PS §12; HMS §4 lg2. Kalurite suunamine kehtestamata tuulikute määruseni olukorras, kus tuulikud loetakse REP-i väliseks, ning samal ajal maaomanikele kehtiva korvausdokumendi pakkumine, rikub võrdse kohtlemise põhimõtet. 4.4. AvTS ja HKMS §94 AvTS §§19 ja 23–25. Märgukirja XIII osa kujutab endast kohustuslikku vaiet. HKMS §94 alusel on kohtul õigus nõuda välja otsustamiseks vajalikud toimikud ja uuringud. 4.5. Sunniraha hoiatus, mitte tariif Kui kohus kohustab vastustajaid toimingut sooritama, võib kohus lisada sunniraha hoiatuse HKMS §250 ja asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) alusel. Kaebaja ei taotle kindlat päevamäära, vaid jätab selle kohtu diskretsiooni. 5. Petitum — nõuded kolmes astmes Kaebaja palub Tallinna Halduskohut: A. Esialgne õiguskaitse — HKMS §249 — lahendada viivitamatult A1. Peatada 24.–31. augustiks 2026. a välja kuulutatud avalike arutelude läbiviimine kuni ajani, mil vastustajad on avaldanud 26. juuli 2026. a arvamusele antud sertifitseeritud ja sisulised vastused (ilma 7. augusti tabeli kuue tüüpvastuseta) ning teinud kättesaadavaks punktis C loetletud dokumendid. A2. Peatada edasised enampakkumise-, loa- ja hoonestusloatoimingud Liivi 1, Liivi 2 ja Saare-Liivi 5 tuulepargialadel ning nendega seotud elektriühenduse osas kuni eelnimetatud tingimuste täitmiseni. A3. Kaebaja palub rahuldada taotluse A osas ka juhul, kui põhinõuete B lahendamine lükatakse edasi. B. Põhinõue — tuvastamiskaebus ja kohustamiskaebus B1. Tuvastada, et 7. augusti 2026. a koostöötabel (kirje 23, MKM 13-3/2004-17) ei kujuta endast kaebaja 26. juuli 2026. a arvamuse seaduspärast ja sisulist kaalumist ning et kiri 13-3/2767-1 ei ole nõuetekohane vastus teabenõudele. B2. Tuvastada, et Liivi lahe elektriühenduse REP on 2010.–2021. a menetluste otsene jätk ning et toimikud 15-4/4843-1, 15-1/8753-2, 15-1/9030-2, 15-4/9183-3, TTJA 16-7/21- 05645-011, KSH programm 2018-0056, Vabariigi Valitsuse korraldus nr 203 / seletuskiri 2022-08-04-203, Häädemeeste valla otsus OEN nr 65, 7. augusti 2026. a tabel ja kiri 13- 3/2767-1 moodustavad ühtse tervikliku menetlusdokumentatsiooni. B3. Tuvastada, et kaabli strateegiline hindamine lahus Utilitase, CIP ja Ignitise tootmisaladest, Jaagupi maaletulekukohast ning 330 kV õhuliinidest on õigusvastane direktiivi 2001/42/EÜ, Euroopa Kohtu lahendi C-24/19 ning PlanS §§27 ja 34 alusel, ning et koostöötabeli vastused „ei kuulu sellesse REP-i / hilisemas etapis“ väljendavad nimetatud õigusvastasust. B4. Tuvastada, et koostöötabelis toodud KeTS-i regulatsioonile viitamine kujutab endast võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist (PS §12; HMS §4 lg 2). B5. Kohustada vastustajaid kohtu määratud tähtaja jooksul kaaluma tootmis- ja ülekandekompleksi tervikmõjusid, andma 107 küsimusele digitaalselt allkirjastatud sisulised vastused ilma kuue tüüpvastuseta ning vastama punkt-punktilt 19. augusti 2026. a märgukirjale, sealhulgas selle IV-A osale. B6. Punktis B5 nimetatud kohustuse täitmiseks teha vastustajatele sunniraha hoiatus HKMS § 250 ja ATSS alusel kohtu poolt määratavas proportsionaalses summas. C. Tõendite väljanõudmine — HKMS §94 C1. Nõuda vastustajatelt kohtule ja kaebajale tutvumiseks välja järgmised dokumendid: • toimikud 15-4/4843-1, 15-1/8753-2, 15-1/9030-2, 15-4/9183-3 ja TTJA 16-7/21-05645- 011; • Külliki Kiveri avaliku esinemise helisalvestis; • 14. juuni 2021. a suletud koosoleku protokoll; • Skepast & Puhkumi lepingud; • MatiKose lepingute redigeerimata toimikud; • Jaagupi maaleminekukoha Euroopa Liidu toetuste dokumendid ja arveraamatud;  • Kaitseministeeriumi ja Kaitsepolitseiameti hinnangud tuulepargi ja kaabli koostoime kohta; • Eleringi koormusuuring Utilitase, CIP ja Ignitise ühiskoormuse kohta. C2. Esitada 107 küsimust vastustajatele kohtu küsimustikuna uurimispõhimõtte alusel, nõudes igale küsimusele dokumentaalselt tõendatud sisulist vastust ilma kuue tüüpvastuseta. D. Mõista vastustajatelt välja menetluskulud ning vaadata asi läbi kiireloomulisena. 6. Esitatud tõendid: 1. Kaebaja eestikeelne märgukiri 19. augustist 2026 (Dokument 1), sealhulgas IV-A osa (KeTS) ja XIII osa (AvTS vaie). 2. 26. juuli 2026. a arvamus ja 107 küsimust. 3. 7. august 2026. a koostöötabel, kirje 23, MKM 13-3/2004-17. 4. MKM-i kiri 13-3/2767-1 10. augustist 2026. 5. Teabenõuded 7., 11., 14. ja 15. augustist 2026. 6. Seletuskiri 2022-08-04-203 ja Vabariigi Valitsuse korraldus nr 203. 7. Alternatiivide memorandum 18. septembrist 2024; talumistasude dokument 2026; TalTechi uuring LEEEE25074; Häädemeeste valla otsus OEN nr 65. 8. Tallinna Halduskohtu 12. augusti 2026. a lahend Saarde asjas (Delfi 120603219; ERR 1609624751). 9. Kohtuasi C-24/19, ECLI:EU:C:2020:503 ja pressiteade 77/20; Riigikohtu lahendid 3-18-529/137 ja 3-16-1472; Tallinna Halduskohtu määrus asjas 146 (Undrest). 10. Fosen HR-2021-1975-S; Saarivuoma 2381/22. 11. Teadusallikad: Nguyen (2021); Bellut-Staeck (2023); Garthe (2023); Arula (2012); Herrera SSRN- id3721147; JRC99722; Liiver 7. juuli 2026; Euroopa Parlamendi resolutsioon TA-9-2021-0338. 12. Utilitas Wind OÜ ja Ohaka Energia OÜ äriregistri väljavõtted. 13. Avalikud teated CIP/Ignitise enampakkumise võidu (17. jaanuar 2024), Enefit Greeni / Sumitomo tühistamise (august 2025) ning Saare 1 ja 3 enampakkumiste kohta. 14. MTÜ Jaagupi Sadam põhikiri (28. aprill 2021, keskkonnakaitseline eesmärk) ja selgitus MTÜS §25 lg2 kohaldamise kohta. 7. Menetluslikud taotlused Kaebaja palub kohtul vaadata kaebus läbi kiireloomulisena, lahendada esialgse õiguskaitse taotlus (osa A) kirjalikus menetluses viivitamatult ning nõuda vastustajatelt välja punktis C nimetatud tõendid. PÕHISEADUSLIKUD RIKKUMISED JA ALUSED PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVEKS RIIGIKOHTUS Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduse riigi eriplaneeringu (REP) ja selle KSH menetluses on toime pandud Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) normide ja printsiipide süsteemsed rikkumised, mis avavad tee asja suunamiseks Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumile (PS §15 lg2, §152, HKMS §228, PSJKS §4 lg1): 1. PS §5 ja §53 (Loodusvarade säästlik kasutamine ja keskkonnakaitse): Mereala ja kalavarude (Liivi lahe kudurandade) ohverdamine ilma nõuetekohaste ja empiiriliste uuringuteta olukorras, kus elektriturg on küllastunud nullhindadega ja puudub salvestustaristu, rikub põhiseaduslikku nõuet kasutada rahvuslikku rikkust heaperemehelikult. 2. PS §28 (Õigus tervise kaitsele): Hiidtuulikute ja alajaamade rajamine alla 16 Hz sagedustel kalibreerimata müramõõtmiste alusel rikub riigi kaitsekohustust tagada elanike tervise kaitse madalsagedusliku heli, infraheli ja amplituudmodulatsiooni kahjustuste eest. 3. PS §32 ja §31 (Omandi puutumatus ja ettevõtlusvabadus): Rannakalurite ja kohalike ettevõtjate jätmine aastatepikkusesse õiguslikku ebakindlusse hävitab kalandusliku ettevõtluse, külmutab investeeringud laevastikku ning devalveerib rannikualade kinnisvara ilma õiglase ja kohese hüvitiseta.  4. PS §12 (Võrdse kohtlemise põhimõte): Kalurite ja sadamakäitajate meelevaldne väljajätmine kompensatsioonimehhanismidest olukorras, kus maapealsetele maaomanikele nähakse ette talumistasud, kujutab endast keelatud ebavõrdset kohtlemist. 5. PS §10 ja §14 (Õigusriigi, õigusselguse ja hea halduse põhimõtted): Menetluse tükeldamine, 107 sisulisele küsimusele vastamisest keeldumine ning viitamine mitteallkirjastatud veebilehele rikub hea halduse tava ja ärakuulamisõigust. 6. PS §44 (Õigus keskkonnainformatsioonile): teadusandmete (Mati Kose vibratsiooni- ja linnuradari uuringud) salastamine ärisaladuse ettekäändel on põhiseadusvastane. 7. PS §154 (Kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigus): Riigi eriplaneeringu kasutamine kohaliku omavalitsuse üldplaneeringu ja ranna ehituskeeluvööndite jõhkraks allasurumiseks rikub valla autonoomiat. Lugupidamisega, Jaan Tamm MTÜ Jaagupi Sadam Registrikood 80595898 Hädavajalik toiming, MTÜS §25 lg2; HMS §27; KeÜS §30. Toimetatud vastustajatele kätte 19. augustil 2026. a eestikeelse märgukirja Lisana A. Esitatakse Tallinna Halduskohtule.