Aktsiaselts Saarte Liinid Virtsu sadama keskkonnaloa nr KL-527258 andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõude edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks

EELNÕU (19.08.2026) KORRALDUS Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu 1. OTSUS Arvestades aktsiaselts Saarte Liinid 09.06.2026 esitatud keskkonnaloa taotlust ja võttes aluseks veeseaduse (VeeS) § 191 lg 1, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ( KeÜS) § 41 lg 1 p 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lg 1 p-d 1 ja 2, § 6 lg 1 p-d 17 ja 171, § 9 lg 1, § 11 lg 2 ja lg 6 2 ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 1, Keskkonnaamet otsustab: 1.1. Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine aktsiaselts Saarte Liinid (registrikood 10216057) keskkonnaloa nr KL-527258 taotluse menetluse raames. 1.2. Anda aktsiaseltsile Saarte Liinid (registrikood 10216057) tähtajaline keskkonnaluba nr KL-527258 15 aastaks kehtivusega kuni 31.12.2041 aadressil Tallinna mnt 1 // Virtsu sadam, Virtsu alevik, Lääneranna vald, Pärnu maakond (katastritunnus 19502:004:0032; kinnistu nr 1046932) ja Virtsu sadama laiendus, Virtsu alevik, Lääneranna vald, Pärnu maakond (katastritunnus 19502:004:0026; kinnistu number 1649732) kinnistutel asuvale Virtsu sadamale järgmiseks tegevuseks: 1.2.1. Hooldussüvendamine sadama akvatooriumis mahuga 100 000 m 3; 1.2.2. Süvenduspinnase kaadamine Virtsust lõunas (kaadamisala kood KAS0000018) kaadamisalale mahus 100 000 m3. 1.3. Määrata keskkonnaloa nr KL-527258 keskkonnameetmed ja töökorralduslikud nõuded ja tingimused vee erikasutuse mõju vähendamiseks loa vormidel V10, V11, V16 ja V17. 1.4. Korraldus jõustub aktsiaseltsile Saarte Liinid teatavakstegemisel. 2. ASJAOLUD 2.1. Taotluse läbivaatamine Aktsiaselts Saarte Liinid (registrikood 10216057, aadress Saare maakond, Saaremaa vald, Kuressaare linn, Rohu tn 5, 93819) esitas 09.06.2026 Keskkonnaametile taotluse nr T- KL/1033689 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS numbriga DM-136850- 1). Menetluse aluseks on 09.06.2026 esitatud taotlus (edaspidi taotlus). Luba taotletakse aadressil Tallinna mnt 1 // Virtsu sadam, Virtsu alevik, Lääneranna vald, Pärnu maakond (katastritunnus 19502:004:0032; kinnistu nr 1046932) ja Virtsu sadama laiendus, Virtsu alevik, Lääneranna vald, Pärnu maakond (katastritunnus 19502:004:0026; kinnistu number 1649732) kinnistutel toimuvale vee erikasutusele. Vee erikasutus toimub Läänemere (Eesti mereala, VEE3000000) Väinamere (VEE3300000) Suures väinas (VEE3325000) ja Liivi lahes (VEE3400000). Aktsiaselts Saarte Liinid taotleb tähtajalist luba järgmisteks tegevusteks: mere süvendamine mahus 100 000 m3 ja süvenduspinnase kaadamine mahus 100 000 m 3. 2.2. Taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine Loa andja edastas esmase taotluse 09.06.2026 keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu koheselt pärast selle saamist teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks Lääneranna Vallavalitsusele (edaspidi kohalik omavalitsus; KeÜS § 43 lg 1 ja 2). Kohalik omavalitsus arvamust ei avaldanud. Loa andja teavitas taotlejat menetluse algatamisest (registreeritud KOTKASes 22.06.2026 numbriga DM-136850-2) ning küsis kohalikult omavalitsuselt täiendavalt arvamust (registreeritud KOTKASes 22.06.2026 numbriga DM-136850-3) nõuetekohaseks tunnistatud taotluse kohta (KeÜS § 43 lg 2¹). Kohalik omavalitsus ei edastanud nõuetekohaseks tunnistatud taotluse kohta omapoolset arvamust. Loa andja teavitas avalikkust loa menetluse algatamisest 22.06.2026 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lisaks teavitas piirinaabreid ja mõjutatud isikuid taotluse esitamisest (registreeritud KOTKASes 22.06.2026 numbriga DM-136850-2 ja numbriga DM-136850-4; KeÜS § 46 lg 1 p-d 1 ja 2). Taotlusele ettepanekuid ega vastuväiteid ei esitatud. Loa andja otsustas jätta ajalehes teade avaldamata, kuna taotlusmaterjalide põhjal kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või -risk on juba hinnatud ning meetmete rakendamisel on keskkonnahäiring või -risk nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi (KeÜS § 47 lg 2). Keskkonnaamet tegi menetlusest teatamisel ja eelnõude avalikustamisel ettepaneku, et avalikku arutelu ei korraldata, kui menetlusosalised ei ole ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks esitanud selle suhtes vastuväiteid (HMS § 50 lg 2 p 1, lg 3). Avalikku arutelu ei korraldatud, kuna menetlusosalised ega avalikkus ei esitanud loa menetluse ajal ettepanekuid ega vastuväiteid. Loa andja teavitas XX.08.2026 loa andmise otsuse eelnõu ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saatis menetlusosalistele ja huvitatud isikutele tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks (HMS § 48 lg 1 ja 2, § 49 lg 1, KeÜS § 48 lg-d 1, 3 ja 4, KeHJS § 11 lg 2²). Eelnõudele ei esitatud ettepanekuid ega vastuväiteid/esitati ettepanekuid ja vastuväiteid (vt korralduse peatükist X.X). 2.3. Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Keskkonnaamet jättis keskkonnamõju hindamise aktsiaselts Saarte Liinid loa andmise menetluse käigus algatamata. 3. KAALUTLUSED 3.1. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse luba ja kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Samuti tuleb hinnata keskkonnamõju, kui kavandatakse tegevust, millega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik (KeHJS § 3 lg 1 p-d 1 ja 2). Taotluses kirjeldatud tegevus hõlmab meres süvendamist ja süvenduspinnase kaadamist mere põhja mahus üle 10 000 m3. Seega on loa taotleja kavandatav tegevus KeHJS-e mõistes olulise keskkonnamõjuga tegevus (KeHJS § 6 lg 1 p-d 17 ja 171). Samuti kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik (KeHJS § 3 lg 2). Eelnevast tulenevalt oli keskkonnamõju hindamine (KMH) kavandatava tegevuse jaoks kohustuslik. Lääneranna Vallavalitsus algatas KMH 18.10.2023 korraldusega nr 547 „Virtsu sadama sadamakai ja kaldarambi rekonstrueerimise, väikelaevasadama laiendamise ja sadama akvatooriumis hooldussüvendustööde keskkonnamõju hindamise algatamine“[1]. KMH algatamise otsuse kohaselt kavandab loa taotleja Virtsu sadamas (Virtsu alevik, Tallinna mnt 1 // Virtsu sadam, katastritunnus 19502:004:0032, registriosa nr 1046932, pindala 45998 m 2) ja Virtsu sadama akvatooriumis järgmisi töid: kai nr 1 pikendamine ja kaiseina remont; kai nr 6 ümberehitamine ja laiendamine ning süvendustööd uue parvlaeva vastuvõtmiseks ja väikesaartega ühenduse tagamiseks; kai nr 3 lammutamine tagamaks parvlaevade sujuvam sildumine kai nr 4 ääres; olemasoleva väikelaevasadama laiendamine; hooldussüvendustööd kogu sadama akvatooriumi ulatuses 10-aastase perioodi jooksul. KMH menetlusse kaasati Keskkonnaamet kui keskkonnaloa andja. KMH käigus hinnati vee erikasutusega, st hooldussüvendustöödega kogu sadama akvatooriumi ulatuses mahus kuni 100 000 m3 10-aastase perioodi jooksul ja süvendusmaterjali kaadamisega, seotud mõjusid. KMH käigus valmis Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne (Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ, 2026, edaspidi Virtsu sadama rekonstrueerimise KMH aruanne ja KMH aruanne)[2]. Keskkonnaamet avaldas KMH menetluse jooksul korduvalt seisukohti, sh esitas 30.09.2025 kirjaga nr 6-3/25/16469-2[3] seisukoha Virtsu sadama rekonstrueerimise KMH aruande kohta. Keskkonnaametile 26.11.2025 saadetud vastuskirja[4] kohaselt on Keskkonnaameti esitatud märkustega arvestatud. Lääneranna Vallavalitsus tunnistas Virtsu sadama rekonstrueerimise KMH aruande nõuetele vastavaks 25.03.2026 korraldusega nr 112 „Virtsu sadama sadamakai ja kaldarambi rekonstrueerimise, väikelaevasadama laiendamise ja sadama akvatooriumis hooldussüvendustööde keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamine“[5]. Kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju ja eelhinnangust selgub, et seda mõju on KMH käigus asjakohaselt juba hinnatud, asjaolud ei ole olulisel määral muutunud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet, jätab otsustaja selle KMH algatamata (KeHJS § 11 lg 6). Otsustaja jätab KeHJS § 11 lg-s 6 sätestatud eelhinnangu andmata, kui kavandatava tegevuse KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamisest ei ole möödunud rohkem kui neli aastat ning asjaolud ei ole olulisel määral muutunud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet (KeHJS § 11 lg 62). KeHJS § 9 lg 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Vastavalt VeeS § 191 lg-le 1 annab keskkonnaloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS-e tähenduses. Virtsu sadama rekonstrueerimise KMH aruande lk-l 6 on toodud, et sadamakai ja kaldarambi rekonstrueerimise, kaldakindlustuste rajamise ja väikelaevasadama laiendamise puhul on tegevuslubadeks ehitusluba ja keskkonnaluba. Hooldussüvendustööde puhul on tegevusloaks keskkonnaluba. Ehitusloa andja on Lääneranna Vallavalitsus ja keskkonnaloa andja on Keskkonnaamet. Virtsu sadama rekonstrueerimise KMH aruande ptk-s 6 on nimetatud keskkonnameetmed, mille rakendamisel välditakse olulise ebasoodsa mõju teket merele, linnustikule ja kalastikule. Arvestades, et Virtsu sadama rekonstrueerimise KMH aruanne tunnistati nõuetele vastavaks 2026. aastal, Keskkonnaamet oli keskkonnaloa andjana protsessi kaasatud, mistõttu on Keskkonnaametil keskkonnaloa andmiseks piisavalt teavet, ning kavandatava tegevuse mahud ega tegevusega seotud asjaolud ei ole olulisel määral muutunud, rakendab Keskkonnaamet KeHJS § 11 lg 6 2 toodud erisust ning jätab kavandatavale tegevusele eelhinnangu andmata. Lähtuvalt eeltoodust ei ole uue KMH algatamine vajalik. Keskkonnaloa andmise üle otsustamisel arvestatakse Virtsu sadama rekonstrueerimise KMH aruande tulemustega, sh keskkonnameetmetega (ptk 6), pidades silmas keskkonnaloa eset (vee erikasutust). Täpsemalt on vajalikud keskkonnameetmed esitatud peatükis 3.2.6. 3.2. Kaalutlused loa andmisel Luba antakse tähtajaliselt, kuna seda taotletakse (KeÜS § 53 lg 2 p 1). Loa taotleja taotleb luba 15. aastaks, kehtivusega kuni 31.12.2041. 3.2.1. Lubatav tegevus Loa taotlejal on luba vaja, kuna kavandatakse mere süvendamist mahuga rohkem kui 100 m 3 (VeeS § 187 p 8) ning süvenduspinnase kaadamist kaadamisalale mahuga rohkem kui 100 m 3 (VeeS § 187 p 11). VeeS § 2 lg 2 ja KeÜS § 41 lg 1 p 1 koostoimes on vee erikasutuse aluseks luba. Vastavalt VeeS § 191 lg-le 1 annab loa Keskkonnaamet. Loa taotleja taotleb luba Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Virtsu alevikus asuva Virtsu sadama akvatooriumi hooldussüvendamiseks mahus 100 000 m3 ja süvenduspinnase kaadamiseks Virtsust lõunas (kaadamisala kood KAS0000018) kaadamisalale mahus 100 000 m 3. Eesti mereala sisemeri on avalik veekogu ja kuulub riigile (VeeS § 23). Kinnisomand ulatub avaliku veekogu kaldajooneni. Kaldajoon on veekogu tavaline veepiir (asjaõigusseadus § 133 lg 1). Vee erikasutuseks võõral maatükil peab kasutajal olema ka maaomaniku nõusolek. Maaomaniku nõusolek ei ole nõutav sellise maatüki kasutamise korral, mis asub riigi omandisse kuuluva veekogu all (VeeS § 186 lg 2). 3.2.2. Kavandatava tegevuse kirjeldus 3.2.2.1. Virtsu sadama akvatooriumi hooldussüvendus Virtsu sadam asub Väinameres (VEE3300000) Suure väina (VEE3300000) idarannikul. Sadam on üks tihedama liiklusega sadamaid Eestis. Peamine Eesti mandriala ühendus Saare maakonnaga käib läbi Virtsu sadama ja Kuivastu sadama Muhumaal[6]. Virtsu sadama rekonstrueerimise KMH aruande järgi on hooldussüvendustööde eesmärgiks sadama jooksev hooldus. Hooldussüvendustööde maksimaalne maht on 100 000 m3 pinnast 10 aastase perioodi jooksul. Seni on süvendustööde teostamise vajadus olnud ligikaudu iga 4 aasta järel. Ühekordne süvendustööde maht on u 25 000-40 000 m3. 2009. aastal läbi viidud Virtsu sadama piirkonna põhjaelustiku seire [7] tulemuste kohaselt on Virtsu sadama lähistel kõige levinum mudane pehme põhi, kus esineb muda koos detriidi ja saviga. Sadama akvatooriumis sees (1. ja 8. kai vahelisel alal) sisaldasid põhjaproovid valdavalt erineva fraktsiooniga liiva ja savi, samuti detriiti ning vähesel määral kruusa. Sadama piirkonnas esines mosaiikne elupaik – segasubstraat, mis sisaldas liivast ja mudast põhja ning segasetet. 2025. aastal[8] teostati pinnaseproovide võtmine Virtsu sadama akvatooriumis neljas proovivõtukohas (joonis 1). Proovivõtupunktid paiknesid sügavusvahemikes 2-15 m ja asusid valdavalt merepõhjas, kus pehme sette osakaal oli suurem. 2025. aasta pinnaseproovid näitasid, et Virtsu sadama akvatooriumis koosneb süvendatav pinnas peamiselt mudast. Vähemal määral on esindatud ka liiv (Virtsu2 proovipunktis), kruus, detriit ja savi (vt joonis 2)[9]. Joonis 1. Proovipunktide asukohad Virtsu sadama akvatooriumis[10]. Joonis 2. Pinnaseproovide punktide sette lõimis (väljavõte Taltech, 2025 uuringust [11]). Virtsu sadama akvatooriumist võetud pinnaseproovides selgitati välja süvendatava pinnase võimalik saaste- ning toitainete sisaldus. Virtsu sadama rekonstrueerimise KMH aruandes on toodud, et kõigi metallide puhul, välja arvatud vask (Cu), olid kontsentratsioonid alla HELCOM-i kehtestatud siht- ja piirarvude. Vase tase ületas piirväärtust (30 mg/kg DW, 5% TOC) punktides Virtsu1 (30,78 mg/kg) ja Virtsu2 (65,96 mg/kg). Ühes mõõtepunktis (Virtsu2) ületas antratseeni[12] sisaldus piirnormi vähemalt kolm korda (tulemus 0,093 mg/kg DW, piirnorm 0,024 mg/kg DW). Samuti oli Virtsu2 punktis ületatud summaarne PAH (polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud, 16) sisaldus (1,07 mg/kg DW)[13]. Saasteainete summaarne sisaldus on võrreldav reostuse surve all olevate sadamatega, nagu Muuga või Sillamäe sadamad[14]. Tinaorgaaniliste ühendite osas piirnorme ei ületatud. Kõigis setteproovides määrati ka üldfosfori ja üldlämmastiku sisaldus. Lämmastiku kontsentratsioon oli fosfori omast kolm kuni seitse korda kõrgem. Kõrge süsiniku (TOC) sisaldusega setted eristusid samuti suurema lämmastiku sisaldusega, mis viitab orgaanilise aine rohkusele nendel aladel. HELCOM-i süvendamise ja kaadamise 2024. aasta juhendiga[15] on kehtestatud nimekiri näitajatest (Technical Annex I Primary list), mida tuleb süvendatavas pinnases määrata. Samuti on juhendis kirjas, et vase ja teiste põhiainete puhul tuleb kehtestada riiklikud siht- ja piirväärtused ning pinnase keemilise seisundi hindamisel tuleb lähtuda riiklikest väärtustest. Eestis ei ole kehtestatud merepõhja setetele saastenäitajate piir- ja sihtarve. VeeS § 83 alusel on kehtestatud keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ (edaspidi määrus nr 26), kuid määrus reguleerib maismaapinnase seisundi hindamist läbi ohtlike ainete sisalduse piirväärtuste. Virtsu sadama rekonstrueerimise KMH aruandes on pinnaseproovide keemilisi näitajaid kõrvutatud HELCOM-i Läänemere seisundi hindamise indikaatori[16] läviväärtustega (EQS- Environmental Quality Standard), mille alusel hinnatakse Läänemere keskkonnaseisundit ja hea keskkonnaseisundi saavutamist. Kuna Virtsu2 proovipunkti pinnaseproovide tulemused näitasid vase ja antratseeni puhul Läänemere seisundi hindamise läviväärtuse ületamist, tehakse Virtsu sadama rekonstrueerimise KMH aruandes ettepanek teha enne süvendustöödega alustamist täiendav pinnaseuuring, et lokaliseerida võimalik reostuskolle ja näha ette meetmed saasteaineid sisaldava materjali nõuetekohaseks töötlemiseks. KMH aruandes kirjeldatakse, et täiendava pinnaseuuringu käigus tuleb võtta Virtsu2 proovipunktist ja selle lähiümbrusest 3-4 pinnaseproovi, milles tuleb analüüsida raskmetallide sisaldust (kaadmium, kroom, vask, plii, elavhõbe, nikkel, tsink, arseen), samuti polüklooritud bifenüüle (PCB ICES7: IUPAC nr 28, 52, 101, 118, 138, 153 ja 180), polütsüklilisi aromaatseid süsivesinikke (16 EPA PAH), tributüültina (TBT) ja selle lagunemisprodukte. Lisaks määrata orgaanilise süsiniku sisaldus (TOC), naftasaaduste (C10–C40) ja toitainete (lämmastiku ja fosfori) sisaldus ning sette granulomeetriline koostis. Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut on 2015. aastal koostanud juhendi [17] „Süvendamise ja kaadamisega kaasneda võiva keskkonnamõju kaalumise ja sellega arvestamise juhendi koostamine“ (edaspidi Eesti süvendamise ja kaadamise juhis), mille lk-l 10 on tehtud ettepanek kaadatava materjali jaoks piirväärtuste sätestamiseks. Niikaua kuni piirväärtusi ei ole Eestis kehtestatud, tuleb lähtuda Eesti süvendamise ja kaadamise juhise lk 10 tehtud ettepanekust piirnormide kehtestamiseks[18]. Eesti süvendamise ja kaadamise juhises on antud saasteainete ohutasemed (alumine ja ülemine ohutase) kaadatava materjali jaoks (lk 10). Kohustuslikud ained on võetud HELCOMi juhendi põhjal. Vasele on tehtud ettepanek seada alumiseks ohutasemeks 50 mg/kg ja ülemiseks ohutasemeks 90 mg/kg. Eesti rannikumere taustkontsentratsioon on 20 mg/kg. 2025. aasta pinnaseproovide tulemuste kohaselt saadi Virtsu1 proovipunktis vase tulemuseks 30,78 mg/kg, mis jääb allapoole alumist ohutaset, ja Virtsu2 proovipunktis 65,96 mg/kg, mis ületab alumist ohutaset, kuid jääb allapoole ülemist ohutaset (90 mg/kg). Virtsu2 proovipunktis saadi antratseeni tulemuseks 93 μg/kg, mis jääb samuti alumise ja ülemise ohutaseme vahele (alumine 50 μg/kg ja ülemine 500 μg/kg). Eesti süvendamise ja kaadamise juhises ei ole seatud PAH ühenditele summaarset väärtust (summa PAH). Vastavalt Eesti süvendamise ja kaadamise juhisele on kaadamine lubatud, kui kõik saasteainete keskmised kontsentratsioonid kõigis jaamades jäävad allapoole alumist ohutaset. Kui mõne aine keskmine kontsentratsioon jääb ülemise ja alumise ohutaseme vahele, on vajalik selle jaama ümbrusest võtta lisaproove. Kui ka lisaproovid viitavad keskkonnariskile (ületavad alumist ohutaset), on nõutav detailiseeritud riskianalüüs. Kui lisaproovid kinnitavad mõne saasteaine suhtes kõrgendatud keskkonnariski (kontsentratsioonid enamasti ületavad ülemist ohutaset), on kaadamine ilma lisameetmeteta keelatud. Meetmetena tulevad kõne alla saastatud sette matmine kaadamisalal puhtama kihi alla, süvendamis- ja kaadamistehnoloogia muutmine (nt sette pumpamine otse merepõhja), ladustamine maismaale või projektist loobumine. Eelnevast tulenevalt nõustub Keskkonnaamet KMH aruandes tehtud ettepanekuga teha enne süvendustöödega alustamist täiendav pinnaseuuring. Eelnevast tulenevalt seab Keskkonnaamet loa tabelis V10 nõude, mille kohaselt tuleb enne süvendamistöödega alustamist teha Virtsu sadama akvatooriumis Virtsu2 proovipunkti (vt joonis 1) piirkonnas täiendav pinnaseuuring, mille käigus võtta 4 proovi. Pinnaseproovides tuleb määrata selliste ainete sisaldusi, mille alusel saab hinnata analüüsitavate ainete paiknemist Eesti süvendamise ja kaadamise juhise lk-l 10 (tabelis 4) toodud saasteainete alumise ja ülemise ohutaseme suhtes. Arvestades Eesti süvendamise ja kaadamise juhise tabelis 4 nimetatud saasteaineid, määrab Keskkonnaamet pinnaseuuringusse järgmised analüüsitavad näitajad: kaadmium (Cd), kroom (Cr), vask (Cu), plii (Pb), elavhõbe (Hg), nikkel (Ni), tsink (Zn), arseen (As), polüklooritud bifenüülid (PCB-d ICES7: IUPAC nr 28, 52, 101, 118, 153 ja 180), PAH ühendid (9 ühendit - antratseen, fenantreen, fluoranteen, benso(a)antratseen, krüseen, püreen, benso(a)püreen, benso(g,h,i)perüleen ja indeno(1,2,3-cd)püreen) sisaldused, tributüültina (TBT) ja selle lagunemisproduktid. Lisaks määrata orgaanilise süsiniku sisaldus (TOC), naftasaaduste (C10–C40) ja toitainete (lämmastiku ja fosfori) sisaldus ning sette granulomeetriline koostis. Täiendava pinnaseuuringu eesmärgiks on lokaliseerida võimalik reostuskolle. Kui ka lisaproovid viitavad keskkonnariskile (st ületavad alumist ohutaset), on nõutav detailiseeritud riskianalüüs. Kui lisaproovid kinnitavad mõne saasteaine suhtes kõrgendatud keskkonnariski (kontsentratsioonid enamasti ületavad ülemist ohutaset), on kaadamine ilma lisameetmeteta keelatud. Kui lisaproovide tulemused jäävad alla Eesti süvendamise ja kaadamise juhise alumise ohutaseme, on lubatud süvenduspinnase kaadamine Virtsust lõunas kaadamisalale. Nimetatud lisaproovide tegemine kehtib vaid Virtsu2 proovipunkti piirkonnas. Virtsu1, Virtsu3 ja Virtsu4 proovipunktide piirkonnas ei ole täiendava pinnaseuuringu tegemine vajalik. Virtsu sadama rekonstrueerimise KMH aruandes on hinnatud, et hooldussüvendamisega kaasneb heljumi levik ning kuna süvendamist tehakse avatud osades, on tegevusel laialdasem mõju. Heljumi levik sõltub suuresti kasutatavast tehnoloogiast. Taotluse kohaselt teostatakse hooldussüvendustöid ujuvsüvendajat, ekskavaatorsüvendajat, pinnasepraame jms tehnikat kasutades. Süvendustehnika valik sõltub tööde mahust, asukohast ja süvendatava materjali omadustest. Tööde täpne tehnoloogia ja kasutatav tehnika valitakse töövõtja poolt. Loa taotlejal on olemas Aquamec Watermaster Classic IV süvendaja, millega saab süvendada kuni 5 m sügavuseni. Virtsu sadamas on sügavused hooldataval alal suuremad ning seega on vaja kasutada ka teistsugust tehnikat. Pumpsüvendamise puhul on tekkiva heljumi hulk väike, kuna pinnas imetakse süvendajasse. Koppekskavaatori puhul sõltub tekkiva heljumi hulk ka sellest, kui palju sisaldab pinnas muda ja savi. Mudaosakeste settimiskiirus on hinnanguliselt 0,25 mm/s, saviosakestel on aga 0,01 mm/s. Samas on saviosakesed rohkem koos ning kaevamisel kaob neid kopast veesambasse vähem kui sama koguse muda puhul. Hinnanguliselt 50% mudast ja 10% savist läheb heljumiks. Seetõttu tehakse Virtsu sadama rekonstrueerimise KMH aruandes ettepanek eelistada heljumi leviku piiramiseks süvendamiseks pumpsüvendajat.[19] 3.2.2.2. Süvenduspinnase kaadamine Virtsust lõunas kaadamisalale Virtsu sadama akvatooriumi hooldussüvendamisel eemaldatud pinnas kavandatakse kaadata Virtsust lõunas (kaadamisala kood KAS0000018) kaadamisalale (joonis 3), mis asub Läänemere (Eesti mereala, VEE3000000) Liivi lahes (VEE3400000). Tegemist on olemasoleva kaadamisalaga, keskpunkti koordinaadid on X: 6484547, Y: 468987. Kaadamisala läbimõõt on 0,92 km ja pindala 0,669 km2. Joonis 3. Virtsust lõunas kaadamisala asukoht Liivi lahes[20]. Virtsust lõunas kaadamisala asub piirkonnas, kus on segasubstraadiga põhi ja sügavused vahemikus 10–20 m.[21] KMH aruande järgi on kaadamisalal kõige levinum põhjatüüp savine pehme põhi, kus savi esines koos mustmuda või liivaga. Väljaspool kaadamisala kogutud põhjaproovid sisaldasid varieeruvas vahekorras muda ja savi, samas kui kaadamisala sees domineerisid savi ja liiv. Orgaanilise aine osakesed (detriit) ja kruus esinesid vähesel määral (joonis 4)[22]. Joonis 4. Proovipunktide asukohad Virtsust lõunas kaadamisalal ja hinnanguline sette osakaal[23]. Varasemalt on Virtsust lõunas kaadamisalale kaadatud Kuivastu sadama hooldussüvendamisel eemaldatud pinnast (keskkonnaload L.VT.EE-55517 mahuga 24 000 m 3; L.VV/320721 mahuga 8000 m3) ja Virtsu sadama süvenduspinnast (keskkonnaload L.VV/320719 mahuga 18 850 m 3; L.VV/324539 mahuga 5000 m3). Kuna kaadamisala on ka eelnevalt kaadamiseks kasutatud, on ala põhja koostis ümbritsevast alast veidi erinev ning sisaldab rohkem liiva[24]. Vastavalt HELCOM-i süvendamise ja kaadamise 2024. aasta juhendile tuleb eelistada süvendatava sette jätmist võimalikult lähedale süvendamise kohale, nii, et see osaleks rannaprotsessides ja hakkaks toetama piirkonna elupaikade, randade ja infrastruktuuri rajatiste püsivust. Seetõttu on KMH aruandes toodud, et süvendamisel ja kaadamisel tuleb kaadamisalale vedada ainult pinnast, mille omadused ei võimalda seda täiteks ja ranna kindlustamiseks kasutada (nagu näiteks peene lõimisega muda, savi ja liiv). 3.2.3. Looduskaitselised objektid ja tegevusega kaasnev mõju Kaitstavad alad Virtsu sadamat ümbritseb siseriiklikult kaitstav Väinamere hoiuala (Läänemaa) [25]. Kavandatava tegevuse mõjualasse jäävad ka Väinamere hoiuala (Saare)[26] ja Puhtu-Laelatu looduskaitseala[27]. Samuti ümbritsevad Virtsu sadamat Natura 2000 võrgustikku kuuluvad Väinamere linnuala[28] ja Väinamere loodusala[29]. KMH aruandes viidi läbi Natura asjakohane hindamine, mille tulemusena järeldati, et sadamas ja selle akvatooriumis toimuvate tegevuste puhul ei ole üldjuhul ette näha olulist ebasoodsat mõju Väinamere linnualal pesitsevale ja rändel peatuvale linnustikule. Virtsu sadama puhul ei ole tegemist linnuala linnustikule olulise koondumiskohaga, pesitsus- või toitumisalaga. Peamiselt kasutavad liigid sadamat peatumiseks. Kuna tegu on olemasoleva aktiivselt tegutseva sadamaga, on alal juba olemasolevas olukorras häiringutase, millega ala kasutavad linnud on harjunud. Suuremad veelindude koondumiskohad jäävad arendusalast (sadamast) veidi eemale.[30] Lähim karide (1170) elupaik jääb Virtsu sadamast u 880 m kaugusele põhjasuunda. Karide elupaiga ohuteguriks on otsene ja kaudne inimtegevus – elupaikade häirimine ehitustegevusega ja toitainete koormus. Eutrofeerumisega kaasnev niitjate vetikate vohamine ning valgustingimuste halvenemine võib sügavates piirkondades karide elustikule pikemas perspektiivis negatiivselt mõjuda. KMH aruande koostamisel tehtud modelleerimise tulemused[31] näitavad, et muda süvendamisel ei ole heljumi kandumine karideni tõenäoline. Elupaigani võib ulatuda sadamas kopaga süvendamisel savist põhjustatud heljumi levik edela- ja läänetuultega. Samas on tegu modelleeritud halvima võimaliku olukorraga ning ka siis on suurematel kaugustel heljumi kontsentratsioon juba langenud. Nõrga tuule ja madala lainetuse korral jääb süvendus- ja kaadamistöödel tekkiva heljumi levik reeglina lokaalseks ja laiemat mõju, mis ületaks oluliselt looduslike protsesside tulemusel esinevat foonilist kontsentratsiooni, ette näha ei ole. Kokkuvõttes on sobiva praktika rakendamisel ebasoodne mõju elupaigale välistatud.[32] Virtsu sadama rekonstrueerimise KMH aruandes modelleeriti Virtsust lõunas kaadamisalale kaadamisel heljumi levikut, võttes aluseks pargase kasutamise, mille põhja avamisel kukub pinnas kohe vette. Modelleeriti kahte võimalikku pargast, mille mahud on 3000 m 3 ja 500 m 3. KMH aruandes modelleeriti eeldusega, et 10% kogu pinnasest jääb veesambasse kauemaks hõljuma. Heljumi leviku suhtes tundlikeks aladeks on kaadamisalast u 1,4 km põhjas asuvad Väinamere hoiuala (Saare), Väinamere linnuala ja Väinamere loodusala. Modelleerimise tulemused näitasid, et kaadamisel võib heljumi pilv levida kuni 4 km kaugusele. Mõlemalt pargaselt kaadamisel levib savikas heljum kaadamisalalt välja. 500 m 3 pargaselt kaadamisel ei jõua savikas heljum Natura aladele, kui lõunatuuled puhuvad kiirusega vähem kui 6 m/s. Kui kaadatakse 3000 m3 pargaselt, levib savikas heljum kaadamisalalt välja Natura aladele ka juba madalate tuule kiiruste korral. Seega võib KMH aruande kohaselt 3000 m3 pargaselt kaadata vaid siis, kui puhuvad madala kiirusega (alla 6 m/s) põhjatuuled. Kui kaadatakse 500 m3 pargaselt, on kaadamine lubatud vaid põhjatuultega või kui lõunatuulte kiirus jääb alla 6 m/s. Merepõhjaelustik 2025. aasta välitööde käigus leiti põhjaloomastiku proovides 22 suurselgrootute liiki, neist 18 esinesid Virtsu sadama ümbruses ning 12 Virtsust lõunas kaadamisalal ja sellega piirneval merealal[33]. Põhjaloomastiku esindajad kuulusid järgmiste taksonoomiliste rühmade hulka: rõngussid (hmk. Annelida), surusääsklased (sgk. Chironomidae), vähid (kl. Crustacea), limused ( h m k . Mollusca) ja kärssussid (hmk. Nemertea). Kõige väiksemad biomassi väärtused registreeriti jaamades Virtsu4 ja Virtsu3 (vastavalt 0,61 ja 2,22 g/m²), mis asuvad sadama kaide 7 ja 3 läheduses (vt joonis 1). Samas, läheduses paiknevas Virtsu sadama akvatooriumi keskosas, jaamas Virtsu2, leiti sadama akvatooriumi liigirikkaim põhjaloomastiku kooslus, mille biomass oli kõrgeim (19,22 g/m², 11 liiki). Siin domineeris arvukuse poolest tavaline kootvähk (Corophium volutator) (1213 isendit/m²), samas kui biomassi alusel domineerisid kaks karpide esindajad: balti lamekarp (Macoma balthica, biomass 9,97 g/m²) ja söödav südakarp (Cerastoderma glaucum, biomass 6,63 g/m²). Ainult sadama proovipunktides esinesid eutrofeerumise suhtes kõige tundlikuma 3. klassi kategooriasse kuuluvad liigid: jaamas Virtsu1 leiti kirpvähiline Echinogammarus stoerensis ja tigu Potamopyrgus antipodarum; jaamas Virtsu2 – kojata tigu Limapontia capitata; jaamas Virtsu3 – Potamopyrgus antipodarum ning jaamas Virtsu4 - kärssuss Cyanophthalma obscura. Kaadamisalal registreeriti suurim biomassi väärtus kaadamisala läänepoolses servas (punkt A13; 61,42 g/m², vt joonis 4), samas kui kõige väiksem biomassi väärtus leiti kirdepoolses servas (punkt A18; 3,9 g/m²). Nagu sadamaalalgi, moodustasid karpide esindajad kõige suurema osa põhjaloomastiku kogubiomassist ja arvukusest. Põhjaloomastiku koosluste parameetrid, nagu makroselgrootute liigirikkus ja biomass, viitavad suhteliselt kõrgele sekundaarsele produktiivsusele. Lisaks näitavad indeksid ZKI2 ja ZKI2 ÖKS põhjaloomastiku head ökoloogilist seisundit Virtsust lõunas kaadamisalal. Tulevikus tuleks pöörata tähelepanu merepõhja elupaikade võimalikele seisundimuutustele ja kvaliteedile, et tagada nende jätkuv toimimine nii kalade rände- kui toitumisaladena. Seetõttu antakse uuringus[34] soovitus teostada järelseiret kaadamisalal iga kahe aasta järel, et jälgida põhjaloomastiku ökoloogilise seisundi muutusi antud piirkonnas.[35] KMH aruandes on täpsustatud, et järelseiret tuleks kaadamisalal teostada pärast kaadamist, et jälgida põhjaloomastiku ökoloogilise seisundi muutusi antud piirkonnas ja kaadamisala taasasustamise kiirust. Kui kaadamisalal toimub ka mujalt pärit pinnase kaadamine, tuleb seirekohustust jagada osapoolte vahel. Seire sagedus: üks kord aastas kahe aasta jooksul peale kaadamist, edasine seire vajadus ja sagedus otsustatakse esimese seire tulemuste pealt. Soovituslik on võtta proovid 4 punktist kaadamisala sees ning 3-4 punktist kaadamisalaga piirnevalt merealalt, ehk kokku 7-8 proovipunkti. Põhjaelustiku seire puhul tuleks seirata pehmepõhjaliste koosluste seisundit, sh selgrootute liigilist koosseisu, arvukust ja biomassi. Lisaks hinnata põhjasetete osakaalu ning mõõta veesamba pinnakihi soolsust, temperatuuri ja vee läbipaistvust (Secchi sügavus).[36] Süvendustöödel hävineb osa merepõhja substraati, mis võib olla elupaigaks mitmetele põhjaelustiku liikidele. Tavaliselt on selline mõju suhteliselt piiratud ulatusega (piirneb vaid süvendus- ja kaadamistegevusega otseselt hõlmatud alaga) ja selle mõju tähtsus ümbritsevale keskkonnale on väike. Süvendustööde käigus hukkuvad osad põhjaelustiku liigid, kuid see mõju on lokaalne ja ajutine ning tööde lõppemisel eeldatavalt populatsioon taastub. Kavandatava tegevuse mõjud on merepõhjaelustikule eeldatavalt negatiivsed, kuid ajutise mõjuga.[37] Eelnevast tulenevalt määrab Keskkonnaamet loas järelseire kohustuse Virtsust lõunas kaadamisalal põhjaelustiku seisundi hindamiseks. Kuna taotluse kohaselt on seni süvendustööde teostamise vajadus olnud ligikaudu iga 4 aasta järel ja ühekordne süvendustööde maht on u 25 000-40 000 m3, tuleb kaadamisalal teha põhjaelustiku järelseiret 2 aasta jooksul pärast esmakordset kaadamistööde lõppu. Kaadamisala seest tuleb võtta 4 proovi ning 4 proovi võtta kaadamisalaga piirnevalt merealalt (kokku 8 proovi). Põhjaelustiku seire puhul seirata pehmepõhjaliste koosluste seisundit, sh selgrootute liigilist koosseisu, arvukust ja biomassi. Lisaks hinnata põhjasetete osakaalu ning mõõta veesamba pinnakihi soolsust, temperatuuri ja vee läbipaistvust (Secchi sügavus). Uuringu raames ei tuvastatud Virtsust lõunas kaadamisalal, selle vahetus läheduses ega Virtsu sadama akvatooriumis Euroopa Liidu looduskaitseliselt olulisi elupaigatüüpe. Uuritud aladel esinevaid elupaiku ei saa liigitada Loodusdirektiivi Natura mereliste elupaikade hulka, nagu Liivamadalad (1110) või Karid (1170), sest põhjasubstraadi erinevate liivafraktsioonide ega kõvade substraaditüüpide summaarne osakaal ei ületanud 50% piiri. Seega ei ole kaadamisalal ohustatud väärtuslikke elupaikasid. KMH aruandes tehtud hüdrodünaamilise modelleerimise järgi jääb savika/mudase heljumi levik erinevate stsenaariumite põhjal (arvestades erinevaid tuule suundi ja kaadatud sette mahtu), maksimaalselt 5-6 km kaadamisalalt ning ilmselt ei saa suuresti mõjutada väärtuslikke elupaikasid nagu Karide punavetika-/adru vööndid sh Uulutilaiu piirkonnas, kuna need asuvad vähemalt 10-15 km kaugusel Virtsust lõunas kaadamisalast.[38] Kalastik Virtsu sadama ümbrus on kalamajanduslikult eelkõige tähtis kui mereala, mida läbivad kalade rändeteed. Eriti massilised on kevadised räime kudemisränded läbi Suure Väina Väinamere ja Liivi lahe vahel. Suurt Väina läbivad ka kalade toitumisränded ja ränded talvitusaladele. Kõnealuse piirkonna kaldaalad on olulised kudealad paljudele kalaliikidele. Virtsu sadama ümbruses on varasemalt läbi viidud ulatuslikud välitööd[39], et uurida süvendustööde võimalikku mõju kalastikule. Kõige tundlikum periood kalade elus hüdrotehnilistest töödest tekkivatele mõjudele on sigimisperiood: marja ja larvide arengu aeg. Süvendustööde käigus vette sattuva heljumi settimine kalade kudemisaladele (hapnikudefitsiidi tekkimine) ja setetes sisalduvate võimalike ohtlike ainete mõju kalaloodetele kujutaksid antud alal kalastikule kõige suuremat ohtu. Kui kala on jõudnud maimu staadiumisse, väheneb heljumi kontsentratsiooni negatiivne mõju. Suurematel kaladel on see juba üpris väike, kuna kala võib lahkuda merealalt, kus ta elutegevus on häiritud. Lisaks võib kavandatavate tööde käigus tekkiv müra häirida kalade kudemist või rännet koelmutele.[40] Virtsu sadamas on kõige ebasoodsam aeg kavandatava tegevuse elluviimiseks kevadel, kui enamikel Väinamere lõunaosa kaladel on kudeaeg ja sellele järgnev larvide arengu aeg. Kalade aktiivne kudemine algab siis, kui merevee temperatuur on koelmutel tõusnud +6 kuni +8 °C. Ajaliselt toimub see aprilli lõpus. Sõltuvalt ilmast võib aktiivne kudeperiood kesta kuni juuni keskpaigani. Kalalarvide arvukus Väinamere lõunaosas võib jääda kõrgeks kuni juuni lõpuni. Samuti on KMH aruandes toodud, et karide elupaigatüüp, mis jääb sadamast u 880 m kaugusele põhjasuunda, on sobilikuks kudealaks mitmele kalaliigile. Seetõttu antakse KMH aruandes soovitus, mille kohaselt tuleks süvendustöid vältida sadamas kalade kudeajal (01.04-15.06) tugevate edelatuultega.[41] Keskkonnaamet lähtub loa andmisel võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõtetest (HMS § 107 lg 2). Keskkonnaamet on andnud loa taotlejale keskkonnaloa nr KL-524475 (kehtivusega 01.07.2025 - 31.12.2026) Virtsu sadama väikelaevasadama kalda-alal merepõhja süvendamiseks mahus 150 m3 ning tahkete ainete paigutamiseks mahus 200 m 3. Tegevuse eesmärgiks oli Virtsu sadama väikelaevasadama olemasoleva rannakindlustuse osaline ümberehitamine seoses elektrilaevasid teenindava olemasoleva alajaama rekonstrueerimisega. Keskkonnaamet seadis keskkonnaloale nr KL-524475 nõude, mille kohaselt ei ole veesiseste tööde teostamine lubatud ajavahemikul 15.04-15.06. Arvestades praeguses menetluses taotletud hooldussüvenduste mahtu ning loa kehtivust, otsustab Keskkonnaamet seada Virtsu sadamas tehtavatele hooldussüvendustöödele kalade kudeajast lähtuva piirangu, mistõttu tuleb Virtsu sadamas vältida süvendustöid kalade kudeajal (01.04-15.06). Kuna Virtsust lõunas kaadamisala asub piirkonnas, kus on segasubstraadiga põhi ja sügavused vahemikus 10–20 m, ei sobi elupaigad kaadamisala sees ilmselt kudemispaigaks räimele ja ahvenale ega ka kaitsealusele hingule oma hüdromorfoloogiliste ja ökoloogiliste tingimuste poolest. Kaadamisala idapoolne osa piirneb alaga, kus sügavus on 10–15 m ning esineb rohkem jämedamat setet, nagu kruus ja kivid, seega võib ala olla kaladele (nt ahvenale) sobilik toitumisalana. Suures väinas leiduvad sügavusvahemikus 1-10 m meriheinaga kaetud pehmed põhjad ja punavetika või adruga kaetud segasubstraadid, mis potentsiaalselt sobivad nii räime kui ahvena kudealadeks. Selliseid alasid võib esineda kaadamisalast loodes Natura ala piires.[42] Setete ja heljumi leviku modelleerimine näitas, et Virtsust lõunas kaadamisalale setteid viies on mõju võimalikule kalade kudealale ebaoluline, eriti kui kavandada süvendustööd sügisesse. Siiski tehakse KMH aruandes soovitus tulenevalt modelleerimistulemustest vältida kalade kudemisperioodil (01.04-15.06) kaadamistöid suurelt pargaselt (3000 m3 mahuga) lõunakaarte tuultega. Ka väikese pargase (500 m3) korral tuleb lõunatuulte korral vältida tuulekiirust üle 6 m/s. Kui kavandatava tegevusega seotud veesisesed tööd sadamas ja kaadamisalal (süvendamine ja kaadamine) planeerida kalade kudeperioodi (01.04-15.06) välisele ajale või arvestada tuulesuundade ja -kiirustega seotud piiranguid kudeajal, ei ole alust arvata, et süvendustööd võiksid avaldada märkimisväärset ja otseselt kahjulikku mõju piirkonna ja Väinamere kalastikule. Võimalikud mõningased muutused liikide arvukuses on ilmselt lühiajalised ja taastuvad pärast kavandatava tegevuse elluviimist. Linnustik Virtsu sadam on seotud Väinamerega, mis tervikuna on väga oluliseks rändepeatuspaigaks paljudele veelindudele, seda nii Eesti kui ka kogu Läänemere kontekstis. Kavandatava tegevuse ala mõjupiirkonda jääb ka linnustiku kaitseks loodud Väinamere linnuala. Arvestades, et kavandatav süvendamine toimub sadama-ala ja selle akvatooriumi piires, ei ole sadama rekonstrueerimisest ja rekonstrueeritud sadama kasutamisest ette näha olulist ebasoodsat mõju pesitsevale ja rändavale linnustikule. Kõik suuremad veelindude koondumiskohad jäävad kavandatava tegevuse alast eemale. Samuti ei leitud sadamaalal pesitsemas olulisi kaitsealuseid linnuliike ning sadama-ala kasutavate pesitsevate paaride arv on väga väike.[43] Siiski on KMH aruandes välja töötatud linnustiku kaitseks meede, mille kohaselt ei tohi juhul, kui Virtsu sadamas kaide nr 1 ja 8 vahelisel alal toimub lindude pesitsemine, nimetatud alal veesiseseid töid teostada pesitsusperioodil ehk vältida tuleb tööde teostamist ajavahemikul 14. aprill – 15. juuli. Kui ehitustöödega alustatakse (sh süvendamise ja tahkete ainete merre paigutamisega) sadama akvatooriumi alal enne lindude pesitsusperioodi algust märtsi alguses, võib ehitustegevust jätkata ka pesitsusperioodil. Sellisel juhul ei ole tõenäoline ehitusalade mõjualas lindude pesitsemine ning keskkonnamõju linnustikule puudub. Teiseks peab arvestama mõjudega kaadamisalal, kus linnustikule võivad avalduda eelkõige kaudsed mõjud. Suuri rändeaegseid veelinnukogumeid kaadamisala piirkonnast leitud ei ole, kuna selles piirkonnas on suhteliselt sügav meri (sügavused vahemikus 10-20 m) ning mainitud mereala pole rändel peatuvatele veelindudele seetõttu väga atraktiivne. Küll aga on võimalikud kaudsed mõjud heljumi kandumisest kaadamisala ümbritsevatele madalaveelistele aladele, kus asuvad rändlindude toitumisalad. Toitumisalade kahjustumine kevadel võib oluliselt muuta toidu kättesaadavust, mis on oluline aspekt enne pikka rännet arktilistele pesitsusaladele. Seetõttu vajavad toitumisalad lindude rändeaegset kaitset. Võimalikke mõjusid on võimalik vältida või leevendada, ajastades kaadamistööd väljapoole kevadist rändeperioodi ajavahemikul 15. aprill – 20. mai. 3.2.4. Kaalutlus veemajanduskava rakendamiseks Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi (2000/60/EÜ) alusel on kõikidel liikmesriikidel kohustus iga valgalapiirkonna ehk vesikonna jaoks koostada veemajanduskava (VMK). VMK-d koostatakse vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimiseks. VMK on koonddokument, mis sisaldab veemajandusalaseid eesmärke, pinna- ja põhjavee asukoha ning seisundi kirjeldust, kokkuvõtet pinna- ja põhjavee seire programmidest ning pinna- ja põhjavee seisundi parandamise meetmeid. VMK rakendamine on VMK-s toodud eesmärkide poole liikumine, lähtudes VMK meetmeprogrammis toodud meetmetest ja meetmeprogrammi rakendamiseks koostatavast tegevuskavast. Iga vesikonna kohta koostatakse pinna- ja põhjavee ning kaitset vajavate alade kaitse keskkonnaeesmärkide saavutamiseks meetmeprogramm. Perioodi 2022- 2027 kohta koostatud VMK ja meetmeprogramm kinnitati keskkonnaministri 07.10.2022 käskkirjaga nr 1-2/22/357 ning on leitav Kliimaministeeriumi kodulehelt (https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027). Pinnavee kaitse eesmärk on pinnaveekogumite, sealhulgas tehisveekogumite, tugevasti muudetud veekogumite ning pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude, sealhulgas territoriaalmere, vähemalt hea seisund (VeeS § 32 lg 1). Pinnaveekogumi seisund on hea, kui selle ökoloogiline ja keemiline seisund on VeeS § 61 lg 2 alusel kehtestatud kvaliteedinäitajate väärtuste ja § 76 lg 1 alusel kehtestatud kvaliteedi piirväärtuste kohaselt vähemalt hea (VeeS § 32 lg 2). Pinnaveekogum on selgelt eristuv ja oluline osa pinnaveest, nagu järv, jõgi, oja, paisjärv, peakraav, kanal, kraav, sealhulgas maaparandussüsteemi eesvooluna kasutatav veekogu või nende osa, või rannikuvee osa (keskkonnaministri 16.04.2020 määrus nr 19 „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“ § 2 lg 1 p 2). Virtsu sadam jääb Väinamere rannikuveekogumi (koodiga EE_16) piiresse. Virtsust lõunas kaadamisala asub Liivi lahes (VEE3400000), mis kuulub Liivi lahe kirdeosa rannikuveekogumisse (EE_18). Veekogumite koondseisundiinfo 2024 [44] kohaselt on Väinamere rannikuveekogumi koondseisund hinnatud 2024. aastal halvaks. Pinnaveekogumi seisund määratakse pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi või keemilise seisundi alusel olenevalt sellest, kumb neist on halvem (VeeS § 57 lg 1). Väinamere rannikuveekogumi ökoloogiline seisund on hinnatud 2024. aastal kesiseks, hinnangu andmisel on aluseks võetud 2019. ja 2023. aasta seire tulemused. Kesise seisundi põhjustena on välja toodud toitained ja eutrofeerumine, mitteheade näitajatena on nimetatud üldfosfor, vee läbipaistvus (Secchi ketta järgi), klorofüll-a, fütoplanktoni biomass ja zoobentose koosluse indeks (2). Keemiline seisund on halb, aluseks on 2023. aasta seire tulemused. Halba keemilist seisundit põhjustab elavhõbeda (Hg) sisaldus kalades. Liivi lahe kirdeosa rannikuveekogumi koondseisund on 2024[45]. aastal hinnatud halvaks. Rannikuveekogumi ökoloogiline seisund on hinnatud 2022. aastal teostatud seire põhjal kesiseks ning mitteheade näitajatena on nimetatud üldfosfor, üldlämmastik, vee läbipaistvus (Secchi ketta järgi), klorofüll-a, fütoplanktoni biomass ja põisadru sügavuslevik. Kesise ökoloogilise seisundi põhjusena on välja toodud eutrofeerumine ja looduslik põhjus. Liivi lahe kirdeosa rannikuveekogumi keemiline seisund on hinnatud 2022. aastal teostatud seire andmetele tuginedes halvaks. Halba keemilist seisundit põhjustab samuti elavhõbeda sisaldus kalades. Mõlema rannikuveekogumi puhul on toodud, et elavhõbeda sisaldus kalades on pärit kaugkandest ja sadenemisest atmosfäärist. Eestis on peamised elavhõbeda keskkonda sattumise allikad soojus- ja elektrijaamad, põlevkivitööstuse jäätmed, kodumajapidamiste ahjud ja katlad, jäätmekäitlus, tuhastamine, reoveesettega pinnasesse, olmejäätmete lahtine põletamine, lahustid kodumajapidamistes, tubaka põletamine ja ilutulestik[46]. Eelnevast tulenevalt on elavhõbeda kõrge sisaldus põhjustatud Läänemere üldisest seisundist. VeeS § 31 lg 1 p 6 järgi on üheks veekaitse eesmärkideks saavutada mereala hea keskkonnaseisund. VMK meetmeprogrammis on toodud meetmed, mis aitavad saavutada kõikide veekogumite head seisundit. VMK meetmeprogrammis[47] on Väinamere rannikuveekogumi olulise koormusena nimetatud Külalistemaja puhasti (puhasti kood PUH0570780) ning meetmeks on reoveepuhasti toimimise hinnangu koostamine. Liivi lahe kirdeosa rannikuveekogumi oluliste koormustena on VMK meetmeprogrammis nimetatud reoveepuhastid (PUH0740730, PUH0678610, PUH0678640), aga ka sadamad. Sadamate puhul tuleb järgida järgmisi meetmeid: 1) sadamaseaduse ja VeeS nõuete täitmine sadamates – rakendaja sadama pidaja; 2) sadamates keskkonnanõuete täitmise üle järelevalve tegemine – rakendaja Keskkonnaamet. Riikliku järelevalve tegemine laevadelt ja muudelt veesõidukitelt laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise üle sadamas, sadama laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava ning reostustõrje plaani väljatöötamise ja rakendamise üle, kaasa arvatud järelevalve tegemine nõukogu määruse (EÜ) nr 41/2007/EÜ (millega määratakse 2007. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes (ELT L 15, 20.01.2007, lk 1–213)), kohaste laevade üle, mille puhul on kinnitust leidnud tegelemine ebaseadusliku kalapüügiga ning laevade sadamas toidu, kütuse ja muude teenustega varustamise nõuete täitmise üle. Sadamaseadus § 42. Aga ka VeeS § 187 punkt 6 (juhitakse sademevett suublasse sadamaehitiste maalt) veeloa tingimuste täitmise üle järelevalve tegemine. Kavandatava tegevuse mõju rannikuveekogumitele tuleneb eelkõige pinnase süvendamisel ja selle kaadamisel merekeskkonda eralduvast heljumist. Lisaks eralduvad setete liigutamisel merekeskkonda võimalikud setete koostises olevad saasteained ja orgaanika. Reostus võib tekkida ka avarii tagajärjel. Seega võib tegevuse tulemusel muutuda vee kvaliteet. 3.2.5. Eesti Merestrateegia eesmärkide täitmine Mereala kaitse ning hea keskkonnaseisundi saavutamise ja säilitamise eesmärgil koostatakse kogu Eesti mereala kohta merestrateegia[48] (VeeS § 72 lg 1). Tegevuse kavandamisel tuleb hinnata, kas kavandatud tegevus võib mõjutada merekeskkonna hea seisundi tunnuseid (tunnused D1-D11) ning kas mõju võib põhjustada seisundi halvenemist. Kavandatav vee erikasutus võib põhjustada otsest füüsilist mõju merepõhjale ja veesamba dünaamikale (tunnused D6 ja D7), bioloogilisele mitmekesisusele (tunnus D1), troofsustasemele (tunnus D5) ja saasteainetele keskkonnas (D8). Virtsu sadama rekonstrueerimise KMH aruande koostamise käigus töötati välja keskkonnameetmed, mis seatakse ka keskkonnaloale (vt ptk 3.2.6). Meetmete rakendamisel on kaasnevad häiringud merepõhjaelupaikadele ja elustikule ajutised ja lokaalsed, ei kaasne negatiivseid häiringuid elustikule ega ka Väinamere loodus- ja linnuala kaitse-eesmärkidele. Võimalikud mõjud seoses tunnustega D5 (troofsustase) ja D8 (saasteained keskkonnas) on toodud ptk-s 3.2.2.1. 3.2.6. Nõuded vee erikasutusele Virtsu sadama rekonstrueerimise KMH aruande kohaselt ei kaasne vee erikasutusega keskkonnameetmete rakendamisel olulist mõju Väinamere rannikuveekogumi (koodiga EE_16) ega Liivi lahe kirdeosa rannikuveekogumi (EE_18) seisundile, merepõhja elupaikadele ega elustikule. Seega ei sea vee erikasutus ohtu VMK ja Eesti Merestrateegia eesmärkide (hea keskkonnaseisund) saavutamist. Lisaks järeldati Natura asjakohases hindamises, et tegevusel puudub ebasoodne mõju hinnatud Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse-eesmärkidele leevendusmeetmete rakendamisel. Oluline on loale nõuete ja keskkonnatingimuste seadmisel lähtuda Virtsu sadama rekonstrueerimise KMH aruandes välja pakutud keskkonnameetmetest (KMH aruande ptk 6). KMH aruandes toodud meetmed ei ole otsekohalduvad. Keskkonnaamet lähtub loa andmisel KMH aruandes toodud keskkonnameetmetest lähtuvalt loa reguleerimisalast – vee erikasutusest. Lisaks seatakse täpsustavad töökorralduslikud nõuded ja tingimused otsustaja kaalutlusotsuse alusel (HMS § 4) lähtuvalt vee erikasutusest. Eelnevast tulenevalt määrab Keskkonnaamet loa tabelis V10 „Süvendamine“ järgmised nõuded Virtsu sadama akvatooriumis kavandatavale hooldussüvendamisele: Enne süvendamisega alustamist kohalduvad nõuded 1) Enne süvendamistöödega alustamist tuleb teha Virtsu sadama akvatooriumis Virtsu2 proovipunkti piirkonnas täiendav setteuuring, mille käigus tuleb võtta 4 setteproovi ning määrata järgmised saastenäitajad: kaadmium (Cd), kroom (Cr), vask (Cu), plii (Pb), elavhõbe (Hg), nikkel (Ni), tsink (Zn), arseen (As), polüklooritud bifenüülid (PCB-d ICES7: IUPAC nr 28, 52, 101, 118, 153 ja 180), PAH ühendid (9 ühendit - antratseen, fenantreen, fluoranteen, benso(a)antratseen, krüseen, püreen, benso(a)püreen, benso(g,h,i)perüleen ja indeno(1,2,3- cd)püreen) sisaldused, tributüültina (TBT) ja selle lagunemisproduktid. Lisaks määrata orgaanilise süsiniku sisaldus (TOC), naftasaaduste (süsivesinikud C10–C40) ja toitainete (lämmastiku ja fosfori) sisaldus ning sette granulomeetriline koostis. 2) Nimetatud setteuuringu tegemine on vajalik vaid Virtsu2 proovipunkti piirkonnas (vt korralduse joonis 1). Virtsu1, Virtsu3 ja Virtsu4 proovipunktide piirkonnas ei ole täiendava setteuuringu tegemine vajalik. 3) Kui täiendava setteuuringu tulemused näitavad analüüsitavate ainete jäämist alla Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituudi 2015. aasta juhise „Süvendamise ja kaadamisega kaasneda võiva keskkonnamõju kaalumise ja sellega arvestamise juhendi koostamine“ lk-l 10 (tabel 4) toodud saasteainete alumise ohutaseme, on lubatud süvenduspinnase kaadamine Virtsust lõunas kaadamisalale. 4) Kui lisaproovid viitavad keskkonnariskile (st ületavad alumist ohutaset), on nõutav detailiseeritud riskianalüüs. 5) Kui lisaproovid kinnitavad mõne saasteaine suhtes kõrgendatud keskkonnariski (kontsentratsioonid ületavad ülemist ohutaset), on kaadamine ilma lisameetmeteta keelatud. Süvendustöödele kohalduvad nõuded 1) Hooldussüvendustööde tegemine ei ole lubatud kalade kudemisperioodil (01.04-15.06). 2) Süvendustööd tuleb peatada kui tuule kiirus ületab 10 m/s. 3) Süvendustööde teostamisel tuleb eelistada heljumi leviku piiramiseks pumpsüvenduse tehnoloogiat. Pumpsüvendaja kasutamisel puuduvad täiendavad piirangud ilmastikutingimuste osas. 4) Kopaga süvendamine on lubatud vaid juhul, kui tuuled puhuvad maismaa poolt, või madalate (alla 6 m/s) merelt puhuvate tuulte korral. 5) Lindude võimalike pesitsuskohtadega (kaide 1 ja 8 vaheline ala) seotud süvendustöid tuleb vältida ajavahemikul 14.04-15.07. Kui töödega alustatakse enne lindude pesitsusperioodi algust, võib töödega jätkata ka pesitsusperioodil. Keskkonnaamet määrab loa tabelis V11 „Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine“ järgmised nõuded Virtsu sadama akvatooriumist eemaldatud süvenduspinnase kaadamisele Virtsust lõunas kaadamisalale: Kaadamisele kohalduvad nõuded 1) Virtsust lõunas kaadamisalale on lubatud kaadata ainult pinnast, mille omadused ei võimalda seda Virtsu sadama täiteks ja sadama ümbruses ranna kindlustamiseks kasutada. 2) Virtsust lõunas kaadamisalale on keelatud kaadamine ajavahemikul 15.04-20.05. 3) Kui kaadatakse 500 m 3 pargaselt on kaadamine lubatud vaid põhjatuultega või kui lõunatuulte kiirus jääb alla 6 m/s. 4) Kui kaadatakse 3000 m 3 pargaselt on kaadamine lubatud vaid madala kiirusega (alla 6 m/s) põhjatuulte korral. 5) Tehnoloogiliselt ja mereohutuse seisukohalt tuleb peatada kaadamistööd merel, kui tuulekiirus ületab 10 m/s. 6) Kaadamisalal tuleb teostada põhjaelustiku järelseiret. Kaadamisala põhjaelustiku järelseire tingimused (loa vorm V16) Virtsust lõunas kaadamisalal tuleb teha põhjaelustiku järelseiret 2 aasta jooksul pärast esmakordset kaadamistööde lõppu. Kaadamisala seest tuleb võtta 4 proovi ning 4 proovi võtta kaadamisalaga piirnevalt merealalt (kokku 8 proovi). Põhjaelustiku seire puhul seirata pehmepõhjaliste koosluste seisundit, sh selgrootute liigilist koosseisu, arvukust ja biomassi. Lisaks hinnata põhjasetete osakaalu ning mõõta veesamba pinnakihi soolsust, temperatuuri ja vee läbipaistvust (Secchi sügavus). Keskkonnaamet otsustab edasise põhjaelustiku seire vajaduse esimese seire tulemuste pealt. Keskkonnaamet määrab loa tabelis V16 „Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad“ järgmised tööde teostamise tingimused ja nõuded: 1) Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega veereostust ega tekitada keskkonnakahju. Tööde käigus tuleb jälgida töötavate mehhanismide tehnilist korrasolekut. 2) Avariiolukordade vältimiseks tuleb järgida mereohutuse nõudeid ning häid praktikaid. Sadamas on olemas reostustõrjevahendid, mille korrasolu ja kättesaadavus tuleb tagada muuhulgas ka tööde teostajatele. 3) Saasteainete looduskeskkonda sattumisel, avarii või selle ohu korral koheselt võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja likvideerimiseks või ennetamiseks. 4) Avarii korral tuleb viivitamatult teavitada Keskkonnaametit ja vajadusel Päästeametit. 5) Tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat ja töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud taotluses. Keskkonnaloale kantud nõuete mitte täitmise korral on Keskkonnaametil, vastavalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 62 lg-le 2 ja veeseaduse § 194 lg 2 p-le 4 õigus tunnistada keskkonnaluba kehtetuks. 6) Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest. 7) Keskkonnaluba ei anna õigust ehitamiseks ega ehitise kasutamiseks. 3.3. Loa andmisest keeldumise aluste hindamine Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine loa andmisest keeldumise aluseid (KeÜS § 52 lg 1 ja 2, VeeS § 192). 3.4. Kinnistu kasutusõigus Virtsu sadam asub kinnistutel katastritunnustega 19502:004:0032 ja 19502:004:0026. Kinnistud kuuluvad e-kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt aktsiaseltsile Saarte Liinid. Virtsu sadama akvatoorium on määratud Vabariigi Valitsuse 30.06.2011 korraldusega nr 276 „Virtsu sadama akvatooriumi piiride määramine“. Planeeritavad sadama akvatooriumi hooldussüvendustööd toimuvad akvatooriumi piires. Seega on loa taotlejal õiguslik alus soovitud tööde elluviimiseks. 3.5. Otsekohalduvad nõuded Loaga kaasnevad käitajal õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. Loa omaja peab järgima VeeS ja nende alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et õigusaktidest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda loale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis "Loa omaja meelespea". [1] Lääneranna Vallavalitsuse 19.10.2023 dokument nr 2023/2-3/547, kättesaadav: https://adr.novian.ee/laaneranna_vald/dokument/6018209 (03.08.2026) [2] Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ, 2026, „Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne“, töö nr 24KK35, kättesaadav: https://adr.novian.ee/laaneranna_vald/dokument/7320011 [3] Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 30.09.2025 dokumendina nr 6- 3/25/16469-2 [4] Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 26.11.2025 dokumendina nr 6- 3/25/16469-3 [5] Lääneranna Vallavalitsuse 25.03.2026 dokument nr 2026/2-3/112, kättesaadav: https://adr.novian.ee/laaneranna_vald/dokument/7356417 (03.08.2026) [6] Virtsu sadama rekonstrueerimise KMH aruanne [7] TÜ EMI, 2009. Virtsu sadama piirkonna põhjaelustiku seire [8] TalTech, 2025. Mõjude hindamine põhjaelustikule Virtsu sadamas võimalike kaadamisalade korral [9] TalTech, 2025. Mõjude hindamine põhjaelustikule Virtsu sadamas võimalike kaadamisalade korral [10] TalTech, 2025. Mõjude hindamine põhjaelustikule Virtsu sadamas võimalike kaadamisalade korral [11] TalTech, 2025. Mõjude hindamine põhjaelustikule Virtsu sadamas võimalike kaadamisalade korral [12] Kuulub PAH ühendite hulka [13] TalTech, 2025. Mõjude hindamine põhjaelustikule Virtsu sadamas võimalike kaadamisalade korral lisa tabel L4 [14] TalTech, 2025. Mõjude hindamine põhjaelustikule Virtsu sadamas võimalike kaadamisalade korral [15] HELCOM Guidelines for Management of Dredged Material ar Sea, 2024. Kättesaadav: https://helcom.fi/publications/helcom-guidelines-for-management-of-dredged-material-at-sea- 2024/ (07.08.2026) [16] https://indicators.helcom.fi/indicator/copper/?utm_source=chatgpt.com (07.08.2026) [17] Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut, 2015, „Süvendamise ja kaadamisega kaasneda võiva keskkonnamõju kaalumise ja sellega arvestamise juhendi koostamine“ [18] Anderson, K., Kaldma, A., Kikas, L., 2026, „Juhend meretuuleparkide ja muu mere arenduse mõju hindamiseks veemajanduskavade ja merestrateegia eesmärkidele“, (lk 65) k ä t t e s a a d a v : https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2026- 03/Juhend%20meretuuleparkide%20ja%20muu%20mere%20arenduse%20m%C3%B5ju%20hindamiseks (11.08.2026) [19] Virtsu sadama rekonstrueerimise KMH aruanne [20] Keskkonnaportaal (https://register.keskkonnaportaal.ee/register) [21] Taltech, 2025, Mõjude hindamine põhjaelustikule Virtsu sadamas võimalike kaadamisalade korral [22] Virtsu sadama rekonstrueerimise KMH aruanne [23] Taltech, 2025, Mõjude hindamine põhjaelustikule Virtsu sadamas võimalike kaadamisalade korral [24] Taltech, 2025, Mõjude hindamine põhjaelustikule Virtsu sadamas võimalike kaadamisalade korral [25] Registrikood KLO2000241 [26] Registrikood KLO2000339 [27] Registrikood KLO1000176 [28] EELIS kood RAH0000133 [29] EELIS kood RAH0000605 [30] Virtsu sadama rekonstrueerimise KMH aruanne [31] Lainemudel OÜ, 2025. Virtsu sadama KMH hüdrodünaamiline modelleerimine [32] Virtsu sadama rekonstrueerimise KMH aruanne [33] Taltech, 2025, Mõjude hindamine põhjaelustikule Virtsu sadamas võimalike kaadamisalade korral [34] Taltech, 2025, Mõjude hindamine põhjaelustikule Virtsu sadamas võimalike kaadamisalade korral [35] Taltech, 2025, Mõjude hindamine põhjaelustikule Virtsu sadamas võimalike kaadamisalade korral [36] Virtsu sadama rekonstrueerimise KMH aruanne [37] Virtsu sadama rekonstrueerimise KMH aruanne [38] Taltech, 2025, Mõjude hindamine põhjaelustikule Virtsu sadamas võimalike kaadamisalade korral [39] TÜ EMI, 2009. Virtsu sadama rekonstrueerimise süvendus- ja kaadamistöödega seotud seire teostamine: kalastiku seire. Lepingulise töö aruanne. Tartu [40] Virtsu sadama rekonstrueerimise KMH aruanne [41] Virtsu sadama rekonstrueerimise KMH aruanne [42] Virtsu sadama rekonstrueerimise KMH aruanne [43] Virtsu sadama rekonstrueerimise KMH aruanne [44] Pinnaveekogumite seisundiinfo on kättesaadav: https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-seisundiinfo (11.08.2026) [45] Pinnaveekogumite seisundiinfo on kättesaadav: https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-seisundiinfo (11.08.2026) [46] Keskkonnaagentuur, 2020 „Settes ja/või elustikus akumuleeruvate prioriteetsete ainete sisalduse pikaajalise dünaamika analüüs“, Tallinn [47] Meetmeprogrammi dokumendid on kättesaadavad: https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027#meetmeprogrammi-doku (11.08.2026) [48] https://kliimaministeerium.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia#i-etapp-eesti-merea VAIDLUSTAMINE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Karina Laasik juhtivspetsialist veeosakond aktsiaselts Saarte Liinid [email protected] 19.08.2026 nr DM-136850-5 Aktsiaselts Saarte Liinid Virtsu sadama keskkonnaloa nr KL-527258 andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõude edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks Edastame Teile kui menetlusosalisele tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks aktsiaseltsi Saarte Liinid (registrikood 10216057, aadress Saare maakond, Saaremaa vald, Kuressaare linn, Rohu tn 5, 93819) keskkonnaloa nr KL-527258 ja selle andmise ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõud. Aktsiaselts Saarte Liinid taotleb keskkonnaluba aadressil Tallinna mnt 1 // Virtsu sadam, Virtsu alevik, Lääneranna vald, Pärnu maakond (katastritunnus 19502:004:0032; kinnistu nr 1046932) ja Virtsu sadama laiendus, Virtsu alevik, Lääneranna vald, Pärnu maakond (katastritunnus 19502:004:0026; kinnistu number 1649732) kinnistutel toimuvaks Virtsu sadama akvatooriumi hooldussüvendamiseks mahus 100 000 m3 ja süvenduspinnase kaadamiseks Virtsust lõunas (kaadamisala kood KAS0000018) kaadamisalale mahus 100 000 m3. Vee erikasutus toimub Läänemere (Eesti mereala, VEE3000000) Väinamere (VEE3300000) Suures väinas (VEE3325000) ja Liivi lahes (VEE3400000). Keskkonnaluba antakse 15 aastaks kehtivusega kuni 31.12.2041. Eelnõude ja muude menetlusega seotud dokumentidega saate tutvuda keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/) menetluse nr M-136850 all. Palume Teil eelnõudega seotud seisukohad esitada kirja saamisest 14 kalendripäeva jooksul e-posti aadressile [email protected] või postiaadressile Roheline 64, 80010 Pärnu. Kui Te määratud tähtajaks seisukohti ei esita ega teavita vajadusest vastamise tähtaega pikendada, loeme, et Teil arvamused/vastuväited eelnõudele puuduvad. Teeme ettepaneku asja arutamiseks ilma avaliku istungit läbi viimata. Kui soovite avaliku istungi läbiviimist, palume meid sellest kirjalikult teavitada. Lisateave Menetlusosalise arvamuse ja vastuväidete ärakuulamine: haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1 ja 2. Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Asja arutamine ilma avaliku istungita: haldusmenetluse seaduse § 50 lg 2 ja 3. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karina Laasik juhtivspetsialist veeosakond Lisad: 1. Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu 2. Keskkonnaloa nr KL-527258 eelnõu Teadmiseks: Kliimaministeerium, Lääneranna Vallavalitsus, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Transpordiamet Silja Jakobi 5341 0707 [email protected] 2(2)  EELNÕU (19.08.2026) KORRALDUS Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu 1. OTSUS Arvestades aktsiaselts Saarte Liinid 09.06.2026 esitatud keskkonnaloa taotlust ja võttes aluseks veeseaduse (VeeS) § 191 lg 1, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ( KeÜS) § 41 lg 1 p 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lg 1 p-d 1 ja 2, § 6 lg 1 p-d 17 ja 171, § 9 lg 1, § 11 lg 2 ja lg 6 2 ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 1, Keskkonnaamet otsustab: 1.1. Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine aktsiaselts Saarte Liinid (registrikood 10216057) keskkonnaloa nr KL-527258 taotluse menetluse raames. 1.2. Anda aktsiaseltsile Saarte Liinid (registrikood 10216057) tähtajaline keskkonnaluba nr KL-527258 15 aastaks kehtivusega kuni 31.12.2041 aadressil Tallinna mnt 1 // Virtsu sadam, Virtsu alevik, Lääneranna vald, Pärnu maakond (katastritunnus 19502:004:0032; kinnistu nr 1046932) ja Virtsu sadama laiendus, Virtsu alevik, Lääneranna vald, Pärnu maakond (katastritunnus 19502:004:0026; kinnistu number 1649732) kinnistutel asuvale Virtsu sadamale järgmiseks tegevuseks: 1.2.1. Hooldussüvendamine sadama akvatooriumis mahuga 100 000 m 3; 1.2.2. Süvenduspinnase kaadamine Virtsust lõunas (kaadamisala kood KAS0000018) kaadamisalale mahus 100 000 m3. 1.3. Määrata keskkonnaloa nr KL-527258 keskkonnameetmed ja töökorralduslikud nõuded ja tingimused vee erikasutuse mõju vähendamiseks loa vormidel V10, V11, V16 ja V17. 1.4. Korraldus jõustub aktsiaseltsile Saarte Liinid teatavakstegemisel. 2. ASJAOLUD 2.1. Taotluse läbivaatamine Aktsiaselts Saarte Liinid (registrikood 10216057, aadress Saare maakond, Saaremaa vald, Kuressaare linn, Rohu tn 5, 93819) esitas 09.06.2026 Keskkonnaametile taotluse nr T- KL/1033689 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS numbriga DM-136850- 1). Menetluse aluseks on 09.06.2026 esitatud taotlus (edaspidi taotlus). Luba taotletakse aadressil Tallinna mnt 1 // Virtsu sadam, Virtsu alevik, Lääneranna vald, Pärnu maakond (katastritunnus 19502:004:0032; kinnistu nr 1046932) ja Virtsu sadama laiendus, Virtsu alevik, Lääneranna vald, Pärnu maakond (katastritunnus 19502:004:0026; kinnistu number 1649732) kinnistutel toimuvale vee erikasutusele. Vee erikasutus toimub Läänemere (Eesti mereala, VEE3000000) Väinamere (VEE3300000) Suures väinas (VEE3325000) ja Liivi lahes (VEE3400000). Aktsiaselts Saarte Liinid taotleb tähtajalist luba järgmisteks tegevusteks: mere süvendamine mahus 100 000 m3 ja süvenduspinnase kaadamine mahus 100 000 m 3. 2.2. Taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine Loa andja edastas esmase taotluse 09.06.2026 keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu koheselt pärast selle saamist teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks Lääneranna Vallavalitsusele (edaspidi kohalik omavalitsus; KeÜS § 43 lg 1 ja 2). Kohalik omavalitsus arvamust ei avaldanud. Loa andja teavitas taotlejat menetluse algatamisest (registreeritud KOTKASes 22.06.2026 numbriga DM-136850-2) ning küsis kohalikult omavalitsuselt täiendavalt arvamust (registreeritud KOTKASes 22.06.2026 numbriga DM-136850-3) nõuetekohaseks tunnistatud taotluse kohta (KeÜS § 43 lg 2¹). Kohalik omavalitsus ei edastanud nõuetekohaseks tunnistatud taotluse kohta omapoolset arvamust. Loa andja teavitas avalikkust loa menetluse algatamisest 22.06.2026 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lisaks teavitas piirinaabreid ja mõjutatud isikuid taotluse esitamisest (registreeritud KOTKASes 22.06.2026 numbriga DM-136850-2 ja numbriga DM-136850-4; KeÜS § 46 lg 1 p-d 1 ja 2). Taotlusele ettepanekuid ega vastuväiteid ei esitatud. Loa andja otsustas jätta ajalehes teade avaldamata, kuna taotlusmaterjalide põhjal kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või -risk on juba hinnatud ning meetmete rakendamisel on keskkonnahäiring või -risk nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi (KeÜS § 47 lg 2). Keskkonnaamet tegi menetlusest teatamisel ja eelnõude avalikustamisel ettepaneku, et avalikku arutelu ei korraldata, kui menetlusosalised ei ole ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks esitanud selle suhtes vastuväiteid (HMS § 50 lg 2 p 1, lg 3). Avalikku arutelu ei korraldatud, kuna menetlusosalised ega avalikkus ei esitanud loa menetluse ajal ettepanekuid ega vastuväiteid. Loa andja teavitas XX.08.2026 loa andmise otsuse eelnõu ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saatis menetlusosalistele ja huvitatud isikutele tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks (HMS § 48 lg 1 ja 2, § 49 lg 1, KeÜS § 48 lg-d 1, 3 ja 4, KeHJS § 11 lg 2²). Eelnõudele ei esitatud ettepanekuid ega vastuväiteid/esitati ettepanekuid ja vastuväiteid (vt korralduse peatükist X.X). 2.3. Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Keskkonnaamet jättis keskkonnamõju hindamise aktsiaselts Saarte Liinid loa andmise menetluse käigus algatamata. 3. KAALUTLUSED 3.1. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse luba ja kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Samuti tuleb hinnata keskkonnamõju, kui kavandatakse tegevust, millega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik (KeHJS § 3 lg 1 p-d 1 ja 2). Taotluses kirjeldatud tegevus hõlmab meres süvendamist ja süvenduspinnase kaadamist mere põhja mahus üle 10 000 m3. Seega on loa taotleja kavandatav tegevus KeHJS-e mõistes olulise keskkonnamõjuga tegevus (KeHJS § 6 lg 1 p-d 17 ja 171). Samuti kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik (KeHJS § 3 lg 2). Eelnevast tulenevalt oli keskkonnamõju hindamine (KMH) kavandatava tegevuse jaoks kohustuslik. Lääneranna Vallavalitsus algatas KMH 18.10.2023 korraldusega nr 547 „Virtsu sadama sadamakai ja kaldarambi rekonstrueerimise, väikelaevasadama laiendamise ja sadama akvatooriumis hooldussüvendustööde keskkonnamõju hindamise algatamine“[1]. KMH algatamise otsuse kohaselt kavandab loa taotleja Virtsu sadamas (Virtsu alevik, Tallinna mnt 1 // Virtsu sadam, katastritunnus 19502:004:0032, registriosa nr 1046932, pindala 45998 m 2) ja Virtsu sadama akvatooriumis järgmisi töid: kai nr 1 pikendamine ja kaiseina remont; kai nr 6 ümberehitamine ja laiendamine ning süvendustööd uue parvlaeva vastuvõtmiseks ja väikesaartega ühenduse tagamiseks; kai nr 3 lammutamine tagamaks parvlaevade sujuvam sildumine kai nr 4 ääres; olemasoleva väikelaevasadama laiendamine; hooldussüvendustööd kogu sadama akvatooriumi ulatuses 10-aastase perioodi jooksul. KMH menetlusse kaasati Keskkonnaamet kui keskkonnaloa andja. KMH käigus hinnati vee erikasutusega, st hooldussüvendustöödega kogu sadama akvatooriumi ulatuses mahus kuni 100 000 m3 10-aastase perioodi jooksul ja süvendusmaterjali kaadamisega, seotud mõjusid. KMH käigus valmis Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne (Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ, 2026, edaspidi Virtsu sadama rekonstrueerimise KMH aruanne ja KMH aruanne)[2]. Keskkonnaamet avaldas KMH menetluse jooksul korduvalt seisukohti, sh esitas 30.09.2025 kirjaga nr 6-3/25/16469-2[3] seisukoha Virtsu sadama rekonstrueerimise KMH aruande kohta. Keskkonnaametile 26.11.2025 saadetud vastuskirja[4] kohaselt on Keskkonnaameti esitatud märkustega arvestatud. Lääneranna Vallavalitsus tunnistas Virtsu sadama rekonstrueerimise KMH aruande nõuetele vastavaks 25.03.2026 korraldusega nr 112 „Virtsu sadama sadamakai ja kaldarambi rekonstrueerimise, väikelaevasadama laiendamise ja sadama akvatooriumis hooldussüvendustööde keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamine“[5]. Kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju ja eelhinnangust selgub, et seda mõju on KMH käigus asjakohaselt juba hinnatud, asjaolud ei ole olulisel määral muutunud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet, jätab otsustaja selle KMH algatamata (KeHJS § 11 lg 6). Otsustaja jätab KeHJS § 11 lg-s 6 sätestatud eelhinnangu andmata, kui kavandatava tegevuse KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamisest ei ole möödunud rohkem kui neli aastat ning asjaolud ei ole olulisel määral muutunud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet (KeHJS § 11 lg 62). KeHJS § 9 lg 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Vastavalt VeeS § 191 lg-le 1 annab keskkonnaloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS-e tähenduses. Virtsu sadama rekonstrueerimise KMH aruande lk-l 6 on toodud, et sadamakai ja kaldarambi rekonstrueerimise, kaldakindlustuste rajamise ja väikelaevasadama laiendamise puhul on tegevuslubadeks ehitusluba ja keskkonnaluba. Hooldussüvendustööde puhul on tegevusloaks keskkonnaluba. Ehitusloa andja on Lääneranna Vallavalitsus ja keskkonnaloa andja on Keskkonnaamet. Virtsu sadama rekonstrueerimise KMH aruande ptk-s 6 on nimetatud keskkonnameetmed, mille rakendamisel välditakse olulise ebasoodsa mõju teket merele, linnustikule ja kalastikule. Arvestades, et Virtsu sadama rekonstrueerimise KMH aruanne tunnistati nõuetele vastavaks 2026. aastal, Keskkonnaamet oli keskkonnaloa andjana protsessi kaasatud, mistõttu on Keskkonnaametil keskkonnaloa andmiseks piisavalt teavet, ning kavandatava tegevuse mahud ega tegevusega seotud asjaolud ei ole olulisel määral muutunud, rakendab Keskkonnaamet KeHJS § 11 lg 6 2 toodud erisust ning jätab kavandatavale tegevusele eelhinnangu andmata. Lähtuvalt eeltoodust ei ole uue KMH algatamine vajalik. Keskkonnaloa andmise üle otsustamisel arvestatakse Virtsu sadama rekonstrueerimise KMH aruande tulemustega, sh keskkonnameetmetega (ptk 6), pidades silmas keskkonnaloa eset (vee erikasutust). Täpsemalt on vajalikud keskkonnameetmed esitatud peatükis 3.2.6. 3.2. Kaalutlused loa andmisel Luba antakse tähtajaliselt, kuna seda taotletakse (KeÜS § 53 lg 2 p 1). Loa taotleja taotleb luba 15. aastaks, kehtivusega kuni 31.12.2041. 3.2.1. Lubatav tegevus Loa taotlejal on luba vaja, kuna kavandatakse mere süvendamist mahuga rohkem kui 100 m 3 (VeeS § 187 p 8) ning süvenduspinnase kaadamist kaadamisalale mahuga rohkem kui 100 m 3 (VeeS § 187 p 11). VeeS § 2 lg 2 ja KeÜS § 41 lg 1 p 1 koostoimes on vee erikasutuse aluseks luba. Vastavalt VeeS § 191 lg-le 1 annab loa Keskkonnaamet. Loa taotleja taotleb luba Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Virtsu alevikus asuva Virtsu sadama akvatooriumi hooldussüvendamiseks mahus 100 000 m3 ja süvenduspinnase kaadamiseks Virtsust lõunas (kaadamisala kood KAS0000018) kaadamisalale mahus 100 000 m 3. Eesti mereala sisemeri on avalik veekogu ja kuulub riigile (VeeS § 23). Kinnisomand ulatub avaliku veekogu kaldajooneni. Kaldajoon on veekogu tavaline veepiir (asjaõigusseadus § 133 lg 1). Vee erikasutuseks võõral maatükil peab kasutajal olema ka maaomaniku nõusolek. Maaomaniku nõusolek ei ole nõutav sellise maatüki kasutamise korral, mis asub riigi omandisse kuuluva veekogu all (VeeS § 186 lg 2). 3.2.2. Kavandatava tegevuse kirjeldus 3.2.2.1. Virtsu sadama akvatooriumi hooldussüvendus Virtsu sadam asub Väinameres (VEE3300000) Suure väina (VEE3300000) idarannikul. Sadam on üks tihedama liiklusega sadamaid Eestis. Peamine Eesti mandriala ühendus Saare maakonnaga käib läbi Virtsu sadama ja Kuivastu sadama Muhumaal[6]. Virtsu sadama rekonstrueerimise KMH aruande järgi on hooldussüvendustööde eesmärgiks sadama jooksev hooldus. Hooldussüvendustööde maksimaalne maht on 100 000 m3 pinnast 10 aastase perioodi jooksul. Seni on süvendustööde teostamise vajadus olnud ligikaudu iga 4 aasta järel. Ühekordne süvendustööde maht on u 25 000-40 000 m3. 2009. aastal läbi viidud Virtsu sadama piirkonna põhjaelustiku seire [7] tulemuste kohaselt on Virtsu sadama lähistel kõige levinum mudane pehme põhi, kus esineb muda koos detriidi ja saviga. Sadama akvatooriumis sees (1. ja 8. kai vahelisel alal) sisaldasid põhjaproovid valdavalt erineva fraktsiooniga liiva ja savi, samuti detriiti ning vähesel määral kruusa. Sadama piirkonnas esines mosaiikne elupaik – segasubstraat, mis sisaldas liivast ja mudast põhja ning segasetet. 2025. aastal[8] teostati pinnaseproovide võtmine Virtsu sadama akvatooriumis neljas proovivõtukohas (joonis 1). Proovivõtupunktid paiknesid sügavusvahemikes 2-15 m ja asusid valdavalt merepõhjas, kus pehme sette osakaal oli suurem. 2025. aasta pinnaseproovid näitasid, et Virtsu sadama akvatooriumis koosneb süvendatav pinnas peamiselt mudast. Vähemal määral on esindatud ka liiv (Virtsu2 proovipunktis), kruus, detriit ja savi (vt joonis 2)[9]. Joonis 1. Proovipunktide asukohad Virtsu sadama akvatooriumis[10]. Joonis 2. Pinnaseproovide punktide sette lõimis (väljavõte Taltech, 2025 uuringust [11]). Virtsu sadama akvatooriumist võetud pinnaseproovides selgitati välja süvendatava pinnase võimalik saaste- ning toitainete sisaldus. Virtsu sadama rekonstrueerimise KMH aruandes on toodud, et kõigi metallide puhul, välja arvatud vask (Cu), olid kontsentratsioonid alla HELCOM-i kehtestatud siht- ja piirarvude. Vase tase ületas piirväärtust (30 mg/kg DW, 5% TOC) punktides Virtsu1 (30,78 mg/kg) ja Virtsu2 (65,96 mg/kg). Ühes mõõtepunktis (Virtsu2) ületas antratseeni[12] sisaldus piirnormi vähemalt kolm korda (tulemus 0,093 mg/kg DW, piirnorm 0,024 mg/kg DW). Samuti oli Virtsu2 punktis ületatud summaarne PAH (polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud, 16) sisaldus (1,07 mg/kg DW)[13]. Saasteainete summaarne sisaldus on võrreldav reostuse surve all olevate sadamatega, nagu Muuga või Sillamäe sadamad[14]. Tinaorgaaniliste ühendite osas piirnorme ei ületatud. Kõigis setteproovides määrati ka üldfosfori ja üldlämmastiku sisaldus. Lämmastiku kontsentratsioon oli fosfori omast kolm kuni seitse korda kõrgem. Kõrge süsiniku (TOC) sisaldusega setted eristusid samuti suurema lämmastiku sisaldusega, mis viitab orgaanilise aine rohkusele nendel aladel. HELCOM-i süvendamise ja kaadamise 2024. aasta juhendiga[15] on kehtestatud nimekiri näitajatest (Technical Annex I Primary list), mida tuleb süvendatavas pinnases määrata. Samuti on juhendis kirjas, et vase ja teiste põhiainete puhul tuleb kehtestada riiklikud siht- ja piirväärtused ning pinnase keemilise seisundi hindamisel tuleb lähtuda riiklikest väärtustest. Eestis ei ole kehtestatud merepõhja setetele saastenäitajate piir- ja sihtarve. VeeS § 83 alusel on kehtestatud keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ (edaspidi määrus nr 26), kuid määrus reguleerib maismaapinnase seisundi hindamist läbi ohtlike ainete sisalduse piirväärtuste. Virtsu sadama rekonstrueerimise KMH aruandes on pinnaseproovide keemilisi näitajaid kõrvutatud HELCOM-i Läänemere seisundi hindamise indikaatori[16] läviväärtustega (EQS- Environmental Quality Standard), mille alusel hinnatakse Läänemere keskkonnaseisundit ja hea keskkonnaseisundi saavutamist. Kuna Virtsu2 proovipunkti pinnaseproovide tulemused näitasid vase ja antratseeni puhul Läänemere seisundi hindamise läviväärtuse ületamist, tehakse Virtsu sadama rekonstrueerimise KMH aruandes ettepanek teha enne süvendustöödega alustamist täiendav pinnaseuuring, et lokaliseerida võimalik reostuskolle ja näha ette meetmed saasteaineid sisaldava materjali nõuetekohaseks töötlemiseks. KMH aruandes kirjeldatakse, et täiendava pinnaseuuringu käigus tuleb võtta Virtsu2 proovipunktist ja selle lähiümbrusest 3-4 pinnaseproovi, milles tuleb analüüsida raskmetallide sisaldust (kaadmium, kroom, vask, plii, elavhõbe, nikkel, tsink, arseen), samuti polüklooritud bifenüüle (PCB ICES7: IUPAC nr 28, 52, 101, 118, 138, 153 ja 180), polütsüklilisi aromaatseid süsivesinikke (16 EPA PAH), tributüültina (TBT) ja selle lagunemisprodukte. Lisaks määrata orgaanilise süsiniku sisaldus (TOC), naftasaaduste (C10–C40) ja toitainete (lämmastiku ja fosfori) sisaldus ning sette granulomeetriline koostis. Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut on 2015. aastal koostanud juhendi [17] „Süvendamise ja kaadamisega kaasneda võiva keskkonnamõju kaalumise ja sellega arvestamise juhendi koostamine“ (edaspidi Eesti süvendamise ja kaadamise juhis), mille lk-l 10 on tehtud ettepanek kaadatava materjali jaoks piirväärtuste sätestamiseks. Niikaua kuni piirväärtusi ei ole Eestis kehtestatud, tuleb lähtuda Eesti süvendamise ja kaadamise juhise lk 10 tehtud ettepanekust piirnormide kehtestamiseks[18]. Eesti süvendamise ja kaadamise juhises on antud saasteainete ohutasemed (alumine ja ülemine ohutase) kaadatava materjali jaoks (lk 10). Kohustuslikud ained on võetud HELCOMi juhendi põhjal. Vasele on tehtud ettepanek seada alumiseks ohutasemeks 50 mg/kg ja ülemiseks ohutasemeks 90 mg/kg. Eesti rannikumere taustkontsentratsioon on 20 mg/kg. 2025. aasta pinnaseproovide tulemuste kohaselt saadi Virtsu1 proovipunktis vase tulemuseks 30,78 mg/kg, mis jääb allapoole alumist ohutaset, ja Virtsu2 proovipunktis 65,96 mg/kg, mis ületab alumist ohutaset, kuid jääb allapoole ülemist ohutaset (90 mg/kg). Virtsu2 proovipunktis saadi antratseeni tulemuseks 93 μg/kg, mis jääb samuti alumise ja ülemise ohutaseme vahele (alumine 50 μg/kg ja ülemine 500 μg/kg). Eesti süvendamise ja kaadamise juhises ei ole seatud PAH ühenditele summaarset väärtust (summa PAH). Vastavalt Eesti süvendamise ja kaadamise juhisele on kaadamine lubatud, kui kõik saasteainete keskmised kontsentratsioonid kõigis jaamades jäävad allapoole alumist ohutaset. Kui mõne aine keskmine kontsentratsioon jääb ülemise ja alumise ohutaseme vahele, on vajalik selle jaama ümbrusest võtta lisaproove. Kui ka lisaproovid viitavad keskkonnariskile (ületavad alumist ohutaset), on nõutav detailiseeritud riskianalüüs. Kui lisaproovid kinnitavad mõne saasteaine suhtes kõrgendatud keskkonnariski (kontsentratsioonid enamasti ületavad ülemist ohutaset), on kaadamine ilma lisameetmeteta keelatud. Meetmetena tulevad kõne alla saastatud sette matmine kaadamisalal puhtama kihi alla, süvendamis- ja kaadamistehnoloogia muutmine (nt sette pumpamine otse merepõhja), ladustamine maismaale või projektist loobumine. Eelnevast tulenevalt nõustub Keskkonnaamet KMH aruandes tehtud ettepanekuga teha enne süvendustöödega alustamist täiendav pinnaseuuring. Eelnevast tulenevalt seab Keskkonnaamet loa tabelis V10 nõude, mille kohaselt tuleb enne süvendamistöödega alustamist teha Virtsu sadama akvatooriumis Virtsu2 proovipunkti (vt joonis 1) piirkonnas täiendav pinnaseuuring, mille käigus võtta 4 proovi. Pinnaseproovides tuleb määrata selliste ainete sisaldusi, mille alusel saab hinnata analüüsitavate ainete paiknemist Eesti süvendamise ja kaadamise juhise lk-l 10 (tabelis 4) toodud saasteainete alumise ja ülemise ohutaseme suhtes. Arvestades Eesti süvendamise ja kaadamise juhise tabelis 4 nimetatud saasteaineid, määrab Keskkonnaamet pinnaseuuringusse järgmised analüüsitavad näitajad: kaadmium (Cd), kroom (Cr), vask (Cu), plii (Pb), elavhõbe (Hg), nikkel (Ni), tsink (Zn), arseen (As), polüklooritud bifenüülid (PCB-d ICES7: IUPAC nr 28, 52, 101, 118, 153 ja 180), PAH ühendid (9 ühendit - antratseen, fenantreen, fluoranteen, benso(a)antratseen, krüseen, püreen, benso(a)püreen, benso(g,h,i)perüleen ja indeno(1,2,3-cd)püreen) sisaldused, tributüültina (TBT) ja selle lagunemisproduktid. Lisaks määrata orgaanilise süsiniku sisaldus (TOC), naftasaaduste (C10–C40) ja toitainete (lämmastiku ja fosfori) sisaldus ning sette granulomeetriline koostis. Täiendava pinnaseuuringu eesmärgiks on lokaliseerida võimalik reostuskolle. Kui ka lisaproovid viitavad keskkonnariskile (st ületavad alumist ohutaset), on nõutav detailiseeritud riskianalüüs. Kui lisaproovid kinnitavad mõne saasteaine suhtes kõrgendatud keskkonnariski (kontsentratsioonid enamasti ületavad ülemist ohutaset), on kaadamine ilma lisameetmeteta keelatud. Kui lisaproovide tulemused jäävad alla Eesti süvendamise ja kaadamise juhise alumise ohutaseme, on lubatud süvenduspinnase kaadamine Virtsust lõunas kaadamisalale. Nimetatud lisaproovide tegemine kehtib vaid Virtsu2 proovipunkti piirkonnas. Virtsu1, Virtsu3 ja Virtsu4 proovipunktide piirkonnas ei ole täiendava pinnaseuuringu tegemine vajalik. Virtsu sadama rekonstrueerimise KMH aruandes on hinnatud, et hooldussüvendamisega kaasneb heljumi levik ning kuna süvendamist tehakse avatud osades, on tegevusel laialdasem mõju. Heljumi levik sõltub suuresti kasutatavast tehnoloogiast. Taotluse kohaselt teostatakse hooldussüvendustöid ujuvsüvendajat, ekskavaatorsüvendajat, pinnasepraame jms tehnikat kasutades. Süvendustehnika valik sõltub tööde mahust, asukohast ja süvendatava materjali omadustest. Tööde täpne tehnoloogia ja kasutatav tehnika valitakse töövõtja poolt. Loa taotlejal on olemas Aquamec Watermaster Classic IV süvendaja, millega saab süvendada kuni 5 m sügavuseni. Virtsu sadamas on sügavused hooldataval alal suuremad ning seega on vaja kasutada ka teistsugust tehnikat. Pumpsüvendamise puhul on tekkiva heljumi hulk väike, kuna pinnas imetakse süvendajasse. Koppekskavaatori puhul sõltub tekkiva heljumi hulk ka sellest, kui palju sisaldab pinnas muda ja savi. Mudaosakeste settimiskiirus on hinnanguliselt 0,25 mm/s, saviosakestel on aga 0,01 mm/s. Samas on saviosakesed rohkem koos ning kaevamisel kaob neid kopast veesambasse vähem kui sama koguse muda puhul. Hinnanguliselt 50% mudast ja 10% savist läheb heljumiks. Seetõttu tehakse Virtsu sadama rekonstrueerimise KMH aruandes ettepanek eelistada heljumi leviku piiramiseks süvendamiseks pumpsüvendajat.[19] 3.2.2.2. Süvenduspinnase kaadamine Virtsust lõunas kaadamisalale Virtsu sadama akvatooriumi hooldussüvendamisel eemaldatud pinnas kavandatakse kaadata Virtsust lõunas (kaadamisala kood KAS0000018) kaadamisalale (joonis 3), mis asub Läänemere (Eesti mereala, VEE3000000) Liivi lahes (VEE3400000). Tegemist on olemasoleva kaadamisalaga, keskpunkti koordinaadid on X: 6484547, Y: 468987. Kaadamisala läbimõõt on 0,92 km ja pindala 0,669 km2. Joonis 3. Virtsust lõunas kaadamisala asukoht Liivi lahes[20]. Virtsust lõunas kaadamisala asub piirkonnas, kus on segasubstraadiga põhi ja sügavused vahemikus 10–20 m.[21] KMH aruande järgi on kaadamisalal kõige levinum põhjatüüp savine pehme põhi, kus savi esines koos mustmuda või liivaga. Väljaspool kaadamisala kogutud põhjaproovid sisaldasid varieeruvas vahekorras muda ja savi, samas kui kaadamisala sees domineerisid savi ja liiv. Orgaanilise aine osakesed (detriit) ja kruus esinesid vähesel määral (joonis 4)[22]. Joonis 4. Proovipunktide asukohad Virtsust lõunas kaadamisalal ja hinnanguline sette osakaal[23]. Varasemalt on Virtsust lõunas kaadamisalale kaadatud Kuivastu sadama hooldussüvendamisel eemaldatud pinnast (keskkonnaload L.VT.EE-55517 mahuga 24 000 m 3; L.VV/320721 mahuga 8000 m3) ja Virtsu sadama süvenduspinnast (keskkonnaload L.VV/320719 mahuga 18 850 m 3; L.VV/324539 mahuga 5000 m3). Kuna kaadamisala on ka eelnevalt kaadamiseks kasutatud, on ala põhja koostis ümbritsevast alast veidi erinev ning sisaldab rohkem liiva[24]. Vastavalt HELCOM-i süvendamise ja kaadamise 2024. aasta juhendile tuleb eelistada süvendatava sette jätmist võimalikult lähedale süvendamise kohale, nii, et see osaleks rannaprotsessides ja hakkaks toetama piirkonna elupaikade, randade ja infrastruktuuri rajatiste püsivust. Seetõttu on KMH aruandes toodud, et süvendamisel ja kaadamisel tuleb kaadamisalale vedada ainult pinnast, mille omadused ei võimalda seda täiteks ja ranna kindlustamiseks kasutada (nagu näiteks peene lõimisega muda, savi ja liiv). 3.2.3. Looduskaitselised objektid ja tegevusega kaasnev mõju Kaitstavad alad Virtsu sadamat ümbritseb siseriiklikult kaitstav Väinamere hoiuala (Läänemaa) [25]. Kavandatava tegevuse mõjualasse jäävad ka Väinamere hoiuala (Saare)[26] ja Puhtu-Laelatu looduskaitseala[27]. Samuti ümbritsevad Virtsu sadamat Natura 2000 võrgustikku kuuluvad Väinamere linnuala[28] ja Väinamere loodusala[29]. KMH aruandes viidi läbi Natura asjakohane hindamine, mille tulemusena järeldati, et sadamas ja selle akvatooriumis toimuvate tegevuste puhul ei ole üldjuhul ette näha olulist ebasoodsat mõju Väinamere linnualal pesitsevale ja rändel peatuvale linnustikule. Virtsu sadama puhul ei ole tegemist linnuala linnustikule olulise koondumiskohaga, pesitsus- või toitumisalaga. Peamiselt kasutavad liigid sadamat peatumiseks. Kuna tegu on olemasoleva aktiivselt tegutseva sadamaga, on alal juba olemasolevas olukorras häiringutase, millega ala kasutavad linnud on harjunud. Suuremad veelindude koondumiskohad jäävad arendusalast (sadamast) veidi eemale.[30] Lähim karide (1170) elupaik jääb Virtsu sadamast u 880 m kaugusele põhjasuunda. Karide elupaiga ohuteguriks on otsene ja kaudne inimtegevus – elupaikade häirimine ehitustegevusega ja toitainete koormus. Eutrofeerumisega kaasnev niitjate vetikate vohamine ning valgustingimuste halvenemine võib sügavates piirkondades karide elustikule pikemas perspektiivis negatiivselt mõjuda. KMH aruande koostamisel tehtud modelleerimise tulemused[31] näitavad, et muda süvendamisel ei ole heljumi kandumine karideni tõenäoline. Elupaigani võib ulatuda sadamas kopaga süvendamisel savist põhjustatud heljumi levik edela- ja läänetuultega. Samas on tegu modelleeritud halvima võimaliku olukorraga ning ka siis on suurematel kaugustel heljumi kontsentratsioon juba langenud. Nõrga tuule ja madala lainetuse korral jääb süvendus- ja kaadamistöödel tekkiva heljumi levik reeglina lokaalseks ja laiemat mõju, mis ületaks oluliselt looduslike protsesside tulemusel esinevat foonilist kontsentratsiooni, ette näha ei ole. Kokkuvõttes on sobiva praktika rakendamisel ebasoodne mõju elupaigale välistatud.[32] Virtsu sadama rekonstrueerimise KMH aruandes modelleeriti Virtsust lõunas kaadamisalale kaadamisel heljumi levikut, võttes aluseks pargase kasutamise, mille põhja avamisel kukub pinnas kohe vette. Modelleeriti kahte võimalikku pargast, mille mahud on 3000 m 3 ja 500 m 3. KMH aruandes modelleeriti eeldusega, et 10% kogu pinnasest jääb veesambasse kauemaks hõljuma. Heljumi leviku suhtes tundlikeks aladeks on kaadamisalast u 1,4 km põhjas asuvad Väinamere hoiuala (Saare), Väinamere linnuala ja Väinamere loodusala. Modelleerimise tulemused näitasid, et kaadamisel võib heljumi pilv levida kuni 4 km kaugusele. Mõlemalt pargaselt kaadamisel levib savikas heljum kaadamisalalt välja. 500 m 3 pargaselt kaadamisel ei jõua savikas heljum Natura aladele, kui lõunatuuled puhuvad kiirusega vähem kui 6 m/s. Kui kaadatakse 3000 m3 pargaselt, levib savikas heljum kaadamisalalt välja Natura aladele ka juba madalate tuule kiiruste korral. Seega võib KMH aruande kohaselt 3000 m3 pargaselt kaadata vaid siis, kui puhuvad madala kiirusega (alla 6 m/s) põhjatuuled. Kui kaadatakse 500 m3 pargaselt, on kaadamine lubatud vaid põhjatuultega või kui lõunatuulte kiirus jääb alla 6 m/s. Merepõhjaelustik 2025. aasta välitööde käigus leiti põhjaloomastiku proovides 22 suurselgrootute liiki, neist 18 esinesid Virtsu sadama ümbruses ning 12 Virtsust lõunas kaadamisalal ja sellega piirneval merealal[33]. Põhjaloomastiku esindajad kuulusid järgmiste taksonoomiliste rühmade hulka: rõngussid (hmk. Annelida), surusääsklased (sgk. Chironomidae), vähid (kl. Crustacea), limused ( h m k . Mollusca) ja kärssussid (hmk. Nemertea). Kõige väiksemad biomassi väärtused registreeriti jaamades Virtsu4 ja Virtsu3 (vastavalt 0,61 ja 2,22 g/m²), mis asuvad sadama kaide 7 ja 3 läheduses (vt joonis 1). Samas, läheduses paiknevas Virtsu sadama akvatooriumi keskosas, jaamas Virtsu2, leiti sadama akvatooriumi liigirikkaim põhjaloomastiku kooslus, mille biomass oli kõrgeim (19,22 g/m², 11 liiki). Siin domineeris arvukuse poolest tavaline kootvähk (Corophium volutator) (1213 isendit/m²), samas kui biomassi alusel domineerisid kaks karpide esindajad: balti lamekarp (Macoma balthica, biomass 9,97 g/m²) ja söödav südakarp (Cerastoderma glaucum, biomass 6,63 g/m²). Ainult sadama proovipunktides esinesid eutrofeerumise suhtes kõige tundlikuma 3. klassi kategooriasse kuuluvad liigid: jaamas Virtsu1 leiti kirpvähiline Echinogammarus stoerensis ja tigu Potamopyrgus antipodarum; jaamas Virtsu2 – kojata tigu Limapontia capitata; jaamas Virtsu3 – Potamopyrgus antipodarum ning jaamas Virtsu4 - kärssuss Cyanophthalma obscura. Kaadamisalal registreeriti suurim biomassi väärtus kaadamisala läänepoolses servas (punkt A13; 61,42 g/m², vt joonis 4), samas kui kõige väiksem biomassi väärtus leiti kirdepoolses servas (punkt A18; 3,9 g/m²). Nagu sadamaalalgi, moodustasid karpide esindajad kõige suurema osa põhjaloomastiku kogubiomassist ja arvukusest. Põhjaloomastiku koosluste parameetrid, nagu makroselgrootute liigirikkus ja biomass, viitavad suhteliselt kõrgele sekundaarsele produktiivsusele. Lisaks näitavad indeksid ZKI2 ja ZKI2 ÖKS põhjaloomastiku head ökoloogilist seisundit Virtsust lõunas kaadamisalal. Tulevikus tuleks pöörata tähelepanu merepõhja elupaikade võimalikele seisundimuutustele ja kvaliteedile, et tagada nende jätkuv toimimine nii kalade rände- kui toitumisaladena. Seetõttu antakse uuringus[34] soovitus teostada järelseiret kaadamisalal iga kahe aasta järel, et jälgida põhjaloomastiku ökoloogilise seisundi muutusi antud piirkonnas.[35] KMH aruandes on täpsustatud, et järelseiret tuleks kaadamisalal teostada pärast kaadamist, et jälgida põhjaloomastiku ökoloogilise seisundi muutusi antud piirkonnas ja kaadamisala taasasustamise kiirust. Kui kaadamisalal toimub ka mujalt pärit pinnase kaadamine, tuleb seirekohustust jagada osapoolte vahel. Seire sagedus: üks kord aastas kahe aasta jooksul peale kaadamist, edasine seire vajadus ja sagedus otsustatakse esimese seire tulemuste pealt. Soovituslik on võtta proovid 4 punktist kaadamisala sees ning 3-4 punktist kaadamisalaga piirnevalt merealalt, ehk kokku 7-8 proovipunkti. Põhjaelustiku seire puhul tuleks seirata pehmepõhjaliste koosluste seisundit, sh selgrootute liigilist koosseisu, arvukust ja biomassi. Lisaks hinnata põhjasetete osakaalu ning mõõta veesamba pinnakihi soolsust, temperatuuri ja vee läbipaistvust (Secchi sügavus).[36] Süvendustöödel hävineb osa merepõhja substraati, mis võib olla elupaigaks mitmetele põhjaelustiku liikidele. Tavaliselt on selline mõju suhteliselt piiratud ulatusega (piirneb vaid süvendus- ja kaadamistegevusega otseselt hõlmatud alaga) ja selle mõju tähtsus ümbritsevale keskkonnale on väike. Süvendustööde käigus hukkuvad osad põhjaelustiku liigid, kuid see mõju on lokaalne ja ajutine ning tööde lõppemisel eeldatavalt populatsioon taastub. Kavandatava tegevuse mõjud on merepõhjaelustikule eeldatavalt negatiivsed, kuid ajutise mõjuga.[37] Eelnevast tulenevalt määrab Keskkonnaamet loas järelseire kohustuse Virtsust lõunas kaadamisalal põhjaelustiku seisundi hindamiseks. Kuna taotluse kohaselt on seni süvendustööde teostamise vajadus olnud ligikaudu iga 4 aasta järel ja ühekordne süvendustööde maht on u 25 000-40 000 m3, tuleb kaadamisalal teha põhjaelustiku järelseiret 2 aasta jooksul pärast esmakordset kaadamistööde lõppu. Kaadamisala seest tuleb võtta 4 proovi ning 4 proovi võtta kaadamisalaga piirnevalt merealalt (kokku 8 proovi). Põhjaelustiku seire puhul seirata pehmepõhjaliste koosluste seisundit, sh selgrootute liigilist koosseisu, arvukust ja biomassi. Lisaks hinnata põhjasetete osakaalu ning mõõta veesamba pinnakihi soolsust, temperatuuri ja vee läbipaistvust (Secchi sügavus). Uuringu raames ei tuvastatud Virtsust lõunas kaadamisalal, selle vahetus läheduses ega Virtsu sadama akvatooriumis Euroopa Liidu looduskaitseliselt olulisi elupaigatüüpe. Uuritud aladel esinevaid elupaiku ei saa liigitada Loodusdirektiivi Natura mereliste elupaikade hulka, nagu Liivamadalad (1110) või Karid (1170), sest põhjasubstraadi erinevate liivafraktsioonide ega kõvade substraaditüüpide summaarne osakaal ei ületanud 50% piiri. Seega ei ole kaadamisalal ohustatud väärtuslikke elupaikasid. KMH aruandes tehtud hüdrodünaamilise modelleerimise järgi jääb savika/mudase heljumi levik erinevate stsenaariumite põhjal (arvestades erinevaid tuule suundi ja kaadatud sette mahtu), maksimaalselt 5-6 km kaadamisalalt ning ilmselt ei saa suuresti mõjutada väärtuslikke elupaikasid nagu Karide punavetika-/adru vööndid sh Uulutilaiu piirkonnas, kuna need asuvad vähemalt 10-15 km kaugusel Virtsust lõunas kaadamisalast.[38] Kalastik Virtsu sadama ümbrus on kalamajanduslikult eelkõige tähtis kui mereala, mida läbivad kalade rändeteed. Eriti massilised on kevadised räime kudemisränded läbi Suure Väina Väinamere ja Liivi lahe vahel. Suurt Väina läbivad ka kalade toitumisränded ja ränded talvitusaladele. Kõnealuse piirkonna kaldaalad on olulised kudealad paljudele kalaliikidele. Virtsu sadama ümbruses on varasemalt läbi viidud ulatuslikud välitööd[39], et uurida süvendustööde võimalikku mõju kalastikule. Kõige tundlikum periood kalade elus hüdrotehnilistest töödest tekkivatele mõjudele on sigimisperiood: marja ja larvide arengu aeg. Süvendustööde käigus vette sattuva heljumi settimine kalade kudemisaladele (hapnikudefitsiidi tekkimine) ja setetes sisalduvate võimalike ohtlike ainete mõju kalaloodetele kujutaksid antud alal kalastikule kõige suuremat ohtu. Kui kala on jõudnud maimu staadiumisse, väheneb heljumi kontsentratsiooni negatiivne mõju. Suurematel kaladel on see juba üpris väike, kuna kala võib lahkuda merealalt, kus ta elutegevus on häiritud. Lisaks võib kavandatavate tööde käigus tekkiv müra häirida kalade kudemist või rännet koelmutele.[40] Virtsu sadamas on kõige ebasoodsam aeg kavandatava tegevuse elluviimiseks kevadel, kui enamikel Väinamere lõunaosa kaladel on kudeaeg ja sellele järgnev larvide arengu aeg. Kalade aktiivne kudemine algab siis, kui merevee temperatuur on koelmutel tõusnud +6 kuni +8 °C. Ajaliselt toimub see aprilli lõpus. Sõltuvalt ilmast võib aktiivne kudeperiood kesta kuni juuni keskpaigani. Kalalarvide arvukus Väinamere lõunaosas võib jääda kõrgeks kuni juuni lõpuni. Samuti on KMH aruandes toodud, et karide elupaigatüüp, mis jääb sadamast u 880 m kaugusele põhjasuunda, on sobilikuks kudealaks mitmele kalaliigile. Seetõttu antakse KMH aruandes soovitus, mille kohaselt tuleks süvendustöid vältida sadamas kalade kudeajal (01.04-15.06) tugevate edelatuultega.[41] Keskkonnaamet lähtub loa andmisel võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõtetest (HMS § 107 lg 2). Keskkonnaamet on andnud loa taotlejale keskkonnaloa nr KL-524475 (kehtivusega 01.07.2025 - 31.12.2026) Virtsu sadama väikelaevasadama kalda-alal merepõhja süvendamiseks mahus 150 m3 ning tahkete ainete paigutamiseks mahus 200 m 3. Tegevuse eesmärgiks oli Virtsu sadama väikelaevasadama olemasoleva rannakindlustuse osaline ümberehitamine seoses elektrilaevasid teenindava olemasoleva alajaama rekonstrueerimisega. Keskkonnaamet seadis keskkonnaloale nr KL-524475 nõude, mille kohaselt ei ole veesiseste tööde teostamine lubatud ajavahemikul 15.04-15.06. Arvestades praeguses menetluses taotletud hooldussüvenduste mahtu ning loa kehtivust, otsustab Keskkonnaamet seada Virtsu sadamas tehtavatele hooldussüvendustöödele kalade kudeajast lähtuva piirangu, mistõttu tuleb Virtsu sadamas vältida süvendustöid kalade kudeajal (01.04-15.06). Kuna Virtsust lõunas kaadamisala asub piirkonnas, kus on segasubstraadiga põhi ja sügavused vahemikus 10–20 m, ei sobi elupaigad kaadamisala sees ilmselt kudemispaigaks räimele ja ahvenale ega ka kaitsealusele hingule oma hüdromorfoloogiliste ja ökoloogiliste tingimuste poolest. Kaadamisala idapoolne osa piirneb alaga, kus sügavus on 10–15 m ning esineb rohkem jämedamat setet, nagu kruus ja kivid, seega võib ala olla kaladele (nt ahvenale) sobilik toitumisalana. Suures väinas leiduvad sügavusvahemikus 1-10 m meriheinaga kaetud pehmed põhjad ja punavetika või adruga kaetud segasubstraadid, mis potentsiaalselt sobivad nii räime kui ahvena kudealadeks. Selliseid alasid võib esineda kaadamisalast loodes Natura ala piires.[42] Setete ja heljumi leviku modelleerimine näitas, et Virtsust lõunas kaadamisalale setteid viies on mõju võimalikule kalade kudealale ebaoluline, eriti kui kavandada süvendustööd sügisesse. Siiski tehakse KMH aruandes soovitus tulenevalt modelleerimistulemustest vältida kalade kudemisperioodil (01.04-15.06) kaadamistöid suurelt pargaselt (3000 m3 mahuga) lõunakaarte tuultega. Ka väikese pargase (500 m3) korral tuleb lõunatuulte korral vältida tuulekiirust üle 6 m/s. Kui kavandatava tegevusega seotud veesisesed tööd sadamas ja kaadamisalal (süvendamine ja kaadamine) planeerida kalade kudeperioodi (01.04-15.06) välisele ajale või arvestada tuulesuundade ja -kiirustega seotud piiranguid kudeajal, ei ole alust arvata, et süvendustööd võiksid avaldada märkimisväärset ja otseselt kahjulikku mõju piirkonna ja Väinamere kalastikule. Võimalikud mõningased muutused liikide arvukuses on ilmselt lühiajalised ja taastuvad pärast kavandatava tegevuse elluviimist. Linnustik Virtsu sadam on seotud Väinamerega, mis tervikuna on väga oluliseks rändepeatuspaigaks paljudele veelindudele, seda nii Eesti kui ka kogu Läänemere kontekstis. Kavandatava tegevuse ala mõjupiirkonda jääb ka linnustiku kaitseks loodud Väinamere linnuala. Arvestades, et kavandatav süvendamine toimub sadama-ala ja selle akvatooriumi piires, ei ole sadama rekonstrueerimisest ja rekonstrueeritud sadama kasutamisest ette näha olulist ebasoodsat mõju pesitsevale ja rändavale linnustikule. Kõik suuremad veelindude koondumiskohad jäävad kavandatava tegevuse alast eemale. Samuti ei leitud sadamaalal pesitsemas olulisi kaitsealuseid linnuliike ning sadama-ala kasutavate pesitsevate paaride arv on väga väike.[43] Siiski on KMH aruandes välja töötatud linnustiku kaitseks meede, mille kohaselt ei tohi juhul, kui Virtsu sadamas kaide nr 1 ja 8 vahelisel alal toimub lindude pesitsemine, nimetatud alal veesiseseid töid teostada pesitsusperioodil ehk vältida tuleb tööde teostamist ajavahemikul 14. aprill – 15. juuli. Kui ehitustöödega alustatakse (sh süvendamise ja tahkete ainete merre paigutamisega) sadama akvatooriumi alal enne lindude pesitsusperioodi algust märtsi alguses, võib ehitustegevust jätkata ka pesitsusperioodil. Sellisel juhul ei ole tõenäoline ehitusalade mõjualas lindude pesitsemine ning keskkonnamõju linnustikule puudub. Teiseks peab arvestama mõjudega kaadamisalal, kus linnustikule võivad avalduda eelkõige kaudsed mõjud. Suuri rändeaegseid veelinnukogumeid kaadamisala piirkonnast leitud ei ole, kuna selles piirkonnas on suhteliselt sügav meri (sügavused vahemikus 10-20 m) ning mainitud mereala pole rändel peatuvatele veelindudele seetõttu väga atraktiivne. Küll aga on võimalikud kaudsed mõjud heljumi kandumisest kaadamisala ümbritsevatele madalaveelistele aladele, kus asuvad rändlindude toitumisalad. Toitumisalade kahjustumine kevadel võib oluliselt muuta toidu kättesaadavust, mis on oluline aspekt enne pikka rännet arktilistele pesitsusaladele. Seetõttu vajavad toitumisalad lindude rändeaegset kaitset. Võimalikke mõjusid on võimalik vältida või leevendada, ajastades kaadamistööd väljapoole kevadist rändeperioodi ajavahemikul 15. aprill – 20. mai. 3.2.4. Kaalutlus veemajanduskava rakendamiseks Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi (2000/60/EÜ) alusel on kõikidel liikmesriikidel kohustus iga valgalapiirkonna ehk vesikonna jaoks koostada veemajanduskava (VMK). VMK-d koostatakse vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimiseks. VMK on koonddokument, mis sisaldab veemajandusalaseid eesmärke, pinna- ja põhjavee asukoha ning seisundi kirjeldust, kokkuvõtet pinna- ja põhjavee seire programmidest ning pinna- ja põhjavee seisundi parandamise meetmeid. VMK rakendamine on VMK-s toodud eesmärkide poole liikumine, lähtudes VMK meetmeprogrammis toodud meetmetest ja meetmeprogrammi rakendamiseks koostatavast tegevuskavast. Iga vesikonna kohta koostatakse pinna- ja põhjavee ning kaitset vajavate alade kaitse keskkonnaeesmärkide saavutamiseks meetmeprogramm. Perioodi 2022- 2027 kohta koostatud VMK ja meetmeprogramm kinnitati keskkonnaministri 07.10.2022 käskkirjaga nr 1-2/22/357 ning on leitav Kliimaministeeriumi kodulehelt (https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027). Pinnavee kaitse eesmärk on pinnaveekogumite, sealhulgas tehisveekogumite, tugevasti muudetud veekogumite ning pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude, sealhulgas territoriaalmere, vähemalt hea seisund (VeeS § 32 lg 1). Pinnaveekogumi seisund on hea, kui selle ökoloogiline ja keemiline seisund on VeeS § 61 lg 2 alusel kehtestatud kvaliteedinäitajate väärtuste ja § 76 lg 1 alusel kehtestatud kvaliteedi piirväärtuste kohaselt vähemalt hea (VeeS § 32 lg 2). Pinnaveekogum on selgelt eristuv ja oluline osa pinnaveest, nagu järv, jõgi, oja, paisjärv, peakraav, kanal, kraav, sealhulgas maaparandussüsteemi eesvooluna kasutatav veekogu või nende osa, või rannikuvee osa (keskkonnaministri 16.04.2020 määrus nr 19 „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“ § 2 lg 1 p 2). Virtsu sadam jääb Väinamere rannikuveekogumi (koodiga EE_16) piiresse. Virtsust lõunas kaadamisala asub Liivi lahes (VEE3400000), mis kuulub Liivi lahe kirdeosa rannikuveekogumisse (EE_18). Veekogumite koondseisundiinfo 2024 [44] kohaselt on Väinamere rannikuveekogumi koondseisund hinnatud 2024. aastal halvaks. Pinnaveekogumi seisund määratakse pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi või keemilise seisundi alusel olenevalt sellest, kumb neist on halvem (VeeS § 57 lg 1). Väinamere rannikuveekogumi ökoloogiline seisund on hinnatud 2024. aastal kesiseks, hinnangu andmisel on aluseks võetud 2019. ja 2023. aasta seire tulemused. Kesise seisundi põhjustena on välja toodud toitained ja eutrofeerumine, mitteheade näitajatena on nimetatud üldfosfor, vee läbipaistvus (Secchi ketta järgi), klorofüll-a, fütoplanktoni biomass ja zoobentose koosluse indeks (2). Keemiline seisund on halb, aluseks on 2023. aasta seire tulemused. Halba keemilist seisundit põhjustab elavhõbeda (Hg) sisaldus kalades. Liivi lahe kirdeosa rannikuveekogumi koondseisund on 2024[45]. aastal hinnatud halvaks. Rannikuveekogumi ökoloogiline seisund on hinnatud 2022. aastal teostatud seire põhjal kesiseks ning mitteheade näitajatena on nimetatud üldfosfor, üldlämmastik, vee läbipaistvus (Secchi ketta järgi), klorofüll-a, fütoplanktoni biomass ja põisadru sügavuslevik. Kesise ökoloogilise seisundi põhjusena on välja toodud eutrofeerumine ja looduslik põhjus. Liivi lahe kirdeosa rannikuveekogumi keemiline seisund on hinnatud 2022. aastal teostatud seire andmetele tuginedes halvaks. Halba keemilist seisundit põhjustab samuti elavhõbeda sisaldus kalades. Mõlema rannikuveekogumi puhul on toodud, et elavhõbeda sisaldus kalades on pärit kaugkandest ja sadenemisest atmosfäärist. Eestis on peamised elavhõbeda keskkonda sattumise allikad soojus- ja elektrijaamad, põlevkivitööstuse jäätmed, kodumajapidamiste ahjud ja katlad, jäätmekäitlus, tuhastamine, reoveesettega pinnasesse, olmejäätmete lahtine põletamine, lahustid kodumajapidamistes, tubaka põletamine ja ilutulestik[46]. Eelnevast tulenevalt on elavhõbeda kõrge sisaldus põhjustatud Läänemere üldisest seisundist. VeeS § 31 lg 1 p 6 järgi on üheks veekaitse eesmärkideks saavutada mereala hea keskkonnaseisund. VMK meetmeprogrammis on toodud meetmed, mis aitavad saavutada kõikide veekogumite head seisundit. VMK meetmeprogrammis[47] on Väinamere rannikuveekogumi olulise koormusena nimetatud Külalistemaja puhasti (puhasti kood PUH0570780) ning meetmeks on reoveepuhasti toimimise hinnangu koostamine. Liivi lahe kirdeosa rannikuveekogumi oluliste koormustena on VMK meetmeprogrammis nimetatud reoveepuhastid (PUH0740730, PUH0678610, PUH0678640), aga ka sadamad. Sadamate puhul tuleb järgida järgmisi meetmeid: 1) sadamaseaduse ja VeeS nõuete täitmine sadamates – rakendaja sadama pidaja; 2) sadamates keskkonnanõuete täitmise üle järelevalve tegemine – rakendaja Keskkonnaamet. Riikliku järelevalve tegemine laevadelt ja muudelt veesõidukitelt laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise üle sadamas, sadama laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava ning reostustõrje plaani väljatöötamise ja rakendamise üle, kaasa arvatud järelevalve tegemine nõukogu määruse (EÜ) nr 41/2007/EÜ (millega määratakse 2007. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes (ELT L 15, 20.01.2007, lk 1–213)), kohaste laevade üle, mille puhul on kinnitust leidnud tegelemine ebaseadusliku kalapüügiga ning laevade sadamas toidu, kütuse ja muude teenustega varustamise nõuete täitmise üle. Sadamaseadus § 42. Aga ka VeeS § 187 punkt 6 (juhitakse sademevett suublasse sadamaehitiste maalt) veeloa tingimuste täitmise üle järelevalve tegemine. Kavandatava tegevuse mõju rannikuveekogumitele tuleneb eelkõige pinnase süvendamisel ja selle kaadamisel merekeskkonda eralduvast heljumist. Lisaks eralduvad setete liigutamisel merekeskkonda võimalikud setete koostises olevad saasteained ja orgaanika. Reostus võib tekkida ka avarii tagajärjel. Seega võib tegevuse tulemusel muutuda vee kvaliteet. 3.2.5. Eesti Merestrateegia eesmärkide täitmine Mereala kaitse ning hea keskkonnaseisundi saavutamise ja säilitamise eesmärgil koostatakse kogu Eesti mereala kohta merestrateegia[48] (VeeS § 72 lg 1). Tegevuse kavandamisel tuleb hinnata, kas kavandatud tegevus võib mõjutada merekeskkonna hea seisundi tunnuseid (tunnused D1-D11) ning kas mõju võib põhjustada seisundi halvenemist. Kavandatav vee erikasutus võib põhjustada otsest füüsilist mõju merepõhjale ja veesamba dünaamikale (tunnused D6 ja D7), bioloogilisele mitmekesisusele (tunnus D1), troofsustasemele (tunnus D5) ja saasteainetele keskkonnas (D8). Virtsu sadama rekonstrueerimise KMH aruande koostamise käigus töötati välja keskkonnameetmed, mis seatakse ka keskkonnaloale (vt ptk 3.2.6). Meetmete rakendamisel on kaasnevad häiringud merepõhjaelupaikadele ja elustikule ajutised ja lokaalsed, ei kaasne negatiivseid häiringuid elustikule ega ka Väinamere loodus- ja linnuala kaitse-eesmärkidele. Võimalikud mõjud seoses tunnustega D5 (troofsustase) ja D8 (saasteained keskkonnas) on toodud ptk-s 3.2.2.1. 3.2.6. Nõuded vee erikasutusele Virtsu sadama rekonstrueerimise KMH aruande kohaselt ei kaasne vee erikasutusega keskkonnameetmete rakendamisel olulist mõju Väinamere rannikuveekogumi (koodiga EE_16) ega Liivi lahe kirdeosa rannikuveekogumi (EE_18) seisundile, merepõhja elupaikadele ega elustikule. Seega ei sea vee erikasutus ohtu VMK ja Eesti Merestrateegia eesmärkide (hea keskkonnaseisund) saavutamist. Lisaks järeldati Natura asjakohases hindamises, et tegevusel puudub ebasoodne mõju hinnatud Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse-eesmärkidele leevendusmeetmete rakendamisel. Oluline on loale nõuete ja keskkonnatingimuste seadmisel lähtuda Virtsu sadama rekonstrueerimise KMH aruandes välja pakutud keskkonnameetmetest (KMH aruande ptk 6). KMH aruandes toodud meetmed ei ole otsekohalduvad. Keskkonnaamet lähtub loa andmisel KMH aruandes toodud keskkonnameetmetest lähtuvalt loa reguleerimisalast – vee erikasutusest. Lisaks seatakse täpsustavad töökorralduslikud nõuded ja tingimused otsustaja kaalutlusotsuse alusel (HMS § 4) lähtuvalt vee erikasutusest. Eelnevast tulenevalt määrab Keskkonnaamet loa tabelis V10 „Süvendamine“ järgmised nõuded Virtsu sadama akvatooriumis kavandatavale hooldussüvendamisele: Enne süvendamisega alustamist kohalduvad nõuded 1) Enne süvendamistöödega alustamist tuleb teha Virtsu sadama akvatooriumis Virtsu2 proovipunkti piirkonnas täiendav setteuuring, mille käigus tuleb võtta 4 setteproovi ning määrata järgmised saastenäitajad: kaadmium (Cd), kroom (Cr), vask (Cu), plii (Pb), elavhõbe (Hg), nikkel (Ni), tsink (Zn), arseen (As), polüklooritud bifenüülid (PCB-d ICES7: IUPAC nr 28, 52, 101, 118, 153 ja 180), PAH ühendid (9 ühendit - antratseen, fenantreen, fluoranteen, benso(a)antratseen, krüseen, püreen, benso(a)püreen, benso(g,h,i)perüleen ja indeno(1,2,3- cd)püreen) sisaldused, tributüültina (TBT) ja selle lagunemisproduktid. Lisaks määrata orgaanilise süsiniku sisaldus (TOC), naftasaaduste (süsivesinikud C10–C40) ja toitainete (lämmastiku ja fosfori) sisaldus ning sette granulomeetriline koostis. 2) Nimetatud setteuuringu tegemine on vajalik vaid Virtsu2 proovipunkti piirkonnas (vt korralduse joonis 1). Virtsu1, Virtsu3 ja Virtsu4 proovipunktide piirkonnas ei ole täiendava setteuuringu tegemine vajalik. 3) Kui täiendava setteuuringu tulemused näitavad analüüsitavate ainete jäämist alla Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituudi 2015. aasta juhise „Süvendamise ja kaadamisega kaasneda võiva keskkonnamõju kaalumise ja sellega arvestamise juhendi koostamine“ lk-l 10 (tabel 4) toodud saasteainete alumise ohutaseme, on lubatud süvenduspinnase kaadamine Virtsust lõunas kaadamisalale. 4) Kui lisaproovid viitavad keskkonnariskile (st ületavad alumist ohutaset), on nõutav detailiseeritud riskianalüüs. 5) Kui lisaproovid kinnitavad mõne saasteaine suhtes kõrgendatud keskkonnariski (kontsentratsioonid ületavad ülemist ohutaset), on kaadamine ilma lisameetmeteta keelatud. Süvendustöödele kohalduvad nõuded 1) Hooldussüvendustööde tegemine ei ole lubatud kalade kudemisperioodil (01.04-15.06). 2) Süvendustööd tuleb peatada kui tuule kiirus ületab 10 m/s. 3) Süvendustööde teostamisel tuleb eelistada heljumi leviku piiramiseks pumpsüvenduse tehnoloogiat. Pumpsüvendaja kasutamisel puuduvad täiendavad piirangud ilmastikutingimuste osas. 4) Kopaga süvendamine on lubatud vaid juhul, kui tuuled puhuvad maismaa poolt, või madalate (alla 6 m/s) merelt puhuvate tuulte korral. 5) Lindude võimalike pesitsuskohtadega (kaide 1 ja 8 vaheline ala) seotud süvendustöid tuleb vältida ajavahemikul 14.04-15.07. Kui töödega alustatakse enne lindude pesitsusperioodi algust, võib töödega jätkata ka pesitsusperioodil. Keskkonnaamet määrab loa tabelis V11 „Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine“ järgmised nõuded Virtsu sadama akvatooriumist eemaldatud süvenduspinnase kaadamisele Virtsust lõunas kaadamisalale: Kaadamisele kohalduvad nõuded 1) Virtsust lõunas kaadamisalale on lubatud kaadata ainult pinnast, mille omadused ei võimalda seda Virtsu sadama täiteks ja sadama ümbruses ranna kindlustamiseks kasutada. 2) Virtsust lõunas kaadamisalale on keelatud kaadamine ajavahemikul 15.04-20.05. 3) Kui kaadatakse 500 m 3 pargaselt on kaadamine lubatud vaid põhjatuultega või kui lõunatuulte kiirus jääb alla 6 m/s. 4) Kui kaadatakse 3000 m 3 pargaselt on kaadamine lubatud vaid madala kiirusega (alla 6 m/s) põhjatuulte korral. 5) Tehnoloogiliselt ja mereohutuse seisukohalt tuleb peatada kaadamistööd merel, kui tuulekiirus ületab 10 m/s. 6) Kaadamisalal tuleb teostada põhjaelustiku järelseiret. Kaadamisala põhjaelustiku järelseire tingimused (loa vorm V16) Virtsust lõunas kaadamisalal tuleb teha põhjaelustiku järelseiret 2 aasta jooksul pärast esmakordset kaadamistööde lõppu. Kaadamisala seest tuleb võtta 4 proovi ning 4 proovi võtta kaadamisalaga piirnevalt merealalt (kokku 8 proovi). Põhjaelustiku seire puhul seirata pehmepõhjaliste koosluste seisundit, sh selgrootute liigilist koosseisu, arvukust ja biomassi. Lisaks hinnata põhjasetete osakaalu ning mõõta veesamba pinnakihi soolsust, temperatuuri ja vee läbipaistvust (Secchi sügavus). Keskkonnaamet otsustab edasise põhjaelustiku seire vajaduse esimese seire tulemuste pealt. Keskkonnaamet määrab loa tabelis V16 „Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad“ järgmised tööde teostamise tingimused ja nõuded: 1) Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega veereostust ega tekitada keskkonnakahju. Tööde käigus tuleb jälgida töötavate mehhanismide tehnilist korrasolekut. 2) Avariiolukordade vältimiseks tuleb järgida mereohutuse nõudeid ning häid praktikaid. Sadamas on olemas reostustõrjevahendid, mille korrasolu ja kättesaadavus tuleb tagada muuhulgas ka tööde teostajatele. 3) Saasteainete looduskeskkonda sattumisel, avarii või selle ohu korral koheselt võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja likvideerimiseks või ennetamiseks. 4) Avarii korral tuleb viivitamatult teavitada Keskkonnaametit ja vajadusel Päästeametit. 5) Tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat ja töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud taotluses. Keskkonnaloale kantud nõuete mitte täitmise korral on Keskkonnaametil, vastavalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 62 lg-le 2 ja veeseaduse § 194 lg 2 p-le 4 õigus tunnistada keskkonnaluba kehtetuks. 6) Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest. 7) Keskkonnaluba ei anna õigust ehitamiseks ega ehitise kasutamiseks. 3.3. Loa andmisest keeldumise aluste hindamine Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine loa andmisest keeldumise aluseid (KeÜS § 52 lg 1 ja 2, VeeS § 192). 3.4. Kinnistu kasutusõigus Virtsu sadam asub kinnistutel katastritunnustega 19502:004:0032 ja 19502:004:0026. Kinnistud kuuluvad e-kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt aktsiaseltsile Saarte Liinid. Virtsu sadama akvatoorium on määratud Vabariigi Valitsuse 30.06.2011 korraldusega nr 276 „Virtsu sadama akvatooriumi piiride määramine“. Planeeritavad sadama akvatooriumi hooldussüvendustööd toimuvad akvatooriumi piires. Seega on loa taotlejal õiguslik alus soovitud tööde elluviimiseks. 3.5. Otsekohalduvad nõuded Loaga kaasnevad käitajal õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. Loa omaja peab järgima VeeS ja nende alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et õigusaktidest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda loale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis "Loa omaja meelespea". [1] Lääneranna Vallavalitsuse 19.10.2023 dokument nr 2023/2-3/547, kättesaadav: https://adr.novian.ee/laaneranna_vald/dokument/6018209 (03.08.2026) [2] Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ, 2026, „Virtsu sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruanne“, töö nr 24KK35, kättesaadav: https://adr.novian.ee/laaneranna_vald/dokument/7320011 [3] Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 30.09.2025 dokumendina nr 6- 3/25/16469-2 [4] Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 26.11.2025 dokumendina nr 6- 3/25/16469-3 [5] Lääneranna Vallavalitsuse 25.03.2026 dokument nr 2026/2-3/112, kättesaadav: https://adr.novian.ee/laaneranna_vald/dokument/7356417 (03.08.2026) [6] Virtsu sadama rekonstrueerimise KMH aruanne [7] TÜ EMI, 2009. Virtsu sadama piirkonna põhjaelustiku seire [8] TalTech, 2025. Mõjude hindamine põhjaelustikule Virtsu sadamas võimalike kaadamisalade korral [9] TalTech, 2025. Mõjude hindamine põhjaelustikule Virtsu sadamas võimalike kaadamisalade korral [10] TalTech, 2025. Mõjude hindamine põhjaelustikule Virtsu sadamas võimalike kaadamisalade korral [11] TalTech, 2025. Mõjude hindamine põhjaelustikule Virtsu sadamas võimalike kaadamisalade korral [12] Kuulub PAH ühendite hulka [13] TalTech, 2025. Mõjude hindamine põhjaelustikule Virtsu sadamas võimalike kaadamisalade korral lisa tabel L4 [14] TalTech, 2025. Mõjude hindamine põhjaelustikule Virtsu sadamas võimalike kaadamisalade korral [15] HELCOM Guidelines for Management of Dredged Material ar Sea, 2024. Kättesaadav: https://helcom.fi/publications/helcom-guidelines-for-management-of-dredged-material-at-sea- 2024/ (07.08.2026) [16] https://indicators.helcom.fi/indicator/copper/?utm_source=chatgpt.com (07.08.2026) [17] Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut, 2015, „Süvendamise ja kaadamisega kaasneda võiva keskkonnamõju kaalumise ja sellega arvestamise juhendi koostamine“ [18] Anderson, K., Kaldma, A., Kikas, L., 2026, „Juhend meretuuleparkide ja muu mere arenduse mõju hindamiseks veemajanduskavade ja merestrateegia eesmärkidele“, (lk 65) k ä t t e s a a d a v : https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2026- 03/Juhend%20meretuuleparkide%20ja%20muu%20mere%20arenduse%20m%C3%B5ju%20hindamiseks (11.08.2026) [19] Virtsu sadama rekonstrueerimise KMH aruanne [20] Keskkonnaportaal (https://register.keskkonnaportaal.ee/register) [21] Taltech, 2025, Mõjude hindamine põhjaelustikule Virtsu sadamas võimalike kaadamisalade korral [22] Virtsu sadama rekonstrueerimise KMH aruanne [23] Taltech, 2025, Mõjude hindamine põhjaelustikule Virtsu sadamas võimalike kaadamisalade korral [24] Taltech, 2025, Mõjude hindamine põhjaelustikule Virtsu sadamas võimalike kaadamisalade korral [25] Registrikood KLO2000241 [26] Registrikood KLO2000339 [27] Registrikood KLO1000176 [28] EELIS kood RAH0000133 [29] EELIS kood RAH0000605 [30] Virtsu sadama rekonstrueerimise KMH aruanne [31] Lainemudel OÜ, 2025. Virtsu sadama KMH hüdrodünaamiline modelleerimine [32] Virtsu sadama rekonstrueerimise KMH aruanne [33] Taltech, 2025, Mõjude hindamine põhjaelustikule Virtsu sadamas võimalike kaadamisalade korral [34] Taltech, 2025, Mõjude hindamine põhjaelustikule Virtsu sadamas võimalike kaadamisalade korral [35] Taltech, 2025, Mõjude hindamine põhjaelustikule Virtsu sadamas võimalike kaadamisalade korral [36] Virtsu sadama rekonstrueerimise KMH aruanne [37] Virtsu sadama rekonstrueerimise KMH aruanne [38] Taltech, 2025, Mõjude hindamine põhjaelustikule Virtsu sadamas võimalike kaadamisalade korral [39] TÜ EMI, 2009. Virtsu sadama rekonstrueerimise süvendus- ja kaadamistöödega seotud seire teostamine: kalastiku seire. Lepingulise töö aruanne. Tartu [40] Virtsu sadama rekonstrueerimise KMH aruanne [41] Virtsu sadama rekonstrueerimise KMH aruanne [42] Virtsu sadama rekonstrueerimise KMH aruanne [43] Virtsu sadama rekonstrueerimise KMH aruanne [44] Pinnaveekogumite seisundiinfo on kättesaadav: https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-seisundiinfo (11.08.2026) [45] Pinnaveekogumite seisundiinfo on kättesaadav: https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-seisundiinfo (11.08.2026) [46] Keskkonnaagentuur, 2020 „Settes ja/või elustikus akumuleeruvate prioriteetsete ainete sisalduse pikaajalise dünaamika analüüs“, Tallinn [47] Meetmeprogrammi dokumendid on kättesaadavad: https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027#meetmeprogrammi-doku (11.08.2026) [48] https://kliimaministeerium.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia#i-etapp-eesti-merea VAIDLUSTAMINE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Karina Laasik juhtivspetsialist veeosakond  Keskkonnaluba EELNÕU 19.08.2026 Loa registrinumber KL-527258 Loa omaja Ärinimi / Nimi aktsiaselts Saarte Liinid andmed Registrikood / 10216057 Isikukood Tegevuskoha Nimetus Virtsu sadama akvatooriumi hooldussüvendamine ning süvenduspinnase kaadamine andmed Aadress Virtsu sadam, Virtsu alevik, Lääneranna vald, Pärnu maakond Katastritunnus(ed) 19502:004:0032 Territoriaalkood 9388 EHAK Käitise Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Tallinna mnt 1 // Virtsu sadam territoorium (19502:004:0032). Puudutatud veekogud: Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Suur väina lääneosa (VEE3325030), Suur väin (VEE3325000), Viire kurk (VEE3325040), Väinameri (VEE3300000). Tegevusvaldkond Loaga Vee erikasutus; reguleeritavad tegevused Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni periood kehtima hakkamise kuupäev Lõppemise kuupäev Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V4.1 Taaskasutusvee tootmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V7. Väljalaskme seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V8. Veekogu sh suubla seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V10. Süvendamine 2/7 Veekogu nimetus Suur väin Veekogu kood VEE3325000 Pinnaveekogumi nimetus Väinamere rannikuvesi Pinnaveekogumi kood EE_16 Süvendamise koht/piirkond Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud veekogud: Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Suur väina lääneosa (VEE3325030), Suur väin (VEE3325000), Viire kurk (VEE3325040), Väinameri (VEE3300000). Süvendustööde asukoha lahustükkide pindalad Jrk nr Pindala (km²) 1. 0.1731 Süvendamise vajaduse põhjendus Sadama akvatooriumisse kandub looduslike setete ümberpaiknemise tulemusena pinnast, mille tõttu laevatamissügavused vähenevad. Tegemist on vajaduspõhiselt tehtava hooldustegevusega olemasolevas sadamas. Süvendamise viis Hooldussüvendustöid teostatakse ujuvsüvendajat, ekskavaatorsüvendajat, pinnasepraame jms tehnikat kasutades. Süvendustehnika valik sõltub tööde mahust, asukohast ja süvendatava materjali omadustest. Tööde täpne tehnoloogia ja kasutatav tehnika valitakse töövõtja poolt. Süvenduspinnase paigutamise koht maismaal Süvenduspinnas kaadatakse Virtsust lõunas (KAS0000018) kaadamisalale. Süvenduspinnase füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Kommentaarid Maht m³ Ained Aine nimetus Muu aine Osakaal kogumahust % Süvenduspinnas 100 000 Muda (orgaaniline sete) 100 Saasteainete sisaldus süvendatavas pinnases Saasteaine Sisaldus, mg/kg Koormus, t Vask (proov Virtsu2) 65,96 Antratseen (proov Virtsu2) 0,093 Fenantreen (proov Virtsu2) 0,098 Fluoranteen (proov Virtsu2) 0,17 Benso(a)antratseen (proov Virtsu2) 0,074 Krüseen (proov Virtsu2) 0,11 Püreen (proov Virtsu2) 0,13 Benso(a)püreen (proov Virtsu2) 0,088 Benso(g,h,i)perüleen (proov Virtsu2) 0,055 Indeno(1,2,3-cd)püreen (proov Virtsu2) 0,045 Süvenduspinnase bioloogilised omadused Omadused ja esinemine 3/7 Süvendamise nõuded Enne süvendamisega alustamist kohalduvad nõuded 1) Enne süvendamistöödega alustamist tuleb teha Virtsu sadama akvatooriumis Virtsu2 proovipunkti piirkonnas täiendav setteuuring, mille käigus tuleb võtta 4 setteproovi ning määrata järgmised saastenäitajad: kaadmium (Cd), kroom (Cr), vask (Cu), plii (Pb), elavhõbe (Hg), nikkel (Ni), tsink (Zn), arseen (As), polüklooritud bifenüülid (PCB-d ICES7: IUPAC nr 28, 52, 101, 118, 153 ja 180), PAH ühendid (9 ühendit - antratseen, fenantreen, fluoranteen, benso(a)antratseen, krüseen, püreen, benso(a)püreen, benso(g,h,i)perüleen ja indeno(1,2,3-cd)püreen) sisaldused, tributüültina (TBT) ja selle lagunemisproduktid. Lisaks määrata orgaanilise süsiniku sisaldus (TOC), naftasaaduste (C10–C40) ja toitainete (lämmastiku ja fosfori) sisaldus ning sette granulomeetriline koostis. 2) Nimetatud setteuuringu tegemine on vajalik vaid Virtsu2 proovipunkti piirkonnas (vt korralduse joonis 1). Virtsu1, Virtsu3 ja Virtsu4 proovipunktide piirkonnas ei ole täiendava setteuuringu tegemine vajalik. 3) Kui täiendava setteuuringu tulemused näitavad analüüsitavate ainete jäämist alla Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituudi 2015. aasta juhise „Süvendamise ja kaadamisega kaasneda võiva keskkonnamõju kaalumise ja sellega arvestamise juhendi koostamine“ lk-l 10 (tabel 4) toodud saasteainete alumise ohutaseme, on lubatud süvenduspinnase kaadamine Virtsust lõunas kaadamisalale. 4) Kui lisaproovid viitavad keskkonnariskile (st ületavad alumist ohutaset), on nõutav detailiseeritud riskianalüüs. 5) Kui lisaproovid kinnitavad mõne saasteaine suhtes kõrgendatud keskkonnariski (kontsentratsioonid ületavad ülemist ohutaset), on kaadamine ilma lisameetmeteta keelatud. Süvendustöödele kohalduvad nõuded 6) Hooldussüvendustööde tegemine ei ole lubatud kalade kudemisperioodil (01.04-15.06). 7) Süvendustööd tuleb peatada kui tuule kiirus ületab 10 m/s. 8) Süvendustööde teostamisel tuleb eelistada heljumi leviku piiramiseks pumpsüvenduse tehnoloogiat. Pumpsüvendaja kasutamisel puuduvad täiendavad piirangud ilmastikutingimuste osas. 9) Kopaga süvendamine on lubatud vaid juhul, kui tuuled puhuvad maismaa poolt, või madalate (alla 6 m/s) merelt puhuvate tuulte korral. 10) Lindude võimalike pesitsuskohtadega (kaide 1 ja 8 vaheline ala) seotud süvendustöid tuleb vältida ajavahemikul 14.04-15.07. Kui töödega alustatakse enne lindude pesitsusperioodi algust, võib töödega jätkata ka pesitsusperioodil. 4/7 Seire Seiratavad ained Proovi võtmise sagedus Proovi liik Antratseen Vajadusel keemiline Arseen (As) Benso(a)püreen Elavhõbe (Hg) Fenantreen Fluoranteen Kaadmium (Cd) Kroom (Cr) Nikkel (Ni) Plii (Pb) Püreen Tributüültina-katioon (TBT) Tsink (Zn) Vask (Cu) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Üldorgaaniline süsinik (TOC) Benso(a)antratseen Benso(g,h,i)perüleen Indeno(1,2,3-cd)püreen Krüseen Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40) PCB-101 PCB-118 PCB-153 PCB-180 PCB-28 PCB-52 V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Kaadamine Veekogu nimetus Liivi laht Veekogu kood VEE3400000 Pinnaveekogumi nimetus Liivi lahe kirdeosa rannikuvesi Pinnaveekogumi kood EE_18 Kaadamisala nimi Virtsust lõunas Kaadamisala kood KAS0000018 Kaadamisala asukoht Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud veekogud: Liivi lahe avaosa (VEE3400100), Liivi laht (VEE3400000), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000). Tegevuskoha pindala Jrk nr Pindala (km²) 1. 0.6671 Kaadamise vajaduse põhjendus Süvendatava pinnase omadused ei võimalda seda kasutada Virtsu sadama täiteks ja sadama ümbruses ranna kindlustamiseks. Kaadamise viis Süvendatud pinnas veetakse kaadamisalale pinnaseveopraamiga. 5/7  Kaadatava süvenduspinnase füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Kommentaarid Maht m³ Ained Aine nimetus Muu aine Osakaal kogumahust % Süvenduspinnas 100 000 Muda (orgaaniline sete) 100 Saasteainete sisaldus kaadatavas süvenduspinnases Saasteaine Sisaldus mg/kg Koormus, t Kaadatud aine bioloogilised omadused Omadused ja esinemine Keskkonnaohtlike ainete ja/või asjade kaadamise erandi kohaldamise põhjendus ja õiguslik alus. Kaadamise nõuded 1) Virtsust lõunas kaadamisalale on lubatud kaadata ainult pinnast, mille omadused ei võimalda seda Virtsu sadama täiteks ja sadama ümbruses ranna kindlustamiseks kasutada. 2) Virtsust lõunas kaadamisalale on keelatud kaadamine ajavahemikul 15.04-20.05. 3) Kui kaadatakse 500 m3 pargaselt on kaadamine lubatud vaid põhjatuultega või kui lõunatuulte kiirus jääb alla 6 m/s. 4) Kui kaadatakse 3000 m3 pargaselt on kaadamine lubatud vaid madala kiirusega (alla 6 m/s) põhjatuulte korral. 5) Tehnoloogiliselt ja mereohutuse seisukohalt tuleb peatada kaadamistööd merel, kui tuulekiirus ületab 10 m/s. 6) Kaadamisalal tuleb teostada põhjaelustiku järelseiret (vt loa vorm V16). V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused ning oluliste vee füüsikaliste või keemiliste omaduste, veekogu bioloogiliste omaduste või veerežiimi muutmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise 6/7 tähtajad V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk Meede Meetme kirjeldus Meetme nr rakendamise tähtaeg 1. Tööde teostamise Kaadamisala põhjaelustiku järelseire tingimused - Virtsust lõunas kaadamisalal tuleb teha põhjaelustiku järelseiret 2 aasta jooksul pärast esmakordset kaadamistööde lõppu. Kaadamisala seest tuleb võtta 4 Üks kord 2 aasta tingimused ja proovi ning 4 proovi võtta kaadamisalaga piirnevalt merealalt (kokku 8 proovi). Põhjaelustiku seire puhul seirata pehmepõhjaliste koosluste seisundit, sh selgrootute liigilist koosseisu, arvukust ja biomassi. jooksul pärast nõuded Lisaks hinnata põhjasetete osakaalu ning mõõta veesamba pinnakihi soolsust, temperatuuri ja vee läbipaistvust (Secchi sügavus). Keskkonnaamet otsustab edasise põhjaelustiku seire vajaduse esimese seire esmakordset tulemuste pealt. kaadamistööde lõppu 2. Keskkonnaohu 1) Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega veereostust ega tekitada keskkonnakahju. Tööde käigus tuleb jälgida töötavate mehhanismide tehnilist korrasolekut. Pidevalt vältimise ja 2) Avariiolukordade vältimiseks tuleb järgida mereohutuse nõudeid ning häid praktikaid. Sadamas on olemas reostustõrjevahendid, mille korrasolu ja kättesaadavus tuleb tagada muuhulgas ka tööde keskkonnariski teostajatele. vähendamise meetmed 3. Toimingud avarii 1) Saasteainete looduskeskkonda sattumisel, avarii või selle ohu korral koheselt võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja likvideerimiseks või ennetamiseks. Olukorra tekkel korral 2) Avarii korral tuleb viivitamatult teavitada Keskkonnaametit ja vajadusel Päästeametit. 4. Tööde teostamise 1) Tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat ja töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud taotluses. Keskkonnaloale kantud Pidevalt tingimused ja nõuete mitte täitmise korral on Keskkonnaametil, vastavalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 62 lg-le 2 ja veeseaduse § 194 lg 2 p-le 4 õigus tunnistada keskkonnaluba kehtetuks. nõuded 2) Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest. 3) Keskkonnaluba ei anna õigust ehitamiseks ega ehitise kasutamiseks. V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus nr 1. Seireandmed Põhjaelustiku järelseire tulemused esitada pärast seire tulemuste selgumist keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS "Kohustuste" moodulis. Esimesel võimalusel pärast järelseire tulemuste selgumist 2. Seireandmed Virtsu2 proovipunkti piirkonnas teostatud täiendava setteuuringu tulemused esitada keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS "Kohustuste" moodulis. Esimesel võimalusel pärast setteuuringu tulemuste selgumist 3. Veekasutuse Veekasutuse aastaaruanne esitada vastavalt kehtivale korrale. Veekasutuse aastaaruanne tuleb esitada ka juhul kui vee erikasutusega seotud tegevusi ei ole Üks kord aastas keskkonnaotsuste infosüsteemis aastaaruanne reaalselt toimunud. KOTKAS 4. Muu vajalik informatsioon Tööde käigus tekkivatest muudatustest informeerida Keskkonnaametit koheselt. Vajadusel V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Loa lisad Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. 7/7 Keskkonnaluba EELNÕU 19.08.2026 Loa registrinumber KL-527258 Loa omaja Ärinimi / Nimi aktsiaselts Saarte Liinid andmed Registrikood / 10216057 Isikukood Tegevuskoha Nimetus Virtsu sadama akvatooriumi hooldussüvendamine ning süvenduspinnase kaadamine andmed Aadress Virtsu sadam, Virtsu alevik, Lääneranna vald, Pärnu maakond Katastritunnus(ed) 19502:004:0032 Territoriaalkood 9388 EHAK Käitise Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Tallinna mnt 1 // Virtsu sadam territoorium (19502:004:0032). Puudutatud veekogud: Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Suur väina lääneosa (VEE3325030), Suur väin (VEE3325000), Viire kurk (VEE3325040), Väinameri (VEE3300000). Tegevusvaldkond Loaga Vee erikasutus; reguleeritavad tegevused Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni periood kehtima hakkamise kuupäev Lõppemise kuupäev Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V4.1 Taaskasutusvee tootmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V7. Väljalaskme seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V8. Veekogu sh suubla seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V10. Süvendamine 2/7 Veekogu nimetus Suur väin Veekogu kood VEE3325000 Pinnaveekogumi nimetus Väinamere rannikuvesi Pinnaveekogumi kood EE_16 Süvendamise koht/piirkond Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud veekogud: Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Suur väina lääneosa (VEE3325030), Suur väin (VEE3325000), Viire kurk (VEE3325040), Väinameri (VEE3300000). Süvendustööde asukoha lahustükkide pindalad Jrk nr Pindala (km²) 1. 0.1731 Süvendamise vajaduse põhjendus Sadama akvatooriumisse kandub looduslike setete ümberpaiknemise tulemusena pinnast, mille tõttu laevatamissügavused vähenevad. Tegemist on vajaduspõhiselt tehtava hooldustegevusega olemasolevas sadamas. Süvendamise viis Hooldussüvendustöid teostatakse ujuvsüvendajat, ekskavaatorsüvendajat, pinnasepraame jms tehnikat kasutades. Süvendustehnika valik sõltub tööde mahust, asukohast ja süvendatava materjali omadustest. Tööde täpne tehnoloogia ja kasutatav tehnika valitakse töövõtja poolt. Süvenduspinnase paigutamise koht maismaal Süvenduspinnas kaadatakse Virtsust lõunas (KAS0000018) kaadamisalale. Süvenduspinnase füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Kommentaarid Maht m³ Ained Aine nimetus Muu aine Osakaal kogumahust % Süvenduspinnas 100 000 Muda (orgaaniline sete) 100 Saasteainete sisaldus süvendatavas pinnases Saasteaine Sisaldus, mg/kg Koormus, t Vask (proov Virtsu2) 65,96 Antratseen (proov Virtsu2) 0,093 Fenantreen (proov Virtsu2) 0,098 Fluoranteen (proov Virtsu2) 0,17 Benso(a)antratseen (proov Virtsu2) 0,074 Krüseen (proov Virtsu2) 0,11 Püreen (proov Virtsu2) 0,13 Benso(a)püreen (proov Virtsu2) 0,088 Benso(g,h,i)perüleen (proov Virtsu2) 0,055 Indeno(1,2,3-cd)püreen (proov Virtsu2) 0,045 Süvenduspinnase bioloogilised omadused Omadused ja esinemine 3/7 Süvendamise nõuded Enne süvendamisega alustamist kohalduvad nõuded 1) Enne süvendamistöödega alustamist tuleb teha Virtsu sadama akvatooriumis Virtsu2 proovipunkti piirkonnas täiendav setteuuring, mille käigus tuleb võtta 4 setteproovi ning määrata järgmised saastenäitajad: kaadmium (Cd), kroom (Cr), vask (Cu), plii (Pb), elavhõbe (Hg), nikkel (Ni), tsink (Zn), arseen (As), polüklooritud bifenüülid (PCB-d ICES7: IUPAC nr 28, 52, 101, 118, 153 ja 180), PAH ühendid (9 ühendit - antratseen, fenantreen, fluoranteen, benso(a)antratseen, krüseen, püreen, benso(a)püreen, benso(g,h,i)perüleen ja indeno(1,2,3-cd)püreen) sisaldused, tributüültina (TBT) ja selle lagunemisproduktid. Lisaks määrata orgaanilise süsiniku sisaldus (TOC), naftasaaduste (C10–C40) ja toitainete (lämmastiku ja fosfori) sisaldus ning sette granulomeetriline koostis. 2) Nimetatud setteuuringu tegemine on vajalik vaid Virtsu2 proovipunkti piirkonnas (vt korralduse joonis 1). Virtsu1, Virtsu3 ja Virtsu4 proovipunktide piirkonnas ei ole täiendava setteuuringu tegemine vajalik. 3) Kui täiendava setteuuringu tulemused näitavad analüüsitavate ainete jäämist alla Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituudi 2015. aasta juhise „Süvendamise ja kaadamisega kaasneda võiva keskkonnamõju kaalumise ja sellega arvestamise juhendi koostamine“ lk-l 10 (tabel 4) toodud saasteainete alumise ohutaseme, on lubatud süvenduspinnase kaadamine Virtsust lõunas kaadamisalale. 4) Kui lisaproovid viitavad keskkonnariskile (st ületavad alumist ohutaset), on nõutav detailiseeritud riskianalüüs. 5) Kui lisaproovid kinnitavad mõne saasteaine suhtes kõrgendatud keskkonnariski (kontsentratsioonid ületavad ülemist ohutaset), on kaadamine ilma lisameetmeteta keelatud. Süvendustöödele kohalduvad nõuded 6) Hooldussüvendustööde tegemine ei ole lubatud kalade kudemisperioodil (01.04-15.06). 7) Süvendustööd tuleb peatada kui tuule kiirus ületab 10 m/s. 8) Süvendustööde teostamisel tuleb eelistada heljumi leviku piiramiseks pumpsüvenduse tehnoloogiat. Pumpsüvendaja kasutamisel puuduvad täiendavad piirangud ilmastikutingimuste osas. 9) Kopaga süvendamine on lubatud vaid juhul, kui tuuled puhuvad maismaa poolt, või madalate (alla 6 m/s) merelt puhuvate tuulte korral. 10) Lindude võimalike pesitsuskohtadega (kaide 1 ja 8 vaheline ala) seotud süvendustöid tuleb vältida ajavahemikul 14.04-15.07. Kui töödega alustatakse enne lindude pesitsusperioodi algust, võib töödega jätkata ka pesitsusperioodil. 4/7 Seire Seiratavad ained Proovi võtmise sagedus Proovi liik Antratseen Vajadusel keemiline Arseen (As) Benso(a)püreen Elavhõbe (Hg) Fenantreen Fluoranteen Kaadmium (Cd) Kroom (Cr) Nikkel (Ni) Plii (Pb) Püreen Tributüültina-katioon (TBT) Tsink (Zn) Vask (Cu) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Üldorgaaniline süsinik (TOC) Benso(a)antratseen Benso(g,h,i)perüleen Indeno(1,2,3-cd)püreen Krüseen Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40) PCB-101 PCB-118 PCB-153 PCB-180 PCB-28 PCB-52 V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Kaadamine Veekogu nimetus Liivi laht Veekogu kood VEE3400000 Pinnaveekogumi nimetus Liivi lahe kirdeosa rannikuvesi Pinnaveekogumi kood EE_18 Kaadamisala nimi Virtsust lõunas Kaadamisala kood KAS0000018 Kaadamisala asukoht Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud veekogud: Liivi lahe avaosa (VEE3400100), Liivi laht (VEE3400000), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000). Tegevuskoha pindala Jrk nr Pindala (km²) 1. 0.6671 Kaadamise vajaduse põhjendus Süvendatava pinnase omadused ei võimalda seda kasutada Virtsu sadama täiteks ja sadama ümbruses ranna kindlustamiseks. Kaadamise viis Süvendatud pinnas veetakse kaadamisalale pinnaseveopraamiga. 5/7  Kaadatava süvenduspinnase füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Kommentaarid Maht m³ Ained Aine nimetus Muu aine Osakaal kogumahust % Süvenduspinnas 100 000 Muda (orgaaniline sete) 100 Saasteainete sisaldus kaadatavas süvenduspinnases Saasteaine Sisaldus mg/kg Koormus, t Kaadatud aine bioloogilised omadused Omadused ja esinemine Keskkonnaohtlike ainete ja/või asjade kaadamise erandi kohaldamise põhjendus ja õiguslik alus. Kaadamise nõuded 1) Virtsust lõunas kaadamisalale on lubatud kaadata ainult pinnast, mille omadused ei võimalda seda Virtsu sadama täiteks ja sadama ümbruses ranna kindlustamiseks kasutada. 2) Virtsust lõunas kaadamisalale on keelatud kaadamine ajavahemikul 15.04-20.05. 3) Kui kaadatakse 500 m3 pargaselt on kaadamine lubatud vaid põhjatuultega või kui lõunatuulte kiirus jääb alla 6 m/s. 4) Kui kaadatakse 3000 m3 pargaselt on kaadamine lubatud vaid madala kiirusega (alla 6 m/s) põhjatuulte korral. 5) Tehnoloogiliselt ja mereohutuse seisukohalt tuleb peatada kaadamistööd merel, kui tuulekiirus ületab 10 m/s. 6) Kaadamisalal tuleb teostada põhjaelustiku järelseiret (vt loa vorm V16). V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused ning oluliste vee füüsikaliste või keemiliste omaduste, veekogu bioloogiliste omaduste või veerežiimi muutmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise 6/7 tähtajad V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk Meede Meetme kirjeldus Meetme nr rakendamise tähtaeg 1. Tööde teostamise Kaadamisala põhjaelustiku järelseire tingimused - Virtsust lõunas kaadamisalal tuleb teha põhjaelustiku järelseiret 2 aasta jooksul pärast esmakordset kaadamistööde lõppu. Kaadamisala seest tuleb võtta 4 Üks kord 2 aasta tingimused ja proovi ning 4 proovi võtta kaadamisalaga piirnevalt merealalt (kokku 8 proovi). Põhjaelustiku seire puhul seirata pehmepõhjaliste koosluste seisundit, sh selgrootute liigilist koosseisu, arvukust ja biomassi. jooksul pärast nõuded Lisaks hinnata põhjasetete osakaalu ning mõõta veesamba pinnakihi soolsust, temperatuuri ja vee läbipaistvust (Secchi sügavus). Keskkonnaamet otsustab edasise põhjaelustiku seire vajaduse esimese seire esmakordset tulemuste pealt. kaadamistööde lõppu 2. Keskkonnaohu 1) Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega veereostust ega tekitada keskkonnakahju. Tööde käigus tuleb jälgida töötavate mehhanismide tehnilist korrasolekut. Pidevalt vältimise ja 2) Avariiolukordade vältimiseks tuleb järgida mereohutuse nõudeid ning häid praktikaid. Sadamas on olemas reostustõrjevahendid, mille korrasolu ja kättesaadavus tuleb tagada muuhulgas ka tööde keskkonnariski teostajatele. vähendamise meetmed 3. Toimingud avarii 1) Saasteainete looduskeskkonda sattumisel, avarii või selle ohu korral koheselt võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja likvideerimiseks või ennetamiseks. Olukorra tekkel korral 2) Avarii korral tuleb viivitamatult teavitada Keskkonnaametit ja vajadusel Päästeametit. 4. Tööde teostamise 1) Tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat ja töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud taotluses. Keskkonnaloale kantud Pidevalt tingimused ja nõuete mitte täitmise korral on Keskkonnaametil, vastavalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 62 lg-le 2 ja veeseaduse § 194 lg 2 p-le 4 õigus tunnistada keskkonnaluba kehtetuks. nõuded 2) Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest. 3) Keskkonnaluba ei anna õigust ehitamiseks ega ehitise kasutamiseks. V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus nr 1. Seireandmed Põhjaelustiku järelseire tulemused esitada pärast seire tulemuste selgumist keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS "Kohustuste" moodulis. Esimesel võimalusel pärast järelseire tulemuste selgumist 2. Seireandmed Virtsu2 proovipunkti piirkonnas teostatud täiendava setteuuringu tulemused esitada keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS "Kohustuste" moodulis. Esimesel võimalusel pärast setteuuringu tulemuste selgumist 3. Veekasutuse Veekasutuse aastaaruanne esitada vastavalt kehtivale korrale. Veekasutuse aastaaruanne tuleb esitada ka juhul kui vee erikasutusega seotud tegevusi ei ole Üks kord aastas keskkonnaotsuste infosüsteemis aastaaruanne reaalselt toimunud. KOTKAS 4. Muu vajalik informatsioon Tööde käigus tekkivatest muudatustest informeerida Keskkonnaametit koheselt. Vajadusel V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Loa lisad Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. 7/7